RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2000/12/EÜ ja 2002/65/EÜ muutmise kohta

20.9.2006 - (KOM(2005)0603 – C6‑0411/2005 – 2005/0245(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Jean-Paul Gauzès

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2000/12/EÜ ja 2002/65/EÜ muutmist

(KOM(2005)0603 – C6‑0411/2005 – 2005/0245(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0603)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, samuti artikli 47 lõike 2 esimest ja kolmandat lauset ning artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0411/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning õiguskomisjon arvamusi (A6‑0298/2006),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 PÕHJENDUS 3
(3) Olukorda ei ole piisavalt parandanud seni vastu võetud ühenduse õigusaktid: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta direktiiv 97/5/EÜ kreeditkorraldusega tehtud välismaksete kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2560/2001 eurodes tehtavate välismaksete kohta, komisjoni 8. detsembri 1987. aasta soovitus 87/598/EMÜ elektrooniliste maksetega seotud Euroopa tegevusjuhise kohta (suhted finantsasutuste, kaubandusettevõtjate ja teenusepakkujate ning tarbijate vahel), komisjoni 17. novembri 1988. aasta soovitus 88/590/EMÜ, milles käsitletakse maksesüsteeme ning eelkõige kaardi omaniku ja kaardi väljaandaja vahelisi suhteid, komisjoni 30. juuli 1997. aasta soovitus 97/489/EÜ, milles käsitletakse elektrooniliste maksevahenditega tehtavaid tehinguid ning eelkõige väljaandja ja omaniku vahelisi suhteid. Riikide paralleelsed õigusaktid ning ebatäielik ühenduse raamistik on tekitanud segadust ja õiguskindlusetust, mille on tinginud kattuvad õigusaktid.	(3) Antud valdkonnas on juba vastu võetud mitmed ühenduse õigusaktid: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta direktiiv 97/5/EÜ kreeditkorraldusega tehtud välismaksete kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2560/2001 eurodes tehtavate välismaksete kohta, mis ei ole olukorda piisavalt parandanud, samas ei ole seda teinud ka komisjoni 8. detsembri 1987. aasta soovitus 87/598/EMÜ elektrooniliste maksetega seotud Euroopa tegevusjuhise kohta (suhted finantsasutuste, kaubandusettevõtjate ja teenusepakkujate ning tarbijate vahel), komisjoni 17. novembri 1988. aasta soovitus 88/590/EMÜ, milles käsitletakse maksesüsteeme ning eelkõige kaardi omaniku ja kaardi väljaandaja vahelisi suhteid ega komisjoni 30. juuli 1997. aasta soovitus 97/489/EÜ, milles käsitletakse elektrooniliste maksevahenditega tehtavaid tehinguid ning eelkõige väljaandja ja omaniku vahelisi suhteid. Sellele vaatamata on nimetatud meetmed jätkuvalt ebapiisavad. Riikide paralleelsed õigusaktid ning ebatäielik ühenduse raamistik tekitavad segadust ja õiguskindlusetust.
Muudatusettepanek 2 PÕHJENDUS 4
(4) Seetõttu on oluline luua ühenduse tasandil nüüdisaegne ja sidus makseteenuste õiguslik raamistik.	(4) Seetõttu on oluline luua ühenduse tasandil nüüdisaegne ja sidus makseteenuste õiguslik raamistik, olenemata sellest, kas teenused on ühitatavad finantssektori ühtse euromaksete piirkonna (Single Euro Payment Area – SEPA) algatusest tuleneva süsteemiga, mis on neutraalne, et tagada kõikidele maksesüsteemidele mänguruum tarbijale valikuvõimaluse säilitamiseks, mis tähendaks praeguste riiklike süsteemidega võrreldes olulist edasiminekut tarbijakulude, ohutuse ja tõhususe osas. Tagada tuleb kaitsemeetmete pidev olemasolu, mis takistaks käesoleva direktiivi ja ühtse maksete piirkonna (SEPA) rakendamisest tulenevat maksevahenditega seotud kulude tõusu kasutajatele.
Muudatusettepanek 3 PÕHJENDUS 6
(6) Samas ei tohiks see õiguslik raamistik olla täielikult kõikehõlmav. Selle kohaldamine peaks piirduma nende teenusepakkujatega, kelle tegevus seisneb makseteenuste pakkumises makseteenuse kasutajatele. Samuti ei ole kohane kohaldada seda teenuste suhtes, mille puhul kantakse raha maksjalt makse saajale või veetakse seda üksnes pangatähtedes ja müntides või kui ülekanne põhineb tšekil, arvel, võlakirjal või muul vahendil, makseteenuse pakkuja või muu isiku antud maksetähikul või -kaardil, millega antakse raha makse saaja käsutusse. Kuigi õiguslikku raamistikku tuleks kohaldada makseteenuse kasutajate ning nende ja makseteenuse pakkujate suhete suhtes alati, kui kasutajad makseteenuseid kasutavad, ei tuleks mõningaid sätteid kohaldada teatavat summat ületavate tehingute suhtes, sest kasutaja võib tõenäoliselt makseteenuse pakkujaga kokku leppida konkreetsemates ja kohasemates tingimustes.	(6) Samas ei tohiks see õiguslik raamistik olla täielikult kõikehõlmav. Selle kohaldamine peaks piirduma nende teenusepakkujatega, kelle tegevus seisneb makseteenuste pakkumises makseteenuse kasutajatele. Samuti ei ole kohane kohaldada seda teenuste suhtes, mille puhul kantakse raha maksjalt makse saajale või veetakse seda üksnes pangatähtedes ja müntides või kui ülekanne põhineb tšekil, arvel, võlakirjal või muul vahendil, makseteenuse pakkuja või muu isiku antud maksetähikul või -kaardil, millega antakse raha makse saaja käsutusse. Kuigi õiguslikku raamistikku tuleks kohaldada makseteenuse kasutajate ning nende ja makseteenuse pakkujate suhete suhtes alati, kui kasutajad makseteenuseid kasutavad, ei tuleks mõningaid sätteid kohaldada teatavat summat ületavate ettevõtjate sooritatud tehingute suhtes, sest kasutaja võib tõenäoliselt makseteenuse pakkujaga kokku leppida konkreetsemates ja kohasemates tingimustes.
Muudatusettepanek 4 PÕHJENDUS 8
(8) Turulepääsu õiguslike tõkete eemaldamiseks on vaja kehtestada kõigile makseteenuste pakkujaile, kes ei ole seotud hoiuste vastuvõtmise ega e-raha väljaandmisega, ühtne tegevusluba. Seetõttu on kohane kehtestada neljas teenusepakkujate kategooria, edaspidi „maksevahendajad“, kes on olemasolevatesse kategooriatesse mitte kuuluvad füüsilised või juriidilised isikud, ja näha ette neile kõikjal ühenduses makseteenuse osutamiseks tegevusloa andmine rangete ja kõikehõlmavate tingimuste alusel. Nii kehtiksid kogu ühenduses selliste teenuste suhtes samad tingimused.	(8) Turulepääsu õiguslike tõkete eemaldamiseks on vaja kehtestada kõigile makseteenuste pakkujaile, kes ei ole seotud hoiuste vastuvõtmise ega e-raha väljaandmisega, ühtne tegevusluba. Seetõttu on kohane kehtestada uus teenusepakkujate kategooria, edaspidi „maksevahendajad“, kes on olemasolevatesse kategooriatesse mitte kuuluvad juriidilised isikud, ja näha ette neile kõikjal ühenduses makseteenuse osutamiseks tegevusloa andmine rangete ja kõikehõlmavate tingimuste alusel. Nii kehtiksid kogu ühenduses selliste teenuste suhtes samad tingimused.
Muudatusettepanek 5 PÕHJENDUS 9
(9) Maksevahendajale tegevusloa andmise ja selle kehtimise tingimustes peaksid olema usaldatavusnõuded, mis on proportsionaalsed vahendajate äritegevusega seotud tegevus- ja finantsriskidega. Need nõuded peaksid kajastama asjaolu, et maksevahendajad tegelevad rohkem spetsialiseerunud ja piiratud tegevusvaldkonnas ning nende riskid on kitsamad ja kergemini jälgitavad ning kontrollitavad kui krediidiasutuste mitmesugustest tegevustest tulenevad riskid. Eelkõige tuleks keelata maksevahendajatel võtta kasutajatelt vastu hoiuseid ning lubada kasutada ainult makseteenuste osutamiseks kasutajatelt saadud raha. Tuleks sätestada, et klientide raha tuleb hoida eraldi maksevahendaja rahast, mis on ette nähtud muuks äritegevuseks. Maksevahendajate suhtes tuleks kohaldada ka tõhusaid rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid nõudeid.	(9) Maksevahendajale tegevusloa andmise ja selle kehtimise tingimustes peaksid olema usaldatavusnõuded, mis on proportsionaalsed vahendajate äritegevusega seotud tegevus- ja finantsriskidega. Siinkohal tuleb tagada, et sarnaseid riske koheldakse kõikide makseteenuse pakkujate osas sarnaselt. Maksevahendajatele esitatavad nõuded peaksid kajastama asjaolu, et maksevahendajad tegelevad rohkem spetsialiseerunud ja piiratud tegevusvaldkonnas ning nende riskid on kitsamad ja kergemini jälgitavad ning kontrollitavad kui krediidiasutuste mitmekülgsematest tegevustest tulenevad riskid. Eelkõige tuleks keelata maksevahendajatel võtta kasutajatelt vastu hoiuseid ning lubada kasutada ainult makseteenuste osutamiseks kasutajatelt saadud raha. Tuleks sätestada, et klientide raha tuleb hoida eraldi maksevahendaja rahast, mis on ette nähtud muuks äritegevuseks. Maksevahendajate suhtes tuleks kohaldada ka tõhusaid rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid nõudeid.
Muudatusettepanek 6 PÕHJENDUS 9 A (uus)
	(9 a) Samas kui maksevahendajate finantsstabiilsuse tagamine on oluline, ei ole maksevahendajatel sobiv anda selliseid laene nagu kinnisvara hüpoteeklaen ja keskpika tähtajaga tarbijalaen, kuna see on tihedalt seotud pangandusega. Siiski, kui krediiti antakse maksega seotud äritegevuse hõlbustamiseks ja see on lühiajaline, nt krediitkaartide väljastamisel, või see on muul moel maksevahendaja maksega seotud äritegevusega tihedalt seotud, on sobiv seda lubada, kui seda refinantseeritakse maksevahendaja enda rahalistest vahenditest ja mitte vahenditest, mida hoitakse klientide nimel maksega seotud äritegevuse jaoks.
Muudatusettepanek 7 PÕHJENDUS 10
(10) Liikmesriigid peaksid määrama ametiasutused, kes vastutavad maksevahendajatele tegevusloa andmise eest, et ametiasutused saaksid teha pidavat kontrolli ja otsustada, kas on vaja tegevusluba tühistada. Ühtse kohtlemise tagamiseks ei tohiks liikmesriigid kohaldada maksevahendajate suhtes lisaks käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele lisanõudeid. Kõiki pädevate asutuste tehtud otsuseid peaks siiski saama vaidlustada kohtus. Lisaks sellele ei peaks pädevate ametiasutuste ülesanded mõjutada maksesüsteemide järelevalvet, mis vastavalt asutamislepingu artikli 105 lõike 2 neljandale taandele on Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesanne.	10) Liikmesriigid määravad maksevahendajatele tegevusloa andmise, pideva kontrolli teostamise ja tegevusloa tühistamise üle otsustamise eest vastutavateks ametiasutusteks need asutused, kes tegelevad samade ülesannetega krediidiasutustes. Ühtse kohtlemise tagamiseks ei tohiks liikmesriigid kohaldada maksevahendajate suhtes lisaks käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele lisanõudeid. Kõiki pädevate asutuste tehtud otsuseid peaks siiski saama vaidlustada kohtus. Lisaks sellele ei peaks pädevate ametiasutuste ülesanded mõjutada maksesüsteemide järelevalvet, mis vastavalt asutamislepingu artikli 105 lõike 2 neljandale taandele on Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesanne.
Muudatusettepanek 8 PÕHJENDUS 14
(14) Direktiivi ei tuleks kohaldada sularahas tehtud või pabertšekkidel põhinevate maksetehingute suhtes, sest neid ei saa nende olemuse tõttu töödelda nii tõhusalt kui muid makseviise, eelkõige elektroonilisi makseid.	(14) Direktiivi ei tuleks kohaldada sularahas tehtud maksetehingute suhtes, kuna sularaha osas on ühtne maksete turg juba olemas. Käesolevat direktiivi ei tuleks kohalda ka nende maksetehingute suhtes, mis põhinevad pabertšekkidel, sest neid ei saa nende olemuse tõttu töödelda nii tõhusalt kui muid makseviise, eelkõige elektroonilisi makseid. Siiski peaks nimetatud valdkonna hea tava põhinema käesolevas direktiivis esitatud põhimõtetel.
Muudatusettepanek 9 PÕHJENDUS 15
(15) Direktiivis sisalduvaid eeskirju makseteenuste tingimuste läbipaistvuse ning makseteenuse pakkumise ja kasutamisega seotud õiguste ja kohustuste kohta ei tuleks kohaldada, kui maksetehingu summa on üle 50 000 euro, sest sellist summat ületavaid tehinguid töödeldakse tavaliselt teisiti ning need suunatakse erinevatesse võrkudesse ja nende suhtes kohaldatakse erinevaid tehnilisi ja õiguslikke menetlusi, mis tuleks säilitada.	välja jäetud
Muudatusettepanek 10 PÕHJENDUS 18
(18) Nõutav teave peaks olema proportsionaalne kasutajate vajadustega ning see tuleks edastada standardviisil. Ühekordse maksetehingu teabenõuded peaksid siiski erinema järjestikuseid maksetehinguid sätestava raamlepingu teabenõuetest.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 11 PÕHJENDUS 21
(21) Et makseteenuse kasutajal oleks stiimul teatada oma teenuse pakkujale liigse viivituseta igast tõendamisvahendi vargusest või kaotamisest ning seega vähendada autoriseerimata tehingute riski, peaks kasutaja vastutama üksnes piiratud summa eest kuni ajani, mil ta teatab makseteenuse pakkujale kadumisest või vargusest, kui makseteenuse kasutaja ei ole tegutsenud pettuse teel ega raske hooletusega. Kui kasutaja on makseteenuse pakkujale teatanud, et tema makse tõendamisvahendit võib väärkasutada, ei peaks kasutajalt nõudma nende edasiste kahjude kandmist, mis tulenevad selle vahendi autoriseerimata kasutamisest. Kui kasutaja makse tõendamisvahend ei ole kadunud ega varastatud, ei peaks ta autoriseerimata kasutamise tulemusel kandma finantstagajärgi.	(21) Et makseteenuse kasutajal oleks stiimul teatada oma teenuse pakkujale liigse viivituseta igast tõendamisvahendi vargusest või kaotamisest ning seega vähendada autoriseerimata tehingute riski, peaks kasutaja vastutama üksnes piiratud summa eest kuni ajani, mil ta teatab makseteenuse pakkujale kadumisest või vargusest, kui makseteenuse kasutaja ei ole tegutsenud pettuse teel ega raske hooletusega. Kui kasutaja on makseteenuse pakkujale teatanud, et tema makse tõendamisvahendit võib väärkasutada, ei peaks kasutajalt nõudma nende edasiste kahjude kandmist, mis tulenevad selle vahendi autoriseerimata kasutamisest. Makseteenuse pakkujad vastutavad oma toodete tehnilise turvalisuse eest.
Muudatusettepanek 12 PÕHJENDUS 21 A (uus)
	(21 a) Tõendamisvahendite autoriseerimata kasutuse korral tuleks muu hulgas lugeda raskeks hooletuseks järgmine käitumine: – vahendi omanik hoidis oma isiklikku identifitseerimisnumbrit või muud koodi kergesti äratuntaval kujul ja eriti elektroonilisel maksevahendil või objektil või dokumendil, mida omanik kandis kaasas koos maksevahendiga, ning – vahendi omanik ei teavitanud väljaandjat vahendi kaotamisest või varastamisest kohe pärast sellest teada saamist. Makseteenuse kasutaja hooletuse hindamisel võetakse arvesse kõiki asjaolusid. Väljaandja poolt nimetatud andmete väljaandmist ja maksevahendi kasutamist koos ainult omanikule teadaoleva koodiga ei tohiks pidada piisavaks tõendiks omaniku hooletuse kohta. Elektroonilise maksevahendi väljaandmist ja kasutamist käsitlevaid lepingu tingimusi, mille tulemus oleks suurendada kasutaja tõendamiskohustust või vähendada väljaandja tõendamiskohustust, tuleks pidada õigustühiseks.
Selgitus
Muudatusettepanek põhineb arvamuse koostaja muudatusettepanekul 63 ning seda tuleks käsitleda artiklit 46 selgitava põhjendusena.
Muudatusettepanek 13 PÕHJENDUS 22
(22) Tuleks sätestada kahju jagamine autoriseerimata maksetehingute puhul. Neid sätteid ei tuleks kohaldada makseteenuse kasutajate suhtes, kes on komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ (mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta, avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 20. mail 2003)23 määratletud mikroettevõtjatest suuremad ettevõtjad, sest neil on tavaliselt võimalik hinnata pettuse riski ja võtta tasakaalustavaid meetmeid.	(22) Tuleks sätestada kahju jagamine autoriseerimata maksetehingute puhul. Makseteenuse kasutajate suhtes, kes on ametialased kasutajad, võib kohaldada erinevaid sätteid, sest sellistel kasutajatel on tavaliselt võimalik hinnata pettuse riski ja võtta tasakaalustavaid meetmeid.
Selgitus
Äriühingud teevad rohkem makseid kui tarbijad ning statistiliselt on nendega seotud vigade oht suurem. Neile tuleks pakkuda samaväärset kaitset, kuid nemad peaksid kandma suurema osa kahjust kui tarbija.
Muudatusettepanek 14 PÕHJENDUS 24
(24) Pidades silmas kiirust, millega nüüdisaegsed, täielikult automatiseeritud maksesüsteemid maksetehinguid töötlevad, mis tähendab seda, et pärast teatavat aega ei saa maksejuhiseid tühistada ilma käsitsi sekkumise suurte kuludeta, on vaja määrata tühistamise kindal tähtaeg, et võimaldada tõhus töötlemine koos õiguskindluse tagamisega kõigi seotud isikute jaoks. On kohane määratleda see aeg makseteenuse pakkuja poolse maksetehingu aktseptimise ajana ja sätestada, et see tuleks otse või kaudselt teatada makseteenuse kasutajale.	(24) Pidades silmas kiirust, millega nüüdisaegsed, täielikult automatiseeritud maksesüsteemid maksetehinguid töötlevad, mis tähendab seda, et pärast teatavat aega ei saa maksejuhiseid tühistada ilma käsitsi sekkumise suurte kuludeta, on vaja määrata maksejuhise tühistamatuks muutumise aeg, et võimaldada tõhus töötlemine koos õiguskindluse tagamisega kõigi seotud isikute jaoks. On kohande määratleda see aeg makseteenuse pakkuja poolse maksetehingu kättesaamise ajana. Siiski, kui makseteenuse pakkuja ei ole makset töödelnud, peaks makseteenuse kasutajal olema võimalik taotleda, et makset ei sooritataks.
Muudatusettepanek 15 PÕHJENDUS 26
(26) Tasudega seoses on kogemused näidanud, et tasude jagamine maksja ja makse saaja vahel on kõige tõhusam süsteem, sest see soodustab maksete otsetöötlemist. Seetõttu tuleks sätestada, et makseteenuse pakkuja võtab tasu otse maksjalt ja makse saajalt. Seda tuleks kohaldada siiski üksnes siis, kui nii maksja kui ka makse saaja makseteenuse pakkujad asuvad ühenduses ning kui tehing ei nõua valuutavahetust.	(26) Tasudega seoses on kogemused näidanud, et tasude jagamine maksja ja makse saaja vahel on kõige tõhusam süsteem, sest see soodustab maksete otsetöötlemist. Seetõttu tuleks sätestada, et tavaliselt võtab makseteenuse pakkuja tasu otse maksjalt ja makse saajalt. Seda tuleks kohaldada siiski üksnes siis, kui tehing ei nõua valuutavahetust. Paljude kaubanduslike, tööalaste või maksudega seotud tehingute puhul on tavapärane või oluline, et üks osapool kannab kõik kulud. Ehkki tasude jagamine peaks olema normiks, võivad maksja või makse saaja ja nende vastav makseteenuse pakkuja leppida kokku erandis, mis annab maksjale või makse saajale võimaluse kanda kõik kulud.
Muudatusettepanek 16 PÕHJENDUS 27
(27) Maksete tõhususe parandamiseks ühenduses tuleks sätestada maksimaalne ühepäevane sooritamisaeg kõigi maksja algatatud maksete, sealhulgas krediidi- ja rahaülekannete puhul, mis ei nõua vääringu konverteerimist. Kõigi muude maksete korral, näiteks makse saaja poolt või kaudu algatatud maksed, sealhulgas otsearveldused ja kaardimaksed, tuleks kohaldada ühepäevast sooritusaega, kui makseteenuse pakkujal ja makseteenuse kasutajal puudub selge kokkulepe pikema sooritusaja kohta. Võttes siiski arvesse asjaolu, et riigisiseste maksete infrastruktuurid on tihti väga tõhusad, võivad liikmesriigid alles jätta eeskirjad ühest päevast lühema sooritusaja kohta riigisiseste maksete jaoks, et vältida igasugust kõrvalekallet teenuse senisest tasemest.	(27) Maksete tõhususe parandamiseks ühenduses tuleks seada eesmärgiks maksimaalne kahepäevane sooritamisaeg kõigi eurodes ja muudes ELi vääringutes tehtavate maksja algatatud maksete, sealhulgas krediidi- ja rahaülekannete puhul. Kõigi muude maksete korral, näiteks makse saaja poolt või kaudu algatatud maksed, sealhulgas otsearveldused ja kaardimaksed, tuleks samuti kohaldada kahepäevast sooritusaega, kui makseteenuse pakkujal ja makseteenuse kasutajal puudub selge kokkulepe pikema sooritusaja kohta. Võttes siiski arvesse asjaolu, et riigisiseste maksete infrastruktuurid on tihti väga tõhusad, võivad liikmesriigid vajadusel alles jätta eeskirjad ühest päevast lühema sooritusaja kohta riigisiseste maksete jaoks, et vältida igasugust kõrvalekallet teenuse senisest tasemest.
Muudatusettepanek 17 PÕHJENDUS 27 A (uus)
	(27 a) Ehkki praegu ei ole võimalik nõuda sellist süsteemidesse investeerimist, mis tagaks, et maksed toimuksid kiiremini kui makse sooritamise päevale järgneva teise arvelduspäeva lõpuks (D+2), siis on soovitatav, et 2014. aastaks oleksid kõik maksetehingud makse saajale kättesaadavad makse sooritamise päevale järgneval esimesel arvelduspäeval.
Muudatusettepanek 18 PÕHJENDUS 27 B (uus)
	(27 b) Tuleb ergutada krediidiasutuste klientide liikuvust, võttes eelkõige kasutusele konto numbri kaasaskantavuse või teised samalaadse eesmärgiga alternatiivsed teenused, mida pakutakse krediidiasutuse vahetamisel, ning lihtsustades pangakonto avamist teises liikmesriigis.
Muudatusettepanek 19 PÕHJENDUS 28
(28) Võttes arvesse erinevusi ühenduse ja kolmandate riikide maksesüsteemide toimimise eeskirjades, on kohane piirata täissummat ja sooritusaega käsitlevate sätete kohaldamist üksnes nende juhtudega, kui nii maksja kui ka makse saaja makseteenuse pakkujad asuvad ühenduses.	(28) Täissummat ja sooritusaega käsitlevad sätted peaksid põhinema heal taval, kui üks makseteenuse pakkujatest ei asu ühenduses.
Muudatusettepanek 20 PÕHJENDUS 29
(29) Makseteenuse kasutajal on väga oluline teada makseteenuste tegelikke kulusid ja tasusid, et teha kohane valik. Järelikult ei tohiks lubada läbipaistmatuid hinnakujunduse meetodeid, sest on üldiselt teada, et selliste meetodite puhul on tarbijal erakordselt raske määrata kindlaks makseteenuse tegelik hind. Eelkõige ei tohiks lubada kasutajale ebasoodsa väärtuspäeva kasutamist.	(29) Makseteenuse kasutajatel on väga oluline teada makseteenuste tegelikke kulusid ja tasusid, et teha oma valik. Järelikult ei tohiks lubada läbipaistmatuid hinnakujunduse meetodeid, sest on üldiselt teada, et selliste meetodite puhul on tarbijal erakordselt raske määrata kindlaks makseteenuse tegelik hind. Eelkõige ei tohiks lubada kasutajale ebasoodsa väärtuspäeva kasutamist.
Muudatusettepanek 21 PÕHJENDUS 30
(30) Maksesüsteemi sujuv ja tõhus toimimine sõltub sellest, kas kasutaja saab olla kindel, et makseteenuse pakkuja sooritab maksetehingu korrektselt ja kokkulepitud ajaks. Formaalselt ei ole selleks takistusi. Esiteks saab teenuse pakkuja hinnata riske, mis on seotud maksetehinguga, mille ta on aktseptinud sooritamiseks. Teiseks võimaldab just teenuse pakkuja kasutada maksesüsteemi, teeb korralduse tagasi kutsuda valesti suunatud või eraldatud raha ja teeb enamikul juhtudel otsuse, milliseid vahendajaid kaasata tehingu sooritamisse. Kolmandaks võimaldab suur hulk tehtud maksetehinguid pealegi pakkujal kergemini vigade või maksesüsteemi rikete riski vastastikuseks muuta ning seda riski kajastada oma tasudes. Kõiki neid kaalutlusi arvesse võttes on täiesti kohane kehtestada makseteenuse pakkuja range vastutus kasutajalt aktseptitud maksetehingu sooritamise eest. Neid range vastutuse sätteid ei tuleks siiski kohaldada täielikult, kui makse saaja makseteenuse pakkuja asub väljaspool ühendust.	(30) Maksesüsteemi sujuv ja tõhus toimimine sõltub sellest, kas kasutaja saab olla kindel, et makseteenuse pakkuja sooritab maksetehingu korrektselt ja kokkulepitud ajaks. Üldiselt saab teenusepakkuja hinnata riske, mis on seotud maksetehinguga, mille ta on aktseptinud sooritamiseks. Just teenuse pakkuja võimaldab kasutada maksesüsteemi, teeb korralduse tagasi kutsuda valesti suunatud või eraldatud raha ja teeb enamikul juhtudel otsuse, milliseid vahendajaid kaasata tehingu sooritamisse. Kõiki neid kaalutlusi arvesse võttes on täiesti kohane kehtestada makseteenuse pakkuja range vastutus kasutajalt aktseptitud maksetehingu sooritamise eest, välja arvatud vääramatu jõu korral.
Muudatusettepanek 22 PÕHJENDUS 31 A (uus)
	(31 a) Käesolev direktiiv peaks kaitsma selliste maksevahendite toimimist, mida mõnes liikmesriigis kasutatakse igal aastal väga tõhusalt ja paljudes tehingutes ning mis kujutavad endast käesoleva direktiivi eesmärkidele tühist ohtu.
Selgitus
Käesolev põhjendus on seotud uue artikliga 53 a; vt selle artikli juurde kuuluvat selgitust.
Muudatusettepanek 23 PÕHJENDUS 32
(32)     Selleks et hõlbustada pettuste tõhusat ärahoidmist ja võidelda pettuste vastu kõikjal ühenduses, tuleks sätestada tõhus andmevahetus makseteenuse pakkujate vahel, kellel tuleks lubada koguda, töödelda ja vahetada maksepettustega seotud isikute isikuandmeid. Kõiki neid tegevusi tuleks läbi viia kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 24 PÕHJENDUS 40
(40) Õiguskindluse huvides on kohane teha üleminekukorraldus, vastavalt millele võivad isikud, kes on alustanud maksevahendajana tegevust kooskõlas riigi õigusaktidega, mis on jõus enne käesoleva direktiivi jõustumist, jätkata seda tegevust kõnealuses liikmesriigis kindlaksmääratud aja jooksul.	(40) Õiguskindluse huvides on kohane teha üleminekukorraldus, vastavalt millele võivad juriidilised isikud, kes on alustanud maksevahendajana tegevust kooskõlas riigi õigusaktidega, mis on jõus enne käesoleva direktiivi jõustumist, jätkata seda tegevust kõnealuses liikmesriigis kindlaksmääratud aja jooksul.
Muudatusettepanek 25 ARTIKLI 1 ESIMESE LÕIGU SISSEJUHATAV OSA
Käesolevas direktiivis sätestatakse eeskirjad, mille kohaselt liikmesriigid eristavad nelja makseteenuse pakkujate kategooriat:	1. Käesolevas direktiivis sätestatakse eeskirjad, mille kohaselt liikmesriigid eristavad viit makseteenuse pakkujate kategooriat:
Muudatusettepanek 26 ARTIKLI 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT A
(a) krediidiasutused direktiivi 2000/12/EÜ tähenduses;	a) krediidiasutused direktiivi 2000/12/EÜ artikli 1 esimese lõigu punkti 1 tähenduses;
Muudatusettepanek 27 ARTIKLI 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT B
(b) e-raha asutused direktiivi 2000/46/EÜ tähenduses;	b) e-raha asutused direktiivi 2000/46/EÜ artikli 1 lõike 3 punkti a tähenduses;
Muudatusettepanek 28 ARTIKLI 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT D
(d) muud füüsilised või juriidilised isikud, kellele on antud tegevusluba kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 6 makseteenuste osutamiseks kõikjal ühenduses, edaspidi „maksevahendajad“.	d) „maksevahendajad“ käesoleva direktiivi tähenduses;
Selgitus
Raportööri arvates ei ole asjakohane võimaldada füüsilistel isikutel teostada maksevahendajate toiminguid.
Muudatusettepanek 29 ARTIKLI 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT D A (uus)
	da) keskpangad, kui nad ei täida neile EÜ asutamislepingu artikli 105 lõikes 2 määratud ülesandeid.
Muudatusettepanek 30 ARTIKLI 1 ESIMENE A LÕIK (uus)
	Liikmesriike või nende piirkondlikke või kohalikke ametiasutusi ei käsitata makseteenuse pakkujatena.
Muudatusettepanek 31 ARTIKLI 1 TEINE LÕIK
Käesolevas direktiivis sätestatakse ka läbipaistvusega seotud tingimused ning vastavad kasutajate ja teenusepakkujate õigused ja kohustused seoses makseteenuste osutamisega tavalise tegevuse või äritegevusena.	2. Käesolevas direktiivis sätestatakse ka läbipaistvusega seotud tingimused ning vastavad makseteenuse kasutajate ja makseteenuse pakkujate õigused ja kohustused seoses makseteenuste osutamisega tavalise tegevuse või äritegevusena.
Muudatusettepanek 32 ARTIKLI 1 KOLMAS LÕIK
Rahandusasutustena tegutsevaid keskpankasid ja makseteenuseid osutavaid riigiasutusi ei loeta makseteenuste pakkujateks.	välja jäetud
Muudatusettepanek 33 ARTIKLI 1 KOLMAS A LÕIK (uus)
	Käesolevat direktiivi ei kohaldata krediidiühistutele, mida reguleerivad riiklikud õigusaktid.
Selgitus
Krediidiühistud on üldiselt väikesemahulised teenuse pakkujad, kes osutavad säästmis- ja laenu andmise teenuseid liikmetele, keda seovad ühised huvid. Nad etendavad olulist osa finantsalase tõrjutusega võitlemisel. Paljud neist ei tööta iga päev ja seetõttu ei suudaks täita mõningaid käesoleva direktiivi äritegevust käsitlevaid sätteid. Krediidiühistud on oma olemuselt kohalikud asutused ja on väga ebatõenäoline, et nende tegevus hõlmaks piiriüleseid tehinguid.
Muudatusettepanek 34 ARTIKKEL 2
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ainult lisas loetletud äritegevuste suhtes, mis seisnevad maksetehingute sooritamises füüsilise või juriidilise isiku nimel, edaspidi „makseteenused“, kui vähemalt üks makseteenuse pakkujatest asub ühenduses.	Käesolevat direktiivi kohaldatakse ühendusesisestele makseteenustele. Olenemata artiklist 65, kohaldatakse käesoleva direktiivi III ja IV jaotist ainult siis, kui tehinguga seotud mõlemad makseteenuse pakkujad või ainus makseteenuse pakkuja asub ühenduses.
Makseteenuste suhtes, mille tehingu väärtus on üle 50 000 euro, ei kohaldata siiski III ja IV jaotist.	Siiski ei kohaldata III ja IV jaotist, kui makseteenuse kasutaja:   a) on artiklis 4 määratletud ametialane kasutaja või b) ta on nõustunud lepingus sätestatud alternatiivsete tingimustega.
Käesoleva direktiivi tähenduses on maksetehing maksja või makse saaja algatatud toiming, mis seisneb raha sissemaksmises, väljavõtmises või ülekandmises maksjalt saajale, sõltumata makseteenuse kasutajate vahelistest kohustustest.
2. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat direktiivi mis tahes vääringus tehtavate makseteenuste suhtes.	Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat direktiivi eurodes või mis tahes liikmesriigi ametlikus vääringus tehtavate makseteenuste suhtes.
Muudatusettepanek 35 ARTIKLI 3 PUNKT A
(a) tehingud, mis seisnevad üksnes sularaha ülekandes maksjalt makse saajale;	a) maksetehingud, mis seisnevad üksnes sularaha otseses ülekandes maksjalt makse saajale, muutmata sularaha elektroonsel kujul edastatavaks rahaks ega e-rahaks direktiivi 2000/46/EÜ tähenduses, sealhulgas maksetehingud, mille puhul maksja ja makse saaja on sama isik või maksja on makse saajale andnud raha väljavõtmiseks loa ja tehing sisaldab üksnes raha väljavõtmist.
Selgitus
Vajalik selleks, et kaotada kohustus esitada teavet tehingu kohta, mis hõlmab sularaha väljavõtmist maksekontolt, kui maksja ja makse saaja on sama isik.
Muudatusettepanek 36 ARTIKLI 3 PUNKT D
(d) raha tagasimaksmine makse saaja poolt maksjale pärast maksetehingut makseteenuse kasutaja selge taotluse korral, mis on tehtud enne maksetehingu sooritamist maksekaardiga ja mis ei sõltu üldse ostetud kauba või teenuse hinnast;	d) raha maksmine makse saaja poolt maksjale maksetehingu osana makseteenuse kasutaja selge taotluse korral enne maksetehingu sooritamist kaupade või teenuste ostmiseks;
Muudatusettepanek 37 ARTIKLI 3 PUNKT E
(e) välisvaluuta vahetamine kohalikku vääringusse ja vastupidi, st toimingud sularahas, mille puhul raha ei hoita sularahadeposiidina maksekontol;	e) rahavahetus, st toimingud sularahas, mille puhul raha ei hoita maksekontol;
Muudatusettepanek 38 ARTIKLI 3 PUNKTI F ALAPUNKT II A (uus)
	ii a) paberil käskvekslid kooskõlas 7. juuni 1930. aasta Genfi konventsiooniga, milles sätestatakse veksleid ja võlakirju käsitlevad ühtsed õigusnormid;
Muudatusettepanek 39 ARTIKLI 3 PUNKTI F ALAPUNKT III
(iii) paberil maksetähikud;	välja jäetud
Muudatusettepanek 40 ARTIKLI 3 PUNKTI F ALAPUNKT IV
(iv) paberil reisitšekid;	välja jäetud
Muudatusettepanek 41 ARTIKLI 3 PUNKTI F ALAPUNKT V
(v) paberil võlakirjad;	välja jäetud
Selgitus
Muude paberil maksevahendite kohta kui tšekid (st märkimisväärse summaga maksetähikud või reisitšekid), mille suhtes kohaldatakse Genfi konventsiooni, peaksid kehtima käesoleva direktiivi sätted. Nende väljajätmine, nagu praegu kavandatud, rikuks tehnoloogia neutraalsuse põhimõtet, kuna paberil maksevahenditele ei kohaldataks Euroopa tasandil ühtegi õigusakti, samas kui elektrooniliste vahendite osas kohaldatakse nn e-raha direktiivi 2000/46/EÜ.
Muudatusettepanek 42 ARTIKLI 3 PUNKT G
(g) maksetehingud, mis sooritatakse makse- või väärtpaberiarveldussüsteemis või arveldusvahendajate, kesksete osalejate ja/või keskpankade ja makseteenuse pakkujate ning nende esindajate või tütarettevõtjate vahel, välja arvatud seoses artikliga 23;	g) maksetehingud, mis sooritatakse makse- või väärtpaberiarveldussüsteemis või arveldusvahendajate, kesksete osalejate ja/või keskpankade ja makseteenuse pakkujate ning nende esindajate või tütarettevõtjate vahel, ilma et see piiraks artikli 23 kohaldamist;
Muudatusettepanek 43 ARTIKLI 3 PUNKT I
(i) teenused, mida võib kasutada kaupade või teenuste omandamiseks ainult liitunud teenuse pakkujate piiratud võrgus ning mis põhinevad eelkõige maksetähikutel ja -kaartidel, kui need ei ole tagastatavad;	i) teenused, mis põhinevad maksevahenditel, mis on kas i) ette makstud ja kasutajale mittetagastatavad ning mille puhul nominaalväärtus on määratletud kasutamiseks või ii) üldisemat laadi vahendid, kui neid kasutatakse kas kaupade või teenuste omandamiseks ainult väljaandja poolt määratletud liitunud teenusepakkujate piiratud võrgus.
Muudatusettepanek 44 ARTIKLI 3 PUNKT J
(j) mobiiltelefoni või muu digitaalse või IT-seadme abil sooritatavad maksetehingud, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:	j) telekommunikatsiooni-, digitaalse või IT-seadme abil sooritatavad maksetehingud, kui kaup või teenus on suunatud seadmele enesele ning kui makse tehakse otseselt telekommunikatsiooni- või IT-süsteemi või -võrgustikku opereerivale teenusepakkujale ja mitte kolmandale isikule.
(i) telekommunikatsiooni- või IT-süsteemi või -võrku opereeriv teenuse pakkuja on tihedalt seotud digitaalkauba või pakutava elektroonilise sideteenuse arendamisega;
(ii) kaupa ja teenust ei saa teenuse pakkuja puudumisel tarnida;
(iii) ei ole alternatiivset tasumisviisi.
Muudatusettepanek 45 ARTIKLI 3 PUNKT K
(k) makseteenuse pakkujate ning nende esindajate või tütarettevõtjate vahel tehtavad maksetehingud.	k) makseteenuse pakkujate vahel ning nende esindajate või filiaalide vahel iseseisvalt tehtavad maksetehingud.
Muudatusettepanek 46 ARTIKLI 4 ESIMESE LÕIGU PUNKTID I JA II
(i) füüsilisest isikust maksevahendaja korral liikmesriik, kus asub makseteenuse pakkuja peakontor;
(ii) juriidilisest isikust maksevahendaja korral liikmesriik, kus on tema registrijärgne asukoht;	ii) liikmesriik, kus on maksevahendaja registrijärgne asukoht;
Selgitus
Artikli 1 esimese lõigu punkti d muutmisest tulenevad muudatused.
Muudatusettepanek 47 ARTIKLI 4 PUNKT 2
(2) asukohaliikmesriik – liikmesriik, mis ei ole päritoluliikmesriik ja kus makseteenuse pakkujal on filiaal või esindaja või kus ta osutab makseteenuseid;	2) asukohaliikmesriik – liikmesriik, mis ei ole päritoluliikmesriik ja kus maksevahendajal on filiaal või esindaja või kus ta osutab makseteenuseid;
Muudatusettepanek 48 ARTIKLI 4 PUNKT 2 A (uus)
	2 a) makseteenus – käesoleva direktiivi lisas loetletud äritegevused, mis hõlmavad füüsilise või juriidilise isiku nimel sooritatavaid maksetehinguid;
Muudatusettepanek 49 ARTIKLI 4 PUNKT 2 B (uus)
	2 b) maksevahendaja – juriidiline isik, kellele on kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 6 antud luba pakkuda ja teostada makseteenuseid kogu ühenduses;
Muudatusettepanek 50 ARTIKLI 4 PUNKT 2 C (uus)
	2 c) maksetehing – maksja või makse saaja algatatud raha paigutamise, ülekandmise või väljavõtmise toiming, mis ei sõltu maksja või makse saaja vahelistest võimalikest kohustustest;
Muudatusettepanek 51 ARTIKLI 4 PUNKT 3 A (uus)
	3 b) registrijärgne asukoht – ettevõtja registrijärgne asukoht, kus ja kuivõrd ettevõtja tegutseb makseteenuse pakkujana; lisaks peakontori registrijärgsele asukohale võib see olla mis tahes koht, kus ettevõtjal on tütarettevõtja, filiaal, harukontor, vastuvõtupunkt või kohalik esindus, ning mis tahes koht, kus ettevõtja esindajal on ettevõtja nimele kuuluv tegevuskoha aadress.
Selgitus
Ettevõtja registrijärgse asukoha mõistet ei ole piisavalt selgelt määratletud.
Muudatusettepanek 52 ARTIKLI 4 PUNKT 3 B (uus)
	3 b) avatud maksesüsteem – maksesüsteem, kus maksjal ja makse saajal on tavaliselt erinevad makseteenuse pakkujad, kes mõleamad tegutsevad samas maksesüsteemis, või deebet- ja krediitmaksekaarditehingute ja sarnaste tehingute korral maksesüsteem, kus maksjal ja makse saajal on tavaliselt erinevad makseteenuse pakkujad, kes mõlemad on otseselt lepingulises suhtes süsteemi teiste pakkujatega ja mitte ainult keskse loa andjaga ning kes võivad maksesüsteemi eeskirjade raames olla seotud teiste teenusepakkujatega lepingulise suhte kaudu maksesüsteemis tegutseva teenusepakkujaga;
Muudatusettepanek 53 ARTIKLI 4 PUNKT 4
(4) maksja – füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus käsutada raha ja kes lubab raha makse saajale üle kanda;	4) maksja – füüsiline või juriidiline isik, kes on maksekonto omanik või kes lubab kontoomanikuna kontolt rahaülekande teha, või kui maksekontot ei ole, siis füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus käsutada raha ja kes annab korralduse rahaülekande tegemiseks;
Muudatusettepanek 54 ARTIKLI 4 PUNKT 5
(5) makse saaja – füüsiline või juriidiline isik, kes peaks olema maksetehinguga ülekantava raha lõplik saaja;	5) makse saaja – füüsiline või juriidiline isik, kes peaks olema maksetehinguga ülekantava raha saaja;
Muudatusettepanek 55 ARTIKLI 4 PUNKT 6 A (uus)
	6 a) ametialane kasutaja – füüsiline või juriidiline isik, kes toimib eranditult eesmärkidel, mis on seotud tema kaubandus-, majandus- või kutsetegevusega;
Muudatusettepanek 56 ARTIKLI 4 PUNKT 6 B (uus)
	6 a) raamleping – makseteenuse leping, mida iseloomustab tõsiasi, et see kohustab makseteenuse pakkujat teostama tulevikus maksja korraldusel üksikuid või järjestikuseid maksetehinguid;
Selgitus
Vt artikli 29 muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek 57 ARTIKLI 4 PUNKT 7
