RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomise, toimimise ja kasutamise kohta

13.10.2006 - (KOM(2005)0230 – C6‑0301/2005 – 2005/0103(CNS)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Carlos Coelho

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomise, toimimise ja kasutamise kohta

(KOM(2005)0230 – C6‑0301/2005 – 2005/0103(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2005)0230)[1];

–   võttes arvesse Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 34 lõike 2 punkti c;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 39 lõiget 1, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6–0301/2005);

–   võttes arvesse Schengeni õigustiku Euroopa Liitu integreerimist käsitlevat protokolli, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 93 ja 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6‑0353/2006),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

NÕUKOGU OTSUS TEISE PÕLVKONNA SCHENGENI INFOSÜSTEEMI (SIS II) LOOMISE, TOIMIMISE JA KASUTAMISE KOHTA

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eelkõige selle artikli 30 lõike 1 punkte a ja b, artikli 31 lõike 1 punkte a ja b ning artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[2],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[3]

ning arvestades järgmist:

(1)      19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta)[4] (edaspidi "Schengeni konventsioon") IV jaotise sätete alusel loodud Schengeni infosüsteem (edaspidi "SIS 1+") on Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätete peamine rakendusvahend.

(2)      Teise põlvkonna SISi (edaspidi "SIS II") väljatöötamine on tehtud komisjoni ülesandeks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2424/2001[5] ja nõukogu 6. detsembri 2001. aasta otsusele nr 2001/886/JSK teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta[6]. SIS II asendab Schengeni konventsiooniga loodud SISi.

(3)  Käesolev otsus on SIS II suhtes kohaldatav vajalik õiguslik alus küsimustes, mis kuuluvad Euroopa Liidu lepingu (edaspidi "ELi leping") reguleerimisalasse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2006/XX SIS II loomise, toimimise ja kasutamise kohta[7] on SIS II suhtes kohaldatav vajalik õiguslik alus küsimustes, mis kuuluvad Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi "EÜ asutamisleping") reguleerimisalasse.

(4)      Tõsiasi, et SIS II suhtes kohaldatav õiguslik alus koosneb eraldi vahenditest, ei mõjuta põhimõtet, et SIS II on üks ühtne infosüsteem, mis peaks sellisena ka toimima. Seetõttu peaksid nende vahendite teatavad sätted olema samasugused.

(5)      SIS II peaks olema tasakaalustav meede, mis aitab kaasa kõrgetasemelise turvalisuse säilimisele (…) vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, toetades kriminaalasjades tehtavat politsei- ja kohtuorganite vahelist operatiivkoostööd.

(6)      On vaja määratleda SIS II eesmärgid ja sätestada eeskirjad, mis puudutavad selle toimimist, kasutamist ja vastutusvaldkonda, sealhulgas selle tehnilist ülesehitust ja rahastamist, süsteemi sisestatavaid andmeliike, andmete sisestamise eesmärke, sisestamiskriteeriumeid, juurdepääsuõigust omavaid ametiasutusi, hoiatusteadete omavahelist sidumist, andmetöötlemise täiendavaid eeskirju ja isikuandmete kaitset.

(7)      Keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri toimimisega seotud kulud tuleks kanda Euroopa Liidu eelarvest.

(8)      On vaja koostada käsiraamat, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad täiendava teabe vahetamise kohta seoses hoiatusteates nõutava meetmega. Iga liikmesriigi asutused peaksid tagama sellise teabe vahetamise.

(9)  Üleminekuperioodil vastutab komisjon keskse SIS II operatiivjuhtimise ja mõnede sideinfrastruktuuri osade eest. Siiski selleks, et tagada sujuv üleminek SIS 1+lt SIS II-le, võib komisjon delegeerida selle vastutuse osaliselt või täielikult kahele riiklikule avalik-õiguslikule asutusele. Pikaajalises perspektiivis tuleks pärast komisjoni läbiviidavat mõjuhindamist, mis sisaldab alternatiivide põhjalikku analüüsi lähtudes rahalistest, operatiivsetest ja korralduslikest aspektidest, ja komisjoni esitatud seadusandlikke ettepanekuid luua alaline korraldusasutus, kes vastutab nende ülesannete eest. Üleminekuperiood peaks kestma mitte kauem kui viis aastat alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast.

(10)    SIS II peaks sisaldama teateid isikute kohta, keda otsitakse taga üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks. Lisaks hoiatusteadetele oleks asjakohane sätestada üle- või väljaandmismenetluste jaoks vajaliku täiendava teabe vahetus. Eelkõige tuleks SIS IIs töödelda nõukogu 13. juuni 2002. aasta Euroopa vahistamismäärust ja liikmesriikidevahelist üleandmiskorda käsitleva raamotsuse 2002/584/JSK artiklis 8 osutatud andmeid [8].

(11)    SIS II peaks olema võimalik lisada Euroopa vahistamismääruse alusel toimuva üleandmise ja väljaandmise jaoks sisestatud lisaandmete tõlge.

(12)    SIS II peaks sisaldama hoiatusteateid kadunud isikute kohta, eesmärgiga tagada nende turvalisus või ennetada ohte, hoiatusteateid seoses kohtumenetlusega taga otsitavate isikute kohta, hoiatusteateid diskreetse kontrolli või erikontrolli eesmärgil taga otsitavate isikute ja esemete kohta ning hoiatusteateid arestitavate või kriminaalmenetluses tõenditena kasutatavate esemete kohta.

(13)    Hoiatusteateid ei tohiks säilitada SIS IIs kauem kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks, milleks need andmed esitati. Üldreeglina tuleks isikute kohta sisestatud hoiatusteated SIS IIst automaatselt kustutada pärast kolme aasta möödumist. Hoiatusteated esemete kohta diskreetseks kontrollimiseks või erikontrolliks tuleks SIS IIst automaatselt kustutada pärast viie aasta möödumist. Hoiatusteated arestitavate või kriminaalmenetluses tõenditena kasutatavate esemete kohta tuleks SIS IIst automaatselt kustutada pärast kümne aasta möödumist. Otsus isikute kohta sisestatud hoiatusteadete säilitamise kohta peaks tuginema põhjalikule üksikjuhtumipõhisele hindamisele. Liikmesriigid peaksid kõnealused hoiatusteated läbivaatamistähtaja jooksul läbi vaatama ja pidama arvestust isikute kohta sisestatud hoiatusteadete üle, mille säilitusaega on pikendatud.

(14)  (...)

(15)    SIS II peaks võimaldama biomeetriliste andmete töötlemist, et toetada asjaomaste isikute usaldusväärset tuvastamist. Samas kontekstis peaks SIS II võimaldama ka nende isikute andmete töötlemist, kelle andmeid on väärkasutatud, et vältida nende väärtuvastamisest põhjustatud ebamugavusi. Selleks tuleks kokku leppida sobivates kaitsemeetmetes, milleks on eelkõige asjaomase isiku nõusolek ja nende eesmärkide range piiritlemine, milleks kõnealuseid andmeid võib õiguspäraselt töödelda.

(16)    Liikmesriigil peaks olema võimalik teatele lisada märkuse (nn lipukese), mis näitab, et teate alusel võetavat meedet ei rakendata tema territooriumil. Kui hoiatusteateid väljastatakse üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, ei tule käesolevat otsust tõlgendada nii, et oleks kehtestatud erand raamotsusest 2002/584/JSK või on takistatud nimetatud raamotsuse sätete kohaldamine. (...) Otsuse hoiatusteatele märkuse lisamise kohta võib (...) põhineda ainult nimetatud raamotsuses sisalduvatel keeldumispõhjustel.

(16A)  Kui märkus on vastavalt artikli 14 C lõikele 2 lisatud ning isiku asukoht, keda otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, saab teatavaks, tuleb isiku asukoht alati teha teatavaks hoiatusteate sisestanud õigusasutusele, mis võib teha otsuse edastada pädevale õigusasutusele Euroopa vahistamismäärus vastavalt raamotsusele 2002/584/JHA.

(17)    SIS II peaks pakkuma liikmesriikidele võimaluse luua teadete vahel lingid. Kui liikmesriik seob kaks või enam hoiatusteadet, ei tohiks see mõjutada võetavat meedet, teadete säilitamisaega ega teadetele juurdepääsuõigust.

(18)    SIS IIs käesoleva otsuse kohaldamisel töödeldavaid isikuandmeid ei tohi edastada ega teha kättesaadavaks kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. Tõhusat teabevahetust edendades on aga kohane tugevdada koostööd Euroopa Liidu ja Interpoli vahel, edendades tõhusat passiandmete vahetust. Kui SIS IIst edastatakse isikuandmeid Interpolile, peaks (...) nendele andmetele tagama kohase kaitsetaseme, kehtestades lepingus ranged kaitsemeetmed ja tingimused.

(19)  Kõik liikmesriigid on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel üksikisikute kaitse konventsiooni. Selle konventsiooni artikkel 9 lubab teatud piirides erandeid konventsioonis sätestatud õigustest ja kohustustest või piirab neid. Käesoleva otsuse rakendamise kontekstis töödeldavad isikuandmed peaksid olema kaitstud vastavalt selle konventsiooni põhimõtetele. Vajaduse korral tuleks konventsioonis sätestatud põhimõtteid käesolevas otsuses täiendada või selgitada.

(20)    Arvesse tuleks võtta 17. septembri 1987. aasta Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituses nr R (87) 15 toodud põhimõtteid, mis reguleerivad isikuandmete kasutamist politseivaldkonnas, kui politseiasutused käesolevat otsust kohaldades isikuandmeid töötlevad.

(20A)  Komisjon esitas nõukogule ettepaneku, mis käsitleb raamotsust kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta[9] ning mille kohaselt see tuleks 2006. aasta lõpuks heaks kiita ja kohaldada teise põlvkonna Schengeni infosüsteemis töödeldavate isikuandmete ja käesoleva otsuse kohase täiendava teabe vahetuse suhtes.

(21)    Isikuandmete töötlemise suhtes ühenduse institutsioonide või asutuste poolt SIS II operatiivjuhtimisega seotud ülesannete täitmisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[10] ja eelkõige selle artikleid 21 ja 22 seoses töötlemise konfidentsiaalsuse ja turvalisusega, kui töötlemine toimub nende tegevuste raames, mis täielikult või osaliselt kuuluvad ühenduse õiguse reguleerimisalasse. Osaliselt kuulub isikuandmete töötlemine SIS IIs ühenduse õiguse alla. Isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitset isikuandmete töötlusel käsitlevate eeskirjade järjepideval ja ühtsel kohaldamisel on vaja selgitada, et kui käesoleva otsuse kohaldamisel töötleb isikuandmeid komisjon, kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001. Vajaduse korral tuleks (...) määruses (EÜ) nr 2001/45 sätestatud põhimõtteid käesolevas otsuses täiendada või selgitada.

(21A)  Konfidentsiaalsuse osas kohaldatakse SIS IIga seoses tööle võetud ja töötavate Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate suhtes Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste asjaomaseid sätteid.

(22)    On asjakohane, et siseriiklikud (...) järelevalveasutused peaksid teostama järelevalvet liikmesriikide poolse isikuandmete töötlemise seaduslikkuse üle, samas peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsusega 2004/55/EÜ (millega määratakse EÜ asutamislepingu artiklis 286 sätestatud sõltumatu järelevalveasutus)[11] määratud Euroopa andmekaitseinspektor jälgima ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevust seoses isikuandmete töötlemisega, võttes arvesse ühenduse institutsioonide ja asutuste piiratud ülesandeid andmete eneste osas.

(23)    Ühenduse vastutus seoses ühenduse institutsioonide või asutuste mis tahes rikkumisega käesoleva otsuse kohaldamisel on reguleeritud EÜ asutamislepingu artikli 288 teise lõikega.

(23A)  Nii liikmesriigid kui ka komisjon peaksid koostama turvalisuse kava, et hõlbustada turvalisusega seotud kohustuste konkreetset täitmist, ja peaksid tegema üksteisega koostööd, et käsitleda turvalisusega seotud küsimusi ühisest vaatepunktist.

(24)    26. juuli 1995. aasta Euroopa Politseiameti loomist käsitleva konventsiooni[12] (edaspidi "Europoli konventsioon") sätteid andmekaitse kohta kohaldatakse ka SIS II andmete töötlemisele Europoli poolt, kaasa arvatud Europoli konventsiooni artikli 24 alusel asutatud ühise järelevalveasutuse pädevus Europoli tegevuse jälgimisel ja vastutus mis tahes ebaseadusliku isikuandmete töötlemise juhtumi eest Europolis.

(25)    Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/187/JSK (millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu)[13] andmekaitset käsitlevaid sätteid kohaldatakse SIS II andmete töötlemisele Eurojusti poolt, kaasa arvatud selle otsuse artikli 23 alusel asutatud ühise järelevalveasutuse pädevus Eurojusti tegevuse jälgimisel ja vastutus mis tahes ebaseadusliku isikuandmete töötlemise juhtumi eest Eurojusti poolt.

(26)    Läbipaistvuse tagamiseks peaks korraldusasutus koostama iga kahe aasta järel aruande keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri tehnilise toimimise, sealhulgas viimase turvalisuse, ning täiendava teabe vahetamise kohta. Komisjon peaks koostama üldhinnangu iga nelja aasta järel.

(27)  Teatud SIS II aspekte, nagu hoiatusteadete sisestamise eeskirjad, sealhulgas teate sisestamiseks vajalikud andmed, ajakohastamine, kustutamine ja otsimine, teadete ühilduvuse ja nende prioriteetsuse eeskirjad, märkuste lisamine, teadetevahelised lingid ja täiendava teabe vahetamine, ei saa ammendavalt hõlmata käesoleva otsuse sätetega nende aspektide tehnilise laadi, üksikasjalikkuse või korrapärase ajakohastamise vajaduse tõttu. (…) Seega tuleks nende aspektide rakendusvolitused delegeerida komisjonile. Päringute teostamise tehnilistes eeskirjades tuleks arvesse võtta riiklike süsteemide tõrgeteta toimimist. Arvestades komisjoni poolt läbiviidavat mõjuhindamist, otsustatakse, millisel määral võiksid rakendusmeetmed üle minna alalise korraldusasutuse pädevusse, niipea kui see luuakse.

(28)    Käesolev otsus peaks kindlaks määrama korra selle rakendamiseks vajalike meetmete vastuvõtmiseks. Käesoleva otsuse ja määruse (EÜ) nr XX/2006 rakendusmeetmete vastuvõtmise menetlus peaks olema sama.

(29)    On kohane sätestada üleminekusätted, mis puudutavad (…) SIS 1+i sisestatud hoiatusteateid, mis kantakse üle SIS II (…). Mõnda Schengeni acquis’ sätet tuleks jätkuvalt kohaldada piiratud aja jooksul, kuni liikmesriigid on uurinud nende teadete vastavust uuele õiguslikule raamistikule. Hoiatusteadete ühilduvust isikutega tuleb käsitleda esmajärjekorras. Lisaks tuleks SIS 1+st SIS II üle viidud hoiatusteate muutmise, täiendamise, parandamise või ajakohastamise, samuti sellisele hoiatusteatele sattumise (hit on an alert) korral kontrollida viivitamata selle vastavust käesoleva otsuse sätetele.

(30)    Tuleb sätestada erisätted seoses SISi toimingutega, mida ei rahastata Euroopa Liidu eelarvest.

