RAPORT Euroopa Liidu ja Mercosuri vahelised majandus‑ ja kaubandussuhted, pidades silmas piirkondadevahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimist
14.9.2006 - (2006/2035(INI))
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Daniel Varela Suanzes-Carpegna
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Euroopa Liidu ja Mercosuri vaheliste majandus‑ ja kaubandussuhete kohta, pidades silmas piirkondadevahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimist
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika tugevdatud partnerluse kohta[1], oma 15. novembri 2001. aasta resolutsiooni ülemaailmse partnerluse ja ühise strateegia kohta Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vahelistes suhetes[2] ning oma 26. septembri 2002. aasta resolutsiooni Mercosuri kohta[3];
– võttes arvesse praeguse ajani Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide (LAC) ning Euroopa Liidu (EL) riigipeade või valitsusjuhtide neljal järjestikusel tippkohtumisel Rio de Janeiros (28. ja 29. juuni 1999), Madridis (17. ja 18. mai 2002), Guadalajaras (28. ja 29. mai 2004) ja Viinis (11.−13. mai 2006) vastu võetud deklaratsioone;
– võttes arvesse 27. mail 2005. aastal Luksemburgis Rio Grupi ja Euroopa Liidu ministrite XII kohtumisel vastu võetud Luksemburgi deklaratsiooni;
– võttes arvesse komisjoni strateegilist teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Tugevam partnerlus Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vahel”, mis esitati, oodates ELi−LAC IV tippkohtumist Viinis 12. ja 13. mail 2006 (KOM(2005)0636);
– võttes arvesse 12. ja 13. mail 2006. aastal Viinis peetud ELi−LAC IV tippkohtumisel vastu võetud Viini deklaratsiooni;
– võttes arvesse 14.−16. juunil 2005. aastal Limas peetud Euroopa Liidu–Ladina-Ameerika XVII parlamentidevahelise konverentsi lõppakti;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust (A6‑0302/2006),
A. arvestades, et tuntakse muret edusammude puudumise pärast praegustel läbirääkimistel assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks Mercosuriga, nagu ka WTO Doha vooru läbirääkimistel;
B. arvestades, et EL ja Mercosur jagavad kindlat usku sellesse, et piirkondlik koostöö on nende rahvaste majandus‑ ja sotsiaalse arengu nurgakivi, aga ka põhiline vahend demokraatia konsolideerimiseks, vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamiseks ning mõlema piirkonna kaalu tugevdamiseks kogu maailmas;
C. arvestades, et EL ja Mercosur tugevalt toetavad mitmepoolset vaba ja ausa kaubanduse süsteemi, millega soodustatakse vahetusi ja antakse panus säästvasse arengusse ja globaliseerumise tõhusasse juhtimisse kõikide kasuks;
D. arvestades, et EL ja Mercosur on WTO Doha vooru peamised osalised ning mõlemad on toetanud WTO ministrite konverentsil Hongkongis vastu võetud kohustust saavutada 2006. aastal edukas lahendus Dohas alustatud läbirääkimistele, võttes aluseks tulevikku vaatava ja tasakaalustatud tulemuse läbirääkimistega hõlmatud kõikide alade jaoks;
E. arvestades, et 10. juulil 2006 võttis standardite läbirääkimise töörühm vastu uue WTO läbipaistvusmehhanismi kõikide piirkondlike kaubanduslepete suhtes, et need saaksid olla alus, millele rajatakse maailma kaubandus;
F. arvestades, et ELi−Mercosuri assotsiatsioonilepingu sõlmimine on põhitegur edusammude saavutamiseks eriliste kultuuriliste ja ajalooliste sidemete põhjal, koos ühise kohustusega edendada ja tugevdada ELi−Ladina-Ameerika biregionaalset strateegilist partnerlust;
G. arvestades, et ELi ja Mercosuri vahelisi majandus‑ ja kaubandussuhteid assotsiatsioonilepingu kaudu tugevdades ja täiustades, pidades kinni WTO mitmepoolse agenda põhimõtetest, võib jõuda kahe teineteist täiendava protsessi vastastikuse tugevdamiseni;
H. arvestades, et Doha läbirääkimistevooru ja ELi−Mercosuri vabakaubanduspiirkonna suhtes eduka lahenduse saavutamine on hädavajalik turu tegelikuks avamiseks, mitmepoolsete standardite täiustamiseks ja seega majanduskasvu, arengu ja tööhõive soodustamiseks kogu maailmas, millega antakse tõhus panus arengumaade integreerimiseks maailmamajandusse;
I. arvestades, et ELi ja Mehhiko ning ELi ja Tšiili vaheliste assotsiatsioonilepingute sõlmimine ja edukas rakendamine tõmbab tähelepanu vabakaubanduspiirkondi hõlmavatel assotsiatsioonilepingutel põhinevate ELi ja Ladina-Ameerika biregionaalsete suhete strateegilisele tähtsusele ning majanduslikule, poliitilisele ja sotsiaalsele huvile nende vastu;
J. arvestades, et vabakaubanduspiirkonna loomine Mercosuriga on kõige prioriteetsem eesmärk kontekstis, mida tähistab uute kaubandushuvide ilmumine ennekõike Aasias;
K. arvestades, et erinevalt Põhja‑ ja Lõuna-Ameerika vabakaubanduspiirkonna (FTAA) loomiseks alustatud läbirääkimistest teevad EL ja Mercosur ettepaneku moodustada ülemaailmne strateegiline assotsiatsioon, milles ei piirduta ainult rangelt kaubanduslike aspektidega;
L. arvestades, et eelseisev Venezuela ühinemine Mercosuriga tähendab tulevase assotsiatsioonilepingu olulist muutumist eriti seoses energiaturuga;
M. arvestades, et ELi ja Mercosuri vahelise assotsiatsioonilepingu eduka sõlmimisega tuleb aidata kaasa majanduskasvule ja vaesuse vähendamisele, pidades silmas seda, et saavutataks millenniumi arengueesmärgid, eriti need, mis on seotud vaesuse vähendamisega, rikkuste ausa ja õiglase ümberjaotamisega, kvaliteetsetele töökohtadele rajatud stabiilse tööhõivega ja tõrjutud rühmade sotsiaalse hõlvamisega;
N. arvestades, et EL on Mercosuri peamine investeerimis‑ ja kaubanduspartner ning alates 2000. aastast on kõnealuse kahe piirkonna vaheline kaubandus on tasakaalustatud seisust järk-järgult kasvanud Mercosuri plussjäägini 10 000 miljonit eurot 2004. aastal;
O. arvestades, et Mercosur saab praegu soodustusi ELi üldises soodustuste süsteemis madalama sissetulekuga riikidele;
P. arvestades, et Euroopa Liit ja Mercosur peaksid kõnealuse assotsieerumise raamistikus ning laiemas, ülemaailmse reguleerimise raamistikus kokku leppima selles, et kaubandus‑, sotsiaal‑ ja keskkonnaküsimustes edendatakse rahvusvahelisi ja mitmepoolseid standardeid;
Q. arvestades, et on positiivne ja vajalik hõlmata WTOs otsuste tegemisse kõik WTO liikmesriigid, eriti G‑20, milles osalevad Mercosuri liikmed, ja G‑90,
