Raport - A6-0280/2006Raport
A6-0280/2006
Euroopa parlament

TEINE RAPORT Euroopa Liidu 2004. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine

15.9.2006 - (N6-0027/2005 - C6-0357/2002 - 2005/2091(DEC))

I jagu — Euroopa Parlament
Istungidokument
Raportöör: Markus Ferber

Menetlus : 2005/2091(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0280/2006
Esitatud tekstid :
A6-0280/2006
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Liidu 2004. eelarveaasta üldeelarve (I jagu – Euroopa Parlament) täitmisele heakskiidu andmise kohta

(N6-0027/2005 - C6‑0357/2005 - 2005/2091(DEC))

Euroopa Parlament,

-    võttes arvesse Euroopa Liidu 2004. eelarveaasta üldeelarvet[1];

–     võttes arvesse 2004. eelarveaasta tulude ja kulude aruannet ning bilanssi (C6-0357/2005);

–     võttes arvesse siseaudiitori aastaaruannet;

–     võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarve täitmise kohta koos asutuste vastustega[2];

-    võttes arvesse kontrollikoja poolt vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust[3];

–     võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ja artiklit 275 ning Euratomi asutamislepingu artiklit 179a;

-    võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[4], eriti selle artikleid 145, 146 ja 147;

-    võttes arvesse Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja[5] artiklit 13;

–     võttes arvesse finantsmääruse artikli 147 lõiget 1, mille kohaselt võtavad asutused asjakohaseid meetmeid, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud märkusi;

-    võttes arvesse kodukorra V lisa artikli 5 lõike 1 punkti a teist lõiku;

-    võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0119/2006);

–     võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni ülalmainitud raporti hääletuse tulemust 27. aprilli 2006. aasta täiskogul, mis heakskiidu andmise ülekaaluka enamusega (3 häält vastuvõtmise poolt, 591 vastu ja 13 erapooletut) raportööri soovitusel tagasi lükkas, mistõttu heakskiidu andmine loetakse kodukorra V lisa artikli 5 lõike 1 punkti a teise lõigu kohaselt edasilükatuks[6];

-    võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A6-0280/2006),

A.   arvestades, et, kontrollikoda juhtis tähelepanu järelevalve- ja kontrollisüsteemide puudustele (kontrollikoja aastaaruande punkt 9.16), mis olid siiski enamasti formaalset laadi; arvestades, et kontrollikoja hinnangul ei mõjutanud vead olulisel määral halduskulude aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrakohasust (aastaaruande punkt 9.27);

B.   arvestades, et finantsmäärus ja parlamendi kodukord 23. oktoobril 2002[7] muudetud versioonis kehtivad alates 1. jaanuarist 2003 heakskiidu andmise menetluse menetluskorrana;

C.   arvestades, et Euroopa Parlamendi kodukorda muudeti 23. oktoobril 2002 selliselt, et heakskiit antakse presidendi, mitte peasekretäri tegevusele,

1.    annab heakskiidu Euroopa Parlamendi presidendi tegevusele 2004. aasta eelarve täitmisel;

2.    esitab oma märkused juurdekuuluvas resolutsioonis;

3.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, kontrollikojale ja Euroopa ombudsmanile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seeria).

  • [1]  ELT C 105, 30.4.2004.
  • [2]  ELT C 301, 30.11.2005, lk 1.
  • [3]  ELT C 302, 30.11.2005, lk 100.
  • [4]  ELT L 248, 16.09.02, lk 1.
  • [5]  Bur/ann/fin - PE349.540.
  • [6]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0158.
  • [7]  ELT C 300, 11.12.2003, lk 303.

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

märkustega, mis on Euroopa Liidu 2004. eelarveaasta üldeelarve (I jagu – Euroopa Parlament) täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

(N6-0027/2005 - C6‑0357/2005 - 2005/2091(DEC))

Euroopa Parlament,

-    võttes arvesse Euroopa Liidu 2004. eelarveaasta üldeelarvet[1];

–     võttes arvesse 2004. eelarveaasta tulude ja kulude aruannet ning bilanssi (C6-0357/2005);

–     võttes arvesse siseaudiitori aastaaruannet;

–     võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarve täitmise kohta ja asutuste vastuseid[2];

-    võttes arvesse kontrollikoja poolt vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248 tehtud avaldust, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust[3];

–     võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ja artiklit 275 ning Euratomi asutamislepingu artiklit 179a;

-    võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[4] (edaspidi "finantsmäärus"), eriti selle artikleid 145, 146 ja 147;

-    võttes arvesse Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja[5] artiklit 13;

–     võttes arvesse finantsmääruse artikli 147 lõiget 1, mille kohaselt võtavad asutused asjakohaseid meetmeid, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud märkusi;

-    võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja artikli 74 lõiget 3 ning V lisa;

–     võttes arvesse kodukorra V lisa artikli 5 lõike 1 punkti a teist lõiku;

-    võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6-0119/2006);

–     võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni ülalmainitud raporti hääletuse tulemust 27. aprilli 2006. aasta täiskogul, mis heakskiidu andmise ülekaaluka enamusega (3 häält vastuvõtmise poolt, 591 vastu ja 13 erapooletut) raportööri soovitusel tagasi lükkas, mistõttu heakskiidu andmine loetakse kodukorra V lisa artikli 5 lõike 1 punkti a teise lõigu kohaselt edasilükatuks[6];

-    võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A6-0280/2006),

A.   arvestades, et, kontrollikoda juhtis tähelepanu järelevalve- ja kontrollisüsteemide puudustele (kontrollikoja aastaaruande punkt 9.16), mis olid siiski enamasti formaalset laadi; arvestades, et kontrollikoja hinnangul ei mõjutanud vead olulisel määral halduskulude aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrakohasust (aastaaruande punkt 9.27);

B.   arvestades, et finantsmäärus ja parlamendi kodukord 23. oktoobril 2002[7] muudetud versioonis kehtivad alates 1. jaanuarist 2003 heakskiidu andmise menetluse menetluskorrana;

C.   arvestades, et Euroopa Parlamendi kodukorda muudeti 23. oktoobril 2002 selliselt, et heakskiit antakse presidendi, mitte peasekretäri tegevusele;

D.   arvestades, et parlamendi 12. aprilli 2005. aasta resolutsiooni[8] (mis käsitleb 2003. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist) suhtes tuleks võtta järelmeetmeid ja anda hinnang edusammudele selles esitatud soovituste rakendamisel;

E.   arvestades, et nõukogus 19. juulil 2005 heakskiidetud 28. septembri 2005. aasta Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus jõustub 2009. aastal algava ametiaja esimesel päeval,

1.    rõhutab, et 2004 oli mitmes mõttes eriline aasta, kuna peaaegu üheaegselt toimus hulk sündmusi, millel oli vahetu mõju Euroopa Parlamendi finantsjuhtimisele: 10 uue liikmesriigi ühinemine ELiga, Euroopa Parlamendi valimised, uute personalieeskirjade jõustumine, uue finantsmääruse edasine rakendamine ja parlamendisiseste reformipüüdluste (Raising the Game) elluviimine;

Euroopa Parlamendi aruandlus

2.    võtab teadmiseks summad, millega suleti Euroopa Parlamendi 2004. eelarveaasta raamatupidamiskontod:

(eurodes)

assigneeringute kasutamine

2004. eelarveaasta assigneeringud

2003. eelarveaastast üle kantud assigneeringud

assigneeringud 2004

assigneeringud üle kantud tuludest

finantsmääruse artikli 9 lõiked 1 ja 4

kasutada olevad assigneeringud

1 231 000 000

31 335 112

213 477 855

võetud kulukohustused

1 203 370 074

31 328 642

-

-

sooritatud maksed

921 908 371

3 248 540

197 455 018

2005. eelarveaasta üle kantud assigneeringud

 

. finantsmääruse artikkel 9

. finantsmääruse artikkel 10

 

 

 

281 461 343

 

-

 