(7) maksekonto – makseteenuse kasutaja nimel olev konto, mida kasutatakse üksnes maksetehinguteks;	7) maksekonto – makseteenuse ühe või enama kasutaja nimel olev konto, mida kasutatakse maksetehinguteks;
Muudatusettepanek 58 ARTIKLI 4 PUNKT 8
(8) raha – sularaha, elektroonsel kujul edastatav raha ja e-raha, millele on osutatud direktiivis 2000/46/EÜ;	8) raha – rahatähed ja mündid, elektroonsel kujul edastatav raha ja e-raha, millele on osutatud direktiivis 2000/46/EÜ;
Muudatusettepanek 59 ARTIKLI 4 PUNKT 11 A (uus)
	11 a) sooritamisaeg – arvelduspäevade arv teenusepakkuja poolse maksejuhise aktseptimise ja ajahetke vahel, millal summa on makse saajale kättesaadav;
Muudatusettepanek 60 ARTIKLI 4 PUNKT 12
(12) aluskurss – vahetuskurss, millele tuginedes arvutatakse valuutavahetuskurss ja mis pärineb allikast, mida saavad kontrollida mõlemad makseteenuse lepingu pooled;	12) aluskurss – vahetuskurss, mille makseteenuse pakkuja teeb kättesaadavaks või mis pärineb avalikkusele kättesaadavast allikast, mille osas makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja lepivad kokku, et sellele tuginedes arvutatakse maksetehinguga seotud valuutavahetuskurss;
Selgitus
Ei ole olemas sellist asja nagu „sõltumatu indeks või baas” vahetuskursi määramiseks, seetõttu võib osutuda võimatuks, et kumbki pool suudaks eraldi teha hindalks aluskursi allika. Muudatusettepaneku eesmärk on selgitada seda punkti, säilitades samas oluline läbipaistvuse nõue, millest saavad kasu nii tarbijad kui ka konkurents, ning tagada, et pooled lepivad allika suhtes kokku.
Muudatusettepanek 61 ARTIKLI 4 PUNKT 13
(13) autentimine – toiming, mis võimaldab makseteenuse pakkujal kontrollida, et maksejuhise algatajal on õigus seda teha;	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 62 ARTIKLI 4 PUNKT 14
(14) alusintressimäär – intressimäär, millele tuginedes arvutatakse kasutatav intressimäär ja mis pärineb allikast, mida saavad kontrollida mõlemad makseteenuse lepingu pooled;	(14) alusintressimäär – intressimäär, millele tuginedes arvutatakse kasutatav intressimäär ja mis pärineb avalikkusele kättesaadavast allikast, mida saavad kontrollida mõlemad makseteenuse lepingu pooled;
Muudatusettepanek 63 ARTIKLI 4 PUNKT 15
(15) kordumatu tunnus – makseteenuse kasutaja poolt esitatud ja makseteenuse pakkuja poolt määratud teave teise maksetehingus osaleva kasutaja üheseks kindlakstegemiseks, milleks on rahvusvaheline kontonumber (IBAN), panga tunnuskood (BIC), konto number, kaardi number või nimi;	15) kordumatu tunnus – makseteenuse kasutaja poolt esitatud ja makseteenuse kasutajale makseteenuse pakkuja poolt määratud tähtede, numbrite või sümbolite kombinatsioon teise maksetehingus osaleva kasutaja üheseks kindlakstegemiseks;
Selgitus
Antud määratlus pakub erinevatele maksesüsteemidele paindlikkust nõuete määratlemisel, samas jätakse SEPA-süsteemidele õigus nõuda rahvusvahelise kontonumbri (IBAN) kasutamist. Samas jäetakse määratlusega edaspidiseks liikumisruum uuest tehnoloogiast või tarbijate nõudlusest tingitud tunnustele.
Muudatusettepanek 64 ARTIKLI 4 PUNKT 16
(16)     maksevahendaja esindaja – füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb makseteenuste osutamisel maksevahendaja nimel;	16)      maksevahendaja esindaja – juriidiline isik, kes tegutseb makseteenuste osutamisel maksevahendaja nimel;
Muudatusettepanek 65 ARTIKLI 4 PUNKT 19
(19) püsiv andmekandja – vahend, mis võimaldab makseteenuse kasutajale isiklikult adresseeritud teavet salvestada viisil, mis võimaldab teabe saamise eesmärgil mõistliku aja jooksul sellele juurde pääseda ja seda muutmata kujul taasesitada; eeskätt kuuluvad püsivate andmekandjate hulka konto väljavõtte printerite väljatrükid, disketid, CD-ROMid, DVDd ja personaalarvutite kõvakettad, millele salvestatakse elektronposti, kuid nende hulka ei kuulu veebilehed, kui need ei vasta käesoleva punkti esimeses lõigus täpsustatud kriteeriumidele.	19) püsiv andmekandja – vahend, mis võimaldab makseteenuse kasutajal isiklikult talle adresseeritud teavet salvestada viisil, mis võimaldab teabe saamise eesmärgil mõistliku aja jooksul sellele juurde pääseda ja seda muutmata kujul taasesitada;
Muudatusettepanek 66 ARTIKLI 4 PUNKT 19 A (uus)
	19 a) arvelduspäev – päev, mil maksetehingus osaleva maksja või makse saaja makseteenuse pakkuja või vastavalt asjaoludele maksetehingu sooritamisse kaasatud vahendaja on avatud tehingu sooritamiseks vajalikuks äritegevuseks;
Muudatusettepanek 67 ARTIKLI 4 PUNKT 19 B (uus)
	19 b) haldur – haldus- või kohtuasutuste poolt määratud isik või organ, kelle ülesandeks on saneerimismeetmete juhtimine;
Muudatusettepanek 68 ARTIKLI 4 PUNKT 19 C (uus)
	19 c) haldus- või kohtuasutused – liikmesriikide haldus- või kohtuasutused, mis on pädevad rakendama saneerimismeetmeid või likvideerimismenetlusi;
Muudatusettepanek 69 ARTIKLI 4 PUNKT 19 D (uus)
	19 d) saneerimismeetmed – meetmed, mille eesmärk on säilitada või taastada maksevahendaja finantsolukord ning mis võivad mõjutada kolmandate isikute eelnevalt olemasolevaid õigusi, sealhulgas meetmed, mis hõlmavad maksete peatamise, täitemeetmete peatamise või nõuete vähendamise võimalust;
Muudatusettepanek 70 ARTIKLI 4 PUNKT 19 E (uus)
	19 e) likvideerija – haldus- või kohtuasutuste poolt määratud isik või organ, kelle ülesandeks on likvideerimismenetluste juhtimine;
Muudatusettepanek 71 ARTIKLI 4 PUNKT 19 F (uus)
	19 f) likvideerimismenetlus – haldus- või kohtuasutuste algatatav ja kontrollitav kõiki võlausaldajaid puudutav menetlus, mille eesmärk on kõnealuste asutuste järelevalve all olevate varade realiseerimine, sealhulgas juhul, kui menetlus lõpetatakse kokkuleppe või muu sarnase meetme abil;
Muudatusettepanek 72 ARTIKLI 4 PUNKT 19 H (uus)
	19 h) mikromaksed – makseleping, mille väärtus ei ületa 10 eurot;
Muudatusettepanek 73 ARTIKLI 5 ESIMESE LÕIGU SISSEJUHATAV OSA
Maksevahendaja tegevusloa saamiseks esitatakse päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele kirjalik taotlus koos järgmiste dokumentidega:	Maksevahendaja tegevusloa saamiseks esitatakse päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele taotlus koos järgmiste dokumentidega:
Muudatusettepanek 74 ARTIKLI 5 ESIMESE LÕIGU PUNKT B
(b) äriplaan koos esimese kolme majandusaasta esialgse eelarvekalkulatsiooniga, mis lubab eeldada, et taotluse esitaja suudab rakendada usaldusväärseks tegutsemiseks kohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, vahendeid ning menetlusi;	b) äriplaan koos esimese kolme majandusaasta prognoositava eelarvekalkulatsiooniga, mis näitab, et taotluse esitaja suudab rakendada usaldusväärseks tegutsemiseks kohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, vahendeid ning menetlusi;
Muudatusettepanek 75 ARTIKLI 5 ESIMESE LÕIGU PUNKT B A (uus)
	b a) tõendid selle kohta, et artiklis 5 b esitatud algkapitali summa on maksevahendaja vabas ja piiramatus kasutuses.
Muudatusettepanek 76 ARTIKLI 5 ESIMESE LÕIGU PUNKT B B (uus)
	b b) artikli 5 b lõike 4 punkti a kohase raha seaduspärase eraldamise menetluse kirjeldus;
Muudatusettepanek 77 ARTIKLI 5 ESIMESE LÕIGU PUNKT C
(c) taotluse esitaja haldus- ja raamatupidamismenetluste kirjeldus, mis lubab eeldada, et ta rakendab usaldusväärseid ja piisavaid menetlusi ning kontrollimisi;	c) taotluse esitaja haldus-, riskijuhtimis- ja raamatupidamismenetluste kirjeldus, mis näitab, et kõnealune kontroll on proportsionaalne, asjakohane, usaldusväärne ja piisav;
Muudatusettepanek 78 ARTIKLI 5 ESIMESE LÕIGU PUNKT D
(d) taotluse esitaja kehtestatud sisekontrollimehhanismide kirjeldus rahapesuga seotud kohustuste täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ alusel;	d) taotluse esitaja kehtestatud sisekontrollimehhanismide kirjeldus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustuste täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ alusel;
Muudatusettepanek 79 ARTIKLI 5 ESIMESE LÕIGU PUNKT E
(e) taotluse esitaja riskijuhtimismenetluse kirjeldus;	välja jäetud
Selgitus
Ühendatud punktiga c.
Muudatusettepanek 80 ARTIKLI 5 ESIMESE LÕIGU PUNKT H
(h) kui taotluse esitaja on juriidiline isik, andmed teda esindavate füüsiliste isikute, enamusaktsionäride ja juhatuse liikmete kohta ning tõendid, et nendel isikutel on hea maine ning makseteenustega tegelemiseks kohased teadmised ja võimed;	h) andmed teda esindavate füüsiliste isikute, enamusaktsionäride ja juhatuse liikmete kohta ning tõendid, et nendel isikutel on hea maine ning makseteenustega tegelemiseks kohased teadmised ja võimed;
Muudatusettepanek 81 ARTIKLI 5 ESIMESE LÕIGU PUNKT I
(i) andmed juhi kohta ja tõendid, et isikul, kes tegelikult taotluse esitaja tööd juhib, on piisavalt hea maine ning makseteenuste osutamiseks kohased teadmised ja suutlikkus;	i) andmed direktorite ja maksevahendaja juhtimise eest vastutavate isikute kohta ja tõendid, et neil on piisavalt hea maine ning makseteenuste osutamiseks kohased teadmised ja suutlikkus, nagu on kindlaks määranud maksevahendaja päritoluliikmesriik;
Muudatusettepanek 82 ARTIKLI 5 ESIMESE LÕIGU PUNKT J
(j) taotluse esitaja õiguslik seisund;	j) taotluse esitaja õiguslik seisund ja põhikiri;
Muudatusettepanek 83 ARTIKLI 5 ESIMESE LÕIGU PUNKT K
(k) aadress, kust saab asjaomaseid dokumente.	k) peakontori aadress kooskõlas artikliga 14.
Muudatusettepanek 84 ARTIKLI 5 TEINE LÕIK
Punkti c kohaldamiseks esitab taotluse esitaja kirjelduse organisatsioonilise korralduse kohta, mille ta on kehtestanud selleks, et võtta kõik mõistlikud meetmed oma teenusekasutajate huvide kaitsmiseks ja makseteenuste toimimise jätkuvuse ning usaldusväärsuse tagamiseks.	Punktide b ja c kohaldamiseks esitab taotluse esitaja kirjelduse oma auditi korralduse ja organisatsioonilise korralduse kohta, mille ta on kehtestanud selleks, et võtta kõik mõistlikud meetmed oma teenusekasutajate huvide kaitsmiseks ja makseteenuste toimimise jätkuvuse ning usaldusväärsuse tagamiseks.
Muudatusettepanek 85 ARTIKKEL 5 A (uus)
	Artikkel 5 a Euroopa pangajärelevalve komitee juhendab artiklis 5 esitatud nõuete tõlgendamisel.
Selgitus
Finantsteenuste sektori terviklikkuse jaoks oleks kasulik kindlate ja ühtsete standardite määratlemine seoses maksevahendajana registreerimsieks vajalike nõuete tõlgendamisega.
Muudatusettepanek 86 ARTIKKEL 5 B (uus)
	Artikkel 5 b   Maksevõimega seotud nõuded ja muud meetmed kliendi rahaliste vahendite kaitsmiseks tehingu sooritamisel   1. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse kasutajate rahaliste vahendite kaitseks tehingu sooritamisel võetakse järgmiseid meetmeid.   2. Maksevahendajad haldavad direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktides a ja b määratletud kapitali järgmiselt:   a) kui maksevahendaja teostab ainult lisa punktis 7 nimetatud tegevusi, ei ole tema kapital kunagi väiksem kui miinimum, mis on sätestatud päritoluliikmesriigi piiratud vastutusega äriühingu asutamist käsitlevas õigusaktis;   b) kui maksevahendaja teostab ainult neid tegevusi, mis on nimetatud lisa punktides 5, 8, 9 või artikli 10 lõike 1 punktides b ja c, ei ole tema kapital kunagi väiksem kui 100 000 eurot;   c) kui maksevahendaja teostab tegevusi, mis on nimetatud lisa punktides 1, 2 või 3, ei ole tema kapital kunagi väiksem kui 500 000 eurot või üks neljandik maksevahendaja eelneva aasta püsivatest üldkuludest, olenevalt sellest, kumb on suurem.   3. Olenemata eespool kehtestatud miinimumkapitali nõuetest, on pädevad asutused rahul, et maksevahendajal on piisavalt kapitali, et toetada kogu oma äritegevust igal ajal.   4. Maksevahendaja, kes teostab lisa punktis 7 nimetatud tegevusi, kehtestab makseteenuse kasutaja kaitseks asjakohased kaitsemeetmed. Rahalisi vahendeid kas:   a) hoitakse eraldi järgmisel viisil:   i) maksevahendaja eraldab makseteenuse kasutajatelt maksetehinguks saadud raha rahast, mis on vastu võetud muudeks tegevusteks kui makseteenuste osutamiseks, ning peab selle üle oma raamatupidamises eraldi arvestust;   ii) maksevahendaja hoiab makseteenuse kasutaja raha kontonime all, mis identifitseerib selgelt makseteenuse kasutaja;   iii) makseteenuse kasutaja raha ei tohi seguneda rahaga, mis kuulub muule füüsilisele või juriidilisele isikule kui makseteenuse kasutaja, kelle nimel raha hoitakse;   iv) makseteenuse kasutaja raha on kaitstud kolmanda isiku poolt maksevahendaja suhtes algatatud õigustoimingu eest;   v) kui maksevahendaja suhtes algatatakse üks või mitu saneerimismeedet või likvideerimismenetlust, tagastavad vastvalt asjaoludele kas asjaomased haldus- või kohtuasutused või asjaomane haldur või likvideerija kohe neile makseteenuse kasutajatele kõigi makseteenuse kasutajate rahad eelisjärjekorras teiste antud maksevahendaja suhtes esitatud nõuete suhtes; ning   v) kui maksevahendaja suhtes algatatakse üks või mitu saneerimismeedet või likvideerimismenetlust ning kõigile makseteenuse kasutajatele raha tagastamine pole ebapiisavate rahaliste vahendite tõttu võimalik, jaotavad vastavalt asjaoludele kas asjaomased haldus- või kohtuasutused või asjaomane haldur või likvideerija kohe makseteenuse kasutajate rahad neile makseteenuse kasutajatele proportsionaalselt nende nõuetega ja eelisjärjekorras teiste antud maksevahendaja suhtes esitatud nõuete suhtes;   või   b) katab neid kindlustuspoliis või pangatagatis, mis hõlmab kogu ühenduse territooriumit ja mille on väljastanud ELis asutatud kindlustusselts või pank summa ulatuses, mis oleks tulnud eraldada ja mille üle oleks tulnud eraldi arvestust pidada vastavalt lõike 4 punkti a alapunktile i kindlustuspoliisi või pangatagatise puudumisel, mis makstakse välja, kui maksevahendaja ei suuda täita oma finantskohustusi. Sellise kindlustuspoliisi või pangatagatise tingimused on maksevahendaja asutamiskohaks oleva liikmesriigi pädevate asutuste jaoks vastuvõetavas vormis.   5. Lõike 4 sätteid ei kohaldata, kui laekunud makse tehakse makse saajale kättesaadavaks maksejuhise vastuvõtmisele järgneva teise arvelduspäeva lõpuks.
Muudatusettepanek 87 ARTIKKEL 5 C (uus)
	Artikkel 5 c Pädevad asutused tagavad, et kui maksevahendaja teostab ühte või mitut lisa punktides 1 kuni 3 nimetatud tegevust, loob ta kliendi konto, et tagada rahaliste vahendite asjakohane eraldamine teistest tegevustest, mida ta teostab.
Muudatusettepanek 89 ARTIKLI 6 ESIMENE LÕIK
Pädevad asutused annavad tegevusloa, kui koos taotlusega esitatud teave ja tõendid vastavad artiklis 5 sätestatud nõuetele.	Pädevad asutused annavad tegevusloa, kui koos taotlusega esitatud teave ja tõendid vastavad artiklis 5 sätestatud nõuetele ning kui pädevad asutused jõuavad pärast taotluse kontrollimist positiivse üldhinnanguni. Enne loa andmist võivad pädevad asutused vajaduse korral konsulteerida riigi keskpanga või muude asjaomaste riigiasutustega.
Selgitus
Maksevahendajate suhtes tuleb kohaldada asjakohast kvaliteedikontrolli ja nad peavad põhivaldkondades vastama teatud standarditele.
Muudatusettepanek 90 ARTIKLI 6 TEINE LÕIK
Tegevusloa taotluse läbivaatamisel arvestatakse ainult artiklis 5 sätestatud nõudeid.	välja jäetud
Muudatusettepanek 91 ARTIKLI 6 TEINE A LÕIK (uus)
	Pädevad asutused keelduvad tegevusloa andmisest, kui nad ei pea enamusosalust omavaid aktsionäre või liikmeid sobivaks, võttes arvesse vajadust tagada maksevahendaja usaldusväärne ja mõistlik juhtimine.
Muudatusettepanek 92 ARTIKLI 6 TEINE B LÕIK (uus)
	Kui maksevahendaja ning muude füüsiliste ja juriidiliste isikute vahel on direktiivi 2000/12/EÜ artikli 1 punktis 26 määratletud märkimisväärne seos, annavad pädevad asutused tegevusloa vaid siis, kui kõnealused sidemed ei takista nende järelevalvefunktsioonide tõhusat täitmist.
Muudatusettepanek 93 ARTIKLI 7 ESIMENE LÕIK
Kolme kuu möödumisel taotluse saamisest või, kui taotlus ei ole täielik, kolme kuu möödumisel otsuse tegemiseks nõutava teabe saamisest teatab pädev asutus taotluse esitajale, kas talle on antud tegevusluba või mitte.	Kolme kuu möödumisel taotluse saamisest või, kui taotlus ei ole täielik, kolme kuu möödumisel kogu otsuse tegemiseks nõutava teabe saamisest teatab pädev asutus taotluse esitajale, kas talle on antud tegevusluba või mitte.
Muudatusettepanek 94 ARTIKLI 8 ESIMENE LÕIK
Liikmesriigid loovad maksevahendajate registri.	Liikmesriigid loovad kõigi tegevusluba omavate maksevahendajate ja nende filiaalide registri.
Muudatusettepanek 95 ARTIKLI 8 TEINE LÕIK
Registrit ajakohastatakse regulaarselt. Selles olevad andmed on avalikkusele kättesaadavad ja nendega saab tutvuda Internetis.	Registris esitatakse artiklis 10 sätestatud teenused ja/või toimingud, mille teostamiseks on maksevahendajal luba. Selles olevad andmed on avalikkusele kättesaadavad, nendega saab tutvuda Internetis ning neid ajakohastatakse regulaarselt.
Muudatusettepanek 96 ARTIKLI 10 LÕIKE 1 SISSEJUHATAV OSA
1. Maksevahendaja võib tegeleda järgmiste tegevustega:	1. Maksevahendaja võib tegeleda üksnes järgmiste tegevustega:
Muudatusettepanek 97 ARTIKLI 10 LÕIKE 1 PUNKT A
(a) makseteenuste osutamine;	a) käesoleva direktiivi lisas loetletud makseteenuste osutamine;
Muudatusettepanek 98 ARTIKLI 10 LÕIKE 1 PUNKT B
(b) tegevus- ja seotud lisateenuste osutamine, näiteks maksetehingute sooritamise tagamine, valuutavahetusteenused, andmeturve ning andmete säilitamine ja töötlemine;	b) tegevus- ja tihedalt seotud lisateenuste osutamine, näiteks maksetehingute sooritamise tagamine, valuutavahetusteenused, andmeturve ning andmete säilitamine ja töötlemine;
Muudatusettepanek 99 ARTIKLI 10 LÕIKE 1 PUNKT C
(c) raha ülekandmiseks ja sellega arveldamiseks maksesüsteemidele juurdepääsu omamine ja maksesüsteemide, sealhulgas kõigi süsteemidega seotud vahendite ja menetluste rakendamine.	c) raha ülekandmiseks ja sellega arveldamiseks maksesüsteemidele juurdepääsu omamine ja maksesüsteemide, sealhulgas kõigi süsteemidega seotud vahendite ja menetluste rakendamine, ilma et see piiraks artikli 23 kohaldamist.
Muudatusettepanek 100 ARTIKLI 10 LÕIGE 2 B (uus)
	2 b. Maksevahendajad ei või tegeleda hoiustamisteenuse osutamisega, pakkuda laenuteenuseid ega olla käendajateks.
Selgitus
Klientide usalduse suurendamiseks maksesüsteemide vastu on vaja piirata maksevahendajate tegevusvaldkondi, et neid ei oleks rohkem kui lisas loetletud. Muudatusettepanekuga esitatakse selgitus, et vältida möödahiilimist.
Muudatusettepanek 101 ARTIKLI 10 LÕIKE 1 TEINE LÕIK
Punkti a kontekstis ei käsitleta makseteenuste kasutajatelt selleks, et maksevahendaja saaks osutada makseteenust, saadud raha hoiuse ega muu tagasimakstava rahana direktiivi 2000/12/EÜ artikli 3 tähenduses ega e-rahana direktiivi 2000/46/EÜ tähenduses.	2. Kui maksevahendajad pakuvad makseteenuseid lõike 1 punkti a alusel, võivad nad omada vaid üksnes maksetehingute jaoks kasutatavaid maksekontosid; makseteenuste kasutajatelt selleks, et maksevahendaja saaks osutada makseteenust, saadud raha ei käsitleta hoiuse ega muu tagasimakstava rahana direktiivi 2000/12/EÜ artikli 3 tähenduses ega e-rahana direktiivi 2000/46/EÜ artikli 1 lõike 3 tähenduses.
Muudatusettepanek 102 ARTIKLI 10 LÕIGE 2 A (uus)
	2 a. Vahendajadetel ei ole õigust anda laenu, välja arvatud juhtudel, kui: a) laen on tihedalt seotud maksevahendaja maksega seotud äritegevusega ning b) laen antakse maksevahendaja enda rahalistest vahenditest ja mitte klientide rahast, mida hoitakse maksega seotud äritegevuseks.
Selgitus
Muudatusettepanek 103 ARTIKLI 10 LÕIGE 2
2. Maksevahendaja ei kasuta konkreetselt seoses makseteenusega vastuvõetud makseteenuse kasutaja raha oma muude äritegevuste kui makseteenuste osutamise toetamiseks. Maksevahendaja hoiab oma raamatupidamises makseteenuse kasutajatelt maksetehinguks saadud raha eraldi rahast, mis on vastu võetud muudeks tegevusteks kui makseteenuste osutamiseks.	3. Seoses makseteenusega vastuvõetud makseteenuse kasutaja raha eraldatakse konkreetseks maksetehinguks, mille jaoks see raha maksevahendajale makstakse, ning maksevahendaja ei kasuta seda oma muudeks äritegevusteks kui makseteenuse kasutaja nõutud makseteenuste osutamiseks.
Selgitus
Raha eraldamise sätteid on muudetud artikli 10 a (uus) lõikes 1.
Muudatusettepanek 104 ARTIKLI 10 LÕIGE 3
3. Tegevusloa saanud maksevahendaja äritegevus ei ole ainuõiguslik ega ole piiratud üksnes makseteenustega, võttes arvesse kohaldatavaid riigi ja ühenduse õigusakte.	välja jäetud
Muudatusettepanek 105 ARTIKLI 11 PEALKIRI
Esindajate, allhankijate ja tütarettevõtjate kasutamine	Filiaalide, esindajate ja üksuste, kellelt allhange tellitakse, kasutamine
Muudatusettepanek 106 ARTIKLI 11 LÕIGE 1
1. Kui maksevahendaja kavatseb osutada makseteenuseid esindaja või tütarettevõtja kaudu, teatab ta oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele kasutatava esindaja või tütarettevõtja nime ja aadressi.	1. Kui maksevahendaja kavatseb osutada makseteenuseid esindaja või filiaali kaudu, teatab ta oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele kasutatava esindaja või filiaali nime ja aadressi.
Muudatusettepanek 107 ARTIKLI 11 LÕIGE 2
2. Kui maksevahendaja kavatseb osa või kõik oma tegevustest tellida allhankijalt, teatab ta sellest pädevale asutusele.	2. Maksevahendaja võib makseteenuse osutamiseks vajalike tehnika-, kommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaalaste ning andmetöötlusega seotud tööülesannete täitmise tellida allhankijalt. Kui maksevahendaja kavatseb osa oma tegevustest tellida allhankijalt, teatab ta sellest oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.
Muudatusettepanek 108 ARTIKLI 11 LÕIGE 3
3. Maksevahendaja tagab, et tema nimel tegutsev vahendaja või tütarettevõtja teatab sellest makseteenuse kasutajatele.	3. Maksevahendaja tagab, et tema nimel tegutsev vahendaja, filiaal või allhankeüksus teatab sellest makseteenuse kasutajatele. Maksevahendaja tagab, et esindajatel, tütarettevõtjatel või allhankeüksustel on vastavad teadmised ja suutlikkus, et tahada makseteenuste teostamise jätkuvus ja usaldusväärsus.
Muudatusettepanek 109 ARTIKLI 11 LÕIGE 3 A (uus)
	3 a. Maksevahendaja allhankeid teostavad või nende eest vastutavad esindajad ja füüsilised või juriidilised isikud vastavad käesolevas direktiivis esitatud nõuetele, mis käsitlevad rahapesu vältimist.
Muudatusettepanek 110 ARTIKLI 12 LÕIGE 1
1. Liikmesriigid tagavad, et kui maksevahendaja usaldab kolmandale isikule tööülesannete täitmise, võtab maksevahendaja mõistlikke meetmeid tarbetute tegevusriskide vältimiseks.	1. Liikmesriigid tagavad, et kui maksevahendaja usaldab kolmandale isikule tööülesannete täitmise, võtab maksevahendaja mõistlikke meetmeid tagamaks, et käesoleva direktiivi nõudeid täidetakse.
Muudatusettepanek 111 ARTIKLI 12 LÕIGE 2
2. Liikmesriigid tagavad, et maksevahendaja vastutab käesoleva direktiivi alusel täielikult oma juhtide, töötajate, esindajate ja tütarettevõtjate tegude eest.	2. Liikmesriigid tagavad, et maksevahendaja vastutab käesoleva direktiivi alusel täielikult oma töötajate, esindajate ja filiaalide ning allhankeüksuste tegude eest.
Selgitus
„Juht“ on määratlemata ning alati töötaja.
Muudatusettepanek 112 ARTIKKEL 13
Liikmesriigid nõuavad, et maksevahendaja säilitaks andmed kõigi teenuste ja tehingute kohta mõistliku aja jooksul, kuid mitte üle viie aasta.	Liikmesriigid nõuavad, et maksevahendaja säilitaks kõik käesoleva jaotise tähenduses asjakohased andmed vähemalt viie aasta jooksul, ilma et see piiraks direktiivi 2005/60/EÜ või muude asjakohaste ühenduse või riikide õigusaktide kohaldamist.
Muudatusettepanek 113 ARTIKLI 14 ESIMENE LÕIK
Liikmesriigid nõuavad, et igal juriidilisest isikust maksevahendajal, kellel on riigi õiguse alusel registrisse kantud asukoht, oleks peakontor samas liikmesriigis, kus ta registrijärgne asukoht on.	Liikmesriigid nõuavad, et igal maksevahendajal, kellel on riigi õiguse alusel registrisse kantud asukoht, oleks peakontor samas liikmesriigis, kus ta registrijärgne asukoht on.
Selgitus
.
Muudatusettepanek 114 ARTIKLI 14 TEINE LÕIK
Maksevahendajalt, keda ei käsitleta esimeses lõikes, nõutakse peakontorit liikmesriigis, kus ta tegelikult oma äritegevust teostab.	välja jäetud
Selgitus
Artikli 21 väljajätmisest tulenev muudatus.
Muudatusettepanek 115 ARTIKLI 15 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK
1. Liikmesriigid määravad käesoleva jaotise rakendamise eest vastutavateks pädevateks asutusteks riigiasutused, riigi õigusaktide alusel tunnustatud asutused või riigi õigusaktide alusel nimelt selleks volitatud riigiasutused.	1. Liikmesriigid määravad käesoleva jaotise rakendamise eest vastutavateks samad pädevad asutused, kes on õigusnormide alusel volitatud teostama järelevalvet krediidiasutuste üle.
Selgitus
Raportöör peab vajaliku regulatiivse pädevuse tagamiseks asjakohaseks, et pankade järelevalve eest vastutavad pädevad asutused vastutaksid ka maksevahendajate järelevalve eest, pidades silmas maksevahendajate tegevuse sarnasust pankade mõningate tegevustega.
Muudatusettepanek 116 ARTIKLI 15 LÕIKE 1 TEINE LÕIK
Pädevad asutused peavad olema sellised, et oleks tagatud nende sõltumatus ettevõtjatest ja et vältida huvide konflikte. Pädev asutus ei või olla maksevahendaja, krediidiasutus, e-raha asutus ega rahaülekannet võimaldav postkontor.	välja jäetud
Selgitus
Artikli 15 lõike 1 muutmisest tulenev muudatus.
Muudatusettepanek 117 ARTIKLI 15 LÕIKE 2 ESIMENE A LÕIK (uus)
	Kui maksevahendajale on antud tegevusluba vastavalt artiklis 21 toodud erandile, võivad liikmesriigid määrata nendele makseteenuse pakkujate kategooriatele, mille tegevus nõuab erinevaid teadmisi, erineva pädeva asutuse.
Muudatusettepanek 118 ARTIKLI 16 PEALKIRI
Järelevalve	Pidev järelevalve
Muudatusettepanek 119 ARTIKLI 16 TEINE LÕIK
Selleks et kontrollida käesoleva jaotise nõuete täitmist, võivad pädevad asutused võtta üksnes järgmisi meetmeid:	Selleks et kontrollida käesoleva jaotise nõuete täitmist, võivad pädevad asutused võtta eelkõige järgmisi meetmeid:
Muudatusettepanek 120 ARTIKLI 16 TEISE LÕIGU PUNKT B
(b) viia läbi kohapealseid kontrollimisi maksevahendaja juures, allhankeüksuses, maksevahendaja esindaja või tütarettevõtja juures, kelle eest vastutab maksevahendaja;	b) viia läbi kohapealseid kontrollimisi maksevahendaja juures, üksuses, millelt allhange tellitakse, maksevahendaja esindaja või filiaali juures, kelle eest vastutab maksevahendaja;
Muudatusettepanek 121 ARTIKLI 16 TEISE LÕIGU PUNKT C
(c) anda välja soovitusi ja juhiseid;	c) anda välja soovitusi ja juhiseid ning vajaduse korral muid siduvaid haldusmeetmeid;
Muudatusettepanek 122 ARTIKLI 16 TEISE LÕIGU PUNKT E
(e) peatada või tühistada tegevusluba, kui artikli 5 tegevusloa andmise tingimused ei ole enam täidetud.	e) peatada või tühistada tegevusluba, kui artikli 5 tegevusloa andmise tingimused või artiklite 5 b või 10 sätted ei ole enam täidetud.
Muudatusettepanek 124 ARTIKLI 18 ESIMENE LÕIK
Liikmesriigid tagavad, et vastavalt käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud õigus- ja haldusnormidele maksevahendaja suhtes langetatud pädevate asutuste otsuste puhul võib kasutada õigust pöörduda kohtu poole.	Liikmesriigid tagavad, et vastavalt käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud õigus- ja haldusnormidele maksevahendaja suhtes langetatud pädevate asutuste otsuste puhul võivad asjaomased füüsilised ja juriidilised isikud, sealhulgas tarbijaorganisatsioonid, kasutada õigust pöörduda kohtu poole. Tarbijaorganisatsioonidel on õigus sellele, et nendega konsulteeritakse menetluste osas, mida nad ise ei ole algatanud.
Selgitus
Et kaitsta tarbijaid, peab tarbijaorganisatsioonidel olema õigus pöörduda kohtu poole, nagu on sätestatud artiklis 18, ning sellele, et nendega konsulteeritakse, kui neil on selliste menetluste vastu õigustatud huvi.
Muudatusettepanek 125 ARTIKLI 19 TEISE LÕIGU PUNKT B
(b) keskpangad, Euroopa Keskpankade Süsteem ning Euroopa Keskpank kui rahandusasutused ja, kui see on asjakohane, muud riigiasutused, kes vastutavad makse- ja arveldussüsteemide järelevalve eest;	b) keskpangad, Euroopa Keskpankade Süsteem ning Euroopa Keskpank kui rahandus- ja järelevalveasutused;
Muudatusettepanek 126 ARTIKLI 20 LÕIGE 2
2. Selleks et päritoluliikmesriigi pädev asutus saaks kontrollida teise liikmesriigi territooriumil asuva maksevahendaja filiaali, esindajat või tütarettevõtjat ja võtta artiklis 16 sätestatud vajalikke meetmeid, teeb ta koostööd asukohaliikmesriigi pädevate asutustega.	2. Selleks et päritoluliikmesriigi pädev asutus saaks kontrollida teise liikmesriigi territooriumil asuva maksevahendaja filiaali, esindajat või allhankeüksust ja võtta artiklis 16 sätestatud vajalikke meetmeid, teeb ta koostööd asukohaliikmesriigi pädevate asutustega.
Muudatusettepanek 127 ARTIKLI 20 LÕIGE 4
4. Pädevad asutused esitavad teineteisele kogu vajaliku teabe, eelkõige siis, kui rikkumise või kahtlustatava rikkumise on toime pannud filiaal, esindaja või tütarettevõtja.	4. Pädevad asutused esitavad teineteisele kogu vajaliku teabe, eelkõige siis, kui rikkumise või kahtlustatava rikkumise on toime pannud filiaal, esindaja või allhankeüksus.
Muudatusettepanek 128 ARTIKLI 20 LÕIGE 4 A (uus)
	4 a. Ilma et see piiraks eespool öeldu kohaldamist, vastutavad asukohaliikmesriigi pädevad asutused järelevalve eest, mida teostatakse direktiivi 2005/60/EÜ raames rahapesu puudutavate ja terrorismivastast võitlust käsitlevatest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise üle.
Selgitus
Artikkel 20 võib põhjustada ebaselgust. Pädevate asutuste ülesanded ei ole täiesti selged. Rahapesu käsitleva kolmanda direktiivi ja seda direktiivi täiendavate riikide õigusaktide rakendamise täitmise üle saavad tõhusat järelevalvet teostada ainult nende liikmesriikide pädevad asutused, kus makseteenust tegelikult osutatakse.
Muudatusettepanek 129 ARTIKKEL 21
1. Erandina artikli 1 esimese lõigu punktist d võivad liikmesriigid lubada iga juhtumi puhul eraldi kanda füüsilisi või juriidilisi isikuid artikli 8 alusel loodud registrisse, kohaldamata 1. jaos sätestatud menetlust, kui on täidetud mõlemad tingimused:	1. Erandina artikli 1 esimese lõigu punktist d võivad liikmesriigid lubada iga juhtumi puhul eraldi kanda äriühinguid (sealhulgas ainult antud erandi korral äritegevusega tegelevaid füüsilisi isikuid) artikli 8 alusel loodud registrisse, kohaldamata 1. jaos sätestatud menetlust, kui on täidetud mõlemad tingimused:
(a) koos kõigi esindajate ja tütarettevõtjatega, kelle eest asjaomane isik täielikult vastutab, on isiku kogu majandustegevuses makseteenuste osutamiseks vastuvõetud kasutamata raha kogusumma kuus keskmiselt kuni 5 miljonit eurot ja mis tahes ajal maksimaalselt 6 miljonit eurot;	a) koos kõigi esindajate ja tütarettevõtjatega, kelle eest asjaomane äriühing täielikult vastutab, on äriühingu poolt makseteenuste osutamiseks vastuvõetud kogusumma igal kalendrikuul kuni 5 miljonit eurot või mis tahes päeval 300 000 eurot ning
(b) registreerimine on avalikkuse huvides ühel järgmistest põhjustest:	b) pädeva asutuse arvamuse kohaselt registrisse kandmine kas
(i) asjaomasel isikul on oluline osa finantsvahenduses, sest ta annab sotsiaalselt tõrjutud rühmadele juurdepääsu makseteenustele, eelkõige siis, kui teised teenusepakkujad ilmselt kõnealuseid teenuseid osutama ei hakka või see võtaks väga palju aega;	i) aitab kaasa rahapesueeskirjade tõhusale rakendamisele või terrorismi rahastamise ärahoidmisele või
(ii) see on vajalik rahapesueeskirjade tõhusaks rakendamiseks või terrorismi rahastamise ärahoidmiseks.	ii) soodustab sotsiaalselt tõrjutud rühmade juurdepääsu makseteenustele ning
	c) ühtegi äriühingu kontrollis või juhtimises osalevat füüsilist isikut ei ole eelnevalt süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud süütegudes. Liikmesriigid tagavad, et vastavalt artikli 8 sätetele kehtestatud registrisse erandina kantud äriühingud on sellistena selgesti märgistatud.
2. Lõikes 1 osutatud isikuid käsitletakse maksevahendajatena. Neil lubatakse osutada ühenduses makseteenuseid siiski ainult liikmesriigis, kus nad on registreeritud.	2. Lõikes 1 osutatud isikuid käsitletakse maksevahendajatena. Neil lubatakse osutada siiski ainult 1. lisa punktis 7 kirjeldatud makseteenuseid ning ainult liikmesriigis, kus nad on registreeritud.
Liikmesriigid võivad samuti sätestada, et nad tohivad tegelda ainult teatavate tegevustega, mis on loetletud artiklis 10.
3. Lõikes 1 osutatud isikud teatavad pädevatele asutustele kõigist oma olukorras toimunud muudatustest, mis on lõike 1 punktis a määratletud tingimuse seisukohast asjakohased.	3. Lõikes 1 osutatud isikud teatavad pädevatele asutustele kõigist oma olukorras toimunud muudatustest, mis on lõike 1 punktis a määratletud tingimuse seisukohast asjakohased. Liikmesriigid tagavad, et kui see tingimus ei ole enam täidetud, taotleb maksevahendaja vastavalt artiklis 6 osutatud menetlusele luba 30 kalendripäeva jooksul.
Muudatusettepanek 130 ARTIKLI 22 TEINE LÕIK
Lisaks sellele teatab ta komisjonile asjaomaste teenusepakkujate arvu ning igal aastal artikli 21 punktis a osutatud rahasumma.	Kui liikmesriik kasutab artiklis 21 sätestatud erandit, teatab ta sellest komisjonile hiljemalt artikli 85 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kuupäevaks ning edaspidi viivitamatult kõigist järgnevatest muudatustest. Lisaks sellele teatab ta komisjonile asjaomaste teenusepakkujate arvu ning igal aastal artikli 21 lõike 1 punktis a osutatud kasutamata rahasumma seisuga 31. detsember.
Muudatusettepanek 131 ARTIKLI 23 LÕIKE 1 ESIMESE JA TEISE LÕIGU SISSEJUHATAV OSA
1. Liikmesriigid tagavad, et maksesüsteemidele juurdepääsu ning nende opereerimise eeskirjad on objektiivsed ja proportsionaalsed ning nendega ei takistata juurdepääsu rohkem, kui on vaja konkreetsete riskide ärahoidmiseks ja maksesüsteemi finantsturvalisuse kaitsmiseks.	1. Liikmesriigid tagavad, et väliseid hüvitamisvahendeid kasutavatele avatud maksesüsteemidele juurdepääsu ning nende opereerimise kord on objektiivne ja proportsionaalne ning sellega ei takistata juurdepääsu rohkem, kui on vaja konkreetsete riskide ärahoidmiseks ja maksesüsteemi finants- ja tegevusstabiilsuse kaitsmiseks.
Maksesüsteemidega seoses ei või kehtestada ühtegi järgmist nõuet:	Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, ei või avatud maksesüsteemidega seoses kehtestada ühtegi järgmist nõuet:
Muudatusettepanek 132 ARTIKLI 23 LÕIKE 1 TEISE LÕIGU PUNKT B
(b) eeskiri, millega diskrimineeritakse tegevusloa saanud makseteenuse pakkujaid seoses osaliste õiguste ja kohustustega;	välja jäetud
Selgitus
Kavandatav direktiiv peaks sisaldama eeskirju üksnes maksesüsteemidele juurdepääsu kohta ja mitte selle toimimise kohta, seda tegevust ei saa teostada makseteenuse pakkujad.
Artikli 1 esimeses lõigus määratletakse selliste eeskirjade ulatus ning selle raamesse peaks jääma ka artikli 23 lõike 1 teine lõik.
Artikli 23 lõike 1 teise lõigu punkt b jäetakse välja. Käesolevat sätet, mis ei täienda ELi mittediskrimineerimise konkurentsieeskirju, võib tegelikult kohaldada moonutatud viisil ja kahandada sellega ebakohaselt maksesüsteemide käitaja vabadust reguleerida juurdepääsu nende süsteemidele järk-järguliselt, arvestades taotlejate erinevaid iseärasusi.
Muudatusettepanek 133 ARTIKKEL 23 A (uus)
	Artikkel 23 a Üksnes makseteenuste pakkujate õigus teostada makseteenuseid Liikmesriigid keelavad füüsilistel või juriidilistel isikutel, kes ei ole makseteenuse pakkujad ning ei ole selgesõnaliselt käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jäetud, pakkuda lisas nimetatud makseteenuseid.
Muudatusettepanek 134 ARTIKKEL 23 B (uus)
	Artikkel 23 b
	Kaartide ja makseterminalide turvasertifikaatide vastastikune tunnustamine   1. Euroopa Liidus eurodes tehtavaid piiriüleseid makseid võimaldavaid üldotstarbelisi kaarte väljastavad kaardimaksesüsteemid: (a) määratlevad asjakohased turvanõuded, mis tuginevad viidud oma riskianalüüsile kaartide elektrooniliste komponentide ja neid kaarte vastuvõtvate seadmete kohta. Need riskianalüüsid ja turvanõuded tuleb edastada riigi keskpangale või muudele asjaomastele ametivõimudele liikmesriigis, kus kaardimaksesüsteem asutatakse; (b) saavad tõendava dokumendi artiklis 77 märgitud maksete komitee poolt heakskiidetud turvalisuse hindamise kava alusel selle kohta, et nende kaardid ja neid kaarte vastuvõtvad seadmed vastavad turvanõuetele. Seda tõendit tunnustatakse vastastikku muudes liikmesriikides. 2. Maksete komitee võib turvalisuse hindamise kava heaks kiita ainult juhul, kui see vastab järgmistele põhimõtetele: (a) tõestatud metoodika: turvalisuse hindamise plaani juures kasutatakse turvalisuse hindamise metoodikat, mis tugineb eelistatavalt tunnustatud rahvusvahelisele standardile ja annab vähemalt reitinguskaalale tugineva hinnangu turvalisusnõuetest kinnipidamisele, tagades korratavuse ja reprodutseeritavuse; (b) läbipaistvus: turvalisuse hindamise kavas kasutatav turvalisuse hindamise metoodika ja kriteeriumid (jättes välja läbiviidud testide üksikasjad) on dokumenteeritud ja avalikult kättesaadavad; (c) tehniline võimsus: turvalisuse hindamise plaani raames hindamisi läbi viivatel laboratooriumitel peab olema tõestatud tehniline võimsus. Seda võimsust tuleb korrapäraselt hinnata; (d) tulemustest teatamine: turvalisuse hindamise üksikasjalikud tulemused tuleb nõudmisel esitata õigustatud huvi omavale osapoolele pärast teabe mitteavaldamise kokkuleppe allkirjastamist.

