RAPORT Kutseteenuste konkurentsi käsitleva aruande järelmeetmed
14.9.2006 - (2006/2137(INI))
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Jan Christian Ehler
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Kutseteenuste konkurentsi käsitleva aruande järelmeetmete kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist „Aruanne kutseteenuste konkurentsi kohta“ (KOM(2004)0083);
– võttes arvesse komisjoni teatist "Kutseteenused – uuenduste jätkamine. Kutseteenuste konkurentsi käsitleva aruande järelmeetmed“ (KOM(2005)0405);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 6, 43, 45, 49 ja 81;
– võttes arvesse oma 18. jaanuari 1994. aasta resolutsiooni notari kutseala seisundi ja organisatsiooni kohta ühenduse 12 liikmesriigis[1];
– võttes arvesse oma 5. aprilli 2001. aasta resolutsiooni, mis käsitleb teatud vabade elukutsete esindajatele, eelkõige advokaatidele kehtestatud tasude astmestikke ja kohustuslike tariife ning vabade elukutsete rolli ja kohta kaasaegses ühiskonnas[2];
– võttes arvesse oma 16. detsembri 2003. aasta resolutsiooni vabade elukutsete tööturgu reguleerivate dokumentide ja konkurentsieeskirjade kohta[3];
– võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni juriidiliste kutsealade ja üldise huvi kohta õigussüsteemide toimimise vastu[4];
– võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 1977. aasta direktiivi 77/249/EMÜ õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma elluviimise kohta[5];
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/5/EÜ, millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon[6];
– võttes arvesse nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad[7];
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta[8];
– võttes arvesse Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni konkurentsiõiguse ja teenuste vaba liikumise üle ühenduses, eelkõige riikide eeskirju miinimumtasude kohta;
- võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ[9], mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul;
– Võttes arvesse Süvauuringute Instituudis (Institut für höhere Studien, IHS) komisjoni tellimusel 2003. aasta jaanuaris tehtud uuringut „Regulatsiooni majanduslik mõju vabade elukutsete valdkonnas erinevates liikmesriikides” („Economic impact of regulation in the field of liberal professions in different Member States“);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0272/2006),
A. arvestades, et Euroopa Ülemkogu võttis 2000. aasta märtsis Lissabonis vastu raamprogrammi, mille eesmärgiks on muuta EL 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teaduspõhiseks majandusruumiks;
B. arvestades, et Koki aruandes 2004. aasta novembris rõhutati kõigi turgude vabastamise ja tarbetu bürokraatia kõrvaldamise tähtsust konkurentsi tugevdamise eesmärgil;
C. arvestades, et Lissaboni strateegia vahekokkuvõte kinnitas vajadust seda strateegiat uuesti elavdada ning keskenduda majanduskasvule ja tööhõivele ja kutsus liikmesriike üles esitama oma reformiprogramme majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks;
D. arvestades, et teenustel kui ELi kõige olulisemal majanduskasvu mootoril on Euroopa majanduse konkurentsivõime parandamisel tähtis roll;
E. arvestades, et kutseteenused tuleb reformipüüetesse kaasata, sest need on Euroopa majanduse võtmevaldkond;
F. arvestades, et lähimuspõhimõtte kohaselt otsustavad liikmesriigid ise, kas nad soovivad kutsealasid riiklike eeskirjadega otseselt reguleerida või lubavad kutseorganisatsioonide iseregulatsiooni;
F. arvestades, et komisjon on viimastel aastatel pidanud liikmesriikide ja kutseorganisatsioonidega dialoogi konkurentsi takistavate tegurite kõrvaldamiseks, mis on toonud kaasa vabastamismeetmeid ja uusi reformialgatusi;
H. arvestades, et lähimuspõhimõtte kohaselt on liikmesriikidel ja sealsetel teenuseosutajate kutseorganisatsioonidel reformipüüdlustes silmapaistev roll;
