RAPORT Euroopa Liidu majandus- ja kaubandussuhted Indiaga

20.7.2006 - (2006/2034(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Sajjad Karim

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Liidu majandus- ja kaubandussuhete kohta Indiaga

(2006/2034(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse 7. septembri 2005. aasta ELi ja India strateegilise partnerluse ühist tegevuskava, eriti selle kaubanduse ja investeeringute arendamist käsitlevat jaotist;

– võttes arvesse 18.–20. september 2005 Hyderabadis toimunud India-ELi ümarlaua 9. kohtumise järeldusi;

– võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina vaheliste kaubandussuhete väljavaadete kohta[1];

– võttes arvesse oma 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni „ELi ja India suhted: strateegiline partnerlus“[2];

– võttes arvesse oma 1. detsembri 2005. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse tervishoiuprobleemidega riikidesse eksportimiseks toodetavate farmaatsiatoodete patentide sundlitsentsimist[3];

– võttes arvesse WTO 29. novembril 2005. aastal vastu võetud otsust TRIPSi ning rahvatervise kohta;

– võttes arvesse oma 14. veebruari 2006. aasta resolutsiooni inimõiguste- ja demokraatiaklausli kohta Euroopa Liidu kokkulepetes[4];

– võttes arvesse 2004. aasta India-USA lepingut: „Järgmine samm strateegilise partnerluse poole“ ja president George W. Bushi riigivisiidil Indiasse 2. märtsil 2006. aastal arutatud tuumakokkulepet;

_– võttes arvesse oma 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi[5];

_– võttes arvesse 6. aprillil 2006. aastal New Delhis toimunud ELi ja India vahelist energia tippkohtumist;

– võttes arvesse, et 2006. aasta aprillis külastas New Delhit ja Punjabi Euroopa Parlamendi delegatsioon suhete alal Lõuna-Aasia riikide ja Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsiooniga (SAARC);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A6‑0256/2006),

A. arvestades, et EL ja India on maailma suurimad demokraatlikud ühiskonnad ja nende põhiseaduslik pühendumus pluralismile ja õigusriigi põhimõtetele soodustab kooskõla kaubandus- ja majandussuhetes, tagades õiguskindluse investeeringute jaoks ning aidates kaasa piirkondlikule ja ülemaailmsele stabiilsusele;

B.  arvestades, et ühine tegevuskava sisaldab laiaulatuslikke tegevusi, mis viiakse läbi kaubandus- ja majanduspoliitika dialoogi ja koostöö raames, kuid et selles ei ole seatud prioriteete ega tähtaegu;

C.  arvestades, et EList tuleb Indiasse kõige rohkem välismaiseid otseinvesteeringuid, mille maht ulatus 2004. aastal 1100 miljoni euroni, ja arvestades, et välismaised otseinvesteeringud Indiast ELi suurenesid 2002. aasta 140 miljonilt eurolt 2003. aastal 600 miljoni euroni;

D.  arvestades, et India eksport ELi liikmesriikidesse moodustab 22,4% ja import 20,8% ning ELi ja India kaubavahetus kasvas ajavahemikul 1980–2004 4400 miljonilt eurolt 33 200 miljoni euroni ja aastatel 2003–2004 16,9% võrra;

E.  arvestades, et ELi ja India kaubandusmahtudes puudub suhteline tasakaal; arvestades, et ELi osakaal India kaubanduses on 21%, kuid India osakaal ELi kaubavahetusest on väiksem kui 1%; arvestades, et EL on India suurim kaubanduspartner, kuid India on ELi vastavas edetabelis alles 10. kohal;

F.  arvestades, et viimase kümne aasta jooksul on India keskmine majanduskasv olnud 6% aastas, ja arvestades, et majanduskasv võib järgmisel kümnendil olla jätkuvalt 7–8%;

G. arvestades, et ebatõhus finantssektor on takistuseks India 8%-se majanduskasvu saavutamisele;

H. arvestades, et oma suuruse, elanikkonna ja dünaamilise majanduskasvu tõttu viimase kahekümne aasta jooksul on India piirkonnas tugevnev võim ja üks maailma tuumariikidest, kes suudab mõjutada maailmamajandust ja julgeolekut, pannes Indiale suurema vastutuse mitmepoolsetel foorumitel, nagu ÜRO, Maailma Kaubandusorganisatsioon või Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur ning Aasia piirkondlikes organisatsioonides, eriti Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsioonis (SAARC) ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioonis (ASEA);

I.   arvestades, et India majanduskasv loob mõnedele ELi tööstussektoritele kasulikke võimalusi, kuid tekitab ka põhjendatud muret, mis suurendab ELi tasandil vajadust poliitilise juhtimise ning India ekspordi majandus- ja kaubandusalase juhtimiskoostöö järele;

J.   arvestades, et kui säilib praegune rahvastiku juurdekasv 2%, on 2025. aastal India rahvaarv 1,4 miljardit ning konkureerib Hiina kui suurima rahvastikuga riigiga maailmas;

K. arvestades, et 2020. aastal on keskmine lääneeurooplane 45-aastane, samal ajal kui keskmine indialane on kõigest 29-aastane; arvestades, et praeguse demograafilise suundumuse tulemusena väheneb ELi potentsiaalne juurdekasv 2020. aastaks; arvestades, et seevastu on India peamiseks suhteliseks eeliseks suur hulk noort, haritud, inglise keelt kõnelevat odavat tööjõudu;

L.  arvestades, et Doha arengukava (DDA) edukad tulemused on ülimalt olulised nii ELile kui ka Indiale, ja arvestades, et selline kokkulepe ei välista kahepoolseid WTO+ kokkuleppeid;

M. arvestades, et India on dumpinguvastaste vahendite kõige aktiivsem kasutaja nii algataja kui ka sihtobjektina; algatades viimase kümne aasta jooksul 412 juurdlust, millele järgnes USA 358 ja EL 318 juurdlusega;

N.  arvestades, et India võttis alles hiljuti kasutusele geograafilise tähise (GI) raamistiku, kuid juba on 27 India GId registreeritud ja üle 40 taotluse on läbivaatamisel;

O.  arvestades, et intellektuaalomandi õiguste kohustuse jõustamine WTO raamistikus on oluline nii Indiale kui ka ELile;

P.  arvestades, et India diasporaa on enam kui 20 miljonit, kellest ligikaudu kolm miljonit elavad ELis ja kes viivad Indiasse keskmiselt 6000 miljonit USA dollarit aastas;

Q. arvestades, et 1945. aastast on kahe nüüdseks tuumarelvadega varustatud riigi – India ja Pakistani – vahel kestnud pinge, mis oleks peaaegu põhjustanud tuumasõja maailmas, on takistanud välisinvesteeringud ja kulukohustusi mõlemas riigis;

R.  arvestades, et ülemaailmne nõudlus nafta järele on 2000. aastast suurenenud 7 miljoni barreli võrra päevas, millest 1 miljon barrelit läheb India arvele, kelle naftatarbimine kasvab kiiresti; arvestades, et India on suuruselt neljas etanoolitööstus maailmas aastase toodanguga 462 miljonit gallonit; arvestades, et 70% Indias tarbitavast energiast imporditakse; arvestades, et India jätkuv majanduskasv sõltub uute energiatarnekanalite tagamisest; arvestades, et ülemaailmselt suurenev nõudlus nafta järele on võimalik majandusliku ebastabiilsuse ning strateegiliste ja poliitiliste pingete allikas;

S.  arvestades siiski, et India on esimene riik Lõuna-Aasias, kes suudab luua strateegilised naftavarud;

T.  arvestades, et 390 miljonit indialast elavad vähemaga kui üks USA dollar päevas, ja arvestades, et India majanduskasvul on ühiskonna erinevatele kihtidele ebavõrdsed tagajärjed, mõjutades ainult murdosa kogu elanikkonnast;

U. arvestades, et India kiireima kasvuga osariigis – Gujaratis – kahekordistus SKT aastatel 1993–2004 ning tootmine ühe inimese kohta suurenes 73% võrra; arvestades, et seevastu India kõige vaesemas osariigis – Biharis – suurenes tootmine ühe inimese kohta samal ajavahemikul vaid 22% võrra;

V. arvestades 2. veebruaril 2006. aastal Anantapuris (Andhra Pradesh) käivitatud algatus, mida tuntakse ka maapiirkondade tööhõive tagatiste kava all, tagab 100 miinimumpalgaga tööpäeva aastas riiklikes projektides väikese sissetulekuga perekondade ühele liikmele; ning arvestades, et nimetatud programm on kõige laiaulatuslikumaks kavaks maapiirkondade vaesusega võitlemiseks Indias;

W. arvestades, et India on „Üldise soodustuse süsteemist” suurim soodustuste saaja, kes eksportis 2005. aastal soodusjuurdepääsuõigusega ELi turule kas tollimaksuvabalt või vähendatud tollimaksumääraga 7700 miljoni euro väärtuses; arvestades, et see tähendab, et peaaegu pool India ekspordist ELi – ligikaudu 17 000 miljonit – sai tulu üldise soodustuse süsteemist; arvestades, et India rõivastele kehtestatud tariifi vähendati 12%-lt 9,5%-le;

X. arvestades, et suurimat kasu tekstiili- ja rõivakvootide kaotamisest 1. jaanuaril 2005. aastal said nii Hiina kui ka India, kelle eksport suurenes eelmisel aastal vastavalt 42% ja 18%; arvestades, et seevastu enamik teisi arengumaadest pärit tarnijaid said kaotusi, ehkki kvootide taaskehtestamine Hiina ekspordile ELi poolt 2005. aasta keskel mõjutas positiivselt nende eksporti aasta teises pooles;

Y. arvestades, et Indias on maailma suurim laste töö esinemissagedus;

Z.  arvestades, et vastavalt ÜRO 2006. aasta aruandele ülemaailmse AIDSi-epideemia kohta on Indias 5,7 miljonit inimest nakatunud HIV/AIDSi; arvestades, et hinnangute kohaselt on praegu vähem kui 1% India täiskasvanud elanikkonnast nakatunud, kuid arvestades, et India edestab endiselt Lõuna-Aafrikat – riiki, kus on kõige enam inimesi nakatunud HIV/AIDSi, mis rõhutab haiguse mõju Lõuna-Aasia kontinendil; arvestades, et kõrge nakatumismäär on elava majandusega India osariikides, mis tõmbavad ligi lühiajalist tööjõudu ja kaubavedusid, mis mõlemad suurendavad nakkuse edasikandmist,

AA.  arvestades, et ligikaudu 80% India geograafilisest alast on ohualdis tsüklonitele, üleujutustele, maanihetele, põuale, maavärinatele ja kohalikele ohtudele ning arvestades, et kesiste sotsiaal-majanduslike tingimuste ja katastroofide kombinatsioon on loonud vaesuse ja haavatavuse nõiaringi;

