RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb eriprogrammi Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamiseks

10.10.2006 - (KOM(2005)0445 – C6‑0386/2005 – 2005/0190(CNS)) - *

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Umberto Guidoni

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb eriprogrammi Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamiseks

(KOM(2005)0445 – C6‑0386/2005 – 2005/0190(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0445)[1];

–   võttes arvesse Euratomi asutamislepingu artiklit 7, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0386/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6‑0333/2006),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.   on seisukohal, et õigusloomealases ettepanekus toodud soovituslik lähtesumma peab olema kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) rubriigi 1 a ülemmääraga, ning rõhutab, et iga-aastane summa otsustatakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 38 sätetega;

3.   palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euratomi asutamislepingu artikli 119 teist lõiku;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 12
(12) Asjakohased meetmed tuleks võtta ka rikkumiste ja pettuste vältimiseks ning vajalikke samme tuleks astuda kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja selle tulevastele muudatustele, nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta,   nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/95, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.	(12) Asjakohased meetmed tuleks võtta ka rikkumiste ja pettuste vältimiseks ning vajalikke samme tuleks astuda kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja selle tulevastele muudatustele, nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta,   nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/95, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta.
	Kõik eespool nimetatud määruste põhjal tagasi makstud rahalised vahendid tuleks eraldada raamprogrammi alusel toimuvatele tegevustele.
Muudatusettepanek 2 Artikkel 3
Vastavalt raamprogrammi artiklile 3 on selle eriprogrammi elluviimiseks vajalik summa 2553 miljonit eurot, millest 15% moodustavad komisjoni halduskulud.	Vastavalt raamprogrammi artiklile 3 on selle eriprogrammi elluviimiseks vajalik summa 2553 miljonit eurot, millest vähem kui 15% moodustavad komisjoni halduskulud.
Selgitus
Teadusuuringute ja haldamise üleviimine riikidesse, kus on madalamad kulud, tähendab seda, et sama eelarve puhul saab kulutada rohkem teadusuuringutele ja/või teadusuuringute infrastruktuuri laiendamisele. 6% on halduskulude summa muude programmide alusel.
Muudatusettepanek 3 Artikli 3 esimene a lõik (uus), tabeli järel
	Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et kontrollida rahastatud meetmete tõhusat ja finantsmääruse sätete kohast rakendamist.
Muudatusettepanek 4 Artikli 3 esimene b lõik (uus)
	Programmi halduskulud kokku, sealhulgas ameti sise- ja juhtimiskulud, peaksid olema proportsionaalsed asjaomases programmis ettenähtud ülesannetega ning sõltuvad eelarvepädevate ja õigusloomeinstitutsioonide otsusest.
Selgitus
Ametile eraldatud assigneeringud peaksid olema kooskõlas ameti loomise tegevusjuhendi ja nõukogu määruse nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) sätetega. Nii tagatakse programmi meetmete asjakohane rahastamine.
Muudatusettepanek 5 Artikli 3 esimene c lõik (uus)
	Eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ehk säästlikult, tõhusalt, mõjusalt, samuti proportsionaalselt.
Muudatusettepanek 6 Artikli 4 lõige 1
1. Kõigis eriprogrammi alusel toimuvates teadusuuringutes järgitakse eetika aluspõhimõtteid.	1. Kõigis eriprogrammi alusel toimuvates teadusuuringutes järgitakse eetika aluspõhimõtteid. Nende põhieesmärk on nii tuumaenergia ohutu ja rahumeelne kasutamine (ohutus) kui ka sõjalistel eesmärkidel kuritarvitamise ärahoidmisele kaasa aitamine (julgeolek).
Selgitus
Kõige viimaseid arengusuundi silmas pidades on väga oluline, et tuumaenergiaalased teadusuuringud hõlmaksid ohutust ja julgeolekut.
Muudatusettepanek 7 Artikkel 5 a (uus)
	Artikkel 5 a
	Komisjon annab eelarvepädevatele institutsioonidele eelnevat teavet, kui ta kavatseb kalduda kõrvale iga-aastase eelarve märkustes ja lisas esitatud kulude jaotusest.
Selgitus
Nimetatud menetlus kehtestati parlamendi eelarvekomisjoni ja komisjoni vahel 1999. aasta oktoobris sõlmitud kokkuleppe tulemusena. Arvamuse koostaja on seisukohal, et menetlus peaks jääma kehtima, et parandada seitsmenda raamprogrammi eriprogrammide rahaliste vahendite kasutamise järelkontrolli.
Muudatusettepanek 8 Artikli 6 lõige 3
3. Tööprogrammis määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel hinnatakse rahastamiskava raames kaudseid meetmeid käsitlevaid taotlusi ja valitakse välja projektid. Kriteeriumideks on pädevus, programmi mõju ja rakendamine ning hiljem võib lisanõudeid, koefitsiente ja lävendeid kõnealuse tööprogrammi raames täpsustada või täiendada.	3. Tööprogrammis määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel hinnatakse rahastamiskava raames kaudseid meetmeid käsitlevaid taotlusi ja valitakse välja projektid. Kriteeriumideks on pädevus, säästvusele kaasaaitamine, programmi mõju ja rakendamine ning hiljem võib lisanõudeid, koefitsiente ja lävendeid kõnealuse tööprogrammi raames täpsustada või täiendada.
Selgitus
Valitud projektid peavad järgima säästvuse kriteeriume ning liidu Lissaboni strateegia eesmärke.
Muudatusettepanek 9 Artikli 7 esimene a lõik (uus)
	1 a. Komisjon koostab hindamisaruande, mis sisaldab finantsjuhtimise usaldusväärsuse hinnangut ning programmi eelarve haldamise ja majandamise tõhususe ja korrakohasuse hinnangut.
Muudatusettepanek 10 Artikli 7 lõige 3
3. Komisjon teavitab komiteed korrapäraselt eriprogrammi rakendamise üldisest edenemisest ja kõikide selle programmi alusel rahastatud TTA meetmetega seotud edusammudest.	3. Komisjon teavitab komiteed korrapäraselt eriprogrammi rakendamise üldisest edenemisest ja kõikide selle programmi alusel rahastatud TTA meetmetega seotud edusammudest.
	Nimetatud teave on kättesaadav kogu aeg ja see edastatakse Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee või Euroopa ombudsmani taotluse korral.
Selgitus
On õige volitada Euroopa ombudsmani, kes valvab ühenduse institutsioonide nõuetekohase toimimise ja nende poliitikavaldkondade rakendamise üle ning vastutab raamprogrammi artikli 5 õige kohaldamise eest, pidades silmas eetika aluspõhimõtete järgimist kogu raamprogrammi raames elluviidavas teadustegevuses. Suurima läbipaistvuse huvides tuleks samuti teavitada muid nimetatud asutusi eriprogrammi tegevuste arengust ja rahastamisest.
Muudatusettepanek 11 Lisa 1. osa „Sissejuhatus” esimene a lõik (uus)
	Ilma et see piiraks jõupingutusi, mida EL teeb ja peab jätkuvalt tegema seoses taastuvate energiaallikate teadusuuringutega, saab tuumaenergia omandada põhirolli ohutus ja säästvas energiaga varustamises ELis.
Selgitus
Selle muudatusettepaneku eesmärk on rõhutada ELi kindlat pühendumist taastuvate energiaallikate teadusuuringutele, mida saab ja tuleks kombineerida jõupingutustega energia saamiseks puhastest ja ohututest allikatest, näiteks energia, mida saadakse tuumasünteesist ITERi süsteemi abil.
Muudatusettepanek 12 Lisa 1. osa teine lõik
Pikemas perspektiivis on termotuumasünteesil väljavaated peaaegu piiramatuks rohelise energia varuks ning ITER (rahvusvaheline katsetermotuumareaktor) on selle lõppeesmärgi poole liikumisel oluline järgmine samm. Seepärast paikneb ITER-projekti elluviimine olemasoleva ELi strateegia keskmes, kuigi sellega peab kaasnema tugev ja fokuseeritud Euroopa uurimis-ja arendustegevuse programm, et valmistuda ette ITERi ekspluateerimiseks ning arendada tehnoloogiaid ja teadmiste baasi, mida on vaja selle töötamise ajal ja hiljem.	Pikemas perspektiivis on termotuumasünteesil väljavaated peaaegu piiramatuks rohelise energia varuks ning ITER (rahvusvaheline katsetermotuumareaktor) on selle lõppeesmärgi poole liikumisel tähtis järgmine samm. Seepärast paikneb ITER-projekti elluviimine olemasoleva ELi strateegia keskmes, kuigi sellega peab kaasnema tugev ja fokuseeritud Euroopa uurimis-ja arendustegevuse programm, et valmistuda ette ITERi ekspluateerimiseks ning arendada tehnoloogiaid ja teadmiste baasi, mida on vaja selle töötamise ajal ja hiljem.

