RAPORT Euroopa Keskpanga 2005. aasta aastaaruanne
12.10.2006 - (2006/2206(INI))
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Pervenche Berès
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Euroopa Keskpanga 2005. aasta aastaaruande kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) 2005. aasta aastaaruannet;
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 113;
– võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklit 15;
– võttes arvesse 2. aprilli 1998. a resolutsiooni majandus- ja rahaliidu kolmanda faasi demokraatliku vastutuse kohta[1];
– võttes arvesse oma 5. juuli 2005. aasta hääletust Euroopa Keskpanga 2004. aasta aastaaruande tagasilükkamise kohta;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Euroopa majanduse olukorrast: ettevalmistav raport majanduspoliitika üldsuuniste kohta aastaks 2006[2]
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 17. mai 2006. aasta resolutsiooni riigi rahanduse kohta majandus- ja rahaliidus[3];
– võttes arvesse komisjoni 12. juuli 2006. aasta teatist teemal iga-aastased märkused euroala kohta (KOM(2006)0392);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2003. aasta seisukohta Euroopa Keskpanga soovituse kohta, mis käsitleb nõukogu otsuse ettepanekut Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 10 lõike 2 muutmise kohta[4];
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Rahvusvahelise Valuutafondi strateegilise hindamise kohta[5];
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga aruandeid finantsstabiilsuse ja euroala finantslõimumise kohta;
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni esimehe 5. mai 2006. aasta kirja ECOFINi nõukogu eesistujale Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete ametissenimetamise protseduuri kohta;
– võttes arvesse eurosüsteemi 2006. aasta juuni majandusprognoose;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 106 ja artikli 112 lõiget 1;
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0349/2006),
A. tunnistades Euroopa Keskpanga (EKP) ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) täielikku sõltumatust;
B. arvestades, et EKP ja EKPSi peamine eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ja toetada muul viisil Euroopa Ühenduse üldist majanduspoliitikat, nagu näeb ette EÜ asutamislepingu artikkel 2; arvestades, et EÜ asutamislepingu artikkel 105 sätestab, et rahapoliitika aitab kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele "ilma et see piiraks eesmärki säilitada hindade stabiilsus";
C. arvestades, et 2005. aastal kasvas euroala sisemajanduse kogutoodang (SKT) 1,4%, mis on vähem kui 2004. aastal saavutatud 1,8%, samal ajal kui euroala inflatsioonimäär oli 2,2% sarnaselt 2004. aasta 2,1% suuruse inflatsiooniga;
D. arvestades, et liikmesriikidel ei õnnestunud 2005. aastal ülemaailmsest tugevast majanduskasvust samasuguses ulatuses kasu saada; arvestades, et selle põhjuseks on muu hulgas naftahindade tõus ja ebasoodne vahetuskursi areng, mis jättis euro 2005. aasta detsembris tasemele üle 1,17 USD (võrreldes 2004. aasta detsembri kõrgeima tasemega 1,36 USD); arvestades, et kasvuprognoosid osutavad teatavale majanduse taastumisele, kuna komisjoni prognoosid näitavad 2006. aastal 2,5% kasvu ja 2007. aastal kasvu vahemikus 1,3% ja 2,3% ning inflatsiooni pisut üle 2% taseme;
E. arvestades, et EKP nõukogu tõstis kaks ja pool aastat 2% juures muutumatuna püsinud baasintressimäärasid 25 baaspunkti võrra 1. detsembril 2005. aastal ning seejärel 2. märtsil, 8. juunil, 3. augustil ja 5. oktoobril 2006. aastal, ning arvestades, et intressimäärade nii nominaalne kui reaalne tase jääb madalaks;
F. arvestades, et mitmed kolmandate riikide keskpangad on viimastel kuudel teatanud oma kavatsusest suurendada eurodes väljendatud reservi osa oma välisvaluutareservides;
G. arvestades, et 2005. aastal on suurenenud ülemaailmne tasakaalustamatus, peamiselt Ühendriikide maksebilansi puudujäägi suurenemise tõttu, mis ulatus 6,4% SKTst;
H. arvestades, et EKP 2005. aasta raamatupidamise aastaaruande kohaselt oli puhaskasum null, mida selgitab kogu kasumi eraldisse paigutamine;
