RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad

22.9.2006 - (KOM(2005)0705 – C6‑0005/2006 – 2005/0277(COD)) - ***I

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Philippe Busquin

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad

(KOM(2005)0705 – C6‑0005/2006 – 2005/0277(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0705)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ning artikleid 167 ja 172, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0005/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A6‑0304/2006),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 2
(2) Seitsmendat raamprogrammi rakendatakse kooskõlas määrusega (EÜ, EURATOM) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (edaspidi „finantsmäärus”) ja määrusega (EÜ, EURATOM) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad (edaspidi „rakenduseeskirjad”).	(2) Seitsmendat raamprogrammi tuleb rakendada kooskõlas määrusega (EÜ, EURATOM) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (edaspidi „finantsmäärus”) ja määrusega (EÜ, EURATOM) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad (edaspidi „rakenduseeskirjad”).
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 3
(3) Seitsmendat raamprogrammi rakendatakse vastavalt riigiabi eeskirjadele, eelkõige vastavalt uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi eeskirjadele.	(3) Seitsmendat raamprogrammi tuleb rakendada vastavalt riigiabi eeskirjadele, eelkõige vastavalt uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi eeskirjadele.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklitega 87 ja 88 vastutab komisjon liikmesriikides kasutatavate abisüsteemide pideva kontrollimise eest, kuna riigiabi on põhimõtteliselt keelatud (vt põhjendus (3)). Komisjoni teatise "Uurimis- ja arendustegevusele riigiabi andmise ühenduse raamistik" punktis 5. 12 kehtestatakse asjaomased piirmäärad: "Juhul, kui kasutatakse korraga ühenduse toetust ja riigiabi, ei tohi kogu ametlik toetus olla tööstusuuringute puhul suurem kui 75% ja konkurentsieelse arendustegevuse puhul suurem kui 50% (vt ka punkte 72 ja 73).
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 3 a (uus)
	(3 a) Seitsmenda raamprogrammi rakendamise juures tuleb tagada sünergia ühtekuuluvus- ja struktuurifondidega.
Selgitus
Tuleks suurendada erinevate ELi fondide vahelist vastastikust täiendavust.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 3 b (uus)
	(3 b) Seitsmes raamprogramm sisaldab uusi valdkondi, nagu julgeolek, mis võib hõlmata tundlikku tegevust, mille käigus võib tekkida salastatud teave. Osalemiseeskirjad on koostatud nii, et need tagavad kõnealuse teabe kaitse.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 4
(4) Ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemise eeskirjad loovad ühtse ja läbipaistva raamistiku, et tagada tõhus rakendamine ja lihtne juurdepääs kõikidele seitsmendas raamprogrammis osalejate.	(4) Ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemise eeskirjad loovad ühtse, lihtsa, põhjaliku, üldarusaadava ja läbipaistva raamistiku, et tagada tõhus rakendamine ja lihtne juurdepääs kõikidele seitsmendas raamprogrammis osalejatele.
Selgitus
Osalemist tuleks julgustada, võttes eesmärgiks lihtsuse ja läbipaistvuse.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 4 a (uus)
	(4 a) Käesolevat määrust kohaldatakse ka Euroopa Teadusnõukogu (ERC) raames finantseeritava tegevuse suhtes.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 4 b (uus)
	(4 b) Praegust suundumust tööstusettevõtete osalemise vähenemisele raamprogrammis tuleb muuta. Seetõttu peaksid osalemiseeskirjad lihtsustama taotluste esitamise korda ja projektijuhtimist, suurendama osalejate õiguskindlust ning kõrvaldama takistused intellektuaalomandi õiguste kaitselt.
Selgitus
Keeruline taotluste esitamise kord ja juhtimisega seotud eeskirjad, õiguslik ebakindlus ja intellektuaalomandi õiguste piisava kaitse puudumine olid kuuenda raamprogrammi puhul tööstusettevõtete vähese osalemise peamiseks põhjuseks.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 5 a (uus)
	(5 a) Nagu kirjeldatud seitsmendas raamprogrammis, on Euroopa tehnoloogiaplatvormide (ETP) liikmetel oluline roll tööstusliku teadustegevuse ja innovatsiooni prioriteetide kindlaks määramisel Euroopas. Seetõttu võivad mõned nende liikmetest soovida osaleda seitsmenda raamprogrammi alusel rahastatavates meetmetes ja taotleda oma teadustegevusele toetust selle programmi raames korraldatavate konkursside kaudu. Euroopa tehnoloogiaplatvormid võivad moodustada juriidilise isiku. Otsuste tegemise juures Euroopa tehnoloogiaplatvormides tuleks ergutada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osalemist.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 7
(7) Seetõttu on asjakohane lubada mitte ainult juriidiliste isikute, vaid ka füüsiliste isikute osalemist tingimusel, et neil on õigus teostada õigusi ja võtta kohustusi. Füüsiliste isikute osalemine tagab selle, et teadusliku pädevuse ja võimekuse arendamine ei ole piiratud ühenduse toetusega projektidele, mis hõlmavad ainult juriidilisi isikuid, tagades ka nende VKEde osalemise, mis ei ole juriidilised isikud.	(7) Seetõttu on asjakohane lubada mitte ainult juriidiliste isikute, vaid ka füüsiliste isikute osalemist tingimusel, et neil on õigus teostada õigusi ja võtta kohustusi.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 7 a (uus)
	(7 a) Tuleks sätestada ja kohaldada ka paindlikkuskriteeriumeid, et teadlastel oleks võimalik oma uurimisvaldkondi laiendada.
Selgitus
Ajalugu on näidanud, et paljud Nobeli preemia laureaadid läksid oma eluajal korduvalt ühelt uurimisvaldkonnalt teisele üle.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 9
(9) On asjakohane, et iga juriidiline isik võib osaleda, kui miinimumtingimused on täidetud. Miinimumtingimusi ületav osalemine peaks tagama asjaomase kaudse meetme tõhusa toimimise.	(9) Juriidilisi miinimumnõudeid ületav osalemine ei tohiks takistada asjaomase kaudse meetme tõhusat rakendamist.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 9 a (uus)
	(9 a) Teadlaste karjääri edendamiseks tuleks Marie Curie stipendiumidega seotud konkursse laiendada nii, et need hõlmaksid ka teadusuuringuid, ning esitatavate projektide tegevusvaldkonnana peaks olema lubatud nii programmide elluviimine kui teadlaste värbamine olemasolevate uurimisrühmade tugevdamiseks.
Selgitus
Tekkivatele või juba olemasolevatele uurimisrühmadele tuleks anda laiemad võimalused, pidades silmas seda, et neil on liiga vähe töötajaid.
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 12
(12) Kooskõlas eespool mainitud eesmärkidega on vaja kehtestada tingimused ühenduse toetuse andmiseks kaudsetes meetmetes osalejatele.	(12) Kooskõlas eespool mainitud eesmärkidega on vaja kehtestada tingimused ühenduse toetuse andmiseks kaudsetes meetmetes osalejatele, nagu on sätestatud otsuse …/… (mis käsitleb seitsmendat raamprogrammi) III lisa a osas.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 14 Põhjendus 12 a (uus)
	(12 a) On vaja tagada piisavalt tõhus ja paindlik üleminek kuuendas raamprogrammis kasutatud kuluaruandlusmudelitelt ning tagada, et asutusi, kelle kulud hüvitati täiendavate kulude mudeli alusel, ei seataks halvemasse olukorda ega takistataks nende osalemist seitsmendas raamprogrammis. Kuna kõigi abikõlblike otseste ja kaudsete kulude hüvitamise puhul on endiselt eesmärgiks abikõlblike kulude kindlaksmääramise lihtsustamine ning kõik osalejad asetatakse võrdsesse olukorda, peaks asjaomaste asutuste jaoks olema sellel sama motiveeriv mõju kui täiendavate kulude mudeli taastamisel.
Muudatusettepanek 15 Põhjendus 13
(13) Komisjonil on vaja kehtestada lisaks finantsmääruses ja selle rakendamiseeskirjades sätestatule eeskirjad ja menetlused, et reguleerida ettepanekute esitamist, hindamist, valikut ja toetuse andmist. Eelkõige tuleb kehtestada eeskirjad, mis reguleerivad sõltumatute ekspertide kasutamist.	(13) Komisjonil tuleb kehtestada ja vastu võtta lisaks finantsmääruses ja selle rakendamiseeskirjades ning käesolevas määruses sätestatule eeskirjad ja menetlused, et reguleerida ettepanekute esitamist, hindamist, valikut ja arutamist ning toetuse andmist. Eelkõige peavad nimetatud eeskirjad sisaldama sätteid, mis reguleerivad sõltumatute ekspertide kasutamist.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 16 Põhjendus 13 a (uus)
	(13 a) Seitsmenda raamprogrammi puhul tuleks ette näha andmebaaside ja elektroonilise teabevahetuse kasutamine.
Selgitus
Andmebaase tuleks kasutada selleks, et suurendada seitsmenda raamprogrammi nõuetekohaseks funktsioneerimiseks vajaliku teabevahetuse tõhusust, sealhulgas registreerimise, ettepanekute esitamise, seire ja kontrolli puhul.
Muudatusettepanek 17 Põhjendus 13 b (uus)
	(13 b) Kuna ettepanekute esitamiseks ja projektide jooksvaks juhtimiseks tuleb luua keskne elektrooniline süsteem, on väga oluline tagada serverite usaldusväärne töö, süsteemi kasutajasõbralikkus koos tehniliste lahendustega, mis põhiosas ei sõltu kasutajate tarkvarast ja kajastavad ettepanekute läbivaatamise kulgu, näidates ära millised etapid on läbitud ja millised veel läbimata, ning selgete eeskirjade kehtestamine seoses esitatud andmete konfidentsiaalsuse ning komisjoni töötajate ja hindajate õigustega neid andmeid kasutada.
Selgitus
Kuna ettepanekute elektrooniline esitamine on ainus viis osalemiseks, tuleb tagada, et süsteem oleks kergesti ligipääsetav ja kasutajasõbralik. Eelkõige ei tohiks tehnilised probleemid olla takistuseks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osalemisele.
Muudatusettepanek 18 Põhjendus 13 c (uus)
	(13 c) Komisjon peab rakendama seitsmendat raamprogrammi kooskõlas ühtse sisekontrolli raamistiku põhimõtetega.
Selgitus
Kontrollimine peaks toimuma ühiste standardite alusel ja koordineeritult, et vältida asjatut dubleerimist. Kontrollimise kogukulu peaks olema proportsionaalne tuluga, mida see nii rahalises kui ka poliitilises mõttes annab.
Muudatusettepanek 19 Põhjendus 14
(14) On asjakohane, et komisjon kehtestab lisaks finantsmääruses ja selle rakendamiseeskirjades sätestatule eeskirjad ja menetlused, et reguleerida seitsmenda raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalejate õigusliku vastutuse ja rahalise elujõulisuse hindamist.	(14) Komisjonil tuleb kehtestada ja vastu võtta lisaks finantsmääruses ja selle rakendamiseeskirjades sätestatule eeskirjad ja menetlused, et reguleerida seitsmenda raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalejate olemasolu, juriidilise staatuse, toimevõime ja finantssuutlikkuse tõestamist.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 20 Põhjendus 14 a (uus)
	(14 a) Rahastamise taotlemist tuleks lihtsustada nõutavate dokumentide suhtes proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisega.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek kattub seitsmendat raamprogrammi käsitleva raporti projektile, mille koostas Jerzy Buzeki, esitatud muudatusettepanekuga AM BUDG 6.
Muudatusettepanek 21 Põhjendus 15
(15) Antud kontekstis reguleerivad finantsmäärus ja selle rakenduseeskirjad muu hulgas ühenduse finantshuvide kaitset, pettuse ja eeskirjade eiramise vastast võitlust, komisjonile võlgnetavate summade sissenõudmise korda, lepingute sõlmimise ja toetusemenetlusest välja jätmist ning sellega seotud karistusi, ning komisjoni ja kontrollikoja auditeerimisi ja kontrolle vastavalt asutamislepingu artikli 248 lõikele 2.	(15) Antud kontekstis reguleerivad finantsmäärus, selle rakenduseeskirjad ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/1995 muu hulgas ühenduse finantshuvide kaitset, pettuse ja eeskirjade eiramise vastast võitlust, komisjonile võlgnetavate summade sissenõudmise korda, lepingute sõlmimata jätmise ja toetuse andmise menetlusest eemaldamise korda ning sellega seotud karistusi, ning komisjoni auditeerimisi ja kontrolle.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Lisaks sellele soovitab kontrollikoda lisada viited nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EC, EURATOM) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, määrusele nr 2185/1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, ning määrustele nr 1073/1999 ja nr 1074/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta. Tuleb märkida, et nimetatud määrusi kohaldatakse ainult komisjoni suhtes (vaata põhjendusi 15, 16 ja artikli 19 lõiget 8 a).
Muudatusettepanek 22 Põhjendus 15 a (uus)
	(15 a) Maksed sooritatakse võimalikult kiiresti, et vajadus osalejatepoolse eelrahastamise järele oleks minimaalne.
Selgitus
Kuna maksete sooritamiseks kulub kaua aega, mida tunnistab ka komisjon ise, on instituudid sageli sunnitud paljusid kuluartikleid algselt ise projekti eelarvest rahastama. Eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ei saa endale sageli selliseid kulutusi lubada.
Muudatusettepanek 23 Põhjendus 16
(16) Iga meetme jaoks sõlmitud lepingud peaksid ette nägema komisjoni või komisjonilt volitused saanud mis tahes esindaja järelevalve ja finantskontrolli, samuti kontrollikoja auditid ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) kohapeal läbiviidavad kontrollid vastavalt nõukogu määruses nr 2185/96 sätestatud korrale.	Iga meetme jaoks sõlmitud lepingud peaksid ette nägema komisjoni või komisjonilt volitused saanud mis tahes esindaja järelevalve ja finantskontrolli, samuti kontrollikoja auditid ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) kohapeal läbiviidavad kontrollid vastavalt nõukogu määrustes nr 2185/96, nr 2185/96, nr 1073/99 ja nr 1074/99 sätestatud korrale. Samuti tuleb kokkulepetes ette näha auditite tegemine kontrollikoja poolt, kes võib asutamislepingu artikli 248 lõike 2 kohaselt teha auditeid vastavalt oma eeskirjadele.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 24 Põhjendus 17
(17) Komisjon peaks teostama järelevalvet nii seitsmenda raamprogrammi raames võetavate kaudsete meetmete kui ka selle eriprogrammide üle.	(17) Komisjon peaks teostama järelevalvet nii seitsmenda raamprogrammi raames võetavate kaudsete meetmete, raamprogrammi enda kui ka selle eriprogrammide üle. Komisjon peaks hindama ka praegusi osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirju.
Selgitus
Praegu kehtivaid eeskirju tuleb samuti perioodiliselt hinnata, et nende rakendamise tingimusi oleks vajaduse korral võimalik kohandada.
Muudatusettepanek 25 Põhjendus 17 a (uus)
	(17 a) Komisjon peaks samuti tegema kindlaks, milline on Euroopa Teadusnõukogu võimalik ühisosa teaduskoostöö, ERA-NET-süsteemide ning riiklike programmidega, et lõpetada teadustöö topeltrahastamine Euroopa ja liikmesriikide tasandil.
Muudatusettepanek 26 Põhjendus 17 b (uus)
	(17 a) Seitsmenda raamprogrammi alusel toetuste andmisel tuleks konsortsiumi poolt komisjonile esitatavate aruannete sagedus ja laad määrata kindlaks toetuslepingus. Aruandlust käsitlevad nõuded peavad üldiselt olema võimalikult tagasihoidlikud, tagades siiski komisjoni asjakohase järelevalve projekti üle. Välja arvatud põhjendatud juhtudel, ei tohi auditeerimistõendit käsitlevate nõuetega minna kaugemale finantsmääruses kehtestatud põhimõtetest.
Muudatusettepanek 27 Põhjendus 18
(18) Uurimistulemuste levitamise eeskirjadega tuleks tagada, et vajaduse korral kaitsevad osalejad tegevuse käigus loodud intellektuaalomandit ja kasutavad ning levitavad neid tulemusi.	(18) Uurimistulemuste levitamise eeskirjadega tuleks tagada, et vajaduse korral kaitsevad osalejad ja nende sidusüksused tegevuse käigus loodud intellektuaalomandit ja kasutavad ning levitavad neid tulemusi.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 28 Põhjendus 19
(19) Austades intellektuaalomandi õigusi, tuleks koostada eeskirjad, mis tagavad, et osalejatel on juurdepääs teabele, mille nad projekti kaasa toovad, ja teadmistele, mis luuakse projekti käigus tehtud uurimistöö tulemusena selles ulatuses, mis on vajalik teadustöö tegemiseks või selle tulemusel saadud teadmiste kasutamiseks.	(19) Austades intellektuaalomandi õigusi, tuleks koostada eeskirjad, mis tagavad, et osalejatel ja nende sidusüksustel on juurdepääs teabele, mille nad projekti kaasa toovad, ja teadmistele, mis luuakse projekti käigus tehtud uurimistöö tulemusena selles ulatuses, mis on vajalik teadustöö tegemiseks või selle tulemusel saadud teadmiste kasutamiseks.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 29 Põhjendus 19 a (uus)
	(19 a) Seoses raamprogrammi alusel tehtavate maksetega julgustatakse liikmesriike lihtsustama toetuste taotlemist ning toetuste andmist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, ülikoolide, uurimiskeskuste ja teiste juriidiliste isikute teostatavate teadusuuringute puhul (näiteks seoses käibemaksu tagasimaksmise nõuetega). Veel enam, käibemaksukulude katmiseks ettenähtud toetust tuleb anda ka niisugustele abisaajatele, kellele pole ette nähtud käibemaksu tagastada.
Selgitus
Paljudel juhtudel on kõrgkoolidel või muudel partneritel raskusi teadusprojektide rahastamisega isegi Euroopa toetuse korral. Liikmesriigid peaksid nende tegevust siseriiklike õigusaktide kaudu lihtsustama, mitte raskemaks muutma.
Muudatusettepanek 30 Põhjendus 20
(20) Kuuendas raamprogrammis teatud osalejatele kehtestatud kohustusest kanda endaga samasse konsortsiumisse kuuluvate partnerite eest rahalisi kohustusi loobutakse. Sõltuvalt võlgnetavate summade mittehüvitamise riski suurusest, võib osa ühenduse rahalisest toetusest kinni pidada, et katta oma kohustusi mittetäitvate partnerite mis tahes võlgnetavaid ja hüvitamata summasid. Osalejad, kes varasemalt olid kohustatud teiste osalejate rahalisi kohustusi kandma, annavad oma panuse riskide maandamisse, mille komisjon peab kinni maksete tegemise hetkel.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 31 Põhjendus 21
(21) Ühenduse toetused ühisettevõtetele või mis tahes muudele struktuuridele, mis on loodud vastavalt asutamislepingu artiklile 171 või asutamislepingu artikli 169 alusel, ei jää käesoleva määruse reguleerimisalasse.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 32 Põhjendus 22
(22) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.	(22) Kõigi käesoleva määruse alusel reguleeritavate meetmete juures tuleb austada põhiõigusi ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 33 Põhjendus 23
(23) Ühendus võib anda Euroopa Investeerimispangale (EIB) toetust, et suurendada erasektori investeeringuid laiaulatuslikesse abikõlblikesse Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogia arendamisega seotud meetmetesse, tõstes selleks Euroopa Investeerimispanga võimet riske maandada, võimaldades seega i) suuremat Euroopa Investeerimispanga laenude mahtu teatud riskitaseme puhul ja ii) riskantsemate Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogia arendamisega seotud tegevuse rahastamist, mis ei oleks ilma vastava ühenduse toetuseta võimalik.	(23) Ühendus võib anda Euroopa Investeerimispangale (EIP) toetust, et suurendada erasektori investeeringuid laiaulatuslikesse abikõlblikesse Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogia arendamisega seotud meetmetesse, mis on määratletud otsuse …/…(mis käsitleb seitsmendat raamprogrammi) III lisa b osas, tõstes selleks Euroopa Investeerimispanga võimet riske maandada, võimaldades seega i) suuremat Euroopa Investeerimispanga laenude mahtu teatud riskitaseme puhul ja ii) riskantsemate Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogia arendamisega seotud tegevuse rahastamist, mis ei oleks ilma vastava ühenduse toetuseta võimalik.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 34 Põhjendus 24