1. rõhutab, et Mercosuriga assotsiatsioonilepingu sõlmimine, millega luuakse maailma suurim piirkondadevaheline vabakaubanduspiirkond on Euroopa Liidu välissuhetes prioriteetne strateegiline eesmärk rahvusvahelises kontekstis, mida iseloomustavad suurenenud vastastikune sõltuvus, majanduskasv, uute majandusjõudude esilekerkimine ja kasvav arv riigipiiriüleseid globaalseid väljakutseid, sealhulgas julgeolek, maailma majanduse reguleerimine, keskkond ja vaesuse vähendamine;
2. kinnitab veel kord, et Euroopa Liidul on vaja niipea kui võimalik sõlmida Mercosuriga täielik, ambitsioonikas ja tasakaalustatud assotsiatsioonileping, mis on rajatud kolmele sambale: poliitiline ja institutsiooniline peatükk, millega tugevdatakse demokraatlikku dialoogi ja poliitilist koostööd, koostööteemaline peatükk, millega edendatakse säästvat majandus‑ ja sotsiaalarengut, ning kaubanduspeatükk, millega luuakse kõrgetasemeline vabakaubanduspiirkond laiahaardelise agendaga, mis hõlmab nii kaubavahetuse ja teenuskaubanduse vastastikust liberaliseerimist kui ka investeeringuid, riigihankeid, intellektuaalomandiõiguste kaitset, koostööd konkurentsi valdkonnas ja kaubanduskaitse vahendeid, kaubanduse hõlbustamist ning siduvat vaidluste lahendamise süsteemi;
3. avaldab kahetsust, et Viini tippkohtumisel ei õnnestunud saavutada ambitsioonikat mandaati ELi ja Mercosuri vaheliste läbirääkimiste taasalustamiseks ja lõpuleviimiseks; rõhutab sellepärast vajadust julgustada kõiki osalisi hõlmavaid, tõhusaid ja läbipaistvaid läbirääkimisi; kutsub üles saavutama tugevamat poliitilist hoogu ja kohustuste võtmist kõige kõrgemal tasandil ning nägema ette kindlapiirilist ajakava, mis võimaldaks läbirääkimised lõpule viia niipea kui võimalik;
4. on veendunud, et ELi ja Mercosuri vahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimine kujutaks endast olulist sammu mõne aja jooksul Euroopa–Ladina-Ameerika globaalse piirkondadevahelise ruumi loomise suunas, milleks Euroopa Parlament tegi ettepaneku oma eespool nimetatud 27. aprilli 2006. aasta resolutsioonis;
5. juhib tähelepanu sellele, et kaubandus ja kogu agendat hõlmava kõrgetasemelise vabakaubanduspiirkonna suhtes läbirääkimine on ka tõhus vahend majanduskasvu saavutamiseks ja tõhus viis kindlustada suurem vastastikune sõltuvus ja tihedam koostöö kõikidel tasanditel;
6. väljendab heameelt, et komisjon näeb oma eespool mainitud teatises, mis käsitleb tugevamat partnerlust Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vahel, piirkondlikku integratsiooni jätkuvalt kui prioriteetset mõõdet Ladina-Ameerika arengu toetamisel; nõuab piirkondlike integreerumisprotsesside õõnestamise vältimise huvides tungivalt, et muudetud dialoogimehhanismid ei tohi kahjustada üldist nägemust piirkondlikust integratsioonist, eriti Mercosuri puhul;
Euroopa Liidu huvid seoses Mercosuriga loodava vabakaubanduspiirkonnaga
7. tuletab meelde, et Mercosur on suure majandus‑ ja kaubanduskasvupotentsiaaliga piirkond, mis hõlmab 45% Ladina-Ameerika elanikkonnast ja kujutab endast selle kõige olulisemat turgu, mis moodustab 45% sisemajanduse kogutoodangust; rõhutab sellepärast, et ELi−Mercosuri vabakaubanduspiirkonnaga, mis oleks maailma suurim piirkondadevaheline vabakaubanduspiirkond, loodaks märkimisväärseid võimalusi äritegevuse ja majanduse kasvuks ning antaks hoogu rahvusvahelisele konkurentsivõimele mõlemal turul;
8. toonitab, et ELi−Mercosuri vabakaubanduspiirkond on ülimalt tähtis seoses Euroopa Liidu juhtiva rolliga Mercosuri suurima kaubandus‑ ja investeerimispartnerina ning mandritevahelise integratsiooni tugevdamisega, ning toonitab sellepärast, et kõnealune vabakaubanduspiirkond tuleb luua, arvestades FTAAs välja pakutud kogu mandrit hõlmava integratsiooni võimalust; juhib tähelepanu sellele, et FTAA algatus kaubanduse liberaliseerimiseks Põhja‑ ja Lõuna-Ameerikas ning Mercosuri enda laienemine ja avanemine Aasia, Lõuna-Aafrika ja Pärsia lahe koostöönõukogu turgudele on ühistes geopoliitilistes huvides, mida jagavad mõlemad mandrid;
9. juhib tähelepanu sellele, et erinevalt kogu Ladina-Ameerikas toimuvast, kus import Ameerika Ühendriikidest on kolm korda suurem kui import Euroopa Liidust, on Mercosuris Euroopa Liidu vastav osa umbes 25%, samas kui Ameerika Ühendriikide osa on 20%;
10. on seisukohal, et otsustav panus, mis tuleneks ELi−Mercosuri vabakaubanduspiirkonnast, oleks oluline ka selleks, et koondada Mercosur kui ühisturg, tolliliit, ülemaailmne integreerumisprotsess ja eeskuju teisteks integratsiooniprotsessideks Ladina-Ameerikas;
Kokkuleppele mittejõudmise hind
11. rõhutab, et vastavalt Pariisi Poliitikauuringute Instituudi Mercosuri osakonna poolt Mercosuri−ELi ärifoorumi (MEBF) jaoks koostatud uuringutele, mis käsitlevad ELi−Mercosuri vabakaubanduspiirkonna loomise mõju, läheks mitte kokkuleppele jõudmine kaubavahetuses maksma vähemalt 3,7 miljardit eurot aastas ning suureneks üle 5 miljardi euro, kui arvestada ka investeeringuid ja teenuseid;
Läbirääkimised Mercosuriga vabakaubanduspiirkonna teemal
Põhimõtted, ulatus ja suhe Doha vooruga
12. kinnitab vajadust ühtse ja jaotamatu kaubanduskokkuleppe järele, milles ei piirdutaks üksnes WTO raames võetud kohustustega ning milles arvestataks ühtegi sektorit kõrvale jätmata ja võimalikult kitsendavalt teatavate toodete eriliselt tundlikku laadi;
13. väljendab kahetsust selle üle, et hoolimata Euroopa Parlamendi soovitustest, mille kohaselt tuleks läbirääkimised liikmesriigi kokkuleppe suhtes Mercosuriga ühendada lahti WTO kaubandusläbirääkimiste Doha voorust, on Mercosuriga peetavates läbirääkimistes tekkinud viivituste tulemusel seatud need läbirääkimised ajutiselt de facto sõltuvusse Doha vooru arengust ja lõpuleviimisest; on veendunud, et kõnealused kaks protsessi ei välista, vaid täiendavad teineteist;
14. nõuab kindlalt, et Mercosuriga loodavat vabakaubanduspiirkonda, nagu ka WTO kaubandusläbirääkimiste Doha vooru lõpplahendust ei tohi seada ainusõltuvusse põllumajandusküsimustes peetavatest läbirääkimistest ning et läbirääkimisi ja tegevust on vaja igas valdkonnas paralleelselt kõrgetasemeliste plaanidega, mis hõlmavad kaubavahetust ja teenuskaubandust, investeeringuid, riigihankeid ja muid kaubandustõkkeid;
15. on seisukohal, et EL ja Mercosur kui eesõigustatud kaubanduspartnerid peaksid tegema tihedamat koostööd mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel, eriti WTOs, kus meil on sageli ühised huvid maailmakaubanduse edasise liberaliseerimise suhtes;