I. arvestades, et kutseorganisatsioonid, tarbijate ja kasutajate ühendused ning kõik sidusrühmad peavad olema tasakaalustatult protsessi kaasatud;
J. arvestades, et teatavad eeskirjad on õigustatud tarbijate ja teenuseosutajate vahelise teabe asümmeetrilisuse tõttu, arvestades asjaolu, et teatavaid kutseteenuseid loetakse üldist heaolu soodustavaks, ja asjaolu, et kutseteenuste osutamine võib olla seotud kõrvalmõjudega;
K. arvestades, et kutseteenuste valdkonna hindamine, mille Euroopa Komisjon tellis 2002.–2003. aastal, ei peegelda enam reguleerimise praegust seisu liikmesriikides ning takistab seetõttu reformipingutuste hindamist;
L. arvestades, et komisjon ei ole suutnud reageerida süstemaatilise kutseteenuste valdkonna konkurentsi soodustava reformi tagajärgedele töökohtade loomise ja täiendava kasvu küsimuses;
M. arvestades, et teaduslikult põhjendatud selged eesmärgid ja näitajad aitavad veenda kõiki reformiprotsessi osalisi reformide vajalikkuses;
N. arvestades, et reformide peamiseks eesmärgiks peaks olema tarbijate laiema ja lihtsama juurdepääsu kindlustamine, tagades samal ajal teenuste kvaliteedi ning tasuvuse;
O. arvestades, et erinevatel kutsealadel on turu avamise ulatuses endiselt olulisi erinevusi;
P. arvestades, et direktiiv 2005/36/EÜ sätestab eeskirjad, mille alusel liikmesriigid võimaldavad reguleeritud kutseala praktiseerimist ja juurdepääsu sellele oma territooriumil sõltuvalt konkreetse kutsekvalifikatsiooni olemasolust,
1. tervitab komisjoni, liikmesriikide ja teenusepakkujate kutseorganisatsioonide dialoogi eesmärgiga kõrvaldada õigustamatud või üldsuse huve kahjustavad konkurentsitõkked ning tarbijatele ja kokkuvõttes ka teenusepakkujatele ebasoodsad reeglid;
2. kutsub kõiki osalisi üles reformiprotsessi konstruktiivselt jätkama;
3. on seisukohal, et tavapärast õigust traditsiooniliste, geograafiliste ja demograafiliste erinevuste alusel eeskirju kehtestada tuleks piirata ja viimaks see tühistada; rõhutab sellega seoses, et eeskirjad ei tohi olla soo, etnilise kuuluvuse ega rahvuse põhjal diskrimineerivad ja peaksid konkurentsi piirama nii vähe kui võimalik, et Lissaboni eesmärkide saavutamisele kaasa aidata;
4. julgustab liikmesriike konstruktiivselt uurima teiste liikmesriikide praktilisi kogemusi kutseteenuste reformimisel, et oma reformipüüetest võimalikult palju kasu saada;
5. kutsub komisjoni üles tagama, et asutamislepingu sätteid konkurentsi ja siseturu kaitse kohta vabade elukutsete valdkonnas nõuetekohaselt järgitaks;
6. on seisukohal, et kutseteenuste osutajate tõhus ja läbipaistev enesekontrollisüsteem või reguleerimine, mis hindab sekkumise toimet juba eelnevalt ning kontrollib ja vajadusel suunab seda, on kohane vahend Lissaboni strateegia nõuete täitmiseks; arvab, et liikmesriigid peaksid vastutama riikliku enesekontrollisüsteemi ulatuse jälgimise eest, et see ei kahjustaks tarbijate huve ega üldist huvi;
7. kutsub liikmesriike üles tagama juurdepääsu ja liikuvust seoses kutseteenustega ning hõlbustama ülikooli- ning kraadiõppest kutsealadele üleminekut;
8. peab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tugevdamise ning kutseteenuste uuendus- ja konkurentsivõime suurendamise eesmärgil vajalikuks koostöövõimalusi piiravate sätete tühistamist ning erinevaid kutsealasid ühendavate teenusepakkujate asutamise hõlbustamist;
9. peab oluliseks parandada kutseteenuste valdkonna eetilisi standardeid ja tarbijakaitset ning toetab kutseteenuste osutajate tegevusjuhendite kehtestamist, mille koostamisel osaleksid kõik sidusrühmad;
10. märgib, et reklaami valdkonnas võib erisätetest suuremalt jaolt loobuda ning tulevikus peaks neid rakendama üksnes nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtumitel; ühtlasi juhib tähelepanu sellele, et erisätete jätkamine reklaami alal peaks piirduma asjakohaselt põhjendatud erijuhtumitega ning et piirangute vähendamine peaks võimaldama kutsealade esindajatel teavitada teenusekasutajaid reklaami teel oma teenustest, kutse- ja erialasest pädevusest ning pakutavate teenuste iseloomust ja hinnast;
