RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses heitmetega ja sõidukite remonditeabe kättesaadavust ning millega muudetakse direktiivi 72/306/EMÜ ja direktiivi../../EÜ

21.9.2006 - (KOM(2005)0683 – C6‑0007/2006 – 2005/0282(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Matthias Groote
Koostaja (*): Anja Weisgerber
(*) Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö – kodukorra artikkel 47

Menetlus : 2005/0282(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0301/2006

Esitatud tekstid :

A6-0301/2006

Arutelud :

PV 12/12/2006 - 25
CRE 12/12/2006 - 25

Hääletused :

PV 13/12/2006 - 8.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2006)0561

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA
siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS
transpordi- ja turismikomisjoni ARVAMUS
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses heitmetega ja sõidukite remonditeabe kättesaadavust ning millega muudetakse direktiivi 72/306/EMÜ ja direktiivi../../EÜ

(KOM(2005)0683 – C6‑0007/2006 – 2005/0282(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0683)[1];

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6–0007/2006);

– võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

– võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 35;

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamusi (A6–0301/2006),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. kutsub komisjoni üles tegema seoses muudetud tüübikinnituse raamdirektiiviga ettepanekuid, et tagada sõidukite remonditööstuse konkurentsi ergutamiseks ligipääs üksikasjalikule sõidukite remonditeabele; kutsub komisjoni täiendavalt üles kandma üle iga vajaliku ettepaneku, et vältida dubleerimist või topeltregulatsiooni käesoleva määruse, komisjoni 31. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1400/2002 (asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes mootorsõidukisektoris)[2] ning mootorsõidukite ja nende haagiste tunnustamist käsitleva direktiivi eelnõu vahel;

3. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

PÕHJENDUS 4

(4) 2001. aasta märtsis käivitas komisjon programmi „Puhas õhk Euroopale” (CAFE), mille põhielemendid on esitatud teatises. Selle tulemusena on vastu võetud õhusaaste vähendamise temaatiline strateegia. Üks temaatilise strateegia järeldusi on, et Euroopa õhukvaliteedile seatavate eesmärkide saavutamiseks on vaja transpordisektori (õhu-, mere- ja maismaatransport) ning majandussektori (tooraineid töötlev tööstus) heitkoguseid veelgi vähendada. Mootorsõidukite heitkoguste vähendamisele tuleb selles kontekstis läheneda kui osale ülemaailmsest strateegiast. Euro 5 standard on üks meetmetest, mille eesmärk on vähendada osooni eellaste, nagu lämmastikoksiidide, süsivesinike ning tahkete osakeste heitkoguseid.

Selgitus

Õhukvaliteedi temaatiline strateegia peab võtma arvesse tõsiasja, et lisaks sõidukite heitkogustele on veel muid heitkoguseid, mida tuleb märkimisväärselt vähendada. Seos Euro 5 ja temaatilise strateegia eesmärkide vahel tuleks selgemini esile tõsta. Kui õhukvaliteeti tuleb parandada, tuleb lisaks Euro 5-le võtta täiendavaid heitmetega seotud meetmeid saasteainete heitmetega võitlemiseks nende tekkekohas.

Muudatusettepanek 2

PÕHJENDUS 4 A (uus)

(4 a) ELi õhukvaliteedile seatavate eesmärkide saavutamine nõuab jätkuvaid jõupingutusi sõidukite heitkoguste vähendamiseks. Seetõttu tuleks tööstusele anda selget teavet käesoleva määruse tulevase muutmise kohta. Seega peaks komisjon esitama niipea kui võimalik uut komplekti heitkoguste piirmäärasid sisaldava ettepaneku selle muutmiseks.

Muudatusettepanek 3

PÕHJENDUS 5

(5) Heitkoguste normide kehtestamisel on tähtis arvesse võtta nende mõju turgudele ja tootjate konkurentsivõimele, ettevõtetel tekkivaid otseseid ja kaudseid kulusid ning kasu, mis väljendub uuenduste ergutamises, õhu kvaliteedi paranemises ja tervishoiukulude vähenemises.

Selgitus

Küsimus ei ole siin mitte üksnes tervishoiukulude vähendamises, vaid ka keskmise eluea pikendamises. Komisjoni mõjuhinnang viitab 20 500 eluaasta säästmisele 2020. aastaks. Heitkoguste normide kehtestamisel tuleb võtta arvesse CO₂ heitkoguseid. On tuntud ja õhu kvaliteeti käsitlevates õigusaktides tunnustatud tõsiasi, et teatud heitkoguste vähendamine võib suurendada CO₂ heitkoguseid.

Muudatusettepanek 4

PÕHJENDUS 5 A (uus)

(5 a) Diiselmootoriga sõidukite lämmastikoksiidi heitkoguste edasine vähendamine tulevikus on vajalik õhu kvaliteedi parandamiseks ja saaste piirväärtustele vastamiseks. Selleks tuleb saavutada ambitsioonikad piirväärtused, ilma et oldaks kohustatud loobuma diiselmootorite eelistest kütusekulu ning süsivesinike ja vesinikmonooksiidi heitkoguste tähenduses. Lämmastikoksiidi vähendamise edasise sammu varajane kindlaksmääramine tagab sõidukitootjatele pikaajalise, üleeuroopalise plaanimiskindluse.

Selgitus

Diiselmootoriga sõidukite NO_x heitkoguste vähendamise teine samm tuleks kindlaks määrata praegu. See võimaldab heitkoguste vähendamise tehnoloogiate eesmärgistatud arengut, mis sobitub kokku olemasolevate keskkonnasõbralike meetoditega ning toetab neid veelgi.

Muudatusettepanek 5

PÕHJENDUS 6

(6) Sõidukite vaba ringluse hõlbustamiseks siseturul on vaja tagada vaba ja standarditud juurdepääs sõidukite remonditeabele ja tõhus konkurents sõidukite remondi ja teabeteenuste turul. Suur osa sellest teabest käsitleb pardadiagnostikasüsteeme ja nende koostoimet sõiduki muude süsteemidega. On vaja kehtestada tehnilised tingimused, millele peaksid tootjate veebilehed vastama.

(6) Siseturu toimimise parandamiseks, eriti mis puudutab kaupade vaba liikumist, asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust, on vaja tagada vaba juurdepääs sõidukite remonditeabele läbi standarditud otsingu, mida saab kasutada tehnilise teabe hankimiseks, ja tõhus konkurents sõidukite remondi ja teabeteenuste turul. Suur osa sellest teabest käsitleb pardadiagnostikasüsteeme ja nende koostoimet sõiduki muude süsteemidega. On vaja kehtestada tehnilised tingimused, millele peaksid tootjate veebilehed vastama, koos sihtmeetmetega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd) mõistliku juurdepääsu tagamiseks. Sidusrühmade osalusel kokku lepitud ühtsed standardid nagu OASIS võivad lihtsustada teabevahetust tootjate ja teenuseosutajate vahel.

Selgitus

Kavandatava määruse 3. peatüki põhjenduse tugevdamine. Suure hulga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete mõistlikel tingimustel juurdepääs sõidukite remonditeabele kõnealuses valdkonnas on väga oluline, kuna nad ei saa endale lubada väga spetsiifilisi tööriistu ja eriotstarbelisi teabeteenuseid, mis on kättesaadavad hulgimüüjale.

Muudatusettepanek 6

PÕHJENDUS 6 A (uus)

(6 a) Juurdepääsu sõidukite remonditeabele peaksid reguleerima samal viisil, nagu käesolevas määruses, direktiivi [XXXX/XX/EÜ] sätted. Kui sätted, mis reguleerivad juurdepääsu kogu sõidukeid puudutavale teabele, hõlmatakse direktiivi [XXXX/XX/EÜ], tuleks käesoleva määruse vastavad sätted kehtetuks tunnistada.

Muudatusettepanek 7

PÕHJENDUS 7

(7) Komisjon peaks heitkoguste vähendamise tehnoloogia arengut hoolikalt jälgima ja käesolevat määrust vajaduse korral vastavalt kohandama.

(7) Komisjon peaks heitkoguste vähendamise tehnoloogia arengut hoolikalt jälgima ja käesolevat määrust, kui määruse tekstis on nii nõutud, vastavalt kohandama.

Selgitus

Kõiki küsimusi ei peaks lahendama komiteemenetluse kaudu ning tuleks tagada, et peamised otsused võetakse vastu kaasotsustamismenetluse kaudu.

Muudatusettepanek 8

PÕHJENDUS 7 A (uus)

(7 a) Komisjon peaks heitkoguste vähendamise tehnoloogia arengut hoolikalt jälgima ja ette nägema heitkoguste vähendamise poliitika edasise parandamise, käesolevat määrust vajaduse korral kohandades. Nimetatud analüüs peaks keskenduma eelkõige lämmastikoksiidi heitkoguste vähendamisele. Gaasiliste saasteainete heitkoguste ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise meetmete vaheliste seoste tõttu tuleks komisjoni mis tahes ettepanek koostada koos eeskirjadega uute sõiduautode süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise kohta. Nimetatud eeskirjad tuleks koostada Euroopa keskmise süsinikdioksiidi heitkoguse normi põhjal, mille aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 2000. aasta otsus nr 1753/2000/EÜ, millega kehtestatakse uute sõiduautode keskmiste süsinikdioksiidi eriheitmete seire kava¹, ning mida kohaldatakse kõikide mootorsõidukitootjate suhtes. Mis tahes ettepanekud põhinevad laiendatud mõjuhinnangul ja nõupidamisel asjaomaste pooltega. Et parandada edasise reguleerimise prognoositavust kõnealuses valdkonnas, peaks komisjon esitama õigusloomekava heitkoguste normide alaste eesmärkide kohta. Kõnealune õigusloomekava peaks põhinema laiendatud arutelul kõigi asjaomaste pooltega ja põhjalikul mõjuhinnangul, mis hõlmaks ka rakendamise etappi kõigis liikmesriikides, võttes arvesse võimalikke tehnoloogilisi arenguid ning kulusid ja tõhusust.

¹ EÜT L 202, 10.8.2000, lk 1.

Selgitus

Tasakaalu saavutamiseks mootorsõidukitööstuse ennustatava pikaajalise õigusraamistiku vajaduse ja tõhusate meetmete vajaduse vahel tuleks sätestada heitkoguste piirväärtuste, eriti diiselmootoriga sõidukite NO_x piirväärtuste, läbivaatamine laiendatud mõjuhinnangu põhjal. Autotööstuse jaoks, kus toimub investeeringute ja tegevuse pikaajaline planeerimine, on tulevaste määruste parem prognoositavus suurima tähtsusega. Tööstus vajab aega tõhusate investeeringute tegemiseks arendustegevusse ja tootmisse. Liigse bürokraatia vältimiseks peaks komisjon võtma kõnealuse õigusloomekava aluseks mõjuhinnangu ja arutelu kõigi osapooltega.

Muudatusettepanek 9

PÕHJENDUS 8

(8) Komisjon peaks jälgima ja vajaduse korral reguleerima heitmeid, mida veel ei reguleerita ja mis tekivad uue koostisega kütuste, uute mootoritehnoloogiate ja saastekontrollisüsteemide laialdasema kasutuselevõtu tulemusena. Sealhulgas tuleks jälgida eeliseid, mis tekivad üleminekul kõigi süsivesinike (THC) heitkoguste reguleerimiselt muudel süsivesinikel (peale metaani (NMHC)) ja metaanil (CH₄) põhinevale süsteemile.

(8) Komisjon peaks jälgima heitmeid, mida veel ei reguleerita ja mis tekivad uue koostisega kütuste, uute mootoritehnoloogiate ja saastekontrollisüsteemide laialdasema kasutuselevõtu tulemusena, ja vajaduse korral esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku selliste heitmete reguleerimiseks.

Selgitus

Juba praegu kohaldatakse eraldi piirmäärasid. Surugaasil (CNG) töötavad sõidukid ei saa neist kinni pidada.

Muudatusettepanek 10

PÕHJENDUS 8 A (uus)

(8 a) Et gaasil töötavaid autosid, mis kujutavad sammu edasi oma väikeste lämmastikoksiidi ja tahkete osakeste heitkoguste tõttu, turult mitte välja tõrjuda ja samaaegselt toetada arengut bensiinil töötavate autode puhul, võetakse käesoleva määrusega kasutusele eraldi piirmäärad kõigi süsivesinike koguse ja kõigi mittemetaansete süsivesinike koguse jaoks.

Selgitus

CNG baasil töötavad autod aitavad märkimisväärselt kaasa NO_x ja tahkete osakeste heitkoguste vähendamisele. Nende heitkogused on palju väiksemad kui samaväärsete bensiinil töötavate autode puhul ja neid ei tohiks seetõttu turult välja tõrjuda piirmääradega, millest praeguse tehnoloogia juures ei ole võimalik kinni pidada.

Muudatusettepanek 11

PÕHJENDUS 8 B (uus)

(8 b) Tuleks jätkata jõupingutusi, et rakendada rangemaid heitkoguste piirmäärasid, kaasa arvatud süsinikdioksiidi heitkoguse vähendamiseks ja piirmäärasid, mis tuginevad tegelikele tulemustele sõidukite kasutamise ajal.

Selgitus

Kyoto protokollis seatud eesmärkide saavutamiseks ja kohaliku reostuse vähendamiseks on vaja täiendavaid jõupingutusi rangemate heitkoguste piirmäärade suunas.

Muudatusettepanek 12

PÕHJENDUS 9

(9) Et tagada ülipeente tahkete osakeste heitkoguste vähendamine, peaks komisjon kaaluma ka tahkete osakeste heitkoguste arvulise arvestuse kasutuselevõtmist lisaks praegu kasutatavale massil põhinevale arvestusele.

(9) Et tagada ülipeente tahkete osakeste (PM_2,5 ja alla selle) heitkoguste vähendamine, peaks komisjon niipea kui võimalik ja hiljemalt teise etapi (Euro 6) jõustumisel võtma lisaks praegu kasutatavale massil põhinevale arvestusele kasutusele tahkete osakeste heitkoguste arvulise arvestuse, mis tugineb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tahkete osakeste mõõtmise programmi (PMP) tulemustele ning mis on kooskõlas olemasolevate ambitsioonikate eesmärkidega keskkonna jaoks.

Selgitus

Tahkete osakeste heitkoguste piirmäärade kasutuselevõtmine tagab, et mõõtmismenetlusse hõlmatakse nüüd ka ülipeened tahked osakesed, mis on tervisele tõestatult eriti kahjulikud. Tahkete osakeste heitkoguste massi vähendamine ei ole tehniliselt veel võimalik, aga menetluse kasutuselevõtmine tahkete osakeste arvu mõõtmiseks tagab samuti, et piiratakse ülipeente tahkete osakeste heitkoguseid.

Muudatusettepanek 13

RECITAL 10

(10) Et saavutada tahkete osakeste heitkoguste massi mõõtmiste parem korratavus, peaks komisjon kehtestama uue katsetamisprotokolli. Kui sellekohane uurimisprogramm jõuab lõpule, kaalutletakse praeguse mõõtmismenetluse asendamist uue lähenemisviisiga. Kui rakendatakse uus mõõtmismenetlus, kalibreeritakse ümber käesoleva ettepanekuga kehtestatavad tahkete osakeste massi heitkoguste piirmäärad, sest uue meetodiga registreeritakse väiksem mass kui praeguse meetodiga.

(10) Et saavutada tahkete osakeste heitkoguste massi ja arvu mõõtmiste parem korratavus, peaks komisjon niipea kui võimalik ja hiljemalt teise etapi (Euro 6) jõustumisel ning tuginedes ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tahkete osakeste mõõtmise programmi (PMP) tulemustele kehtestama uue mõõtmismenetluse, mis asendab praeguse. Kui rakendatakse uus mõõtmismenetlus, kalibreeritakse ümber käesoleva ettepanekuga kehtestatavad tahkete osakeste massi heitkoguste piirmäärad, sest uue meetodiga registreeritakse väiksem mass kui praeguse meetodiga.

Selgitus

Muudatusettepanek 14

PÕHJENDUS 13 A (uus)

(13 a) Puhtama keskkonna mõistes tulemuste saavutamiseks peaks komisjon kaaluma mootorsõidukisektoris lisaks heitkoguste normidele eeskirjade rakendamist, mis reguleerivad küsimusi nagu näiteks energiatõhusus.

Selgitus

Lisaks heitkogustele peab lähenemine keskenduma ka sõidukite energiatõhususele, et võidelda probleemiga selle tekkekohas. Intelligentsete sõidukite näitel tuleb teha arvutipõhiseid jõupingutusi, et vähendada sõidukite kütusekulu.

Muudatusettepanek 15

PÕHJENDUS 13 B (uus)

(13 b) Enne järgmise heitkoguste normi (Euro 7) kohta ettepaneku koostamist peaks komisjon alustama uuringuid, mille ülesandeks on teha kindlaks, kas sõidukikategooriate täiendav jaotamine rühmadeks on endiselt vajalik ja kas massi suhtes neutraalseid heitkoguste piirväärtusi saab kohaldada.

Selgitus

Lihtsustamine. Massiga seotud kriteeriumid ei pruugi olla enam vajalikud, kui NO_x järeltöötlussüsteemid on kõikide sõidukitüüpide jaoks kättesaadavad.

Muudatusettepanek 16

PÕHJENDUS 16 A (uus)

(16 a) Et kõrvaldada ebaselgus ühe aspekti suhtes asjakohastes õigusaktides, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/55/EÜ liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu¹ muuta nii, et see hõlmaks kõiki raskeveokeid ja selgitaks, et käesolev määrus käsitleb väikesõidukeid.

______

¹ ELT L 275, 20.10.2005, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2005/78/EÜ (ELT L 313, 29.11.2005, lk 1).

Selgitus

Parema õigusloome huvides on tähtis, et reguleerimisala on selgelt määratletud. Senini kuuluvad rasked, bensiinil töötavad sõidukid direktiivi 70/220/EMÜ alla. Isegi kuigi on tegu ainult hüpoteetilise juhtumiga, kuna raskeid, bensiinil töötavaid sõidukeid on vähe, tuleks selguse eesmärgil nimetatud arusaamatus kõrvaldada.

Muudatusettepanek 17

PÕHJENDUS 17 A (uus)

(17 a) Et tagada sujuv üleminek kehtivatelt direktiividelt käesolevale määrusele, tuleks Euro 5 etapis säilitada spetsiifiliste sotsiaalsete vajaduste täitmiseks ettenähtud sõidukite suhtes erand, mis võimaldas üle 2500 kg M1-kategooria sõidukitel saada N1-kategooria II ja III klassi sõidukite tüübikinnitus. Nimetatud erand tuleks kaotada Euro 6 etapi jõustudes.

Selgitus

Sõidukitel, mis ei kuulu maastikusõidukite hulka ning mis mahutavad lisaks juhile rohkem kui kuus sõitjat, või sõidukitel, mis on ette nähtud kasutamiseks pääste- ja taastamistöödel ning hädaolukorras, puuetega inimeste transpordiks või kommunaalteenuste osutamiseks, peaks kuni Euro 6 jõustumiseni olema endiselt võimalik saada N1-kategooria II ja III klassi sõidukite tüübikinnitus.

