RAPORT Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 5/2005 kohta: Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu suulise tõlke kulud

24.7.2006 - (2006/2001(INI))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Alexander Stubb

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 5/2005 kohta: Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu suulise tõlke kulud

(2006/2001(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 5/2005: Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu suulise tõlke kulud koos institutsioonide vastustega[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 248 lõike 4 teist lõiku, artikli 276 lõiget 3 ja artikli 280 lõiget 5;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6‑0261/2006),

Mitmekeelsuse austamine

1.  on seisukohal, et mitmekeelsus on Euroopa Liidu üks põhijooni, mis tõstab esile kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab ELi kodanike võrdse kohtlemise;

2.  on seisukohal, et mitmekeelsus tagab kodanike õiguse suhelda ELi institutsioonidega igas ametlikus keeles, andes neile sellega võimaluse teostada demokraatliku kontrolli õigust;

3.  on seisukohal, et ELi institutsioonide keeleteenistused hõlbustavad suhtlemist ning et selle kaudu on institutsioonid Euroopa kodanikele avatud;

4.  võtab arvesse asjaolu, et kõigi ELi institutsioonide keeleteenuste, s.t kirjaliku ja suulise tõlke kogumaksumus moodustab vaid 1% ELi kogueelarvest;

5.  võtab arvesse asjaolu, et vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorrale võivad parlamendiliikmed kõneleda enda valitud ametlikus keeles ning teistesse keeltesse tagatakse sünkroontõlge; võtab lisaks arvesse asjaolu, et ametlike keelte kasutamist reguleerib 2004. aastal ajakohastatud mitmekeelsuse eeskiri;

6.  on seisukohal, et mitmekeelsus on ELi kultuurilise mitmekesisuse väljendus, mida tuleb säilitada, ning et kuigi ametlike keelte suurenev arv nõuab pragmaatilisi lahendusi institutsioonide ettevalmistavas tegevuses, tuleb tagada mitmekeelsuse toimimine, et kindlustada Euroopa Liidu õiguspärasus ja mitmekesisus;

Kõik institutsioonid

7.  väljendab heameelt suulise tõlke kõrge kvaliteedi üle ELi institutsioonides; on lisaks sellele arvamusel, et suulise tõlke kvaliteeti tuleb pidevalt hinnata ja kõrge kvaliteet peab olema jätkuvalt tagatud;

8.  märgib, et 2003. aastal olid suulise tõlke kogukulud Euroopa Parlamendis 57 000 000 eurot ning    nõukogus, komisjonis, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees, Regioonide Komitees ja teatavates asutustes 106 000 000 eurot;

9.  tunneb siiski väga suurt muret seoses asjaoluga, et 2003. aastal kokku suulisele tõlkele kulutatud 163 000 000 eurost ligikaudu 16% (25 900 000 eurot) moodustasid osutatud, kuid kasutamata jäänud teenuste ning pideva valmisoleku kulud;

10. on arvamusel, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peaksid püüdma vähendada tõlkide nn kaudset või otsest valmisolekut, kuivõrd see moodustab 18 000 000 eurot vahenditest, mis kulutati osutatud, kuid kasutamata jäänud suulise tõlke teenustele; märgib, et ad hoc koosolekuteks peaks olema võimalik kasutada reservtõlke lühikese etteteatamisajaga;

11. palub Euroopa Parlamendi administratsioonil, nõukogul ja komisjonil parandada institutsioonidevahelist koostööd;

12. kutsub Euroopa Parlamendi ja komisjoni suulise tõlke teenistusi tõhususe suurendamiseks üles tõlke vahetama ja looma tõlkide ühismeeskondi ning tegema võimalikuks olemasolevate tõlkide kasutamise paigas, kus neid vajatakse, ja ajal, mil neid vajatakse, et rahuldada tegelikke vajadusi;

13. kutsub institutsioone üles ergutama ja hõlbustama kohapealsete tõlkide kasutamist, kui keelekombinatsioon seda võimaldab, ning rõhutab, et riiklikud haldussätted ei tohi siin takistuseks olla; märgib, et tuleb tagada suulise tõlke kõrge kvaliteet;