16. on seisukohal, et kõnealused läbirääkimised saavad edeneda üksnes siis, kui võetakse aluseks mõistlikud ühised kriteeriumid vastavate kontsessioonide väärtuse suhtes, ning juhib sellepärast tähelepanu, et on vaja tõhusalt tunnustada „vähem kui täieliku vastastikkuse” ning „eri‑ ja diferentseeritud režiimi” põhimõtteid sõltuvalt arengutasemest ja sektorite konkurentsivõimest kõnealuses kahes piirkonnas, mitte aga globaalselt või absoluutselt, mis jääks kaugele tegelikust olukorrast igal turul;
Põllumajandus
17. tuletab meelde komisjoni öeldut, et Mercosurile seoses põllumajandusega tehtud pakkumine on kõige ambitsioonikam pakkumine, mis on tehtud kahepoolsetes läbirääkimistes läbi aegade, ning EL on suurim Mercosurist põllumajandustoodete importija, kelle arvele jäi 2005. aastal 48% koguimpordist; on sellega seoses seisukohal, et Euroopa Liidul on õigus oodata samaväärselt ambitsioonikat pakkumist oma partneritelt Mercosuris;
18. tuletab meelde, et 2003. aasta ühise põllumajanduspoliitika (CAP) reformist tulenevalt on EL oluliselt vähendanud kaubandust moonutavaid siseriiklikke subsiidiume ning on Doha vooru raames palunud teistel kaubanduspartneritel võtta samasuguseid kohustusi;
19. juhib tähelepanu Mercosurile huvi pakkuvale asjaolule, nimelt Euroopa Liidu poolt Doha voorus tehtud olulisele pakkumisele, mille kohaselt Euroopa Liit loobuks 2013. aastaks oma eksporditoetuse süsteemist, ja on kindlal seisukohal, et teistel WTO liikmetel on vaja astuda samalaadseid samme ekspordikrediidi, riiklike kaubandusettevõtete ja toiduabi valdkonnas; juhib siiski tähelepanu, et võrreldavaid edusamme on vaja ka siseabi ja turulepääsu valdkondades;
20. on veendunud, et Euroopa Liidu paindlikkus vastuses Mercosuri taotlusele seoses põllumajandustoodete turulepääsuga peab sõltuma edusammudest teistes valdkondades, näiteks pääsust mittepõllumajandustoodete ja teenuste turule, samuti muudest põllumajandusküsimustest, nagu kokkulepe veinide ja kange alkoholi suhtes, geograafiliste märgistuste nõuetekohasest kaitsest, õigustamatute kaubanduskaitsemeetmete kõrvaldamisest ning tervishoiu‑, fütosanitaar‑ ja loomakaitsestandardite rakendamisest;
21. kutsub komisjoni valvsusele seoses meie Mercosuri partnerite poolt Euroopa ja kõnealuse piirkonna biregionaalsetel läbirääkimistel väljendatud nõudmistega sooduspääsuks ühenduse bioetanooliturule;
22. toetab komisjoni kavatsust rakendada läbirääkimistes etanooli tootvate maadega tasakaalustatud lähenemisviisi ning säilitada tingimused biokütuste importimiseks Euroopa Liitu, et ühendada Euroopa tööstuse ja Euroopa Liidu kaubanduspartnerite huvid, aga ka ühenduse poliitilised eesmärgid, eriti eesmärk vähendada sõltuvust välisenergiast;
Pääs mittepõllumajandustoodete turule
23. kutsub saavutama mittepõllumajandustoodete turule pääsu suhtes peetavatel läbirääkimistel kaugeleulatuvaid ja tasakaalustatud tulemusi, et tagada uusi ja tegelikke võimalusi turulepääsuks kogu kaubandussfääris asjakohase paindlikkusega, mis puudutab tariifide kõrvaldamise ajakava; see hõlmab kalandusega seotud tegevuse säilitamise ja laiendamise tagamist;
24. juhib sellega seoses tähelepanu tähtsusele, mida EL omistab kalatööstusele ja selle töödeldud saadustele, nagu tuunikalakonservid;
Teenused
25. rõhutab, et nii Mercosur kui ka EL, kus suurem osa sisemajanduse kogutoodangust tuleb teenuste sektorist, saaksid suurt kasu ambitsioonikast ja igakülgsest kokkuleppest, mis hõlmaks nii sektoritega seotud liberaliseerimiskohustusi, sealhulgas 4. režiimis, kui ka õiguskindluse ja usaldusväärsuse valdkondi seoses teenuste osutamisega;
26. on seisukohal, et kasvupotentsiaal vastastikustes kaubandussuhetes on suurim teenuste sektoris, kus Mercosuri liikmed tegutsevad aeglaselt, kuid taastuvad kindlalt sügavast majanduskriisist, mida saab tulevikus ära hoida kahe kõnealuse kaubandusbloki jätkusuutliku majanduskoostöö abil;
27. juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on saavutada tegelikke edusamme seni kokku lepitud ja rakendatud liberaliseerimiskohustuste täitmisel, ning sellele, et on vaja selget ja stabiilset reguleerivat raamistikku kapitali, eriti finantsteenuste vabaks liikumiseks, nagu näiteks telekommunikatsiooni ning mere‑ ja õhutranspordiga seotud tegevuses;
28. juhib tähelepanu turismitööstuse kindlalt kasvavale potentsiaalile Mercosuri riikide majanduses ning toonitab kõnealuse kahe piirkonna vahelise turismi edendamise tähtsust;
Investeeringud
29. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa investeeringud on keskendatud teenustele, mis on Mercosuri majanduskasvu suhtes põhjapaneva tähtsusega, ja tootmissektorile pikemas perspektiivis kui allikas töökohtade ja jõukuse loomiseks;
30. rõhutab, kui tähtis on läbi rääkida investeeringute peatükk, millega tagatakse selge ja stabiilne reguleeriv raamistik välisinvesteeringute edendamiseks ja kaitseks ilma diskrimineerimiseta kodakondsuse alusel, ning võimaldada investeerimiskokkulepete rakendamiseks vajalik õiguskindlus;
31. toonitab vajadust, et investeeringutega kaasneks infrastruktuur, juhtiv jõud majanduskasvu taga;
32. juhib tähelepanu, et ettevõtjate ees olevate tõkete vähendamiseks ning kaubanduse ja investeeringute julgustamiseks kõnealuse kahe piirkonna vahel on hädavajalik koondada ja tugevdada Mercosuri, peamiselt tolliliidu lõpliku väljakujundamise ja siseturu väljaarendamise teel, ja sealhulgas seada sisse ühine väliskaubanduspoliitika ja imporditud kaupade tegelik vaba liikumine;
33. osutab vajadusele astuda kaubandusvoogude suurendamiseks otsustavaid samme raamatupidamis‑ ja auditeerimisstandardite edasisel ühtlustamisel;
34. juhib tähelepanu sellele, et võla ja laenuandmise küsimus on jätkuvalt üks peamisi takistusi Mercosuri avaliku halduse ratsionaliseerimise ja majandusedu ees, ning see peaks olema hädavajalik peatükk kõnealuse kahe piirkonna koostöös;
35. märgib, et rahandusnõrkus, mis tuleneb eri Lõuna-Ameerika vääringute mitmekesisusest ja nõrkusest, eriti aga nende tugevast sõltuvusest dollarist, takistab sageli Euroopa investeeringuid; nõuab tungivalt euro laialdasemat aktsepteerimist ja ulatuslikumat kasutamist impordi‑ ja ekspordimaksetes;
Riigihanked
36. rõhutab, et kuivõrd ükski Mercosuri liikmesriik ei osale Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud mitmepoolses riigihankelepingus, on riigihankeid käsitlev kokkuleppe väga oluline sellise keskkonna loomiseks, mis on ettevõtjatele oluliselt turvalisem, usaldusväärsem, läbipaistvam ja vähem diskrimineeriv;
Intellektuaalomand