Muudatusettepanek 13
Lisa 2. osa punkti 2.1 alljaotise „Tegevus” punkti ii esimese lõigu sissejuhatav osa

Suunatud füüsika-ja tehnoloogiaprogramm seab eesmärgiks ITER-projekti valikute konsolideerimise ja ettevalmistamise kiireks ITERi töö alustamiseks, vähendades oluliselt ITERi poolt oma põhieesmärkide saavutamiseks vaja minevat aega ja maksumust. See viiakse läbi koordineeritud eksperimentaalse, teoreetiliste ja modelleerimistegevuste kaudu, kasutades JET-rajatisi ja muid vahendeid assotsiatsioonides, ning see tagab, et Euroopal on vajalik mõju ITER-projektile, ja valmistab ette Euroopa tugevat rolli selle kasutamises. Kõnealune programm hõlmab:	Suunatud füüsika-ja tehnoloogiaprogramm seab eesmärgiks ITER-projekti valikute konsolideerimise ja ettevalmistamise kiireks ITERi töö alustamiseks, vähendades oluliselt ITERi poolt oma põhieesmärkide saavutamiseks vaja minevat aega ja maksumust. See viiakse läbi koordineeritud eksperimentaalse, teoreetiliste ja modelleerimistegevuste kaudu, kasutades JET-rajatisi, magnetvangistusega seadmeid (tokamakid, stellaraatorid ja RPFid, mis on juba olemas või on lepingu sõlmimise järgus kõikides liikmesriikides) ja muid vahendeid assotsiatsioonides, ning see tagab, et Euroopal on vajalik mõju ITER-projektile, ja valmistab ette Euroopa tugevat rolli selle kasutamises. Kõnealune programm hõlmab:

Selgitus

ELi tuuma lõhustumise programmi tegevus on määratletud täielikult, kui nimetatakse eraldi magnetvangistusega seadmeid (tokamakid, stellaraatorid ja RPFid).

