RAPORT Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt

13.10.2006 - (C6‑0300/2006 – 2006/2018B(BUD))

I jagu                            –  Euroopa Parlament
II jagu                           –  Euroopa Liidu Nõukogu
IV jagu                          –  Euroopa Kohus
V jagu                           –  Kontrollikoda
VI jagu                          –  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
VII jagu                        –  Regioonide Komitee
VIII (A) jagu                 –  Euroopa ombudsman
VIII (B) jagu                 –  Euroopa andmekaitseinspektor
1. osa: Resolutsiooni ettepanek
Eelarvekomisjon
Raportöör: Louis Grech

parandused/addenda

• ERR01 (PDF - 73 KB)
• ERR01 (DOC - 33 KB)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta, I jagu – Euroopa Parlament, II jagu – Euroopa Liidu Nõukogu, IV jagu – Euroopa Kohus, V jagu – Kontrollikoda, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, VII jagu – Regioonide Komitee, VIII (A) jagu – Euroopa ombudsman, VIII (B) jagu – Euroopa andmekaitseinspektor (C6‑0300/2006 – 2006/2018B(BUD))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272;

–   võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsust 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta[1];

- võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[2];

- võttes arvesse 17 mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[3];

- võttes arvesse 6. mail 1999. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta[4], eriti selle punkti 26;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni 2007. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta (II, IV, V, VI, VII, VIII (A) ja VIII (B) jagu) ja Euroopa Parlamendi esialgse eelarvestuse (I jagu) eelprojekti kohta[5];

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2007. eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse kohta[6];

–   võttes arvesse komisjoni poolt 3. mail 2006 esitatud Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve esialgset projekti (SEK(2006)0531);

–   võttes arvesse nõukogu poolt 14. juulil 2006 koostatud Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti (C6‑0300/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa;

- võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, arengukomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ja petitsioonikomisjoni arvamusi (A6‑0356/2006),

A.  arvestades, et 2007. aasta on uue finantsraamistiku (aastateks 2007–2013) esimene aasta ja et finantsraamistiku rubriigi 5 (halduskulud) ülemmääraks on kehtestatud 7 115 000 000 eurot jooksevhindades;

B.  arvestades, et kõigi institutsioonide esialgses eelarveprojektis jäeti finantsperspektiivis 2007. eelarveaastaks rubriigi 5 ülemmäära alla 160 750 000 euro suurune varu;

C.  arvestades, et nõukogu otsuse järel on eelarveprojektis jäetud 2007. aastaks rubriigi 5 ülemmäära alla 285 190 000 euro suurune varu,

Üldine raamistik

1. on nõukoguga ühel meelel selles, et eelarvedistsipliini ja tootlikkuse kasvu põhimõtted peaksid olema kõigis institutsioonides kesksel kohal; ei toeta komisjoni üldiste kärbete küsimuses; arvab, et eelarvetaotlusi tuleks hinnata igal üksikjuhul eraldi, mis annaks selge ja täpsema pildi iga institutsiooni tõelistest vajadustest ja prioriteetidest;

2. kordab veel kord asjaolu, et samaaegselt eelarve aastasuse põhimõtte ja haldusliku iseloomu tunnustamisega tuleks institutsioonidel omaks võtta praktilisem, tegevuspõhine mitmeaastane lähenemisviis; usub, et selline lähenemisviis kajastab realistlikumalt ja tulemuslikumalt institutsioonide arengut ja vajadusi lähi- ning keskpikas perspektiivis;

3. ootab institutsioonidelt selle tagamist, et maksumaksjate rahaga finantseeritavad meetmed ja poliitika loovad kodanike jaoks reaalset lisandväärtust ning et eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise ja tasuvuse põhimõtete kohaselt; otsustas seetõttu piirata 2007. aasta eelarve kasvu XX protsendiga, laienemiskulud välja arvatud;

4. juhib tähelepanu sellele, et aja jooksul on mitmed institutsioonid oma esialgses eelarvestuses pidevalt arvestanud küllalt suurte varudega, mille tulemuseks on ulatuslik eelarvejääkide ümbertõstmine ja vahel ka assigneeringute tühistamine; tunnistab teatava piisava varu jätmise mõistlikkust, kuid leiab, et ebarealistlikult paisutatud varud ei ole normaaltingimustes asjakohased, eriti siis, kui see hakkab hoonete ostmist ja hankeprotsesse pidurdama;

5. otsustab jätta varu rubriigi 5 ülemmäära all; soovitab nõukogu tehtud 47 812 781 euro suurusest eelarvekärpest taastada muudele institutsioonidele (peale komisjoni) YYYY euro suuruse summa;

6.  arvab, et normaaltingimustes tuleks kontoriruumide ja hoonete ostmise poliitikat jätkata, eriti kuna aastate jooksul on selline poliitika Euroopa Parlamendi huve hästi teeninud, andnud kokkuhoidu ja seetõttu võimaldanud muid projekte rahastada; arvab aga siiski, et mõned institutsioonid võivad järgida sellist poliitikat üksnes kinnisvara omandamiseks; palub antud poliitika juures arvestada selliste taustandmetega nagu kontoripind või kontoriruumide maht ühe töötaja kohta, ning pöörata vajalikku tähelepanu sellistele märkimisväärsetele kuludele nagu hoonete ülalpidamine ja turvamine, eriti seetõttu, et kulud hoonetele moodustavad enam kui 16% rubriigi 5 kuludest; nõuab ka, et edaspidi esitaksid institutsioonid iga omandamisettepaneku juurde teabe sellega seonduvatest lisakuludest keskpikas perspektiivis; soovitab kinnisvarainvesteeringute aastakaupa planeerimise asemel rakendada mitmeaastast planeerimist;

7.  tervitab institutsioonide uue eelarvenomenklatuuri vastuvõtmist, mis muudab eelarvedokumendid kodanikele selgemaks ja mõistetavamaks, aga on arvamusel, et seda saaks veelgi parandada;

8.  on märganud, et aegajalt ei suuda institutsioonid leida tööturult teatud kutseoskustega töötajaid, näiteks raamatupidajaid ja infotehnoloogiga spetsialiste; märgib ajutiste töötajate palkamise ning teatavate teenuste sisseostmise üha jätkuvat kasvu; peab soovitavaks tegelda poliitikaga, mida institutsioonid peavad järgima teenuste sisseostmisel ja ajutiste lepinguliste töötajate palkamisel;

9.  kutsub institutsioone üles ümber korraldama tõlketeenistusi ning eelkõige muutma tõlgitavate tekstide arvu ja pikkust; nõuab, et institutsioonid esitaksid aruanded oma tõlketeenistuste tasuvuse kohta;

10. arvab, et rahaliste vahendite kasutamise õigustamiseks peaksid institutsioonid andma rohkem teavet oma põhiülesannete täitmise kohta; rõhutab vajadust jälgida, kas täiendavad rahalised vahendid suurendavad või vähendavad institutsioonide tulemuslikkust ja tõhusust; arvab, et eelarve täitmise aruannete kõrval peaksid institutsioonid esitama informatiivsemaid aruandeid oma tegevuse kohta , mis tuleks esitada eelarvepädevatele institutsioonidele igal aastal septembri esimesel nädalal. Sellised aruanded aitaksid paremini põhjendada täiendavate vahendite eraldamise taotlusi ning aitaksid eelarvepädevatel institutsioonidel teha nimetatud vahendite jaotamisel ratsionaalsemaid otsuseid;