BB.   arvestades, et malaaria ja koolera esinemine põhjustavad endiselt sügavat muret Indias, milleks tuleb vastu võtta eripoliitika;

CC.  arvestades, et jätkuv endeemiline diskrimineerimine kastisüsteemis tähendab, et India ei kasuta oma elanike potentsiaale ja oskuseid,

Kaubandus

1.  tervitab nii India kui ka ELi pühendumust Doha arengukava edukatele tulemustele; palub Indial seetõttu kasutada oma juhtpositsiooni G20-s, et saavutada 2006. aasta lõpuks arengut soodustav tasakaalustatud kokkulepe arenenud riikide, kiire majanduskasvuga riikide ja arengumaade vahel; märgib, et läbirääkimised Doha arengukava kohta ei ühildu kahepoolsete WTO+ läbirääkimistega; märgib, et Doha arengukava ümarlaua loogiline tulemus vähendab kavade – näiteks üldise soodustuse süsteem – väärtust arengumaade – näiteks India – jaoks, vähendades täiendavalt eelistusi, mida nad praegu saavad kasutada; kutsub ELi üles pakkuma vabakaubanduslepingu sõlmimist Indiale, sarnaselt lepingule Tšiiliga, mis tagab mõlemale osapoolele tollimaksuvaba ekspordi vastastikkusel alusel; ning kutsub kõrgetasemelist kaubandustöörühma üles uurima selles osas mõlemapoolseid võimalusi;

2.  rõhutab asjaolu, et Doha arengukava positiivne tulemus vajab nii ELi kui ka India täielikku toetust; nõuab, et India ja G20 mõistaksid, et Euroopa põllumajandusalasele pakkumisele peab järgnema mõistlik pakkumine G20 poolt NAMA ja teenuste osas;

3.  tervitab kõrgetasemelise kaubandustöörühma tööd koostöö parandamisel ning tegevuskava järkjärgulisel elluviimisel, mis on määratlenud India järkjärgulise kaasatuse suurtesse ja rahvusvahelistesse ühisprojektidesse, nagu ITERi ja Galileo programmid; märgib siiski, et ehkki ühine tegevuskava näeb paljudes valdkondades ette ainult jätkuva dialoogi, ei ole selles ette nähtud prioriteete ja tähtaegu; kutsub mõlemat osapoolt üles näitama poliitilist tahet, mida on vaja tõhusa strateegilise partnerluse suhete tugevdamiseks;

4.  tunneb muret, et hoolimata julgustavast statistikast jäävad mõlema majanduse mitmes valdkonnas peaaegu kasutamata kaubanduspotentsiaalid; palub kõrgetasemelisel kaubandustöörühmal käsitleda kaubandus- ja investeerimisprobleeme osana laiaulatuslikust kõikehõlmavast poliitilisest dialoogist ning uurida koostöövõimalusi rände, hariduse ja kultuurivahetuse valdkondades;

5.  märgib, et India kõrged imporditariifid ning hiljutisest märkimisväärsest edust hoolimata ka mittetariifsed tõkked, valmistavad ELi tööstusele jätkuvalt tõelist muret; usub, et nimetatud protektsionistlik poliitika pärast majanduse liberaliseerimist põhjustab turumoonutusi ja manipulatsioone; tunneb muret, et WTO tollimakse hõlmavad läbirääkimised ei ole kaasa toonud olukorra paranemist (ei kehtestatud tollimakse või kohustust maksimaalse siduva tollimaksumäära kohta, mis jäid samuti kõrgeks) ning et komisjoni jätkuvad jõupingutused kahepoolse dialoogi alustamiseks Indiaga teatud turumoonutuste teemal ei ole seni olnud edukad; märgib, et kaubandustõkete vähendamine aitab järk-järgult parandada kaubandustingimusi eesmärgiga edendada majanduskasvu, tööhõivet ja säästvat arengut; palub Indial kehtestada imporditariifid, mis on lähemal Doha arengukava raames kehtestatud määradele ning tegema täiendavaid jõupingutusi, et kaotada osa mittetariifsetest tõketest; julgustab kõrgetasemelist kaubandustöörühma töötama tariifide kaotamise suunal osapoolte vahel terves kaubanduses kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimise abil, andes seeläbi olemasolevatele ja potentsiaalsetele eksportijatele võimaluse arendada oma ettevõtlust ning mitmekesistada oma eksporditavat sortimenti;

6.  kutsub Euroopa Liitu üles toetama India rahvusvahelise kaubanduse potentsiaali ning jõupingutusi meelitada ligi välismaiseid otseinvesteeringuid, suurendades selleks eelkõige kaubandusalast abi infrastruktuuri ja haldusega seotud kitsaskohtade ületamiseks;

7.  on seisukohal, et konkurentsieeskirjad ja nende tõhus jõustamine on olulised tagamaks liberaliseerimise ja asjakohase reguleerimise reformi kõikide soodustuste kasutamise ning et aidata kaasa majandusarengule ja heale valitsemistavale; on samuti seisukohal, et tõhus konkurentsipoliitika tõmbab ligi välismaised investoreid, luues läbipaistva ja mittediskrimineeriva õigusliku raamistiku ettevõtjatele; märgib, et ei ole olemas universaalset konkurentsireeglite mudelit ELi viimase kümne aasta jooksul sõlmitud vabakaubanduslepingutes, kuna konkurentsireeglid varieeruvad olenevalt partnerriigi konkurentsieeskirjade ja õiguskaitseasutuste olemasolust ning arengutasemest; kutsub kõrgetasemelist kaubandustöörühma üles arvestama püüdluste taset, mis tuleb saavutada seoses konkurentsireeglitega kõigis ELi ja India vahelistes kahepoolsetes kaubanduslepingutes;

8.  märgib, et India peab dumpinguvastaseid läbirääkimisi nii menetluse kasutaja kui ka subjektina; tervitab ELi ja India head töösuhet selles valdkonnas ja kutsub mõlemaid üles koostööle lahendamaks dumpinguvastaste vahendite väärkasutust ning dumpingu lõpetamiseks;

9.  märgib, et EL ja India peavad geograafilise tähise kaitset kasulikuks vahendiks tootjatele, tarbijatele ja valitsustele; märgib, et geograafiline tähis ei ole Indias väga tuntud; kutsub India valitsust üles soodustama geograafilise tähise süsteemi ja julgustama tegema avaldusi geograafilise tähise saamiseks; märgib, et vastavalt TRIPSile võivad WTO liikmed rakendada oma õigusakte, et tagada laiaulatuslikum kaitse kui lepingus nõutud; on seisukohal, et kahepoolne kokkulepe suudaks pakkuda geograafiliste tähiste kaitset ELis ja Indias väljapool TRIPSi lepingut, andes seeläbi kasuliku täiendava vahendi kahepoolsete jõupingutuste ühendamiseks;

10. märgib, et intellektuaalomandi suurenev tähtsus Indias selgub suurenenud taotluste arvust India intellektuaalomandi ametites ning märgib, et India tööstus on tõusnud globaalsete väljakutseteni ning rakendab teadusuuringutel põhinevat arengut oma äristrateegia lahutamatu osana; märgib India hiljutisi intellektuaalomandi kaitse õiguste režiimi reforme, sealhulgas India 2005. aasta patendiseadust (muudatusseadus); märgib, et on tehtud jõupingutusi, et lihtsustada ja muuta otstarbekamaks menetlusaspekte, et muuta süsteemi kasutajasõbralikumaks; märgib samuti, et vastavalt uuele õigusloomega seotud algatusele on India alustanud samuti suurt kõikide intellektuaalomandi ametite kaasajastamisprogrammi ning eraldas märkimisväärsed summad infrastruktuuri loomisele ja uuendamisele; kutsub Indiat üles tagama režiimi jõustamine kooskõlas Rio konventsiooniga bioloogilise mitmekesisuse kohta ja olemasolevate WTOst tulenevate kohustustega;

11. märgib, et EL on samuti seadnud sisse ulatusliku intellektuaalomandi kaitse süsteemi viimase kümne aasta jooksul enamike riiklike intellektuaalomandi süsteemide ühtlustamise abil ning seadnud sisse ühenduse intellektuaalomandi kaitse õiguste režiimi terves ELis; on seisukohal, et enamsoodustusrežiimi ja sisemaise käsitlemise põhimõtte tõttu saavad sellest õigusaktist kasu väljastpoolt ELi pärit õiguste valdajad ning ka EList pärit intellektuaalomandi õiguste valdajad; on seisukohal, et õiguskaitse peab olema intellektuaalomandi kaitse lahutamatuks osaks ning julgustab ELi ja Indiat leppima kokku õiguskaitsemeetmete ühistes põhimõtetes, mis peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning mis ei loo takistusi seaduslikule kaubandusele;

12. on seisukohal, et enam kui iga kolmanda koopiaga illegaalselt saadud arvutitarkvarast üle kogu maailma ohustab piraatlus jätkuvalt tarkvarainnovatsiooni tulevikku, mille tulemusena väheneb töökohtade arv ning maksutulu nii Indias kui ka ELis; märgib, et valitsuse poliitika abil tarkvarapiraatluse õigusrikkujate peatamise ja teadlikkuse tõstmise kampaaniate kohta registreeris India 2005. aastal märkimisväärse piraatluse vähenemise 2% võrra; tunnistab siiski, et on vaja veel palju ära teha kontrollimaks India ettevõtete kasu ebaausast konkurentsivõimest piraattarkvara ja -riistvara kasutamise abil tootmises; kutsub India riiki ja föderaalvalitsusi üles vähendama jätkuvalt piraatluse määra; märgib, et samal ajal kui ELi ja USA praegused jõupingutused piraatlusega võitlemisel keskenduvad esialgu Hiinale ja Venemaale, peab neile järgnema ülejäänud Aasia; on seisukohal, et India huvides on teha ELiga nimetatud jõupingutuse osas konstruktiivset koostööd IDC 2005. aasta mõjude uuringu valguses, mille kohaselt India vähendab praegust piraatluse määra 72% 2009. aastaks 64%-le, loob 115 000 uut IT-töökohta ning annab oma majandusele täiendavad 9500 miljonit USA dollarit ning suurendab maksutulu 86 miljoni USA dollarini;

13. tunnistab ravimitööstuse märkimisväärset mõju India majandusele ja ühiskonnale ning kutsub India ametiasutusi üles tagama, et inimeste ja elusloomade kasutamisele teaduslikes katsetes kohaldatakse rahvusvahelisi standardeid ning et selliseid katseid püütakse võimalikult palju vältida ja neile leitakse alternatiivid;