I. arvestades, et EKP-l on oluline roll Euroopa vahetuskursimehhanismi (ERM II) nõuetekohases toimimises ja võitluses inflatsiooni vastu;
J. arvestades Euroopa Parlamendi soovi aidata kaasa EKP rolli ja rahvusvahelise autoriteedi tugevdamisele rahvusvahelisel tasandil,
Majanduslik ja rahapoliitiline areng
1. rõhutab, et majanduskasvu taastumist iseloomustab reaalse SKT 2,5% aastane kasv ja 2,1% sisenõudlus 2006. aasta teises kvartalis; juhib tähelepanu, et hiljutist majanduskasvu toetavad riiklikud töö-, finants- ja toodete turu reformid ja investeerimisprogrammid; on seisukohal, et intressimäärasid võib tõsta vaid ettevaatlikult, et mitte seada ohtu majanduskasvu; juhib tähelepanu euro vahetuskursi ja naftahinna muutusega seotud riskidele, kuna need tegurid mängisid olulist rolli 2005. aasta nõrgas majanduskasvus; tunneb heameelt EKP poliitika üle, mis keskendub oma peamisele eesmärgile – hindade stabiilsuse säilitamisele; on seega seisukohal, et EKP reageeris 2005. aasta majanduslikele ja finantsarengutele õigesti, suurendades intressimäära, kui inflatsiooni tõus ulatus 2005. aasta septembris 2,6%ni;
2. rõhutab, et EKP peab olema teadlik riskidest, mida kujutab majanduskasvule intressimäärade pidev tõstmine hiljutise majanduskasvu taastumise olukorras; juhib tähelepanu, et liikmesriigid peavad majanduskasvu taastumise toetamiseks teostama vajalikud struktuurireformid ja investeeringud; on seisukohal, et intressipoliitikat mõjutavad liikmesriikide rahanduse tõhustamise edusammud;
3. märgib, et aastatel 2003–2005 olid intressimäärad ajalooliselt madalal 2% tasemel, et toetada majanduskasvu taastumist; kutsub EKP-d üles järgima ka edaspidi oma poliitikas ülesannet muuta kesk- ja pikaajalised inflatsiooniootused püsivaks kooskõlas hindade stabiilsusega; rõhutab, et EKP peaks edaspidigi tähelepanelikult jälgima naftahindasid, kinnisvarahindasid ja ikka veel püsivat likviidsuse ülejääki;
.4. märgib, et liikmesriikide alustatud konsolideerimise jätkamine on pikaajalisele kasvule aluste loomisel vältimatu, sealjuures ei tohi aga unustada investeeringuid jätkusuutlikku ühiskonda; Rahvusvahelise Valuutafondi viimane maailmamajanduse ülevaade toetab kõnealust diagnoosi; euroala liikmesriikide edasised edusammud reformide teostamisel jäävad otsustavaks teguriks pikaajalisele kasvule kindla aluse loomisel;
5. märgib, et 2001. aasta lõpus ja 2003. aasta alguses oli märgata samasuguseid majanduskasvu signaale kui praegu ja need ei toonud kaasa pidevat kasvu; märgib, et komisjoni ja eurosüsteemi hinnangud näevad ette kerget tõusu 2006. aastal, millele järgneb aeglustumine 2007. aastal; on seisukohal, et euroala majanduskasvu võimalik suurenemine sõltub liikmesriikide struktuurireformidest ning hoolikalt läbi viidud investeeringutest; tunnistab, et konkurents Euroopa Liidu turgudel ja tööjõu kõrge kvaliteet on majanduskasvu edasiviivad jõud ning et nende mõju tõhususe ja uuenduslikkuse suurendamisele ei tohi pärssida; märgib hiljutist majanduskasvu taastumist 2006. aastal ja rõhutab, et selle positiivse olukorra parimaks ärakasutamiseks on vajalik tõeline eelarve konsolideerimine; tunnistab, et konkurents Euroopa Liidu turgudel on majanduskasvu edasiviiv jõud ning et selle mõju tõhususe ja uuenduslikkuse suurendamisele ei tohi pärssida;
6. on seisukohal, et euroala majanduskasvu võimalik suurendamine tugineb reformikava jätkuvale sihikindlale ellurakendamisele; selle juurde kuulub demograafilisi arenguid silmas pidades igal juhul sotsiaalkindlustussüsteemide tugevuse tagamine tulevikus; sellel taustal jäävad oluliseks Euroopa makromajanduslikud dialoogid etalonväärtuste väljatöötamiseks riikide reformikavade jaoks ning hästi tasakaalustatud makromajanduslik poliitika; sellega seonduvalt jääb EKP jaoks tähtsaks sõltumatuse säilitamine;
7. leiab, et euroala sees esinevad erinevused majanduskasvus (kuni 4,5% aastal 2005) ja inflatsioonitasemes (kuni 2,7% aastal 2005) on pikemas plaanis vahetuskursimehhanismile suureks ohuks;