 

 

-

 

6 470

 

tühistatud assigneeringud

27 629 926

-

16 022 837

bilanss 31. detsembri 2004. aasta seisuga: 1 451 967 061

3.    nendib, et 2004. aastal seoti 97,76% parlamendi eelarvesse kirjendatud assigneeringutest (tühistamismäär 2,24%) ja saavutati nagu eelnevatelgi aastatel väga kõrge eelarve täitmise tase;

4.    palub volitatud eelarvevahendite käsutajatel esitada oma iga-aastastes tegevusaruannetes – nagu osaliselt juba tehakse – põhjused, miks eelarveassigneeringuid ära ei kasutatud; on arvamusel, et neid põhjusi tuleb järgmise aasta eelarve arutamisel arvesse võtta;

5.    nendib, et Euroopa Parlamendi tulud 2004. aastal olid 117 409 824 eurot (2003: 98 545 334 eurot);

Parlamendi kinnisvarapoliitika rõhuasetusega Winston Churchilli (WIC) ja Salvador de Madariaga (SDM) hoonetel

       Aruandlus

6.   tuletab meelde, et 2004. aasta eelarve kõrge täitmise tase on osaliselt seletatav alates 1992. aastast levinud assigneeringujääkide ümberpaigutamise tavaga, s.t kõik aasta lõpus kasutadaolevad assigneeringud kantakse üle hoonetele ettenähtud eelarveridadele, eriti kapitali ettemakseteks, et vähendada tulevasi intressimakseid: nii eraldati Louise Weissi hoone ostmiseks Strasbourgis assigneeringujääkide ümberpaigutamisega 2003. aasta lõpus üle 70 000 000 euro; D4 ja D5 hoonete ostmiseks Brüsselis laekus assigneeringujääkide ümberpaigutamisest 2004. aasta lõpus üle 150 000 000 euro, mis moodustab 12% eelarveassigneeringutest;

7.  on arvamusel, et tagasimaksed hoonete eest tähendavad maksumaksja jaoks suurt säästu ja seetõttu tuleks need kindlaks määrata eelarvestrateegia raames;

8.  palub taas kord eelarvepädevaid institutsioone koostada eelarveprognoos, mis tagab, et eelarveprojekti kirjendatud summad kajastavad parlamendi vastavate poliitikavaldkondade tegelikke vajadusi, et aasta lõpus ei toimuks süstemaatiliselt tohutuid assigneeringute ümberpaigutamisi kinnisvarapoliitikasse;

9.  nõuab, et Luxembourgis asuva KADi hoone laiendamisega seotud pakkumismenetlused oleksid läbipaistvaid ja õiglased, kuna tegemist on esimeste ehitust puudutavate pakkumismenetlustega, mida parlament peab ise haldama;

10. tervitab peasekretäri vastust 2004. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise küsimustikule seoses LOWi hoone kasutamisega Strasbourgis parlamendi poolt, milles ta selgitas, et parlament "on Strasbourgis asuva LOWi hoone ainuomanik ja võib seda kasutada ja käsutada nii, nagu ta õigeks peab", mis on kooskõlas ideega, et parlamendil kui ELi demokraatlikul esinduskogul on õigus ja kohustus otsustada kõige tasuvama ja tõhusama tööviisi üle, seda ka seoses oma töökohaga;

      WICi ja SDMi hooned

11. tuletab meelde, et raporti tagasilükkamise tõttu moodustas eelarvekontrollikomisjon 2006. aasta mais mitteametliku töörühma, kelle ülesandeks oli nõustada ja abistada raportööri seoses väidetega Strasbourgis asuvate WICi ja SDMi hoonete suhtes kehtivate rendisuhete ja tulevase ostu kohta Euroopa Parlamendi poolt;

12. avaldab sügavat kahetsust, et hoolimata eelarvekontrollipädevusest sai komisjon nimetatud korraldusega seotud väidetest teadlikuks ajakirjanduse ja mitte Euroopa Parlamendi administratsiooni või juhatuse vahendusel, nagu oleks pidanud eeldama, sest mõlemad teadsid väidetest mitu nädalat;

13. märgib, et vastutavad peadirektoraadid andsid töörühma käsutusse kõik küsitud dokumendid, sealhulgas nii erakorralise välisauditi kui ka siseauditi, samuti andsid nad õigusalast nõu; märgib ühtlasi, et ka Strasbourgi linn andis küsitud dokumendid, kuigi mõned nimetatud dokumentidega seotud küsimused jäid piisava vastuseta; avaldab sügavat kahetsust, et parlamendi palvega saada kogu asjakohane dokumentatsioon erainvestorilt ja ehitiste omanikult SCI Erasme'ilt ei nõustutud; kutsub Strasbourgi linna ja SCI Erasme'i üles vastama viivitamatult ja ülimat läbipaistvust nõuetekohaselt arvesse võttes kõigile vastamata ja järgmistele küsimustele, nii et selle teabe võib kaasata 2005. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusse;

14. märgib, et täieliku läbipaistvuse kindlustamiseks nõudis ja sai nimetatud töörühm viivitamatult täieliku avaliku juurdepääsu kogu asjakohasele dokumentatsioonile, mida parlamendi administratsioonis nende hoonete kohta leidub;

15. on teadlik, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise raport peegeldab 2004. aasta finantsolukorda; rõhutab siiski, et selline raport mitte ainult ei juhi tähelepanu minevikus tehtud vigadele või väärtegudele, vaid peaks andma ka soovitusi, kuidas neid tulevikus vältida;

16. tuletab meelde SCI Erasme'i ja Strasbourgi vahelise rendilepingu olemasolu, mis lõpeb 2010. aastal; arvab kindlasti, et kui Euroopa Parlament otsustab WICi ja SDMi hooned osta, ei saa ülalmainitud lepingul olla parlamendi jaoks rahalisi tagajärgi; seetõttu leiab, et sel juhul tuleks lepingu kehtivus lõpetada;

17. juhib tähelepanu sellele, et kui Euroopa Parlament kavatseb hoone osta, peaks ta samal ajal omandama ka maa; rõhutab, et praeguses etapis tundub ilmne, et parlament võib saada ainult SCI Erasme'i valduses oleva pikaajalise rendilepingu; seetõttu usub, et maa lõplik omandamine on parlamendi ja Strasbourgi linna ning vajadusel Prantsuse riigiasutuste vaheline küsimus;

18. tuletab siiski meelde, et Euroopa Kontrollikoda viis hiljuti läbi ehituspoliitika auditi; juhib tähelepanu, et Euroopa Kontrollikoda on oma arvamuses väljendanud muret kahe aasta rendi kogusumma arvutamiseks kasutatud indekseerimise näitaja üle; lisaks järeldab, et Euroopa Kontrollikoda on selgelt öelnud, et indekseerimine võib olla Euroopa Parlamendi jaoks ebasoodus;

19. märgib, et talle kättesaadavaks tehtud teabe põhjal on töörühm tuvastanud järgmised faktid:

      –  rendileping, mille alusel Euroopa Parlament kaht nimetatud hoonet rendib, sisaldab kolmepoolset suhet Euroopa Parlamendi enda kui WICi ja SDMi hoonete rentija, Strasbourgi linna kui rendileandja ning SCI Erasme'i kui erainvestori ja hoonete omaniku vahel;

      –       miski ei viita sellele, et rendi- ja lisalepingute sõlmimisel ja rakendamisel oleks olnud ebaseaduslikke toiminguid, kuigi samas püsib kahtlus, kas finantsmääruses sätestatud "usaldusväärse finantsjuhtimise" põhimõtet on täielikult järgitud;

      –  ei ole täiesti usaldusväärset alust WICi ja SDMi hoonete sobiva renditasu sätestamiseks, kui parlament on ainus võimalik rentija nagu Strasbourgis; sel juhul ei ole asjakohane ka võrdlus bürooruumide maksumusega eri riikides ja linnades; mõistetavalt muudab see käesoleval juhul raskeks "õiglase rendihinna" kehtestamise ja seega ka hindamise, kas Euroopa Parlament on aastate jooksul tõesti õiglast renti maksnud;

      –       aastate jooksul tõusnud renditasude peamine põhjus on see, et parlamendi otsuseid tegevad organid nõustusid 1985. aastal Strasbourgi linna ettepanekuga aastased summad indekseerida, eirates kvestorite ja eelarvekomisjoni lahkarvamusi 1980. aastast;

      –  märkimisväärne erinevus on nende summade vahel, mida parlament maksab rendina WICi ja SDMi hoonete kasutamise eest Strasbourgi linnale ja mida Strasbourgi linn maksab igakuiste tagasimaksetena erainvestorile: parlamendi administratsiooni arvestuste kohaselt on pärast investeerimiskulude ja teostatud tööde kulude mahaarvamist lepingu 25-aastase kehtivusaja jooksul makstud lisasummasid vähemalt 32 miljoni euro ulatuses; praegu, kui Strasbourgi linna ja SCI-Erasme’i lisateave veel puudub, ei saa välistada, et lisamaksed võivad ulatuda ka 46 miljoni euroni (siseaudit) või kuni 60 miljoni euroni (välisaudit).