11. tunneb pettumust selle üle, et mitte kõik institutsioonid ei ole huvitatud töötajate ümberpaigutamisest; tervitab mõningate institutsioonide, näiteks Euroopa Parlamendi administratsiooni, olgugi väga piiratud ulatusega jõupingutusi ümberpaigutamispoliitika aastatepikkusel edukal rakendamisel; soovitab institutsioonidel edaspidi muuta ümberpaigutamispoliitika iga-aastaste eelkalkulatsioonide koostamisel planeerimismenetluse lahutamatuks osaks, tagades nii taotletavate inimressursside kooskõla tööalaste vajadustega;

12. märgib, et suurem osa taotlusi lisatööjõu saamiseks tuleneb laienemisprotsessist, mis jääb endiselt esmaseks prioriteediks; on nõus nõukogu poliitikaga, mille kohaselt kinnitatakse kõik laienemisega seotud uued ametikohad; arvab siiski, et tuleb anda rohkem teavet sellest, kuidas uusi töötajaid tulemuslikult kasutatakse, tagamaks eelkõige seda, et uued ametnikud võetakse tööle tõepoolest laienemisega seotud kohustuste täitmiseks;

13. väidab, et assigneeringud peaksid võimalikult suurel määral seonduma konkreetsete meetmetega, millega välditakse assigneeringute tühistamist ja jääkide ümberpaigutamist aasta lõpus;

14. ei toeta komisjoni otsust viia "standardvähendus" suhteliselt kõrgele tasemele ja võtta selle aluseks vakantsete ametikohtade praegune osakaal, kuna see võib põhjustada mõningaid ebasoovitavaid probleeme, eriti kui edukaid kandidaate ei saa assigneeringute puudumise tõttu tööle võtta;

15. soovitab institutsioonidevahelise koostöö vorme, mis peavad tekitama sünergiat ning aitama saavutada rahalist säästu ja suuremat tõhusust ning samas aitama inimestel paremini mõista ELi osa nende igapäevaelus;

16. nõuab institutsioonidelt tungivalt ühtsustatumat ja standardsemat lähenemist eelarvekalkulatsioonide koostamisele, sealhulgas täpseid ja selgeid põhjendusi, mis hõlbustaksid nende analüüsimist;

I jagu – Euroopa Parlament

Eelarve maht

17. palub juhatusel edaspidi üle vaadata enda kehtestatud rubriigi 5 ülemmäär 20%, võttes seejuures arvesse Euroopa Parlamendi arengut ja sellest tulenevaid vajadusi 2009. ning järgnevatel aastatel;

18. kahetseb asjaolu, et eelarvepädevad institutsioonid ei ole saanud Euroopa Parlamendi administratsioonilt vastust palvele seoses kulude minimeerimisega valdkondades, kus tehakse mittevajalikke kulutusi kolmes erinevas asukohas tegutsemise tõttu; tuletab meelde, et selline geograafiline killustatus põhjustab umbes 16% Euroopa Parlamendi kogukuludest; palub administratsioonil esitada aruanne selle kohta, kui palju ametnikke peab täiskogu istungi ajal Strasbourgis olema;

19. võtab teadmiseks juhatuse 6. septembri 2006. aasta õiendi ettepanekuga määrata eelarvemahu ülemmääraks 20% rubriigi 5 mahust, mis tähendab 7,72% kasvu 2006. aasta eelarvega võrreldes; märgib, et 2005. aastal paigutati ümber assigneeringujääke 123 800 000 euro ulatuses ja 2006. aasta eelarve ülejäägiks prognoositakse umbes 100 000 000 eurot; juhib parlamendiliikmete tähelepanu ülalmainitud Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsioonile (lõiked 1 ja 2), milles öeldakse, et eelarve aluseks peaksid olema realistlikud taotlused;

20. otsustas pärast Euroopa Parlamendi eelarvetaotluste hoolikat uurimist, et parlamendi eelarve lõplikuks mahuks määratakse ZZZ eurot, mis tähendab AA% suurust tõusu võrreldes 2006. aasta eelarvega ja vähenemist BBB euro võrra, võrreldes 20% suuruse ülemmääraga rubriigis 5; rõhutab, et eelnimetatu ei piira kuidagi Euroopa Parlamendi õigust enda kehtestatud ülemmäär 2007. ja järgnevatel aastatel täielikult ära kasutada; on veendunud, et selline eelarvemaht ei piira mingil määral institutsiooni võimet jätkuvalt tõhusalt töötada ja funktsioneerida;

Informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitika

21. kinnitab taas oma seisukohta, et Euroopa Parlament peaks jätkama pingutusi tulemusliku ja kasutajasõbraliku teabestrateegia väljatöötamiseks, mille peaeesmärk oleks parandada institutsiooni suhteid Euroopa kodanikega;

22. otsustab muuta liigendust ja luua kaks uut eelarverida külastajate keskuse ja Web TV jaoks, et suurendada finantsläbipaistvust ja aruandekohustust;

23. võtab teadmiseks juhatuse ettepanekud eraldada informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitika jaoks loodud reservist 6 700 000 eurot Web TV arendamiseks; otsustas säilitada nii juhatuse poolt Web TV-le eraldatud 6 700 000 eurot peatükis 104 ("Informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitika reserv") kui ka projektiga seotud viis ametikohta senikaua, kuni prototüüpi, projekti sisu ja maksumust, kaasa arvatud struktuure ja fraktsioonide osalemise määra programmide sisu kindlaksmääramisel tutvustatakse eelarvepädevatele institutsioonidele lõpliku otsuse langetamiseks;

24. avaldab kahetsust, et viimastel aastatel ilmnes külastajate programmi üldisel parandamisel mittevajalikke viivitusi; rõhutab, et nimetatud teenusega seotud küsimused on väga olulised parlamendiliikmete ja nende valijate vaheliste suhete parandamise seisukohalt; leiab, et nimetatud otsekontakt Euroopa kodanikega avaldab soodsat võimendavat mõju Euroopa kodanike suhtumisele oma parlamenti;

25. kordab Euroopa Parlamendi 1. juuli 2006. aasta resolutsiooni lõikes 37 esitatud üleskutset võtta viivitamatuid meetmeid, et lahendada õrn küsimus 5 000 000 euro alakulutamisest seoses külastajate programmiga; tervitab juhatuse otsust võtta vastu kvestorite ettepanek külastajate rühmi käsitleva eeskirja läbivaatamise kohta, et suurendada kulude katteks eraldatavat summat ja tõsta külastajate arv 100 inimeseni ühe parlamendiliikme kohta; märgib rahuldustundega ära külastajate keskuse asukohaks oleva hoone D4 ennetähtaegse üleandmise; palub peasekretäril teavitada eelarvepädevaid institutsioone 2007. aasta märtsi lõpuks uue eeskirja rakendamise mõjust ja süsteemi tõhususest;

26. tunnustab juhatuse jõupingutusi külastajate teenindamisel ilmnenud puuduste heastamisel; palub juhatusel sellegipoolest tegelda kaebustega seoses vabade vastuvõtuaegade puudumisega;

27. otsustas mitmesuguste assigneeringutega seoses nõustuda järgmiste juhatuse ettepanekutega:

· eraldada külastajate programmile täiendavalt 2 700 000 eurot;

· eraldada külastajate keskuse ruumide sisustamiseks 6 800 000 eurot; 2 600 000 eurot sellest summast paigutatakse ümber peatükist 104 ("Informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitika reserv");

· säilitada peatükis 104 ("Informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitika reserv") 15 700 000 eurot hoone D5 audiovisuaalvarustuse jaoks,