Muudatusettepanek <135

III JAOTISE PEALKIRI

Makseteenuste tingimuste läbipaistvus	Makseteenuste tingimuste ja teabenõuete läbipaistvus

Muudatusettepanek 136 ARTIKLI 25 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK
1. Liikmesriigid nõuavad, et makseteenuse pakkuja edastab makseteenuse kasutajale paberil või muul talle kättesaadaval ja kasutataval püsival andmekandjal tingimused kooskõlas artikliga 26.	1. Liikmesriigid nõuavad, et makseteenuse pakkuja edastab makseteenuse kasutajale paberil või muul talle kättesaadaval ja kasutataval püsival andmekandjal tingimused kooskõlas artikliga 26. Need esitatakse kergelt mõistetavas sõnastuses ning selgel ja arusaadaval kujul selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus makseteenuseid osutatakse, või mis tahes muus poolte poolt kokkulepitud keeles. Nimetatud tingimused esitatakse makseteenuse kasutajale I a lisas esitatud kujul ning need sisaldavad artikli 26 lõike 1 punkti a alapunktis ii ning punktis c esitatud teavet (sealhulgas vajadusel vahetuskurssi) koos teabega edastatava rahasumma kohta, valuuta kohta, milles makstakse, ning tehingu teostamise maksumuse kohta koos maksetehingu kogumaksumusega. Kui puudub teave välisvaluuta kohta, võib nimetatud väljad tühjaks jätta. Kui makseteenuse kasutaja seda soovib, esitatakse tingimused talle paberkandjal.
Selgitus
Raportöör peab äärmiselt oluliseks, et tarbijale esitatakse teave viisil, mis võimaldab võrreldavust erinevate makseteenuse osutajate vahel. Seega tehakse ettepanek võtta kasutusele standardvorm kõige olulisema teabe esitamiseks hindade ja tarneaegade kohta.
Muudatusettepanek 137 ARTIKLI 25 LÕIKE 1 TEINE LÕIK
Makseteenuse pakkuja teeb seda piisavalt kaua enne seda, kui makseteenuse kasutaja seob ennast üksikut maksetehingut käsitleva mis tahes lepingu või pakkumisega.	Makseteenuse pakkuja teeb seda enne seda, kui makseteenuse kasutaja seob ennast üksikut maksetehingut käsitleva mis tahes lepingu või pakkumisega.
Muudatusettepanek 138 ARTIKLI 25 LÕIGE 2 A (uus)
	2 a. Liikmesriigid nõuavad, et makseasutused teavitaksid võimalikke makseteenuse kasutajad selgelt ja konkreetselt, et makseasutusele üle kantud ja/või sellise makseasutuse kaudu ülekantavad rahalised vahendid ei ole kaitstud ühegi hoiuste tagamise skeemiga, erinevalt sellest, kui rahalised vahendid oleks kantud üle litsentsi omavatele pankadele või nende kaudu.
Selgitus
Direktiiv peaks ette nägema, et makseteenuse kasutajaid teavitatakse igakülgselt makseasutuse kaudu tehingute tegemise ohtudest.
Makseasutused peaksid teavitama enne makseteenuse lepingu sõlmimist, et vastuvõetud, kuid veel teostamata tehingutega seotud rahalised vahendid ei ole kindlustatud.
Muudatusettepanek 139 ARTIKLI 25 LÕIGE 2 B (uus)
	2 b. Liikmesriigid nõuavad, et makseasutused teavitaksid võimalikke makseteenuse kasutajad selgelt ja konkreetselt, millise liikmesriigi milline pädev asutus teostab artiklis 16 märgitud kontrolli.
Selgitus
Direktiiv peaks ette nägema, et makseteenuse kasutajaid teavitatakse igakülgselt makseasutuse kaudu tehingute tegemise ohtudest. Makseasutused peaksid teavitama enne makseteenuse lepingu sõlmimist, et vastuvõetud, kuid veel teostamata tehingutega seotud rahalised vahendid ei ole kindlustatud.
Muudatusettepanek 140 ARTIKLI 26 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU SISSEJUHATAV OSA
1. Liikmesriigid tagavad, et edastatud tingimustes oleks järgmine teave:	1. Liikmesriigid tagavad, et esitatud tingimustes oleks järgmine teave:
Selgitus
Kooskõlastamine artikli 25 lõike 1 punkti 1 muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek 141 ARTIKLI 26 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKTI A ALAPUNKT III
(iii) makseteenuse osutamise ja kasutamise tingimused, kui see on kohaldatav, sealhulgas eelkõige makse tõendamisvahendite turvalisusnõuded ja nende täitmata jätmisega kaasnevad riskid, ning kuidas makseteenuse pakkujat teavitada artikli 46 punkti b kohaldamisel;	(iii) makseteenuse osutamise ja kasutamise tingimused, kui see on kohaldatav, sealhulgas eelkõige makse tõendamisvahendite turvalisusnõuded ning kuidas makseteenuse pakkujat teavitada artikli 46 punkti b kohaldamisel;
Selgitus
Edastatav teave peaks olema piiratud sellega, mis on tarbijale vajalik ja oluline. On oluline, et reeglid oleksid selged. Konkreetsetel juhtudel võib tarbija vajadusel alati küsida täiendavat teavet. Lõike 1 viimase lause väljajätmine tuleneb automaatselt kohaldamisala piiramisest.
Muudatusettepanek 142 ARTIKLI 26 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKTI A ALAPUNKT III A (uus)
	(iii a) tühistamisõigus ja sellega seotud tingimused;
Selgitus
Tarbijate huvide kaitsmiseks on need sätted vajalikud makseteenuste tingimuste läbipaistvuse tagamiseks.
Muudatusettepanek 143 ARTIKLI 26 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKTI A ALAPUNKT V
(v) esitatav teave kooskõlas direktiiviga 2005/.../EÜ;	(v) esitatav teave kooskõlas direktiiviga 2005/60/EÜ;
Muudatusettepanek 144 ARTIKLI 26 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKTI A ALAPUNKT VI A (uus)
	(vi a) tingimused ja ajavahemik, mille jooksul maksjal on tagasimakseõigus;
Selgitus
Sarnaneb Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni (IMO) käsitleva De Vitsi raporti projekti muudatusettepanekuga 46.
Muudatusettepanek 145 ARTIKLI 26 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKTI A ALAPUNKT VI B (uus)
	(vi a) teave, mis võimaldab tarbijal tariifidega tutvuda;
Muudatusettepanek 146 ARTIKLI 26 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKTI A ALAPUNKT VI C (uus)
	(vi c) maksja õigus oma makse tühistada;
Selgitus
Tuleks selgelt määratleda tingimused, mille korral maksja saab oma makse tühistada.
Muudatusettepanek 147 ARTIKLI 26 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT B
(b) selge viide ajale, mil toimub maksejuhise aktseptimine artikli 54 lõike 1 määratluse kohaselt;	(b) selge viide maksejuhise arvelduspäevale artikli 54 lõike 1 määratluse kohaselt;
Selgitus
Artikli 54 muutmisest tulenev muudatus.
Muudatusettepanek 148 ARTIKLI 26 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT D
(d) viide lepingu suhtes kohaldatavale õigusele ja pädevale kohtule;	(d) viide lepingu suhtes kohaldatavale õigusele, milleks on makseteenuse kasutaja riigi õigus, kus makseteenuse pakkuja oma tegevust teostab või juhib, ja pädevale kohtule;
Muudatusettepanek 149 ARTIKLI 26 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT F A (uus)
	(f a) nõusoleku edastamise kord vastavalt artiklitele 41 ja 42.
Muudatusettepanek 150 ARTIKLI 26 LÕIGE 2
2. Lõikes 1 määratletud tingimused esitatakse kergelt mõistetavas sõnastuses ning selgel ja loetaval kujul selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus makseteenuseid osutatakse, või mis tahes muus poolte kokkulepitud keeles.	välja jäetud
Selgitus
Liidetud artikli 25 lõikega 1.
Muudatusettepanek 151 ARTIKLI 27 SISSEJUHATAV OSA
Pärast maksejuhise aktseptimist esitab makseteenuse pakkuja maksjale artikli 25 lõikes 1 ja artikli 26 lõikes 2 sätestatud viisil vähemalt järgmise teabe:	Pärast maksejuhise aktseptimist vastavalt artiklile 54 edastab maksja makseteenuse pakkuja maksjale tema esimesel nõudmisel artikli 25 lõikes 1 sätestatud viisil vähemalt järgmise teabe:
Muudatusettepanek 152 ARTIKLI 27 SISSEJUHATAV OSA
Pärast maksejuhise aktseptimist esitab makseteenuse pakkuja maksjale artikli 25 lõikes 1 ja artikli 26 lõikes 2 sätestatud viisil vähemalt järgmise teabe:	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
Puudutab ainult saksakeelset versiooni, et viia see kooskõlla inglisekeelse tekstiga. See kehtib ka artikli 28 suhtes.
Muudatusettepanek 153 ARTIKLI 27 PUNKT A
(a) viide, mis võimaldab makseteenuse kasutajal maksetehingut kindlaks teha, ning, kui see on asjakohane, makse saajaga seotud teave;	(a) viide, mis võimaldab maksjal maksetehingut kindlaks teha, ning, kui see on asjakohane, makse saajaga seotud teave niivõrd, kui seda teavet ei ole maksjale juba esitatud või pakutud;
Muudatusettepanek 154 ARTIKLI 27 PUNKT A A (uus)
	(a a) tehingu kuupäev;
Selgitus
Sarnaneb osaliselt Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni (IMO) käsitleva De Vitsi raporti projekti muudatusettepanekuga 50. Tarbijatel on vaja teada tehingu täpset kuupäeva ja selle täpset suurust, mis on väljendatud ülekandes kasutatud vääringus.
Muudatusettepanek 155 ARTIKLI 27 PUNKT B
(b) maksetehingu suurus ning kõik komisjonitasud ja maksud, mida maksetehingu suhtes kohaldati ja mida maksja pidi maksma oma makseteenuse pakkujale;	(b) maksetehingu suurus, mis on väljendatud ülekandes kasutatud vääringus, ning kõigi komisjonitasude ja maksude suurus, mida maksetehingu suhtes kohaldati ja mida maksja pidi maksma oma makseteenuse pakkujale;
Muudatusettepanek 156 ARTIKLI 27 PUNKT B A (uus)
	(b a) tehingu sooritamise kuupäev;
Muudatusettepanek 157 ARTIKLI 27 PUNKT C
(c) kui see on asjakohane, maksetehingus kasutatud vahetuskurss, kui seda kohaldas maksja makseteenuse pakkuja.	(c) kui see on kohaldatav, maksetehingus kasutatud vahetuskurss, kui seda kohaldas maksja makseteenuse pakkuja.
Muudatusettepanek 158 ARTIKLI 28 PUNKT D
(d) kui see on kohaldatav, maksetehingus kasutatud vahetuskurss, kui seda kohaldas makse saaja makseteenuse pakkuja.	(d) kui see on kohaldatav, maksetehingus kasutatud vahetuskurss, kui seda kohaldas makse saaja makseteenuse pakkuja või vahendaja.
Selgitus
On võimalik, et vahendaja ja mitte makse saaja makseteenuse pakkuja ise teostab valuutavahetuse. Seega on täiendus ettepaneku projekti sõnastuses vajalik.
Muudatusettepanek 159 ARTIKLI 28 SISSEJUHATAV OSA
Pärast seda, kui makse saaja on raha kätte saanud, esitab makseteenuse pakkuja makse saajale artikli 25 lõikes 1 ja artikli 26 lõikes 2 sätestatud viisil vähemalt järgmise teabe:	Pärast seda, kui makse saaja on raha kätte saanud, edastab makse saaja makseteenuse pakkuja makse saajale tema esimesel nõudmisel artikli 25 lõikes 1 sätestatud viisil vähemalt järgmise teabe:
Muudatusettepanek 160 ARTIKKEL 29
Käesolevat peatükki kohaldatakse sellise makseteenuse lepinguga hõlmatud maksetehingute suhtes, mida iseloomustab asjaolu, et sellega võtab makseteenuse pakkuja kohustuse täita tulevikus maksja tellimisel järjestikuseid või üksikuid maksejuhiseid, kui kokkulepitud tingimused on täidetud. See leping, edaspidi „raamleping“, võib sisaldada maksekonto avamise kohustusi ja tingmusi.	Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste raamlepinguga hõlmatud maksetehingute suhtes, mis võivad sisaldada maksekonto avamise kohustusi ja tingimusi.
Selgitus
Raamlepingu määratlus tuleks viia artiklist 29 üle mõisteid käsitlevasse artiklisse ja seda tuleks kasutada järjekindlalt kogu direktiivi ettepanekus. (Lause teine pool ei puuduta eestikeelset versiooni).
Muudatusettepanek 161 ARTIKLI 30 LÕIGE 1
1. Liikmesriigid nõuavad, et makseteenuse pakkuja edastab aegsasti enne seda, kui makseteenuse kasutaja seob ennast mis tahes raamlepingu või pakkumisega, makseteenuse kasutajale paberil või muul makseteenuse kasutajale kättesaadaval ja kasutataval kestval andmekandjal tingimused kooskõlas artikliga 31.	1. Liikmesriigid nõuavad, et makseteenuse pakkuja edastab aegsasti enne seda, kui makseteenuse kasutaja seob ennast mis tahes raamlepingu või pakkumisega, makseteenuse kasutajale paberil või muul makseteenuse kasutajale kättesaadaval ja kasutataval kestval andmekandjal tingimused kooskõlas artikliga 31. Tingimused esitatakse kergelt mõistetavas sõnastuses ning selgel ja arusaadaval kujul selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus makseteenuseid osutatakse, või mis tahes muus poolte kokkulepitud keeles. Kui aga tarbija seda nõuab, esitatakse tingimused paberil.
Muudatusettepanek 162 ARTIKLI 31 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKTI B ALAPUNKT II
(ii)       osutatava makseteenuse sooritamisaeg ja maksimaalne sooritamisaeg;	(ii) maksja sooritatud makseteenuse maksimaalne sooritamisaeg;
Selgitus
Teenuse osutaja ei saa täiesti kindlalt näidata erinevate pooltega seotud maksete tegelikku sooritamisaega, kuna selle saab lõplikult kindlaks teha alles pärast makse sooritamist. Selle asemel tuleks piirata teabe esitamise kohustust viitega põhikirja- või lepingujärgsetele maksimaalsetele sooritamisaegadele, nagu on juba sätestatud ELi kreeditkorraldusega tehtud välismaksete direktiivis (97/5/EÜ) ja ELi määruses 2560/2001 eurodes tehtavate välismaksete kohta.
Muudatusettepanek 163 ARTIKLI 31 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKTI B ALAPUNKTID III JA IV
(iii) viide makseteenuse kasutaja õigusele lõpetada esialgne makseteenuse leping ja kõik selle õigusega seotud kokkulepped kooskõlas artikliga 34;	(iii) viide makseteenuse kasutaja õigusele lõpetada raamleping ja kõik selle õigusega seotud kokkulepped kooskõlas artikliga 34;
(iv) kui see on asjakohane, nende meetmete kirjeldus, mida makseteenuse kasutaja võtab makse tõendamisvahendi turvalisuse tagamiseks, meetmete võtmata jätmisega kaasnevad riskid ning kuidas makseteenuse pakkujat teavitada artikli 46 punkti b kohaldamisel;	(iv) kui see on kohaldatav, nende meetmete kirjeldus, mida makseteenuse kasutaja võtab makse tõendamisvahendi turvalisuse tagamiseks, meetmete võtmata jätmisega kaasnevad riskid ning kuidas makseteenuse pakkujat teavitada artikli 46 punkti b kohaldamisel;
Muudatusettepanek 164 ARTIKLI 31 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKTI B ALAPUNKT V A (uus)
	(v a) tingimused ja iga tagasimakse, millele maksjal on õigus, suhtes kohaldatav ajaline piirang;
Selgitus
Sarnaneb Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni (IMO) käsitleva De Vitsi raporti projekti muudatusettepanekuga 54. Tingimustes tuleks selgitada tingimusi ja ajavahemikku, mille jooksul maksjal on tagasimakseõigus.
Muudatusettepanek 165 ARTIKLI 31 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKTI B ALAPUNKT V B (uus)
	(v b) maksja õigus makse tühistada;
Selgitus
Tarbija kaitsmiseks ja standardite alandamise vältimiseks on nende tingimuste nimekiri mittetäielik: liikmesriigid peaksid minema kaugemale. Tingimustes tuleks selgelt määratleda, millisel juhul maksja võib makse tühistada ja milline on tema tagasimakseõigus.
Muudatusettepanek 166 ARTIKLI 31 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT C
(c) konkreetsete makseteenuste jaoks ettenähtud limiidid kooskõlas artikli 43 lõikega 1;	(c) konkreetsete makseteenuste jaoks ettenähtud limiitide võimalus kooskõlas artikli 43 lõikega 1;
Selgitus
Enne lepingu sõlmimist ei saa teoreetiliselt teha otsust limiitide kohta ega ka laenuotsust, kuna see on individuaalne limiit. Seetõttu on teavet võimalik anda vaid „limiitide võimaluse” kohta.
Muudatusettepanek 167 ARTIKLI 31 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT D
(d) maksejuhise aktseptimise aja määratlus artikli 54 lõike 1 määratluse kohaselt;	(d) selge viide ajale, mil toimub maksejuhise aktseptimine artikli 54 lõike 1 määratluse kohaselt ning tagasimakse tingimustele vastavalt artiklitele 52 ja 53;
Muudatusettepanek 168 ARTIKLI 31 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT F
(f) vajaduse korral maksetehingute suhtes kohaldatud intressid ja vahetuskursid, sealhulgas vajaduse korral alusintress või -vahetuskurss, kursi kindlaksmääramise seisukohast asjakohane kuupäev ning kuidas arvutada alusintressimäära põhjal kohaldatud intressimäära või aluskursi põhjal kohaldud vahetuskurssi;	(f) vajaduse korral maksetehingute suhtes kohaldatud alusintressid ja vahetuskursid, sealhulgas vajaduse korral arvutusmeetod, asjakohane kuupäev sellise alusintressi või vahetuskursi määramiseks;
Selgitus
Selguse loomine. Vastab mõistete all esitatud alusintressile ja vahetuskursile.
Muudatusettepanek 169 ARTIKLI 31 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT G
(g) lepingu suhtes kohaldatav õigus ja pädev kohus;	(g) viide lepingu suhtes kohaldatavale õigusele, milleks on makseteenuse kasutaja riigi õigus, kus pakkuja oma tegevust teostab või juhib, ja pädevale kohtule;
Muudatusettepanek 170 ARTIKLI 31 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT I
(i) igasugune teave, kuidas makseteenuse kasutaja pääseb juurde artiklis 32 kirjeldatud teabele.	(i) igasugune teave, kuidas makseteenuse kasutaja pääseb juurde teabele edastatud tingimuste kohta vastavalt käesolevale artiklile ja artikli 32 lõikes 2 kirjeldatud teabele.
Muudatusettepanek 171 ARTIKLI 31 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT I A (uus)
	(i a) nõusoleku edastamise kord vastavalt artiklitele 41 ja 42;
Muudatusettepanek 172 ARTIKLI 31 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT I B (uus)
	(i b) viide sellele, kuidas avalikustada artiklites 36 ja 37 sisalduvat teavet.
Muudatusettepanek 173 ARTIKLI 31 LÕIGE 2
2. Tingimused esitatakse kergelt mõistetavas sõnastuses ning selgel ja loetaval kujul liikmesriigi ametlikus keeles või mis tahes muus poolte kokkulepitud keeles.	välja jäetud
Muudatusettepanek 174 ARTIKLI 31 LÕIKE 1 TEINE LÕIK
Kui võetakse koondtasu, näiteks kaubandusettevõtja teenustasu või kontohooldustasu, tuleks punkti e kohaldamiseks esitada teabes koondtasusse kuuluvate erinevate teenuseelementide läbipaistvad hinnad.	Kui võetakse koondtasu, näiteks kaubandusettevõtja teenustasu või kontohooldustasu, tuleks punkti e kohaldamiseks esitada teabes koondtasusse kuuluvate erinevate teenuseelementide läbipaistvad tasud, välja arvatud juhul, kui see tasu moodustab osa liittasust, mis võimaldab kindlaksmääratud arvu toimingute tegemist kindla ajavahemiku jooksul ja liittasu puudutav aruandlus on läbipaistev.
Selgitus
Tasuelementide läbipaistvus on oluline, eriti krediitkaartide ja kaubandusettevõtja teenustasude osas. Samas on paljude pankade poolt kohaldatav praktika lubada kindlaksmääratud arvu tehingute tegemist kuus või aastas samuti mugav tasu võtmise viis, eeldusel et selle aruandlus on läbipaistev.
Muudatusettepanek 175 ARTIKLI 32 PEALKIRI
Pärast raamlepingu jõustumist esitatav teave	Pärast raamlepingu jõustumist esitatava teabe kättesaadavus
Selgitus
Lisatud artikli 30 lõikesse 1.
Muudatusettepanek 176 ARTIKLI ESIMENE LÕIK
Pärast raamlepingu jõustumist teeb makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutajale kergelt kasutataval viisil kättesaadavaks kõik artikli 31 lõikes 1 määratletud tingimused.	Pärast raamlepingu jõustumist teavitab makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutajat tema esimesel nõudmisel kergelt kasutataval viisil kõikidest artikli 31 lõikes 1 määratletud tingimustest. Kasutajal on õigus lepingulise suhte jooksul mis tahes ajahetkel saada paberkandjal või muul püsival andmekandjal lepinguliste tingimuste tasuta koopia.
Muudatusettepanek 177 ARTIKLI 32 TEINE A LÕIK (uus)
	Kohtuvaidluse korral on tõendamiskohustus makseteenuste pakkujal, kes peab näitama, et ta on täitnud III jaotises kehtestatud teabenõuded.
Muudatusettepanek 178 ARTIKLI 33 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK
1. Makseteenuse pakkuja teeb ettepanekud kõigi muudatuste kohta makseteenuse kasutajale artikli 31 lõike 1 kohaselt edastatud tingimustes nii, nagu on sätestatud artikli 30 lõikes 1 ja artikli 31 lõikes 2, ja mitte hiljem kui üks kuu enne nende kavandatavat kohaldamisaega.	1. Makseteenuse pakkuja teeb ettepanekud kõigi muudatuste kohta makseteenuse kasutajale artikli 31 lõike 1 kohaselt edastatud tingimustes nii, nagu on sätestatud artikli 30 lõikes 1 ja artikli 31 lõikes 2, ja mitte hiljem kui kaks kuud enne nende kavandatavat kohaldamisaega. Üheaegselt mis tahes muudatusest teavitamisega vastavalt esimeses lõigus kehtestatud korrale täpsustab makseteenuste pakkuja, et makseteenuste kasutajal on õigus lõpetada leping tasu maksmata vähemalt kahe kuu jooksul.
Selgitus
Tarbijakaitse huvides on eelistatav pikendada lepingu lõpetamise tähtaega kahele kuule ja täpsustada selgesõnaliselt tarbija õigust leping lõpetada mistahes muudatuste korral lepingu tingimustes.
Muudatusettepanek 179 ARTIKLI 33 LÕIKE 1 TEINE A LÕIK (uus)
	Esimeses lõigus täpsustatud edastamise ajal täpsustab makseteenuse pakkuja, et makseteenuse kasutajal on õigus lõpetada leping igasuguse trahvita vähemalt selle kehtivuse esimese kuu jooksul.
Muudatusettepanek 180 ARTIKLI 33 LÕIKE 2 ESIMENE LÕIK
2. Lõiget 1 ei kohaldata intressimäärade muudatuste suhtes, kui nende arvutamiseks raamlepingus sätestatud intressimäär on kõikunud ja makseteenuse pakkuja on nõuetekohaselt teatanud makseteenuse kasutajale lepingus kokkulepitud õigusest muuta intressimäärasid kokkulepitud valemi alusel.	2. Lõiget 1 ei kohaldata alusintressi või vahetuskursside muudatuste suhtes, mis on arvutatud vastavalt artikli 31 lõikele f, eeldusel et makseteenuse pakkuja on nõuetekohaselt teatanud makseteenuse kasutajale sellest lepingus kokkulepitud õigusest.
Muudatusettepanek 181 ARTIKLI 33 LÕIKE 2 TEINE LÕIK
Sellistel juhtudel võib kõiki intressimäärade muudatusi kohaldada viivitamatult, eeldusel et makseteenuse kasutajat on muudatustest teavitatud esimesel võimalusel nii, nagu on sätestatud artikli 30 lõikes 1 ja artikli 31 lõikes 2.	Sellistel juhtudel võib kõiki alusintressi või vahetuskursside muudatusi kohaldada viivitamatult, eeldusel et makseteenuse kasutajat on muudatustest teavitatud esimesel võimalusel nii, nagu on sätestatud artikli 30 lõikes 1.
Muudatusettepanek 182 ARTIKLI 33 LÕIKE 2 TEINE A LÕIK (uus)
	Lepingulisi muudatusi alusintressis või vahetuskurssides, mida kasutatakse maksetehingutes, rakendatakse ja arvutatakse neutraalsel viisil, mis ei diskrimineeri makseteenuse kasutajaid.
Muudatusettepanek 183 ARTIKLI 34 LÕIGE -1 (uus)
	-1. Makseteenuse kasutaja võib raamlepingud mis tahes ajal lõpetada ja makseteenuse pakkuja võib seda teha vähemalt kuu aega ette teatades. Makseteenuse pakkuja võib siiski makseteenuse kasutajaga kokku leppida konkreetses etteteatamise ajas raamlepingu lõpetamiseks viimase poolt, mis ei tohi olla pikem kui üks kuu.
Muudatusettepanek 184 ARTIKLI 34 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK
1. 12 kuuks või pikemaks ajaks või tähtajatult sõlmitud raamlepingu lõpetamine on makseteenuse kasutajale tasuta.	1. Pikemaks ajaks kui 12 kuuks või tähtajatult sõlmitud raamlepingu lõpetamine on makseteenuse kasutajale pärast 12 kuu möödumist tasuta. Mis tahes muudel juhtudel on lepingute lõpetamise tasud mõistlikud ja kuludega kooskõlas.
Muudatusettepanek 185 ARTIKLI 34 LÕIKE 1 TEINE LÕIK
Regulaarselt makseteenuste eest makstavaid tasusid makstakse ainult proportsionaalselt lepingu lõpetamiseni. Kui need tasud makstakse ette, makstakse need proportsionaalselt tagasi.	Regulaarselt makseteenuste eest makstavaid tasusid makstakse ainult proportsionaalselt lepingu lõpetamiseni makseteenuse kasutaja poolt. Kui need tasud makstakse ette, makstakse need proportsionaalselt tagasi.
Muudatusettepanek 186 ARTIKLI 34 LÕIKE 1 TEINE LÕIK A (uus)
	Tasud lühemaks kui 12 kuuks sõlmitud raamlepingu lõpetamise eest makseteenuse kasutaja poolt on mõistlikud ja vastavad kuludele. Mingil juhul ei või lepingu lõpetamise tasu olla suurem kui lepingu sõlmimise tasu.
Selgitus
On oluline täpsustada, et lepingu lõpetamist käsitlev artikkel puudutab ainult makseteenuse kasutajat, mitte makseteenuse pakkujat. Vastasel juhul võib teenuse kasutajal tekkida tõsiseid probleeme, näiteks otsearveldusega makstavate kommunaalmaksete puhul.
Muudatusettepanek 187 ARTIKLI 34 LÕIGE 2
2. Raamlepingu võib lõpetada viivitamatult, kui makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja ei ole selgelt kokku leppinud raamlepingu lõpetamisest etteteatamise ajas.	välja jäetud
Etteteatamisaeg ei tohi olla pikem kui üks kuu.
Selgitus
Lisatud artikli 34 lõikesse 1.
Muudatusettepanek 188 ARTIKLI 35 ESIMENE LÕIK
Raamlepingu alusel sooritatava maksetehingu korral esitab makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutajale seoses konkreetse tehinguga selgesõnalise teabe sooritamisaja ning makseteenuse pakkujale makstavate komisjonitasude ja maksude kohta.	Raamlepingu alusel sooritatava maksetehingu korral esitab makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutajale seoses konkreetse tehinguga selgesõnalise teabe sooritamisaja, nagu on määratletud IV jaotise 2. peatüki 2. jaos, ning makseteenuse pakkujale makstavate komisjonitasude ja maksude kohta.
Muudatusettepanek 189 ARTIKLI 35 TEINE LÕIK
Artikli 58 lõikes 2 kirjeldatud juhtudel esitatakse eelnevalt usaldusväärne kalkulatsioon kõigi mahaarvamiste kohta.	välja jäetud
Selgitus
Väljajätmine tuleneb sätte kohaldamisala piiramisest.
Muudatusettepanek 190 ARTIKLI 36 PEALKIRI
Maksjale pärast üksiku maksetehingu sooritamist esitatav teave	Maksjale pärast üksiku maksetehingu sooritamist esimesel nõudmisel esitatav või edastatav teave
Muudatusettepanek 191 ARTIKLI 36 LÕIKE 1 SISSEJUHATAV OSA
1. Pärast maksetehingu sooritamist esitab makseteenuse pakkuja maksjale vähemalt järgmise teabe:	1. Pärast üksiku maksetehingu sooritamist esitab või edastab maksja makseteenuse pakkuja maksjale esimesel nõudmisel vähemalt järgmise teabe:
Muudatusettepanek 192 ARTIKLI 36 LÕIKE 1 PUNKT A
(a) viide, mis võimaldab makseteenuse kasutajal iga maksetehingut kindlaks teha, ning, kui see on asjakohane, makse saajaga seotud teave;	(a) viide, mis võimaldab maksjal iga maksetehingut kindlaks teha, ning, kui see on asjakohane, makse saajaga seotud teave niivõrd, kui seda teavet ei ole juba esitatud või pakutud;
Muudatusettepanek 193 ARTIKLI 36 LÕIKE 1 PUNKT C
(c) kõik maksetehinguga seotud tasud, mida maksja pidi oma makseteenuse pakkujale maksma. Kui võetakse koondtasu, näiteks kaubandusettevõtja teenustasu või kontohooldustasu, tuleks teabes esitada koondtasusse kuuluvate erinevate teenuselementide läbipaistvad hinnad; ja	(c) kõik maksetehinguga seotud tasud, mida maksja pidi oma makseteenuse pakkujale maksma. Kui võetakse koondtasu, näiteks kaubandusettevõtja teenustasu või kontohooldustasu, tuleks punkti e kohaldamiseks esitada teabes koondtasusse kuuluvate erinevate teenuseelementide läbipaistvad tasud, välja arvatud juhul, kui see tasu moodustab osa liittasust, mis võimaldab kindlaksmääratud arvu toimingute tegemist kindla ajavahemiku jooksul, ja liittasu puudutav aruandlus on läbipaistev; ja
Selgitus
Tasuelementide läbipaistvus on oluline, eriti krediitkaartide ja kaubandusettevõtja teenustasude osas. Samas on paljude pankade poolt kohaldatav praktika lubada kindlaksmääratud arvu tehingute tegemist kuus või aastas samuti mugav tasu võtmise viis, eeldusel et selle aruandlus on läbipaistev.
Muudatusettepanek 194 ARTIKLI 36 LÕIKE 1 PUNKT D
(d) kui see on asjakohane, maksetehingus kasutatud vahetuskurss, kui seda kohaldab maksja makseteenuse pakkuja.	d) kui see on kohaldatav, maksetehingus kasutatud vahetuskurss, kui seda kohaldab maksja makseteenuse pakkuja.
Muudatusettepanek 195 ARTIKLI 36 LÕIGE 2
2. Raamlepingu tingimus võib olla, et lõikes 1 osutatud teavet esitatakse korrapäraselt, kindlaksmääratud sagedusega. Igal juhul esitatakse see teave artikli 30 lõikes 1 ja artikli 31 lõikes 2 sätestatud viisil.	2. Raamlepingu tingimus võib olla, et lõikes 1 osutatud teavet esitatakse või tehakse teatavaks maksja esimesel nõudmisel korrapäraselt, kindlaksmääratud sagedusega. Igal juhul esitatakse see teave artikli 30 lõikes 1 ja artikli 31 lõikes 2 sätestatud viisil.

