RAPORT Euroopa loodusliku ja arhitektuurilise kultuuripärandi kaitsmine maa- ja saarepiirkondades

20.7.2006 - (2006/2050(INI))

Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Nikolaos Sifunakis

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa loodusliku ja arhitektuurilise kultuuripärandi kaitsmise kohta maa- ja saarepiirkondades

(2006/2050(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 151;

–   võttes arvesse UNESCO 16. novembri 1972. aasta maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu 3. oktoobril 1985. aastal Granadas allkirjastatud Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu 16. jaanuaril 1992. aastal Vallettas allkirjastatud arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsiooni;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu 20. oktoobril 2000. aastal Firenzes vastuvõetud Euroopa maastikukonventsiooni;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu 27. oktoobril 2005. aastal Faros allkirjastatud raamkonventsiooni, mis käsitleb kultuuripärandi väärtust ühiskonnas;

–   võttes arvesse oma 13. mai 1974. aasta resolutsiooni Euroopa kultuuripärandi kaitsmise kohta[1], 14. septembri 1982. aasta resolutsiooni Euroopa arhitektuuri- ja arheoloogilise pärandi kaitsmise kohta[2], 28. oktoobri 1988. aasta resolutsiooni ühenduse arhitektuuri- ja arheoloogilise pärandi kaitsmise kohta[3], 12. veebruari 1993. aasta resolutsiooni arhitektuuripärandi säilitamise ja kultuuriobjektide kaitsmise kohta[4] ning 16. jaanuari 2001. aasta resolutsiooni maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitsmist käsitleva konventsiooni kohaldamise kohta Euroopa Liidu liikmesriikides[5];

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. veebruari 2002. aasta otsust 508/2000/EÜ, mis käivitab programmi „Kultuur 2000“[6];

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendis 25. oktoobril 2005. aastal esimesel lugemisel vastuvõetud seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr.../2006/EÜ kohta, millega käivitatakse programm „Kultuur 2007“ (2007–2013);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A6-0000/2006),

A.  arvestades, et kultuuripärand on Euroopa rahvaste identiteedi ja ajaloolise arengu tähtis koostisosa;

B.  arvestades, et kultuuripärand hõlmab nii materiaalseid kui ka immateriaalseid väärtusi, mida iga järgneva põlvkonna kultuuriline ja loominguline panus pidevalt rikastab;

C.  arvestades, et kultuuripärand hõlmab nii arhitektuuri- kui looduspärandit, mida on mõjutanud inimese eluviis ajas ja ruumis;

D.  arvestades, et Euroopa Liit on pühendunud kultuurilise mitmekesisuse ja elukvaliteedi edendamisele ja säilitamisele ning keskkonna kaitsmisele;

E.  arvestades, et paljude kultuuripärandi elementide säilitamine on edasise sotsiaalse ja majandusliku arengu aluseks ja toetab seega keskkonnakaitset, suurendab tööhõivevõimalusi ja Euroopa integratsiooni;

F.  arvestades, et kultuuripärand on eriti tähtis maapiirkondades, mis moodustavad 90% Euroopa territooriumist, kannatavad aga mahajäetuse, elanikkonna kahanemise ja majandusliku seisaku mõju all;

G.  arvestades, et Euroopa saartel, eelkõige väiksematel, on enamasti suudetud nende algset omapära muutumatuna säilitada ja nende märkimisväärne kultuuripärand vajab sobivat toetust, kaitset ja edendamist;

H. arvestades, et on oluline säilitada ja arendada mitte ainult mälestisi, vaid ka muid kultuurilise loomingu koostisosi, mis kujundavad ja teevad võimalikuks tänastele ELi elanikele sobivad elutingimused;

I.   arvestades, et Euroopa kultuuripärand on oma terviklikkuses, sõltumata Euroopa, riiklikust või kohalikust mõõtmest, Euroopa kodanike jaoks olulise tähtsusega,

1.  kutsub nõukogu üles selgelt tunnustama kultuuripärandi panust Euroopa integratsiooni edendamisse seoses Euroopa identiteedi ja rahvuse, säästva majandusliku ja sotsiaalse arengu, kultuuridevahelise suhtluse ja kultuurilise mitmekesisusega;