28. otsustas kinnitada otsuse, mille juhatus tegi "Kodanike agoraa" algatuse kohta katseperioodiks; palub juhatusel esitada enne projekti rakendamist teavet selle algatuse hinnangulise maksumuse ja sisu kohta;

Laienemine

29.    kinnitab otsust kirjendada 48 000 000 euro suurune laienemisega (Rumeenia ja Bulgaaria) seotud assigneering alljärgnevalt:

1.  uute parlamendiliikmetega (35 rumeenlast ja 18 bulgaarlast) seotud personalikulud;

2.  täiendavad töötajad (ülejäänud 113 ametikohta 226 alalisest ametikohast ja 22 ajutist ametikohta fraktsioonidele);

3.  suuline tõlge ja konverentsitehnikud;

4.  mööbel ja sisseseade;

5.  talituskulud;

6.  informatsiooni- ning fraktsioonide ja parteide rahastamise kulud;

30. palub juhatusel tagada, et laienemisega seotud värbamismenetlustega ei kaasneks samasuguseid viivitusi nagu esialgse ühenduse laienemisel 10-liikmeliseks; palub juhatusel raportit laienemisega seotud värbamise kohta ajakohastada ning esitada see perioodiliselt eelarvepädevatele institutsioonidele;

Ametikohtade loetelu

31. märgib, et ametikohtade loetelu konsolideerimine koos töötajate ümberpaigutamisega jääb 2007. aasta ametikohtade loeteluga seotud töötajate värbamise strateegilise planeerimise peaeesmärgiks; väidab, et tuleb luua õhem organisatsioonistruktuur, seda peamiselt uute ametikohtade ratsionaliseerimisega, eesmärkide tähtsuse järgi järjestamisega ning selliste tegevuste lõpetamisega, mis ei ole põhitegevused ega loo lisandväärtust; kinnitab veel kord, et pensionilemineku tõttu tühjaks jäävate ametikohtade automaatset täitmist ei aktsepteerita;

32. märgib, et pärast juhatuse õiendit moodustas uute taotletavate ametikohtade kogukulu enne töötajate ümberpaigutamist 3 063 347 eurot, millele vastas 106 ametikohta; nimetatud ametikohataotluste põhjenduste täpsema hindamise järel arvab, et nimetatud kogusumma ületab märgatavalt Euroopa Parlamendi olulised vajadused 2007. aastaks, ning kiitis seetõttu heaks järgmised uued ametikohad:

· iiri keel: 3 astet AD 5 (jurist-lingvist), 3 astet AD 5 (tõlkija) ja 3 astet AST 3;

· seniste istungi abitöötajate ülesannete andmine Euroopa Parlamendile: 4 astet AST1 (audiovisuaalne tehnika);

· komiteemenetlus: 5 astet AD 5 ja 2 astet AST 3;

· parem õigusloome: 1 aste AD 5;

· eelarvekontroll: 1 aste AD 5 ja direktoraat D – 1 aste AST 3;

· KAD-hoone laiendamine: 1 aste AD 5 ja 2 astet AST 3, millest üks jäetakse reservi;

· Web TV: 1 aste AD 9, 2 astet AD 5 ja 2 astet AST 3 (jäetakse reservi);

· ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS): 1 aste AST 3;

33. otsustas eraldada reservist:

· seniste istungi abitöötajate ülesannete andmine Euroopa Parlamendile: 8 astet AST1 (audiovisuaalsed materjalid), 4 astet AD 5 ja 4 astet AST 1, millest 2 astet AD 5 ja 2 astet AST 1 jäetakse reservi (protokollid ja CRE), ning 4 ajutist astet AD 5 (õpetajad);

· hoonete korrashoid: 3 astet AST 3, millest üks jäetakse reservi;

· külastajate keskus: 1 aste AD 5 ja 1 aste AST 3;

· muud: 1 aste AST 3 (audiovisuaalsektor) ja 1 aste AST 3 (meditsiiniteenistus);

· ülejäänud 47 reservi jäetud ametikohta kaotatakse;

34. otsustas samuti eraldada vajalikud assigneeringud sisekommunikatsiooniga seotud kahe astme AD 5 ametikoha loomiseks; nõustus samuti õigusteenistuse viie AD 5 tähtajalise ajutise ametikoha ja ühe AST 3 tähtajalise ajutise ametikoha muutmisega tähtajatuks ajutiseks ametikohaks, võttes arvesse tähtsust, mida institutsioon omistab õigusaktide kvaliteedi parandamisele;

35. on teadlik asjaolust, et ametikõrgendused on töötajate motiveerimiseks hädavajalikud, märgib aga, et see peab alati toimuma kooskõlas personalieeskirjadega; võtab teadmiseks administratsiooni ametikõrgendustaotlused ning otsustas kinnitada järgmised juhatuse taotlused alaliste ja ajutiste töötajate edutamiseks: 2 astmelt AST 2 astmele AST 3, 168 astmelt AST 3 astmele AST 4, 15 astmelt AST 4 astmele AST 5, 205 astmelt AST 5 astmele AST 6, 225 astmelt AST 6 astmele AST 7, 30 astmelt AST 7 astmele AST 8, 25 astmelt AST 8 astmele AST 9, 10 astmelt AST 10 astmele AST 11, 57 astmelt AD 5 astmele AD 6, 19 astmelt AD 7 astmele AD 8, 25 astmelt AD 12 astmele AD 13, 2 astmelt AD 13 astmele AD 14 ja 1 astmelt AD 10 astmele AD 11, 1 astmelt AD 8 astmele AD 9, 2 astmelt AST 7 astmele AST 8, 1 astmelt AST 5 astmele AST 6, 1 astmelt AD 8 astmele AD 10, 1 astmelt AD 6 astmele AD 10, ning 1 astmelt AD 8 astmele AD 9;

36. otsustas samuti kinnitada fraktsioonide edutamistaotlused: 8 astmelt AD 12 astmele AD 13, 9 astmelt AD 11 astmele AD 12, 6 astmelt AD 10 astmele AD 11, 1 astmelt AD 9 astmele AD 10, 4 astmelt AD 6 astmele AD 7, 9 astmelt AD 5 astmele AD 6, 10 astmelt AST 10 astmele AST 11, 1 astmelt AST 9 astmele AST 10, 5 astmelt AST 8 astmele AST 9, 5 astmelt AST 7 astmele AST 8, 14 astmelt AST 6 astmele AST 7, 14 astmelt AST 5 astmele AST 6, 1 astmelt AST 4 astmele AST 5, 9 astmelt AST 3 astmele AST 4, 7 astmelt AST 2 astmele AST 3, 2 astmelt AST 1 astmele AST 2;

37. otsustas kinnitada järgmised üleviimised ja eraldada vastavad assigneeringud:

· 4 astmelt AST 3 astmele AD 5;

· 2 astet AST ja 2 astet AD 5 muuta ajutisest tähtajalisest ametikohast ajutiseks tähtajatuks ametikohaks;

38. avaldab tunnustust peasekretäri pingutustele vähemalt järgmise kolme aasta ümberpaigutamisprotsessi elluviimise algatamiseks; usub, et kõigi asjaosaliste vajalik koostöö ja pühendumine võiks aidata seda ettevõtmist laiendada; otsustas pärast 5. oktoobri 2006. aasta lepituskoosolekut juhatusega kaotada 1. jaanuariks 2007 Euroopa Parlamendi ametikohtade loetelust 15 ametikohta; palub administratsioonil kooskõlas vastuvõetud ümberpaigutamiskavaga kanda hoolt, et kõiki vabanevaid ametikohti ei täideta automaatselt uuesti, vaid enne toimub vajaduste hindamine; on seisukohal, et hiljemalt 2008. aasta eelarve esimese lugemise ajaks on võimalik ümber paigutada veel 10 ametikohta: neist kümnest ametikohast kuue eesmärk on luua piiratud hulk ametikohti finantsjuhtimise tugevdamiseks, üks on määratud parlamendiliikmete hüvitiste haldusesse ja üks inimõiguste üksusele;