(24) Ühendus võib anda kaudseteks meetmeteks rahalist toetust vastavalt finantsmääruses kehtestatule muu hulgas järgmistel viisidel: (a) riigihangetena, mis põhinevad kaupade või teenuste lepingulistel hindadel ja on valitud välja pakkumiskutsete alusel; (b) toetustena; (c) organisatsioonide liikmemaksudena; (d) honoraridena käesoleva määruse artiklis 17 määratletud sõltumatutele ekspertidele.	välja jäetud
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 35 Põhjendus 24 a (uus)
	(24 a) Halduskorda lihtsustatakse oluliselt eelmiste programmidega võrreldes ning keskendutakse rohkem uurimisprojektide teadusliku väärtuse hindamisele. Peale teadusliku väärtuse hindamise viiakse läbi ka märgatav detsentraliseerimise.
Muudatusettepanek 36 Artikli 1 pealkiri
Sisu	Sisu ja reguleerimisala
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 37 Artikli 1 lõige 5 a (uus)
	Käesolevat määrust kohaldatakse Euroopa Teadusnõukogu (ERC) raames rahastatavate tegevuste suhtes.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 38 Artikli 1 lõige 5 b (uus)
	Eriprogrammi „Ideed“ raames kohaldab komisjon kõnealuseid eeskirju eesliiniuuringutega seotud meetmete rakendamise suhtes pärast üksikasjalikku konsulteerimist Euroopa Teadusnõukoguga.
Muudatusettepanek 39 Artikli 1 lõige 5 c (uus)
	Käesolevat määrust kohaldatakse Euroopa Investeerimispangale (EIP) antavate toetuste suhtes, et osaleda otsuse .../... (mis käsitleb seitsmendat raamprogrammi) III lisas nimetatud meetmetele ette nähtud laenude ja tagatiste rahastamiseks vahendite ja kapitali eraldamises.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek40 Artikkel 2
Mõisted	Mõisted
Lisaks finantsmääruses ja rakenduseeskirjades kehtestatule kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:	Lisaks finantsmääruses ja rakenduseeskirjades kehtestatule kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:
1) teadmised – meetmete tulemused, sealhulgas teave, olenemata sellest, kas neid saab kaitsta või mitte. Sellised tulemused hõlmavad autoriõigustega seotud õigusi, tööstusdisainilahenduse õigusi, patendiõigusi, sordikaitset või sarnaseid kaitseliike;	1) teadmised – meetmete tulemused, sealhulgas teave, olenemata sellest, kas neid saab kaitsta või mitte. Sellised tulemused hõlmavad autoriõigustega seotud õigusi, tööstusdisainilahenduse õigusi, patendiõigusi, sordikaitset või sarnaseid kaitseliike;
2) taustteave – enne toetuslepingu sõlmimist osalejate omanduses olev teave, samuti sellise teabe juurde kuuluvad autoriõigused või intellektuaalomandi õigused, mida on taotletud enne toetuslepingu sõlmimist ning mida on vaja kaudse meetme läbiviimiseks või kaudse meetme tulemuste kasutamiseks;	2) taustteave – enne toetuslepingu sõlmimist osalejate omanduses olev teave, samuti sellise teabe juurde kuuluvad autoriõigused või intellektuaalomandi õigused või nende saamise taotlused, mida on vaja kaudse meetme läbiviimiseks või kaudse meetme tulemusena saadud teadmiste kasutamiseks;
3) uurimisinstituut – mittetulunduslik organisatsioon, mis teostab oma põhitegevusena teaduslikke või tehnoloogilisi uurimusi;	3) uurimisinstituut – mittetulunduslik organisatsioon, mis teostab oma põhitegevusena teaduslikke või tehnoloogilisi uurimusi;
4) kolmas riik – riik, mis ei ole liikmesriik;	4) kolmas riik – riik, mis ei ole liikmesriik;
5) assotsieerunud riik – kolmas riik, mis on Euroopa Ühendusega sõlmitud sellise rahvusvahelise lepingu osaline, mille tingimuste kohaselt või mille alusel ta annab rahalist toetust kogu seitsmendale raamprogrammile või selle osale;	5) assotsieerunud riik – kolmas riik, mis on Euroopa Ühendusega sõlmitud sellise rahvusvahelise lepingu osaline, mille tingimuste kohaselt või mille alusel ta annab rahalist toetust kogu seitsmendale raamprogrammile või selle osale;
6) rahvusvaheline organisatsioon – valitsustevaheline organisatsioon, välja arvatud Euroopa Ühendus, millel on rahvusvahelise avaliku õiguse alusel oma liikmesriikidest erinev iseseisev õigusvõime ja sellise rahvusvahelise organisatsiooni asutatud eriasutused;	6) rahvusvaheline organisatsioon – valitsustevaheline organisatsioon, välja arvatud Euroopa Ühendus, millel on rahvusvahelise avaliku õiguse alusel oma liikmesriikidest erinev iseseisev õigusvõime ja sellise rahvusvahelise organisatsiooni asutatud eriasutused;
7) Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon – rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmetest enamik on Euroopa Ühenduse liikmesriigid või assotsieerunud riigid ning mille peaeesmärk on edendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd Euroopas;	7) Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon – rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmetest enamik on Euroopa Ühenduse liikmesriigid või assotsieerunud riigid ning mille peaeesmärk on edendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd Euroopas;
8) rahvusvahelise koostöö partnerriik – kolmas riik, mille Euroopa Komisjon on liigitanud madala sissetulekuga, keskmisest madalama sissetulekuga või keskmisest kõrgema sissetulekuga riigiks;	8) rahvusvahelise koostöö partnerriik – kolmas riik, mille Euroopa Komisjon on liigitanud madala sissetulekuga, keskmisest madalama sissetulekuga või keskmisest kõrgema sissetulekuga riigiks;
9) avalik-õiguslik asutus – siseriikliku õiguse või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt selliselt määratletud mis tahes juriidiline isik;	9) avalik-õiguslik asutus – siseriikliku õiguse alusel asutatud mis tahes juriidiline isik, igasugune eraõiguse kohane juriidiline isik, mis täidab avaliku võimu ülesandeid, igasugune siseriikliku eraõiguse alusel asutatud juriidiline isik, mida rahastatakse peamiselt riiklikest vahenditest, ning rahvusvahelised organisatsioonid;
10) VKEd – ettevõtted, mis vastavad komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ kehtestatud mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete mõistele;	10) VKEd – ettevõtted, mis vastavad komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ kehtestatud mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete mõistele;
	10 a) sidusettevõte– iga juriidiline isik, mis on seoses teise juriidilise isikuga:
	a) teise juriidilise isiku otsese või kaudse kontrolli all või
	b) sama otsese või kaudse kontrolli all nagu teine juriidiline isik;
11) tööprogramm – kava, mille komisjon on vastu võtnud otsuse […/…] artiklis 3 määratletud eriprogrammi rakendamiseks;	11) tööprogramm – kava, mille komisjon on vastu võtnud otsuse […/…] artiklis 3 määratletud eriprogrammi rakendamiseks;
12) rahastamiskavad – ühenduse mehhanismid otsuse […/…] III lisa a osas sätestatud kaudsete meetmete rahastamiseks;	12) rahastamiskavad – ühenduse mehhanismid otsuse […/…] III lisa a osas sätestatud kaudsete meetmete rahastamiseks;
	12 a) konkreetsed rühmad – VKEd või VKEde ühendused ning teaduse ja ühiskonna lähendamise valdkonnas tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid;
	12 b) õigustatud huvi – igasugune huvi, sealhulgas ärihuvi, millega arvestamist võib osaleja käesolevas määruses nimetatud juhtudel nõuda; selleks peab osaleja tõestama, et antud asjaoludel põhjustaks tema huvi arvestamata jätmine talle ebaproportsionaalselt suurt kahju;
	12 c) õiglased ja mõistlikud tingimused – erinevat laadi õiglased ja mõistlikud tingimused, sealhulgas rahandustingimused (ühekordne summeeritud väljamakse, kasutustasu jne), mille kehtestamisel arvestatakse osalejate panust töödesse, mille tulemusel saadud teadmiste suhtes ta kasutusõiguse annab, ja nimetatud teadmiste potentsiaali;
(13) teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse teostaja – konkreetsete rühmade kasuks uurimisprojektides teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendust ellu viiv juriidiline isik.	(13) teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse teostaja – konkreetsete rühmade kasuks uurimisprojektides teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendust ellu viiv juriidiline isik;
	13 a) osaleja – juriidiline isik, kes osaleb kaudses meetmes ning kellel on käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt või vastavalt toetuslepingule ühenduse suhtes õigused ja kohustused;
	13 b) sidusüksused – juriidilised isikud, kelle puhul üks on teise otsese või kaudse kontrolli all või teisega ühe ja sama otsese või kaudse kontrolli all; sidusühingud – üksused, mille puhul kontroll tähendab üle 50% hääleõigusega aktsiate omamist.
Muudatusettepanek 41 Artikli 3 lõige -1 (uus)
	Seitsmenda raamprogrammi meetmete raames võidakse luua või vahetada EL salastatud teavet. Seda teavet hallatakse ja kaitstakse vastavalt komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsusele (2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom), millega muudetakse komisjoni kodukorda1.
	1 EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.
Selgitus
Komisjoni poolt välja pakutud korraldus erisätete lisamiseks toetuslepingusse (artikli 22 lõige 3) ei ole piisav, kuivõrd konfidentsiaalsus tuleb tagada ettepanekute hindamise faasist alates.
Muudatusettepanek 42 Artikli 3 lõige 1 a (uus)
	Välja arvatud erandjuhtudel, võimaldatakse julgeoleku valdkonnas kaudses meetmes osalemist Euroopa teadusuuringute ja arendustegevuse konfidentsiaalsuse kaitsmiseks vaid liikmesriikidele.
Selgitus
Kuigi artikli 22 lõiked 3 ja 4, mis käsitlevad julgeoleku valdkonnas tehtava teadustööga seotud erisätteid, teevad selle võimalikuks, peaks käsitletavate küsimuste erilise olemuse tõttu olema võimalik kohaldada piiranguid seoses kolmandate riikide organite osalemise ning kogutud teabe levitamisega.
Muudatusettepanek 43 Artikli 4 lõike 1 teine ja kolmas lõik
Artikli 5 lõikes 1 ja artiklites 7, 8 või 9 mainitud kaudse meetme puhul, mille alusel on võimalik miinimumtingimuste täitmine ilma, et osaleks ükski liikmesriigis asutatud juriidiline isik, peab asutamislepingu artiklites 163 ja 164 sätestatud eesmärkide saavutamine olema eriti tugevalt esile tõstetud.	Juriidiline isik on füüsiline isik või tegevuskoha siseriikliku õiguse, ühenduse õiguse või rahvusvahelise õiguse kohaselt asutatud juriidiline isik, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus omada enda nimel mis tahes õigusi ja kohustusi.
Juriidiline isik on tegevuskoha siseriikliku õiguse või ühenduse õiguse või rahvusvahelise õiguse kohaselt asutatud füüsiline isik või juriidiline isik, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus omada enda nimel mis tahes õigusi ja kohustusi.	Artikli 5 lõikes 1 ja artiklites 7, 8 või 9 mainitud kaudse meetme puhul, mille alusel on võimalik miinimumtingimuste täitmine ilma, et osaleks ükski liikmesriigis asutatud juriidiline isik, tuleb asutamislepingu artiklites 163 ja 164 sätestatud eesmärkide saavutamisele rohkem tähelepanu pöörata. (Muudetud on lõikude järjekorda.)
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 44 Artikli 4 lõike 1 kolmas a lõik (uus)
	Rahastamise taotlemise lihtsustamiseks kohaldatakse nõutavate dokumentide suhtes proportsionaalsuse põhimõtet ja luuakse taotluste esitamiseks andmebaas.
Selgitus
Meetodeid ja menetlusi tuleb lihtsustada, et saavutada kiiremini valikumenetluse läbipaistvus ja lihtsustada juurdepääsu programmile. Ametile eraldatud assigneeringud peaksid olema kooskõlas ameti loomise tegevusjuhendi ja nõukogu määrusega nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded. Nii tagatakse programmi meetmete asjakohane rahastamine.
Käesolev muudatusettepanek kattub Jerzy Buzeki koostatud seitsmendat raamprogrammi käsitleva raporti projektile tehtud muudatusettepanekuga AM BUDG 6.
Muudatusettepanek 45 Artikli 5 lõige 1
1. Kaudsete meetmete miinimumtingimused on järgmised:	1. Kaudsetes meetmetes osalemise miinimumtingimused on järgmised:
(a) osalema peab vähemalt kolm juriidilist isikut, mis on asutatud kolmes liikmesriigis või assotsieerunud riigis ning millest kaks ei ole asutatud samas liikmesriigis või assotsieerunud riigis;	a) osalema peab vähemalt kolm juriidilist isikut, kellest vähemalt üks peab olema asutatud mõnes liikmesriigis;
	aa) riikide hulgas, kus nimetatud juriidilised isikud on asutatud, peab olema vähemalt kolm erinevat liikmesriiki või assotsieerunud riiki;
(b) kõik kolm juriidilist isikut peavad vastavalt artiklile 6 olema üksteisest sõltumatud.	b) vähemalt kolm osalevatest juriidilistest isikutest peavad vastavalt artiklile 6 olema üksteisest sõltumatud.
Selgitus
Tuleb selgitada õiguslikke miinimumnõudeid sõltumatute juriidiliste isikute kaudsetes meetmetes osalemise ja nende tegevuskoha suhtes, et vältida nimetatud nõuete liiga piiravat tõlgendamist.
Muudatusettepanek 46 Artikkel 7
Rahvusvahelise koostöö partnerriike liikmesriikide või assotsieerunud riikidega pariteetsetel alustel kaasavate koostööprojektide miinimumtingimused on vastavalt tööprogrammis määratletule järgmised:	Otsuse nr .../... (mis käsitleb seitsmendat raamprogrammi) III lisa 1. jao a osas määratletud koostööprojektide puhul, milles vastavalt tööprogrammile kaasatakse rahvusvahelise koostöö partnerriike liikmesriikide või assotsieerunud riikidega pariteetsetel alustel, on miinimumtingimused järgmised:
(a) osalema peab vähemalt neli juriidilist isikut;	a) osalema peab vähemalt neli juriidilist isikut;
(b) vähemalt kaks punktis a osutatud juriidilist isikut peavad olema asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis, kuid kaks juriidilist isikut ei või olla asutatud ühes ja samas liikmesriigis või assotsieerunud riigis;	b) riikide hulgas, kus punktis a osutatud juriidilised isikud on asutatud, peab olema vähemalt kaks erinevat liikmesriiki või assotsieerunud riiki;
(c) vähemalt kaks punktis a osutatud juriidilist isikut peavad olema asutatud rahvusvahelise koostöö partnerriigis, kuid kaks juriidilist isikut ei või olla asutatud ühes ja samas rahvusvahelise koostöö partnerriigis;	c) riikide hulgas, kus punktis a osutatud juriidilised isikud on asutatud, peab olema vähemalt kaks rahvusvahelise koostöö partnerriiki;
(d) kõik neli punktis a osutatud juriidilist isikut peavad olema üksteisest sõltumatud vastavalt artiklile 6.	d) vähemalt neli punktis a osutatud osalevatest juriidilistest isikutest peavad olema üksteisest sõltumatud vastavalt artiklile 6.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 47 Artikli 7 lõige 1 a (uus)
	Olenemata esimesest lõigust võib koostööprogrammides arenguriikidega väljastada konkursikutseid, mis on sobivad vastuvõtjariigi taseme ja vajadustega, et kaasata kohapeal tegutsevaid asutusi ja juriidilisi isikuid.
Selgitus
Arenguriikide või vähearenenud riikide struktuurid ja suutlikkus ei ole sama suur kui Euroopas ning seda asjaolu tuleb arvesse võtta.
Muudatusettepanek 48 Artikli 8 teine lõik
Esimest lõiku ei kohaldata meetmete suhtes, millega koordineeritakse teadusprojekte	Esimest lõiku ei kohaldata meetmete suhtes, mille eesmärk on koordineerida teadustegevust.
Muudatusettepanek 49 Artikkel 9
Teadlaste algatatud „eesliini” teadusprojektide, mida finantseeritakse Euroopa Teadusnõukogu „eesliini teadusprogrammi” raames, toetamisele suunatud kaudsete meetmete miinimumtingimuseks on, et selles osaleb üks liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud juriidiline isik.	1. Nagu kehtestatud otsuse nr .../... (mis käsitleb seitsmendat raamprogrammi) III lisa 4. jao a osas, on teadlaste algatatud ja Euroopa Teadusnõukogu raames rahastatavate eesliiniuuringute projektide toetamisele suunatud kaudsete meetmete miinimumtingimuseks, et selles osaleb üks liikmesriigis või assotsieerunud riigis asutatud juriidiline isik.
	2. Komisjon peab võtma kohaseid meetmeid, et tagada teadlaste algatatud ja Euroopa Teadusnõukogu raames rahastatavate eesliiniuuringute projektide toetuste ülekantavus liikmesriikides või assotsieerunud riikides asutatud juriidiliste isikute vahel.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Kooskõlas komisjoni ettepanekuga sõlmitakse toetuslepinguid üldjuhul juriidiliste isikute, mitte üksikute teadlastega. Erinevalt seitsmenda raamprogrammi teistest osadest (vaata ka kohtu ettepanekut kaudseid meetmeid läbi viivate mitme partneriga konsortsiumite juhtimisstruktuuri lihtsustamise kohta) antakse teadlaste algatatud ja Euroopa Teadusnõukogu raames teostatavate eesliiniuuringutele toetusi ühe teatud teadlase või uurimisrühma tegevuse rahastamiseks Sellega seoses tekib probleem, kuidas tagada teadlaste algatatud eesliiniuuringutele antava toetuse ülekandmine juhul, kui kõnealune teadlane läheb ühe teadusasutuse juurest teise juurde (vt artikli 9 lõiget 2).
Muudatusettepanek 50 Artikkel 9 a (uus)
	Artikkel 9 a
	VKEde kaasamine teadusuuringutesse
	Võetakse kasutusele sihtmeetmed, mille abil edendada ja toetada VKEde ja väikeste uurimisüksuste osalemist ühiste tehnoloogiaalgatuste rakendamises ning sobivuse korral nende kaasamist otsuste langetamisse. Komisjon esitab ettepaneku vajalike õiguslike meetmete kohta.
Selgitus
Nõukogu kinnitatud ühise tehnoloogiaalgatuse raames teostatavat sõltumatut, ambitsioonikat ja pikaajalist uurimisprojekti ei tohi perioodiliste hindamistega ebastabiilseks muuta ning sellest tulenevad ebamäärasused, mis kahjustaks tõhusat juhtimist ja võetavate kohustuste selgust, tuleks vaid ühe korra läbi vaadata (ning loodetavasti tuleb neid muuta minimaalselt).
Käesolev muudatusettepanek kattub seitsmendat raamprogrammi käsitleva raporti projektile, mille koostas Jerzy Buzeki, esitatud muudatusettepanekutega 1264 ja 1268.
Muudatusettepanek 51 Artikkel 11
Kui käesolevas peatükis kehtestatud miinimumtingimused ning eriprogrammides või asjakohastes tööprogrammides sätestatud tingimused on täidetud, on kaudsetes meetmetes osalemine avatud kolmandas riigis asutatud rahvusvahelistele organisatsioonidele ja juriidilistele isikutele.	Kui käesolevas peatükis kehtestatud miinimumtingimused ning eriprogrammides või asjakohastes tööprogrammides sätestatud tingimused on täidetud, on kaudsetes meetmetes osalemine avatud kolmandas riigis asutatud rahvusvahelistele organisatsioonidele ja juriidilistele isikutele. Olenemata artiklist 31, on kolmandatest riikidest pärit osalejatel soovi korral võimalus saada hüvitist, mis põhineb ühekordsetel summeeritud väljamaksetel teadlase kohta. Kaudse meetme osalejaid käsitlevad eeskirjad kehtestatakse kooskõlas konsortsiumikokkuleppe asjaomaste sätetega.
Muudatusettepanek 52 Artikli 11 lõige 1 a (uus)
	Kohaldatava ühekordse summeeritud väljamakse määrab komisjon sõltuvalt kolmanda riigi eripärast.
Selgitus