37. nõuab kindlalt, et ELi ja Mercosuri vahelises kaubanduskokkuleppes tuleb minna kaugemale WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingust (TRIPS+); märgib siiski, et üheski TRIPS+ lepingus ei tohi välistada tervishoiualaseid kaitsemeetmeid, mida WTO liikmed saavad kasutada TRIPS‑lepingu alusel, sest see kitsendaks arengumaades taskukohaste ravimite kättesaadavust;
Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed
38. on seisukohal, et sanitaar‑ ja fütosanitaarmeetmeid käsitleva peatüki hõlmamine kõnealusesse kokkuleppesse aitaks ära hoida nende kasutamist varjatud kaitsemeetmetena ja parendaks seega juurdepääsu vastavatele turgudele;
Muud kaubandustõkked
39. juhib tähelepanu sellele, et kõnealuse kahe piirkonna standardimis‑ ja sertifitseerimissüsteemide omavahelise lähendamisega saavutataks parem vastastikune juurdepääs turgudele, eriti tööstustootekaubanduses;
40. soovitab ulatuslikumat ja tihedamat koostööd asjaomaste standardimis‑, akrediteerimis‑, sertifitseerimis‑ ja metroloogiaasutuste vahel ning ELi osutatavas tehnilises eriabis, et parandada Mercosuri võimalusi selles valdkonnas ning nii palju kui võimalik julgustada nende tehniliste aspektide ühtlustamist Mercosuri eri riikide vahel;
Vaidluste lahendamine
41. rõhutab, et kõnealune leping peab sisaldama institutsionaliseeritud vaidluste lahendamise süsteemi, mis hõlmaks volitusi siduvate otsuste tegemiseks konfliktide puhul vabakaubanduspiirkonnaga hõlmatud mis tahes valdkondades;
Koostöö ELi ja Mercosuri vahel
42. juhib tähelepanu sellele, et EL on selgesti kõige suurem arenguabi andja Mercosurile ning ainus partner, kes on sisse seadnud koostööstrateegia piirkondliku integratsiooni tugevdamiseks;
43. juhib tähelepanu sellele, et lisaks piirkondlikule koostööle saavad Mercosuri liikmesriigid kasu kahepoolsest koostööst Euroopa Liiduga ning on peamised kasusaajad Euroopa Investeerimispanga laenudest ja Ladina-Ameerikaga sõlmitud horisontaalsetest koostööprogrammidest @LIS, ALBAN, AL‑INVEST, URB‑AL, ALURE ja ALFA;
44. juhib tähelepanu sellele, et ELi ja Mercosuri vahelise koostöö strateegia põhineb ühistel väärtustel, milleks on demokraatia kaitsmine, õigusriigi austamine, põhiõiguste ja ‑vabaduste kaitse ning solidaarsus kahe piirkonna vahel; toonitab, et kõnealuse kahe piirkonna vahelise majandusliku seotuse geostrateegiline tähtsus aitab levitada neid ühiseid väärtusi kogu maailmas, julgustades mitmepoolsust kui ainsat viisi võtta vastu julgeoleku, poliitilise stabiilsuse ja majanduskasvuga seotud väljakutsed, mis rahvusvahelise kogukonna ees seisavad;
45. on seisukohal, et praeguses koostöökokkuleppes on tugevdatud poliitilist dialoogi üksikasjalikumate mehhanismidega ja rõhutatud vajadust austada inimõigusi ja head valitsemistava, kuid toonitab jätkuvat vajadust tagada, et koostööalane peatükk oleks tõhus vahend vaesuse väljajuurimisel ning kooskõlas ELi teiste arengupoliitiliste vahenditega Ladina-Ameerikas; rõhutab vajadust säilitada lõpplepingus tasakaal kaubanduse ja arengu vahel, ilma et kaubandusalased peatükid oleksid vastuolus arengut käsitlevatega;
46. rõhutab, et hea valitsemistava, inimõigused ja demokraatia on olulised osad Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Komisjoni ühisavalduses Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses “Euroopa konsensus”[4] ning on vaja edasisi jõupingutusi, et püüda lahendada halbu valitsemistavasid kommerts‑ ja avalikus teeninduses;
47. rõhutab vajadust tagada, et leping hõlmaks standardset inimõigustealast klauslit;
48. kutsub komisjoni tagama Mercosuriga 2007−2013 tehtava piirkondliku koostöö uue strateegia suurendatud rahastamine, et anda sellele koostööle kindel alus Mercosuri institutsionaliseerimise ja süvendamisega toimetulemiseks, tulevase assotsiatsioonilepingu kiireks ja täielikuks rakendamiseks, eriti seoses tollipiirkonna ja ühisturu lõpliku väljakujundamisega, ning kodanikuühiskonna laialdasemaks osaluseks eesmärgiga täiustada vastastikust arusaamist ja muuta koostöö selgemalt nähtavaks;
49. juhib tähelepanu avalduses „Euroopa konsensus arengu küsimuses” märgitule, et EL, tuginedes oma kogemustele ja ainupädevusele kaubanduse valdkonnas, omab suhtelist eelist selleks, et anda partnerriikidele toetust küsimustes, mis käsitlevad kaubanduse riiklikesse arengukavadesse integreerimist ja piirkondliku koostöö toetamist;
50. kutsub komisjoni kehtestama operatiivseid toetusmeetmeid ettevõtetele, nende töötajatele ja esindajatele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mõlemas piirkonnas majandus‑ ja sotsiaalsuhete arendamiseks ELi ja Mercosuri vahel;
51. usub selle hädavajalikkusesse, et Mercosur peaks saama kasu koostöö‑ ja arenguabist, andes prioriteedi võitlusele vaesuse ja ebavõrdsuse vastu ning samas arvestades majanduskoostöö kriitilist tähtsust arengueesmärkide saavutamisel ja rikkuste õiglasemal jaotamisel ning aidates Mercosuri riikidel välja arendada konkurentsivõimelised majandussüsteemid ja tagada tõhus integreerumine mitmepoolsesse kaubandussüsteemi;
52. juhib tähelepanu sellele, et nii Mercosuriga sõlmitava assotsiatsioonilepingu koostööalane peatükk kui ka uus arengukoostöö rahastamisvahend peavad sellega seoses julgustama ja hõlbustama koostööd Mercosuri riikidega ambitsioonikate meetmete kaudu, mille eesmärk on hõlbustada ja edendada kaubandust ja investeeringuid, erasektori ja väikeettevõtjate toetamist, täiustades teaduslikke ja tehnoloogilisi võimalusi ning institutsioonilist ja majanduslikku raamistikku, kaitstes keskkonda, ning meetmete kaudu, mis on ette nähtud äriettevõtete ja valitsusväliste organisatsioonide vahel kontaktide loomiseks;
Keskkond
53. juhib tähelepanu sellele, et Mercosuriga tehtav koostöö peab edendama põhiliste rahvusvaheliste keskkonnaalaste kokkulepete, eriti kliimamuutuse konventsiooni, Kyōto protokolli ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kohaldamist;
54. väljendab sellepärast tugevat toetust seisukohale, et koostöö‑ ja majandusvahendeid tuleks samuti kasutada selleks, et tagada keskkonna hoidmine Mercosuri riikides, keskendudes eriti Amazonase metsadele; rõhutab, et säästva põllumajanduse arendamine Mercosuri riikides peaks olema ka Euroopa koostöö huvides ning julgustada tuleks häid kaubandustavasid ja mahepõllumajanduslikku tootmist, näiteks pidades läbirääkimisi konkreetse Euroopa Liidu tariifi suhtes heade kaubandustavadega toodete ja/või mahepõllumajandustoodete jaoks;
Energeetika
55. on veendunud, et Mercosuriga sõlmitava assotsiatsioonilepingu koostööalases peatükis tuleks julgustada tihedamat piirkondlikku koostööd energeetika sektoris, eriti arvestades Venezuela tulevast ühinemist, eesmärgiga edendada ohutut ja tõhusat energiakasutust ning suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist;