8. juhib tähelepanu kinnisvarahindade korrigeerimise suurenevale ohule, arvestades hindade kiiret ja jätkusuutmatut tõusu viimaste aastate jooksul; soovib EKP poliitika selgitamist varahindade, eelkõige kinnisvarahindade arengu suhtes; leiab, et pikemas perspektiivis aitaks selgem seisukoht vältida spekulatiivsete mullide teket;
9. tunneb heameelt Küprose, Läti ja Malta ühinemise üle vahetuskursimehhanismiga ERM II 29. aprillil 2005 ning Slovakkia ühinemise üle sellega 25. novembril 2005; toetab euro kasutuselevõtmist kõigis liikmesriikides; on seisukohal, et lähenemiskriteeriumide järgimise osas tuleks liikmesriikide statistika täpsusele ja usutavusele pöörata asjakohast tähelepanu; kutsub ka teisi liikmesriike üles võtma viivitamata meetmed euroalaga ühinemise kriteeriumide täitmiseks;
10. märgib, et rahapoliitika ülekandemehhanismid on euroala eri liikmesriikides erinevad, kuna mõned riigid reageerivad ägedamalt eelkõige muutuva intressimääraga laenude domineerimise tõttu; palub EKP-l ja komisjonil esitada selge analüüs nende erinevuste kohta ning võimalikud parandused rahapoliitika ülekandmise lihtsustamiseks; ainult juhul, kui ühiskonna- ja majanduspoliitikas tunnustatakse juhtpõhimõtet "Ühtsus mitmekesisuses", on võimalik suurendada murrangu tekke võimalust Euroopas;
11. rõhutab euro vahetuskursi kallinemisest USA dollari suhtes tuleneda võiva rahvusvahelise tasakaalustamatusega kiires kohanemises sisalduvaid ohte; meenutab, et asutamisleping annab vahetuskursi poliitika alal vastutuse nõukogule, täpsustamata samal ajal vahendeid selle pädevuse elluviimiseks; kutsub eurorühma, nõukogu ja EKP-d üles täielikult rakendama oma vastavaid volitusi ja tugevdama oma tegevuse koordineerimist vahetuskursi poliitika valdkonnas;
12. märgib, et EKP pooldab stabiilsuse ja kasvu pakti (SKP) ennetava poole tugevdamist, kuid on siiski korduvalt võtnud kriitilise seisukoha kõnealuse pakti korrigeeriva osa pehmendamise suhtes, mis ühtib euroala kõigi teiste keskpankade seisukohaga, kelle hulgast mõned on väljendanud selle kohta tugevat kriitikat;
13. usub, et EKP kohaldatavasse rahapoliitkasse on vaja enam selgust ja sidusust, eelkõige selle poliitika kahe peamise samba tähtsuse ja nendevaheliste suhete määratlemise osas, milleks on rahamass (M3) ja muu asjakohane teave inflatsiooni tulevaste arengute kohta; on seisukohal, et selged ja läbipaistvad eeskirjad selle kohta, kuidas need kaks sammast mõjutavad rahapoliitilisi tegevusotsuseid, muudaksid EKP poliitika enam prognoositavaks ja tõhusamaks;
14. rõhutab EÜ asutamislepingu artikli 105 lõikes 1 määratletud EKP mandaadi selge tõlgenduse sõnastamise vajadust; kutsub eelkõige EKP-d üles esitama autoriteetne ja sidus selgitus tingimuste ja vahendite kohta, mille abil ta kavatseb täita talle asutamislepinguga pandud kohustust, nimelt toetada ühenduse üldist majanduspoliitikat, säilitades samal ajal hindade stabiilsus; märgib, et EÜ asutamisleping eristab selgelt hindade stabiilsuse ja üldise majanduspoliitika toetamise eesmärki ning et seega ei saa artikli 105 lõikele 1 tegelikku tähendust andes käsitada kõnealuseid eesmärke lihtsalt vastastikku asendatavatena,
Finantsstabiilsus ja -lõimumine
15. tervitab EKP esimese aruande ilmumist euroala finantslõimumise kohta, mis on oluline nii rahapoliitika kui ka finantsstabiilsuse kohase teabe edastamise seisukohast; märgib, et EKP hinnangul nõuab finantslõimumine turu infrastruktuuride, eelkõige arveldussüsteemide lõimimist ja toob välja EKP kavatsuse luua oma arvelduste infrastruktuur;
16. mõistab hukka asjaolu, et EKP on 2. tasandi meetmete küsimuses võtnud ühendust Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteega isegi enne seadusandja tegevust;
17. jagab EKP väljendatud kartust riskikapitalifondide suhtes ja juhib tähelepanu, et riskikapitalifondide järelevalve toimub peamiselt kaudselt läbi nende vastaspooleks olevate pankade; märgib, et nende fondide tööst teatakse vähe, samal ajal kui nende pääs turule on piiramata; toob välja, et nende fondide hindamine on sageli väga suvaline ega paku investoritele täpset ülevaadet nende positsioonist ja tulemustest; on seisukohal, et algavas ülemaailmses debatis riskikapitalifondide tegevuse parema reguleerimise vajaduse üle peaks Euroopa Liit võtma initsiatiivi, et olla liikumapanevaks jõuks, ja seda eelkõige Ühendriikides toimuva arengu taustal; palub seetõttu EKP-l teha antud valdkonnas täiendavaid analüüse;