(31)    Kuna liikmesriigid ei saa täielikult täita võetava meetme eesmärki, milleks on ühise infosüsteemi loomine ja reguleerimine, mistõttu meetme ulatust ja mõju arvestades oleks eesmärkide saavutamist parem tagada Euroopa Liidu tasandil, võib nõukogu võtta meetmeid kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(32)  Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest.

(33)    Ühendkuningriik osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis' Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes)[14] artikli 8 lõike 2 kohaselt.

(34)    Iirimaa osaleb käesolevas otsuses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis' Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes)[15] artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(35)    Käesolev otsus ei piira selle korra kohaldamist, mis käsitleb Ühendkuningriigi ja Iirimaa osalist osalemist Schengeni acquis’s, ja mis on Ühendkuningriigi puhul määratletud otsuses 2000/365/EÜ ja Iirimaa puhul otsuses 2002/192/EÜ.

(36)    Islandi ja Norra puhul kujutab kõnealune otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis on seotud nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ[16] artikli 1 punktis G osutatud valdkonnaga[17].

(36A)  Tuleb luua kord, mis võimaldab Islandi ja Norra esindajatel osaleda komisjoni rakendusvolituste kasutamisel abistavate komisjonide töös. Sellist korda on kavandatud Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelises, eespool nimetatud lepingule[18] lisatud kirjavahetuses, mis käsitleb Euroopa Komisjoni rakendusvolituste kasutamisel abistavaid komisjone.

(37)  Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis on seotud nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonnaga, mida tuleks tõlgendada koostoimes Euroopa Ühenduse nimel allakirjutamist ja selle lepingu teatavate sätete ajutist kohaldamist käsitleva nõukogu otsuse 2004/849/EÜ[19] artikli 4 lõikega 1.

(37A)  Tuleb luua kord, mis võimaldab Šveitsi esindajatel osaleda komisjoni rakendusvolituste kasutamisel abistavate komisjonide töös. Sellist korda on kavandatud ühenduse ja Šveitsi vahelises, eespool nimetatud lepingule lisatud kirjavahetuses.

(38)    Käesolev otsus on Schengeni acquis' edasiarendus või muul viisil sellega seotud 2003. aasta liitumislepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(39)    Käesolevat otsust tuleb kohaldada riikide suhtes, keda puudutavad põhjendused 33, 34, 37 ja 38, asjakohastes õigusaktides, mis käsitlevad Schengeni acquis' kohaldamist nendes riikides, kehtestatud korras kindlaks määratud kuupäeval,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

SIS II loomine ja üldeesmärk

1.      Käesolevaga kehtestatakse teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (edaspidi "SIS II").

2.      Vastavalt käesolevale otsusele on SIS II eesmärk tagada kõrgetasemeline turvalisus (…) vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, sealhulgas säilitada avalik kord ja avalik julgeolek ning kindlustada (…) turvalisus liikmesriikide territooriumidel, ning kohaldada Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi "EÜ asutamisleping") IV jaotise sätteid isikute liikumise kohta liikmesriikide territooriumidel, kasutades kõnealuse süsteemi kaudu edastatavat teavet.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.      Käesolevas otsuses määratakse kindlaks tingimused ja menetlused isikuid ja esemeid käsitlevate hoiatusteadete SIS IIs töötlemiseks ning täiendava teabe ja lisaandmete vahetamiseks kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö jaoks.

2.      Käesolevas otsuses sätestatakse samuti eelkõige SIS II tehniline ülesehitus, liikmesriikide ja artiklis 12 nimetatud korraldusasutuse ülesanded, üldine andmetöötlus, asjaomaste isikute õigused ja kohustused.

Artikkel 3

Mõisted

1.      Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)      hoiatusteade – SIS II sisestatud andmekogum, mis võimaldab pädevatel asutustel teha kindlaks isik või objekt vajaliku erimeetme võtmiseks;

b)  täiendav teave – teave, mida ei säilitata SIS IIs, kuid mis on seotud SIS II hoiatusteadetega ning mida vahetatakse järgmistel juhtudel:

–      et võimaldada liikmesriikidel omavahel konsulteerida või üksteist teavitada hoiatusteate sisestamisel;

–      pärast hoiatusteatele sattumist (hit on an alert), et võimaldada võtta asjakohane meede;

–      juhul kui nõutavat meedet ei saa võtta;

–      kui küsimus on SIS II andmete kvaliteedis;

–      kui küsimus on hoiatusteadete ühilduvuses ja nende prioriteedis;

–      kui küsimus on juurdepääsuõiguse kasutamises;

c)      lisaandmed – SIS IIs säilitatavad ja SIS II hoiatusteadetega seotud andmed, mis peavad olema pädevatele asutustele viivitamata kättesaadavad, kui isikud, kelle kohta SIS II on sisestatud andmeid, leitakse süsteemis teostatud otsingute tulemusel.

d)     isikuandmed – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi "andmesubjekt") kohta; tuvastatav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada;

e)      isikuandmete töötlemine ("töötlemine") – iga isikuandmetega tehtav toiming või toimingute kogum, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, näiteks andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringute teostamine, kasutamine, üleandmine, levitamine või muul moel kättesaadavaks tegemine, ühitamine või ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine;

2.      (...)

2a.    Käesolevas otsuses leiduvat mis tahes viidet 13. juuni 2002. aasta raamotsuse (Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta) sätetele tõlgendatakse selliselt, nagu sisaldaks see selliste kokkulepete vastavaid sätteid, mis on sõlmitud Euroopa Liidu lepingu artiklite 24 ja 38 alusel Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel isikute üleandmiseks vahistamismääruse alusel ja millega sätestatakse sellise vahistamismääruse edastamine Schengeni infosüsteemi kaudu.

Artikkel 4

SIS II tehniline ülesehitus ja toimimisviisid

1.      SIS II koosneb järgmistest osadest:

aa)    keskinfosüsteem (edaspidi "keskne SIS II"), mis koosneb järgmistest osadest:

–      tehnilise abi üksus (edaspidi "CS-SIS"), mis sisaldab SIS II (…) andmebaasi;

–      ühtne riiklik liides (edaspidi "NI-SIS");

b)     iga liikmesriigi Schengeni infosüsteemi riiklik osa (edaspidi "N.SIS II"), mis koosneb keskse SIS IIga ühenduses olevatest riiklikest andmesüsteemidest; N.SIS II võib sisaldada andmefaili (edaspidi "riiklik koopia"), mis omakorda sisaldab SIS II (…)andmebaasi täielikku või osalist koopiat;

c)      (üle viidud punkti aa)

d)     sideinfrastruktuur CS-SISi ja NI-SISi vahel (edaspidi "sideinfrastruktuur"), mis on SIS II andmetele ja artikli 7 lõikes 2 osutatud SIRENE büroode vaheliseks andmevahetuseks ette nähtud krüpteeritud virtuaalne võrk.

2.      SIS II andmeid sisestatakse, ajakohastatakse, kustutatakse ja otsitakse N.SIS II kaudu. Riiklikku koopiat kasutatakse sellist koopiat kasutava liikmesriigi territooriumil automatiseeritud päringute teostamiseks. Teiste liikmesriikide N.SIS II andmefailides ei ole võimalik päringuid teostada.

3.      CS-SISi põhisüsteem, mis teostab tehnilist järelevalvet ja haldust, asub Strasbourgis (Prantsusmaal) ja CS-SISi varusüsteem, mis suudab tagada CS-SISi põhisüsteemi kõik funktsioonid viimase rikke korral, asub Sankt Johann im Pongaus (Austrias).

4.  CS-SIS võimaldab ajakohastada SIS II (…)andmebaasi ja teostada selles päringuid. Riiklikku koopiat kasutavatel liikmesriikidel võimaldab CS-SIS:

–       riiklikke koopiaid võrgus ajakohastada;

–       riiklikke koopiaid ja SIS II (…)andmebaasi sünkroniseerida ja ühtlustada;

–       riiklikke koopiaid lähtestada ja taastada.

Artikkel 5

Kulud

1.      Keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri sisseseadmise, toimimise ja hooldusega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu eelarvest.

2.      Nimetatud kulud hõlmavad seoses CS-SISiga tehtud tööd, mis tagab artikli 4 lõikes 4 osutatud teenuste osutamise.

3.      Iga N.SIS II sisseseadmise, toimimise ja hooldusega seotud kulud kannab asjaomane liikmesriik.

4.      (...)

II PEATÜKK

Liikmesriikide kohustused

Artikkel 6

Riiklikud süsteemid

Iga liikmesriik vastutab (...):

a)        oma N.SIS II loomise ja hooldamise eest;

b)        oma N.SIS ühendamise eest II NI-SISiga.

Artikkel 7

N.SIS II asutus ja SIRENE büroo

1.      a)      Iga liikmesriik määrab asutuse (edaspidi "N.SIS II asutus"), millel on keskne vastutus liikmesriigi N.SIS II eest.

b)     Nimetatud asutus vastutab N.SIS II tõrgeteta toimimise ja turvalisuse eest, tagab pädevatele asutustele juurdepääsu SIS II-le ja võtab vajalikud meetmed, et tagada käesoleva otsuse sätete järgimine.

c)      Iga liikmesriik edastab oma hoiatusteated N.SIS II asutuse kaudu.

2.      a)      Iga liikmesriik määrab asutuse, mis tagab kogu täiendava teabe vahetamise (edaspidi "SIRENE büroo") vastavalt SIRENE käsiraamatu sätetele, nagu osutatud artiklis 8.

b)     Nimetatud büroo koordineerib ka SIS II sisestatud teabe kvaliteedi kontrollimist (...).

c)      Nimetatud eesmärkidel on bürool juurdepääs SIS IIs töödeldud andmetele.

3.      Liikmesriigid teavitavad üksteist ja artiklis 12 nimetatud korraldusasutust oma N.SIS II asutusest ja SIRENE büroost. (…) Korraldusasutus avaldab nende nimekirja koos artikli 40 lõikes 7 osutatud nimekirjaga.

Artikkel 8

Täiendava teabe vahetamine

1.      Täiendavat teavet vahetatakse kooskõlas SIRENE käsiraamatu sätetega ja kasutades sideinfrastruktuuri.

2.      Kõnealust teavet kasutatakse üksnes eesmärgil, milleks see edastati.

3.      Juhul kui sideinfrastruktuur ei ole kättesaadav, võivad liikmesriigid täiendava teabe vahetamiseks kasutada muid piisavalt turvatud tehnilisi vahendeid.

3aa.  Teiste liikmesriikide tehtud täiendava teabe taotlustele vastatakse nii kiiresti kui võimalik.

3a.    Täiendava teabe vahetamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 61 määratletud korras "SIRENE käsiraamatuks" nimetatava käsiraamatu kujul, ilma et see piiraks artiklis 12 nimetatud korraldusasutuse moodustamist käsitleva õigusakti sätete kohaldamist.

Artikkel 9

Tehniline vastavus

1.      Et tagada andmete kiire ja tõhus edastamine, järgib iga liikmesriik oma N.SIS II luues selleks kehtestatud protokolle ja tehnilisi menetlusi, et tagada CS-SISi ühilduvus N-SIS-IIga. Need protokollid ja tehnilised menetlused kehtestatakse artiklis 61 osutatud korras, ilma et see piiraks artiklis 12 osutatud korraldusasutuse loomist käsitleva õigusakti sätteid.

2.      Kui liikmesriik kasutab riiklikku koopiat, tagab ta CS-SISi (...) osutatavate teenuste abil, et tema riiklikus koopias salvestatud andmed on tänu artikli 4 lõikes 4 osutatud automaatsetele ajakohastustele identsed ja kooskõlas SIS II andmebaasiga ja (...) et tema riiklikus koopias teostatud päring annab SIS II andmebaasis teostatud päringuga samaväärse tulemuse.

Artikkel 10

Turvalisus (…)

1.      Iga liikmesriik võtab seoses oma N.SIS IIga vajalikud meetmed, võttes sealhulgas vastu turvalisuse kava, et:

aa)    füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades situatsiooniplaanid kriitilise tähtsusega infrastruktuuri kaitseks;

a)      keelata loata isikutele juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusrajatistele (rajatistele juurdepääsu kontroll);

b)     hoida ära andmekandjate lugemine, kopeerimine, muutmine või eemaldamine ilma vastava loata (andmekandjate kontroll);

c)      hoida ära isikuandmete sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine ilma vastava loata (säilitamise kontroll);

d)     hoida ära automatiseeritud andmetöötlussüsteemi loata kasutamine andmesidevahendite abil (kasutajate kontroll);

e)      tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamisluba omavatel isikutel oleks juurdepääs ainult nendele andmetele, mida hõlmab nende juurdepääsuluba, ja et nad kasutaksid juurdepääsuks üksnes individuaalseid ja kordumatuid kasutuajatunnuseid ja konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (andmetele juurdepääsu kontroll);

ea)    tagada, et kõik SIS II-le või andmetöötlusrajatistele juurdepääsu õigust omavad asutused loovad kasutajaprofiilid, milles kirjeldatakse isikute funktsioone ja kohustusi, kellel on juurdepääsuõigus andmetele, õigus andmeid sisestada, ajakohastada ja sisestatud andmeid otsida, ning teevad need profiilid riiklikele järelevalveasutustele nende vastava taotluse korral viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);

f)      tagada võimalus tõendada ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid andmesidevahendite abil edastada (andmeedastuse kontroll);

g)      tagada võimalus hiljem tõendada ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal, kelle poolt ja millisel eesmärgil need sisestati (sisestamise kontroll);

h)      hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise ajal, eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil (transpordi kontroll).

ha)  kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvalisuse tagamiseks ettenähtud meetmete tõhusust ja võtta vajalikke korralduslikke meetmeid seoses sisemise kontrollimisega, et tagada vastavus käesolevale otsusele (...) (sisekontroll).

2.      Liikmesriigid võtavad täiendava teabe vahetamise turvalisuse osas lõikes 1 osutatud meetmetega samaväärseid meetmeid.

3.      (...)

4.      (...)

Artikkel 10 A

Konfidentsiaalsus

Iga liikmesriik kohaldab vastavalt oma riiklikele õigusaktidele ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi isikute ja asutuste suhtes, kes töötavad SIS II andmete ja täiendava teabega. Nimetatud konfidentsiaalsuskohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused isikud on oma ameti- või töökohalt lahkunud või kui vastav asutus on oma tegevuse lõpetanud.

Artikkel 11

Riiklikud registrid

1.      a)      Riiklikke koopiaid mitte kasutavad liikmesriigid tagavad, et N.SIS IIs registreeritakse iga juurdepääs isikuandmetele ning igasugune isikuandmete vahetamine CS-SISiga, et kontrollida päringu lubatavust ja andmetöötluse õiguspärasust, rakendada sisekontrolli ning tagada N.SIS II nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus.

b)     Riiklikke koopiaid kasutavad liikmesriigid tagavad, et iga juurdepääs SIS IIs sisalduvatele andmetele ning igasugune SIS IIs sisalduvate andmete vahetamine, v.a artikli 4 lõikes 4 osutatud teenustega seotud andmevahetustoimingud, registreeritakse lõike 1 punktis a määratletud eesmärkidel.

1a.    (üle viidud lõike 1 punkti b)

2.      Registrites on eelkõige näha varasemad hoiatusteated, andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg, päringute teostamiseks kasutatud andmed, viide edastatud andmetele ja nii pädeva asutuse kui andmetöötluse eest vastutava isiku nimi.