Muudatusettepanek 18

PÕHJENDUS 18

(18) Käesoleva määruse rakendamiseks või muutmiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.

Selgitus

Kõiki küsimusi ei peaks lahendama komiteemenetluse kaudu ning tuleks tagada, et peamised otsused võetakse vastu kaasotsustamismenetluse kaudu.

Muudatusettepanek 19

PÕHJENDUS 19

(19) Liikmesriigi tasandil ei ole võimalik piisaval määral saavutada käesoleva määruse eesmärke, nimelt arendada välja siseturgu mootorsõidukite heitmetele ühtsete tehniliste nõuete kehtestamise teel. Vajaliku meetme ulatuse tõttu on need eesmärgid paremini saavutatavad ühenduse tasandil. Seepärast võib ühendus võtta meetmeid asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe see määrus kaugemale, kui on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks,

(19) Liikmesriigi tasandil ei ole võimalik piisaval määral saavutada käesoleva määruse eesmärke, nimelt arendada välja siseturgu mootorsõidukite heitmetele ühtsete tehniliste nõuete kehtestamise ja sõidukite remonditeabele sõltumatute töökodade jaoks samal alusel nagu volitatud edasimüüjatele ja remonditöökodadele tagatud juurdepääsu teel. Vajaliku meetme ulatuse tõttu on need eesmärgid paremini saavutatavad ühenduse tasandil. Seepärast võib ühendus võtta meetmeid asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe see määrus kaugemale, kui on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks,

Selgitus

Juurdepääs sõidukite remonditeabele on alustugi mootorsõidukite vabale liikumisele siseturul. Sõltumatud töökojad peavad olema võimelised pakkuma hooldust ja muid teenuseid, mis on ette nähtud, et tagada keskkonnasõbralik sõidukikasutus.

Muudatusettepanek 20

ARTIKLI 1 LÕIGE 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded mootorsõidukite ja nende varuosade (näiteks varukatalüüsmuundurite) tüübikinnitusele seoses nende heitmetega.

Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded mootorsõidukite ja nende varuosade (näiteks varu-saastetõrjeseadmete) tüübikinnitusele seoses nende heitmetega.

Selgitus

Tuleb kasutada mõistet, millega ei seata mitte ühtegi tehnoloogiat halvemasse olukorda ega piirata uuendustegevust.

Muudatusettepanek 21

ARTIKKEL 2

1. Käesolev määrus on kohaldatav mootorsõidukite suhtes, mis on varustatud:

1. Käesolev määrus on kohaldatav direktiivi [XXXX/XX/EÜ] [II lisas] määratletud M1-, M2- ja N1-kategooria mootorsõidukite suhtes, mille suurim tehniliselt lubatud täismass ei ületa 3500 kg või mille tuletatud mass ei ületa 2610 kg.

a) ottomootoriga;

b) direktiivi [XXXX/XX/EÜ] [II lisas] määratletud M1- või N1-kategooria ottomootoriga, mille kütusena kasutatakse gaasi; ja

c) direktiivi [XXXX/XX/EÜ] [II lisas] määratletud M1- või N1-kategooria diiselmootoriga.

2. Tootja taotlusel võib käesolevat määrust kohaldada ka direktiivi [XXXX/XX/EÜ] [II lisas] määratletud M2- ja N2-kategooria diiselmootoriga varustatud mootorsõidukite suhtes, mille tuletatud mass on kuni 2840 kg ja mis vastavad käesolevas määruses ja selle rakendusmeetmetes kehtestatud tingimustele.

2. Tootja taotlusel võib käesoleva määruse alusel M1-, M2- ja N1-kategooria sõidukitele antavat tüübikinnitust laiendada direktiivi [XXXX/XX/EÜ] [II lisas] määratletud M1-, M2- ja N2-kategooria sõidukitele, mille tuletatud mass on kuni 2840 kg ja mis vastavad käesolevas määruses ja selle rakendusmeetmetes kehtestatud tingimustele.

Selgitus

Segaduse vältimiseks peaks olema selge vahe väikesõidukeid ja raskeveokeid reguleerivate määruste vahel. Seega tuleb muuta käesoleva määruse reguleerimisala. Uus reguleerimisala on tehnoloogiliselt neutraalne ning seega ei viidata selles mootoritele ega kütustele. Käesoleva määruse reguleerimisala muudatus on seotud ettepanekuga muuta direktiivi 2005/55/EÜ reguleerimisala, mis peaks tulevikus hõlmama kõiki raskeveokeid.

Muudatusettepanek 22

ARTIKLI 3 PUNKT 1 A (uus)

1 a) veeldatud naftagaasil või maagaasil töötav sõiduk – sõiduk, mis on varustatud eriseadmega veeldatud naftagaasi või maagaasi kasutamiseks oma käitussüsteemis. Sellise veeldatud naftagaasi või maagaasi kütusel töötava sõiduki saab projekteerida ja ehitada ühel kütusel töötava sõidukina, mis on kavandatud eeskätt püsivalt töötama veeldatud naftagaasil või maagaasil, kuid millel võib olla ka bensiinisüsteem hädaolukordadeks või üksnes käivitamiseks, kui bensiinipaak ei mahuta üle 15 liitri bensiini, või kahel kütusel töötava sõidukina, mis võib töötada osa ajast bensiinil ning osa ajast ka kas veeldatud naftagaasil või maagaasil;

Selgitus

29. novembril 2000 vastu võetud rohelises raamatus „Euroopa energiavarustuse kindlust käsitlev strateegia” seadis komisjon sihiks asendada aastaks 2020 maanteeveosektoris 20% tavakütustest alternatiivkütustega. Käesolev määrus peaks selgesõnaliselt käsitlema veeldatud naftagaasi ja looduslikku surugaasi kasutavaid sõidukeid.

Muudatusettepanek 23

ARTIKLI 3 PUNKTID 1 B, 1 C ja 1 D (uus)

1 b) spetsiifiliste sotsiaalsete vajaduste täitmiseks ettenähtud sõidukid – tüübikinnituse raamdirektiivis [XXXX/XX/EÜ] määratletud M1-kategooria eriotstarbelised sõidukid, mille tuletatud mass ületab 2000 kg, spetsiifilisi sotsiaalseid vajadusi täitvad diiselmootoriga sõidukid ja diiselmootoriga peresõidukid;

1 c) spetsiifilisi sotsiaalseid vajadusi täitvad diiselmootoriga sõidukid – M1-kategooria eriotstarbelised sõidukid, mille tuletatud mass ületab 2000 kg ja mis täidavad ka M1G nõudeid ning samuti sõidukid, mida kasutatakse kommertseesmärkidel ja mis on kohandatud spetsiaalselt ratastooli kasutamiseks. Käesoleva määruse tähenduses loetakse kõnealuseid sõidukeid N1-kategooria sõidukiteks;

1 d) diiselmootoriga peresõidukid – M1-kategooria sõidukid, kus on koos juhi istekohaga 7 või enam istekohta, välja arvatud tüübikinnituse raamdirektiivis [XXXX/XX/EÜ] määratletud maastikusõidukid. Käesoleva määruse tähenduses loetakse kõnealuseid sõidukeid N1-kategooria sõidukiteks;

Muudatusettepanek 24

ARTIKLI 3 PUNKT 11

11) originaalkatalüüsmuundur – katalüüsmuundur või katalüüsmuundurite koost, mille suhtes kehtib sõidukile antud tüübikinnitus;

11) originaal-saastetõrjeseade – saastetõrjeseade või selliste seadmete koost, mille suhtes kehtib sõidukile antud tüübikinnitus;

Selgitus

Selge õigusloome ning tehnika arengu arvessevõtmise huvides on parem kasutada pigem laiemat mõistet, kui et kasutada eraldi punkte katalüüsmuundurite, diisli tahkete osakeste filtrite, NO_x järeltöötlussüsteemide ja teiste tulevikus tehniliselt võimalike järeltöötlussüsteemide jaoks. Tuleb kasutada mõistet, millega ei seata mitte ühtegi tehnoloogiat halvemasse olukorda ega piirata uuendustegevust.

Muudatusettepanek 25

ARTIKLI 3 PUNKT 12

12) varukatalüüsmuundur – katalüüsmuundur või katalüüsmuundurite koost, mis on ette nähtud originaalkatalüüsmuunduri asendamiseks ja millele saab kinnituse anda eraldi seadmena, nagu see on kindlaks määratud direktiivis [XXXX/XX/EÜ].

12) varu-saastetõrjeseade – saastetõrjeseade või selliste seadmete koost, mis on ette nähtud originaal-saastetõrjeseadme asendamiseks ja millele saab kinnituse anda eraldi seadmena, nagu see on kindlaks määratud direktiivis [XXXX/XX/EÜ].

Selgitus

Muudatusettepanek 26

ARTIKLI 3 PUNKT 13

13) sõidukite remonditeave – kõik andmed sõidukite diagnoosimise, teenindamise, kontrollimise, perioodilise järelevalve, remondi, ümberprogrammeerimise või taaslähtestamise kohta, mille tootja esitab nende volitatud edasimüüjatele / remonditöökodadele; sealhulgas kõik nende andmete hilisemad muudatused ja täiendused;

13) sõidukite remonditeave – kõik andmed sõidukite diagnoosimise, teenindamise, kontrollimise, perioodilise järelevalve, remondi, osade ja seadmete paigaldamise, ümberprogrammeerimise, taaslähtestamise või moderniseerimise kohta, mille tootja esitab nende volitatud edasimüüjatele / remonditöökodadele; sealhulgas kõik nende andmete hilisemad muudatused ja täiendused;

Selgitus

Moderniseerimistoimingutel on otsene seos heitmetega seotud komponentidega ning autode keskkonnaalase tulemuslikkusega ning see tuleks lisada käesoleva määruse kohaldamisalasse.

Muudatusettepanek 27

ARTIKLI 3 PUNKT 14

14) sõltumatu ettevõtja – mootorsõidukite remondi ja hooldusega otseselt või kaudselt tegelev muu ettevõtja, v.a volitatud edasimüüjad ja remonditöökojad, eelkõige remontijad, remondiseadmete ja tööriistade tootjad, varuosade hulgimüüjad, tehnilise teabe kirjastajad, autoklubid, autoabi ettevõtjad, kontrollimis- ja katsetamisteenuseid pakkuvad ettevõtjad ja remontijatele koolitust pakkuvad ettevõtjad.

14) sõltumatu ettevõtja – mootorsõidukite remondi ja hooldusega või moderniseerimisega otseselt või kaudselt tegelev muu ettevõtja, v.a volitatud edasimüüjad ja remonditöökojad, eelkõige remontijad, remondiseadmete ja tööriistade tootjad ja müüjad, varuosade hulgimüüjad, tehnilise teabe kirjastajad, autoklubid, autoabi ettevõtjad, kontrollimis- ja katsetamisteenuseid pakkuvad ettevõtjad ja remontijatele koolitust pakkuvad ettevõtjad.

Selgitus

Moderniseerimistoimingutel on otsene seos heitmetega seotud komponentidega ning autode keskkonnaalase tulemuslikkusega ning see tuleks lisada käesoleva määruse kohaldamisalasse.

Muudatusettepanek 28

ARTIKLI 4 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK

1. Tootjad tagavad selle, et kõik ühenduses müümise, registreerimise või kasutuselevõtmise eesmärgil tüübikinnituseks esitatavad sõidukid on kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega.

1. Tootjad tagavad selle, et kõik ühenduses müümise, registreerimise või kasutuselevõtmise eesmärgil tüübikinnituseks esitatavad sõidukid ja varuosad on kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega.

Muudatusettepanek 29

ARTIKLI 4 LÕIGE 2

2. Tootjad tagavad, et tootmise vastavuse, saastetõrjeseadmete kulumiskindluse ja kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse kontrollimisel järgitakse tüübikinnitusmenetlust. Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavust tagavaid meetmeid kontrollitakse kuni 5 aasta või 100 000 km täitumiseni, olenevalt sellest, kumb täitub esimesena. Tüübikinnituse saamiseks kohustuslike saastetõrjeseadmete kulumiskindlust katsetatakse 160 000 kilomeetri läbimiseni.

2. Tootja võetavad tehnilised meetmed peavad tagama summutitoru heitgaaside ja kütuseaurude tegeliku piiramise vastavalt käesolevale määrusele sõidukite normaalse kasutusaja jooksul normaalsetes kasutustingimustes. Seetõttu kontrollitakse kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavust tagavaid meetmeid kuni 5 aasta või 100 000 km täitumiseni, olenevalt sellest, kumb täitub esimesena. Tüübikinnituse saamiseks kohustuslike saastetõrjeseadmete kulumiskindlust katsetatakse 160 000 kilomeetri läbimiseni. Sellest kinnipidamiseks peaks tootjatel olema võimalus kasutada katsestendil vanandamist vastavalt rakendustingimustele, mis on sätestatud direktiivi [XX/XXXX/EÜ] artikli 37 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt.

Muudatusettepanek 30

ARTIKLI 4 LÕIKE 2 ESIMENE A LÕIK (uus)

Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavust kontrollitakse I lisa nõuete kohaselt, kuna neid kohaldatakse tegeliku sõidukimudeli puhul tüübikinnituse ajal, eriti tabelis 1 toodud heitkoguste piirväärtuste suhtes testitud summutitoru heitgaaside suhtes, tabelis 2 toodud heitkoguste piirväärtuste suhtes testitud kütuseaurude suhtes ning tabelis 3 toodud heitkoguste piirväärtuste suhtes testitud madala temperatuuril tehtava katse suhtes.

Selgitus

Lisaks summutitoru heitgaasidele tuleks täita ka kütuseaurude ja madalal temperatuuril eralduvate heitmete piirväärtusi pärast sõidukite laialdast kasutamist (kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavus).

Muudatusettepanek 31

ARTIKLI 5 LÕIGE 1

1. Tootja varustab sõidukid selliselt, et komponendid, mis võivad mõjutada heitmeid, oleksid konstrueeritud, valmistatud ja kokku monteeritud selliselt, et sõiduk on normaalse kasutamise korral kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega.

välja jäetud

Selgitus

Kulumiskindluse nõuded on määratletud juba artiklis 4.

Muudatusettepanek 32

ARTIKLI 5 LÕIKE 4 PUNKT F A (uus)

f a) veeldatud naftagaasil või maagaasil töötavad sõidukid;

Muudatusettepanek 33

ARTIKLI 5 LÕIKE 4 PUNKT I

i) etalonkütustega, nagu bensiin, diislikütus, gaasilised ja biokütused.

i) etalonkütustega, nagu bensiin, diislikütus, gaasilised ja biokütused, nagu etanool, biogaas ning rasvhappe metüülester (FAME).

Selgitus

Biokütusel töötavate sõidukite kaasamine on väga oluline, kuna nende turg Euroopas eeldatavasti järgmistel aastatel kasvab ja nende võime vähendada CO₂ heitkoguseid on bensiinimootoriga sõidukitega võrreldes ligikaudu 60–80% kõrgem. Seetõttu tuleb lisada vastavus Euro 5 ja Euro 6 kohastele piirväärtustele, et neid ei peetaks keskkonna ja tervise säilitamise seisukohast keskkonnale ebasoodsaks.

Muudatusettepanek 34

ARTIKLI 5 LÕIKE 4 PUNKT I A (uus)

i a) varu-saastetõrjeseadmetega.

Muudatusettepanek 35

ARTIKLI 5 LÕIGE 5

5. Komisjon jälgib saasteaineid, mille suhtes kohaldatakse lõikes 4 viidatud nõudeid ja mille puhul tuleb teha nimetatud lõikes nimetatud katsetusi ja heitmete mõõtmiseks kasutatavaid katsetsükleid ning rakendab vajalikke meetmeid, kui leiab, et menetlused või katsed ei ole enam piisavad või ei kajasta enam tegelikke heitkoguseid.

5. Komisjon jälgib saasteaineid, mille suhtes kohaldatakse lõikes 4 viidatud nõudeid ja mille puhul tuleb teha nimetatud lõikes nimetatud katsetusi ja heitmete mõõtmiseks kasutatavaid katsetsükleid ning teeb Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vajalike muudatuste kohta, kui leiab, et menetlused või katsed ei ole enam piisavad, ei kajasta enam tegelikke heitkoguseid või kui tekib vajadus reguleerida täiendavate saasteainete heitkoguseid.

Selgitus

Katsetsüklite läbivaatamise ja täiendavate saasteainete jaoks piirmäärade sisseviimise küsimuse üle tuleks otsustada kaasotsustamismenetluse alusel.

Muudatusettepanek 36

ARTIKLI 5 LÕIGE 6

6. Komisjon kehtestab direktiivi [XXXX/XX/EÜ] artikli 37 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt lõigete 2–5 rakendamiseks vajalikud konkreetsed menetlused, katsetused ja nõuded.

6. Komisjon kehtestab direktiivi [XXXX/XX/EÜ] artikli 37 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt lõigete 2–4 rakendamiseks vajalikud konkreetsed menetlused, katsetused ja nõuded. Komisjon tagab, et täiendav määrus, millega kehtestatakse rakendusmeetmed, avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks käesoleva määrusega ühel ajal. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad komisjoni aruande põhjal siiski vastu uue ülemaailmse katsetsükli kohaselt mõõdetud heitkoguste piirväärtused.

Selgitus

Tootjad peavad teadma rakendusmeetmete üksikasju, et oleks võimalik teha heitmete töötlussüsteemidesse lõplikke tehnilisi kohandusi. See on ainus viis määruses sätestatud nõuete täitmise tagamiseks. Arvestades, et komiteemenetlus ei ole sobiv, tuleks nende väärtuste kehtestamiseks kasutada kaasotsustamismenetlust.

Muudatusettepanek 37

ARTIKLI 6 LÕIGE 1

1. Tootjad tagavad sõltumatutele ettevõtjatele sõidukite remonditeabe piiranguteta ja standardses vormis kättesaadavuse, esitades selle veebilehel kergesti ligipääsetavalt ja operatiivselt ning viisil, mis ei ole diskrimineeriv volitatud edasimüüjate ja remonditöökodadega võrreldes.

1. Tootjad tagavad sõltumatutele ettevõtjatele sõidukite remonditeabe piiranguteta kättesaadavuse, esitades selle veebilehel läbi standarditud otsingu kergesti ligipääsetavalt ja operatiivselt ning viisil, mis ei ole diskrimineeriv volitatud edasimüüjate ja remonditöökodadega võrreldes. Selleks, et hõlbustada nimetatud eesmärgi saavutamist, esitatakse teave viisil, mis vastab OASISe¹ vormingu tehnilistele nõuetele. Tootjad teevad koolitusmaterjali kättesaadavaks ka sõltumatutele ettevõtjatele ning volitatud edasimüüjatele ja remonditöökodadele.