18. kutsub komisjoni üles osutama suuremat tähelepanu finantsturgude käitumise mõjule euroala makromajanduslikule olukorrale;
19. toob välja ohud, mida piiriülesed ühinemised toovad kaasa finantsturgude stabiilsusele; palub seetõttu EKP-l viia läbi analüüs, pidades eriti silmas viimase instantsi laenuandja küsimust, ja tutvustada vastavaid analüüse 2007. aasta rahapoliitilises dialoogis;
20. ootab huviga integreeritud süsteemi TARGET II elluviimist, mis parendaks likviidsusjuhtimist EKPSis ja võimaldaks märkimisväärset tõhususe tõusu; nõuab EKPSilt tungivalt laialdase, läbipaistva ja töökindla õigusliku raamistiku väljatöötamist TARGET II tulevaseks toimimiseks;
21. palub EKP-l rahaagregaadi M3 pikaajalise 4,5% võrdlusnäitajaga võrreldes jätkuvalt kõrgeid väärtusi (8,8% 2006. aasta mais võrreldes 7,4%ga 2005. aasta detsembris) silmas pidades meetmeid võtta; juhib eriti tähelepanu sularahakäibe ja üleööhoiuste suurele kasvule, on mures asjaolu pärast, et sellised arengud ei saa pikemas perspektiivis jätkuda; kutsub EKP-d üles analüüsima tähelepanelikult hüpoteegituru ja ettevõtete ühinemiste ja ülevõtmiste puhuste laenude arengut ning selle võimalikke tagajärgi süsteemse riski, tarbija usalduse ja intressimäärade arengu põhjal;
22. väljendab kahetsust, et EKP ega nõukogu ei ole pidanud vajalikuks teavitada Euroopa Parlamenti vastastikuse mõistmise memorandumist finantskriiside lahendamise kohta,
Euro väline roll
23. meenutab oma taotlust liikuda euroala ühtse esindatuse suunas rahvusvahelistes rahaasutustes, et kaitsta oma huve jõuga, mis vastab tema majanduslikule kaalule;
24. märgib huviga, et mitmed keskpangad on teatanud, et nad suurendavad oma eurodes väljendatud valuutareservi; palub EKP-l jälgida neid liikumisi tähelepanelikult ning oma aastaaruandes euro rahvusvahelise rolli kohta esitada arvulised kogused ja analüüsida tagajärgi eelkõige vahetuskursi seisukohast,
Pangatähed
25. märgib, et ringluses olevate euro pangatähtede väärtus on jätkuvalt kiires tempos tõusnud, kasvades 2005. aastal 12,8%; toob välja, et see pidev kasv tuleneb peamiselt suurtest kupüüridest, eelkõige 500-eurostest, mille arv ringluses kasvas 20,9% võrra; palub EKP-l uurida selle märgatava kasvu põhjuseid ning analüüsida kõnealuste rahatähtedega teostatud tehingute laadi ja nõudmise jaotumist maade kaupa, et tuvastada kaasnevad ohud;
26. on seisukohal, et rahatähtede esimene põlvkond, mille kujunduses oli keelatud elusolendite, tegelike maastike ja monumentide kasutamine, aitas anda rahapoliitilisele lõimumisele külma imago ja põhjustada eurooplaste distantseerumist eurost; kutsub EKP-d üles kasutama rahatähtede teises põlvkonnas elusolendeid, maastikke, Euroopa inimeste loodud teoseid või Euroopa isikuid, kelle kohta on üksmeelne arvamus; kutsub EKP-d üles esitama Euroopa Parlamendile sellekohaseid seisukohti,
Demokraatlik kontroll
27. tunneb heameelt, et EKP on väljendanud selget toetust põhiseaduse projekti ratifitseerimisele, milles on loetletud majandus- ja rahaliidu poliitilise raamistiku põhielemendid nii rahapoliitika kui majandus- ja maksupoliitika sambas; rõhutab, et ratifitseerimisprotsess ei mõjuta mingil moel rahaliidu toimimist ega euro stabiilsust; kutsub EKP-d üles jätkama euro usaldusväärsuse ja hindande stabiilsuse tagamist, mis on majanduskasvu ja töökohtade loomist toetava mitteinflatsioonilise makromajandusliku keskkonna eeltingimus;
28. on seisukohal, et Euroopa Keskpanga sõltumatus koos juhatuse liikmete ametisse nimetamise protseduuriga on osutunud tõhusaks; rõhutab, et asutamislepingu artikli 112 lõike 2 punkt b sätestab, et EKP juhatuse liikmed nimetatakse raha- või pangandusküsimustes tunnustatud ja vastavate erialaste kogemustega isikute hulgast ning toob välja, et nende rahvus ei tohiks mängida mingisugust rolli ja neid hinnatakse edaspidigi asutamislepingu rangete kriteeriumide, näiteks kvalifikatsiooni alusel; peab oluliseks tagada juhatuses esindatud profiilide mitmekesisus, et muuta tõhusamaks järelkontroll EKP üle;