Kolmandatest riikidest pärit osalejatel on sageli raskusi oma tegelike kulude kindlaksmääramisega ning kaasrahastamiseks vajalike vahendite leidmisega. Ühekordne summeeritud väljamakse lahendaks selle probleemi.
Muudatusettepanek 53 Artikkel 12
Lisaks käesolevas peatükis sätestatud miinimumtingimustele võidakse eriprogrammides või tööprogrammides kindlaks määrata tingimused minimaalse osalejate arvu kohta.	Lisaks käesolevas peatükis sätestatud miinimumtingimustele võidakse eriprogrammides sätestada lisatingimusi osalejate liigi ja vajaduse korral nende asukoha kohta, lähtudes kaudse meetme iseloomust ja eesmärkidest.
Ühtlasi võib neis sätestada lisatingimusi osalejate liigi ja vajaduse korral nende asukoha kohta, lähtudes kaudse meetme iseloomust ja eesmärkidest.
Selgitus
Kui kriteeriume muudetakse igal aastal, peavad teadusringkonnad programme pidevalt vastavusse viima.
Muudatusettepanek 54 Artikkel 13
Konkursikutsed	Konkursikutsed
1. Komisjon avaldab kaudsete meetmete konkursikutsed vastavalt asjaomastes eriprogrammides ja tööprogrammides sätestatud nõuetele.	1. Komisjon avaldab konkursikutsed vastavalt asjaomastes eriprogrammides ja tööprogrammides sätestatud nõuetele, need võivad sisaldada kutseid kindlatele rühmadele, nagu näiteks VKEdele.
Lisaks rakenduseeskirjades märgitud avaldamisele avaldab komisjon konkursikutsed seitsmenda raamprogrammi veebilehtedel, kindlates teabekanalites ning liikmesriikide ja assotsieerunud riikide loodud riiklikes teabepunktides.	Lisaks rakenduseeskirjades märgitud avaldamisele avaldab komisjon konkursikutsed seitsmenda raamprogrammi veebilehtedel, kindlates teabekanalites ning liikmesriikide ja assotsieerunud riikide loodud riiklikes teabepunktides.
2. Vajadusel täpsustab komisjon konkursikutses, et osalejad peavad sõlmima konsortsiumikokkuleppe.	2. Vajadusel täpsustab komisjon konkursikutses, et osalejad peavad sõlmima konsortsiumikokkuleppe.
	2 a. Konkursikutsete puhul selgitatakse välja täpne sihtrühm ja selged eesmärgid, et vältida asjatute ettepanekute esitamist.
	2 b. Valikukriteeriumides sätestatakse projektide iseärasused, kvaliteet ja rakendamine.
Muudatusettepanek 55 Artikkel 14
Komisjon ei avalda konkursikutseid järgneva osas:	Vastavalt finantsmäärusele ja rakenduseeskirjadele ei avalda komisjon konkursikutseid järgneva osas:
(a) eriprogrammides või tööprogrammides määratletud juriidiliste isikute võetavad koordineerivad ja toetavad meetmed, kui eriprogramm lubab tööprogrammides nimetada abisaajaid vastavalt rakenduseeskirjadele;	a) eriprogrammides või tööprogrammides määratletud juriidiliste isikute võetavad koordineerivad ja toetavad meetmed, mille puhul eriprogramm lubab tööprogrammides nimetada abisaajaid;
	a a) tehnoloogiaalgatuste loomise ettevalmistamisel võetavad koordineerivad ja toetavad meetmed, kui nende puhul on tagatud asjaomase valdkonna huvitatud isikute esindatus ning kui eriprogrammiga lubatakse – vastavalt rakenduseeskirjadele – nimetada tööprogrammides abisaajaid;
(b) koordineerivad ja toetavad meetmed, mis koosnevad vastavalt finantsmääruses riigihangete suhtes kehtestatud eeskirjadele tehtud ostudest või osutatud teenustest;	b) koordineerivad ja toetavad meetmed, mis koosnevad lepinguga kindlaks määratud ja vastavalt riigihangete suhtes kehtestatud eeskirjadele valitud kauba või teenuste ostust;
	b a) koordineerivad ja toetavad meetmed, mis on seotud stipendiumite andmisega õpinguteks, teadusuuringuteks või koolituseks ning konkursside auhindadega;
(c) sõltumatute ekspertide nimetamisega seotud koordineerivad ja toetavad meetmed;	c) sõltumatute ekspertide nimetamisega seotud koordineerivad ja toetavad meetmed;
(d) muud meetmed, kui see on sätestatud finantsmääruses või rakenduseeskirjades.	d) muud meetmed, mida võetakse nõukogu ja Euroopa Parlamendi otsuste alusel (või nõukogu otsuste alusel, konsulteerides Euroopa Parlamendiga), nagu on kindlaks määratud otsuse nr [.../...] (mis käsitleb seitsmendat raamprogrammi) III lisa b osas.
	Iga üksikjuhtumit eraldi hinnates võib toetust anda Euroopa tehnoloogiaplatvormide arendamise ja rakendamisega kaasnevate halduskulude teatud osa katmiseks. Nimetatud toetavate meetmete abisaajad määratakse kindlaks tööprogrammis.
Muudatusettepanek 56 II peatüki 2. jao 2. alajao pealkiri
ETTEPANEKUTE HINDAMINE	ETTEPANEKUTE HINDAMINE, VALIK JA ARUTAMINE NING TOETUSTE MÄÄRAMINE
Muudatusettepanek 57 Artikkel 15
Hindamine, valik ja toetuse määramine	Hindamispõhimõtted ning valiku- ja toetuse määramise kriteeriumid
1. Komisjon hindab kõiki konkursikutsetele esitatud ettepanekuid vastavalt eriprogrammis ning tööprogrammis sätestatud hindamis-, valiku- ja toetuse määramise kriteeriumide põhimõtetele.	1. Komisjon hindab kõiki konkursikutsetele esitatud ettepanekuid vastavalt hindamispõhimõtetele, anonüümsele vastastikusele eksperdihinnangule ning eriprogrammis ning tööprogrammis sätestatud valiku- ja toetuse määramise kriteeriumidele. Eriprogrammi "Ideed" puhul tuleb eraisikute projektide suhtes rakendada üksnes pädevuskriteeriumit. Eriprogrammi "Inimesed" puhul peaksid kriteeriumid võimaldama hinnata taotlejate (teadlased ja organisatsioonid) erialast taset, nende arenemisvõimet ja eelkõige, vastavalt vajadusele, nende võimet projekti ellu viia, samuti peaksid nimetatud kriteeriumid võimaldama hinnata kavandatava tegevuse sobivust teadlaste koolituse ja/või teadmiste edastamise seisukohast, tekkivat ühenduse lisaväärtust ja kavandatava tegevuse struktuurimõju, lähtuvalt selle panusest eriprogrammi ja tööprogrammi eesmärkide saavutamisse. Eriprogrammide "koostöö" ja "võimekus" puhul on kriteeriumid järgmised:
	a) teaduslik ja tehnoloogiline pädevus ning innovatiivsuse aste;
	b) projekti sobivus osalejate konkurentsivõimelisele arengule aluse loomiseks;
	c) suutlikkus edukalt ellu viia kaudset meedet ja tagada selle tõhus juhtimine, eelkõige seoses osalejate poolt kindlaks määratud organisatoorse korraldusega – nimetatud suutlikkust hinnatakse ressursside ja pädevuste juhtimise seisukohast;
	d) vastavus eriprogrammi eesmärkidele;
	e) vahendite piisavus teatud kriitilise massi saavutamiseks ja vastav panus ühenduse tegevusse;
	f) teadmiste kasutamise ja levitamise kava asjakohasus, innovatsioonivõime ja selgepiirilised lahendused intellektuaalomandiga seotud küsimustele.
Tööprogrammis võib sätestada erikriteeriume või täiendavaid üksikasju kriteeriumide kohaldamiseks.	Tööprogrammis võib sätestada erikriteeriume või täiendavaid üksikasju kriteeriumide kohaldamiseks.
	1 b. Tööprogrammis või konkursikutses kehtestatud juhtudel võib korraldada kaughindamist.
2. Ettepanekut, mis on vastuolus peamiste eetiliste põhimõtetega või mis ei vasta eriprogrammis, tööprogrammis või konkursikutses esitatud tingimustele, ei valita. Niisuguse ettepaneku võib igal ajal hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlustest välja arvata.	2. Ettepanek, mis on vastuolus peamiste eetiliste põhimõtetega või mis ei vasta eriprogrammis, tööprogrammis või konkursikutses esitatud tingimustele, ei või osaleda ning selle võib igal ajal välja arvata, küsides enne nõu sõltumatutelt ekspertidelt.
3. Ettepanekud valitakse hindamistulemuste alusel.	3. Ettepanekud reastatakse hindamistulemuste alusel ning valitakse selle alusel rahastamiseks välja.
	3 a. Juhised seitsmenda raamprogrammiga seotud hindamiste läbiviijatele ning selliste isikute valiku kriteeriumid avalikustatakse.
Muudatusettepanek 58 Artikkel 15 a (uus)
	Artikkel 15 a Teavitamine ja nõustamine
	Rahalisi toetusi andvad komisjoni talitused peavad looma koostöös ühise üksuse, mille ülesandeks on taotlejate teavitamine ja nõustamine. Üksuse ülesandeks on eelkõige:
	– koostada ühised standardid samaliigiliste toetusrahade taotlusvormile ning kontrollida taotlusvormide pikkust ja loetavust;
	– teavitada potentsiaalseid taotlejaid (eelkõige seminaride korraldamise ja kirjalike juhiste koostamisega) ja
	– pidada andmepanka taotlejate teavitamiseks.
Selgitus
Koostöös loodav üksus peaks tagama, et toetuste saajaid koheldakse ühtse standardi alusel. Sellisel viisil väheneks halduskoormus toetuse saajate ja lepinguid sõlmivate üksuste puhul oluliselt. Keskse andmepanga loomisega välditakse dokumentide korduva esitamise vajadust, hoides kokku nii komisjoni kui ka taotlejate endi aega ja raha.
Muudatusettepanek 59 Artikli 16 lõiked 2, 3 ja 4
2. Kui konkursikutses määratakse kindlaks kaheetapilise hindamismenetluse reeglid, kutsutakse teise etappi täielikku ettepanekut esitama üksnes ettepanekud, mis läbivad esimese etapi hindamiskriteeriumid.	2. Kui konkursikutses määratakse kindlaks kaheetapiline esitamismenetlus, kutsutakse teise etappi täielikku ettepanekut esitama üksnes ettepanekud, mis läbivad esimese etapi hindamiskriteeriumid.
	Menetluse esimene etapp piirdub vastuvõetavaks tunnistatud ettepanekute esmase hindamisega. Taotlejat teavitatakse, kui pärast menetluse selle etapi lõppu on selge, et tema ettepanekule ei ole võimalik positiivselt vastata.
	Menetluse teine etapp peab esimesest erinema eelkõige taotlejalt nõutavate lisadokumentide ulatuse ja sisu poolest. Kui taotlejalt nõutakse täiendavate lisadokumentide esitamist, peab komisjon teda sellest täielikult ja täpselt teavitama.
	Kõik kogutud andmed tuleb sisestada andmepanka. Tuleb teha jõupingutusi, et tagada menetluse kiire lõpuleviimine.
	Kogu menetluse käigus peab komisjon pöörama erilist tähelepanu sellele, et taotlejale seoses toetuse saamiseks vajaliku avaldamise, dokumentatsiooni ja muude tõendamiskohustustega tekkiv kulu ei oleks antava rahalise toetuse suhtes ebaproportsionaalselt suur.
3. Kui konkursikutses määratakse kindlaks kaheetapilise hindamismenetluse reeglid, lähevad edasisele hindamisele üksnes need ettepanekud, mis läbivad esimese etapi, mille käigus hinnatakse ettepanekuid piiratud hindamiskriteeriumide alusel.	3. Kui konkursikutses määratakse kindlaks kaheetapilise hindamismenetluse reeglid, lähevad edasisele hindamisele üksnes need ettepanekud, mis läbivad esimese etapi, mille käigus hinnatakse ettepanekuid piiratud hindamiskriteeriumide alusel.
	Ühelgi juhul ei ületa hindamismenetluse esimese ega teise etapi kestus kuut kuud.
	3 a. Kui tööprogrammis pole sätestatud teisiti, tuleb kaudsete meetmetega seotud ettepanekud esitada elektroonilisel teel.
4. Komisjon võtab vastu ja avaldab eeskirjad, millega tagatakse pidev kaudsetes meetmetes osalejate olemasolu ja juriidilise staatuse ning nende finantssuutlikkuse kontrollimine.	4. Komisjon võtab vastu ja avaldab eeskirjad, millega tagatakse pidev kaudsetes meetmetes osalejate olemasolu ja juriidilise staatuse ning nende finantssuutlikkuse kontrollimine. Selleks loob komisjon taotlejate suhtes nõutavat juriidilist ja finantsteavet sisaldava keskse andmepanga ning kasutab seda.
	4 a. Komisjon avaldab teabe toetatavate projektide kohta seitsmenda raamprogrammi ametlikul veebilehel, välja arvatud juhul, kui selline teave on konfidentsiaalne.
	4 b. Kui ettepanek on välja valitud, võib komisjon vajaduse korral leppida osalejatega kokku kaudse meetme teaduslike, tegevuslike ja finantsaspektide muutmises tööprogrammi ja konkursikutse piires ning ettepaneku hindamise tulemusi arvesse võttes.
Muudatusettepanek 60 Artikkel 16 a (uus)
	Artikkel 16 a
	Kaudsetes meetmetes osalejate olemasolu, juriidilise staatuse ning toimevõime ja finantssuutlikkuse kontroll
	Kaudsetes meetmetes osalejate olemasolu, juriidilise staatuse ning toimevõime ja finantssuutlikkuse kontrolli eest vastutab komisjon.
	Kontroll põhineb osaleja esitatavatel asjakohastel tõendavatel dokumentidel, mille alusel saab tõendada osaleja olemasolu, juriidilist staatust ning toimevõimet ja finantssuutlikkust. Neid dokumente tuleb perioodiliselt või komisjoni nõudmise korral uuendada.
	Korduva kontrollimise vältimiseks väljastab komisjon eduka kontrollimise kohta tõendi, mida kuni edaspidise teatamiseni peetakse piisavaks kõigi sama osaleja esitatud ettepanekute suhtes. Sel otstarbel loob komisjon ühtse kontrolli- ja tõendamissüsteemi ning võtab vastu ja avaldab konkreetsed eeskirjad.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 61 Artikkel 17
1. Komisjon nimetab sõltumatud eksperdid, kes abistavad teda seitsmendas raamprogrammis ja eriprogrammides ettenähtud hindamiste läbiviimisel.	1. Komisjon nimetab sõltumatud eksperdid, kes abistavad teda seitsmendas raamprogrammis ja eriprogrammides ettenähtud kaudsete meetmete hindamiste läbiviimisel.
Artiklis 14 käsitletud koordineerivate ja toetavate meetmete elluviimiseks nimetatakse sõltumatud eksperdid üksnes juhul, kui komisjon peab seda vajalikuks.	Artiklis 14 käsitletud koordineerivate ja toetavate meetmete elluviimiseks nimetatakse sõltumatud eksperdid üksnes juhul, kui komisjon peab seda vajalikuks.
2. Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud ülesannete täitmiseks vajalikest oskustest ja teadmistest lähtudes.	2. Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud ülesannete täitmiseks vajalikest oskustest ja teadmistest lähtudes ning vajaduse korral antakse neile vajalikul tasemel volitused pääseda ligi teabele, mida komisjoni talitused käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabena.
Sõltumatuid eksperte määratakse ja valitakse üksikisikutele suunatud taotluste esitamise kutsete ja riiklikele teadusagentuuridele, teadusasutustele või ettevõtetele suunatud taotluste esitamise kutsete alusel, et koostada sobivate kandidaatide nimekiri.	Sõltumatuid eksperte määratakse ja valitakse üksikisikutele suunatud taotluste esitamise kutsete ja asjaomastele organisatsioonidele, nagu riiklikele teadusagentuuridele, teadusasutustele või ettevõtetele suunatud taotluste esitamise kutsete alusel, et koostada sobivate kandidaatide nimekiri.
Komisjon võib vajadusel valida asjakohaste oskustega nimekirjavälise isiku.
Selleks et tagada mõistlik sooline tasakaal, rakendatakse sõltumatute ekspertide rühmade nimetamisel sobivaid meetmeid.	Selleks et tagada mõistlik sooline tasakaal, rakendatakse sõltumatute ekspertide rühmade nimetamisel sobivaid meetmeid.
	2 a. Teadlaste algatatud eesliiniuuringute hindamiseks ja järelevalveks nimetab komisjon eksperdid Euroopa Teadusnõukogu teadusnõukogu ettepaneku alusel.
3. Sõltumatu eksperdi nimetamisel tagab komisjon, et eksperdil ei teki huvide konflikti seoses küsimusega, mille kohta ta peab arvamuse esitama.	3. Komisjon võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et eksperdil ei teki huvide konflikti seoses küsimusega, mille kohta ta peab arvamuse esitama.
4. Komisjon võtab vastu töölevõtu käskkirja näidise, edaspidi „töölevõtu käskkiri”, mis sisaldab kinnitust, et sõltumatul eksperdil ei ole eksperdiks nimetamise ajal sellist huvide konflikti ning et ta kohustub komisjoni teavitama, kui ülesannete täitmise ajal peaks selline huvide konflikt tekkima. Komisjon sõlmib iga sõltumatu eksperdiga töölevõtu käskkirja.	4. Komisjon võtab vastu töölevõtu käskkirja näidise, edaspidi „töölevõtu käskkiri”, mis sisaldab kinnitust, et sõltumatul eksperdil ei ole eksperdiks nimetamise ajal sellist huvide konflikti ning et ta kohustub komisjoni teavitama, kui ülesannete täitmise ajal peaks selline huvide konflikt tekkima. Komisjon sõlmib iga sõltumatu eksperdiga töölevõtu käskkirja.
5. Komisjon avaldab sobivates teabekanalites regulaarselt teda eriprogrammide juures abistanud sõltumatute ekspertide nimekirja.	5. Hiljemalt seitsmenda raamprogrammi jõustumise päeval avaldab komisjon kõikide nende ekspertide nimed, kes võivad projekti ettepanekuid hinnata. Kõnealust dokumentatsiooni võib igal ajal kontrollida. Komisjon avaldab sobivates teabekanalites regulaarselt – vähemalt kord aastas – teda eriprogrammide juures abistanud sõltumatute ekspertide nimekirja.
Muudatusettepanek 62 II peatüki 2. jao 3. alajao pealkiri
RAKENDAMINE JA TOETUSLEPINGUD	KAUDSETE MEETMETE RAKENDAMINE JA TOETUSLEPINGUD
Muudatusettepanek 63 Artikkel 18
1. Osalejad rakendavad kaudse meetme ja võtavad kõik selleks vajalikud ja põhjendatud meetmed. Samas kaudses meetmes osalejad rakendavad meedet ühenduse hüvanguks koos ja eraldi.	1. Osalejad rakendavad kaudse meetme ja võtavad kõik selleks vajalikud ja põhjendatud meetmed. Kõik samas kaudses meetmes osalejad on kohustatud teostama töid vastavalt ühiselt koostatud tööprogrammile. Siiski ei lasu osalejatel ühenduse ees vastutust seoses teisele osalejale makstud ühenduse rahalise toetuse tagasimaksmisega või seoses ühenduse mis tahes kulude või kahjuga, mis on tulenenud kohustuste mittetäitmisest teise osaleja poolt, välja arvatud siis, kui on ilmne, et vahendite väärkasutamise eest kehtib ühisvastutus.
2. Komisjon koostab artikli 19 lõikes 7 esitatud näidise alusel ning asjaomase rahastamisskeemi kriteeriume arvesse võttes komisjoni ja osalejate vahelise toetuslepingu.	2. Komisjon koostab artikli 19 lõikes 7 esitatud näidise alusel ning asjaomase rahastamisskeemi kriteeriume arvesse võttes ühenduse ja osalejate vahelise toetuslepingu.
3. Osalejad ei tohi võtta toetuslepinguga vastuollu minevaid kohustusi.	3. Osalejad ei tohi võtta toetuslepinguga vastuollu minevaid kohustusi.
4. Kui osaleja ei täida oma kohustusi, peavad toetuslepingust tulenevaid kohustusi täitma teised osalejad ilma täiendava ühenduse toetuseta, välja arvatud juhul, kui komisjon nad sellest kohustusest selgesõnaliselt vabastab.	4. Kui osaleja ei täida oma kohustusi seoses kaudse meetme rakendamisega, peavad toetuslepingust tulenevaid kohustusi täitma teised osalejad ilma täiendava ühenduse toetuseta, välja arvatud juhul, kui komisjon nad sellest kohustusest selgesõnaliselt vabastab.
5. Kui meetme rakendamine muutub võimatuks või kui osalejad ei suuda seda rakendada, tagab komisjon meetme lõpetamise.	5. Kui meetme rakendamine muutub võimatuks või kui osalejad ei suuda seda rakendada, tagab komisjon meetme lõpetamise vastavalt artiklile 21.
6. Osalejad tagavad komisjoni teavitamise kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada kaudse meetme rakendamist või ühenduse huve.	6. Osalejad tagavad komisjoni teavitamise kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada kaudse meetme rakendamist või ühenduse huve.
	6 a. Kaudses meetmes osalevad juriidilised isikud võivad meetme teatud elementide osas sõlmida alltöövõtulepinguid kolmandate pooltega. Kui osalejad sõlmivad kaudse meetmega seotud ülesannete mõnede osade täideviimiseks alltöövõtulepingud, jäävad kaudse meetme rakendamist puudutavad kohustused neile siiski siduvaks.
Muudatusettepanek 64 Artikkel 19
Toetuslepingutesse lisatavad üldsätted	Toetuslepingutesse lisatavad üldsätted
1. Toetuslepingus nähakse ette osalejate õigused ja kohustused ühenduse ees vastavalt otsusele […/…], käesolevale määrusele, finantsmäärusele ja selle rakendamiseeskirjadele ning vastavalt ühenduse õiguse üldistele põhimõtetele.	1. Toetuslepingus nähakse ette osalejate õigused ja kohustused ühenduse ees vastavalt otsusele […/…], käesolevale määrusele, finantsmäärusele ja selle rakendamiseeskirjadele ning vastavalt ühenduse õiguse üldistele põhimõtetele.