2.  kutsub komisjoni üles õigusloomega seotud ettepanekuid kavandades tõhusalt rakendama EÜ asutamislepingu artikli 51 lõike 4 kultuuriga seotud horisontaalset sätet, arvestades põhjalikult kavandatavate õigusaktide järelmõjusid kultuurile ja kultuuripärandile, eesmärgiga tagada, et nende edendamiseks vajalikud meetmed kaasataks kõigisse Euroopa Liidu poliitikavaldkondadesse;

3.  on seisukohal, et kultuuripärandit tuleb käsitleda jagamatu tervikuna, mis nõuab ühiste kaitsemeetmete vastuvõtmist;

4.  rõhutab, et säästlik areng eeldab ühtset lähenemist kultuuri-, loodus- ja arhitektuurikeskkonnale nii linna- kui ka maapiirkondades, nõudes samas erilise tähelepanu pööramist Euroopa kultuuripärandile maapiirkondades;

5.  rõhutab ühtlasi, et erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa saarekogukondade loodus- ja arhitektuuripärandi kaitsmisele ning arendamisele;

6.  on seisukohal, et maa- ja saarekogukondades võetud meetmed peavad arvestama järgmisi põhimõtteid:

-    säästev tasakaal elanike ja keskkonna vahel;

-    ühtne lähenemine traditsiooniliselt põllumajanduslikele piirkondadele;

-    kohalike elanike osalemine poliitika kavandamisel ja rakendamisel ning kohalike vaadete kokkulangemine keskasutuste otsustega;

-    pidev dialoog ühiskondlike, era- ja vabatahtlike organisatsioonidega, mis tegelevad aktiivselt kultuuripärandiga;

7.  nõuab tungivalt, et Euroopa Liit, liikmesriigid, kohalikud ametiasutused ja kultuurilised valitsusvälised organisatsioonid võtaksid meetmeid Euroopa kultuuripärandi, eriti väikeste traditsiooniliste kogukondade kaitsmiseks ja taastamiseks ning suurendaksid üldsuse teadlikkust selle tähtsusest;

8.  on seisukohal, et kõnealuse valdkonna arendamiseks arvesse võetavate tegurite hulka peab lähimuspõhimõtet nõuetekohaselt silmas pidades kuuluma:

     -   maapiirkondade pärandi süstemaatiline uurimine;

-   õigusliku raamistiku loomine, et tagada pärandi kaitset, luues stiimuleid traditsiooniliste ehitiste ja kogukondade säilitamiseks ja meetmete rakendamiseks, et uued ehitised sobiksid lähedalasuvate ajalooliste hoonete ja kohaliku arhitektuuriga;

      -   rahaline toetus kohalike mälestiste taastamiseks ja traditsiooniliste põllumajandusviiside jätkamiseks;

-   traditsiooniliste elupaikade ja arhitektuurivormide terviklik taastamine, sealhulgas tänapäevaste materjalide nõuetekohane kasutamine ja tänapäevaste struktuuride lisamine traditsioonilistele nii, et see ei kahjustaks viimaste eripära;

     -    kohaliku oskusteabe ja traditsiooniliste tegevusalade säilitamine;

9.   kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke võime üles pakkuma vajaduse korral stiimuleid niisuguste ehitiste lammutamiseks või muutmiseks, mis ei sobi kokku nende asukohaks oleva kogukonna või paikkonna arhitektuurilise iseloomuga või looduskeskkonna ja ümbritsevate hoonetega ning vähendavad selle väärtust;

10. koostöös komisjoniga kutsub liikmesriike üles edendama oma kultuuripärandi kaitset ja säilitamist struktuurifondide ja olemasolevate algatuste LEADER +, URBAN II ja INTERREG III kaudu, mis arvatakse järgmisel finantsperioodil (2007–2013) uue poliitilise ühtekuuluvuse ja ühise põllumajanduspoliitika rahaliste vahendite hulka;

11. palub liikmesriikidel silmas pidada, et rahalise stiimuli strateegiad peavad hõlmama kooskõlastamist kesk- ja kohalike asutuste ning muude kohalike organite ja asutuste vahel (arvestades, et suur osa loetletud kultuuripärandist on olemuselt religioosne), püüdes samas kaitsta ja parandada asjaomaste paikkondade looduslikku ja kultuurilist keskkonda;

12. kutsub liikmesriike üles julgustama ja toetama säästva alternatiivturismi arengut, toetades eelkõige väikesi traditsioonilisi kogukondi ühenduse selliste rahaliste vahendite abil nagu Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Kalandusfond jne;