11. kutsub komisjoni üles näitama, millist mõju uute töökohtade loomise ja täiendava majanduskasvu alal kõnealuse sektori süstemaatilisest konkurentsi soodustavast reformimisest oodatakse;
12. nõuab tungivalt, et komisjon hoolikamalt uuriks, millises ulatuses erinevad kutsealad erinevates liikmesriikides on turgu avanud ja milline oleks tarbetute konkurentsitõkete täieliku kõrvaldamise mõju, hinnates ka oodatavat mõju piiratud ressursside või tegevuspiirkonnaga kutsevaldkondades;
13. julgustab komisjoni laiendama analüüsi, mis käsitles regulatiivse kaitse jagamist vastavalt erinevatele tarbijagruppidele, pöörates suuremat tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning võttes arvesse lähemat uurimist vajavat asjaolu, et riigiasutuste nõudmine kutseteenuste järele ei ole homogeenne, vaid tuleb paljudelt väikestelt iseseisvalt ja erineva intensiivsusega tegutsevatelt üksustelt;
14. juhib tähelepanu sellele, et regulatiivse kaitse jagamisel vastavalt erinevatele tarbijagruppidele ei võeta arvesse eeskirjade õiguspärasuse tulenemist asjaolust, et kutseteenuste osutamisel võivad ilmneda kõrvalmõjud ning teatud kutseteenuseid võib pidada avalikuks hüveks;
15. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
SELETUSKIRI
Euroopa Ülemkogu võttis 2000. aasta märtsis Lissabonis vastu raamprogrammi eesmärgiga muuta EL 2010. aastaks kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teaduspõhiseks majandusruumiks maailmas. 2004. aasta novembris esitatud Koki aruandes rõhutati kõigi turgude liberaliseerimise ja tarbetu bürokraatia kõrvaldamise tähtsust konkurentsi tugevdamisel. Lissaboni strateegia vahekokkuvõte ja nõukogu lõppjäreldused näitasid vajadust Lissaboni strateegiat uuesti elavdada ning suunata see majanduskasvule ja tööhõivele. Liikmesriike kutsuti tungivalt üles esitama oma reformiprogrammid majanduskasvu ja tööhõive toetamiseks.
Arvestades vabade elukutsete majanduslikku tähendust Euroopas, tuleb need uuendusprotsessi kaasata. Nagu nähtub komisjoni 5. septembri 2005. aasta teatisest „Kutseteenused – uuenduste jätkamine“ aasta 2001 kohta, oli „ettevõtlusteenuste“ käive üle 1281 miljardi euro ehk umbes 8% ELi kogukäibest. Sellega loodi 660 miljardit eurot lisandväärtust. Kutseteenuste osa sellest on umbes üks kolmandik.
Enne 5. septembri 2005. aasta teatist „Kutseteenused – uuenduste jätkamine“ avaldas komisjon 9. veebruaril 2004. aastal teatise „Aruanne kutseteenuste konkurentsi kohta”. Kõnealune teatis järgnes vabade elukutsete reguleerimise olukorra hindamisele aastail 2002–2003 (IHSi uuring). Uues, 2005. aasta teatises hinnatakse esimest korda kõigi liikmesriikide olukorda.
Komisjon on keskendunud peamiselt kuuele kutsealale – advokaadid, notarid, insenerid, arhitektid, farmatseudid ja raamatupidajad (kaasa arvatud maksunõuniku kutseala) – ning analüüsinud põhiliselt viit konkurentsipiirangut (fikseeritud hinnad, soovituslikud hinnad, reklaamieeskirjad, kutsealal tegutsemiseks esitatavad nõuded ning äristruktuure ja rohkem kui ühe tegevusalaga ettevõtteid reguleerivad õigusnormid).
2004. aastal alustas komisjon struktuurset dialoogi Euroopa kutseorganisatsioonidega. Selgus, et kutsealade vastuvõtlikkus uuendustele sõltus sellest, kui avatud ja reguleeritud kõnealune kutseala juba oli. Komisjon leidis, et kõige suuremat edu oli viimastel aastatel saavutatud nendes riikides, kus oli olemas struktureeritud programm konkurentsi soodustava regulatiivse reformi läbiviimiseks. Komisjon pidas julgustavaks, et rohkem kui kolmandik liikmesriikidest olid teatanud, et analüüs on teoksil. Ülejäänud seitsmes riigis edenes reformiprotsessi käivitamine väga aeglaselt.