Ühtlasi nähakse samadel tingimustel ette ka nende juriidiliste isikute õigused ja kohustused, kes ühinevad kaudse meetmega selle elluviimise käigus.
	1 a. Komisjon koostab igale kaudsele meetmele, va nendele, millele viidatakse artiklis 14, lõikes 7 viidatud toetuslepingu näidise alusel toetuslepingu ühenduse ja osalejate esindajana tegutseva koordinaatori vahel.
2. Vajaduse korral sätestatakse toetuslepingus, millise osa ühenduse rahalisest toetusest moodustab abikõlblike kulude hüvitamine ja millise osa kindlasummaline rahastamine (sealhulgas ühiku maksumusel põhinev) või ühekordsed summeeritud väljamaksed.	2. Toetuslepingus määratakse kindlaks meetme kestus, teostatavad teaduslikud ja tehnilised tööd, hinnangulised kogukulud ja ühenduse maksimaalne rahaline toetus kaudsele meetmele vastavalt tööprogrammis ja vajaduse korral konkursikutses sätestatud tingimustele.
3. Toetuslepingus määratakse kindlaks, millised muudatused konsortsiumi koosseisus nõuavad eelnevat konkursikuulutuse avaldamist.
4. Toetuslepingus nõutakse asjaomase kaudse meetme rakendamist käsitlevate korrapäraste eduaruannete esitamist komisjonile.	4. Toetuslepingus nõutakse kuni kahe asjaomase kaudse meetme rakendamist käsitleva korrapärase eduaruande esitamist komisjonile aastas ja vajaduse korral võidakse ette näha läbivaatamist asjaomase kaudse meetme rakendamise hindamiseks.
5. Vajadusel võib toetuslepinguga ette näha, et komisjoni teavitatakse eelnevalt igast kavandatavast teadmiste omandiõiguse üleandmisest kolmandale osapoolele.
6. Kui toetuslepinguga nõutakse osalejatelt tegevuste läbiviimist, millest saavad kasu kolmandad osapooled, teavitavad osalejad sellest laialdaselt ning määravad kindlaks, hindavad ja valivad kolmandaid osapooli läbipaistvalt, õiglaselt ning erapooletult. Kui tööprogrammis on sätestatud, määratakse toetuslepingus kindlaks kriteeriumid selliste kolmandate osapoolte valimiseks. Komisjonil on õigus kolmandate osapoolte valiku osas vastuväiteid esitada.	6. Kui toetuslepinguga nõutakse osalejatelt tegevuste läbiviimist, millest saavad kasu kolmandad osapooled, teavitavad osalejad sellest laialdaselt ning määravad kindlaks, hindavad ja valivad kolmandaid osapooli läbipaistvalt, õiglaselt ning erapooletult. Kui tööprogrammis on sätestatud, määratakse toetuslepingus kindlaks kriteeriumid selliste kolmandate osapoolte valimiseks. Komisjonil on õigus kolmandate osapoolte valiku osas vastuväiteid esitada.
7. Komisjon koostab kooskõlas käesoleva määrusega toetuslepingu näidise.	7. Komisjon koostab kooskõlas käesoleva määrusega toetuslepingu näidise.
8. Toetuslepingu näidis peegeldab Euroopa teadlaste hartas ja teadlaste töölevõtmise juhendis kehtestatud põhimõtteid. See käsitleb sobival viisil kõigi haridustasemete vahelist sünergiat, valmidust ja võimet teadusteemaliseks ja uurimustulemuste alaseks dialoogiks ja aruteluks laiema teaduskogukonna piire ületava avalikkusega, meetmeid naiste osaluse suurendamiseks teadustöös ja meetmeid teadustöö sotsiaal-majanduslike aspektide käsitlemiseks.	8. Toetuslepingu näidis peaks võtma muu hulgas arvesse Euroopa teadlaste hartas ja teadlaste töölevõtmise juhendis kehtestatud üldisi põhimõtteid. See käsitleb sobival viisil kõigi haridustasemete vahelist sünergiat, valmidust ja võimet teadusteemaliseks ja uurimistulemuste alaseks dialoogiks ja aruteluks laiema teaduskogukonna piire ületava avalikkusega, meetmeid naiste osaluse suurendamiseks teadustöös ja meetmeid teadustöö sotsiaalmajanduslike aspektide käsitlemiseks.
Muudatusettepanek 65 Artikli 20 lõige 1
1. Toetuslepingus määratakse kindlaks osalejate kohustused seoses kasutusõiguste, kasutamise ja levitamisega, kuivõrd neid ei ole käesolevas määruses kehtestatud.	1. Toetuslepingus määratakse kindlaks osalejate õigused ja kohustused seoses kasutusõiguste, kasutamise ja levitamisega, kuivõrd neid õigusi ja kohustusi ei ole käesolevas määruses kehtestatud.
Muudatusettepanek 66 Artikkel 21
Toetuslepingus määratakse kindlaks selle osalise või täieliku lõpetamise põhjused, eelkõige seoses käesoleva määruse täitmata jätmise, kohustuste mittetäitmise või rikkumisega, samuti määratakse kindlaks, millised tagajärjed on osalejatele mõne teise osaleja suutmatusel lepingut täita.	Toetuslepingus määratakse kindlaks selle osalise või täieliku lõpetamise põhjused, eelkõige seoses käesoleva määruse täitmata jätmise, kohustuste mittetäitmise või rikkumisega, samuti määratakse kindlaks, millised tagajärjed on igale üksikule osalejale tema suutmatusel lepingut täita.
Selgitus
Et vältida vähimatki vihjet sellele, et toetuslepingu näidis võiks taaskehtestada kollektiivse finantsvastutuse.
Muudatusettepanek 67 Artikli 22 lõige 3
3. Toetuslepinguga kaudse meetme rakendamiseks turvalisuse ja kosmoseuuringute vallas võib kehtestada erisätteid konfidentsiaalsuse, teabe klassifitseerimise, kasutusõiguste ning teadmiste omandiõiguse ülemineku ja kasutamise kohta.	3. Toetuslepinguga võib kehtestada erisätted konsortsiumi koosseisu ning selle muutmise kohta ning konfidentsiaalsuse, teabe klassifitseerimise, kasutusõiguste ning teadmiste omandiõiguse ja selle ülemineku ja kasutamise kohta, võttes arvesse teatud tehnoloogiavaldkondade eripära ja nende turgude struktuuri, kus teadmisi hakatakse arendama ja kasutama. Seda punkti kohaldatakse muuhulgas julgeoleku ja kosmoseuuringute valdkonnas.
Muudatusettepanek 68 Artikli 22 lõige 4 a (uus)
	4 a. Teadlaste algatatud eesliiniuuringuid käsitlevate meetmete puhul võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid levitamise suhtes.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 69 Artikli 23 pealkiri
Allkirjastamine ja ühinemine	Allkirjastamine ja ühinemine mitme partneriga kaudsete meetmete puhul
Muudatusettepanek 70 Artikli 23 esimene lõik
Toetusleping jõustub siis, kui koordinaator ja komisjon on selle allkirjastanud.	1. Toetusleping jõustub siis, kui koordinaator, kes tegutseb teiste osalejate nimel, ja komisjon on selle allkirjastanud.
Muudatusettepanek 71 Artikli 23 teine lõik
Toetuslepingut kohaldatakse kõikide osalejate suhtes, kes on toetuslepinguga ametlikult ühinenud.	2. Toetuslepingut kohaldatakse kõikide osalejate suhtes, kes on konsortsiumikokkuleppega ametlikult ühinenud.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 72 Artikli 23 lõige 2 a (uus)
	2 a. Kooskõlas artikli 26 lõikega 4 peab komisjon andma kirjaliku nõusoleku konsortsiumi koosseisus muudatuste tegemiseks.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 73 Artikkel 24
Kui konkursikutses ei ole ette nähtud teisiti, sõlmivad kaudses meetmes osaleda soovivad juriidilised isikud kokkuleppe, edaspidi „konsortsiumikokkulepe”, et reguleerida järgmist:	1. Kui konkursikutses ei ole ette nähtud teisiti, sõlmivad kaudses meetmes osalejad kokkuleppe, edaspidi „konsortsiumikokkulepe”, millega võib kooskõlas toetuslepingu sätetega kehtestada kaudses meetmes osalejate suhtes täiendavaid õigusi ja kohustusi, et reguleerida muu hulgas järgmist:
(a) konsortsiumi sisemine korraldus;	a) konsortsiumi sisemine korraldus;
(b) ühenduse rahalise toetuse jagamine;	b) ühenduse rahalise toetuse eraldamise ja jagamise kord;
(c) lisaeeskirjad levitamise ja kasutamise kohta, sealhulgas vastavalt vajadusele intellektuaalomandi õigustega seotud kord;	c) lisaeeskirjad kasutusõiguste, omandiõiguse, omandiõiguse üleandmise, levitamise ja kasutamise kohta, sealhulgas vastavalt vajadusele intellektuaalomandi õigustega seotud kord;
(d) konsortsiumikokkuleppega seotud sisevaidluste lahendamine.	d) konsortsiumikokkuleppega seotud sisevaidluste lahendamine; konsortsiumid peaksid kehtestama korra, mida kohaldada vaidluste või võimu kuritarvitamise korral;
	d a) vastutuse, kompenseerimise ja konfidentsiaalsuse alased kokkulepped osalejate vahel.
	2. Konsortsiumikokkuleppe sõlmivad enne, kui koordinaator toetuslepingu allkirjastab, kõik osalejad, kes soovivad kaudses meetmes osaleda.
	Kui uurimisprojektis osalevad mõne Euroopa tehnoloogiaplatvormi (ETP) liikmed kohaldatakse konsortsiumikokkuleppes kehtestatud eeskirju. Sellisel juhul sisaldab konsortsiumikokkulepe selgesõnaliselt sätteid VKEde osaluse edendamiseks.
Muudatusettepanek 74 Artikkel 25
1.Kaudses meetmes osaleda soovivad juriidilised isikud määravad endi seast ühe, kes tegutseb koordinaatorina, et täita järgmisi ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele, finantsmäärusele, rakenduseeskirjadele ja toetuslepingule:	1. Kaudses meetmes osaleda soovivad juriidilised isikud määravad endi seast koordinaatori, kes täidab järgmisi ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele, finantsmäärusele, rakenduseeskirjadele ja toetuslepingule:
	- a) tagab, et kaudses meetmes osalevad juriidilised isikud täidavad toetuslepinguga ja konsortsiumikokkuleppega võetud kohustusi;
(a) tagab, et toetuslepingus märgitud juriidilised isikud täidavad toetulepinguga ühinemiseks vajalikke formaalsusi vastavalt käesolevas määruses sätestatule;	a) kontrollib, kas toetuslepingus märgitud juriidilised isikud täidavad toetuslepinguga ühinemiseks vajalikke formaalsusi vastavalt käesolevas määruses sätestatule;
(b) võtab vastu ühenduse rahalise toetuse ja jaotab seda;	b) võtab vastu ühenduse rahalise toetuse ja jaotab seda vastavalt konsortsiumikokkuleppele ning toetuslepingule;
(c) peab raamatupidamisarvestust, peab arvestust ja teavitab komisjoni ühenduse rahalise toetuse jaotamisest vastavalt artiklile 36;	c) peab kulude ja raamatupidamise arvestust ja teavitab komisjoni ühenduse rahalise toetuse jaotamisest vastavalt artikli 24 punktile b ja artiklile 36;
(d) tagab tõhusa ja korrektse teabevahetuse osalejate ja komisjoni vahel.	d) tagab tõhusa ja korrektse aruandluse osalejate vahel töö edenemise kohta ning nimetatud aruannete esitamise komisjonile kooskõlas artikli 19 lõikega 4.
2. Koordinaator on märgitud toetuslepingusse. Uue koordinaatori nimetamiseks on vaja komisjoni kirjalikku nõusolekut.	2. Koordinaator on märgitud konsortsiumikokkuleppesse.
	2 a. Konsortsiumikokkuleppes sätestatud juhtudel võib koordinaator sõlmida haldus- ja juhtimistegevuse suhtes alltöövõtulepinguid kooskõlas artikli 33 lõikega 4.
Muudatusettepanek 75 Artikkel 26
1. Kaudses meetmes osalejad võivad teha ettepaneku uue osaleja lisamiseks või olemasoleva osaleja eemaldamiseks.	1. Kaudses meetmes osalejad võivad leppida kokku uue osaleja lisamises või olemasoleva osaleja eemaldamises kooskõlas konsortsiumikokkuleppe asjakohaste sätetega.
2. Iga olemasoleva kaudse meetmega liituv juriidiline isik ühineb toetuslepinguga.	2. Iga olemasoleva kaudse meetmega liituv juriidiline isik ühineb toetuslepinguga ja konsortsiumikokkuleppega.
	3. Konsortsiumikokkuleppes sätestatud juhtudel võib koordinaator sõlmida alltöövõtulepinguid haldus- ja vähemtähtsa juhtimistegevuse suhtes, mis ei mõjuta projekti strateegilist suunda.
3. Kui toetuslepingus on see sätestatud, avaldab konsortsium konkursikuulutuse ja levitab seda laialdaselt, kasutades teatavaid teabekanaleid, eelkõige seitsmenda raamprogrammi veebisaite, kutseala ajakirjandusväljaandeid ja teatmikke ning liikmesriikide ja assotsieerunud riikide loodud riiklikke teabepunkte ja abitoimingute kontaktpunkte.	3 a. Toetuslepingus tuleks sätestada kohustus valida olemasoleva kaudse meetmega liituvad juriidilised isikud õiglasel, läbipaistval ja konkurentsi mittekahjustaval viisil. Kõnealuse menetluse juures tuleks võtta arvesse teadustöö vajadusi ja see ei tohiks olla liiga kulukas ega aeganõudev.
Konsortsium hindab pakkumisi kriteeriumide alusel, mis reguleerisid esialgset meetme hindamist, sõltumatute ekspertide abiga, kelle konsortsium on nimetanud vastavalt artiklis 15 ja 17 sätestatud põhimõtetele.
4. Konsortsium peab igast koosseisu muudatusest teavitama komisjoni, kes võib 45 päeva jooksul alates teate saamisest esitada vastuväiteid.	4. Konsortsium peab igast kavandatavast koosseisu muudatusest teavitama komisjoni.
Koosseisu muudatused, mis on seotud teiste ettepanekutega muudatuseks toetuslepingus, mis ei ole otseselt seotud koosseisu muutusega, peavad saama komisjoni kirjaliku nõusoleku.
Muudatusettepanek 76 Artikli 27 pealkiri
Järelevalve	Järelevalve ja läbivaatamine
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 77 Artikli 27 esimene lõik
Komisjon hindab kaudsete meetmete rakendamist regulaarsete tegevusaruannete põhjal, mida osalejad esitavad vastavalt artikli 19 lõikele 4.	1. Komisjon hindab kaudsete meetmete rakendamist regulaarsete tegevusaruannete põhjal, mida osalejad esitavad vastavalt artikli 19 lõikele 4. Eelkõige jälgib komisjon vastavalt artikli 20 lõike 1 teisele lõigule esitatud teadmiste kasutamise ja levitamise kava rakendamist.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 78 Artikli 27 teine lõik
Eelkõige jälgib komisjon vastavalt artikli 20 lõike 1 teisele lõigule esitatud teadmiste kasutamise ja levitamise kava rakendamist. Sellel eesmärgil võivad komisjoni abistada sõltumatud eksperdid, kes on ametisse nimetatud vastavalt artiklile 17.	2. Komisjon võib kaudseid meetmeid läbi vaadata perioodiliselt või vastava meetme lõpetamisel. Läbivaatamist võib teostada ka selleks, et määrata kindlaks, kas kaudne meede tuleks artikli 18 lõike 5 kohaselt lõpetada.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 79 Artikli 27 kolmas lõik
Komisjon jälgib seitsmendat raamprogrammi, selle eriprogramme ja vajaduse korral eelnevaid raamprogramme artikli 17 kohaselt nimetatud sõltumatute ekspertide abiga. Lisaks võib komisjon moodustada artikli 17 kohaselt nimetatud sõltumatute ekspertide rühmi, kes annavad nõu, kuidas ühenduse teaduspoliitikat rakendada.	3. Komisjon jälgib seitsmendat raamprogrammi, selle eriprogramme, rakendussätete proportsionaalsust projekti tasandil ja vajaduse korral eelnevaid raamprogramme. Lisaks võib komisjon küsida nõu seoses ühenduse teaduspoliitika rakendamisega.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 80 Artikli 27 lõige 3 a (uus)
	3 a. Sellel eesmärgil võivad komisjoni abistada sõltumatud eksperdid, kes on ametisse nimetatud vastavalt artiklile 17.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 81 Artikli 27 lõige 3 b (uus)
	3 b. Komisjon esitab käesoleva artikli lõigete 1–3 kohase järelevalve tulemused liikmesriikide esindajatest koosnevale ja komisjoni juhitavale komiteele.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Kontrollikoja auditite tulemusel selgub, et programmikomiteel on oluline roll teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammide järelevalves. Seetõttu on kontrollikoda seisukohal, et osaluseeskirjades tuleks sätestada, et komisjoni programmide üle teostatud järelevalve tulemused, sealhulgas eelmiste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammide suhtes, tuleb kooskõlas asutamislepingu artikliga 202 esitada programmikomiteele, mis koosneb liikmesriikide esindajatest (vt volitust 17 ja artiklit 27).
Muudatusettepanek 82 Artikli 27 lõige 3 c (uus)
	3 c. Järelevalve eest teadlaste algatatud ja Euroopa Teadusnõukogu raames rahastatavate eesliiniuuringute üle vastutab Euroopa Teadusnõukogu teadusnõukogu või selle pädevad alakomiteed.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 83 Artikli 27 lõige 3 d (uus)
	3 d. Võttes arvesse, et järelevalve ja läbivaatamine haldus- ja finantsmenetluste suhtes on eriti oluline VKEde tegeliku kaasamise hõlbustamiseks, tuleb järelevalve ja läbivaatamise käigus võtta arvesse programmis osalevate VKEde nägemust ja võtta kasutusele tulemusindikaatorid, mille alusel jälgida osalevatele VKEdele pakutavate teenuste kvaliteeti.
Selgitus
Selleks, et tagada VKEdele paremad võimalused seitsmendas raamprogrammis osalemiseks, tuleb luua osalejakeskne järelevalve ja läbivaatamise mehhanism. Selline mehhanism võimaldaks programmis osalemise võimalusi jooksvalt parandada.
Muudatusettepanek 84 Artikkel 27 a (uus)
	Artikkel 27 a
	Andmebaasid ja elektrooniline andmevahetus
	Komisjon võtab sobivaid meetmeid, et tagada kõigi seitsmenda raamprogrammi alusel rahastatavate kaudsete meetmetega seotud andmete salvestamine ja töötlemine integreeritud andmebaasides ja ühises arvutisüsteemis.
	Komisjon julgustab kõigi ettepanekute ja toetuste haldamist käsitlevate andmete vahetamist elektroonilisel teel.
Muudatusettepanek 85 Artikli 28 lõike 1 sissejuhatav osa
1. Komisjon teeb taotluse korral igale liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks kogu tema valduses oleva vajaliku teabe, mis tal on kaudse meetme raames tehtud töö tulemusel olemas, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:	1. Võttes nõuetekohaselt arvesse artiklit 3 teeb komisjon taotluse korral igale liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks kogu tema valduses oleva vajaliku teabe, mis tal on kaudse meetme raames tehtud töö tulemusel olemas, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:
Muudatusettepanek 86 Artikli 29 lõike 1 sissejuhatav osa
1. Kõik järgmised juriidilised isikud, kes osalevad kaudses meetmes, võivad saada ühenduse rahalist toetust:	(Tõlkija märkus: ei mõjuta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 87 Artikli 29 lõike 2 sissejuhatav osa
2.  Juhul kui osalevad muud rahvusvahelised organisatsioonid kui Euroopa huve esindavad organisatsioonid või kolmandates riikides asutatud juriidilised isikud, võivad nad saada ühenduse rahalist toetust tingimusel, et vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:	2.  Juhul kui osalevad muud rahvusvahelised organisatsioonid kui Euroopa huve esindavad organisatsioonid või kolmandates riikides, mis ei ole assotsieerunud riigid ega rahvusvahelise koostöö partnerriigid, asutatud juriidilised isikud, võivad nad saada ühenduse rahalist toetust tingimusel, et vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud.
Selgitus
Muudatusettepanek ei vaja selgitust.
Muudatusettepanek 88 Artikli 30 lõike 1 esimene lõik
1. Seitsmenda raamprogrammi III lisa a osas sätestatud rahastamiskavade kohaselt põhineb ühenduse rahaline toetus abikõlblike kulude hüvitamisel.	1. Seitsmenda raamprogrammi III lisa a osas sätestatud rahastamiskavade kohaselt seisneb ühenduse rahaline toetus abikõlblike kulude terviklikus või osalises hüvitamises
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 89 Artikli 30 lõike 1 teine lõik
Komisjoni rahaline toetus võib olla kindlasummaliste toetuste vormis, sealhulgas kindlasummaline rahastamine, mis põhineb ühiku maksumusel, või ühekordsed summeeritud väljamaksed, või kombineerida abikõlblike kulude hüvitamisel kindlasummalist rahastamist ja ühekordseid summeeritud väljamakseid. Komisjoni rahalist toetust võib maksta ka stipendiumi või auhinnaraha vormis.	Ühenduse rahaline toetus võib mõnel erijuhul olla kindlasummaliste toetuste vormis, sealhulgas kindlasummaline rahastamine, mis põhineb ühiku maksumusel, või ühekordsete summeeritud väljamaksete vormis, või kombineerida abikõlblike kulude hüvitamist kindlasummalise rahastamise ja ühekordsete summeeritud väljamaksetega. Ühenduse rahalist toetust võib maksta ka stipendiumi või auhinnaraha vormis.
	Konkursikutses täpsustatakse, millist toetuse vormi kasutatakse.
Selgitus