13. kutsub komisjoni üles konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi taoliste ühenduse programmide raames edendama meetmeid käsitöö, tarbekunsti ja kutsetegevuse, eelkõige niisuguste tegevusalade toetamiseks, mis on kadumisohus ning mida on vaja arhitektuuripärandi korralikuks taastamiseks ja säilitamiseks;

14. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama professionaalide koolitamist, kes on spetsialiseerunud ruumi kasutamisele ja haldamisele, arhitektuurile, ehitiste restaureerimisele ja remondile ning sellega seotud tegevusaladele, et säilitada kultuuripärandi eripära, viies selle kooskõlla praeguste vajadustega; nõuab ühtlasi meetmeid käsitööliste ja traditsiooniliste materjalide tarnijate koolitamiseks ning tööviiside valikuks, mis hõlmavad nende jätkuvat kasutamist;

15. kutsub komisjoni üles teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) raames toetama jõupingutusi uute vahendite, võtete ja meetodite arendamiseks, et kultuuripärandit säilitada;

16. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles mitte lubama ühenduse rahastamist projektidele, mis ilmselgelt viiksid meie kultuuripärandi väärtuslike osade hävitamisele;

17. kutsub komisjoni üles võtma olemasolevate ühenduse programmide raames meetmeid juurdepääsetavuse parandamiseks ja väikeste ettevõtete, traditsioonilise käsitöö ja elatusviiside ning kohalike tavade ja kommete ergutamiseks ning liikmesriikide külade ja kogukondade toetamiseks ulatusliku sõltumatu programmi abil, et anda otsustav panus kohaliku majanduse arengusse ja maapiirkondade tühjenemise peatamisse;

18. kutsub komisjoni üles soodustama kogemuste jagamist ja vahetamist selles valdkonnas, korraldades rahvusvahelisi konverentse ja koosolekuid;

19.  kutsub komisjoni üles eelkõige programmi "Kultuur" (2007-2013) raames andma liikmesriikide partnervõrgustikele võimalust rakendada mitmeaastaseid projekte täielikult taastatud traditsiooniliste kogukondade edendamiseks, mille elanike arv jääb näiteks alla tuhande inimese;

20.      arvab, et sellised meetmed võimaldavad korraldada kultuuritegevust, mille eesmärgiks on nende kogukondade kultuuripärandi arendamine, pikemaajalise eesmärgiga tugevdada Euroopa traditsiooniliste kogukondade koostööd ja võimaldada neil arendada oma kohalikku kultuuri üheaegselt Euroopa mõõtmega;

21.      soovib, et meetmeid kujundataks edaspidi nii, et need toetaksid väikesi, traditsioonilisi kogukondi kooskõlas meetmetega, mida võetakse kultuuripealinnade puhul;

22.      on seisukohal, et Europa Nostra välja antav Euroopa Liidu kultuuripärandi auhind on väärtuslik algatus, mida peaks tulevikus jätkama; arvab, et sellega seoses tuleks kasutusele võtta uus auhindade kategooria traditsioonilise kogukonna parima üldise taastamise eest, et ergutada kogukondi, mis on suutnud säilitada kogu või osa oma traditsioonilisest vormist, jõupingutusi suurendama;

23.      tervitab nõukogus hiljuti tehtud ettepanekut koostada Euroopa kultuuripärandi nimekiri ning kutsub komisjoni üles seda toetama; on arvamusel, et antud kontekstis tuleks erilist tähtsust omistada maa- ja saarekogukondade kohalikule kultuuripärandile, võttes arvesse ka kultuuripärandi immateriaalseid aspekte; arvab, et ka kandidaatriike tuleb kutsuda selles algatuses osalema;

24.      kutsub nõukogu ja komisjoni üles edendama Euroopa kultuuripärandi aastat, et suurendada Euroopa üldsuse teadlikkust sellest, kui tähtis on võtta vajalikke meetmeid oma kultuuripärandi arendamiseks;

25.      kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostööle Euroopa Nõukoguga traditsiooniliste kogukondade ja arhitektuuripärandi jätkuvaks edendamiseks maa- ja saarekogukondades Euroopa kultuuripärandi päevade algatuse raames, et suurendada Euroopa üldsuse teadlikkust kohalike arhitektuurimälestiste väärtusest;

26.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Nõukogule.

• [1]  EÜT C 62, 30.5.1974, lk 5.
• [2]  EÜT C 267, 11.10.1982, lk 25.
• [3]  EÜT C 309, 5.12.1988, lk 423.
• [4]  EÜT C 72, 15.3.1993, lk 160.
• [5]  EÜT C 262, 18.9.2001, lk 48.
• [6]  EÜT L 63, 10.3.2000, lk 1.