29. kutsub nõukogu üles jätkama juhatuse liikmete ametissenimetamise protseduuri; rõhutab oma valmisolekut ühiselt teiste institutsioonidega uurida võimalikke parandusi enne järgmist juhatuse uuendamist 2010. aastal;
30. on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja EKP vaheline dialoog rahapoliitika küsimustes oli edukas ning seda tuleks jätkuvalt tõhustada; rõhutab, et EKP ex post aruandluse rakendamine on keskse tähtsusega finantsturgudel valitseva usalduse ja seega stabiilsuse jaoks; oluline on jätkuvalt kinnitada juhatuse ja EKP nõukogu ühtsust avalikkusele suunatud esinemistes; ; toetab EKP sihipärast teabepoliitikat Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoniga suheldes; rõhutab tungivalt, et EKP kommunikatsioonipoliitika parandamise nõuet tuleb mõista ainult EKP ja tema organite sõltumatuse samaaegse säilitamise taustal; kordab siiski nõuet avaldada igal aastal lisaks riikide lõikes liigendatud ülevaatele ka piirkondlik ja piiriülene ülevaade asjaomaste suundumuste kohta sarnaselt USA föderaalreservi nn beeži raamatuga (Beige Book), mis annaks EKP-le võimaluse mõjutada tootlikkuse suundumusi ning hinna- ja palgaperspektiive käsitlevat debatti; palub EKP-l uurida kokkuvõtlike protokollide avaldamise võimalust;
31. rõhutab, et EKP usaldusväärsus sõltub ka tema otsustusprotsessi läbipaistvuse astmest; meenutab oma nõuet, et peagi pärast EKP nõukogu koosolekuid avaldataks lühendatud protokoll, kus oleksid kõigi võetud otsuste poolt- ja vastuargumendid ning võetud otsuste põhjendused; rõhutab, et selline teavitamine ei saa asendada kohe pärast rahapoliitiliste otsuste vastuvõtmist EKP presidendi poolt esitatavat teavet, mis pakub vaatlejatele ja turuosalistele hindamatut ja õigeaegset ülevaadet; on seisukohal, et selline läbipaistvus on tähtis, kuna sel moel saab turg selgema ettekujutuse EKP rahapoliitikast;
32. meenutab, et Euroopa Parlament lükkas tagasi 2003. aastal vastu võetud EKP nõukogu otsuste suhtes kohaldatava rotatsiooniga hääletamise süsteemi selle liigse keerukuse tõttu; on seisukohal, et arvestades euroala tulevasi laienemisi tuleks luua süsteem, milles on ühendatud õiglus ja tõhusus; meenutab Euroopa Parlamendi resolutsiooni, milles nõuti rahapoliitika eest vastutavat üheksast liikmest koosnevat EKP nõukogu, mis asendaks praeguse ebamugava süsteemi ja väldiks tulevikuks kavandatud veelgi keerukamat lahendust; nõuab seega tungivalt asutamislepingu asjakohast muutmist;
33. kutsub EKPd üles eelistama oma teavitamisstrateegias EKP presidendi ärakuulamisi Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis,
EKP juhtimine
34. märgib, et EKP töötajate arv on alates 1999. aastast pidevalt ja oluliselt suurenenud, selle ajavahemiku jooksul 86%; märgib, et EKP külmutas 2005. aastal ajutiselt mõneks kuuks oma töötajate arvu, kuid tema töötajate arv kasvas 2005. aastal siiski 3,5%; toob välja, et EKP rõhutab soovi suurendada oma sisemist tõhusust; leiab, et see eesmärk on kiiduväärne ja loodab, et selle saavutamisel on püsiv alus, eelkõige töötajate arvu pikaajaline stabiliseerimine;
35. rõhutab, et EKP ja riikide keskpangad peavad personalikomitee koosolekutel tähtsustama dialoogi kvaliteeti, teabe läbipaistvust ja ametiühingute tunnustamist;
36. on seisukohal, et personali ja nende ametiühingute kaasamine neid puudutavate otsuste tegemisse ja kõrgetasemeline sotsiaalne dialoog aitavad kaasa ühise kultuuri tekkimisele eurosüsteemi ja EKPSi raames;
37. märgib, et kogu EKP 2005. aasta kasum 992 miljonit eurot paigutati tervikuna eraldisse, et katta valuutakursside, intressimäärade ja kullahinnaga seotud riske, mille tulemusel jäi puhaskasum nulli; märgib, et eraldise summa vaadatakse üle igal aastal; tõdeb samal ajal, et EKP uue peakorteri ehitamise hinnanguline kulu on 850 miljonit eurot; kutsub EKPd üles selgitama oma eesmärki omavahendite ja eraldiste tasandil ning teostama sellist eelarvepoliitikat, mis, kattes nõuetekohaselt temal lasuvad riskid, võimaldaks saavutada rahuldavat finantstulemust;
o
o o
38. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon eurorühma eesistujale, nõukogule, komisjonile ja EKP-le.