Muudatusettepanek 14 Lisa 2. osa punkti 2.1 alljaotise „Tegevus” punkti v kolmas a taane (uus)
	– patentide andmise julgustamine.
Selgitus
Inimressursside teadus- ja koolitustegevuse julgustamine nõuab patentide arvu suurendamist. Kui see aset leiab, kajastab see programmi eesmärkide nõuetekohast rakendamist.
Muudatusettepanek 15 Lisa 2. osa punkti 2.2 esimene lõik
Kaudseid meetmeid rakendatakse viies allpool kirjeldatud tegevusvaldkonnas. Siiski on kogu programmis olemas olulised valdkondadevahelised seosed ja erinevate tegevuste vastastikune mõju peab olema vastavas kooskõlas. Selles osas on otsustavaks koolitustegevuse ja teadustöö infrastruktuuride toetamine. Koolitus peab selles sektoris olema kõigi ELi poolt rahastatud projektide võtmeaspektiks ja need on koos infrastruktuuride toetamisega oluliseks osaks tuumaalase pädevusega seotud küsimuses.	Ohutus ja turvalisus on peamised mured kõikides liidu tuuma lõhustumise alastes teadusuuringutes. Ühest küljest on eesmärgiks muuta tootmisseadmed ohutumaks (ohutus) ning teiseks hoida ära kuritarvitamine sõjalistel ja terroristlikel eesmärkidel (turvalisus). Kaudseid meetmeid rakendatakse viies allpool kirjeldatud tegevusvaldkonnas. Siiski on kogu programmis olemas olulised valdkondadevahelised seosed ja erinevate tegevuste vastastikune mõju peab olema vastavas kooskõlas. Selles osas on otsustavaks koolitustegevuse ja teadustöö infrastruktuuride toetamine. Koolitus peab selles sektoris olema kõigi ELi poolt rahastatud projektide võtmeaspektiks ja need on koos infrastruktuuride toetamisega oluliseks osaks tuumaalase pädevusega seotud küsimuses.
Selgitus
Two aspects have to be covered: Hõlmata tuleb kahte aspekti: esiteks, ohutus seoses seadmete kasutamisega, ning teiseks, turvalisus igasuguse kuritarvitamise takistamiseks.
Muudatusettepanek 16 Lisa 2. osa punkti 2.2 esimene lõik
Kaudseid meetmeid rakendatakse viies allpool kirjeldatud tegevusvaldkonnas. Siiski on kogu programmis olemas olulised valdkondadevahelised seosed ja erinevate tegevuste vastastikune mõju peab olema vastavas kooskõlas. Selles osas on otsustavaks koolitustegevuse ja teadustöö infrastruktuuride toetamine. Koolitus peab selles sektoris olema kõigi ELi poolt rahastatud projektide võtmeaspektiks ja need on koos infrastruktuuride toetamisega oluliseks osaks tuumaalase pädevusega seotud küsimuses.	Kaudseid meetmeid rakendatakse viies allpool kirjeldatud tegevusvaldkonnas. Siiski on kogu programmis olemas olulised valdkondadevahelised seosed ja erinevate tegevuste vastastikune mõju peab olema vastavas kooskõlas. Selles osas on otsustavaks koolitustegevuse, teadus- ja tehnoloogilise teabe vahetuse ja teadustöö infrastruktuuride toetamine. Koolitus peab selles sektoris olema kõigi ELi poolt rahastatud projektide võtmeaspektiks ja need on koos infrastruktuuride toetamisega oluliseks osaks tuumaalase pädevusega seotud küsimuses.
Selgitus
Koolitamine peab käima käsikäes teavitamisega, ennekõike teaduslike ja tehnoloogiliste andmete vahetamisega.
Muudatusettepanek 17 Lisa 2. osa punkti 2.2 alapunkti ii alljaotise „Tegevus” esimene taane
– Tuumarajatiste ohutus: TTA olemasolevate ja tuleviku tuumarajatiste tööohutuse kohta, eriti tuumajaamade eluea hindamine ja juhtimine, ohutuskultuur, täiustatud ohutuse hindamise meetodid, numbrilised simulatsioonivahendid, seadmestik ja kontroll ja raskete õnnetuste vältimine ning sellega seotud tegevus teadmiste juhtimise optimeerimiseks ja oskuste säilitamiseks.	– Tuumarajatiste ohutus: TTA olemasolevate ja tuleviku tuumarajatiste tööohutuse kohta, eriti tuumajaamade eluea hindamine ja juhtimine, ohutuskultuur (vähendades inimeste ja organisatsioonide eksimuste riski), täiustatud ohutuse hindamise meetodid, numbrilised simulatsioonivahendid, seadmestik ja kontroll ja raskete õnnetuste vältimine ning sellega seotud tegevus teadmiste juhtimise optimeerimiseks ja oskuste säilitamiseks.
Selgitus
Lisaks inimeste eksimuste riskile tuleks terminit „organisatsiooni eksimus“ samamoodi väljendada selgelt, kuna on näidatud, et isegi väga usaldusväärsetes seadmetes võib eksimus tootmisprotsessi organisatsioonilises ahelas osutuda hävitavaks ja võib põhjustada õnnetusi.
Muudatusettepanek 18 Lisa 2. osa punkti 2.2 alapunkti iii alljaotise „Eesmärgid” teine lõik
Teadusuuringute põhieesmärk on aidata lahendada vasturääkivusi riski suhtes pikemaajalisel kokkupuutumisel madalate kiirgusdoosidega. Selle teadusliku ja poliitilise küsimuse lahendamisel on potentsiaalselt olulised finants- ja/või tervisemõju kiirguse kasutamisele nii meditsiinis kui tööstuses	Teadusuuringute põhieesmärk on aidata lahendada vasturääkivusi riski suhtes pikemaajalisel kokkupuutumisel madalate kiirgusdoosidega. Selle teadusliku küsimuse lahendamisel on potentsiaalselt olulised finants- ja/või tervisemõju kiirguse kasutamisele nii meditsiinis kui tööstuses