14. kutsub ELi ja Indiat üles asuma juhtivale kohale TRIPSi ja rahvatervise kohta tõhusa ja püsiva lahenduse leidmisel, et hõlbustada Doha arengukava ümarlaua raames juurdepääsu hädavajalikele ravimitele; tervitab India valitsuse astutud samme seoses intellektuaalomandi eeskirjadega ravimite kohta; julgustab India valitsust kiiremini rakendama õigusakti, eelkõige seoses geneeriliste ravimite ekspordiga;

15. märgib, et tavateadmisi tunnustatakse üha enam väärtusliku varana nii arenenud riikide kui ka arengumaade jaoks sarnaselt, kus enam kui 80% maailma elanikkonnast sõltub toodetest ja teenustest, mis on saadud tavateadmiste innovatsioonidest ja tavadest, et rahuldada nende igapäevaseid toidu- ja tervishoiualaseid vajadusi, kaasates 441 etnilist kogukonda Indias; märgib kompleksi juriidilistest, poliitilistest ja sotsiaalsetest seostest intellektuaalomandi õiguste kaitse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ning geneetiliste ressursside vahel; kutsub ELi ja Indiat üles tegema koostööd, et leida mõistlik lahendus TRIPSi ühtlustamiseks koos Rio bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärkidega;

16. tervitab India samme finantssektori reformimisel seoses intressimäärade ulatusliku liberaliseerimisega, valitsemissektori võla hoidmise kohustuse vähendamisega pankadele ning leevendades pankade kohustust laenata prioriteetsetele valdkondadele nagu põllumajandus ja väikeettevõtted; on seisukohal, et India integreerub enam ülemaailmsesse finantssüsteemi, finantssektori reformimise vajadus on suurenenud; on seisukohal, et eelkõige on finantssektori liberaliseerimine – et muuta seda vastupidavamaks nii sisemiste kui ka väliste vapustuste suhtes – vajalik hoiuste kasvu julgustamiseks, krediidikultuuri arenguks ning era- ja välisjõudude sisenemiseks; on seisukohal, et tehnilise ja juhtimiskogemuse siire võib mängida kasulikku rolli India finantsturu arenemisel ning kutsub ELi üles pakkuma sellega seoses oma abi;

17. tervitab India kava kaotada kontroll ruupia üle, kaotades kõik ülejäänud kapitalikontrollid osaliselt konventeeritava ruupia üle; on seisukohal, et see kõrvaldab kõik tähtsad takistused India integratsioonile maailmamajandusse, võimaldades India üksikisikutel ja ettevõtetel investeerida vabamalt ülemeremaadesse ning võimaldades suurtel ettevõtetel hõlpsamalt ja odavamalt pääseda juurde välisvõlgadele, mis praegu on piiratud 500 miljonile USA dollarile ettevõtte kohta aastas;

18. kustub Indiat üles olema osapooleks tuumarelva leviku tõkestamise lepingus, mis on vältimatu mitmepoolne instrument rahvusvahelise rahu, julgeoleku ning stabiilsuse säilitamisel ja tugevdamisel ning tunneb muret USA ja Prantsuse-India tõhustatud tuumaenergiaalase koostöö üle, hoolimata India suutmatusest täita lepinguga kokkulepitud tuumaohutuse kohustust;

19. märgib India lubadust, et kui ta soovib oma plaane teostada, tuleb tal täita kohustused Lõuna- ja Kagu-Aasias; tervitab kaubanduse kasutamist usaldust suurendava vahendina India ja Pakistani vahel, eriti 2. mai 2006. aasta maamärkide lepingut, et elustada kaubavahetust ja kaubandust piki kontrolljoont jagatud piirkondade Jammu ja Kashmir vahel, algatades kaubaveoteenuse Srinagari ja Muzaffarabadi vahel, samuti teise bussiteenuse terves Kashmiris; tervitab peaministri Singhi 23. mai 2006. aasta lubadust luua vabakaubanduse ja vaba liikumise keskkond nn pehmete piiridega, et luua keskkond Kashmiri olukorra lahendamisele; kutsub Indiat ja Pakistani üles edaspidi vähendama haldustakistusi kaubandusega seotud usaldust suurendavate meetmete rakendamiseks ning ELile tehnilise abi pakkumiseks, kui on sellega seoses vajalik;

20. tunneb siiski muret, et piirkondadevaheline kaubandus on Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsioonis (SAARC) endiselt väike; on seisukohal, et Lõuna-Aasia vabakaubanduslepingus on liiga palju erandeid, et käsitleda seda standardse vabakaubanduslepinguna; kutsub SAARCi üles jätkuvalt läbi vaatama võimalusi kaubanduse ja investeeringute laiendamiseks piirkonnas; on seisukohal, et oma suhetes Indiaga peaks EL võtma kõikehõlmava piirkondliku lähenemise ning kutsub ELi üles rajama nn visioonirühma sarnaselt rühmale, mis loodi ASEANi jaoks, et uurida tulevasi võimalusi ELi ja SAARCi suhetes;

21. julgustab Indiat SAARCi ja BIMSTECi liikmena kasutama oma positiivset mõju, et aidata hõlbustada demokraatlikku muutust ning inimõiguste austamist Myanmaris ning jätkata oma toetust rahuprotsessile Sri Lankal;

22. märgib, et Aasia riigid, nagu India ja Hiina, on aastatepikkusest majanduskasvust hoolimata jätkuvalt alaesindatud ja ebaõiglaselt hinnatud mitmepoolsetes organites, sealhulgas Rahvusvahelises Valuutafondis; kutsub ELi ja Indiat üles tegema koostööd, et kaotada nimetatud ebavõrdsus ning tagada, et hääled ja juhtivad ametikohad on jaotatud vastavalt asjaomasele osakaalule rahvusvahelises majandussüsteemis;

23. tervitab India valitsuse reforme välismaiste otseinvesteeringute strateegias ja investeerimiskomisjoni edusamme; tunneb muret selle üle, et välisinvestorid põrkuvad kohalikul tasandil siiski häiriva bürokraatiaga ja teiste mittetariifsete tõketega; nõuab, et India ametiasutused jätkaksid bürokraatia ning korruptsioonivastast võitlust; kutsub osariike ja kohalikke omavalitsusi üles lihtsustama ja ühendama taotlusmenetlusi; ning nõuab jõupingutuste tegemist enama õigusalase läbipaistvuse nimel;

24. tunneb muret, et välisinvestorid põrkuvad kohalikul tasandil siiski häiriva bürokraatiaga, kus suureks takistuseks on loataotlemismenetlus, mille puhul automaatse nõusoleku kõlbulikke taotlusi püütakse võimalikult palju vältida, samas kui enamikele taotlustest antakse luba iga konkreetse juhtumi korral eraldi; tunneb muret, et paljud ametnikud jätkavad diskrimineerimist kohalike huvide kasuks; märgib, et loa andmise ja litsentsimise menetlust on kritiseeritud mõnedes piirkondades kui ebaõiglast ja mitteläbipaistvat, kuna eeskirjad muutuvad nii meeleheitlikult sageli, et on raske pidada sammu süsteemi kapriisidega; kutsub osariike ja kohalikke omavalitsusi üles lihtsustama ja ühendama taotlusmenetlusi;

25. märgib India diasporaa panust India majanduskasvu; märgib, et diasporaa on andnud siiski ainult 10% India välismaistest otseinvesteeringutest; leiab, et pikaajaliseks arenguks on vaja nii sotsiaalmakseid kui ka rahalisi makseid; kutsub Indiat üles jätkama kavade arendamist, mille kaudu saada juurdepääs diasporaa ressurssidele, mille tõeliseks näiteks on topeltkodakondsus;

ELi ja India koostöö

26. tervitab asjaolu, et India ja Euroopa Liidu kuuendal tippkohtumisel 7. septembril 2005. aastal võtsid Euroopa Liit ja India strateegiliste partneritena endale kohustuse tõhustada dialoogi ja kokkuleppeid, sealhulgas inimõiguste valdkonnas, nagu kajastub ühises tegevuskavas, mis hõlmab ka arengukoostööd, rõhutades seejuures keskkonnasäästlikkust ning sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust; nõuab, et strateegilise partnerluse raames jätkataks pidevat inimõigustealast dialoogi; tunnustab selles suhtes India riikliku inimõiguste komisjoni sõltumatut ja järjepidevat tööd neis küsimustes;

27. rõhutab, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamine ja vaesuse vastu võitlemine peaksid jääma Euroopa Liidu ja India strateegilise partnerluse keskseks elemendiks; tervitab asjaolu, et aastatuhande arengueesmärkide teemat käsitletakse järgmisel ELi ja India tippkohtumisel 13. oktoobril 2006, ning nõuab tungivalt erimeetmete võtmist, tagamaks, et vähemused, nagu dalitid ja adivasid ning teised marginaliseeritud kogukonnad, hõimud ja kastid saaksid seoses aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega ületada neid ülejäänud elanikkonnast lahutava suure lõhe;

28. tervitab asjaolu, et Euroopa Ühenduse arengukoostöös Indiaga 2002–2006 on rõhuasetus tervisel, haridusel, veel ja keskkonnal ning et ühises tegevuskavas kohustutakse süvendama arengukoostööd tervishoiu ja hariduse valdkonnas eesmärgiga tõhustada arengukoostööd India oluliste sotsiaalsektori programmide täiendamiseks, sealhulgas võtta tõhusaid erimeetmeid ebasoodsas olukorras olevate sotsiaalsete rühmade, eriti naiste, diskrimineerimise lõpetamiseks; nõuab samuti tütarlaste haridust soodustavate meetmete edendamist tegevuskava raames vastavalt aastatuhande teisele ja kolmandale arengueesmärgile;

29. tervitab komisjoni algatatud avalikku arutelu, et vormida suur strateegiline ELi ja Hiina kaubandus- ja majandussuhete läbivaatamine; on seisukohal, et India esitab ELi tööstusele võrdse, kuid ka eripärase väljakutse; kutsub komisjoni üles kasutama samalaadset lähenemist India puhul, et tagada nende suhete poliitiline, majanduslik ja kaubandusalane juhtimine ELi tasandil;

30. on seisukohal, et EL peab erilist tähelepanu pöörama India VKEde sektorile, ning soovitab seetõttu, et kõigis ELi ja India vahelistes arengukoostöö programmides tugevdataks VKEsid meetmetega, mis aitavad rahastada kodanike algatatud turumajanduslikke kohalikke projekte;

31. rõhutab, et ELi arengukoostöö raames tuleks Indiaga koostööd teha kui areneva rahvusvahelise doonorriigiga, vahetades kogemusi ja tehes koostööd konkreetsete projektide osas arenguriikides; rõhutab, et India kogemustest õppimine võib aidata muuta ELi arenguabi tõhusamaks ja produktiivsemaks;