Muudatusettepaneku esitaja(d): Othmar Karas

Muudatusettepanek 196 ARTIKLI 36 LÕIGE 2
2. Raamlepingu tingimus võib olla, et lõikes 1 osutatud teavet esitatakse korrapäraselt, kindlaksmääratud sagedusega. Igal juhul esitatakse see teave artikli 30 lõikes 1 ja artikli 31 lõikes 2 sätestatud viisil.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Or. de
Selgitus
Muudatus puudutab ainult saksakeelset versiooni, et viia see kooskõlla inglisekeelse tekstiga.
Muudatusettepanek 197 ARTIKLI 37 PEALKIRI
Makse saajale pärast raha kättesaamist esitatav teave	Makse saajale pärast raha kättesaamist esitatav või tema esimesel nõudmisel teatavaks tehtav teave
Muudatusettepanek 198 ARTIKLI 37 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU SISSEJUHATAV OSA
1. Pärast seda, kui makse saaja on raha kätte saanud, esitab makseteenuse pakkuja makse saajale artikli 30 lõikes 1 ja artikli 31 lõikes 2 sätestatud viisil vähemalt järgmise teabe:	1. Pärast seda, kui makse saaja on raha kätte saanud, teeb makseteenuse pakkuja makse saajale tema esimesel nõudmisel teatavaks artikli 30 lõikes 1 ja artikli 31 lõikes 2 sätestatud viisil järgmise teabe:
Muudatusettepanek 199 ARTIKLI 37 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT A
(a) maksja viide;	(a) maksja viide ja maksja poolt koos maksetehinguga edastatud teave, mis võimaldab makse saajal maksetehingut kindlaks teha;
Muudatusettepanek 200 ARTIKLI 37 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT B
(b) maksja poolt koos maksetehinguga edastatud teave, mis võimaldab makse saajal maksetehingut kindlaks teha;	välja jäetud
Muudatusettepanek 201 ARTIKLI 37 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT D
(d) kõik komisjonitasud ja maksud, mida maksetehingu suhtes kohaldati ja mida makse saaja pidi oma makseteenuse pakkujale makse kättesaamise eest tasuma;	d) kõik komisjonitasud ja maksud maksetehingu eest, mida makse saaja või mis tahes vahendaja pidi oma makseteenuse pakkujale makse kättesaamise eest tasuma;
Muudatusettepanek 202 ARTIKLI 37 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT E
(e) kui see on asjakohane, maksetehingus kasutatud vahetuskurss, kui seda kohaldas makse saaja makseteenuse pakkuja.	(e) kui see on kohaldatav, maksetehingus kasutatud vahetuskurss, kui seda kohaldas makse saaja makseteenuse pakkuja või ükskõik milline vahendaja.
Muudatusettepanek 203 ARTIKLI 37 LÕIKE 1 TEINE LÕIK
Kui võetakse koondtasu, näiteks kaubandusettevõtja teenustasu või kontohooldustasu, tuleks punkti d kohaldamiseks esitada teabes koondtasusse kuuluvate erinevate teenuseelementide läbipaistvad hinnad.	välja jäetud
Selgitus
Eelpool nimetatud artikli 37 lõik käsitleb üksikuid tehinguid, seepärast käsitletakse punktis d tasu üksiku tehingu eest. Makseteenuse pakkujad kehtestavad liittasu mitte tehingupõhiselt, vaid kindla summa pealt kindlaksmääratud aja jooksul. Seetõttu tuleks vastav lõik välja jätta.
Muudatusettepanek 204 ARTIKLI 37 LÕIGE 2
2. Raamlepingu tingimus võib olla, et lõikes 1 osutatud teavet esitatakse korrapäraselt, kindlaksmääratud sagedusega. Igal juhul esitatakse see teave artikli 30 lõikes 1 ja artikli 31 lõikes 2 sätestatud viisil.	2. Raamlepingu tingimus võib olla, et lõikes 1 osutatud teave tehakse makse saajale teatavaks kas tema esimesel nõudmisel või korrapäraselt, kindlaksmääratud sagedusega. Igal juhul antakse see teave artikli 30 lõikes 1 ja artikli 31 lõikes 2 sätestatud viisil.
Muudatusettepanek 205 ARTIKLI 38 LÕIGE 1
1. Erandina artiklitest 29–33 edastab makseteenuse pakkuja lepingu korral, mis käsitleb makseid, mille puhul ükski üksik makse ei ületa 50 eurot, makseteenuse kasutajale artikli 30 lõikes 1 ja artikli 31 lõikes 2 sätestatud viisil ainult osutatava makseteenuse peamised omadused, kuidas seda saab kasutada ja kõik kohaldatavad tasud.	1. Erandina artiklitest 29–33 edastab makseteenuse pakkuja artiklis 4 määratletud mikromakse korral makseteenuse kasutajale artikli 30 lõikes 1 ja artikli 31 lõikes 2 sätestatud viisil ainult osutatava makseteenuse peamised omadused, kuidas seda saab kasutada ja kõik kohaldatavad tasud.
Muudatusettepanek 206 ARTIKLI 38 LÕIGE 3 A (uus)
	3 a. Käesoleva artikli kohaselt ei võta teenuse pakkuja tasu teabe edastamise eest.
Muudatusettepanek 207 ARTIKLI 39 LÕIGE 2
2. Kui vääringu konverteerimise teenust pakutakse enne maksetehingu algatamist ja kui seda teenust pakutakse müügikohas või kui seda pakub makse saaja, avalikustab maksjale teenust pakkuv pool maksjale kõik tasud ja aluskursi, mida kasutatakse tehingu konverteerimiseks.	2. Kui vääringu konverteerimise teenust pakutakse enne maksetehingu algatamist ja kui seda vääringu konverteerimise teenust pakutakse müügikohas või kui seda pakub makse saaja, avalikustab maksjale vääringu konverteerimise teenust pakkuv pool maksjale kõik tasud ja aluskursi, mida kasutatakse tehingu konverteerimiseks.
Selle alusel peab maksja selgesõnaliselt kõnealuse teenusega nõustuma.	Selle alusel peab maksja selgesõnaliselt kõnealuse vääringu konverteerimise teenusega nõustuma.
Muudatusettepanek 208 ARTIKLI 40 LÕIGE -1 (uus)
	-1. Ei makseteenuse pakkujad ega kolmandad osapooled ei või keelata makseteenuse kasutajal lisatasu taotlemast ega allahindlust pakkumast juhtumite korral, mil kasutatakse kindlaksmääratud maksevahendit.
Selgitus
Käesolev uus lõik keelustab nn mittediskrimineerimise reegli, mille paljud makseteenuse pakkujad ja pangad lisavad ettevõtjatega sõlmitavatesse lepingutesse. Mittediskrimineerimise reegel keelab ettevõtjatel avaldada klientidele makseteenuste maksumust ja võimaldada neil seeläbi kasutada kõige tõhusamat maksemeetodit. Mõne liikmesriigi konkurentsiametid on viimasel ajal selle nõude keelustanud.
Muudatusettepanek 209 ARTIKLI 40 LÕIGE 1
1. Kui asjaomase makse tõendamisvahendi kasutamiseks taotleb makse saaja lisatasu või pakub allahindlust, lepib makse saaja selles maksjaga enne maksetehingu algatamist kokku.	1. Kui asjaomase makse tõendamisvahendi kasutamiseks taotleb makseteenuse kasutaja ja/või makse saaja lisatasu või pakub allahindlust, lepib makse saaja selles maksjaga enne maksetehingu algatamist selgesõnaliselt kokku.
Muudatusettepanek 210 ARTIKLI 40 LÕIGE 1 A (uus)
	1 a. Makseteenuse pakkujad ei kehtesta makseteenuse kasutajatele tasusid tingimuste või teabenõuete esitamise või kättesaadavaks muutmise eest vastavalt III jaotisele, kui see artikkel seda konkreetselt ei luba.
Muudatusettepanek 211 ARTIKLI 40 LÕIGE 2
2. Kui asjaomase makse tõendamisvahendi kasutamiseks taotleb makseteenuse pakkuja või kolmas isik lisatasu, lepib makseteenuse kasutaja selles makseteenuse pakkujaga enne maksetehingu algatamist kokku.	välja jäetud
Selgitus
Lõike 2 tekst annab makse tõendamisvahendi väljastanud pangale (teenuse pakkujale) võimaluse keelata kaubandusettevõtjal (kolmandal osapoolel) tarbijalt (makseteenuse kasutajalt) lisatasu taotlemast. Meie arvates on väga oluline, et kaubandusettevõtjal oleks lubatud lisatasu taotleda, kuna see annaks talle suurema läbirääkimisjõu suhtlemisel makseteenuse pakkujaga. Ühtlasi muudaks see erinevate maksevahendite kulud tarbijale läbipaistvamaks. Lõppkokkuvõttes oleks see kasulik kõigile makseteenuse kasutajatele, kuna läbipaistvus toob kaasa madalamad vahendustasud ja seeläbi alandab kaupade hindu.
Muudatusettepanek 212 ARTIKLI 40 LÕIGE 2 A (uus)
	2 a. Kui makseteenuse kasutajal on täiendavaid teavitamisnõudeid või ta taotleb sagedasemat teabe edastamist kui tavaliselt makseteenuse pakkujaga sõlmitud lepinguga on ette nähtud, võib teenuse pakkuja nõuda nimetatud teenuse eest tasu, mis on mõistlik ja teenuse maksumusega proportsionaalne.
Muudatusettepanek 213 ARTIKLI 41 LÕIGE 1
Liikmesriigid tagavad, et maksetehingut loetakse autoriseerituks ainult siis, kui maksja on nõus makseteenuse pakkujale adresseeritud vastava maksejuhisega.	Liikmesriigid tagavad, et maksetehing loetakse autoriseerituks ainult maksja nõusolekul.
Selgitus
Ühtse maksete piirkonna (SEPA) raames tulevate uute maksevahendite ja eelkõige otsearvelduse puhul, kus maksja makseteenuse pakkuja ei saa teha kindlaks makse saaja kaudu vastuvõetud maksejuhise kehtivust, on oluline esitada tarbijat puudutavad tagatised. Sellega seoses on vaja tagada volituste kuludeta tühistamise ja loata maksetehingute summade kuludeta tagasimaksmise põhimõtted. Kuludeta maksed on tegelikult ette nähtud vaid selliste autoriseeritud maksete korral, mille suurus ei olnud loa andmise hetkel teada ja osutus liiga suureks (vt ettepaneku artikleid 52 ja 53).
Muudatusettepanek 214 ARTIKLI 41 TEINE LÕIK
Nõusolek seisneb makseteenuse pakkujale selge loa andmises sooritada maksetehing või järjestikused maksetehingud.	Nõusolek seisneb maksja ja makseteenuse pakkuja vahel lepingu alusel kokkulepitud vormis loa andmises teostada maksetehing või järjestikused maksetehingud.
Muudatusettepanek 215 ARTIKLI 41 KOLMAS LÕIK
Kui selline nõusolek puudub, loetakse maksetehing autoriseerimata maksetehinguks.	välja jäetud
Selgitus
Lisatud artikli 41neljandasse a lõiku (uus).
Muudatusettepanek 216 ARTIKLI 41 NELJAS LÕIK
Maksja võib maksetehingu autoriseerida enne või pärast maksetehingu sooritamist.	Maksja võib maksetehingu autoriseerida enne või pooltevahelise kokkuleppe korral pärast maksetehingu sooritamist.
Muudatusettepanek 217 ARTIKLI 41 NELJAS A LÕIK (uus)
	Kui selline nõusolek puudub, loetakse maksetehing autoriseerimata maksetehinguks.
Muudatusettepanek 218 ARTIKLI 42 PEALKIRI
Nõusoleku edastamine	Nõusoleku edastamise põhimõte
Selgitus
Käesolevat muudatusettepanekut tuleks vaadata koos uue artikli 53 a muudatusettepanekuga. Vt asjaomast selgitust.
Muudatusettepanek 219 ARTIKLI 42 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK
1. Maksja võib artikli 41 kohaldamiseks edastada oma nõusoleku, kasutades makse tõendamisvahendit.	välja jäetud
Muudatusettepanek 220 ARTIKLI 42 LÕIKE 1 TEINE LÕIK
Nõusoleku võib edastada otse makseteenuse pakkujale või kaudselt makse saaja kaudu.	Nõusoleku võib edastada otse maksja makseteenuse pakkujale või kaudselt makse saaja kaudu.
Muudatusettepanek 221 Artikli 42 lõike 1 teine lõik a (uus)
	Makseteenuse pakkujad võivad tehingu autoriseerituse hindamisel tugineda nõusoleku elektroonilistele detailidele vastavalt makseteenuse kasutajate õigustele artikli 48 kohaselt.
Muudatusettepanek 222 ARTIKLI 42 LÕIGE 2
2. Makseteenuse pakkuja ja maksja peavad leppima kokku nõusoleku edastamise korras artikli 31 lõike 1 punktis a sätestatud viisil.	2. Makseteenuse pakkuja ja maksja peavad leppima selgesõnaliselt kokku nõusoleku edastamise korras, mis võib seisneda makse tõendamisvahendi kasutamises.
Muudatusettepanek 223 ARTIKLI 43 LÕIGE 2
2. Kui raamlepingus on nii kokku lepitud, võib makseteenuse pakkuja jätta endale õiguse blokeerida makse tõendamisvahendi kasutamine isegi kokkulepitud kululimiidi raames, kui tema arvates annab raha kasutamisviis alust kahtlustada pettust.	2. Kui raamlepingus on nii kokku lepitud, võib makseteenuse pakkuja jätta endale õiguse blokeerida makse tõendamisvahendi kasutamine isegi kokkulepitud kululimiidi raames olulise kahtluse korral, et makse tõendamisvahendit on kasutatud või võidakse kasutada ebaausalt või kuritegelikel eesmärkidel.
Makseteenuse pakkuja võib blokeerida makse tõendamisvahendi siiski ainult siis, kui ta on juba teinud usaldusväärseid pingutusi makse tõendamisvahendi omanikuga kontakteerumiseks, et kontrollida, kas võib olla tegemist pettusega.	Kui makse tõendamisvahendi kasutamine blokeeritakse, teavitab makseteenuse pakkuja sellest liigse viivituseta makseteenuse kasutajat.
Selgitus
Pettuse kahtluse korral on tõhusam ja vähem ajamahukas arve kõigepealt blokeerida ja seejärel makseteenuse kasutajat teavitada.
Muudatusettepanek 224 ARTIKLI 43 LÕIKE 2 TEINE A LÕIK (uus)
	Samas peab makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja nõudmisel makse tõendamisvahendi koheselt tasuta vabastama. Makseteenuse pakkuja peab tagama, et makseteenuse kasutaja saaks esitada sellise nõude telefoni teel igal ajal ja tasuta. Makseteenuse kasutaja ei pea maksma tasu makse tõendamisvahendi eelneva blokeerimise eest, kui makseteenuse kasutaja nõuab makse tõendamisvahendi vabastamist.
Selgitus
Kui krediitkaarti kasutatakse pettuseks, on oluline see koheselt blokeerida ning alati ei ole võimalik kõigepealt kontakti võtta, kuna minutid sageli loevad nii tehingute takistamist kui süüdlase tabamist silmas pidades.
Muudatusettepanek 225 ARTIKKEL 44
Makseteenuse pakkuja säilitab vähemalt ühe aasta sisedokumendid, et oleks võimalik teha kindlaks maksetehinguid ja parandada vigu, ilma et see piiraks direktiivi 2005/.../EÜ ja teiste asjakohaste ühenduse õigusaktide kohaldamist.	Makseteenuse pakkuja säilitab kaks aastat sisedokumendid, et oleks võimalik teha kindlaks maksetehinguid ja parandada vigu, ilma et see piiraks direktiivi 2005/60/EÜ või teiste asjakohaste ühenduse või siseriiklike õigusaktide kohaldamist.
Muudatusettepanek 226 ARTIKLI 45 LÕIKE 1 ESIMENE A LÕIK (UUS)
	Mis tahes nõue makseteenuse pakkuja vastu esitatakse mitte hiljem kui kuus kuud pärast debiteerimise kuupäeva. Kuus kuud pärast debiteerimise kuupäeva loetakse makse autoriseerituks.
Muudatusettepanek 227 ARTIKLI 45 LÕIGE 2
2. Järjestikuste tehingute korral võib autoriseerimise tühistada ja kõik järgnevad maksetehingud loetakse autoriseerimata maksetehinguteks, ilma et see piiraks artikli 56 kohaldamist.	2. Kui autoriseerimine tehakse järjestikuste tehingute kohta, võib selle tulevikuks tühistada, nii et kõik järgnevad maksetehingud loetakse autoriseerimata maksetehinguteks, ilma et see piiraks artikli 56 kohaldamist.
Selgitus
Sõnastuse selgitus.
Muudatusettepanek 228 ARTIKLI 46 ESIMESE LÕIGU SISSEJUHATAV OSA
Makseteenuse kasutaja täidab järgmised kohustused:	Makseteenuse kasutaja, kellel on makse tõendamisvahend, täidab järgmised kohustused:
Muudatusettepanek 229 ARTIKLI 46 ESIMESE LÕIGU PUNKTID -A ja -AA (uus)
	(- a) võtta viivitamatult pärast makse tõendamisvahendi saamist kõik vajalikud meetmed turvaelementide kaitsmiseks autoriseerimata kasutamise eest;
	(- a a) tagada eelkõige see, et makse tõendamisvahendile ja sellega seotud isikustatud turvaelementidele ei pääse ligi muud isikud;
Selgitus
Selgitada, et makseteenuse kasutaja peab võtma oma mõjualas asjakohaseid meetmeid makse tõendamisvahendite ja nende isikustatud turvaelementide pettuse eesmärgil kasutamise peatamiseks. See kaitseb ka maksesüsteeme tervikuna, kuna alandab riski vastu kindlustamise kulusid.
Muudatusettepanek 230 ARTIKLI 46 ESIMESE LÕIGU PUNKT B
(b) teatada makseteenuse pakkujale või pakkuja määratud üksusele liigse viivituseta, kui ta on saanud teadlikuks makse tõendamisvahendi kadumisest, varastamisest või väärkasutamisest või selle autoriseerimata kasutamisest.	(b) teatada, sealhulgas telefoni teel, makseteenuse pakkujale või pakkuja määratud üksusele liigse viivituseta, kui ta on saanud teadlikuks makse tõendamisvahendi kadumisest, varastamisest või väärkasutamisest või selle autoriseerimata kasutamisest.
Muudatusettepanek 231 ARTIKLI 46 TEINE LÕIK
Punkti a kohaldamiseks võtab makseteenuse kasutaja viivitamata pärast makse tõendamisvahendi saamist eelkõige kõik vajalikud meetmed tõendamisvahendi turvaelementide turvaliseks hoidmiseks.	Punkti a kohaldamiseks võtab makseteenuse kasutaja viivitamata pärast makse tõendamisvahendi saamist eelkõige kõik vajalikud meetmed tõendamisvahendi isikustatud turvaelementide turvaliseks hoidmiseks.
Muudatusettepanek 232 ARTIKLI 47 ESIMESE LÕIGU SISSEJUHATAV OSA
Makseteenuse pakkuja täidab järgmised kohustused:	Makseteenuse pakkuja, kes väljastab makse tõendamisvahendi, täidab järgmised kohustused:
Muudatusettepanek 233 ARTIKLI 47 ESIMESE LÕIGU PUNKT A
(a) tagada, et makse tõendamisvahendi isikustatud turvaelementidele oleks juurdepääs ainult makse tõendamisvahendi omanikul;	(a) tagada, et makse tõendamisvahendi isikustatud turvaelementidele oleks juurdepääs ainult makse tõendamisvahendi omanikul, ilma et see piiraks makseteenuse kasutaja jaoks makse tõendamisvahendite turvalisusnõudeid;
Muudatusettepanek 234 ARTIKLI 47 ESIMESE LÕIGU PUNKT B
(b) mitte saata makse tõendamisvahendit eelneva kokkuleppeta, välja arvatud juhul, kui juba makseteenuse kasutaja käes olev makse tõendamisvahend asendatakse kehtetuks muutumise tõttu või seoses vajadusega lisada või muuta turvaelemente;	(b) mitte saata makse tõendamisvahendit eelneva kokkuleppeta, välja arvatud juhul, kui juba makseteenuse kasutaja käes olev makse tõendamisvahend asendatakse, kuna see on muutunud või muutub lähitulevikus kehtetuks või seoses vajadusega lisada või muuta turvaelemente;
Muudatusettepanek 235 ARTIKLI 47 ESIMESE LÕIGU PUNKT C A (uus)
	(c a) vältida makse tõendamisvahendi mis tahes kasutamist, kui artiklis 46 punktis b nimetatud teatamine on toimunud.
Muudatusettepanek 236 ARTIKLI 47 TEINE A LÕIK (UUS)
	Makseteenuse pakkuja peab kandma elektroonilise maksevahendi või selle kasutamist võimaldava vahendi, näiteks PIN-koodi omanikule saatmise riski.
Selgitus
Tarbijakaitse eesmärgi peab makseteenuse pakkuja kandma elektroonilise maksevahendi või selle kasutamist võimaldava vahendi (näiteks PIN-koodi) omanikule saatmise riski.
Muudatusettepanek 237 ARTIKKEL 48
1. Liikmesriigid nõuavad, et kui makseteenuse kasutaja väidab, et sooritatud maksetehing ei olnud autoriseeritud, esitab makseteenuse pakkuja tõendid vähemalt selle kohta, et maksetehing oli autenditud, korrektselt dokumenteeritud, kajastatud kontodes ning seda ei ole mõjutanud tehniline rike ega mõni muu puudujääk.	1. Liikmesriigid nõuavad, et kui makseteenuse kasutaja väidab, et sooritatud maksetehing ei olnud autoriseeritud, esitab makseteenuse pakkuja tõendid autoriseerimise kohta. Tõestada tuleb vähemalt see, et järgiti selle maksetehingu osas ette nähtud autentimise toimingut, et tehing ise oli korrektselt dokumenteeritud ja kajastatud kontodes ning et tehingu dokumendid ei näita tehnilist riket tehingu tegemise ajal. Tarbija õiguste kaitsmiseks tuleks tõendamiskohustust puudutavate edasiste üksikasjade ja õiguslike tagajärgede osas kohaldada siseriiklikku tsiviilõigust.
	1 a. Mis tahes nõue makseteenuse pakkuja vastu esitatakse mitte hiljem kui kaksteist kuud pärast debiteerimise kuupäeva. Kaksteist kuud pärast debiteerimise kuupäeva loetakse makse autoriseerituks.
2. Kui lõike 1 alusel nõutavad tõendid on esitatud ja makseteenuse kasutaja väidab endiselt, et maksetehing ei olnud autoriseeritud, esitab ta faktid või asjaolud, mis lubavad eeldada, et ta ei oleks saanud maksetehingut autoriseerida ja ta ei tegutsenud pettuse teel ega olnud tegemist raske hooletusega seoses artikli 46 punktist b tulenevate kohustustega.
3. Lõikes 2 osutatud eelduse kummutamiseks ei piisa asjaolust, et makseteenuse pakkuja on salvestanud makse tõendamisvahendi kasutamise, et teha kindlaks, kas makseteenuse kasutaja autoriseeris makse või tegutses ta pettuse teel või oli tegemist raske hooletusega seoses artiklist 46 tulenevate kohustustega.
4. Lõigetega 2 ja 3 ei piirata nende sätete kohaldamist, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 1999/93/EÜ[2] määratletud käsitsi kirjutatud allkirjade ja täiustatud elektrooniliste allkirjade seisundit tõendusmaterjalina.
Muudatusettepanek 239 ARTIKLI 49 ESIMENE LÕIK
Liikmesriigid tagavad, et autoriseerimata maksetehingu puhul maksab makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutajale viivitamata tagasi autoriseerimata maksetehingu summa või, kui see on kohaldatav, taastab selle summa ulatuses debiteeritud maksekonto olukorra, mis oleks olnud, kui autoriseerimata maksetehing ei oleks toimunud.	Kui nõue on esitatud ühe aasta jooksul pärast tehingu debiteerimise kuupäeva, tagavad liikmesriigid, et autoriseerimata maksetehingu puhul maksab makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutajale viivitamata ja tasuta tagasi autoriseerimata maksetehingu summa või, kui see on kohaldatav, taastab selle summa ulatuses debiteeritud maksekonto olukorra, mis oleks olnud, kui autoriseerimata maksetehing ei oleks toimunud.
Selgitus
ELi hõlmava õiguskindluse loomiseks, eriti Euroopa otsearveldusskeemi silmas pidades, peaks artikkel 49 tuginema mitme ELi liikmesriigi tavale ning kehtestama üheaastase piirangu makseteenuse kasutaja tagasimakse õigusele autoriseerimata maksete korral. Artikli 45 kohaselt on makseteenuse kasutaja õigustatult kohustatud järgima korrapäraste vaheaegade järel maksetehinguid oma pangaarvel ja esitama koheselt vastuväite autoriseerimata maksetehingute suhtes. Sellest tulenevalt on makseteenuse kasutaja tagasimakse õiguse piiramine ühe aastaga autoriseerimata tehingu korral tasakaalustatud ja sobiv. See annab teenuse pakkujale ja kasutajale õiguskindluse, et pärast selle tähtaja möödumist loetakse makse lõplikuks. Ka oleks aastane piirang vastavuses dokumenteerimise kohustusega artikli 44 kohaselt.
Muudatusettepanek 240 ARTIKLI 50 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK
1. Makseteenuse kasutaja kannab kuni 150 euro ulatuses kahjud, mis on tekkinud seoses kaotatud või varastatud makse tõendamisvahendi kasutamisega, mis on toimunud enne seda, kui ta on täitnud oma kohustuse teavitada oma makseteenuse pakkujat artikli 46 punkti b alusel.	1. Enne makseteenuse pakkuja teavitamise kohustuse täitmist artikli 46 punkti b alusel kannab makseteenuse kasutaja täies ulatuses kahjud, mille ta ise on põhjustanud, ja kuni 150 euro ulatuses kahjud, mida ta ise ei ole põhjustanud.
Selgitus
Kasutaja vastutuse piiramisel 150 euroga kaotatud või varastatud maksevahendist tuleneva kahju eest ei ole mõistlikku põhjendust, välja arvatud raske hooletuse või pettuse kavatsuse korral.
Siinjuures tuleks viidata parlamendi 18. aprilli 2004. aasta raportile (A5-0192/2004 lõplik, lõige 17). Selles lükatakse tagasi tarbija vastutuse piiramine autoriseerimata tehingute (näiteks krediitkaardi varguse) korral 150 euroga isegi juhul, kui ta ei ole täitnud kohustust teavitada oma makseteenuse pakkujat.
Muudatusettepanek 241 Artikli 50 lõike 1 TEINE lõik
Liikmesriigid võivad seda summat veelgi vähendada, eeldusel et vähendamist ei kohaldata makseteenuse pakkujate suhtes, kellel on luba tegutseda teistes liikmesriikides.	Liikmesriigid võivad seda summat veelgi vähendada.
Selgitus
Tarbijakaitse huvides oleks asjakohasem jätta välja artikli 50 lõike 1 piirang ja selgitada esimest lauset.
Muudatusettepanek 242 ARTIKLI 50 LÕIGE 2
2. Makseteenuse kasutaja kannab kõik autoriseerimata tehingutega seotud kahjud, kui need on tekkinud seoses pettuse teel tegutsemise või raske hooletusega seoses artiklist 46 tulenevate kohustustega. Sellistel juhtudel ei kohaldata lõikes 1 osutatud maksimaalset summat.	2. Kui makseteenuse kasutaja on täitnud oma kohustuse teavitada oma makseteenuse pakkujat artikli 46 punkti b alusel, kannab ta ainult need kahjud, mida ta on tahtlikult või omal süül põhjustanud.
Selgitus
Kasutaja vastutuse piiramisel 150 euroga kaotatud või varastatud maksevahendist tuleneva kahju eest ei ole mõistlikku põhjendust, välja arvatud raske hooletuse või pettuse kavatsuse korral.
Siinjuures tuleks viidata parlamendi 18. aprilli 2004. aasta raportile (A5-0192/2004 lõplik, lõige 17). Selles lükatakse tagasi tarbija vastutuse piiramine autoriseerimata tehingute (näiteks krediitkaardi varguse) korral 150 euroga isegi juhul, kui ta ei ole täitnud kohustust teavitada oma makseteenuse pakkujat.
Muudatusettepanek 243 Artikli 50 lõiGE 3
Maksja ei kanna mingeid finantstagajärgi, mis tulenevad kaotatud, varastatud või väärkasutatud makse tõendamisvahendi kasutamisest pärast seda, kui makseteenuse pakkujale on teatatud makse tõendamisvahendi kadumisest või vargusest, välja arvatud juhtudel, kui maksja on tegutsenud pettuse teel.	3. Makseteenuse kasutaja ei kanna mingeid finantstagajärgi, mis tulenevad kaotatud või varastatud makse tõendamisvahendi kasutamisest pärast seda, kui makseteenuse pakkujale on teatatud makse tõendamisvahendi kadumisest või vargusest, välja arvatud juhtudel, kui maksja on tegutsenud pettuse teel.
	Makseteenuse kasutaja ei kanna mingeid finantstagajärgi, mis tulenevad väärkasutatud makse tõendamisvahendiga seotud andmete väärkasutusest, välja arvatud juhul, kui ta on käitunud ebaausalt.
	Samas kohaldatakse jätkuvalt kasutaja vastutust sellistel juhtudel piiravaid siseriiklikke eeskirju.
Selgitus
Tarbija kaitsmiseks tuleks täpsustada, et nad ei kanna mingeid finantstagajärgi, mis tulenevad väärkasutatud makse tõendamisvahendiga seotud andmete väärkasutusest.
Muudatusettepanek 244 ARTIKLI 51 LÕIGE 1
1. Käesoleva direktiivi artikleid 49 ja 50 ei kohaldata makseteenuse kasutaja suhtes, kes on soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotise artikli 1 ning artikli 2 lõigetes 1 ja 3 määratletud mikroettevõttest suurem ettevõte.	välja jäetud
Selgitus
Artikli 2 muudatusettepanekust tulenev muudatus.
Muudatusettepanek 246 ARTIKLI 52 ESIMENE LÕIK
Liikmesriigid tagavad, et heausksel maksjal on õigus autoriseeritud ja juba sooritatud maksetehingu tagasimakseks, kui on täidetud järgmised tingimused:	Liikmesriigid tagavad, et heausksel maksjal on õigus autoriseeritud ja juba sooritatud maksetehingu vaidlustamisele kuuluva summa tagasimakseks, kui on täidetud järgmised tingimused:
(a) maksetehingu autoriseerimises puudus selle täpne summa või makse saaja selle tegemise ajal;	(a) maksetehingu autoriseerimises puudus selle täpne summa või makse saaja selle tegemise ajal ning
(b) sooritatud tehingu summa ei ole summa, mida üks mõistlik maksja maksjana eeldaks.	(b) sooritatud tehingu summa ei ole mõistlik summa, mida üks maksja samasuguses olukorras eeldaks.
Muudatusettepanek 247 ARTIKLI 53 LÕIGE 1
1. Liikmesriigid tagavad, et maksja esitab tagasimaksetaotluse hiljemalt nelja nädala jooksul pärast seda, kui makseteenuse pakkuja on talle kõnealusest maksetehingust teatanud. Taotluses on artiklis 52 sätestatud tingimustega seotud faktid.	1. Liikmesriigid tagavad, et maksja esitab tagasimaksetaotluse hiljemalt kuue nädala jooksul alates kuupäevast, mil raha debiteeriti. Taotluses on artiklis 52 sätestatud tingimustega seotud faktid.
Muudatusettepanek 248 ARTIKLI 53 LÕIKE 2 ESIMENE LÕIK
2. Kümne arvelduspäeva jooksul pärast tagasimaksetaotluse saamist maksab makseteenuse pakkuja kogu maksetehingu summa tagasi või esitab põhjendused tagasimaksmisest keeldumise kohta, osutades asutusele, kelle poole maksja võib kooskõlas artiklitega 72–75 selles küsimuses pöörduda, kui ta ei ole nõus esitatud põhjendusega.	2. Kümne arvelduspäeva jooksul pärast tagasimaksetaotluse saamist maksab makseteenuse pakkuja vaidlustatud maksetehingu summa tagasi või esitab põhjendused tagasimaksmisest keeldumise kohta, osutades asutusele, kelle poole maksja võib kooskõlas artiklitega 72–75 selles küsimuses pöörduda, kui ta ei ole nõus esitatud põhjendusega.
Muudatusettepanek 249 ARTIKKEL 53 A (uus)
	Artikkel 53 a
	Nõusoleku edastamise põhimõttest erandi tegemine
	1. Maksjal on õigus volitada makse saajat regulaarsete maksete või üksikmakse sooritamiseks debiteerima otsearvelduse teel tema poolt näidatud kontolt makseteenuse pakkuja juures rahasumma ja vabastada makse saaja makseteenuse pakkujale eelneva nõusoleku edastamise kohustusest. See ei mõjuta teisi maksjale teabe edastamise kohustusi, eriti makse põhjuste, liigi, suuruse ja eesmärgi osas.
	2. Vabastamine on võimalik ainult juhul, kui makse saaja:
	- annab maksjale õiguse tühistada makse ka põhjust ära näitamata maksja makseteenuse pakkujale esitatava tavalise avalduse teel vähemalt kuue nädala jooksul pärast maksetehingust teadasaamist;
	- tagab ise või oma makseteenuse pakkuja kaudu, et algselt debiteeritud summa krediteeritakse viivitamatult ja täies ulatuses maksja kontole, ilma et viimane peaks selleks mingeid täiendavaid meetmeid võtma;
	- vabastab maksja kõikidest makse tühistamisega seotud kuludest, välja arvatud juhul, kui tühistamine toimus makse aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid maksja kohustusi eirates ja seetõttu on makse saajal omakorda õigus esitada kahjuhüvitisnõue.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lisatakse direktiivi teksti eri liikmesriikides rohkesti kasutatav otsearveldus (näiteks Saksamaal tehakse aastas ligikaudu 6 miljardit sellist tehingut, peamiselt väikeste ja väga väikeste summade tasumiseks korrapäraste ajavahemike järel). Nii makseteenuse pakkujad kui makseteenuse kasutajad peavad seda väga tõhusaks, usaldusväärseks ja odavaks meetodiks ning kasutaja seisukohast tähendab see minimaalset süsteemi kuritarvitamise ohtu, kusjuures sellest tulenevad kulud katab makseteenuse pakkuja.
Need sätted peaksid tagama, et kõnealust maksevahendit saab jätkuvalt kasutada eri liikmesriikides, sest keerulisem meetod ähvardab tarbijat suurte kuludega.
Muudatusettepanek 250 ARTIKKEL 54
1. Liikmesriigid tagavad, et maksja või makse saaja poolt või kaudu algatatud ja maksja autoriseeritud maksejuhise aktseptimine jõustub siis, kui on täidetud järgmised kolm tingimust: (i) makseteenuse pakkuja on saanud kätte maksejuhise; (ii)      makseteenuse pakkuja on juhise autentinud koos raha olemasolu võimaliku kontrollimisega; (iii)     makseteenuse pakkuja on otse või kaudselt aktseptinud kohustuse sooritada tellitud maksetehing. Aktseptimine toimub enne seda, kui makseteenuse pakkuja alustab maksetehingu sooritamist.	1. Liikmesriigid tagavad, et maksja makseteenuse pakkuja töötleb maksja autoriseeritud maksejuhist, olenemata sellest, kas see edastatakse otse maksja poolt või kaudselt makse saaja poolt või tema kaudu maksja nimel, järgnevalt.   Olenemata maksja makseteenuse pakkuja osalemisest maksejuhendi loomise ja esitamiseni viivas protsessis, loetakse vastuvõtmise päevaks pangapäev, mille jooksul maksja makseteenuse pakkuja võtab vastu tervikliku ja kehtiva maksejuhendi.   Kui maksejuhis võetakse vastu enne makseteenuse pakkuja kehtestatud maksete vastuvõtmise lõpetamise aega, mis ei ole enne kui kell 17.00, või kui makseteenuse kasutaja annab isiklikult juhised üle makseteenuse pakkuja kontorile tund aega enne tööpäeva lõppu selles kontoris, olenemata sellest, kumb aeg on varasem, loetakse juhise vastuvõtmise päev ühtlasi aktseptimise päevaks, välja arvatud juhul, kui maksja makseteenuse pakkuja keeldus makse teostamisest artikli 55 kohaselt.   Kui maksejuhist ei võeta vastu enne makseteenuse pakkuja kehtestatud maksete vastuvõtmise lõpetamise aega, loetakse aktseptimise päevaks vastuvõtmisele järgnev pangapäev, välja arvatud juhul, kui maksja makseteenuse pakkuja keeldus sellel päeval makse teostamisest artikli 55 kohaselt.   Maksejuhise täitmise päev on sama päev mis aktseptimise päev, välja arvatud juhul, kui makseteenuse kasutaja taotleb hilisemat täitmise päev. Sellisel juhul loetakse täitmise päevaks makseteenuse kasutaja määratud pangapäev.   Kõik selles artiklis nimetatud päevad ja ajad tähendavad maksja makseteenuse pakkuja asukoha päevi ja kellaaegu.
2. Elektrooniliselt algatatud maksetehingute korral teatab makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutajale, et juhis on täitmiseks aktseptitud. Ta teeb seda põhjendamatu viivituseta ning igal juhul enne järgmise tööpäeva lõppu pärast aktseptimist lõike 1 alusel.
Muudatusettepanek 251 ARTIKKEL 55
1. Kui maksejuhise täitmisest keeldutakse, teatatakse makseteenuse kasutajale selleks poolte vahel kokkulepitud sidevahendi kaudu keeldumise põhjused ja võimaluse korral menetlus, kuidas parandada keeldumise põhjuseks olnud vead. Teatis saadetakse põhjendamatu viivituseta ning igal juhul kolme tööpäeva jooksul pärast aktseptimist artikli 54 lõike 1 alusel.
2. Kui on täidetud kõik makseteenuse lepingus sätestatud tingimused kooskõlas artikliga 31, ei keeldu maksja makseteenuse pakkuja sellise maksejuhise täitmisest, mille on algatanud muu makseteenuse pakkuja kui maksja maksekonto haldaja ja mille maksja on autoriseerinud.	Maksja makseteenuse pakkuja võib keelduda sellise maksejuhise täitmisest, mille maksja on autoriseerinud, ainult siis kui:   (a) maksel puudub piisav rahaline kate;   (b) maksja ei ole esitanud oma makseteenuse pakkujale makse teostamiseks vajalikku teavet, nii nagu on kokku lepitud makseteenuste lepingus vastavalt artikli 31 lõike 1 punkti b alapunktile i, või   (c) makse teostamine on ühenduse või siseriiklike õigusaktide kohaselt keelatud.   Kui maksja makseteenuse pakkuja keeldub maksejuhist täitmast, saadab ta maksjale selle kohta teatise põhjendamatu viivituseta, kuid igal juhul mitte hiljem kui selle päeva lõpuks, mis oleks olnud aktseptimise päev, kui see ei oleks keelatud muu asjakohase ühenduse või siseriikliku õigusakti kohaselt. Teatises on ära toodud keeldumise põhjus ja, kui see on asjakohane, määratletud võimalikud keeldumise põhjuseks olnud vead.
Muudatusettepanek 252 ARTIKKEL 56
1. Ilma et see piiraks artikli 46 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et makseteenuse kasutaja ei tohi maksejuhist tühistada pärast seda, kui maksja makseteenuse pakkuja on aktseptinud maksja algatatud maksed või makse saaja makseteenuse pakkuja on aktseptinud makse saaja poolt või kaudu algatatud maksed.	Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse kasutajal ei ole õigust maksejuhist tühistada pärast seda, kui maksja makseteenuse pakkuja on selle vastu võetud või kehtivaks lugenud. See ei takista makseteenuse pakkujal kliendiga kokku leppimast varasemat aega, mille järel maksejuhist tühistada ei saa.
2. Maksejuhise puhul, mis sooritatakse konkreetsel kuupäeval tulevikus, võivad makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja kokku leppida kuupäevas, millest alates maksejuhist enam tühistada ei saa ja mis on üks maksejuhise aktseptimisele eelnevast kolmest tööpäevast.
Muudatusettepanek 253 ARTIKKEL 57
Tehingu puhul, mis tehakse üksnes liikmesriigi vääringus ja mis ei hõlma valuutavahetust ja mille puhul nii maksja kui ka makse saaja makseteenuse pakkuja asub Euroopa Liidus, nõuavad liikmesriigid, et maksja ja makse saaja maksavad kõik tasud ise otse oma makseteenuse pakkujale.	Tehingu puhul, mis ei hõlma valuutavahetust, välja arvatud juhul, kui maksja ja makse saaja ning nende vastavate makseteenuse pakkujate vahel on sõlmitud vastupidine leping, nõuavad liikmesriigid, et maksja ja makse saaja maksavad kõik tasud ise otse oma makseteenuse pakkujale.
Muude maksetehingute puhul võivad maksja ja makse saaja neid nõudeid vastastikusel kokkuleppel muuta.
Muudatusettepanek 254 ARTIKKEL 58
1. Kui maksja ja makse saaja makseteenuse pakkujad asuvad ühenduses ja kui maksetehing tehakse üksnes liikmesriigi vääringus, nõuavad liikmesriigid, et maksja makseteenuse pakkuja tagab, et makse saaja saab kätte maksetehingu kogusumma. Vahendajad ei võta ülekantavalt summalt maha tasusid. Makse saaja ja tema makseteenuse pakkuja võivad siiski sõlmida selge kokkuleppe, mille alusel võib makseteenuse pakkuja arvata maha oma tasud ülekantavalt summalt enne selle krediteerimist makse saajale.	Liikmesriigid nõuavad, et maksja makseteenuse pakkuja tagab, et makse saaja makseteenuse pakkuja saab kätte maksetehingu kogusumma. Ükski makseteenuse pakkuja, sealhulgas vahendajad, ei võta ülekantavalt summalt maha tasusid. Kõik tasud tuleb esitada eraldi. Maksja ja makse saaja ning nende makseteenuse pakkujad võivad siiski sõlmida sellest kõrvale kalduva selge kokkuleppe, mille alusel võidakse arvata maha tasud ülekantavalt summalt.
2. Liikmesriigid nõuavad mõlemas järgmises olukorras, et makseteenuse pakkuja annab usaldusväärse kalkulatsiooni kõigi mahaarvamiste kohta, mis on maksetehingu osas ette nähtud: (a) kui maksja ja makse saaja makseteenuse pakkujad asuvad ühenduses, kuid kogu maksetehing või osa sellest on muus vääringus kui liikmesriigi vääringus; (b) kui maksja või makse saaja makseteenuse pakkuja ei asu ühenduses.
Muudatusettepanek 255 ARTIKLI 59 PEALKIRI JA ESIMENE LÕIK
Reguleerimisala
Käesolevat jagu kohaldatakse üksnes siis, kui nii maksja kui ka makse saaja makseteenuse pakkujad asuvad ühenduses.	välja jäetud
Muudatusettepanek 256 ARTIKLI 59 TEINE LÕIK
Seda ei kohaldata maksetehingute suhtes, mida loetakse mikromakseteks.	Käesolevat jagu ei kohaldata maksetehingute suhtes, mida loetakse mikromakseteks.
Muudatusettepanek 257 ARTIKKEL 60
1. Liikmesriigid nõuavad, et maksja makseteenuse pakkuja tagab, et pärast aktseptimist krediteeritakse tellitud summa makse saaja maksekontole vähemalt esimese aktseptimisele järgneva tööpäeva lõpuks. Kuni 1. jaanuarini 2010 võivad maksja ja tema makseteenuse pakkuja leppida kokku tähtajas, mis ei ületa kolme päeva.	Liikmesriigid nõuavad, et maksja makseteenuse pakkuja tagab, et tellitud summa krediteeritakse makse saaja makseteenuse pakkuja maksekontole vähemalt teise pangapäeva lõpuks pärast artiklis 54 määratletud arvelduspäeva. Kuni 1. jaanuarini 2010 võivad maksja ja tema makseteenuse pakkuja leppida kokku tähtajas, mis ei ületa kolme päeva.
2. Kui maksja algatab tehingu ja see sisaldab vääringu konverteerimist, võivad maksja ja tema makseteenuse pakkuja toimida selge kokkuleppe alusel teisiti.
Muudatusettepanek 258 ARTIKKEL 61
Artikkel 61 Makse saaja poolt või kaudu algatatud maksetehing	välja jäetud
1. Makse saaja poolt või kaudu algatatud maksetehingu puhul nõuavad liikmesriigid, et makseteenuse pakkuja tagab, et pärast aktseptimist krediteeritakse tellitud summa makse saaja maksekontole vähemalt esimese aktseptimisele järgneva tööpäeva lõpuks, kui makse saaja ja tema makseteenuse pakkuja ei ole selgelt kokku leppinud teisiti. 2. Kui maksja makseteenuse pakkuja keeldub maksetehingu objektiks olevat raha välja maksmast, teatab makseteenuse pakkuja sellest lõikes 1 sätestatud aja jooksul makse saajale sel eesmärgil osapoolte vahel kokku lepitud sidevahendi kaudu. Loetakse, et makseteenuse pakkuja on täitnud oma kohustused, mis tulenevad käesoleva artikli lõikest 1 ja artiklist 58.
Muudatusettepanek 259 ARTIKKEL 65
Raha olemasolu maksekontol 1. Liikmesriigid tagavad, et makse saaja makseteenuse pakkuja tagab makse saajale raha olemasolu alates raha krediteerimisest makse saaja maksekontole. Raha kättesaadavaks tegemise eest ei tohi tasu võtta.	Väärtuspäev ja maksetehingu summa olemasolu 1. Liikmesriigid tagavad, debiteerimise väärtuspäev maksja maksekontolt ei ole varasem kui aeg, mil maksetehingu summa debiteeritakse.
2. Maksja makseteenuse pakkuja lõpetab raha olemasolu tagamise makse saajale alates raha debiteerimisest maksja maksekontolt.	2. Liikmesriigid tagavad, et krediteerimise väärtuspäev makse saaja maksekontole ei ole hilisem kui aeg, mil maksetehingu summa krediteeritakse makse saaja makseteenuse pakkuja kontole.
	2 a. Maksetehingu summa tehakse makse saajale kättesaadavaks samal päeval, mil maksetehingu summa krediteeriti makse saaja makseteenuse pakkuja kontole.
3. Krediteerimise väärtuspäev makse saaja maksekontole on konto krediteerimise aeg. Debiteerimise väärtuspäev maksja maksekontolt on konto debiteerimise aeg.
4. Lõigetega 1, 2 ja 3 ei piirata selgete lepingutega hõlmatud hoiuste debiteerimist seoses hoiusel oleva raha kasutamisega.
Muudatusettepanek 260 ARTIKLI 66 LÕIGE 1
1. Kui maksejuhis sooritatakse kooskõlas kasutaja esitatud kordumatu tunnusega, loetakse maksejuhis kõnealuse makse saaja osas nõuetekohaselt sooritatuks. Kui kordumatuks tunnuseks määrati IBAN, on see ülimuslik makse saaja nime suhtes, kui nimi esitatakse lisaks. Makseteenuse pakkuja peaks siiski võimaluse korral kontrollima IBANi ja nime vastavust.	1. Kui maksejuhis sooritatakse kooskõlas makseteenuse kasutaja esitatud kordumatu tunnusega, loetakse maksejuhis kõnealuse makse saaja osas nõuetekohaselt sooritatuks. Makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja võivad kokku leppida kordumatu tunnuse suhtes, mis sisaldab kontrollkoodi või muud sisemist vastavustõendust ja on ülimuslik mis tahes muu esitatava teabe ees. Vajaduse korral tuleks kasutada rahvusvahelist kontonumbrit (IBAN).
Muudatusettepanek 261 ARTIKLI 66 LÕIKE 2 TEINE A LÕIK (uus)
	Sellisel juhul võib nõuda tasu.
Muudatusettepanek 262 ARTIKLI 67 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK
1. Pärast aktseptimist kooskõlas artikli 54 lõikega 1 on makseteenuse pakkuja rangelt vastutav kooskõlas 1. jaoga tehtud maksetehingu sooritamata jätmise või vigase sooritamise eest.	1. Pärast aktseptimise päeva, ilma et see piiraks artikli 66 lõike 2 ja artikli 70 kohaldamist ning kooskõlas artikli 54 lõikega 1 on makseteenuse pakkuja vastutav kooskõlas 1. jaoga tehtud maksetehingu sooritamata jätmise või vigase sooritamise eest.
Selgitus
Artikli 54 muutmisest tulenev muudatus.
Muudatusettepanek 264 Artikli 67 lõike 1 TEINE lõik
Lisaks sellele on makseteenuse pakkuja rangelt vastutav kõigi tasude ja intresside eest, mida makseteenuse kasutaja on pidanud tasuma seoses maksetehingu sooritamata jätmise või vigase sooritamisega.	Lisaks sellele on makseteenuse pakkujad vastutavad kõigi nende vastutusalas olevate tasude, sealhulgas intresside eest, mida makse saaja makseteenuse pakkuja makse saajalt küsib seoses maksetehingu sooritamata jätmise või vigase sooritamisega.
Selgitus
See selgitab, et makseteenuse pakkujad vastutavad ainult nende süül tekkinud vigadega seotud kulude eest. See selgitab ka vastutuse intresside eest.
Muudatusettepanek 266 Artikli 67 LÕIGE 2
2. Kui makseteenuse kasutaja väidab, et maksejuhis ei ole täpselt täidetud, näitab makseteenuse pakkuja, ilma et see piiraks makseteenuse kasutaja esitatud faktilisi tõendeid, et maksejuhis oli täpselt dokumenteeritud, täidetud ja kajastatud kontodes.	2. Kui makseteenuse kasutaja väidab, et maksejuhis ei ole täpselt täidetud, näitab makseteenuse pakkuja, ilma et see piiraks makseteenuse kasutaja esitatud faktilisi tõendeid, et maksejuhis oli täpselt dokumenteeritud, täidetud ja kajastatud kontodes. Maksejuhise korrektse täitmise korral kannab asjakohased kulud makseteenuse kasutaja.
Selgitus
Makseteenuse pakkuja kohustus esitada lõikes 2 osundatud tõendusmaterjal tuleks heaks kiita, eeldusel et korrektse teostuse korral kannab kulud teenuse kasutaja.
Muudatusettepanek 267 ARTIKKEL 68
Artikkel 68 Ülekanne kolmandatesse riikidesse Kui makse saaja makseteenuse pakkuja ei asu liikmesriigis, vastutab maksja makseteenuse pakkuja maksetehingute sooritamise eest üksnes seni, kuni raha jõuab makse saaja makseteenuse pakkujani.	välja jäetud
Muudatusettepanek 268 ARTIKLI 72 LÕIGE 2 A (uus)
	2 a. Liikmesriigid tagavad asjakohase vastamise kaebustele 30 päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.
Selgitus
Muudatus sunniks liikmesriike tegelema makseteenustega seotud kaebustega ühtlustatud 30-päevase aja jooksul.
Muudatusettepanek 269 Artikkel 75 a (uus)
	Artikkel 75 a 1. Liikmesriigid tunnistavad hiljemalt 1. jaanuarist 2008 kehtetuks kõik maksebilansi statistika jaoks kogutavate maksetega seotud riiklikud aruandluskohustused. 2. Liikmesriigid tunnistavad hiljemalt 1. jaanuarist 2008 kehtetuks kõik riiklikud kohustused, mis puudutavad seoses makseteenuse kasutajatega antavat miinimumteavet, mis takistab maksete teostamise automatiseerimist.
Selgitus
Kõik maksetega seotud aruandluskohustused suurendavad nende maksete töötlemise kulusid. Tõhusa maksete töötlemise saavutamiseks tuleks aruandluskohustus maksetest eraldada ja viia läbi muul moel, näiteks järelevalvemeetodite abil.
Muudatusettepanek 271 Artikkel 76
Artikkel 76 Muudatused ja ajakohastamine Selleks et võtta arvesse makseteenuste tehnilist ja turuga seotud arengut ja tagada käesoleva direktiivi ühtne kohaldamine, võib komisjon muuta artikli 77 lõikes 2 osutatud korras käesoleva direktiivi lisa tegevuste loetelu kooskõlas artiklitega 2–4.	välja jäetud
Komisjon võib ajakohastada artikli 77 lõikes 2 osutatud korras artikli 2 lõikes 1, artikli 21 lõike 1 punktis a, artiklis 38 ja artikli 50 lõikes 1 määratletud summasid, et võtta arvesse inflatsiooni ja olulisi turuarenguid.
Selgitus
Komiteemenetlus üldiselt ja eelkõige finantsteenuste valdkonnas on väärtuslik vahend kiirete muudatuste tegemiseks direktiivides puhtalt tehnilistes küsimustes ja rakendusmeetmete osas. Euroopa Parlament toetab seda menetlust, aga see peatatakse paljude juhtumite puhul hiljemalt 1. aprillil 2008, kui selleks ajaks ei saavutata uut institutsioonidevahelist kokkulepet, mis annaks Euroopa Parlamendile täieliku reageerimisõiguse. Maksete direktiivi osas ei ole lisas käsitletud küsimused ainult puhtalt tehnilised, vaid puudutavad direktiivi reguleerimisala ning on seotud mitmete artiklitega, nagu artikkel 10 ja artikli 2 lõige 1. Sellised olulised direktiivi muudatused tuleks teha tegeliku õigusloomemenetluse käigus, millesse oleks kaasatud Euroopa Parlament ja seeläbi Euroopa kodanike valitud esindajad.
Muudatusettepanek 272 ARTIKLI 78 PEALKIRI
Täielik ühtlustamine, vastastikune tunnustamine ja direktiivi kohustuslik laad	Täielik ühtlustamine ja vastastikune tunnustamine
Selgitus
Käesoleva direktiivi õiguslik mõju tugineb selgelt asutamislepingutele ja Euroopa Kohtu praktikale.
Muudatusettepanek 273 Artikli 78 lõike 3 ESIMENE lõik
3. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad ei tee makseteenuse kasutajate kahjuks erandeid käesolevat direktiivi rakendavatest riigi õigusaktidest või sellele vastavatest sätetest, välja arvatud juhtudel, kui see on käesolevas direktiivis selgelt sõnastatud.	3. Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad ei tee makseteenuse kasutajate kahjuks erandeid käesolevat direktiivi rakendavatest riigi õigusaktidest või sellele vastavatest sätetest, välja arvatud juhtudel, kui see on käesolevas direktiivis selgelt sõnastatud, ja tagavad võrdsed tingimused krediidiasutustele ja asutustele, mis ei ole krediidiasutused.
Muudatusettepanek 274 ARTIKKEL 78 A (uus)
	Artikkel 78 a Võttes arvesse neid ÜRO resolutsioone ja EÜ määrusi, mille eesmärk on külmutada loendis nimetatud isikute varad, nagu ÜRO resolutsioon nr 1373/2001 ja nõukogu määrused (EÜ) nr 2580/2001 ning nr 881/2002, võtavad liikmesriigid meetmeid, et tagada see, et hiljemalt 1. jaanuarist 2008 ei ole makseteenuste pakkujad kohustatud järgima neid vahendeid, kaasa arvatud nende sätteid toetavaid või muutvaid määrusi, seoses maksetega makseteenuse pakkujate vahel liikmesriikides.
Selgitus
Ühtse maksete piirkonna (SEPA) tegelike eeliste ärakasutamiseks ja nende kodanikele kättesaadavaks muutmiseks – madalamate kulude läbi – peaksid liikmesriigid kaotama asjakohatud piirangud ja embargo kontrollimise kohustused. ÜRO resolutsioone ja EÜ määruseid ei tuleks kohaldada liikmesriikide makseteenuse vahendajate vaheliste maksete suhtes, kuna nad on kõik kohustatud külmutama loendis olevate isikute varad. Sellest tulenevalt on nende sätetega kooskõlas kohaldada piiranguid ainult väljaspool SEPA piirkonda asuvatelt makseteenuse pakkujatelt tulevaid või neile minevaid makseid. SEPA-siseste maksete täiendav filtreerimine oleks tarbetu topelttöö.
Muudatusettepanek 275 ARTIKKEL 78 B (uus)
	Artikkel 78 b 1.        Liikmesriigid tunnistavad hiljemalt 1. jaanuarist 2008 kehtetuks kõik maksebilansi statistika jaoks kogutavate ELi siseste või igal juhul euroala siseste piiriüleste maksetega seotud riiklikud aruandluskohustused.
	2.        Liikmesriigid tunnistavad hiljemalt 1. jaanuarist 2008 kehtetuks kõik riiklikud kohustused, mis puudutavad residentide ja mitteresidentide maksete eristamist ELi siseselt või igal juhul euroala siseselt.
Selgitus
Komisjoni esitatud ühtse maksepiirkonna säästupotentsiaali ei ole võimalik täies ulatuses ära kasutada, kui säilitatakse erinevad maksebilansi statistikaga seotud aruandluskohustused. Neid nõudeid reguleeritakse paljudes liikmesriikides erinevalt ja need koormaksid SEPAs osalejaid erinevas ulatuses. See on eelkõige koormus ettevõtetele, kuna need tuleb esitada tegelikele maksetehingutele lisaks. On väga oluline, et seaduseandjad kaotaksid – või vähemalt ühtlustaksid – aruandlusnõuded ELis.
Muudatusettepanek 276 ARTIKLI 79 ESIMENE A LÕIK (uus)
	Komisjon avaldab iga-aastase aruande, milles võrreldakse liikmesriikide makseteenuste kulusid lõppkasutajatele ja tuuakse ära üksikasjad kulude alandamise parimate lahenduste kohta pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist.
Muudatusettepanek 277 LISA, PUNKT 1
(1) Sularaha sissemakse maksekontole, mis on avatud kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud.	(1) Maksekontole sissemakstud sularaha ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud.
Muudatusettepanek 278 LISA, PUNKT 2
(2) Sularaha väljavõtmine maksekontolt, mis on avatud kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud.	(2) Sularaha väljavõtmine maksekontolt ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud.
Muudatusettepanek 279 LISA, PUNKT 3, SISSEJUHATAV OSA
(3) Maksetehingu sooritamine, sealhulgas raha ülekandmine, kui raha hoitakse maksekontol kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures:	(3) Maksetehingu sooritamine, sealhulgas raha ülekandmine maksekontolt kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures:
Muudatusettepanek 280 LISA, PUNKT 5
Maksekaardi väljastamine, millega makseteenuse kasutaja saab raha üle kanda.	(5) Maksekaardi väljastamine, millega makseteenuse kasutaja saab krediteeritud (deebetkaardid) või krediidiliiniga kaetud (krediitkaardid) raha üle kanda.
Selgitus
Krediitkaartide väljastamine ei ole praegu kõigis ELi riikides reguleeritud. Seetõttu tuleks selgitada, et krediidiasutustel on lisa punkti 5 alusel õigus väljastada maksekaarte deebet- või krediitkaartidena.
Muudatusettepanek 281 LISA, PUNKT 6
(6) Maksetehingu sooritamine, sealhulgas raha ülekandmine, kui makseteenuse pakkuja väljastab e-raha direktiivi 2000/46/EÜ tähenduses.	(6) Maksetehingu sooritamine, kui raha on e-raha direktiivi 2000/46/EÜ tähenduses.
Selgitus
Muudatusettepanek 282 LISA, PUNKT 7
(7) Raha ülekandeteenused, mille puhul makseteenuse pakkuja võtab makseteenuse kasutajalt vastu sularaha, elektroonsel kujul edastatavat raha või e-raha ühel eesmärgil teha maksetehing ja kanda raha üle makse saajale.	(7) Raha ülekandeteenused, mille puhul makseteenuse pakkuja võtab makseteenuse kasutajalt vastu raha ühel eesmärgil toimetada raha makse saajale.
Muudatusettepanek 283 LISA, PUNKT 8
(8) Maksetehingu sooritamine sellise sidevahendi nagu mobiiltelefoni või muu digitaalse või IT-seadme abil, mille puhul telekommunikatsiooni- või IT-süsteemi või -võrku opereeriv teenuse pakkuja võimaldab maksta kauba või teenuse eest, mis ei ole digitaalne kaup ega elektrooniline sideteenus ning mida ei osutata kõnealuse seadme abil.	(8) Maksetehingu sooritamine sellise sidevahendi nagu mobiiltelefoni või muu digitaalse või IT-seadme abil makseteenuse kasutaja nimel telekommunikatsiooni- või IT-süsteemi või -võrku opereeriva teenuse pakkuja poolt, välja arvatud juhul, kui digitaalset kaupa või elektroonilist sideteenust pakutakse sisuliselt seadet ennest kasutades ja makse tehakse otse telekommunikatsiooni- või IT-süsteemi või -võrku opereerivale teenuse pakkujale ja mitte kolmandale isikule.
Muudatusettepanek 284 LISA, PUNKT 9
(9) Maksetehingu sooritamine sellise sidevahendi nagu mobiiltelefoni või muu digitaalse või IT-seadme abil, mille puhul telekommunikatsiooni- või IT-süsteemi või -võrku opereeriv teenuse pakkuja lihtsalt korraldab kõnealuse seadme abil raha ülekandmise digitaalse kauba või pakutava elektroonilise sideteenuse eest, sekkumata muul moel pakutavasse teenusesse.	välja jäetud
Muudatusettepanek 285 LISA 1 A (UUS)
Te maksate (makse summa selle liikmesriigi vääringus, kust tehing pärineb)	VÄÄRINGU TÄHIS XXX
vääringus (makse vääring)	VÄÄRING
vahetuskursiga	X.XX
Tasu käesoleva ülekande eest on (selle liikmesriigi vääringus, kust makse pärineb)	X
Käesoleva makse sooritamise kogumaksumus (selle liikmesriigi vääringus, kust makse pärineb) on	XXX
Makse jõuab isikuni, kellele te seda saadate	Nädalapäev, kuupäev, kuu, aasta