Muudatusettepanek 19 Lisa 2. osa punkti 2.2 alapunkti v alljaotis „Eesmärgid”
Tundes muret kõigis sektorites tuuma lõhustumise ja kiirguskaitse vajaliku kõrge pädevuse ja inimressursside säilitamise üle ja arvestades mõju, mis sellel võib olla, eriti võimele säilitada praegune kõrge tuumaohutuse tase, on käesoleva programmi eesmärkideks toetada erinevate meetmetega teadusliku pädevuse ja oskusteabe levikut terves sektoris. Nende meetmete eesmärgiks on garanteerida sobiva kvalifikatsiooniga teadustöötajate ja tehnikute kättesaadavus, näiteks ELi haridusinstitutsioonide vahelise koordinatsiooni parandamise kaudu, et tagada kvalifikatsiooni võrdsus kõigis liikmesriikides või soodustades üliõpilaste ja teadlaste koolitust ja mobiilsust. Ainult tõeliselt üleeuroopaline lähenemine saab tagada vajalikud stiimulid ning kõrghariduse ja koolituse ühtlustatud tasemed, soodustades sellega uue teadlaste põlvkonna mobiilsust ja rahuldades inseneride kogu karjääri jooksul olemas olevaid koolitusvajadusi, kes puutuvad kokku homsete teaduslike ja tehnoloogiliste väljakutsetega üha enam integreeruvas tuumasektoris.	Tundes muret kõigis sektorites tuuma lõhustumise ja kiirguskaitse vajaliku kõrge pädevuse ja inimressursside säilitamise üle ja arvestades mõju, mis sellel võib olla, eriti võimele säilitada praegune kõrge tuumaohutuse tase, on käesoleva programmi eesmärkideks toetada erinevate meetmetega teadusliku pädevuse ja oskusteabe levikut terves sektoris. Nende meetmete eesmärgiks on garanteerida sobiva kvalifikatsiooniga teadustöötajate ja tehnikute võimalikult varajane kättesaadavus, näiteks ELi haridusinstitutsioonide vahelise koordinatsiooni parandamise kaudu, et tagada kvalifikatsiooni võrdsus kõigis liikmesriikides või soodustades üliõpilaste ja teadlaste koolitust ja mobiilsust. Ainult tõeliselt üleeuroopaline lähenemine saab tagada vajalikud stiimulid ning kõrghariduse ja koolituse ühtlustatud tasemed, soodustades sellega uue teadlaste põlvkonna mobiilsust ja rahuldades inseneride kogu karjääri jooksul olemas olevaid koolitusvajadusi, kes puutuvad kokku homsete teaduslike ja tehnoloogiliste väljakutsetega üha enam integreeruvas tuumasektoris.
Selgitus
A socio-technical approach to will undoubtedly help to make nuclear installations safer. To achieve this aim, it is essential to have the necessary professionals.
Muudatusettepanek 20 Lisa 2. osa punkti 2.2 alapunkti v alljaotise „Tegevus” esimene taane
– Koolitus: Riiklike programmide koordineerimine ja üldiste koolitusvajaduste rahuldamine tuumateaduse ja-tehnoloogia alal erinevate instrumentide abil, sealhulgas konkurents, mis on osa üldisest toetusest inimressurssidele kõigis teemavaldkondades. See hõlmab ka koolituste ja koolitusvõrkude toetamist.	– Koolitus: Riiklike programmide koordineerimine ja üldiste koolitusvajaduste rahuldamine tuumateaduse ja-tehnoloogia alal erinevate instrumentide abil, sealhulgas konkurents, mis on osa üldisest toetusest inimressurssidele kõigis teemavaldkondades. See hõlmab ka koolituste ja koolitusvõrkude toetamist. Lisaks sellele ning võttes arvesse eriprogrammi „Inimesed“ eesmärke ja muid spetsialistide koolitusega seotud tegevusi, julgustatakse tagama seda, et silmapaistvad noored peaksid tuuma lõhustumist atraktiivseks valdkonnaks, kus oma tulevast karjääri jätkata.
Selgitus
Praegu kalduvad kõige andekamad liikuma muudele erialadele, millest peetakse ühiskonnas rohkem lugu kui tuuma lõhustumisest. Seda suundumust tuleb muuta, kuna heade spetsialistide puuduse tulemuseks võib olla tegevuse ebausaldusväärsus ning see võib kaasa tuua tõsiseid ohutusega seotud probleeme.
Muudatusettepanek 21 Lisa 3. osa a (uus)
	3 a. LEVITAMINE
	Kodanike ja nende esindajate vahelistes vahetustes tuleb levitada teavet tuumaenergia kohta, alustades mitmeaastaseid kampaaniaid tuumaenergiast paremini arusaamiseks, eesmärgiga ergutada arutelu ja hõlbustada otsuste langetamist. Kampaaniate võimalikult tõhusaks muutmise eesmärgil kavandatakse neid sotsiaalteaduslike meetodite abil.
Selgitus
Parandades kodanike arusaamist „Euratomi“ eriprogrammi alusel teostatavatest tegevustest, tuleb nimetatud tegevused nõuetekohaselt avaldada, selgitades tuumaenergia tähtsust ja ergutades arutelu ühiskonnas. Muudatusettepaneku teine lõik püüab, nagu peabki, rõhutada suuri jõupingutusi, mida liit teeb taastuvate energiaallikate edendamiseks ja arendamiseks.