¹ OASISe vorming viitab OASISe dokumendi SC2-D5 (sõidukite remonditeabe vorming, versioon 1.0, 28. mai 2003) (kättesaadav Interneti-aadressil
http://www.oasis-open.org/committees/download.php/2412/Draft%20Committee%20Specification.pdf) ja OASISe dokumendi SC1-D2 (autoremondi nõuete spetsifikatsioon, versioon 6.1, 10. jaanuar 2003) punktide 3.2, 3.5, 3.6, 3.7 ja 3.8 (kättesaadav Interneti-aadressil http://lists.oasis-open.org/archives/autorepair/200302/pdf00005.pdf) tehnilistele spetsifikatsioonidele, kasutades üksnes avatud teksti ja graafika vorminguid.

Selgitus

OASISe vorming, mis töötati välja 2003. aastal komisjoni egiidi all toimuvas erinevate tööstusharude vahelises koostöös, lihtsustab sõidukite remonditeabe kättesaadavust. Liigi alusel tehtavat erandit puudutavas määruses (1400/2002) nõutakse samuti koolitusmaterjali kättesaadavaks tegemist. Eesmärgiga tagada, et selline materjal tehakse tulevikus jätkuvalt kättesaadavaks, tuleks määrusesse lisada viide nimetatud küsimusele.

Muudatusettepanek 38

ARTIKLI 6 LÕIGE 4

4. Sõidukite remonditeave peab olema alati kättesaadav, välja arvatud selle teabe vajaliku korrastamise ajal.

4. Sõidukite remonditeave peab olema alati kättesaadav, välja arvatud teabesüsteemi vajaliku hooldamise ajal.

Muudatusettepanek 39

ARTIKLI 6 LÕIGE 5

5. OBD-ga ühilduvate vahetus- või teenindusosade ning diagnostikavahendite ja katseseadmete tootmiseks ja teenindamiseks esitavad tootjad sõidukite remonditeavet mittediskrimineerival viisil igale koostisosade, diagnostikavahendite või katsetamisseadmete tootjale ja/või remontijale, kes sellest on huvitatud.

5. OBD-ga ühilduvate vahetus- või teenindusosade ning diagnostikavahendite ja katseseadmete tootmiseks ja teenindamiseks esitavad tootjad asjaomast OBD-teavet mittediskrimineerival viisil igale koostisosade, diagnostikavahendite või katsetamisseadmete tootjale ja/või remontijale, kes sellest on huvitatud.

Selgitus

Sõiduki remonditeave ei ole seesama mis OBD-teave. Selleks, et antud lõike mõte kaduma ei läheks, tuleb konkreetselt viidata OBD-teabele.

Muudatusettepanek 40

ARTIKLI 6 LÕIGE 5 A (uus)

5 a. Sõidukite veeldatud naftagaasi või loodusliku surugaasi seadmete kavandamiseks ja tootmiseks esitavad tootjad sõidukite remonditeavet mittediskrimineerival viisil igale veeldatud naftagaasi või loodusliku surugaasi seadmete paigaldajale, tootjale ja/või remontijale, kes sellest on huvitatud.

Muudatusettepanek 41

ARTIKLI 6 LÕIKE 6 TEINE LÕIK

Kui see teave ei ole veel kättesaadav või ei vasta veel käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele, esitab tootja selle kuue kuu jooksul alates tüübikinnituse kuupäevast. Kui selle aja jooksul nõuete täitmise kohta tõendeid ei esitata, võtab tüübikinnitusasutus täitmise tagamiseks viivitamata meetmed, kaasa arvatud tüübikinnituse tagasivõtmine.

Muudatusettepanek 42

ARTIKKEL 8

Komisjon võtab direktiivi [XXXX/XX/EÜ] artikli 37 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt artiklite 6 ja 7 rakendamiseks vajalikud meetmed. Nende hulka kuulub sõidukite remonditeabe esitamise tehniliste tingimuste määratlemine.

Komisjon võtab direktiivi [XXXX/XX/EÜ] artikli 37 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt artiklite 6 ja 7 rakendamiseks vajalikud meetmed, võttes arvesse otsuse 1999/468/EÜ artikli 8 sätteid. Nende hulka kuulub sõidukite remonditeabe ja OBD-teabe esitamise tehniliste tingimuste määratlemine, pöörates erilist tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) erivajadustele.

Selgitus

Vt artikli 6 lõike 5 muudatusettepaneku selgitust. Muudatusettepanek võimaldaks parlamendile sõnaõigust juhul, kui rakendusmeetmed hõlmaksid sisulisi muutusi, mida oleks tulnud parlamendiga konsulteerida. Suure hulga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete mõistlikel tingimustel juurdepääs sõidukite remonditeabele kõnealuses valdkonnas on väga oluline, kuna nad ei saa endale lubada väga spetsiifilisi tööriistu ja eriotstarbelisi teabeteenuseid, mis on kättesaadavad hulgimüüjale.

Muudatusettepanek 43

ARTIKKEL 8 A (uus)

Artikkel 8 a

Hiljemalt …* esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande sõidukite remonditeabele juurdepääsu süsteemi toimimise kohta, pöörates erilist tähelepanu selle mõjule konkurentsi ja siseturu toimimise osas. Aruanne annab hinnangu, kas oleks asjakohane koondada kõik sõidukite remonditeabe kättesaadavust reguleerivad sätted muudetud tüübikinnituse raamdirektiivi.

* kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist

Muudatusettepanek 44

ARTIKLI 9 LÕIGE 1

1. Alates [jõustumiskuupäevast] ei tohi riigiasutused mootorsõiduki heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel keelduda andmast uut tüüpi sõidukile EÜ või siseriiklikku tüübikinnitust, mida tootja taotleb, või keelata uue sõiduki registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist, kui asjassepuutuv sõiduk on kooskõlas käesoleva määruse või selle rakendusmeetmetega.

1. Alates [käesoleva määruse ja rakendusmeetmete jõustumiskuupäevast] ei tohi riigiasutused mootorsõiduki heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel keelduda andmast uut tüüpi sõidukile EÜ või siseriiklikku tüübikinnitust, mida tootja taotleb, või keelata uue sõiduki registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist, kui asjassepuutuv sõiduk on kooskõlas käesoleva määruse või selle rakendusmeetmetega.

Selgitus

Tagamaks, et käesolev tekst võetakse tõhusalt kasutusele, tuleb määrust kohaldada pärast seda, kui on vastu võetud tehnilised lisameetmed, mis on juhendiks sobivate tehniliste lahenduste väljaarendamisel.

Muudatusettepanek 45

ARTIKLI 9 LÕIKED 2 JA 3

2. Alates [18 kuu ja ühe päeva möödumisest jõustumiskuupäevast] ja N₁-kategooria II ja III klassi puhul alates [30 kuu möödumisest jõustumiskuupäevast] keelduvad riigiasutused heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel EÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest uut tüüpi sõidukitele, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega.

2. Alates 1. septembrist 2009, välja arvatud M-kategooria sõidukite puhul, mille suurim tehniliselt lubatud täismass ületab 2500 kg ja mis on ette nähtud spetsiifiliste sotsiaalsete vajaduste täitmiseks, ja N1-kategooria II ja III klassi ning eespool nimetatud M-kategooria sõidukite puhul alates 1. septembrist 2010 keelduvad riigiasutused heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel EÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest uut tüüpi sõidukitele, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega, eriti selle lisadega, välja arvatud I lisa tabelis 1 a esitatud Euro 6 piirväärtustega.

3. Alates [36 kuu möödumisest jõustumiskuupäevast] ja N₁-kategooria II ja III klassi puhul alates [48 kuu möödumisest jõustumiskuupäevast] loevad riigiasutused direktiivi [XXXX/XX/EÜ] [artikli 25] tähenduses kehtetuks nende uute sõidukite vastavustunnistuse, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega, ja keelduvad heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel nende registreerimisest ning keelavad nende sõidukite müügi ja kasutuselevõtmise.

3. Alates 1. jaanuarist 2011, välja arvatud M-kategooria sõidukite puhul, mille suurim tehniliselt lubatud täismass ületab 2500 kg ja mis on ette nähtud spetsiifiliste sotsiaalsete vajaduste täitmiseks, ja N1-kategooria II ja III klassi ning eespool nimetatud M-kategooria sõidukite puhul alates 1. jaanuarist 2012 loevad riigiasutused direktiivi [XXXX/XX/EÜ] [artikli 25] tähenduses kehtetuks nende uute sõidukite vastavustunnistuse, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega, eriti selle lisadega, välja arvatud I lisa tabelis 1 a esitatud Euro 6 piirväärtustega, ja keelduvad heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel nende registreerimisest ning keelavad nende sõidukite müügi ja kasutuselevõtmise.

Muudatusettepanek 46

ARTIKLI 9 LÕIKED 3 A JA 3 B (uus)

3 a. Alates 1. septembrist 2014 ja N1-kategooria II ja III klassi puhul alates 1. septembrist 2015 keelduvad riigiasutused heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel EÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest uut tüüpi sõidukitele, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega ning eriti selle lisadega, kaasa arvatud I lisa tabelis 1 a esitatud Euro 6 piirväärtustega.

3 b. Alates 1. septembrist 2015 ja N1-kategooria II ja III klassi puhul alates 1. septembrist 2016 loevad riigiasutused direktiivi [XXXX/XX/EÜ] [artikli 25] tähenduses kehtetuks nende uute sõidukite vastavustunnistuse, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega ning eriti selle lisadega, kaasa arvatud I lisa tabelis 1 a esitatud Euro 6 piirväärtustega, ja keelduvad heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel nende registreerimisest ning keelavad nende sõidukite müügi ja kasutuselevõtmise.

Muudatusettepanek 47

ARTIKKEL 9 A (uus)

Artikkel 9 a

Täiendavad meetmed

Liikmesriigid võivad kooskõlas asutamislepingu artikli 95 lõigetega 4 ja 5 võtta õhukvaliteedi piirväärtuste saavutamiseks meetmeid, mis lähevad kaugemale käesolevas määruses sätestatud meetmetest.

Selgitus

Liikmesriikidel, kellel on raskusi õhukvaliteedi piirväärtustest kinni pidamisega, peaks olema võimalus võtta ambitsioonikamaid meetmeid, mille tulemuseks on keskkonnapuhtamad autod.

Muudatusettepanek 48

ARTIKLI 10 PEALKIRI

Varuosade tüübikinnitus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 49

ARTIKKEL 10

1. Kui uued varukatalüüsmuundurid, mida kavatsetakse paigaldada EÜ tüübikinnitusega sõidukitele, mis ei ole varustatud pardadiagnostikasüsteemidega (OBD), ei ole seda tüüpi, millele on antud käesoleva määruse kohaselt tüübikinnitus, keelavad riigiasutused nende müügi või paigaldamise sõidukitele.

1. Siseriiklik tüübikinnitusasutus keeldub EÜ tüübikinnituse andmisest varu-saastetõrjeseadmete uutele tüüpidele, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse või selle rakendusmeetmetega.

2. Olenemata lõikest 1, võivad riigiasutused jätkata EÜ tüübikinnituste laiendamist varukatalüüsmuunduritele nimetatud kinnituste algse väljaandmise tingimustel.

2. Olenemata lõikest 1, võivad riigiasutused jätkata EÜ tüübikinnituste laiendamist saastetõrjeseadmetele nimetatud kinnituste algse väljaandmise tingimustel.

Selgitus

Muudatusettepanek 50

ARTIKLI 11 LÕIKE 1 TEINE JA KOLMAS LÕIK

Need soodustused kehtivad kõikide uute sõidukite suhtes, mida pakutakse liikmesriigi turul müügiks ja mis on kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega enne artikli 9 lõikes 3 sätestatud kuupäevi.

Need lõpevad artikli 9 lõikes 3 sätestatud kuupäevadel.

Need lõpevad:

a) artikli 9 lõikes 3 sätestatud kuupäevadel seoses stiimulitega järgida I lisa tabelis 1 esitatud heitkoguste piirväärtusi;

b) artikli 9 lõikes 3 b sätestatud kuupäevadel seoses stiimulitega järgida I lisa tabelis 1 a esitatud heitkoguste piirväärtusi.

Selgitus

Muudatus on seotud kaheastmelise lähenemisviisi kasutuselevõtuga. Soodustused Euro 5 piirväärtustele vastavatele sõidukitele peaksid lõppema Euro 6 piirväärtuste jõustudes.

Muudatusettepanek 51

ARTIKKEL 13

1. Komisjon selgitab [hiljemalt 6 kuu möödudes pärast jõustumist] välja vajaduse I lisas sätestatud süsivesinike heitmete piirväärtus uuesti määrata, et vaadelda muude süsivesinike kui metaani ning metaani heitmeid eraldi.

2. Kaalutakse ka metaaniheitmete lülitamist süsinikdioksiidi heitkoguste arvutusse.

1. Komisjon kaalub metaaniheitmete lülitamist süsinikdioksiidi heitkoguste arvutusse.

3. Vajaduse korral võib komisjon seoses lõigetega 1 ja 2 võtta järgmisi meetmeid:

Vajaduse korral teeb komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanek, mis sisaldab meetmeid metaaniheitmete katsetamiseks, arvessevõtmiseks või piiramiseks.

a) muuta käesolevat määrust kooskõlas artikliga 14 käesoleva määruse I lisas sätestatud süsinike heitkoguste piirmäärade ümberkalibreerimise eesmärgil;

b) võtta direktiivi [XX/XXXX/EÜ] artikli 37 lõike 2 kohaselt meetmed metaaniheitmete katsetamiseks, arvessevõtmiseks või piiramiseks.

4. Pärast seda, kui sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi egiidi all läbiviidava ÜRO / Euroopa Majanduskomisjoni tahkete osakeste mõõtmise programm lõpule jõuab, võtab komisjon järgmised meetmed:

2. Pärast seda, kui sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi egiidi all läbiviidav ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tahkete osakeste mõõtmise programm lõpule jõuab, ning hiljemalt Euro 6 jõustudes, võtab komisjon järgmised meetmed, vähendamata praegust keskkonnaalaste ambitsioonide taset:

a) teeb käesolevas määruses artikli 14 kohaselt muudatused käesoleva määruse I lisas sätestatud osakeste massil põhinevate piirväärtuste ümberkalibreerimiseks ning osakeste arvul põhinevate piirväärtuste lisamiseks sellesse lisasse, et need oleksid üldjoontes kooskõlas bensiini ja diislikütuse massi piirväärtustega;

b) võtab direktiivi [XX/XXXX/EÜ] artikli 37 lõike 2 kohaselt vastu muudetud korra osakeste mõõtmiseks ja tahkete osakeste arvulise piirväärtuse.

Selgitus

Seotud eelnevate muudatusettepanekutega, et säilitada tasakaalustatud lähenemine sellesse, mida tuleks reguleerida komiteemenetluse ning mida kaasotsustamismenetluse kaudu.

Muudatusettepanek 52

ARTIKKEL 14

Komisjon võib teha direktiivi [XX/XXXX/EÜ] artikli 37 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt selles määruses muudatusi vastavalt nimetatud direktiivi artikli [36 lõigetele 2, 3 ja 4].

Kui viidatakse käesolevale artiklile, võib komisjon teha direktiivi [XX/XXXX/EÜ] artikli 37 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt selles määruses muudatusi vastavalt nimetatud direktiivi artikli [36 lõigetele 2, 3 ja 4].

Muudatusettepanek 53

ARTIKKEL 15 A (uus)

Artikkel 15 a

Direktiivi 2005/55/EÜ muudatused

Direktiivi 2005/55/EÜ muudetakse järgmiselt:

1) pealkiri asendatakse järgmisega:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/55/EÜ, 28. september 2005, raskeveokitele tüübikinnituse andmise kohta seoses nende heitkogustega (Euro IV ja V)”;

2) artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) sõiduk – mis tahes mootorsõiduk, nagu on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 2, välja arvatud M1-, M2- ja N1-kategooria sõidukid, mille suurim tehniliselt lubatud täismass ei ületa 3500 kg või mille tuletatud mass ei ületa 2610 kg;

b) mootor – sõiduki liikumapaneva jõu allikas, millele saab anda tüübikinnituse eraldi tehnilise seadmestikuna, nagu on määratletud direktiivi [XXXX/XX/EÜ] artiklis 3;

c) eriti keskkonnasõbralik sõiduk – sõiduk, mille käitamiseks kasutatakse mootorit, mis vastab I lisa punktis 6.2.1 sisalduva tabeli reas C toodud lubatavatele heitkoguste piirväärtustele.”;

3) I lisa 1. jagu asendatakse järgmisega:

„1. REGULEERIMISALA

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi mootorsõidukite gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete kontrolli, heitekontrolliseadmete kasuliku tööea, kasutusel olevate sõidukite/mootorite ja pardadiagnostikasüsteemide (OBD) nõuetele vastavuse ning artiklis 1 kindlaksmääratud mootorite suhtes, välja arvatud M1-, N1-, N2- ja M2-kategooria sõidukid, mis on saanud tüübikinnituse [määruse XXXX/XXXX/EÜ = käesolev määrus] kohaselt”.

Kui eespool nimetatud muudatuste kajastamiseks on vaja täiendavaid muudatusettepanekuid, muudetakse direktiivi 2005/55/EÜ ja selle rakendusmeetmeid direktiivi [XX/XXXX/EÜ] artikli 37 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt.

Selgitus

Direktiivi 2005/55/EÜ reguleerimisala muudatus on seotud käesoleva määruse reguleerimisala muudatusega. Mõte on selles, et käesolev määrus peaks hõlmama kõiki sõiduautosid ja väikesõidukeid, samas kui direktiiv 2005/55/EÜ peaks hõlmama kõiki raskeveokeid olenemata kasutatavast kütusest.

Muudatusettepanek 54

ARTIKKEL 16

Artikkel 16

välja jäetud

Direktiivi 72/306/EMÜ muudatused

Direktiivi 72/306/EMÜ artiklisse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Nimetatud direktiivi ei kohaldata [käesoleva määruse] artiklis 2 viidatud sõidukite suhtes.“

Selgitus

Seotud käesoleva määruse ning direktiivi 2005/55/EÜ reguleerimisala muudatustega.

Muudatusettepanek 55

ARTIKLI 17 LÕIGE 1

1. Direktiivid 70/220/EMÜ, 80/1268/EMÜ, 89/458/EMÜ, 91/441/EMÜ, 93/59/EMÜ, 94/12/EMÜ, 96/69/EMÜ, 98/69/EÜ ja 2004/3/EMÜ tunnistatakse alates [18 kuu möödumisest käesoleva määruse jõustumise kuupäevast] kehtetuks.

1. Direktiivid 70/220/EMÜ, 72/306/EMÜ, 80/1268/EMÜ, 89/458/EMÜ, 91/441/EMÜ, 93/59/EMÜ, 94/12/EÜ, 96/69/EÜ, 98/69/EÜ ja 2004/3/EÜ tunnistatakse alates [66 kuu möödumisest käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete jõustumise kuupäevast] kehtetuks.

Selgitus

Seotud direktiivi 2005/55/EÜ reguleerimisala muudatusega. Piisavad tähtajad eelmiste direktiivide kehtetuks tunnistamiseks, et vältida õigusliku vaakumi tekkimist nii ühenduse õigusaktides kui siseriiklikus õiguses, mis takistaks olemasolevate Euro 4 sätete kohaldamist kuni uute Euro 5 sätete täiel määral kohaldamiseni uute sõidukite suhtes.