      –  alles 2006. aasta märtsis sai ilmseks, et parlamendi renditasud Strasbourgi linnale ületavad linna tagasimakseid erainvestorile; selle ajani oletas Euroopa Parlament ekslikult, et tema renditasud Strasbourgi linnale edastati täies mahus SCI Erasme'ile, kuigi tegelikult see nii ei olnud;

–  kogu selle pika aja vältel ei kahelnud parlamendi administratsioon kunagi, et renditasud moodustavad "õiglase rendi", ega kontrollinud kordagi, kas tema renditasud edastati täies mahus SCI Erasme'ile, kuid ka Strasbourgi linn ei teavitanud teda sellest kordagi;

      –  ainult Strasbourgi linn teadis kahe erineva lepingulise suhte olemasolust kolme osalise vahel ja vaid Strasbourgi linn on olnud teadlik kahe summa vahelisest erinevusest alates 1981. aastast;

      –  Strasbourgi linn teavitas parlamendi administratsiooni 29. novembril 2005. aastal saadetud kirjas, et läbirääkimised erainvestoriga ei ole lõppenud; hiljemalt siis oleks parlamendi administratsioon pidanud mõistma, et Strasbourgi linn ja erainvestor on läbirääkimisi pidanud;

–       renditasu, mida parlament oma hoonete eest maksab, peaks katma ehitus-, ülalpidamis- ja kasutuskulud, aga mingil juhul ei tohiks see sisaldada kasumimarginaali võõrustajariigi või selle kohalike või piirkondlike omavalitsuste jaoks; samuti on tavaks, et riik annab talle kuuluvad maad ELi institutsiooni käsutusse tasuta ja piiranguteta; tuleb siiski möönda, et midagi eelnevast ei olnud lepinguga sätestatud, heade suhete tõttu Strasbourgi linnavalitsuse kui eeldatavalt kasumit mittetaotleva avaliku asutusega; peale selle pole õigusnorme, mis keelaksid riigil või kohalikul või piirkondlikul omavalitsusel kasumit saada; on siiski seisukohal, et Strasbourgi linna lähenemisviis on vähemalt ebaviisakas, kuna see on vastuolus külalislahkuse nõuetega rahvusvaheliste institutsioonide suhtes;

      –  Strasbourgi linnale oli teada, et Euroopa Parlament jättis hüvitusklauslid varalistest lepingutest järjekindlalt välja, kuid ta ignoreeris seda teadlikult; see on kahjustanud Strasbourgi linna ja parlamendi usaldusvahekorda;

      –  taunib Strasbourgi linna tagasitõmbumist kolmepoolsetelt läbirääkimistelt parlamendiga, mille jooksul on talle kinnitatud, et kaotushüvitus seoses Strasbourgi linna ja SCI Erasme'i vahelise pikaajalise rendilepinguga on välistatud; seda seisukohta eirati Strasbourgi linna järgmistel kahepoolsetel läbirääkimistel SCI Erasme'iga;

20. teeb neist kogemustest järgmised järeldused:

      –  kahetseb sügavalt heausksuse puudumist nii Strasbourgi linna kui ka erainvestor SCI Erasme'i suhetes parlamendiga; Samuti kahetseb parlamendi administratsiooni vähest otsusekindlust;

      –  kutsub juhatust üles rendilepingut Strasbourgi linnaga 31. oktoobriks 2006 üles ütlema, et, juhul kui hoonete müük peaks edasi lükkuma, leppida kokku uus ja asjakohane renditasu;

      –  kutsub juhatust üles kaaluma, kas oleks asjakohane kanda Strasbourgi linnale 2006. aasta esimese poolaasta eest üle esialgu ainult summa, mis võimaldab linnal katta tagasimaksed SCI-Erasmele, mitte aga kogu renti;

      –  on seisukohal, et võiks olla mõistlik jätkata WICi ja SDMi hoonete ostukava, kui seejuures võetakse arvesse järgmisi tegureid: asjakohase rendi ja seetõttu ka tulevase ostuhinna suurus on ebaselge; hoonete vanus; põhimõtteliselt ei pruugita hüvitust maksta; parlamendi 25 aasta jooksul tasutud ja mitteõigustatud lisasummad tuleks ostuhinnaga tasaarvestada; maa ja hooned tuleks omandada üheaegselt;

      –  on seisukohal, et käesolev kolmiksuhe ei soodustanud täielikku läbipaistvust ega usaldusväärse finantsjuhtimise tagamist ja on seetõttu seisukohal, et ELi institutsioonide ja organite ehituspoliitikas tuleks sellist olukorda vältida;

      –  kutsub oma pädevaid organeid üles muutma eelarve täitmise sise-eeskirja artiklit 16 selliselt, et eelarvekomisjon peab andma oma nõusoleku ehitusprojektidele, millel on parlamendi eelarvele märkimisväärne rahaline mõju;

      –  kutsub oma administratsiooni üles võtma vajalikke meetmeid, et korrapäraselt vähemalt iga viie aasta tagant kontrollida pikaajalisi lepingulisi kohustusi kolmandate osaliste suhtes, näiteks rendi- või teenuslepingud; nende kontrollide tulemused peaksid kajastuma ka peadirektorite tegevusaruannetes; nõuab, et esimene niisugune aruanne valmiks aegsasti enne 2005. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust ning igal järgneval aastal lisatakse see aasta tegevusaruande erijakku;

      –  kutsub oma administratsiooni üles koostöös teiste liidu asutustega koostama aruannet selle kohta, kas oleks võimalik asutada Euroopa Liidu Ehitusamet, mis vastutaks ELi asutuste ja organite hoonete ehituse ja korrashoiu eest; nõuab, et see aruanne edastataks eelarvekontrollikomisjonile hiljemalt 1. oktoobriks 2007;

      –  nendib, et Strasbourgi linn, eelkõige aga SCI Erasme ei ole veel vastanud kõigile Euroopa Parlamendi teabepäringutele; arutab seetõttu seda küsimust uuesti 2005. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus;

      –  palub eelarvekontrollikomisjonil uuesti uurida Euroopa Parlamendi kinnisvarapoliitikat 2005. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus ja igal järgneval aastal;

21. loodab, et parlament jätkab oma tööd Strasbourgi linna, SCI Erasme'i ja parlamendi vaheliste rendi- ja lepinguliste kokkulepete ning nendega seotud dokumentide uurimisel, et tuvastada kõik faktid;

22. tervitab raportit Euroopa Kontrollikoja koostatud lisaauditi kohta seoses WICi ja SDMi hoonete rentimisega parlamendi poolt ning kinnitab selle järeldusi;