32. märgib, et indialased tunnevad muret ELi üle ning soovivad seda uurida ja paremini mõista; tervitab Erasmus Munduse 33 miljoni euro suurust stipendiumiskeemi, kus asetatakse erilist rõhku koostööle teaduse ja tehnoloogia alal, kus India edu õppetunnid suudavad kiirendada ELi kohta püramiidis, mis on allutatud infoühiskonnale, nimelt haridusele, teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile; tervitab Delhi ülikooli Euroopa õpingute juurde Jean Monnet õppetooli loomist kui olulist algatust ELi ja India suhete tugevdamiseks; kutsub komisjoni delegatsiooni ja liikmesriikide saatkondi üles töötama koos India ametiasutustega, et edendada ELi sobivat rolli hariduse, kultuuri- ja teadusvahetuse edendamisel ning soovitab, et kultuurivahetus aitaks luua laia avalikkuse toetust konstruktiivsele koostööle ning et kutsealane ja ärialane vahetus võib samuti olla kasulik nii kultuurialasele mõistmisele kui ka edendada teabe kahesuunalist liikumist; rõhutab Jaapanis ja Koreas olemasoleva juhtivtöötajate koolitusprogrammi – Vahetus inimestelt inimestele – edu ning nõuab, et komisjon laiendaks programmi Indiasse koos kohaste rahaliste vahenditega;

33. soovitab, et komisjon uuriks või süvendaks konkreetseid ELi ja India programme valdkondades nagu kõrgharidus ja kutseõppe, programme, mis julgustavad õpilaste, õpetajate ja teadlaste vahetamist;

34. tunnistab, et India tarkvara- ja teenuste sektori suurus on viimase viie aasta jooksul kolmekordistunud ning on nüüd väärt 20 miljardit eurot; märgib, et suur osa sellest kasvust on tulnud läänest pärit müüjatelt, kes ostavad arendustegevust Indiast sisse; on seisukohal, et EL saab kasutada kõrgelt kvalifitseeritud India päritolu oskustööliste ulatuslikku liikumist; kutsub kõrgetasemelist kaubandustöörühma üles uurima võimalusi oskustööliste vaba liikumise kokkuleppeks 4. režiimi raames, et India päritolu IT-eksperdid saaksid pärast õpinguid töötada ELis, tagades seeläbi kvalifitseeritud tööjõu ja õigustades ELi kõrgharidussüsteemide tehtud investeeringuid; märgib, et tarkvaraettevõtted on magnetiks sidusühingutele ning et nendega kaasnevad teenuste sektor ja infrastruktuurinõuded, mis võivad toetada piirkondlikke majandusi ja tagada kohalikele inimestele teisi tööhõivevõimalusi;

35. märgib, et aastatel 2003–2008 oli 200 000 ELi töökohta tehtud allhankena, peamiselt Indiasse; märgib samuti, et 2010. aastaks suureneb India nõudlus võõrkeelespetsialistide järele 160 000 inimeseni ning vaid 40 000 indialast kvalifitseerub; on seisukohal, et 30 000 EList välja rännanud inimest töötab juba Indias, kus on olemas selged võimalused koolitatud eurooplaste jaoks, kes on valmis ümber paiknema ning selline suundumus kindlustaks nn ajude vahetuse ELi ja India vahel, mitte nn ajude äravoolu;

36. soovitab, et liikmesriigid ja komisjon tagaksid õige raamistiku ettevõtetele ja ülikoolidele, et saada kasu India kiirest majandusarengust konkreetsetes valdkondades, näiteks tarkvara- ja filmitööstus;

37. märgib, et India majanduskasvu mõju ülemaailmsele energianõudlusele tekitab muret energiakindluse osas; märgib, et India kannatab endiselt mitmete energiakitsikuste all ning sõltub ülemääraselt naftast ja kivisöest, mis on mõlemad kallid ja saastavad fossiilkütused; märgib, et India jõupingutused gaasitarne kindlustamiseks ning tuumaenergia arendamiseks on kaks konkreetset tulemust selles olukorras; märgib, et ehkki India arendas tuumaenergiat, rahuldab see vähem kui 5% tema elektri- ja vaid 2% tema koguenergia vajadusest; on seisukohal, et jõupingutused tuumaenergia arendamiseks on samuti taganemine Gleneaglesi G8 tippkohtumise lubadusest peatada kliima muutumine ning edendada energia säästmist; on seisukohal, et kui ei toimita vastupidi, ähvardab keskkonna seisundi halvenemine muutuda suureks takistuseks India tulevasele majandusarengule;

38. märgib, et nii Indial kui ka ELil on pikaajalised kogemused taastuvate energiaallikate kasutamise edendamisel, ning usub, et taastuvad energiaallikad, näiteks päikeseenergia, tuuleenergia ja biomass on praktilised energialahendused, koos suurte investeeringutega energiatõhususse, mis rahuldaks pikaajalist energiavajadust; tervitab sellega seoses India jõupingutusi, kaasates oma maapiirkondade biogaasi kompostilavad ja päikesepatareid (kasutatakse kodude ja töökodade vooluga varustamiseks) ning tema hiljutist edu maailma suuruselt neljanda tuuleenergiatööstuse loomisel; on seisukohal, et kuna maailma kõige vaesemaid riike mõjutab negatiivselt suurenenud nõudlus nafta järele, mida iseloomustavad hiljutised massirahutused suurenevate naftahindade tõttu Indoneesias, peaks India jätkama Aasias ulatuslikumalt piirkondlike taastuvate energiaallikate toetamist, nagu ta seda teeb juba Bhutanis; tervitab ELi ja India energia hindamiskomisjoni loomist ning nõuab edaspidist koostööd energiavarustuse kindluse ning turureformide, taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe valdkondades; on seisukohal, et India ja EL peaksid jätkama ülemaailmse energia ülesehituse määratlemist innovatiivse ja jätkusuutliku energiaarenduse kaudu, järgides samas kliimamuutusega seoses kehtestatud piirmäärasid;

39. märgib, et kuna India on geograafiliselt mitmekesine, on ta viljakas keskkond naftale ja maagaasile, aga et avaliku sektori juhitud võimaluste uurimine on seni käinud vähetulemuslikke radu; märgib siiski, et Euroopa energiaettevõtete sisenemisega on see positsioon juba muutumas, nt Suurbritannia ettevõte Cairn Energy teatas 2004. aastal mitmetest naftaleiukohtadest Rajasthanis (hinnangute kohaselt suurim, sisaldades üle 500 miljoni barreli taastuvaid varusid); kutsub Indiat üles julgustama jõulisemaid nafta- ja maagaasiotsinguid, luues laialdased initsiatiivid, et meelitada ligi Euroopa uuringuettevõtete tõhusust ja kogemusi;

40. märgib, et biodiisli töötlemise kulud on Indias umbes kolmandik Euroopa omadest ning et India on hiljuti otsustanud laiendada oma biodiisli rafineerimisprogramme; märgib, et India laiendab oma etanoolitööstust ning valitsus on kehtestanud mitmed rahalised soodustused, sealhulgas vähendanud müügimaksu ja aktsiisi etanoolist ja etanoolisegust valmistatud kütustele; on seisukohal, et toiduks mittekasutatav Jatropha on elujõuline biokütuse võimalus India jaoks, kuna see võib kasvada poolkuivadel ja kuivadel muldadel ning vajab minimaalseid investeeringuid, ning julgustab ELi ja India koostööd sel eesmärgil; on seisukohal, et lisaks umbes 17 miljoni uue töökoha loomisele ja kasule kriisis olevatele maapiirkondade kogukondadele, aitavad nimetatud programmid vähendada India sõltuvust välisnaftast, kuid vaid siis, kui neid viiakse läbi jätkusuutlikult;

India majanduslik ja sotsiaalne olukord

41. märgib, et rahvusvaheline kaubandus võib olla võimsaks majanduskasvu ja vaesuse vähendamise edasiviivaks jõuks, aga et ta ei ole imerohi, ning kaubandusreformid täiendavad arengupoliitikaid; on seisukohal, et aitamaks inimesi vaesusest välja ning et jätkata majandusarengut, peab India keskenduma kriitiliselt ettevõtluskeskkonna loomisele, mis süvendab integratsiooni maailmamajandusse laialdasema tootmise ja teenuste jaoks;

42. tervitab asjaolu, et India inimarengu viimases viieaastases kavas (2002–2007) on rõhutatud välismajanduse keskkonna, kaubanduse ja investeeringute tähtsust;

43. märgib, et ebavõrdust India osariikide vahel süvendavad kulutuste pädevuse detsentraliseerimine erineva poliitilise juhtimise ja maksukorraldusega osariikidele; on seisukohal, et vaesuse leevendamine oleneb riigi vahendite ümber suunamisest maapiirkondadesse ning infrastruktuuri arengusse, et toetada tootmis- ja teenindussektori tegevuste levimist; kutsub Indiat üles tagama ühtsus ja liberaliseerimise parem juhtimine, kasutades selleks üksteist täiendavaid majanduspoliitikaid, sealhulgas maksude ühtlustamist, ja keskenduma jõupingutustele suutlikkuse suurendamiseks vaesemates osariikides, võimaldades neil seeläbi fonde tõhusamalt kasutada; kutsub komisjoni üles toetama Indiat püüdlustes võtta õppust osariikidest, kes on edenenud India majanduskasvu ajal, võttes kasutusele parimad tavad tagamaks, et kriitilised investeeringud suunatakse mahajäänud piirkondadesse ja vähem esindatud sotsiaalsetele rühmadele;

44. tunneb muret suureneva sissetulekute vahe üle India linna- ja maapiirkondades; nõuab, et India ametiasutused tunnistaksid põllumajanduse stagnatsiooni maapiirkondades ning töötaksid välja programme põllumajandustoodangu suurendamiseks nimetatud piirkondades, et võidelda maapiirkondade vaesusega kohasemalt;

45. märgib, et hoolimata suurest majanduskasvust, on India infrastruktuur teatavates lõikudes endiselt arenemisjärgus – arengumaale iseloomulike omadustega, halbade transpordivõrgustike ja pidevate voolukatkestustega; kutsub Indiat ja ELi üles uurima võimalusi avaliku- ja erasektori partnerluse investeeringute kaudu kaubandusega seotud infrastruktuuri väljaarendamisel, tagades läbipaistvuse, usaldusväärse regulatiivse keskkonna ning mänguruumi erainvestorite ja valitsuse vahel; kutsub seetõttu üles kasutama laene EIP-lt, kelle mandaat – Aasia ja Ladina-Ameerika puhul – on keskendunud tulemuslikele investeeringutele; kutsub Indiat ja ELi üles fokuseerima nimetatud investeeringuid maapiirkondadesse, tagades parema veevarustuse ja kanalisatsiooni, parandades transpordivõrgustikke, eelkõige peateesid, ning parandades elektrivõrgu efektiivvõimsuse kvaliteeti;