• [1]  ELT C ... / ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Raportöör tervitab komisjoni ettepanekut luua eriprogramm, milles teadusuuringute kaudseid tegevusi korraldatakse kahes suunas:

1.  termotuumaenergeetika alased teadusuuringud ja

2.  tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse

Termotuumaenergeetika alaste teadusuuringute suunised

Kokkuleppel seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi pearaportüüriga usub raportöör, et EL peaks termotuumasünteesi potentsiaali võimalikult palju ära kasutama, et saada pikaajaline energiaallikas, mis on peaaegu piiranguteta, keskkonna aspektist vastuvõetav ja majanduslikult konkurentsivõimeline ning mis annab seetõttu suure panuse jätkusuutliku ja töökindla energiavarustuse saavutamiseks. Raportöör usub, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleks järgida „kiirendatud” termotuumaenergia kasutuselevõttu – mis sisaldaks ka vabatahtlikke eelarvelisi makseid liikmesriikidelt konkreetsete projektide tarbeks –, et muuta võimalikult lühikeseks aeg, mille jooksul töötatakse välja kommerts-termotuumaelektrijaam.

Olulisim samm sellel teel termotuumaenergeetika poole on ITER-seade. Eelmise aasta juunis allkirjastati lõpuks pärast pikaajalisi läbirääkimisi ITERi asukohariigi valiku üle rahvusvaheline ITER-leping kuue osapoole vahel (EL, USA, Venemaa, Jaapan, Hiina ja Korea).

Nende keerukate läbirääkimiste vältel teiste osapooltega võtsid kõik Euroopa institutsioonid ja liikmesriigid suuri programmilisi ja eelarvelisi kohustusi, et toetada asukohana Euroopat (Prantsusmaal Cadarache'is). Lähiminevikus on ITER-komisjon mitmel korral kinnitanud, et EL peaks kindlalt jätkama oma reaktoripõhist strateegiat ja säilitama termotuumaenergeetika alases teadustöös maailmas oma liidripositsiooni. Sel eesmärgil on ITER-komisjon korduvalt julgustanud komisjoni ja nõukogu tegema kõiki vajalikke otsuseid (sealhulgas muidugi asjakohane vastavate tegevuste ja programmide rahastamine), et tagada see, et ITER-rajatised tõesti Euroopasse ehitataks.

Nende läbirääkimiste positiivne tulemus, nimelt et ITERi asukohaks saab EL, nõuab nüüd ühtlasi otsuseid ja meetmeid selle ja järgmiste raamprogrammide raames.

Kulude ja vahendite jagamine osapoolte vahel ITERi komponentide hankimisel, nagu on kokku lepitud rahvusvahelises ITER-lepingus, eeldab asukohamaapoolset (s.t ELi-poolset) kohustuste täpset määratlemist. Sel põhjusel on ITERi ehitamiseks vajalik piisavamahuline eelarve, nagu ka komisjoni ettepanekust nähtub.

Samas vajab ITER-seadme täielik ja tõhus kasutamine pärast selle valmimist piisaval arvul Euroopa teadlasi, samuti kõrgteadmisi füüsikas ja tehnoloogias. Seepärast tuleb Euroopa termotuumaprogrammi – niinimetatud kaasnevat programmi – ITERi ehitamise ajal eelarveliselt ja juhtimise seisukohast piisavalt toetada.

Selles ulatuses annab raportöör järgmised soovitused:

· Täielik toetus kogu Euroopa termotuumasünteesiprogrammile. On vaja säilitada üksikasjalik teadusuuringute programm, et tagada ITERisse tehtavate investeeringute kulutasuvus. Selles ulatuses peaks komisjon vältima kõiki märkimisväärseid eelarvekärpeid.

1.  ITERi Euroopa agentuur on vajalik. Komisjoni ettepaneku kohaselt luuakse see ühisettevõttena Euratomi asutamislepingu alusel. Raportöör nõustub, et agentuur tagab Euratomile vahendid ITER-lepingust tulenevate rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks ja hoolitseb Euratomi panuse eest ITERile ja laialdasema kasutamise tegevuste eest koostöös Jaapaniga. See agentuur peaks vastutama ka ITERi ehitamist toetavate tegevuste haldamise ja juhtimise eest, nagu nähakse ette komisjoni ettepaneku lisa alapunktis „ITER-projekti elluviimine”. Raportöör, nagu ka enamik termotuumaenergeetika alaste teadusuuringutega tegelejaid, on veendunud, et ITERi ehitus on niivõrd suur väljakutse, et see väärib – vähemalt kogu järgneva kümnendi jooksul – spetsiaalset struktuuri, mis keskendub ainult parimale ja kiireimale ITERi elluviimisele.