SELETUSKIRI
Resolutsioonis EKP aastaaruande kohta hindab Euroopa Parlament keskpanga tegevust. Arvestades seitset euro kasutamise aastat ja EKP juhatuse vahetumise tsükli täitumist, soovib raportöör sel aastal rõhutada vajadust tugevdada ex ante ja ex post demokraatlikku kontrolli EKP üle.
Majanduslik ja rahapoliitiline areng aastal 2005
Aastal 2005 kasvas euroala SKT 1,4%, mis on vähem kui 2004. aastal registreeritud 1,8% kasv. 2005. aasta esimesel poolel arenes majandustegevus tagasihoidlikus tempos, kuid kiirenes teisel poolaastal. Inflatsioon oli 2005. aastal 2,2% ehk võrreldaval tasemel 2004. aasta 2,1%ga. Energiahinna tõus ei toonud kaasa sisemaist inflatsioonisurvet, eelkõige tänu jätkuvalt tagasihoidlikule palgakasvule.
Pärast intressimäära püsimist kahe ja poole aasta jooksul muutumatuna 2% juures, otsustas EKP nõukogu tõsta baasintressimäärasid 25 baaspunkti võrra 1. detsembril ning seejärel 2. märtsil, 8. juunil ja 3. augustil 2006. Need otsused olid ajendatud ohust, et tulevased naftahinna tõusud võivad kaasa tuua teiseseid mõjusid palgakujunduses seoses laenude kiire kasvuga.
Eurosüsteemi majandusprognoosid näitavad teatavat majanduskasvu hoogustumist vahemikus 1,8–2,4% aastal 2006 ja 1,3–2,3% aastal 2007. See hoogustumine on üsna habras, nagu tõendab hinnangu lai skaala ning majandustegevuse tõenäoline aeglustumine alates 2007. aastast.
Raportöör soovib juhtida tähelepanu Rahvusvahelise Valuutafondi ja OECD seisukohtadele, mis kutsuvad üles suurele ettevaatlikkusele euroala intressimäärade edasisel muutmisel, mille puhul tuleks arvesse võtta majanduskasvu laadi, kvaliteeti ja vastupidavust. Nimetatud institutsioonid mainivad mitut tegurit, mis võivad ohustada alles algusjärgus olevat majanduskasvu, näiteks euro vahetuskursi ja naftahinnaga seotud šokid, millel oli oma roll juba 2005. aasta madalas majanduskasvus.
Rahvusvahelises majanduskeskkonnas domineeris 2005. aastal maailmamajanduse tasakaalustamatuse suurenemine, peamiselt Ameerika maksebilansi puudujääk, mis oli 6,4% SKTst. Need tasakaalustamatused on suureks ohuks, kuna nende lahendamine võib tuua kaasa euro vahetuskursi kiireid arenguid dollari suhtes. Euro vahetuskursi kiire ja tugev kallinemine mõjutaks sügavalt Euroopa majanduskasvu. Euroala peab selliseks võimaluseks valmistuma nii hästi kui võimalik. Sellises olukorras leiab raportöör, et euro vahetuskursi kohta rahapoliitikas tuleks täpsustada ning et tuleks täpsustada ka nõukogu sekkumisvahendeid, et muuta reaalseks nõukogul selles valdkonnas lasuv institutsiooniline vastutus.
Majandusliku ja rahapoliitilise koordineerimise tugevdamine on vajalik ning raportöör soovib meenutada, et alates euro loomisest puudu oleva kohase ühendatud poliitika määratlemine on üks tingimusi meie ees terendava majanduskasvu tegelikkuseks muutmiseks. Kasvupotentsiaali suurendamine tugineb ka kohasele makromajanduslikule regulatsioonile. Seetõttu soovib raportöör väljendada toetust eurorühma pingutustele aktiivsema makromajandusliku dialoogi soodustamiseks nõukogu, EKP ja sotsiaalpartnerite vahel.
Finantsstabiilsus ja -lõimumine
Raportöör tervitab EKP panust euroala finantslõimumise ja finantsstabiilsuse jälgimisse.
2005. aastal avaldas EKP uue raporti euroala finantslõimumise kohta, kus toodi välja rida näitajaid. Raport näitab, et eri turusegmentide lõimumise tase on väga erinev: rahaturud, riigivõlakirjade ja erasektori võlakirjade turud on väga tihedalt lõimunud; edusamme on tehtud aktsiaturgude lõimimisel; pangandusturud (eriti jaepangandusturud) on palju vähem lõimunud. EKP rõhutab, et finantsturg ei saa olla täielikult lõimunud ilma turu infrastruktuuride, eelkõige kliiringu- ja arveldussüsteemide lõimimiseta, ja leiab, et selles valdkonnas on vaja teha veel olulisi edusamme ja soovib sellealast õigusloomega seotud algatust. Raportöör toetab seda seisukohta täielikult.