39. juhib tähelepanu sellele, et uuendatud ametikohtade loetelule vastav assigneeringusumma on esialgselt 2 760 616 eurolt 1 608 096 eurole, mis tähendab 1 152 520 euro suurust kokkuhoidu;

40. tervitab asjaolu, et eelmistel aastatel kulgesid edukalt Euroopa halduskooli korraldatud töötajate koolituskursused ja sissejuhatavad kursused uutele töötajatele, sealhulgas töötajate liikuvuse ja ümberpaigutamisega seotud kursused;

41. avaldab aga kahetsust, et sissejuhatavat koolitust parlamendiliikmete assistentidele ei ole seni korralikult ette valmistatud; nõuab peasekretärilt tungivalt, et koostöös Euroopa halduskooliga töötataks välja spetsiaalsed parlamendiliikmete assistentide koolitusprogrammid;

42. tervitab asjaolu, et 2007. aasta juhistes nimetatud puuetega isikutele suunatud praktikaprogramm on välja töötatud ja edeneb suhteliselt hästi;

Hooned

43. märgib, et juhatuse 7. septembri 2006. aasta õiendis tehti ettepanek eraldada hoonete reservi lisaks Euroopa Parlamendi esialgses eelarvestuses nõutud 50 000 000 eurole veel 19 000 000 eurot; arvab pärast 2007. aasta kinnisvarainvesteeringute kava hindamist, et 19 000 000 euro suurune taotlus ei ole praegusel etapil realistlik; otsustas institutsiooni kinnisvarainvesteeringute katteks jätta reservi määratlemata otstarbega assigneeringuteks hoonetele 50 000 000 eurot (peatükk 10 5 –"Määratlemata otstarbega assigneeringud hoonete jaoks");

44. palub administratsioonil, eriti pärast "Strasbourgi kogemust", kohaldada hoonete ostmisel rangemaid, vettpidavaid ja läbipaistvaid menetlusi;

45. märgib, et infobüroode jaoks 2006. aasta eelarves loodud reale (artikkel 325) eraldatavaid assigneeringuid ei ole liigenduse piirangute tõttu veel kättesaadavaks tehtud; palub administratsioonil esitada igal aastal esialgse eelarvestuse projekti lisana üksikasjalik ülevaade infobüroodega seotud kuludest;

46. on arvamusel, et komisjoniga sõlmitud kokkulepe hoonete, eriti liikmesriikides asuvate teabemajade omandamise (sh parandus-, ümberehitus- ja hooldustööde) korraldamise kohta vajab uuesti läbi vaatamist ja läbi mõtlemist; ootab, et raport antud küsimuses esitataks eelarvepädevatele institutsioonidele hiljemalt 2007. aasta märtsiks;

47. selgitab rõhutatult, et Euroopa Parlament toetaks igati kõigi rubriigi 5 20% suuruse ülemmäära alla paigutatud kasutamata jäänud vahendite kasutuselevõtmist paranduseelarvete kaudu juhul, kui Euroopa Parlament vajab täiendavat kapitali ettenägematute kulude katteks, eriti seoses hädavajalike uute hoonete ostmise ja soetamisega;

48.    tuletab administratsioonile meelde Euroopa Parlamendi 26. septembri 2006. aasta resolutsiooni (2004. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: I jagu – Euroopa Parlament)[7] lõikes 20 tehtud üleskutset koostada aruanne selle kohta, kas oleks võimalik asutada Euroopa hooneamet, mis vastutaks ELi asutuste ja organite hoonete ehituse ja korrashoiu eest, ning nõuab, et see aruanne edastataks eelarvekomisjonile;

49. võtab teadmiseks juhatuse taotluse eraldada konkreetsed summad alljärgnevate hoonete ostmiseks, ja otsustas kinnitada järgmised rahaeraldused:

· täiendavalt 4 000 000 eurot Luxembourgi KAD-hoone laiendamiseks;

· 7 832 000 eurot hoone D4 sisustamiseks ja remondiks hoone varasema üleandmise tõttu;

· 350 000 eurot Rumeenia ja Bulgaaria ühinemisest tingitud Brüsseli istungisaali ümberehitamiseks;

50. arvab, et Euroopa Parlament peaks algatama keskkonnajuhtimise standardite juurutamise kontoriruumides ja teistes Euroopa Parlamendi hoonetes;

Turvalisus

51.    tervitab Belgia ametivõimude jõupingutusi Euroopa Parlamendi lähiümbruse turvalisuse tagamisel; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi sisese turvalisuse tagamine hakkab liiga kalliks muutuma, ning otsustas kanda 10% vastavatest assigneeringutest peatüki 10 0 ("Määratlemata otstarbega assigneeringud") alla; on nõus nimetatud assigneeringu vabastama, kui talle esitatakse aruanne, milles võrreldakse turvateenuste tõhusust ja kvaliteeti sellele tehtavate kulude ja seonduvate riskidega kõigis kolmes töökohas ja Euroopa Majades;

Mitmekeelsus

52. tunnistab mitmekeelsuse tähtsust ja asjakohasust institutsioonide jaoks; arvab, et nimetatud teenus on väga tähtis nii parlamendiliikmete töö kui ka kodanike jaoks;

53. tunnistab sellekohaste ülisuurte, Euroopa Parlamendi kogukuludest umbes 33% moodustavate kulude kontrollimisega seotud raskusi; on seisukohal, et nimetatud teenuse tulemuslikuks korraldamiseks on vaja rohkem distsipliini ja kontrolli; tervitab juhatuse algatust heade tavade tegevusjuhendi koostamisel; soovitab samas lisada mitmekeelsuse alasesse käitumisjuhendisse kõigi rikkujate suhtes kohaldatavad sanktsioonid ja karistused nimetatud teenuste väärkasutuse või vastutustundetu kasutamise eest; otsustas eraldada reservi 3 000 000 eurot; palub administratsioonil koostada parlamendiliikmetele ametliku suulise tõlke pakkumise "kasutajatoe" teostatavusuuring;

54. otsustas seoses iiri keelega kinnitada järgmised assigneeringud:

· 100 000 eurot eelarvereal 1420 ("Sisseostetavad teenused");

· 150 000 eurot eelarvereal 3240 ("Euroopa Liidu Teataja");

· 112 000 eurot eelarvereal 2100 ("Seadmete ja tarkvara soetamine, korrashoid ning hooldus");

· 50 000 eurot eelarvereal 3222 ("Arhiivkogude kulud");

Parlamendiliikmete assistendid ja parlamendiliikmetele pakutavad teenused

55. võtab teadmiseks peasekretäri raporti meetmete kava "Raising the game" lõpliku hindamise kohta koos parlamendiliikmetele osutatavate teenuste taseme mõõtmiseks korraldatud kvaliteediuuringu tulemustega; nõustub järeldusega, et vajalikud struktuursed muutused on toimunud ning et põhieesmärgid – parlamendiliikmete ja Euroopa Parlamendi organite parem toetamine – on üldjoontes täidetud; tunneb muret nende uuringutulemuste pärast, mis näitasid, et sageli ei tea parlamendiliikmed piisavalt, milliseid tugiteenuseid neile pakutakse; kutsub peasekretäri alustama hiljemalt 15. detsembril 2006 tööd nimetatud küsimuse lahendamisele suunatud teabestrateegia kallal;