Muudatusettepanek 56

ARTIKLI 18 LÕIGE 3

3. Kui artikli 5 lõikes 6 ja artikli 13 lõigetes 1 ja 3 osutatud muudatuste üle otsustamine või rakendusmeetmete võtmine toimub hiljem kui [6 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäeva], asendatakse artikli 9 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kuupäevad muudatustes või rakendusmeetmetes nimetatud kuupäevadega.

välja jäetud

Muudatusettepanek 57

I LISA TABEL 1

Komisjoni ettepanek

Tabel 1: Euro 5 kohased heitkoguste piirväärtused

		Tuletatud mass (RM) (kg)	Piirväärtused
			Süsinikmonooksiidi mass (CO)		Süsivesinike mass (HC)		Lämmastikoksiidide mass (NO_x)		Süsivesinike ja lämmastikoksiidide mass kokku (HC + NO_x)		Tahkete osakeste mass (PM)		Tahkete osakeste arv¹ (PM)
			L₁ (mg/km)		L₂ (mg/km)		L₃ (mg/km)		L₂ + L₃ (mg/km)		L₄ (mg/km)		L₅ (#/km)
Kategooria	Klass		Ottomootor	Diiselmootor	Ottomootor	Diiselmootor	Ottomootor	Diiselmootor	Ottomootor	Diiselmootor	Ottomootor²	Diiselmootor	Ottomootor	Diiselmootor
M	—	Kõik	1000	500	75	—	60	200	—	250	5.0	5.0
N₁	I	RM ≤ 1305	1000	500	75	—	60	200	—	250	5.0	5.0
	II	1305 < RM ≤ 1760	1810	630	100	—	75	260	—	320	5.0	5.0
	III	1760 < RM	2270	740	120	—	82	310	—	380	5.0	5.0

¹ Arvuline norm määratakse kindlaks hiljem.

² Ottomootorite tahkete osakeste massi norme kohaldatakse ainult otsesissepritsega sõidukite suhtes, mis töötavad osaliselt või täielikult lahjasegurežiimil.

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Tabel 1: Euro 5 kohased heitkoguste piirväärtused

		Tuletatud mass (RM) (kg)	Piirväärtused
			Süsinikmonooksiidi mass (CO)		Kõigi süsivesinike mass (THC)		Mittemetaansete süsivesinike mass (NMHC)		Lämmastikoksiidide mass (NO_x)		Kõigi süsivesinike ja lämmastikoksiidide mass kokku (THC + NO_x)		Tahkete osakeste mass (PM)			Tahkete osakeste arv¹ (PM)
			L₁ (mg/km)		L₂ (mg/km)		L₃ (mg/km)		L₄ (mg/km)		L₂ + L₄ (mg/km)		L₅ (mg/km)			L₆ (#/km)
Kategooria	Klass		Ottomootor	Diiselmootor	Ottomootor	Diiselmootor	Ottomootor	Diiselmootor	Ottomootor	Diiselmootor	Ottomootor	Diiselmootor		Ottomootor²	Diiselmootor		Ottomootor	Diiselmootor
M³	—	Kõik	1000	500	100	—	68	—	70	180	—	230		5.0	5.0
N1⁴	I	RM ≤ 1305	1000	500	100	—	68	—	70	180	—	230		5.0	5.0
	II	1305 < RM ≤ 1760	1810	630	130	—	90	—	85	235	—	295		5.0	5.0
	III	1760 < RM	2270	740	160	—	108	—	95	280	—	350		5.0	5.0

¹ Arvuline norm määratakse kindlaks nii kiiresti kui võimalik ning hiljemalt Euro 6 jõustumisel.

² Ottomootorite tahkete osakeste massi norme kohaldatakse ainult otsesissepritsega sõidukite suhtes, mis töötavad osaliselt või täielikult lahjasegurežiimil.

³ Välja arvatud sõidukid, mille suurim tehniliselt lubatud täismass on üle 2500 kg ning mis on ette nähtud spetsiifiliste sotsiaalsete vajaduste täitmiseks.

⁴ Kaasa arvatud allmärkuses 3 viidatud sõidukid.

Or. en

Selgitus

Vt seletuskirja.

Muudatusettepanek 58

I LISA TABEL 1 A (uus)

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Tabel 1 a: Euro 6 kohased heitkoguste piirväärtused

		Tuletatud mass (RM) (kg)	Piirväärtused
			Süsinikmonooksiidi mass (CO)		Kõigi süsivesinike mass (THC)		Mittemetaansete süsivesinike mass (NMHC)		Lämmastikoksiidide mass (NO_x)		Süsivesinike ja lämmastikoksiidide mass kokku (THC + NO_x)		Tahkete osakeste mass (PM)		Tahkete osakeste arv¹ (PM)
			L₁ (mg/km)		L₂ (mg/km)		L₃ (mg/km)		L₄ (mg/km)		L₂ + L₄ (mg/km)		L₅ (mg/km)		L₆ (#/km)
Kategooria	Klass		Ottomootor	Diiselmootor	Ottomootor	Diiselmootor	Ottomootor	Diiselmootor	Ottomootor	Diiselmootor	Ottomootor	Diiselmootor	Ottomootor²	Diiselmootor	Ottomootor	Diiselmootor
M	—	Kõik	1000	500	100	—	68	—	70	70	—	170	5.0	5.0
N1	I	RM ≤ 1305	1000	500	100	—	68	—	70	70	—	170	5.0	5.0
	II	1305 < RM ≤ 1760	1810	630	130	—	90	—	85	85	—	150	5.0	5.0
	III	1760 < RM	2270	740	160	—	108	—	95	95	—	178	5.0	5.0

¹ Arvuline norm määratakse kindlaks hiljem.

² Ottomootorite tahkete osakeste massi norme kohaldatakse ainult otsesissepritsega sõidukite suhtes, mis töötavad osaliselt või täielikult lahjasegurežiimil.

Or. en

Selgitus

Vt seletuskirja.

[1] ELTs seni avaldamata.
[2] EÜT L 203, 1.8.2002, lk 30.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Fossiilsetel energiaallikatel nagu toornafta ja maagaas põhinevate kütuste nagu bensiini, diislikütuse ja gaasi põletamisel vabanevad heitmed, mis on kahjulikud inimtervisele ning floorale ja faunale ning mis põhjustavad atmosfääri soojenemist.

Keskkonnapuhtad autod võivad anda olulise panuse Euroopa paremale õhukvaliteedile. Üks võtmetegureid on Euroopa teedel liikleva sõidukipargi keskmine vanus: kui keskmine vanus väheneb, suureneb nende autode osakaal, mis eraldavad vähem keskkonna- ja terviseohtlikke saasteaineid.

Komisjoni ettepanek

Kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi ja sellest tuleneva programmi „Puhas õhk Euroopale” (Clean Air For Europe) alusel esitas komisjon 2005. aasta septembris ettepaneku õhusaaste temaatilise strateegia kohta. 21. detsembril 2005 esitatud komisjoni ettepanek Euro 5 määruse kohta on üks meetmetest, mille ülesanne on aidata liidul saavutada puhta õhu eesmärk.

Komisjoni ettepanek sisaldab ühtlustatud tehniliste nõuete sisseviimist väikesõidukitele, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ning samal ajal keskkonnakaitse kõrge tase. Kehtestatakse piirmäärad kahjulike ainete nagu süsinikmonooksiidi (CO), süsivesinike (HC), lämmastikoksiidide (NO_x) ja tahkete osakeste (PM) heitkoguste jaoks. Et saavutada kõrge keskkonnakaitse tasemega nõuetekohaselt toimiva siseturu eesmärk, sisaldab komisjoni ettepanek ka meetmeid, mis tagavad juurdepääsu sõidukite remonditeabele.

Parema õigusloome huvides saab järgmise Euro-standardi vormiks olema määrus, mis võtab kokku ja tunnistab kehtetuks kõik eelnevad asjakohased õigusaktid (direktiiv 70/220/EMÜ ja selle arvukad muudatused). Paralleelselt käesoleva määruse ettepanekuga („poliitiline määrus”) töötatakse kahe tasandi põhimõttel välja „tehniline määrus”, millega kehtestatakse põhilistele nõuetele vastavad tehnilised tingimused.

Hinnang

§ Komisjoni ettepaneku reguleerimisala peegeldab erinevatel mootoritehnoloogiaid. Selgema ja lihtsama teksti saavutamiseks teeb raportöör ettepaneku tugineda tulevaste meetmete võtmisel sõidukikategooriatele. Lisaks teeb direktiivi 2005/55/EÜ muudatus selgeks õigusloomelise lähenemise erinevused väikesõidukite ja raskeveokite puhul.

§ Raportöör kahetseb, et komisjoni ettepanek ei ole ambitsioonikam. Ettevalmistavate arutelude käigus selgus, et täiendavad piirmäärade vähendamised on vajalikud ja ka tehniliselt teostatavad. Raportöör teeb seetõttu ettepaneku minna sammu võrra kaugemale ja samaaegselt liikuda Euro 5 etapilt edasi madalamate piirmääradega etapile Euro 6, ning võtta see käesolevas määruses kasutusele. Sellega määrataks kindlaks heitkohuste vähendamisega seotud pikaajalised eesmärgid, mis tähendavad plaanimiskindlust teadus- ja arendustegevuse jaoks sõidukite saastetõrjesüsteemide valdkonnas ja seega vajalikku investeerimiskindlust ka tootjate jaoks.

Esimene etapp – Euro 5 – jõustuks 1. septembril 2009 ja teine etapp – Euro 6 – viis aastat hiljem, see tähendab 1. septembril 2014.

§ Ollakse üksmeelel selles osas, et komisjoni ettepanekus lämmastikoksiididele sätestatud piirmäärad ei ole piisavalt ambitsioonikad. Lämmastikoksiidid põhjustavad muuhulgas happevihmasid, eutrofeerumist ja osooni kogunemist maapinna lähedal, mis on inimeste jaoks eluohtlikud (hingamiselundite ärritus ja kahjustamine) ja põhjustavad lisaks metsade ja põllumajandusmaade tugevat reostumist. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku vähendada Euro 5 etapis diiselmootoriga sõidukitele piirmäära täiendavalt 10% võrra võrreldes komisjoni ettepanekuga, st 180 mg/km. Igasugune täiendav vähendamine oleks ebarealistlik, kuna see tähendaks NO_x järeltöötlussüsteemide rakendamist, mis väikesõidukite jaoks on veel katsefaasis ja kujutavad endast nišiturgu.

Raportöör teeb seetõttu ettepaneku vähendada teises etapis – Euro 6 – NO_x piirväärtusi diiselmootorite jaoks täiendavalt umbes 60% võrra, st piirmäärale 70 mg/km.

Ottomootorite puhul oleks täiendav vähendamine kahjuliku mõjuga otsesissepritsega mootorite arengu taustal.

§ Arutelus lämmastikoksiidide üle ei tohi unustada peentolmu problemaatikat. See saastuse vorm on eriti tuntav suurlinnades ja piirväärtuste täiendav vähendamine on möödapääsmatu.

§ Raportöör toetab komisjoni ettepanekus sätestatud piirmäärasid Euro 5 etapi jaoks, st tahkete osakeste heitkoguste massi vähendamist 80% võrra, kehtestades piirmääraks 5 mg/km. Nimetatud piirmääradest saab kinni pidada vaid tahkete osakeste filtri kasutuselevõtmisel. Et tulevikus siiski piirata ülipeente tahkete osakeste heitkoguseid, mis on tervisele eriti ohtlikud, nõuab raportöör kõige varasemaks võimalikuks tähtajaks ja hiljemalt koos Euro 6 etapi jõustumisega lisaks tahkete osakeste heitkoguste massi piiravatele sätetele tahkete osakeste arvu piirmäärasid ja mõõtemeetodit. See peaks olema võimalik praegu ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni uurimisprogrammi raames toimuvate uuringute ja arutelude põhjal.

§ Surugaasil (CNG) töötavad sõidukid saastavad tunduvalt vähem kui mootorsõidukid, mis töötavad eranditult diislikütusel või bensiinil. CNG-l töötavatel sõidukitel ei ole tahkete osakeste heitmete probleeme ja need eritavad tunduvalt väiksemal määral lämmastikoksiidide kui tavakütustel töötavad sõidukid. Selleks, et nimetatud sõidukeid turult välja ei tõrjutaks, kuna nad ei suuda kinni pidada komisjoni poolt esitatud süsivesinike piirmääradest, teeb raportöör ettepaneku jääda kõigi süsivesinike koguse puhul Euro 4 standardi juurde ning lisada lisa tabelitesse täiendav veerg mittemetaansete süsivesinike (NMHC) kohta, et bensiinil töötavate autode jaoks jääks alles ambitsioonikas süsivesiniku piirmäär.

§ Etapid Euro 3 ja 4 sisaldavad sätet, et M-kategooria sõidukitele, mis kaaluvad üle 2500 kg, on võimalik anda tüübikinnitus N1-kategooria II ja III klassi sõidukitena. Nimetatud erand ei ole enam vajalik kõigile sõiduautodele, mille täismass on üle 2500 kg. Et võimaldada sujuvat üleminekut, teeb raportöör ettepaneku säilitada nimetatud erand Euro 5 etapil sõidukite jaoks, mis on ette nähtud spetsiifiliste sotsiaalsete vajaduste täitmiseks, nt pääste-, hädaabi- või taastamistööde sõidukid, puuetega inimeste transpordiks kasutatavad sõidukid, avalike teenuste osutamiseks kasutatavad sõidukid ja peresõidukid, mis ei kuulu maastikusõidukite hulka ning mis mahutavad lisaks juhile rohkem kui kuus sõitjat.

§ Raportöör toetab komisjoni ettepanekus liikmesriikide jaoks edasi kehtivat võimalust viia sisse rahalisi soodustusi, et julgustada keskkonnasõbralike sõidukite varajast kasutuselevõttu.

§ Tuginedes arutelule sõidukite remonditeabe kättesaadavust käsitleva III peatüki kohta toetab raportöör komisjoni ettepanekut ja rõhutab, et sõltumatutel ettevõtjatel peab olema sõidukite remondi- ja OBD-teabele OASISe standardi alusel samasugune juurdepääs nagu volitatud edasimüüjatel või remonditöökodadel. Hooldus ja remont on sõiduki usaldatavuse ja nõuetekohase töötamise seisukohast üliolulised. Kui ka sõltumatud ettevõtjad saavad remonti lihtsalt teostada, lihtsustatakse juurdepääsu korrapärasele hooldusele. Korrapärane hooldus tagab mootorsõiduki turvalise ja keskkonnasõbraliku kasutamise ning seetõttu tuleb seda toetada.

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

Hr Karl-Heinz Florenz

Esimees

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon

BRÜSSEL

Teema: Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses heitmetega ja sõidukite remonditeabe kättesaadavust ning millega muudetakse direktiivi 72/306/EMÜ ja direktiivi../../EÜ (KOM(2005)0683 - C6-0007/2006 - 2005/0282(COD))

Austatud härra esimees

13. juulil 2006 otsustas õiguskomisjon tegeleda omal algatusel vastavalt kodukorra artikli 35 lõikele 3[1]eespool mainitud ettepaneku võtta vastu määrus õigusliku aluse küsimusega.

Komisjon märkis, et kõnealust ettepanekut võtta vastu määrus („Euro 5”) arutatakse tugevdatud koostöö menetluse kohaselt keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni kui juhtkomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni vahel. Selle tulemusena on käesoleva kirja koopia edastatud viimase komisjoni esimehele pr McCarthyle.

Komisjoni valitud õiguslik alus on EÜ asutamislepingu artikkel 95.

Nagu selgub pealkirjast, käsitleb kavandatav määrus a) tüübikinnitust seoses mootorsõidukite heitmetega ning b) sõidukite remonditeabe kättesaadavust. Arvestades, et kavandatava õigusliku aluse suhtes ei ole esitatud otseseid vastuväiteid, on siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis esitatud muudatusettepanekuid, mis kõrvaldavad sõidukite remonditeabele juurdepääsu käsitlevad põhjendused ja artiklid põhjendusega, et see teema on konkurentsiõiguse küsimus ega sobi tüübikinnituse määrusesse. Samuti osutavad muudatusettepanekute autorid, et juurdepääs tehnilisele remonditeabele on juba lisatud grupierandi määrusesse (määrus nr 1400/2002). Seda seisukohta toetavad õigusbüroode Euroopa Parlamendis levitatud arvamused, milles väidetakse, et artikkel 95 ei ole remonditeabele juurdepääsu puhul kohane õiguslik alus ning et asjaomased sätted on ebaproportsionaalsed. Samuti on levitatud asjaomaste sätete säilitamist pooldavat õiguslikku arvamust.

Seepärast otsustaski õiguskomisjon küsimuse omal algatusel käsile võtta.

Õiguslik alus

Kõik ühenduse õigusaktid peavad tuginema asutamislepingus (või muus õigusaktis, mida nad peavad rakendama) sätestatud õiguslikule alusele. Õiguslik alus määratleb ühenduse pädevuse ratione materiae ja esitab selle pädevuse kasutamise, täpsemalt kasutatavad õigusakt(id) ja otsustamismenetluse.

Euroopa Kohtu sõnul ei ole õigusliku aluse valik subjektiivne, vaid „peab põhinema objektiivsetel teguritel, mille seaduslikkuse üle on võimalik järelevalvet pidada”[2], nagu näiteks kõnealuse meetme eesmärk ja sisu[3]. Veelgi enam, otsustav tegur peaks olema meetme peamine eesmärk.[4]

Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse kohaselt on asutamislepingu üldine artikkel piisav õiguslik alus, ehkki kõnealuse meetmega püütakse ühtlasi saavutada ka asutamislepingu konkreetse artikliga taotletavat eesmärki[5].

Küsitavad põhjendused ja artiklid

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni liikmed on esitanud muudatusettepanekud, mis on koostatud kas kavandatava määruse järgmise sätte väljajätmiseks või muutmiseks:

Põhjendus 6

6) Sõidukite vaba ringluse hõlbustamiseks siseturul on vaja tagada vaba ja standarditud juurdepääs sõidukite remonditeabele ja tõhus konkurents sõidukite remondi ja teabeteenuste turul. Suur osa sellest teabest käsitleb pardadiagnostikasüsteeme ja nende koostoimet sõiduki muude süsteemidega. On vaja kehtestada tehnilised tingimused, millele peaksid tootjate veebilehed vastama.

Muudetud redaktsiooni sõnastus oleks järgmine:

6) Sõidukite vaba ringluse hõlbustamiseks siseturul on hädavajalik tagada vaba ja standarditud juurdepääs sõidukite remonditeabele ja tõhus konkurents sõidukite remondi ja teabeteenuste turul. Kuid juurdepääs remonditeabele on konkurentsiõiguse küsimus, see ei kuulu tüübikinnituse määruse juurde. Seepärast peaks komisjon esitama sõidukite remonditeabele juurdepääsu käsitleva eraldi ettepaneku, mis on juba osaliselt reguleeritud komisjoni 30. juuli 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1400/2002 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalkokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes mootorsõidukisektoris.