Toetuste vormid peavad ette teada olema. Prognoositavus on väga oluline.
Muudatusettepanek 90 Artikli 30 lõige 2
2. Kuigi ühenduse rahaline toetus arvutatakse kaudse meetme kogukulude tasandil, põhineb see iga osaleja kuluaruandel.	2. Kaudse meetme puhul antav ühenduse maksimaalne rahaline toetus määratakse kindlaks vastavalt iga osaleja poolt teostatavatele tegevustele ning see põhineb iga osaleja hinnangulistel kuludel.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Lisaks pole komisjoni ettepaneku artikli 30 lõige 2, mis käsitleb seda, kuidas arvestada ühenduse rahalist toetust, järjepidev ja vajaks selgitamist täpsema terminoloogia abil (nt "maksimaalne ühenduse rahaline toetus", mis sätestatakse "hinnanguliste kulude" põhjal).
Tuleb märkida, et nimetatud arvestuse peab tegema osaleja iga üksiku osaleja poolt teostatud tegevuste kohta, ühekordsete summeeritud väljamaksete ja kindlasummalise toetuse kasutamise kohta asjaomaste tegevuste rahastamiseks ning asjaomaste kulustruktuuride ja erinevate kaasrahastamise määrade kohta. Seda aluspõhimõtet kohaldatakse iseenesestmõistetavalt ka abikõlblike kulude hüvitamise suhtes vastavalt artiklile 31.
Muudatusettepanek 91 Artikkel 31
1. Osalejad peavad toetusi kaasfinantseerima.	1. Osalejad peavad toetusi kaasfinantseerima.
Abikõlblike kulude hüvitamiseks ettenähtud ühenduse rahalisest toetusest ei või saada tulu.	Abikõlblike kulude hüvitamiseks ettenähtud ühenduse rahalisest toetusest ei või saada kasumit.
2. Meetme rakendamise lõppedes võetakse toetuse maksmisel arvesse esitatud kviitungeid.	2. Meetme rakendamise lõppedes võetakse toetuse maksmisel arvesse saadud tulud vastavalt artikli 33 lõikele 5.
	2 a. Kui tulu, mida saadakse kaudse meetme raames kolmandalt osapoolelt ning mida saab ja haldab üks osaleja, on kaupade või teenuste eest, millest saavad kasu kõik osalejad võrdselt, loetakse see jaotatuks osalejate vahel proportsionaalselt nende abikõlblike kuludega.
3. Et kaudse meetme rakendamiseks taotletud kulud oleksid abikõlblikud, peavad need vastama järgmistele tingimustele:	3. Et kaudse meetme rakendamiseks kantud kulud oleksid abikõlblikud, peavad need iga osaleja puhul vastama järgmistele tingimustele:
(a) kulud peavad olema tegelikud;	a) kulud peavad olema tegelikud;
(b) kulud peavad olema kantud meetme rakendamise jooksul, välja arvatud lõpparuannete puhul, kui need on toetuslepinguga ette nähtud;	b) kulud peavad olema kantud meetme rakendamise jooksul, välja arvatud lõpparuannete puhul, kui need on toetuslepinguga ette nähtud;
(c) kulud peavad olema kindlaks määratud osaleja tavapäraste raamatupidamis- ja halduspõhimõtete ning -tavade kohaselt ning kasutatud ainsa eesmärgiga saavutada kaudse meetme eesmärgid ja kavandatud tulemused vastavalt kokkuhoiu, tõhususe ja mõjususe põhimõtetele;	c) kulud peavad olema kindlaks määratud ja kantud selle riigi tavapäraste raamatupidamispõhimõtete kohaselt, kus juriidiline isik on asutatud, ning vastavalt osaleja kuluarvestustavadele ning tehtud ainsa eesmärgiga saavutada kaudse meetme eesmärgid ja kavandatud tulemused;
(d) kulud peavad olema kirjendatud osaleja raamatupidamisarvestuses ja välja makstud ning kolmandate osapoolte ressursside kasutamise puhul kirjendatud nende kolmandate osapoolte raamatupidamisarvestuses;	d) kulud peavad olema kirjendatud osaleja raamatupidamisarvestuses ja välja makstud ning kolmandate osapoolte ressursside kasutamise puhul kirjendatud nende kolmandate osapoolte raamatupidamisarvestuses;
(e) kulud peavad olema eraldatud abikõlbmatutest kuludest, eriti eristatavatest kaudsetest maksudest, sealhulgas käibemaks, tollimaksud ja võlgnetavad intressid, reservid võimalikeks edaspidisteks kahjudeks või makseteks, vahetuskursilt saadud kahjud ja kuludega seotud kasum kapitalilt, mõne muu ühenduse projektiga seoses deklareeritud, kantud või hüvitatud kulud, võlad ja võla teenindamise kulud, ülekulud ja hoolimatult tekitatud kulud, või mis tahes muudest kuludest, mis ei vasta punktides a–d sätestatud tingimustele.	e) kulud peavad olema eraldatud abikõlbmatutest kuludest, eriti eristatavatest kaudsetest maksudest, sealhulgas tagastatav käibemaks, tollimaksudest ja võlgnetavatest intressidest, reservidest võimalikeks edaspidisteks kahjudeks või makseteks, vahetuskursilt saadud kahjudest ja kapitalituluga seotud kuludest, mõne muu ühenduse projektiga seoses deklareeritud, kantud või hüvitatud kuludest, võlgadest ja võla teenindamise kuludest, ülekuludest ja hoolimatult tekitatud kuludest, või mis tahes muudest kuludest, mis ei vasta punktides a–d sätestatud tingimustele.
Punki a kohaldamisel võib kasutada keskmisi personalikulusid, kui need on kooskõlas osaleja halduspõhimõtete ja raamatupidamistavadega ega erine oluliselt tegelikest kuludest.
Muudatusettepanek 92 Artikkel 32
Otsesed ja kaudsed abikõlblikud kulud	Otsesed ja kaudsed kulud
1. Abikõlblikud kulud peavad koosnema otseselt meetmega seotud kuludest, edaspidi „otsesed abikõlblikud kulud”, ja vajaduse korral kuludest, mida ei saa otseselt meetmega seostada, kuid mis tulenevad meetmega seotud otsestest abikõlblikest kuludest, edaspidi „kaudsed abikõlblikud kulud”.	1. Kulud peavad koosnema otseselt meetmega seotud kuludest, edaspidi „otsesed kulud”, ja vajaduse korral kuludest, mida ei saa otseselt meetmega seostada, kuid mis tulenevad meetmega seotud otsestest kuludest, edaspidi „kaudsed kulud”.
	1 a. Abikõlblikud kulud moodustavad osa otsestest kuludest: otsesed kulud võivad koosneda personali-, reisi- ja elamiskuludest ning muudest erikuludest.
	1 b. Personalikulude hulka kuulub osaleja poolt otseselt palgatud töötajate töötasu ning sellega seotud kulutused.
	Need arvestatakse osaleja aruandluse põhjal vastavalt ajale, mis töötajatel seoses kaudse meetmega tegelikult kulus.
	Osaleja võib arvestada keskmisi personalikulusid või võtta aluseks ühiku maksumuse erinevate personalikategooriate lõikes, tingimusel et need on kindlaks määratud tema harilike kuluarvestustavade kohaselt.
	1 c. Kaudses meetmes osalevate töötajate reisi- ja elamiskulud arvestatakse tegelikult kantud kuludena või tuginedes ühiku maksumusele, tingimusel, et need on kindlaks määratud osaleja harilike kuluarvestustavade või komisjoni kehtestatud ühiku maksumuste kohaselt.
	1 d. Muud erikulud – sealhulgas püsiseadmed, kasutustasud, tarbekaubad, alltöövõtt – on abikõlblikud üksnes siis, kui need on määratletud toetuslepingus.
2. Kaudsete abikõlblike kulude katmiseks võib osaleja valida kindla summa oma otseste abikõlblike kulude kogusummast, välja arvatud alltöövõtuga seotud otsesed abikõlblikud kulud.	2. Kindlasummalist toetust kaudsete kulude katmiseks vähendatakse järk-järgult 60%-lt otseste kulude kogusummast esimesel kolmel aastal (2007–2009) 45%-le aastatel 2010–2012 ning alates aastast 2012 kehtestatakse selleks 30%; kasutatava kindlasummalise toetuse määr määratakse kindlaks esmakordse kohaldamise kuupäeva alusel; kindlasummalisest toetusest kaudsete kulude katmiseks arvatakse välja alltöövõtuga seotud kulud.
3. Toetuslepinguga võib piirata kaudseid abikõlblikke kulusid, kehtestades abikõlblike kulude maksimaalse määra, välja arvatud alltöövõtuga otseselt seotud abikõlblikud kulud, eriti koordineerimis- ja toetusmeetmete ning vajaduse korral teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmete puhul.
Muudatusettepanek 93 Artikkel 33
1. Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse meetmete puhul võib komisjoni rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 50%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.	1. Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse meetmete puhul võib komisjoni rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 50%-ni kõigist abikõlblikest kuludest. Kosmose- ja julgeolekuga seotud uuringute puhul on rahastamise ülemmäär 75%.
Avalik-õiguslike asutuste, kesk- ja kõrgharidusasutuste, teadusasutuste ja VKEde puhul võib see siiski ulatuda maksimaalselt kuni 75%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.	Mittetulunduslike avalik-õiguslike asutuste, kesk- ja kõrgharidusasutuste, teadusasutuste ja VKEde puhul on ühenduse rahaline toetus vähemalt 75% kõigist abikõlblikest kuludest.
2. Tutvustamistegevuse puhul võib komisjoni rahaline toetus ulatuda maksimaalselt 50%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.	2. Tutvustamistegevuse puhul võib komisjoni rahaline toetus ulatuda maksimaalselt 50%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.
3. „Eesliini” teadustegevusi, koordineerimis- ja toetusmeetmeid ning teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmeid toetava tegevuse puhul võib komisjoni rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 100%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.	3. Eesliiniuuringuid, koordineerimis- ja toetusmeetmeid ning teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele ning projekti elluviimisega seotud teadlaste töölevõtmisele suunatud meetmeid toetava tegevuse puhul võib ühenduse rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 100%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.
4. Haldamiseks ja auditeerimistõenditeks ning teisteks tegevusteks, mis ei ole hõlmatud lõigetega 1, 2, ja 3, võib komisjoni rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 100%-ni kõigist abikõlblikest kuludest.	4. Haldustegevuseks (sealhulgas auditeerimistõendid) ning koolitustegevuseks meetmete puhul, mis ei kuulu teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise rahastamiskava alla, koordineerimiseks, koostöövõrkude loomiseks ja tulemuste levitamiseks võib ühenduse rahaline toetus olla maksimaalselt kuni 100% kõigist abikõlblikest kuludest.
Teised esimeses lõigus nimetatud tegevused hõlmavad muu hulgas koolitust meetmetes, mis ei kuulu teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise meetme rahastamisskeemi alla, koordineerimist, koostöövõrkude loomist ja tulemuste levitamist.	Teised esimeses lõigus nimetatud tegevused hõlmavad muu hulgas koolitust meetmetes, mis ei kuulu teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise meetme rahastamisskeemi alla, koordineerimist, koostöövõrkude loomist ja tulemuste levitamist.
5. Lõigete 1–4 kohaldamisel võetakse ühenduse rahalise toetuse kindlaksmääramisel arvesse abikõlblikud kulud, millest on tulud maha arvestatud.	5. Lõigete 1–4 kohaldamisel võetakse ühenduse rahalise toetuse kindlaksmääramisel arvesse abikõlblikud kulud, millest on tulud maha arvestatud.
6. Lõikeid 1–5 kohaldatakse vajaduse korral nende kaudsete meetmete suhtes, kus terve kaudse meetme ulatuses kasutatakse kindlasummalist rahastamist või ühekordseid summeeritud väljamakseid.	6. Lõikeid 1–5 kohaldatakse vajaduse korral nende kaudsete meetmete suhtes, kus terve kaudse meetme ulatuses kasutatakse kindlasummalist rahastamist või ühekordseid summeeritud väljamakseid.
Muudatusettepanek 94 Artikkel 34
Aruandlus ja abikõlblike kulude auditeerimine	Kuluaruandlus
1. Komisjonile esitatakse korrapäraselt tegevusaruandeid, mis käsitlevad abikõlblike kulusid, eelfinantseerimisest saadud intresside ja asjaomase kaudse meetmega seotud tulusid, ning vajaduse korral auditeerimistõend vastavalt finantsmäärusele ja rakenduseeskirjadele.	1. Kõikide kulude, eelfinantseerimisest saadud intresside ja asjaomase kaudse meetmega seotud tulude kohta esitatakse komisjonile korrapäraselt aruandeid.
Kaasfinantseerimise olemasolu seoses asjaomase meetmega tuleb esitada aruandes ning vajaduse korral kinnitada seda meetme lõppedes.	Kaasfinantseerimise olemasolu seoses asjaomase meetmega tuleb esitada aruandes ning vajaduse korral kinnitada seda meetme lõppedes.
	1 a. Alla kahe aasta kestvate kaudsete meetmete puhul nõutakse igalt osalejalt projekti lõpus ainult ühte auditeerimistõendit. Teiste kaudsete meetmete puhul ei ületa auditeerimistõendite arv osaleja kohta kunagi kolme.
	Osalejad, kes taotlevad kaudses meetmes osalemise eest ühenduse rahalist toetust alla 25 000 euro, ei pea auditeerimistõendeid esitama.
2. Avalik-õiguslike asutuste, teadusorganisatsioonide ning kesk- ja kõrgharidusasutuste puhul võib lõikes 1 nõutava auditeerimistõendi väljastada pädev ametiisik.	2. Avalik-õiguslike asutuste, teadusorganisatsioonide ning kesk- ja kõrgharidusasutuste puhul võib lõikes 1 nõutava auditeerimistõendi väljastada pädev ametiisik.
	2 a. Auditeerimistõendeid ei nõuta kaudsete meetmete puhul, mis hüvitatakse üksnes ühekordsete summeeritud väljamaksetena või kindlasummaliste toetustena.
Muudatusettepanek 95 Artikkel 35
Artikkel 35 Pädevusvõrgustikud	välja jäetud
1. Kui tööprogrammis ei ole sätestatud teisiti, antakse ühenduse rahaline toetus pädevusvõrgustikele ühekordse summeeritud väljamaksena, mis arvutatakse vastavalt pädevusvõrgustikuga seotud teadlaste arvule ja meetme kestvusele.
2. Lõike 1 alusel makstava kindlasummalise rahastamisega seotud ühiku määr on 23 500 eurot ühe teadlase kohta aastas. Komisjon kohandab seda summat vastavalt finantsmäärusele ja rakenduseeskirjadele.
3. Tööprogrammis määratakse kindlaks osalejate maksimaalne arv ja vajaduse korral maksimaalne teadlaste arv, mida võib aluseks võtta lõike 1 kohaldamisest tuleneva maksimaalse ühekordse summeeritud väljamakse arvutamisel. Vajaduse korral võib osalejaid siiski olla rahalise toetuse kindlaksmääramiseks seatud maksimumarvust rohkem.
4. Lõike 1 alusel tehtud ühekordne summeeritud väljamakseid tehakse perioodiliste maksetena.
Neid perioodilisi makseid tehakse vastavalt ühise tegevusprogrammi elluviimisele antud hinnangule, mis põhineb konsortsiumiga kokku lepitud ning toetuslepingus kindlaks määratud tulemusindikaatoritel, millega mõõdetakse uurimisressursside ja ‑vahendite integreerimist.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 96 Artikli 36 lõige 1
1. Ühenduse rahaline toetus makstakse osalejatele koordinaatori kaudu.	1. Ühenduse rahaline toetus makstakse osalejatele koordinaatori kaudu. Kui tööprogrammis ei ole sätestatud teisiti, peavad maksed olema täies ulatuses tehtud kuue kuu jooksul pärast ettepaneku valimist.
Selgitus
Ühendus peab ettepanekute esitamise ja ühenduse rahalise toetuse andmise vahelise aja lühendamiseks rakendama kõiki võimalikke meetmeid. Kuus kuud on enam kui piisav aeg ühenduse makse tegemiseks konsortsiumi koordinaatorile või osalejatele, kui ei ole vaja sõlmida konsortsiumikokkulepet.
Muudatusettepanek 97 Artikli 36 lõike 2 esimene lõik
2. Koordinaator peab raamatupidamisarvestust ühenduse rahaliste vahendite kohta, mis võimaldab igal ajal kindlaks teha, kui palju raha on igale osalejale eraldatud.	2. Koordinaator peab raamatupidamisarvestust ühenduse rahaliste vahendite kohta, mis võimaldab igal ajal kindlaks teha, kui palju raha on igale osalejale eraldatud ja millised on olnud konsortsiumi otsused selle omavahelise jaotamise suhtes.
Selgitus
Ühenduse rahalise toetuse jaotamine konsortsiumi liikmete vahel ei ole ainult koordinaatori, vaid konsortsiumi otsustada ja seda tehakse kooskõlas konsortsiumi enda eeskirjadega.
Muudatusettepanek 98 Artikkel 38
Riski vältimiseks kinnipeetud summad	Tagatisfond
1. Sõltuvalt riski tasemest, mis on seotud võimalusega, et ühendusele ei tagastata tagasimaksmisele kuuluvaid summasid, võib komisjon kinni pidada väikese osa igale kaudses meetmes osalejale ettenähtud ühenduse rahalisest toetusest, et katta mis tahes tagasimaksmisele kuuluvaid, kuid osalejate poolt maksmata jäänud summasid.	1. Seitsmenda raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalejad teevad makseid komisjoni hallatavasse tagatisfondi, mis on mõeldud teatud osalejate tehniliste ja/või rahaliste kohustuste täitmatajätmise tõttu tekkida võivate rahaliste riskide katmiseks.
2. Lõiget 1 ei kohaldata:	2. Nimetatud tagatisfondi, mis hakkab toimima seitsmenda raamprogrammi jõustumisel ja mis paigutatakse sobivasse finantsasutusse, finantseeritakse iga kaudse meetme alguses komisjoni tehtavatest maksetest, mis vastavad asjaomases kaudses meetmes osalejatele väljamakstava lõppmakse jaoks kinnipeetavale summale.
(a) avalik-õiguslike asutuste suhtes, juriidiliste isikute suhtes, kelle osaluse kaudses meetmes tagab liikmesriik või assotsieerunud riik, ning kõrg- ja keskharidusasutuste suhtes;
(b) teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmete, „eesliini” teadustegevuse ja uurimisprojektide suhtes, mis on kasulikud konkreetsetele rühmadele, välja arvatud VKEdele suunatud meetmed.
Punktides a ja b mainitud osalejad vastutavad ise oma võlgnevuste eest.
3. Kinnipeetud summad moodustavad seitsmendale raamprogrammi sihtotstarbelise tulu finantsmääruse artikli 18 lõike 2 tähenduses.	3. Tagatisfondi makstud summad ja laekuvad intressid eraldatakse seitsmendale raamprogrammile.
4. Raamprogrammi lõpus hinnatakse summasid, mis on vajalikud möödumata riskide katmiseks. Seda summat ületavad summad hüvitatakse seitsmendale raamprogrammile ja neid loetakse sihtotstarbelisteks tuludeks.	4. Eeldusel, et kaudse meetmega seotud tunnustatud abikõlblikke kulusid on piisavalt, maksab komisjon lõppmakse tegemisel lõikes 2 nimetatud summa välja järgmistele osalejatele:
	– avalik-õiguslikud asutused, juriidilised isikud, kelle osaluse kaudses meetmes tagab liikmesriik või assotsieerunud riik, ning kõrg- ja keskharidusasutused;
	– teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmetes, eesliiniuuringuid käsitlevates meetmetes ning konkreetsete rühmade kasuks – välja arvatud VKEde kasuks – läbi viidud meetmetes osalejad.
	5. Teiste osalejate puhul võtab komisjon tagatisfondist kõik täitmata jäänud sissenõudekorraldustes nimetatud summad. Kinnipeetud summade arvelt väheneb väljamakstav lõppmakse proportsionaalselt tagatisfondi kasutamisega, kusjuures summast, mille võrra lõppmakset vähendatakse, arvatakse maha tagatisfondi teenitud intressid ning see ei tohi ületada 1% ühenduse rahalisest toetusest.
	6. Komisjon võtab vastu ja avaldab tagatisfondi tegevust reguleeriva korra, mis lisatakse toetuslepingusse ja on kooskõlas eelnimetatud põhimõtetega.
	7. Seitsmenda raamprogrammi alla kuuluvate kaudsete meetmete elluviimise lõppedes, kantakse tagatisfondi alles jäänud summad sihtotstarbelise reservina tagasi raamprogrammi, kui õiguslooja ei otsusta teisiti.
Muudatusettepanek 99 Artikli 39 lõike 1 punkt a
(a) koordineerivad ja toetavad meetmed, mis koosnevad riigihankemenetluse suhtes kohaldatavate eeskirjade kohastest ostudest või teenustest;	a) koordineerivad ja toetavad meetmed, mis koosnevad finantsmääruses ja rakenduseeskirjades sätestatud riigihankemenetluse suhtes kohaldatavate eeskirjade kohaste kaupade ja teenuste ostudest;
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 100 Artikli 39 lõige 2
2. Muude kui lõikes 1 viidatud kaudsete meetmete alusel tehtud töö tulemusel saadud teadmised kuuluvad osalejatele, kelle tehtud töö on need teadmised andnud.	2. Muude kui lõikes 1 viidatud kaudsete meetmete alusel tehtud töö tulemusel saadud teadmised kuuluvad osalejale, kelle tehtud töö on need teadmised andnud.
Selgitus
Selle muudatusettepanekuga välditakse sätte igasugust vääriti tõlgendamist, näiteks teadmiste omandi andmist kõigile projektis osalejatele.