Info‑ ja sidetehnoloogia
56. soovitab kooskõlas komisjoni infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi ettepanekuga, et järk-järgult tuleks suurendada koostööd Mercosuri riikidega info‑ ja sidetehnoloogia valdkonnas, kus on suured võimalused täiustada mõlema piirkonna konkurentsivõimet ja sotsiaalset ühtekuuluvust;
Muud koostöövaldkonnad
57. rõhutab tööhõive tuumstandardite ja rahuldavate töökohtade olulisust Mercosuri arengus; sellepärast märgib, et kõnealune leping peab sisaldama konkreetset agendat seoses rahuldavate töökohtadega, mis on kujundatud spetsiaalselt Mercosuri liikmesriikide jaoks, ja ELi kohustust pakkuda igakülgset abi selle agenda täitmisel;
58. on seisukohal, et lisaks repressiivsele aspektile seoses narkovastase võitlusega tuleks kokkuleppes toonitada põllumajandustootjatele abi andmist, et aidata neil alustada uut alternatiivset tootmistegevust;
59. mõistab seoses ebaseadusliku sisserändega, et ei tuleks mitte ainult ette näha tagasivõtmiskokkuleppeid, vaid on ka oluline arvestada rahvusvahelise kogukonna praegust mõtteviisi migratsiooni ja arengu vahelise seose suhtes;
60. on seisukohal, et kui kõnealune leping on jõustunud, tuleks edendada ka kolmepoolset ja biregionaalset koostööd – ennekõike Kariibi mere maadega – ning Mercosuri lõuna–lõuna kokkuleppepoliitika julgustamist;
61. tuletab meelde, et ta on alates oma eespool nimetatud 15. novembri 2001. aasta resolutsiooni vastuvõtmist tungivalt nõudnud biregionaalse solidaarsuse fondi loomist ning seda nõudmist on korratud mitmeid kordi, viimati tema 27. aprilli 2006. aasta resolutsioonis;
62. on arvamusel, et selline fond oleks kasulik vahend biregionaalseks koostööks, mis võiks tuua kasu ka ELi ja Mercosuri vahelisele suhtele; see oleks konkreetne tõlgendus Euroopa Liidu kohustusele suurendada ja paremini hallata oma väliskoostööabi ning seda võiks käsitleda kui vahendit vaesuse vastu võitlemiseks; samuti keskendaks see Euroopa Liidu koostöö tuumküsimustele nagu sotsiaalne ühtekuuluvus ja piirkondlik integratsioon;
Parlamendi funktsioon
63. nõuab tungivalt, et Mercosur viiks edukalt lõpule ettevalmistused tulevase Mercosuri Parlamendi loomiseks, kus oleksid esindajad eri riikide parlamentidest; asub seisukohale, et Mercosuri Parlamendi liikmetest ja Euroopa Parlamendi liikmetest koosneva parlamentidevahelise delegatsiooni loomine võiks aidata kaasa Euroopa Parlamendi suuremale osalemisele nende läbirääkimiste juhtimises koos kodanikuühiskonna vajaliku osalemisega muu hulgas kõnealuse kahe piirkonna sotsiaalpartnerite, ettevõtjate ja sotsiaalesindajate kaudu, mis suurendaks kõnealuse protsessi legitiimsust;
64. rõhutab vajadust kõikide ELi institutsioonide tiheda koostöö järele, et saavutada rahuldavaid tulemusi läbirääkimistes Mercosuriga; kutsub sellepärast nõukogu ja komisjoni pidama Euroopa Parlamendiga nõu ja teavitama Euroopa Parlamenti nõuetekohaselt ja aegsasti seoses Euroopa Liidu strateegiaga nendel läbirääkimistel; palub komisjonil iga vooru või olulise läbirääkimiskohtumise lõppedes edastada kooskõlas kehtivate konfidentsiaalsuseeskirjadega Euroopa Parlamendile dokument, milles kirjeldatakse saavutatud tulemusi;
65. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Mercosuri ajutisele presidentuurile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0155.
- [2] EÜT C 140 E, 13.6.2002, lk 569.
- [3] ELT C 273 E, 14.11.2003, lk 293.
- [4] ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
SELETUSKIRI
Sissejuhatus
Liikumine Mercosuriga sõlmitava assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste eduka lõpuleviimise suunas, millega loodaks maailma suurim piirkondadevaheline vabakaubanduspiirkond, on praegu – pärast aastaid väldanud läbirääkimisi, millele on järgnenud kuudepikkune seisak – peamine eesmärk, mida käesoleva raporti (neljaosalises) tekstis püütakse edendada.
Esimeses osas käsitletakse assotsiatsioonilepingu tausta, pöörates erilist tähelepanu Euroopa Liidu huvile luua vabakaubanduspiirkond Mercosuriga ning läbirääkimiste praegusele seisule ja nende suhtele Doha vooruga. Teises osas käsitletakse konkreetsemalt kõnealuste kaubandusläbirääkimiste põhielemente. Kolmandas osas tõstetakse esile tulevase lepingu koostööalane peatükk, eriti majanduskoostöö aspekt. Isegi kui kõnealuse assotsieerumise koostööpeatükk on praegu kõike muud kui suletud, jääb koostöö väga tundlikuks valdkonnaks ajal, mil läbirääkimisel on uued rahastamisvahendid koostöö tarvis ja komisjon on viimistlemas uusi dokumente, mis käsitlevad strateegiat koostööks kolmandate riikidega aastatel 2007−2013. Lõpuks pakutakse neljandas osas kommentaare seoses Euroopa Parlamendi funktsiooniga kõnealuse lepingu läbirääkimisel.
Assotsiatsioonilepingu ja sellega seotud küsimuste läbirääkimise taust
Mercosuriga jätkuvaid läbirääkimisi hinnates tuleb, isegi vaatamata kõikidele puhtalt kaubanduslikele aspektidele, alustada rõhutamisest, kui strateegiliselt tähtis on partnerlus Mercosuriga Euroopa Liidu välissuhetes, rahvusvahelises kontekstis, mida tähistavad pidevalt kasvav vastastikune sõltuvus, uute majandusjõudude esilekerkimine ning järjest suuremal arvul globaalseid, riigipiire ületavaid väljakutseid, nagu julgeolek, maailmamajanduse reguleerimine, keskkond ja vaesuse vähendamine.
Lisaks nendele ühistele väljakutsetele jagavad Euroopa Liit ja Mercosur ka kindlat veendumust, et piirkondlik integreerumine on nende rahvaste majandusliku ja sotsiaalse arengu nurgakivi, aga ka peamine vahend demokraatia konsolideerimiseks, vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamiseks ning mõlema piirkonna profiili tugevdamiseks maailmas.
Just sügavate kultuuriliste ja ajalooliste sidemete olemasolu koos kõnealusest suhtest tulenevate strateegiliste võimalustega andis 1999. aasta juunis Rio de Janeiros peetud esimesel Euroopa Liidu ja Mercosuri riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel aluse mõtteks alustada läbirääkimisi ELi ja Mercosuri vahelise assotsiatsioonilepingu suhtes, mis hõlmaks vabakaubanduspiirkonda. Lisaks kujutaks selline assotsiatsioonileping endast alussammast seoses edasiliikumisega ELi − Ladina-Ameerika biregionaalse strateegilise partnerluse tugevdamise ühises kohustuses, mida edendab Euroopa Parlament ning millega on nõustutud ja mida on kinnitatud mitmetel ELi − Ladina-Ameerika tippkohtumistel.