Areng ja keskkond

46. tunnustab India valitsuse olulisi edusamme vaesuse likvideerimisel, kuid märgib, et jätkusuutlikule majanduskasvule vaatamata on endiselt säilinud tohutu ebavõrdsus, umbes 30% India elanikkonnast elab jätkuvalt allpool vaesuspiiri; on eriti mures ühiskondliku ebavõrdsuse all kannatavate elanikkonnakihtide, eriti naiste, laste, ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade ja maaelanikkonna olukorra pärast, nagu dalitid (kastivälised inimesed) ja adivasid (põliselanikud); kutsub komisjoni ja nõukogu üles nende elanikkonnarühmade olukorra parandamiseks tegema koostööd India valitsusega ning üle vaatama edasine koostöö sellest aspektist, mil määral see aitab kaasa soolise ja kastilise diskrimineerimise lõpetamisele;

47. rõhutab, et edukad India valitsused on teinud märkimisväärseid edusamme kastilise diskrimineerimise vastu võitlemisel; usub siiski, et teha on vaja veel palju;

48. nõuab tungivalt, et EL edendaks ja rakendaks meetmeid, et tagada nende vähemuste sotsiaalmajanduslik areng, kes on India uuest majandusest suures osas kõrvale jäetud ning keda diskrimineeritakse arenguprogrammide ja katastroofiabi puhul, edendades selleks muu hulgas võrdseid võimalusi töötamisel ELis asuvate eraäriühingute ja investorite juures, soodustades arenguprogramme, mis kaasavad daliteid, ning kasutades näitajaid, mille abil mõõta dalitite kaasatust uude majandusse;

49. juhib tähelepanu sellele, et on oluline, et India valitsus peab silmas sotsiaalse ühtekuuluvuse, keskkonna ja tarbijate õiguste küsimusi oma edasises arengus;

50. tervitab ELi koostööd Indiaga keskkonnapoliitika valdkonnas ja asjaolu, et keskkonnapoliitikat käsitletakse ühises tegevuskavas ühe koostöövaldkonnana; märgib, et EL ja India peavad suurte globaalsete tegutsejatena mängima keskset rolli rahvusvahelistes jõupingutustes parema keskkonnaalase ülemaailmse juhtimise suunas; nõuab siiski keskkonnaaspektide jätkuvat rõhutamist arengukoostöös;

51. rõhutab, et keskkonna järjest suurem hävitamine Indias on aina kasvav probleem, millel on kujuteldamatud majanduslikud, sotsiaalsed ja ökoloogilised tagajärjed, eeskätt suure hulga vaesuses elavate indialaste jaoks, ning rõhutab tungivat vajadust edendada ELi ja India koostööd selles valdkonnas;

52. tervitab India pühendumust aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele; märgib, et India kümnes viie aasta kava rõhutab India inimarengu eesmärke ja sihte järgmisel viiel kuni kümnel aastal, mis on ambitsioonikamad kui aastatuhande arengueesmärgid, kuid tunneb siiski muret India suutlikkuse üle saavutada need 2015. aastaks, kuna ÜRO aastatuhande projekt väidab, et India ei suuda saavutada vähemalt 4–8 aastatuhande arengueesmärki; on seisukohal, et kaubandusabi võiks aidata Indial eesmärke ajakavast kinni pidades täita; kutsub ELi üles koostööle Indiaga viimase prioriteetses üldise hariduse ja maapiirkondade tervishoiuprogrammides ja julgustama poliitikaid, mis hõlbustavad noorte kaasamist töökeskkonda; usub, et EL võiks käsitleda võrdsete võimalustega seonduvaid probleeme, edendades kaubanduses jõuliselt toodete tarnimist, mis tagavad naistele sissetuleku, ja aidates kaasa teenuste müügile sektorites, milles töötavad naised;

53. märgib, et ühenduvus on üks aastatuhande arengueesmärkidest ning et ÜRO peasekretär Kofi Annan nõuab, et 2015. aastaks peab igas areneva maailma külas olema ühenduvus, et likvideerida erinevused vabaduse, tervishoiu ja võimu osas; tervitab algatusi, näiteks „Auk seinas: Interneti-hariduse eksperiment”, mille raames enam kui 150 kiiret arvutit koos klaviatuuride, hiirte ja veebikaameratega viidi 50 kohta Delhi slummidest India maapiirkondadeni, võimaldades tuhandetel eelnevalt kirjaoskamatutel poistel ja tüdrukutel harida ennast mitte ainult IT-oskuste alal ja mitmete alghariduse elementide alal, vaid samuti suurendada nende püüdlusi; on seisukohal, et sellised projektid, ehkki nad ei paku rahuldavat asendust õpetajaga klassiruumile, suudavad ületada lõhet laste jaoks, kellel praegusel hetkel puuduvad võimalused tavahariduse jaoks; kutsub Indiat üles jagama oma tulu IT-alasest arengust 98% elanikkonnaga, keda see praegu ei mõjuta ning suunama investeeringud ja abi sellistesse projektidesse, mille puhul korduvad ligikaudsed kulud on vähem kui kaks senti päevas lapse kohta;

54. märgib, et India on üks suurim üldise soodustuse süsteemis soodustuse saaja keskmise kasutamisega 80% erinevates sektorites, sealhulgas loomsed saadused (88%), kalliskivid ja juveelid (85%), transpordiseadmed ja tavametallid (83%); märgib, et 40% India rõivaekspordist, mis on väärt üle 3000 miljoni euro, koguekspordist 4800 miljonit eurot ja üheksa kümnendikku India jalatsiekspordist, mida hinnatakse 600 miljoni euro vääriliseks, moodustades koguekspordi 675 miljonit eurot, said kasu üldise soodustuse süsteemist; märgib, et oma kudumistööstusega riigid, näiteks India, suutsid üldist soodustuste süsteemi rohkem ära kasutada kui riigid, näiteks Bangladesh, kes kasutasid rõivatootmises imporditud kangaid ning kellel oli raskusi üldise soodustuste süsteemi kasutamisega ELi päritolureeglite tõttu; tervitab ELi tegevust nende reeglite ratsionaliseerimisel; tervitab ettepanekut asendada tootespetsiifilised päritolureeglid üksikute piiriüleste kriteeriumitega, et abikõlbulikud riigid saaksid seda süsteemi hõlpsamalt kasutada;

55. tunneb muret selle üle, et India, kus on 60% maailmas järele jäänud tiigritest, võib kavandatud, aga pikale veninud tiigrite loendus terves Indias näidata tiigrite arvu vähenemist kriitilise piirini 1500 tiigrit; tunnistab, et illegaalne kauplemine metsloomaliikidega on hinnangute kohaselt teisel kohal rahvusvahelise illegaalse narkokaubanduse järel ning et mõnede liikide, näiteks tiiger, ekspluateerimise ja kauplemise tase on nii kõrge, et nende populatsioone on tõsiselt hävitatud; nõuab metsloomaliikide ja metsloomatoodete impordi tõhusamat seiret, et tagataks ohustatud looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonist kinnipidamine ning tõhusam jõustamine, et kaitsta ohustatud liike väljasuremise ohu eest; kutsub ELi üles pakkuma koostööd ja tehnilist abi Indiale aitamaks säilitada bioloogilist mitmekesisust ning võidelda illegaalse metsloomadega kauplemise vastu; nõuab tiigrite kaitset üldiselt ning võitlust eelkõige tiigrinaha, -luude ja kehaosadega kauplemise vastu, kaasates tollikoostöö, mis tuleb lisada järgmise ELi ja India keskkonnafoorumi kohtumise päevakorda;

56. märgib, et kaubanduse liberaliseerimine on jätnud väiksemad põllumajandustootjad nii ELis kui ka Indias seisma silmitsi globaalse konkurentsiga, vähendades hindasid, samas kui valitsuse subsiidiumite vähendamine on muutnud talupidamise nende jaoks palju kallimaks; tunneb muret selle üle, et Indias pöörduvad põllumajandustootjad lepingujärgse põllumajandustegevuse poole ekspordiks, selle asemel et tarnida kodumaiseid tooteid, mis toob endaga vaestes maapiirkondades kaasa alatoitumuse; julgustab Indiat suunama kaubandusega seotud infrastruktuurivahendeid maapiirkondade põllumajanduspiirkondadesse, et aidata põllumajandustootjatel kohaneda globaliseerumise väljakutsetega;

57. nõuab tungivalt, et EL edendaks rahvusvahelistel foorumitel Indias tegutsevate välismaiste ettevõtjate hulgas suuremat ettevõtjate vastutust, ning nõuab samas tungivalt, et India valitsusega saavutataks kokkulepe Indias asuvate kodu- ja välismaiste ettevõtete töötajate õiguste tõhusa järelevalvesüsteemi loomiseks;

58. nõuab, et ELi ja India vahelistel investeerimisalastel läbirääkimistel võetaks arvesse välisinvestorite sotsiaalset ja poliitilist vastutust; rõhutab, et investorite õigused peavad käima käsikäes kohustustega ning et investorid peaksid kohaldama vähemalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhilisi töönorme;

59. tervitab India pühendumust laste töö kasutamise ennetamiseks ja osalemist laste töö kõrvaldamise rahvusvahelises programmis ja INDUSe laste töö projektis; tunneb muret laste töö rohke kasutamise pärast Indias; kutsub Indiat üles koostööle Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga ja ratifitseerima vanuse alammäära konventsiooni 138 ja lapsele sobimatu töö konventsiooni 182; kutsub Indiat üles võtma meetmeid, et tõhusamalt võidelda kaasaegse orjuse, laste töö ja naistööjõu ekspluateerimise kõigi vormidega, eesmärgiga tagada töötajate põhiõiguste austamine ja vältida sotsiaalset dumpingut ning samuti võtta üle ILO „rahuldava töö” põhimõte; tuletab meelde erinevate kaubanduslepingute vastavuse tähtsust rahvusvahelisele inimõiguste konventsioonile ja töönormidele;

60. on seisukohal, et India peab ratifitseerima ja rakendama ülejäänud ILO konventsioonid võimalikult kiiresti, et aidata tugevdada pikaajalist arengut ja parandada ühiskonna vaeseimate kihtide elukvaliteeti;

61. rõhutab, et EL peaks avaldama India valitsusele survet, et see asuks viivitamatult võitlema orjatöö vastu, mis puudutab miljoneid inimesi Indias; nõuab, et India ratifitseeriks konventsiooni 98 organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse kohta;

62. rõhutab ELi ja India vahel arenevate kaubandussuhete mittelahutamise tähtsust India inimõiguste reformidest;