• [1]  ELTs seni avaldamata.
• [2]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/93/EÜ, 13. detsember 1999. aasta, elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12).

SELETUSKIRI

Hetkel on maksesüsteemide olukord riigiti väga erinev, puudutades nii osalejaid, reguleerimist, määrustikku, tõhusust kui ka kulusid.

Lisaks on maksesüsteemid peamiselt riiklikud ning turg jääb kodumaiseks. Piiriülesed maksed moodustavad kõigist maksetest keskmiselt 4%, mis tõenäoliselt tõuseb aeglaselt.

Komisjon esitab direktiivi, et luua tõeline ühtne maksusüsteem.

Isegi kui mõned komisjoni nägemused näivad liiga optimistlikud, on siiski väga tõenäoline, et sellise turu elluviimine riiklike õigusaktide ühtlustamise kaudu võimaldaks ületada mõned takistused ja mõjutaks majanduskasvu positiivselt.

Raportöör kiidab põhimõtteliselt heaks komisjoni algatuse ja toetab täieliku õigusliku raamistiku loomist Euroopa Liidu siseste makseteenuste jaoks.

Ta arvab, et kõnealune direktiivi ettepanek tuleb õigel hetkel, et tagada edu pangasektori algatusele luua ühtne euromaksete piirkond (Single Euro Payment Area – SEPA), mille eesmärk on riikide makseinfrastruktuuride ja makseteenuste integreerimine euroalal.

Komisjoni algatuses keskendutakse õigustatult elektroonilistele maksetele, mis on alternatiiv kallitele sularahamaksetele.

Ühtlustatud maksetoodete reguleerimise kehtestamine ja makseteenuste ühendamine peaksid võimaldama makseinfrastruktuuride ratsionaliseerimist, pakkudes tarbijatele ja makseteenuse kasutajatele suuremat valikut ning kaitset.

Kõnealune reguleerimine vähendaks hindade läbipaistvuse ja terve konkurentsi kaudu kulusid.

Makseid puudutava õigusliku raamistiku ühtlustamise valdkonnas juba tehtud edusammud jäävad piiratuks ning neid tuleb kindlasti jätkata.

Euroopa Parlamendile esitatud direktiivi ettepaneku sisuks on komisjoni pikk ettevalmistus, mis algas 2000. aastal, huvitatud isikute ja ekspertidega konsulteerimine ning mõju hindamine.

Direktiivi eesmärkideks on tugevdada konkurentsi riiklike turgude vahel, tagades võrdsed konkurentsi tingimused, parandada turu läbipaistvust nii teenuse pakkujate kui ka kasutajate jaoks ning selgitada makseteenuste kasutajate ning pakkujate õigusi ja kohustusi.

Sellest tulenevalt püüab esialgne ettepanek pärast direktiivi reguleerimisala määratlemist (I jaotis) määratleda ka nende osalejate kategooriad, kellel on õigus avalikkusele makseteenuseid osutada, kehtestades krediidiasutuste kõrvale uue teenusepakkujate kategooria “maksevahendajad” (II jaotis), täpsustades läbipaistvuse ja teabenõudeid (III jaotis) ning kinnitades makseteenuste kasutajate ja pakkujate õigused ning kohustused (IV jaotis).

Direktiivi ettepaneku õiguslik alus on EÜ asutamislepingu artikli 47 lõige 2 ja artikli 95 lõige 1.

Raportöör soovitab esialgsesse ettepanekusse teha erinevaid muudatusi, eesmärgiga muuta see võimalikult tõhusaks ning võtta arvesse tööstuse tehnilisi vastuolusid, säilitades samal ajal eesmärgi kasutaja huvides kulusid vähendada lojaalse konkurentsi arendamise kaudu.

I – Sisu, reguleerimisala ja mõisted

Direktiivi reguleerimisala on vajalik piirata maksetele, mille sooritab maksja või makse saaja ühenduses asuv makseteenuse pakkuja eurodes või mõne liikmesriigi vääringus.

Nimetatud reguleerimisala peaks olema kooskõlas eesmärgiga kaotada piirid siseturul. See võimaldaks luua aktsepteeritavad nõuded makseteenuse pakkujate jaoks ajaks, mil erinevad kauplejad asuksid kõik ühenduse ühise reguleerimise all.

Komisjoni ambitsioon kehtestada kõigi liikmesriikide vääringuid puudutavaid makseteenuse reegleid on hetkel ebareaalne või siis vähemalt väga ennatlik. Direktiivis esitatud marginaalne ettepanek väljaspool ühendust tehtavate piiriüleste maksete kasutajakategooriate kohta ei õigusta nii laia reguleerimisala kehtestamist, kui on määratletud direktiivi esialgses ettepanekus.

Direktiivis sisalduvad põhimõtted võivad siiski välismaksete puhul olla hea tava aluseks, millest makseteenuse pakkujad võiksid kasulikku eeskuju võtta või neid spontaanselt rakendada.

II – Makseteenuse pakkuja

Uue osalejate kategooria „maksevahendajad” tutvustamine makseteenuste turul peab olema täiendatud täpsemate sätetega, et tagada tarbijate turvalisus ja kaitse ning vältida vaba konkurentsi kahjustamist krediidiasutustega.

Makseteenuse pakkumise tegevus on äriline tegevus, mis peab olema ellu viidud kooskõlas konkurentsi puudutavate ning tarbijaid või makseteenuse kasutajaid kaitsvate reeglitega.

See kaalutlus viib ettepanekuni viia sisse mitmed muudatused, mis puudutavad maksevahendajate staatust ja nende kontrollimist, esmajärjekorras on see vajalik tarbijate ja makseteenuse kasutajate usalduse võitmiseks.

Loomulikult ei saa neile uutele teenusepakkujatele kohaldatav reguleerimine olla sama, mis on krediidiasutustel. Samas peab ta siiski sellest eeskuju võtma vastavalt tegelikult kaasnevatele riskidele, mille hindamise aluseks on direktiivis 2000/12/EÜ määratletud riskide liigitus.

Raportöör kiidab sellest vaatenurgast heaks reegli, mille alusel maksevahendaja oma tegevusele heakskiidu saab.

Siiski teeb ta ettepaneku nõuda maksevahendajatelt minimaalse kapitali olemasolu, mille summa oleks seotud tegevustega, millega reaalselt tegeletakse. Lisaks peaksid piiravate sätete abil olema kaitstud ka kliendi varad juhuks, kui asutus läheb pankrotti.

Nimetatud tegevused peaksid olema piiratud ja rangelt eristatud teistest äritegevustest. Välja peaks olema arvatud deposiitide vastuvõtt, kuna see ei ole otseselt seotud maksu ja krediidimaksuga.

Kõnealused asutused peaksid olema pädeva riikliku järelevalve all, et kontrollida krediidiasutusi, kindlustamaks sidusust kontrolli teostamise õpetuse ja tava vahel, isegi kui kontrollimine oleks maksevahendajate jaoks erinev.

Maksevahendustegevusega tegelemine peaks, vastupidiselt komisjoni ettepanekule, olema reserveeritud juriidilistele isikutele, kes saavad heakskiidu alusel sellega tegeleda. Erijuhtum, mis lubaks füüsilistel või juriidilistel isikutel makseteenuste pakkumisega tegeleda ilma, et nad tahaksid kõiki selle kategooria pakkujate kohustusi endale võtta, tuleks välja jätta, isegi kui esitatud põhjendus lubab „selliste teenusepakkujate järkjärgulist ületulekut varimajandusest ametlikku sektorisse”.

Raportööri muudatusettepanekute eesmärgiks on tugevdada proportsionaalselt maksevahendajate staatust ja kontrollimist ning tagada tarbijale või makseteenuse kasutajale selline turvalisus, mida tal on õigus maksesüsteemilt oodata.

III – Makseteenuste tingimuste läbipaistvus

III jaotises sisalduvad sätted, mis on seotud makseteenuse sooritamise tingimuste ja nende hindade läbipaistvusega ning samuti makseteenuse kasutajatele antava teabega, on üldiselt piisavad. Siiski tuleks teha mõned tehnilisi või praktilisi punkte puudutavad täpsustused või muudatused.

Eelkõige puudutab see tarbijatele ja makseteenuse kasutajatele selge ja täpse teabe andmist, ka paberikujul, mis lubab neil võrrelda erinevate makseteenuse pakkujate pakkumisi ning teha hästi informeeritud teadlik otsus.

IV – Õigused ja kohustused seoses makseteenuste osutamise ja kasutamisega

IV jaotis on õigel teel, määratledes õigused ja kohustused seoses makseteenuste osutamise ning kasutamisega. Riiklike õiguslike maksesüsteemide ühtlustamine lubaks toetada pangasektori alustatud jõupingutusi, et kehtestada SEPA – algatus, millel on raportööri toetus.

Mõned punktid vajaksid siiski täpsustamist või parandamist, et makseteenuse pakkujate ning kasutajate vahelised suhted oleksid paremas tasakaalus.

Sooritusajaga seoses näib J + 1 eesmärk realistlik, kui direktiivi reguleerimisala vähendatakse, näiteks, et see hõlmab vaid siseturul ja liikmesriikide vääringutes sooritatud makseid.

Kuigi praegused või tulevased meetmed lubavad makse sooritusaja märkimisväärset lühenemist, jääb ikkagi tõsiasjaks, et nende tõhus rakendamine eeldab infrastruktuure, mille kulud on märkimisväärsed. Seetõttu tuleb tõhususe hindamisel kasutaja jaoks lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest maksesoorituse lühikese aja ning selle makse kulu vahel.

Lisaks ei oleks väga üllatav, kui konkurents makseteenuse pakkujate vahel võiks mõjutada mitte üksnes maksete kulusid, vaid ka sooritusaja kestvust pakutud hinna valguses.

Nimetatud tingimustes oleks sobilik lükata J+1 eesmärk aastasse 2012 ja lisada täiendav aeg iga kord, kui raha konverteerimine on vajalik.

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS (5.7.2006)

Saaja: majandus- ja rahanduskomisjon

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/12/EÜ ja 2002/65/EÜ muutmise kohta
(KOM(2005)0603 – C6‑0411/2005 – 2005/0245(COD))

Arvamuse koostaja: Mia De Vits

SELETUSKIRI

Üldjoontes me toetame siseturu makseteenuseid käsitleva ettepaneku eesmärki. Õiguslike takistuste kõrvaldamise ja võrdsete konkurentsitingimuste loomise kaudu võib konkurents makseteenuste turul tarbijate kasuks suureneda. Siiski tuleb ettepanekut mõnes punktis muuta ning täpsustada, et tagada tarbijakaitse piisav tase. Seetõttu keskendub minu nõuandev raport järgnevatele põhiteemadele:

I jaotis. Sisu ja reguleerimisala

Selguse ja sisemise ühtsuse huvides tuleb mõningaid mõisteid täpsustada. Samuti tuleb kõik mõisted koondada ühte artiklisse – artiklisse 4.

Tarbijakaitse huvides on vaja säilitada kord, mille alusel võib maksevahendaja olla juriidiline, aga mitte füüsiline isik.