Kontrollikoja märkus 2004. eelarveaasta kohta

23. märgib, et kontrollikoda juhtis tähelepanu järelevalve- ja kontrollisüsteemide puudustele (kontrollikoja aastaaruande punkt 9.16), mis olid siiski enamasti formaalset laadi; lisaks sellele märgib, et vead ei mõjutanud kontrollikoja hinnangul olulisel määral halduskulude aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust (punkt 9.27);

24. võtab teadmiseks, et 2004. aastal, kui võeti peaaegu üheaegselt kasutusele uued personalieeskirjad ja ametnike palkade arvutamise uus IT-rakendus, tehti vigu, mille põhjus oli ühest küljest IT-süsteem ja teisest küljest raskused personalieeskirjade tõlgendamisel; võtab teadmiseks, et sellele reageeriti järelkontrollide tugevdamisega;

25. võtab teadmiseks, et 2005. aastal võeti finantsmääruse sätetega arvestamiseks kasutusele uus reisikulude arveldamise menetlus;

26. peab väga oluliseks kontrollikoja märkusi, mis osaliselt kattuvad siseaudiitori tähelepanekutega, st et endiselt on puudusi järelevalve- ja kontrollisüsteemides; on arvamusel, et need puudused on äärmiselt olulised, ning palub kontrollikojal ja siseaudiitoril käsitleda järgmises aastaaruandes sõnaselgelt süsteemseid parandusi;

Euroopa Parlamendi finantshaldus

27. märgib, et 2004. aasta tulude ja kulude aruandele lisatud finantshalduse analüüs annab hea ülevaate kontrollitava aasta kõige olulisematest finantsarengutest ning esitab lühikese kokkuvõtte peadirektorite tegevusaruannetest; on arvamusel, et asi paraneks veelgi, kui peadirektoraatide tegevused esitataks ühtsemalt;

28. palub peasekretäril viivitamatult täita oma ammune lubadus ning koostada igal aastal lühike, kättesaadav ja atraktiivne dokument, et anda üldsusele rohkem teavet eelarve haldamise kohta parlamendis[9];

29. juhib tähelepanu sellele, et üks osa institutsiooni haldustegevusest 2004. aastal oli endiselt suunatud sellele, et kohaneda finantsmääruse uute sätetega: uute kontrollisüsteemide, toimimisviiside ja töömeetodite kasutuselevõtu, täiendkoolitusprogrammide koostamise ning uute vastutusalade kindlaksmääramise kaudu;

30. nendib, et esimesed kogemused uue finantsmääruse sätete kohaldamisel institutsioonis parlament, kes peab täitma halduseelarvet, osutavad sellele, et mõnel juhul on loodud liiga keerulised süsteemid ja finantsringlus;

31. palub peasekretäril teatavaks teha, kui suur hulk töötajaid tegeleb praegu kontrolliülesannetega (eelkontroll, siseaudit), ja võrdluseks, kui palju töötajaid oli varasemas finantskontrolli direktoraadis; palub seoses sellega peasekretäril koostada uue süsteemi ja varasema finantskontrollisüsteemi võrdlev analüüs ja hinnang, mis selgitaks, kas personaliressursside suurendamine on õigustatud;

32. kinnitab veel kord oma eespool nimetatud 12. aprilli 2005. aasta resolutsiooni lõikes 34 ning 21. aprilli 2004. aasta[10] ja 8. aprilli 2003. aasta[11] resolutsioonides väljendatud arvamust, et "heakskiidu andmise menetluse kehtivusala ei peaks hõlmama mitte ainult parlamendi peasekretäri ja administratsiooni juhtimistegevust, vaid ka otsuseid, mille on teinud parlamendi juhtorganid, s.t president, juhatus ja esimeeste konverents";

33. kritiseerib juhatust ja pädevat parlamendikomisjoni teravalt tegevusetuse pärast; palub neil viivitamatult täita ülalmainitud 21. aprilli 2004. aasta resolutsiooni lõigetes 16 ja 17 esitatud nõue töötada välja ettepanekud, et määratleda parlamendi juhtorganite liikmete poliitilise vastutuse täpne praktiline tähendus seoses volituste teostamise ja olulise rahalise mõjuga otsuste tegemisega;

34. kutsub juhatust üles eelnevalt põhjalikult konsulteerima isikutega, keda juhatuse otsused puudutavad, et otsuste tegemise protsess oleks läbipaistev; lisaks kutsub juhatust üles esitama iga-aastast tegevusaruannet, mis demokraatliku vastutuse põhimõtte kohaselt peaks kuuluma eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusse;

35. rõhutab, et parlament ei anna heakskiitu mitte peasekretäri, vaid presidendi tegevusele eelarve täitmisel; ootab seetõttu, et viimane oleks heakskiidu andmise menetluse raames valmis osalema dialoogis eelarvekontrollikomisjoniga;

Peadirektorite tegevusaruanded

36. juhib tähelepanu sellele, et parlamendi peasekretär edastas peadirektorite 2004. aasta tegevusaruanded 21. aprillil 2005 eelarvekontrollikomisjonile; sellega seoses juhib lisaks tähelepanu peasekretäri kui volitatud eelarvevahendite käsutaja avaldusele, et tal on piisav garantii selle kohta, et parlamendi eelarve täideti usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt ning et kasutusele võetud kontrolliraamistik andis vajaliku garantii aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

37. nendib, et tegevusaruanded erinevad üksteisest oluliselt oma ulatuse, pikkuse, vormi ja peadirektoraatide pädevate üksuste teabe kaasamise määra osas; palub peasekretäril vastavalt kontrollikoja möödunud aasta ettepanekule (kontrollikoja 2003. aasta aruande punktis 9.16) ühtlustada tulevikus tegevusaruannete esitus ja struktuur, et muuta need kergemini loetavaks ja võrreldavaks;

38. palub parlamendi administratsioonil tulevikus edastada eelarvekontrollikomisjonile tegevusaruannete lõppversioon, kaasa arvatud eelarvevahendite käsutaja avaldus koos kõigi lisadega;

39. tervitab asjaolu, et kõik peadirektorid tegid oma üksuste finantstehingute kohta kinnitava avalduse; märgib, et ainult ühel juhul – informatsiooni peadirektoraadi avaliku hankemenetluse puhul – osutati puudustele, kuid need ei kujuta endast reservatsiooni;

40. tuletab meelde oma eespool nimetatud 12. aprilli 2005. aasta resolutsiooni lõikes 30 tehtud ettepanekut, et eelarvevahendite käsutajate allkirjastatud avalduste tegeliku kasu paremaks mõistmiseks oleks tulevikus soovitav võtta kasutusele standardvorm, milles eristatakse selgelt punkte, mille puhul on vajalik peadirektori "märkus", mis ei vaidlusta tema kinnitavat avaldust, ja muid tõsisemaid küsimusi, mille puhul on õigustatud "reservatsioon";

41. nendib, et tegevusaruannete järeldustest tulenevad järgmised üldised väljakutsed:

–  sisemise kontrolliraamistiku rakendamiseks kulub rohkem aega kui esialgu arvati;

–  raskused avalike hankemenetluste puhul;

–  püsiv vajadus otsida kvalifitseeritud töötajaid peadirektoraatide finantsosakondadesse ja täiendkoolitada olemasolevaid töötajaid;

–  lisaraskused peadirektoraatide ümberkolimisel ja/või ümberkorraldamisel;

Siseaudiitori aastaaruanne

42. rõhutab, et siseaudiitori aastaaruanne ning peasekretäri ja peadirektorite avaldused ja tegevusaruanded kujutavad endast olulist osa hindamisel, mida teostavad kontrollikoda ja parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav asutus;

43. juhib tähelepanu sellele, et volitatud eelarvevahendite käsutajate loodud kontrollisüsteemidel on järgmised eesmärgid: vastavus kehtivatele õigusaktidele, eeskirjadele ja tavadele, juhtimisteabe ja dokumentide usaldatavus ning tehingute ökonoomsus, mõjusus ja tõhusus;