63. märgib, et India praegune valitsus on palju avatumalt tunnistanud HIV/AIDSi põhjustatud probleeme; on seisukohal, et HIV/AIDSi levik kätkeb endas ohtu häirida India arengut; märgib, et nakatumisjuhtude arvu suurenemise tingib arstiabi piiratud kättesaadavus ja teadlikkuse madal tase; tervitab asjaolu, et India on suurendanud oma rahalisi vahendeid ja programme, et lahendada HIV/AIDSi põhjustatud probleeme ning kutsub ELi üles abistama Indiat kõrgema riskiga indiviididele ja kogukondadele mõeldud programmide arvu suurendamisel; tervitab sellega seoses riikliku AIDSi kontrolliorganisatsiooni (NACO) tööd tema teadlikkust tõstvates tegevustes maa- ja linnaelanike hulgas;

64. on seisukohal, et hiljutised loodusõnnetused, eriti India ookeani hiidlaine ja Lõuna-Aasia maavärin, on näidanud vajadust loomingulisema ja mittestandardse koostöö järele arvukate katastroofiametite ja -organisatsioonide vahel; märgib, et UNESCO on okeanograafikomisjoni kaudu tegutsenud aktiivselt India ookeani hiidlaine ennetamise ja leevendamise süsteemi loomise nimel ning et ÜRO koordineerib Hyogo meetmete raamistiku rakendamist – kümne aasta loodusõnnetuste riskivähendamise kava; kutsub Indiat, ELi ja selle liikmesriike üles toetama nimetatud algatusi, et loodusõnnetuste sageduse ja tõsiduse ettenägemise ning sünergia kaudu humanitaarvaldkonna ja valitsuse abiüksuste vahelistes jõupingutustes suurendatakse pidevalt katastroofijärgse abi tõhusust;

65. nõuab, et parlamentaarset tippkohtumist peetakse igal aastal, et ühilduda või vahetult järgneda igaaastasele ELi ja India tippkohtumisele, mis tavaliselt toimub Euroopa Parlamendi ametliku osaluseta; on seisukohal, et kõnealused tippkohtumised võimaldavad arendada seost parlamendiorganite vahel, parandada meie erinevuste mõistmist ning lähendada mõlema poole demokraatlikke süsteeme;

66. kutsub komisjoni üles teatama Euroopa Parlamendile regulaarselt edusammudest ühise tegevuskava rakendamisel Euroopa Liidu ja India vahel;

o

o o

67. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, samuti liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning India Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

• [1]  Sellel kuupäeval vastu võetud tekstid, P6_TA(2005)0381.
• [2]  Sellel kuupäeval vastu võetud tekstid, P6_TA(2005)0364.
• [3]  Sellel kuupäeval vastu võetud tekstid, P6_TA(2005)0454.
• [4]  Sellel kuupäeval vastu võetud tekstid, P6_TA(2006)0056.
• [5]  Sellel kuupäeval vastu võetud tekstid, P6_TA(2006)0123.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

EL ja India on maailma suurimad demokraatiad. Demokraatia, pluralism ja õigusriigi põhimõtted tagavad nende kaubandus- ja majandussuhete kooskõla ja järjepidevuse ning annavad panuse ülemaailmsesse stabiilsusesse.

Nad peavad parandama kahepoolseid majandussuhteid, kuid seisukohad strateegilise partnerluse osas erinevad olulistes valdkondades. Lahknevus erinevates arengujärkudes majanduste vahel on loomulik, kuid tõelise majandusliku kasu saamiseks tuleb tegeleda võtmevaldkondade küsimustega.

Kaubandust ei saa käsitleda eraldiseisva küsimusena ja raport uurib põhjalikult India liberaliseerimisest tulenevat kasu ja hindab kiire majanduskasvu tagajärgi.

Indial on järjest tugevnev liidripositsioon geopoliitilises raskuskeskmes: on ta ju õitsengul Kaug-Ida ja energiarikka Lähis-Ida ja Kesk-Aasia kokkupuutepunktiks. Raportis jälgitakse India strateegilise pragmatismi poliitikat, uuritakse India kahe- ja mitmepoolseid suhteid ja hinnatakse selle mõju majanduskasvule tulevikus.

EL ja India: liikudes strateegilise partnerluse poole

Aastatel 1980–2005 kasvas ELi ja India kaubavahetus 4,4 miljardilt eurolt 40 miljardi euroni. EL on India suurim kaubanduspartner ning kaubavahetus liikmesriikidega moodustab 22,4% India ekspordist ja 20,8% impordist. Siiski puudub suhteline tasakaal kaubandusmahtudes: kui EL moodustab India kaubavahetusest 21%, siis India osakaal ELi kaubandusest on väiksem kui 1% ning kui India suurim kaubanduspartner on EL, siis ELi vastavas edetabelis on India 14. kohal.

India kõrged imporditariifid ja keeldumine maksimaalsete siduvate määrade kehtestamisest kõigile toodetele teevad ELi tööstusele endiselt muret. Eelistus- ja erandiskeemid moodustavad keeruka ja läbipaistmatu kombinatsiooni, mille tagajärjeks on turumoonutused. Olles seotud mittetariifsete tõketega, mis ulatuvad alates koormavatest kaupadele kehtestatud standarditest ja sertifikaatidest kuni negatiivsete impordinimekirjadeni, takistavad need tõkked kahepoolse kaubavahetuse optimeerimist.

Kuigi liberaliseerimisel on pikaajalises perspektiivis positiivne mõju, võivad lühiajalised kulutused India tööstusele negatiivselt mõjuda. India kõneleb „Euroopa kindlusest” ja vajadusest ühtlustada kaubandusega seotud süsteemid kõikjal ELis. India väitel loovad ELi mittetariifsed tõkked, nagu kaubanduse kaitsetegevused, tervishoiustandardid ja inimeste liikumise kontrollimeetmed, raskesti ligipääsetava turu. Kui mõned mureküsimused jäävad WTO pädevusse, siis tõkete eemaldamine on tõelise strateegilise partnerluse loomise juures olulisim.

Kaubandust ei saa käsitleda eraldiseisva küsimusena; võtmeroll on strateegilistel huvidel. Volinik Mandelson väidab, et India on tema „valikusuund”, kuid samas õhutab ELi Hiina-vaimustust. India meedia on tekitanud vaenuliku suhtumise ELi pärast kokkupõrkeid ICC ja Ottawa konventsiooni üle, mis muutis ELi India patroneerimise teema veelgi tundlikumaks. Seda illustreerib Mittali afäär, ja OPA pakkumisega seonduv pani India meedia kihama. Komisjoni delegatsiooni ja liikmesriikide saatkondade poolne suhete rajamine peab kaasama ka indialasi ja nende kahtlused hajutama.

Ühistegevuskava eesmärk on suurendada kaubandus- ja majanduskoostööd ning kõrgetasemeline kaubandustöörühm uurib võimalusi kahepoolsete suhete süvendamiseks. Mõlemad on pühendunud sellele, et Doha arengukava viidaks edukalt ellu, kuid ei välista kahepoolseid WTO+ kokkuleppeid. Mõlemapoolsed võimalused tähendavad muu hulgas ka intellektuaalomandi õiguste kaitse režiimi ja välismaiste otseinvesteeringute kokkulepete jõustamist. Kuigi tegevuskava on laiaulatuslik, ei seata selles prioriteete ega tähtaegu ning nähakse ette üksnes jätkuv dialoog. Kumbki pool ei näita üles poliitilist tahet tõhusa strateegilise partnerluse rajamiseks. Kaardid tuleb lauale panna: ühised eesmärgid piiritleda ja tähtajad määrata.

Välismaised otseinvesteeringud: turulepääsu takistuste kõrvaldamine

India on ettevõtte loomise lihtsuse poolest 90. kohal, kuid ometigi maailmas 3. kohal välismaiste otseinvesteeringute (FDI) osas. Kõige suurem FDI sissevool Indiasse tuleb EList – 2003. aastal oli see 820 miljonit eurot. Sellest hoolimata tunneb India muret FDI vähese sissevoolu üle EList, mis on väiksem kui viis miljardit eurot viimase 15 aasta jooksul, s.o 0,2% kogu FDIst.

Valitsuse suhtumine FDIsse on paranenud; lõpuks on kuulatud investorite soove ja tehtud investeerimiskomisjonile ülesandeks FDI hõlbustamine investorite aitamise kaudu toimingute juures ja poliitika muutmisettepanekutega FDI sissevoolule kaasaaitamiseks. Paljud sektorid on välisinvestoritele avatud, kuid paljud (nende hulgas põllumajandus- ja kinnisvarasektor) on senini ligipääsematud. India praegune buum finants- ja kindlustussektorites annab tunnistust FDI ligipääsu kasuteguritest. FDI ülemmäärad tõusevad sektorite kaupa järk-järgult, kuid valitsus kaldub endiselt eelistama kohalikke ja piirangud omandile on endiselt pigem reegel kui erand.

Osariikide ja kohalike omavalitsuste tasandil põrkuvad välisinvestorid tüütu bürokraatiaga. Minimaalselt on taotlusi, mis saavad automaatse heakskiidu, samas kui suurema osaga tegeletakse üksikjuhtumite kaupa. Seadused ja eeskirjad muutuvad vihastamapanevalt sageli, mistõttu on raske olla kursis niigi läbipaistmatu süsteemi kapriisidega.

Indial on tüüpilised arenevale maale omased jooned. Peaministri Singh hinnangul vajab India oma nigela transpordivõrgustiku ja pidevate energiakatkestustega infrastruktuuri tarbeks järgmise viie aasta jooksul 150 miljardit USA dollarit FDId. Peamised kitsaskohad on tingitud keerukusest, mis kaasnesid üleminekuga traditsiooniliselt avaliku sektori toetatud infrastruktuurilt avaliku- ja erasektori partnerlusel tuginevale süsteemile. See nõuab läbipaistvust ning usaldusväärset regulatiivset keskkonda ja ühtlustab erainvestorite ja valitsuse mänguruumi. Need küsimused peab India laias plaanis lahendama.

Julgeolek on endiselt mureküsimuseks. Vaatamata vähenenud pingetele ei ole Kashmiri konfliktil siiski lahendust ja teatud pinged on säilinud. Sagedased julgeolekukontrollid muudavad Indiasse reisimise ebamugavaks ja peletavad investoreid. Siiski on üks India eeliseid maa poliitiline stabiilsus. Koalitsioonipoliitikal võib olla teatud piiranguid, kuid vaatamata administratsioonis aset leidnud muudatustele on India üldine majanduslik suund püsinud viimase 15 aasta jooksul muutumatuna.