Institutsioonilisi suhteid Euroopa Liidu ja Mercosuri vahel on kuni praeguseni reguleerinud 1995. aasta detsembris alla kirjutatud piirkondadevaheline koostöö raamlepe. Selles kokkuleppes propageeriti kogu kaubanduse järkjärgulist ja vastastikust liberaliseerimist ning selle tulemusel on kõnealused kaks poolt teinud ettepaneku luua assotsiatsioonilepingu raames vabakaubanduspiirkond.
Alates läbirääkimismandaadi kinnitamisest 1999. aasta juunis, on peetud 16 läbirääkimiste vooru. Pärast mitut aastat läbirääkimisi, kui kõik viitas sellele, et läbirääkimised võidaks lõpetada septembris 2004, ei jõudnud pooled kokkuleppele ning läbirääkimised kuulutati „tehniliselt ummikusse jõudnuks”.
Hiljem, Davosis (jaanuaris 2005) peetud maailma majandusfoorumil väljendasid Brasiilia president ja Euroopa Komisjoni president ühist huvi assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste lõpetamise vastu enne Doha vooru lõppu. Need kavatsused ei ole tegelikkuses siiski kinnitust leidnud. Euroopa Liidu ja Mercosuri ministrite kohtumisel, mis leidis aset ELi−Ladina-Ameerika riikide tippkohtumise ajal Viinis (12.−13. mail 2006), kinnitati Mercosuriga peetavate läbirääkimiste sõltuvust Doha läbirääkimistevooru lõpule jõudmisest. Samal ajal, kui läbirääkimised nii lohisevad, soovib teie raportöör, arvestades tungivat vajadust kokku leppida teostatavates ja ühistes parameetrites seoses kõnealuse lepingu tundlike küsimustega, toonitada seda, kui tähtis on suurem poliitiline kohustumine ja julgustus kõige kõrgemal tasandil, ja vajadust lõpliku ajakava järele, millega tagatakse kõnealuste läbirääkimiste võimalikult kiirem lõpuleviimine.
Euroopa Liidu huvid ja vabakaubanduspiirkond Mercosuriga
Enne Mercosuriga sõlmitava lepingu suhtes peetavate läbirääkimiste praeguse seisu käsitlemist soovib teie raportöör lisaks strateegilistele välispoliitilistele teguritele rõhutada Euroopa Liidu peamisi huve, mis on kaalul seoses kõnealuse vabakaubanduspiirkonnaga, ja põhimõtteid, millest tuleks läbirääkimistel juhinduda.
Vabakaubanduspiirkond Mercosuriga, kõige tähtsama Ladina-Ameerika turuga, mis annab 45% sisemajanduse kogutoodangust, oleks maailma suurim piirkondadevaheline vabakaubanduspiirkond ja looks mõlemale poolele võimalusi nii äritegevuse kui ka majanduskasvu suhtes, tugevdades samal ajal mõlema turu rahvusvahelist konkurentsivõimet. Vabakaubanduspiirkond tugevdaks ka Euroopa Liidu juhtivat rolli Mercosuri suurima investeerimis‑ ja kaubanduspartnerina, kusjuures tuleb arvestada Põhja‑ ja Lõuna-Ameerika kaubanduse liberaliseerimiseks tehtud FTAA algatust ning Mercosuri enda laienemist ja avanemist Aasia turgudele. Erinevalt Ladina-Ameerikast kui tervikust, kus impordi maht Ameerika Ühendriikidest on üldiselt kolm korda suurem kui import Euroopa Liidust, on Mercosuri impordis ELi osa – mida on vaja jätkuvalt konsolideerida ja suurendada – 25% võrreldes Ameerika Ühendriikide 20%ga. Sellepärast, ja arvestades meie Mehhiko ja Tšiiliga sõlmitud assotsiatsioonilepingutest saadud kogemusi, rõhutab teie raportöör, et vabakaubanduspiirkond on ülimalt tähtis, kui soovitakse konsolideerida Euroopa kohalolekut ja ära hoida Mercosuri ümberorienteerumist teistele turgudele.
Konkreetsemalt, vastavalt Pariisi Poliitikauuringute Instituudi Mercosuri osakonna poolt Mercosuri−ELi ärifoorumi (MEBF) jaoks koostatud uuringutele, mis käsitlevad ELi−Mercosuri vabakaubanduspiirkonna loomise mõju, läheks mitte kokkuleppele jõudmine kaubavahetuses maksma vähemalt 3,7 miljardit eurot aastas ning suureneks üle 5 miljardi euro, kui arvestada ka investeeringuid ja teenuseid.
Läbirääkimised Mercosuriga vabakaubanduspiirkonna teemal
Kaubandusleping Mercosuriga peab olema ambitsioonikas ja kaugeleulatuv ning selles tuleb minna kaugemale kohustustest, mida mõlemad pooled on WTO raames võtnud. Ühtegi sektorit välistamata tuleb selles võimalikult vähem kitsendavalt arvesse võtta teatavate toodete eriliselt tundlikku laadi.
Hoolimata Euroopa Parlamendi soovitustest, et läbirääkimised liikmesriigi kokkuleppe suhtes Mercosuriga tuleks ühendada lahti WTO Doha voorust, on Mercosuriga peetavates läbirääkimistes tekkinud viivituste tulemusel seatud need läbirääkimised ajutiselt de facto sõltuvusse Doha vooru arengust ja lõpuleviimisest. Sellest hoolimata on oluline rõhutada, et ELi−Mercosuri vabakaubanduspiirkonna läbirääkimised ja Doha voor ei välista, vaid täiendavad teineteist;
Teie raportöör rõhutab, et kui meie eesmärk on kõnealuseid läbirääkimisi edukalt taasalustada või jätkata, tuleb jätkata kõrgeimast punktist, kuhu 2004. aastal jõuti, sealhulgas suulistest täiendustest, mis hiljem lisati 2004. aasta mais tehtud pakkumistele: teisisõnu, mitte lähtuda pettumust valmistanud pakkumistest, mis esitati tolle aasta septembris. Samal ajal eeldab täieliku edu saavutamine seda, et läbirääkimised Mercosuriga ei põhineks pelgalt põllumajandusküsimustel: kõik eri valdkonnad tuleb läbi rääkida ja nendes tuleb edusamme saavutada paralleelselt.
Olles selgitanud ELi ja Mercosuri vahelise lepingu põhimõtteid ja ulatust ning selle suhet Doha vooruga, jätkab teie raportöör konkreetsemate kommentaaridega peamiste läbirääkimispeatükkide kohta, andes erisoovitusi eesmärgiga jõuda ulatuslikule kokkuleppele järgmistes valdkondades: eri‑ ja diferentseeritud režiim; põllumajandus; pääs mittepõllumajandustoodete turule; teenused; investeeringud; riigihanked; intellektuaalomand; tervishoiu‑ ja fütosanitaarmeetmed; muud kaubandustõkked; ja vaidluste lahendamise mehhanism.