Samuti on esitatud muudatusettepanekud järgmiste artiklite väljajätmiseks:

Artikkel 6

Tootjate kohustused

2. Lõikes 1 viidatud andmete hulka kuuluvad:

a) ühetähenduslik sõiduki valmistajatehase tähis;

b) teeninduskäsiraamatud;

c) tehnilised käsiraamatud;

d) komponentide ja diagnostika andmed (näiteks mõõtmiste minimaalsed ja maksimaalsed teoreetilised väärtused);

e) elektriskeemid;

f) diagnostilised veakoodid (sealhulgas tootjate erikoodid);

g) sõiduki tüübi suhtes kohaldatav tarkvara kalibreerimise identifitseerimisnumber;

h) teave omandiõigusega kaitstud vahendite ja seadmete kohta ning nende kaudu esitatav teave ja

i) varasemad andmed ja kahepoolse järelevalve ning katsetuste andmed.

3. Teatava sõidukitootja turustussüsteemi kuuluvaid volitatud edasimüüjaid või remonditöökodasid loetakse käesoleva määruse tähenduses sõltumatuteks ettevõtjateks, kui nad osutavad remondi- või hooldusteenuseid sõidukitele, mille tootjate turustussüsteemi nad ei kuulu.

4. Sõidukite remonditeave peab olema alati kättesaadav, välja arvatud selle teabe vajaliku korrastamise ajal.

6. EÜ või siseriikliku tüübikinnituse taotlemisel esitab tootja tüübikinnitusasutusele tõendid käesoleva määruse täitmise kohta sõidukite remonditeabe kättesaadavuse ja lõikes 5 viidatud teabe osas.

Kui see teave ei ole veel kättesaadav või ei vasta veel käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele, esitab tootja selle kuue kuu jooksul alates tüübikinnituse kuupäevast.

Kui selle aja jooksul nõuete täitmise kohta tõendeid ei esitata, võtab tüübikinnitusasutus täitmise tagamiseks viivitamata meetmed, kaasa arvatud tüübikinnituse tagasivõtmine.

Tootja muudab ja täiendab oma veebilehtedel avaldatud sõidukite remonditeavet samal ajal, kui see tehakse kättesaadavaks volitatud remonditöökodadele.

Artikkel 7

Tasud sõidukite remonditeabe kättesaadavuse eest

1. Tootjad võivad võtta käesoleva määrusega reguleeritavate sõidukite remonditeabe eest mõistlikku ja proportsionaalset tasu; tasu ei ole mõistlik ja proportsionaalne, kui see tõrjub sõltumatut ettevõtjat teavet kasutamast, võtmata arvesse, mil määral ta seda teavet kasutab.

2. Tootjad avaldavad sõidukite remonditeavet iga päev, kord kuus ja kord aastas, kusjuures nendele andmetele ligipääsu tasud sõltuvad ajavahemikust, mille vältel ligipääsu võimaldatakse.

Artikkel 8

Rakendusmeetmed

Vastavad muudatusettepanekud on esitatud kavandatava määruse pealkirja ja selgituse kohta (artikkel 13).

Hindamine

Põhjused, millest lähtudes on komisjon kujundanud oma seisukoha kavandatava akti õigusliku aluse kohta, on järgmised.

a) Artikkel 95 õigusliku alusena

Arvestades, et on tõsi, et tubakatoodete reklaami kohtuasjas otsustas Euroopa Kohus, et artikli 95 lõiget 1 ei saa tõlgendada nii, nagu see annaks ühenduse seadusandjale üldised volitused siseturgu reguleerida[6], väidetakse kõigepealt, et kavandatava meetme eesmärk on parandada siseturu asutamise ja toimimise tingimusi ning igal juhul, et antud õigusliku aluse asjakohasuse hindamisel peaks otsustavaks teguriks olema kõnealuse meetme peamine eesmärk[7].

Tõepoolest, ettepaneku artiklis 6 nõutakse, et tootjad tagaksid sõltumatutele ettevõtjatele hädavajaliku remonditeabe kättesaadavuse. See

- hõlbustab remonditeenuste osutamist;

- soodustab remondiettevõtete asutamisvabadust;

- kõrvaldab hoiatavad mõjud, mida tajutakse praegu asjaomases liikmesriigis nõrgalt esindatud tootja valmistatud sõidukite ostmisel; aitab leevendada konkurentsi moonutamist, mis tuleneb asjaolust, et mootorsõidukite grupierand kehtib ainult vertikaalseid piiranguid sisaldavate vertikaalsete kokkulepete suhtes (vt komisjoni määruse nr 1400/2002 artikli 2 lõike 1 teist alapunkti).

Samuti tuleks meeles pidada, et ettepanekus võetakse aluseks kõrgetasemeline keskkonnakaitse artikli 95 lõike 3 tähenduses. Sõidukiomanikud viivad oma sõidukid uuena tavaliselt hoolduseks ja remondiks suuremate edasimüüjate juurde ja vanana sõltumatute ettevõtjate juurde ning tagamaks, et mootorsõiduki heitmeid tekib tehniliselt võimalikult vähe, on asjakohane hooldus väga oluline.

Eespool esitatud teavet võiks kasulikult arvesse võtta uues põhjenduses 6a.

Arvestades, et kõik eespool osutatud elemendid ja ettepaneku kui terviku ülekaalukas eesmärk kokku aitavad siseturu toimimist tõepoolest parandada[8], leitakse, et artikkel 95 on õigesti valitud õiguslikuks aluseks.

Lisaks sellele leitakse, et kuna sõiduki tüübikinnituse valdkond on niisama hästi kui täielikult ühtlustatud, tuleks viidata Swedish Matchi kohtuasjale[9], milles Euroopa Kohus sedastas järgmist:

„valdkonnas, mis on ühenduse tasandil põhjalikult ühtlustatud, tuleb liikmesriigi meedet hinnata selle ühtlustamismeetme, mitte esmase õiguse sätete taustal”[10].

Sellega seoses on kohane, et antud valdkonnas olemasolevad õigusaktid sisaldavad remonditeabele juurdepääsu meetmeid (nt direktiiv 98/69/EÜ heitgaaside kohta). Käesolevas ettepanekus püütakse juurdepääsu parandada, võttes arvesse teaduslikus uuringus selgunud puudujääke, ning kavatsetakse täiendada grupierandite määrust nr 1400/2002, mis kaotab igal juhul kehtivuse 2010. aastal.

Viimaks ei ole väheoluline, et 27. jaanuaril 2004 hääletasid õiguskomisjon ja siseturukomisjon ühehäälselt selle poolt, et lisada järgmised muudatusettepanekud ettepanekusse võtta artikli 95 alusel vastu tüübikinnituse direktiiv[11]:

Muudatusettepanek 17 Artikkel 34 a (uus)
	34 a. Tootja teeb sõltumatutele ettevõtjatele kättesaadavaks kogu mootorsõidukite remondiks ja hoolduseks vajaliku tehnilise teabe, välja arvatud juhul, kui selle teabe kohta kehtib intellektuaalomandi õigus või tegemist on konfidentsiaalse oskusteabega; sellisel juhul ei keelduta sobimatult viisil teavet avaldamast. Teave (sealhulgas kõik muudatused ja täiendused) esitatakse mõistliku ja mittediskrimineeriva tasu eest (kui see on kohane) kiiresti ja proportsionaalsel viisil ning praktiliselt kasutatavas vormis.
	„Tehniline teave” hõlmab mootorsõiduki elektrooniliste juhtimisseadiste ja diagnostikasüsteemide piiramatut kasutust, nende süsteemide ümberprogrammeerimist vastavalt sõiduki tootja standardmenetlustele ning diagnostika- ja teenindusvahendite ja -seadmete projekteerimiseks vajalikke üksikasju, kuid mitte ainult seda.
Muudatusettepanek 18 Artikkel 34 b (uus)
	34 b. Mootorsõiduki tootja võib sõlmida artiklis 34 a osutatud organisatsioonidega siduva kokkuleppe, et kaitsta mootorsõiduki kaitsega seotud teabe konfidentsiaalsust.

b) Proportsionaalsuse põhimõte

Samuti on tõstatatud kavandatavate sätete proportsionaalsuse küsimus. Ehkki rangelt võttes on see kavandatava määruse õiguslikust alusest eraldiseisev küsimus, käsitletakse seda siin lühidalt.

Nagu me teame,

„nõuab proportsionaalsuse põhimõte, mis on üks ühenduse õiguse peamisi põhimõtteid, et ühenduse sätete kaudu rakendatavad meetmed oleksid taotletava eesmärgi saavutamiseks kohased ega tohi minna selle saavutamiseks vajalikust kaugemale”[12] ning

„Pidades silmas eelmises lõigus osutatud tingimuste kohtulikku läbivaatust, tuleb märkida, et ühenduse seadusandjale tuleb sellises valdkonnas nagu praeguse juhtumi puhul kõne all anda laialdane kaalutlusõigus, mis hõlmab temapoolseid poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid valikuid ning mis on vajalik keeruliste ülesannete lahendamiseks. Järelikult võib selles valdkonnas vastu võetud meetme õiguspärasust mõjutada ainult siis, kui meede on ilmselgelt sobimatu, võttes arvesse eesmärki, mida pädevad asutused püüavad saavutada”[13].

Kohtuasjas, millest need lõigud on võetud, otsustas Euroopa Kohus, et direktiivi säte, milles nõuti, et söödatootjad esitaksid kliendi nõudmisel sööda täpse koostise, on kehtetu, kuna rikub proportsionaalsuse põhimõtet järgmisel alusel:

„... kohustus esitada klientidele sööda koostisainete täpne koostis mõjutab tõsiselt tootjate majandushuve, kuna kohustab neid avaldama oma toodete koostise retsepte, millega kaasneb risk, et kliendid ise võivad need tooted eeskujuks võtta ning et tootjad ei saa teadusuuringutele ja innovatsioonile tehtud investeeringutest kasu”[14].

Antud juhul aga käsitleb kavandatav direktiiv teabe avaldamist, mille kohta kehtivad näiteks intellektuaalomandi õigused, ning nähakse ette mõistlike ja proportsionaalsete tasude maksmine … vastavalt juurdepääsu andmise perioodile (artikkel 7).

Arvestades, et kohustuslikud litsentsid ja õiglane kasutus on patentide valdkonnas tavapärased ning et asjaomasele teabele juurdepääsu eest nähakse ette mõistlikud ja proportsionaalsed tasud, võib eristada ABNA kohtuasja ning sätteid võib lugeda pretsedendiõiguse tähenduses proportsionaalseks niivõrd, kuivõrd see puudutab teabele juurdepääsu põhimõtet.

Kokkuvõte

Seepärast leitakse, et kõnealuse direktiivi ettepaneku vaidlusalused sätted võib kahtlemata lisada EÜ asutamislepingu artikli 95 alusel kavandatavasse direktiivi.

Vastavalt sellele otsustas õiguskomisjon oma 13. juuli 2006. aasta koosolekul ühehäälselt[15] võtta seisukoha, et EÜ asutamislepingu artikkel 95 on kohane õiguslik alus, isegi kui vaidlusalused sätted lisatakse direktiivi ettepanekusse.

Lugupidamisega,

Giuseppe Gargani

Koopia: Arlene McCarthy, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni esimees

[1] „Õigusküsimuste eest vastutav komisjon võib tegeleda komisjoni esitatud ettepanekute õiguslikku alust puudutavate küsimustega ka omal algatusel. Sellisel juhul informeerib ta sellest nõuetekohaselt vastutavat komisjoni.”
[2] Otsus kohtuasjas 45/86 komisjon v nõukogu, EKL 1987, lk 1439, punkt 5.
[3] Otsus kohtuasjas C-300/89, komisjon v. nõukogu, EKL 1991, lk I-287, punkt 10.
[4] Otsus kohtuasjas C-377/98 Madalmaad v. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2001, lk I-7079, punkt 27.
[5] Otsus kohtuasjas C-377/98 Madalmaad v. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2001, lk I-7079, punktid 27–28; otsus kohtuasjas C-491/01 British American Tobacco (Investments) v. Imperial Tobacco, EKL 2002, lk I-11453, punktid 93–94.
[6] Otsus kohtuasjas C-376/98 Komisjon v. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2000, lk I-8419, punkt 83.
[7] Otsus kohtuasjas C-377/98 Madalmaad v. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2001, lk I-7079, punkt 27.
[8] Vt eelkõige otsust kohtuasjas C-491/01 British American Tobacco (Investments) v. Imperial Tobacco, EKL 2002, lk I-11453, eriti punkt 75.
[9] Otsus kohtuasjas C-210/03 Swedish Match, EKL 2004, lk I-11893.
[10] Punkt 81.
[11] Raport ‑
[12] 6. detsembri 2005. aasta otsus ühendatud kohtuasjades C-453/03, C-11/04, C-12/04 ja C-194/04 ABNA, EKLis seni avaldamata, punkt 68.
[13] Samas, punkt 69.
[14] Samas, punkt 82, rõhk lisatud.
[15] Hääletamisel viibisid kohal järgmised isikud: Giuseppe Gargani (esimees), Rainer Wieland (aseesimees), Katalin Lévai (aseesimees), Enrico Speroni (koostaja), Maria Berger, Sharon Bowles, Hiltrud Breyer, Piia-Noora Kauppi, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Michel Rocard, Aloyzas Sakalas, Francesco Gabriele Stauner, Daniel Strož, Diana Wallis ja Tadeusz Zwiefka.

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonI ARVAMUS (13.9.2006)

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

Arvamuse koostaja: Anja Weisgerber

(*) Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö – kodukorra artikkel 47

LÜHISELGITUS

Komisjoni ettepaneku eesmärk on kehtestada mootorsõidukitele ühtlustatud tehnilised nõudmised eesmärgiga tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja aidata samal ajal vähendada saasteainete paisanguid atmosfääri. Ettepanek ühendab ja lihtsustab olemasolevaid õigusnorme, mis reguleerivad mootorsõidukite tüübikinnitust ning selle tulemusel võib üheksa selle valdkonna sätet praegu kehtetuks tunnistada. Seega on ettepanek kooskõlas komisjoni parema õigusloome eesmärgiga.

Selleks, et tagada turul remondi- ja hooldusteenuste tõhus konkurents ning tagada, et sõltumatuid autotöökodasid ei tõrjuta turult välja, peavad mootorsõidukite tootjad võimaldama sõltumatutele ettevõtjatele, näiteks autotöökodadele või varuosade hulgimüüjatele vaba, mittediskrimineeriva ja kohese juurdepääsu sõidukite remonditeabele. Juurdepääsu sõidukite remonditeabele reguleeritakse juba osaliselt liigi alusel tehtavat erandit käsitleva määrusega (1400/2002/EÜ) ning ka Euro 4 määrusega.

Et välistada vastuolulisi sätteid ja tõlgendusprobleeme, peaks praegu kaalumisel olev määrus reguleerima juurdepääsu ainult sellisele tehnilisele teabele, mis on vajalik mootorsõiduki nende osade remondiks ja hoolduseks, mille eesmärk on vähendada ja kontrollida saastet. Need seadmed on olulised, et kogu mootorsõiduki kasutusea vältel tagada vastavus saasteainete heitkoguse piirmääraga. Seetõttu on täiesti põhjendatud siduda mootorsõidukite tüübikinnitus seoses heitmetega ligipääsu võimaldamisega asjakohasele remonditeabele. Ligipääsu teistsugusele mootorsõiduki remonditeabele tuleb käsitleda teistes õigusloomega seotud tekstides, eelkõige uues tüübikinnituse raamdirektiivis.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek 1

Lõige 1 a (uus)

1 a. kutsub komisjoni üles tegema seoses muudetud tüübikinnituse raamdirektiiviga ettepanekuid, et tagada sõidukite remonditööstuse konkurentsi ergutamiseks ligipääs üksikasjalikule sõidukite remonditeabele. Kutsub komisjoni täiendavalt üles kandma üle iga vajaliku ettepaneku, et vältida dubleerimist või topeltregulatsiooni käesoleva määruse, komisjoni 31. juuli 2002. a määruse (EÜ) nr 1400/2002 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes mootorsõidukisektoris[1] ning mootorsõidukite ja nende haagiste tunnustamist käsitleva direktiivi eelnõu vahel.

Ettepanek võtta vastu määrus

Komisjoni ettepanek		Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 2

PÕHJENDUS 4

(4) 2001. aasta märtsis käivitas komisjon programmi „Puhas õhk Euroopale” (CAFE), mille põhielemendid on esitatud teatises. Selle tulemusena on vastu võetud õhusaaste vähendamise temaatiline strateegia, milles tehakse ettepanek võtta eri meetmeid õhukvaliteedi parandamiseks ja Euroopa õhukvaliteedile seatavate eesmärkide saavutamiseks. Euro 5 standard on üks ette pandud meetmetest, et vähendada osooni eellaste, näiteks lämmastikoksiidide ja süsivesinike ning tahkete osakeste heitkoguseid.

Selgitus

Seos Euro 5 standardi ja õhusaaste temaatilise strateegia eesmärkide vahel tuleks selgemaks muuta.

Muudatusettepanek 3

PÕHJENDUS 6

(6) Sõidukite vaba ringluse hõlbustamiseks siseturul on vaja tagada vaba juurdepääs sõidukite remonditeabele läbi standarditud otsingu, mida saab kasutada tehnilise teabe hankimiseks ja tõhus konkurents sõidukite remondi ja teabeteenuste turul. Suur osa sellest teabest käsitleb pardadiagnostikasüsteeme ja nende koostoimet sõiduki muude süsteemidega. On vaja kehtestada tehnilised tingimused, millele peaksid tootjate veebilehed vastama.

Sidusrühmade osalusel kokku lepitud ühtsed standardid nagu OASIS aitavad kaasa teabevahetusele tootjate ja teenusepakkujate vahel.

Muudatusettepanek 4

PÕHJENDUS 6 A (uus)

(6 a) Juurdepääsu sõidukite remonditeabele peaksid reguleerima samal viisil, nagu käesolevas määruses, mootorsõidukite ja nende haagiste tunnustamist käsitleva direktiivi [XXXX/XX/EÜ] sätted. Kui direktiiviga [XXXX/XX/EÜ] rakendatakse sätteid, mis reguleerivad juurdepääsu kogu sõidukite remonditeabele, peab käesoleva määruse vastavasisulised sätted kehtetuks tunnistama.

Muudatusettepanek 5

ARTIKLI 1 LÕIGE 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded mootorsõidukite ja nende varuosade (näiteks varukatalüüsmuundurite) tüübikinnitusele seoses nende heitmetega.

Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded mootorsõidukite ja nende varuosade (näiteks saastetõrjeseadmete) tüübikinnitusele seoses nende heitmetega.