3.  Registreid võib kasutada ainult lõikes 1 nimetatud otstarbel ning need kustutatakse kõige varem üks aasta ning kõige hiljem kolm aastat pärast nende loomist. Varasemaid hoiatusteateid sisaldavad registrid kustutatakse ühe kuni kolme aasta möödumisel hoiatusteadete kustutamisest.

4.      Registreid võib säilitada kauem juhul, kui neid vajatakse juba alanud järelevalvemenetlustes.

4a.    Riikide pädevad asutused, kelle ülesanne on kontrollida päringu lubatavust andmetöötluse õiguspärasuse jälgimiseks, sisekontrolli teostamiseks, ning N.SIS II nõuetekohase toimimise, andmete tervikluse ja turvalisuse tagamiseks, on nende volituste piires ning taotluse alusel juurdepääs nendele kirjetele, et võimaldada neil oma ülesandeid täita.

Artikkel 11 A

Enesekontroll

Liikmesriigid tagavad, et kõik SIS II andmetele juurdepääsu luba omavad asutused võtavad käesoleva otsuse järgimiseks vajalikud meetmed ning teevad vajadusel koostööd artiklis 53 nimetatud riikliku järelevalveasutusega.

Artikkel 11 B

Töötajate väljaõpe

Enne loa saamist SIS IIs säilitatavate andmete töötlemiseks peavad SIS II-le juurdepääsu õigust omavate asutuste töötajad läbima andmete turvalisust ja andmekaitset käsitlevate eeskirjade alase nõuetekohase väljaõppe ning neile jagatakse teavet kõigist asjakohastest kuritegudest ja karistustest.

III peatükk

Korraldusasutuse kohustused

Artikkel 12

Operatiivjuhtimine

1.      Korraldusasutus, mida rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest, vastutab keskse SIS II operatiivjuhtimise eest. Korraldusasutus vastutab samuti järgmiste sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete eest:

a)      järelevalve;

b)     turvalisus;

c)      liikmesriikide ja teenuseosutaja vaheliste suhete koordineerimine.

2.      Komisjon vastutab kõigi muude sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete, eelkõige järgmiste ülesannete täitmise eest:

a)      eelarve täitmise ülesanded;

b)     soetamine ja uuendamine;

c)      lepinguküsimused.

3.      Üleminekuperioodil enne seda, kui lõikes 1 nimetatud korraldusasutus asub oma ülesandeid täitma, vastutab komisjon keskse SIS II operatiivjuhtimise eest. Komisjon võib nimetatud juhtimise ja samuti eelarve täitmisega seotud ülesanded vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[20], usaldada kahe erineva riigi riiklikele avalik-õiguslikele asutustele.

3aa.  Iga lõikes 3 osutatud avalik-õiguslik asutus peab vastama eelkõige järgmistele valikukriteeriumidele:

a)      asutus peab tõendama, et tal on pikaajaline kogemus artikli 4 lõikes 4 osutatud funktsioonidega suuremahulise infosüsteemi käitamisel;

b)  tal peab olema pikaajaline kogemus artikli 4 lõikes 4 osutatud funktsioonidega võrreldavaid funktsioone täitva infosüsteemi hooldamise ja turvanõuete alal;

c)      tal peab olema piisaval hulgal kogenud töötajaid, kellel on artiklis 4 sätestatu kohaseks rahvusvaheliseks koostööks vajalikud erialateadmised ja keeleoskus;

d)     tal peab olema turvaline ja tema vajadustest lähtuvalt ehitatud infrastruktuurirajatis, mis on eelkõige võimeline dubleerima suuremahulisi IT-süsteeme ning tagama nende pideva toimimise ning

e)      ta peab töötama halduskeskkonnas, mis võimaldab ülesandeid nõuetekohaselt täita ja mis tahes huvide konflikti vältida.

3a.    Komisjon teavitab enne mis tahes sellist delegeerimist ning hiljem korrapäraste ajavahemike järel Euroopa Parlamenti ja nõukogu delegeerimise tingimustest, delegeerimise täpsest ulatusest ning asutustest, kellele ülesanded on delegeeritud.

3b.    Juhul kui komisjon delegeerib üleminekuperioodi vältel oma vastutuse vastavalt lõikele 3, tagab ta, et seejuures austataks täielikult asutamislepingus sätestatud institutsioonilise süsteemiga kehtestatud piiranguid. Komisjon tagab eelkõige, et kõnealune delegeerimine ei avaldaks ebasoovitavat mõju ühelegi Euroopa Liidu õiguse alusel loodud tõhusale kontrollimehhanismile, olgu selleks siis Euroopa Kohus, kontrollikoda või Euroopa andmekaitseinspektor.

4.      Keskse SIS II operatiivjuhtimine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud keskse SIS II pidevaks toimimiseks (7 päeva nädalas ööpäevaringselt) kooskõlas käesoleva otsusega, eelkõige süsteemi tõrgeteta toimimiseks vajalikku hooldust ja tehnilist arendustööd.

5.      (välja jäetud)

6.      Korraldusasutus tagab koostöös liikmesriikidega, et keskse SIS II puhul kasutatakse alati parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille suhtes viiakse läbi tasuvusanalüüs.

Artikkel 13

Turvalisus (…)

1.      Korraldusasutus võtab seoses keskse SIS II ning komisjon seoses sideinfrastruktuuriga vastu vajalikud meetmed, võttes sealhulgas vastu turvalisuse kava, et:

aa)  füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades situatsiooniplaanid kriitilise tähtsusega infrastruktuuri kaitseks;

a)      keelata loata isikutele juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusrajatistele (rajatistele juurdepääsu kontroll);

b)     hoida ära andmekandjate lugemine, kopeerimine, muutmine või eemaldamine ilma vastava loata (andmekandjate kontroll);

c)      hoida ära isikuandmete sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine ilma vastava loata (säilitamise kontroll);

d)     hoida ära automatiseeritud andmetöötlussüsteemi loata kasutamine andmesidevahendite abil (kasutajate kontroll);

e)      tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamisluba omavatel isikutel oleks juurdepääs ainult nendele andmetele, mida hõlmab nende juurdepääsuluba, ja et nad kasutaksid juurdepääsuks üksnes individuaalseid ja kordumatuid kasutuajatunnuseid ja konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (andmetele juurdepääsu kontroll);

ea)    luua kasutajaprofiilid, milles kirjeldatakse isikute funktsioone ja kohustusi, kellel on juurdepääsuõigus andmetele või andmetöötlusrajatistele ning teha need profiilid Euroopa andmekaitseinspektorile tema vastava taotluse korral viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);

f)      tagada võimalus tõendada ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid andmesidevahendite abil edastada (andmeedastuse kontroll);

fa)     tagada võimalus hiljem kontrollida ja kindlaks määrata, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal ja kelle poolt need sisestati (sisestamise kontroll);

g)      hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate transportimise ajal, eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil (transpordi kontroll).

ga)    kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvalisuse tagamiseks ettenähtud meetmete tõhusust ja võtta vajalikke korralduslikke meetmeid seoses sisemise kontrollimisega, et tagada vastavus käesolevale otsusele (...) (sisekontroll).

2.      Korraldusasutus võtab sideinfrastruktuuri kaudu täiendava teabe vahetamise turvalisuse osas lõikes 1 osutatud meetmetega samaväärseid meetmeid.

3.      (...)

Artikkel 13 A

Konfidentsiaalsus

1.      Ilma et see piiraks Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab korraldusasutus ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi artiklis 10 A sätestatud standarditega võrdsetel alustel kõigi oma töötajate suhtes, kes töötavad SIS II andmetega. Nimetatud konfidentsiaalsuskohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused isikud on oma ameti- või töökohalt lahkunud või asutus on oma tegevuse lõpetanud.

2.      Korraldusasutus võtab sideinfrastruktuuri kaudu täiendava teabe vahetamise (…) konfidentsiaalsuse osas lõikes 1 osutatud meetmetega samaväärseid meetmeid.

Artikkel 14

Kesktasandi registrid

1.      Korraldusasutus tagab, et iga juurdepääs isikuandmetele ja igasugune isikuandmete vahetamine CS-SISi raames registreeritakse artikli 11 lõikes 1 ettenähtud eesmärgil.

2.      Registrites on eelkõige näha varasemad hoiatusteated, andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg, päringu teostamiseks kasutatud andmed, viide edastatud andmetele ja andmetöötluse eest vastutava pädeva asutuse nimi.

3.      Registreid võib kasutada ainult lõikes 1 nimetatud otstarbel ning need kustutatakse kõige varem üks aasta ning kõige hiljem kolm aastat pärast nende loomist. Varasemaid hoiatusteateid sisaldavad registrid kustutatakse ühe kuni kolme aasta möödumisel hoiatusteadete kustutamisest.

4.      Registreid võib säilitada kauem juhul, kui neid vajatakse juba alanud järelevalvemenetlustes.

4a.    Pädevad asutused, kelle ülesanne on kontrollida päringu lubatavust andmetöötluse õiguspärasuse jälgimiseks, sisekontrolli teostamiseks, ning CS-SIS nõuetekohase toimimise, andmete tervikluse ja turvalisuse tagamiseks, on nende volituste piires ning taotluse alusel juurdepääs nendele kirjetele, et võimaldada neil oma ülesandeid täita.

Artikkel 14 AA

Teavituskampaania

Komisjon viib koostöös artikli 53 lõikes 1a osutatud riiklike järelevalveasutustega ja artikli 53 A lõikes 1 osutatud Euroopa andmekaitseinspektoriga paralleelselt SIS II töölerakendamisega läbi teavituskampaania, mille käigus jagatakse üldsusele teavet eesmärkide, säilitatavate andmete, juurdepääsuõigust omavate asutuste ja isikute õiguste kohta. Pärast korraldusasutuse moodustamist kordab nimetatud asutus koostöös riiklike järelevalveasutuste ja Euroopa andmekaitseinspektoriga selliseid kampaaniaid regulaarselt. Liikmesriigid koostavad ja täidavad koostöös oma riiklike järelevalveasutustega vajalikud poliitikad, et anda oma kodanikele üldist teavet SIS II kohta.

III A peatükk

Andmekategooriad ja märkuse lisamine

Artikkel 14 A

Andmekategooriad

1.      Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 1 või käesoleva otsuse lisaandmete säilitamist reguleerivate sätete kohaldamist, sisaldab SIS II ainult neid iga liikmesriigi esitatud andmekategooriaid, mida vajatakse artiklites 15, 23, 27, 31 ja 35 sätestatud eesmärkidel.

2.      Andmekategooriad on järgmised:

a)  isikud, kelle kohta on sisestatud hoiatusteade;

b)  artiklites 31 ja 35 osutatud esemed.

3.      Isikute kohta, kelle suhtes on sisestatud hoiatusteade, võib edastada ainult järgmisi andmeid:

a)      perekonnanimi (perekonnanimed) ja eesnimi (eesnimed), sünnijärgne nimi ja varem kasutatud nimed ning kõik varjunimed, mis võimaluse korral sisestatakse eraldi;

b)     erilised muutumatud füüsilised tundemärgid;

c)      sünnikoht ja -aeg;

d)     sugu;

e)      fotod;

f)      sõrmejäljed;

g)      kodakondsus(ed);

h)      kas asjaomased isikud on relvastatud, vägivaldsed või põgenenud;

i)       hoiatusteate põhjus;

j)      hoiatusteate sisestanud asutus;

k)     viide otsusele, mille alusel teade esitati (…);

l)       võetavad meetmed;

m)     link (lingid) muude SIS II sisestatud hoiatusteadete juurde vastavalt artiklile 46.

n)      õigusrikkumise laad.

4.      (...)

5.  Lõigetes 2 ja 3 osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks, kustutamiseks ja nende otsimiseks vajalikud tehnilised eeskirjad kehtestatakse artiklis 61 osutatud korras, ilma et see piiraks artiklis 12 nimetatud korraldusasutuse moodustamist käsitlevate õigusaktide sätete kohaldamist.

5a.    Lõikes 5 osutatud andmete otsimiseks vajalikud tehnilised eeskirjad olema sarnased CS-SISis, riiklikes koopiates ja tehnilistes koopiates tehtavate otsingute osas, nagu on osutatud artikli 40 lõikes 2.

Artikkel 14 AB

Proportsionaalsusklausel

Hoiatusteate sisestanud liikmesriik määrab kindlaks, kas juhtum on piisavalt kohane, asjassepuutuv ja oluline, et see õigustab teate sisestamist SIS II.

Artikkel 14 AC

Fotosid ja sõrmejälgi käsitlevad erieeskirjad

Fotosid ja sõrmejälgi, nagu osutatud artikli 14 A lõike 3 punktides e ja f, kasutatakse tingimusel, et järgitakse järgmisi sätteid:

a)      Fotod ja sõrmejäljed sisestatakse üksnes pärast spetsiaalse kvaliteedikontrolli läbiviimist, et kindlustada andmete kvaliteedi suhtes kehtestatud miinimumstandardite järgimine. Spetsiaalse kvaliteedikontrolli määratlus kehtestatakse artiklis 61 osutatud korras, ilma et see piiraks artiklis 12 nimetatud korraldusasutuse moodustamist käsitleva õigusakti sätete kohaldamist.

b)     Fotosid ja sõrmejälgi kasutatakse üksnes selliste isikute samasuse tõendamiseks, kelle andmed on leitud SIS IIs teostatud tähtnumbrilise päringu tulemusel.

c)      Niipea kui tehnika seda võimaldab, võib sõrmejälgi samuti kasutada isiku tuvastamiseks tema biomeetrilise tunnuse alusel. Enne selle funktsiooni rakendamist SIS IIs, esitab komisjon aruande vajaliku tehnoloogia kättesaadavuse ja valmisoleku kohta, mille osas konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga.

Artikkel 14 AD

Hoiatusteadete sisestamise tingimus

1.      Isikuid käsitlevaid hoiatusteateid ei saa sisestada ilma andmeteta, millele on osutatud artikli 14 A lõike 3 punktis a, artikli 14 A lõike 3 punktis d, artikli 14 A lõike 3 punktis l ja, seal kus asjakohane, artikli 14 A lõike 3 punktis k.

2.      Peale selle sisestatakse olemasolu korral (...) kõik muud artikli 14 A lõikes 3 loetletud andmed.

Artikkel 14 B

Märkuse lisamist käsitlevad üldsätted

1.      Juhul kui liikmesriik leiab, et artikli 15, artikli 23 või artikli 31 kohaselt sisestatud hoiatusteate alusel meetme võtmine on vastuolus tema riiklike õigusaktide, rahvusvaheliste kohustuste või oluliste riiklike huvidega, võib ta nõuda, et hoiatusteate juurde lisataks märkus selle kohta, et tema territooriumil ei võeta hoiatusteate põhjal osutatud meedet. Märkuse lisab hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroo.

2.      Et võimaldada liikmesriikidel nõuda märkuse lisamist vastavalt artiklile 15 sisestatud hoiatusteatele, teavitatakse kõiki liikmesriike täiendava teabe edastamise teel automaatselt kõigist uutest hoiatusteadetest, mis vastavad nimetatud kategooriale.

3.      (...)

4.      Kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik taotleb eriti kiireloomulistel ja tõsistel juhtudel meetme täideviimist, uurib täideviiv liikmesriik, kas tal on võimalik lubada omaenda nõudmisel lisatud märkuse tühistamist. Võimaluse korral peab täideviiv liikmesriik astuma vajalikke samme, et tagada võetava meetme viivitamatu elluviimine.