44. tuletab lisaks meelde, et nimetatud kontrollieesmärkide saavutamiseks peavad eelarvevahendite käsutajad järgima 22 miinimumnormi; märgib, et need normid saab võtta kokku viie kontrollikomponendi alla: kontrollikeskkond, saavutus ja riskijuhtimine, teave ja kommunikatsioon, kontrollitegevus ning järelevalve (kontroll ja hindamine);

45. nendib, et siseaudititeenistus koostas 2004. aastal 13 aruannet peadirektoraatide sisemise järelevalve- ja kontrolliraamistiku kohta ning uuris parlamendi nelja infobüroo finantsjuhtimist;

46. rõhutab, et kontrolliaruannete põhjal vastu võetud tegevuskavad võimaldavad teha järgmisi järeldusi:

–  sisekontrolli järgimisel on tehtud suuri edusamme, kuid uue sisemise kontrolliraamistiku täielikuks rakendamiseks kulub rohkem aega;

–  igas üksuses peaksid sisemised kontrollisüsteemid olema täielikult välja töötatud ja dokumenteeritud ning selleks peab igal üksusel olema kasutada piisavalt vahendeid kohustuste jaoks, mis on seotud tehingute algatamisega ja kontrollimisega;

–  on olemas üldine vajadus töötajate järele, kellel on vastavad erialateadmised finantshalduse ja finantskontrolli valdkonnas; selle vajaduse rahuldamist tuleb pidada esmatähtsaks;

–  peale selle tuleks välja töötada sobivad kavandamise, programmitöö ja eesmärgiseadmise ning riskihindamisvahendite ja optimaalsete juhtimisinfosüsteemide mehhanismid[12];

47. on seisukohal, et saadud kogemuse põhjal peavad volitatud eelarvevahendite käsutajad tagama, et:

- sisekontrollisüsteemid hoolitsevad pikaajaliselt siduvate õiguslike tehingute sisu korralise kontrollimise eest ja

- sisekontrollisüsteemid tagavad, et pikaajaliselt siduvad õiguslikud tehingud sisaldaksid klausleid majanduslikult oluliste korrigeerimiste ulatuse kohta;

On seisukohal, et siseaudiitor peaks oma ülevaates sisekontrolli raamistiku kohta kontrollima nende meetmete nõuetekohast rakendamist;

48. võtab teadmiseks, et, võttes arvesse lõiget 47, kajastuvad need tähtsad valdkonnad peasekretäri tegevuskavas;

49. nendib, et hankemenetluste läbiviimine ja parlamendiliikmete assistendihüvitis on käimasolevate kontrollide objekt; on arvamusel, et neid kontrolliaruandeid tuleks hinnata 2005. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses;

50. palub siseaudiitoril võtta kulutoimingute korrektsust ja õiguspärasust kontrollides arvesse ka tõhususe ja säästlikkuse põhimõtet vahendite korraldamisel;

51. palub, et siseaudiitor oma aastaaruandeid eelarvekontrollikomisjonile mitte ainult ei edastaks, vaid selgitaks neid ka suuliselt;

Hanked

52. tuletab meelde, et finantsmäärus ja selle 1. jaanuaril 2003 jõustunud rakenduseeskirjad[13] muutsid kavandamise, avaldamise ja lepingute sõlmimise menetlust; lisaks sellele tuletab meelde, et institutsioonid edastavad eelarvepädevatele institutsioonidele aruanded läbirääkimistega menetluste ja hangete kohta, mille suhtes ei kehti riigihankelepinguid reguleerivad direktiivid; et nimekiri töövõtjatest, kelle lepingu summa ületab

50 000 eurot, kuid jääb alla ülalmainitud direktiivide künnist, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, ning et lepingud summas 13 800 eurot kuni 50 000 eurot avaldatakse institutsiooni veebilehtedel; lisaks märgib, et 2003. aastal palus parlament anda peasekretäril sõlmitud lepingutest igal aastal aru[14];

53. märgib, et aastaaruanne sisaldab järgmist teavet 2004. aastal sõlmitud lepingute kohta:

lepingu liik

arv

protsent

summa eurodes

protsent

teenused

229

58%

180 927 304

75%

tarned

99

25%

26 500 867

11%

tööd

60

15%

18 876 271

8%

hooned

4

2%

15 593 025

6%

Kokku

392

100%

241 897 467

100%

menetluse liik

arv

protsent

summa eurodes

protsent

keskmine summa

avatud menetlus

95

24%

157 909 034

70%

1 662 200

piiratud menetlus

110

28%

39 897 441

18%

362 704

läbirääkimistega menetlus

183

48%

28 497 967

12%

155 727

Kokku

388

100%

226 304 442

100%

585 259

54. nendib, et siseaudiitor lõpetab praegu hankemenetluste üleinstitutsioonilist kontrolli; palub peasekretäril teavitada eelarvekontrollikomisjoni sobival viisil aruande sisust;

55. avaldab kahetsust, et avatud menetluste kaudu sõlmitavate lepingute arv ja maht vähenes 2004. aastal tunduvalt; palub peasekretäril seda põhjendada;

56. küsib, kas lepingute sõlmimise andmebaas, mida nõutakse finantsmääruse artiklis 95, on juba loodud ja toimib;

57. küsib, kas administratsiooni eelmise aasta soovitusi finantsmääruse muutmiseks[15] (konkurss väikese lepingusumma puhul, teabevahetus elektrooniliste hankemenetluste korral) on arvesse võetud;

Parlamendikomisjonide tegevus

58. tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi ülesanne on vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 276 anda komisjoni tegevusele heakskiit eelarve täitmisel, kusjuures see hõlmab kõiki kulutuste valdkondi; avaldab seetõttu kahetsust, et delegatsioonide lähetamist kolmandatesse riikidesse puudutavate olemasolevate parlamendi organisatoorsete sätete tõttu ei olnud eelarvekomisjonil võimalik viia õigeaegselt läbi ajutise delegatsiooni plaanitud külastust Euroopa Ülesehitusametisse Kosovos;

59. 47. kutsub seetõttu parlamendi vastutavaid organeid üles looma võimalusi, et eelarvekomisjon saaks oma parlamentaarsete kohustuste järgimisel eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames saata vajadusel kiiresti ja bürokraatiata delegatsioone liikmes- ja kolmandatesse riikidesse, et viia läbi vajalikke kohapealseid kontrolle;

Fraktsioonid (raamatupidamisaruannete ja menetluste kontroll – eelarverida 3701)

60. tuletab meelde, et eelarverea 3701 assigneeringute kasutamise eeskirja[16] punkti 2.7.3 kohaselt peavad juhatus ja eelarvekontrollikomisjon käsitlema fraktsioonide kontrollitud iga-aastaseid raamatupidamisaruandeid vastavalt neile parlamendi kodukorraga antud volitustele;

61. kordab, et fraktsioonid ise vastutavad neile parlamendi eelarves eraldatud vahendite haldamise ja kasutamise eest ning institutsiooni siseauditi teenistuse ülesanded ei laiene tingimustele, mille alusel eelarvereale 3701 kirjendatud assigneeringuid (umbes 3,2% parlamendi eelarveassigneeringutest kokku) kasutatakse;

62. tervitab asjaolu, et fraktsioonid avaldasid oma sisemised finantseeskirjad ja 2004. aasta raamatupidamisarvestuse parlamendi veebilehel;

63. küsib, kas fraktsioonidel on tekkinud uue finantsmääruse ja rakenduseeskirjade põhimõtete kohaldamisel probleeme;

64. nendib, et 2004. aastal kasutati eelarvereale 3701 kirjendatud assigneeringuid järgmiselt:

(tuhandetes eurodes)

eelarves eraldatud kogusumma

43 250

fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed

1 246

fraktsioonidele eraldatud summa

42 004

fraktsioon

EP eelarvest eraldatud assigneeringud

fraktsioonide omavahendid ja ümberpaigutatud vahendid

kulud 2004

kasutusmäär

assigneeringute ümberpaigutamise ülemmäär *)

assigneeringute ümberpaigutamine aastasse

2005

PPE

16 077

2 912

14 828

78%

8 038

4 160

PSE

12 204

3 775

10 952

69%

6 102

5 027

ELDR/

ALDE

4 525

1 192

3 612

63%

2 263

2 106

Verts/ALE

2 785

998

3 156

83%

1 393

628

GUE/NGL

2 976

1 217

3 018

72%

1 488

1 175

UEN

1 687

426

1 840

87%

844

273

EDD **

650

605

1 225

98%

ei kohaldata

ei kohaldata

IND/DEM

1 100

4

452

41%

550

653***

KOKKU

42 004

11 130

39 083

74%

 

 

*) vastavalt eelarverea 3701 täitmise tingimustele

**) eraldis ainult 1. poolaastaks 2004

***) juhatuse 29. septembri 2005. aasta otsus

65. võtab teadmiseks fraktsioonide välisaudiitorite kinnituse, et raamatupidamine toimus vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele;

66. avaldab kahetsust, et kuni 2004. aasta juulini sisestati praktikantidega ja sõltumatute isikute, ettevõtete või fondide kui teenuse osutajatega sõlmitud lepingud Euroopa Parlamendi arvutisüsteemi sama koodiga, pööramata seejuures tähelepanu lepinguliigile või võtmata arvesse, kas leping puudutab assistenti või praktikanti;

67. avaldab kahetsust, et peasekretärile on edastatud ebapiisavat teavet makstud summade kohta, mida teenuse osutajad maksid nende kaudu tööle võetud suurele osale assistentidele; tervitab peasekretärilt saadud teavet summade kohta, mis maksti parlamendiliikmete poolt otse tööle võetud assistentidele või mille maksmine toimus makseasutuse kaudu;

68. võtab teadmiseks, et juhatus arutas eelarve täitmist käsitlevaid fraktsioonide aruandeid ja audiitorite aruandeid 29. septembril 2005 ning kiitis need heaks;

69. nendib, et üldjuhul ei kasutanud fraktsioonid neile eraldatud assigneeringuid täielikult ära;

70.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles sätestama tulevastel läbirääkimistel finantsmääruse reformi üle täpselt ja terviklikult parlamendi eelarvest poliitilistele fraktsioonidele ette nähtud vahendite õigusliku menetluse, nagu parlament oma 15. märtsi 2006. aasta seisukohas [17] nõudis;

Hüvitised parlamendiliikmetele

71. tervitab asjaolu, et eespool nimetatud Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, mis kiideti nõukogus heaks 19. juulil 2005, jõustub 2009. aastal algava ametiaja esimesel päeval;

72. juhib tähelepanu sellele, et mais 2004 viidi parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja sätted kooskõlla finantsmäärusega;

73. tuletab meelde juhatuse 28. mai 2003. aasta otsust "(...) pärast Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse vastuvõtmist täiskogul ja vastavalt põhimääruse jõustumise ajakavale alustada menetlust parlamendiliikmete uue kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja vastuvõtmiseks juhatuses..."; palub peasekretäril teavitada eelarvekontrollikomisjoni juhatuse poolt seni võetud meetmetest;

74. kutsub juhatust üles rakendama parlamendiliikmete põhimääruses juba ettenähtud ja parlamendi poolt heakskiidetud kavatsusi viia nende parlamendiliikmete jaoks, kes seda soovivad, sisse süsteem, mille kohaselt hüvitatakse parlamendiliikmetele üksnes tegelikud reisikulud;

Sekretariaaditoetus

75. võtab teadmiseks, et juhatus võttis 13. detsembril 2004 vastu muudatused sekretariaaditoetuse eeskirjas[18], mis peaks muu hulgas tagama eeskirja suurema vastavuse finantsmääruse nõuetele;

76. avaldab kahetsust, et 20. veebruariks 2006 ei olnud 87,2% parlamendiliikmetest esitanud parlamendile kulude kalkulatsiooni oma assisteerimiskulude hüvitamiseks, mida nad oleksid pidanud tegema 1. novembriks 2005 vastavalt Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja artikli 14 lõike 5 punktile e ja sama artikli lõike 6 punktidele b ja c ning mis peavad hõlmama ka avaldusi nende assistentide liitumiseks sotsiaalkindlustusskeemiga juhul, kui assistent on võetud tööle teenuste osutamiseks sõlmitud lepingu raames; avaldab samuti kahetsust, et parlament pole seni sõlminud raamlepinguid ettevõtjatega, kes on spetsialiseerunud töölepingutega seotud maksu- ja sotsiaalkindlustusküsimustega tegelemisele vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele, ehkki seda nõutakse parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja artikli 14 lõike 5 punktis f ning seda on palutud vähemalt 2004. aasta juulist;

77. on veendunud, et nende parlamendiliikmete, kes ei ole veel dokumente esitanud, individuaalne teavitamine oleks kõige tõhusam viis parlamendiliikmete assisteerimise toetuse hüvitamise raames parlamendiliikmete poolt esitatavate kulutusi kajastavate puuduvate dokumentide probleemi lahendamiseks;

78. palub juhatusel lõpetada kiiresti parlamendi töörühma "parlamendiliikmete assistendid" töö tulemuste arutamine ja kutsub peasekretäri üles teavitama eelarvekontrollikomisjoni töörühma ettepanekutest ning juhatuse otsusest;

79. palub juhatusel koostada parlamendiliikmete assistente käsitlev põhimäärus, milles reguleeritakse muu hulgas töölevõtmis- ja töötingimused, samuti sotsiaalkindlustus- ja maksutingimused; nõuab tungivalt, et see jõustuks võimalikult ruttu;

Vabatahtlik pensioniskeem

80. tuletab meelde, et kontrollikoda on oma viimases kolmes aastaaruandes juhtinud tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamendi täiendava pensioniskeemi jaoks tuleb luua piisav õiguslik alus; tuletab meelde, et lisaks sellele tuleb kontrollikoja hinnangul määrata kindlaks selged eeskirjad, mis käsitleksid toimimist puudujäägi korral[19]; märgib siiski, et parlamendi õigusteenistus on seisukohal, et "piisav õiguslik alus täiendava pensioniskeemi jaoks" on juba olemas vastavalt "Euroopa Parlamendi regulatiivsele autonoomiale, mis on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 199 (endine EMÜ asutamislepingu artikkel 142) ning mis annab Euroopa Parlamendile õiguse võtta oma sisekorralduses mistahes vajalikuks peetavaid meetmeid"[20]

81. juhib lisaks tähelepanu finantsküsimuste peadirektoraadi käesoleva aasta tegevusaruandele, milles tuuakse seoses täiendava pensioniskeemiga välja järgmist:

- puudub lepinguline alus parlamendi ja pensionifondi vahelise suhte kindlaksmääramiseks;

- puuduvad reeglid fondi võimaliku ülejäägi või puudujäägi katmiseks;

- ebakindlus seoses fondi liikmete õiguste kirjendamisega eelarves;

82. märgib, et 2005. aasta novembris oli täiendaval pensionifondil 475 liiget, kes tasusid (üldkulude hüvitisest) igakuist sissemakset suurusega 948 eurot (üks kolmandik kogu sissemaksest); Parlament maksis 1896 eurot kuus (kaks kolmandikku kogu sissemaksest); 2004. aastal kirjendati eelarvesse vabatahtliku pensioniskeemi jaoks 10 300 000 eurot;

83. nendib, et 31. detsembril 2004 oli pensionifondi kindlustusmatemaatiline puudujääk 43 756 745 eurot ja rahastamise tase 76,8% ning et 31. detsembril 2005. aastal oli puudujääk oluliselt langenud ja jõudnud 28 875 417 euroni ja rahastamise tase tõusnud 86,1%-ni[21];

84. võtab teadmiseks, et alates jaanuarist 2005 võib liige 60. eluaastast ja pärast üksnes viit aastat osamaksete tasumist saada igakuist pensioni 1276 eurot;

85. märgib, et juhatus ei ole kontrollikoja 2002.–2005. aasta tähelepanekute põhjal meetmeid võtnud; märgib, et 30. novembril 2005. aastal kiitis juhatus heaks järgmised meetmed:

- igakuiste osamaksete tõstmine alates 2006. aastast: 1094 eurot parlamendiliikmete ja 2088 eurot parlamendi puhul;

- koostada töörühma aruanne pensionifondi finantsolukorra kohta;

86. on seisukohal, et parlamendi ja pensionifondi suhe tuleks veel sellel aastal rajada lepingulisele alusele; palub peasekretäril edastada eelarvekontrollikomisjonile 2006. aasta detsembris aruande tehtud edusammude kohta;

87. on lisaks veendunud, et parlamendiliikmete osamaksed vabatahtlikku pensioniskeemi tuleks maksta otse isiklikust sissetulekust, mitte parlamendi hüvitistesüsteemi kaudu; märgib siiski, et seoses praeguse osamaksete süsteemiga jõudis kontrollikoda oma otsuses nr 5/99 järgmisele järeldusele: "Fondi ja parlamendiliikmete seisukohast toimib süsteem tõhusalt. Lisaks on see võimaldanud parlamendil arvutada õigesti oma maksekohustusi, kuna reeglite järgi peab parlament maksma topelt parlamendiliikmete makstud summa." Märgib, et kontrollikoda ei tõstatanud seoses süsteemi käimashoidmisega probleeme, eeldusel, et see määratletakse paremini ja selle toimimine sätestatakse ametlikus dokumendis;

88. märgib murelikult, et pensioniskeemi sissemaksete mahaarvamine üldkulude hüvitisest võib parlamendiliikmetele kaasa tuua süüdistusi, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse eraviisilisteks pensionifondi sissemakseteks, ning palub seetõttu parlamendi juhatusel esitada enne 31. märtsi 2007 ettepanekud meetmete kohta, millega tagatakse, et selliseid makseid teevad pensioniskeemi liikmed ise otseste debiteerimiskorralduste kaudu;

89. märgib, et pärast Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse jõustumist 2009. aastal koheldakse parlamendiliikmeid võrdselt ning täiendaval pensionifondil ei ole siis enam lubatud uusi liikmeid vastu võtta; on lisaks seisukohal, et parlamendiliikmete põhimääruse jõustumisel:

–  peaks vabatahtlik pensioniskeem lihtsalt nõuded lahendama;

      –  ei peaks parlamendiliikmetel enam võimalik olema vabatahtliku pensionifondiga ühineda, varem omandatud õigused siiski säiliksid;

Euroopa tasandi erakonnad

90. nendib, et Euroopa tasandi erakondade 2004. aasta raamatupidamine on järgmine:

kokkuleppe raames heaks kiidetud eelarve 2004 (eurodes)

erakond

abikõlblikud kulud vastavalt finantsabi taotlusele lisatud esialgsele eelarvestusele

taotletud finantsabi

omavahendid

finantsabi lõplik summa

protsent taotletud finantsabist

PPE

2 116 783.00

1 587 587.00

517 55563

1 051 469.44

66%

PSE

1 676 000.00

1 257 000.00

447 780.45

1 093 853.21

87%

ELDR

825 194.00

618 896.00

156 156.24

462 661.31

75%

EFGP

408 000.00

307 500.00

77 371.36

171 460.56

56%

AEN

215 000.00

161 250.00

28 000.00

83 964.01

52%

PDE

453 900.00

340 425.00

23 509.72

69 861.91

21%

GE

280 366.00

210 275.00

69 800.00

120 895.22

58%

ALE

222 024.00

165 724.00

54 407.34

163 222.02

99%

Kokku

6 197 267.00

4 648 657.00

1 374 940.74

3 217 387.68

69%

PPE: Euroopa Rahvapartei; PSE: Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei; ELDR: Euroopa Liberaaldemokraatlik Reformipartei; EFPG: Euroopa Roheliste Parteide Föderatsioon; UEN: Liit Rahvusriikide Euroopa eest; PDE: Euroopa Demokraatide Partei; GE: Euroopa Vasakpartei; ALE: Euroopa Vabaliit

91. rõhutab, et erakondade välisaudiitorid kinnitasid, et raamatupidamine toimus vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele;

92. rõhutab, et Euroopa tasandi erakonnad ei ole veel suutnud nende käsutuses olevaid assigneeringuid täiel määral ära kasutada;

93. juhib tähelepanu sellele, et oma 15. märtsi 2006. aasta seisukohas[22] finantsmääruse reformi kohta tegi parlament ettepaneku, et Euroopa tasandi erakondade omavahendite õigusliku menetluse puhul lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrusest (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta[23];

94. tuletab meelde, et pädev parlamendikomisjon esitab parlamendile lähitulevikus raporti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2004/2003 (Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta) kohaldamise kohta ning et määrust kohaldati esmakordselt 2004. aastal;

95. palub juhatusel arvestada järgmisi kaalutlusi nimetatud määruse tõhusamaks kohaldamiseks:

–    15% seotud, aga veel kulutamata finantsabist peaks olema võimalik kanda üle järgmisesse eelarveaastasse;

–    Euroopa tasandi erakondadel peaks olema lubatud luua omavahenditest reserv, mis võimaldab neil erakonna laialimineku korral täita seadusest tulenevad kohustused oma töötajate ja lepingupartnerite ees;

–    tuleks kehtestada mitmeaastane finantsraamistik, mis kehtib nt parlamendi ühe ametiaja ja annab erakondadele kavandamisel suurema kindluse;

Teenistujate töölevõtmine uutest liikmesriikidest

96. palub peasekretäril anda 2006. aasta detsembri lõpuks aru selle kohta, millist edu on saavutatud teenistujate töölevõtmisel uutest liikmesriikidest, liigendatuna kategooriate järgi (nt tõlgid, tõlkijad, haldusametnikud jne);

Suulise tõlke kulud (kontrollikoja eriaruanne nr 5/2005)

97. rõhutab, et mitmekeelsus on üks Euroopa Liidu iseloomulikke tunnuseid; see on liidu kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse väljendus ning tagab liidu kodanike võrdse kohtlemise; rõhutab, et mitmekeelsus tagab kodanike õiguse suhelda Euroopa Liidu organitega ühes liidu ametlikest keeltest ning annab kodanikele seega võimaluse teostada oma demokraatliku kontrolli õigust;

98. juhib tähelepanu sellele, et parlament on käsitlenud kontrollikoja eriaruannet nr 5/2005 põhjalikult eraldi resolutsioonis;

99. tunnistab, et sagedased reisid parlamendi erinevate töökohtade vahel põhjustavad mitmetes parlamendi tegevusvaldkondades, sh tõlketeenuste osas, oluliselt suuremaid kulusid, nagu seda järeldab ka kontrollikoda oma eriaruandes nr 5/2005;

Institutsioonidevaheline kokkulepe parema õigusloome kohta: mõjuhindamine

100.    viitab oma 9. oktoobri 2003. aasta otsusele paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta[24] ning võtab teadmiseks mõjuhindamise töörühma järeldused[25]; selle kohaselt:

–    peaks iga institutsioon vastutama oma ettepanekute mõju hindamise eest;

–    peaks mõjuhindamine puudutama kõiki suure poliitilise tähtsusega tekste ja hõlmama järgmiseid valdkondi: reguleerimise mõju (sealhulgas mittereguleerimise mõju) ning majanduslik, keskkonnapoliitiline, sotsiaalne ja eelarvetehniline mõju;

–    peaks parlament laskma viia mõjuhindamise läbi kolmandatel isikutel ja tagama üksnes nende hinnangute kvaliteedi;

–    peaks otsuse mõjuhindamise hankimise või mittehankimise ning selles sisalduvate hindamiste kohta tegema poliitilised koordinaatorid ja/või erialakomisjonide esimehed;

101.    on arvamusel, et mõjuhindamise kaasamisega kaasnevad ohud, mis võiksid kahjustada parlamendi tööd; näiteks:

–    parlamendiliikme õigust esitada muudatusettepanekuid piiratakse või seda kontrollitakse poliitiliselt;