Muudatusettepanek 6

ARTIKLI 3 PUNKT 13

13) sõidukite remonditeave – kõik andmed sõidukite diagnoosimise, teenindamise, kontrollimise, perioodilise järelevalve või remondi kohta, mille tootja esitab nende volitatud edasimüüjatele / remonditöökodadele; sealhulgas kõik nende andmete hilisemad muudatused ja täiendused;

Muudatusettepanek 7

ARTIKKEL 6

2. Lõikes 1 viidatud andmete hulka kuuluvad:

2. Lõikes 1 viidatud andmete hulka kuuluvad

a) ühetähenduslik sõiduki valmistajatehase tähis;

b) teeninduskäsiraamatud;

c) tehnilised käsiraamatud;

d) komponentide ja diagnostika andmed (näiteks mõõtmiste minimaalsed ja maksimaalsed teoreetilised väärtused);

e) elektriskeemid;

f) diagnostilised veakoodid (sealhulgas tootjate erikoodid);

g) sõiduki tüübi suhtes kohaldatav tarkvara kalibreerimise identifitseerimisnumber;

g) sõiduki tüübi suhtes kohaldatav tarkvara kalibreerimise identifitseerimisnumber; ja

h) teave omandiõigusega kaitstud vahendite ja seadmete kohta ning nende kaudu esitatav teave; ja

h) teave omandiõigusega kaitstud vahendite ja seadmete kohta ning nende kaudu esitatav teave.

i) varasemad andmed ja kahepoolse järelevalve ja katsetuste andmed.

4. Sõidukite remonditeave peab olema alati kättesaadav, välja arvatud selle teabe vajaliku korrastamise ajal.

Tootja muudab ja täiendab oma veebilehtedel avaldatud sõidukite remonditeavet samal ajal, kui see tehakse kättesaadavaks volitatud remonditöökodadele.

6 a. Artiklites 1–5 sätestatud nõuded kaotavad sõiduki mudeli suhtes kehtivuse 10 aastat pärast selle mudeli tootmise lõpetamist.

Muudatusettepanek 8

ARTIKKEL 8

Komisjon võtab direktiivi [XXXX/XX/EÜ] artikli 37 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt artiklite 6 ja 7 rakendamiseks vajalikud meetmed.

Muudatusettepanek 9

ARTIKKEL 8 A (uus)

Artikkel 8 a

Kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon nõukogule ja parlamendile aruande sõidukite remonditeabele juurdepääsu süsteemi toimimise kohta, pöörates erilist tähelepanu selle mõjule konkurentsi ja siseturu toimimise osas. Aruanne annab hinnangu, kas oleks asjakohane koondada kõik sõidukite remonditeabe kättesaadavust reguleerivad sätted muudetud tüübikinnituse raamdirektiivi.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses heitmetega ja sõidukite remonditeabe kättesaadavust ning millega muudetakse direktiivi 72/306/EMÜ ja direktiivi../../EÜ
Viited	KOM(2005)0683 – C6‑0007/2006 – 2005/0282(COD)
Vastutav komisjon	ENVI
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	IMCO 19.1.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev	16.3.2006
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Anja Weisgerber 21.2.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	21.3.2006		21.3.2006	21.3.2006	21.3.2006	21.3.2006
Vastuvõtmise kuupäev	4.9.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	+: –: 0:
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Charlotte Cederschiöld, Bert Doorn, Janelly Fourtou, Evelyne Gebhardt, Malcolm Harbour, Anna Hedh, Edit Herczog, Anneli Jäätteenmäki, Pierre Jonckheer, Alexander Lambsdorff, Kurt Lechner, Lasse Lehtinen, Arlene McCarthy, Toine Manders, Bill Newton Dunn, Béatrice Patrie, Zita Pleštinská, Zuzana Roithová, Luisa Fernanda Rudi Ubeda, Heide Rühle, Leopold Józef Rutowicz, Andreas Schwab, Eva-Britt Svensson, József Szájer, Marianne Thyssen, Jacques Toubon, Barbara Weiler, Glenis Willmott
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Harald Ettl, Benoît Hamon, Joel Hasse Ferreira, Gisela Kallenbach, Joseph Muscat, Alexander Stubb, Gary Titley, Sahra Wagenknecht, Anja Weisgerber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

[1] EÜT L 203, 1.8.2002, lk 30.

transpordi- ja turismikomisjoni ARVAMUS (26.6.2006)

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

Arvamuse koostaja: Bogusław Liberadzki

LÜHISELGITUS

Eesmärgid

· atmosfääri kahjustavate heitkoguste piirmäärade edasine karmistamine – Euro 5 standardite kasutuselevõtt,

· sõidukitootjate jaoks siduvate normide kasutuselevõtt, et tagada juurdepääs sõidukite remonditeabele.

Reguleerimisala

Artikli 2 lõike 1 punkti a alusel on määruse eelnõu kohaldatav ottomootoriga varustatud mootorsõidukite suhtes. Kuna sõidukeid, mille kütusena kasutatakse gaasi (propaani, butaani või maagaasi), käsitletakse punktis b, on punkt a kohaldatav sõidukeile, mis töötavad bensiinil või biokütustel, nagu kinnitatakse artikli 5 lõike 4 punktis i. Samal ajal, kuna punkti a sätted ei maini ühtegi konkreetset kategooriat, kehtib see kõigi sõidukite suhtes, mida loetakse ELi klassifikatsiooni kohaselt „mootorsõidukiteks”. Direktiivi 70/156/EMÜ kohaselt kuuluvad sinna hulka:

· tüübikinnituskategooria M sõidukid (reisijateveo puhul – M1, M2, M3),

· tüübikinnituskategooria N sõidukid (reisijateveo puhul – N1, N2, N3).

Samuti loetakse mootorsõidukiteks L-kategooriasse kuuluvad kahe-, kolme- ja neljarattalised sõidukid, mida hõlmab direktiiv 92/61/EMÜ. Kuna need omavad ottomootorit, mille kütusena kasutatakse bensiini, hõlmab määrus vastavalt artikli 2 kehtivale sõnastusele ka neid.

Praegu kehtivat direktiivi 70/220/EMÜ ja direktiivi 80/1268/EMÜ ei kohaldata L-kategooria suhtes. Kahjulikke heitmeid puudutavad nõuded selle kategooria kohta on sätestatud direktiivis 97/24/EÜ, mida ei ole kehtetuks tunnistatud. Tuleb eeldada, et määruse reguleerimisala laiendamine L-kategooriale on viga, mis tuleb parandada.

Nõuded

Ettepanekut kahjulike heitmete piiramiseks tuleks pidada üsna ambitsioonikaks, eriti NO_x koha pealt. Vähendamine on suurim siiski tahkete osakeste puhul, mida peetakse inimtervisele suurimat ohtu kujutavaiks. Lisaks tahkete osakeste heitkogustele kujutavad endast ohtu ka osooni eellaste – süsivesinike ja lämmastikoksiidide – heitkogused, mida piiratakse täiendavalt Euro 5 standardite kaudu.

Kui diiselmootoriga autode puhul piirmäärade langetamise vastu mingeid vastuväiteid ei ole, on siiski soovitatav veel kord kaaluda lämmastikoksiidi nõuete karmistamist ottomootoriga autode puhul, mille vastu huvirühmad toovad põhjenduseks, et sel puhul tuleks kasutada heitkoguste vähendamise meetodeid, mis ei ole veel piisavalt „küpsed”, eriti isesüttimismootoritega sõidukite puhul. Nende kasutuselevõtt tekitaks tõsiseid probleeme väiketootjatele ning võiks avaldada mõju mootorsõidukitööstuse konkurentsivõimele. Lisaks suurendaks selliste meetodite kasutamine täiendavalt tootmiskulusid ning seega sõidukite hinda. Kuna mõnedes liikmesriikides on enamus sõidukipargist üle kümne aasta vana, aeglustavad uute autode kõrgemad hinnad sõidukipargi uuendamise protsessi, mida tuleks samuti pidada õhu puhtusele kaasa aitavaks teguriks.

Euro 5 kasutuselevõtu tähtajad

Tähtajad Euro 5 standardite kasutuselevõtuks on antud artikli 9 lõigetes 2 ja 3 „paindlike kuupäevadena”, teiste sõnadega sõltuvalt määruse jõustumise kuupäevast, mis ei ole veel teada. Isegi nende ligikaudse kindlaksmääramise muudab võimatuks artikli 18 lõige 3, kus sätestatakse, et kui komisjon muudatusi kuue kuu jooksul alates määruse jõustumiskuupäevast vastu ei võta, asendatakse artikli 9 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kuupäevad muudatustes või rakendusmeetmetes nimetatud kuupäevadega. Sel juhul võib kohaldamiskuupäev seetõttu märkimisväärselt muutuda.

Varuosade tüübikinnitus

Määrus hõlmab ka varuosade tüübikinnitust (artikkel 1). Sätted on ette nähtud siiski üksnes varukatalüüsmuundurite jaoks (artikkel 10). Direktiivi 70/220/EMÜ olemasolevad sätted kehtestavad juba nõude sellise tüübikinnituse kohta. Need sätted on olulised, kuna muundurite kvaliteedil on otsustav mõju kahjulike heitmete kogusele.

Siiski tekib terve rida kahtlusi, nagu igasuguste sätete puudumine, mis kehtestaksid kohustused muundurite tootjatele (sõidukitootjate kohustused on sätestatud artiklis 4), kuna artikli 10 lõiget 1 kohaldatakse üksnes varukatalüüsmuunduritele, mida kavatsetakse paigaldada sõidukitele, mis ei ole varustatud pardadiagnostikasüsteemidega (OBD); direktiivi 2002/80/EÜ kehtivad sätted hõlmavad ka katalüüsmuundureid, mida kavatsetakse paigaldada OBD süsteemidega varustatud sõidukitele; komisjon ei selgita, miks ta teeb ettepaneku sätteid leevendada. Artikli 10 lõikes 2 lubatakse riigiasutustel laiendada välja antud tüübikinnitusi, kuid ei täpsustata, kas pikemas perspektiivis tunnustatakse neid lõikes 1 nimetatud tähenduses.

Kehtetuks tunnistamine

Artikli 17 põhjal kehtetuks tunnistatud direktiivid saab jagada kahte gruppi:

· need, mis käsitlevad kahjulikke heitmeid – direktiiv 70/220/EMÜ ja direktiivid, millega seda muudetakse, nimelt direktiivid 89/458/EMÜ, 91/441/EMÜ, 93/59/EMÜ, 94/12/EÜ, 96/69/EÜ, 98/69/EÜ,

· need, mis käsitlevad kütust ja süsinikdioksiidi heitmeid – direktiiv 80/1268/EMÜ ja direktiiv 2004/3/EÜ, millega seda muudetakse.

Oma seletuskirjas ei selgita komisjon, miks teisi direktiive (näiteks 83/351/EMÜ, 1999/102/EÜ, 2001/1/EÜ ja teised), millega muudetakse direktiivi 70/220/EMÜ ja teisi direktiive (93/116/EÜ, 1999/100/EÜ), millega muudetakse direktiivi 80/1268/EMÜ, kehtetuks ei tunnistata.

Järeldused

Kasu määrusest hõlmab järgmist:

· looduskeskkonna kaitse kõrge tase sõidukitest pärinevate kahjulike heitmete koguste piirangute kaudu,