14. on seisukohal, et Euroopa Parlament ja komisjon peaksid koostama õigeaegselt enne 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist ülevaate ametnikest tõlkide ja vabakutseliste tõlkide kasutamise vahekorrast keelte kaupa;

15. palub komisjonil kooskõlastatult teiste institutsioonidega tugevdada koostööd liikmesriikidega tõlkijate koolitamisel liikmesriikides;

16. palub ELi institutsioonidel viia läbi uued läbirääkimised abiteenistujatest konverentsitõlke (ACI) käsitleva kokkuleppe osas seoses reisimise korralduse, töötasu, institutsioonidevahelise koostöö ja halduskorralduse lihtsustamisega;

17. märgib reisi- ja majutuskulude suurt osakaalu; nõuab, et koosolekute korraldajad ja suulise tõlke teenistused vähendaksid reisi- ja majutuskulusid; nõuab reisimise ja majutuse osas kooskõlastamise, planeerimise ja korraldamise parandamist;

Euroopa Parlament

18. loodab, et Euroopa Parlamendi administratsioon esitab hinnangu ACIde ja alaliste tõlkide keskmise tööpäeva kogumaksumuse kohta õigeaegselt enne 2005. aasta eelarvele heakskiidu andmist;

19. märgib, et ühe tõlkepäeva kogumaksumus on Euroopa Parlamendis peaaegu 30% kõrgem kui nõukogus või komisjonis, mille üks põhjus seisneb selles, et Strasbourgi istungjärkude ajal on väga vähe võimalik kasutada kohapealseid tõlke, mis suurendab Euroopa Parlamendi suulise tõlke kulusid Strasbourgis 13% võrra;

20. märgib Euroopa Parlamendi keeldumist osaleda kõikidele ELi institutsioonidele suulise tõlke teenust osutava institutsioonidevahelise teenistuse loomise hindamises, kuna juhatus leidis 4. septembril 2005. aastal, et see on Euroopa Parlamendi huvidega vastuolus;

21. palub Euroopa Parlamendi administratsioonil seada sisse sisult tähendusrikkad istungiaruanded, st tõlkemeeskonna juhi aruanded keelte aktiivse ja passiivse kasutamise kohta fraktsioonide, komisjonide ja delegatsioonide koosolekutel, ning anda tulemustest aru õigeaegselt enne 2005. aasta eelarvele heakskiidu andmist;

22. nõuab tungivalt, et Euroopa Parlamendi administratsioon suurendaks parlamendiliikmete teadlikkust suulise tõlke kuludest; soovib teada, kas Euroopa Parlament kasutab parimal võimalikul viisil ära parlamendiliikmete keeleoskust; rõhutab, et see ei tohiks kaasa tuua ELi ametlike keelte liigitamist erineva staatuse alusel;

23. tuletab meelde, et 19. aprilli 2004. aasta mitmekeelsuse eeskirja artikli 1 kohaselt tuleks vahendeid eraldada kasutajate tegelikest vajadustest lähtuvalt;

24. palub Euroopa Parlamendi administratsioonil uurida, kuidas oleks Euroopa Parlamendil võimalik suulise tõlke alal kasutada nõukogu nn taotluste süsteemi, Euroopa Nõukogu sisemiste arvete süsteemi või UNESCO kvoodisüsteemi;

25. märgib, et 2003. aastal kulutas Euroopa Parlament kättesaadavaks tehtud, kuid hilinenud taotluste või tühistamiste tõttu kasutamata jäänud tõlketeenustele 4 000 000 eurot; palub pärssida nn viimase minuti tühistamisi ja taotlusi; palub lisaks suulise tõlke teenistustel rakendada oma teenuste planeerimisel ja taotluste süsteemi osas suuremat paindlikkust;

26. palub Euroopa Parlamendi vastutavatel organitel korrigeerida komisjonide, fraktsioonide ja täiskogu istungite nädalaid, et saavutada parem tasakaal vajaduste ja olemasolevate ressursside vahel;

o o

o

27. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale.

• [1]  ELT C 291, 23.11.2005, lk 1.

SELETUSKIRI

Käesolev raport hõlmab ainult suulise tõlke, mitte kirjaliku tõlke teenuseid.