2.  Jätkama peab tugevat kaasnevat uurimisprogrammi, millele on ette nähtud eelarve. Pidades silmas ITERi parimat võimalikku kasutamist pärast selle valmimist, ning seda, et säiliks Euroopa liidripositsioon füüsika ja termotuumasünteesi tehnoloogia valdkonnas, peab ITERi ehitamise vältel jätkuma jõuline teadusuuringute programm (kaasnev programm), nagu on ette nähtud komisjoni ettepaneku lisas. Raportöör usub, et seda programmi tuleb piisavalt toetada, seda koos eraldatud assigneeringutega kogu termotuumasünteesi eelarvest, vastavalt pearaportööri ettepanekule tema koostatud Euratomi seitsmenda raamprogrammi raporti projektis.

3.  Kaasnevat teadusuuringute programmi ei peaks juhtima ITERi agentuur. Üksmeeles peaaegu kõigi termotuumaenergeetika alaste teadusuuringutega tegelejatega usub raportöör, et kõiki kaasneva teadusuuringuteprogrammi tegevusi, sealhulgas tegevusi, mis viiakse läbi võimaliku termotuumasünteesi näidisreaktori ja muude rajatiste ehitamise ettevalmistamiseks, nagu on ette nähtud komisjoni ettepaneku lisas (s.t kõik tegevused, mida ei ole märgitud ülal lõikes 1), tuleb läbi viia ja juhtida ITERi agentuurist eraldiseisvalt. Kõigi nende tegevuste läbiviimisel tuleb säilitada samasugune juhtimine kui eelnenud raamprogrammide puhul, sealhulgas lepingud assotsiatsioonidega ja Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepe. Raportöör on sügavalt veendunud, et integreeritud lähenemine termotuumasünteesi alastele teadusuuringutele ja termotuumaassotsiatsioonide ning liikmesriikide täielik kaasamine on seni end Euroopa termotuumasünteesi alase teadusruumi loomisel edukana tõestanud ja viinud ELi füüsika ja termotuumasünteesi tehnoloogia valdkonnas maailmas liidripositsioonile.

4.  JET, Euroopa suurim termotuumasünteesi teadusuuringute seade, tuleb hoida täielikult kasutuses. Siiski, kuna JET kasutab peaaegu poole kogu kaasneva programmi eelarvest, on oluline, et tehase usaldusväärus tagatakse selle teadustulemuste korrapärase hindamisega.

5.  Säilitada tuleb ELi liidripositsioon termotuumasünteesi alaste teadusuuringute valdkonnas. ELi liidripositsioon maailmas ei säili automaatselt seetõttu, et ITER Euroopasse ehitatakse. ITERi edukas kasutamine üldiselt ja ELi tõhus osalus ITERi eksperimentaalsetes tegevustes tingivad vajaduse jõulise ja tõeliselt euroopaliku teadus- ja arendusprogrammi järele, millesse kaasatakse liikmesriigid. Raportöör tervitab komisjoni ettepanekut ITERi kasutamise ettevalmistamisel teadus- ja arendustegevuseks toroidaalsete magnetkambrite alal, mis on juba olemas või ehitamisel kõikides liikmesriikides. Selliste seadmete kasutamine ITERi ehitamise ajal (mis kestab kümme aastat) suurendab teadmisi mitmel ITERiga seotud teemal ja on edukate ITERi eksperimentaalsete tegevuste juures võtmeelement. Siiski usub raportöör, et selles programmis sisalduvate seadmete ülevaatamine, mis tugineb jagatud teaduslikel põhjendustel, tuleb läbi viia seitsmenda raamprogrammi alguses.

6.  Tagada tuleb piisavate inimressursside olemasolu. ITERi elluviimine nõuab Euratomi termotuumasünteesi eelarve märkimisväärset suurendamist ning ka veelgi olulisemat piisavalt välja õpetatud personali arvu suurenemist. Raportöör usub, et selle vajaduse rahuldamiseks peaks EL lisaks kõrgetasemelistele haridusprogrammidele, sh Euroopa termotuumasünteesi füüsika ja inseneri doktorikraadi ettenägemisele, keskenduma ka teadusprogrammidele, mis suudaksid tagada uue põlvkonna füüsikute ja inseneride vajaliku väljaõppe.

7.  “Kiirendatud” termotuumaenergia kasutuselevõttu tuleb jõuliselt toetada. Raportöör usub kindlalt, et tuleb järgida “kiirendatud” termotuumaenergia kasutuselevõttu, et täita võimalikult kiiresti eesmärk, milleks on DEMO ehk termotuumasünteesi näidisreaktori käivitamine. Raportöör leiab, et sellel eesmärgil tuleks asetada rohkem rõhku neile teadusuuringute alastele tegevustele, mis on toodud komisjoni ettepaneku lisa alapunktis „Vastamine uutele ja ettenägematutele poliitikast tulenevatele vajadustele”. Siiski usub raportöör, et tuleb kehtestada strateegiad – sealhulgas ka vabatahtlikud eelarvelised maksed liikmesriikidelt konkreetsete projektide tarbeks –, et olla valmis õigeaegselt reageerima ja alustama võimalikult palju teadustegevusi paralleelselt, lühendades seeläbi aega, mille jooksul arendatakse kommerts-termotuumaelektrijaam energiakriisi süvenemise korral.

Tuuma lõhustumise ja kiirguskaitse suunised

Euratomi eelarve piiratud ressursside tingimustes usub raportöör, et EL peaks prioriteetseks pidama selliste teadusuuringute alaste tegevuste rahastamist, mis on seotud ohutuse ja jäätmekäitlusega, et tagada olemasolevate reaktorite ohutum kasutamine.

