RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses

10.10.2006 - (KOM(2006)0154 – C6‑0137/2006 – 2006/0056(CNS)) - *

Kalanduskomisjon
Raportöör: Philippe Morillon

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses

(KOM(2006)0154 – C6‑0137/2006 – 2006/0056(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0154)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0137/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6‑0331/2006),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 5 a (uus)
	(5 a) Vesiviljelus ei ole ainus võõrliikide võimaliku levimise moodus veekeskkonnas. Muu tegevus, nagu muu hulgas ballastvee kasutamine ja dekoratiivkaladega kauplemine, võivad olla keskkonnaohu seisukohast olulisemad ning nõuavad haldamise erimeetmeid. Tuleks arendada terviklikke strateegiaid, et ühtselt lahendada võõrliikidega seotud probleemid. Sellegipoolest tuleb kuni niisuguste strateegiate rakendamiseni võtta valdkondlikke meetmeid, nagu käesolevas määruses sätestatud meetmed.
Selgitus
Võttes arvesse keskkonnaohtude suurt mitmekesisust, eriti selliste sektorite tööstustegevuses, mis võivad olla nimetatud ohtude allikas, tuleks välja töötada terviklik ja ühtne strateegia võõrliikide veekeskkonnas levimisega tegelemiseks.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 5 b (uus)
	(5 b) Tuleks välja töötada konkreetsed strateegiad, et vältida geneetiliselt muundatud liikide kasutuselevõtmist ELi kalakasvatussektoris ning kontrollida viljastatud kalamarja liikumist.
Selgitus
Tuleb vältida võimalust, et geneetiliselt muundatud kalad pääsevad merekeskkonda ja segunevad pärismaiste liikidega. Samuti on oluline tagada, et määrus hõlmaks viljastatud kalamarja importimist ELi ning selle liikumist ELi piires. Lisaks võib tuuni noorvormide toimetamine püügipiirkondadest kaugelasuvatesse kalakasvandustesse käesolevas määruses määratletud võimalikku ohtu suurendada.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 8 a (uus)
	(8 a) Tuleks võtta arvesse seda, et turvalistes ja väga väikese väljapääsuohuga kinnistes vesiviljelusrajatistes hoitavate võõrliikide või piirkonnast puuduvate liikide liikumise suhtes ei peaks tavaliselt tegema eelnevat keskkonnaohu hindamist.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 9 a (uus)
	(9 a) Mõned võõrliigid on vesiviljeluses üldkasutusel olnud pikka aega ja kogemus on näidanud, et sellega kaasnev keskkonnaoht on väga väike. Nende liikidega seotud tegevusi tuleks seetõttu käsitleda teisiti, aidates kaasa tegevuse arendamisele ilma täiendava halduskoormuseta.
Selgitus
Ühenduses pikka aega asustatud ja laialt levinud võõrliike tuleks käsitleda teisiti, kui nimetatud võõrliigid ei oma teadaolevat kahjustavat mõju.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 9 b (uus)

	(9 b) Käesoleva määruse jõustumise ja rakendamise vahel peaks olema piisav üleminekuaeg, võttes arvesse selle rahalist ja institutsionaalset mõju asjaosalistele.

Muudatusettepanek 6

Artikli 2 lõige 4 a (uus)

	4 a. Käesolev määrus võtab arvesse asjaolu, et artikli 3 punktis 3 määratletud kinniste vesiviljelusrajatiste korral on väljapääsuoht väiksem.

Selgitus

Maismaal asuvad, sisekeskkonnas toimivad ja ringlusel põhinevad vesiviljelussüsteemid on väga bio-ohutud. Nende süsteemide korral on veeorganismide väljapääsemise oht ebaoluline[2]. Lisaks tegutsevad need rajatised avaveekogudest sõltumatult.

Muudatusettepanek 7 Artikli 2 lõige 5 a (uus)
	Käesolevat määrust, välja arvatud artikleid 3 ja 4, ei kohaldata liikidele, mis on vesiviljeluses üldkasutusel olnud rohkem kui 30 aastat ja mille puhul loodusesse pääsemine ei ole osutunud keskkonnale ohtlikuks.
	Vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 3 sätestatud menetlusele ja teaduslikult põhjendatud teadmiste alusel koostab komisjon enne käesoleva määruse jõustumist niisuguste liikide nimekirja.
Selgitus
Mõned võõrliigid, mis on Euroopas asustatud mitu aastakümmet tagasi, on tänapäeval väga levinud ja kuuluvad ühenduse vesiviljeluses traditsiooniliselt kasutatavate liikide hulka (nt vikerforell, hiidauster ja karpkala). Nimetatud liigid tuleks põhimõtteliselt jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja, kui nad ei põhjusta teadaolevalt kahjustavaid mõjusid.
Muudatusettepanek 8 Artikkel 5
Liikmesriigid määravad pädeva asutuse, kes vastutab käesoleva määruse nõuete täitmise eest (edaspidi „pädev asutus”). Iga pädev asutus nimetab oma abistamiseks ametisse bioloogia- ja ökoloogiaekspertidest koosneva nõuandekomitee (edaspidi „nõuandekomitee”).	Liikmesriigid määravad pädeva asutuse, kes vastutab käesoleva määruse nõuete täitmise eest (edaspidi „pädev asutus”). Iga pädev asutus nimetab oma abistamiseks ametisse bioloogia- ja ökoloogiaekspertidest koosneva nõuandekomitee (edaspidi „nõuandekomitee”). Kui vesiviljelustegevuse juhtimise volitused on delegeeritud piirkondlikele või kohalikele asutustele, võivad eespool nimetatud pädevaid asutusi ja nõuandekomiteesid määrata need piirkondlikud ja kohalikud asutused.
Selgitus
Selle muudatusettepaneku eesmärk on muuta mõnedes liikmesriikides vastavalt nende institutsioonilisele ja piirkondlikule struktuurile võimalikuks mitme pädeva asutuse ja nõuandekomitee olemasolu.
Muudatusettepanek 9 Artikli 6 lõige 1
1. Igaüks, kes kavatseb veeorganismi asustada või ümber asustada, peab selleks taotlema vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse luba. Taotlusi võib esitada kuni viie aasta jooksul toimuvateks korduvateks liikumisteks.	1. Igaüks, kes kavatseb veeorganismi asustada või ümber asustada, peab selleks taotlema vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse luba. Taotlusi võib esitada kuni seitsme aasta jooksul toimuvateks korduvateks liikumisteks.
Selgitus
Viieaastane maksimaalne ajavahemik on ebapiisav ja ei võta arvesse teatud liikide paljunemistsüklit ega vajalike investeeringute tasuvusperioodi.
Muudatusettepanek 10 Artikli 10 lõige 1
1. Taotlejat teavitatakse loa väljaandmise või sellest keeldumise otsusest kirjalikult mõistliku ajavahemiku jooksul, ent hiljemalt ühe aasta vältel pärast taotluse esitamise kuupäeva.	1. Taotlejat teavitatakse loa väljaandmise või sellest keeldumise otsusest kirjalikult mõistliku ajavahemiku jooksul, ent hiljemalt kuue kuu vältel pärast taotluse esitamise kuupäeva.
Selgitus
Üheaastane tähtaeg on liiga pikk, see ei ole mõistlik ega vasta sektori vajadustele.
Muudatusettepanek 11 Artikkel 12
Pädev asutus võib igal ajal loa tühistada, kui ilmnevad keskkonnale või pärismaisele populatsioonile negatiivselt mõjuvad ettenägematud sündmused.	Pädev asutus võib igal ajal loa tühistada, kui ilmnevad keskkonnale või pärismaisele populatsioonile negatiivselt mõjuvad ettenägematud sündmused. Loa tühistamist tuleb alati teaduslikel alustel põhjendada.
Selgitus
Kui pädev asutus loa tühistab, peab selle aluseks olema teadusinfo.
Muudatusettepanek 12 Artikli 25 esimene a lõik (uus)
	Käesolevat määrust kohaldatakse alates..*
	____________________ * Kaksteist kuud pärast selle jõustumiskuupäeva.
Selgitus
Võttes arvesse määruse rahalist ja institutsionaalset mõju taotlejatele ja riigiasutustele, tuleb kehtestada piisavalt pikk üleminekuperiood.

• [1]  ELTs seni avaldamata.
• [2]  Scientific report Consensus Working Group on Recirculation Systems, autorid Verreth, Martins, Eding ja Scheinder (2005).

SELETUSKIRI

I-      Komisjoni ettepanek

Käesolevat ettepanekut võtta vastu määrus kohaldatakse võõrliikide asustamise ja piirkonnast puuduvate liikide ümberasustamise suhtes eesmärgiga kasutada nimetatud liike ühenduse piires vesiviljeluses.

Nimetatud liikide näol on tegemist Euroopa vesiviljeluse tõelise majandusliku võimalusega nii mitmekesisuse kui liikide omaduste seisukohalt, mis võimaldavad liikide paremat kohandamist vangistuses kasvatamisega, võrreldes piirkonnale omaste liikidega. Samas on komisjoni andmetel nende liikide asustamine Euroopa ökosüsteemis mõnedel juhtudel siiski toonud kaasa bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Antud küsimuse käsitlemine on seega oluline etapp keskkonnaprobleemide arvessevõtmisel ühises kalanduspoliitikas.

Käesolev ettepanek on suunatud veeorganismide vesiviljeluses kasutamise eesmärgil toimuva asustamise ja ümberasustamise lubade süsteemi loomisele riiklikul tasandil. Sätestatud meetmetega nähakse ette, et asustamise või ümberasustamise taotlused esitatakse vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele ja seejärel riiklikule nõuandekomiteele, mille ülesanne on esitada oma arvamus selle kohta, kas kavandatud liikumine on rutiinne või mitterutiinne. Erakorralise asustamise puhul tuleb hinnata keskkonnaohtu. Luba antakse vaid madala riskiga liikumistele. Kui ohtu peetakse keskmiseks või kõrgeks, uurib nõuandekomitee koos taotlejaga, kas on asjakohaseid leevendavaid menetlusi või tehnoloogiat, mis võiksid vähendada ohtu vastuvõetava tasemeni.

Erakorraliste liikumiste jaoks sätestatakse ettepanekus karantiinimenetlused ja teatud juhtudel võivad liikmesriikide pädevad asutused samuti nõuda katselist keskkonda viimist enne suuremahulist turustamist. Pädev asutus tohib väljastada erakorralise rände lube ainult juhtudel, kus riskihindamisel pärast vajalike leevendavate meetmete kohaldamist hinnatakse keskkonnaohtu väikeseks. Loa andmisest keeldumist tuleb teaduslikult põhjendada.

Ettepanekus võtta vastu määrus sätestatakse ka teatud arv nõudeid, mis käsitlevad situatsiooniplaane, seiremenetlusi ja riiklikke registreid.

Ettepanekut ei kohaldata veeorganismide liikmesriikidesisese ümberasustamise suhtes, välja arvatud artikli 2 lõikes 2 sätestatud juhtudel. Liikmesriigid võivad sellegipoolest erandina nimetatud lõikest otsustada kohaldada määrust muudele oma territooriumi sisestele ümberasustamisjuhtudele.

Ettepaneku artiklis 11 sätestatakse asjaomaste poolte konsulteerimise ja lubade väljaandmise erimenetlus, kui veeorganismi kavandatud liikumise potentsiaalne või teadaolev keskkonnamõju võib mõjutada teisi liikmesriike.

Lisaks võib pädev asutus igal ajal loa tühistada, kui ilmnevad keskkonnale või pärismaisele populatsioonile negatiivselt mõjuvad ettenägematud sündmused (artikkel 12).

Käesolevas ettepanekus sätestatud meetmete aluseks on Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu toimimisjuhend mereorganismide asustamise ja ümberasustamise kohta, Euroopa Sisevete Kalapüügi Nõuandekomitee tegevusjuhised ning juhend mere- ja mageveeorganismide asustamise ning ümberasustamise menetluse kohta, samuti veeorganismide asustamise ja ümberasustamise Kanada koodeks ning jõus olevad bioloogilise mitmekesisuse kaitse ühenduse vahendid.

2001. aastal uuris komisjon oma tegevuskavas, mis käsitleb bioloogilise mitmekesisuse uurimist kalanduse valdkonnas (KOM(2001)0162), võõrliikide asustamise mõju keskkonnale üldiselt. Ühenduse 2002. aasta strateegia Euroopa vesiviljeluse säästva arengu kohta (KOM(2002)0511 lõplik) sisaldab kohustust töötada välja halduseeskirjad nimetatud liikumistest tuleneva võimaliku negatiivse mõjuga toimetulekuks.

Ettepanekus sätestatud meetmeid kohaldatakse, piiramata muudest ühenduse eeskirjadest tulenevaid tingimusi, eriti loomadele ja vesiviljelusele kohaldatavaid sanitaarkontrolli tingimusi ning taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavaid meetmeid (artikkel 13).

II-    Raportööri märkused

Raportöör kiidab heaks ühenduse raamistiku väljatöötamise, et tagada veekeskkonna asjakohane kaitse võõrliikide vesiviljeluses kasutamisega seotud ohtude eest. Nimetatud raamistik on oluline vesiviljelustööstuse arengu seisukohast Euroopas, sest see on kasvav sektor, mis peab hakkama kasvatatavaid liike mitmekesistama, et kohandada tootmine turutingimuste ja -nõuetega.

Seetõttu tuleb ennetada ja takistada negatiivset bioloogilist koostoimet pärismaiste populatsioonidega, kaasa arvatud geneetilisi muutusi, ning piirata sihtgruppi mittekuuluvate liikide levikut ja muid kahjustavaid mõjusid.

Raportöör on sellegipoolest arvamusel, et teatud liigid ja võõrliigid, mis on aastakümnete jooksul Euroopasse sisse toodud, tuleb määruse kohaldamisalast välja jätta, kui nendest liikidest ei tulene teadaolevalt kahjustavaid mõjusid.

Mõned võõrliigid on tänapäeval väga levinud ja kuuluvad ühenduse vesiviljeluses traditsiooniliselt kasutatavate liikide hulka (nt vikerforell, hiidauster, karpkala).

Raportöör teeb ettepaneku, et komisjon võtaks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikele 3 ja olemasolevate teaduslike andmete põhjal vastu käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäetavate liikide nimekirja.

Teisalt on raportöör arvamusel, et I lisas koostatud nimekiri võib osutuda liiga üksikasjalikuks ja hirmutada võimalikke taotlejaid. Seetõttu teeb raportöör muudatusettepaneku artikli 6 lõike 2 kohta, sätestades nõuandekomiteedele võimaluse mitte nõuda kogu I lisas toodud teavet, võttes eriti arvesse rajatiste omadusi (nt avatud või kinnine vesiviljelusrajatis), asjassepuutuvaid liike (nt madala riskiga liigid) ja eelnevat kogemust (nt mitu aastat kasutusel olnud rajatis, millel ei ole teadaolevaid kahjulikke mõjusid).

Muude muudatusettepanekute eesmärk on:

- suurendada lubade maksimaalset kestust; nimelt on viieaastane maksimaalne kestus ebapiisav ja ei võta arvesse teatud liikide paljunemistsüklit ega vajalike investeeringute tasuvusperioodi;

- lühendada loa väljaandmise või väljaandmisest keeldumise otsuse tegemise tähtaega, võttes arvesse, et üheaastane tähtaeg ei tundu mõistlik ega vasta sektori vajadustele;

- võimaldada mitme pädeva asutuse ja mitme nõuandekomitee tegutsemist riiklikul tasandil, kui selline lahendus sobib kõige paremini liikmesriigi sisemise institutsioonilise korraldusega;

- tagada piisav tähtaeg määruse ettepaneku jõustumise ja kohaldamise vahel, et jätta asjakohane üleminekuperiood.

Lisaks teeb raportöör ettepaneku lisada põhjendus, mille eesmärk on rõhutada, et vesiviljelus ei ole ainus ega ilmselt isegi mitte peamine moodus võõrliikide asustamiseks veekeskkonnas ning et selles osas tuleb kasutada ühtset ja üldist lähenemist, võttes arvesse muude sektoritega seotud riske.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses
Viited	KOM(2006)0154 – C6-0137/2006 – 2006/0056(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	2.5.2006
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev	PECH 15.5.2006
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	ENVI 15.5.2006
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev	ENVI 3.5.2006
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Philippe Morillon 3.5.2006
Endine raportöör / Endised raportöörid
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev  otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine   JURI arvamuse kuupäev
Rahaeraldise määra muutmine   BUDG arvamuse kuupäev
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine parlamendikomisjonis	11.7.2006		28.8.2006
Vastuvõtmise kuupäev	3.10.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	17 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Iles Braghetto, David Casa, Paulo Casaca, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Carmen Fraga Estévez, Alfred Gomolka, Pedro Guerreiro, Ian Hudghton, Rosa Miguélez Ramos, Philippe Morillon, Seán Ó Neachtain, Catherine Stihler, Margie Sudre, Daniel Varela Suanzes-Carpegna
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Josu Ortuondo Larrea, Carl Schlyter
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Esitamise kuupäev	10.10.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...