Artikkel 14 C

Märkuse lisamine üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks sisestatud hoiatusteadetele

1.      Raamotsuse 2002/584/JSK[21] kohaldamisel lisatakse üleandmise eesmärgil vahi alla võtmist käsitlevale hoiatusteatele vahistamist takistav märkus ainult siis, kui riiklike õigusaktide kohaselt pädev õigusasutus on Euroopa vahistamismääruse täitmisel keeldunud Euroopa vahistamismääruse täitmisest (...) mingil vahistamismääruse täitmata jätmist õigustaval põhjusel ja (...) kui nõuti märkuse lisamist.

2.      Siiski võib pädeva õigusasutuse poolt riikliku õiguse alusel tehtud nõudmise korral kas üldise juhise põhjal või konkreetsel juhul nõuda märkuse lisamist hoiatusteatele üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, kui on ilmne, et keeldutakse Euroopa vahistamismääruse täitmisest.

IV PEATÜKK

Hoiatusteated isikute kohta, keda otsitakse taga üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks

Artikkel 15

Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused

1.      Andmed isikute kohta, keda otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks Euroopa vahistamismääruse alusel või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, sisestatakse andmebaasi hoiatusteate sisestanud liikmesriigi õigusasutuse taotlusel.

2.      Samuti sisestatakse andmed isikute kohta, keda otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks vahistamismääruste alusel, mis on tehtud vastavalt Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel Euroopa Liidu lepingu artiklite 24 ja 38 alusel sõlmitud kokkulepetele isikute üleandmiseks vahistamismääruse alusel ja millega sätestatakse sellise vahistamismääruse edastamine Schengeni infosüsteemi kaudu.

Artikkel 16

Lisaandmed isikute kohta, keda otsitakse taga üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks

(...)

Artikkel 17

Lisaandmed isikute kohta, keda otsitakse üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks

1.      Kui isikut otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks Euroopa vahistamismääruse alusel, sisestab hoiatusteate sisestanud liikmesriik SIS II Euroopa vahistamismääruse originaali koopia.

2.      Hoiatusteate sisestanud liikmesriik võib sisestada (…) Euroopa vahistamismääruse (…) tõlke koopia ühes või mitmes Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles.

(...)

Artikkel 17 A

Täiendav teave isikute kohta, keda otsitakse üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks

1.      Liikmesriik, kes sisestas SIS II hoiatusteate üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, edastab raamotsuse 2002/258/JSK artikli 8 lõikes 1 osutatud teabe kõikidele liikmesriikidele täiendava teabe vahetamise teel.

(...)

Artikkel 17 B

Täiendav teave isikute kohta, keda otsitakse väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks

1.      Liikmesriik, kes sisestas SIS II väljaandmist puudutava hoiatusteate, edastab kõikidele liikmesriikidele täiendava teabe vahetamise teel järgmise teabe:

a)      vahi alla võtmist taotlev asutus;

b)     kas on olemas vahistamismäärus või samaväärse õigusliku toimega dokument või täitmisele pööratav kohtuotsus;

c)      õigusrikkumise olemus ja õiguslik määratlus;

d)     õigusrikkumise toimepaneku tehiolude kirjeldus, sealhulgas selle isiku õiguserikkumises osalemise aeg, koht ja laad, kelle kohta teade on esitatud;

e)      õigusrikkumise tagajärjed (kui neid saab määratleda);

f)      või igasugune muu hoiatusteate rakendamiseks kasulik või vajalik teave.

2.      Lõikes 1 nimetatud andmeid ei edastata, kui artiklites 17 või 17 A osutatud andmed on juba edastatud ning täideviiv liikmesriik peab neid hoiatusteate täitmiseks piisavaks

Artikkel 18

Asutused, kellel on juurdepääsuõigus hoiatusteadetele ja lisaandmetele vahi alla võtmise eesmärgil tagaotsitavate isikute kohta

(...)

Artikkel 19

Vahi alla võtmise eesmärgil sisestatud hoiatusteadete ja lisaandmete säilitusaeg

(...)

Artikkel 20

Üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitavate isikute kohta sisestatud hoiatusteadete konverteerimine

Kui isikut ei saa vahi alla võtta, kuna (…) taotluse saanud liikmesriik keeldub sellest artiklites 14 B või 14 C ette nähtud märkuse lisamist puudutavas korras või uurimine on väljaandmise eesmärgil sisestatud hoiatusteate puhul lõpetamata, siis peab nimetatud liikmesriik käsitama hoiatusteate eesmärgina asjaomase isiku asukohast teavitamist.

Artikkel 21

Märkuse lisamine üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks sisestatud hoiatusteadetele

(...)

Artikkel 22

Üle- või väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks tagaotsitava isiku kohta sisestatud hoiatusteatel põhineva meetme võtmine

1.      (…) Hoiatusteade, mis on sisestatud SIS II vastavalt artiklile 15 koos artiklis 17 osutatud lisaandmetega, kujutab endast vastavalt raamotsusele 2002/584/JSK (…) väljastatud Euroopa vahistamismäärust ning omab sama mõju juhul, kui kohaldatakse nimetatud raamotsust.

2.      Kui raamotsust 2002/584/JSK ei kohaldata, omab vastavalt artiklitele 15 ja 17 B SIS II sisestatud (...) hoiatusteade samasugust jõudu nagu ajutise vahi all pidamise taotlus, mis on tehtud väljaandmist käsitleva 13. detsembri 1957. aasta Euroopa konventsiooni artikli 16 kohaselt või väljaandmist ja vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva 27. juuni 1962. aasta Beneluxi lepingu artikli 15 kohaselt (lepingut on muudetud 11. mai 1974. aasta protokolliga).

V Peatükk

Hoiatusteated kadunud isikute kohta (...)

Artikkel 23

Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused

1.      Andmed kadunud isikute kohta (…), keda (…) on vaja paigutada kaitse alla ja/või kelle asukohta on vaja kindlaks teha, sisestatakse SIS II hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel.

2.      Võib sisestada järgmised teadmata kadunud isikute kategooriad:

a)      teadmata kadunud isikud, keda on vaja paigutada kaitse alla:

i)      nende endi turvalisuse huvides;

ii)      ohu ennetamiseks;

b)     teadmata kadunud isikud, keda ei ole vaja paigutada kaitse alla.

2a.    Lõike 2 punkti a kohaldatakse üksnes isikute suhtes, kes pädeva asutuse otsusel tuleb paigutada interneeritute laagrisse.

2b.    Lõikeid 1 ja 2a kohaldatakse eelkõige alaealiste isikute suhtes.

2c.    Liikmesriigid tagavad, et SIS II sisestatud andmetes oleks märgitud, millisesse lõikes 2 osutatud kategooriasse teadmata kadunud isik kuulub.

Artikkel 24

Asutused, kellel on hoiatusteadetele juurdepääsuõigus

(...)

Artikkel 25

Hoiatusteadete säilitusaeg

(...)

Artikkel 26

Meetmete võtmine hoiatusteate alusel

1.      Kui leitakse artiklis 23 osutatud isikud, teatavad pädevad asutused lõikes 2 sätestatud tingimusel hoiatusteate sisestanud liikmesriigile nende asukoha. Pädevad asutused võivad artikli 23 lõike 2 punktis a osutatud juhtudel toimetada isikud kindlasse paika, eesmärgiga takistada neid oma reisi jätkamast, juhul kui riiklikud õigusaktid seda võimaldavad.

2.      Teadmata kadunud ja leitud täisealist isikut käsitlevate andmete edastamiseks, v.a tema andmete edastamiseks pädevate asutuste vahel, on vaja tema nõusolekut. Pädevad asutused võivad aga teatada huvitatud isikule, kes teatas kadunud isikust, et hoiatusteade kustutati põhjusel, et isiku asukoht on kindlaks tehtud.

VI peatükk

Hoiatusteated isikute kohta, keda otsitakse, et nad võiksid osaleda kohtumenetluses

Artikkel 27

Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused

Liikmesriigid sisestavad pädeva asutuse palvel SIS II järgmiste isikute andmed nende elukohast või asukohast teatamiseks:

–       tunnistajad;

–       isikud, keda on kutsutud või keda otsitakse, et kutsuda neid seoses kriminaalmenetlusega kohtusse andma ütlusi tegude kohta, milles neid süüdistatakse;

–       isikud, kellele tuleb kätte toimetada kohtuotsus või muud dokumendid seoses kriminaalmenetlusega, et neil oleks võimalik anda ütlusi tegude kohta, milles neid süüdistatakse;

–       isikud, kellele tuleb kätte toimetada kutse ilmuda kohale vabadusekaotusliku karistuse kandmiseks.

Artikkel 28

Asutused, kellel on hoiatusteadetele juurdepääsuõigus

(...)

Artikkel 29

Hoiatusteadete säilitusaeg

(...)

Artikkel 30

Hoiatusteatel põhineva meetme võtmine

Taotletud teave edastatakse taotluse esitanud liikmesriigile täiendava teabe vahetamise teel.

VII peatükk

Teated isikute ja esemete kohta nende diskreetseks kontrollimiseks või erikontrolliks

Artikkel 31

Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused

1.      Andmed isikute või sõidukite, laevade, lennukite ja konteinerite kohta sisestatakse kooskõlas hoiatusteate sisestanud liikmesriigi riiklike õigusaktidega isikute ja esemete diskreetseks kontrollimiseks või erikontrolliks vastavalt artikli 32 lõikele 4.

2.      Sellise hoiatusteate võib sisestada selleks, et uurida kuritegusid ja ära hoida avalikku julgeolekut ähvardavaid ohte järgmistel juhtudel:

a)      kui on olemas selged märgid, et isik kavatseb toime panna (…) raske kuriteo, nagu raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud kuriteod, või on seda toime panemas; või

b)     kui isikule eelkõige seni toimepandud kuritegude põhjal antud üldhinnang annab alust eeldada, et ta paneks ka edaspidi toime (…) raskeid kuritegusid.

3.      Peale selle võib hoiatusteate sisestada riiklike õigusaktide kohaselt riikliku julgeoleku eest vastutavate asutuste taotlusel, kui on olemas konkreetne märk, et artikli 32 lõikes 1 osutatud andmed on vajalikud selleks, et hoida ära asjaomase isiku poolt põhjustatav tõsine oht või muud tõsised ohud riigi sise- või välisjulgeolekule. Käesoleva lõike alusel hoiatusteate sisestanud liikmesriik (…) teavitab sellest teisi liikmesriike. Iga liikmesriik määrab kindlaks, millistele asutustele kõnealune teave edastatakse.

3a.    Sõidukeid, laevu, lennukeid ja konteinereid käsitlevaid hoiatusteateid võib sisestada, kui selged märgid osutavad sellele, et need on seotud lõikes 2 nimetatud raskete kuritegude või lõikes 3 nimetatud tõsise ohuga.

Artikkel 32

Hoiatusteatel põhineva meetme võtmine

1.      Piirikontrolli või muude riigis teostatavate politsei- ja tollikontrollide puhul võib koguda ja hoiatusteate sisestanud asutusele diskreetseks kontrollimiseks või erikontrolliks edastada tervikuna või osaliselt järgmised andmed:

a)      asjaolu, et isik, kelle kohta või sõiduk, laev, lennuk või konteiner, mille kohta on sisestatud hoiatusteade, on leitud;

b)     kontrolli koht, aeg või põhjus;

c)      reisi marsruut ja sihtkoht;

^d)         asjaomaste isikutega kaasas olevad isikud või sõidukis, laevas või lennukis reisivad isikud, kelle puhul on mõistlik eeldada nende seotust asjaomaste isikutega;

e)      kasutatav sõiduk, laev, lennuk või konteiner;

^f)         veetavad esemed;

g)      isiku või sõiduki, laeva, lennuki või konteineri leidmise asjaolud.

2.      Lõikes 1 osutatud teave edastatakse täiendava teabe vahetamise teel.

3.      Lõikes 1 osutatud teabe kogumiseks astuvad liikmesriigid vajalikke samme, et mitte ohustada kontrollimise diskreetset iseloomu.

4.      Artiklis 31 osutatud erikontrollide käigus võib isikuid, sõidukeid, laevu, lennukeid, konteinereid ning kaasas kantavaid esemeid kooskõlas riiklike õigusaktidega nimetatud artiklis osutatud eesmärkidel läbi otsida. Kui liikmesriigi õigusaktid erikontrolli ei luba, asendatakse viimane selles liikmesriigis automaatselt diskreetse kontrollimisega.

Artikkel 33

Asutused, kellel on hoiatusteadetele juurdepääsuõigus

(...)

Artikkel 34

Hoiatusteadete säilitusaeg

(...)

VIII peatükk

Hoiatusteated arestitavate või kriminaalmenetluses tõenditena kasutatavate esemete kohta

Artikkel 35

Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused

1.      SIS IIe sisestatakse andmed esemete kohta, mida otsitakse arestimiseks või kriminaalmenetluses tõenditena kasutamiseks.

2.      Sisestatakse järgmised kergesti tuvastatavate esemete kategooriad:

a)      mootorsõidukid, mille mootori töömaht on üle 50 cm³, laevad ja lennukid;

b)     haagised tühimassiga üle 750 kg, haagiselamud, tööstusseadmed, päramootorid ja konteinerid;

c)      tulirelvad;

d)     varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud dokumendiplangid;

e)      varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud isikut tõendavad dokumendid nagu passid, ID-kaardid, juhiload, elamisload ja reisidokumendid;

f)      varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud sõiduki registreerimistunnistused ja sõidukite numbrimärgid;

g)      rahatähed (märgitud pangatähed);

h)      varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud väärtpaberid ja maksevahendid nagu tšekid, krediitkaardid, võlakirjad, aktsiad ja osakud.

3.     Lõikes 2 osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks, kustutamiseks ja nende otsimiseks vajalikud tehnilised eeskirjad kehtestatakse artiklis 61 osutatud korras, ilma et see piiraks artiklis 12 nimetatud korraldusasutuse moodustamist käsitlevate õigusaktide sätete kohaldamist.

Artikkel 36

Hoiatusteatel põhineva meetme võtmine

1.      Kui päringu tulemusel selgub, et leitud eseme kohta on sisestatud hoiatusteade, võtab seda märganud asutus ühendust hoiatusteate sisestanud asutusega, et leppida kokku vajalikes meetmetes. Sel puhul võib edastada ka isikuandmeid kooskõlas käesoleva otsusega.

2.      Lõikes 1 osutatud teave edastatakse täiendava teabe vahetamise teel.

3.      Eseme leidnud liikmesriigi poolt võetavad meetmed peavad olema kooskõlas tema riiklike õigusaktidega.

VIII A peatükk

Juurdepääsuõigus ja hoiatusteadete säilitamine

Artikkel 37

Asutused, kellel on hoiatusteadetele juurdepääsu õigus

1.      Kooskõlas käesoleva otsusega SIS II sisestatud andmetele on juurdepääs ja neid andmeid on õigus otsida vahetult või CS-SISi andmete koopias ainult asutustel, kes vastutavad:

a)      piirikontrolli eest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrusele 562/2006/EÜ, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad);

b)     muud kõnealuses riigis teostatavad politsei- ja tollikontrollid, (…) nende kontrollide kooskõlastamine määratud asutuste poolt.