56. on endiselt seisukohal, et nii Euroopa Parlamendi vahendeid kui ka institutsiooni enda erialaspetsialiste saaks paremini kasutada, eriti seoses suurte parlamendiraportitega;

57. nõuab tungivalt, et administratsioon tegeleks vajadusega anda parlamendiliikmetele olulist alusteavet kõigi teemade ja küsimuste osas, millega nad oma kohustuste täitmisel kokku puutuvad; Euroopa Parlamendi uuringuüksustelt saadav vastav teave aitab parlamendiliikmetel keerukates küsimustes selgeid seisukohti võtta;

58. märgib ELi eelarve täitmise üle teostatava järelevalve paranemist seoses eelarvehääletusega; palub asjaomastel komisjonidel luua struktuur ja menetlus selle järelevalve teostamiseks koos erikomisjonidega; palub peasekretäril hõlbustada logistikat (ruumid ja tõlge), et oleks võimalik korraldada regulaarseid järelevalvekoosolekuid vastavalt prioriteetidele, mis asjaomased komisjonid kindlaks määravad;

59. võttis teadmiseks erialateadmiste omandamise (punkt 320) hindamisaruande järeldused; märgib, et üldiselt on vastav teenus paranenud; väidab aga siiski, et teenus võiks olla tõhusam, arvestades eriti asjaolu, et asjakohane ekspertiis ei ole alati olnud õigeaegselt kättesaadav; otsustas vabastada 1 500 000 eurot ja jätta reservi 500 000 eurot;

60. palub peasekretäril perioodiliselt korraldada parlamendiliikmetele osutatavate teenuste auditeid, eriti arvutite, reisibüroo, telefonide, autode ja õigusteenistuse osas;

61. arvab, et infotehnoloogia on parlamendiliikmete ja nende abiliste nõuetekohaseks tööks vältimatu ja põhjapaneva tähtsusega; märgib, et nimetatud teenuse osutamine on paranenud, kuid arvab, et parlamendiliikmed ei saa selles osas ikkagi tehtud kulutustele vastavat kasu; otsustab punkti 2102 ("Välisteenused") alt kanda reservi 2 000 000 eurot tarkvarasüsteemide tööks, arendamiseks ja hoolduseks;

62. võtab teadmiseks 23. juulil 2006 jõustunud komiteemenetluse sätete alase kokkuleppe; tunnistab nimetatud uue regulatiivmenetluse tähtsust Euroopa Parlamendi tulevases otsustusprotsessis; peab vajalikuks nimetatud kokkuleppega edaspidi kaasneva töökoormuse nõuetekohast analüüsimist;

63. kinnitab veel kord Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsioonis märgitud täielikku toetust reaalse ja sisulise parlamendiliikme assistendi statuudi vastuvõtmisele; palub nõukogul langetada lõplik otsus, et saaks eraldada selleks vajalikud assigneeringud;

IV jagu – Euroopa Kohus

64. võtab teadmiseks Euroopa Kohtu korduvad taotlused kolmanda korrektori saamiseks; otsustas praegusel etapil heaks kiita lepinguliste töötajate töölevõtmise iga töökeele (pivot language) kohta; otsustas vastavalt vähendada punkti 1406 ("Muud abiteenused (suuline ja kirjalik tõlge)") all eraldatud assigneeringut, millega tavaliselt kaetakse täiendava korrektuuri vajadused;

65. nõustub nõukoguga 111 edutamistaotluse kinnitamise osas, kaasa arvatud 10 taotlust seoses Euroopa Kohtu haldusstruktuuri ümberkorraldamise ja uue direktoraadi moodustamisega; võtab teadmiseks, et sellel ei ole tulevikus muud rahalist mõju;

66. otsustas järgmised ametikohtade loeteluga seotud meetmed:

· luua 5 uut alalist ametikohta (3 aste AD 5 ja 2 astet AST 3) lisaks 10 uuele ametikohale, millega nõukogu oma eelarveprojektis juba nõustus; nimetatud viie ametikohaga jõuab lõpule 2004. aastal alustatud protsess infotehnoloogilise (IT) toe tugevdamiseks infotehnoloogia allüksuses ning rahandus- ja eelkontrolli teenistuses;

· luua Rumeenia ja Bulgaaria jaoks 115 alalist ametikohta;

67. on seisukohal, et uue avaliku teenistuse kohtu asutamine oleks pidanud aitama vähendada kohtuasjade kuhjumist teistes kohtutes; palub Euroopa Kohtul esitada enne 2007. aasta märtsi raport selle kohta, kuidas mõjutab avaliku teenistuse kohtu moodustamine ehitiste, personali- ja muid kulusid;

68. otsustas piirata Euroopa Kohtu eelarveprojekti suurendatud mahtu mitmetes valdkondades (näiteks IT-sektor) ning külmutada 2007. aasta eelarvelised kulud; suurendas aga samas nõukogu poolt eelarveprojektiga võrreldes assigneeringuid 4 633 400 euro ehk 3,45% võrra, arvestamata laienemisega seotud kulusid;

V jagu – kontrollikoda

69. otsustas luua inimressursside üksusele kaks ametikohta, et hõlbustada personalijuhtimise kaasajastamist, ja võtta eesmärgiks luua 2008. eelarveaastal veel kaks vajalikku ametikohta;

70. otsustas moodustada ühe ametikoha erialase täiendõppe üksuses, et pakkuda nooremaudiitoritele vajadustele vastavat koolitusprogrammi;

71. otsustas seetõttu järgmised ametikohtade loeteluga seotud meetmed:

· luua 3 uut alalist ametikohta (1 aste AST 3 ja 2 astet AST 1) lisaks 3 uuele ametikohale, millega nõukogu oma eelarveprojektis juba nõustus;

· luua Rumeenia ja Bulgaaria jaoks 41 alalist ametikohta;

72. on seisukohal, et kontrollikojal esineb mahajäämus IT valdkonnas ja et kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks tuleb tal oma süsteemi ajakohastada; otsustas taastada nõukogu otsusega kärbitud 518 000 eurot;

73. suurendas nõukogu poolt eelarveprojektis eraldatud assigneeringuid 3 579 729 euro ehk 3,12% võrra, arvestamata laienemisega seotud kulusid;

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee

74. on seisukohal, et ühise haldusteenistuse loomine on mõlemale komiteele kasuks tulnud ja aidanud oluliselt Euroopa Ühenduste eelarve kulusid kokku hoida; ootab, et komiteed uuendavad omavahelist partnerluslepingut enne aasta lõppu ja/või uurivad muid koostöövorme;

75. on seisukohal, et mõlemad komiteed võiksid suurendada tõhusust ja keskenduda rohkem oma poliitilisele missioonile, kui nad saaksid mõningad teenused (näiteks autojuhtide, valvurite ja trükikoja töötajate omad) sisse osta ja töötajaid ümber paigutada; nõuab praeguste inimressursside ümberpaigutamist, et rahuldada tulevasi vajadusi seoses laienemise või komiteede poliitilise rolli tugevdamisega;

76. võtab teadmiseks, et Regioonide Komitee tellis ühisteenistusele kaks sõltumatut välishindamist Joan COLOM i NAVALilt ja Robert REYNDERSilt, ning palub Regioonide Komitee peasekretäril edastada need aruanded Euroopa Parlamendi eelarvekomisjonile;

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

77. palub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada enne iga aasta 1. septembrit aastaaruanne selle kohta, milline mõju on antud institutsiooni tööl Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni nõustajana;