Minu arvates on ettepaneku reguleerimisala liiga lai: ettepanekul, mis laieneb mis tahes vääringus tehtavatele makseteenustele, ning juhul, kui vähemalt üks makseteenuse pakkujatest asub ühenduses, on oht minna liiga kaugele. Võttes arvesse Euroopa direktiivi rakendamise territoriaalseid piiranguid, teen ma ettepaneku piiritleda reguleerimisala makseteenustega, mille puhul mõlemad makseteenuse pakkujad asuvad ELis. Lisaks tundub kohasem piiritleda reguleerimisala eurole ja ELis kehtivatele vääringutele, selle asemel et laiendada seda kõigile vääringutele.

Mobiilsideoperaatorite reguleerimisalast väljajätmine ei näi olevat kõige kohasem lahendus.

III ja IV jaotise kohaldamata jätmine makseteenuste suhtes, kui tehingu väärtus on üle 50 000 euro, ei tundu tarbijakaitse seisukohast olevat parim valik. 50 000 euro piirmäär ja III ja IV jaotise kohaldamata jätmine peaksid piirduma VKEde tehtud maksetega.

II jaotis. Maksevahendaja

Kuigi ühelt poolt on selge vajadus suurendada konkurentsi makseteenuste turul ja teiselt poolt pankade ja maksevahendajate vahelisi erinevusi, on see võimalik ainult piisavalt võrdsete konkursitingimuste korral. Seetõttu on tarbijakaitse huvides ning finantssüsteemi suhtes usalduse suurendamiseks vaja luua tugevam õiguslik raamistik maksevahendajate tegevuse reguleerimiseks. Sellega seoses teen ettepaneku järgmiste põhiliste muudatuste sisseviimiseks:

-  kehtestada miinimumkapitali nõue (artikkel 4 a (uus));

-  piirata maksevahendaja tegevust (mis ei hõlma enam maksetehingute tagamist ega maksesüsteemide opereerimist);

-  luua eraldi arvestussüsteem ja kaitsta tarbijaid, eraldades nende rahad maksevahendaja muudest vahenditest maksevahendaja pankroti korral;

-  nõue säilitada andmeid vähemalt viis aastat;

-  rangem järelevalve tegevusloa andmise ja kehtimise üle (artiklid 6 ja 9);

-  piirata maksevahendajate tegevuse allhanke võimalust;

-  kitsendada artiklis 21 kehtestatud erandite tingimusi.

III jaotis. Makseteenuste tingimuste läbipaistvus

Selle jaotise suunitlus on õige. Siiski on tarbijakaitse ja täpsustamise huvides vaja teha mõningaid muudatusi. Tarbijakaitse huvides tuleks tarbijale anda täiendavat teavet nii maksetehingu tingimuste edastamisel kui ka tehingu kinnitamise järel. See puudutab ka üksikuid maksetehinguid ja raamlepinguid.

Seetõttu tuleks tingimuste edastamist käsitlevaid artikleid 26 ja 31 muuta, lisades neile:

-  teabe, mis võimaldab tarbijal tariifidega tutvuda,

-  tingimused ja ajavahemiku, mille jooksul on maksjal õigus tagasimaksele, ning maksja õigus makset tühistada;

-  teabe, mis puudutab vastutust maksete sooritamise eest, sealhulgas autoriseerimata maksetehingutega seotud vastutus ja tingimused.

Makselepingu lõpetamise perioodi tuleks pikendada ühelt kuult kahe kuuni.

Lõpetuks tuleks muuta mikromaksete mõistet (artikkel 38), vähendades makse suurust 50 eurolt 10 euroni, võttes arvesse tarbijate poolt tehtavate maksete arvu, mille suurus on alla 50 euro.

IV jaotis. Õigused ja kohustused seoses makseteenuste osutamise ja kasutamisega

Tarbija vaatenurgast tundub kohane piirata makseteenuse pakkujate võimalust blokeerida teenuse kasutaja makse tõendamisvahendi kasutamist (artikli 43 lõige 2).

Makse tõendamisvahendi kaotamise, varguse või väärkasutamise korral peaks tarbija olema samuti võimeline sellest liigse viivituseta telefoni teel teatama, kui ta sellest teadlikuks on saanud (artikkel 46).

Makseteenuse pakkuja peab võtma kasutajale elektroonilise maksevahendi või selle kasutamist võimaldavate vahendite (nt PIN-kood) saatmise riski (artikli 47 kolmas lõik).

Autoriseerimise vaidlustamise korral on vajalik «raske hooletuse» täpne mõiste või kirjeldus. Sellest hoolimata ei kanna kasutaja mingit vastutust, kui maksevahendit ja elektroonilist kasutajatunnust pole füüsiliselt esitatud.

Me ei jaga arvamust, mille kohaselt on vajalik hooletuse eeldamine: paljas tõsiasi, et kolmas isik oli võimeline maksevahendit kasutama, ei tõesta, et vahendi omanik on olnud hooletu. Väljaandja ülesanne on tagada elementide olemasolu, mis tõestavad raske hooletuse või omanikupoolse pettuse puudumist või olemasolu. Vastasel juhul on süsteemi peamine tunnusjoon, vastutuse piiramine 150 euroga, puhtalt fiktiivne.

Liikmesriigid peaksid tohtima vastu võtta meetmeid, millega piiratakse veelgi kasutaja vastutust autoriseerimata maksetehingute eest. Me ei pea asjakohaseks, et kasutaja on automaatselt vastutav kõigi tehingute eest, mis leiavad aset enne kaotamisest või vargusest teatamist.

Me pooldame tagasimaksete ja tehingute tühistamise võimaldamist. Muuta tuleks ainult ajavahemikku, mille jooksul see toimuma peab. Samuti toetame täielikult artiklis 57 kehtestatud reeglit, mis keelab otsesõnu igasuguse mahaarvamise ülekantud summast. Selle põhimõtte rikkumise puhuks tuleks kehtestada spetsiaalne sanktsioon.

Sooritamisaja osas nõustume täielikult komisjoni ettepanekuga, ent meil on mõned kahtlused tehnilise teostatavuse suhtes. Seetõttu on mõned muudatused märkimisväärsed. Siiski, võttes arvesse nende tähtsust tarbijale, ei nõustu me mikromaksete väljajätmisega sooritamisaega käsitlevate artiklite reguleerimisalast.

Et vältida maksevahendajate katseid panna reformidest tingitud lisakulutused kasutajatele, teeme ettepaneku järgmiste muudatuste vastuvõtmiseks:

- artikli 60 lõige 1: summa tuleb hiljemalt esimese heakskiitmisele järgneva tööpäeva lõpuks kanda makse saaja teenuse pakkuja kontole, mitte makse saaja maksekontole.

- kui ülekande algatajaks oli maksja ja sellega kaasneb vääringu konverteerimine vääringusse, mis ei ole ühegi ELi liikmesriigi vääring, võivad pooled konkreetselt kokku leppida ajavahemikus, mille pikkus ei ületa kolme päeva.

Me usume, et artiklis 67 sätestatud vastutuse jagamine maksetehingu sooritamata jätmise või vale sooritamise korral on samm õiges suunas. Siiski on tarbijakaitse huvides soovitav kustutada artiklis 70 sisalduv lause, mille kohaselt makseteenuse pakkuja ei vastuta vääramatu jõu juhtumite korral.