Euroopa Kontrollikoja eriaruanne: Sissejuhatus

Euroopa Kontrollikoda esitas 14. novembril 2005. aastal eelarvekontrollikomisjonile eriaruande nr 5/2005 Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu suulise tõlke kulude kohta.

Euroopa Liidu institutsioonides on ametliku ja töökeele staatus 21 keelel. Komisjoni teenistused osutavad suulise tõlke teenuseid nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning teatavatele ELi asutustele, samas kui Euroopa Parlamendil on enda tõlketeenistus, mis osutab tõlketeenuseid ka Euroopa Ombudsmanile, komisjonile ja kontrollikojale Luxembourgis ning teatavatel päevadel ka Regioonide Komiteele.

Osutatud tõlketeenuste kogumaht 2003. aastal oli 150 000 tõlkepäeva, sellest langes nõukogule ligikaudu 39%, komisjonile Brüsselis 26%, komisjonile Luxembourgis 4% ja Euroopa Parlamendile 21%.

Kontrollikoja arvutuse kohaselt olid suulise tõlke kogukulud 2003. aastal järgmised:

· Euroopa Parlamendis 57 000 000 eurot;

· komisjonis, nõukogus, mõlemas komitees ja teatavates ELi asutustes kokku 106 000 000 eurot.

Ühe tõlkepäeva keskmine maksumus ühe suulise tõlgi kohta oli Euroopa Parlamendis 1476 eurot ning komisjonis ja nõukogus 1046 eurot.

Aastatel 2000–2003 on Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon vähendanud neile osutatavate tõlketeenuste hulka.

Kontrollikoja auditi eesmärk

Auditi eesmärk oli teha kindlaks, kas institutsioonidel on olemas piisavad vahendid ja meetodid selleks, et:

1.  osutatud tõlketeenused ei ületaks tegelikke vajadusi;

2.  oleks võimalik osutada kõiki vajalikke tõlketeenuseid;

3.  vajalikke tõlketeenuseid oleks võimalik osutada madalaima võimaliku hinnaga;

4.  tõlge oleks kõrge kvaliteediga.

1)     Kasutatud meetmed, et vältida tegelikke vajadusi ületavate tõlketeenuste osutamist

Aeg-ajalt ületavad osutatud tõlketeenused tegelikke vajadusi.

Parlamendi töö iseloomu tõttu on raske täpselt ennustada suulise tõlke võimaluste vajadust Euroopa Parlamendis. Kontrollikoda on sellegipoolest arvamusel, et tegelike vajaduste kindlakstegemisel ja teadlikkuse suurendamisel seoses kuludega oleks võimalik teha suuremaid jõupingutusi.

Enne laienemist määratleti nõukogus suulise tõlke tagamine ettevalmistavatele organitele peamiselt praktiliste kogemuste alusel. Alates 1. juulist 2004 kehtestati nn taotluste süsteem, mille kohaselt tagatakse ettevalmistavatele organitele aktiivne või passiivne tõlge ainult riikliku delegatsiooni taotluse korral. Kulude katmiseks on delegatsioonidel kasutada 2 000 000 euro suurune rahaeraldis iga keele kohta. Kasutamata summadest 66% paigutatakse ümber eelarve assigneeringutesse, millest kaetakse delegaatide reisikulud. Nõukogu on arvamusel, et uus lähenemisviis töötab hästi ning selles austatakse täielikult kõikide ametlike ja töökeelte võrdse kohtlemise põhimõtet.

Komisjonis võtab peadirektoraat tsentraliseeritult suulise tõlke taotlusi vastu ja käsitleb neid. Määratud aktiivsete ja/või passiivsete keelte arv on sageli esialgu taotletud arvust madalam. Nn istungi tõlkearuannete alusel, kus on välja toodud, milliseid tõlkevõimalusi kasutati ja milliseid mitte, jõudis kontrollikoda järeldusele, et 1750 tõlkepäeva eest küll tasuti, kuid neid ei kasutatud ning see läks maksma kokku 1 500 000 kuni 2 000 000 eurot.

2) Vajaliku tõlketeenuse osutamise suutlikkus

Kuni 2004. aasta alguseni suulise tõlke taotlused laienemiseelsete ametlike keelte osas üldjuhul täideti.