78. otsustas 2006. aasta eelarvest järgmisse aastasse üle kanda 1 995 120 eurot, et sellega osaliselt katta komitee 2007. aasta vajadused ja vastavalt vähendada tema sama aasta taotlusi;  

79. arvab, et kasvava töökoormusega toime tulemiseks peaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teiste institutsioonide kombel oma arvamuste ja muude väljaannete tekstide pikkust piirama;

80. otsustas järgmised ametikohtade loeteluga seotud meetmed:

· luua 5 uut alalist ametikohta (1 aste AD 5 ja 4 astet AST 3) lisaks 13 uuele ametikohale, millega nõukogu oma eelarveprojektis juba nõustus;

· luua Rumeenia ja Bulgaaria jaoks 6 alalist ametikohta;

81. suurendas nõukogu poolt eelarveprojektis eraldatud assigneeringuid 1 529 115 euro ehk 1,12 % võrra, arvestamata laienemisega seotud kulusid;

VII jagu – Regioonide Komitee

82. nõustub nõukoguga uute personalieeskirjadega seotud ametikohtade kõrgendamise taotluste osas ja ka taotluse osas muuta üks Regioonide Komitee üksuse juhataja ametikoht ühisteenistuse direktori ametikohaks tingimusel, et sellega ei kaasne vajadust täiendavate töötajate järele ja et sellele kõrgendamisele ei järgne taotlust teenistus kaheks jagada, enne kui on läbi viidud teenistuse põhjalik ja hoolikas analüüs ja hindamine; on seisukohal, et see tagab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee vahel nende ühisteenistuse õiglasema juhtimise;

83. võtab teadmiseks, et Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega seoses ei taotleta uute ametikohtade loomist;

84. otsustas järgmised ametikohtade loeteluga seotud meetmed:

· luua 3 uut alalist ametikohta (2 astet AD 5 ja 1 aste AST 3) ja 1 ajutine ametikoht (AD 5) lisaks 3 uuele ametikohale, millega nõukogu oma eelarveprojektis juba nõustus;

85. suurendas nõukogu poolt eelarveprojektis eraldatud assigneeringuid 581 684 euro ehk 2,53 % võrra, arvestamata laienemisega seotud kulusid;

VIII jagu (A) – Euroopa ombudsman

86. märgib, et Euroopa ombudsman taotles ainult 10 ametikõrgendust ja et nõukogu nõustus nende ametikõrgendustega;

87. otsustas määrata iga kahe aasta tagant toimuva riiklike ombudsmanide seminari korraldamiseks (2007. aastal korraldab selle Euroopa ombudsman) eraldatava assigneeringu suuruseks 45 000 eurot;

88. kirjalikuks tõlkeks eraldatava assigneeringu täiendamiseks suurendas nõukogu poolt eelarveprojektis eraldatud assigneeringuid 150 000 euro võrra;

VIII jagu (B) – Euroopa andmekaitseinspektor

89. arvab, et esialgne eelarvestus peaks olema täpsem, eriti personali ja uute vajaduste osas; palub Euroopa Parlamendi administratsioonil ja komisjonil seoses uue institutsioonidevahelise kokkuleppega anda piisavalt toetust järgmise eelarveaasta esialgse eelarvestuse tegemiseks;

90. otsustas järgmised ametikohtade loeteluga seotud meetmed:

· 2 uue alalise ametikoha (1 aste AD 9 ja 1 aste AST 5) loomine lisaks 3 uuele ametikohale (1 aste AD 9, 1 aste AD 8 ja 1 aste AD 7), millega nõukogu oma eelarveprojektis juba nõustus;

91. institutsiooni arengutaseme säilitamiseks suurendas nõukogu poolt eelarveprojektis eraldatud assigneeringuid 158 846 euro ehk 38,28% võrra, arvestamata laienemisega seotud kulusid;

0

0        0

92. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti I, II, IV, V, VI, VII, VIII (A) ja VIII (B) jao muudatusettepanekutega nõukogule, komisjonile ning teistele asjaomastele institutsioonidele ja organitele.

• [1]  EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.
• [2]  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
• [3]  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
• [4]  EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Kokkulepet muudeti viimati Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2005/708/EÜ (ELT L 269, 14.10.2005, lk 24).
• [5]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0090.
• [6]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0241.
• [7]  Vastuvõetud tekstid (P6_TA(2006)0363).

SELETUSKIRI

Rubriigi 5 (halduskulud) muude jagude ülevaade

Euroopa Liidu 2007. aasta eelarve

2007 on 2007. –2013. aastani kestva järgmise mitmeaastase raamistiku esimene aasta.

2007 on ka kõikide institutsioonide ühtlustatud nomenklatuuride esimene aasta. See muudab ELi eelarvearuanded lugejasõbralikumaks ja arusaadavamaks. Mõningatel juhtudel tuleb seoses iga institutsiooni spetsiifilisusega säilitada teatud erinevad definitsioonid.

Rubriigi V eelarveassigneeringud 2007. aastaks on 7 039 000 000 eurot. See on esialgse eelarveprojekti algse prognoosiga võrreldes 37 miljonit eurot enam. Kui arvestada ka töötajate pensionimakseid summas 76 miljonit eurot, oleks varu kokku 113 miljonit eurot.

Kui komisjoni haldusnõuded välja arvata, on kõigi teiste institutsioonide konsolideeritud eelarve hinnanguliselt 2 594 000 000 eurot. See tähendab eelmise ajavahemikuga võrreldes 5,49% kasvu. Nimetatud summa jaotus institutsioonide kaupa on esitatud allpool tabelis 1. Eelarvesse kavandatud arvnäitajad ei sisalda sissemakseid pensionifondi.

Tabel 1: teiste institutsioonide 2007. aasta esialgsed eelarvestused (eurodes):

Institutsioonid	2006. aasta eelarve	Kasv 2005/2006	2007. aasta eelarve	Kasv 2006/2007
Euroopa Parlament	1 321 600 000	4,24%	1 377 700 000	4,20%
Nõukogu	591 800 000	3,60%	613 100 000	3,60%
Euroopa Kohus	250 338 602	12,92%	282 694 000	12,90%
Euroopa Kontrollikoda	113 196 491	8,18%	122 451 000	8,40%
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee	107 984 805	7,39%	115 961121	7,38%
Regioonide Komitee	63 362 670	9,55%	69 416 197	9,55%
Ombudsman	7 682 538	7,42%	8 252 800	7,42%
Euroopa andmekaitseinspektor	3 583 833(a)	41,77%	5 080 699	41,76%(b)
Kokku	2 459 548 939	11,88%	2 594 655 817	5,49%

(a) Euroopa andmekaitseinspektor taotles 2006. aastaks oma eelarvesse muudatust summas 563 545 eurot. Heakskiitmise korral on 2006. aastaks eelarvesse kavandatud summa 4 147 378 eurot.

(b) Kui eelarvemuudatus kiidetakse heaks, on 2007. aasta kasv sellest tulenevalt 23%.

Täiendavaid rahalisi vahendeid võidakse peamiselt taotleda täiendava personali ja kontoripindade jaoks, et vastata Bulgaaria ja Rumeenia eeldatava ühinemisega seoses tekkivatele vajadustele.