Põllumajanduse suhtes, mis on läbirääkimiste edenemisel kriitiliselt tähtis, arvestades Mercosuri huvi parendada oma pääsu Euroopa turule, peab teie raportöör ülimalt oluliseks tuletada meelde Euroopa Liidu kohustusi seoses ühise põllumajanduspoliitika reformi ja Doha vooruga. WTOs kokkulepitu põhjal teeb teie raportöör ettepaneku, et Euroopa Liit peaks vastama Mercosuri nõudmistele põllumajandustoodetega kauplemise liberaliseerimise teemal nii, et tagatakse tegelik Mercosuri põllumajandustoodete parem pääs Euroopa turule ning samal ajal edusammud sellistes peatükkides nagu mittepõllumajandustooted ja teenused, samuti muudes põllumajandusküsimustes, nagu kokkulepe veini ja kange alkoholi suhtes ning geograafiliste märgistuste nõuetekohane kaitse.
Seoses kaubandusalase peatüki muude osadega rõhutab teie raportöör vajadust ambitsioonika ja ulatusliku kokkuleppe järele, milles mindaks kaugemale WTO raames võetud kohustustest ning rahuldataks mõlema poole põhihuvid (eriti Mercosuri huvid põllumajanduse ja 4. režiimi suhtes ning Euroopa Liidu huvid mittepõllumajandustoodete, investeeringute ja finantsteenuste, telekommunikatsiooni ja meretranspordi suhtes), samal ajal pakkudes vajalikul määral paindlikkust, näiteks võimaldades kummalegi poolele eri rakendamisajakavasid.
Veel on teie raportöör seisukohal, et intellektuaalomandi ja riigihangetega seotud aspektid lisaksid lepingule oluliselt väärtust: neis kahes valdkonnas saab liberaliseerimise ja kahepoolse koostööga aidata kaasa mitmepoolse lähenemisviisiga kaasnevate piirangute ületamisele.
Lisaks kõnealuste läbirääkimiste konkreetsetele elementidele mõlemal poolel on oluline rõhutada, et Mercosuri järkjärguline koondamine ja süvendamine, eriti tolliliidu lõpliku väljakujundamise ja ühisturu, sealhulgas imporditud kaupade vaba liikumise väljaarendamise teel, on iseenesest kriitiliselt tähtis tegur tõkete vähendamiseks ning kaubanduse ja investeeringute julgustamiseks kõnealuse kahe piirkonna vahel.
Euroopa Liidu ja Mercosuri vahelist vabakaubanduspiirkonda peab täiendama vaidluste lahendamise süsteem, mis aitaks ära hoida tarbetuid kaebusi WTO‑le ning tagada õiguskindluse kõnealuse lepingu rakendamisel kõikides valdkondades.
Koostöö Euroopa Liidu ja Mercosuri vahel
ELi ja Mercosuri vahelist koostööd käsitlevas osas kutsub teie raportöör komisjoni tagama Mercosuriga 2007−2013 tehtava piirkondliku koostöö uue strateegia suurendatud rahastamine, et anda sellele koostööle kindel alus eesseisvate suurte väljakutsetega, eriti Mercosuri institutsionaliseerimise ja süvendamise ning tulevase assotsiatsioonilepingu kiire ja täieliku rakendamisega toimetulemiseks, ennekõike seoses tolliliidu ja ühisturu lõpliku väljakujundamisega.
Kontekstis, mida tähistab mõningane ebakindlus ja segadus enne Euroopa Liidu aastateks 2007−2013 ette nähtud koostöö rahastamisvahendite reformi, usub teie raportöör, et on oluline rõhutada, et strateegia koostööks Mercosuri riikidega tuleb keskendada võitlusele vaesuse ja ebavõrdsuse vastu, võttes arvesse majanduskoostöö võtmefunktsiooni arengueesmärkide saavutamisel ning abi andmisel Mercosuri riikidele konkurentsivõimeliste majandussüsteemide väljaarendamisel ja tõhusa mitmepoolsesse kaubandussüsteemi integreerumise tagamisel.
Teie raportöör lisab, et nii Mercosuriga sõlmitava assotsiatsioonilepingu koostööalane peatükk kui ka uus arengukoostöö rahastamisvahend peaksid seoses sellega julgustama ja hõlbustama koostööd Mercosuriga kaugeleulatuvate meetmete kaudu majanduskoostöö, energeetika, teadusuuringute ja tehnoloogia alal.
Euroopa Parlamendi funktsioon
Viimases osas rõhutatakse demokraatlikult valitud parlamendisaadikute funktsiooni nii kaubandusläbirääkimistes üldiselt, eriti aga nendes, mida peetakse Mercosuriga. Konkreetselt palutakse nõukogul ja komisjonil pidada Euroopa Parlamendiga nõu ja teavitada Euroopa Parlamenti nõuetekohaselt ja aegsasti. Siin taotletakse, et iga vooru või olulise läbirääkimiskohtumise lõppedes tuleks saata Euroopa Parlamendile kooskõlas kehtivate konfidentsiaalsuseeskirjadega dokument, milles kirjeldatakse saavutatud tulemusi.
ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (31.5.2006)
rahvusvahelise kaubanduse komisjonile
Euroopa Liidu ja Mercosuri vaheliste majandus‑ ja kaubandussuhete kohta, pidades silmas piirkondadevahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimist
(2006/2035(INI))
Arvamuse koostaja: Filip Andrzej Kaczmarek
ETTEPANEKUD
Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. tervitab Euroopa Liidu ja Mercosuri vahelise assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste lahtiühendamist WTO Doha läbirääkimistevoorust, nagu Euroopa Parlament tungivalt nõudis oma 1. märtsi 2001. aasta ettepanekus[1] soovituseks läbirääkimismandaadi andmise kohta piirkondadevahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks Mercosuriga ning nagu president Barroso ja president Lula 2005. aasta jaanuaris Davosis kokku leppisid;
2. on seisukohal, et praeguses koostöökokkuleppes on tugevdatud poliitilist dialoogi üksikasjalikumate mehhanismidega ja rõhutatud vajadust austada inimõigusi ja head valitsemistava, kuid toonitab jätkuvat vajadust tagada, et koostööalane peatükk oleks tõhus vahend vaesuse väljajuurimisel ning kooskõlas ELi teiste arengupoliitiliste vahenditega Ladina-Ameerikas; rõhutab vajadust säilitada lõpplepingus tasakaal kaubanduse ja arengu vahel, ilma et kaubandusalased peatükid oleksid vastuolus arengut käsitlevatega;
3. märgib, et assotsiatsioonilepingu kaudu on parlamendid hõlmatud institutsioonilisse raamistikku ning kutsub sellest tulenevalt üles asutama parlamentaarset assotsiatsioonikomisjoni, kuhu kuuluksid Euroopa Parlamendi liikmed ja Mercosuri parlamendiliikmed;
4. juhib tähelepanu sellele, et kui arengu perspektiivist vaadatult saavutas Mercosur esialgu edu piirkonnasisese kasvu stimuleerimisel, on tema edusammud teistes arenguvaldkondades olnud väiksemad: Mercosuri riikide majandussüsteemid on juba suhteliselt avatud ja liberaliseeritud kooskõlas „Washingtoni konsensusega”, mida nad on rangelt järginud; täheldab, et Mercosuri eesmärk oli kiirendada majandusarengut ja sotsiaalset õiglust ning et liberaliseerimisest eeldati ekspordist tulenevat majanduskasvu, mis omakorda aitaks vähendada vaesust, ent vaesusrindel on olnud ebaõnnestumisi;
5. rõhutab, et hea valitsemistava, inimõigused ja demokraatia on olulised osad Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Komisjoni ühisavalduses Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses “Euroopa konsensus”[2] ning on vaja edasisi jõupingutusi, et püüda lahendada halbu valitsemistavasid kommerts‑ ja avalikus teeninduses (peamiselt korruptsiooni ja ebatõhusust), ning kutsub sellepärast Euroopa Liitu tegelema kõnealuse institutsioonilise ja õigusliku puudujäägi küsimusega;
6. rõhutab vajadust tagada, et leping hõlmaks standardset inimõigustealast klauslit;