Muudatusettepanek 101 Artikkel 40
1. Kui mitu osalejat on teinud ühiselt töö, mille alusel on saadud teadmised, ja kui nende osa selles töös ei saa kindlaks määrata, kuuluvad need teadmised neile ühiselt.	1. Kui mitu osalejat on teinud ühiselt töö, mille alusel on saadud teadmised, ja kui nende osa selles töös ei saa kindlaks määrata, kuuluvad need teadmised neile ühiselt.
	Sellistel juhtudel sõlmivad asjaomased osalejad omavahel ühisomandi jagamist reguleeriva ühisomandiõiguse kokkuleppe. Kokkulepe reguleerib ka nimetatud teadmiste ühisomandi kasutamist, mis peab toimuma õiglastel ja mõistlikel tingimustel ning olema kooskõlas käesoleva määruse ja toetuslepingu sätetega.
2. Kui ühise omandi jagamist ja kasutamistingimusi puudutavat ühisomandiõiguse kokkulepet ei ole sõlmitud, on igal ühisomanikul õigus teiste ühisomanike eelneva teavitamise ning õiglase ja mõistliku hüvitise korral anda kolmandatele pooltele lihtlitsentse, ilma mis tahes õigusteta anda all-litsentse järgmistel tingimustel:	2. Komisjon võib koostada kooskõlas käesoleva määrusega ühisomandiõiguse kokkuleppe näidise.
(a) teisi ühisomanikke peab eelnevalt teavitama;
(b) teistele ühisomanikele tuleb pakkuda õiglast ja mõistlikku hüvitist.
Muudatusettepanek 102 Artikli 41 esimene lõik
Konkreetsete rühmade kasuks teostatud kaudsete meetmete suhtes ei kohaldata artikli 39 lõiget 2 ja artikli 40 lõiget 1. Sellistel juhtudel kuuluvad saadud teadmised ühiselt kaudsest meetmest kasu saavale konkreetsele rühmale, kui kõnealused osalejad ei ole kokku leppinud teisiti.	Otsuse nr .../... (mis käsitleb seitsmendat raamprogrammi) III lisa 6. jao a osas määratletud konkreetsete rühmade kasuks teostatud kaudsete meetmete suhtes ei kohaldata artikli 39 lõiget 2 ja artikli 40 lõiget 1. Sellistel juhtudel kuuluvad saadud teadmised ühiselt kaudsest meetmest kasu saavale konkreetsele rühmale, kui kõnealused osalejad ei ole kokku leppinud teisiti.
Selgitus
Õiguskindluse jaoks tuleks artiklis 41 nimetatud konkreetsed rühmad selgelt tuvastada, viidates raamprogrammi III lisa vastavale osale.
Muudatusettepanek 103 Artikli 41 teine lõik
Kui saadud teadmiste omanikud ei ole nimetatud rühma liikmed, tagavad teadmiste omanikud, et nimetatud rühmale antakse kõik vajalikud õigused neile teadmistele, mis on nõutavad teadmiste kasutamiseks ja levitamiseks vastavalt toetuslepingu tehnilisele lisale.	Kui saadud teadmiste omanikud ei ole nimetatud rühma liikmed, tagavad teadmiste omanikud, et nimetatud rühmale antakse neile teadmistele ainuõigused, mis on nõutavad teadmiste kasutamiseks ja levitamiseks vastavalt toetuslepingu tehnilisele lisale.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 104 Artikkel 42
1. Kui osaleja annab üle teadmiste omandiõiguse, annab ta allakirjutanule üle oma toetuslepingust tulenevad kohustused, eriti need, mis puudutavad kasutusõiguste andmist, levitamist ja teabe kasutamist.	1. Kui osaleja annab üle teadmiste omandiõiguse, annab ta uuele valdajale üle käesolevast määrusest, toetuslepingust ja konsortsiumikokkuleppest tulenevad kohustused nimetatud teadmiste suhtes, sealhulgas kohustuse anda need edasi igale järgnevale valdajale.
	1 a. Teadmised on kättesaadavad ka nende teadmiste saamiseks vaja läinud töö teostanud osalejate sidusüksustele, kui sidusüksus:
	a) on asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis;
	b) annab vastastikuse kasutusõiguse oma käsutuses oleva taustteabe suhtes, mida on vaja teadmiste kasutamiseks;
	c) täidab vastavalt artiklile 3 konfidentsiaalsusalaseid kohustusi.
2. Lähtudes oma konfidentsiaalsusega seonduvatest kohustustest peab osaleja kasutusõiguse edasiandmisel sellest eelnevalt teatama teistele samas meetmes osalejatele koos piisava teabega teadmiste uue omaniku kohta, et võimaldada neil teostada oma toetuslepingu järgseid kasutusõigusi.	2. Kasutusõiguse edasiandmisel peab osaleja sellest eelnevalt teatama teistele samas meetmes osalejatele koos piisava teabega teadmiste uue omaniku kohta, et võimaldada neil teostada oma toetuslepingu järgseid kasutusõigusi.
Teised kasutajad võivad siiski kirjaliku kokkuleppega loobuda oma õigustest eelnevale individuaalsele teavitamisele kasutusõiguse üleminemisel kindlaks määratud kolmandale osapoolele.	Teised kasutajad võivad siiski kirjaliku kokkuleppega loobuda oma õigustest eelnevale individuaalsele teavitamisele kasutusõiguse üleminemisel kindlaks määratud kolmandale osapoolele.
3. Pärast eelnevat teavitamist vastavalt lõike 2 esimesele lõigule võivad teised osalejad keelduda omandiõiguse üleandmisega nõustumast põhjendusel, et see kahjustab nende kasutusõigusi.
Kui teised osalejad suudavad tõendada, et see kahjustab nende kasutusõigusi, ei toimu kavandatud üleandmine enne, kui asjaomased osalejad on omavahel kokkuleppele jõudnud.
4. Vajadusel võib toetuslepinguga ette näha lisanõude teavitada komisjoni eelnevalt igast kavandatavast omandiõiguse üleandmisest mis tahes kolmandale osapoolele.	4. Vajadusel võib toetuslepinguga ette näha lisanõude teavitada komisjoni eelnevalt igast kavandatavast omandiõiguse üleandmisest kolmandale osapoolele või ainulitsentsi andmisest teadmiste kasutamiseks toetuslepingus kindlaks määratud olukordades, kus sellist üleandmist või ainulitsentsi andmist võib pidada Euroopa majandusliku konkurentsivõime tugevdamise eesmärgiga vastuolus olevaks.
Muudatusettepanek 105 Artikkel 43
Teadmiste puhul võib komisjon olla vastu omandiõiguse üleandmisele või lihtlitsentsi andmisele sellises kolmandas riigis asutatud juriidilisele isikule, mis ei ole ühinenud seitsmenda raamprogrammiga, kui komisjon leiab, et see ei ole kooskõlas Euroopa majanduse konkurentsivõime arendamise huvide või eetiliste põhimõtetega.	Komisjon võib ühe kuu jooksul pärast kirjaliku teate saamist teadmiste omandiõiguse üleandmise või ainulitsentsi andmise kohta sellises kolmandas riigis asutatud juriidilisele isikule, mis ei ole ühinenud seitsmenda raamprogrammiga, esitada vastuväite, kui ta leiab, et see ei ole kooskõlas Euroopa majanduse konkurentsivõime arendamise huvide või eetiliste põhimõtetega. Komisjon koostab juhise sellistes olukordades käitumiseks.
Sellistel juhtudel toimub omandiõiguse üleandmine või lihtlitsentsi andmine ainult juhul, kui komisjon on kindel, et rakendatakse sobivaid turvameetmeid.	Sellistel juhtudel toimub omandiõiguse üleandmine või ainulitsentsi andmine siis, kui komisjon ja vastav osaleja on nende toimumise õiglastes ja mõistlikes tingimustes kokku leppinud.
Selgitus
Vaja on määratleda ajavahemik, mille jooksul komisjon võib esitada vastuväited omandiõiguse üleandmise või ainuõiguste andmise kohta, et tagada tõhusus ja vältida segadust sellega, kas komisjon võib õiguste üleminekule vastu olla ka kauges tulevikus.
Muudatusettepanek 106 Artikli 44 lõige 1
1. Kui teadmisi saab rakendada tööstuses või kaubanduses, tagab omanik nende nõuetekohase ja tõhusa kaitse kooskõlas asjakohaste õigusnormidega ning võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomases kaudses meetmes osalejate õigustatud huve, eriti ärihuve.	1. Kui teadmisi saab rakendada tööstuses või kaubanduses, tagab omanik nende nõuetekohase ja tõhusa kaitse kooskõlas asjakohaste õigusnormidega ning võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomases kaudses meetmes osalejate õigustatud huve, eriti ärihuve. Kui tulemusi ei saa rakendada tööstuses või kaubanduses, tagab omanik nende piisava kaitse nii, et see ei takista levitamist ega uuendustegevust.
Kui osaleja viitab õigustatud huvidele, peab ta kõigil juhtudel näitama, et need kannataksid põhjendamatult suurel määral.	Kui osaleja viitab õigustatud huvidele, peab ta kõigil juhtudel näitama, et need kannataksid põhjendamatult suurel määral.
Selgitus
Uurimistulemuste levitamise ja kaitsmise vahel tuleb saavutada tasakaal, et patendikaitse oleks täielik ja sellega ei manipuleeritaks monopolistlikel eesmärkidel, mis takistaks uuendustegevust.
Muudatusettepanek 107 Artikli 44 lõike 2 esimene lõik
Kui osaleja ei kaitse oma teadmisi ja ei anna neid üle teisele osalejale kooskõlas artikli 42 lõigetega 1 ja 2, ei tohi aset leida mingit levitamist enne, kui komisjoni on teavitatud.	Kui osaleja ei kaitse oma teadmisi, mida saab rakendada tööstuses või kaubanduses, ega anna neid üle teisele osalejale kooskõlas artikli 42 lõigetega 1 ja 2, ei tohi aset leida mingit levitamist enne, kui komisjoni on teavitatud.
Muudatusettepanek 108 Artikli 44 lõike 2 teine lõik
Sellisel juhul võib komisjon asjaomase osaleja nõusolekul võtta selle teadmise enda omandisse ja rakendada meetmeid selle piisavaks ja tõhusaks kaitsmiseks. Osaleja võib keelduda nõusolekut andmast üksnes juhul, kui ta suudab tõestada, et tema õigustatud huve võidakse põhjendamatult suurel määral kahjustada.	Sellisel juhul võib komisjon asjaomase osaleja nõusolekul võtta selle teadmise enda omandisse ja rakendada meetmeid selle piisavaks ja tõhusaks kaitsmiseks.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 109 Artikli 46 lõige 2
2. Iga osaleja tagab, et tema omanduses olevaid teadmisi levitatakse nii kiiresti kui võimalik. Kui osalejad teadmisi ei levita, võib seda teha komisjon.	2. Iga osaleja tagab, et tema omanduses olevaid teadmisi levitatakse nii kiiresti kui võimalik. Kui osaleja pole kolme aasta jooksul alates ühenduse toetust saanud projekti lõpetamisest teadmisi levitanud, võib seda teha komisjon.
Selgitus
Määruses tuleb selgelt määratleda, mis etapis on komisjonil õigus ise teadmisi levitada.
Muudatusettepanek 110 Artikli 46 lõige 3
3. Levitamistegevus peab sobituma vajadusega kaitsta intellektuaalomandi õigusi, konfidentsiaalsust ja teadmiste omaniku õigustatud huve.	3. Teadmiste kaitsmiseks ja potentsiaalseks kaitsmiseks peab levitamistegevus olema kooskõlas intellektuaalomandi õigustega, konfidentsiaalsuskohustustega ja teadmiste omaniku õigustatud huvidega.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 111 Artikli 46 lõike 4 teine lõik
Pärast teavitamist võib iga osaleja keelduda sellega nõustumast, kui ta leiab, et see kahjustab tema teadmistega seotud õigustatud huve ebaproportsionaalsel määral. Sellisel juhul võib levitamine toimuda ainult juhul, kui tarvitusele võetakse vajalikud meetmed nende õigustatud huvide kaitseks.	Pärast teavitamist võib iga osaleja osalejate vahel sõlmitud konsortsiumikokkuleppes või mis tahes muus kirjalikus kokkuleppes määratud ajavahemiku jooksul keelduda sellega nõustumast, kui ta leiab, et see kahjustab tema teadmiste või taustteabega seotud õigustatud huve ebaproportsionaalsel määral. Sellisel juhul võib levitamine toimuda ainult juhul, kui tarvitusele võetakse vajalikud meetmed nende õigustatud huvide kaitseks, kusjuures asjaomased osalejad võtavad kõnealused meetmed viisil, mis võimaldab õigeaegset avaldamist.
Muudatusettepanek 112 Artikli 46 lõike 4 teine a lõik (uus)
	Projektide koordinaatorid edastavad komisjonile teabe avalikuks levitamiseks sobilike tulemuste kohta.
Muudatusettepanek 113 Artikkel 47
"Eesliini“ teadustegevuse puhul tagavad osalejad teadmiste aktiivse levitamise, võttes arvesse intellektuaalomandi kaitsmise vajadust, teadmiste kiirest levikust saadavat tulu, konfidentsiaalsust ja osalejate õigustatud huve.	Eesliiniuuringute puhul tagavad osalejad teadmiste aktiivse levitamise, võttes arvesse intellektuaalomandi kaitsmise vajadust, teadmiste kiirest ja juurdepääsu võimaldavast levikust saadavat tulu, konfidentsiaalsust ja osalejate õigustatud huve.
Muudatusettepanek 114 Artikkel 48
Osalejad võivad kirjalikus kokkuleppes määratleda taustteabe, mida on vaja kaudse meetme teostamiseks, ning vajaduse korral osa taustteabest välja jätta.	Osalejad võivad konsortsiumikokkuleppes määratleda taustteabe, mida on vaja kaudse meetme teostamiseks.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 115 Artikli 49 lõige 2
2.  Kasutusõigustega ei kaasne õigust anda välja all-litsentse, kui teadmiste või taustteabe omanikuga ei ole teisiti kokku lepitud.	2. Kasutusõigustega ei kaasne õigust anda välja all-litsentse, kui teadmiste või taustteabe omanikuga ei ole teisiti kokku lepitud. All-litsentse võib anda sidusüksustele, samasse kontserni kuuluvatele ettevõtetele ja ettevõtetele, kelle emaettevõtja asub Euroopas.
Selgitus
Selles artiklis tuleks arvestada, et suurtes kontsernides kuuluvad intellektuaalomandiõigused tavaliselt valdusettevõtetele või ettevõtetele, kelle ülesanne on hoida ja hallata kontserni intellektuaalomandiõigusi; sellele vastavalt kasutavad Euroopas asuva emaettevõttega kontserni ettevõtted kontserni intellektuaalomandiõigusi kontsernisiseste litsentside ja all-litsentside alusel; sellepärast takistaks kasutusõiguste all-litsentside sidusüksustele andmise keelamine kontsernidele käesoleva määrusega antavate kasutusõiguste kohast kasutamist.
Muudatusettepanek 116 Artikli 49 lõige 5
5. Samas kaudses meetmes osalejad teavitavad teineteist viivitamata kõigist taustteabe kasutusõigusega seotud piirangutest või muudest piirangutest, mis võivad oluliselt mõjutada kasutusõiguste andmist.	5. Ilma, et see piiraks artiklite 50 ja 51 ning asjaomase toetuslepingu sätteid, teavitavad samas kaudses meetmes osalejad teineteist viivitamata kõigist taustteabe kasutusõigusega seotud piirangutest või muudest piirangutest, mis võivad oluliselt mõjutada kasutusõiguste andmist.
Muudatusettepanek 117 Artikli 50 lõike 1 esimene lõik
1. Samas kaudses meetmes osalejatele on tagatud õigus kasutada teadmisi, kui neid teadmisi vajatakse oma töö tegemiseks selle kaudse meetme raames.	1. Samas kaudses meetmes osalejatele ja nende sidusüksustele on tagatud õigus kasutada teadmisi, kui neid teadmisi vajatakse oma töö tegemiseks selle kaudse meetme raames.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 118 Artikli 50 lõike 2 esimene lõik
2. Samas kaudses meetmes osalejatele on tagatud õigus kasutada taustteavet, kui seda taustteavet vajatakse oma töö tegemiseks selle kaudse meetme raames tingimusel, et asjaomasel osalejal on õigus neid anda.	2. Samas kaudses meetmes osalejatele ja nende sidusüksustele on tagatud õigus kasutada taustteavet, kui seda taustteavet vajatakse oma töö tegemiseks selle kaudse meetme raames tingimusel, et asjaomasel osalejal on õigus sellist kasutamist võimaldada.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 119 Artikli 50 lõike 2 teine lõik
Sellised kasutusõigused antakse ilma kasutustasuta, kui kõigi osalejate vahel ei ole enne toetuslepingu sõlmimist teisiti kokku lepitud.	Sellised kasutusõigused antakse ilma kasutustasuta, kui kõigi osalejate vahel ei ole konsortsiumikokkuleppes teisiti kokku lepitud.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.
Muudatusettepanek 120 Artikkel 51
1. Samas kaudses meetmes osalejatel on õigus kasutada teadmisi, kui seda vajatakse selleks, et kasutada oma teadmisi.	1. Samas kaudses meetmes osalejatel on õigus kasutada teadmisi. Kui toetuslepingus ei ole see eraldi sätestatud, on sidusüksustel samasugune õigus kasutada teadmisi.
Vastavad kasutusõigused antakse õiglastel ja mõistlikel tingimustel või ilma kasutustasuta.	Vastavad kasutusõigused antakse õiglastel ja mõistlikel tingimustel või ilma kasutustasuta.
2. Samas kaudses meetmes osalejatele on tagatud õigus kasutada taustteavet, kui seda vajatakse oma taustteabe kasutamiseks, tingimusel et asjaomasel osalejal on õigus neid anda.	2. Samas kaudses meetmes osalejatele ja nende sidusüksustele on tagatud õigus kasutada taustteavet, kui seda vajatakse teadmiste kasutamiseks, tingimusel et asjaomasel osalejal on õigus seda anda.
Vastavad kasutusõigused antakse õiglastel ja mõistlikel tingimustel või ilma kasutustasuta.	Vastavad kasutusõigused antakse toetuslepingus sätestatud tingimustel.
3. Lõike 1 või 2 alusel võib kasutamisõigusi nõuda kuni ühe aasta jooksul pärast:	3. Lõike 1 või 2 alusel võib kasutusõigusi taotleda kuni ühe aasta jooksul pärast kaudse meetme lõppemist. Projektist ennetähtaegselt lahkuv osaleja võib taotleda teistelt osalejatelt kasutusõigusi vaid ühe aasta jooksul pärast oma lahkumist ja pärast:
(a) kaudse meetme lõppemist;	a) kaudse meetme lõppemist;
(b) taustteabe või teadmiste omaniku osalemise lõppemist.	b) taustteabe või teadmiste omaniku osalemise lõppemist.
Asjaomased osalejad võivad siiski kokku leppida erinevas ajapiirangus.	Asjaomased osalejad võivad siiski kokku leppida erinevas ajapiirangus.
4. Kui kõik omanikud sellega nõustuvad, antakse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse teostajale kokkulepitud õiglastel ja mõistlikel tingimustel saadud teadmiste kasutusõigus, et viimane saaks jätkata edasist uurimistegevust.	4. Kui kõik omanikud sellega nõustuvad, antakse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse teostajale kokkulepitud õiglastel ja mõistlikel tingimustel saadud teadmiste kasutusõigus, et viimane saaks jätkata edasist uurimistegevust.
5. Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse teostajad annavad tasuta kasutusõiguse taustteabe jaoks, mida on vaja kaudses meetmes loodud teadmiste kasutamiseks.	5. Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse teostajad annavad tasuta või enne toetuslepingu allkirjastamist kokku lepitud õiglastel ja mõistlikel tingimustel kasutusõiguse taustteabe jaoks, mida on vaja kaudses meetmes loodud teadmiste kasutamiseks.
Muudatusettepanek 121 Artikli 52 lõige 1
1. „Eesliini” teadustegevuse puhul ei nõuta teadmiste ja taustteabe rakendamise või kasutamise kasutusõiguste eest kasutustasu, olenemata artiklitest 50 ja 51.	välja jäetud
Selgitus
Kuna eesliiniuuringud ei ole täpselt määratletud, jääb ka selle lõike ulatus ebaselgeks.
Muudatusettepanek 122 Artikli 53 lõige 1
1. Ühendus võib anda Euroopa Investeerimispangale (EIB) toetust, et katta riske, mis on seotud laenudega, mida EIB on andnud seitsmenda raamprogrammis raames püstitatud teadustöö eesmärkide toetamiseks (riskijagamisrahastu).	1. Ühendus võib anda Euroopa Investeerimispangale (EIP) toetust, et osaleda otsuse nr …/… (mis käsitleb seitsmendat raamprogrammi) III lisa b osas määratletud nõukogu ja Euroopa Parlamendi otsuste alusel rakendatavatele meetmetele ette nähtud laenude ja tagatiste rahastamiseks vahendite ja kapitali eraldamises (riskijagamisrahastu).
Muudatusettepanek 123 Artikli 53 lõige 2
2. EIB annab neid laene kooskõlas õigluse, läbipaistvuse, erapooletuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.	2. Võttes arvesse komisjoni üldisi suuniseid ja põhimõtteid, mida toetuslepingute suhtes kohaldatakse, annab ja haldab EIP neid laene ja tagatisi kooskõlas oma eeskirjadega.
Muudatusettepanek 124 Artikli 53 lõige 3
3. Komisjonil on õigus esitada vastuväiteid riskijagamisrahastu kasutamise kohta teatud laenude jaoks; vastavad tingimused määratakse kindlaks toetuslepingus kooskõlas tööprogrammiga.	3. Komisjonil on õigus esitada vastuväiteid riskijagamisrahastusse tehtud ühenduse rahalise toetuse kasutamise kohta teatud meetmete ja tagatiste jaoks; vastavad tingimused määratakse kindlaks ühenduse ja EIPi vahelise kokkuleppega, millega kehtestatakse üksikasjalikud tingimused ühenduse rahalise toetuse suhtes.

Muudatusettepanek 125

Artikkel 53 a (uus)

	Artikkel 53 a
	Komisjoni aruanne
	Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles näidatakse:
	a) taotlejate arv lõppenud aastal;
	b) edukate taotluste arv konkursside ja rahastatavate asutuste kohta;
	c) menetluse keskmine kestus – alates konkursikutse avaldamisest kuni, vastavalt olukorrale, rahalise toetuse lepingu sõlmimise või rahalise toetuse andmise otsuse vastuvõtmiseni – konkursside ja rahastatavate asutuste kohta;
	d) lõpphindamise ja lõppmakseni kuluv keskmine aeg.

Selgitus

Arvestades menetluse pikkust, on aruandlus väga oluline menetluse täiustamiseks. See loob võimaluse saada tööprogrammi ja selle elluviimise võrdlemise teel olukorrast head ülevaadet.

Muudatusettepanek 126 IV a peatükk (uus)
	IV a peatükk
	Sünergia
	Artikkel 53 a
	Sünergia fondide vahel
	Teadusuuringute eest vastutav volinik ja regionaalpoliitika eest vastutav volinik kohtuvad korra aastas, et määrata kindlaks, kuidas tugevdada sünergiat seitsmenda raamprogrammi, ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide vahel.
Selgitus
Kuigi vastastikuse täiendamise vajadust rõhutatakse kõigis komisjoni dokumentides, viidatakse harva sellele, kuidas seda saavutada ja kes selle eest vastutab. Teadusuuringute ja regionaalpoliitika volinik peaksid vastutama seda tagavate protsesside eest.
Muudatusettepanek 127 Artikli 54 lõige 1 a (uus)
	1 a. Komisjon koostab hiljemalt 2010. aastal käesoleva määruse vahehindamise ja esitab vajaduse korral ettepanekuid selle muutmiseks.
Selgitus
Muudatusettepaneku pakkus välja Euroopa Kontrollikoda ja selle esitas ITRE komisjoni esimees hääletuse hõlbustamiseks.

• [1]  ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Euroopa tasandi teadustegevusel on vaieldamatult lisaväärtus. Selle juures kasutatakse ära erinevat sünergiat: vahendite koondamine hulgal, mis on piisav teatud kriitilise massi saavutamiseks, teadustöö pädevuse suurendamine Euroopa tasandil ja rahvusvahelise koostöö raames toimiva konkurentsi abil, nn katalüüsiefekt riiklike algatuste suhtes ning liikmesriikide teadustegevuse taseme parandamine.

Kuues raamprogramm, mis lõppeb käesoleval aastal, põhjustas Euroopa teadusringkondade märgatava aktiviseerumise. Komisjoni esitatud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi ettepanek, mida praegu parlamendis arutatakse, on juba käimasolevate tegevustega tihedalt seotud ja loob uue ambitsioonika raamistiku aastateks 2007–2013.

Komisjoni ettepaneku uus struktuur ja sisu põhinevad kahel põhimõttel: järjepidevus ja innovatsioon.

Järjepidevus kuuenda raamprogrammi suhtes on tagatud eelkõige eriprogrammiga "koostöö", milles on määratletud 9 esmatähtsat teemat, ehkki "julgeolek ja kosmos" on uus lisandus.

Innovatsioon on ühest küljest seotud nelja eriprogrammiga – "Koostöö", "Ideed", "Inimesed", "Võimekus" –, mis esmakordselt struktureerivad sidusalt Euroopa teadusruumi, aga eelkõige on seitsmenda raamprogrammi puhul peamiseks uuenduseks Euroopa Teadusnõukogu loomine. Olukord, kus nn eesliiniuuringud kuulusid eranditult liikmesriikide pädevusse, ei saanud enam jätkuda.

Raportööril ei jää siiski üle muud kui väljendada oma halvakspanu asjaolu suhtes, et ambitsioonidega, mida Euroopa Liidu institutsioonid juba kaua aega väljendanud on, ei kaasne piisava hulga rahaliste vahendite eraldamist. Seitsmenda raamprogrammi eelarve vähendamine komisjoni ettepaneku suhtes ligikaudu kolmandiku võrra jääb märkima järjekordset kasutamata võimalust Euroopa tulevase konkurentsivõime tagamiseks.

Seitsmenda raamprogrammi toimimise ja rakendamise parandamine

Ettepanek, millega määratletakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad, järgib üldjoontes ülalnimetatud lähenemisviisi. Ettepanekus võetakse üldjoontes üle kuuenda raamprogrammi osalemiseeskirjad (järjepidevus), lisades samas mitmeid uusi sätteid (innovatsioon).

Raportööri hinnangul on komisjoni ettepanek tervikuna tervitatav, sest see kujutab endast olulist sammu edasi seoses lihtsustamisvajadusega ning on piisavalt paindlik, et võimaldada tõhusat ja läbipaistvat rakendamist. Arvestatud on suure osaga Marimoni raporti ning kontrollikoja 2004. aasta aruande ettepanekutest.

Siiski on peamistes küsimustes – paindlikkus, lihtsustamine, ratsionaliseerimine – soovitatav minna veelgi kaugemale. Oma töödokumendis tunnistab komisjon, et lihtsustamine ja ratsionaliseerimine on seitsmenda teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammiga seotud teadusuuringute õnnestumiseks hädavajalik. Soovitud eesmärgi saavutamiseks ei pea lihtsustamine olema seotud üksnes haldusmenetluste ja rahastamiseeskirjadega, vaid ka raamprogrammi ja teadusprojektide haldamise ratsionaliseerimisega.

Esimeste muudatusettepanekutega peetakse silmas just seda ning nende eesmärk on tekitada arutelu sellistel teemadel nagu koordinaatori roll ja volitused, kuluaruandlusmudelid, hindamiskriteeriumid jne. Osa muudatusettepanekute eesmärk on täpsustada teatud mõisteid, mis võivad küsimusi tekitada, nagu "väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted", ning nende suhtes kohaldatavat erimäära, et see ei põhjustaks lisaprobleeme. Kehtivat VVEde määratlust on raske rakendada, sest see tugineb komplektsetele mõistetele. Samas võib see, kui VVE staatust läbirääkimiste käigus – ja veel igal aastal – üle vaadatakse, muuta haldustoiminguid liiga keeruliseks ning pikendada lepingutega seotud läbirääkimiste pidamiseks ja aruannete heakskiitmiseks vajaminevat aega. Hindamiseks ja lepingutega seotud läbirääkimiste pidamiseks kulub sageli liiga palju aega, mis võib mõnikord takistada VVEde osalemist. Teadusuuringute ja arendustegevuse 75% rahastamismäär on väga oluline, kuid tähelepanu tuleb pöörata ka teistele aspektidele. Samuti on väga oluline see, kui suur on kaudsete kulude katmiseks rakendatava kindlasummalise rahastamise protsent. Sel põhjusel on tehtud ettepanek suurendada kindlasummalist toetust, mis praegu on 20%.

VVEd ise soovivad selgelt osalemistingimuste lihtsustamist, ehkki nad on teadlikud, et rahvusvahelised teadusprojektid on juba oma loomult keerukad.

Teisest küljest näib raportöörile, et teatud hulka erinevaid aspekte on käsitletud üldsõnaliselt, mis jätab tööprogrammide ja konkursside korraldamise suhtes suure ebakindluse. Konkurssidel peavad olema täpsed eesmärgid ja need peavad olema suunatud kindlale sihtrühmale, et osalejad ei kandideeriks asjatult. Ühest küljest lihtsustaks see komisjoni talituste ülesannet, teisest küljest hoiaks ära pettumuse ja rahulolematuse, mida võib tekitada edukate pakkumiste vähesus.

VVEde teadus- ja arendustegevuse toetamine senisest suuremal määral on kiiduväärt algatus, mida tuleb asjakohaste eeskirjade ja kontrolli abil ellu viia. Selleks on vaja selgeid ja arusaadavaid osalemiseeskirju ning nende selget ja arusaadavat rakendamist komisjoni talituste poolt.

Võttes arvesse seitsmendale raamprogrammile eraldatud vahendite piiramist, nõuavad arutelu ka rahastamise määr ja rahastatavate projektide hulk. Ühise tagatismehhanismi abil teostatava solidaarse vastutusega seotud riskide jagamine ei tohiks moodustada rohkem kui 1% projektide rahastamise määrast ning selle kasutamata jätmise korral, tuleks see projekti lõppedes tagastada kasutamiseks vastava esmatähtsa teema alusel.

Võttes arvesse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) kestust, tuleks osalemiseeskirjade suhtes näha ette vahehindamine.

Kokkuvõte

Osalemiseeskirjad moodustavad õigusliku raamistiku, millel on oma piirangud. On äärmiselt oluline, et kavandatavad meetmed oleksid selged ja sidusad ning osalejatele oleks tagatud vajalikud selgitused. Teisisõnu võib tekkida oht, et kõige innovatiivsemate uurimisprojektide autorid ei pruugigi raamprogrammi alusel rahastamist taotleda, vaid otsivad rahastamisallikaid mujalt.

Samuti on oluline usaldada teadlaskonda ja julgustada noori alustama teadlase karjääri. See eeldab, et juhul, kui üksikud teadlased või teadlaste rühmad osalevad oma projektidega raamprogrammis, tuleb eeldada, et nad kasutavad eraldatud avalikke vahendeid parimal viisil. Teadusuuringute puhul ei ole tulemuste saavutamine kunagi tagatud.

(COD)

eelarvekomisjoNI ARVAMUS (23.6.2006)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad
(KOM(2005)0705 – C6‑0005/2006 – 2005/0277(COD))

Arvamuse koostaja: Marilisa Xenogiannakopoulou

am

LÜHISELGITUS

1. Ettepaneku põhielemendid

Seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade ettepanek põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 167, millega nähakse komisjoni mitmeaastase teadusuuringute raamprogrammi elluviimiseks ette eeskirjade vastuvõtmine ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide osavõtu ning uurimistulemuste levitamise kohta. Need eeskirjad määravad raamprogrammis osaleda soovivate juriidiliste isikute õigused ja kohustused ning kehtestavad osalemisest tuleneva töö tulemuste kasutamise ja levitamise põhimõtted.

Ettepanek koosneb neljast peatükist:

· sissejuhatavad sätted (teema, mõisted ja konfidentsiaalsus);

· kaudsetes meetmetes osalemine (osalemise miinimumtingimused, menetluslikud aspektid, sh minimaalne osalejate hulk, nende tegevuskoht, esitatud ettepanekute hindamine, rakendamine ja toetuslepingud, projektide ja programmide järelevalve, ühenduse rahaline toetus: abikõlblikkus ja toetuste vormid, kulude hüvitamise ülemmäärad, maksed, jaotamine, tagastamine ja garantiid);

· levitamist, kasutamist ja kasutusõigusi käsitlevad eeskirjad (omandiline kuuluvus, kaitse, avaldamine, levitamine ja kasutamine, taustteabe kasutamisõigused);

· Euroopa Investeerimispank: ettepaneku järgi võib ühendus anda Euroopa Investeerimispangale (EIB) toetust, et katta riske, mis on seotud laenudega, mida EIB on andnud seitsmenda raamprogrammi raames püstitatud teadustöö eesmärkide toetamiseks (riskijagamisrahastu).

2. Arvamuse koostaja märkused

· On tähtis, et käesolev ettepanek on kooskõlas finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjade ning uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi eeskirjade sätetega. Finantsmäärus on samasugune määrus nagu iga teine sektorit käsitlev määrus ning seetõttu on nad õiguslikult samal tasandil.

· Käesoleva raamprogrammi ajamahukat rahastamismenetlust tuleks igal võimalusel vältida. Vastavalt Euroopa Kontrollikoja eriaruandele nr 1/2004 viienda raamprogrammi (1998–2002) kaudsete teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse meetmete haldamise kohta kulub pärast seda, kui komisjon on dokumendid kätte saanud, lepingu allkirjastamiseni keskmiselt 263 kalendripäeva. See seab kahtluse alla ka aastasuse põhimõtte[1].

· Võimalusel tuleb vältida pikka eelrahastamist osalejate poolt. Eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ei tule sellega sageli toime.

· Hädasti on vaja menetlust lihtsustada. Arvamuse koostaja teeb seetõttu ettepaneku luua taotluste esitamiseks andmebaas.

Ettepanek võtta vastu määrus

Komisjoni ettepanek[2]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 13 a (uus)
	(13 a) Komisjon peab rakendama seitsmendat raamprogrammi kooskõlas ühtse sisekontrolli raamistiku põhimõtetega.
Selgitus
Kontrollimine peaks toimuma ühiste standardite alusel ja koordineeritult, et vältida asjatut dubleerimist. Kontrollimise kogukulu peaks olema proportsionaalne tuluga, mida see nii rahalises kui ka poliitilises mõttes annab.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 15 a (uus)
	(15 a) Maksed sooritatakse võimalikult kiiresti, et osalejatepoolne eelrahastamine oleks minimaalne.
Selgitus
Kuna maksete sooritamiseks kulub kaua aega, mida tunnistab ka komisjon ise, on instituudid sageli sunnitud paljusid kuluartikleid projekti eelarvest eelrahastama. Eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ei saa endale sageli selliseid kulutusi lubada.
Muudatusettepanek 3 Artikli 14 sissejuhatav lõik
Komisjon ei avalda konkursikutseid järgneva osas:	Kooskõlas finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjadega ei avalda komisjon konkursikutseid järgneva osas:
Selgitus
On tähtis, et käesoleva ettepaneku sätted on kooskõlas finantsmäärusega.
Muudatusettepanek 4 Artikli 16 lõige 1 a (uus)
	1 a. Juurdepääsu lihtsustamiseks rahastamisele kohaldatakse nõutavate dokumentide suhtes proportsionaalsuse põhimõtet ja luuakse taotluste esitamiseks andmebaas.
Selgitus
Meetodeid ja menetlust tuleb lihtsustada, et suurendada valikumenetluse läbipaistvust ning hõlbustada juurdepääsu programmile.
Muudatusettepanek 5 Artikli 16 lõige 1 b (uus)
	1 b. Komisjon võtab asjakohased meetmed tagamaks, et kõiki seitsmenda raamprogrammi alusel rahastatavaid kaudseid meetmeid käsitlevaid andmeid säilitatakse ja töödeldakse integreeritud andmebaasides, kasutades ühist arvutisüsteemi.
Selgitus
Meetodeid ja menetlust tuleb lihtsustada, et suurendada valikumenetluse läbipaistvust ning hõlbustada juurdepääsu programmile.
Muudatusettepanek 6 Artikli 16 lõige 3 a (uus)
	3 a. Komisjon lõpetab hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetluse mõistliku aja jooksul, mis on proportsionaalne asjaomaste summadega. Osalejaid teavitatakse ette kuupäevast, millal võib oodata otsust.
Selgitus
Pikad menetlused seavad uurimisinstituutidele erinevaid piiranguid ja tekitavad neile tõsiseid eelarveriske. Eelarve seisukohast on tagajärjeks väga pikk ettevalmistusmenetlus, mis seab kahtluse alla eelarve aastasuse põhimõtte.
Muudatusettepanek 7 Artikkel 16 a (uus)
	Artikkel 16 a
	Topeltkontrollimise vältimiseks sertifitseerib komisjon eduka kontrollimise, mida kuni edaspidise teatamiseni peetakse piisavaks sama osaleja esitatud kõigi pakkumiste jaoks. Sel otstarbel loob komisjon ühtse kontrolli- ja sertifitseerimissüsteemi ning võtab vastu ja avaldab konkreetsed eeskirjad.
Selgitus
Muudatusettepanek tagab komisjonisisese ühtse lähenemise, mis aitab osalejatel vältida asjatut bürokraatiat ning aitab kiirendada välja valitud pakkumisi puudutavaid läbirääkimisi.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad
Viited	KOM(2005)0705 – C6-0005/2006 – 2005/0277(COD)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	BUDG 1.2.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev	0.0.0000
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Marilisa Xenogiannakopoulou 20.9.2004
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	22.6.2006
Vastuvõtmise kuupäev	22.6.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	16 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Herbert Bösch, Simon Busuttil, Bárbara Dührkop Dührkop, Markus Ferber, Ingeborg Gräßle, Nathalie Griesbeck, Anne E. Jensen, Wiesław Stefan Kuc, Janusz Lewandowski, Vladimír Maňka, Antonis Samaras, Esko Seppänen, Nina Škottová, Helga Trüpel, Yannick Vaugrenard, Ralf Walter
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

• [1]  Vt töödokument nr 5 toetuse taotlemise menetluse ja finantsmääruse kohta seoses teadusuuringute kuuenda raamprogrammiga (Ingeborg Gräßle ja Borut Pahor, 2. juuni 2005, DT 569074).
• [2]  ELT C 49, 28.2.2006, lk 37.

kultuuri- ja hariduskomisjoNI ARVAMUS (23.6.2006)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad
(KOM(2005)0705 – C6‑0005/2006 – 2005/0277(COD))

Arvamuse koostaja: Karin Resetarits

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja nõustub paljudes punktides komisjoni ettepanekuga võtta vastu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ja uurimistulemuste levitamise eeskirjad. Uued sätted tuginevad järjekindlalt kuuenda raamprogrammi kogemustele.

Eriti toetab arvamuse koostaja rahalisi toetusi „eesliini” teadusuuringute abistamiseks, sest kõrgeimal tasemel alusuuringud pakuvad parimaid eeldusi rakenduslike, kasutamiskõlblike uuringute jaoks ning just ka „eesliini” uuringud aitavad kaasa kiiremale Euroopa integratsioonile.

Lisaks annab arvamuse koostaja mõista:

- Eriliselt tuleb silmas pidada nende liikmesriikide vajadusi, kus on vähem arenenud teadusuuringute infrastruktuur, kuna muidu jäävad nende võimalused ka edaspidi väheseks.

- Samuti tuleb edendada karjääri alustavate teadlaste toetamist.

- Positiivselt tuleb hinnata püüdu lihtsustada menetlust kõigi osaliste jaoks. Kaheetapiline taotluse esitamise menetlus ja taotluse elektroonilise esitamise võimalus aitavad säästa aega, personali ja raha.

- Ühenduse rahalise toetuse puhul võrdsustatakse VKEd avalik-õiguslike asutustega. See toetab era- ja avalikku koostööd.

- Üleminek kõiki kulusid arvestavale raamatupidamisele avalik-õiguslike asutuste puhul võimaldaks enam läbipaistvust ja otsest võrdlust.

- Auditeerimistõendite esitamise võimalus avalik-õiguslike asutuste jaoks peab välistama olukorra, kus kontrolli ettevõtte üle teostab ettevõte ise.

- Komisjon panustab sõltumatute ekspertide tõhusale abile. Nimetatud ekspertide valimisel on vajalik võimalikult suur läbipaistvus, komisjon peab kirjalikult kinni pidama täpsetest kvaliteedikriteeriumidest. Tuleb kaaluda treening- ja koolitusseminaride loomist, et komisjon saaks tulevikus ennetavalt valida.

- Kommunikatsioon peab muutuma otstarbekohasemaks. Tegevusaruanded peavad olema lühikesed ja täpsed ning peavad kirjeldama jooksvate meetmete tegelikku arengut. Tuleb vältida esitamise teksti pelgalt kordamist.

- Konsortsiumikokkulepete puhul on regulatsioonimehhanismi loomine sisevaidluste lahendamiseks mõttetult keeruline, selle välja jätmine oleks täiendav samm menetluse lihtsamaks muutmiseks.

- Et mitte takistada kestvaid uuringuid, peaks komisjon oma vastuväite esitamise võimaluse tähtaegasid lühendama.

–   Panus suurema kodanikuläheduse ja parema kommunikatsiooni jaoks on see, kui Euroopa institutsioonid – eelkõige komisjon – peavad ennast sellise määruse nagu käesoleva kindlaksmääramisel ja rakendamisel teenust osutavaks ettevõtteks ning võtavad sellest tulenevalt kõik selleks vajalikud meetmed.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 9 a (uus)
	(9 a) Eriliselt tuleb silmas pidada nende liikmesriikide teadusorganisatsioonide olukorda, kus on vähem arenenud teadusuuringute infrastruktuur. Valitsusvälistele organisatsioonidele, teadusühingute katusorganisatsioonidele ja huviesindustele, mille põhieesmärk on tugevdada Euroopa teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd nimetatud liikmesriikidega, tuleb eelistatult anda seitsmendas raamprogrammis osalemise õigus.
Selgitus
Eelkõige infrastruktuuri valdkonnas kehtivad Euroopa piires erinevad standardid. Antud meede peab soodustama kiiremat integratsiooni.
Muudatusettepanek 2 Artikkel 7 a (uus)
	Artikkel 7 a
	Pädevusvõrgustikud Pädevusvõrgustike koostamisel tuleb eelistatult asetada rõhk pädevusele ning vähem osalejate arvule ja riikide järgi jaotusele.
Selgitus
Kogemused näitavad, et liiga suured pädevusvõrgustikud ei õigusta ennast.
Muudatusettepanek 3 Artikli 12 lõige 1 a (uus)
	Tööprogrammide lisatingimused tuleb protsesside kiirendamiseks võimaldada nii palju kui võimalik töötada välja omavastutusel.
Muudatusettepanek 4 Artikli 13 lõike 1 esimene a lõik (uus)
	Konkursikutsete väljatöötamisel tuleb arvesse võtta teadusringkondade praktilisi vajadusi.
Selgitus
Minevikus on tulnud ette, et ekspertrühmades ei olnud esindatud praktiliste kogemustega teadlasi.
Muudatusettepanek 5 Artikli 19 lõike 4 esimene a lõik (uus)
	Nimetatud tegevusaruanded peavad täpselt ja lühidalt kirjeldama teadusuuringute edusamme ning rahalisi kulutusi.
Selgitus
Praegu kordavad nimetatud tegevusaruanded esitamise teksti. Komisjonil ei ole üldse võimalik nende tõesust kontrollida. Sellisel kujul raskendavad tegevusaruanded kõigi asjaosaliste tööd. Ka siin peaks komisjon pöörama tähelepanu lihtsustamisele.
Muudatusettepanek 6 Artikli 24 punkt d
(d) konsortsiumikokkuleppega seotud sisevaidluste lahendamine.	välja jäetud
Muudatusettepanek 7 Artikli 26 lõike 4 esimene lõik
4. Konsortsium peab igast koosseisu muudatusest teavitama komisjoni, kes võib 45 päeva jooksul alates teate saamisest esitada vastuväiteid.	4. Konsortsium peab igast koosseisu muudatusest teavitama komisjoni. Kui 28 päeva jooksul mingit komisjonipoolset reaktsiooni ei järgne, loetakse muudatus aktsepteerituks.
Muudatusettepanek 8 Artikli 27 esimene lõik
Komisjon hindab kaudsete meetmete rakendamist regulaarsete tegevusaruannete põhjal, mida osalejad esitavad vastavalt artikli 19 lõikele 4.	Komisjon hindab kaudsete meetmete rakendamist regulaarsete tegevusaruannete põhjal, mida osalejad esitavad vastavalt artikli 19 lõikele 4 ning mis täpselt ja lühidalt kirjeldavad teadusuuringute edusamme ja rahalisi kulutusi.
Muudatusettepanek 9 Artikli 40 lõike 2 punkt b
(b) teistele ühisomanikele tuleb pakkuda õiglast ja mõistlikku hüvitist.	b) teistele ühisomanikele tuleb pakkuda kõigi osapoolte jaoks vastuvõetavat hüvitist.
Selgitus
Mõistepaari „õiglane ja mõistlik” on rahalise hüvitise kontekstis raske tõlgendada.
Muudatusettepanek 10 Artikli 42 sissejuhatav osa (uus)
	Iga teadusuuringute läbiviimise leping, mis on sõlmitud teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames, lõpeb saadud tulemuste sobival viisil avaldamise, kasutamise ja levitamisega, järgides intellektuaalomandi kaitse nõudeid, selleks et edendada nende üleandmist ja vahetust rahvusvahelisel tasandil vastavalt osapoolte kokku lepitud tingimustele. Need tingimused kehtestatakse iga juhtumi puhul eraldi. Saavutatud tulemuste avaldamisel arvestatakse järgmiste reservatsioonidega:

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad
Viited	KOM(2005)0705 – C6‑0005/2006 – 2005/0277(COD))
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	CULT 1.2.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Karin Resetarits 23.1.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	29.5.2006
Vastuvõtmise kuupäev	21.6.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:		22 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Christopher Beazley, Ivo Belet, Giovanni Berlinguer, Guy Bono, Marie-Hélène Descamps, Věra Flasarová, Milan Gaľa, Vasco Graça Moura, Luis Herrero-Tejedor, Ruth Hieronymi, Manolis Mavrommatis, Marianne Mikko, Miguel Portas, Christa Prets, Karin Resetarits, Nikolaos Sifunakis, Hannu Takkula, Helga Trüpel, Thomas Wise, Tomáš Zatloukal
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Erna Hennicot-Schoepges, Nina Škottová, Catherine Trautmann, Jaroslav Zvěřina
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

• [1]  ELTs seni avaldamata.

MENETLUS

Pealkiri		Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad
Viited		KOM(2005)0705 – C6-0005/2006 – 2005/0277(COD)
EP-le esitamise kuupäev		23.12.2005
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev		ITRE 1.2.2006
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev		BUDG 1.2.2006		CULT 1.2.2006
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev		Philippe Busquin 31.1.2006
Endine raportöör / Endised raportöörid
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine   JURI arvamuse kuupäev
Rahaeraldise määra muutmine   BUDG arvamuse kuupäev
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine parlamendikomisjonis		3.4.2006	3.5.2006		13.7.2006
Vastuvõtmise kuupäev		12.9.2006
Lõpphääletuse tulemused	+ – 0	39 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed		John Attard-Montalto, Šarūnas Birutis, Philippe Busquin, Jerzy Buzek, Pilar del Castillo Vera, Giles Chichester, Den Dover, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Norbert Glante, Umberto Guidoni, András Gyürk, Fiona Hall, David Hammerstein Mintz, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Anne Laperrouze, Eluned Morgan, Reino Paasilinna, Aldo Patriciello, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Dominique Vlasto
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed		María del Pilar Ayuso González, Daniel Caspary, Cristina Gutiérrez-Cortines, Edit Herczog, Lambert van Nistelrooij, Vittorio Prodi, Mechtild Rothe
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Esitamise kuupäev		22.9.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)		...