Finantsstabiilsuse osas leiab EKP, et euroala finantssüsteem on tugevnenud, kuid toob esile ohu seoses riskikapitalifondidega, mida iseloomustab läbipaistmatus ja nende positsiooni suvaline hindamine, mis ei paku investoritele täpset ülevaadet fondide tulemustest. Raportöör kutsub EKPd üles süvendama oma järelevalvet spekulatiivsete fondide üle ja arvab, et välja arendatavas reguleerivas lähenemisviisis spekulatiivsetele fondidele tuleks esikohale seada finantsstabiilsusega seotud kaalutlused.
Raportöör leiab, et tähelepanelikult tuleb jälgida möödunud aastatel toimunud finantssektori riskide ülekandumist eraisikute suunas. Eriti tähtis on hinnata selle makromajanduslikke tagajärgi.
Pangatähed
Alates euro kasutusele võtmisest on ringluses olevate pangatähtede väärtus kiires tempos suurenenud, kasvades 2005. aastal 12,8%. See kasv on seotud suurte rahatähtede, eelkõige 500-euroste pangatähtedega, mille arv kasvas 2005. aastal 20,9%. Nende arengutega seotud rahapesu ja pangapettuste ohu osas peab raportöör vajalikuks, et EKP analüüsiks selle märkimisväärse suurenemise põhjuseid ja hindaks sellega seotud riske.
EKP juhtimine
Raportöör nõustub presidendi seisukohtadega, märkides, et EKP juhtimine peab olema eeskujulik, ning tervitab seega EKP soovi suurendada oma sisemist tõhusust.
EKP töötajate arv on alates 1999. aastast kasvanud 86%. Osa sellest kasvust on kahtlemata seletatav institutsiooni hiljutise loomisega. Siiski oli tuntav vajadus töötajate arvu hallata, mis väljendus töötajate arvu ajutises külmutamises 2005. aastal, kuid sellest hoolimata suurenes see aasta jooksul 3,5%. Raportöör leiab, et EKP sisemise tõhususe suurendamine peaks aja jooksul konkretiseeruma töötajate arvu stabiliseerumisena ja tõeliselt läbipaistva sotsiaalse dialoogina.
EKP 2005. aasta puhaskasum oli null, kuna loodi eraldis valuutakursi-, intressimäära- ja kullahinnariskide katteks. Samal ajal on EKP uue hoonega seotud kulud hinnanguliselt 850 miljonit eurot. Raportöör soovib, et EKP teostaks sellist rahanduspoliitikat, mis võimaldaks näidata rahuldavat finantstulemust.
Demokraatlik kontroll
Majandus- ja rahaliit toimib juba seitse aastat, nii et EKP osas on möödunud piisavalt aega, et realistlikult hinnata parandusi, mida on vaja teha Euroopa Parlamendi teostatavas demokraatlikus kontrollis.
Demokraatlik kontroll väljendub kahel tasandil: ex ante, EKP juhatuse liikmete ametissenimetamise protseduuris, ja ex post, EKP otsuste kontrollis. Selle mõlemat koostisosa tuleb tugevdada. Raportöör pakub välja rea parandusi, mis eraldi vaadatuna on piiratud ulatusega, kuid koos võivad demokraatliku kontrolli protsessi tõesti parandada.
Mis puudutab EKP juhatuse liikmete nimetamise protseduuri, siis liikmete täielik uuendamine tõendas, et de facto haarasid suured riigid (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania) endale igaüks ühe koha ja kaks ülejäänut jäid väikestele riikidele. Selline praktika ei ole kooskõlas asutamislepingu vaimuga (artikli 112 lõige b ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 11 lõige 2).
Nelja suure riigi poolt haaratud esindatus piirab nõukogu valikut juhatuse liikmete ettepaneku faasis. Et tagada oma liikme nimetamine, pakuvad need riigid välja standardprofiiliga nimed, st ametnikud või keskpanga töötajad. Selle tulemusena on EKP juhatus palju ühetaolisem kui teiste keskpankade juhatus. Kuid juhatuses esindatud profiilide mitmekesisus on üks tingimusi avatud ja viljakaks dialoogiks ex post kontrolli faasis.
Seega tuleks nõukogu ettepaneku faas juhatuse liikmete nimetamiseks muuta läbipaistvamaks selle arutelule avamise teel. Ette võib kujutleda mitmeid võimalusi. Raportöör leiab, et on võimalik lihtsal moel viia praktika vastavusse asutamislepingu vaimuga: et valik oleks tõesti avatud, peaks korraldama läbipaistva arutelu teatud miinimumarvu riikide poolt esitatud teatud miinimumarvu kandidaatide üle. Nii tugineks nõukogu ettepanek arutelule vähemalt kolme nime üle, mille on esitanud mitu riiki.