Lõpetuseks ei ole me veendunud artikli 78 lisaväärtuses, sellisena, nagu see on ettepanekus sõnastatud: meie arvates ja olenevalt mõne väga olulise muudatusettepaneku vastuvõtmisest usume, et riikidele peaks jääma pädevus minna tarbijate kaitsmisel käesoleva ettepaneku meetmetest kaugemale. Selles osas peaks käesolev ettepanek olema miinimumnõue.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 PÕHJENDUS 21 A (uus)
	(21 a) Tõendamisvahendite autoriseerimata kasutuse korral tuleks muu hulgas lugeda raskeks hooletuseks järgmine käitumine: tõsiasi, et vahendi omanik hoidis oma isiklikku identifitseerimisnumbrit või muud koodi kergesti äratuntaval kujul ja eriti elektroonilisel maksevahendil või objektil või dokumendil, mida omanik kandis kaasas koos maksevahendiga, samuti tõsiasja, et vahendi omanik ei teavitanud väljaandjat vahendi kaotamisest või varastamisest kohe pärast sellest teada saamist. Makseteenuse kasutaja hooletuse hindamisel võetakse arvesse kõiki tegelikke asjaolusid. Väljaandja poolt nimetatud andmete väljaandmist ja maksevahendi kasutamist koos ainult omanikule teadaoleva koodiga ei tohiks pidada piisavaks tõendiks omaniku hooletuse kohta. Elektroonilise maksevahendi väljaandmist ja kasutamist käsitleva lepingu punkte ja tingimusi või punktide ja tingimuste kombinatsiooni, mille tulemus oleks suurendada kasutaja tõendamiskohustust või vähendada väljaandja tõendamiskohustust, tuleks pidada õigustühiseks.
Selgitus
Muudatusettepanek põhineb arvamuse koostaja muudatusettepanekul 63 ning seda tuleks käsitleda artiklit 46 selgitava põhjendusena.
Muudatusettepanek 2 ARTIKLI 2 LÕIGE 1
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ainult lisas loetletud äritegevuste suhtes, mis seisnevad maksetehingute sooritamises füüsilise või juriidilise isiku nimel, edaspidi „makseteenused“, kui vähemalt üks makseteenuse pakkujatest asub ühenduses.	1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ainult artiklis 4 kirjeldatud makseteenuste suhtes, kui makseteenuse pakkujad asuvad ühenduses.
Makseteenuste suhtes, mille tehingu väärtus on üle 50 000 euro, ei kohaldata siiski III ja IV jaotist.	Makseteenuste suhtes, mille tehingu väärtus on üle 50 000 euro, ei kohaldata siiski III ja IV jaotist, kui need makseteenused on sooritatud VKEde nimel. 50 000 euro piirmäära ei kohaldata tarbijate nimel sooritatud makseteenuste suhtes.
Käesoleva direktiivi tähenduses on maksetehing maksja või makse saaja algatatud toiming, mis seisneb raha sissemaksmises, väljavõtmises või ülekandmises maksjalt saajale, sõltumata makseteenuse kasutajate vahelistest kohustustest.
Selgitus
Sisemise ühtsuse huvides on parem määratleda kõik mõisted artiklis 4. Ka on asjakohasem piiritleda direktiivi geograafilist reguleerimisala ühendusega, laiendamata seda kolmandatele riikidele.
Muudatusettepanek 3 ARTIKLI 2 LÕIGE 2
2. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat direktiivi mis tahes vääringus tehtavate makseteenuste suhtes.	2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriikide vääringutes tehtavate makseteenuste suhtes.
Muudatusettepanek 4 ARTIKLI 3 PUNKT I
(i) teenused, mida võib kasutada kaupade või teenuste omandamiseks ainult liitunud teenuse pakkujate piiratud võrgus ning mis põhinevad eelkõige maksetähikutel ja -kaartidel, kui need ei ole tagastatavad;	(i) teenused, mida võib kasutada kaupade või teenuste omandamiseks, mis põhinevad eelkõige maksetähikutel ja -kaartidel, kui need ei ole tagastatavad;
Selgitus
Parem on seda sätet täpsustada, et teha vahet ühelt poolt maksetähikutel, mis ei ole tagastatavad, nt toidutalongid, ning äriinimeste kohalikult piiratud võrkudel.
Kaardid ja muud deebetvahendid tuleks kaasata direktiivi kohaldamisalasse, kuna sellised kaardid peavad vastama samadele õiguslikele, tehnilistele ja turvalisusega seotud nõuetele kui muud maksevahendid.
Muudatusettepanek 5 ARTIKLI 3 PUNKT J
(j)  mobiiltelefoni või muu digitaalse või IT-seadme abil sooritatavad maksetehingud, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:	välja jäetud
(i) telekommunikatsiooni- või IT-süsteemi või -võrku opereeriv teenuse pakkuja on tihedalt seotud digitaalkauba või pakutava elektroonilise sideteenuse arendamisega;
(ii) kaupa ja teenust ei saa teenuse pakkuja puudumisel tarnida;
(iii)     ei ole alternatiivset tasumisviisi.
Selgitus
Et võimaldada tulevaste maksesüsteemide prognoosimist ja vältida raskusi reguleerimisalasse kuuluvate ja sinna mittekuuluvate teenuste vahelise piiri tõmbamisel, tuleks see erand välja jätta.
Muudatusettepanek 6 ARTIKLI 4 PUNKTI 1 ALAPUNKT I
(i) füüsilisest isikust maksevahendaja korral liikmesriik, kus asub makseteenuse pakkuja peakontor;	välja jäetud
Muudatusettepanek 7 ARTIKLI 4 PUNKT 4
(4) maksja – füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus käsutada raha ja kes lubab raha makse saajale üle kanda;	(4) maksja – füüsiline või juriidiline isik, kes konto omanikuna lubab rahaülekandeid kontolt, või kui kontot ei ole, siis füüsiline või juriidiline isik, kes annab juhise rahaülekande tegemiseks;
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada, et „maksja” tähendab teenuse pakkuja lepingupartnerit. Kavandatav lähenemine ei ole mõistlik maksja III jaotises reguleeritud õiguste ja kohustustega seoses, kuna need eeldavad alati lepingut maksja ja teenuse osutaja vahel.
Muudatusettepanek8 ARTIKLI 4 PUNKT 9
(9) raha olemasolu – olukord, mille korral makseteenuse kasutaja võib kontol olevat raha kasutada tasuta;	välja jäetud
Muudatusettepanek 9 ARTIKLI 4 PUNKT 11 A (uus)
	(11 a) pangapäev – päev, mil maksetehingus osaleva maksja makseteenuse osutaja ning selles osaleva makse saaja makseteenuse osutaja on tavaliselt äritegevuseks avatud;
Selgitus
Pangapäeva määratlus on mõeldud täpsustamiseks.
Muudatusettepanek 10 ARTIKLI 4 PUNKT 19 A (uus)
	(19 a) makseteenused – lisas loetletud äritegevused, mis seisnevad maksetehingute sooritamises füüsilise või juriidilise isiku nimel, kui makseteenuse osutajad asuvad ühenduses;
Muudatusettepanek 11 ARTIKLI 4 PUNKT 19 B (uus)
	(19 b) sooritamisaeg – aeg maksejuhise aktseptimisest makseteenuse pakkuja poolt kuni hetkeni, mil maksejuhise alusel makstav summa on makse saajale kättesaadav;
Muudatusettepanek 12 ARTIKLI 4 PUNKT 19 C (uus)
	(19 c) mikromaksed – makseleping, mille väärtus ei ületa 10 eurot;
Selgitus
Võttes arvesse makseasutuse laiaulatuslikke kohustusi ja riske, ei tundu tarbijakaitse seisukohalt asjakohane lubada füüsilistel isikutel maksevahendajat asutada. Sidususe huvides olemasolevate Euroopa õigusaktidega on lisatud mõisted võetud otse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli krediidiasutuste saneerimist ja likvideerimist käsitleva direktiivi 2001/24/EÜ artiklist 2.
Muudatusettepanek 13 Artikli 5 punkt h
(h) kui taotluse esitaja on juriidiline isik, andmed teda esindavate füüsiliste isikute, enamusaktsionäride ja juhatuse liikmete kohta ning tõendid, et nendel isikutel on hea maine ning makseteenustega tegelemiseks kohased teadmised ja võimed;	(h) kui taotluse esitaja on juriidiline isik, andmed teda esindavate juhatuse liikmete, maksevahendaja juhtimise eest vastutavate isikute ja enamusaktsionäride kohta ning tõendid, et nendel isikutel on hea maine ning makseteenustega tegelemiseks kohased teadmised ja võimed;
Selgitus
Need muudatused koos artiklit 10 käsitlevate muudatusettepanekutega peaksid võimaldama võrdsete tingimuste loomist ja maksevahendaja tegeliku järelevalve korraldamist. Samuti on need õigustatud artikliga 4 sidususe huvides.
Muudatusettepanek 14 ARTIKLI 5 A (uus) LÕIGE 1
	Artikkel 5 a
	Algkapitali nõuded
	1. Maksevahendajad omavad kapitali, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta)1 artikli 57 punktides a ja b järgnevalt:
	(a) kui maksevahendaja jätkab ainult neid tegevusi, mis on nimetatud lisa punktis 7, ja kui neid teostatakse artikli 60 lõike 1 esimeses lauses kehtestatud tähtaja jooksul või kiiremini, ei ole tema kapital kunagi väiksem kui 50 000 eurot;
	(b) kui maksevahendaja teostab eespool punktis a nimetatud tegevust ja/või:
	(i) lisa punktis 1 nimetatud tegevusi, kuid kui neid ei teostata artikli 60 lõike 1 esimeses lauses kehtestatud tähtaja jooksul, ja/või
	(ii) lisa punktides 5 ja/või 8 ja/või 9 nimetatud mis tahes tegevust,
	(iii) kui pakutakse artikli 10 lõike 1 punktides b ja c nimetatud lisateenuseid,
	ei ole tema kapital kunagi väiksem kui 125 000 eurot;
	(c) kui maksevahendaja jätkab eespool nimetatud punktides a või b nimetatud mis tahes tegevust ja/või lisa punktides 1–3 toodud mis tahes tegevust, ei ole tema kapital mitte kunagi väiksem kui 730 000 eurot.
	____ ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.
Selgitus
Maksevahendaja algkapitali summa on vaja siduda nende riskide iseloomuga, millega ta kokku puutub. Need riskid sarnanevad investeerimisühingute mõnele riskile ja seetõttu tehakse ettepanek hiljuti läbi vaadatud kapitali adekvaatsuse direktiivil põhinevate kapitalitasemete kohta. Kõrvuti alltoodud lõigetes 10 a ja b ette nähtud klientide raha kaitsega esindavad nimetatud ettepanekud õiglast tasakaalu maksete turul konkurentsi tihendamise soovi ning klientide raha kaitsmise vajaduse vahel.
Muudatusettepanek 15 ARTIKLI 5 A (uus) LÕIGE 2
	2. Olenemata eespool kehtestatud miinimumkapitali nõuetest, on pädevad asutused rahul, et maksevahendajal on piisavalt kapitali, et toetada kogu oma äritegevust igal ajal.
Selgitus
Kõik maksevahendajad peaksid olema kogu aeg maksevõimelised.
Muudatusettepanek 16 ARTIKLI 5 A (uus) LÕIGE 3
	3. Maksevahendajad teavitavad viivitamata pädevaid asutusi, kui nende kapital on lõikes 1 nõutud summadest väiksem. Sellisel juhul võtavad pädevad asutused viivitamata meetmeid artiklites 10 a ja 10 b kirjeldatud korra tulemuslikkuse tagamiseks ning koostavad koos maksevahendajaga maksevahendaja rekapitaliseerimise kava.
Selgitus
Kui maksevahendajatel on finantsraskusi, on väga oluline, et liikmesriikide pädevad asutused võtaksid õiguslikke meetmeid, mida on vaja selleks, et klientide nimel hoitav raha oleks nende klientide kasuks täielikult tagatud.
Muudatusettepanek 17 ARTIKLI 6 ESIMENE LÕIK
Pädevad asutused annavad tegevusloa, kui koos taotlusega esitatud teave ja tõendid vastavad artiklis 5 sätestatud nõuetele.	Pädevad asutused annavad tegevusloa, kui koos taotlusega esitatud teave ja tõendid vastavad artiklites 5 ja 5 a sätestatud nõuetele.
Selgitus
Kapitalinõudeid tuleb täita.
Muudatusettepanek 18 ARTIKLI 6 TEINE LÕIK
Tegevusloa taotluse läbivaatamisel arvestatakse ainult artiklis 5 sätestatud nõudeid.	välja jäetud
Selgitus
See muudatusettepanek võimaldab luua võrdsed tingimused ja korraldada maksevahendaja tegelikku järelevalvet. Asutamislepingus on viide teenuste osutamise vabadusele ja asutamisvabadusele ning seetõttu pole vaja seda selles artiklis korrata.
Muudatusettepanek 19 ARTIKLI 8 TEINE LÕIK
Registrit ajakohastatakse regulaarselt. Selles olevad andmed on avalikkusele kättesaadavad ja nendega saab tutvuda Internetis.	Register sisaldab teavet artiklis 10 kehtestatud teenuste ja tegevuste kohta, mille teostamiseks maksevahendaja on volitatud või registreeritud. Selles olevad andmed on avalikkusele kättesaadavad, nendega saab tutvuda Internetis ja neid uuendatakse korrapäraselt.
Selgitus
See ülevaatemeede on õigustatud tarbijakaitse ja võrdsete tingimuste loomise eesmärgil.
Muudatusettepanek 20 ARTIKKEL 9
Kui mis tahes muudatused mõjutavad artikli 5 alusel esitatud teavet ja tõendeid, teatab maksevahendaja sellest põhjendamatu viivituseta oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.	Kui mis tahes muudatused mõjutavad artikli 4 a ja 5 alusel esitatud teavet ja tõendeid, teatab maksevahendaja sellest põhjendamatu viivituseta oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.
Selgitus
Kuna see on taotluse rahuldamise üks tingimusi, tuleks kapitalinõudega seotud muudatustest teatada viivitamatult.
Muudatusettepanek 21 ARTIKLI 10 LÕIGE 1
1. Maksevahendaja võib tegeleda järgmiste tegevustega:	1. Maksevahendaja võib tegeleda järgmiste tegevustega:
(a) makseteenuste osutamine;	(a) lisas sätestatud makseteenuste osutamine;
(b) tegevus- ja seotud lisateenuste osutamine, näiteks maksetehingute sooritamise tagamine, valuutavahetusteenused, andmeturve ning andmete säilitamine ja töötlemine;	(b) tegevus- ja seotud lisateenuste osutamine niivõrd, kui need on vajalikud punktis a nimetatud makseteenuste osutamiseks;
(c) raha ülekandmiseks ja sellega arveldamiseks maksesüsteemidele juurdepääsu omamine ja maksesüsteemide, sealhulgas kõigi süsteemidega seotud vahendite ja menetluste rakendamine.	(c) raha ülekandmiseks ja sellega arveldamiseks maksesüsteemidele juurdepääsu omamine ja maksesüsteemide, sealhulgas kõigi süsteemidega seotud vahendite ja menetluste rakendamine.
	Maksevahendajad ei või sooritada hoiustamistehinguid, pakkuda laenuteenuseid ega olla käendajaks.
Selgitus
Klientide usaldus suurendamiseks maksesüsteemide vastu on vaja piirata maksevahendajate tegevusvaldkondi, et neid ei oleks rohkem kui lisas loetletud. Peale selle on muudatusettepanekul täpsustamise eesmärk, et sellest kõrvalehoidumist vältida.
Muudatusettepanek 22 ARTIKLI 10 LÕIGE 2 A (uus)
	2 a. Maksevahendaja:
	(a) eraldab oma raamatupidamises makseteenuse kasutajatelt maksetehinguks saadud raha rahast, mis on vastu võetud muudeks tegevusteks kui makseteenuste osutamiseks, ning peab selle üle eraldi arvestust;
	b) hoiab makseteenuse kasutaja raha kontonime all, mis identifitseerib selgelt makseteenuse kasutaja.
	Makseteenuse kasutaja raha ei tohi seguneda makseteenuse osutaja rahaga ega teiste makseteenuste kasutajate rahaga ega muude isikute rahaga kui makseteenuse kasutaja, kelle nimel raha hoitakse.
	Makseteenuse kasutaja raha peab olema kaitstud kolmanda isiku poolt maksevahendaja suhtes algatatud õigustoimingu eest.
Selgitus
Et säilitada tarbijate usaldust rahandussüsteemi vastu ja vältida kogu sektorit puudutavaid maineprobleeme, on vaja kehtestada asjakohased meetmed, eelkõige piirates maksevahendaja tegevust ainult lisas nimetatud tegevusega (maksevahendaja spetsialiseerumise põhimõte), piirates tema investeeringuid ja kaitstes makseteenuste kasutajatelt saadud rahalisi vahendeid. Selles tähenduses tuleks tõlgendada ka põhjendust 9.
Muudatusettepanek 23 ARTIKLI 10 LÕIGE 2 B (uus)
	2 b. Kui maksevahendaja suhtes algatatakse üks või mitu saneerimismeedet või likvideerimismenetlust, tagastavad vastavalt asjaoludele kas asjaomased haldus- või kohtuvõimud või asjaomane haldur või likvideerija kohe neile makseteenuste kasutajatele kõigi makseteenuse kasutajate rahad eelisjärjekorras teiste antud maksevahendaja suhtes esitatud nõuete suhtes.
	Kui maksevahendaja vastu algatatakse üks või mitu saneerimismeedet või likvideerimismenetlust ning kõigile makseteenuse kasutajatele raha tagastamine pole ebapiisavate rahaliste vahendite tõttu võimalik, jaotavad vastavalt asjaoludele kas asjaomased haldus- või kohtuvõimud või asjaomane haldur või likvideerija kohe makseteenuse kasutajate rahad neile makseteenuste kasutajatele proportsionaalselt nende nõuetega ja eelisjärjekorras teiste antud maksevahendaja suhtes esitatud nõuete suhtes.
Selgitus
Et säilitada tarbijate usaldust rahandussüsteemi vastu ja vältida kogu sektorit puudutavaid maineprobleeme, on vaja kehtestada asjakohased meetmed, piirates eelkõige maksevahendaja tegevust ainult lisas nimetatud tegevusega (maksevahendaja spetsialiseerumise põhimõte), piirates tema investeeringuid ja kaitstes makseteenuste kasutajatelt saadud rahalisi vahendeid. Selles tähenduses tuleks tõlgendada ka põhjendust 9.
Muudatusettepanek 24 ARTIKLI 10 LÕIGE 3
3. Tegevusloa saanud maksevahendaja äritegevus ei ole ainuõiguslik ega ole piiratud üksnes makseteenustega, võttes arvesse kohaldatavaid riigi ja ühenduse õigusakte.	välja jäetud
Selgitus
Õiguskindluse huvides tuleks maksevahendajate tegevust piirata.
Muudatusettepanek 25 ARTIKLI 12 LÕIGE 2
2. Liikmesriigid tagavad, et maksevahendaja vastutab käesoleva direktiivi alusel täielikult oma juhtide, töötajate, esindajate ja tütarettevõtjate tegude eest.	2. Liikmesriigid tagavad, et maksevahendaja vastutab käesoleva direktiivi alusel täielikult oma juhtide, töötajate, esindajate, tütarettevõtjate ja allhankijate tegude eest.
Selgitus
Maksevahendajad peaksid vastutama ka oma allhanketegevuse eest.
Muudatusettepanek 26 ARTIKKEL 13
Liikmesriigid nõuavad, et maksevahendaja säilitaks andmed kõigi teenuste ja tehingute kohta mõistliku aja jooksul, kuid mitte üle viie aasta.	Liikmesriigid nõuavad, et maksevahendaja säilitaks andmed kõigi teenuste ja tehingute kohta vähemalt ühe aasta jooksul, kuid mitte üle viie aasta.
Selgitus
Soovitatav on täpsustada terminit “mõistlik aeg”.
Muudatusettepanek 27 ARTIKLI 16 TEISE LÕIGU SISSEJUHATAV OSA
Selleks et kontrollida käesoleva jaotise nõuete täitmist, võivad pädevad asutused võtta üksnes järgmisi meetmeid:	Selleks et kontrollida käesoleva jaotise nõuete täitmist, peaksid pädevad asutused võtma vähemalt järgmisi meetmeid, eelkõige:
Selgitus
Tarbijakaitse huvides ja tarbijate usalduse tagamiseks rahandussüsteemi vastu on vajalik maksevahendaja asjakohane kontrollimine.
Muudatusettepanek 28 ARTIKLI 16 TEISE LÕIGU PUNKT e
(e) peatada või tühistada tegevusluba, kui artikli 5 tegevusloa andmise tingimused ei ole enam täidetud.	(e) peatada või tühistada tegevusluba, kui artikli 5 tegevusloa andmise tingimused, artikli 4 a sätted (kapitalinõuded) ja/või artikli 10 a sätted ei ole enam täidetud.
Selgitus
Tarbijakaitse huvides ja tarbijate usalduse tagamiseks rahandussüsteemi vastu on vajalik maksevahendaja asjakohane kontrollimine.
Muudatusettepanek 29 ARTIKLI 21 LÕIGE 1
1. Erandina artikli 1 esimese lõigu punktist d võivad liikmesriigid lubada iga juhtumi puhul eraldi kanda füüsilisi või juriidilisi isikuid artikli 8 alusel loodud registrisse, kohaldamata 1. jaos sätestatud menetlust, kui on täidetud mõlemad tingimused:	1. Liikmesriigid võivad erandina artikli 1 esimese lõigu punktist d lubada erandlikel ja üksikjuhtudel kanda juriidilisi isikuid artikli 8 alusel loodud registrisse, kohaldamata 1. jaos sätestatud menetlust, kui koos kõigi esindajate ja tütarettevõtjatega, kelle eest asjaomane isik täielikult vastutab, on isiku kogu majandustegevuses makseteenuste osutamiseks vastuvõetud kasutamata raha kogusumma kuus keskmiselt kuni 150 000 eurot.
(a) koos kõigi esindajate ja tütarettevõtjatega, kelle eest asjaomane isik täielikult vastutab, on isiku kogu majandustegevuses makseteenuste osutamiseks vastuvõetud kasutamata raha kogusumma kuus keskmiselt kuni 5 miljonit eurot ja mis tahes ajal maksimaalselt 6 miljonit eurot;
(b) registreerimine on avalikkuse huvides ühel järgmistest põhjustest:
(i) asjaomasel isikul on oluline osa finantsvahenduses, sest ta annab sotsiaalselt tõrjutud rühmadele juurdepääsu makseteenustele, eelkõige siis, kui teised teenusepakkujad ilmselt kõnealuseid teenuseid osutama ei hakka või see võtaks väga palju aega;
(ii) see on vajalik rahapesueeskirjade tõhusaks rakendamiseks või terrorismi rahastamise ärahoidmiseks.
Selgitus
Tarbijakaitse huvides ja majandusliku stabiilsuse tagamiseks on asjakohane piirata käesolevas artiklis sisalduvaid erandi kohaldamise tingimusi. Selles tähenduses tuleks tõlgendada ka põhjendust 11.
Muudatusettepanek 30 ARTIKLI 21 LÕIGE 3
3. Lõikes 1 osutatud isikud teatavad pädevatele asutustele kõigist oma olukorras toimunud muudatustest, mis on lõike 1 punktis a määratletud tingimuse seisukohast asjakohased.	3. Lõikes 1 osutatud isikud teatavad pädevatele asutustele kõigist oma olukorras toimunud muudatustest, mis on lõikes 1 määratletud tingimuse seisukohast asjakohased.
Selgitus
Tarbijakaitse huvides ja majandusliku stabiilsuse tagamiseks on asjakohane piirata käesolevas artiklis sisalduvaid erandi kohaldamise tingimusi.
Muudatusettepanek 31 ARTIKLI 21 LÕIGE 3 A (uus)
	3 a. Seda erandit ei kohaldata direktiivi 2005/60/EÜ sätete ega riiklike rahapesu vastaste sätete suhtes.
Selgitus
Tarbijakaitse huvides ja majandusliku stabiilsuse tagamiseks on asjakohane piirata käesolevas artiklis sisalduvaid erandi kohaldamise tingimusi.
Muudatusettepanek 32 ARTIKLI 23 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK
1. Liikmesriigid tagavad, et maksesüsteemidele juurdepääsu ning nende opereerimise eeskirjad on objektiivsed ja proportsionaalsed ning nendega ei takistata juurdepääsu rohkem, kui on vaja konkreetsete riskide ärahoidmiseks ja maksesüsteemi finantsturvalisuse kaitsmiseks.	1. Liikmesriigid tagavad, et maksesüsteemidele juurdepääsu ning nende opereerimise eeskirjad on objektiivsed ja proportsionaalsed ning nendega ei takistata juurdepääsu rohkem, kui on vaja riskide ärahoidmiseks ja maksesüsteemi finantsturvalisuse kaitsmiseks.
	Siiski võib maksevahendajale juurdepääsu võimaldamise hindamisel kehtestada maksevõimega seotud nõudeid.
Selgitus
Finantsstabiilsuse tagamiseks ei ole asjakohane sundida maksesüsteeme maksevahendajaid aktsepteerima. Maksesüsteemidel peaks olema vabadus ja pädevus kehtestada rangemaid juurdepääsunõudeid, näiteks maksevõimega seotud nõuded.
Muudatusettepanek 33 ARTIKLI 23 LÕIKE 1PUNKT C
(c) mis tahes piirangud institutsioonilise seisundi alusel.	välja jäetud
Selgitus
Finantsstabiilsuse tagamiseks ei ole asjakohane sundida maksesüsteeme maksevahendajaid aktsepteerima. Maksesüsteemidel peaks olema vabadus ja pädevus kehtestada rangemaid juurdepääsunõudeid, näiteks maksevõimega seotud nõuded.
Muudatusettepanek 34 ARTIKLI 25 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK
1. Liikmesriigid nõuavad, et makseteenuse pakkuja edastab makseteenuse kasutajale paberil või muul talle kättesaadaval ja kasutataval püsival andmekandjal tingimused kooskõlas artikliga 26.	1. Liikmesriigid nõuavad, et makseteenuse pakkuja teeb makseteenuse kasutajale paberil või muul talle kättesaadaval ja kasutataval püsival andmekandjal kättesaadavaks tingimused kooskõlas artikliga 26.
Selgitus
Sõnade “teeb kättesaadavaks” lisamine vastab direktiivi 97/5/EÜ artiklile 3 ja määruse 2560/2001 artiklile 4 ning seda tuleks kohaldada kogu III jaotise suhtes.
Muudatusettepanek 35 ARTIKLI 26 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKTI A ALAPUNKT II
(ii) osutatava makseteenuse sooritamisaeg;	(ii) osutatava makseteenuse sooritamisaeg (pangapäevad) asutusesiseselt;
Selgitus
Teavitamisnõuded peaksid piirduma sellega, mis on vajalik ja oluline tarbija jaoks. Sätete selgus on siin erilise tähtsusega. Tarbija saab alati taotleda lisateavet, mida on vaja üksikutel juhtudel.
Lõike 1 viimase lause väljajätmine tuleneb automaatselt kohaldamisala piiramisest.
Muudatusettepanek 36 ARTIKLI 26 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKTI A ALAPUNKT VI A (uus)
	(vi a) teave, mis võimaldab tarbijal tariifidega tutvuda,
Muudatusettepanek 37 ARTIKLI 26 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKTI A ALAPUNKT VI B (uus)
	(vi b) maksja õigus oma makse tühistada;
Selgitus
Tuleks selgelt määratleda tingimused, mille korral maksja saab oma makse tühistada.
Muudatusettepanek 38 ARTIKLI 26 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT C
(c) kõik tasud, mida makseteenuse kasutaja peab maksma makseteenuse pakkujale ning, kui see on kohaldatav, maksetehingu suhtes kohaldatav vahetuskurss;	(c) kõik tasud, mida makseteenuse kasutaja peab maksma makseteenuse pakkujale;
Selgitus
Teavitamisnõuded peaksid piirduma sellega, mis on vajalik ja oluline tarbija jaoks. Sätete selgus on siin erilise tähtsusega. Tarbija saab alati taotleda lisateavet, mida on vaja üksikutel juhtudel.
Lõike 1 viimase lause väljajätmine tuleneb automaatselt kohaldamisala piiramisest.
Muudatusettepanek 39 ARTIKLI 26 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT E
(e) viide heastamis- ja kaebuste esitamise menetlustele, mida makseteenuse kasutaja saab kooskõlas IV jaotise 4. peatükiga kasutada, ning meetodile, kuidas neid kasutada;	välja jäetud
Selgitus
Teavitamisnõuded peaksid piirduma sellega, mis on vajalik ja oluline tarbija jaoks. Sätete selgus on siin erilise tähtsusega. Tarbija saab alati taotleda lisateavet, mida on vaja üksikutel juhtudel.
Lõike 1 viimase lause väljajätmine tuleneb automaatselt kohaldamisala piiramisest.
Muudatusettepanek 40 ARTIKLI 27 PUNKT A
(a) viide, mis võimaldab makseteenuse kasutajal maksetehingut kindlaks teha, ning, kui see on asjakohane, makse saajaga seotud teave;	(a) viide, mis võimaldab makseteenuse kasutajal maksetehingut kindlaks teha, ning, kui see on asjakohane, makse saajaga seotud teave niivõrd, kui seda teavet ei ole eelnevalt maksjale esitatud ja seda ei ole selgesõnaliselt sätestatud;
Selgitus
Pärast maksejuhise aktseptimist maksjale teabe esitamise kohustused, mis on sätestatud artiklis 27, tuleks üleliigsetena tagasi lükata. Kui konto on olemas (mis on sätestatud artiklis 29 ja järgnevates artiklites nimetatud raamlepingus), esitatakse vajalik teave konto väljavõttel. Kõigi andmete esitamine koormaks konto väljavõtte üle ja kahjustaks seega läbipaistvust.
Teisalt, kui maksja teeb sularaha sissemakseid kontot omamata, tuleb siin nimetatud teave salvestada ülekande vormist eraldi esitatud dokumendis, mis suurendaks märkimisväärselt bürokraatiat.
Muudatusettepanek 41 ARTIKLI 27 PUNKT A A (uus)
	(a a) ülekande kuupäev;
Selgitus
Sisemise ühtsuse huvides tuleks viidata artiklile 54, mis käsitleb maksejuhise aktseptimist. Lisaks peavad tarbijad teadma ülekande täpset kuupäeva ja selle täpset suurust, mis on väljendatud ülekandes kasutatud vääringus.
Muudatusettepanek 42 ARTIKLI 27 PUNKT B
(b) maksetehingu suurus ning kõik komisjonitasud ja maksud, mida maksetehingu suhtes kohaldati ja mida maksja pidi maksma oma makseteenuse pakkujale;	(b) maksetehingu suurus, mis on väljendatud ülekandes kasutatud vääringus, ning kõigi komisjonitasude ja maksude suurus, mida maksetehingu suhtes kohaldati ja mida maksja pidi maksma oma makseteenuse pakkujale;
Selgitus
Sisemise ühtsuse huvides tuleks viidata artiklile 54, mis käsitleb maksejuhise aktseptimist. Lisaks peavad tarbijad teadma ülekande täpset kuupäeva ja selle täpset suurust, mis on väljendatud ülekandes kasutatud vääringus.
Muudatusettepanek 43 ARTIKLI 28 SISSEJUHATAV OSA
Pärast seda, kui makse saaja on raha kätte saanud, esitab makseteenuse pakkuja makse saajale artikli 25 lõikes 1 ja artikli 26 lõikes 2 sätestatud viisil vähemalt järgmise teabe:	Pärast seda, kui makse saaja on raha kätte saanud, esitab makse saaja makseteenuse pakkuja talle artikli 25 lõikes 1 ja artikli 26 lõikes 2 sätestatud viisil vähemalt järgmise teabe:
Selgitus
Muudatusettepanek täpsustab seda, et antud juhul on makseteenuse pakkuja makse saaja makseteenuse pakkuja. Nõuet ei tohiks mingil juhul kohaldada maksja makseteenuse pakkuja suhtes.
Muudatusettepanek 44 ARTIKKEL 30
1. Liikmesriigid nõuavad, et makseteenuse pakkuja edastab aegsasti enne seda, kui makseteenuse kasutaja seob ennast mis tahes raamlepingu või pakkumisega, makseteenuse kasutajale paberil või muul makseteenuse kasutajale kättesaadaval ja kasutataval kestval andmekandjal tingimused kooskõlas artikliga 31.	Makseteenuse pakkuja edastab enne seda, kui makseteenuse kasutaja seob ennast mis tahes raamlepingu või pakkumisega, makseteenuse kasutajale paberil või muul makseteenuse kasutajale kättesaadaval ja kasutataval kestval andmekandjal tingimused kooskõlas artikliga 31.
2. Kui leping on sõlmitud makseteenuse kasutaja taotlusel, kasutades kaugsidevahendeid, mis ei võimalda makseteenuse pakkujal täita lõiget 1, täidab makseteenuse pakkuja sellest lõikest tulenevad kohustused võimalikult kiiresti pärast lepingu sõlmimist.
Selgitus
Makseteenuse pakkuja peaks edastama tingimused ka siis, kui leping on sõlmitud makseteenuse kasutaja taotlusel, kasutades kaugsidevahendeid, mis
Muudatusettepanek 45 ARTIKLI 31 LÕIKE 1 PUNKTI B ALAPUNKT II
(ii) osutatava makseteenuse sooritamisaeg ja maksimaalne sooritamisaeg;	(ii) maksja taotletud makseteenuse maksimaalne sooritamisaeg (pangapäevad);
Selgitus
Kui maksed hõlmavad rohkem kui ühte maksevahendajat, ei saa teenuseosutaja täiesti kindlalt näidata tegelikku sooritamisaega, kuna selle saab lõplikult kindlaks teha alles pärast makse sooritamist. Selle asemel tuleks piirata teabe esitamise kohustust viitega põhikirja- või lepingujärgsetele maksimaalsetele sooritamisaegadele, nagu on juba sätestatud ELi kreeditkorraldusega tehtud välismaksete direktiivis (97/5/EÜ) ja ELi määruses 2560/2001 eurodes tehtavate välismaksete kohta.
Muudatusettepanek 46 ARTIKLI 31 LÕIKE 1 PUNKT C
(c) konkreetsete makseteenuste jaoks ettenähtud limiidid kooskõlas artikli 43 lõikega 1;	(c) limiitide võimalus, mis on sätestatud konkreetsete makseteenuste puhul kooskõlas artikli 43 lõikega 1;
Selgitus
Enne lepingu sõlmimist ei saa teoreetiliselt teha otsust limiitide kohta ega ka laenuotsust, kuna see on individuaalne ja vabalt valitav limiit. Seetõttu on võimalik esitada teavet üksnes “limiitide võimaluse” kohta.
Muudatusettepanek 47 ARTIKLI 33 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK
1. Makseteenuse pakkuja teeb ettepanekud kõigi muudatuste kohta makseteenuse kasutajale artikli 31 lõike 1 kohaselt edastatud tingimustes nii, nagu on sätestatud artikli 30 lõikes 1 ja artikli 31 lõikes 2, ja mitte hiljem kui üks kuu enne nende kavandatavat kohaldamisaega.	1. Makseteenuse pakkuja teeb makseteenuse kasutajale kättesaadavaks kõik teda mõjutavad muudatused artikli 31 lõike 1 kohaselt edastatud tingimustes lepingus sätestatud viisil ja mitte hiljem kui üks kuu enne nende kavandatavat kohaldamisaega.
Selgitus
Keelekasutuse lihtsustamine. Vt ka artikli 25 muudatusettepaneku selgitust.
Muudatusettepanek 48 ARTIKLI 34 LÕIGE 1
1. 12 kuuks või pikemaks ajaks või tähtajatult sõlmitud raamlepingu lõpetamine on makseteenuse kasutajale tasuta.	1. 12 kuuks või pikemaks ajaks või tähtajatult sõlmitud raamlepingu lõpetamine makseteenuse kasutaja poolt on makseteenuse kasutajale tasuta 12 kuu möödumisel ja mitte pikema kui ühekuulise etteteatamisajaga.
Regulaarselt makseteenuste eest makstavaid tasusid makstakse ainult proportsionaalselt lepingu lõpetamiseni. Kui need tasud makstakse ette, makstakse need proportsionaalselt tagasi.	Regulaarselt makseteenuste eest makstavaid tasusid makstakse ainult proportsionaalselt lepingu lõpetamiseni makseteenuse kasutaja poolt. Kui need tasud makstakse ette, makstakse need proportsionaalselt tagasi.
Selgitus
Täpsem sõnastus.
Muudatusettepanek 49 ARTIKLI 34 LÕIGE 2
2. Raamlepingu võib lõpetada viivitamatult, kui makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja ei ole selgelt kokku leppinud raamlepingu lõpetamisest etteteatamise ajas.	välja jäetud
Etteteatamisaeg ei tohi olla pikem kui üks kuu.
Muudatusettepanek 50 ARTIKLI 35 TEINE LÕIK
Artikli 58 lõikes 2 kirjeldatud juhtudel esitatakse eelnevalt usaldusväärne kalkulatsioon kõigi mahaarvamiste kohta.	välja jäetud
Selgitus
Väljajätmine tuleneb direktiivi kohaldamisala piiramisest.
Muudatusettepanek 51 ARTIKLI 36 LÕIKE 1 SISSEJUHATAV OSA JA PUNKT A
1. Pärast maksetehingu sooritamist esitab makseteenuse pakkuja maksjale vähemalt järgmise teabe:	1. Pärast maksetehingu sooritamist teeb makseteenuse pakkuja maksjale kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:
(a) viide, mis võimaldab makseteenuse kasutajal maksetehingut kindlaks teha, ning, kui see on asjakohane, makse saajaga seotud teave;	(a) viide, mis võimaldab makseteenuse kasutajal maksetehingut kindlaks teha, ning, kui see on asjakohane, makse saajaga seotud teave niivõrd, kui seda teavet ei ole eelnevalt maksjale esitatud ja seda ei ole selgesõnaliselt sätestatud;
Selgitus
Lõike 1 punkt a takistab märkimisväärselt riigisiseste maksetehingute sooritamist ning see teeks võimatuks jätkuvalt kasutada sularaha sissemaksete vorme (makse saaja poolt eelnevalt täidetud ja maksja poolt juhise väljastamiseks kasutatavad maksejuhiste vormid) viisil, kuidas neid praegu kasutatakse. Kannete tegemiseks ja kujutise ülekandmiseks kasutatakse vaid koodireal olevaid andmeid. Sellised andmeväljad nagu “makse saaja” ei ole deebetsumma töötlemisel olulised. Seega ei ole siin nõutud teave kättesaadav.
Vt ka artikli 36 lõike 2 selgitust.
Muudatusettepanek 52 ARTIKLI 37 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU SISSEJUHATAV OSA
1. Pärast seda, kui makse saaja on raha kätte saanud, esitab makseteenuse pakkuja makse saajale artikli 30 lõikes 1 ja artikli 31 lõikes 2 sätestatud viisil vähemalt järgmise teabe:	1. Pärast seda, kui makse saaja on raha kätte saanud, teeb makseteenuse pakkuja makse saajale kättesaadavaks artikli 30 lõikes 1 ja artikli 31 lõikes 2 sätestatud viisil järgmise teabe:
Selgitus
Tehtud makse kohta teabe esitamiseks peaks piisama praegu laialt levinud tavast – mida ka kasutajad üha enam nõuavad – teha teave makseteenuse kasutajale kättesaadavaks, näiteks nõudmisel teenuse osutaja konto väljavõtte printeri või internetipanga kaudu. Kliendi seisukohast on see ka odavaim võimalus teabe esitamiseks.
Muudatusettepanek 53 ARTIKLI 37 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKT D
(d) kõik komisjonitasud ja maksud, mida maksetehingu suhtes kohaldati ja mida makse saaja pidi oma makseteenuse pakkujale makse kättesaamise eest tasuma;	(d) kõik komisjonitasud ja maksud, mida maksetehingu suhtes kohaldati ja mida makse saaja pidi oma makseteenuse pakkujale või vahendajale makse kättesaamise eest tasuma;
Selgitus
Makse saajale peaksid pärast raha laekumist andma asjassepuutuvat teavet lisaks teenusepakkujale ka kõik vahendajad.
Muudatusettepanek 54 ARTIKLI 37 LÕIGE 2
2. Raamlepingu tingimus võib olla, et lõikes 1 osutatud teavet esitatakse korrapäraselt, kindlaksmääratud sagedusega. Igal juhul esitatakse see teave artikli 30 lõikes 1 ja artikli 31 lõikes 2 sätestatud viisil.	2. Raamlepingu tingimus võib olla, et lõikes 1 osutatud teave tehakse kättesaadavaks korrapäraselt, kindlaksmääratud sagedusega. Igal juhul tehakse see teave kättesaadavaks artikli 30 lõikes 1 ja artikli 31 lõikes 2 sätestatud viisil.
Selgitus
Vt lõike 1 muudatusettepaneku selgitust.
Muudatusettepanek 55 ARTIKLI 38 LÕIGE 1
1. Erandina artiklitest 29–33 edastab makseteenuse pakkuja lepingu korral, mis käsitleb makseid, mille puhul ükski üksik makse ei ületa 50 eurot, makseteenuse kasutajale artikli 30 lõikes 1 ja artikli 31 lõikes 2 sätestatud viisil ainult osutatava makseteenuse peamised omadused, kuidas seda saab kasutada ja kõik kohaldatavad tasud.	1. Erandina artiklitest 29–33 edastab makseteenuse pakkuja mikromaksete korral makseteenuse kasutajale artikli 30 lõikes 1 ja artikli 31 lõikes 2 sätestatud viisil ainult osutatava makseteenuse peamised omadused, kuidas seda saab kasutada ja kõik kohaldatavad tasud.
Selgitus
Tarbijakaitse huvides on asjakohasem piirmäära vähendada 50 eurolt 10 eurole, võttes arvesse alla 50 euro jäävate tarbijate tehtavate maksete arvu.
Muudatusettepanek 56 ARTIKKEL 39
Artikkel 39	välja jäetud
Tehingu vääring ja vääringu konverteerimine
1. Maksed tehakse kaudselt või otseselt poolte vahel kokkulepitud vääringus.
2. Kui vääringu konverteerimise teenust pakutakse enne maksetehingu algatamist ja kui seda teenust pakutakse müügikohas või kui seda pakub makse saaja, avalikustab maksjale teenust pakkuv pool maksjale kõik tasud ja aluskursi, mida kasutatakse tehingu konverteerimiseks.
Selle alusel peab maksja selgesõnaliselt kõnealuse teenusega nõustuma.
Selgitus
Maksja ja makse saaja vahelisi suhteid käsitleva artikli 39 sätted jäävad artiklis 2 määratletud kohaldamisalast välja.
Muudatusettepanek 57 ARTIKLI 41 TEINE LÕIK
Nõusolek seisneb makseteenuse pakkujale selge loa andmises sooritada maksetehing või järjestikused maksetehingud.	Nõusolek seisneb makseteenuse pakkujale selge või kaudse loa andmises sooritada maksetehing või järjestikused maksetehingud.
Selgitus
Maksja nõusoleku sõltuvusse seadmine selge loa andmisest oleks liiga kitsendav. Nõusoleku võiks anda üksnes kasutaja tegevusega. Kooskõlas tsiviilõiguse üldpõhimõtetega loetakse nõusolek antuks ka siis, kui makse kiidetakse heaks nõusolekule viitava tegevusega või eelnevalt kokku lepitud kinnituse juriidilise fiktsiooniga.
Muudatusettepanek 58 ARTIKLI 41 KOLMAS LÕIK
Kui selline nõusolek puudub, loetakse maksetehing autoriseerimata maksetehinguks.	Kui selline nõusolek puudub või kui selline nõusolek on korrakohaselt tagasi võetud, loetakse maksetehing autoriseerimata maksetehinguks.
Selgitus
Artikli selgemaks muutmiseks ja tarbijakaitse piisavaks tagamiseks.
Muudatusettepanek 59 ARTIKLI 43 LÕIKE 2 ESIMENE LÕIK
2. Kui raamlepingus on nii kokku lepitud, võib makseteenuse pakkuja jätta endale õiguse blokeerida makse tõendamisvahendi kasutamine isegi kokkulepitud kululimiidi raames, kui tema arvates annab raha kasutamisviis alust kahtlustada pettust.	2. Kui raamlepingus on nii kokku lepitud, võib makseteenuse pakkuja jätta endale õiguse blokeerida makse tõendamisvahendi kasutamine isegi kokkulepitud kululimiidi raames, kui tema arvates annab raha kasutamisviis alust kahtlustada, et makse tõendamisvahendit on kasutatud või võidakse kasutada ebaausalt.
Selgitus
Esimese lause muutmisega parandatakse keelelist sõnastust. Teise lause väljajätmine on vajalik, kuna pole selge, mida „pingutused” tähendavad. Ka on pettuse korral eriti kahjulik nõue, et vahendi võib blokeerida üksnes pärast seda, kui kasutajaga on ühendust võetud.
Muudatusettepanek 60 ARTIKLI 45 LÕIGE 1
1. Olles saanud teadlikuks autoriseerimata tehingutest, vigadest või muudest eeskirjade eiramistest seoses oma kontolt tehtud maksetega ja artikli 36 kohaselt saadud teabega, teatab maksja sellest liigse viivituseta oma makseteenuse pakkujale.	1. Olles saanud teadlikuks autoriseerimata tehingutest, vigadest või muudest eeskirjade eiramistest seoses oma kontolt tehtud maksetega ja artikli 36 kohaselt saadud teabega, teatab maksja sellest oma makseteenuse pakkujale liigse viivituseta ja igal juhul aasta jooksul pärast deebetkande tegemist.
Selgitus
Teenuse osutaja ja kasutaja õiguskindluse huvides on vaja täiendada sätet lõpptähtajaga, et oleks võimalik öelda, millal on maksetehing lõplik. Üheaastane tähtaeg vastab ka ajavahemikule, mille kohta säilitatakse andmeid artikli 44 kohaselt.
Muudatusettepanek 61 ARTIKLI 45 LÕIGE 2
2. Järjestikuste tehingute korral võib autoriseerimise tühistada ja kõik järgnevad maksetehingud loetakse autoriseerimata maksetehinguteks, ilma et see piiraks artikli 56 kohaldamist.	2. Kui autoriseerimine tehakse järjestikuste tehingute kohta, võib selle tulevikuks tühistada, nii et kõik järgnevad maksetehingud loetakse autoriseerimata maksetehinguteks, ilma et see piiraks artikli 56 kohaldamist.
Selgitus
Selguse loomine.
Muudatusettepanek 62 ARTIKKEL 46
Makseteenuse kasutaja täidab järgmised kohustused:	Makseteenuse kasutaja täidab järgmised kohustused:
	(- a) võtab viivitamata pärast makse tõendamisvahendi saamist eelkõige kõik vajalikud meetmed turvaelementide kaitsmiseks nende isikute juurdepääsu eest, kellel puudub luba;
	(- a a) tagab eelkõige selle, et makse tõendamisvahendile ja sellega seotud isikustatud turvaelementidele ei pääse ligi muud isikud;
(a) kasutada makse tõendamisvahendit kooskõlas vahendi väljaandmise ja kasutamise tingimustega;	(a) kasutab makse tõendamisvahendit kooskõlas vahendi väljaandmise ja kasutamise tingimustega;
(b) teatada makseteenuse pakkujale või pakkuja määratud üksusele liigse viivituseta, kui ta on saanud teadlikuks makse tõendamisvahendi kadumisest, varastamisest või väärkasutamisest või selle autoriseerimata kasutamisest.	(b) teatab, nt telefoni teel, makseteenuse pakkujale või pakkuja määratud üksusele liigse viivituseta, kui ta on saanud teadlikuks makse tõendamisvahendi kadumisest, varastamisest või väärkasutamisest või selle autoriseerimata kasutamisest.
Punkti a kohaldamiseks võtab makseteenuse kasutaja viivitamata pärast makse tõendamisvahendi saamist eelkõige kõik vajalikud meetmed tõendamisvahendi turvaelementide turvaliseks hoidmiseks.
Selgitus
Eesmärk on selgitada, et makseteenuse kasutaja peab oma keskkonnas võtma meetmeid makse tõendamisvahendite ja nendega seotud isikustatud turvaelementide kuritarvitamise ärahoidmiseks. See aitab ühtlasi kaitsta maksesüsteeme tervikuna, kuna alandab riski vastu kindlustamise kulusid. Kuna telefon on sageli kõige kiirem vahend kaotamisest või vargusest teatamiseks, on ta seega parim viis edasiste tehingute ärahoidmiseks.
Muudatusettepanek 63 ARTIKLI 47 ESIMESE LÕIGU PUNKT C
(c) tagada igal ajal kohaste vahendite olemasolu, et makseteenuse kasutaja saaks esitada artikli 46 lõike b kohaselt teatise.	(c) tagada igal ajal, et makseteenuse kasutaja saab esitada artikli 46 lõike b kohaselt teatise.
Selgitus
Täpsustab saksakeelset versiooni.
Muudatusettepanek 64 ARTIKLI 47 ESIMESE LÕIGU PUNKT C A (uus)
	(c a) vältida makse tõestamisvahendi kasutamist pärast artikli 46 punkti b alusel toimunud teavitamist.
Muudatusettepanek 65 ARTIKLI 48 LÕIGE 3
3. Lõikes 2 osutatud eelduse kummutamiseks ei piisa asjaolust, et makseteenuse pakkuja on salvestanud makse tõendamisvahendi kasutamise, et teha kindlaks, kas makseteenuse kasutaja autoriseeris makse või tegutses ta pettuse teel või oli tegemist raske hooletusega seoses artiklist 46 tulenevate kohustustega.	3. Lõikes 2 osutatud eelduse kummutamiseks hinnatakse, kas makseteenuse pakkuja poolt salvestatud makse tõendamisvahendi kasutamine on piisav, et teha kindlaks, kas makseteenuse kasutaja autoriseeris makse või tegutses ta pettuse teel või oli tegemist raske hooletusega seoses artiklist 46 tulenevate kohustustega.
Muudatusettepanek 66 ARTIKLI 49 ESIMENE LÕIK
Liikmesriigid tagavad, et autoriseerimata maksetehingu puhul maksab makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutajale viivitamata tagasi autoriseerimata maksetehingu summa või, kui see on kohaldatav, taastab selle summa ulatuses debiteeritud maksekonto olukorra, mis oleks olnud, kui autoriseerimata maksetehing ei oleks toimunud.	Liikmesriigid tagavad, et autoriseerimata maksetehingu puhul maksab makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutajale viivitamata tagasi autoriseerimata maksetehingu summa või, kui see on kohaldatav, taastab selle summa ulatuses debiteeritud maksekonto olukorra, mis oleks olnud, kui autoriseerimata maksetehing ei oleks toimunud. Nimetatud õigus saada makseteenuse pakkujalt tagasimakse aegub aasta pärast konto autoriseerimata debiteerimist.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lisatakse artiklisse 49 tähtaeg, kuna makseteenuse pakkujal ei ole tavaliselt mingit teavet makseteenuse kasutaja ja debiteerimise ajendanud kolmanda isiku lepinguliste suhete kohta.
Muudatusettepanek 67 ARTIKLI 50 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK
1. Makseteenuse kasutaja kannab kuni 150 euro ulatuses kahjud, mis on tekkinud seoses kaotatud või varastatud makse tõendamisvahendi kasutamisega, mis on toimunud enne seda, kui ta on täitnud oma kohustuse teavitada oma makseteenuse pakkujat artikli 46 punkti b alusel.	1. Makseteenuse kasutaja kannab kuni 150 euro ulatuses kahjud, mis on tekkinud seoses kaotatud või varastatud makse tõendamisvahendi kasutamisega, mis on toimunud enne seda, kui ta on täitnud oma kohustuse teavitada oma makseteenuse pakkujat artikli 46 punkti b alusel tingimusel, et ta ei ole tegutsenud kavatsusega petta ega näidanud üles rasket hooletust, eelkõige jättes täitmata oma artikli 46 kohase vastutuskohustuse.
Selgitus
Muudatusettepanekus täpsustatakse seda, et piiratud vastutust kohaldatakse üksnes siis, kui kasutaja ei ole tegutsenud kavatsusega petta ega ei ole näidanud üles rasket hooletust.
Muudatusettepanek 68 ARTIKLI 50 LÕIKE 1 TEINE LÕIK
Liikmesriigid võivad seda summat veelgi vähendada, eeldusel et vähendamist ei kohaldata makseteenuse pakkujate suhtes, kellel on luba tegutseda teistes liikmesriikides.	Liikmesriigid võivad seda summat veelgi vähendada.
Selgitus
Tarbijakaitse huvides oleks asjakohasem jätta välja artikli 50 lõike 1 piirang.
Muudatusettepanek 69 ARTIKLI 51 LÕIKE 2 TEINE LÕIK
Artikli 50 lõiget 3 kohaldatakse e-raha suhtes niivõrd, kuivõrd makseteenuse pakkujal on tehniliselt võimalik külmutada või ära hoida elektronseadmele salvestatud e-raha kasutamist.	välja jäetud
Selgitus
Lõike 2 teine lõik tuleks välja jätta. Siinkohal nimetatud e-raha tuleks pidada samaväärseks sularahaga ja seetõttu ei tohiks seda käesoleva õigusaktiga reguleerida.
Muudatusettepanek 70 ARTIKLI 52 ESIMESE LÕIGU SISSEJUHATAV OSA
Liikmesriigid tagavad, et heausksel maksjal on õigus autoriseeritud ja juba sooritatud maksetehingu tagasimakseks, kui on täidetud järgmised tingimused:	Liikmesriigid tagavad, et maksjal on õigus autoriseeritud ning makse saaja juhistest tuleneva ja juba sooritatud maksetehingu tagasimakseks, kui on täidetud järgmised tingimused:
Selgitus
Artiklis 52 kasutatud mõiste “heauskne” tuleks välja jätta, kuna petmise kavatusega tegevused on igal juhul välistatud. Vastasel juhul tuleks selline sõnastus lisada igasse õigusakti. Ka on tagasimakse punkt asjakohane üksnes selliste tehingute korral, mille puhul makse algatab makse saaja ning mida maksja ei saa seetõttu makse ajal jälgida. Ainult sel juhul vajab maksja kaitset.
Muudatusettepanek 71 ARTIKLI 54 LÕIKE 1 ESIMESE LÕIGU PUNKTID I JA II
(i) makseteenuse pakkuja on saanud kätte maksejuhise;	(i) maksja makseteenuse pakkuja on saanud kätte maksejuhise;
(ii) makseteenuse pakkuja on juhise autentinud koos raha olemasolu võimaliku kontrollimisega;	(ii) maksja makseteenuse pakkuja on juhise autentinud koos raha olemasolu võimaliku kontrollimisega;
Selgitus
Artikli 54 lõige 1 vajab selgitamist selles osas, millisele isikule viitavad punktid i ja ii.
Muudatusettepanek 72 ARTIKLI 57 TEINE LÕIK
Muude maksetehingute puhul võivad maksja ja makse saaja neid nõudeid vastastikusel kokkuleppel muuta.	Muude maksetehingute puhul võivad maksja ja makse saaja sõlmida oma makseteenuse pakkujatega lepinguid, mis on erinevad.
Selgitus
Üksnes tegelikud lepinguosalised saavad sõlmida erinevaid kokkuleppeid. Sellisel juhul on kõnealused pooled maksja ja makse saaja ühelt poolt ning nende asjaomased makseteenuse pakkujad teiselt poolt.
Muudatusettepanek 73 ARTIKLI 58 LÕIGE 2
2. Liikmesriigid nõuavad mõlemas järgmises olukorras, et makseteenuse pakkuja annab usaldusväärse kalkulatsiooni kõigi mahaarvamiste kohta, mis on maksetehingu osas ette nähtud:	välja jäetud
(a) kui maksja ja makse saaja makseteenuse pakkujad asuvad ühenduses, kuid kogu maksetehing või osa sellest on muus vääringus kui liikmesriigi vääringus;
(b) kui maksja või makse saaja makseteenuse pakkuja ei asu ühenduses.
Selgitus
Väljajätmine tuleneb automaatselt direktiivi kohaldamisala piiramisest artiklis 2.
Muudatusettepanek 74 ARTIKLI 59 TEINE LÕIK
Seda ei kohaldata maksetehingute suhtes, mida loetakse mikromakseteks.	välja jäetud
Selgitus
Ei ole ühtegi põhjust, miks mikromakseid ei võiks sama kiiresti teostada kui muid makseid.
Muudatusettepanek 75 ARTIKLI 60 LÕIGE 1
1. Liikmesriigid nõuavad, et maksja makseteenuse pakkuja tagab, et pärast aktseptimist krediteeritakse tellitud summa makse saaja maksekontole vähemalt esimese aktseptimisele järgneva tööpäeva lõpuks. Kuni 1. jaanuarini 2010 võivad maksja ja tema makseteenuse pakkuja leppida kokku tähtajas, mis ei ületa kolme päeva.	1. Alates 1. jaanuarist 2012 nõuavad liikmesriigid, et maksja makseteenuse pakkuja tagab, et pärast aktseptimist krediteeritakse tellitud summa makse saaja maksekontole vähemalt esimese aktseptimisele järgneva tööpäeva lõpuks.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga säilitatakse komisjoni poolt välja pakutud standardne sooritamisaeg (p+1), kuid see oleks kohustuslik alles alates 1. jaanuarist 2012.
Kliendile suuremate valikuvõimaluste võimaldamiseks ning selleks, et maksesüsteemile otsest juurdepääsu mitteomavaid väikeettevõtjaid ei jäetaks a priori turult välja, peaks olema jätkuvalt võimalik sõlmida erinevaid individuaalseid kokkuleppeid.
Muudatusettepanek 76 ARTIKLI 61 LÕIGE 1
1. Makse saaja poolt või kaudu algatatud maksetehingu puhul nõuavad liikmesriigid, et makseteenuse pakkuja tagab, et pärast aktseptimist krediteeritakse tellitud summa makse saaja maksekontole vähemalt esimese aktseptimisele järgneva tööpäeva lõpuks, kui makse saaja ja tema makseteenuse pakkuja ei ole selgelt kokku leppinud teisiti.	1. Makse saaja poolt või kaudu algatatud maksetehingu puhul nõuavad liikmesriigid, et maksja makseteenuse pakkuja tagab, et pärast aktseptimist krediteeritakse tellitud summa makse saaja makseteenuse pakkuja maksekontole vähemalt esimese maksja makseteenuse pakkuja poolt tehtud aktseptimisele järgneva tööpäeva lõpuks, kui makse saaja ja tema makseteenuse pakkuja ei ole selgelt kokku leppinud teisiti.
Selgitus
Tarbijakaitse kaalutlustel tuleks rahaülekanne teostada nii kiiresti kui tehniliselt võimalik.
Muudatusettepanek 77 ARTIKKEL 63
Kui makseteenuse kasutaja teeb oma kontole sularaha sissemakse, tagab makseteenuse pakkuja summa krediteerimise hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast raha kättesaamist.	Kui makseteenuse kasutaja paigutab oma kontole sularaha, tagab makseteenuse pakkuja summa krediteerimise hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast raha kättesaamist.
Selgitus
Viide sularaha sissemaksele viitab, et makseasutused võiksid olla hoiupangad, mis ei ole kooskõlas kindlaksmääratud eesmärgiga, et maksevahendajad ei peaks võtma vastu hoiuseid.
Muudatusettepanek 78 ARTIKKEL 64
Artikkel 64	välja jäetud
Riigisisene maksetehing
Liikmesriigid võivad sätestada riigisiseste maksetehingute jaoks käesolevas jaos sätestatud sooritusajast lühema maksimaalse sooritusaja.
Selgitus
Silmas pidades, et ettenähtud sooritusaeg on p+1, näib see säte üleliigne; pealegi oleks see vastuolus täieliku ühtlustamise eesmärgiga.
Muudatusettepanek 79 ARTIKLI 65 PEALKIRI
Raha olemasolu maksekontol	Laekuva raha olemasolu maksekontol
Selgitus
Kooskõlas makse sooritamise piiramisega selle asutuse poolt makse saamisega, kellele see määratud oli, nagu on toodud artiklis 60, tuleks krediteerimise sätteid järjepidevuse huvides kohaldada kõikide nende summade krediteerimise või maksmise suhtes, mis makse saajale laekuvad. Üldiselt eristaks see täpselt maksja teenuse pakkuja kohustusi ja makse saaja teenuse pakkuja kohustusi (õiguslik selgus).
Muudatusettepanek 80 ARTIKLI 65 LÕIGE 2
2. Maksja makseteenuse pakkuja lõpetab raha olemasolu tagamise makse saajale alates raha debiteerimisest maksja maksekontolt.	välja jäetud
Selgitus
Lõige 2 tuleks välja jätta, kuna selle sõnastusel puudub määratletav eesmärk peale selle, et ta toob välja selle, mis on ilmne.
Muudatusettepanek 81 ARTIKLI 65 LÕIKE 3 TEINE LÕIK A (uus)
	Juhiseid väljaandev osapool võib nõuda hilisemat väärtuspäeva kui kande kuupäev.
Selgitus
Hilisem väärtuspäev oleks kooskõlas levinud tavaga hoida ära kvartali või aasta lõpus kindlal ajal tehtavatest maksetest tulenev ülekandesüsteemi ülekoormus.
Muudatusettepanek 82 ARTIKLI 65 LÕIGE 4
4. Lõigetega 1, 2 ja 3 ei piirata selgete lepingutega hõlmatud hoiuste debiteerimist seoses hoiusel oleva raha kasutamisega.	välja jäetud
Selgitus
Kuna hoiukontosid ei liigitata ühelgi juhul maksekontodeks, ei ole vaja seda reguleerida, nii et lõike 4 võib välja jätta.
Muudatusettepanek 83 ARTIKLI 66 LÕIGE 1
1. Kui maksejuhis sooritatakse kooskõlas kasutaja esitatud kordumatu tunnusega, loetakse maksejuhis kõnealuse makse saaja osas nõuetekohaselt sooritatuks. Kui kordumatuks tunnuseks määrati IBAN, on see ülimuslik makse saaja nime suhtes, kui nimi esitatakse lisaks. Makseteenuse pakkuja peaks siiski võimaluse korral kontrollima IBANi ja nime vastavust.	1. Kui maksejuhis sooritatakse kooskõlas kasutaja esitatud kordumatu tunnusega, loetakse maksejuhis kõnealuse makse saaja osas nõuetekohaselt sooritatuks. Kui kordumatuks tunnuseks määrati IBAN, on see ülimuslik makse saaja nime suhtes, kui nimi esitatakse lisaks.
Selgitus
Lõike 1 viimane lause tuleks välja jätta, eelkõige seetõttu, et ei ole määratletud, mida „võimaluse” all mõeldakse.
Muudatusettepanek 84 ARTIKLI 67 LÕIGE 1
1. Pärast aktseptimist kooskõlas artikli 54 lõikega 1 on makseteenuse pakkuja rangelt vastutav kooskõlas 1. jaoga tehtud maksetehingu sooritamata jätmise või vigase sooritamise eest.	1. Pärast aktseptimist kooskõlas artikli 54 lõikega 1 on makseteenuse pakkuja vastutav kooskõlas 1. jaoga tehtud maksetehingu sooritamata jätmise või vigase sooritamise eest.
Lisaks sellele on makseteenuse pakkuja rangelt vastutav kõigi tasude ja intresside eest, mida makseteenuse kasutaja on pidanud tasuma seoses maksetehingu sooritamata jätmise või vigase sooritamisega.	Lisaks sellele on makseteenuse pakkuja vastutav kõigi tasude ja intresside eest, mida makseteenuse kasutaja on pidanud tasuma seoses maksetehingu sooritamata jätmise või vigase sooritamisega.
Selgitus
Range vastutus – s.t veast hoolimata – tehingu sooritamata jätmise või vigase sooritamise eest oleks vastuolus tsiviilõiguse kohaste vastutuspõhimõtetega, mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides. Kui vastutust kehtestava punkti eesmärk on saavutada see, et rohkem kui ühte teenuse pakkujat hõlmava tehingu sooritamata jätmise või vigase sooritamise korral saab makse tellinud osapool võtta oma makseteenuse pakkuja vastutusele ka tema poolt tehingu teostamisel kasutatava teenuse pakkuja poolt tehtud vigade eest, piisab sellest, et makseteenuse pakkujal tuleks vastutada oma ja nende ettevõtjate vigade eest, kelle abi ta kasutab (vastutus esindajate tegevuse eest).
Muudatusettepanek 85 ARTIKLI 67 LÕIGE 2
2. Kui makseteenuse kasutaja väidab, et maksejuhis ei ole täpselt täidetud, näitab makseteenuse pakkuja, ilma et see piiraks makseteenuse kasutaja esitatud faktilisi tõendeid, et maksejuhis oli täpselt dokumenteeritud, täidetud ja kajastatud kontodes.	2. Kui makseteenuse kasutaja väidab, et maksejuhis ei ole täpselt täidetud, näitab makseteenuse pakkuja, ilma et see piiraks makseteenuse kasutaja esitatud faktilisi tõendeid, et maksejuhis oli täpselt dokumenteeritud, täidetud ja kajastatud kontodes. Kui maksejuhis on täpselt täidetud, kannab selle tõestamise kulud makseteenuse kasutaja.
Selgitus
Lõikes 2 ettenähtud teenuse osutaja tõendamiskohustuse saab heaks kiita tingimusel, et kasutaja kannab tekkinud kulud, kui juhist täidetakse täpselt.
Muudatusettepanek 86 ARTIKKEL 76
Muudatused ja ajakohastamine	Ajakohastamine
Selleks et võtta arvesse makseteenuste tehnilist ja turuga seotud arengut ja tagada käesoleva direktiivi ühtne kohaldamine, võib komisjon muuta artikli 77 lõikes 2 osutatud korras käesoleva direktiivi lisa tegevuste loetelu kooskõlas artiklitega 2–4.
Komisjon võib ajakohastada artikli 77 lõikes 2 osutatud korras artikli 2 lõikes 1, artikli 21 lõike 1 punktis a, artiklis 38 ja artikli 50 lõikes 1 määratletud summasid, et võtta arvesse inflatsiooni ja olulisi turuarenguid.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
Iga lisas tehtav muudatus tooks kaasa kohaldamisala olulise muutmise. Maksevahendajate tegevuse määratlemine on direktiivi põhielement. Kuna direktiivi kohaldamisala käsitlevatel küsimustel võib olla märkimisväärne mõju tarbijaõiguste kaitsmisele, ei tohi selline muudatusettepanek minna mööda kaasotsustamismenetlusest. Tavaliselt ei toimu uute maksevahendite kasutuselevõtmine nii kiiresti, et Euroopa seadusandja ei suudaks sellele käesoleva direktiivi muutmisega reageerida. See artikli osa on seetõttu üleliigne ja tuleks tervikuna välja jätta. Teist lauset tuleks vastavalt täiendada.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/12/EÜ ja 2002/65/EÜ muutmise kohta
Viited	KOM(2005)0603 – C6‑0411/2005 – 2005/0245(COD)
Vastutav komisjon	ECON
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	IMCO 17.1.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Mia De Vits 21.2.2006Liikmesriigid võivad seda summat veelgi vähendada, eeldusel et vähendamist ei kohaldata makseteenuse pakkujate suhtes, kellel on luba tegutseda teistes liikmesriikides.
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	21.3.2006		19.4.2006	3.5.2006	19.6.2006
Vastuvõtmise kuupäev	19.6.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	34 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Charlotte Cederschiöld, Mia De Vits, Janelly Fourtou, Malcolm Harbour, Christopher Heaton-Harris, Anna Hedh, Edit Herczog, Pierre Jonckheer, Henrik Dam Kristensen, Lasse Lehtinen, Arlene McCarthy, Toine Manders, Manuel Medina Ortega, Zita Pleštinská, Giovanni Rivera, Heide Rühle, Leopold Józef Rutowicz, Andreas Schwab, Eva-Britt Svensson, Marianne Thyssen, Jacques Toubon, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	André Brie, Ieke van den Burg, Giles Chichester, Joel Hasse Ferreira, Konstantinos Hatzidakis, Syed Kamall, Othmar Karas, Cecilia Malmström, Angelika Niebler, Alexander Stubb, Gary Titley, Stefano Zappalà
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Reinhard Rack, Paul Rübig
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

• [1]  ELT C ... / ELTs seni avaldamata.

Õiguskomisjoni ARVAMUS (14.7.2006)

Saaja: majandus- ja rahanduskomisjon

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/12/EÜ ja 2002/65/EÜ muutmise kohta
(KOM(2005)0603 – C6‑0411/2005 – 2005/0245(COD))

Arvamuse koostaja: Rainer Wieland

LÜHISELGITUS

Ettepanek võtta vastu direktiiv makseteenuste kohta siseturul on suunatud mastaabisäästu parandamisele ja konkurentsi tõhustamisele, mis peaks aitama kaasa Lissaboni eesmärkide saavutamisele. Ühtse õigusliku raamistiku loomine peaks võimaldama tarbijatel saada kasu suuremast läbipaistvusest ja valikust makseteenuste turul, kuid nõuab ühtlasi teenusepakkujatelt ja ettevõtjatelt märkimisväärseid investeeringuid. Vastuseks komisjoni ettepanekule toimub selle sätete soovitavust ja võimalikke mõjusid käsitlev pingeline arutelu. Arvestades õiguskomisjoni pädevusala, sisaldab käesolev arvamus direktiivi kohaldamisalaga seotud muudatusettepanekuid, õigusliku selguse silmnähtavat parandamist, samuti teatud institutsioonilisi sätteid, nagu niinimetatud komiteemenetluse sisseviimine.

Arvamuse koostaja toetab käesolevale ettepanekule valitud õiguslikku alust, samuti valiku tegemist direktiivi ja mitte määruse kasuks riikide erinevate makseteenuseid käsitlevate sätete ühtlustamiseks.