7. tervitab ülemaailmse solidaarsuse tunnustamist ELi poliitilise juhtpõhimõttena eri valdkondades ning samuti tervitab seda, et kõnealune ülemaailmne solidaarsus inspireerib ELi tegevust arengu ja humanitaarabi valdkonnas; on veendunud, et solidaarsuse viimine maailma tasandile aitab kaasa rahu ja stabiilsuse tagamisele kogu maailmas;
8. tõstab esile seda, et praeguse kokkuleppe kohaselt toetatakse Euroopa Liidu koostöös Mercosuri institutsionaliseerumist, ning on seisukohal, et seda tuleks julgustada ja tugevdada;
9. väljendab heameelt, et vaidluste lahendamiseks Mercosuri liikmete vahel kasutatakse poliitilist dialoogi;
10. juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu koostööga tuleks tugevdada toetust Mercosuri liikmete sotsiaalsele arengule (eriti hariduse kaudu) ja seega tagada ebavõrdsuse vähendamine: nelja Mercosuri riigi majandus on parenemas, kuid nendes riikides tuleks hoogustada sotsiaalset arengut, sest nende majandussaavutustele ei ole järgnenud ebavõrdsuse olulist vähenemist ning vaesus jääb lahendatavaks probleemiks, kuivõrd sissetulekute jaotumine kõnealuses piirkonnas on jätkuvalt üks ebavõrdsemaid maailmas ning lisaks sellele on kärbitud haridus‑ ja sotsiaalkulutusi;
11. on seisukohal, et Euroopa Liidu koostööga tuleks toetada väiketootjaid ning väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid üldiselt ning julgustada investeeringuid väikeettevõtlusse; kuivõrd Euroopa turgude avanemine toob kasu peamiselt suurimatele tootjatele, kes suudavad täita Euroopa sanitaar‑ ja fütosanitaarnorme;
12. toonitab vajadust, et investeeringutega kaasneks infrastruktuur, juhtiv jõud majanduskasvu taga;
13. väljendab tugevat toetust seisukohale, et koostöö‑ ja majandusvahendeid tuleks samuti kasutada selleks, et tagada keskkonna hoidmine Mercosuri riikides, keskendudes eriti Amazonase metsadele; rõhutab, et säästva põllumajanduse arendamine Mercosuri riikides peaks olema ka Euroopa koostöö huvides ning julgustada tuleks häid kaubandustavasid ja mahepõllumajanduslikku tootmist, näiteks pidades läbirääkimisi konkreetse Euroopa Liidu tariifi suhtes heade kaubandustavadega toodete ja/või mahepõllumajandustoodete jaoks;
14. rõhutab, et turism on maailma suurim majandusharu ja majanduskasvu hoob; kutsub komisjoni keskendama tähelepanu Mercosuri riikides ellu viidavatele projektidele, mille eesmärk on arendada säästvat turismi, millest saavad kasu võimalikult paljud inimesed;
15. on seisukohal, et lisaks repressiivsele aspektile seoses narkovastase võitlusega tuleks kokkuleppes toonitada põllumajandustootjatele abi andmist, et aidata neil alustada uut alternatiivset tootmistegevust;
16. mõistab seoses ebaseadusliku sisserändega, et ei tuleks mitte ainult ette näha tagasivõtmiskokkuleppeid, vaid on ka oluline arvestada rahvusvahelise kogukonna praegust mõtteviisi migratsiooni ja arengu vahelise seose suhtes;
17. on seisukohal, et kui kõnealune leping on jõustunud, tuleks edendada ka kolmepoolset ja biregionaalset koostööd – ennekõike Kariibi mere maadega – ning Mercosuri lõuna–lõuna kokkuleppepoliitika julgustamist;
18. tuletab meelde, et Euroopa Parlament on nõudnud biregionaalse solidaarsuse fondi loomist alates sellest, kui ta võttis vastu oma 15. novembri 2001. aasta resolutsiooni ülemaailmse partnerluse ja ühise strateegia kohta Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vahelistes suhetes[3], ning seda nõudmist on korratud mitmeid kordi, viimati tema välisasjade komisjoni poolt 13. märtsil 2006 vastu võetud resolutsioonis Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika tugevdatud partnerluse kohta[4];
19. on arvamusel, et selline fond muu hulgas:
- oleks kasulik vahend biregionaalseks koostööks, mis võiks tuua kasu ka ELi ja Mercosuri vahelisele suhtele;
- oleks konkreetne tõlgendus Euroopa Liidu kohustusele suurendada ja paremini hallata oma väliskoostööabi ning seda võiks käsitleda kui vahendit vaesuse vastu võitlemiseks;
- keskendaks Euroopa Liidu koostöö tuumküsimustele nagu sotsiaalne ühtekuuluvus ja piirkondlik integratsioon.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Euroopa Liidu ja Mercosuri vahelised majandus‑ ja kaubandussuhted, pidades silmas piirkondadevahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimist |
||||||
|
Menetluse number |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
INTA |
||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
DEVE |
||||||
|
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev |
|
||||||
|
Arvamuse koostaja |
Filip Andrzej Kaczmarek |
||||||
|
Endine arvamuse koostaja |
|
||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
24.4.2006 |
|
|
|
|
||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
30.5.2006 |
||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
18 1 0 |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Margrietus van den Berg, Danutė Budreikaitė, Michael Gahler, Hélène Goudin, Filip Andrzej Kaczmarek, Glenys Kinnock, Ģirts Valdis Kristovskis, Maria Martens, José Javier Pomés Ruiz, Horst Posdorf, Frithjof Schmidt, Mauro Zani |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Marie-Hélène Aubert, John Bowis, Manolis Mavrommatis, Zbigniew Zaleski |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Sajjad Karim, Francisco José Millán Mon, Ralf Walter |
||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
... |
||||||
- [1] EÜT C 277, 1.10.2001, lk 21.
- [2] ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
- [3] EÜT C 140 E, 13.6.2002, lk 569.
- [4] A6-0047/2006.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Euroopa Liidu ja Mercosuri vahelised majandus‑ ja kaubandussuhted, pidades silmas piirkondadevahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimist |
|||||||||||
|
Menetluse number |
||||||||||||
|
Vastutav komisjon |
INTA 16.2.2006 |
|||||||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
DEVE |
|
|
|
|
|||||||
|
Arvamuse esitamisest loobumine |
|
|
|
|
|
|||||||
|
Tõhustatud koostöö |
|
|
|
|
|
|||||||
|
Raportöör(id) |
Daniel Varela Suanzes-Carpegna |
|
||||||||||
|
Endine raportöör / Endised raportöörid |
|
|
||||||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
21.3.2006 |
11.7.2006 |
|
|
|
|||||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
12.9.2006 |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: −: 0: |
23 4 1 |
||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Kader Arif, Jean-Pierre Audy, Jean-Louis Bourlanges, Daniel Caspary, Françoise Castex, Béla Glattfelder, Luis de Grandes Pascual, Jacky Henin, Luis Herrero-Tejedor, Filip Andrzej Kaczmarek, Alain Lipietz, Caroline Lucas, Erika Mann, Helmuth Markov, Georgios Papastamkos, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Bogusław Rogalski, Tokia Saïfi, Peter Šťastný, Johan Van Hecke, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Zbigniew Zaleski |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Panagiotis Beglitis, Margrietus van den Berg, Danutė Budreikaitė, Eugenijus Maldeikis, Antolín Sánchez Presedo, Mauro Zani |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
|
|||||||||||
|
Esitamise kuupäev |
21.9.2006 |
|||||||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
|
|||||||||||