Ajavahemikul 2004. aasta maist kuni detsembrini aga ei olnud komisjoni suulise tõlke peadirektoraat peamiselt nõukogust tulnud taotluste puhul suuteline rahuldama 37% taotlustest. Ei jätkunud nn uute keelte tõlke.

3) Tõlkekulud

Euroopa Parlament ei suutnud esitada hinnangut abiteenistujatest tõlkide ja alaliste tõlkide ühe täistööpäeva keskmise maksumuse kohta.

Suulise tõlke peadirektoraat arvutas välja nn kättesaadavaks tehtud tõlgi keskmise maksumuse. Tegelikult kasutatud tõlke kulusid, üldkulusid ega pensionimakseid ei arvestatud.

Kontrollikoja arvutuste kohaselt oli ühe tõlkepäeva keskmine maksumus pärast maksude ja pensionimaksete arvessevõtmist Euroopa Parlamendis 1476 eurot ja komisjonis 1046 eurot. Kogu päeva kestva suulise tõlkega koosoleku maksumus oleks enne laienemist (11 keelt) vastavalt ligikaudu 40 000 ja 34 500 eurot ning pärast 2004. aasta laienemist (20 keelt) 88 500 ja 63 000 eurot kolme tõlgiga kabiini kohta. Neljas tõlk kabiini kohta tooks Euroopa Parlamendis kaasa 118 000 ja komisjonis 84 000 eurot lisakulusid.

Kui koosolekuid võiks pidada kolmes keeles, langeksid kulud Euroopa Parlamendis 8900 ja komisjoni suulise tõlke peadirektoraadis 6300 euroni.

2003. aastal kulutas Euroopa Parlament n.ö kättesaadavaks tehtud, kuid hilinenud taotluste või tühistamiste tõttu kasutamata jäänud tõlketeenustele 4 000 000 eurot. Parlament rõhutab, et kulud on poole väiksemad, sest 70% kasutamata jäänud tõlkidest on võimalik ümber suunata.

Suulise tõlke kulusid Euroopa Parlamendis mõjutab ka mitmekeelsuse eeskirja kohaldamisviis. Raportöör soovib tagada parlamendiliikmete õiguse kõneleda ja kuulata sõnavõtte nende enda valitud ametlikus keeles, mis on tagatud parlamendi kodukorraga. Sellegipoolest sooviks raportöör uurida võimalusi olukorda parandada, keskendudes organisatsioonilistele küsimustele.

Nõukogu enda hinnangu kohaselt moodustasid 2003. aastal tühistatud koosolekute tõlkekulud 2 400 000 eurot.

Tõlkide nn kaudse või otsese valmisoleku tõttu kulutas komisjon osutatud, kuid kasutamata jäänud tõlketeenustele 4 000 000 eurot.

Aastatega on institutsioonidevaheline koostöö paranenud tänu

· Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) loomisele;

· akrediteeritud abiteenistujatest konverentsitõlkide (ACId) ühisele valikumenetlusele ja ühisele nimekirjale;

· ACIde maksete ühise süsteemi ja vastava üksuse loomisele.

4) Tõlke kvaliteet

Suulise tõlke kvaliteeti peeti üldjuhul väga kõrgeks.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu suulise tõlke kulud
Menetluse number	2006/2001(INI)
Vastutav komisjon   loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev	CONT 19.1.2006
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Alexander Stubb 12.9.2005
Endine raportöör / Endised raportöörid
Arutamine parlamendikomisjonis	21.2.2006		19.4.2006		19.6.2006
Vastuvõtmise kuupäev	13.7.2006
Lõpphääletuse tulemused	+ - 0	19 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Inés Ayala Sender, Herbert Bösch, Mogens N.J. Camre, Paulo Casaca, Petr Duchoň, Szabolcs Fazakas, Markus Ferber, Ona Juknevičienė, Edith Mastenbroek, Jan Mulder, Borut Pahor, José Javier Pomés Ruiz, Bart Staes, Margarita Starkevičiūtė, Alexander Stubb
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Valdis Dombrovskis, Edit Herczog, Bill Newton Dunn, Paul Rübig
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Esitamise kuupäev	24.7.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)