Praegu on India diasporaa rohkem kui 20 miljonit inimest, kellest kolm miljonit elavad ELis. Välismaal elavad indialased annavad suure panuse India äriteenuste sisseostmise (BPO) sektorile. Siiski ei investeeri diasporaa piisavalt, andes vaid 10% India FDI sissevoolust. Nagu märgib peaminister Singh: Kui indialased „aitavad muuta Ameerika konkurentsivõimeliseks, siis miks nad ei tee rohkem ära India enda jaoks?” Pikaajalise arengu jaoks vajab India sotsiaalseid ja rahanduslikke makseid. Valitsus moodustas komisoni, mis kavandaks skeemi diasporaa ressurssidele ligipääsemiseks; käegakatsutav ettepanek on topeltkodakondsuse võimaldamine.

BPO: „bangladeeritud”

India meelitab maailmas kaubeldavatest IT-põhistest teenustest ja BPOst ligi 44%. Euroopa ettevõtete hulgas populaarseim teenuste sisseostmise asukohamaa on India; 66% neist teeb koostööd Indias asuvate müüjatega. BPO lepingud, mida täidetakse Indias, ei tähenda enam lihtsaid programmeerimisülesandeid ja kõnekeskuse teenuseid, vaid kogu äriprotsesside ja konsultatsioonide üleviimine suureneb järjest.

Praeguste demograafiliste suundumuste tulemusena hakkab ELi potentsiaalne kasv aastast 2020 langema. Vastupidiselt sellele on India üks olulisim konkurentsieelis suur hulk noort, haritud, inglise keelt kõnelevat ja odavat tööjõudu. Nende sissetulek on võrreldes Saksamaa kolleegide 70 000 USA dollariga umbes 8000 USA dollarit. Klientide otsused ei tugine ainuüksi töötasul, kuid isegi sobiva töökoha loomiseks vajalike lisakulutuste teguri lisamine annab tänu palgaerinevustele kokkuhoiu 40%.

Ajavahemikus 2003 kuni 2008 ostetakse teenusena sisse 200 000 ELi töökoha teenuseid, suuremas osas Indiast, kuigi OECD väitel võib BPO-l olla esialgse 15 liikmesriigi tööhõivele „potentsiaalne mõju” ainult 20% ulatuses. India inseneride pakkumine ei rahulda vajadust. Indias on insenerikõrgkoolides miljon üliõpilast, kuid tehnikainstituutides on ainult 3000 lõpetajat aastas. Ülejäänutest vastavad vähesed rahvusvaheliste korporatsioonide karmidele nõuetele. Aastaks 2010 tõuseb nõudmine võõrkeelespetsialistide järele 160 tuhandeni ja kõigest 40 000 indialast kvalifitseeruvad. 30 000 EList väljarännanut töötavad juba Indias ja on selged võimalused väljakoolitatud eurooplastele, kes on ümberpaiknemiseks valmis.

ELi ja India suhete tugevdamisel on üliolulised 33 miljoni euro suurune Erasmus Munduse stipendiumiskeem ja Jean Monnet õppetooli loomine Delhi ülikooli Euroopa õpingute juurde. Bangaloreis juhib 95% rahvusvahelistest korporatsioonidest indialane, kes on saanud hariduse ja kogemuse välismaal. EL peaks võimaldama indialastel pärast õpinguid siia elama ja töötama jääda. See õigustab ELi kõrgharidussüsteemi tehtavad investeeringud ja nagu ütles haridusminister Shanmugharatanam pärast Singapuri otsust nutikaid Hiina üliõpilasi oma koolidesse meelitada: „Kas soovite, et need üliõpilased võistlevad kümne aasta pärast teie leeris või teie vastu?”

Energia: kaubanduspoliitika mootor

India majanduskasvu mõju ülemaailmsele energianõudlusele on märkimisväärne. Uus lähenemine energiaküsimustele on tingitud naftaturu konkurentsitihedusest ja hindade kahekordistumisest viimase kümne aasta jooksul. Kuna tarnitakse vähematest riikidest, nõuab energiakindluse mõistlik strateegia integreeritud ja innovaatilist lähenemist.

Tuleviku majanduskasvu otsustav tegur on India võime tulla vastu kõikuvale energiavajadusele. India kannatab tõsiste puudujääkide all ja sõltub liiga palju bensiinist ja kivisöest. Energiakindlusel on välispoliitikas oluline roll ja India on „naftapalavikus” osav globaalsete partneritega žongleerima. Kui USA tuumakokkulepe ootab kongressi heakskiitu, peab India läbirääkimisi 5,3 miljardi USA dollarilise ja 7 miljardi USA dollarilise gaasitrassi rajamise üle vastavalt Türkmenistani ja Iraaniga.

India on nafta- ja gaasirikas maa, kuid avaliku sektori juhitud võimaluste uurimine käib igavaid radu. Lääne ettevõtete sisenemine on olukorda muutnud: Suurbritannia ettevõte Cairn Energy teatas 2004. aastal mitmest naftaleiukohast Rajasthanis, millest suurimas on 500 miljonit barrelit taastuvaid varusid. India peab julgustama jõulisi nafta- ja gaasiotsinguid, luues selleks ELi ettevõtetele märkimisväärseid ergutusviise.

Taastuvad allikad võiksid katta India pikaajalise energiavajaduse ja suurendada energiatootmise võimsust. Arvestades keskkonnakaitse ja tehnoloogilise oskusteabe kombinatsiooni tundlikkusega, suudab EL pakkuda lahendusi taastuvate allikate ja tõhususe alaste kogemuste vahetamise kaudu, mida mõlemat eelistataks tuumaenergia kasutusele. Koos peame määratlema ülemaailmse energia ülesehituse – seda innovaatilise ja jätkusuutliku energiaarenduse kaudu, järgides samas kliimamuutusega seoses kehtestatud piirmäärasid.

India: 21. sajandi geopoliitiline raskuskese?

India kannab üleminekul arengumaast arenenud maaks ülemaailmset vastutust. Olles teerajaja lõuna-lõuna kaubanduses, on India eksport Aafrikasse viimase nelja aastaga kasvanud 39% võrra ja kahepoolne kaubavahetus 1990ndatel viiekordistunud 1,3 miljardilt 6,9 miljardile USA dollarile. Lisaks on Indial liidripositsioon (olgugi et mõnes mõttes kaitsepositsioon) WTOs, kus ta propageerib arengumaade eri- ja diferentseeritud režiimi, ja peab jätkuvalt mängima positiivset rolli Doha arengukavas, kiites kasutegureid, mis tulenevad seni kaitstud sektorite kaubandusele avamisest ja lubadusest need avada.

India on sõlminud kahepoolseid väliskaubanduslepinguid Aasias ja nii Sri Lanka vabakaubandusleping kui ka Singapuri majanduskoostöö kokkulepe toimivad hästi. Kuigi ühepoolne liberaliseerimine toob olulist kasu, tekib optimaalne kasv mitmepoolses koostöös. India ja Pakistani suhted on peatanud piirkonna majanduskoostöö Lõuna-Aasia Regionaalse Koostöö Assotsiatsiooni kaudu. Kaubavahetus on nüüd usaldust tekitav vahend, kuigi piirkonnasisene kaubavahetus on endiselt madal, moodustades kogu kaubavahetusest vaid 4,7%. „Suundugem itta” poliitika on osutunud edukaks, koostamisel on India-ASEANi väliskaubandusleping ja kaubavahetus Ida-Aasiaga moodustas 2004. aastal 20% kogu kaubandusest. Kui 2006. aasta juulis jõustub Lõuna-Aasia vabakaubandusleping, võime oodata piirkonnas mitmekülgseid arenguid, kuigi saadav kasu oleks suurem, kui ei oleks nii palju erandeid ja tegemist oleks sisulise väliskaubanduslepinguga.

Hiina on Ida-Aasias endiselt paremini integreeritud kui India, ehkki kaubavahetuse muster ASEANiga, nendevahelise väravaga, peaks otsese kaubavahetuse suurenedes muutuma. Indiat ja Hiinat peetakse enamasti rivaalideks. Vähesed teavad, et India ja Hiina kaubavahetuse käive oli eelmisel aastal üks miljard USA dollarit kuus. Nende majanduste struktuurid pigem täiendavad kui konkureerivad, kuigi paradigmaga „Hiina on tehas, India tugistruktuur” ei tohiks liialdada; mõlemal on võimsust muutuda BPO ja tootmise keskusteks. Sellegipoolest on ELi tähelepanu koondatud Hiinale, kuid pealtnäha alahinnatakse India potentsiaali. Kuigi ilmselgelt püütakse leida parimaid väljavaateid, peab olema ELi investeeringutes sellesse piirkonda võtmeteguriks soov hajutada äritegevust Aasia gigantides.

Kahe India lugu

Majanduse kasvades on India professionaalide töötasud hüppeliselt tõusnud. Varsti on 3,8 miljoni majapidamise aastane sissetulek 130 000 Inglise naela, mis omakorda toob kaasa kulutuste suurenemise. Siiski ei ole hüved ühtlaselt jaotunud. IT-buum mõjutab vähem kui 2% elanikest. Vaesus on endiselt kõrge: 390 miljonit inimest elavad vähemaga kui üks USA dollarit päevas ja ligi 40% on kirjaoskamatud.

Vaatamata teenustesektori kiirele kasvule domineerib põllumajandus, milles on hõivatud 65% elanikkonnast. Liberaliseerimine paneb talupidajaid silmitsi ülemaailmse konkurentsiga: hinnad langevad, samas kui toetuste vähendamine teeb talupidamise kulukaks. Talupidajad pöörduvad ekspordilepingute poole, mitte ei tarni kodumaist toodangut ja põhjustavad seeläbi maapiirkondades alatoitumust. Ettevõtete tegevuskohad on linnades ja see toob kaasa suure migratsiooni, nii et linnades suurenev vaesus ja slummistumine peegeldavad kiivast arenguprotsessi. Selle tendentsi ümberpööramiseks peab taastama põllumajandusliku tugevuse ja infrastruktuuri, et suurendada töötasu maapiirkondades.

Lõuna- ja läänepoolsete osariikide kasv jätab seljataha põhja- ja idapiirkonnad. Kiireima kasvuga osariigis Gujaratis kahekordistus SKP aastatel 1993–2003 ja tootmine ühe inimese kohta suurenes 73% võrra, samas kui vaeseimas osariigis Biharis suurenes tootmine ühe inimese kohta vaid 22%. Ebavõrdust suurendab veelgi enam detsentraliseerimine. See kiirendab rikkamate osariikide arengut, kuid vaesematele osariikidele on mõju vastupidine. Peamine jagunemise põhjustaja on valitsemise kvaliteet, mis väljendub paranevates sotsiaalsetes näitajates Rajasthanis ja Keralas, mis naudivad tugeva poliitilise juhtimise ja aruka investeerimise vilju. Sidususe tagamiseks peab keskvalitsus vastu võtma kindlad täiendavad poliitikasuunad, mida rakendataks kõigis osariikides. Ressursid tuleb ümber suunata mahajäänud piirkondadesse ja vähem esindatud sotsiaalsetele rühmadele. Jõupingutused võimekuse arendamiseks peavad keskenduma vaesematele osariikidele ja võimaldama neil fonde tõhusalt kasutada.