SELETUSKIRI

1.        Euroopa Liidu üldise kultuuripärandi strateegia suunas

Euroopa Liit on saavutanud ühise Euroopa identiteedi, kui selle kodanikud on veendunud, et nad jagavad sama kultuuri. Seetõttu on tähtis, et Euroopa Liidu poliitika peaks oluliseks tunnustada ühist loodus- ja arhitektuuripärandit ja selle tagajärgi tulevastele põlvkondadele kui ühise ajaloo osa ja tuleviku inspiratsiooniallikat.

Kultuuripärandi säilitamist ja arendamist tuleb pidada Euroopa Liidu üldiste eesmärkide lahutamatuks osaks, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 2.

Euroopa Liit peab ühtlasi vastu võtma üldise lähenemisviisi kultuuripärandile, nii et selle toetamise sätted sisalduksid kõikides poliitikavaldkondades.

EÜ asutamislepingu artikli 151 lõige 4 ütleb: "Käesoleva lepingu teiste sätete kohaselt tegutsedes võtab ühendus arvesse erinevaid kultuuriaspekte eriti selleks, et respekteerida ja edendada oma kultuuride mitmekesisust." See tähendab, et kultuuriga tuleb arvestada kõigi Euroopa Liidu poliitikavaldkondade kontekstis. See on eriti oluline kultuuripärandi puhul, millega juba selle iseloomu tõttu tuleb arvestada seoses põllumajandus-, regionaal-, keskkonna-, teadus- ning hariduspoliitika ja muude Euroopa Liidu poliitikavaldkondadega.

See asutamislepingu horisontaalne säte võimaldab ELi institutsioonidel kultuuripärandi kaitsmise ja säilitamise nimel tõhusalt tegutseda.

Kui komisjon koostab õigusloomega seotud ettepanekuid, peab hariduse ja kultuuri peadirektoraat vastavalt pöörama suuremat tähelepanu sellele, kuidas need mõjutavad kultuuri ja kultuuripärandit, et kultuuri horisontaalset mõõdet kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades korrektsemalt rakendataks.

2.        Maa- ja saarepiirkondade kultuuripärandi tunnustamine

Raporti eesmärk on rõhutada Euroopa loodusliku ja arhitektuurilise kultuuripärandi olemust ja tähtsust, pidades silmas paljusid eeliseid, mis võivad sellest tuleneda sotsiaalses, keskkonnaalases ja majanduslikus plaanis ning seoses Euroopa integratsiooniga.

Konkreetsemalt püüab raport täpsustada ülesandeid, mis tulenevad kultuuripärandi vähem tuntud aspektist, nimelt Euroopa maa- ja saarekogukondade kultuuripärandist, mis vajab suuremat kaitset, pöörates erilist tähelepanu väikestele traditsioonilistele kogukondadele.

Peaaegu 90% laienenud Euroopa territooriumist moodustab põllumajandusmaa, mis hõlmab väärtuslikke looduskaitsealasid ja kultuurivarasid. Sellest hoolimata ei arvesta paljud maapiirkondi puudutavad poliitikameetmed piisavalt nende olemust ja tegelikke vajadusi. Linnade kiirel kasvul pole mitte ainult majanduslikud, vaid ka keskkonnaalased, sotsiaalsed ja kultuurilised tagajärjed, mõjutades maapiirkondade kultuuripärandit, mis jääb meie Euroopa ühismälu oluliseks osaks ja loomingulisuse allikaks.

Praegune suund on tegelda kultuuripärandi kõige paljutõotavamate ilmingute, st kõige ilusamate mälestiste, paremini säilinud vanalinnade ja tähtsamate ajalooliste ning arheoloogiliste paikadega. Nende säilitamine on küll oluline, kuid samasugust tähelepanu peab pöörama ka Euroopa maa- ja saarepiirkondade edendamisele, eriti väikestele traditsioonilistele kogukondadele.

Seda väärtuslikku kultuuripärandit õõnestavad aga pidevalt sotsiaalne ja tehnoloogiline areng, kaasaegsed põllumajandusmeetodid, ohjeldamatu majanduslik ekspluateerimine ja kinnisvaraarendus ning inimlik ükskõiksus.

