RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomise, toimimise ja kasutamise kohta

13.10.2006 - (KOM(2005)0236 – C6‑0174/2005 – 2005/0106(COD)) - ***I

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Carlos Coelho

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomise, toimimise ja kasutamise kohta

(KOM(2005)0236 – C6‑0174/2005 – 2005/0106(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0236)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 62 lõike 2 punkti a ning artiklit 66, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0174/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A6‑0355/2006),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS TEISE PÕLVKONNA SCHENGENI INFOSÜSTEEMI (SIS II) LOOMISE, TOIMIMISE JA KASUTAMISE KOHTA

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti a, artikli 63 lõike 3 punkti b ja artiklit 66,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[2]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[3]

ning arvestades järgmist:

(1)      19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta)[4] (edaspidi "Schengeni konventsioon") IV jaotise sätete alusel loodud Schengeni infosüsteem (edaspidi "SIS 1+") on Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätete peamine rakendusvahend.

(2)      Teise põlvkonna SISi (edaspidi "SIS II") väljatöötamine on tehtud komisjoni ülesandeks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2424/2001[5] ja nõukogu 6. detsembri 2001. aasta otsusele nr 2001/886/JSK teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta[6]. SIS II asendab Schengeni konventsiooniga loodud SISi.

(3)  Käesolev määrus on SIS II suhtes kohaldatav vajalik õiguslik alus küsimustes, mis kuuluvad Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi "EÜ asutamisleping") reguleerimisalasse. Nõukogu otsus nr 2006/XX/JSK SIS II loomise, toimimise ja kasutamise kohta[7] on SIS II suhtes kohaldatav vajalik õiguslik alus küsimustes, mis kuuluvad Euroopa Liidu lepingu (edaspidi "EL leping") reguleerimisalasse.

(4)      Tõsiasi, et SIS II suhtes kohaldatav õiguslik alus koosneb eraldi vahenditest, ei mõjuta põhimõtet, et SIS II on üks ühtne infosüsteem, mis peaks sellisena ka toimima. Seetõttu peaksid nende vahendite teatavad sätted olema samasugused.

(5)      SIS II peaks olema tasakaalustav meede, mis aitab kaasa kõrgetasemelise turvalisuse säilimisele (…) vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, toetades poliitiliste tegevuskavade elluviimist, mis on seotud nende inimeste liikumisega, kelle suhtes kohaldatakse Schengeni acquis’d, nagu see on integreeritud EÜ asutamislepingu IV jaotisesse.

(6)      On vaja määratleda SIS II eesmärgid ja sätestada eeskirjad, mis on seotud selle toimimise, kasutamise ja vastutusvaldkonnaga, sealhulgas tehnilise ülesehituse ja rahastamisega, süsteemi sisestatavate andmeliikidega, andmete sisestamise eesmärkidega, sisestamiskriteeriumidega, juurdepääsuõigust omavate ametiasutustega, hoiatusteadete omavahelise sidumisega, andmetöötlemise täiendavate eeskirjade ja isikuandmete kaitsega.

(7)      Keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri toimimisega seotud kulud tuleks kanda Euroopa Liidu eelarvest.

(8)      On vaja koostada käsiraamat, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad täiendava teabe vahetamise kohta seoses hoiatusteates nõutava meetmega. Iga liikmesriigi riigiasutused peaksid (…) tagama sellise teabe vahetamise.

(9)  Üleminekuperioodil peaks komisjon vastutama keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri osade operatiivjuhtimise eest.

Et aga tagada sujuv üleminek SIS 1+lt SIS II-le, võib komisjon delegeerida need ülesanded osaliselt või täielikult kahele riiklikule avalik-õiguslikule asutusele. Pikaajalises perspektiivis ning pärast seda, kui komisjon on läbi viinud finants-, tegevus- ja korralduslike alternatiivide sisulist analüüsi sisaldava mõjuhindamise ja esitanud seadusandlikud ettepanekud, tuleks luua nende ülesannete täitmise eest vastutav alaline korraldusasutus. Üleminekuperiood ei tohiks kesta kauem kui viis aastat alates käesoleva määruse jõustumisest.

(10)    SIS II peaks sisaldama riiki sisenemise või riigis viibimise keelamist käsitlevaid hoiatusteateid. On (…) vaja kaaluda täiendavalt selliste sätete ühtlustamist, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanike sissesõidukeeldu käsitlevate hoiatusteadete riiki sisenemise või riigis viibimise keelamise eesmärgil väljastamise põhjuseid, ning selgitada nende kasutamist varjupaiga-, sisserände- ja tagasipöördumispoliitikate raames. Seetõttu peaks komisjon kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamist vaatama läbi sätted riiki sisenemise või riigis viibimise keelamist käsitlevate hoiatusteadete väljastamise eesmärkide ja tingimuste kohta.

(11)    Riiki sisenemist või riigis viibimist keelavaid hoiatusteateid ei tohiks säilitada SIS IIs kauem kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks, milleks need andmed esitati. Üldreeglina tuleks need SIS IIst automaatselt kustutada pärast kolme aasta möödumist. Otsus hoiatusteadete säilitamise kohta peaks tuginema põhjalikule üksikjuhtumipõhisele hindamisele. Liikmesriigid peaksid kõnealused hoiatusteated nimetatud kolmeaastase ajavahemiku jooksul läbi vaatama ja pidama arvestust hoiatusteadete kohta, mille säilitusaega on pikendatud.

(12)    SIS II peaks võimaldama biomeetriliste andmete töötlemist, et toetada asjaomaste isikute usaldusväärset tuvastamist. Samas kontekstis peaks SIS II võimaldama ka nende isikute andmete töötlemist, kelle andmeid on väärkasutatud, et vältida nende väärtuvastamisest põhjustatud ebamugavusi. Selleks tuleks kokku leppida sobivates kaitsemeetmetes, milleks on eelkõige asjaomase isiku nõusolek ja nende eesmärkide range piiritlemine, milleks kõnealuseid andmeid võib õiguspäraselt töödelda.

(13)    SIS II peaks andma liikmesriikidele võimaluse luua hoiatusteadete vahel lingid. Kui liikmesriik seob kaks või enam hoiatusteadet, ei tohiks see mõjutada võetavat meedet, hoiatusteadete säilitamisaega ega hoiatusteadetele juurdepääsu õigust.

(13A)  Käesoleva määruse kohaldamisel SIS IIs töödeldavaid andmeid ei edastata kolmandatele riikidele ega rahvusvahelistele organisatsioonidele ega tehta neile kättesaadavaks.

(14)    Käesoleva määruse kohaldamisel kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24.  oktoobri 1995. aasta direktiivi 1995/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[8]. See hõlmab vastutava töötleja määramist vastavalt selle direktiivi artikli 2 punktile d ja võimalust, et liikmesriigid saaksid teha erandeid ja piiranguid mõne sätestatud õiguse ja kohustuse suhtes vastavalt selle direktiivi artikli 13 lõikele 1, sealhulgas asjaomase isiku juurdepääsu- ja teabeõigus. Vajaduse korral tuleks käesolevas määruses täiendada või selgitada direktiivis 1995/46/EÜ sätestatud põhimõtteid.

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2001/45 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[9], eriti selle artikleid 21 ja 22 töötlemise konfidentsiaalsuse ja turvalisuse kohta kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostavad ühenduse institutsioonid või asutused oma ülesannete täitmisel SIS II operatiivjuhtimise eest vastutavate organitena. Vajaduse korral tuleks täiendada või käesolevas määruses selgitada määruses (EÜ) nr 2001/45 sätestatud põhimõtteid.

(15A)  (üle viidud põhjendusse 15)

(15B)  Konfidentsiaalsuse osas kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade asjakohaseid sätteid ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ka Euroopa ühenduste ametnikele ja muudele teenistujatele, kelle tööülesanded on seotud SIS II-ga.

(16)    On kohane, et riiklikud (…) järelevalveasutused kontrollivad, kas liikmesriigid töötlevad isikuandmeid õiguspäraselt, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsusega 2004/55/EÜ, millega määratakse EÜ asutamislepingu artiklis 286 sätestatud sõltumatu järelevalveasutus[10], määratud Euroopa andmekaitseinspektor peaks kontrollima ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevust seoses isikuandmete töötlemisega, võttes arvesse ühenduse institutsioonide ja asutuste piiratud ülesandeid seoses andmete endiga.

(17)  Ühenduse vastutus seoses ühenduse institutsiooni või asutuse poolse mis tahes rikkumisega käesoleva määruse kohaldamisel on reguleeritud EÜ asutamislepingu artikli 288 teise lõikega.

(18)    Nii liikmesriigid kui ka komisjon peaksid koostama turvalisuse kava, et hõlbustada turvalisusega seotud kohustuste konkreetset täitmist, samuti peaksid nad turvalisuse küsimuste ühtse käsitlemise tagamiseks tegema omavahel koostööd.

(18A)    Läbipaistvuse tagamiseks peaks korraldusasutus koostama iga kahe aasta järel aruande keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri tehnilise toimimise, sealhulgas viimase turvalisuse, ning täiendava teabe vahetamise kohta. Komisjon peaks koostama üldhinnangu iga nelja aasta järel.

(19)       Teatud SIS II aspekte, nagu hoiatusteadete sisestamise eeskirjad, sealhulgas teate sisestamiseks vajalikud andmed, teate ajakohastamine, kustutamine ja otsimine, teadete ühilduvuse ja prioriteetsuse eeskirjad, teadetevahelised lingid ja täiendava teabe vahetamine, ei saa ammendavalt hõlmata käesoleva määruse sätetega nende aspektide tehnilise laadi, üksikasjalikkuse ja korrapärase ajakohastamise vajaduse tõttu. Seega tuleks nende aspektide rakendamisvolitused delegeerida komisjonile. Päringute teostamise tehnilistes eeskirjades tuleks arvesse võtta riiklike süsteemide tõrgeteta toimimist. Arvestades komisjoni poolt läbiviidavat mõjuhindamist, otsustatakse, millisel määral võiksid rakendusmeetmed üle minna alalise korraldusasutuse pädevusse, niipea kui see moodustatakse.

(20)    Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)[11].

(21)    On kohane sätestada üleminekusätted (…) seoses SISi sisestatud hoiatusteadetega, mis viiakse üle SIS 1 + st SIS II (…). Mõnda Schengeni acquis’ sätet tuleks jätkuvalt kohaldada piiratud aja jooksul, kuni liikmesriigid on uurinud nende hoiatusteadete vastavust uuele õiguslikule raamistikule. Hoiatusteadete ühilduvust isikutega tuleb käsitleda esmajärjekorras. Lisaks tuleks iga SIS 1+-st SIS II üle viidud hoiatusteate muutmise, täiendamise, parandamise või ajakohastamise, samuti sellise hoiatusteate kohta tehtud päringu korral otsekohe kontrollida selle vastavust käesoleva määruse sätetele.

(22)  Tuleb sätestada erisätted seoses SISi toimingutega, mida ei rahastata Euroopa Liidu eelarvest.

(23)    Kuna liikmesriigid ei saa täielikult täita kavandatava meetme eesmärki, milleks on ühise infosüsteemi loomine ja reguleerimine, mistõttu meetme ulatust ja mõju arvestades oleks eesmärkide saavutamist parem tagada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale;

(24)    Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest.

(25)    Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele. Arvestades, et käesolev määrus põhineb EÜ asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel Schengeni acquis'l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeva, kas ta rakendab seda oma riiklikus õiguses.

(26)    Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendust, milles Ühendkuningriik vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes)[12] ei osale. Seetõttu ei osale Ühendkuningriik määruse vastuvõtmisel, see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele.

(27)    Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendust, milles Iirimaa vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes)[13] ei osale. Seetõttu ei osale Iirimaa määruse vastuvõtmisel, see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele.

(27A)  Käesolev määrus ei piira Ühendkuningriigi ja Iirimaa Schengeni acquis's osalise osalemise korra kohaldamist, mis on määratletud vastavalt otsuses 2000/365/EÜ ja otsuses 2002/192/EÜ.

(28)    Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises)[14] tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G[15] osutatud valdkonda.

(28A)  Tuleb ette näha kord, mille alusel Islandi ja Norra esindajad saaksid osaleda nende komiteede töös, kes abistavad komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel. Sellist korda on kavandatud Euroopa Komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel abistavaid komiteesid käsitlevas Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi kirjavahetuses[16], mis on lisatud eespool nimetatud lepingule.

(29)    Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuste 1999/849/EÜ[17] ja 2004/860/EÜ[18] artikli 4 lõikega 1.