Esialgsed eelarvestused sisaldavad töötasu iga-aastast kohandamist 2,4% ajavahemikuks jaanuar kuni juuni ja 2,1% juuli kuni detsember. Peatükis 11 ("ametnike ja ajutiste töötajate palgad") kohaldati standardvähendust[1] 2,5%–3%, välja arvatud nõukogu standardvähendust, mille määr on 7%. Nimetatud vähendust kohaldati kõikidele institutsioonidele, välja arvatud ombudsman ja Euroopa andmekaitseinspektor. Kui Euroopa andmekaitseinspektor välja arvata, ulatuvad kasvu taotlused nõukogu 3,6%-st Euroopa Kohtu 12,9%-ni. Eelarvesse kavandatud Euroopa Parlamendi esialgsed eelarvestused on 19,57% rubriigist V, mis mahub omakehtestatud ülemmäära (20%) sisse. Kui Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine lükkub edasi, vähendatakse üldist protsendimäära veelgi – rubriigi V 19,57%-lt 18,89%-ni. Nõukogu 2007. aasta assigneeringute 21,3 miljoni euro suurune kasv sisaldab 20 miljonit eurot laienemisest tulenevate vajaduste täitmiseks ja vaid 1,3 miljonit eurot üldiseks haldustegevuseks. Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, ombudsmani ja Euroopa andmekaitseinspektori registreeritud kasvud on rubriigi V keskmisest registreeritud määrast (5,49%) kõrgemad. 2007. aasta täiendavate rahaliste vahendite protsendimäärade kasv on sarnane 2006. aasta protsendimäärade kasvuga.

1. Ametikohtade loetelu (inimressursid/isikkoosseis)

1.1 Uued ametikohad (vabad ametikohad)

Kõik institutsioonid, välja arvatud ombudsman, taotlesid 2007. aastaks täiendavat personali. Neid taotlusi tuleb vaadelda 2006. aasta eelarvemenetluse käigus juba kokkulepitud täiendavate ametikohtade arvu kontekstis. Institutsioonid on 2007. aastaks kokku taotlenud 498 täiendavat töötajat. Nimetatud taotlus sisaldab 453 alalist ja 45 ajutist teenistujat. Väidetavalt on 63% täiendavast personalist vajalik laienemisest tulenevate uute kohustuste täitmiseks. Ülejäänud 37% vajatakse valdavalt uute ametikohtade täitmiseks ja uute projektide jaoks.

Euroopa Kohus ja Euroopa Kontrollikoda taotlevad kõige rohkem täiendavaid ametikohti. Euroopa Kohtu ja väiksemal määral Euroopa Kontrollikoja täiendavate ametikohtade taotluste põhjendusteks toodi laienemisega seotud vajadused. On asjakohane juhtida tähelepanu asjaolule, et 2005. aasta lõpus asutas Euroopa Kohus avaliku teenistuse kohtu, mis vajas täiendava personali töölevõtmist. Uue kohtu loomine oleks pidanud nimetatud valdkonnas töökoormust vähendama.

Tabel 2 annab ülevaate 2006. aastal ametis oleva personali ja 2007. aastaks nõutava täiendava personali jaotusest.

Tabel 2: isikkoosseis ja muudatused 2007. aastaks

Institutsioonid	Personal 2006. aastal			2007. aastaks taotletud ametikohad			Erinevus (2)/(1)	Laienemine EUR2
	Alalised	Ajutised	Kokku (1)	Alalised	Ajutised	Kokku (2)
Euroopa Parlament	4 883	918(a)	5 801	175	12	187	3,74%	113
Nõukogu	3 393	47	3 440	94	2	96	2,80%	37
Euroopa Kohus	1757	60	60	92	23	115(b)	8.93%	115
Euroopa Kontrollikoda	657	134	791	42	6	48(c)	7,31%	41(c)
Regioonide Komitee	425	34	459	13	1	14	3,05%	0
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee	674	30	704	32	1	33	4,92%	6
Ombudsman	13	44	57	0	0	0	-	0
Euroopa andmekaitseinspektor	24	0	24	5	0	5	20,83%	0
Kokku	10 069	1 267	11 336	453	45	498	4,39%	312

(a) Euroopa Parlament: 802 ajutist teenistujat töötab fraktsioonides.

(b) Euroopa Kohus on taotlenud kahte jurist-lingvisti ametikohta iiri keele kasutuselevõtuks.

(c) Euroopa Kontrollikoda on teatanud, et 2007. aastal on vaja viit ametikohta (2 AD6 ja 3 AST3) isegi juhul, kui laienemine lükkub edasi.

1.2 Laienemisega seotud ametikohad

2006. aastal loodi Rumeenia ja Bulgaaria ühinemisega seotud vajaduste rahuldamiseks 330 vaba töökohta. Need sisaldasid 22 täiendavat töökohta Euroopa Parlamendi fraktsioonides, 135 Euroopa Parlamendi administratsioonis, 97 nõukogus, 16 Euroopa Kohtus, 6 kontrollikojas, 24 Regioonide Komitees, 27 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees ja 3 ombudsmanis. Neid ametikohti täidavad praegu lepingulised töötajad. Nimetatud olukord jätkub, kuni antud lepingulised töötajad asendatakse konkursi korras tööle võetud kandidaatidega.

2007. aastaks on taotletud 312 täiendavat ametikohta laienemisest tulenevate vajaduste täitmiseks. Nimetatud uute ametikohtade esialgset eelarvestust tuleb täpsustada, eelkõige seetõttu, et uue ametikoha täitmiseks kulub tavaliselt kolm kuni kuus kuud. Seetõttu tuleks uute ametikohtade rahastamist arvestada kuue kuni üheksa kuu alusel. Seda praktikat peaksid oma eelarvenõuete ettevalmistamisel arvestama kõik institutsioonid.

1.3 Mitmekeelsus

Kirjalik ja suuline tõlge kujutavad endast institutsioonide jaoks märkimisväärseid kulusid. Mõnedele institutsioonidele, nagu Euroopa Parlament, osutavad keeleteenuseid alalised töötajad. Keelevaldkonna alaliste töötajate töötasu katvad kulud kantakse punkti 1200 ("palk"). Enamik institutsioone ostab antud liiki teenust allhanke korras. Allpool toodud tabelis 4 on esitatud allhanke korras pakutud teenuste kulud.  

Tabel 3: kirjaliku ja suulise tõlke allhanke esialgsed eelarvestused (eurodes)

Institutsioon	2006. aasta eelarve	2007. aasta eelarve	Erinevus %
Euroopa Parlament	52 921 825	62 562 250(a)	18,21%
Nõukogu	72 312 000	85 510 000	18,30%
Euroopa Kohus	12 750 500	13 263 900	4,03%
Euroopa Kontrollikoda	746 500	751 000	0,60%
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee	9 212 000	10 270 500	11,49%
Regioonide Komitee	4 226 000	4 000 197	-5,34%
Ombudsman	450 000	650 000	44,44%
Euroopa andmekaitseinspektor	112 491	775 350	589,26%

(a) 2 miljonit eurot on paigutatud reservi, oodates antud kulude üksikasjalikumat selgitust.

Kõik institutsioonid, välja arvatud Regioonide Komitee, on suurendanud institutsioonivälise kirjaliku ja suulise tõlke jaoks eraldatud summasid. Kirjaliku ja suulise tõlke allhanke kulude kasv on osaliselt tingitud makstava standardmäära suurenemisest (Euroopa Parlamendi puhul hinnatakse see suulise tõlke osas 907,50 eurost 937 euroni). Teenuste täiendav pakkumine rumeenia ja bulgaaria keeles aitab samuti kaasa nimetatud olulisele kasvule.