Lihtsustamist puudutavaid eesmärke arvestades tunneb arvamuse koostaja siiski muret, et jäeti kasutamata võimalus tunnistada kehtetuks või muuta ka määrust 2560/2001 eurodes tehtavate välismaksete kohta ja piirata seeläbi seda Euroopa majanduse valdkonda reguleerivate õigusaktide arvu. Kuigi see on arvatavasti ebatavaline menetlus, peaks Euroopa Parlament nõudma, et komisjon inkorporeeriks need määruse 2560/2001 sätted, mis peaksid kehtima jääma, direktiivi ettepaneku eraldi artiklisse, mis sisaldaks ka kehtetuks tunnistamise punkti. Seda silmas pidades sisaldab käesolev arvamus vastavat tegevust algatavaid muudatusettepanekuid, muutes pealkirja, asjakohast põhjendust ja lisades uue artikli, mis on vormistatud selliselt, et Euroopa Parlamendi tahe on selgelt välja öeldud, aga mitte lõpliku õigusakti ettepaneku vormis.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 PEALKIRI
Ettepanek EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV	Ettepanek EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
makseteenuste kohta siseturul	makseteenuste kohta siseturul,
ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/12/EÜ ja 2002/65/EÜ muutmise kohta	direktiivi 97/5/EÜ ja määruse (EÜ) nr 2560/2001 kehtetuks tunnistamise ning direktiivide 2002/12/EÜ ja 2002/65/EÜ muutmise kohta
Muudatusettepanek 2 PÕHJENDUS 5
(5) Raamistikuga tuleks tagada usaldatavusnõudeid, uute makseteenuste pakkujate turulepääsu, teabenõudeid ning makseteenuste kasutajate vastavaid õigusi ja kohustusi käsitlevate riikide õigusaktide kooskõlastatus. Selles raamistikus tuleks säilitada määrus (EÜ) nr 2560/2001, millega loodi seoses hindadega euromaksete ühtne turg. Direktiivi 97/5/EÜ sätted ja soovitustes 87/598/EMÜ, 88/590/EMÜ ja 97/489/EÜ antud soovitused tuleks integreerida ühte siduvasse õigusakti.	(5) Raamistikuga tuleks tagada usaldatavusnõudeid, uute makseteenuste pakkujate turulepääsu, teabenõudeid ning makseteenuste kasutajate vastavaid õigusi ja kohustusi käsitlevate riikide õigusaktide kooskõlastatus. Selles raamistikus tuleks määruse (EÜ) nr 2560/2001 vajalikud sätted, millega loodi seoses hindadega euromaksete ühtne turg, ning direktiivi 97/5/EÜ sätted ja soovitustes 87/598/EMÜ, 88/590/EMÜ ja 97/489/EÜ antud soovitused integreerida ühte siduvasse õigusakti.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek esitatakse koos muudatusettepanekuga lisada uus IV jaotis a, et õigusakti lihtsustada.
Muudatusettepanek 3 PÕHJENDUS 8 A (uus)
	(8 a) Isegi kui maksevahendajate koormamine kõigi traditsiooniliste makseteenuste pakkujate seniste kohustustega tundub asjakohatu, on eelkõige maksja turvalisuse huvides vaja, et käesoleva direktiiviga reguleeritavate tehingute puhul nõutakse maksevahendajatelt samasuguseid turvalisusmehhanisme nagu traditsiooniliste makseteenuste pakkujatelt võrreldavate tehingute puhul.
Muudatusettepanek 4 PÕHJENDUS 10
(10) Liikmesriigid peaksid määrama ametiasutused, kes vastutavad maksevahendajatele tegevusloa andmise eest, et ametiasutused saaksid teha pidavat kontrolli ja otsustada, kas on vaja tegevusluba tühistada. Ühtse kohtlemise tagamiseks ei tohiks liikmesriigid kohaldada maksevahendajate suhtes lisaks käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele lisanõudeid. Kõiki pädevate asutuste tehtud otsuseid peaks siiski saama vaidlustada kohtus. Lisaks sellele ei peaks pädevate ametiasutuste ülesanded mõjutada maksesüsteemide järelevalvet, mis vastavalt asutamislepingu artikli 105 lõike 2 neljandale taandele on Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesanne.	(10) Liikmesriigid peaksid määrama ametiasutused, kes vastutavad maksevahendajatele tegevusloa andmise eest, et ametiasutused saaksid teha pidavat kontrolli ja otsustada, kas on vaja tegevusluba tühistada. Ühtse kohtlemise tagamiseks ei tohiks liikmesriigid kohaldada maksevahendajate suhtes lisaks käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele lisanõudeid, erandiks on siinjuures statistiliste andmete esitamise nõuded. Kõiki pädevate asutuste tehtud otsuseid peaks siiski saama vaidlustada kohtus. Lisaks sellele ei peaks pädevate ametiasutuste ülesanded mõjutada maksesüsteemide järelevalvet, mis vastavalt asutamislepingu artikli 105 lõike 2 neljandale taandele on Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesanne.
Selgitus
Statistiliste andmete esitamine on tavapärane nõue ning käesolev ettepanek seda ei käsitle.
Muudatusettepanek 5 PÕHJENDUS 18
(18) Nõutav teave peaks olema proportsionaalne kasutajate vajadustega ning see tuleks edastada standardviisil. Ühekordse maksetehingu teabenõuded peaksid siiski erinema järjestikuseid maksetehinguid sätestava raamlepingu teabenõuetest.	ei puuduta eestikeelset versiooni
Selgitus
Teksti sidususe tagamiseks.
Muudatusettepanek 6 PÕHJENDUS 28
(28) Võttes arvesse erinevusi ühenduse ja kolmandate riikide maksesüsteemide toimimise eeskirjades, on kohane piirata täissummat ja sooritusaega käsitlevate sätete kohaldamist üksnes nende juhtudega, kui nii maksja kui ka makse saaja makseteenuse pakkujad asuvad ühenduses.	(28) Võttes arvesse valuutavahetusega seotud täiendavaid nõudeid, on kohane piirata täissummat ja sooritusaega käsitlevate sätete kohaldamist üksnes nende juhtudega, kui makse teostatakse eurodes.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek tehakse koos artikli 2 muudatusettepanekuga, millega piiratakse kogu direktiivi kohaldamisala ühendusesisestele maksetele ja sooritusaega käsitlevate sätete kohaldamisala euroalale (vt ka artikli 59 esimese lõigu muudatusettepanekut).
Muudatusettepanek 7 PÕHJENDUS 30 A (uus)
	(30 a) Teisest küljest peaks olema keskne põhimõte, et kui makseteenuse pakkujalt tellitakse sellise tehingu töötlus, mis ei pea kujutama endast tingimata õigustehingut, siis ei ole see tavaliselt määrav makseteenuse kasutajate vahelise kohustuste jaotuse suhtes ega saa seda mõjutada. Kohustuste jaotus on eelkõige (lepingu) osapoolte otsustada.
Selgitus
Eesmärk on selgitada makseteenuse pakkujale esitatava tellimuse tähendust.
Muudatusettepanek 8 PÕHJENDUS 31 A (uus)
	(31 a) Käesolev direktiiv peaks kaitsma selliste maksevahendite toimimist, mida kasutatakse mõnes liikmesriigis igal aastal väga tõhusalt ja palju ning mis kujutavad endast käesoleva direktiivi eesmärkidele tühist ohtu.
Selgitus
Käesolev põhjendus on seotud uue artikliga 53 a; vt selle juurde kuuluvat selgitust.
Muudatusettepanek 9 PÕHJENDUS 39 A (uus)
	(39 a) Euroopa Liidu õiguslooja eesmärk on ühtsemad tekstid ja kergemini hallatav hulk õigusakte. Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 2560/2001 sätted, mille jaoks valiti omal ajal ajapuudusest tulenevalt määruse vorm, üle võtta käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ja määrus ise kehtetuks tunnistada.
Selgitus
Käesoleva sõnastuse ja muudatusettepaneku 1 tõttu vajaliku uue artikli 39 a lisamisega kinnitab Euroopa Parlament esimesel lugemisel poliitilist tahet jõuda eesmärgini, milleks on ühtsemad ja kergemini hallatav hulk õigusakte. Määrus (EÜ) nr 2560/2001 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada. Komisjonil ja nõukogul palutakse tagada teiseks lugemiseks määruse (EÜ) nr 2560/2001 nende sätete, mida nad soovivad kehtima jätta, lisamine käesolevasse direktiivi.
Muudatusettepanek 10 ARTIKKEL 1
Käesolevas direktiivis sätestatakse eeskirjad, mille kohaselt liikmesriigid eristavad nelja makseteenuse pakkujate kategooriat: (a)       krediidiasutused direktiivi 2000/12/EÜ tähenduses; (b)       e-raha asutused direktiivi 2000/46/EÜ tähenduses; (c)       direktiivi 2000/12/EÜ artikli 2 lõike 3 teises taandes osutatud rahaülekannet võimaldavad postkontorid, kes võivad makseteenuseid osutada riigi või ühenduse õigusaktide alusel; (d)       muud füüsilised või juriidilised isikud, kellele on antud tegevusluba kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 6 makseteenuste osutamiseks kõikjal ühenduses, edaspidi „maksevahendajad“. Käesolevas direktiivis sätestatakse ka läbipaistvusega seotud tingimused ning vastavad kasutajate ja teenusepakkujate õigused ja kohustused seoses makseteenuste osutamisega tavalise tegevuse või äritegevusena. Rahandusasutustena tegutsevaid keskpankasid ja makseteenuseid osutavaid riigiasutusi ei loeta makseteenuste pakkujateks.	Käesolevas direktiivis sätestatakse eeskirjad, mille kohaselt liikmesriigid eristavad nelja makseteenuse pakkujate kategooriat, nagu on määratletud artiklis 4. Käesolevas direktiivis sätestatakse ka läbipaistvusega seotud tingimused ning vastavad kasutajate ja teenusepakkujate õigused ja kohustused seoses makseteenuste osutamisega tavalise tegevuse või äritegevusena.
Selgitus
Õigusliku selguse mõttes on parem, kui neli makseteenuse pakkujate kategooriat on hõlmatud artiklis 4 sisalduva ühtse määratlusega. Keskpankade suhtes kohaldatav erand peaks pigem asuma artikli 2 lõikes 1.
Muudatusettepanek 11 ARTIKLI 2 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ainult lisas loetletud äritegevuste suhtes, mis seisnevad maksetehingute sooritamises füüsilise või juriidilise isiku nimel, edaspidi „makseteenused“, kui vähemalt üks makseteenuse pakkujatest asub ühenduses.	1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ainult lisas loetletud äritegevuste suhtes, mis seisnevad maksetehingute sooritamises füüsilise või juriidilise isiku nimel, edaspidi „makseteenused“, kui mõlemad makseteenuse pakkujad asuvad ühenduses. Käesolevat direktiivi ei kohaldata keskpankade pakutavate makseteenuste suhtes.
Selgitus
Kolmanda riigi mõõte kaasamine on asjakohatu: otsese asjakohasuse puudumise tõttu sellises kolmandas riigis asuva makseteenuse pakkuja suhtes ei saa käesoleva direktiiviga kehtestatud kohustustest kinnipidamist kontrollida samal viisil kui Euroopa Liidu siseseid makseid. Keskpankade kõikide tegevuste suhtes kohaldatav muudetud erand on üle toodud ettepaneku artiklist 1.
Muudatusettepanek 12 ARTIKLI 2 LÕIGE 2
2. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat direktiivi mis tahes vääringus tehtavate makseteenuste suhtes.	2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriikide vääringutes tehtavate makseteenuste suhtes.
Selgitus
Kohaldamisala tuleks piirata eurodes ja teistes ELi vääringutes tehtavatele maksetele.
Muudatusettepanek 13 ARTIKLI 3 PEALKIRI
Rakendusalavälised tegevused	Erandid
Muudatusettepanek 14 ARTIKLI 4 PUNKT 3 A (uus)
	3 a) makseteenuse pakkuja – teenusepakkuja, keda maksjad ja makse saajad kasutavad aluseks olevate õigustehingute sooritamiseks. Kui ei ole selgelt teisiti kokku lepitud, hõlmab esitatud tellimus ainult nende poolt osutatavat teenust ega muuda makseteenuse kasutajate omavahelisi õigussuhteid ega kohustusi seoses aluseks oleva tehingu aja, koha, mahu ja vastutuse vormiga.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on selgitada põhimõtet, et kui makseteenuse pakkujalt tellitakse sellise tehingu töötlus, mis ei pea kujutama endast tingimata õigustehingut, siis ei ole see tavaliselt määrav makseteenuste kasutajate vahelise kohustuste jaotuse suhtes ega saa seda mõjutada. Kohustuste jaotus on eelkõige (lepingu) osapoolte otsustada.
Muudatusettepanek 15 ARTIKLI 4 PUNKT 3 B (uus)
	3 b) asukoht – ettevõtja asukoht, juhul kui ettevõtja tegutseb makseteenuse pakkujana; lisaks peakontori registreeritud asukohale võib see olla mis tahes koht, kus ettevõtjal on tütarettevõtja, filiaal, harukontor, vastuvõtupunkt või kohalik esindus, ning mis tahes koht, kus ettevõtja esindajal on ettevõtja nimele kuuluv tegevuskoha aadress.
Selgitus
Ettevõtja asukoha küsimust ei ole piisavalt selgelt käsitletud.
Muudatusettepanek 16 ARTIKLI 4 PUNKT 3 C (uus)
	3 c)     i) krediidiasutused direktiivi 2000/12/EÜ tähenduses;
	ii) e-raha asutused direktiivi 2000/46/EÜ tähenduses;
	iii) direktiivi 2000/12/EÜ artikli 2 lõikes 3 nimetatud postižiiroasutused, millel on õigus pakkuda makseteenuseid riigi või ühenduse õiguse alusel;
	iv) ilma et see piiraks artikli 21 kohaldamist, maksevahendajad, kelle jaoks kehtivad käesolevas direktiiviga hõlmatud maksetehingute puhul samasugused kohustused – eriti seoses tagatise andmisega –, nagu kehtivad punktides i ja ii nimetatud teenustepakkujate jaoks selliste maksetehingute puhul.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek tuleneb määratluste väljajätmisest artiklist 1. Punkti iv oleks soovitav lisada viide artiklile 21, mis sätestab erandid maksevahendaja määratlusest.
Muudatusettepanek 17 ARTIKLI 4 PUNKT 3 D (uus)
	3 d) avatud maksesüsteem – maksesüsteem, kus maksjal ja makse saajal on tavaliselt erinevad makseteenuse pakkujad, kes mõlemad tegutsevad samas maksesüsteemis, eeldusel, et selliseid ühe teenusepakkuja maksesüsteeme, mis on andnud kolmandatele isikutele või esindajatele loa kasutada oma intellektuaalomandit, ei käsitleta selle loamenetluse tõttu avatud maksesüsteemina;
Selgitus
Artiklit 23 puudutavas tekstis, mis keskendub nn avatud maksesüsteemidele, ei ole avatud maksesüsteemi määratlust. Seetõttu tuleb see määratlus anda. Artikli 23 algteksti kavandades võeti arvesse valdavaid avatud maksesüsteeme, kuid mitte ühe teenusepakkuja suletud süsteeme (mille suhtes ettepaneku artikli 23 tekst ei ole proportsionaalne ega asjakohane).
Muudatusettepanek 18 ARTIKLI 4 PUNKT 3 E (uus)
	3 e) ühe teenusepakkuja maksesüsteem – maksesüsteem, kus sinna mittekuuluvad kolmandad isikud ei osale või osalevad, kuid ei oma, juhi ega kontrolli süsteemi ning nende vahel ei ole süsteemiga seotud lepingulisi suhteid;
Selgitus
Artiklisse 4 tuleks lisada ühe teenusepakkuja ehk suletud maksesüsteemi määratlus kooskõlas avatud maksesüsteeme käsitleva artikli 23 muudatusettepanekutega ning avatud maksesüsteemi määratlusega.
Muudatusettepanek 19 ARTIKLI 4 PUNKT 6 A (uus)
	(6 a) raamleping – makseteenuse leping, mida iseloomustab tõsiasi, et see kohustab makseteenuse pakkujat teostama tulevikus üksikuid või järjestikuseid maksetehinguid maksja korraldusel;
Selgitus
Vt artikli 29 muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek 20 ARTIKLI 4 PUNKT 11 A (uus)
	11 a) pangapäev – päev, mil maksetehingus osaleva maksja makseteenuse pakkuja ning tehingus osaleva makse saaja makseteenuse pakkuja on tavaliselt äritegevuseks avatud;
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on määratleda pangapäev.
Muudatusettepanek 21 ARTIKLI 4 PUNKT 11 B (uus)
	11 b) sooritamisaeg – aeg maksejuhise aktseptimise ja ajahetke vahel, millal maksejuhise alusel makstav summa jõuab makse saaja makseteenuse pakkuja käsutusse;
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on suurema täpsuse tagamine.
Muudatusettepanek 22 ARTIKLI 23 LÕIKE 1 ESIMENE JA TEINE LÕIK, SISSEJUHATUS
1. Liikmesriigid tagavad, et maksesüsteemidele juurdepääsu ning nende opereerimise eeskirjad on objektiivsed ja proportsionaalsed ning nendega ei takistata juurdepääsu rohkem, kui on vaja konkreetsete riskide ärahoidmiseks ja maksesüsteemi finantsturvalisuse kaitsmiseks.	1. Liikmesriigid tagavad, et avatud maksesüsteemidele juurdepääsu ning nende opereerimise eeskirjad on objektiivsed ja proportsionaalsed ning nendega ei takistata juurdepääsu rohkem, kui on vaja konkreetsete riskide ärahoidmiseks ja maksesüsteemi finantsturvalisuse kaitsmiseks.
Maksesüsteemidega seoses ei või kehtestada ühtegi järgmist nõuet:	Avatud maksesüsteemidega seoses ei või kehtestada ühtegi järgmist nõuet:
Selgitus
On oht, et artiklit 23 tõlgendatakse nii, nagu peaksid maksesüsteemid võimaldama pankadele ja muudele makseasutustele juurdepääsu oma süsteemidele mittediskrimineerivate kriteeriumide põhjal. Tekst võib olla kavandatud selliselt, et võeti arvesse valdavaid avatud või nelja osapoolega maksesüsteeme, kuid mitte ühe teenusepakkuja suletud süsteeme (mille puhul käesolev artikkel ei ole proportsionaalne ega asjakohane).
Muudatusettepanek 23 ARTIKLI 25 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK
1. Liikmesriigid nõuavad, et makseteenuse pakkuja edastab makseteenuse kasutajale paberil või muul talle kättesaadaval ja kasutataval püsival andmekandjal tingimused kooskõlas artikliga 26.	1. Liikmesriigid nõuavad, et makseteenuse pakkuja teeb makseteenuse kasutajale paberil või muul talle kättesaadaval ja kasutataval püsival andmekandjal kättesaadavaks tingimused kooskõlas artikliga 26.
Selgitus
Sõnastust muudetakse vastavalt direktiivi 97/5/EÜ artiklile 3 ja määruse 2560/2001 artiklile 4 ning see puudutab kogu direktiivi (artiklid 27, 28, 30, 36 ja 37).Tõlkija märkus: nimetatud õigusaktide sõnastust ei saa eesti keeles siin kasutada.
Muudatusettepanek 24 ARTIKKEL 29
Käesolevat peatükki kohaldatakse sellise makseteenuse lepinguga hõlmatud maksetehingute suhtes, mida iseloomustab asjaolu, et sellega võtab makseteenuse pakkuja kohustuse täita tulevikus maksja tellimisel järjestikuseid või üksikuid maksejuhiseid, kui kokkulepitud tingimused on täidetud. See leping, edaspidi „raamleping“, võib sisaldada maksekonto avamise kohustusi ja tingmusi.	Käesolevat peatükki kohaldatakse sellise raamlepinguga hõlmatud maksetehingute suhtes, mis võib sisaldada maksekonto avamise kohustusi ja tingimusi.
Selgitus
Raamlepingu määratlus tuleks viia artiklist 29 üle mõisteid käsitlevasse artiklisse ja seda tuleks kasutada järjekindlalt kogu direktiivi ettepanekus. (Lause teine pool ei puuduta eestikeelset versiooni).
Muudatusettepanek 25 ARTIKKEL 32
Artikkel 32 Pärast raamlepingu jõustumist esitatav teave	välja jäetud
Pärast raamlepingu jõustumist teeb makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutajale kergelt kasutataval viisil kättesaadavaks kõik artikli 31 lõikes 1 määratletud tingimused.
Lisaks sellele ja kui see on asjakohane, teeb makseteenuse pakkuja samasugusel viisil kättesaadavaks lisateabe ühenduse ja riikide õigusaktidest tulenevatest kohustustest ja õigustest, mis on otse seotud konkreetsete maksetehingute sooritamisega, näiteks aruandluskohustus, deklaratsioonid ja maksuküsimused. See kehtib ainult siis, kui makseteenuse pakkuja on saanud või on loogiliselt alust arvata, et ta on saanud teatise nende kohustuste ja õiguste kohta.
Selgitus
Artikli esimene lõik dubleerib teavitamiskohustust käsitlevaid sätteid. Teises lõigus sätestatud kohustus anda põhjalikku teavet õiguslike ja maksudega seotud nõuete kohta ei kuulu makseteenuste pakkujate kohustuste hulka. Seetõttu tuleb mõlemad lõigud välja jätta.
Muudatusettepanek 26 ARTIKLI 33 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK
1. Makseteenuse pakkuja teeb ettepanekud kõigi muudatuste kohta makseteenuse kasutajale artikli 31 lõike 1 kohaselt edastatud tingimustes nii, nagu on sätestatud artikli 30 lõikes 1 ja artikli 31 lõikes 2, ja mitte hiljem kui üks kuu enne nende kavandatavat kohaldamisaega.	1. Makseteenuse pakkuja teeb makseteenuse kasutajale kättesaadavaks kõik makseteenuse kasutajat mõjutavad muudatused artikli 31 lõike 1 kohaselt edastatud tingimustes nii, nagu on sätestatud lepingus, ja mitte hiljem kui üks kuu enne nende kavandatavat kohaldamisaega.
Selgitus
Eesmärk on lihtsustada sõnastust.
Muudatusettepanek 27 ARTIKKEL 34
1. 12 kuuks või pikemaks ajaks või tähtajatult sõlmitud raamlepingu lõpetamine on makseteenuse kasutajale tasuta.	12 kuuks või pikemaks ajaks või tähtajatult sõlmitud raamlepingu lõpetamine on makseteenuse kasutajale tasuta pärast 12 kuu möödumist, pidades kinni kõige enam ühekuulisest etteteatamise ajast.
Regulaarselt makseteenuste eest makstavaid tasusid makstakse ainult proportsionaalselt lepingu lõpetamiseni. Kui need tasud makstakse ette, makstakse need proportsionaalselt tagasi.	Regulaarselt makseteenuste eest makstavaid tasusid makstakse ainult proportsionaalselt lepingu lõpetamiseni. Kui need tasud makstakse ette, makstakse need proportsionaalselt tagasi.
2. Raamlepingu võib lõpetada viivitamatult, kui makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja ei ole selgelt kokku leppinud raamlepingu lõpetamisest etteteatamise ajas.
Etteteatamisaeg ei tohi olla pikem kui üks kuu.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada sõnastust.
Muudatusettepanek 28 ARTIKKEL 39 A (uus)
	Artikkel 39 a Eurodes tehtavaid välismakseid käsitlevad sätted
	1. Eurodes tehtavate välismaksete ja liikmesriigisiseste maksete eest võetakse järgmiste lõigete kohaselt võrdset tasu.
	2. Käesolevat sätet kohaldatakse võrdselt nii sissetulevate kui ka väljaminevate maksete eest võetavate tasude suhtes.
	3. Määruses (EÜ) nr 2560/2001 sätestatud eeskirjad eurodes tehtavate välismaksete kohta jäävad kehtima, kui need on käesoleva direktiivi valguses veel vajalikud.
	4. Määrus (EÜ) nr 2560/2001 tunnistatakse kehtetuks alates artikli 85 lõikes 1 nimetatud kuupäevast.
Selgitus
Käesoleva sõnastuse ja muudatusettepaneku 1 tõttu vajaliku uue artikli 39 a lisamisega kinnitab Euroopa Parlament esimesel lugemisel poliitilist tahet jõuda eesmärgini, milleks on ühtsemad ja kergemini hallatav hulk õigusakte. Määrus (EÜ) nr 2560/2001 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada. Komisjonil ja nõukogul palutakse tagada teiseks lugemiseks määruse (EÜ) nr 2560/2001 nende sätete, mida nad soovivad kehtima jätta, lisamine käesolevasse direktiivi.
Muudatusettepanek 29 ARTIKLI 41 TEINE LÕIK
Nõusolek seisneb makseteenuse pakkujale selge loa andmises sooritada maksetehing või järjestikused maksetehingud.	Nõusolek seisneb makseteenuse pakkujale loa andmises sooritada maksetehing või järjestikused maksetehingud.
Selgitus
"Selge" luba oleks liigne piirang, sest juba tsiviilõiguse kohaste üldpõhimõtete alusel võib sellist nõusolekut anda ka vaikivas või sõnaliselt väljendamata vormis või see võidakse anda varem kokkulepitud volitusega.
Muudatusettepanek 30 ARTIKLI 42 PEALKIRI
Nõusoleku edastamine	Nõusoleku edastamise põhimõte
Selgitus
Käesolevat muudatusettepanekut tuleks vaadata koos muudatusettepanekuga uue artikli 53 a kohta. Vt selle selgitust.
Muudatusettepanek 31 ARTIKLI 47 ESIMESE LÕIGU PUNKT A
(a) tagada, et makse tõendamisvahendi isikustatud turvaelementidele oleks juurdepääs ainult makse tõendamisvahendi omanikul;	(a) tagada enda vastutusala piires, et makse tõendamisvahendi isikustatud turvaelementidele oleks juurdepääs ainult makse tõendamisvahendi omanikul;
Selgitus
Eesmärk on selgitada, et makseteenuse pakkujal on võimalik võtta selliseid meetmeid ainult oma vastutusalas. Makseteenuse kasutaja aga hoolitseb oma vastutusala eest (vt artikkel 46).
Muudatusettepanek 32 ARTIKLI 48 LÕIGE 2
2. Kui lõike 1 alusel nõutavad tõendid on esitatud ja makseteenuse kasutaja väidab endiselt, et maksetehing ei olnud autoriseeritud, esitab ta faktid või asjaolud, mis lubavad eeldada, et ta ei oleks saanud maksetehingut autoriseerida ja ta ei tegutsenud pettuse teel ega olnud tegemist raske hooletusega seoses artikli 46 punktist b tulenevate kohustustega.	2. Kui lõike 1 alusel nõutavad tõendid on esitatud ja makseteenuse kasutaja väidab endiselt, et maksetehing ei olnud autoriseeritud, esitab ta faktid või asjaolud, mis tõendavad, et ta ei oleks saanud maksetehingut autoriseerida ja ta ei tegutsenud pettuse teel ega olnud tegemist raske hooletusega seoses artikli 46 punktist b tulenevate kohustustega.
Selgitus
Sõnastus "mis lubavad eeldada" asetaks tõendamiskohustuse ühekülgselt makseteenuse pakkujale ja muudaks küsitavaks praeguse PIN-koodil põhineva tehingute tõendamissüsteemi. See võib kaasa tuua makse tõendamisvahendi hooletu kasutamise ja kahjustada kõnealuse makseviisi toimivust ja tõhusust kõigi asjaosaliste seisukohast.
Muudatusettepanek 33 ARTIKLI 48 LÕIGE 3
3. Lõikes 2 osutatud eelduse kummutamiseks ei piisa asjaolust, et makseteenuse pakkuja on salvestanud makse tõendamisvahendi kasutamise, et teha kindlaks, kas makseteenuse kasutaja autoriseeris makse või tegutses ta pettuse teel või oli tegemist raske hooletusega seoses artiklist 46 tulenevate kohustustega.	3. Asjaolu, et makseteenuse pakkuja on salvestanud makse tõendamisvahendi kasutamise, ei ole piisav tõestamaks, et makseteenuse kasutaja autoriseeris makse või tegutses ta pettuse teel või oli tegemist raske hooletusega seoses artiklist 46 tulenevate kohustustega.
Selgitus
Artikli 48 lõike 2 muudatusettepanekust tulenev muudatus.
Muudatusettepanek 34 ARTIKLI 50 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK
1. Makseteenuse kasutaja kannab kuni 150 euro ulatuses kahjud, mis on tekkinud seoses kaotatud või varastatud makse tõendamisvahendi kasutamisega, mis on toimunud enne seda, kui ta on täitnud oma kohustuse teavitada oma makseteenuse pakkujat artikli 46 punkti b alusel.	1. Makseteenuse kasutaja kannab kuni 150 euro ulatuses kahjud, mis on tekkinud seoses kaotatud või varastatud makse tõendamisvahendi kasutamisega, mis on toimunud enne seda, kui ta on täitnud oma kohustuse teavitada oma makseteenuse pakkujat artikli 46 punkti b alusel, tingimusel, et ta ei ole tegutsenud pettuse teel ega näidanud üles rasket hooletust, eelkõige jättes täitmata oma artikli 46 kohased kohustused.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on sätestada, et vastutuse piirang kehtib ainult juhtudel, kui kasutaja ei tegutsenud pettuse teel ega näidanud üles rasket hooletust.
Muudatusettepanek 35 ARTIKKEL 53 A (uus)
	Artikkel 53 a Nõusoleku edastamise põhimõttest erandi tegemine
	1. Maksjal on õigus volitada makse saajat jooksvate maksete või üksikmakse sooritamiseks debiteerima otsearvelduse teel tema poolt näidatud kontolt makseteenuse pakkuja juures rahasumma ja vabastada makse saaja makseteenuse pakkujale eelneva nõusoleku edastamise kohustusest. See ei mõjuta teisi maksjale teabe edastamise kohustusi, eriti makse põhjuse, liigi, suuruse ja eesmärgi osas.
	2. Vabastamine on võimalik ainult juhul, kui makse saaja:
	- annab maksjale õiguse tühistada makse ka põhjust ära näitamata maksja makseteenuse pakkujale esitatava tavalise avalduse teel vähemalt kuue nädala jooksul pärast maksetehingust teadasaamist,
	- tagab ise või oma makseteenuse pakkuja kaudu, et algselt debiteeritud summa krediteeritakse viivitamatult ja täies ulatuses uuesti maksja kontole, ilma et viimane peaks selleks mingeid täiendavaid meetmeid võtma,
	- vabastab maksja kõikidest makse tühistamisega seotud kuludest, välja arvatud juhul, kui tühistamine toimus makse aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid maksja kohustusi eirates ja seetõttu on makse saajal õigus esitada teisel viisil kahjuhüvitisnõue.
Selgitus
Muudatusettepanekuga lisatakse direktiivi teksti eri liikmesriikides rohkesti kasutatav otsearveldus (näiteks Saksamaal tehakse aastas ligikaudu 6 miljardit sellist tehingut, peamiselt väikeste ja väga väikeste summade tasumiseks korrapäraste ajavahemike järel), mida nii makseteenuse pakkujad kui ka makseteenuse kasutajad peavad äärmiselt tõhusaks, usaldusväärseks ja odavaks meetodiks ning mis kasutaja seisukohast sisaldab minimaalset süsteemi kuritarvitamise ohtu, kusjuures sellest tulenevad kulud katab makseteenuse pakkuja .
Sätted peaksid tagama, et kõnealust maksevahendit saab jätkuvalt kasutada eri liikmesriikides, sest keerulisem meetod ähvardab tarbijat suurte kuludega.
Muudatusettepanek 36 ARTIKLI 59 ESIMENE LÕIK
Käesolevat jagu kohaldatakse üksnes siis, kui nii maksja kui ka makse saaja makseteenuse pakkujad asuvad ühenduses.	Käesolevat jagu kohaldatakse üksnes siis, kui makse teostatakse eurodes.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek tehakse koos artikli 2 muudatusettepanekuga, millega piiratakse kogu direktiivi kohaldamisala ühendusesisestele maksetele ja sooritusaega käsitlevate sätete kohaldamisala euroalale (vt ka põhjenduse 28 muudatusettepanekut).
Muudatusettepanek 37 ARTIKKEL 60
1. Liikmesriigid nõuavad, et maksja makseteenuse pakkuja tagab, et pärast aktseptimist krediteeritakse tellitud summa makse saaja maksekontole vähemalt esimese aktseptimisele järgneva tööpäeva lõpuks. Kuni 1. jaanuarini 2010 võivad maksja ja tema makseteenuse pakkuja leppida kokku tähtajas, mis ei ületa kolme päeva.	1. Liikmesriigid nõuavad, et maksja makseteenuse pakkuja tagab alates 1. jaanuarist 2012, et pärast aktseptimist krediteeritakse tellitud summa makse saaja maksekontole vähemalt esimese aktseptimisele järgneva pangapäeva lõpuks.
2. Kui maksja algatab tehingu ja see sisaldab vääringu konverteerimist, võivad maksja ja tema makseteenuse pakkuja toimida selge kokkuleppe alusel teisiti.	2. Kui maksja algatab tehingu ja see sisaldab vääringu konverteerimist, ei arvestata vääringu konverteerimise aega sooritamisaja hulka.
	2 a. Kui vääringu konverteerimine võtab aega rohkem kui ühe pangapäeva, võivad maksja ja tema makseteenuse pakkuja toimida selge kokkuleppe alusel teisiti.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on säilitada komisjoni pakutud sooritamisaeg (ühe tööpäeva jooksul pärast tehingu kuupäeva). Sooritamisaeg muutub siduvaks siiski alles 1. jaanuarist 2012.
Selleks, et jätta klientidele rohkem valikuvõimalusi ja et mitte tõrjuda turult välja väikseid teenusepakkujaid, kellel ei ole vahetut juurdepääsu maksesüsteemile, peaks siiski ka edaspidi säilima üldisest korrast erinevate kokkulepete sõlmimise võimalus.
Muudatusettepanek 38 ARTIKLI 67 LÕIGE 1
1. Pärast aktseptimist kooskõlas artikli 54 lõikega 1 on makseteenuse pakkuja rangelt vastutav kooskõlas 1. jaoga tehtud maksetehingu sooritamata jätmise või vigase sooritamise eest.	1. Pärast aktseptimist kooskõlas artikli 54 lõikega 1 on makseteenuse pakkuja vastutav kooskõlas 1. jaoga tehtud maksetehingu sooritamata jätmise või vigase sooritamise eest.
Lisaks sellele on makseteenuse pakkuja rangelt vastutav kõigi tasude ja intresside eest, mida makseteenuse kasutaja on pidanud tasuma seoses maksetehingu sooritamata jätmise või vigase sooritamisega.	Lisaks sellele on makseteenuse pakkuja vastutav kõigi tasude ja intresside eest, mida makseteenuse kasutaja on pidanud tasuma seoses maksetehingu sooritamata jätmise või vigase sooritamisega.
Selgitus
Range vastutus tehingu sooritamata jätmise või vigase sooritamise tulemuste eest oleks vastuolus kõikides liikmesriikides kehtivate tsiviilvastutuse põhimõtetega.
Muudatusettepanek 39 ARTIKLI 67 LÕIGE 2
2. Kui makseteenuse kasutaja väidab, et maksejuhis ei ole täpselt täidetud, näitab makseteenuse pakkuja, ilma et see piiraks makseteenuse kasutaja esitatud faktilisi tõendeid, et maksejuhis oli täpselt dokumenteeritud, täidetud ja kajastatud kontodes.	2. Kui makseteenuse kasutaja väidab, et maksejuhis ei ole täpselt täidetud, näitab makseteenuse pakkuja, ilma et see piiraks makseteenuse kasutaja esitatud faktilisi tõendeid, et maksejuhis oli täpselt dokumenteeritud, täidetud ja kajastatud kontodes. Kui maksejuhis oli täidetud täpselt, kannab asjaga seotud kulud makseteenuse kasutaja, juhul kui raamlepingus on nii sätestatud.
Selgitus
Artikli 67 lõikes 2 teenusepakkujale pandud tõendamiskohustusega tuleb nõustuda tingimusel, et juhul kui maksejuhis on täidetud nõuetekohaselt, kannab asjaga seotud kulud teenusekasutaja.
Muudatusettepanek 40 ARTIKKEL 68
Artikkel 68 Ülekanne kolmandatesse riikidesse	välja jäetud
Kui makse saaja makseteenuse pakkuja ei asu liikmesriigis, vastutab maksja makseteenuse pakkuja maksetehingute sooritamise eest üksnes seni, kuni raha jõuab makse saaja makseteenuse pakkujani.
Selgitus
Artikli 2 lõike 1 muudatusettepanekut järgides piiratakse käesoleva direktiivi kohaldamisala ELiga.
Muudatusettepanek 41 ARTIKLI 78 PEALKIRI
Täielik ühtlustamine, vastastikune tunnustamine ja direktiivi kohustuslik laad	Täielik ühtlustamine ja vastastikune tunnustamine
Selgitus
Käesoleva direktiivi õiguslik mõju tugineb selgelt asutamislepingutele ja Euroopa Kohtu praktikale.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/12/EÜ ja 2002/65/EÜ muutmise kohta
Viited	KOM(2005)0603 – C6 0411/2005 – 2005/0245(COD)
Vastutav komisjon	ECON
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	JURI 17.1.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Rainer Wieland 30.1.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	3.5.2006		12.6.2006
Vastuvõtmise kuupäev	13.7.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	20 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Maria Berger, Carlo Casini, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Piia-Noora Kauppi, Katalin Lévai, Hans-Peter Mayer, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Daniel Strož, Diana Wallis, Rainer Wieland, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Hiltrud Breyer, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Michel Rocard
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Sharon Bowles, Mieczysław Edmund Janowski, Peter Liese, Miroslav Mikolášik
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

• [1]  ELTs seni avaldamata.

MENETLUS

Pealkiri		Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2000/12/EÜ ja 2002/65/EÜ muutmise kohta
Viited		KOM(2005)0603 – C6 0411/2005 – 2005/0245(COD)
EP-le esitamise kuupäev		1.12.2005
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev		ECON 17.1.2006
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev		IMCO 17.1.2006		JURI 17.1.2005
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev		Jean-Paul Gauzès 13.12.2005
Endine raportöör / Endised raportöörid
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine
Rahaeraldise määra muutmine
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine parlamendikomisjonis		13.3.2006	18.4.2006		25.4.2006		30.5.2006		11.7.2006
Vastuvõtmise kuupäev		12.9.2006
Lõpphääletuse tulemused	+ – 0	38 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed		Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Ieke van den Burg, David Casa, Jan Christian Ehler, Jonathan Evans, Elisa Ferreira, Jean-Paul Gauzès, Donata Maria Assunta Gottardi, Benoît Hamon, Gunnar Hökmark, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Ian Hudghton, Sophia in 't Veld, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Wolf Klinz, Christoph Konrad, Kurt Joachim Lauk, Astrid Lulling, Cristobal Montoro Romero, Joseph Muscat, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Karin Riis-Jørgensen, Dariusz Rosati, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Manuel António dos Santos, Ivo Strejček, Sahra Wagenknecht
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed		Mia De Vits, Satu Hassi, Thomas Mann, Giovanni Pittella, Corien Wortmann-Kool
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Esitamise kuupäev		20.9.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)