Komisjon näitab oma teatises, et kõigis liikmesriikides on vajadus edasiste reformide järele ning et ka riikliku tasandi reeglid oodatavasti kõrvaldatakse.
Komisjon rõhutab, et kutseteenuste valdkonnas vajatakse endiselt tarbijate erilist regulatiivset kaitset. Põhjustena nimetatakse teabe asümmeetrilisust, kõrvalmõjude ilmnemise võimalust ning asjaolu, et kutseteenuseid loetakse mõnikord avalikuks hüveks.
Lisaks nõuab komisjon tungivalt, et liikmesriigid olemasolevaid piiranguid analüütiliselt hindaksid, ja peab võimalikuks piirangud peatselt tühistada, eriti reklaamiõiguse ja fikseeritud hindade valdkonnas.
Käsitletavas komisjoni teatises tuleks eriti esile tõsta turuanalüüsi ja järeldust, et erinevate tarbijakategooriate jaoks peaksid kehtima erinevad eeskirjad. Seetõttu näeb komisjon riigihalduse ja suurte ettevõtete juures väga vähe reguleerimisvajadust. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes ei ole komisjon lõplikku seisukohta võtnud, tavatarbija puhul tunnistab ta suuremat reguleerimisvajadust.
Komisjon on teinud ettepaneku jätkata ka edasises reformiprotsessis oma vahendajarolli.
Parlament on mitmetes otsustes väljendanud oma seisukohta vabade elukutsete ja uute regulatsioonide suhtes selles valdkonnas, viimati 23. märtsi 2006. aasta resolutsioonis juriidiliste kutsealade ja üldise huvi kohta õigussüsteemide toimimise vastu.
Käesoleva omaalgatusliku raporti eesmärgiks on kaasa aidata vabade elukutsete panusele Lissaboni strateegia elluviimise üle peetava arutelu asjalikumaks muutmisel ning nõuda uuendusprotsessi konstruktiivset edasiarendamist. Eelkõige tuleks kindlaks teha, milliseid eeliseid olemasolevates süsteemides tehtavad uuendused tarbijatele ja ka vabade elukutsete esindajatele endile annaksid ning teha ettepanek nad dialoogi kaasata. Parlament peaks oma resolutsioonis selgelt näitama, et ootab vabade elukutsete esindajate panust Lissaboni strateegia eesmärkide täitmisel.
Raporti koostamisel leiti, et puuduvad ajakohased andmed hästipõhjendatud seisukohtade koostamiseks vabade elukutsete majandusliku tähtsuse kohta ELis, samuti on reformiprotsessi majanduslikud eesmärgid selgelt määratlemata. Üleeuroopalised andmed pärinevad mitme aasta tagustest uuringutest või niinimetatud IHS-uuringust. Muutunud konkurentsikeskkond teeb hinnangud küsitavaks, IHSi uuringul aga puudub üldine kehtivus, kuna see koostati kolm ning pool aastat tagasi ning ei käsitle kõiki praeguseid liikmesriike ega kutsealasid. Eesmärkide puudumine (oodatav mõju majanduskasvule ja tööhõivele) sektori süstemaatiliseks konkurentsi soodustavaks reformimiseks, mida komisjon õigusega nõuab, muudab vajaliku positiivse reformikliima loomise raskemaks. Komisjoni edasised uuringud peaksid selle küsimusega arvestama ning lahendusi otsima. Peab olema võimalik luua selge majanduslik tasakaal vabastamisega kaasnevate ohtude ja võimaluste vahel, eriti hinnasüsteemides (kohustuslikud fikseeritud hinnad, hinnasüsteemid ja turuhinnad).
Käesolev raport teeb ühtlasi etteepaneku laiendada komisjoni analüüsi ka tarbijagruppide erinevale reguleerimisvajadusele. Teatise mõju vähendab asjaolu, et komisjon ei saa veel anda hinnangut väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete valdkonna kohta, samas kui 99% ELi ettevõtetest on VKEd. Hindamist raskendab ka komisjoni otsus lugeda avalik sektor homogeenseks üksuseks. Saksamaal korraldavad näiteks 50% riiklikest hangetest kohaliku omavalitsuse tasandil kohati väga väikesed piirkondlikud üksused, mis ei vaja samasugust regulatiivset kaitset nagu ministeerium.