     India on pühendunud nn millenniumi arengueesmärkide saavutamisele ja sotsiaalteenuste tugevdamisele. Siiski säilib mure rohke laste töö kasutamise ja HIV/AIDSi pärast. Koostöös ELiga võiks rahastada prioriteetseid programme hariduses ja maapiirkondade tervishoiuküsimustes. India peab süvendama integratsiooni maailma majandusse ja laiendama tootmise ja teenuste ulatust. EL võiks tegeleda võrdsete võimaluste loomisega, kiirendades selliste toodete tarnimist, mis tagavad sissetuleku naistele, ja aidates kaasa kaubavahetusele teenindussektorites, kus töötavad naised.

arengukomisjoni arvamus (31.5.2006)

Saaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Euroopa Liidu majandus- ja kaubandussuhted Indiaga
(2006/2034(INI))

Arvamuse koostaja: Filip Andrzej Kaczmarek

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   tervitab asjaolu, et India ja Euroopa Liidu kuuendal tippkohtumisel 7. septembril 2005. aastal võtsid Euroopa Liit ja India strateegiliste partneritena endale kohustuse tõhustada dialoogi ja kokkuleppeid, sealhulgas inimõiguste valdkonnas, nagu kajastub ühises tegevuskavas, mis hõlmab ka arengukoostööd, rõhutades seejuures keskkonnasäästlikkust ning sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust; nõuab, et strateegilise partnerluse raames jätkataks pidevat inimõigustealast dialoogi; tunnustab selles suhtes India riikliku inimõiguste komisjoni sõltumatut ja järjepidevat tööd neis küsimustes;

2.   tervitab asjaolu, et India inimarengu viimases viieaastases kavas (2002–2007) on rõhutatud välismajanduse keskkonna, kaubanduse ja investeeringute tähtsust;

3.   tunnustab India valitsuse olulisi edusamme vaesuse likvideerimisel, kuid märgib, et jätkusuutlikule majanduskasvule vaatamata on endiselt säilinud tohutu ebavõrdsus, umbes 30% India elanikkonnast (rohkem kui 400 miljonit inimest) elab jätkuvalt allpool vaesuspiiri; on eriti mures ühiskondliku ebavõrdsuse all kannatavate elanikkonnakihtide, eriti naiste, laste, ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade ja maaelanikkonna olukorra pärast, nagu dalitid (kastivälised inimesed) ja adivasid (põliselanikud); kutsub komisjoni ja nõukogu üles nende elanikkonnarühmade olukorra parandamiseks tegema koostööd India valitsusega ning üle vaatama edasine koostöö sellest aspektist, mil määral see aitab kaasa soolise ja kastilise diskrimineerimise lõpetamisele;

4.   peab muljetavaldavaks majanduskasvu mõju arengule India mõnedes piirkondades ning kutsub komisjoni üles toetama uuringuid põhistruktuuride ja nende riiklike/piirkondlike meetmete kohta, mis avaldavad sellist mõju arengule, et hõlbustada piirkondadevahelist kogemuste ja parimate tavade vahetust;

5.   rõhutab, et lisaks jätkusuutliku majandusarengu rõhutamisele tuleks majandus- ja kaubanduskoostöös keskenduda ka India vaeste elutingimuste parandamisele;

6.   rõhutab, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamine ja vaesuse vastu võitlemine peaksid jääma Euroopa Liidu ja India strateegilise partnerluse keskseks elemendiks; tervitab asjaolu, et aastatuhande arengueesmärkide teemat käsitletakse järgmisel ELi ja India tippkohtumisel 13. oktoobril 2006, ning nõuab tungivalt erimeetmete võtmist, tagamaks, et vähemused, nagu dalitid ja adivasid ning teised marginaliseeritud kogukonnad, hõimud ja kastid saaksid seoses aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega ületada neid ülejäänud elanikkonnast lahutava suure lõhe;

7.   kutsub Euroopa Liitu üles toetama India rahvusvahelise kaubanduse potentsiaali ning jõupingutusi meelitada ligi välismaiseid otseinvesteeringuid, suurendades selleks eelkõige kaubandusalast abi infrastruktuuri ja haldusega seotud kitsaskohtade ületamiseks ning püüeldes WTO Doha vooru arengusõbraliku lõpetamise poole 2006. aasta lõpus, kasutades selleks oma juhtpositsiooni G20 ühenduses, et tagada tasakaalustatud kokkuleppe arenenud riikide, kiire majanduskasvuga riikide ja arenguriikide vahel;

8.   nõuab, et ELi ja India vahelistel investeerimisalastel läbirääkimistel võetaks arvesse välisinvestorite sotsiaalset ja poliitilist vastutust; rõhutab, et investorite õigused peavad käima käsikäes kohustustega ning et investorid peaksid kohaldama vähemalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhilisi töönorme;

9.   on seisukohal, et EL peab erilist tähelepanu pöörama India VKEde sektorile, ning soovitab seetõttu, et kõigis ELi ja India vahelistes arengukoostöö programmides tugevdataks VKEsid meetmetega, mis aitavad rahastada kodanike algatatud turumajanduslikke kohalikke projekte;

10. tervitab asjaolu, et Euroopa Ühenduse arengukoostöös Indiaga 2002–2006 on rõhuasetus tervisel, haridusel, veel ja keskkonnal ning et ühises tegevuskavas kohustutakse süvendada arengukoostööd tervishoiu ja hariduse valdkonnas eesmärgiga tõhustada arengukoostööd India oluliste sotsiaalsektori programmide täiendamiseks, sealhulgas võtta tõhusaid erimeetmeid ebasoodsas olukorras olevate sotsiaalsete rühmade, eriti naiste diskrimineerimise lõpetamiseks; nõuab samuti tütarlaste haridust soodustavate meetmete edendamist tegevuskava raames vastavalt aastatuhande teisele ja kolmandale arengueesmärgile;

11. tervitab asjaolu, et keskkonnapoliitikat käsitletakse ühises tegevuskavas ühe koostöövaldkonnana; nõuab siiski keskkonnaaspektide jätkuvat rõhutamist arengukoostöös;

12. rõhutab, et keskkonna järjest suurem hävitamine Indias on aina kasvav probleem, millel on kujuteldamatud majanduslikud, sotsiaalsed ja ökoloogilised tagajärjed, eeskätt suure hulga vaesuses elavate indialaste jaoks, ning rõhutab tungivat vajadust edendada ELi ja India koostööd selles valdkonnas;

13. nõuab, et ELi ja India koostöö tööhõive ja sotsiaalpoliitika vallas keskenduks naiste tööalase diskrimineerimise, sunniviisilise töö ja laste tööjõu kasutamise probleemidele – võttes arvesse tõsiasja, et India on üks neist maailma riikidest, kus kõige rohkem kasutatakse laste tööjõudu –, ning kutsub ELi üles julgustama Indiat ratifitseerima ILO konventsiooni nr 182 lapsele sobimatu töö kohta, konventsioon nr 138 töölevõtmise vanuse alampiiri kohta ja konventsiooni nr 98 organiseerimisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kohta, see tähistaks edasiminekut laste tööjõu kasutamise lõpliku kaotamise suunas;

14. nõuab tungivalt, et EL edendaks ja rakendaks meetmeid, et tagada nende vähemuste sotsiaalmajanduslik areng, kes on India uuest majandusest suures osas kõrvale jäetud ning keda diskrimineeritakse arenguprogrammide ja katastroofiabi puhul, edendades selleks muu hulgas võrdseid võimalusi töötamisel ELis asuvate eraäriühingute ja investorite juures, soodustades arenguprogramme, mis kaasavad daliteid, ning kasutades näitajaid, mille abil mõõta dalitite kaasatust uude majandusse;

15. rõhutab, et EL peaks avaldama India valitsusele survet, et see asuks viivitamatult võitlema orjatööga, mis puudutab Indias miljoneid inimesi;

16. rõhutab, et ELi arengukoostöö raames tuleks Indiaga koostööd teha kui areneva rahvusvahelise doonorriigiga, vahetades kogemusi ja tehes koostööd konkreetsete projektide osas arenguriikides; rõhutab, et India kogemustest õppimine võib aidata muuta ELi arenguabi tõhusamaks ja produktiivsemaks;

17. nõuab tungivalt, et EL edendaks rahvusvahelistel foorumitel Indias tegutsevate välismaiste ettevõtjate hulgas suuremat ettevõtjate vastutust, ning nõuab samas tungivalt, et India valitsusega saavutataks kokkulepe Indias asuvate kodu- ja välismaiste äriühingute töötajate õiguste tõhusa järelvalvesüsteemi loomiseks.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu majandus- ja kaubandussuhted Indiaga
Viited	2006/2034(INI)
Vastutav komisjon	INTA
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	DEVE 16.2.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Filip Andrzej Kaczmarek 25.1.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	30.5.2006		25.4.2006
Vastuvõtmise kuupäev	30.5.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	18 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Danutė Budreikaitė, Michael Gahler, Hélène Goudin, Filip Andrzej Kaczmarek, Glenys Kinnock, Ģirts Valdis Kristovskis, Maria Martens, José Javier Pomés Ruiz, Horst Posdorf, Frithjof Schmidt, Margrietus van den Berg, Mauro Zani
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Marie-Hélène Aubert, John Bowis, Manolis Mavrommatis, Zbigniew Zaleski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Sajjad Karim, Francisco José Millán Mon, Ralf Walter

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu majandus- ja kaubandussuhted Indiaga
Menetluse number	2006/2034(INI)
Vastutav komisjon   loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev	INTA 16.2.2006
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	DEVE 16.2.2006
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Sajjad Karim 11.10.2005
Endine raportöör / Endised raportöörid
Arutamine parlamendikomisjonis	21.3.2006		19.6.2006
Vastuvõtmise kuupäev	12.7.2006
Lõpphääletuse tulemused	+ - 0	26 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Francisco Assis, Jean-Pierre Audy, Enrique Barón Crespo, Daniel Caspary, Giulietto Chiesa, Christofer Fjellner, Béla Glattfelder, Jacky Henin, Syed Kamall, Sajjad Karim, Alain Lipietz, Helmuth Markov, Javier Moreno Sánchez, Georgios Papastamkos, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Bogusław Rogalski, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Johan Van Hecke, Zbigniew Zaleski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Elisa Ferreira, Eugenijus Maldeikis, Antolín Sánchez Presedo, Mauro Zani
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Anne Ferreira, Sarah Ludford
Esitamise kuupäev	20.7.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)