Lisaks vajalikule avatusele ja läbipaistvusele nõukogu ettepaneku faasis tuleks tugevdada Euroopa Parlamendi rolli, andes talle volituse juhatuse liikmete ametissenimetamine kinnitada, nagu on paljudes riikides, eelkõige Ameerika Ühendriikides. Selline volitus aitaks veelgi enam õhutada nõukogu pidama oma ettepaneku väljatöötamisel tõeliselt avatud dialoogi.
Parandada tuleb ka ex post kontrolli. Rahapoliitiline dialoog EKP aastaaruande esitamise näol Euroopa Parlamendile ning neli korda aastas toimuva EKP presidendi ärakuulamise vormis majandus- ja rahanduskomisjonis on kahtlemata koondanud tähelepanu vajadusele rahapoliitilisi otsuseid põhjendada. Pressikonverentsid, mille EKP on käivitanud rahapoliitilistest otsustest juhindudes, on samuti teretulnud. Siiski tuleb tunnistada, et need vahendid on pigem osa EKP teabevahetuspoliitikast kui tõeline vastutuse kandmine.
EKP sõltumatus, mis on maailmas pretsedenditu, õigustab rahapoliitiliste otsuste suurendatud läbipaistvust, seda mitte ainult suhetes EKP ja Euroopa Parlamendi vahel ja kõigis teavitusvormides, mida EKP oma otsuste selgitamiseks võib kasutada, vaid ka läbi rahapoliitiliste otsuste tegemise läbipaistvuse. Selle kohta soovib raportöör korrata EKP nõukogule esitatud palvet teha oma otsused hääletuse teel, nagu eeldab Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja protokolli artikkel 10, ja avaldada iga EKP nõukogu koosoleku kokkuvõtlikud protokollid, milles oleksid esitatud poolte poolt- ja vastuarvamused ning häälte jagunemine ja vähemuse seisukohad. Raportöör soovib ka, et nagu nõukogu ja komisjon, nii võiks ka Euroopa Parlament olla esindatud EKP nõukogu koosolekutel.
Raportöör meenutab, et 2003. aastal vastu võetud EKP nõukogu otsuste suhtes kohaldatav rotatsiooniga hääletamise süsteem ei ole oma liigse keerukuse tõttu kohane ning soovib, et euroala tulevasi laienemisi arvestades loodaks süsteem, milles on ühendatud õiglus ja tõhusus.
Arvestades Euroopa Parlamendi varasemaid tulemuseta jäänud taotlusi, ning euroraha seitsme kasutusaasta jooksul omandatud kogemusi, leiab raportöör, et tuleks ära kasutada põhiseaduse lepingu läbivaatamist. Raportöör leiab seega, et nõudeid juhatuse liikmete ametissenimetamise protsessi läbipaistvuse ja Euroopa Parlamendi nõusoleku kohta, EKP otsustusprotsessi läbipaistvuse kohta ja Euroopa Parlamendi esindatuse kohta EKP nõukogus tuleks lisaks nende vabatahtlikule rakendamisele asjaomaste institutsioonide poolt võtta arvesse ka muudetud põhiseaduse lepingu projektis.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Euroopa Keskpanga 2005. aasta aastaaruanne |
|||||||||||
|
Menetluse number |
||||||||||||
|
Vastutav komisjon |
ECON |
|||||||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
|
|
|
|
|
|||||||
|
Arvamuse esitamisest loobumine |
|
|
|
|
|
|||||||
|
Tõhustatud koostöö |
|
|
|
|
|
|||||||
|
Raportöör(id) |
Pervenche Berès |
|
||||||||||
|
Endine raportöör / Endised raportöörid |
|
|
||||||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
30.5.2006 |
20.6.2006 |
12.9.2006 |
2.10.2006 |
|
|||||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
10.10.2006 |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+ - 0 |
23 0 15 |
||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Ieke van den Burg, David Casa, Jan Christian Ehler, Jonathan Evans, Jean-Paul Gauzès, Robert Goebbels, Donata Maria Assunta Gottardi, Benoît Hamon, Gunnar Hökmark, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Sophia in 't Veld, Wolf Klinz, Christoph Konrad, Guntars Krasts, Kurt Joachim Lauk, Andrea Losco, Astrid Lulling, Gay Mitchell, Joseph Muscat, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Dariusz Rosati, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Manuel António dos Santos, Peter Skinner, Margarita Starkevičiūtė, Sahra Wagenknecht |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Werner Langen, Alain Lipietz, Antonis Samaras, Charles Tannock, Corien Wortmann-Kool |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
|
|||||||||||
|
Esitamise kuupäev |
12.10.2006 |
|||||||||||
|
Märkused |
|
|||||||||||