Reaktorsüsteemid. Raportöör usub, et tegevuse “Reaktorsüsteemid” raames peaks vähem prioriteetseks pidama eesmärki “uurida arenenuma tehnoloogia potentsiaali, pakkuda veelgi ohutumat, enam ressursse säästvat ja konkurentsivõimelisemat tuumaenergia kasutamist”. Uue põlvkonna reaktoreid puudutavaid teadusuuringuid saavad liikmesriigid paremini läbi viia tihedas koostöös erasektoriga.

Ühisettevõtted tuuma lõhustumise ja kiirguskaitse valdkonnas. Raportöör usub, et ühisettevõtete loomist Euratomi asutamislepingu alusel tuleb tervitada, kui need tõepoolest suudavad tõhustada nende vastutusalasse antud tegevuste juhtimist ning tõsta ka teaduslike tulemuste kvaliteeti. Selles kontekstis nendib ta, et komisjoni ettepaneku kohane ühisettevõte radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas võiks tuumajäätmete käitlemise tarbeks tõepoolest luua parema arengukeskkonna ohutumate ja tõhusamate tehnoloogiate arendamiseks.

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (23.6.2006)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb eriprogrammi Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) tuumaenergiaalase teadus-ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamiseks
(KOM(2005)0445 – C6‑0386/2005 – 2005/0190(CNS))

Arvamuse koostaja: Marilisa Xenogiannakopoulou

LÜHISELGITUS

1. Ettepaneku põhielemendid

Käesolev eriprogrammi ettepanek hõlmab sama ajavahemikku nagu raamprogramm, 2007–2011, mis omakorda põhineb Euratomi asutamislepingu artiklil 7. Vastavalt selle artikli teisele lõigule koostatakse teadusuuringute programmid kõige enam viieks aastaks. Seega ei käsitle käesolev ettepanek sama pikka ajavahemikku nagu EÜ eriprogrammid.

Takistavate asjaolude puudumise korral teeb komisjon ettepaneku uuendada Euratomi eriprogramme aastateks 2012–2013 vastavalt ettenähtud õiguslikule menetlusele.

Käesolevale otsusele lisatud finantsselgituses esitatakse mõju eelarvele ning inim- ja haldusressursid, samuti esitatakse soovituslikud summad perioodiks 2012–2013.

Komisjon kavatseb luua rakendusasutuse, kellele usaldatakse teatavad eriprogrammi rakendamiseks vajalikud ülesanded.

Käesolev eriprogramm hõlmab kahte järgmist temaatilist prioriteeti:

· Termotuumasünteesialased teadusuuringud: alusteadmiste arendamine elektrijaamade reaktorite prototüüpide loomiseks, mis on ohutud, säästvad, keskkonnateadlikud ja majanduslikult elujõulised, ning sellekohase põhisammuna ITER-projekti elluviimine. See temaatiline prioriteet hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi:

– ITER-projekti elluviimine,

– teadus-ja arendustöö ITERi käitamise ettevalmistamisel,

– tehnoloogilised meetmed DEMO ettevalmistamisel,

– teadus- ja arendustöö pikaajalised meetmed,

– inimressursid, haridus ja koolitus,

– infrastruktuurid,

– tekkivatele ja ettenägematutele poliitikavajadustele reageerimine.

· Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse: tuuma lõhustumise ohutu kasutamise ning muude kiiritusliikide kasutamise edendamine tööstuse ja meditsiini valdkonnas. See temaatiline prioriteet hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi:

– radioaktiivsete jäätmete käitlemine,

– reaktorsüsteemid,

– kiirguskaitse,

– teadusuuringute toetamine ja neile juurdepääsu võimaldamine,

– inimressursid ja koolitus, sealhulgas liikuvus.

Käesolevas eriprogrammis on olulisi uuendusi, mis vajavad rakendamisel eritähelepanu:

–    Tõhusam lähenemisviis siseriiklike teadusuuringute koordineerimisele tuuma lõhustumise ja kiirguskaitse valdkonnas.

–    ITER-projekti ühine rakendamine rahvusvahelises raamistikus, ITERiga seotud Euroopa ühisettevõtte loomine ning integreeritud Euroopa termotuumaenergeetikaalaste teadusuuringute tegevuste koordineerimise tugevdamine.

–    Paremini suunatud lähenemisviis rahvusvahelisele koostööle iga teema raames on ette nähtud koos koostöö erimeetmetega, mis tuleb tööprogrammides kindlaks määrata kooskõlas ettenähtud rahvusvahelise koostöö strateegilise lähenemisviisiga.

–    Iga teema raames toetatakse komponenti, mis võimaldab paindlikku reageerimist tekkivatele vajadustele ja ettenägematutele poliitikavajadustele ning rakendamisel kasutatakse ära kogemusi, mis on saadud kuuenda raamprogrammiga vastuvõetud poliitika teadusliku toetamise ning uue ja kujunemisjärgus teaduse ja tehnoloogia kavade raames, samuti ka uue ja kujunemisjärgus tehnoloogia kava info-ja sidetehnoloogia valdkonnas.

Eriprogrammi kehtivusajal ning kuni 2013. aastani ettenähtud pikendamise jooksul võivad esile kerkida võimalused tõhusate ühisettevõtete loomiseks näiteks radioaktiivsete jäärmete käitlemise valdkonnas. Komisjoni talitused esitavad sobival ajal nõukogule ettepanekud selliste ettevõtete loomiseks.