· mootorsõidukitööstuse konkurentsivõime tõus,

· autoteeninduse parem kvaliteet ja madalamad kulud seoses tootjatele kehtestatava nõudega anda sõidukite remonditeavet.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 PÕHJENDUS 4 A (uus)
	(4 a) ELi õhukvaliteedieesmärkide saavutamine nõuab jätkuvaid jõupingutusi sõidukite heitkoguste vähendamiseks. Seetõttu tuleks tööstusele anda selget teavet käesoleva määruse tulevase muutmise kohta. Seega peaks komisjon esitama niipea kui võimalik uut komplekti heitkoguste piirmäärasid – mille nimeks oleks Euro 6 –sisaldava ettepaneku selle muutmiseks.
Muudatusettepanek 2 PÕHJENDUS 5
(5) Heitkoguste normide kehtestamisel on tähtis arvesse võtta nende mõju turgudele ja tootjate konkurentsivõimele, ettevõtetel tekkivaid otseseid ja kaudseid kulusid ning kasu, mis väljendub uuenduste ergutamises, õhu kvaliteedi paranemises ja tervishoiukulude vähenemises.	(5) Heitkoguste normide kehtestamisel on tähtis arvesse võtta nende mõju turgudele ja tootjate konkurentsivõimele, ettevõtetel tekkivaid otseseid ja kaudseid kulusid ning kasu, mis väljendub uuenduste ergutamises, õhu kvaliteedi paranemises ja tervishoiukulude ning CO₂ heitkoguse üldbilansi vähenemises.
Selgitus
Heitkoguste normide kehtestamisel tuleb võtta arvesse CO₂ heitkoguseid. On tuntud ja õhu kvaliteeti käsitlevates õigusaktides tunnustatud tõsiasi, et teatud heitkoguste vähendamine võib suurendada CO₂ heitkoguseid.
Muudatusettepanek 3 PÕHJENDUS 8 A (uus)
	(8 a) Tuleks jätkata edasisi jõupingutusi, et rakendada rangemaid heitkoguste piirmäärasid, kaasa arvatud CO₂ heitkoguse vähendamiseks ja piirmäärasid, mis tuginevad tegelikele tulemustele sõidukite kasutamise ajal.
Selgitus
Kyoto protokollis seatud eesmärkide saavutamiseks ja kohaliku reostuse vähendamiseks on vaja täiendavaid jõupingutusi rangemate heitkoguste piirmäärade suunas.
Muudatusettepanek 4 ARTIKLI 1 LÕIGE 1
Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded mootorsõidukite ja nende varuosade (näiteks varukatalüüsmuundurite) tüübikinnitusele seoses nende heitmetega.	Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded mootorsõidukite ja nende varuosade (näiteks varukatalüüsmuundurite ja tahkete osakeste filtrite) tüübikinnitusele seoses nende heitmetega.
Selgitus
Selleks, et piirata ottomootoriga sõidukite tahkete osakeste heitkoguseid, on tahkete osakeste filtrid olulise tähtsusega (vt lühiselgitust – ettepaneku õiguslik külg, kavandatud meetmete kokkuvõte, teine lõik). Seetõttu peavad filtrid kuuluma tüübikinnituse alla sama moodi nagu katalüüsmuundurid.
Muudatusettepanek 5 ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKT A
a) ottomootoriga;	a) direktiivi 70/156/EMÜ [II lisas] määratletud M- või N-kategooria ottomootoriga;
Muudatusettepanek 6 ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKT B
b) direktiivi [XXXX/XX/EÜ] [II lisas] määratletud M1- või N1-kategooria ottomootoriga, mille kütusena kasutatakse gaasi; ja	b) direktiivi 70/156/EMÜ [II lisas] määratletud M1- või N1-kategooria ottomootoriga, mille kütusena kasutatakse gaasi; ja
Selgitus
Vajalik selguse mõttes.
Muudatusettepanek 7 ARTIKLI 3 PUNKT 14 A (uus)
	14 a) originaalvarustuses olev tahkete osakeste filter – tahkete osakeste filter, mida hõlmab sõidukile antud tüübikinnitus;
Selgitus
Mõiste puudub komisjoni ettepanekus.
Muudatusettepanek 8 ARTIKLI 3 PUNKT 14 B (uus)
	14 b) tahkete osakeste varufilter – tahkete osakeste filter originaalvarustuses oleva tahkete osakeste filtri asendamiseks, millele saab kinnituse anda eraldi seadmena, nagu see on määratletud direktiivis [XXXX/XX/EÜ].
Selgitus
Mõiste puudub komisjoni ettepanekus.
Muudatusettepanek 9 ARTIKLI 4 LÕIGE 1
1. Tootjad tagavad selle, et kõik ühenduses müümise, registreerimise või kasutuselevõtmise eesmärgil tüübikinnituseks esitatavad sõidukid on kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega.	1. Tootjad tagavad selle, et kõik ühenduses müümise, registreerimise või kasutuselevõtmise eesmärgil tüübikinnituseks esitatavad sõidukid ja varuosad on kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega.
Muudatusettepanek 10 ARTIKLI 4 LÕIGE 2
2. Tootjad tagavad, et tootmise vastavuse, saastetõrjeseadmete kulumiskindluse ja kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse kontrollimisel järgitakse tüübikinnitusmenetlust. Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavust tagavaid meetmeid kontrollitakse kuni 5 aasta või 100 000 km täitumiseni, olenevalt sellest, kumb täitub esimesena. Tüübikinnituse saamiseks kohustuslike saastetõrjeseadmete kulumiskindlust katsetatakse 160 000 kilomeetri läbimiseni.	2. Tootjate võetavad tehnilised meetmed võimaldavad sõidukite tegelikku vastamist summutitoru heitgaaside ja kütuseaurude kohta käesolevas määruses toodud nõuetele kogu sõidukite normaalse kasutusaja vältel normaalsetes kasutustingimustes. Käesoleva määruse tähenduses lasub tootjatel vastutus tootmises olevate sõidukite vastavale tüübikinnitusele vastavuse tagamise eest ja saastetõrjeseadmete rahuldava toimivuse tagamise eest kasutuses olevatel sõidukitel kuni 5 aasta või 100 000 km täitumiseni, olenevalt sellest, kumb täitub esimesena.
Muudatusettepanek 11 ARTIKLI 5 LÕIKE 4 PUNKT D
d) saastetõrjeseadmete kulumiskindluse, varusaastekontrollsüsteemide, kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse, tootmise nõuetele vastavuse ja sõiduki tehnoseisundiga;	d) saastetõrjeseadmete kulumiskindluse, kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse, tootmise nõuetele vastavuse ja sõiduki tehnoseisundiga;
Muudatusettepanek 12 ARTIKLI 5 LÕIKE 4 PUNKT I A (uus)
	i a) varukatalüüsmuundurite ja tahkete osakeste filtritega.
Muudatusettepanek 13 ARTIKKEL 8
Komisjon võtab direktiivi [XXXX/XX/EÜ] artikli 37 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt artiklite 6 ja 7 rakendamiseks vajalikud meetmed. Nende hulka kuulub sõidukite remonditeabe esitamise tehniliste tingimuste määratlemine.	Komisjon võtab direktiivi [XXXX/XX/EÜ] artikli 37 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt artiklite 6 ja 7 rakendamiseks vajalikud meetmed, võttes arvesse otsuse 1999/468/EÜ artikli 8 sätteid. Nende hulka kuulub sõidukite remonditeabe esitamise tehniliste tingimuste määratlemine.
Selgitus
Muudatusettepanek võimaldaks parlamendile sõnaõigust juhul, kui rakendusmeetmed hõlmaksid sisulisi muutusi, mida oleks tulnud parlamendiga konsulteerida.
Muudatusettepanek 14 ARTIKLI 9 LÕIGE 2
2. Alates [18 kuu ja ühe päeva möödumisest jõustumiskuupäevast] ja N₁-kategooria II ja III klassi puhul alates [30 kuu möödumisest jõustumiskuupäevast] keelduvad riigiasutused heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel EÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest uut tüüpi sõidukitele, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega.	2. Alates 1. jaanuarist 2009 ja N1-kategooria II ja III klassi puhul alates 1. jaanuarist 2010 keelduvad riigiasutused heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel EÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest uut tüüpi sõidukitele, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega.
Selgitus
Jõustumiseks kohane ajahetk. Liikmesriigid ja tootjad peavad teadma Euro 5 jõustumise kuupäeva nii vara kui võimalik. On kasulik asendada liikuvad kuupäevad kindlate kuupäevadega. Kahjulikke heitmeid käsitlevates direktiivides, millega muudetakse direktiivi 70/220/EMÜ, kasutati alati kindlaid kuupäevi. Minevikus on see olnud kindel põhimõte.
Muudatusettepanek 15 ARTIKLI 9 LÕIGE 3
3. Alates [36 kuu möödumisest jõustumiskuupäevast] ja N₁-kategooria II ja III klassi puhul alates [48 kuu möödumisest jõustumiskuupäevast] loevad riigiasutused direktiivi [XXXX/XX/EÜ] [artikli 25] tähenduses kehtetuks nende uute sõidukite vastavustunnistuse, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega, ja keelduvad heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel nende registreerimisest ning keelavad nende sõidukite müügi ja kasutuselevõtmise.	3. Alates 1. jaanuarist 2010 ja N1-kategooria II ja III klassi puhul alates 1. jaanuarist 2011 loevad riigiasutused direktiivi [XXXX/XX/EÜ] [artikli 25] tähenduses kehtetuks nende uute sõidukite vastavustunnistuse, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega, ja keelduvad heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel nende registreerimisest ning keelavad nende sõidukite müügi ja kasutuselevõtmise.
Selgitus
Jõustumiseks kohane ajahetk. Liikmesriigid ja tootjad peavad teadma Euro 5 jõustumise kuupäeva nii vara kui võimalik. On kasulik asendada liikuvad kuupäevad kindlate kuupäevadega. Kahjulikke heitmeid käsitlevates direktiivides, millega muudetakse direktiivi 70/220/EMÜ, kasutati alati kindlaid kuupäevi. Minevikus on see olnud kindel põhimõte.
Muudatusettepanek 16 ARTIKLI 10 PEALKIRI
Varuosade tüübikinnitus	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Selgitus
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 17 ARTIKLI 10 LÕIGE -1 (uus)
	-1. Alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast ei tohi siseriiklik tüübikinnitusasutus mootorsõiduki heitmetega seotud põhjustel keelduda andmast varukatalüüsmuunduri või tahkete osakeste filtri tüübile EÜ tüübikinnitust, mida tootja taotleb, või keelata selliste osade müüki või sõidukitele paigaldamist, kui need on kooskõlas käesoleva määruse või selle rakendusmeetmetega.
Selgitus
Lisatakse säte, mis näeb ette kuupäeva, alates millisest liikmesriigid ei tohi keelduda tüübikinnituse andmisest varuosadele, kui need on määrusega kooskõlas.
Muudatusettepanek 18 ARTIKLI 10 LÕIGE 1
1. Kui uued varukatalüüsmuundurid, mida kavatsetakse paigaldada EÜ tüübikinnitusega sõidukitele, mis ei ole varustatud pardadiagnostikasüsteemidega (OBD), ei ole seda tüüpi, millele on antud käesoleva määruse kohaselt tüübikinnitus, keelavad riigiasutused nende müügi või paigaldamise sõidukitele.	1. Siseriiklik tüübikinnitusasutus keeldub EÜ tüübikinnituse andmisest varukatalüüsmuundurite või tahkete osakeste filtrite uutele tüüpidele, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse või selle rakendusmeetmetega.
Selgitus
Lisatakse säte, mis näeb ette kuupäeva, alates millisest liikmesriigid ei tohi keelduda tüübikinnituse andmisest varuosadele, kui need on määrusega kooskõlas.
Muudatusettepanek 19 ARTIKLI 11 LÕIGE 1
1. Liikmesriigid võivad pakkuda käesoleva määrusega kooskõlas olevate mootorsõidukite seeriatootmisele finantssoodustusi.	1. Alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast võivad liikmesriigid pakkuda käesoleva määrusega kooskõlas olevate mootorsõidukite seeriatootmisele finantssoodustusi.
Selgitus
Võttes arvesse artikli 18 lõike 2 sätteid; artikli 9 lõige 1 sisaldab jõustumise kuupäeva, artiklis 11 aga ei ole seda kuupäeva mainitud. Põhimõtteliselt tuleb finantssoodustused kasutusele võtta alates 1. jaanuarist 2006, kuna võimalus soodustuste andmiseks Euro 4 sõidukitele lõpeb 31. detsembril 2005. Määruse alusel ei ole see aga võimalik.
Muudatusettepanek 20 ARTIKLI 11 LÕIGE 2
2. Liikmesriigid võivad pakkuda finantssoodustusi kasutusel olevate sõidukite moderniseerimiseks, et viia nad vastavusse käesolevas määruses sätestatud heitkoguste piirväärtustega, ning nõuetele mittevastavate sõidukite lammutamiseks.	2. Alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast võivad liikmesriigid pakkuda finantssoodustusi kasutusel olevate sõidukite moderniseerimiseks, et viia nad vastavusse käesolevas määruses sätestatud heitkoguste piirväärtustega, ning nõuetele mittevastavate sõidukite lammutamiseks.
Selgitus
Võttes arvesse artikli 18 lõike 2 sätteid; artikli 9 lõige 1 sisaldab jõustumise kuupäeva, artiklis 11 aga ei ole seda kuupäeva mainitud. Põhimõtteliselt tuleb finantssoodustused kasutusele võtta alates 1. jaanuarist 2006, kuna võimalus soodustuste andmiseks Euro 4 sõidukitele lõpeb 31. detsembril 2005. Määruse alusel ei ole see aga võimalik.
Muudatusettepanek 21 ARTIKLI 13 LÕIGE 2
2. Kaalutakse ka metaaniheitmete lülitamist süsinikdioksiidi heitkoguste arvutusse.	2. Kaalutakse metaaniheitmete lülitamist süsinikdioksiidi heitkoguste arvutusse ning meetmete vastuvõtmist metaaniheitmete katsetamiseks, arvessevõtmiseks või piiramiseks.
Selgitus
Komisjoni ettepanek peab võimaldama võtta algusest peale arvesse metaani ja mittemetaansete süsivesinike erinevaid spetsiifilisi omadusi. Muudatusettepanek tuleneb põhjenduses 8 juba esiletoodud lähenemisest ja see on kooskõlas alternatiivsete kütuste edendamisega, mille hulka komisjon arvab maagaasi, millel on kõrge metaanisisaldus.
Muudatusettepanek 22 ARTIKLI 18 LÕIGE 2
2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates [18 kuu + 1 päeva möödumisest pärast selle jõustumist], välja arvatud artikli 9 lõige 1 ja artikkel 11.	2. Välja arvatud artikli 9 lõige 1 ja artikkel 11, kohaldatakse käesolevat määrust alates [18 kuu möödumisest pärast selle jõustumist].
Selgitus
Selgemaks ja lihtsamaks muutmiseks.
Muudatusettepanek 23 I LISA TABELI 1 VEERU 1 KATEGOORIA M ALLMÄRKUS 2 A (uus)
	^{2 a} Heitkoguste piirväärtusi kohaldatakse ainult M-kategooria sõidukite suhtes, mille suurim lubatud täismass ei ületa 3 500 kg.
Selgitus
Direktiivis 97/68/EÜ sätestatakse, et ottomootoriga sõidukid, mille kütusena kasutatakse bensiini, peavad läbima järgmised katsetused:
– sõidukid, mille suurim mass ei ületa 3500 kg (kategooriad M1, N1) – tüübid I, III, IV, V, VI ja OBD,
– sõidukid, mille suurim mass ületab 3500 kg (kategooriad M1, M2, M3, N2, N3) – tüübi II, tüübi III.
I lisa kohaselt peavad kõik M-kategooria sõidukid – ja mitte üksnes need, mille suurim mass ei ületa 3500 kg (täht „M” tabelite veerus „Kategooria”) – läbima I tüübi katsetused (tabel 1) ja seega ka V ja VI tüübi katsetused (tabel 3). See kujutab endast muudatust kehtivate sätete suhtes, mille kohta ei ole lühiselgituses midagi öeldud.
Muudatusettepanek 24 I LISA TABELI 3 VEERU 1 KATEGOORIA M ALLMÄRKUS 1 (uus)
	¹ Heitkoguste piirväärtust kohaldatakse ainult M-kategooria sõidukite suhtes, mille suurim lubatud täismass ei ületa 3 500 kg.
Selgitus
Direktiivis 97/68/EÜ sätestatakse, et ottomootoriga sõidukid, mille kütusena kasutatakse bensiini, peavad läbima järgmised katsetused:
– sõidukid, mille suurim mass ei ületa 3500 kg (kategooriad M1, N1) – tüübid I, III, IV, V, VI ja OBD,
– sõidukid, mille suurim mass ületab 3500 kg (kategooriad M1, M2, M3, N2, N3) – tüübi II, tüübi III.
I lisa kohaselt peavad kõik M-kategooria sõidukid – ja mitte üksnes need, mille suurim mass ei ületa 3500 kg (täht „M” tabelite veerus „Kategooria”) – läbima I tüübi katsetused (tabel 1) ja seega ka V ja VI tüübi katsetused (tabel 3). See kujutab endast muudatust kehtivate sätete suhtes, mille kohta ei ole lühiselgituses midagi öeldud.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses heitmetega ja sõidukite remonditeabe kättesaadavust ning millega muudetakse direktiivi 72/306/EMÜ ja direktiivi../../EÜ
Viited	KOM(2005)0683 – C6-0007/2006 – 2005/0282(COD)
Vastutav komisjon	ENVI
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	TRAN 19.1.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev	16.3.2006
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Bogusław Liberadzki 7.2.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	20.4.2006		20.4.2006	20.4.2006	20.4.2006	20.4.2006
Vastuvõtmise kuupäev	20.6.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	+: –: 0:
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gabriele Albertini, Margrete Auken, Inés Ayala Sender, Etelka Barsi-Pataky, Philip Bradbourn, Paolo Costa, Michael Cramer, Christine De Veyrac, Petr Duchoň, Saïd El Khadraoui, Mathieu Grosch, Ewa Hedkvist Petersen, Jeanine Hennis-Plasschaert, Stanisław Jałowiecki, Georg Jarzembowski, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Erik Meijer, Michael Henry Nattrass, Robert Navarro, Josu Ortuondo Larrea, Willi Piecyk, Reinhard Rack, Luca Romagnoli, Dirk Sterckx, Ulrich Stockmann, Gary Titley, Georgios Toussas, Armando Veneto, Marta Vincenzi
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Fausto Correia, Den Dover, Elisabeth Jeggle, Anne E. Jensen, Helmuth Markov, Rosa Miguélez Ramos, Kathy Sinnott
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

[1] ELTs seni avaldamata.

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonI ARVAMUS (21.6.2006)

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

Arvamuse koostaja: Ivo Belet

LÜHISELGITUS

Käesoleva ettepanekuga võtta vastu määrus võetakse vastu mootorsõidukite heitkoguste veelgi rangemad piirmäärad. Eriti linnades ja tihedasti asustatud piirkondades on Euroopas siiski märgatavaid õhu kvaliteediga seotud probleeme. Eelkõige on veel vaja vähendada osooni eellaste (NO_X ja HC) ning tahkete osakeste heitkoguseid. Mitu liikmesriiki on seepärast kasutanud keskkonnapuhtamate sõidukite kasutuselevõtu kiirendamiseks maksusoodustusi, mis võib põhjustada siseturu soovimatut killustumist. Seepärast püütakse selle ettepanekuga kehtestada Euroopa ühtlustatud eeskirjad, pidades silmas siseturu nõuetekohast toimimist ja keskkonnakaitse kõrget taset.

Käesolevas komisjoni ettepanekus kehtestatakse diiselmootoriga sõidukite tahkete osakeste heitkoguste piirväärtuseks 5 mg/km, mis kujutab endast 80% langust praeguse normiga võrreldes ning võrdub faktiliselt nõudega võtta kasutusele diislikütuse tahkete osakeste filtrid. NO_X heitkoguste praegust piirväärtust vähendatakse 20% võrra 200 mg/km-ni. Bensiinimootoriga sõidukite puhul ei ole ettepanek nii ulatuslik. Komisjon teeb ettepaneku vähendada NO_X ja süsivesinike heitkoguseid 25% võrra piirväärtustega vastavalt 60 ja 75 mg/km. Kuid paljud praegu ELis müüdavad bensiinimootoriga sõidukid vastavad juba küllaldaselt välja pakutud heitkoguste piirmääradele või neid on võimalik selleks suhteliselt odavalt ümber teha.

Lisaks sellele teeb komisjon ettepaneku mitte käsitleda raskeid reisijateveoks mõeldud sõidukeid enam väikeste tarbesõidukitena, vaid reisijateveosõidukitena, nii et ka need peavad vastama rangematele normidele. Lõpuks nähakse ettepanekus ette praktilised meetmed, et rakendada kehtiv kohustus esitada remonditeavet (sealhulgas sõltumatud töökojad ja müüjad), nõudes tootjatelt selle teabe kättesaadavaks tegemist standarditud viisil ja Interneti kaudu.

Raportöör toetab suures osas kõnealust ettepanekut, mis ainuüksi ei peaks oluliselt parandama tervist Euroopas, vaid aitama ka suurendada ELis tootlikkust, ergutades innovatsiooni ja vähendades haiguspuhkusi.

On väga oluline saavutada napp tasakaal, nii et uute diiselmootoriga sõidukite lisamaksumus ei oleks nii suur, et tarbijad valiksid bensiinimootoriga auto (mis avaldaks negatiivset mõju süsinikdioksiidiheitmetele ja kütusekulule) või eelistaksid kasutatud autosid (mis ei muuda kõiki asjaolusid arvesse võttes masinaparki sugugi keskkonnapuhtamaks). Nimetatud napi tasakaalu säilitamine on väga oluline, et keskkonnakaitset tõepoolest parandada.

Samuti on väga oluline, et tootjad vastutaksid selle eest, et tagada sõidukite jätkuv vastavus heitkoguste piirmääradele, kuni läbisõidumõõdiku näit on 160 000 km (mitte 80 000 km).

Üks oluline aspekt on selle õigusakti rakendamine ja selle järelmeetmed. Just mootorsõidukitööstuses, kus on tegu pikaajaliste investeeringute ja tootmise ulatusliku planeerimisega, on väga oluline tegutseda õigusraamistikus, mis on võimalikult stabiilne ja hästi prognoositav. Seepärast on üks kõrgetasemelise rühma CARS 21 soovitusi kuulutada uute õigusloomega seotud ettepanekute esitamisel välja ka järgmine etapp, mis on selle õigusakti järgimine, et anda pikaajalisem ettekujutus selle kohta, kuidas õigusraamistik edaspidi muutub. Seepärast taunib raportöör asjaolu, et komisjon ei ole oma ettepanekus näidanud, millal järgneb järgmine etapp Euro 6 või kui ranged on sellega seotud ettepanekud.

On neid, kes arvavad, et välja pakutud määrus jõustub varsti (18 kuud pärast selle avaldamist), pidades silmas sõidukite kasutusiga ja sõidukitootjate pikaajalisi tootmisplaane, kuid teised usuvad, et see on igati võimalik. Igal juhul tundub õige komisjoni välja pakutud ajakavast kinni pidada. Keskkonnapuhtast diislitehnoloogiast peab kokkuvõttes Lissaboni uuendamise taustal saama üks prioriteetsetest meetmetest. Seitsmes raamprogramm peab siinkohal mängima keskset rolli. Üks seitsmenda raamprogrammi prioriteete on parandada ELi positsiooni keskkonnatehnoloogia maailmaturul.

Samuti tasub juhtida tähelepanu, et peente osakeste heitkoguseid on võimalik märgatavalt vähendada vaid siis, kui teised transpordiliigid annavad samuti märkimisväärse panuse. Seetõttu on lühemas perspektiivis vaja meetmeid laevadelt ja lennukitelt pärit heitkoguste piiramiseks.