Raport püüab esile tõsta asjaolu, et parlament tunnustab paljudes liikmesriikides tavakohast vabade elukutsete enesekontrollisüsteemi. Kuid see süsteem peab olema läbipaistev ja tõhus ning tagajärgi prognoosiv. Liikmesriike, kus vabade elukutsete enesekontroll puudub, ei peaks kutsuma oma süsteemi vahetama.
Parlament peaks tunnustama teatud eeskirjade kehtestamise õigust traditsiooniliste (aja jooksul kujunenud tarbijakaitse), geograafiliste ja demograafiliste eripärade alusel. Samal ajal peaks käesolev raport selgeks tegema, et neid eeskirju käsitletakse erandina ja need peaksid seetõttu olema piiratud ja valitud nii, et nad piiraksid konkurentsi nii vähe kui võimalik.
Lisaks tahetakse selle raportiga ergutada liikmesriike võimalikult hästi rakendama teiste liikmesriikide praktilisi kogemusi kutseteenuste reformimisel. Kuna reformitempo liikmesriigiti erineb, võivad saadud kogemused aidata mahajäämust tasa teha.
Reklaami ja valdkondadevahelise koostöö (koostöö ulatuse) osas kehtivad paljudes liikmesriikides endiselt märkimisväärsed piirangud. Koostööulatuse piiramist põhjendatakse üldiselt vajadusega kaitsta kutse-eetika standardeid. Just kutseteenuste puhul on selle põhjendusega raske leppida, kuna nad kõik alluvad kutse-eetika standarditele. Nende standardite kaitsmiseks on olemas ka vähem konkurentsi kahjustavaid vahendeid kui koostöökeeld. Parlament peaks selgeks tegema, et selle tasandi reform on eriti tähtis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tugevdamiseks. Regulatsiooni vähendamisel reklaami valdkonnas on mitmetel liikmesriikidel kogemused olemas. Parlament peaks selgeks tegema, et ta ootab peatset mõttevahetust reklaamipiirangute vähendamise mõjude üle. Osa liikmesriikide kogemused selliste piirangute vähendamisel näitavad, et ülejäänud liikmesriigid võiksid kõrvaldada suurema osa reklaami valdkonna piirangutest.
Euroopa Parlament on veendunud, et esitatud meetmed elavdavad ja edendavad süstemaatilist reformiprotsessi.
MENETLUS
Pealkiri |
Kutseteenuste konkurentsi käsitleva aruande järelmeetmed |
|||||||||||
Menetluse number |
||||||||||||
Vastutav komisjon |
ECON 15.6.2006 |
|||||||||||
Arvamuse esitaja(d) |
IMCO 15.6.2006 |
JURI 15.6.2006 |
|
|
|
|||||||
Arvamuse esitamisest loobumine |
IMCO 12.7.2006 |
JURI 30.1.2006 |
|
|
|
|||||||
Tõhustatud koostöö |
|
|
|
|
|
|||||||
Raportöör(id) |
Jan Christian Ehler 25.10.2005 |
|
||||||||||
Endine raportöör / Endised raportöörid |
|
|
||||||||||
Arutamine parlamendikomisjonis |
30.5.2006 |
20.6.2006 |
11.9.2006 |
|
|
|||||||
Vastuvõtmise kuupäev |
12.9.2006 |
|||||||||||
Lõpphääletuse tulemused |
+ - 0 |
28 1 1 |
||||||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Ieke van den Burg, Jan Christian Ehler, Elisa Ferreira, José Manuel García-Margallo y Marfil, Donata Gottardi, Gunnar Hökmark, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Sophia in 't Veld, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Kurt Joachim Lauk, Astrid Lulling, Cristobal Montoro Romero, Joseph Muscat, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Dariusz Rosati, Manuel António dos Santos, Margarita Starkevičiūtė, Sahra Wagenknecht |
|||||||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Harald Ettl, Satu Hassi, Vladimír Maňka, Thomas Mann, Giovanni Pittella |
|||||||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
|
|||||||||||
Esitamise kuupäev |
14.9.2006 |
|||||||||||
Märkused |
|
|||||||||||