2.      Riiklikud õigusasutused, muu hulgas need, kes vastutavad riiklike süüdistuste algatamise eest kriminaalmenetluses ja kohtuliku uurimise eest enne süüdistuse esitamist, ning nende kooskõlastusasutused võivad oma ülesannete täitmiseks omada juurdepääsu SIS II sisestatud andmetele ning kasutada õigust vahetult otsida sellist teavet kooskõlas riiklike õigusaktidega.

3.      (üle viidud artiklisse 37 C)

3a.    Käesolevas artiklis osutatud asutused lisatakse artikli 40 lõikes 7 mainitud nimekirja.

Artikkel 37 A

Europoli juurdepääs SIS II andmetele

1.      Euroopa Politseiametil (Europolil) on oma volituste piires juurdepääsuõigus vastavalt artiklitele 15, (…) 31 ja 35 SIS II sisestatud andmetele ning õigus neid infosüsteemis vahetult otsida.

2.      (üle viidud artiklisse 37 C)

3.  Juhul, kui Europol leiab SIS IIs teostatud päringu tulemusel hoiatusteate, teavitab ta Europoli konventsioonis määratletud kanalite kaudu liikmesriiki, kes kõnealuse hoiatusteate sisestas.

4.      SIS IIs teostatud päringu tulemusel saadud teabe kasutamine toimub asjaomase liikmesriigi nõusolekul. Kui liikmesriik lubab kõnealust teavet kasutada, juhindutakse Europoli konventsioonist. Europol võib kõnealust teavet edastada kolmandatele riikidele ja kolmandatele isikutele ainult asjaomase liikmesriigi nõusolekul.

5.      Europol võib Europoli konventsiooni sätete kohaselt nõuda asjaomaselt liikmesriigilt edasist teavet.

6.      Europol kohustub:

a)      registreerima iga süsteemi sisenemise ja teostatud päringu artikli 11 sätete kohaselt;

b)     ilma et see piiraks lõigete 4 ja 5 kohaldamist, mitte ühendama SIS II neid osi, millele tal on juurdepääs, ühegi arvutisüsteemiga ega edastama neis olevaid andmeid kogumiseks ja töötlemiseks Europoli poolt või Europolis ega alla laadima või muul moel kopeerima ühtegi SIS II osa;

c)      piirama juurdepääsu SIS II sisestatud andmetele, lubades seda ainult selleks spetsiaalselt volitatud Europoli personali puhul;

d)     vastu võtma ja kohaldama artiklites 10 ja 10 A sätestatud meetmeid;

e)      lubama Europoli konventsiooni artikli 24 alusel loodud ühisel järelevalveasutusel kontrollida Europoli tegevust seoses juurdepääsuõigusega SIS II-le ja õigusega teostada päringuid SIS II sisestatud andmetes.

Artikkel 37 B

Eurojusti juurdepääs SIS II andmetele

1.      Eurojusti riiklikel liikmetel ja nende assistentidel on oma volituste piires juurdepääsuõigus vastavalt artiklitele 15, 23, 27 ja 35 SIS II sisestatud andmetele ning õigus neid infosüsteemis otsida.

2.      (üle viidud artiklisse 37 C)

3.  Juhul, kui Eurojusti riiklik liige leiab SIS IIs teostatud päringu tulemusel hoiatusteate, teavitab ta liikmesriiki, kes kõnealuse hoiatusteate sisestas. Sellise päringu tulemusel saadud teavet võib edastada kolmandatele riikidele ja kolmandatele isikutele ainult hoiatusteate sisestanud liikmesriigi nõusolekul.

4.      Käesolevat artiklit ei saa tõlgendada nii, et see mõjutaks Eurojusti moodustamist käsitleva nõukogu otsuse sätteid andmekaitse kohta või Eurojusti riiklike liikmete või nende assistentide vastutuse kohta omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest, või nii, et see mõjutaks kõnealuse nõukogu otsuse artikli 23 kohaselt moodustatud ühise järelevalveasutuse volitusi.

5.      Vastavalt artikli 11 sätetele registreeritakse Eurojusti riiklike liikmete või assistentide iga süsteemi sisenemine ja iga nende poolt teostatav päring ning iga nende poolt leitud andmete kasutamine.

6.      Ühtegi SIS II osa ei tohi ühendada mis tahes teise arvutisüsteemiga, samuti ei tohi infosüsteemis sisalduvaid andmeid, millele riiklikel liikmetel või nende assistentidel on juurdepääs, edastada mis tahes teise andmete kogumiseks ja töötlemiseks Eurojusti poolt või Eurojustis kasutatavasse arvutisüsteemi, lisaks ei tohi ühtegi SIS II osa alla laadida.

7.      Juurdepääsuõigus SIS II sisestatud andmetele on ainult Eurojusti riiklikel liikmetel ja nende assistentidel ega laiene Eurojusti töötajatele.

8.      Artiklites 10 ja 10 A sätestatud meetmed võetakse vastu ja neid kohaldatakse.

Artikkel 37 C

Juurdepääsu piirangud

Kasutajad ning Europoli ja Eurojusti riiklikud liikmed ja nende assistendid võivad omada juurdepääsu ainult sellistele andmetele, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks.

Artikkel 38

Isikuid käsitlevate hoiatusteadete säilitusaeg

1       Käesoleva otsuse kohaselt SIS II sisestatud hoiatusteateid isikute kohta hoitakse ainult niikaua, kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks, milleks andmed esitati.

2.  Enne kolme aasta möödumist sellise hoiatusteate sisestamisest vaatab hoiatusteate sisestanud liikmesriik läbi selle edasise säilitamise vajaduse. Vastavalt artiklile 31 isikute kohta sisestatud hoiatusteadete puhul on selleks tähtajaks üks aasta. (…)

2aa.  Iga liikmesriik määrab vajaduse korral lühema läbivaatamistähtaja oma riiklike õigusaktide kohaselt.

2a.    Hoiatusteate sisestanud liikmesriik otsustab läbivaatamistähtaja jooksul pärast põhjalikku üksikjuhtumipõhist hindamist, mis (...) registreeritakse, hoiatusteate alles jätta, kui see osutub vajalikuks eesmärkidel, milleks hoiatusteade sisestati. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt lõiget 2. CS-SISile tuleb teatada igast hoiatusteate säilitusaja pikendamisest.

3.      Hoiatusteated kustutatakse automaatselt pärast lõikes 2 osutatud läbivaatamistähtaja möödumist. See ei kehti, juhul kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik teatas lõike 2a kohaselt CS-SISile hoiatusteate säilitusaja pikendamisest. CS-SIS teatab andmete plaanipärasest kustutamisest liikmesriikidele automaatselt neli kuud ette.

4.      (üle viidud lõikesse 3)

4a.    Liikmesriigid koguvad statistikat nende hoiatusteadete hulga kohta, mille säilitusaega on kooskõlas lõikega 2a pikendatud.

5.      (...)

6.      (...)

Artikkel 38 A

Esemeid käsitlevate hoiatusteadete säilitusaeg

1.      Käesoleva otsuse kohaselt SIS II sisestatud esemeid käsitlevaid hoiatusteateid säilitatakse ainult niikaua, kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks, milleks need sisestati.

2.      Esemeid käsitlevaid hoiatusteateid, mis on sisestatud vastavalt artiklile 31, säilitatakse maksimaalselt viis aastat.

3.      Esemeid käsitlevaid hoiatusteateid, mis on sisestatud vastavalt artiklile 35, säilitatakse maksimaalselt kümme aastat.

4.      Lõigetes 2 ja 3 osutatud säilitusaega võib pikendada, kui see peaks osutuma vajalikuks nende eesmärkide saavutamiseks, milleks hoiatusteade sisestati. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt lõikeid 2 ja 3.

IX PEATÜKK

Andmetöötluse üldeeskirjad

Artikkel 39

Andmekategooriad

(...)

Artikkel 40

SIS II andmete töötlemine

1.      Liikmesriigid võivad töödelda artiklites 15, 23, 27, 31 ja 35 sätestatud andmeid ainult eesmärkidel, mis on sätestatud nimetatud artiklites mainitud iga hoiatusteate kategooria kohta.

2.      Andmeid võib kopeerida ainult tehnilisel otstarbel, kui selline kopeerimine on artiklis 37 osutatud asutustele vajalik vahetu päringu teostamiseks. Kõnealuste koopiate suhtes kohaldatakse käesoleva otsuse sätteid. Teiste liikmesriikide sisestatud hoiatusteateid ei tohi kopeerida N.SIS IIst teistesse riiklikesse andmefailidesse.

2A.   a)      Lõikes 2 osutatud tehnilisi koopiaid, mille tulemusena moodustuvad off-line andmebaasid, võib luua üksnes ajavahemikuks, mis ei ületa 48 tundi. Hädaolukorras võib seda ajavahemikku pikendada. Hädaolukorra lõppedes nimetatud koopiad hävitatakse.

b)     Liikmesriigid peavad (…) kõnealuste koopiate ajakohastatud registrit, teevad selle registri kättesaadavaks artikli 53 lõikes 1a osutatud riiklikele järelevalveasutustele ning tagavad kõnealuste koopiate suhtes kõigi käeoleva otsuse sätete, eriti artiklis 10 osutatud sätete kohaldamise.

3.      SIS II andmetele antakse juurdepääsuluba riikliku asutuse pädevuse piires ja nõuetekohaselt volitatud töötajatele.

4.  Seoses käesoleva otsuse artiklites 15, 23, 27, 31 ja 35 sätestatud hoiatusteadetega võib nendes sisalduvat teavet töödelda eesmärgil, mis ei ole eesmärk, milleks need SIS II sisestati, ainult seoses konkreetse juhtumiga ning avalikku korda ja turvalisust ähvardava tõsise ohu ärahoidmiseks, olulistel riigi julgeolekuga seotud kaalutlustel või raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Selleks tuleb eelnevalt saada teate sisestanud liikmesriigi luba.

5.      Andmeid ei või kasutada halduslikel eesmärkidel.

6.      Andmekasutust, mis ei vasta lõigetele 1–5, käsitatakse iga liikmesriigi riiklike õigusaktide kohaselt väärkasutusena.

7.      Iga liikmesriik edastab korraldusasutusele nende pädevate asutuste nimekirja, kellel on käesoleva otsuse ning selle mis tahes hilisemate muudatustega lubatud vahetult otsida SIS II sisestatud andmeid. Selles nimekirjas on iga asutuse puhul märgitud, milliseid andmeid ja millisel eesmärgil ta võib otsida. Korraldusasutus tagab nimekirja iga-aastase avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 41

Viitenumbri sisestamine

(...)

Artikkel 42

SIS II andmed ja riiklikud failid

1.      Artikli 40 lõikega 2 ei piirata liikmesriigi õigust hoida oma riiklikus failis SIS II andmeid, millega seoses on tema territooriumil meetmeid võetud. Neid andmeid hoitakse riiklikes failides maksimaalselt kolm aastat, välja arvatud juhtudel, kui riiklike õigusaktide erisätetega on ette nähtud pikem säilitusaeg.

2.      Artikli 40 lõikega 2 ei piirata liikmesriigi õigust hoida oma riiklikes failides andmeid, mis sisalduvad selle liikmesriigi poolt SIS II sisestatud konkreetses hoiatusteates.

Artikkel 42 A

SIS II hoiatusteated ja riiklikud õigusaktid

1.      (...)

2.      Kui Euroopa Liidu õigusega ei nähta ette erisätteid, kohaldatakse liikmesriigi N.SIS II sisestatud andmete suhtes vastava liikmesriigi õigusakte.

3.      Kui taotletud meedet ei saa võtta, teatab taotluse saanud liikmesriik sellest viivitamata hoiatusteate sisestanud liikmesriigile.

Artikkel 43

SIS IIs töödeldavate andmete kvaliteet (...)

1.      Hoiatusteate sisestanud liikmesriik vastutab selle eest, et andmed on täpsed, ajakohased ja SIS II õiguspäraselt sisestatud.

2.      Ainult teate sisestanud liikmesriigil on lubatud muuta, täiendada, parandada, ajakohastada või kustutada enda sisestatud andmeid.

3.      Kui ühel liikmesriikidest, kes ei ole hoiatusteadet sisestanud, on tõendeid selle kohta, et andmed on faktiliselt ebakorrektsed või neid on ebaseaduslikult säilitatud, teatab ta sellest täiendava teabe vahetamise teel esimesel võimalusel ja mitte hiljem kui kümne päeva möödumisel tõendite saamisest hoiatusteate sisestanud liikmesriigile; viimane (…) kontrollib saadud teavet ja parandab või kustutab vajaduse korral kõnealused andmed viivitamata.

4.      Kui liikmesriigid ei suuda kahe kuu jooksul jõuda kokkuleppele, esitab liikmesriik, kes hoiatusteadet ei sisestanud, juhtumi Euroopa andmekaitseinspektorile, kes tegutseb artikli 53 lõike 1a kohaselt koos kaasatud riiklike järelevalveasutustega vahendajana.

5.      (...)

5a.    Kui isik väidab, et ta ei ole see, keda hoiatusteate alusel otsitakse, vahetavad liikmesriigid täiendavat teavet. Kui kontrollimise tulemusel selgub, et tegemist on tõepoolest kahe erineva isikuga, teavitatakse kõnealust isikut artiklis 44 osutatud sätetest.

6.  Kui isiku kohta on juba sisestatud SIS II hoiatusteade, lepib uut teadet sisestav liikmesriik teate sisestamise suhtes kokku esimese hoiatusteate sisestanud liikmesriigiga. Kokkuleppele jõutakse täiendava teabe vahetamise teel.

Artikkel 43 A

Sarnaste tundemärkidega isikute eristamine

Kui uue hoiatusteate sisestamisel ilmneb, et SIS IIs leidub juba isik, kellel on sama isikutunnus, järgitakse järgmist menetlust:

a)      SIRENE büroo võtab ühendust taotluse esitanud ametiga, et selgitada, kas hoiatusteade käsitleb sama isikut või mitte.

b)     Kui ristkontrollimise tulemusel selgub, et kõnealuse isiku näol on tõepoolest tegemist sama isikuga, kohaldab SIRENE büroo mitme hoiatusteate sisestamise suhtes artikli 43 lõikes 6 osutatud menetlust. Kui kontrollimise tulemusel selgub, et tegemist on kahe erineva isikuga, kiidab SIRENE büroo uue hoiatusteate sisestamise taotluse heaks, lisades vajalikud andmed isiku valesti tuvastamise vältimiseks.

Artikkel 44

Lisaandmed isiku valesti tuvastamise vältimiseks

1.      Kui hoiatusteates tegelikult kirjeldatud isikut on võimalik segamini ajada isikuga, kelle isikuandmeid on kuritarvitatud, lisab hoiatusteate sisestanud liikmesriik asjaomase isiku selgesõnalisel nõusolekul hoiatusteatesse viimasega seotud andmed, et hoida ära valesti tuvastamise negatiivsed tagajärjed.

2.      Andmeid sellise isiku kohta, kelle isikuandmeid on kuritarvitatud, (…) kasutatakse ainult järgmistel eesmärkidel:

a)  et pädev asutus saaks eristada isikut, kelle andmeid on kuritarvitatud, isikust, kelle kohta hoiatusteade on tegelikult sisestatud;

b)  et isik, kelle isikuandmeid on kuritarvitatud, saaks tõendada oma isikusamasuse ja asjaolu, et tema isikuandmeid on kuritarvitatud.