(29A)  Tuleb ette näha kord, mille alusel Šveitsi esindajad saaksid osaleda nende komiteede töös, kes abistavad komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel. Sellist korda on kavandatud ühenduse ja Šveitsi kirjavahetuses, mis on lisatud eespool nimetatud lepingule.[19]

(30)    Käesolev määrus on Schengeni acquis'l põhinev või sellega muul viisil seotud akt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(31)    Käesolevat määrust kohaldatakse põhjendustes 29 ja 30 nimetatud riikide suhtes alates kuupäevadest, mis määratakse kindlaks nende riikide suhtes Schengeni acquis' kohaldamist käsitlevates asjaomastes õigusaktides ettenähtud korras.

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

SIS II loomine ja üldeesmärk

1.  Käesolevaga luuakse teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (edaspidi "SIS II").

2.  Vastavalt käesolevale määrusele on SIS II eesmärk tagada kõrgetasemeline turvalisus (…) vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, sealhulgas säilitada avalik kord ja avalik julgeolek ning kindlustada (…) turvalisus liikmesriikide territooriumidel, ning kohaldada Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi "EÜ asutamisleping") IV jaotise sätteid isikute liikumise kohta liikmesriikide territooriumidel, kasutades kõnealuse süsteemi kaudu edastatavat teavet.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Käesolevas määruses määratletakse tingimused ja menetlused kolmandate riikide kodanike suhtes SIS II sisestatud hoiatusteadete töötlemiseks ning täiendava teabe ja lisaandmete vahetamiseks liikmesriikide territooriumile sisenemise või seal viibimise keelamiseks.

2.  Käesolevas määruses sätestatakse samuti eelkõige SIS II tehniline ülesehitus, liikmesriikide ja artiklis 12 osutatud korraldusasutuse ülesanded, üldine andmetöötlus, asjaomaste isikute õigused ja kohustused.

Artikkel 3

Mõisted

1.  Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    hoiatusteade – SIS II sisestatud andmekogum, mis võimaldab pädevatel asutustel teha kindlaks isik (...) vajaliku erimeetme võtmiseks;

b)     täiendav teave – teave, mida ei säilitata SIS IIs, kuid mis on seotud SIS II hoiatusteadetega ning mida vahetatakse järgmistel juhtudel:

- et võimaldada liikmesriikidel omavahel konsulteerida või üksteist teavitada hoiatusteate sisestamisel;

- pärast kokkulangevust, et võimaldada võtta asjakohane meede;

- juhul kui nõutavat meedet ei saa võtta;

- kui küsimus on SIS II andmete kvaliteedis;

- kui küsimus on hoiatusteadete ühilduvuses ja prioriteetsuses;

- kui küsimus on juurdepääsuõiguste kasutamises;

c)      lisaandmed – SIS IIs säilitatavad ja SIS II hoiatusteadetega seotud andmed, mis peavad olema pädevatele asutustele viivitamata kättesaadavad, kui isikud, kelle kohta SIS II on sisestatud andmeid, leitakse süsteemis teostatud päringute tulemusel;

d)      kolmanda riigi kodanik – isik, kes ei ole:

- (...) Euroopa Liidu kodanik EÜ asutamislepingu artikli 17 lõike 1 tähenduses või

- (...) selline kolmanda riigi kodanik, kes omab ühelt poolt ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt asjaomaste kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepete alusel liidu kodanikega võrdseid vaba liikumise õigusi.

e)     isikuandmed – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi "andmesubjekt") kohta; tuvastatav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada;

f)  isikuandmete töötlemine (edaspidi "töötlemine") – iga isikuandmetega tehtav toiming või toimingute kogum, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, näiteks andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringute teostamine, kasutamine, üleandmine, levitamine või muul moel kättesaadavaks tegemine, ühitamine või ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine.

Artikkel 4

SIS II tehniline ülesehitus ja toimimisviisid

1.        SIS II koosneb järgmistest osadest:

aa)   keskinfosüsteem (edaspidi "keskne SIS II"), mis koosneb järgmistest osadest:

–      tehnilise abi üksus (edaspidi "CS-SIS"), mis sisaldab SIS II (...)andmebaasi;

–      ühtne riiklik liides (edaspidi "NI-SIS");

a)     iga liikmesriigi Schengeni infosüsteemi riiklik osa (edaspidi "N.SIS II"), mis koosneb keskse SIS IIga ühenduses olevatest riiklikest andmesüsteemidest. N.SIS II võib sisaldada andmefaili (edaspidi "riiklik koopia"), mis omakorda sisaldab SIS II (...)andmebaasi täielikku või osalist koopiat;

b)    (üle viidud punkti aa)

c)    sideinfrastruktuur CS-SISi ja NI-SISi vahel (edaspidi "sideinfrastruktuur"), mis on SIS II andmetele ja artikli 7 lõikes 2 osutatud SIRENE büroode vaheliseks andmevahetuseks ette nähtud krüpteeritud virtuaalne võrk.

2.        SIS II andmeid sisestatakse, ajakohastatakse, kustutatakse ja otsitakse N.SIS II kaudu. Riiklikku koopiat kasutatakse sellist koopiat kasutava liikmesriigi territooriumil automatiseeritud päringute teostamiseks. Teiste liikmesriikide N.SIS II andmefailides ei ole võimalik päringuid teostada.

3.  CS-SISi põhisüsteem, mis teostab tehnilist järelevalvet ja haldust, asub Strasbourgis (Prantsusmaal) ja CS-SISi varusüsteem, mis suudab tagada põhisüsteemi kõik funktsioonid viimase rikke korral, asub Sankt Johann im Pongaus (Austrias).

4.        CS-SIS osutab SIS II (…)andmebaasi ajakohastamiseks ja selles päringute teostamiseks vajalikke teenuseid. Riiklikku koopiat kasutavatel liikmesriikidel võimaldab CS-SIS:

-   riiklikke koopiaid võrgus ajakohastada;

-   riiklikke koopiaid ja SIS II (...)andmebaasi sünkroniseerida ja ühtlustada;

-   riiklikke koopiaid lähtestada ja taastada.

Artikkel 5

Kulud

1.        Keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri sisseseadmise, toimimise ja hooldusega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu eelarvest.

2.        Nimetatud kulud hõlmavad seoses CS-SISiga tehtud tööd, mis tagab artikli 4 lõikes 4 osutatud teenuste osutamise.

3.        Iga N.SIS II sisseseadmise, toimimise ja hooldusega seotud kulud kannab asjaomane liikmesriik.

4.        (…)

II PEATÜKK

Liikmesriikide kohustused

Artikkel 6

Riiklikud süsteemid

Iga liikmesriik (…) vastutab:

a)      oma N.SIS II sisseseadmise, käitamise ja hooldamise eest;

b)     oma N.SIS II ühendamise eest NI-SISiga.

Artikkel 7

N.SIS II asutus ja SIRENE büroo

1.    a)    Iga liikmesriik määrab asutuse (edaspidi "N.SIS II asutus"), millel on keskne vastutus liikmesriigi N.SIS II eest.

b)     Nimetatud asutus vastutab N.SIS II tõrgeteta toimimise ja turvalisuse eest, tagab pädevatele asutustele juurdepääsu SIS II-le ja võtab vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse sätete järgimine.

c)      Iga liikmesriik edastab oma hoiatusteated N.SIS II asutuse kaudu.

2.    a)     Iga liikmesriik määrab asutuse, mis tagab kogu täiendava teabe vahetamise (edaspidi "SIRENE büroo") vastavalt SIRENE käsiraamatu sätetele, nagu on osutatud artiklis 8;

b)     Nimetatud büroo koordineerib ka SIS II sisestatud teabe kvaliteedi kontrollimist (…);

c)      Nimetatud eesmärkidel on bürool juurdepääs SIS IIs töödeldud andmetele.

3.    Liikmesriigid teavitavad üksteist ja artiklis 12 osutatud korraldusasutust oma N.SIS II asutusest ja SIRENE büroost. (…) Korraldusasutus avaldab nende nimekirja koos artikli 21 lõikes 6 osutatud nimekirjaga.

Artikkel 8

Täiendava teabe vahetamine

1.    Täiendavat teavet vahetatakse kooskõlas SIRENE käsiraamatu sätetega ning kasutades sideinfrastruktuuri.

2.    Kõnealust teavet kasutatakse üksnes eesmärgil, milleks see edastati.

3.     Juhul kui sideinfrastruktuur ei ole kättesaadav, võivad liikmesriigid täiendava teabe vahetamiseks kasutada muid asjakohaselt turvatud tehnilisi vahendeid.

3aa.  Teiste liikmesriikide poolt täiendava teabe saamiseks esitatud taotlustele vastatakse nii kiiresti kui võimalik.

3a.   Täiendava teabe vahetamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artikli 35 lõikes 3 määratletud korras "SIRENE käsiraamatuks" nimetatava käsiraamatu kujul, ilma et see piiraks artiklis 12 nimetatud korraldusasutuse moodustamist käsitleva õigusakti sätete kohaldamist.

Artikkel 9

Tehniline vastavus

1.      Et tagada andmete kiire ja tõhus edastamine, järgib iga liikmesriik oma N.SIS II luues protokolle ja tehnilisi menetlusi, mis on kehtestatud CS-SISi ja N.SIS II ühilduvuse tagamiseks. Need protokollid ja tehnilised menetlused luuakse artikli 35 lõikes 3 sätestatud korras, ilma et see piiraks artiklis 12 osutatud korraldusasutuse loomise instrumendi sätete kohaldamist (…).

2.      Kui liikmesriik kasutab riiklikku koopiat, tagab ta CS-SISi osutatavate teenuste abil, et riiklikus koopias säilitatavad andmed on artikli 4 lõikes 4 osutatud süstemaatiliste ajakohastuste tulemusena identsed SIS II andmebaasiga ja sellega vastavuses (…) ning et tema riiklikus koopias teostatud päring annab SIS II andmebaasis teostatud päringuga samaväärse tulemuse.

Artikkel 10

Turvalisus (…)

1.      Iga liikmesriik võtab seoses oma N.SIS IIga vajalikud meetmed, võttes sealhulgas vastu turvalisuse kava, et:

aa)    füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades situatsiooniplaanid kriitilise tähtsusega infrastruktuuri kaitseks;

a)  keelata loata isikutele juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusrajatistele (rajatistele juurdepääsu kontroll);

b)  hoida ära andmekandjate lugemine, kopeerimine, muutmine või eemaldamine ilma vastava loata (andmekandjate kontroll);

c)  hoida ära isikuandmete sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine ilma vastava loata (säilitamise kontroll);

d)  hoida ära automatiseeritud andmetöötlussüsteemi loata kasutamine andmesidevahendite abil (kasutajate kontroll);

e)  tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamisluba omavatel isikutel oleks juurdepääs ainult nendele andmetele, mida hõlmab nende juurdepääsuluba, ja et nad kasutaksid juurdepääsuks üksnes individuaalseid ja kordumatuid kasutuajatunnuseid ja konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (andmetele juurdepääsu kontroll);

ea)   tagada, et kõik SIS II-le või andmetöötlusrajatistele juurdepääsu õigust omavad asutused loovad kasutajaprofiilid, milles kirjeldatakse isikute funktsioone ja kohustusi, kellel on juurdepääsuõigus andmetele, õigus andmeid sisestada, ajakohastada, kustutada ja sisestatud andmeid otsida, ning teevad need profiilid riiklikele järelevalveasutustele nende vastava taotluse korral viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);

f)   tagada võimalus kontrollida ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid andmesidevahendite abil edastada (andmeedastuse kontroll);

g)  tagada võimalus hiljem kontrollida ja kindlaks määrata, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal, kelle poolt ja millisel eesmärgil need sisestati (sisestamise kontroll);

h)  hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise ajal, eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil (transpordikontroll);

ha)   kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvalisuse tagamiseks ettenähtud meetmete tõhusust ja võtta vajalikke korralduslikke meetmeid seoses sisemise kontrollimisega, et tagada vastavus käesolevale määrusele (sisekontroll).

2.        Liikmesriigid võtavad täiendava teabe vahetamise turvalisuse osas lõikes 1 osutatud meetmetega samaväärseid meetmeid.

Artikkel 10 A

Konfidentsiaalsus

Iga liikmesriik kohaldab vastavalt oma riiklikele õigusaktidele ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi isikute ja asutuste suhtes, kes töötavad SIS II andmete ja täiendava teabega. Nimetatud konfidentsiaalsuskohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused isikud on oma ameti- või töökohalt lahkunud või kui vastav asutus on oma tegevuse lõpetanud.

Artikkel 11

Riiklikud registrid

1.     a)     Riiklikke koopiaid mitte kasutavad liikmesriigid tagavad, et N.SIS IIs registreeritakse iga juurdepääs isikuandmetele ning igasugune isikuandmete vahetamine CS-SISiga, et kontrollida päringu lubatavust ja andmetöötluse õiguspärasust, rakendada enesekontrolli ning tagada N.SIS II nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus.

b)     Riiklikke koopiaid kasutavad liikmesriigid tagavad, et iga juurdepääs SIS IIs sisalduvatele andmetele ning igasugune SIS IIs sisalduvate andmete vahetamine, v.a artikli 4 lõikes 4 osutatud teenustega seotud andmevahetustoimingud, registreeritakse lõike 1 punktis a määratletud eesmärkidel.

1a.   (üle viidud lõike 1 punkti b)

2.  Registrites on eelkõige näha varasemad hoiatusteated, andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg, päringute teostamiseks kasutatud andmed, viide edastatud andmetele ja nii pädeva asutuse kui andmetöötluse eest vastutava isiku nimi.

3.      Registreid võib kasutada ainult lõikes 1 nimetatud otstarbel ning need kustutatakse kõige varem üks aasta ning kõige hiljem kolm aastat pärast nende loomist. Varasemaid hoiatusteateid sisaldavad registrid kustutatakse ühe kuni kolme aasta möödumisel hoiatusteadete kustutamisest.

4.      Registreid võib säilitada kauem juhul, kui neid vajatakse juba alanud järelevalvemenetlustes.

4a.    Pädevatel riiklikel asutustel, kelle ülesanne on kontrollida päringu lubatavust selleks, et jälgida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada enesekontrolli ning tagada N.SIS II nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus, on nende ülesannete täitmise tagamiseks – taotluse korral ja nende pädevuse piires – juurdepääs kõnealustele andmetele.

Artikkel 11 A

Enesekontroll

Liikmesriigid tagavad, et kõik SIS II andmetele juurdepääsu luba omavad asutused võtavad käesoleva määruse järgimiseks vajalikud meetmed ning teevad vajadusel koostööd artikli 31 lõikes 1a nimetatud riikliku järelevalveasutusega.

Artikkel 11 B

Töötajate väljaõpe

Enne loa saamist SIS IIs säilitatavate andmete töötlemiseks peavad SIS II-le juurdepääsu õigust omavate asutuste töötajad läbima andmete turvalisust ja andmekaitset käsitlevate eeskirjade alase nõuetekohase väljaõppe ning neile jagatakse teavet kõigist asjakohastest kuritegudest ja karistustest.

Artikkel 11 C

Üldsuse teavitamine

(välja jäetud)

III (…) peatükk

Korraldusasutuse kohustused

Artikkel 12

Operatiivjuhtimine

1.    Keskse SIS II operatiivjuhtimise eest vastutab Euroopa Liidu eelarvest rahastatav korraldusasutus. Korraldusasutus vastutab samuti järgmiste sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete eest:

a)  järelevalve;

b)  turvalisus;

c)  liikmesriikide ja teenuseosutaja vaheliste suhete koordineerimine.

2.    Komisjon vastutab kõigi muude sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete, eelkõige järgmiste ülesannete täitmise eest:

a)  eelarve täitmise ülesanded;

b)  soetamine ja uuendamine;

c)  lepinguküsimused.

3.    Üleminekuperioodil enne seda, kui lõikes 1 nimetatud korraldusasutus asub oma ülesandeid täitma, vastutab komisjon keskse SIS II operatiivjuhtimise eest. Komisjon võib nimetatud juhtimise ja samuti eelarve täitmisega seotud ülesanded vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[20], usaldada kahe erineva riigi riiklikele avalik-õiguslikele asutustele.

3aa.  Iga lõikes 3 osutatud riiklik avalik-õiguslik asutus peab vastama eelkõige järgmistele valikukriteeriumitele:

a)  asutus peab tõendama, et tal on pikaajaline kogemus artikli 4 lõikes 4 osutatud funktsioonidega suuremahulise infosüsteemi käitamisel;

b)  tal peab olema pikaajaline kogemus artikli 4 lõikes 4 osutatud funktsioonidega võrreldavaid funktsioone täitva infosüsteemi hooldamise ja turvanõuete alal;

c)  tal peab olema piisaval hulgal kogenud töötajaid, kellel on artiklis 4 sätestatu kohaseks rahvusvaheliseks koostööks vajalikud erialateadmised ja keeleoskus;

d)  tal peab olema turvaline ja tema vajadustest lähtuvalt ehitatud infrastruktuurirajatis, mis on eelkõige võimeline dubleerima suuremahulisi IT-süsteeme ning tagama nende pideva toimimise ning

e)  ta peab töötama halduskeskkonnas, mis võimaldab ülesandeid nõuetekohaselt täita ja mis tahes huvide konflikti vältida.

3a.   Komisjon teavitab enne mis tahes sellist delegeerimist ning hiljem korrapäraste ajavahemike järel Euroopa Parlamenti ja nõukogu delegeerimise tingimustest, delegeerimise täpsest ulatusest ning asutustest, kellele ülesanded on delegeeritud.

3b.   Juhul kui komisjon delegeerib üleminekuperioodi vältel oma vastutuse vastavalt lõikele 3 (…), tagab ta, et seejuures austataks täielikult asutamislepingus sätestatud institutsioonilise süsteemiga kehtestatud piiranguid. Komisjon tagab eelkõige, et kõnealune delegeerimine ei avaldaks ebasoovitavat mõju ühelegi (...) ühenduse õiguse alusel loodud tõhusale kontrollimehhanismile, olgu selleks siis Euroopa Kohus, kontrollikoda või Euroopa andmekaitseinspektor.

4.    Keskse SIS II operatiivjuhtimine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud keskse SIS II pidevaks toimimiseks (7 päeva nädalas ööpäevaringselt) kooskõlas käesoleva määrusega, eelkõige süsteemi tõrgeteta toimimiseks vajalikku hooldust ja tehnilist arendustööd.

5.    (välja jäetud)

6.    Korraldusasutus tagab koostöös liikmesriikidega, et keskse SIS II puhul kasutatakse alati parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille suhtes viiakse läbi tasuvusanalüüs.

Artikkel 13

Turvalisus (…)

1.     Korraldusasutus võtab seoses keskse SIS II ning komisjon seoses sideinfrastruktuuriga vastu vajalikud meetmed, võttes sealhulgas vastu turvalisuse kava, et:

aa)  füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades situatsiooniplaanid kriitilise tähtsusega infrastruktuuri kaitseks;

a)  keelata loata isikutele juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusrajatistele (rajatistele juurdepääsu kontroll);

b)  hoida ära andmekandjate lugemine, kopeerimine, muutmine või eemaldamine ilma vastava loata (andmekandjate kontroll);

c)  hoida ära isikuandmete sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine ilma vastava loata (säilitamise kontroll);

d)  hoida ära automatiseeritud andmetöötlussüsteemi loata kasutamine andmesidevahendite abil (kasutajate kontroll);

e)  tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamisluba omavatel isikutel (...) oleks juurdepääs ainult nendele andmetele, mida hõlmab nende juurdepääsuluba, ja et nad kasutaksid juurdepääsuks üksnes individuaalseid ja kordumatuid kasutuajatunnuseid ja konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (andmetele juurdepääsu kontroll);

(ea) luua kasutajaprofiilid, milles kirjeldatakse isikute funktsioone ja kohustusi, kellel on juurdepääsuõigus andmetele või andmetöötlusrajatistele ning teha need profiilid Euroopa andmekaitseinspektorile tema vastava taotluse korral viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);

f)   tagada võimalus kontrollida ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid andmesidevahendite abil edastada (andmeedastuse kontroll);

fa) tagada võimalus hiljem kontrollida ja kindlaks määrata, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal ja kelle poolt need sisestati (sisestamise kontroll);

g)  hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate transportimise ajal, eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil (transpordikontroll).

ga) kontrollida käesolevas lõikes osutatud turvalisuse tagamiseks ettenähtud meetmete tõhusust ja võtta vajalikke korralduslikke meetmeid seoses sisemise kontrollimisega, et tagada vastavus käesolevale määrusele (sisekontroll).

2.     Korraldusasutus võtab sideinfrastruktuuri kaudu täiendava teabe vahetamise turvalisuse (…) osas lõikes 1 osutatud meetmetega samaväärseid meetmeid.

Artikkel 13 A

Konfidentsiaalsus

1.     Ilma et see piiraks Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab korraldusasutus ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi artiklis 10 A sätestatud standarditega võrdsetel alustel kõigi oma töötajate suhtes, kes töötavad SIS II andmetega. Nimetatud konfidentsiaalsuskohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused isikud on oma ameti- või töökohalt lahkunud või oma tegevuse lõpetanud.

2.     Korraldusasutus võtab lõikes 1 sätestatutega samaväärseid (…) meetmeid, mis käsitlevad konfidentsiaalsust seoses täiendava teabe vahetamisega sideinfrastruktuuri kaudu.

Artikkel 14

Kesktasandi registrid

1.      Korraldusasutus tagab, et iga juurdepääs isikuandmetele ja igasugune isikuandmete vahetamine CS-SISi raames registreeritakse artikli 11 lõikes 1 ettenähtud eesmärgil.

2.      Registrites on eelkõige näha varasemad hoiatusteated, andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg, päringu teostamiseks kasutatud andmed, viide edastatud andmetele ja andmetöötluse eest vastutava pädeva asutuse nimi.

3.      Registreid võib kasutada ainult lõikes 1 nimetatud otstarbel ning need kustutatakse kõige varem üks aasta ning kõige hiljem kolm aastat pärast nende loomist. Varasemaid hoiatusteateid sisaldavad registrid kustutatakse ühe kuni kolme aasta möödumisel hoiatusteadete kustutamisest.

4.      Registreid võib säilitada kauem juhul, kui neid vajatakse juba alanud järelevalvemenetlustes.

4a.    Pädevatel asutustel, kelle ülesanne on kontrollida päringu lubatavust selleks, et jälgida andmetöötluse õiguspärasust, rakendada enesekontrolli ning tagada CS-SISi nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus, on nende ülesannete täitmise tagamiseks – taotluse korral ja nende pädevuse piires – juurdepääs kõnealustele andmetele.

Artikkel 14 AA

Teavituskampaania

Komisjon viib koostöös artikli 31 lõikes 1a nimetatud riiklike järelevalveasutustega ja artikli 31A lõikes 1 nimetatud Euroopa andmekaitseinspektoriga paralleelselt SIS II töölerakendamisega läbi teavituskampaania, mille käigus jagatakse üldsusele teavet eesmärkide, säilitatavate andmete, juurdepääsuõigust omavate asutuste ja isikute õiguste kohta. Pärast korraldusasutuse moodustamist kordab nimetatud asutus koostöös riiklike järelevalveasutuste ja Euroopa andmekaitseinspektoriga selliseid kampaaniaid regulaarselt. Liikmesriigid kavandavad ja rakendavad koostöös oma riiklike järelevalveasutustega poliitikaid, mida on vaja oma kodanikele üldise teabe andmiseks SIS II kohta.

IV peatükk

Kolmandate riikide kodanike suhtes riiki sisenemise ja riigis viibimise keelamise eesmärgil sisestatud hoiatusteated

Artikkel 14 A (…)

Andmete kategooriad

1.      Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 1 või käesoleva määruse lisaandmete säilitamist reguleerivate sätete kohaldamist, sisaldab SIS II ainult neid iga liikmesriigi esitatud andmete kategooriaid, mida vajatakse artiklis 15 sätestatud eesmärkidel.

2.      Teave, mis käsitleb isikuid, kelle kohta on hoiatusteade sisestatud, sisaldab kõige rohkem järgmist:

a)  perekonnanimi (perekonnanimed) ja eesnimi (eesnimed), sünnijärgne nimi ja varem kasutatud nimed ning kõik varjunimed, mis võimaluse korral sisestatakse eraldi;

b)  erilised muutumatud ja objektiivsed füüsilised tundemärgid;

c)  sünniaeg ja -koht;

d)  sugu;

e)  fotod;

f)   sõrmejäljed;

g)  kodakondsus(ed);

h)  kas asjaomased isikud on relvastatud, vägivaldsed või põgenenud;

i)   hoiatusteate põhjus;

j)   hoiatusteate sisestanud asutus;

k)  viide otsusele, mille alusel hoiatusteade sisestati;

l)   võetavad meetmed;

m) link (lingid) muude SIS II sisestatud hoiatusteadete juurde vastavalt artiklile 26.

3.      (…)

3a.   Lõikes 2 osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks, kustutamiseks ja otsimiseks vajalikud tehnilised eeskirjad kehtestatakse artikli 35 lõikes 3 osutatud korras, ilma et see piiraks artiklis 12 nimetatud korraldusasutuse moodustamist käsitleva õigusakti sätete kohaldamist.

3b.    Lõikes 3a osutatud andmete otsimiseks vajalikud tehnilised eeskirjad sarnanevad artikli 21 lõikes 2 osutatud CS-SISis, riiklikes koopiates ja tehnilistes koopiates tehtavatele päringutele.

Artikkel 14 B

Proportsionaalsusklausel

Hoiatusteadet sisestav liikmesriik määrab kindlaks, kas juhtum on piisavalt asjakohane ja tähtis õigustamaks teate sisestamist SIS II.

Artikkel 14 C

Fotosid ja sõrmejälgi käsitlevad erieeskirjad

Fotosid ja sõrmejälgi, nagu osutatud artikli 14 A lõike 2 punktides e ja f, kasutatakse tingimusel, et järgitakse järgmisi sätteid:

a)        Fotod ja sõrmejäljed sisestatakse üksnes pärast spetsiaalse kvaliteedikontrolli läbiviimist, et kindlustada andmete kvaliteedi suhtes kehtestatud miinimumstandardite järgimine. Spetsiaalse kvaliteedikontrolli määratlus kehtestatakse artikli 35 lõikes 3 osutatud korras, ilma et see piiraks artiklis 12 nimetatud korraldusasutuse moodustamist käsitleva õigusakti sätete kohaldamist.

b)        Fotosid ja sõrmejälgi kasutatakse üksnes nende kolmanda riigi kodanike isiku tuvastamiseks, kelle andmed on leitud SIS IIs teostatud tähtnumbrilise päringu tulemusel.

c)        Niipea kui tehnika seda võimaldab, võib sõrmejälgi samuti kasutada kolmanda riigi kodaniku isiku tuvastamiseks tema biomeetrilise tunnuse alusel. Enne nimetatud funktsiooni rakendamist SIS IIs esitab komisjon aruande nõutava tehnoloogia kättesaadavuse ja töövalmiduse kohta, mille osas konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga.

Artikkel 14 D

Hoiatusteadete sisestamise tingimus

1.        Hoiatusteadet ei saa sisestada ilma andmeteta, mida on nimetatud artikli 14 A lõike 2 punktides a, d, k ja l.

2.        Lisaks tuleb sisestada kõik muud artikli 14 A lõikes 2 loetletud andmed, kui need on kättesaadavad.

Artikkel 15

Riiki sisenemise või riigis viibimise keelamist käsitlevate hoiatusteadete sisestamise tingimused

1.  Andmed selliste kolmandate riikide kodanike kohta, kelle suhtes on sisestatud hoiatusteade riiki sisenemise või riigis viibimise keelamise eesmärgil, sisestatakse riikliku hoiatusteate alusel, mis põhineb pädeva haldusasutuse või kohtu poolt vastavalt riiklikes õigusaktides sätestatud korrale tehtud otsusel. Sellise otsuse võib teha üksnes üksikjuhtumi hindamise alusel. (…) Selliste otsuste peale kaebamine toimub riiklike õigusaktide kohaselt.

1a. (välja jäetud)

2.      Hoiatusteade sisestatakse, kui lõikes 1 osutatud otsus põhines avalikku korda ja julgeolekut või riiklikku julgeolekut ähvardaval ohul, mida kolmanda riigi kodaniku viibimine riigi territooriumil võib endast kujutada. Selline olukord tekib eelkõige järgmistel juhtudel:

a)  kui liikmesriik on mõistnud kolmanda riigi kodanikule õigusrikkumise eest karistuse, mis hõlmab vähemalt aastast vabadusekaotust;

b)  kui tegemist on kolmanda riigi kodanikuga, kelle puhul on piisavalt alust arvata, et ta on toime pannud rasked kuriteod või kelle puhul on olemas selged märgid, et ta kavatseb sellised kuriteod mõne liikmesriigi territooriumil toime panna;

c)  (üle viidud artiklisse 15 AA)

2a.   (üle viidud artiklisse 15 A)

3.    Hoiatusteate võib samuti sisestada, kui lõikes 1 osutatud otsus põhines asjaolul, et kolmanda riigi kodaniku suhtes on kohaldatud väljasaatmist, sisenemisest keeldumist või tagasisaatmist hõlmavat meedet, mida ei ole tühistatud või mille täitmist ei ole peatatud ja milles sisaldub või millega kaasneb sisenemiskeeld või vajaduse korral riigis elamise keeld ning mis põhineb kolmandate riikide kodanike sisenemise või riigis elamisega seotud riiklike eeskirjade eiramisel.

3a.   (üle viidud lõikesse 1)

3b.   Käesolevat artiklit ei kohaldata artiklis 15 AA osutatud isikute suhtes.

3c.   Komisjon vaatab (…) käesoleva artikli 15 (…) kohaldamise läbi kolm aastat pärast artikli 39 lõikes 2 osutatud kuupäeva. Kasutades oma algatusõigust vastavalt asutamislepingule, esitab komisjon selle läbivaatamise alusel vajalikud ettepanekud käesoleva artikli (…) sätete muutmise kohta, et saavutada hoiatusteadete sisestamiskriteeriumide suurem ühtlustatus.

Artikkel 15 A

Ühenduse vaba liikumise õigust omavaid kolmanda riigi kodanikke
käsitlevate hoiatusteadete sisestamise tingimused

1.     Hoiatusteade, mis puudutab kolmanda riigi kodanikku, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse vaba liikumise õigust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) tähenduses, peab olema kooskõlas direktiivi rakendamiseks vastu võetud eeskirjadega.

2.     Kui leitakse artikli 15 kohane hoiatusteade kolmanda riigi kodaniku kohta, kes omab ühenduse vaba liikumise õigust, konsulteerib täidesaatev liikmesriik SIRENE büroo kaudu ja kooskõlas SIRENE käsiraamatu sätetega koheselt hoiatusteate sisestanud liikmesriigiga, et teha viivitamata otsus võetavate meetmete kohta.

Artikkel 15 AA

Tingimused hoiatusteadete sisestamiseks selliste kolmanda riigi kodanike kohta, kelle suhtes kohaldatakse vastavalt ELi lepingu artiklile 15 võetud piiravat meedet

1.  Ilma et see piiraks artikli 15 A kohaldamist, sisestatakse SIS II tingimusel, et järgitakse andmekaitsenõudeid, hoiatusteated selliste kolmanda riigi kodanike kohta, kelle suhtes kohaldatakse vastavalt ELi lepingu artiklile 15 võetud piiravat meedet, mille eesmärgiks on ära hoida sisenemine liikmesriikide territooriumile või transiit läbi nende territooriumi, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestatud reisikeeldu rakendavat meedet, nende kodanike riiki sisenemise või riigis viibimise keelamiseks.

2.  Artiklit 14 D ei kohaldata lõike 1 alusel sisestatud hoiatusteadete suhtes.

3.  Liikmesriik, kes sisestab, ajakohastab ja kustutab neid hoiatusteateid kõigi liikmesriikide nimel, määratakse ELi lepingu artikli 15 kohaselt võetud asjakohase meetme vastuvõtmisel.

Artikkel 16

Andmete kategooriad

(…)

Artikkel 17

Asutused, kellel on hoiatusteadetele juurdepääsu (...) õigus

1.  Artikli 15 kohaselt SIS II sisestatud andmetele on juurdepääs ja neid andmeid on õigus otsida vahetult või CS-SISi andmete koopias ainult kolmandate riikide kodanike tuvastamise eest vastutavatel asutustel, kelle ülesandeks on:

a)    piirivalve; vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrusele 562/2006/EÜ, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad);

b)     muud kõnealuses riigis teostatavad politsei- ja tollikontrollid,(...) nende kontrollide kooskõlastamine määratud asutuste poolt.

2.  Riiklikud õigusasutused, muu hulgas need, kes vastutavad riiklike süüdistuste algatamise eest kriminaalmenetluses ja kohtuliku uurimise eest enne süüdistuse esitamist, ning nende kooskõlastusasutused võivad oma ülesannete täitmiseks aga samuti omada juurdepääsu SIS II sisestatud andmetele ning kasutada õigust vahetult otsida sellist teavet kooskõlas riiklike õigusaktidega.

3.  Peale selle võivad vastavalt artiklile 15 sisestatud andmetele ja kooskõlas nõukogu otsuse 2006/XX artikli 35 lõike 2 punktidega d ja e sisestatud ning isikutega seotud dokumente käsitlevatele andmetele juurdepääsu õigust ja nende andmete vahetu otsimise õigust kasutada viisade andmise eest vastutavad asutused, viisataotluste läbivaatamise eest vastutavad keskasutused ja asutused, kes vastutavad elamislubade andmise ja kolmandate riikide kodanikke käsitlevate õigusnormide kohaldamise eest seoses isikute liikumise alaste ühenduse õigusaktide kohaldamisega. Nende asutuste juurdepääsu andmetele reguleerivad liikmesriikide riiklikud õigusaktid.

4.  Käesolevas artiklis osutatud asutused lisatakse artikli 21 lõikes 6 mainitud nimekirja.

Artikkel 17 A

Juurdepääsupiirangud

Kasutajatel on juurdepääs ainult sellistele andmetele, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks.

Artikkel 18

(…)

Artikkel 18 A

(…)

Artikkel 19

Juurdepääs hoiatusteadetele isikut tõendavate dokumentide kohta

(…)

Artikkel 20

Hoiatusteadete säilitusaeg

1.      Käesoleva määruse kohaselt SIS II sisestatud hoiatusteateid isikute kohta hoitakse ainult niikaua, kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks, milleks hoiatusteade sisestati.

(... üle viidud lõikesse 2)

2.      Kolme aasta möödumisel sellise hoiatusteate sisestamisest vaatab hoiatusteate sisestanud liikmesriik läbi selle edasise säilitamise vajaduse.

2aa.  Iga liikmesriik määrab vajaduse korral lühema läbivaatamistähtaja oma riiklike õigusaktide kohaselt.

2a.   Hoiatusteate sisestanud liikmesriik võib läbivaatamistähtaja möödumisel pärast põhjalikku üksikjuhtumipõhist (…) registreeritud hindamist otsustada hoiatusteate alles jätta, kui see osutub vajalikuks eesmärkidel, milleks hoiatusteade sisestati. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt lõiget 2. CS-SISile tuleb teatada igast hoiatusteate säilitusaja pikendamisest.

3.      Hoiatusteated kustutatakse automaatselt pärast lõikes 2 osutatud läbivaatamistähtaja möödumist. See ei kehti, juhul kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik teatas lõike 2a kohaselt CS-SISile hoiatusteate säilitusaja pikendamisest. CS-SIS teatab andmete plaanipärasest kustutamisest liikmesriikidele automaatselt neli kuud ette.

4.      (üle viidud lõikesse 3)

4a.   (üle viidud artiklisse 20 AA)

4b.   Liikmesriigid peavad arvestust hoiatusteadete kohta, mille säilitusaega on pikendatud vastavalt lõikele 2a.

Artikkel 20 AA

Kodakondsuse omandamine ja riiki sisenemise keelamist käsitlevad hoiatusteated

Hoiatusteated, mis on sisestatud seoses mis tahes sellise liikmesriigi kodakondsuse omandanud isikuga, kelle kodanikel on ühenduse vaba liikumise õigus, kustutatakse kohe, kui teate sisestanud liikmesriigile teatatakse vastavalt artiklile 24 või talle saab teatavaks, et isikule on antud selline kodakondsus.

Artikkel 20 A

Hoiatusteadete säilitusaja pikendamine

(välja jäetud)

V PEATÜKK

Andmetöötluse üldeeskirjad

Artikkel 21

SIS II andmete töötlemine

1.      Liikmesriigid võivad töödelda artiklis 15 sätestatud andmeid riiki sisenemise või oma territooriumil viibimise keelamise eesmärgil.

2.      Andmeid võib kopeerida ainult tehnilisel otstarbel, kui selline kopeerimine on artiklis 17 osutatud asutustele vajalik vahetu päringu teostamiseks. Kõnealuste koopiate suhtes kohaldatakse käesoleva määruse sätteid. Teiste liikmesriikide sisestatud hoiatusteateid ei tohi kopeerida N.SIS IIst teistesse riiklikesse andmefailidesse.

2A.   a)    Lõikes 2 osutatud tehnilisi koopiaid, mille tulemusena moodustuvad off-line andmebaasid, võib luua üksnes ajavahemikuks, mis ei ületa 48 tundi. Hädaolukorras võib seda ajavahemikku pikendada. Hädaolukorra lõppedes nimetatud koopiad hävitatakse.

aa)   Erandina punktist a ei ole tehnilised koopiad, mille tulemusena moodustuvad viisasid välja andvate asutuste poolt kasutatavavad off-line andmebaasid, enam lubatud ühe aasta möödumisel vastava asutuse edukast ühendamisest viisainfosüsteemi sideinfrastruktuuriga, nagu osutatud määruses xx/xxxx/EÜ, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta. See ei kehti koopiate puhul, mis on tehtud üksnes sellises hädaolukorras kasutamiseks, mil võrk on olnud enam kui 24 tunni jooksul ligipääsmatu.

b)    Liikmesriigid peavad (…) kõnealuste koopiate ajakohastatud registrit, teevad selle registri kättesaadavaks artikli 31 lõikes 1a osutatud riiklikele järelevalveasutustele ning tagavad kõnealuste koopiate suhtes kõigi käeoleva määruse sätete, eriti artiklis 10 osutatud sätete kohaldamise.

3.      SIS II andmetele antakse juurdepääsuluba üksnes riikliku asutuse pädevuse piires ja nõuetekohaselt volitatud töötajatele.

3a.   Andmeid ei või kasutada halduslikel eesmärkidel. Erandina võivad käesoleva määruse kohaselt sisestatud andmeid kasutada kooskõlas iga liikmesriigi riiklike õigusaktidega artikli 17 lõikes 3 osutatud asutused oma ülesannete täitmiseks.

4.      Vastavalt artiklile 15 sisestatud andmeid ning kooskõlas nõukogu otsuse xx/xxxx/EÜ artikli 35 lõike 2 punktidega d ja e sisestatud ning isikutega seotud dokumente käsitlevaid andmeid võib kasutada artikli 17 lõikes 3 sätestatud otstarbel kooskõlas iga liikmesriigi riiklike õigusaktidega.

5.      Andmekasutust, mis ei vasta lõigetele 1–4, käsitatakse liikmesriigi riiklike õigusaktide kohaselt väärkasutusena.

6.     Iga liikmesriik edastab korraldusasutusele nende pädevate asutuste nimekirja, kellel on lubatud vahetult otsida käesoleva määruse kohaselt SIS II sisestatud andmeid ning nende mis tahes muudatusi. Selles nimekirjas on iga asutuse puhul märgitud, milliseid andmeid ja millisel eesmärgil ta võib otsida. Korraldusasutus tagab nimekirja iga-aastase avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 22

Viitenumbri sisestamine

(…)

Artikkel 23

SIS II andmed ja riiklikud failid

1.      Artikli 21 lõikega 2 ei piirata liikmesriigi õigust hoida oma riiklikes failides SIS II andmeid, millega seoses on tema territooriumil meetmeid võetud. Neid andmeid hoitakse riiklikes failides maksimaalselt kolm aastat, välja arvatud juhtudel, kui riiklike õigusaktide erisätetega on ette nähtud pikem säilitusaeg.

2.      Artikli 21 lõikega 2 ei piirata liikmesriigi õigust hoida oma riiklikes failides andmeid, mis sisalduvad selle liikmesriigi poolt SIS II sisestatud konkreetses hoiatusteates.

Artikkel 23 A

SIS II hoiatusteated ja riiklikud õigusaktid

1.  (…)

2.  Kui (...) ühenduse õigusega ei nähta ette erisätteid, kohaldatakse liikmesriigi N.SIS II sisestatud andmete suhtes vastava liikmesriigi õigusakte.

3.  Kui taotletud meedet ei saa võtta, teatab taotluse saanud liikmesriik sellest viivitamata hoiatusteate sisestanud liikmesriigile.

Artikkel 24

SIS IIs töödeldavate andmete kvaliteet (…)

1.  Hoiatusteate sisestanud liikmesriik vastutab selle eest, et andmed on täpsed, ajakohased ja SIS II õiguspäraselt sisestatud.

2.  Ainult hoiatusteate sisestanud liikmesriigil on lubatud muuta, täiendada, parandada, ajakohastada või kustutada enda sisestatud andmeid.

3.  Kui ühel liikmesriikidest, kes ei ole hoiatusteadet sisestanud, on tõendeid selle kohta, et andmed on faktiliselt ebakorrektsed või neid on ebaseaduslikult säilitatud, teatab ta sellest täiendava teabe vahetamise teel esimesel võimalusel ja mitte hiljem kui 10 päeva möödumisel tõendite saamisest hoiatusteate sisestanud liikmesriigile; viimane (…) kontrollib saadud teavet ja vajaduse korral parandab või kustutab kõnealused andmed viivitamata.

4.  Kui liikmesriigid ei suuda kahe kuu jooksul jõuda kokkuleppele, esitab liikmesriik, kes hoiatusteadet ei sisestanud, juhtumi Euroopa andmekaitseinspektorile, kes tegutseb artikli 31 kohaselt koos kaasatud riiklike järelevalveasutustega vahendajana.

5.  (…)

5a. Kui isik väidab, et ta ei ole see, keda hoiatusteate alusel otsitakse, vahetavad liikmesriigid täiendavat teavet. Kui kontrollimise tulemusel selgub, et tegemist on tõepoolest kahe erineva isikuga, teavitatakse kõnealust isikut artiklis 25 osutatud sätetest.

6.  Kui isiku kohta on juba sisestatud SIS II hoiatusteade, lepib uut teadet sisestav liikmesriik teate sisestamise suhtes kokku esimese hoiatusteate sisestanud liikmesriigiga. Kokkulepe saavutatakse täiendava teabe vahetamise alusel. (…)

Artikkel 24 A

Sarnaste tunnustega isikute eristamine

1.  Kui uue hoiatusteate sisestamisel ilmneb, et SIS IIs esineb juba isik, kellel on sama isikutunnus, järgitakse järgmist menetlust:

2.  (välja jäetud)

a)  (välja jäetud)

b)  SIRENE büroo võtab ühendust taotluse esitanud ametiga, et selgitada, kas hoiatusteade käsitleb sama isikut või mitte;

c)  Kui ristkontrollimise tulemusel selgub, et kõnealuse isiku näol on tõepoolest tegemist sama isikuga, kohaldab SIRENE büroo mitme hoiatusteate sisestamise suhtes artikli 24 lõikes 6 osutatud menetlust. Kui kontrollimise tulemusel selgub, et tegemist on kahe erineva isikuga, kiidab SIRENE büroo uue hoiatusteate sisestamise taotluse heaks, lisades vajalikud andmed isiku valesti tuvastamise vältimiseks.

Artikkel 25

Lisaandmed isiku valesti tuvastamise vältimiseks

1.  Kui hoiatusteates tegelikult kirjeldatud isikut on võimalik segamini ajada isikuga, kelle isikuandmeid on kuritarvitatud, lisab hoiatusteate (…) sisestanud liikmesriik asjaomase isiku selgesõnalisel nõusolekul hoiatusteatesse viimasega seotud andmed, et hoida ära valesti tuvastamise negatiivsed tagajärjed.

2.  Andmeid sellise isiku kohta, kelle isikuandmeid on kuritarvitatud, kasutatakse ainult järgmistel eesmärkidel:

a)  et pädev asutus saaks eristada isikut, kelle andmeid on kuritarvitatud, isikust, kelle kohta hoiatusteade on tegelikult sisestatud;

b)  et isik, kelle isikuandmeid on kuritarvitatud, saaks tõendada oma isikusamasuse ja asjaolu, et tema isikuandmeid on kuritarvitatud.

3.  Käesoleva artikli kohaldamiseks võib SIS II sisestada ja seal täiendavalt töödelda ainult järgmisi isikuandmeid:

a)      perekonnanimi (perekonnanimed) ja eesnimi (eesnimed), sünnijärgne nimi ja varem kasutatud nimed ning kõik varjunimed, mis võimaluse korral sisestatakse eraldi;

b)     erilised muutumatud ja objektiivsed füüsilised tundemärgid;

c)      sünniaeg ja -koht;

d)     sugu;

e)      fotod;

f)      sõrmejäljed;

g)      kodakondsus(ed);

h)      isikut tõendava dokumendi number (isikut tõendavate dokumentide numbrid) ja väljaandmise kuupäev.

3a.   Lõikes 3 osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks ja kustutamiseks vajalikud tehnilised eeskirjad kehtestatakse artikli 35 lõikes 3 osutatud korras, ilma et see piiraks artiklis 12 nimetatud korraldusasutuse moodustamist käsitleva õigusakti sätete kohaldamist.

4.      Lõikes 3 osutatud andmed kustutatakse koos vastava hoiatusteate kustutamisega või varem, kui isik seda taotleb.

5.      Lõikes 3 osutatud andmeid võivad kasutada vaid need asutused, kellel on vastavale hoiatusteatele juurdepääsu õigus, ning seda üksnes valesti tuvastamise vältimiseks.

Artikkel 26

Hoiatusteadete vahelised lingid

1.  Liikmesriik võib luua lingi tema poolt SIS II sisestatavate hoiatusteadete vahel. Sellise lingi eesmärk on luua seos kahe või enama teate vahel.

2.  Lingi loomine ei mõjuta lingitud hoiatusteadete alusel võetavaid erimeetmeid ega ühegi lingitud hoiatusteate säilitusaega.

3.  Lingi loomine ei mõjuta käesolevas määruses sätestatud juurdepääsuõigusi. Asutused, kellel ei ole teatava kategooria hoiatusteadetele juurdepääsu õigust, ei näe neile hoiatusteatele osutavaid linke, millele neil ei ole juurdepääsu.

3a.   Liikmesriik loob hoiatusteadete vahel lingi üksnes siis, kui selleks on selge operatiivne vajadus.

3b.   Liikmesriik võib luua linke kooskõlas oma riiklike õigusaktidega tingimusel, et austatakse käesolevas artiklis kirjeldatud põhimõtteid.

4.  Kui liikmesriik leiab, et teise liikmesriigi poolt lingi loomine teadete vahel on vastuolus tema riiklike õigusaktide või rahvusvaheliste kohustustega, võib ta võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et lingile puudub juurdepääs tema territooriumil või sellele ei oma juurdepääsu tema asutused, mis asuvad väljaspool tema territooriumi.

4a.   Hoiatusteadete linkimise tehnilised eeskirjad võetakse vastu artikli 35 lõikes 3 määratletud korras, ilma et see piiraks artiklis 12 nimetatud korraldusasutuse moodustamist käsitleva õigusakti sätete kohaldamist.

Artikkel 27

Täiendava teabe eesmärk ja säilitamisaeg

1.  Liikmesriigid säilitavad SIRENE büroos viited hoiatusteadete aluseks olevatele otsustele, et aidata kaasa täiendava teabe vahetamisele.

2.  Toimunud teabevahetuse tulemusena SIRENE büroo poolt (…) failides säilitatavaid isikuandmeid hoitakse ainult nii kaua, kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks, milleks need andmed esitati. Need andmed kustutatakse igal juhul hiljemalt ühe aasta möödumisel asjaomast isikut käsitleva hoiatusteate SIS IIst kustutamisest.

3.  Lõige 2 ei piira liikmesriigi õigust hoida riiklikes failides andmeid konkreetsete hoiatusteadete kohta, mille asjaomane liikmesriik on sisestanud või millega seoses asjaomase liikmesriigi territooriumil on võetud meetmeid. Ajavahemik, mille jooksul selliseid andmeid kõnealustes failides võib säilitada, määratletakse riiklikes õigusaktides.

Artikkel 27 AA

Isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele

Käesoleva määruse kohaldamisel SIS IIs töödeldavaid andmeid ei edastata kolmandatele riikidele ega rahvusvahelistele organisatsioonidele ega tehta neile kättesaadavaks.

VI PEATÜKK

Andmekaitse

Artikkel 27 A

Tundlike andmekategooriate töötlemine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) artikli 8 lõikes 1 loetletud andmekategooriate töötlemine on keelatud.

Artikkel 28

Juurdepääsuõigus, ebatäpsete andmete parandamine ja ebaseaduslikult säilitatavate andmete kustutamine

1.  Isikud teostavad oma õigust omada juurdepääsu endaga seotud andmetele, mis on sisestatud SIS II käesoleva määruse kohaselt, vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, kelle territooriumil asjaomane isik seda õigust kasutab. Kui riiklikud õigusaktid seda ette näevad, otsustab artikli 31 lõikes 1 sätestatud riiklik järelevalveasutus, kas ja millise korra alusel teavet edastatakse. Liikmesriik, kes ei ole hoiatusteadet sisestanud, võib selliseid andmeid käsitlevat teavet edastada ainult siis, kui ta on eelnevalt andnud hoiatusteate sisestanud liikmesriigile võimaluse esitada oma seisukoht. Seda tehakse täiendava teabe vahetamise teel.

2.  Teabe edastamisest andmesubjektile keeldutakse, kui see on hädavajalik hoiatusteatega seotud seaduslike ülesannete täitmiseks või kolmandate isikute õiguste ja vabaduste kaitsmiseks.

3.  Igal isikul on õigus lasta oma isikuga seotud faktiliselt ebakorrektsed andmed parandada või ebaseaduslikult säilitatud andmed kustutada.

3a. (...) Asjaomast isikut teavitatakse nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui 60 päeva pärast kuupäeva, mil isik juurdepääsu taotles. Kui riiklike õigusaktidega on ette nähtud lühem tähtaeg, järgitakse viimast.

3b.  Isikule teatatakse järelmeetmetest seoses tema õiguse kasutamisega andmeid parandada või kustutada niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 3 kuud pärast kuupäeva, mil ta esitas taotluse andmete parandamiseks või kustutamiseks. Kui riiklike õigusaktidega on ette nähtud lühem tähtaeg, järgitakse viimast.

Artikkel 29

Õigus teabele

1.      Kolmandate riikide kodanikke, kelle suhtes on kooskõlas käesoleva määrusega sisestatud hoiatusteade, teavitatakse vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklitele 10 ja 11. Selline teave esitatakse kirjalikult koos artikli 15 lõikes 1 osutatud riikliku otsuse, mille alusel hoiatusteade sisestati, koopiaga või viitega sellele otsusele.

2.     Sellist teavet ei esitata aga järgmistel juhtudel:

a)           kui

i)      isikuandmeid ei ole saadud kõnealuselt kolmanda riigi kodanikult ning

ii)     teabe esitamine osutub võimatuks või eeldaks ülemääraseid jõupingutusi;

b)          kui kõnealusel kolmanda riigi kodanikul on vastav teave juba olemas;

c)      kui (...) riiklike õigusaktide kohaselt on võimalik piirata õigust teavet saada (...), eelkõige riigi julgeoleku, riigikaitse ja avaliku korra kaitseks ning kriminaalkuritegude ennetamiseks, uurimiseks ja avastamiseks ning nende eest vastutusele võtmiseks.

3.      (…)

Artikkel 30

Õiguskaitsevahendid

1.  Iga isik võib esitada hagi kohtule või mis tahes liikmesriigi õigusaktide alusel pädevale asutusele, eelkõige oma isikuga seotud teate parandamiseks, kustutamiseks või selle kohta teabe või sellega seoses kompensatsiooni saamiseks.

2.  Ilma et see piiraks artikli 32 sätete kohaldamist, kohustuvad liikmesriigid vastastikku täide viima lõikes 1 osutatud kohtute või asutuste tehtud lõplikke otsuseid.

3.  Komisjon hindab käesolevas artiklis sätestatud eeskirju õiguskaitsevahendite kohta kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 31

N.SIS II üle teostatav järelevalve

1a.   Asutus või asutused, mille iga liikmesriik on määranud ning millel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) artiklis 28 nimetatud volitused (edaspidi "riiklikud järelevalveasutused"), teostab/teostavad sõltumatult järelevalvet SIS IIs sisalduvate isikuandmete tema territooriumil või territooriumilt teostatava töötlemise õiguspärasuse üle, sealhulgas täiendava teabe vahetamise ja edasise töötlemise üle.

1b.   Lõikes 1a osutatud asutus või asutused tagab/tagavad, et vähemalt kord nelja aasta jooksul viiakse kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega läbi N.SIS IIs toimuvate andmetöötlustoimingute audit.

1c.   Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1a osutatud asutusel või asutustel on piisavalt ressursse neile käesoleva määrusega usaldatud ülesannete täitmiseks.

2.  (…)

3.  (…)

4.  (…)

5.  (…)

6.  (…)

7.  (…)

Artikkel 31 A

Korraldusasutuse üle teostatav järelevalve

1.  Euroopa andmekaitseinspektor teostab järelevalvet selle üle, et korraldusasutuse teostatav isikuandmete töötlemine toimuks kooskõlas käesoleva määrusega. Seoses sellega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) artiklites 46 ja 47 osutatud kohustusi ja pädevusi.

2.  Euroopa andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt kord nelja aasta jooksul viiakse kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega läbi korraldusasutuse poolt teostatavate isikuandmete töötlemise toimingute audit. Auditi tulemusel koostatud aruanne saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, korraldusasutusele, komisjonile ja riiklikele järelevalveasutustele (…). Korraldusasutusele antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.

Artikkel 31 B

Riiklike järelevalveasutuste ja Euroopa andmekaitseinspektori vaheline koostöö

1.  Riiklikud järelevalveasutused (…) ja Euroopa andmekaitseinspektor, tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, teevad üksteisega oma kohustuste raames aktiivselt koostööd ja tagavad SIS II koordineeritud järelevalve.

2.  Tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, vahetavad nad asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide läbiviimisel, analüüsivad käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, uurivad sõltumatu järelevalve või andmesubjekti õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning edendavad vajadusel teadlikkust andmekaitsealastest õigustest.

3.  Riiklikud järelevalveasutused (…) ja Euroopa andmekaitseinspektor kohtuvad sel eesmärgil vähemalt kaks korda aastas. Nende koosolekute kulude katmise ja korraldamise eest vastutab Euroopa andmekaitseinspektor. Esimesel koosolekul võetakse vastu töökord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid. Iga kahe aasta tagant saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja korraldusasutusele ühine tegevusaruanne.

Artikkel 31 C

Andmekaitse üleminekuperioodil

Juhul kui komisjon delegeerib üleminekuperioodil vastavalt artikli 12 lõikele 3 oma kohustused osaliselt või täielikult mõnele teisele asutusele, tagab ta, et Euroopa andmekaitseinspektoril oleks õigus ja võimalus täita täiel määral oma ülesandeid, sealhulgas võimalus viia läbi kohapealseid kontrolle või kasutada (...) mis tahes teisi volitusi, mis Euroopa andmekaitseinspektorile on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) artikliga 47.

VII PEATÜKK

Vastutus ja karistused

Artikkel 32

Vastutus

1.  Iga liikmesriik vastutab oma riiklike õigusaktide kohaselt mis tahes kahju eest, mida on põhjustatud isikule N.SIS II kasutamisega. See kehtib ka juhul, kui kahju on põhjustanud hoiatusteate sisestanud liikmesriik, kes on sisestanud faktiliselt ebaõigeid andmeid või säilitanud andmeid ebaseaduslikult.

2.  Kui hagi on esitatud liikmesriigi vastu, kes ei ole hoiatusteate sisestanud liikmesriik, siis on viimane taotluse korral kohustatud hüvitama kompensatsioonina välja makstud summad, välja arvatud juhul, kui hüvitamist taotlev liikmesriik on kasutanud andmeid käesoleva määruse sätteid rikkudes.

3.  Kui SIS II-le tekitatakse kahju seetõttu, et liikmesriik ei ole täitnud käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul (ja sellises ulatuses), kui korraldusasutus või muu SIS IIs osalev liikmesriik (muud SIS IIs osalevad liikmesriigid) ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.

Artikkel 33

Karistused

Liikmesriigid tagavad, et SIS II sisestatud teabe igasuguse väärkasutamise või käesoleva määrusega vastuolus oleva täiendava teabe vahetuse suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi kooskõlas riiklike õigusaktidega.

VIII PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 34

Järelevalve ja statistika

1.  Korraldusasutus kannab hoolt, et oleks kehtestatud menetlused, mille abil jälgida SIS II toimimist, võrreldes tulemusi, kulutasuvust, turvalisust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega.

2.  Tehnilise hoolduse, aruandluse ja statistika eesmärkidel on korraldusasutusel juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud keskses SIS IIs läbiviidud töötlemistoimingutega.

2a. Korraldusasutus avaldab igal aastal statistilised andmed, millest nähtub nii terviksüsteemi kui iga liikmesriigi lõikes kirjete arv hoiatusteate kategooria kohta, kokkulangevuste arv hoiatusteate kategooria kohta ja see, kui mitu korda SIS II kasutati.

3.  Kaks aastat pärast SIS II kasutuselevõtmist ja pärast seda iga kahe aasta järel esitab korraldusasutus Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri tehnilist toimimist, sealhulgas viimase turvalisust, ning täiendava teabe kahe- ja mitmepoolset vahetamist liikmesriikide vahel.

4.  Kolm aastat pärast SIS II kasutuselevõtmist ja pärast seda iga nelja aasta järel annab komisjon keskse SIS II ja liikmesriikide vahelisele täiendava teabe kahe- ja mitmepoolsele vahetamisele üldhinnangu. Nimetatud üldhinnangus käsitletakse eesmärkidega võrreldes saavutatud tulemusi ning hinnatakse tegevuse aluspõhimõtete jätkuvat kehtivust, käesoleva määruse kohaldamist keskse SIS II osas, keskse SIS II turvalisust ja mis tahes mõjusid tulevastele toimingutele. Komisjon edastab hindamisaruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Liikmesriigid annavad korraldusasutusele ja komisjonile lõigetes 2a, 3 ja 4 osutatud aruannete koostamiseks vajalikku teavet.

5a.  Korraldusasutus annab komisjonile lõikes 4 osutatud üldhinnangu koostamiseks vajalikku teavet.

6.  Üleminekuperioodil enne seda, kui korraldusasutus asub oma ülesandeid täitma, vastutab komisjon lõigetes 2a ja 3 osutatud aruannete koostamise ja esitamise eest.

Artikkel 35

Komitee

1.  Komisjoni abistab komitee.

2.  (välja jäetud)

3.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5 sätestatud regulatiivkomitee menetlust vastavalt selle artikli 7 lõikele 3. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

4.  Komitee võtab vastu oma töökorra.

5.  Lõikes 1 osutatud komitee alustab oma ülesannete täitmist käesoleva määruse jõustumise päevast.

Artikkel 36

Schengeni acquis' sätete muutmine

1.  EÜ asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes asendab käesolev määrus artikli 39 lõikes 1a osutatud päeval Schengeni konventsiooni artiklite 92–119 sätted, välja arvatud selle artikkel 102 A.

2.     See asendab artikli 39 lõikes 1a osutatud päeval ka järgmised, nimetatud artikleid rakendavad Schengeni acquis' sätted[21]:

a)      täitevkomitee 14. detsembri 1993. aasta otsus Schengeni infosüsteemi (C.SIS) paigaldus- ja tegevuskulusid käsitleva finantsmääruse kohta (SCH/Com-ex (93) 16);

b)     täitevkomitee 7. oktoobri 1997. aasta otsus SISi arendamise kohta (SCH/Com-ex (97) 24);

c)  täitevkomitee 15. detsembri 1997. aasta otsus C.SISi finantsmääruse muutmise kohta (SCH/Com-ex (97) 35);

d)     täitevkomitee 21. aprilli 1998. aasta otsus 15/18 ühendusega C.SISi kohta (SCH/Com-ex (98) 11);

e)      täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta otsus C.SISi paigalduskulude kohta (SCH/Com-ex (99) 4);

f)      täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta otsus SIRENE käsiraamatu ajakohastamise kohta (SCH/Com-ex (99) 5);

g)      täitevkomitee 18. aprilli 1996. aasta otsus välismaalase mõiste määratlemise kohta (SCH/Com-ex (96) decl. 5);

h)      täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta otsus SISi struktuuri kohta (SCH/Com-ex (99) decl. 2 rev.);

i)       täitevkomitee 7. oktoobri 1997. aasta otsus Islandi ja Norra osamaksude kohta C.SISi paigaldus- ja tegevuskuludesse (SCH/Com-ex (97) 18).

3.  EÜ asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes loetakse viiteid Schengeni konventsiooni asendatud artiklitele ja nende artiklite Schengeni konventsiooni asjaomastele rakendussätetele viideteks käesolevale määrusele ning neid tõlgendatakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 37

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 378/2004, määrus (EÜ) nr 871/2004, otsus 2005/451/JSK, otsus 2005/728/JSK ja otsus 2006/628/EÜ tunnistatakse kehtetuks artikli 39 lõikes 1a osutatud päeval.

Artikkel 38

Üleminekuperiood ja eelarve

1.  Hoiatusteateid võib SIS 1+-st üle viia SIS II. Liikmesriigid tagavad, et SIS 1+st SIS II üle viidavate hoiatusteadete sisu saab olema võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme aasta pärast alates artikli 39 lõikes 1a osutatud kuupäevast vastavuses käesoleva määruse sätetega ning käsitlevad esmajärjekorras hoiatusteateid isikute kohta. Selle üleminekuaja jooksul võivad liikmesriigid jätkuvalt kohaldada SIS1+st SS II üle viidavate hoiatusteadete sisu suhtes Schengeni konventsiooni artikleid 94 ja 96 (...) järgmiste eeskirjade kohaselt:

-  SIS 1+st SS II üle viidava hoiatusteate sisu muutmisel, täiendamisel, parandamisel või ajakohastamisel tagavad liikmesriigid hoiatusteate vastavuse käesoleva määruse sätetele nimetatud muutmise, täiendamise, parandamise või ajakohastamise hetkest.

-  SIS 1+st SS II üle viidava hoiatusteate kohta tehtud päringu korral kontrollivad liikmesriigid viivitamata selle hoiatusteate vastavust käesoleva määruse sätetele, samas põhjustamata selle hoiatusteate alusel võetavate meetmete edasilükkumist.

2.  Schengeni konventsiooni artikli 119 sätete kohaselt kinnitatud eelarve see osa, mis on artikli 39 lõike 1a kohaselt sätestatud kuupäevaks järele jäänud, makstakse tagasi liikmesriikidele. Tagasimakstavad summad arvutatakse liikmesriikide osamaksete alusel, mis on sätestatud täitevkomitee 14. detsembri 1993. aasta otsuses Schengeni infosüsteemi paigaldus- ja tegevuskulusid käsitleva finantsmääruse kohta.

3.  Artikli 12 lõikes 3 osutatud üleminekuperioodi jooksul käsitatakse käesolevas määruses sisalduvaid viiteid korraldusasutusele viidetena komisjonile.

Artikkel 39

Jõustumine, kohaldatavus ja andmete migratsioon

1.     Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

1a.    Seda kohaldatakse SIS 1+s osalevate liikmesriikide suhtes alates kuupäevast, mille määrab kindlaks nõukogu SIS 1+s osalevate liikmesriikide valitsusi esindavate liikmete ühehäälse otsusega.

2.     Lõikes 1a osutatud kuupäev määratakse kindlaks pärast seda, kui:

a)     on vastu võetud vajalikud rakendusmeetmed,

b)     kõik SIS 1+s täielikult osalevad liikmesriigid on komisjonile teatanud, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed SIS II andmete töötlemiseks ja täiendava teabe vahetamiseks;

c)     komisjon on teatanud, et edukalt on lõpule viidud SIS II igakülgne testimine, mille viib läbi komisjon koos liikmesriikidega, ning nõukogu ettevalmistavad organid on valideerinud esitatud testimistulemuse. See valideerimine kinnitab, et SIS II toimib vähemalt samal tasemel kui seda tegi SIS 1+;

d)     komisjon on võtnud vajalikud tehnilised meetmed, et keskse SIS II saaks ühendada asjaomaste liikmesriikide N.SIS IIga;

2a.   Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti vastavalt lõike 2 punktile c läbi viidud testide tulemustest.

3.     Kõik nõukogu poolt kooskõlas lõikega 1a tehtud otsused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

4.     (välja jäetud)

Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                                                 Nõukogu nimel

president                                                                             eesistuja

LISA

Vastavustabel

Schengeni konventsiooni[22] artiklid	Määruse artiklid
Artikli 92 lõige 1	Artikli 1 lõige 1; artikli 2 lõige 1; artikli 4 lõiked 1, 2, 3
Artikli 92 lõige 2	Artikli 4 lõiked 1, 2, 3; artikli 5 lõiked 2 ja 3, artiklid 6 ja 9
Artikli 92 lõige 3	Artikli 4 lõiked 1, 2 ja 3, artikli 5 lõige 1, artikkel 12
Artikli 92 lõige 4	Artikli 3 lõige 1; artikli 7 lõiked 2 ja 3; artikkel 8
artikkel 93	Artikli 1 lõige 2
Artikli 94 lõige 1	Artikli 21 lõige 1
Artikli 94 lõige 2	Artikli 15 lõige 1
Artikli 94 lõige 3	Artikli 16 lõige 1; artikli 25 lõige 3
Artikli 94 lõige 4
Artikli 95 lõige 1
Artikli 95 lõige 2
Artikli 95 lõige 3
Artikli 95 lõige 4
Artikli 95 lõige 5
Artikli 95 lõige 6
Artikli 96 lõige 1	Artikli 15 lõige 1
Artikli 96 lõige 2	Artikli 15 lõige 1
Artikli 96 lõige 3	Artikli 15 lõige 1
artikkel 97
Artikli 98 lõige 1
Artikli 98 lõige 2
Artikli 99 lõige 1
Artikli 99 lõige 2
Artikli 99 lõige 3
Artikli 99 lõige 4
Artikli 99 lõige 5
Artikli 99 lõige 6
Artikli 100 lõige 1
Artikli 100 lõige 2
Artikli 100 lõige 3
Artikli 101 lõige 1	Artikli 17 lõige 1
Artikli 101 lõige 2	Artikli 17 lõiked 1 ja 3; artikkel 18; artikkel 19
Artikli 101 lõige 3	Artikli 21 lõige 2
Artikli 101 lõige 4	Artikli 21 lõige 3
Artikli 101A lõige 1
Artikli 101A lõige 2
Artikli 101A lõige 3
Artikli 101A lõige 4
Artikli 101A lõige 5
Artikli 101A lõige 6
Artikli 101B lõige 1
Artikli 101B lõige 2
Artikli 101B lõige 3
Artikli 101B lõige 4
Artikli 101B lõige 5
Artikli 101B lõige 6
Artikli 101B lõige 7
Artikli 101B lõige 8
Artikli 102 lõige 1	Artikli 21 lõige 1
Artikli 102 lõige 2	Artikli 23 lõiked 1 ja 2
Artikli 102 lõige 3
Artikli 102 lõige 4	Artikli 17 lõiked 1 ja 3; artikkel 18; artikkel 19
Artikli 102 lõige 5	Artikli 32 lõige 1
artikkel 103	artikkel 11
Artikli 104 lõige 1
Artikli 104 lõige 2
Artikli 104 lõige 3
artikkel 105	Artikli 24 lõige 1
Artikli 106 lõige 1	Artikli 24 lõige 2
Artikli 106 lõige 2	Artikli 24 lõige 3
Artikli 106 lõige 3	Artikli 24 lõige 4
artikkel 107	Artikli 24 lõige 6
Artikli 108 lõige 1	Artikli 7 lõige 1
Artikli 108 lõige 2
Artikli 108 lõige 3	Artikkel 6; artikli 7 lõige 1; artikli 9 lõige 1
Artikli 108 lõige 4	Artikli 7 lõige 3
Artikli 109 lõige 1	Artikkel 28; artikli 29 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 109 lõige 2
artikkel 110	Artikli 29 lõiked 1 ja 4; artikli 31 lõige 1
Artikli 111 lõige 1	artikkel 30
Artikli 111 lõige 2
Artikli 112 lõige 1	Artikli 20 lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5; artikli 24 lõige 7
Artikli 112 lõige 2	Artikli 24 lõige 7
Artikli 112 lõige 3	Artikli 20 lõige 6
Artikli 112 lõige 4	Artikli 20 lõige 5
Artikli 112A lõige 1	Artikli 27 lõige 2
Artikli 112A lõige 2	Artikli 27 lõige 3
Artikli 113 lõige 1
Artikli 113 lõige 2	Artikli 14 lõiked 3, 4, 5 ja 6
Artikli 113A lõige 1	Artikli 27 lõige 2
Artikli 113A lõige 2	Artikli 27 lõige 3
Artikli 114 lõige 1	Artikli 31 lõige 1
Artikli 114 lõige 2	artikkel 31
Artikli 115 lõige 1	Artikli 31 lõige 2
Artikli 115 lõige 2
Artikli 115 lõige 3
Artikli 115 lõige 4
Artikli 116 lõige 1	Artikli 32 lõige 1
Artikli 116 lõige 2	Artikli 32 lõige 2
Artikli 117 lõige 1
Artikli 117 lõige 2
Artikli 118 lõige 1	Artikli 10 lõige 1
Artikli 118 lõige 2	Artikli 10 lõige 1
Artikli 118 lõige 3	Artikli 10 lõige 3
Artikli 118 lõige 4	artikkel 13
Artikli 119 lõige 1	Artikli 5 lõige 1; artikli 38 lõige 2
Artikli 119 lõige 2	Artikli 5 lõiked 2 ja 3

• [1]  ELT C ... / ELTs seni avaldamata.
• [2]       ELT C […], […], lk […].
• [3]       ELT C […], […], lk […].
• [4]       EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. Konventsiooni on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 871/2004 (ELT L 162, 30.4.2004, lk 29).
• [5]       EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4.
• [6]       EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1.
• [7]       ELT C […], […], lk […].
• [8]     EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
• [9]     EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
• [10]    ELT L 12, 17.1.2004, lk 47.
• [11]     EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
• [12]     EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.
• [13]     EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.
• [14]     EÜT L 176, 10.7.1999, lk 6.
• [15]     EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.
• [16]     EÜT L 176, 10.7.1999, lk 53.
• [17]     Nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsus 2004/849/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 368, 15.12.2004, lk 26).
• [18]     Nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsus 2004/860/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, allakirjutamist ning selle teatud sätete ajutist kohaldamist (ELT L 370, 17.12.2004, lk 78).
• [19]     Lisatud esialgu, kuni antud küsimusele leitakse püsiv lahendus.
• [20]     EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1–48.
• [21]     EÜT L 239 22.9.2000, lk 439.
• [22]             Kursiivis olevad artiklid ja lõiked on lisatud või neid on muudetud nõukogu määrusega (EÜ)
  nr 871/2004 ja nõukogu otsusega 2005/211/JSK Schengeni infosüsteemi jaoks mõnede uute, sealhulgas terrorismivastast võitlust käsitlevate toimingute sisseseadmise kohta.

SELETUSKIRI

I Sissejuhatus

SIS II[1] on ELi jaoks väga suure tähtsusega, eelkõige selle võimaldamiseks, et Schengeni piirkonna laienemine uutesse liikmesriikidesse toimuks võimalikult kiiresti. Raportöör on täiesti teadlik poliitilisest tähtsusest ja sellest tulenevast ajasurvest. Seetõttu kinnitab ta veel kord oma soovi püüda saavutada konstruktiivselt kokkulepe kõigi kolme ettepaneku kui paketi esimeseks lugemiseks.

II Üldine lähenemine

Raportöör kohaldas mitmeid juhtpõhimõtteid komisjoni ettepanekute muudatusettepanekute ettevalmistamiseks. Esiteks lisatakse Euroopa Parlamendi viimastel aastatel väljendatud traditsiooniline seisukoht. Teiseks pakutakse välja muudatusettepanekuid ja toetatakse komisjoni ettepanekuid, mis tagavad SIS II kindla kinnistamise ühenduse ja liidu õigusraamistikku. Kolmandaks eeldab „suurem süsteem” „suuremaid ettevaatusabinõusid”. Seejärel esitatakse muudatusettepanekud parandatud andmekaitsestandardite kohta. Andmekaitse prioriteetsuse mõte tuleb esile tuua. Neljandaks uuriti nõukogus hoolikalt ideed „pöörduda tagasi vana teksti juurde”, mida taotlevad mitmed liikmesriigid. Kehtiva Schengengi rakenduskonventsiooni tekst võeti kasutusele, kui see tundus paremini ja täiuslikumalt sobivat.

III Praeguse määruse ja otsuse küsimustering

III.1 Tehnilised koopiad

Pärast hoolikat hindamist on raportöör valmis kiitma heaks riiklikud koopiad (artikli 4 lõige 3). Samuti nõustub ta tehniliste koopiatega (artikkel 23), kuid üksnes tingimusel, et need on pidevalt veebis kättesaadavad ja sisaldavad seetõttu kogu aeg kesksüsteemi ja riiklike koopiatega identseid andmeid. Kopeerimine tehnilistel põhjustel, mis viib andmete offline-salvestamiseni (näiteks CDdel), peab lõppema üks aasta enne viisainfosüsteemi käivitumist. Vahepeal tuleb kasutusele võtta piisavad ettevaatusabinõud (nt offline-koopiate loendi säilitamine). Sama tähtis on see, et otsimist koopias saab teha üksnes samu otsingukriteeriumeid kasutades nagu kesksüsteemis ja et otsing koopias annab sama tulemuse nagu otsing kesksüsteemis (vt artiklite 9 ja 23 muudatusettepanekuid).

III.2 Andmete kvaliteet

SIS II andmete kvaliteet on ülimalt oluline süsteemi tõhususe tagamiseks. Kuni praeguseni on olnud arvukalt kaebusi SIS andmete kvaliteedi kohta. Eriliseks probleemiks on andmed ELi kodanike või ELi kodanike perekonnaliikmete kohta. Artiklis 24 on esitatud rida ettepanekuid, mille eesmärk on parandada veelgi andmete kvaliteeti. Nende hulka kuuluvad ametlike ja kirjalike menetluste kehtestamine selle tagamiseks, et andmeid töödeldakse õiguspäraselt, andmed on täpsed ja ajakohased, kohustus esitada vaidlusi andmete täpsuse kohta andmekaitseasutustele, kohustus teavitada liikmesriike viivitamata isiku staatuse muutusest vastavalt hoiatusteatele ja läbivaatamiste dokumendid. Lisaks sellele kehtestatakse kohustus vahetada täiendavat teavet juhul, kui isik väidab end olevat teine kui hoiatusteates tagaotsitav isik. Lõpuks pikendatakse läbivaatamisperioodi ühelt aastalt kahele, mis näib olevat realistlikum. Raportöör väljendab kartust, et ülemäära ambitsioonikate kohustuste puhul on oht neid valesti rakendada.

III.3 Biomeetrilised andmed

Komisjon teeb ettepaneku lisada biomeetria ilma täiendava täpsustuseta seoses biomeetriliste andmete allika ja selle kasutusega. Tema kavandatud artiklis 16 a (uus) kehtestab raportöör teatud alusreeglid lünga täitmiseks: Esiteks peavad SIS II sisestatud biomeetrilised andmed läbima kvaliteedikontrolli vastavalt standardile, mis luuakse komiteemenetluse käigus, et vähendada vigade ohtu. Teiseks tuleks välistada otsing biomeetriaga süsteemi käivitusfaasis.

III.4 Omavaheline sidumine

Sarnaselt biomeetriale on hoiatusteadete omavaheline sidumine võrreldes praeguse süsteemiga SIS II uus element, mis tõhustab süsteemi võimalusi. Tulevikus on võimalik siduda näiteks hoiatusteade varastatud auto kohta hoiatusteatega vahistamiseks tagaotsitava isiku kohta. Kui politseinik seejärel leiab varastatud auto, on tal alust arvata, et vahistamiseks tagaotsitav isik oli või on endiselt nimetatud auto vahetus läheduses. Siiski on oluline rõhutada, et lingid tuleks luua üksnes siis, kui neil on selged kasutusnõuded (vt artikli 26 muudatusettepanekut).

III.5 Suhtlemine avalikkusega

Praeguse SISi probleemiks on see, et avalikkusel puudub selle kohta teave. Sel põhjusel püsivad paljud ebaselged ja liialdatud kartused. Enamasti ei ole kodanikke teavitatud nende õigustest seoses süsteemiga (näiteks õigus nõuda teavet ja selle parandamist). SIS II käikulaskmist tuleks kasutada võimalusena teavitada avalikkust nõuetekohaselt süsteemist. Seda peaks tegema komisjon ja liikmesriigid ning seda tuleks rahastada SIS II eelarvest. Selliseid kampaaniaid tuleks regulaarselt korrata. Mudel, mida järgida, võiks olla teavituskampaania „Lennureisijate õigused” koos plakatitega lennujaamades. Raportöör ootab komisjoni ja liikmesriikide selget pühendumist antud teemale.

III.6 Järelevalve

Uued ettepanekud järelevalvesüsteemi kohta tuli leida praeguse süsteemi, sealhulgas ühise järelevalveasutuse sobitamiseks muudetud reaalse õigusliku ja institutsioonilise kontekstiga. Selleks oli raportööril mitmeid kohtumisi ühise järelevalveasutuse esindaja ja Euroopa andmekaitseinspektoriga, et leida vastastikku rahuldav lahendus. Nimetatud lahendus esitatakse praegu muudatusettepanekutes artikli 31, artikli 31 a (uus) ja artikli 31 b (uus) kohta. Nimetatud süsteemi põhielement on ühise vastutuse kontseptsioon. SIS II olemus eeldab tihedat koostööd järelevalveasutuste vahel, mis saavutatakse kõige paremini sel viisil. Ettepanekuid täiendatakse järelevalveülesannete üksikasjalikuma kirjeldusega, mis põhineb Schengengi rakenduskonventsiooni artiklil 115 ja kehtivatel tavadel. Lõpuks soovib raportöör rõhutada, et komisjoni eeskiri ei piirdu operatiivjuhtimisega, vaid et komisjon on samal ajal asutamislepingute kaitsja ja seetõttu ka järelevaataja. On oluline, et komisjon kiidab selle rolli heaks, kuna see on tõhusa järelevalve võtmeelement. Komisjoni kõnealust rolli käsitlevad muudatusettepanekud viidi sisse artiklitesse 14 ja 34.

III.7 Asukoht ja tulevane juhtimine

Raportöör oli algselt valmis jätma välja asukoha ja tulevase juhtimise küsimuse arutelust õigusloomega seotud raamistiku kohta. Kuna liikmesriigid tõstsid nõukogus nimetatud problemaatika siiski üles ning pidasid seda väga tähtsaks, ei ole raportööril midagi selle vastu, et see käesolevasse õigusakti kaasata.

Mis puudutab füüsilist asukohta, ei ole raportööril ühtegi vastuväidet asukohtadele Strasbourg ja Sankt Johann im Pongau (vt muudatusettepanek artikli 4 a (uus) kohta). SIS II operatiivjuhtimine nimetatud asukohtades peab siiski olema komisjoni ainuvastutus.

Raportöör on kindlal arvamusel, et tulevikus peaks ühenduse agentuur[2] vastutama kõikide vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneva ala loomiseks loodud suuremahuliste IT-süsteemide haldamise eest (s.t ka Eurodaci eest, mida hetkel haldavad komisjon ja viisainfosüsteem).[3]

IV Kehtiv määrus

IV.1 Artikkel 15

On selgunud tõsiseid probleeme kehtiva artikli 96 kohaste sissesõidukeelu eesmärgil väljastatavate hoiatusteadete andmetega ja neid on vaja käsitleda. Seetõttu tervitab raportöör komisjoni ettepanekut kõnealuse artikli kohta. Ta teeb mõned muudatusettepanekud artikli 15 kohta, mille eesmärk on teksti veelgi parandada. Ta sooviks tugevdada arvamusi näiteks selle kohta, et hoiatusteated peavad põhinema individuaalsel hindamisel ja et SIS II hoiatusteate tasandil tuleb hoiatusteated ühtlustada.

IV.2 Juurdepääsuõigused

Raportöör nõustub põhimõtteliselt juurdepääsuõigustega eri asutustele, mille on välja pakkunud komisjon. Artiklite 17 ja 18 kohta on tehtud mõned muudatusettepanekud, mis selgitavad olulisel määral, millised asutused on kaasatud. Artikli18 lõikes 1 teeb raportöör selgeks, et politseiasutustel peaks, nagu praegu, olema õigus pääseda ligi sissesõidukeelu eesmärgil väljastatud hoiatusteadetele, kuna tuleb tunnistada, et sellised isikud võivad viibida liikmesriikide territooriumil.

Raportöör ei nõustu siiski kavandatava juurdepääsuga varjupaigaga seotud asutustele varjupaigataotluse eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks (muudatusettepanek artikli 18 lõike 2 kohta). Selgitus sellise juurdepääsu kohta on liiga ebaveenev. Lisaks sellele on raportöör arvamusel, et tuleks selgitada varjupaiga eest vastutavate asutuste juurdepääsu selle kindlakstegemiseks, kas varjupaigataotleja kujutab endast „ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule” (artikli 18 lõige 3), ning seeläbi – kaudselt – varjupaigataotluse läbivaatamiseks, viidates täpsetele põhjustele, mis on toodud kvalifikatsioonide direktiivis.

Juurdepääsu omavate asutuste ajakohastatud nimekirja avaldamine – ka Internetis – on väga oluline läbipaistvuse seisukohast ja järelevalveks (vt muudatusettepanekuid artikli 21 lõike 3 kohta).

IV.3 Säilitusajad

Raportöör teeb ettepaneku kolmeaastaseks säilitusajaks kooskõlas kolmeaastase perioodiga, mis on praegu ette nähtud artikli 96 kohaste hoiatusteadete läbivaatamiseks (Schengeni rakenduskonventsiooni artikli 112 lõige 1). Siiski peaks olema võimalus ajavahemikku pikendada veel kahe aasta võrra pärast eraldi hindamist. Kui tingimused on endiselt täidetud pärast viie aasta möödumist, tuleks sisestada uus hoiatusteade. Koos artikli 24 lõikes 7 ette nähtud andmete läbivaatamisega tähendaks see, et hoiatusteateid kontrollitaks kahe, kolme ja viie aasta järel. Raportöör on arvamusel, et see on vajalik SIS II andmete kvaliteedi tagamiseks.

IV.4 Komiteemenetlus

Raportöör järgib LIBE komisjoni praegust joont, tehes ettepaneku alternatiivse komiteemenetluse väljapakkumiseks, mis asetaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu võrdsemale tasandile. Raportöör on täielikult teadlik käimasolevatest institutsioonidevahelistest aruteludest antud teemal, kuid säilitab nimetatud muudatusettepanekud (artikli 35 kohta) kuni rahuldava lahenduse leidmiseni. Lisaks sellele on SIRENE käsiraamatu teatud osad lisatud määruse teksti, kuna SIRENE käsiraamatu suhtes kohaldatakse komiteemenetlust ja raportööri arvates ei kujuta see osaliselt puhtalt tehnilisi rakendusmeetmeid. Lõpuks teeb raportöör ettepaneku anda andmekaitseasutustele võimalus esitada arvamusi esialgsete rakendusmeetmete kohta.

• [1]  Praeguse SISi üldkirjelduseks ja komisjoni ettepanekute esmaseks analüüsiks sooviks raportöör viidata parlamendikomisjonile 23.11.2005 esitatud kahele töödokumendile: PE364.657V02-00; PE364.674V02-00
• [2]  Seda on Euroopa Parlament alati taotlenud (vt soovitust SIS II kohta, mis võeti vastu 20.11.2003).
• [3]  Üksikasjalikumaks selgituseks vt artikli 12 muudatusettepaneku selgitust.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomise, toimimise ja kasutamise kohta
Viited	KOM(2005)0236 – C6 0174/2005 – 2005/0106(COD)
EP-le esitamise kuupäev	31.5.2005
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev	LIBE 27.9.2005
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	BUDG JURI 27.9.2005
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev	BUDG 22.11.2005
Enhanced cooperation
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Carlos Coelho 13.6.2005
Arutamine parlamendikomisjonis	20.6.2005	23.11.2005		12.7.2006	18.4.2006	4.5.2006
	12.9.2006
Vastuvõtmise kuupäev	5.10.2006
Lõpphääletuse tulemused	poolt: vastu: erapooletuid:		35 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Edit Bauer, Johannes Blokland, Mihael Brejc, Maria Carlshamre, Michael Cashman, Jean-Marie Cavada, Carlos Coelho, Fausto Correia, Panayiotis Demetriou, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Elly de Groen-Kouwenhoven, Lilli Gruber, Adeline Hazan, Lívia Járóka, Barbara Kudrycka, Henrik Lax, Antonio Masip Hidalgo, Edith Mastenbroek, Hartmut Nassauer, Martine Roure, Inger Segelström, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Roland Gewalt, Genowefa Grabowska, Luis Herrero-Tejedor, Sophia in 't Veld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Viktória Mohácsi, Javier Moreno Sánchez, Hubert Pirker, Marie-Line Reynaud, Bogusław Sonik
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Jens Holm, Feleknas Uca
Esitamise kuupäev	13.10.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)