Seetõttu on oluline mõista loomuliku eluviisi olulisust ja kultuuripärandi pikaajalise haldamise vajadust maapiirkondades, et parandada kõigi Euroopa kodanike elukvaliteeti.

Tõhus poliitika selles valdkonnas peab rajanema järgmistel põhimõtetel:

a.        säästev tasakaal elanike ja keskkonna vahel;

b.        ühtne lähenemine traditsiooniliselt põllumajanduslikele piirkondadele, mis ületab piiritletud valdkondlikke huve ja hõlmab keskasutuste ja kohalike elanike vahelist konsulteerimist;

c.        kohalike elanike osalemine poliitika kavandamisel ja rakendamisel ning kohalike vaadete kokkulangemine keskasutuste otsustega;

3.        Maa- ja saarepiirkondade kultuuripärandi kaitse ja edendamine

Käesoleva raporti konkreetsed ettepanekud püüavad tagada, et Euroopa Liit, liikmesriigid, kohalikud ametivõimud ja valitsusvälised kultuuriorganisatsioonid võtaksid konkreetseid meetmeid, et kindlustada ja arendada Euroopa looduslikku ja arhitektuurilist kultuuripärandit, eriti maa- ja saarepiirkondades ning väikestes traditsioonilistes kogukondades.

Ettepanekud hõlmavad järgmist:

-          maa- ja saarepiirkondade kultuuripärandi süstemaatiline uurimine;

-          õigusliku raamistiku kavandamine selle säilitamiseks;

-          rahaline toetus kohalike mälestiste taastamiseks ja traditsiooniliste põllumajandusviiside jätkamiseks;

-          üldised meetmed traditsiooniliste kogukondade algse arhitektuurilise kuju taastamiseks, heastades mis tahes varasemad sekkumised, mis on selle eesmärgiga vastuolus;

-          asjatundjate koolitamine, kes oleksid spetsialiseerunud ruumi kasutamisele ja haldamisele, arhitektuurile, ehitiste taastamisele ja sellega seonduvatele tegevustele, et säilitada pärandi olemus, kohandades seda samal ajal tänapäevaste vajadustega;

-          käsitööliste ja traditsiooniliste materjalide tarnijate koolitamine ja toetamine ning nende materjalide taaskasutamist lihtsustavate tööviiside kasutamine.

4.        Euroopa Liidu meetmed

Kuna ühenduse kultuuriprogrammidele eraldatud summadest ei piisa, tuleb ühenduse teistest vahenditest taotleda täiendavaid assigneeringuid, et kultuuripärandit kaitsta.

Seega tuleks pöörata suurt tähelepanu kultuuripärandile, mis tuleks täielikult lülitada Euroopa Liidu poliitikasse ja rahalistesse vahenditesse, muuhulgas ühisesse põllumajanduspoliitikasse, ühtekuuluvus-, teadus- ja kultuuripoliitikasse jne.

a)        Ühine põllumajanduspoliitika

Maaelu arengust on saanud Euroopa Ühenduse ühise põllumajanduspoliitika teine sammas. Meetmed keskkonna, maastiku ja elukvaliteedi parandamiseks maapiirkondades on üks ühenduse maaelu arengu strateegiat (2007–2013) puudutava nõukogu otsuse prioriteete.

Ühenduse LEADER+ algatus, mis järgmisel rahastamisperioodil (2007–2013) moodustab osa Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, on andnud suure panuse maapiirkondade kultuuri- ja arhitektuuripärandi arendamisse. Samuti võib ka maaturismi arendamine, mis on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi üks eesmärke, aidata maa- ja saarekogukondi säilitada ning arendada.

Raportöör arvab, et liikmesriigid peaksid ühise põllumajanduspoliitika assigneeringuid tulevikus paremini ära kasutama.

b)        Ühtekuuluvuspoliitika

Struktuurifondid koos ühenduse olemasolevate algatustega URBAN II ja INTERREG III, mis järgmisel finantsperioodil (2007–2013) moodustavad osa uue ühtekuuluvuspoliitika rahalistest vahenditest, annavad samuti suure panuse kultuuripärandi säilitamisse ja arendamisse.

Siiski on struktuurifondide kasutamine kultuuripärandi programmide jaoks liikmesriigiti erinev. Riigid nagu Kreeka ja Portugal on ühenduse toetusvõrgustiku raames käivitanud eraldi kultuurilised rakenduskavad, samal ajal kui teised riigid pole samalaadset huvi ilmutanud.