3.  Käesoleva artikli kohaldamiseks võib SIS II sisestada ja seal täiendavalt töödelda ainult järgmisi isikuandmeid:

a)      perekonnanimi (perekonnanimed) ja eesnimi (eesnimed), sünnijärgne nimi ja varem kasutatud nimed ning kõik varjunimed, mis võimaluse korral sisestatakse eraldi;

b)     erilised muutumatud ja objektiivsed füüsilised tundemärgid;

c)      sünnikoht ja -aeg;

d)     sugu;

e)      fotod;

f)      sõrmejäljed;

g)      kodakondsus(ed);

h)      isikut tõendava dokumendi number (isikut tõendavate dokumentide numbrid) ja väljaandmise kuupäev.

3a.   Lõikes 3 osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks ja kustutamiseks vajalikud tehnilised eeskirjad kehtestatakse artiklis 61 osutatud korras, ilma et see piiraks artiklis 12 nimetatud korraldusasutuse moodustamist käsitlevate õigusaktide sätete kohaldamist.

4.      Lõikes 3 osutatud andmed kustutatakse koos vastava hoiatusteate kustutamisega või varem, kui isik seda taotleb.

5.      Lõikes 3 osutatud andmeid võivad kasutada vaid need asutused, kellel on vastavale hoiatusteatele juurdepääsu õigus, ning seda üksnes valesti tuvastamise vältimiseks.

Artikkel 45

Märkuse lisamine

(...)

Artikkel 46

Hoiatusteadete vahelised lingid

1.      Liikmesriik võib luua lingi tema poolt SIS II sisestatavate hoiatusteadete vahel. Sellise lingi eesmärk on luua seos kahe või enama hoiatusteate vahel.

2.      Lingi loomine ei mõjuta lingitud hoiatusteadete alusel võetavaid erimeetmeid ega ühegi lingitud hoiatusteate säilitusaega.

3.  Lingi loomine ei mõjuta käesolevas otsuses sätestatud juurdepääsuõigusi. Asutused, kellel ei ole teatava kategooria hoiatusteadetele juurdepääsu õigust, ei näe sellistele hoiatusteadetele osutavaid linke, millele neil ei ole juurdepääsu.

3a.    Liikmesriik loob hoiatusteadete vahel lingi üksnes siis, kui selleks on selge operatiivne vajadus.

3b.    Liikmesriik võib luua linke kooskõlas oma riiklike õigusaktidega tingimusel, et austatakse käesolevas artiklis kirjeldatud põhimõtteid.

4.      Kui liikmesriik leiab, et teise liikmesriigi poolt lingi loomine hoiatusteadete vahel on vastuolus tema riiklike õigusaktide või rahvusvaheliste kohustustega, võib ta võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et lingile puudub juurdepääs tema territooriumil või sellele ei oma juurdepääsu tema asutused, mis asuvad väljaspool tema territooriumi.

4a.    Hoiatusteadete linkimise tehnilised eeskirjad võetakse vastu artiklis 61 määratletud korras, ilma et see piiraks artiklis 12 nimetatud korraldusasutuse moodustamist käsitleva õigusakti sätete kohaldamist.

Artikkel 47

Täiendava teabe eesmärk ja säilitamisaeg

1.      Liikmesriigid säilitavad SIRENE büroos viited hoiatusteadete aluseks olevatele otsustele, et aidata kaasa täiendava teabe vahetamisele.

2.      SIRENE büroo poolt (…) teabevahetuse tulemusena failides säilitatavaid isikuandmeid hoitakse ainult nii kaua, kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks, milleks need andmed esitati. Need andmed kustutatakse igal juhul hiljemalt ühe aasta möödumisel asjaomast isikut käsitleva hoiatusteate SIS IIst kustutamisest.

3.      Lõige 2 ei piira liikmesriigi õigust hoida riiklikes failides andmeid konkreetsete hoiatusteadete kohta, mille asjaomane liikmesriik on sisestanud või millega seoses asjaomase liikmesriigi territooriumil on võetud meetmeid. Ajavahemik, mille jooksul selliseid andmeid kõnealustes failides võib säilitada, määratletakse riiklikes õigusaktides.

Artikkel 48

Isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele

1.      (…) Käesoleva otsuse kohaldamisel SIS IIs töödeldavaid andmeid ei tohi edastada või kättesaadavaks teha kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile.

2.      (...)

Artikkel 48 AA

Varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud passe käsitlevate andmete vahetamine Interpoliga

1.      Erandina artiklist 48 võib Interpoli liikmetega vahetada SIS II sisestatud andmeid varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud passide numbri, väljaandva riigi ja dokumenditüübi kohta, luues ühenduse SIS II ja varastatud või kaotatud reisidokumente kajastava Interpoli andmebaasi vahel, tingimusel et Interpoli ja Euroopa Liidu vahel on sõlmitud vastav leping. Lepingus sätestatakse, et liikmesriigi poolt sisestatud andmeid edastatakse selle liikmesriigi nõusolekul.

2.      Lõikes 1 osutatud lepinguga nähakse ette, et jagatavatele andmetele omavad juurdepääsu Interpoli liikmed üksnes nendest riikidest, kes tagavad isikuandmete kaitse nõuetekohase taseme. Enne kõnealuse lepingu sõlmimist palub nõukogu komisjoni arvamust isikuandmete kaitse taseme nõuetekohasuse ning põhiõiguste ja -vabaduste austamise kohta isikuandmete automaattöötlusel Interpoli ja Interpoli koosseisu liikmeid delegeerinud riikide poolt.

3.      Lõikes 1 osutatud lepinguga võidakse samuti ette näha liikmesriikide juurdepääs varastatud või kaotatud reisidokumente kajastavas Interpoli andmebaasis sisalduvatele andmetele SIS II kaudu kooskõlas käesoleva otsuse asjakohaste sätetega, mis reguleerivad varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud passe käsitlevate andmete sisestamist SIS II.

X PEATÜKK

Andmekaitse

Artikkel 48 A

Tundlike andmekategooriate töötlemine

Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel) artikli 6 esimeses lauses loetletud andmekategooriate töötlemine ei ole lubatud.

Artikkel 49

Euroopa Nõukogu andmekaitsekonventsiooni kohaldamine

Käesoleva otsuse kohaldamisel töödeldud isikuandmeid kaitstakse Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel) ja selle hilisemate muudatuste alusel.

Artikkel 50

Juurdepääsuõigus, ebatäpsete andmete parandamine ja ebaseaduslikult säilitatavate andmete kustutamine

1.      Isikud teostavad oma õigust omada juurdepääsu endaga seotud andmetele, mis on sisestatud SIS II käesoleva otsuse kohaselt, vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, kelle territooriumil asjaomane isik seda õigust kasutab. Kui riiklikud õigusaktid seda ette näevad, otsustab artikli 53 lõikes 1 sätestatud riiklik järelevalveasutus, kas ja millise korra alusel teavet edastatakse. Liikmesriik, kes ei ole hoiatusteadet sisestanud, võib selliseid andmeid käsitlevat teavet edastada ainult siis, kui ta on eelnevalt andnud hoiatusteate sisestanud liikmesriigile võimaluse esitada oma seisukoht. Seda tehakse täiendava teabe vahetamise teel.

2.  Teabe edastamisest andmesubjektile keeldutakse, kui see on hädavajalik hoiatusteatega seotud seaduslike ülesannete täitmiseks või kolmandate isikute õiguste ja vabaduste kaitsmiseks.

3.      Igal isikul on õigus lasta oma isikuga seotud faktiliselt ebakorrektsed andmed parandada või ebaseaduslikult säilitatud andmed kustutada.

3a.   (...) Asjaomast isikut teavitatakse nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui 60 päeva pärast kuupäeva, mil isik juurdepääsu taotles. Kui riiklikes õigusaktides nähakse ette lühem tähtaeg, tuleb seda järgida.

3b.   Isikule teatatakse järelmeetmetest seoses tema õiguse kasutamisega andmeid parandada või kustutada niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 3 kuud pärast kuupäeva, mil ta esitas taotluse andmete parandamiseks või kustutamiseks. Kui riiklikes õigusaktides nähakse ette lühem tähtaeg, tuleb seda järgida.

Artikkel 51

Õigus andmetega tutvumisele, nende parandamisele ja kustutamisele

(...)

Artikkel 52

Õiguskaitsevahendid

1.      Iga isik võib esitada hagi mis tahes liikmesriigi õigusaktide alusel pädevale kohtule või asutusele oma isikuga seotud hoiatusteate parandamiseks, kustutamiseks või selle kohta teabe või sellega seoses kompensatsiooni saamiseks.

2.      Ilma et see piiraks artikli 54 sätete kohaldamist, kohustuvad liikmesriigid vastastikku täide viima lõikes 1 osutatud kohtute või asutuste tehtud lõplikke otsuseid.

3.      Komisjon hindab käesolevas artiklis sätestatud eeskirju õiguskaitsevahendite kohta kaks aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 53

N.SIS II üle teostatav järelevalve

1a.   Iga liikmesriik tagab, et sõltumatu asutus (edaspidi "riiklik järelevalveasutus") teostab sõltumatut järelevalvet tema territooriumil ja territooriumilt teostatava SIS II isikuandmete töötlemise seaduslikkuse üle, sealhulgas täiendava teabe vahetamise ja edasise töötlemise üle.

1b.   Lõikes 1a osutatud asutus või asutused tagab/tagavad, et vähemalt kord nelja aasta jooksul viiakse kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega läbi N.SIS IIs toimuvate andmetöötlustoimingute audit.

1c.   Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1a osutatud asutusel või asutustel on piisavalt ressursse neile käesoleva otsusega usaldatud ülesannete täitmiseks.

2.      (...)

3.      (...)

4.      (...)

5.      (...)

6.      (...)

Artikkel 53 A

Korraldusasutuse üle teostatav järelevalve

1.      Euroopa andmekaitseinspektor teostab järelevalvet korraldusasutuse poolt teostatava isikuandmete töötlemise üle. Seoses sellega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) artiklites 46 ja 47 osutatud kohustusi ja pädevusi.

2.  Euroopa andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt kord nelja aasta jooksul viiakse kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega läbi korraldusasutuse poolt teostatavate isikuandmete töötlemise toimingute audit. Auditi tulemusel koostatud aruanne saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, korraldusasutusele, komisjonile ja (…) riiklikele järelevalveasutustele. Korraldusasutusele antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.

Artikkel 53 B

Riiklike järelevalveasutuste ja Euroopa andmekaitseinspektori vaheline koostöö

1.      (…) Riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor, tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, teevad üksteisega oma kohustuste raames aktiivselt koostööd ja tagavad SIS II koordineeritud järelevalve.

2.      Tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, vahetavad nad asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide läbiviimisel, analüüsivad käesoleva otsuse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, uurivad sõltumatu järelevalve või andmesubjekti õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid mis tahes probleemide ühiseks lahendamiseks ning edendavad vajadusel teadlikkust andmekaitsealastest õigustest.

3.      (…) Riiklikud järelevalveasutused (…) ja Euroopa andmekaitseinspektor kohtuvad sel eesmärgil vähemalt kaks korda aastas. Nende koosolekute kulude katmise ja korraldamise eest vastutab Euroopa andmekaitseinspektor. Esimesel koosolekul võetakse vastu töökord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid. Iga kahe aasta tagant saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja korraldusasutusele ühine tegevusaruanne.

Artikkel 53 C

Andmekaitse üleminekuperioodil

Juhul kui komisjon delegeerib üleminekuperioodil vastavalt artikli 12 lõikele 3 oma kohustused osaliselt või täielikult, tagab ta, et Euroopa andmekaitseinspektoril oleks õigus ja võimalus täita täiel määral oma ülesandeid, sealhulgas võimalus viia läbi kohapealseid kontrolle või kasutada (...) mis tahes teisi volitusi, mis Euroopa andmekaitseinspektorile on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) artikliga 47.

XI peatükk

Vastutus ja karistused

Artikkel 54

Vastutus

1.      Iga liikmesriik vastutab oma riiklike õigusaktide kohaselt mis tahes kahju eest, mida on põhjustatud isikule N.SIS II kasutamisega. See kehtib ka juhul, kui kahju on põhjustanud hoiatusteate sisestanud liikmesriik, kes on sisestanud faktiliselt ebaõigeid andmeid või säilitanud andmeid ebaseaduslikult.

2.      Kui hagi on esitatud liikmesriigi vastu, kes ei ole hoiatusteate sisestanud liikmesriik, siis on viimane taotluse korral kohustatud hüvitama kompensatsioonina välja makstud summad, välja arvatud juhul, kui hüvitamist taotlev liikmesriik on kasutanud andmeid käesoleva otsuse sätteid rikkudes.

3.      Kui SIS II-le tekitatakse kahju seetõttu, et liikmesriik ei ole täitnud käesolevast otsusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul ja sellises ulatuses, kui korraldusasutus või muu SIS IIs osalev liikmesriik (muud SIS IIs osalevad liikmesriigid) ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.

Artikkel 55

Karistused

Liikmesriigid tagavad, et igasuguse SIS II sisestatud teabe väärkasutamise või käesoleva otsusega vastuolus oleva täiendava teabe vahetamise suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi kooskõlas riiklike õigusaktidega.

XII PEATÜKK

Europoli ja Eurojusti juurdepääs SIS II-le

(...)

XIII PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 59

Järelevalve ja statistika

1.      Korraldusasutus kannab hoolt, et oleks kehtestatud menetlused, mille abil jälgida SIS II toimimist, võrreldes tulemusi, kulutasuvust, turvalisust ja teenuse kvaliteeti seatud eesmärkidega.

2.      Tehnilise hoolduse, aruandluse ja statistika eesmärkidel on korraldusasutusel juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud keskses SIS IIs läbiviidud töötlemistoimingutega.

2a.    Korraldusasutus avaldab igal aastal statistilised andmed, millest nähtub nii terviksüsteemi kui iga liikmesriigi lõikes kirjete arv hoiatusteate kategooria kohta, kokkulangevuste arv hoiatusteate kategooria kohta ja see, kui mitu korda SIS II kasutati.

3.      Kaks aastat pärast SIS II kasutuselevõtmist ja pärast seda iga kahe aasta järel esitab korraldusasutus Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri tehnilist toimimist, sealhulgas viimase turvalisust, ning täiendava teabe kahe- ja mitmepoolset vahetamist liikmesriikide vahel.

4.      Kolm aastat pärast SIS II kasutuselevõtmist ja pärast seda iga kahe aasta järel koostab komisjon keskse SIS II ja liikmesriikide vahelise täiendava teabe kahe- ja mitmepoolse vahetamise üldhinnangu. Nimetatud üldhinnangus käsitletakse eesmärkidega võrreldes saavutatud tulemusi ning hinnatakse tegevuse aluspõhimõtete jätkuvat kehtivust, käesoleva otsuse kohaldamist keskse SIS II osas, keskse SIS II turvalisust ja mis tahes mõjusid tulevastele toimingutele. Komisjon edastab hindamisaruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.      Liikmesriigid annavad korraldusasutusele ja komisjonile lõigetes 2a, 3 ja 4 osutatud aruannete koostamiseks vajalikku teavet.

5a.    Korraldusasutus annab komisjonile lõikes 4 osutatud üldhinnangu koostamiseks vajalikku teavet.

(...)

Artikkel 60

Nõuandekomitee

(...)

Artikkel 61

Regulatiivkomitee

1.      Kui viidatakse käesolevale artiklile, abistab komisjoni regulatiivkomitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja mille esimeheks on komisjoni esindaja. Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab tähtaja jooksul, mille esimees võib määrata lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, oma arvamuse eelnõu kohta. Otsuste korral, mille nõukogu peab vastu võtma komisjoni ettepaneku põhjal, esitatakse arvamus sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artikli 205 lõikes 2. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse kõnealuses artiklis sätestatud viisil. Esimees ei hääleta.

2.      Komitee võtab esimehe ettepanekul vastu oma töökorra, mille aluseks on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud töökorra standardeeskirjad.

3.      Komisjon võtab vastu kavandatavad meetmed, kui need on kooskõlas komitee arvamusega. Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon nõukogule viivitamata võetavate meetmetega seonduva ettepaneku.

4.      Nõukogu võib teha ettepaneku suhtes kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse kahekuulise tähtaja jooksul alates nõukogu poole pöördumisest. Kui nõukogu on selle tähtaja jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega otsustanud, et ta on ettepaneku vastu, vaatab komisjon selle uuesti läbi. Komisjon võib esitada nõukogule muudetud ettepaneku, oma ettepaneku uuesti esitada või teha seadusandliku ettepaneku. Kui nõukogu ei ole nimetatud tähtaja möödumisel kavandatud rakendusakti vastu võtnud ega väljendanud oma vastuseisu rakendusmeetmete ettepanekule, võtab komisjon kavandatud rakendusakti vastu.

5.  Lõikes 1 nimetatud (...) komitee täidab oma ülesandeid alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast.

Artikkel 62

Schengeni acquis′ sätete muutmine

1.      Euroopa Liidu lepingu reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes asendab käesolev otsus artikli 65 lõikes 1a osutatud kuupäeval Schengeni konventsiooni artiklite 64 ja 92–119 sätted, välja arvatud selle artikli 102 A.

2.      Euroopa Liidu lepingu reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes tunnistatakse käesoleva otsusega artikli 65 lõikes 1a osutatud kuupäeval kehtetuks ka järgmised, nimetatud artikleid[22] rakendavad Schengeni acquis′ sätted:

·       täitevkomitee 14. detsembri 1993. aasta otsus Schengeni infosüsteemi (C.SIS) paigaldus- ja tegevuskulusid käsitleva finantsmääruse kohta (SCH/Com-ex (93) 16);

·       täitevkomitee 7. oktoobri 1997. aasta otsus SISi arendamise kohta (SCH/Com-ex (97) 24);

·       täitevkomitee 15. detsembri 1997. aasta otsus C.SISi finantsmääruse muutmise kohta (SCH/Com-ex (97) 35);

·       täitevkomitee 21. aprilli 1998. aasta otsus 15/18 ühendusega C.SISi kohta (SCH/Com-ex (98) 11);

·       täitevkomitee 25. aprilli 1997. aasta otsus lepingu sõlmimise kohta SIS II ettevalmistavateks uuringuteks (SCH/Com-ex (97) 2 rev. 2);

·       täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta otsus C.SISi paigalduskulude kohta (SCH/Com-ex (99) 4);

·       täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta otsus SIRENE käsiraamatu ajakohastamise kohta (SCH/Com-ex (99) 5);

·  täitevkomitee 18. aprilli 1996. aasta deklaratsioon välismaalase mõiste määratlemise kohta (SCH/Com-ex (96) decl. 5);

·       täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta deklaratsioon SISi struktuuri kohta (SCH/Com-ex (99) decl. 2 rev.);

·       täitevkomitee 7. oktoobri 1997. aasta otsus Islandi ja Norra osamaksude kohta C.SISi paigaldus- ja tegevuskuludesse (SCH/Com-ex (97) 18).

3.      EÜ asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes loetakse viiteid Schengeni konventsiooni asendatud artiklitele ja nende artiklite Schengeni konventsiooni asjaomastele rakendussätetele viideteks käesolevale otsusele ning neid tõlgendatakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 63

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2004/201/JSK, otsus 2005/211/JSK, (…) otsus 2005/719/JSK, otsus 2005/727/JSK, (…) otsus 2006/228/JSK, otsus 2006/229/JSK (…) ja otsus 2006/631/JSK (…) tunnistatakse kehtetuks artikli 65 lõikes 1a osutatud päeval.

Artikkel 64

Üleminekuperiood ja eelarve

1.      Hoiatusteateid võib SIS 1+-st üle viia SIS II. Liikmesriigid tagavad, et SIS 1+st SIS II üle viidavate hoiatusteadete sisu saab olema võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme aasta pärast alates artikli 65 lõikes 1a osutatud kuupäevast vastavuses käesoleva otsuse (...) sätetega, ning käsitlevad esmajärjekorras hoiatusteateid isikute kohta. Selle üleminekuaja jooksul võivad liikmesriigid jätkuvalt kohaldada SIS1+st SIS II üle viidavate hoiatusteadete sisu suhtes Schengeni konventsiooni artikleid 94, 95, 97, 98, 99, 100 (...) järgmiste eeskirjade kohaselt:

–  SIS 1+st SIS II üle viidud hoiatusteate sisu muutmisel, täiendamisel, parandamisel või ajakohastamisel tagavad liikmesriigid hoiatusteate vastavuse käesoleva otsuse sätetele nimetatud muutmise, täiendamise, parandamise või ajakohastamise hetkest;

–       SIS 1+st SIS II üle viidud hoiatusteatele sattumise (hit on an alert) korral kontrollivad liikmesriigid viivitamata selle hoiatusteate vastavust käesoleva otsuse sätetele, samas põhjustamata selle hoiatusteate alusel võetavate meetmete edasilükkumist.

1a.    (...)

2.      Schengeni konventsiooni artikli 119 sätete kohaselt kinnitatud eelarve see osa, mis on artikli 65 lõike 1a kohaselt sätestatud kuupäevaks järele jäänud, makstakse tagasi liikmesriikidele. Tagasimakstavad summad arvutatakse liikmesriikide osamaksete alusel, mis on sätestatud täitevkomitee 14. detsembri 1993. aasta otsuses Schengeni infosüsteemi paigaldus- ja tegevuskulusid käsitleva finantsmääruse kohta.

3.      Artikli 12 lõikes 3 osutatud üleminekuperioodi jooksul käsitatakse käesolevas otsuses sisalduvaid viiteid korraldusasutusele viidetena komisjonile.

Artikkel 65

Jõustumine, kohaldatavus ja andmete migratsioon

1.      Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

1a.    Seda kohaldatakse SIS 1+s osalevate liikmesriikide suhtes alates kuupäevast, mille määrab kindlaks nõukogu SIS 1+s osalevate liikmesriikide valitsusi esindavate liikmete ühehäälse otsusega.

2.      Lõikes 1a osutatud kuupäev määratakse kindlaks pärast seda, kui:

a)      on vastu võetud vajalikud rakendusmeetmed;

b)     kõik SIS 1+s täielikult osalevad liikmesriigid on komisjonile teatanud, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed SIS II andmete töötlemiseks ja täiendava teabe vahetamiseks;

c)  komisjon on teatanud, et edukalt on lõpule viidud SIS II igakülgne testimine, mille viib läbi komisjon koos liikmesriikidega, ning nõukogu ettevalmistavad organid on valideerinud esitatud testimistulemuse. See valideerimine kinnitab, et SIS II toimib vähemalt samal tasemel kui seda tegi SIS 1+;

d)     komisjon on võtnud vajalikud tehnilised meetmed, et keskse SIS II saaks ühendada asjaomaste liikmesriikide N.SIS IIga.

2a.    Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti vastavalt lõike 2 punktile c läbi viidud testide tulemustest.

3.      Kõik nõukogu poolt kooskõlas lõikega 1 tehtud otsused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

4.      (välja jäetud)

Brüssel,

                                                                                            Nõukogu nimel

                                                                                            eesistuja

LISA

Vastavustabel

1. Schengeni konventsiooni[23] artiklid  2.	3. Otsuse artiklid
4. Artikli 1 lõige 1, artikli 2 lõige 1, artikli 4 lõiked 1, 2 ja 3	5. Artikli 1 lõige 1; artikli 2 lõige 1; artikli 4 lõiked 1, 2 ja 3
6. Artikli 92 lõige 2	7. Artikli 4 lõiked 1, 2 ja 3; artikli 5 lõiked 2 ja 3; artikkel 6; artikkel 9
8. Artikli 92 lõige 3	9. Artikli 4 lõiked 1, 2, ja 3; artikli 5 lõige 1; artikkel 12
10. Artikli 92 lõige 4	11. Artikli 3 lõige 1; artikli 7 lõiked 2 ja 3; artikkel 8
12. Artikkel 93	13. Artikli 1 lõige 2
14. Artikli 94 lõige 1	15. Artikli 40 lõige 1
16. Artikli 94 lõige 2	17. Artikkel 15; artikli 23 lõige 1; artikkel 27; artikli 31 lõige 1; artikli 35 lõige 1
18. Artikli 94 lõige 3	19. Artikli 39 lõige 1; artikli 44 lõige 3
20. Artikli 94 lõige 4	21. Artikkel 45
22. Artikli 95 lõige 1	23. Artikkel 15
24. Artikli 95 lõige 2	25. Artikkel 16; artikkel 17; artikkel 45
26. Artikli 95 lõige 3	27. Artikkel 20; artikkel 21; artikkel 45
28. Artikli 95 lõige 4	29. Artikli 45 lõige 5
30. Artikli 95 lõige 5	31. Artikli 20 lõige 1
32. Artikli 95 lõige 6	33. Artikkel 22
34. Artikli 96 lõige 1	35.
36. Artikli 96 lõige 2	37.
38. Artikli 96 lõige 3	39.
40. Artikkel 97	41. Artikkel 23; artikkel 26
42. Artikli 98 lõige 1	43. Artikkel 27
44. Artikli 98 lõige 2	45. Artikkel 30
46. Artikli 99 lõige 1	47. Artikli 31 lõige 1
48. Artikli 99 lõige 2	49. Artikli 31 lõige 1
50. Artikli 99 lõige 3	51. Artikli 31 lõige 2
52. Artikli 99 lõige 4	53. Artikli 32 lõiked 1, 2 ja 3
54. Artikli 99 lõige 5	55. Artikli 32 lõige 4
56. Artikli 99 lõige 6	57. Artikkel 45
58. Artikli 100 lõige 1	59. Artikkel 35
60. Artikli 100 lõige 2	61. Artikkel 36
62. Artikli 100 lõige 3	63. Artikkel 35
64. Artikli 101 lõige 1	65. Artikli 18 lõiked 1 ja 4; artikkel 24;   artikli 28 lõiked 1 ja 2; artikli 33 lõiked 1 ja 2; artikli 37 lõiked 1 ja 2
66. Artikli 101 lõige 2	67.
68. Artikli 101 lõige 3	69. Artikli 40 lõige 3
70. Artikli 101 lõige 4	71. Artikli 40 lõige 4
72. Artikli 101A lõige 1	73. Artikli 18 lõige 2; artikli 33 lõige 3; artikli 37 lõige 3
74. Artikli 101A lõige 2	75. Artikli 18 lõige 2; artikli 33 lõige 3; artikli 37 lõige 3
76. Artikli 101A lõige 3	77. Artikli 57 lõige 1
78. Artikli 101A lõige 4	79. Artikli 57 lõige 2
80. Artikli 101A lõige 5	81. Artikli 57 lõige 7
82. Artikli 101A lõige 6	83. Artikli 53 lõige 2; artikli 57 lõiked 4, 5 ja 6
84. Artikli 101B lõige 1	85. Artikli 18 lõige 3; artikli 28 lõige 3
86. Artikli 101B lõige 2	87. Artikli 18 lõige 3; artikli 28 lõige 3;   artikli 58 lõige 8
88. Artikli 101B lõige 3	89. Artikli 58 lõiked 1 ja 2
90. Artikli 101B lõige 4	91. Artikli 53 lõige 2; artikli 58 lõige 3
92. Artikli 101B lõige 5	93. Artikli 58 lõige 5
94. Artikli 101B lõige 6	95. Artikli 58 lõige 6
96. Artikli 101B lõige 7	97. Artikli 58 lõige 8
98. Artikli 101B lõige 8	99. Artikli 58 lõige 4
100. Artikli 102 lõige 1	101. Artikli 40 lõige 1
102. Artikli 102 lõige 2	103. Artikli 42 lõiked 1 ja 2
104. Artikli 102 lõige 3	105. Artikli 40 lõige 2
106. Artikli 102 lõige 4	107.
108. Artikli 102 lõige 5	109. Artikli 54 lõige 1
110. Artikkel 103	111. Artikkel 11
112. Artikli 104 lõige 1	113.
114. Artikli 104 lõige 2	115.
116. Artikli 104 lõige 3	117.
118. Artikkel 105	119. Artikli 43 lõige 1
120. Artikli 106 lõige 1	121. Artikli 43 lõige 2
122. Artikli 106 lõige 2	123. Artikli 43 lõige 3
124. Artikli 106 lõige 3	125. Artikli 43 lõige 4
126. Artikkel 107	127. Artikli 43 lõige 6
128. Artikli 108 lõige 1	129. Artikli 7 lõige 1
130. Artikli 108 lõige 2	131.
132. Artikli 108 lõige 3	133. Artikkel 6; artikli 7 lõige 1;   artikli 9 lõige 1
134. Artikli 108 lõige 4	135. Artikli 7 lõige 3
136. Artikli 109 lõige 1	137. Artikli 50 lõige 1; artikli 51 lõiked 1, 2 ja 3
138. Artikli 109 lõige 2	139. Artikli 51 lõige 4
140. Artikkel 110	141. Artikli 51 lõiked 1 ja 5; artikli 53 lõige 1
142. Artikli 111 lõige 1	143. Artikkel 52
144. Artikli 111 lõige 2	145.
146. Artikli 112 lõige 1	147. Artikli 19 lõiked 1 ja 2; artikli 25 lõiked 1 ja 2 148. artikli 29 lõiked 1 ja 2; artikli 34 lõiked 1, 2 ja 3; artikli 43 lõige 7
149. Artikli 112 lõige 2	150. Artikli 43 lõige 7
151. Artikli 112 lõige 3	152. Artikli 19 lõige 3; artikli 25 lõige 3; 153. artikli 29 lõige 3; artikli 34 lõige 4; 154. artikli 38 lõige 5
155. Artikli 112 lõige 4	156. Artikli 19 lõige 2; artikli 25 lõige 2; 157. artikli 29 lõige 2; artikli 34 lõige 3; 158. artikli 38 lõige 4
159. Artikli 112A lõige 1	160. Artikli 47 lõige 1
161. Artikli 112A lõige 2	162. Artikli 47 lõige 2
163. Artikli 113 lõige 1	164. Artikli 38 lõiked 1, 2 ja 3
165. Artikli 113 lõige 2	166. Artikli 14 lõiked 3, 4, 5 ja 6
167. Artikli 113A lõige 1	168. Artikli 47 lõige 1
169. Artikli 113A lõige 2	170. Artikli 47 lõige 2
171. Artikli 114 lõige 1	172. Artikli 53 lõige 1
173. Artikli 114 lõige 2	174. Artikkel 53
175. Artikli 115 lõige 1	176. Artikli 53 lõige 3
177. Artikli 115 lõige 2	178.
179. Artikli 115 lõige 3	180.
181. Artikli 115 lõige 4	182.
183. Artikli 116 lõige 1	184. Artikli 54 lõige 1
185. Artikli 116 lõige 2	186. Artikli 54 lõige 2
187. Artikli 117 lõige 1	188. Artikkel 49
189. Artikli 117 lõige 2	190.
191. Artikli 118 lõige 1	192. Artikli 10 lõige 1
193. Artikli 118 lõige 2	194. Artikli 10 lõige 1
195. Artikli 118 lõige 3	196. Artikli 10 lõige 3
197. Artikli 118 lõige 4	198. Artikkel 13
199. Artikli 119 lõige 1	200. Artikli 5 lõige 1; artikli 64 lõige 2
201. Artikli 119 lõige 2	202. Artikli 5 lõiked 2 ja 3

• [1]  ELT C … / ELTs seni avaldamata.
• [2]               ELT […], […], lk […].
• [3]               ELT […], […], lk […].
• [4]               EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. Konventsiooni on viimati muudetud nõukogu otsusega 2005/211/JSK.
• [5]               EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4.
• [6]               EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1.
• [7]               ELT L …
• [8]               EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1.
• [9]               KOM (2005) 475.
• [10]             EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
• [11]             ELT L 12, 17.1.2004, lk 47.
• [12]             EÜT C 316, 27.11.1995, lk 2.
• [13]             ELT L 63, 6.3.2002, lk 1.
• [14]             EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.
• [15]             EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.
• [16]             EÜT L 176, 10.7.1999, lk 6.
• [17]             ELT L 176, 10.7.1999, lk 31.
• [18]             EÜT L 176, 10.7.1999, lk 53.
• [19]             ELT L 368, 15.12.2004, lk 26.
• [20]             EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1–48.
• [21]             EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1.
• [22]             EÜT L 239, 22.9.2000, lk 439.
• [23]             Kursiivis olevad artiklid ja lõiked on lisatud või neid on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 871/2004 ja nõukogu otsusega 2005/211/JAI Schengeni infosüsteemi jaoks mõnede uute, sealhulgas terrorismivastast võitlust käsitlevate toimingute sisseseadmise kohta.

SELETUSKIRI

I. Sissejuhatus

Kõnealuse kolme SIS II puudutava õigusloomega seotud menetluse üldise sissejuhatuse, raportööri üldise lähenemise kirjelduse ning selle otsuse ja esimese samba määruse ühiste küsimuste analüüsi jaoks soovitab raportöör vaadata määruse raporti seletuskirja esimest kolme osa.[1]

Kui komisjoni esimese sambaga seotud ettepanek kattub kolmanda samba omaga, on tehtud põhimõtteliselt samad muudatusettepanekud.

II. Käesolev otsus

II.1 Erinevad hoiatusteated

Otsuse hoiatusteateid käsitlevas osas on komisjon üle võtnud Schengeni rakenduskonventsiooni teksti (eelkõige artiklid 97–100), mida ei ole oluliselt muudetud. Raportöör teeb siiski mitmeid muudatusettepanekuid, mille eesmärk on teksti selgemaks muuta. SIS II loomine on hea võimalus olemasolevate õigusaktide täiustamiseks. Raportöör püüdis eelkõige paremini eristada isikud, kes on SIS IIs kui tagaotsitavad kriminaalkurjategijad, ja isikud, kes on seal mitmetel muudel, mittekriminaalsetel põhjustel (tunnistajad, kadunud isikud jt). Paljudel juhtudel on lisatud SIRENE käsiraamatust pärit normatiivseid sätteid. Lõpuks püütakse määratleda juurdepääsuõigusega asutused, viidates teistele õigusaktidele (nt piirikoodeks piirivalveasutuste puhul) või nende ülesannetele (nt et anda riiklikele õigusasutustele juurdepääsuõigus vaid siis, kui see on kooskõlas hoiatusteate väljastamise eesmärgiga ja vajalik nende ülesannete täitmiseks).

Seoses hoiatusteadetega isikute kohta, keda otsitakse taga üleandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks, (IV peatükk) rõhutab raportöör, et Euroopa vahistamismääruse eriolemus nõuab komisjoni ettepaneku alusel eemaldumist SISi praegusest kontseptsioonist, mille kohaselt säilitatakse vaid koheseks tegutsemiseks vajalikud minimaalsed andmed. Komisjon kavandab lisaks tavaandmetele säilitada ka Euroopa vahistamismääruse originaali. Raportöör pooldab seda ideed, sest vahistamismääruse originaal võib aidata olulisel määral kaasa Euroopa vahistamismääruste kasutamisele. Euroopa vahistamismääruse tõhususe tagamiseks teeb raportöör lisaks ettepaneku, et liikmesriigid peaksid sisse viima vahistamismääruse tõlked teistesse keeltesse.

Seoses hoiatusteadetega kadunud isikute kohta (V peatükk) püüab raportöör teksti selgemaks muuta, kirjeldades praegusi tavasid selgemas keeles. Kui tekstis on mainitud isiku võtmist politsei ajutise kaitse alla, siis on tegelikult mõeldud isiku paigutamist psühhiaatriahaiglasse. Igasuguse ebamäärasuse vältimiseks on vaja sätestada see selgelt. Politseipoolse kohase kohtlemise tagamiseks alates esimesest kontaktist (mitte ainult pärast lisateabe vahetamist, mis võib võtta mitu tundi) teeb ta ettepaneku lisada SIS II lisaandmetena meditsiinilisest aspektist vajaliku eriteabe. Mis puudutab väga tundlikku kadunud alaealiste küsimust, teeb raportöör ettepaneku lisada juhtumi asjaolud, kui need on teada. Näiteks erineb politsei kohustuslik käitumine oluliselt vanema või kellegi teise poolt röövitud või ise ära jooksnud alaealise puhul.

Seoses hoiatusteadetega isikute kohta, keda otsitakse kohtumenetluse jaoks, (VI peatükk) teeb raportöör ettepaneku asendada pealkirja tekst tekstiga "Hoiatusteated isikute kohta, keda otsitakse, et nad võiksid osaleda kohtumenetluses" mis kajastaks asjaolu, et need isikud ei ole enamikul juhtudel tagaotsitavad kriminaalkurjategijad. Sel põhjusel teeb ta samuti ettepaneku, et hoiatusteated tuleks sisestada, märkides täpselt ära, millisesse kategooriasse seda liiki teates nimetatud isik kuulub.

Seoses teadetega isikute ja esemete kohta varjatud jälgimiseks või erikontrolliks (VII peatükk) teeb raportöö ettepaneku muuta kasutatud sõnu, et need kirjeldaksid paremini hoiatusteadet ja tegutsemist kokkulangevuse korral. Ta teeb ettepaneku nimetada neid hoiatusteadeteks isikute ja esemete kohta, keda/mida on vaja kontrollida või läbi otsida. "Varjatud jälgimine" tuleb asendada kontrollimisega, kuna see on eksitav – kirjeldatav olukord ei ole isiku pikaajaline varjatud jälgimine. See on pigem isiku kontrollimine ja selle käigus saadud teabe edastamine hoiatusteate väljastanud asutusele. Kontrollimise ja erikontrolli eristamiseks tehakse ettepanek kasutada sõna "läbiotsimine", sest tegelikult erikontroll seda ju on.

Lisatud on eraldi peatükk varjatud jälgimise kohta.

II.2 Andmete säilitamise ajad

Kehtiva Schengeni rakenduskonventsiooni andmesäilitusajad on viinud mitmete vääritimõistmisteni. Artiklis 112 nähakse ette isikute kohta väljastatud hoiatusteadete ülevaatamine iga kolme aasta tagant ja puudub maksimaalne säilitusaeg. Komisjon püüdis seda küsimust selgitada andmete säilitamise maksimumperioodide kavandamisega. Enamike hoiatusteadete puhul kavandas komisjon selleks ajaks kümme aastat. Andmete säilitamise perioode tuleb käsitleda koos ülevaatamisperioodidega, sest nende mõlema eesmärk on, et süsteemis oleksid vaid kõige asja- ja ajakohasemad andmed. Komisjon tegi ettepaneku hoiatusteated ühe aasta möödumisel üle vaadata.

Andmekaitseasutused on andmete säilitamise perioode kritiseerinud. Ühise järelevalveasutuse arvates on kümme aastat liiga pikk aeg (lk 11). Euroopa andmekaitseinspektor sooviks sellise andmete säilitamise aja pikendamise puhul tõsiseltvõetavat põhjendust. Kui seda ei ole, soovitab ta praegu kehtivad andmesäilitusajad samaks jätta. Sama põhjenduse on artiklis 29 esitanud töörühm (lk 15 ja 16).

Raportööri tagamõte oli pikendada ülevaatamisperioodi kahe aastani, et ei oleks liiga suurt bürokraatiakoormat, ja vähendada samas enamike hoiatusteadete säilitamise aega viiele aastale. Kui tingimused on siis endiselt täidetud, tuleks sisestada uus hoiatusteade. Raportööri arvates on see tasakaalukas ja selge kompromiss.

III.3 Juurdepääs hoiatusteadetele

Komisjon on suuremate muudatusteta kaasanud eeskirjad erinevate asutuste juurdepääsu jaoks SISile (Schengeni rakenduskonventsiooni artiklid 101, 101A ja 101B). Tehti mõned selgitused, mille raportöör heaks kiidab (nt jäeti välja asutused, mis vastutavad teiste politsei- ja tollikontrollide kooskõlastamise eest riigis, kui ei olnud selge, millistest asutustest on jutt).

Raportöör tegi mitu muudatusettepanekut Europoli ja Eurojusti juurdepääsu kohta. Need põhinevad Euroopa Parlamendi tavaseisukohal ja andmekaitseasutustelt saadud arvamustel.

Mis puutub Europoli, siis kordab raportöör Euroopa Parlamendi seisukohta, et Europol tuleks muuta ühenduse asutuseks ja seda tuleks rahastada ELi eelarvest. Seda otsust oleks võimalik teha ka siis, kui põhiseadus kehtima ei hakka (nagu Cepoli puhul).

III.4 Andmekaitse-eeskirjad

Kõnealuses ettepanekus viidatakse endiselt Euroopa Nõukogu 1981. aasta konventsioonile, sest ettepaneku esitamise ajal (juuni 2005) olid kohaldatavad need eeskirjad. Ka siis, kui need kehtivad ametlikult praegugi, on komisjon hiljuti esitanud kolmandasse sambasse kuuluva andmekaitse kohta uue ulatusliku õigusliku raamistiku (KOM(2005)475), mis asendab ELi liikmesriikide jaoks 1981. aasta Euroopa Nõukogu konventsiooni standardid. Selle teise teksti põhjenduses 22 nähakse selgelt ette, et SIS II kohta peaksid kehtima selle standardid.

Raportöör on teinud rea muudatusettepanekuid, mis on sarnased esimese samba määruse kohta tehtutega. Samuti kirjutas ta volinik Frattinile, paludes komisjonil käesolevas SIS II otsuses andmekaitse-eeskirjad kaasajastada, et tagada kooskõla andmekaitse raamotsusega. Väga oluline on, et SIS II-le kohaldatakse uusi eeskirju.

Andmekaitse raamotsuse vastuvõtmine nõukogu poolt on Euroopa Parlamendile strateegilise tähtsusega.

III.5 Andmete edastamine kolmandatele osapooltele

Komisjon kavandab artiklis 48 luua õigusliku aluse SIS II andmete edastamiseks kolmandatele maadele või rahvusvahelistele organisatsioonidele ilma täpsustamata, kes need kolmandad osapooled on. Raportöör teeb sellele artiklile rea muudatusettepanekuid. Esiteks soovib ta rõhutada, et reeglina ei tohiks andmeid edastada. Teiseks peaks see erandina teatud tingimustel võimalik olema. Raportöör teeb ettepaneku, et kohaldataks andmekaitse raamotsuse vastavaid eeskirju. Samuti nõuab ta kindlalt õiguslikku alust, mille osas Euroopa Parlamendiga vähemalt nõu peetakse. Lisaks sellele tuleks edastada vaid VIII peatükis loetletud andmeid objektide kohta, sest põhjendusi toodi vaid dokumentide kohta vahetatavate andmete kohta. Kui nende andmete seas on isikuandmeid (nt varastatud passi puhul), tuleks kohaldada äsja kirjeldatud eeskirju. Kõigil teistel juhtudel tuleks kasutada olemasolevaid õigusakte (nt õiguskoostöö või Interpoli kohta).

III.6 Komiteemenetlus

LIBE komisjon palus oma 2. juuni 2006. aasta kirjas Euroopa Parlamendi õigustalituse arvamust komiteemenetluse kasutamise kohta kolmandas sambas. Õigustalitus põhimõtteliselt välistab komiteemenetluse kasutamise. Erandina jätab ta siiski võimaluse kasutada komiteemenetlust esimese ja kolmanda samba vahel jaotunud Schengeni õigustiku puhul. Selle põhjenduseks tuuakse toimimisvajadused, menetluse ühtsus ja tehniline jagamatus. Selle põhjenduse kohaldamiseks tuleb otsustavaks pidada "vaieldamatut seost". Seetõttu teeb raportöör kõnealuse otsusega seoses ettepaneku säilitada komiteemenetlus SIRENE käsiraamatu puhul. Siiski esitab ta ettepaneku muuta kohaldatavat menetlust, et anda Euroopa Parlamendile nõukoguga võrreldav roll. Need muudatusettepanekud on loogiliselt tingitud vajadusest säilitada sidusus esimese ja kolmanda samba vahel. Samas nõuab raportöör kindlalt ELi asutamislepingu eeskirjade kasutamist kõigi juhtudel, kui on vaja langetada vaid kolmanda sambaga piirduvaid ja SIRENE käsiraamatu kohaldamisalast välja jäävaid otsuseid. See puudutab eeskirju hoiatusteadete ühilduvuse ja märkuste lisamise kohta.

III. Lõpetuseks

SIS II kohta koostatud dokumentide juriidilise keerukuse üks põhjusi on kahe samba olemasolu. Antud juhtum on näide vajadusest kaotada see kunstlik eristus. Raportöör nõuab seetõttu tungivalt, et nõukogu kasutaks kiiremas korras Euroopa Liidu lepingu artiklis 42 sätestatud võimalust.

• [1]  2005/0106(COD)

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomise, toimimise ja kasutamise kohta
Viited	(KOM(2005)0230 – C6 0301/2005 – 2005/0103(CNS))
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev	LIBE 29.9.2005
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	BUDG 29.9.2005
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev	BUDG 22.11.2005
Tõhustatud koostöö
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Carlos Coelho 13.6.2005
Arutamine parlamendikomisjonis	20.6.2005	23.11.2005		12.7.2006	18.4.2006 12.9.2006	4.5.2006
Muudatuste vastuvõtmise kuupäev	5.10.2006
Lõpphääletuse tulemused	poolt: vastu: erapooletuid:		35 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Edit Bauer, Johannes Blokland, Mihael Brejc, Maria Carlshamre, Michael Cashman, Jean-Marie Cavada, Carlos Coelho, Fausto Correia, Panayiotis Demetriou, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Elly de Groen-Kouwenhoven, Lilli Gruber, Adeline Hazan, Lívia Járóka, Barbara Kudrycka, Henrik Lax, Antonio Masip Hidalgo, Edith Mastenbroek, Hartmut Nassauer, Martine Roure, Inger Segelström, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Roland Gewalt, Genowefa Grabowska, Luis Herrero-Tejedor, Sophia in 't Veld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Viktória Mohácsi, Javier Moreno Sánchez, Hubert Pirker, Marie-Line Reynaud, Bogusław Sonik
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Jens Holm, Feleknas Uca
Esitamise kuupäev	13.10.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)