Lõpuks võib seoses remonditeabe kättesaadavusega küsida, kas see määrus on õiges kontekstis, milles selle teemaga tegeleda, või tuleks esitada eraldi ettepanek seoses olemasoleva grupierandi määruse praktilise edasiarendamisega. Igal juhul on raportöör veendunud, et on vaja teha remonditeave sõltumatutele remondifirmadele nii kättesaadavaks kui võimalik. On oluline tagada, et eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on kõnealusele teabele takistamatu ja mõistlikel tingimustel juurdepääs.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon kutsub keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni kui vastutavat komisjoni üles lisama oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 PÕHJENDUS 6
(6) Sõidukite vaba ringluse hõlbustamiseks siseturul on vaja tagada vaba ja standarditud juurdepääs sõidukite remonditeabele ja tõhus konkurents sõidukite remondi ja teabeteenuste turul. Suur osa sellest teabest käsitleb pardadiagnostikasüsteeme ja nende koostoimet sõiduki muude süsteemidega. On vaja kehtestada tehnilised tingimused, millele peaksid tootjate veebilehed vastama.	(6) Sõidukite vaba ringluse hõlbustamiseks siseturul on vaja tagada vaba ja standarditud juurdepääs sõidukite remonditeabele ja tõhus konkurents sõidukite remondi ja teabeteenuste turul. Suur osa sellest teabest käsitleb pardadiagnostikasüsteeme ja nende koostoimet sõiduki muude süsteemidega. On vaja kehtestada tehnilised tingimused, millele peaksid tootjate veebilehed vastama, koos sihtmeetmetega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd) juurdepääsu tagamiseks.
Selgitus
Suurema osa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete mõistlikel tingimustel juurdepääs sõidukite remonditeabele kõnealuses valdkonnas on väga oluline, kuna nad ei saa endale lubada väga spetsiifilisi tööriistu ja eriotstarbelisi teabeteenuseid, mis on kättesaadavad hulgimüüjale.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 7 a (uus)
	(7 a) Et parandada edasise reguleerimise prognoositavust kõnealuses valdkonnas, peaks komisjon esitama õigusloomekava, mis sisaldab heitkogusenormide alaseid eesmärke. Kõnealune õigusloomekava peaks põhinema laiendatud arutelul kõigi osapooltega ja põhjalikul mõju hindamisel, sealhulgas rakendamise järgul kõigis liikmesriikides, võttes arvesse võimalikke tehnoloogilisi arenguid ning kulutasuvust.
Selgitus
Autotööstuse jaoks on pikaajaliste investeeringute ja tegevuse planeerimisel suurima tähtsusega edasise reguleerimise prognoositavus. Tööstus vajab arendustegevusse ja tootmisse tõhusate investeeringute tegemiseks aega. Liigse bürokraatia vältimiseks peaks komisjon võtma kõnealuse õigusloomekava aluseks mõju hindamise ja arutelu kõigi osapooltega.
Muudatusettepanek 3 PÕHJENDUS 13 a (uus)
	(13 a) Konkreetseid sotsiaalseid vajadusi rahuldavaid, nagu pääste-, kiirabi- ja puksiirteenusteks, kommunaalteenusteks või puuetega inimeste transportimiseks mõeldud diiselmootoriga sõidukeid ning diiselmootoriga peresõidukeid, millel on koos juhiistmega 7 või enam istekohta ning mille mootori maht ei ületa 2,4 liitrit, tuleks käsitleda väikeste tarbesõidukitena. Komisjon peaks selleks vastu võtma suunised.
Selgitus
Praegu kehtiv erand raskete reisijateveoks mõeldud sõidukite suhtes peaks piirduma mitmeotstarbeliste peresõidukitega ning sõidukitega, mis rahuldavad eriotstarbelise transpordi vajadusi, nagu pääste- ja puksiirteenused ning puuetega inimeste transport. Nimetatud sõidukitel peaks olema võimalus saada N1-kategooria II ja III klassi sõidukite tüübikinnitus.
Muudatusettepanek 4 Artikkel 1
Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded mootorsõidukite ja nende varuosade (näiteks varukatalüüsmuundurite) tüübikinnitusele seoses nende heitmetega.	Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded mootorsõidukite ja nende varuosade (näiteks varukatalüüsmuundurite ja peente osakeste varufiltrite) tüübikinnitusele seoses nende heitmetega.
Selgitus
Õiguslik selgitus.
Muudatusettepanek 5 Artikkel 2
1. Käesolev määrus on kohaldatav mootorsõidukite suhtes, mis on varustatud:	1. Käesolev määrus on kohaldatav mootorsõidukite suhtes, mis on varustatud:
a) ottomootoriga;	a) ottomootoriga;
b) direktiivi [XXXX/XX/EÜ] [II lisas] määratletud M1- või N1-kategooria ottomootoriga, mille kütusena kasutatakse gaasi; ja	b) direktiivi 70/156/EMÜ, mida on viimati muudetud direktiiviga [XXXX/XX/EÜ], [II lisas] määratletud M1- või N1-kategooria ottomootoriga, mille kütusena kasutatakse gaasi ja
c) direktiivi [XXXX/XX/EÜ] [II lisas] määratletud M1- või N1-kategooria diiselmootoriga.	c) direktiivi, mida on viimati muudetud direktiiviga [XXXX/XX/EÜ], [II lisas] määratletud M1- või N1-kategooria diiselmootoriga, välja arvatud need N1-kategooria sõidukid, millele on antud tüübikinnitus vastavalt direktiivile 2005/55/EÜ.
2. Tootja taotlusel võib käesolevat määrust kohaldada ka direktiivi [XXXX/XX/EÜ] [II lisas] määratletud M2- ja N2-kategooria diiselmootoriga varustatud mootorsõidukite suhtes, mille tuletatud mass on kuni 2840 kg ja mis vastavad käesolevas määruses ja selle rakendusmeetmetes kehtestatud tingimustele.	2. Tootja taotlusel võib käesoleva määruse kohast tüübikinnitust laiendada M2- ja N2-kategooria diiselmootoriga varustatud mootorsõidukitelt, millele on juba antud tüübikinnitus, M2- ja N2-kategooria sõidukitele, mille tuletatud mass on kuni 2840 kg ja mis vastavad käesolevas määruses kehtestatud tüübikinnituse laiendamise tingimustele.
Selgitus
Kavandatud ettepanek kajastab kehtiva direktiivi 70/220/EMÜ teksti ja tagab nõutava lihtsustamise tootjate jaoks. Komisjoni ettepanek tähendaks, et ikka veel nõutakse nimetatud kategooriate sõidukite tüübikinnituse täielikku menetlust, hoolimata sellest, et see pole väga piiratud tootmismahtude tõttu õigustatud.
Muudatusettepanek 6 ARTIKLI 3 PUNKT 11 A (uus)
	11 a) originaalvarustuses olev peente osakeste filter – peente osakeste filter, mida hõlmab sõidukile antud tüübikinnitus;
Selgitus
Kõnealune määratlus puudub komisjoni ettepanekus.
Muudatusettepanek 7 ARTIKLI 3 PUNKT 12 A (uus)
	12 a) varuosana kasutatav osakeste filter – osakeste filter, mis on ette nähtud originaalse osakeste filtri asendamiseks ja millele saab kinnituse anda eraldi seadmena, nagu see on kindlaks määratud direktiivis [XXXX/XX/EÜ].
Selgitus
Kõnealune määratlus puudub komisjoni ettepanekus.
Muudatusettepanek 8 ARTIKLI 3 PUNKT 14 A (uus)
	14 a) konkreetseid sotsiaalseid vajadusi rahuldavad diiselmootoriga sõidukid – M1-kategooria eriotstarbelised sõidukid, mille tuletatud mass on üle 2,0 tonni. Käesolevas määruses loetakse kõnealuseid sõidukeid N1-kategooria sõidukiteks.
Selgitus
Praegu kehtiv erand raskete reisijateveoks mõeldud sõidukite suhtes peaks piirduma mitmeotstarbeliste peresõidukitega ning sõidukitega, mis rahuldavad eriotstarbelise transpordi vajadusi, nagu pääste- ja puksiirteenused ning puuetega inimeste transport. Nimetatud sõidukitel peaks olema võimalus saada N1-kategooria II ja III klassi sõidukite tüübikinnitus.
Muudatusettepanek 9 ARTIKLI 3 PUNKT 14 B (uus)
	14 b) diiselmootoriga peresõidukid – M1-kategooria sõidukid, kus on koos juhi istekohaga 7 või enam istekohta ning mille mootori maht ei ületa 2,4 liitrit, välja arvatud direktiivis xx/xxx/EÜ määratletud maastikuautod. Käesolevas määruses loetakse kõnealuseid sõidukeid N1-kategooria sõidukiteks.
Selgitus
Lisaks juhile 6 või enama reisija jaoks ette nähtud maastikuautodel, mille mootori maht ei ületa 2,4 liitrit, peaks olema võimalus saada N1-kategooria II ja III klassi sõidukite tüübikinnitus.
Muudatusettepanek 10 ARTIKLI 4 LÕIGE 2
2. Tootjad tagavad, et tootmise vastavuse, saastetõrjeseadmete kulumiskindluse ja kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavuse kontrollimisel järgitakse tüübikinnitusmenetlust. Kasutusel olevate sõidukite nõuetele vastavust tagavaid meetmeid kontrollitakse kuni 5 aasta või 100 000 km täitumiseni, olenevalt sellest, kumb täitub esimesena. Tüübikinnituse saamiseks kohustuslike saastetõrjeseadmete kulumiskindlust katsetatakse 160 000 kilomeetri läbimiseni.	2. Tootja poolt võetavad tehnilised meetmed peavad tagama summutitoru heitgaaside ja kütuseaurude käesoleva määruse kohase tõhusa piiramise sõiduki tavapärastes kasutustingimustes kogu normaalse kasutusaja jooksul. Käesoleva määruse kohaldamisel kohustub tootja tagama tootmises olevate sõidukite vastavuse tüübikinnituse saanud tootmises oleva sõidukiga ning kontrollima saastetõrjeseadmete korrasolekut kasutuses olevatel sõidukitel iga viie aasta või läbisõidetud 100 000 km järel.
Selgitus
Tekst on võetud otseselt direktiivist 70/220/EMÜ.
Kehtivad vastavusnõuded (nagu direktiivis 70/220/EMÜ) ja meetmed, mida tüübikinnitusasutus võib võtta mittevastavuse juhtudel, on tugevaks stiimuliks saastetõrjeseadmete kestvuse tagamiseks ning need on tõhusamad kui tüübikinnituse teostamise ajal katseprotokolli esitamine, mis ei ole tüüpiline ELi jaoks.
Muudatusettepanek 11 ARTIKLI 5 LÕIGE 1
1. Tootja varustab sõidukid selliselt, et komponendid, mis võivad mõjutada heitmeid, oleksid konstrueeritud, valmistatud ja kokku monteeritud selliselt, et sõiduk on normaalse kasutamise korral kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega.	välja jäetud
Selgitus
Kestvuse nõuded on juba artiklis 4 määratletud.
Muudatusettepanek 12 Artikkel 8
Komisjon võtab direktiivi [XXXX/XX/EÜ] artikli 37 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt artiklite 6 ja 7 rakendamiseks vajalikud meetmed. Nende hulka kuulub sõidukite remonditeabe esitamise tehniliste tingimuste määratlemine.	Komisjon võtab direktiivi [XXXX/XX/EÜ] artikli 37 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt artiklite 6 ja 7 rakendamiseks vajalikud meetmed. Nende hulka kuulub sõidukite remonditeabe esitamise tehniliste tingimuste määratlemine, pöörates eritähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) konkreetsetele vajadustele.
Selgitus
Suurema osa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete mõistlikel tingimustel juurdepääs sõidukite remonditeabele kõnealuses valdkonnas on väga oluline, kuna nad ei saa endale lubada väga spetsiifilisi tööriistu ja eriotstarbelisi teabeteenuseid, mis on kättesaadavad hulgimüüjale.
Muudatusettepanek ARTIKLI 9 LÕIGE 1
1. Alates [jõustumiskuupäevast] ei tohi riigiasutused mootorsõiduki heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel keelduda andmast uut tüüpi sõidukile EÜ või siseriiklikku tüübikinnitust, mida tootja taotleb, või keelata uue sõiduki registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist, kui asjassepuutuv sõiduk on kooskõlas käesoleva määruse või selle rakendusmeetmetega.	1. Alates [käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete jõustumiskuupäevast] ei tohi riigiasutused mootorsõiduki heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel keelduda andmast uut tüüpi sõidukile EÜ või siseriiklikku tüübikinnitust, mida tootja taotleb, või keelata uue sõiduki registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist, kui asjassepuutuv sõiduk on kooskõlas käesoleva määruse või selle rakendusmeetmetega.
Selgitus
Tööstus vajab aega uute tehnoloogiate täismahus tootmiseks, arvestades, et tavaliselt kestab mudeli tootmistsükkel 6-7 aastat. Lisaks saab tööstus hakata vajalikke tehnilisi lahendusi välja töötama alles pärast tehniliste nõuete avaldamist.
Muudatusettepanek 14 ARTIKLI 9 LÕIGE 2
2. Alates [18 kuu ja ühe päeva möödumisest jõustumiskuupäevast] ja N1-kategooria II ja III klassi puhul alates [30 kuu möödumisest jõustumiskuupäevast] keelduvad riigiasutused heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel EÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest uut tüüpi sõidukitele, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega.	2. Alates [30 kuu ja ühe päeva möödumisest käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete jõustumiskuupäevast] ja N1-kategooria II ja III klassi puhul alates [42 kuu möödumisest käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete jõustumiskuupäevast] keelduvad riigiasutused heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel EÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest uut tüüpi sõidukitele, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega.
Selgitus
Tööstus vajab aega uute tehnoloogiate täismahus tootmiseks, arvestades, et tavaliselt kestab mudeli tootmistsükkel 6-7 aastat. Lisaks saab tööstus hakata vajalikke tehnilisi lahendusi välja töötama alles pärast tehniliste nõuete avaldamist.
Muudatusettepanek 15 ARTIKLI 9 LÕIGE 3
3. Alates [36 kuu möödumisest jõustumiskuupäevast] ja N1-kategooria II ja III klassi puhul alates [48 kuu möödumisest jõustumiskuupäevast] loevad riigiasutused direktiivi [XXXX/XX/EÜ] [artikli 25] tähenduses kehtetuks nende uute sõidukite vastavustunnistuse, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega, ja keelduvad heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel nende registreerimisest ning keelavad nende sõidukite müügi ja kasutuselevõtmise.	3. Alates [48 kuu möödumisest käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete jõustumiskuupäevast] ja N1-kategooria II ja III klassi puhul alates [60 kuu möödumisest käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete jõustumiskuupäevast] loevad riigiasutused direktiivi [XXXX/XX/EÜ] [artikli 25] tähenduses kehtetuks nende uute sõidukite vastavustunnistuse, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmetega, ja keelduvad heitmete või kütusekuluga seotud põhjustel nende registreerimisest ning keelavad nende sõidukite müügi ja kasutuselevõtmise.
Selgitus
Tööstus vajab aega uute tehnoloogiate täismahus tootmiseks, arvestades, et tavaliselt kestab mudeli tootmistsükkel 6-7 aastat. Lisaks saab tööstus hakata vajalikke tehnilisi lahendusi välja töötama alles pärast tehniliste nõuete avaldamist.
Muudatusettepanek 16 Artikkel 10
1. Kui uued varukatalüüsmuundurid, mida kavatsetakse paigaldada EÜ tüübikinnitusega sõidukitele, mis ei ole varustatud pardadiagnostikasüsteemidega (OBD), ei ole seda tüüpi, millele on antud käesoleva määruse kohaselt tüübikinnitus, keelavad riigiasutused nende müügi või paigaldamise sõidukitele.	1. Alates käesoleva määruse jõustumiskuupäevast ei tohi riigiasutused keelduda EÜ tüübikinnituse andmisest varukatalüüsmuunduri või osakeste filtri tüübile, mida tootja taotleb, või keelata nende osade müüki või sõidukitele paigaldamist, kui need on kooskõlas käesoleva määruse või selle rakendusmeetmetega.
2. Olenemata lõikest 1, võivad riigiasutused jätkata EÜ tüübikinnituste laiendamist varukatalüüsmuunduritele nimetatud kinnituste algse väljaandmise tingimustel.	2. Riigiasutused keelduvad EÜ tüübikinnituse andmisest uutele varukatalüüsmuundurite või osakeste filtrite tüüpidele, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse või selle rakendusmeetmetega.
Selgitus
Komisjoni tekst on ebaselge.
Muudatusettepanek 17 ARTIKKEL 12 A (uus)
	Artikkel 12 a (uus)
	Hiljemalt üks aasta pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva koostab komisjon õigusloomekava käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävas valdkonnas. Kava põhineb laiendatud arutelul kõigi asjaomaste osapooltega ja põhjalikul mõju hindamisel ning sisaldab ajakava, milles seatakse sõidukite heitkogustega seotud konkreetsed eesmärgid. Kõnealused eesmärgid hõlmavad vähemalt
	– süsivesinike heitkoguste piirmäärade edasist vähendamist ottomootorite puhul;
	– lämmastikoksiidide heitkoguste piirmäärade ambitsioonikat vähendamist diiselmootorite puhul;
	– tahkete osakeste hulgal põhinevate piirväärtuste kehtestamist.
	Eesmärgid seatakse kooskõlas mootorsõidukite süsinikdioksiidi heidete vähendamise eeskirjadega, mis põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusel nr 1753/2000/EÜ.
Selgitus
Tööstus peaks võimalikult varakult teadma, millised on järgmised sammud ning mida ja kui kiiresti tahetakse saavutada, võttes arvesse tehnoloogiate väljatöötatuse astet, keskkonnamõju ja kulutasuvust.
Muudatusettepanek 18 Artikli 17 lõige 1
1. Direktiivid 70/220/EMÜ, 80/1268/EMÜ, 89/458/EMÜ, 91/441/EMÜ, 93/59/EMÜ, 94/12/EMÜ, 96/69/EMÜ, 98/69/EÜ ja 2004/3/EMÜ tunnistatakse alates [18 kuu möödumisest käesoleva määruse jõustumise kuupäevast] kehtetuks.	1. Direktiivid 70/220/EMÜ, 80/1268/EMÜ, 89/458/EMÜ, 91/441/EMÜ, 93/59/EMÜ, 94/12/EMÜ, 96/69/EMÜ, 98/69/EÜ ja 2004/3/EMÜ tunnistatakse alates [66 kuu möödumisest käesoleva määruse ning selle rakendusmeetmete jõustumise kuupäevast] kehtetuks.
Selgitus
Varasemate direktiivide kehtetuks tunnistamisel peavad olema piisavad tähtajad, et vältida õigusliku vaakumi teket nii ühenduse kui ka liikmesriikide õiguses, mis takistaks praeguse EURO 4 sätete rakendamise kuni uue EURO 5 sätete täieliku kohaldamiseni uutele sõidukitele.

Muudatusettepanek 19

ARTIKLI 18 LÕIGE 2

2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates [18 kuu + 1 päeva möödumisest pärast selle jõustumist], välja arvatud artikli 9 lõige 1 ja artikkel 11.	2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates [30 kuu + 1 päeva möödumisest pärast selle jõustumist], välja arvatud artikli 9 lõige 1 ja artikkel 11.

Selgitus

Artikliga 9 kooskõlla viimiseks.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses heitmetega ja sõidukite remonditeabe kättesaadavust ning millega muudetakse direktiivi 72/306/EMÜ ja direktiivi../../EÜ
Viited	KOM(2005)0683 – C6-0007/2006 – 2005/0282(COD)
Vastutav komisjon	ENVI
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ITRE 19.1.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev	no
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Ivo Belet 31.1.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	20.3.2006		20.3.2006	20.3.2006	20.3.2006	20.3.2006
Vastuvõtmise kuupäev	20.6.2006
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	+: –: 0:
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Šarūnas Birutis, Jan Březina, Renato Brunetta, Jerzy Buzek, Joan Calabuig Rull, Pilar del Castillo Vera, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Den Dover, Lena Ek, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Norbert Glante, Umberto Guidoni, András Gyürk, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Anne Laperrouze, Vincenzo Lavarra, Pia Elda Locatelli, Eugenijus Maldeikis, Eluned Morgan, Angelika Niebler, Umberto Pirilli, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras Roca, Dominique Vlasto
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	María del Pilar Ayuso González, Dorette Corbey, Vittorio Prodi, Esko Seppänen
Kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

[1] ELTs seni avaldamata.

MENETLUS

Pealkiri		Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses heitmetega ja sõidukite remonditeabe kättesaadavust ning millega muudetakse direktiivi 72/306/EMÜ ja direktiivi../../EÜ
Viited		KOM(2005)0683 – C6-0007/2006 – 2005/0282(COD)
EP-le esitamise kuupäev		21.12.2005
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev		ENVI 19.1.2006
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev			TRAN 19.1.2006	ITRE 19.1.2006	IMCO 19.1.2006
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev
Tõhustatud koostöö istungil teada andmise kuupäev		IMCO 16.3.2006
Raportöör(id) nimetamise kuupäev		Matthias Groote 29.11.2005
Endine raportöör / Endised raportöörid
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine JURI arvamuse kuupäev		JURI 13.7.2006	/
Rahaeraldise määra muutmine BUDG arvamuse kuupäev
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine parlamendikomisjonis		29.5.2006
Vastuvõtmise kuupäev		13.9.2006
Lõpphääletuse tulemused	+ – 0	38 10 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed		Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Liam Aylward, Irena Belohorská, John Bowis, Frieda Brepoels, Martin Callanan, Dorette Corbey, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Anne Ferreira, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Gyula Hegyi, Caroline Jackson, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Aldis Kušķis, Marie-Noëlle Lienemann, Peter Liese, Jules Maaten, Linda McAvan, Marios Matsakis, Riitta Myller, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Dimitrios Papadimoulis, Vittorio Prodi, Dagmar Roth-Behrendt, Guido Sacconi, Richard Seeber, Kathy Sinnott, Jonas Sjöstedt, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Anders Wijkman
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)		Bairbre de Brún, Hélène Goudin, Rebecca Harms, Jutta D. Haug, Miroslav Mikolášik, Bart Staes, Claude Turmes, Thomas Wise
Esitamise kuupäev		21.9.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)		...

Õigusteave - Privaatsuspoliitika