–    suureneb veelgi ajasurve, mis mõjutab juba praegu parlamendi tööd esitamis- ja tõlketähtaegade tõttu;

–    välisekspertiisi kaasamine ja selle hindamine võivad osutuda liiga koormavaks;

–    viimase hetke kompromisside sõlmimine võib muutuda võimatuks;

102.    palub seepärast peasekretäril ja parlamendi pädevatel organitel selgitada, kuidas nad kavatsevad paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe nimetatud aspekti rakendada;

Euroopa Liidu 2003. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni järelmeetmed

103.    tervitab asjaolu, et siseauditi teenistuse kontrolliaruanded on leidnud kajastamist peasekretäri ümbertöötatud tegevuskavas, mille viimane edastas Euroopa Parlamendi pädevatele organitele koos oma kinnitava avaldusega; tuletab meelde, et tegevuskavas on 47 üksikmeedet, ning palub peasekretäril selgitada, millised neist ta peab esmatähtsaks;

104.    nendib, et parlament tagab fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete eelarverea 3701 täitmise ja kinnitas selle täitmise usaldusväärsust; tuletab meelde, et selle eelarvereaga seotud dokumendid avaldatakse parlamendi veebilehel;

105.    võtab teadmiseks, et juhatusele esitati arutamiseks ja hääletamiseks peasekretäri ettepanekud, mis käsitlevad ühest küljest näidiskirja fraktsioonide välisaudiitorite valimiseks ning teisest küljest fraktsioonide esimeeste finantsaruannet; võtab teadmiseks, et otsust ei ole veel langetatud; palub juhatusel teavitada eelarvekontrollikomisjoni nõupidamise tulemustest;

106.    võtab teadmiseks, et parlament alustas 2004. aastal – ka Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse kohaldamist ette valmistades – seni teineteisest sõltumatult toimivate parlamendiliikmete hüvitiste maksmise haldussüsteemide tehnilist ühendamist (projekt PAM: Portail Applicatif des Membres);

107.    võtab teadmiseks, et distsiplinaarnõukogu lõpetas oma töö seoses vastutusega kassaseisu ja asjaomaste maksedokumentide vahelise erinevuse eest summas 4 136 125 Belgia franki 1982. aastal; ootab, et summa nõutakse koos intressidega sisse;

108.    võtab rahulolevalt teadmiseks, et juhatus võttis 12. detsembril 2005 ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) töörühma lõpparuande vastu ja et keskkonnajuhtimissüsteemi käsitlev aruanne avaldatakse institutsioonisiseselt parlamendi veebilehel veebruaris 2006;

109.    võtab teadmiseks, et infotehnoloogiateenuseid parlamendiliikmetele parandati veelgi, eelkõige järgmiste meetmete abil:

–    parem IT-varustus parlamendiliikmete büroodes;

–    CyberLAN-võrgu sisseseadmine; sellesse võrku saab ühendada mis tahes arvuti;

–    algas katseprojekt elektroonilise allkirja süsteemi kasutuselevõtmiseks;

–    parandatud meetmed serverite, töökohtade ja võrgukomponentide kaitseks;

–    parlamendi varustamine traadita kommunikatsioonistruktuuriga (kuumkohad, raadiokohtvõrk (WiFi));

110.    nõuab, et elektroonilised allkirjad, millega seoses viiakse hetkel läbi katseprojekti, võetakse kasutusele nii ruttu kui võimalik, et parlamendiliikmed saaksid allkirjastada dokumente nagu muudatusettepanekud ja parlamendi järelpärimised, ilma et dokumente tuleks paberkandjal edastada; see aitaks tõhustada parlamendiliikmete tööd;

111.    võtab teadmiseks, et kvestorid otsustasid 16. novembril 2005, et parlamendikomisjonide dokumendid tehakse nende liikmetele ka edaspidi kättesaadavaks, kuid pressiteadete ja Strasbourgis vastuvõetud tekstide jaotamine paberkandjal lõpetatakse.

  • [1]  ELT C 105, 30.4.2004.
  • [2]  ELT 301, 30.11.2005, lk 1.
  • [3]  ELT C 302, 30.11.2005, lk 100.
  • [4]  ELT L 248, 16.09.2002, lk 1.
  • [5]  Bur/ann/fin - PE349.540.
  • [6]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0158.
  • [7]  ELT C 300, 11.12.2003, lk 303.
  • [8]  ELT L 196, 27.7.2005, lk 28.
  • [9]  Peasekretäri vastus 2002. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva Euroopa Parlamendi 21. aprilli 2004. aasta resolutsiooni lõikele 9 (ELT L 330, 4.11.2004, lk 160).
  • [10]  ELT L 330, 4.11.2004, lk 160.
  • [11]  ELT L 158, 16.6.2003, lk 62.
  • [12]  Vt ülalnimetatud 12. aprilli 2005. aasta resolutsiooni lõiget 40.
  • [13]  Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 357, 31.12.2002, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1261/2005 (ELT L 201, 2.8.2005, lk 3).
  • [14]  Vt ülalnimetatud 8. aprilli 2003. aasta resolutsiooni lõiget 90.
  • [15]  Vt ülalnimetatud 12. aprilli 2005. aasta resolutsiooni lõiget 72.
  • [16]  Juhatuse 30. juuni 2003. aasta otsus.
  • [17]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0085, muudatusettepanek 63.
  • [18]  Parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja artiklid 14–16 (PE 113.116).
  • [19]  ELT C 301, 20.11.05, tabel 9,2; ELT C 293, 30.11.2004, tabel 9.3; ELT C 286, 28.11.2003, punkt 9.15.
  • [20]  Peasekretäri teade parlamendi juhatusele. Parlamendiliikmete täiendava vabatahtliku pensioniskeemi korraldamine, november 2005, PE 356.020/BUR./REV.
  • [21]  Allikas: ASBL pensionifond – 2005. aasta raamatupidamise aastaaruanne
  • [22]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0085, muudatusettepanek 99.
  • [23]  ELT L 297, 15.11.2003, lk 1.
  • [24]  ELT C 81 E, 31.3.2004, lk 84.
  • [25]  Adonis: 03-DGIII(04)D/19596.

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu 2004. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine - Euroopa Parlament

Viited

N6-0027/2005-C6-0357/2002-2005/2091(DEC)

Lõpliku raamatupidamise aastaaruande edastamise kuupäev

15.11.2005

Kontrollikoja aastaaruande edastamise kuupäev

30.11.2005

Nõukogu soovitus
  edastamise kuupäev

C6-0092/2006
14.3.2006

Vastutav komisjon
  menetlusse andmise kuupäev

CONT
15.11.2005

Arvamuse esitaja(d)
  menetlusse andmise kuupäev

Kõik
15.11.2005

 

 

 

 

Raportöör(id)
  nimetamise kuupäev

Markus Ferber
20.04.2005

Endine raportöör / Endised raportöörid

Ona Juknevičienė

Arutamine parlamendikomisjonis

13.7.2006

 

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

14.9.2006

Lõpphääletuse tulemused

 

1.   ettepanek võtta vastu otsus eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

poolt: 25

vastu: 0

erapooletuid: 0

2.   resolutsiooni ettepanek märkustega

poolt: 20

vastu: 1

erapooletuid:

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Inés Ayala Sender, Herbert Bösch, Paulo Casaca, Petr Duchoň, Szabolcs Fazakas, Markus Ferber, Ingeborg Gräßle, Dan Jørgensen, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Edith Mastenbroek, Véronique Mathieu, Jan Mulder, Borut Pahor, José Javier Pomés Ruiz, Brian Simpson, Bart Staes, Margarita Starkevičiūtė, Kyösti Virrankoski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Chris Davies, Salvador Garriga Polledo, Robert Goebbels, Ashley Mote, Bill Newton Dunn

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Reimer Böge, Astrid Lulling, Francisco José Millán Mon

Esitamise kuupäev

15.9.2006

 

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

 

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika