RAPORT Loomade kaitset ja heaolu käsitlev ühenduse tegevuskava aastateks 2006–2010
19.9.2006 - (2006/2046(INI))
Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Elisabeth Jeggle
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava kohta aastateks 2006–2010
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava kohta aastateks 2006–2010 (KOM(2006)0013);
– võttes arvesse komisjoni töödokumenti loomakaitse tegevuskava kohta ja selle juurde kuuluvat mõjuhinnangut (KOM(2006)0014 ja SEK(2006)0065);
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu (Amsterdami lepingu) protokolli loomade kaitse ja heaolu kohta;
– võttes arvesse nõukogu 24. novembri 1986. aasta direktiivi 86/609/EMÜ katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta[1];
– võttes arvesse ühenduse eeskirju põllumajandusloomade kaitse kohta;
– võttes arvesse praegu ette valmistatavat teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendat raamprogrammi (KOM(2005)0119);
– võttes arvesse komisjoni teatist kevadisele Euroopa Ülemkogule „Koostöö majanduskasvu ja töökohtade nimel – Lissaboni strateegia uus algus” (KOM(2005)0024);
– võttes arvesse komisjoni 15. juuni 2005. aasta mõjuhindamise suuniseid (SEK(2005)0791);
– võttes arvesse komisjoni mandaati WTO läbirääkimisteks põllumajanduse valdkonnas vastavalt komisjoni 2003. aasta jaanuari ettepanekule korra kohta WTO läbirääkimistel põllumajanduse valdkonnas (dokumendi referentsnumber 625/02);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A6–0290/2006),
A. arvestades, et igasugune loomade kaitse ja heaolu eesmärgil kavandatav tegevus peab lähtuma põhimõttest, et loomad on aistimisvõimelised olendid, kelle eriomaste vajadustega tuleb arvestada ning et loomakaitse on 21. sajandil inimlikkuse väljendus ning väljakutse Euroopa tsivilisatsioonile ja kultuurile;
B. arvestades, et Euroopas on võetud viimastel aastatel vastu mitmekesiseid loomakaitset käsitlevaid õigusakte ning saavutanud ühe kõrgemaist loomakaitse tasemeist maailmas; võttes arvesse, et Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud seisukohta, et ta peab seda protsessi vältimatuks; võttes arvesse, et loomakaitse kõrge tase Euroopas vastab avalikkuse soovile saada eetilistest ja sotsiaalsetest kahtlustest vabu tooteid;
C. arvestades, et loomakaitse puudutab mitmeid poliitikavaldkondi ja palju eetilisi, sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke küsimusi ning loomakaitse ei tohi piirduda katseloomade või põllumajandusloomade kaitse ja heaoluga, vaid peab käsitlema ka teisi loomarühmi, näiteks kodu-, loomaaia-, tsirkuse- ja metsloomi;
D. arvestades, et loomakaitse, loomatervishoiu ja tooteohutuse vahel on seos ning et alternatiivsed katsemeetodid ja loomakaitse kõrge tase tõuaretusest kuni tapmiseni võivad avaldada positiivset mõju tooteohutusele ja -kvaliteedile;
E. arvestades, et loomakaitse edasiarendamine ühenduses nõuab suuremaid jõupingutusi teadusuuringute valdkonnas ja loomakaitse lülitamist kõikidesse asjaomastesse mõjuhinnangutesse, samuti kõikide huvirühmade kaasamist otsustusprotsessi ning et läbipaistvus ja tunnustamine, samuti olemasolevate eeskirjade ühtne kohaldamine ja kontrollimine kõikidel tasanditel on eduka loomakaitsestrateegia eelduseks Euroopas;
F. arvestades, et loomakaitsestrateegia eesmärk peab olema loomakaitsega seotud suuremate kulutuste vastav hüvitamine ning et kõrgete eesmärkidega loomakaitsepoliitika saab seetõttu olla ilma Euroopa ja ülemaailmse dialoogita ning ilma aktiivse selgitustöö ja teavitamiseta kodu- ja välismaal kõrgete loomakaitsestandardite eeliste kohta edukas ainult teatud piirides, kui seda arendab üksnes Euroopa Liit ühepoolselt;
G. arvestades, et Euroopa loomakaitsepoliitikat peab kindlasti saatma ühtne kaubanduspoliitika, mis tunnustab tõsiasja, et vaatamata ELi püüdlustele ei puudutata loomade heaolu küsimusi ei 2004. aasta juuli raamlepingus ega üheski teises WTO läbirääkimiste Doha vooru võtmedokumendis, ning arvestades, et seetõttu ei ole võimalik sisse viia edasisi loomade heaolu puudutavaid standardeid, millel võib olla kahjulik mõju tootjate rahvusvahelisele konkurentsivõimele, kuni ELi peamiste partnerite hoiakus WTOs ei ole toimunud põhjalikku muutust;
H. arvestades, et niinimetatud mittekaubandusküsimuste – mis hõlmavad ka loomade heaolu – tunnustamine ei ole olnud komisjoni prioriteediks WTO läbirääkimistel ning seetõttu ei ole oodata, et mittekaubandusküsimuste tunnustamine saaks osaks mingist lõplikust kokkuleppest, kui komisjon oma kurssi läbirääkimistel drastiliselt ei muuda;
I. arvestades, et tulemuslik strateegia põllumajandusloomade heaolu edendamiseks, kui see piirdub üksnes Euroopa turuga, võib kaasa tuua ohu, et osa Euroopa tootjatest oma tegevuse lõpetavad;
J. arvestades, et igasuguse põllumajandusloomade kaitse harmoniseerimisega Euroopa Liidu piires peavad kaasnema sama eesmärki silmas pidavad eeskirjad impordi kohta, et vältida Euroopa tootjate Euroopa turul ebasoodsamasse olukorda sattumist;
K. arvestades, et loomkatsete asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtte rakendamine, mille abil tahetakse vähendada loomade kasutamist uurimistegevuses, teaduses ja tootelubade väljastamisel, on Euroopa loomakaitsepoliitika nurgakivi,
1. avaldab heameelt ühenduse loomakaitse tegevuskava üle aastateks 2006–2010, millega Amsterdami lepingu protokoll loomade kaitse ja heaolu kohta lülitatakse esmakordselt Euroopa loomakaitse edasiarendamise integreeritud üldkontseptsiooni;
2. väljendab muret selle üle, et komisjon üksnes „püüab tagada”, et loomade heaolule ka sellega seotud poliitikavaldkondades täit tähelepanu pööratakse;
3. peab hädavajalikuks luua protsess ELi loomade heaolu käsitleva poliitika hindamiseks selle juriidiliste kohustuste täitmisel, nagu on sätestatud asutamislepingule lisatud protokollis loomade kaitse ja heaolu kohta;
4. on seisukohal, et parem loomakaitse on ühenduse püsiv kohustus ja kutsub seetõttu komisjoni üles andma saavutatust õigel ajal aru ning esitama selle alusel teatise tegevuskava jätkamiseks pärast 2010. aastat;
5. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles loomakaitset oma pädevuse raames edasi arendama ning võtma seejuures igakülgselt arvesse kõigi loomade kaitset ja heaolu; kutsub komisjoni üles võitlema põrsaste ilma tuimestuseta kastreerimise üleeuroopalise keelu eest;
6. avaldab kahetsust, et Euroopa loomade heaolu käsitlev poliitika on senini puudutanud peaaegu eranditult põllumajandusloomade kaitset ja heaolu;
7. avaldab heameelt komisjoni püüdluse üle arendada ja parandada loomakaitset käsitlevaid õigusakte, loomakaitse tugevama integreerimise üle kõikidesse ühenduse poliitikavaldkondadesse ja kõikide võimalike meetmete kasutamist (õigusloome, väljaõpe, toetamine, teadusuuringud jne), mille eesmärk on tagada loomakaitse kõrge tase loomadega ümberkäimise kõikidel tasanditel;
8. arvab, et kuna igaühel neist mehhanismidest hakkab olema erinev roll, on vajalik poliitikauuring, et need rollid kindlaks määrata ja sidusrühmadele selgeks teha;
9. märgib, et loomade heaolule on mõju paljudel ELi poliitikavaldkondadel, mida tegevuskava ei hõlma, nt säästev areng, ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon ning kauplemis- ja turustusstandardid, ning rõhutab kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades loomade heaolu küsimustele täieliku tähelepanu pööramise tähtsust;
10. juhib tähelepanu tõsiasjale, et loomade kaitset ja heaolu puudutavate kõrgemate standardite sisseviimisel tuleb võtta arvesse ELi üksikute piirkondade eripärasid;
11. rõhutab, et komisjon tagab kõigi praegu kehtivate loomakaitset käsitlevate ELi õigusaktide rakendamise ning need jäävad ka edaspidi kehtima;
12. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama nõuetele vastavuse reeglite alusel kõikide eeskirjade puhul tähelepanu nende ühtsele kohaldamisele ja kontrollimisele Euroopa Liidus ning tegutsema tuvastatud rikkumiste korral järjekindlalt, et saavutada inimeste usaldus olemasolevate eeskirjade vastu ning tagada Euroopa Liidus aus konkurents;
13. juhib tähelepanu vajadusele vaadata loomade heaolu puudutavate meetmete vastuvõtmist nendest tulenevate sotsiaalmajanduslike mõjude valguses;
14. kutsub komisjoni üles integreerima süstemaatiliselt kõigi loomakaitsemeetmete asjaomaseid mõjuhinnanguid; kõik uusi loomakaitsestandardeid puudutavad mõju hindamised peavad vaatlema eetilist, sotsiaalset ja majanduslikku mõju koos ning juhinduma teaduse uusimatest saavutustest, praktilistest kogemustest ja arengutest rahvusvahelisel tasandil; need peavad andma positiivseid tulemusi ning arvestama igakülgselt mitmesuguste tegurite, näiteks loomakaitse, jätkusuutlikkuse, loomatervishoiu, keskkonna ja toodete kvaliteedi vastastikkust toimet;
15. tunnistab, et kõrged loomade heaolu puudutavad standardid toovad põllumeeste jaoks kaasa täiendavaid kulutusi ning on arvamusel, et vajalikud on erimeetmed, et tõkestada tootmise üleviimist madalamate standarditega riikidesse; kutsub komisjoni seetõttu üles arvestama kõikide mõju hindamiste puhul töökoha kindluse aspekti; uuendatud Lissaboni tegevuskava kohaselt on vältimatu uutest ettepanekutest ja nende mõjust vastavate majandus- ja teadusringkondade seisundile rahvusvahelises konkurentsis tulenevate kulude täpne analüüs;
16. juhib tähelepanu sellele, et asjakohased kohanemistähtajad, karjade ja ettevõtete suurusega arvestamine või loobumine tarbetust kontrollimise ja dokumentatsiooniga seotud bürokraatiast suurendavad loomakaitse aktsepteerimist vastutavate isikute poolt; piisava põhjalikkusega tuleb kontrollida võimalusi kasutada nüüdisaegseid tehnoloogiaid ja menetlusi;
17. rõhutab, et loomakaitse ja loomatervishoid on omavahel tihedalt seotud; tegevuskava tuleks seetõttu võimaluste piires ellu viia selliselt, et suurem loomakaitse tooks kaasa parema loomatervishoiu ning et loomatervishoiu poliitika eesmärk oleks alati ka loomakaitse paranemine ning et see paranemine oleks mõõdetav;
18. kutsub komisjoni üles arvestama loomataudi vastu võitlemisel rohkem loomakaitse aspektidega; üldiselt tuleks võitlusstrateegiana eelistada piirkondlikku vaktsineerimist eriolukordades tervete loomade suurte karjade tapmisele, kusjuures arvestada tuleb erinevaid hoiakuid vaktsineerimise suhtes igas liikmesriigis ning nende võimalikku mõju kaubandusele; niivõrd, kui see on tehniliselt teostatav, tuleks rohkem kasutada ka profülaktilise vaktsineerimise võimalusi; kutsub komisjoni üles suurendama oma püüdlusi maailma loomatervishoiuorganisatsiooni (OIE) asjaomaste lepingute vastavaks kohandamiseks, et kauplemisele vaktsineeritud loomadest pärinevate toodetega seataks vähem piiranguid;
19. väljendab heameelt loomakaitse suurema arvestamise üle ühises põllumajanduspoliitikas; juhib aga tähelepanu asjaolule, et sellest tulenevad bürokraatlikud kulud on juba praegu selgelt liiga suured; kahetseb teisest küljest, et maaelu arengu poliitikale eraldatud vahendite vähendamine raskendab tegelikkuses loomakasvatajatele loomade heaolu puudutavate ühenduse eeskirjadega kohandumiseks antava abi rahastamist; avaldab kahetsust, et linnu- ja seakasvatajad ei saa mingit kompensatsiooni selle eest, et nad järgivad loomade heaolu puudutavaid ühenduse õigusakte vastavalt nõuetele vastavuse reeglitele;
20. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles heatahtlikult kontrollima maaelu poliitika raames kõigi loomakaitseks ettenähtud vahendite kasutamist;
21. juhib tähelepanu sellele, et tihti eiratakse praktikas ühenduse loomade veo eeskirju (määrus (EÜ) nr 1/2005 ja direktiiv 95/29/EÜ), eriti selles osas, mis puutub puhkepauside ning vee ja loomatoidu andmise nõuetesse; kutsub seetõttu nõukogu ja komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid selle tagamiseks, et liikmesriigid suurendavad ELi eeskirjade kohaldamise kontrollide arvu ja muudavad need tõhusamaks;
22. juhib tähelepanu sellele, et loomade vedamiseks on tingimata vajalik teaduslikult tõestatud loomakaitsenäitajate (vastav tehnika, ajalised raamid, koolitatud personal) rakendamine ja nendega arvestamine ning et nende näitajate kindlaksmääramisel tuleb võtta arvesse liikmesriikide erinevaid klimaatilisi tingimusi loomade ümbrusega erineva kohanemise tõttu; kutsub komisjoni seetõttu üles toetama jõupingutusi loomade transpordiaegse heaolu paremaks määratlemiseks sobivate objektiivsete ja spetsiifiliste parameetrite määratlemiseks ja kasutuselevõtmiseks, et määratleda lisaks integreeritud sertifitseerimissüsteemid, mis võtavad arvesse ka mõju, mida võivad loomadele avaldada Euroopa piirkondade erinevad klimaatilised ja strukturaalsed tingimused, transpordimeetodid ja transpordi kestus;
23. juhib tähelepanu sellele, et 2010. aastaks peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettekande vajaliku vaba ruumi ja suurimate veokestuste kohta loomade veol koos asjakohaste ettepanekutega õigusaktide vastuvõtmiseks;
24. on arvamusel, et asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtte toetamine ning loomade heaolu-uuringute tulevaste suundumuste toetamine on kaks eraldi küsimust ja et selle kajastamiseks tuleks eesmärk 4 jagada kaheks eesmärgiks;
25. väljendab heameelt väljakuulutatud teadusuuringute alaste jõupingutuste üle loomakaitse valdkonnas; teadusuuringud peavad teadmistebaasi üldise laiendamise kõrval keskenduma kergesti käsitsetavate ja läbipaistvate loomakaitsenäitajate, sertifitseerimis- ja märgistamissüsteemide ning loomkatsete alternatiivide (asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõte) arendamisele;
26. kutsub komisjoni üles tagama, et kui sobivad, teaduslikult tõestatud näitajad on välja töötatud, tuleks viia need võimalikult suures ulatuses sisse olemasolevatesse ja uutesse loomakaitsealastesse õigusaktidesse, seega – teiste sõnadega – vahendite ettekirjutuste asemel tuleb anda eelistus eesmärgi ettekirjutustele;
27. kutsub komisjoni üles tuginema loomade heaolu puudutavate õigusaktide igasuguste tulevaste ümbertöötamiste puhul objektiivsetele näitajatele, et vältida meelevaldseid otsuseid, millel on loomakasvatajatele põhjendamatud majanduslikud mõjud;
28. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi raames loomade kaitse ja heaolu alastele teadusuuringutele piisavalt vahendeid tegevuskava eesmärkide tegelikuks saavutamiseks; nõuab tungivalt, et erilist rõhku asetatakse loomade heaolu objektiivsete näitajate väljaselgitamisele ja et nende näitajate kindlaksmääramisel võetakse arvesse erinevaid klimaatilisi tingimusi Euroopa Liidu piires;
29. palub komisjonil toetada loomade identifitseerimise elektrooniliste süsteemide väljatöötamist ja arendamist, et parandada loomade heaolu kiirel ja lihtsal viisil jälgimist ja kontrollimist transpordi ajal;
30. kutsub komisjoni üles tagama kuuenda teadusuuringute raamprogrammi tehnoloogiaplatvormide ja teadusuuringute, mis – nagu näiteks „PredTox” – annavad olulise panuse tegevuskava eesmärkide saavutamiseks, ebabürokraatlikku jätkamist ka seitsmendas teadusuuringute raamprogrammis;
31. peab vajalikuks arvestada ulatuslikult loomkatsete asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõttega; väljendab heameelt komisjoni jõupingutuste üle loomkatsete direktiivi 86/609/EMÜ edasiarendamiseks; toetab komisjoni vastavate õigusloomealaste ettepanekute esitamisel veel käesoleval aastal; ootab, et komisjon näitab sellega seoses, kuidas on võimalik tagada sätete ühtset käsitlemist ja kontrollimist;
32. on arvamusel, et ettepanek ELi loomkatsete alaste õigusaktide ümbertöötamiseks peab tagama, et direktiivi 86/609/EMÜ kohaldamisala laiendatakse alusuuringutele ja teadusuuringutele, mille käigus kasutatakse loomi pedagoogilistel eesmärkidel;
33. kutsub komisjoni üles astuma rahvusvahelisel tasandil – eriti WTOs ja OIEs – välja tootelubade väljastamisel loomakaitsele või loomkatsetele esitatavaid nõudeid puudutavate õigusaktide ühtse taseme eest ning Euroopas valideeritud loomakaitsemeetodite tunnustamise eest; on arvamusel, et loomi mittehõlmavate meetodite väljatöötamist, valideerimist ja heakskiitmist tuleb kiirendada ning et igal etapil tuleb seda toetada suurema rahalise ja haldustoetusega ning rohkemate inimestega, et tagada võimalikult kiire loomkatsete asendamine;
34. palub ELi regulatiivorganitel viivitamatult heaks kiita loomkatseid asendavad meetodid, mis Euroopa Alternatiivsete Meetodite Tõestamise Keskus (ECVAM) on juba valideerinud;
35. tunnistab, et halva kvaliteediga teadustegevus on nii ebaeetiline kui ka ressursside raiskamine ning et EL peaks nõudma, et kõik uued, läbivaadatud ja kasutusel olevad inim- ja keskkonnaohutusega seotud katsed oleksid täielikult valideeritud kaasaegsete standardite kohaselt, enne kui selliseid katseid ühenduse õigusaktide või strateegiate alusel nõutakse, soovitatakse või heaks kiidetakse;
36. kutsub komisjoni üles enne loomakaitsega tegeleva täiendava ühenduse asutuse loomist parandama sidemeid loomakaitse küsimustega tegelevate olemasolevate ühenduse institutsioonide vahel;
37. väljendab heameelt komisjoni jõupingutuste üle loomakaitse alase märgistuse väljatöötamiseks ja uurimiseks; see võimaldaks tarbijatel teha ostuotsust teadlikult; eesmärk peab olema töödeldud toodete märgistamise kaasamine;
38. on arvamusel, et tarbijaid tuleks sellest teavitada ja neid selleks ette valmistada, et kõrgemate loomakaitsestandarditega põllumajandusettevõtetest pärinevate toodete eest tuleb neil maksta kõrgemat hinda ning et need tooted tuleks vastavalt märgistada;
39. on arvamusel, et 2008. aastaks ette nähtud aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule linnuliha ja linnulihatoodete loomakaitsestandardite järgimisel põhineva, kohustusliku märgistamissüsteemi võimalikkuse kohta peab keskenduma eriti nende loomakaitsestandardite järgimisele, mis ületavad miinimumnõudeid; märgistamisprogramm, mis põhineb õiguslikust miinimumist kõrgematel standarditel, lahendaks nende tarbijate tuntud probleemi, kes soovivad osta eriti loomakaitsesõbralikku toodet, kuid ei suuda seda poes ära tunda;
40. kutsub komisjoni üles tagama, et märgistus oleks läbipaistev, kergesti mõistetav ja usaldusväärne; „ELi märgis” tagaks juba lihtsa ja kõikidele Euroopas turustatavatele toodetele kohustusliku loomakaitsestandardi täitmise; miinimumnõudeid ületavate loomakaitsemeetmete puhul teavitaks eraldi märge etiketil tarbijat selgelt tootja täiendavatest püüdlustest, suurendaks survet kaubanduspartneritele Euroopa loomakaitsestandardite ülevõtmiseks ning võimaldaks Euroopale seeläbi oma loomade heaolu puudutavaid standardeid üle maailma eksportida; rõhutab eramärgiste rolli, eriti mis puudutab kõrgemaid loomade heaolu puudutavaid standardeid;
41. nõuab, et komisjonipoolne rahalise abi jaotamine siseriiklikele loomsete toiduainete teavitamis- ja müügiedendusmeetmetele toimuks vastavalt komisjoni 1. juuli 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1071/2005 loomade heaolu arvestavate tootmisstandardite alusel; komisjoni poolt tegevuskavas ette nähtud „Euroopa kvaliteedistandardi […] loomine toodetele, mis pärinevad loomade kõrgete heaolustandarditega tootmissüsteemidest” peab sellekohaselt olema tegevuse prioriteediks;
42. väljendab heameelt kava üle muuta väljapakutud turustus- ja teavitamissüsteemide äratundmine tarbijate jaoks lihtsamaks, rõhutab samaaegselt aga vajadust lihtsustada nende kasutamist kõigi toiduahelas osalejate jaoks;
43. toetab põhimõtteliselt integreeritud ja ühtsete loomakaitsenäitajate väljakuulutatud arendamist ja uurimist; neil peab olema kaalukas teaduslik alus, need peavad olema objektiivsed, mõõdetavad ja korratavad ning aitama kaasa loomakaitsestandardi läbipaistvuse suurendamisele; vajalik on loomatervishoiu aspektide integreerimine; integreeritud ja ühtsed näitajad peavad muutma kontrollimise lihtsamaks, vähendama bürokraatiat ning tooma kaasa teaduslikud tulemused, mis on kõigi liikmesriikide jaoks võrreldavad;
44. kutsub komisjoni üles hoolitsema selle eest, et integreeritud loomakaitsenäitajad kolme aasta jooksul välja töötatakse ja asjaomased uurimistööd lõpule viiakse;
45. kutsub komisjoni üles väljakuulutatud kommunikatsioonistrateegiat võimalikult kiiresti esitama ja järjekindlalt rakendama; tegevuskava saab olla edukas üksnes siis, kui kõik osalised on piisaval määral teavitatud Euroopa praeguse ja tulevase loomakaitse kõrge taseme eelistest loomadele ja toodetele;
46. on arvamusel, et loomade kõrge heaolutaseme tagamise süsteemide võimet loomade kaitset parandada kahjustab konkurents selliste odavamate toodete poolt, mis alluvad süsteemidele, mis tagavad loomapidamise üksnes vastavalt heaolustandarditele, mis ei ületa õigusaktidega ette nähtud miinimumtaset, ning et seetõttu on vajalik õiguslik raamistik, mis sätestab kvaliteedi tagamise miinimumstandardid;
47. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi tarbijate teavitamise valdkonnas; olemasolevaid toetusvahendeid tuleb kontrollida eesmärgiga lihtsustada vastavate turustus- ja teavitamiskampaaniate läbiviimist;
48. väljendab heameelt loomakaitse teabefoorumi loomise üle; see peab toetama teabevahetust praeguste arengute kohta loomakaitse valdkonnas, teaduslike teadmiste taseme kohta ning eelkõige parimate tavade näidete kohta;
49. jagab seisukohta, et vajalik on Euroopa strateegia loomakaitsealase teabevahetuse arendamiseks Euroopa Liidus ja kolmandates riikides, et tutvustada kodanikele erinevaid loomapidamise süsteeme ning karmimate loomakaitsestandarditega seotud kulusid ning neist saadavat kasu; see tuleks viia ellu sõltumatult ning väljapakutud keskuse või labori egiidi all;
50. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama piisavalt vahendeid koolituseks, täiendõppeks ja nõustamiseks, näiteks Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD);
51. on arvamusel, et kavandatava põllumajandusturgude üldise liberaliseerimise valguses võib uute, kõrgemate standardite sisseviimine EL-25-s kahjustada ühenduse toodete konkurentsivõimet, kui neid standardeid WTO raames ei ühtlustata;
52. avaldab kahetsust selle üle, et reaktsioonina praegu kehtivatele loomakaitse- ja loomade heaolu standarditele viiakse osa toiduainete tootmisest EList üle teistesse riikidesse ning kutsub komisjoni seetõttu üles hindama selle suundumuse ulatust;
53. kutsub komisjoni üles ühenduse tootjatele, kelle tootmiskulud loomade heaolu tõstvate meetmete rakendamise tõttu tõusevad, nende rahalisi kaotusi hüvitama;
54. juhib tähelepanu sellele, et kõrgemad loomakaitsestandardid toovad endaga paljudel juhtudel kaasa lisakulud; vabas maailmakaubanduses on loomakaitseaspektidel senini vaid kõrvaline tähendus, mis võib tuua kaasa „loomakaitsedumpingu” ja Euroopa tootjate halvema seisundi Euroopas ja kolmandate riikide turgudel; teeb seetõttu ettepaneku luua kvalifitseeritud turulepääsu vahend, mis hoiaks ära ELi loomade heaolustandardite kahjustamise, kehtestades maksud toodetele, mis ei vasta ELi standarditele;
55. väljendab seetõttu heameelt komisjoni kõikide meetmete ja algatuste üle, mis toetavad üksmeele saavutamist kõrgete loomakaitsestandardite üle rahvusvahelisel tasandil; kindlasti ja prioriteedina tuleb eesmärgiks seada loomakaitsestandardite edasiarendamine maailma loomatervishoiuorganisatsiooni (OIE) raames ning sellele Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) poolt õigusliku tähenduse andmine; eesmärk peaks olema võimalikult kõrge ja ühtne loomakaitse tase kogu maailmas; kutsub komisjoni üles vahepeal mitte suurendama konkurentsimoonutusi, mille all ühenduse tootjad kannatavad, uute siduvate, üksikasjalike ja ühtsete standardite kaudu;
56. kutsub komisjoni üles edendama ELi loomade heaolu käsitlevate standardite kõrge taseme selgesõnalist tunnustamist WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingute ja muude WTO vastavate lepingute eelseisva läbivaatamise käigus;
57. avaldab kahetsust, et loomade heaolu ei puudutata praeguses WTO läbirääkimistevoorus; nõuab kindlalt, et komisjon kaitseks Euroopa standardeid, arvestaks seejuures aga asjaoluga, et ELi tootjatele tekivad nendest standarditest kinnipidamise tõttu lisakulud;
58. nõuab tungivalt loomakaitse tugevdamist WTO raames; kutsub komisjoni üles Doha vooru raames energiliselt nõudma, et loomakaitse võetaks mittekaubandusküsimusena läbirääkimiste päevakorda ning toetusmeetmed loomakaitse edendamiseks maaelu arengu poliitika raames tunnistataks ilma piiranguteta „rohelise kasti” kõlblikeks;
59. kutsub komisjoni üles tegema jõupingutusi mittekaubandusküsimuste tunnustamiseks WTO või edasiste kokkulepete raames rahvusvahelisel tasandil loomakaitsestandardite kohta enne loomakaitset puudutavate õigusaktide karmistamist Euroopa Liidus;
60. juhib tähelepanu sellele, et WTO kaubanduseeskirjad ei piira tootmissüsteemide valideerimist, nagu on mõista antud teatise esialgses sõnastuses, ning seetõttu on võimalik ja soovitav valideerida tootmissüsteemid, mis kohaldavad miinimumnõuetest selgelt kõrgemaid heaolustandardeid;
61. toetab komisjoni tema püüdlustes lisada loomakaitse lisaks mitmepoolsele strateegiale kahepoolsetesse kaubanduslepingutesse (nt Tšiili ja Kanadaga) või veterinaarlepingutesse ning laiendada teabevahetust loomakaitse teemadel kolmandate riikide ja nende esindajatega;
62. on arvamusel, et kõigis sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid käsitlevates praegustes ja tulevastes kahepoolsetes lepingutes kolmandate riikidega tuleks kehtestada eesmärgid, mis tagaksid, et kolmandatest riikidest pärit loomsed saadused on toodetud vähemalt ELi standarditega võrreldavaid loomade heaolustandardeid järgides ning et Euroopa tarbijaid teavitatakse nendest standarditest;
63. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, et julgustada loomsete saaduste Euroopa Liitu importijaid nõudma oma tarnijatelt vähemalt ELi õigusaktidega sätestatud loomade heaolu puudutavate standardite täitmist;
64. väljendab heameelt väljakuulutatud dialoogi üle arenguriikidega turu lisavõimaluste üle, mida pakuvad neile kõrged loomakaitsestandardid; kutsub komisjoni üles abistama arenguriike loomakaitsestandardite täitmisel olemasolevate või uute kaubandusabi programmide raames;
65. väljendab heameelt komisjoni jõupingutuste üle aidata arenguriikidel anda oma panus rahvusvaheliste standardite kehtestamisse kaubandusega seotud abi kaudu;
66. väljendab heameelt komisjoni tehtud töö üle arenguriikidele antava kaubandusega seotud tehnilise abi projektide kaudu, näiteks toetades arenguriikide ekspertide osalemist rahvusvaheliste standardite kehtestamise alastel kohtumistel ning saates ELi tehnilisi eksperte arenguriikidesse; märgib, et kolmandate riikide esindajad saavad juba praegu osaleda ELi koolitustel, mida korraldatakse liikmesriikide pädevatele asutustele ELi loomade heaolu käsitlevate eeskirjade rakendamise kohta, ning on veendunud, et selleks, et arengumaad saaksid kaubandusvõimalustest täit kasu, peaks ühendus vastama taotlustele pakkuda nii kahepoolsete kui mitmepoolsete arengualgatuste kaudu analüüse, koolitusi, teadusuuringuid ja rahalist abi; on samuti seisukohal, et loomade heaolu parandamine toob neile riikidele sageli otsest kasu nii rahalisest kui ka toiduainetootmise ja keskkonnakaitse seisukohast;
67. on arvamusel, et ühenduse otsus keelata hormoonidega töödeldud veiseliha importimine on teadusuuringute põhjal täiesti õigustatud, ning kutsub Kanadat ja Ameerika Ühendriike üles kõrvaldama viivitamata oma põhjendamatud ja WTO põhimõtetega kokkusobimatud sanktsioonid Euroopa kaupade vastu;
68. väljendab heameelt ettepaneku üle keelustada koera- ja kassinaha import ning kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut täielikult keelustada hülgetoodete ja kolmandatest riikidest pärit „julmusega seotud toodete” import, näiteks elusalt nülitud loomade karusnaha, veterinaarkontrollita tõuaretusfarmidest pärit karusnaha, ohustatud liikidel põhinevate farmaatsiatoodete ja kõikide toodete import, mille madalad tootmisstandardid ohustavad keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust;
69. kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid, et muuta looduses püütud lindude ELi importimise ajutine keeld eetilistel ning tervisega ja heaoluga seonduvatel põhjustel alaliseks;
70. tunneb muret, et kauplemine eksootiliste loomadega ohustab nii bioloogilist mitmekesisust kui ka loomade heaolu ja usub, et bioloogilise mitmekesisuse mõjutusi tuleks võtta arvesse teatises osutatud piiriüleseid probleeme käsitleva loomade heaolu poliitika kavandamisel;
71. väljendab muret seoses võitlusloomade kannatustega; kutsub Euroopa Ühendust üles tegema lõppu koera-, härja- ja kukevõitlustele vastavate riiklike või ühenduse õigusaktide kaudu ning tagades, et nendes osalejad ei saa oma tegevuseks mingeid riiklikke ega rahvuslikke toetusi;
72. on arvamusel, et aruandega Euroopa Parlamendile ja nõukogule geneetiliste parameetrite mõju kohta sugubroilerite ja broilerkanade heaolule, mis tuleb esitada 2010. aastaks, peavad kaasnema asjakohased õigusalased ettepanekud;
73. nõuab, et Bulgaaria ja Rumeenia juhinduksid juba praegu ühenduse loomakaitsealastest eesmärkidest ning rakendaksid kõik olemasolevad ELi loomade heaolu käsitlevad õigusaktid ja tagaksid nende täitmise enne 2007. aasta jaanuari või, kui nende ühinemislepingutes on ette nähtud üleminekuperioodid, siis vähemalt selle perioodi jooksul;
74. on arvamusel, et komisjon peab enne uue liikmesriigi Euroopa Liitu vastu võtmist liidu loomakaitset käsitlevate õigusaktide kohase rakendamise ning ettenähtud riiklikud kontrollimised üle kontrollima;
75. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
- [1] EÜT L 117, 5.5.1987, lk 31.
SELETUSKIRI
Sissejuhatus
Loomade kaitset ja heaolu (edaspidi „loomakaitse”) käsitleva poliitika eesmärk on kohelda loomi olenditena, kellel on eriomased vajadused. Praeguse loomakaitsepoliitika aluseks võivad olla niinimetatud viis vabadust, mis hõlmavad muu hulgas liigikohaseid pidamistingimusi, kaasa arvatud piisavat sööda ja joogiveega varustamist või valude, vigastuste ja haiguste ärahoidmist.
Terviklik loomakaitsepoliitika ei tohi põllumajandusloomade kõrval unarusse jätta metsloomi, koduloomi ja teisi inimese hoole all olevaid loomi.
Euroopa Ühendus, liikmesriigid ja Euroopa Nõukogu on viimastel aastatel järjepidevalt arendanud oma loomakaitsealast õigusloomet ning suurendanud vastavaid teadusuuringutealaseid jõupingutusi.
Ühenduse tasandil on loodud loomkatsete, põllumajandusloomade kasvatamise, pidamise, transportimise ja tapmise miinimumstandardid, samuti üksikasjalikud eeskirjad vasikate, sigade ja munakanade kohta. Puudub nõukogu otsus komisjoni ettepaneku kohta lihakanade kaitse miinimumeeskirjade sätestamise kohta (KOM(2005)0221), millele Euroopa Parlament andis oma põhimõttelise nõusoleku juba 2006. aasta veebruaris (A6–0017/2006).
Euroopas on rahvusvahelise olukorraga võrreldes kujunenud väga kõrge loomakaitse tase lõpuks ka loomade kaitset ja heaolu käsitleva Amsterdami protokolli alusel, mis kohustab ühendust arvestama loomakaitsega olulistes poliitikavaldkondades.
Paralleelselt riiklike jõupingutustega on ka majandus ja teadusuuringud oluliselt laiendanud loomakaitsealaseid jõupingutusi seoses loomade kasutamisega teaduslikel eesmärkidel. Loomade kohtlemine teadusuuringutes on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Lisaks on teadusuuringute tulemusena tekkinud arvukalt loomkatsete alternatiive, et viia ellu loomkatsete asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõte.
Toiduainete tootmise ja toiduainekaubanduse valdkonnas on mitmesuguseid loomakaitset puudutavad sertifitseerimis- ja märgistamissüsteeme, mis tagavad loomakaitse osaliselt oluliselt kõrgemal tasemel, kui seda nõuavad seadusega sätestatud miinimumnõuded.
Uued tehnoloogiad ja menetlused või intensiivloomapidamine ei ole iseenesest kahjulik, vaid loob ka uusi võimalusi loomakaitse parandamiseks.
Majandusarengud, muudetud tehnoloogiad ja menetlused või uued teadmised loomade käitumise ja vajaduste kohta muudavad loomakaitse keskkonda pidevalt. Peab pidevalt jälgima, et loomakaitset käsitlev ühenduse poliitika vastaks nendele uutele nõuetele.
Rahvusvahelisel tasemel, näiteks OIE raames, on märgata esimesi loomakaitse suurendamise jõupingutusi. Nendest jõupingutustest ei piisa aga kaugeltki. Nii näiteks ei ole seni peaaegu mingeid määratlusi WTOs. Samuti ei ole rahvusvaheline arutelu loomkatsete vältimise või vähendamise üle toodete käibele lubamise raames senini saavutanud loodetud edu.
Loomakaitse võib põhjustada kulutusi. Tarbijad ootavad ühenduselt kõrgete loomakaitsestandardite kehtestamist, kuid on teadmatusest või puuduvast usaldusest olemasolevate standardite kehtestamisse ikka veel liiga harva valmis kandma tekkivaid lisakulusid.
Tegevuskava
Loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava aastateks 2006–2010 eesmärk on siduda ning ühtselt struktureerida seni komisjoni eri talituste, nõukogude ja poliitikavaldkondade vahel jagunenud ühenduse meetmed.
Tegevuskava on jaotatud viieks meetmete valdkonnaks:
1. loomade kaitset ja heaolu (edaspidi „loomakaitse”) käsitlevate kehtivate miinimumstandardite ajakohastamine;
2. loomakaitse uuringud ja loomkatsete asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtte rakendamine;
3. märgistamine ja ühtsed loomakaitsenäitajad;
4. üldsuse ja loomapidajate parem kaasamine;
5. rahvusvahelised jõupingutused.
Komisjon kavatseb olemasolevaid miinimumstandardeid edasi arendada ning teha ettepanekuid miinimumnormide kehtestamiseks teistele loomaliikidele, toetudes Euroopa Nõukogu tasemel sõlmitud kokkulepetele.
Tehtud teadusuuringutealaseid jõupingutusi tuleb jätkata ning laiendada. Tihedas koostöös tööstuse, vastutavate isikute ja komisjoniga tuleb veel sel aastal esitada loomkatsete asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtte rakendamise tegevuskava.
Komisjon tahab suurendada jõupingutusi loomakaitse ühtsete näitajate loomiseks. Need peavad muutma loomakaitse taseme Euroopas läbipaistvamaks, lihtsustama kontrollimist ning valmistama ette ELi loomakaitsealase märgistuse.
Laiendada tuleb tarbijate teavitamist ja loomapidajate väljaõpet/koolitamist ning välja tuleb töötada kommunikatsioonistrateegia.
Loomakaitsealast strateegiat täiendatakse rahvusvahelise osaga. Nii püüab komisjon ka edaspidi kaasata loomakaitse mitme- ja kahepoolsetesse kaubandus- ja veterinaarlepingutesse.
Ühenduse konkreetsed erialased loomakaitset puudutavad ülesanded tuleks koondada loomakaitse Euroopa pädevuskeskuse või -laboratooriumi juurde.
Hindamine
Tegevuskava kujutab endast ühenduse loomakaitset käsitleva poliitika olulist vahesammu. Ühenduse ja liikmesriikide ülesannete ühendamine ja integreerimine tegevuskavaga kui alusega on vajalik järgmiste edusammude tegemiseks loomakaitse valdkonnas. Tegevuskava tuleb ajakohastada pärast 2010. aastat saavutatu hindamise alusel.
Euroopa Parlament annab oma igakülgse nõusoleku tegevuskavas esitatud väidetele. Seetõttu tuleb eriti esile tuua ainult mõned aspektid.
· Loomakaitse puudutab kõiki. Mitte ainult komisjon, vaid ka liikmesriigid, ühingud, majandus ja teadusuuringud peavad andma oma pädevuste ja võimaluste raames panuse tegevuskava elluviimiseks.
Loomakaitse on usaldusväärne ainult siis, kui see käsitleb kõiki loomi. Loomakaitse ei tohi piirduda ainult teadusuuringute ja põllumajandusega.
· Loomakaitset käsitlevat poliitikat saab edasi arendada ainult kõikide vastutavate isikute koostöös. Selleks on vaja avatud dialoogi kõikidel tasanditel.
· Loomakaitse on ühenduse oluline eesmärk. Sellega tuleb oluliste poliitikavaldkondade ja meetmete kavandamisel varakult arvestada. Kogu loomakaitse tähtsuse kõrval ei tohi ühendus tähelepanuta jätta vastastikkust toimet ja eesmärkide vastuolusid. Vastavalt Lissaboni strateegiale tuleb arvestada mõjuga töökohtadele ja asukoha teguritega. Bürokraatiat tuleb piirata vajaliku määrani ning vajaduse korral tuleb tagada abi uute standarditega kohanemiseks.
· Kommunikatsioonistrateegia viivitamatu arendamine on esmatähtis. Loomakaitse saab toimida ainult siis, kui kõik asjaomased isikud ja tarbijad nii kodu- kui välismaal on piisaval määral teavitatud Euroopa loomakaitse tasemest ja selle eelistest loomade ja toodete jaoks.
Tähelepanu tuleb pöörata tasakaalukusele kommunikatsioonis; teatud loomapidamisvormide diskrimineerimine ilma sisulise põhjuseta oleks ebatõhus.
Loomapidajate hea väljaõpe ja koolitamine kõikidel tasanditel on paljudel juhtudel loomakaitse jaoks suurema tähtsusega kui uued tehnilised abinõud. See on üleskutse eelkõige liikmesriikidele.
· Soovitud märgistamine peab olema läbipaistev ja lihtsalt mõistetav, kuna vastasel korral ei jõua see tarbijani. Tundub, et selgemalt diferentseeritud süsteemidele tasub eelistada lihtsat teavet miinimumstandarditest kinnipidamise kohta kõikide Euroopas turustatavate toodete suhtes, välja arvatud teatud eriolukorrad, näiteks munade puhul. See lihtsustaks samal ajal miinimumnõuete rakendamist mujal maailmas. Üksikute tootjate ulatuslikele jõupingutustele loomakaitse valdkonnas võiks seevastu igal ajal reklaami teha ka kvaliteedi eriprogrammide raames. Võimalikult palju tuleks kaasata töödeldavaid tooteid.
· Komisjon ja liikmesriigid peavad olemasolevate normide ja standardite ühtse rakendamise ja range kontrollimise kaudu takistama, et „parasiidid” ei lõhuks usku Euroopas saavutatud tasemesse, ka loomkatsete valdkonnas.
· Tegevuskava edu tagab ainult teadusuuringute piisav rahastamine kõikides valdkondades. Teadmised loomade käitumisest ja vajadustest tunduvad olevat väga kasinad. Märgistamist ja loomakaitsestandardeid tuleb edasi arendada samamoodi nagu alternatiive loomkatsetele.
· Oluline on jätkata olemasolevate teadusuuringute ja tehnoloogiaplatvormidega vajalikul määral ning tugevdada teadusuuringuid valdkondades, mis on esmase tähtsusega tegevuskava elluviimisel. Üleminek kuuendalt teadusuuringute raamprogrammilt seitsmendale tuleb muuta nii ebabürokraatlikuks kui võimalik, et mitte seada ohtu käimasolevaid teadusuuringute alaseid jõupingutusi, mis on tegevuskava kehtestamiseks vajalikud. Üheks näiteks on projekt „PredTox”, mida viivad ühiselt läbi akadeemilised ja majandusinstitutsioonid ning mille eesmärk on parandada alternatiivsete katsemeetodite ettenägemisvõimet ja luua vastavad andmed ja andmepangad.
Sellega seoses on vaja kohandada direktiivi 86/609/EMÜ praeguse teadmiste tasemega ning jätkata ühenduse loomkatseid reguleerivate eeskirjade ühtlustamist.
· Euroopa loomakaitset käsitlev poliitika saab edukas olla ainult siis, kui teda täiendatakse rahvusvahelise osaga. Euroopa tootjad ei tohi konkurentsis loomade madalamate heaolustandarditega piirkondadest pärit tootjatega sattuda halvemasse olukorda.
Rahvusvahelises plaanis ei ole loomakaitsealane konsensus siiski eriti välja arenenud. Komisjoni jõupingutused loomakaitse paremaks kaasamiseks OIE raames ja eriti WTOs peavad olema oluliselt suuremad. Alates komisjoni 2002. aasta teatisest põllumajandusloomade heaolu käsitlevate eeskirjade kohta kolmandates riikides ja nende mõju Euroopa Liidule (KOM (2002) 626 lõplik) ei ole olukord peaaegu üldse muutunud. On vaja, et loomakaitset tunnustataks mittekaubandusküsimusena ja loomakaitsega seotud toetust loetaks piiranguteta nn rohelise kasti meetmeks.
Oluliste edusammude tegemise eelduseks loomkatsete valdkonnas on loomkatsete alternatiivide heakskiitmine toodete käibesse laskmise raames ka rahvusvahelisel tasandil.
Koera- ja kassinahkade, samuti hülgetoodete importimine ühendusse tuleb ära keelata võimalikult kiiresti. Komisjon on seda juba korduvalt välja öelnud, kuid seni pole midagi toimunud.
· Ettepanek ühenduse uue loomakaitsega tegeleva institutsiooni loomiseks ei ole praegu mingil moel otsuseküps. EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), FVO (Veterinaar- ja Toiduamet), ECVAM (Euroopa Alternatiivsete Meetodite Tõestamise Keskus) ja tehnoloogiaplatvormid täidavad juba praegu suuremat osa uue institutsiooni aruandes nimetatud võimalikke ülesandeid. Uue institutsiooni loomise asemel tundub mõistlikum parandada olemasolevate institutsioonide omavahelisi sidemeid.
rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS (20.6.2006)
põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile
loomade kaitse ja heaolu kohta aastatel 2006–2010
(2006/2046(INI))
Arvamuse koostaja: Caroline Lucas
ETTEPANEKUD
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. tuletab meelde, et alates Amsterdami lepingu sõlmimisest on EL tunnustanud loomade kui aistimisvõimeliste olendite kaitse parandamise ja heaolu tagamise olulisust, ning on veendunud, et komisjoni kaubanduspoliitika peaks seda Euroopa väärtust toetama;
2. kutsub Euroopa institutsioone tunnustama loomade heaolu kui Euroopa põhiväärtust selleks, et põhivabadustele tuginedes ei oleks enam võimalik loomade igasugust julma kohtlemist keelustavate õigusaktide kehtestamise vastu olla või seda takistada;
3. tunneb heameelt selle üle, et komisjon on võtnud endale ülesande edendada ELis ja rahvusvahelisel tasandil loomade kõrgeid heaolustandardeid, sealhulgas otsima koostöös arengumaadega loomade heaolu arvestavatel tootmissüsteemidel põhinevaid kaubandusvõimalusi, ning on veendunud, et see eesmärk tuleb lisada WTO läbirääkimistel käsitletavate muude esmatähtsate küsimuste hulka;
4. väljendab heameelt komisjoni tehtud töö üle arenguriikidele antava kaubandusega seotud tehnilise abi projektide kaudu, näiteks toetades arenguriikide ekspertide osalemist rahvusvaheliste standardite kehtestamise alastel kohtumistel ning saates ELi tehnilisi eksperte arenguriikidesse; märgib, et kolmandate riikide esindajad saavad juba praegu osaleda ELi koolitustel, mida korraldatakse liikmesriikide pädevatele asutustele ELi loomade heaolu käsitlevate eeskirjade rakendamise kohta, ning on veendunud, et selleks, et arengumaad saaksid kaubandusvõimalustest täit kasu, peaks ühendus vastama taotlustele pakkuda nii kahepoolsete kui mitmepoolsete arengualgatuste kaudu analüüse, koolitusi, teadusuuringuid ja rahalist abi; on samuti seisukohal, et loomade heaolu parandamine toob neile riikidele sageli otsest kasu nii rahalisest kui ka toiduainetootmise ja keskkonnakaitse seisukohast;
5. kutsub komisjoni tegema enne uue liikmesriigi ELi vastuvõtmist kindlaks, kas loomade heaolu Euroopa standardid on seal asjakohaselt üle võetud ning kas viiakse läbi loomade heaolu käsitlevate liidu õigusaktide kohast siseriiklikku kontrolli; on seisukohal, et läbirääkijariikide selleks ülesandeks ettevalmistamisel peaks Euroopa Liit andma laienemise ettevalmistamiseks rahalist abi koolituseks ja teavitamiseks, samuti loomade heaolu käsitlevate ELi õigusaktide ülevõtmise kontrollimiseks;
6. on arvamusel, et ühenduse otsus keelata hormoonidega töödeldud veiseliha importimine on teadusuuringute põhjal täiesti õigustatud, ning kutsub Kanadat ja Ameerika Ühendriike üles kõrvaldama viivitamata oma põhjendamatud ja WTO põhimõtetega kokkusobimatud sanktsioonid Euroopa kaupade vastu;
7. tunnistab, et kõrgemad loomade heaolu standardid toovad kaasa lisakulutusi põllumajandustootjatele ning teistele loomsete saaduste kasutajatele või tootjatele, ning on seisukohal, et nende tööstusharude madalamate standarditega piirkondadesse ümberasumise vältimiseks tuleb hoolikalt kaaluda iga konkurentsivõime õigustamatu vähenemisega seotud algatust, kui sellele ei lisandu vajalikku hüvitamist;
8. on seisukohal, et loomade heaolu Euroopa standardid peaksid rajanema kaalukal teaduslikul alusel ning mõju hindamisel, mille juures võetakse arvesse mitte üksnes sotsiaalmajanduslikke aspekte, vaid ka selliseid valdkondi nagu tervishoid, loomatervishoid ja keskkond;
9. kinnitab, et põllumajandustootjatele makstavad toetused peavad olema seotud teatud tingimustega, sealhulgas loomade heaolu kõrgemate standarditega; arvestades, et kõnesolevad toetused ei moonuta kaubandust ja kuuluvad omamaise toetuse „rohelisse kasti”, palub komisjonil rõhutada siinset loomade heaolu meetmete kõrget taset WTO läbirääkimistel;
10. on arvamusel, et loomade kõrgeid heaolustandardeid järgides toodetud toiduained ja muud loomsed saadused on eripärased tooted, ja seetõttu usub, et WTO põhimõtted lubavad nende toodete importimisele kohaldada teistsuguseid tingimusi kui antud standarditele mittevastavatele toodetele, ning et vajadusel võib kohaldada impordikeelde; palub komisjonil esitada asjakohase ettepaneku;
11. kutsub komisjoni üles edendama ELi loomade heaolu käsitlevate standardite kõrge taseme selgesõnalist tunnustamist WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingute ja muude WTO vastavate lepingute eelseisva läbivaatamise käigus;
12. tervitab asjaolu, et EL on alustanud loomade heaolu küsimuse lisamisega kolmandate riikidega (nt Tšiili ja Kanada) sõlmitud kahepoolsetesse lepingutesse; on arvamusel, et kõigis sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid käsitlevates praegustes ja tulevastes kahepoolsetes lepingutes kolmandate riikidega tuleks kehtestada eesmärgid, mis tagaksid, et kolmandatest riikidest pärit loomsed saadused on toodetud vähemalt ELi standarditega võrreldavaid loomade heaolustandardeid järgides ning et Euroopa tarbijaid teavitatakse nendest standarditest;
13. võtab teadmiseks komisjoni 2005. aasta eurobaromeetri uuringud tarbijate suhtumise kohta loomade heaolu küsimustesse, mille tulemused näitasid, et Euroopa tarbijad peavad üha olulisemaks toidu ja muude toodete jälgitavust ja kvaliteeti, kusjuures valdav enamus väitis, et imporditud toiduained peaksid olema toodetud tingimustes, kus loomade heaolu on tagatud vähemalt samal määral kui Euroopas, ning enam kui pool Euroopa tarbijatest on nõus maksma rohkem loomade heaolu arvestavates tingimustes toodetud toiduainete eest; märgib siiski, et tarbijad arvavad, et mainitud tooted peaksid olema kergemini tuvastatavad, ja soovivad selgemat toiduainete märgistamist loomade heaolu standardite osas, ning on seetõttu seisukohal, et teavitamise nõuded, sealhulgas toodete kohustuslik märgistamine peaksid kehtima nii ühenduses kui sellest väljaspool toodetud toodete suhtes; palub seepärast komisjonil avaldada survet maailma loomatervishoiu organisatsiooni miinimumstandardite lülitamiseks WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ning kaubanduse tehnilisi tõkkeid käsitlevatesse lepingutesse;
14. on arvamusel, et tarbijate teavitamise viisid ei peaks piirduma üksnes märgistamisega, ning et lisaks sellele tuleks loomade kõrgeid heaolustandardeid järgides valmistatud toodete turu toetamiseks rakendada laiahaardelisemat kommunikatsiooni- ja haridusstrateegiat;
15. tunneb heameelt otsuse üle lõpetada eksporditoetuse andmine tapaloomade eksportimise korral, kuid märgib, et elusloomadega kauplemise jätkumine võib tõstatada tõsiseid probleeme seoses loomade heaolu tagamisega ja suurendab ühtlasi haigusohtu, kui veoettevõtjatel ei ole selleks õiget ettevalmistust; kutsub seetõttu komisjoni looma ettevõtjate koolitamise süsteemi, esitama ettepanekud nende teadmiste parandamiseks, loomade heaolu alase teadlikkuse suurendamiseks ning muutma olemasolevad õigusaktid kergemini kohaldatavateks;
16. märgib, et teaduslike andmete puudumise tõttu antud hetkel ei sisalda loomade vedu käsitlev uus määrus kodulindude veo eeskirju; märgib siiski, et Euroopa Toiduohutuse Ameti arvamus loomade, kalade ning muude looma- ja linnuliikide veo kohta annab peagi soovitused, milline osa praegustest õigusaktidest vajab kaasajastamist, ning seepärast palub komisjonil mainitud soovitused võimalikult kiiresti arvesse võtta;
17. tunnistab loomkatsete asendamise, vähendamise ja täiustamise olulisust ning teeb ettepaneku, et komisjon laiendaks selle põhimõtte kohaldamist kolmandatele riikidele, soodustades alternatiivsete, loomadega mitteseotud katsemeetodite tunnustamist, ühtlustades teabe esitamise nõudeid, et vältida katsete kordamist toodete importimise või eksportimise korral, ning laiendades andmeid käsitlevate lepingute vastastikust tunnustamist kahepoolsete kokkulepete ja kehtivate OECD eeskirjade raames;
18. jagab üldsuse muret loomade julma kohtlemise pärast, mis tuleneb metsloomade ja tehistingimustes peetavate loomade karusnahaga kauplemisest; nõuab hülgenahast ja kasside, koerte või metsloomade karusnahast valmistatud kaupade tootmis- ja impordikeelu kehtestamist ning kehtivate impordikeeldude tõhusamat jõustamist;
19. tunnistab, et loomahaiguste puhanguid esineb aeg-ajalt kogu maailmas ning rahvusvaheline loomade ja loomsete saadustega kauplemine võib põhjustada haiguste levikut; täheldab ilmsete raskuste esinemist nende loomade korrapärasel vaktsineerimisel ja vaktsineerimisarvestuse pidamisel, keda transiitveo eesmärgil hoitakse kitsal alal; on seisukohal, eriti arvestades linnugripiviiruse levikut, et metslindudega kauplemine ohustab inimeste ja loomade tervist, bioloogilist mitmekesisust ja loomade heaolu, mistõttu tuleks vastavalt WTO normidele muuta ajutine keeld alaliseks; kutsub samal ajal liikmesriike kooskõlastama ja parandama piirikontrolli, et tõkestada metslindude ebaseaduslik sissevedu;
20. tunnistab, et metslindude ja -loomadega ebaseaduslikust kauplemisest lähtuv tulu jääb hinnanguliselt alla vaid rahvusvahelisele ebaseaduslikule uimastikaubandusele ning mõnede liikide kasutamine ja nendega kauplemine on nii suur, et nende populatsioonide arvukus on tõsiselt vähenenud; nõuab metsloomade ja nendest valmistatud toodete impordi tulemuslikumat järelevalvet, et järgida ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) ja tõhustada selle jõustamist eesmärgiga päästa loomi väljasuremise ohust; on seisukohal, et EL võiks etendada olulist osa metsloomade ja -lindudega toimuva rahvusvahelise kaubanduse üle peetaval järelevalvel, kuid senisest enam tuleb sealjuures arvesse võtta üldsuse laialdast vastuseisu taasalanud kauplemisele elevandiluuga kogu Euroopas ning Euroopa Parlamendi järjekindlat toetust elevantide täielikule kaitsele vastavalt ohustatud liikide kaitse konventsioonile (CITES);
21. tervitab Austria valitsuse otsust järgida Taani pikaajalist eeskuju ning keelata metsloomade ja -lindude kasutamine tsirkuses, uskudes, et see aitab vähendada eksootiliste liikidega kauplemist;
22. märgib, et viimastel aastatel on kogunenud teavet kalade aistimisvõime kohta ning ühine kalanduspoliitika hõlmab Euroopa vesiviljeluse säästvat strateegiat, milles rõhutatakse vajadust parandada kalade heaolu kasvandustes; tervitab Euroopa Nõukogu soovitusi, mis käsitlevad kalade pidamist kasvandustes ning jääb ootama maailma loomatervishoiu organisatsiooni (OIE) kasvandustes kasvatatavate kalade heaolu käsitlevat juhendit; väljendab muret rahvusvahelise dekoratiivkalade kauplemise mõju pärast, mis võib kaasa tuua populaarsete liikide ülemäärase püügi, korallrahude ohualti keskkonna kahjustamise naatriumtsüaniidi mittevalikulise kasutamise tõttu kalade püüdmisel ja kalade suure suremuse hoolimatu veo ning halbade pidamistingimuste tõttu turustusahelas; on seisukohal, et kui akvaariumikaladega seonduvat majandusvaldkonda õigesti korraldada, võib see tagada pikaajalise kaitse ja korallrahude säästva kasutamise; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon arutaks, kuidas neid probleeme lahendada;
23. on arvamusel, et komisjon peaks maailma loomatervishoiu organisatsioonis tõstatama loomade heaolu juhendi koostamise küsimuse;
24. palub komisjonil koostada loomade heaolu miinimumstandardid Euroopas ning soovitada meetmeid nende standardite rakendamiseks tulevikus;
25. palub komisjonil teha ettepaneku meetmete kohta, mis võimaldavad maksude või tollide kehtestamist, et vähendada elusloomade tarbetult pikaajalist vedu, või soodustavad oluliselt selliste maksude kehtestamist.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Loomade kaitse ja heaolu aastatel 2006–2010 |
||||||
|
Menetluse number |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
AGRI |
||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
INTA |
||||||
|
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev |
ei |
||||||
|
Arvamuse koostaja |
Caroline Lucas |
||||||
|
Endine arvamuse koostaja |
|
||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
21.3.2006 |
30.5.2006 |
|
|
|
||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
19.6.2006 |
||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
20 2 1 |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Francisco Assis, Jean-Pierre Audy, Enrique Barón Crespo, Béla Glattfelder, Jacky Henin, Syed Kamall, Sajjad Karim, Alain Lipietz, Caroline Lucas, Erika Mann, David Martin, Javier Moreno Sánchez, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Tokia Saïfi, Peter Šťastný, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Zbigniew Zaleski |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Panagiotis Beglitis, Bastiaan Belder, Saïd El Khadraoui, Antolín Sánchez Presedo |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Marie Panayotopoulos-Cassiotou |
||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
... |
||||||
keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonI ARVAMUS (14.7.2006)
põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile
loomade kaitse ja heaolu kohta aastatel 2006–2010
(2006/2046(INI))
Arvamuse koostaja: Jonas Sjöstedt
ETTEPANEKUD
Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
A. võttes arvesse komisjoni 23. jaanuari 2006. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava kohta aastateks 2006–2010 (KOM(2006)0013),
1. tervitab loomade kaitset ja heaolu käsitlevat komisjoni tegevuskava; on arvamusel, et ELis koheldakse paljusid loomi halvasti ja ELi sätete vastaselt ning majanduskasvu ja tööhõive probleemid ei saa olla ainsad tegurid, mille alusel mõju hinnatakse; rõhutab, et ELis tuleb loomi kohelda hästi ja neil on õigus loomulikule käitumisele; rõhutab ka, et selles osas on komisjon õiguslikult seotud eelkõige EÜ asutamislepingu artikliga 37, artikli 95 lõigetega 1 ja 3 ning artiklitega 174 ja 175 ning Amsterdami lepingule lisatud protokolliga loomade kaitse ja heaolu kohta;
2. on arvamusel, et õiguslikult siduvad meetmed peaks esitama komisjon, eelkõige need, mis on seotud järgmiste kavandatud aruannetega:
- põllumajandusloomade kaitset käsitleva direktiivi 98/58/EÜ rakendamine (2006),
- põllumajandusettevõtete inspekteerimist käsitleva otsuse 2000/50/EÜ muutmine (2006),
- põllumajanduslikel eesmärkidel peetavate vasikate kaitse (2008),
- põllumajanduslikel eesmärkidel peetavate sigade kaitse (2009),
- geneetiliste parameetrite mõju sugubroilerite ja broilerkanade heaolule (2010);
3. juhib tähelepanu, et seoses viimaste taudipuhangutega peaks komisjon võimalikult ruttu vaatama läbi ühenduse õigusaktid ja üksikasjalikud suunised, mis käsitlevad loomade kaitset tapmise või hukkamise ajal, sealhulgas tauditõrje eesmärgil hukkamise ajal (kavandatud alles 2007. aastaks), ning hiljemalt 2010. aastaks peaks komisjon esitama aruande nende õigusaktide rakendamise kohta, milles käsitletakse veoruumi ja maksimaalset teekonna pikkust loomade vedamisel (nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2005, nõukogu määrus (EÜ) nr 411/1998);
4. avaldab kahetsust, et komisjoni tegevuskava ei sisalda ühtki algatust tsirkuse- ja loomaaialoomade kaitse kohta;
5. avaldab samuti kahetsust, et komisjoni tegevuskava ei sisalda ühtki algatust karusloomade elutingimuste parandamise kohta ELis ega nõudeid ELi imporditavate karusnahatoodete kohta;
6. on arvamusel, et kõik ELi loomakaitse valdkonna eeskirjad peaksid olema miinimumeeskirjad, mis võimaldavad liikmesriikidel säilitada või võtta kasutusele rangemaid siseriiklikke eeskirju;
7. rõhutab, et erinevate loomaliikide ja probleemsete valdkondade jaoks tuleks koostada tegevuste prioriteetide loetelu, mida tuleb järgida õigusloomega seotud ettepanekutes; selline loetelu peaks hõlmama lüpsikarja, täiskasvanud veiseid, akvakultuurloomi ning nuumsigu ja -kalkuneid;
8. on arvamusel, et ühine põllumajanduspoliitika tuleb kujundada selliselt, et välditakse liha ületootmist, ja on arvamusel, et loomade hea tervis on kõrge kvaliteediga toodangu puhul endastmõistetav; nõuab seetõttu kõikide asjakohaste loomade heaolu direktiivide lisamist nõuetele vastavuse meetmetesse, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade kohta; tuletab meelde, et tarbijatele ja tootjatele suunatud loomade heaolu käsitlevad haridusmeetmed, teadusuuringutel põhinevad maksumehhanismid ja meetmed on olulised vahendid loomade parema heaolu saavutamisel;
9. kiidab heaks kavatsuse kasutada rohkem sõidukite satelliitnavigatsioonisüsteeme loomade kaitse ja nende heaolu järelevalve eesmärgil reaalajas nende vedamise ajal; juhib siiski tähelepanu sellele, et nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 vastuvõtmisel otsustasid liikmesriigid veo kestuse ja ruuminõuded muutmata jätta, kuigi see oleks kaitse taset väga kasulikult mõjutanud; on seetõttu arvamusel, et paljud nende valdkondade praktilised algatused tuleks tegevuskavas esikohale seada;
10. rõhutab, et tapa- ja nuumaloomade veo kogukestuseks ELis tuleb hiljemalt 2010. aastaks kehtestada maksimaalselt 8 tundi; nõuab lisaks nooremate kui 12-nädalaste vasikate veo keelustamist;
11. juhib tähelepanu sellele, et tihti eiratakse praktikas ühenduse loomade veo eeskirju (määrus (EÜ) nr 1/2005 ja direktiiv 95/29/EÜ), eriti selles osas, mis puutub puhkepauside ning vee ja loomatoidu andmise nõuetesse; kutsub seetõttu nõukogu ja komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid selle tagamiseks, et liikmesriigid suurendavad ELi eeskirjade kohaldamise kontrollide arvu ja muudavad need tõhusamaks;
12. on arvamusel, et eesmärk peab olema kõikide munakanade kasvatuse toimumine vabaalal hiljemalt 2016. aastaks;
13. on arvamusel, et sigade kaitse eeskirjad tuleb läbi vaadata ja kõik liikmesriigid peavad täitma emiste ja nooremiste lõastamise kasutamist keelavaid õigusakte;
14. on arvamusel, et tuleks kehtestada keeld sigade kastreerimiseks tuimastusvahendita;
15. on arvamusel, et emistel tuleks lasta vabalt ringi liikuda kogu elutsükli kestel;
16. on arvamusel, et tuleks kehtestada tõhus sabade lõikamise keeld;
17. on arvamusel, et koresöödale peab olema vaba juurdepääs;
18. on arvamusel, et lihakanade kasvatamise eeskirjad tuleks läbi vaadata ja võtta kasutusele maksimaalne loomkoormus 25 kg/m2;
19. omistab ülimat tähtsust nende põllumajandustavade kitsendamisele, mis on eriti kahjulikud loomade heaolule, nt hanede ja partide sundtoitmine seoses rasvamaksa tootmisega; nõuab, et rakendataks 1999. aasta põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni alusel välja antud soovitusi partide ja hanede kaitse kohta;
20. tervitab ettepanekut keelustada koera- ja kassinaha import ning kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut täielikult keelustada kolmandatest riikidest pärit „julmusega seotud toodete” import, näiteks elusalt nülitud loomade karusnaha, veterinaarkontrollita tõuaretusfarmidest pärit karusnaha, ohustatud liikidel põhinevad farmaatsiatoodete ja kõikide toodete import, mille madalad tootmisstandardid ohustavad keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust;
21. on arvamusel, et parlamendi 13. detsembri 2005. aasta otsus (Scheele raport A6-3004/2005) lükata tagasi komisjoni ettepanek, millega kehtestatakse teatud loomaliikide humaanse püünisjahi standardid (KOM(2004)0532), ei õigusta uue ettepanekuga viivitamist kuni 2009. aastani; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama uut õigusloomega seotud ettepanekut hiljemalt 2007. aasta lõpuks;
22. nõuab, et EL võtaks meetmeid loomade heaolu tunnustamiseks WTO tasandil muu kui kaubandusega seotud küsimusena;
23. tunneb muret, et kauplemine eksootiliste loomadega ohustab nii bioloogilist mitmekesisust kui ka loomade heaolu ja usub, et bioloogilise mitmekesisuse mõjutusi tuleks võtta arvesse teatises osutatud piiriüleseid probleeme käsitleva loomade heaolu poliitika kavandamisel;
24. juhib tähelepanu asjaolule, et tihti kaubeldakse metslindudega väga halbades tingimustes, mis viivad tuhandete lindude surmani; on arvamusel, et see on ohuks inimeste ja loomade tervisele ning bioloogilisele mitmekesisusele ja metslindude Euroopa Liitu impordi ajutine keeld tuleks seetõttu muuta alaliseks;
25. on arvamusel, et ELi teabekampaaniad peaks just olema suunatud kõigile osalejatele – tootjatest tarbijateni – iga sidusrühma vajadustega kohandatud kommunikatsioonistrateegia kaudu;
26. on arvamusel, et loomade heaolu küsimuste teadvustamiseks nii ELi kui ka kolmandate riikide tarbijatele on vaja Euroopa strateegiat, et selgitada loomakasvatusviiside erinevusi ning loomade heaolu kõrgete standardite kulusid ja tulusid; rõhutab, et sellist strateegiat võiks rakendada komisjoni esitatud Euroopa keskuse või laboratooriumi egiidi all;
27. nõuab ELi ja kogu maailma asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide kaasamist konsultatsioonidesse ja õigusaktide väljatöötamisse ning koolitusprogrammide avamist nimetatud valitsusväliste organisatsioonide jaoks;
28. on arvamusel, et komisjoni tegevuskava meede 5, mis käsitleb loomade heaolu alase teadlikkuse suurendamist ja haridust näiteks seoses loomade kasvatamise ning vedamise ja tapmisega, tuleks suunata Kagu-Aasia ning MEDA riikide tootjatele;
29. on teadlik raskustest, millega arengumaad seisavad tõenäoliselt silmitsi loomade heaolu rõhutava tootmise tõhustamisel, ning kutsub ühendust üles toetama selliseid algatusi vajaduse korral koolituse, teadusuuringute ja rahalise toetusega;
30. märgib, et loomade heaolule on mõju paljudel ELi poliitikavaldkondadel, mida tegevuskava ei hõlma, nt säästev areng, ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon ning kauplemis- ja turustusstandardid, ning rõhutab kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades loomade heaolu küsimustele täieliku tähelepanu pööramise tähtsust;
31. on arvamusel, et loomade heaolu valdkonnas piiriüleste probleemidega tegelemisel tuleks võtta arvesse taimestiku ja loomastiku kaitset;
32. tervitab loomkatsete kontekstis vähendamise, asendamise ja täiustamise põhimõtet; on arvamusel, et loomkatseid tuleks lubada ainult alternatiivide puudumisel; on arvamusel, et vähendamise, asendamise ja täiustamise põhimõtte toetamine ning loomade heaolu-uuringute tulevaste suundumuste toetamine on kaks eraldi küsimust ja et selle kajastamiseks tuleks eesmärk 4 jagada kaheks eesmärgiks; rõhutab vajadust eeskirjade järele, mis tagaksid üldsusele võimaluse saada teavet kõikide toimuvate loomkatsete kohta;
33. kutsub komisjoni üles tugevdama loomkatsete direktiivi 86/609/EMÜ jõustamist, eelkõige nõudes, et selle artikli 7 lõiget 2 kohaldataks täielikult ning et võimaluse korral kasutatakse alati asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtet; usub, et uusi ja olemasolevaid õigusakte, milles nõutakse loomkatseid, peaks sõltumatud eksperdid põhjalikult teaduslikult hindama, et tagada loomadel põhinevate andmete nõuete vähendamine;
34. on arvamusel, et komisjon peab tagama, et asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtte põhjal kokku lepitud tööstuse toetus loomkatsete asendamiseks on pidev ja antakse asjakohasel ajal; rõhutab, et partnerluse tegevuskava peab alati olema avatud, et loomakaitseorganisatsioonide esindajad saaksid seda läbi vaadata;
35. on arvamusel, et direktiivi 86/609/EMÜ (loomkatsete direktiiv) reguleerimisala tuleks laiendada, et see hõlmaks alus- ja rakendusuuringutes kasutatavate loomade kaitset, teatavaid selgrootuid liike, loomade kasutamist loodusõpetuses ja imetajate looteid tiinuse teisel poolel;
36. on arvamusel, et loomi mittehõlmavate meetodite arendamist, valideerimist ja heakskiitmist tuleb kiirendada ning igal etapil tuleb seda toetada suurema rahalise ja haldustoetusega ning rohkemate inimestega, et tagada võimalikult kiire loomkatsete asendamine;
37. palub ELi regulatiivorganitel viivitamatult heaks kiita loomkatseid asendavad meetodid, mis Euroopa Alternatiivsete Meetodite Tõestamise Keskus (ECVAM) on juba valideerinud;
38. palub komisjonil korraldada kõikide loomakatsete kasutamist nõudvate kehtivate õigusaktide läbivaatamist ECVAMi või muude sõltumatute ekspertide poolt, et leida võimalusi andmete jagamiseks, kattuvuse vältimiseks ja katsete tegemise vajaduse vähendamiseks;
39. kutsub komisjoni üles parandama selgroogsete loomade katsete jagamise ja kattuvate loomkatsete vältimise sätteid ning rakendama neid kõikide loomkatsete valdkondade ja kõigi õigusaktide suhtes, milles nõutaks loomkatseid, sh avaldamata ja negatiivsete uuringute andmed;
40. kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa partnerluse (EPAA) kaudu kokku lepitud tööstuse toetused loomkatsete asendamiseks on tõhusad, avalikustatud ning tööstus ja ECVAM annavad need õigeaegselt;
41. tunnistab, et halva kvaliteediga teadustegevus on nii ebaeetiline kui ka ressursside raiskamine ning et EL peaks nõudma, et kõik uued, läbivaadatud ja kasutusel olevad inimeste/keskkonnaga ohutusega seotud katsed oleksid täielikult valideeritud kaasaegsete standardite kohaselt, enne kui selliseid katseid nõutakse, soovitatakse või ELi õigusaktide või ühenduse strateegiate alusel heaks kiidetakse;
42. on arvamusel, et peaks olema riikliku märgistuse kasutamise õigus;
43. on arvamusel, et kasutusele tuleks võtta nende toodete märgistamise vabatahtlik kava, mille valmistamisel on loomade heaolu olnud miinimumeeskirjadest kõrgema tasemega;
44. on arvamusel, et vasikate toitmiseeskirju tuleks karmistada, et vasikad saaksid kiudainerikast sööta, ning on seetõttu arvamusel, et koresööt peaks olema vabalt saadav;
45. rõhutab vajadust tegevuskava vahekokkuvõtte järele 2008. aasta lõpuks ning vajadust hinnata seda, kui edukas on ühendus olnud oma kohustuste täitmisel;
46. on arvamusel, et tegevuskava on esimene etapp loomade heaolu parandavate meetmete hindamise, kavandamise ja rakendamise jätkuvas protsessis; nõuab seetõttu, et komisjon vaataks korrapäraselt läbi tegevuskavas sätestatud eesmärkide täitmise ning esitaks 2011. aastaks uue tegevuskava, mis põhineb nimetatud läbivaatamisprotsessil.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Loomade kaitse ja heaolu aastatel 2006–2010 |
||||||
|
Menetluse number |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
AGRI |
||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
ENVI 16.3.2006 |
||||||
|
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev |
|
||||||
|
Arvamuse koostaja |
Jonas Sjöstedt 11.5.2006 |
||||||
|
Endine arvamuse koostaja |
|
||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
20.6.2006 |
12.7.2006 |
|
|
|
||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
13.7.2006 |
||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
49 2 1 |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Johannes Blokland, John Bowis, Frieda Brepoels, Dorette Corbey, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Alessandro Foglietta, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Satu Hassi, Marie Anne Isler Béguin, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Marie-Noëlle Lienemann, Peter Liese, Linda McAvan, Roberto Musacchio, Péter Olajos, Adriana Poli Bortone, Frédérique Ries, Guido Sacconi, Karin Scheele, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Kathy Sinnott, Jonas Sjöstedt, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Anders Wijkman |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Bairbre de Brún, Jutta D. Haug, Karin Jöns, Caroline Lucas, Justas Vincas Paleckis, Amalia Sartori, Renate Sommer, Bart Staes, Glenis Willmott |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Jens-Peter Bonde |
||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
... |
||||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Loomade kaitset ja heaolu käsitlev ühenduse tegevuskava aastateks |
|||||||||||
|
Menetluse number |
||||||||||||
|
Vastutav komisjon |
AGRI |
|||||||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
INTA |
ENVI |
|
|
|
|||||||
|
Arvamuse esitamisest loobumine |
-- |
-- |
|
|
|
|||||||
|
Tõhustatud koostöö |
-- |
-- |
|
|
|
|||||||
|
Raportöör(id) |
Elisabeth Jeggle 26.1.2006 |
|
||||||||||
|
Endine raportöör / Endised raportöörid |
-- |
|
||||||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
25.4.2006 |
30.5.2006 |
22.6.2006 |
12.9.2006 |
|
|||||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
12.9.2006 |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
37 -- -- |
||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Marie-Hélène Aubert, Peter Baco, Thijs Berman, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Giuseppe Castiglione, Joseph Daul, Albert Deß, Gintaras Didžiokas, Carmen Fraga Estévez, Duarte Freitas, Jean-Claude Fruteau, Ioannis Gklavakis, Lutz Goepel, Bogdan Golik, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, Esther Herranz García, Elisabeth Jeggle, Heinz Kindermann, Stéphane Le Foll, Kartika Tamara Liotard, Albert Jan Maat, Mairead McGuinness, Rosa Miguélez Ramos, Neil Parish, María Isabel Salinas García, Agnes Schierhuber, Czesław Adam Siekierski, Csaba Sándor Tabajdi, Marc Tarabella, Kyösti Virrankoski, Janusz Wojciechowski, Andrzej Tomasz Zapałowski |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed |
Bernadette Bourzai, Jan Mulder, Zdzisław Zbigniew Podkański, Armando Veneto |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
-- |
|||||||||||
|
Esitamise kuupäev |
19.9.2006 |
|||||||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
-- |
|||||||||||