2. Arvamuse koostaja soovitused

Ühtsuse huvides esitab arvamuse koostaja ühesugused muudatusettepanekud kõigi seitsme eriprogrammi jaoks.

Standardmuudatusettepanek osutab mitmeaastasele finantsraamistikule ning vajadusele pidada kinni rubriigi 1a ülemmäärast.

Järgmised muudatusettepanekud lähtuvad usaldusväärse finantsjuhtimise ning eriprogrammi raames rahastatavate meetmete tõhusa rakendamise ideest.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et ühenduse rahastatavate teadusuuringute finantsjärelevalve parandamiseks peaks komisjon eelarvepädevaid institutsioone regulaarselt teavitama eriprogrammide rakendamisest ja eelnevalt teatama, kui ta kavatseb kalduda kõrvale üldeelarves esitatud kulude jaotusest.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised muudatusettepanekud:

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek 1 Lõige 1 a (uus)

1 a.     on seisukohal, et õigusloomealases ettepanekus toodud soovituslik lähtesumma peab olema kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) rubriigi 1 a ülemmääraga, ning rõhutab, et iga-aastane summa otsustatakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 38 sätetega;

Selgitus

Standardmuudatusettepanek

Ettepanek võtta vastu otsus

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 2 Artikli 3 esimene a lõik (uus)
	Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et kontrollida rahastatud meetmete tõhusat ja finantsmääruse sätete kohast rakendamist.
Muudatusettepanek 3 Artikli 3 esimene b lõik (uus)
	Programmi halduskulud kokku, sealhulgas ameti sise- ja juhtimiskulud, peaksid olema proportsionaalsed asjaomases programmis ettenähtud ülesannetega ning sõltuvad eelarvepädevate ja õigusloomeinstitutsioonide otsusest.
Selgitus
Ametile eraldatud assigneeringud peaksid olema kooskõlas ameti loomise tegevusjuhendi ja nõukogu määruse nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) sätetega. Nii tagatakse programmi meetmete asjakohane rahastamine.
Muudatusettepanek 4 Artikli 3 lõige 1 c (uus)
	Eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ehk säästlikult, tõhusalt, mõjusalt, samuti proportsionaalselt.
Muudatusettepanek 5 Artikkel 5 a (uus)
	Artikkel 5 a
	Komisjon annab eelarvepädevatele institutsioonidele eelnevat teavet, kui ta kavatseb kalduda kõrvale iga-aastase eelarve märkustes ja lisas esitatud kulude jaotusest.
Selgitus
Nimetatud menetlus kehtestati parlamendi eelarvekomisjoni ja komisjoni vahel 1999. aasta oktoobris sõlmitud kokkuleppe tulemusena. Arvamuse koostaja on seisukohal, et menetlus peaks jääma kehtima, et parandada seitsmenda raamprogrammi eriprogrammide rahaliste vahendite kasutamise järelkontrolli.
Amendment 6 Artikli 7 esimene a lõik (uus)
	Hindamisaruanne sisaldab finantsjuhtimise usaldusväärsuse hinnangut. See sisaldab programmi eelarve haldamise ja majandamise tõhususe ja korrakohasuse hinnangut.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb eriprogrammi Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamiseks
Viited	KOM(2005)0445 – C6-0386/2005 – 2005/0190(CNS)
Vastutav komisjon	ITRE
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	BUDG 17.11.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Marilisa Xenogiannakopoulou 20.9.2004
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	22.6.2006
Vastuvõtmise kuupäev	22.6.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	14 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Herbert Bösch, Simon Busuttil, Bárbara Dührkop Dührkop, Markus Ferber, Ingeborg Gräßle, Nathalie Griesbeck, Anne E. Jensen, Wiesław Stefan Kuc, Janusz Lewandowski, Vladimír Maňka, Antonis Samaras, Esko Seppänen, Nina Škottová, Helga Trüpel, Yannick Vaugrenard, Ralf Walter
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

• [1]  ELT C 49, 2802.2006, lk 37.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb eriprogrammi Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamiseks
Viited	KOM(2005)0445 – C6-0386/2005 – 2005/0190(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	14.11.2005
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev	ITRE 17.11.2005
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	BUDG 17.11.2005		EMPL 17.11.2005	ENVI 17.11.2005
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev	EMPL 5.10.2005		ENVI 29.11.2005
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Umberto Guidoni 5.10.2005
Endine raportöör / Endised raportöörid
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev  otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine   JURI arvamuse kuupäev
Rahaeraldise määra muutmine   BUDG arvamuse kuupäev
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine parlamendikomisjonis	31.1.2006		21.2.2006	3.5.2006	30.5.2006	19.6.2006
Vastuvõtmise kuupäev	3.10.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	38 4 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Šarūnas Birutis, Philippe Busquin, Jerzy Buzek, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Den Dover, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Umberto Guidoni, András Gyürk, Fiona Hall, David Hammerstein Mintz, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Anne Laperrouze, Vincenzo Lavarra, Pia Elda Locatelli, Eluned Morgan, Reino Paasilinna, Umberto Pirilli, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Teresa Riera Madurell, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Andres Tarand, Patrizia Toia, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras Roca, Dominique Vlasto
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jean-Pierre Audy, María del Pilar Ayuso González, Avril Doyle, Edit Herczog, Peter Liese, Erika Mann, Lambert van Nistelrooij, Vittorio Prodi, John Purvis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Esitamise kuupäev	10.10.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...