Liikmesriike tuleks seega julgustada kasutama struktuurifonde oma kultuuripärandi edendamiseks.

c)        Programm "Kultuur 2007" (2007–2013)

Kultuuripärandi projektidele seni märkimisväärset toetust andnud programmi „Kultuur 2000“ ulatus ja rahastamine on piiratud. Pealegi ei rahasta see programm projekte, mille eesmärgiks on ehitiste või mälestiste taastamine.

Seega oleks hea mõte uurida uusi võimalusi uue programmi „Kultuur 2007“ (2007–2013) raames.

Kuivõrd partnervõrgustikele liikmesriikides on antud võimalus programmi „Kultuur“ raames mitmeaastaseid projekte esitada, võiks kaaluda võrgustiku moodustamist näiteks viiest või enamast erinevates liikmesriikides asuvast täielikult taastatud traditsioonilisest kogukonnast, mille elanikkond on alla tuhande inimese.

Seejuures võiks võtta meetmeid nende kultuuripärandi edendamiseks, pidades silmas koostöö suurendamist traditsiooniliste kogukondade vahel Euroopas, mis võimaldaks neil arendada nii kohalikku kultuuri kui ka oma Euroopa mõõdet.

5. Koostöö Euroopa Nõukoguga

Euroopa Nõukogul on arvukate algatuste kaudu, millest paljud on tehtud koos Euroopa Liiduga, oluline osa Euroopa kultuuripärandi säilitamisel.

Üks näide sellest on Euroopa pärandi päeva sisseviimine, mil külastajatele avatakse mälestised ja paigad, mis on ülejäänud aasta jooksul harilikult avalikkusele suletud. Sellega seoses oleks võimalik kiirendada algatusi maa- ja saarepiirkondade traditsiooniliste kogukondade ning arhitektuuripärandi arendamiseks, et suurendada Euroopa üldsuse teadlikkust kohalike mälestiste väärtusest.

On oluline, et EL ja liikmesriigid võtaksid arvesse Euroopa Nõukogu arvukaid konventsioone Euroopa kultuuri-, arheoloogilise ja arhitektuuripärandi säilitamise kohta ja tugevdaksid koostööd selle organiga EÜ asutamislepingu artikli 151 lõike 3 alusel.

6. Muu tegevus

Euroopa kultuuripärandit võib edendada ka muude konkreetsete algatuste kaudu, nagu:

a) Euroopa kultuuripärandi aasta kehtestamine, et suurendada Euroopa kodanike teadlikkust oma kultuuripärandi edendamise tähtsusest, ja vajalike meetmete ettenägemine;

b) seoses Euroopa Liidu kultuuripärandi auhinnaga, mida haldab Europa Nostra, võiks kehtestada uue kategooria auhindu paremini taastatud traditsioonilistele kogukondadele, mis oleks oluliseks stiimuliks kogukondadele, kes on suutnud säilitada kogu või osa oma traditsioonilisest kujust, ja ajendaks neid endast märku andma.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa loodusliku ja arhitektuurilise kultuuripärandi kaitsmine maa- ja saarepiirkondades
Viited	(2006/2050(INI))
Õiguslik alus	art 45
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev	CULT 16.3.2006
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	REGI 16.3.2006
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev	REGI 20.4.2006
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Nikolaos Sifunakis 3.10.2005
Endine raportöör / Endised raportöörid
Arutamine parlamendikomisjonis	20.3.2006		29.5.2006	13.7.2006
Vastuvõtmise kuupäev	13.7.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	26   1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Maria Badia I Cutchet, Ivo Belet, Guy Bono, Marie-Hélène Descamps, Jolanta Dičkutė, Věra Flasarová, Hanna Foltyn-Kubicka, Milan Gaľa, Claire Gibault, Vasco Graça Moura, Lissy Gröner, Luis Herrero-Tejedor, Ruth Hieronymi, Manolis Mavrommatis, Marianne Mikko, Ljudmila Novak, Doris Pack, Zdzisław Zbigniew Podkański, Christa Prets, Pál Schmitt, Nikolaos Sifunakis, Hannu Takkula, Helga Trüpel, Henri Weber, Thomas Wise, Tomáš Zatloukal
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Erna Hennicot-Schoepges, Nina Škottová
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Esitamise kuupäev	20.7.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	Kohal viibis kaks PPE asendusliiget, kuid lõpphääletusel võeti arvesse ainult üks hääl.