Keeleteenuste uute ametikohtadega seotud konkreetsete vajaduste täitmiseks suunatud assigneeringud hõlmavad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed: 2 AD ja 4 AST, Regioonide Komiteed: 3 AD ja 1 AST ning Euroopa Kontrollikoda: 6 AD ja 2 AST. Euroopa Kohtul on kaks konkreetset nõuet keelevaldkonna uute ametikohtade suhtes, millel on tegevuskuludele paratamatult oluline mõju. Esiteks on Euroopa Kohus kahe viimase aasta jooksul väljendanud vajadust lisaks kahele igas keeles praegu töötavale korrektorile kolmanda järele. See tähendab 19 uue ametikoha taotlemist ametlike keelte jaoks ning 6 ametikoha taotlemist kahe uue keele jaoks, mis teeb kokku 25 uut ametikohta (AST).

Vastavalt juhatuse 22. juuni 2005. aasta otsusele peaks Euroopa Parlament hakkama 2007. aastal iiri keelt kasutama ametliku töökeelena. Nimetatud otsuse finantsmõju hindamise töörühm peaks peatselt esitama aruande oma järeldustest. Lisaks taotleb Euroopa Kohus iiri keele kasutuselevõtuga seotud vajaduste rahuldamiseks kahte täiendavat jurist-lingvisti. Seevastu nõukogu otsustas täita iiri keele suulise tõlke vajaduse kaheksa ametikoha ümberpaigutamisega.

1.4 Kõrgendamised

Uued personalieeskirjad (muudetud personalieeskirjade artikkel 6 ning lisa XIII artiklid 6, 9 ja 10) näevad ette aastas teatud protsendi töötajate palgaastmete kohustusliku kõrgendamise. Taotletakse suurt arvu kõrgendamisi, arvestades asjaolu, et enamikul institutsioonidel ei ole kõik palgaastmed esindatud.

2007. aasta kõrgendamised võrreldes 2006. aasta kõrgendamistega on esitatud allpool tabelis 4.

Tabel 4: võrdlevad andmed töötajate palgaastmete kõrgendamise kohta 2006. ja 2007. aastal

Institutsioon	Personal 2006. aastal	Kõrgendamiste taotlused
		2006			2007
		AD	AST	Kokku	AD	AST	Kokku
Euroopa Parlament	5801	318	620	938	107	683	790
Nõukogu	3393	-	-	-	0	0	0
Euroopa Kohus	1757	26	25	51	78	33(a)	111
Euroopa Kontrollikoda	791	23	29	52	33	29	62
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee	671	0	2	2	0	2	2
Regioonide Komitee	459	14	33	47	29(b)	32	61
Ombudsman	13	0	0	0(c)	5	5	10
Euroopa andmekaitseinspektor	24	0	0	0(c)	0	0	0

(a) Esitatud on kaks taotlust palgaastmetelt AST3 ja AST1 palgaastmele AD7 üleviimiseks.

(b) Viis taotlust kõrgendamisteks on seotud fraktsioonidega.

(c) Ombudsman ja Euroopa andmekaitseinspektor on võrdlemisi uued asutused ning seetõttu nad 2006. aastal kõrgendamisi ei taotlenud.

Vastavalt eespool toodud tabelile ei ole kaks institutsiooni (nõukogu ja Euroopa andmekaitseinspektor) kõrgendamisi taotlenud. Samas on mõned institutsioonid esitanud konkreetseid taotlusi kõrgendamisteks, mis ei ole kooskõlas uute personalieeskirjadega.

Euroopa Kohus on taotlenud 10 kõrgendamist (6 ametikoha üleviimine palgaastmelt AD14 palgaastmele AD15 ja 4 ametikoha üleviimine palgaastmelt AD15 palgaastmele AD16) oma kõrgematele ametnikele. Nimetatud taotlust on põhjendatud sellega, et institutsiooni suuruse ja töökoormuse kasvu tõttu soovivad nad muuta teatud üksusi direktoraatideks. Soovitakse luua kaks täiendavat direktoraati, millest üks on personali ja finantsküsimuste peadirektoraadi ja teine infrastruktuuri peadirektoraadi alluvuses. Lisaks on tehtud ettepanek edutada kohtu protokolliülem direktoriks.

Kontrollikoda taotles viit erinevat kõrgendamist assistendi palgaastmel. Nimetatud taotluse põhjuseks on asjaolu, et institutsioon on jõudnud karjääri arenguga seotud ummikusse, kuna teatud hulk pensioniikka jõudvaid töötajaid on olnud oma palgaastmel mitmeid aastaid, ilma et nende palgaastmeid oleks kõrgendatud.

Regioonide Komitees ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees, mis asuvad samas hoones, on töötajaid kokku umbes 700. Ühise teenistuse direktor on palgatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee poolt. Regioonide Komitee on esitanud taotluse kõrgendada ühe nende kõrgema ametniku palgaastet astmelt AD14 astmele AD15. Uue direktori põhivastutus saaks olema ühisteenistuse praeguse direktoriga paralleelselt töötamine ja temaga töökoormuse jagamine.

2. Hooneid käsitlev poliitika

Täiendavaid hooneid ja kontoriruume käsitlevast poliitikast on saamas iga institutsiooni jaoks kulukas probleem. Kasv antud eelarverea punktis tuleneb laienemisest ja kontoriruumide hinnatõusust. Kontoriruumide 2006. ja 2007. aasta rendikulud on kokku võetud allpool tabelis 5.

Tabel 5: hoonete ja kontoriruumide kulude esialgsed eelarvestused

Institutsioonid	2006. aasta eelarve(a)	2007. aasta eelarve(a)	Erinevus
Euroopa Parlament	80 714 663	65 087 800	-22,74%
Nõukogu	60 118 000	52 876 000	-12,00%
Euroopa Kohus	20 243 000	22 175 000	9,54%
Euroopa Kontrollikoda	3 603 000	5 055 000	40,30%
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee	10 322 473	13 464 625	30,40%
Regioonide Komitee	6 840 000	8 262 510	20,80%
Ombudsman	385 000	420 000	9,09%
Euroopa andmekaitseinspektor	332 489	408 115	22,75%
Kokku	182 558 625	167 749 050

(a) Arvesse on võetud artiklile 200 ("Rent ja iga-aastased rendimaksed") eraldatud summat

Kõik institutsioonid kurdavad kitsaste kontoriruumide üle ja enamik neist on soetamas täiendavaid ruume olemasoleva kinnisvara arendamise või uute hoonete omandamise teel. Kontoriruumide suurenemine mitmekordistab paratamatult kulusid, nagu renoveerimine, hooldamine, energiatarbimine, kindlustus, turvalisus ja muud kulud. Sellest hoolimata on 2007. aasta esialgses eelarvestuses esitatud 2006. aastaga võrreldes väiksem vajadus.

Euroopa Parlamendi puhul on vähenemine artikli 200 osas tingitud WIC ja SDM hoonete iga-aastase rendisumma (10 000 000 eurot) puudumisest, kui nimetatud hooned ostetakse.

2006. aasta lõpus peaks nõukogu peasekretariaat kolima oma uude LEX hoonesse. Hoone vajab renoveerimist summas 15 200 000 eurot. Sellegipoolest säästab nõukogu oma hinnangul nimetatud ostu tõttu rendikulust kokku 12%. Nõukogu peab Belgia riigiga läbirääkimisi uue ehitusprojekti üle, mille nimi on Résidence Palace.

Euroopa Kohtu üldine 9,54% kasv tuleneb kahe eelarverea kasvust:      punkti 2000 ("Rent") 3,68% kasv iga-aastaste lepinguliste indeksite erinevate suurenemiste tulemusena ja punkti 2001 ("Kapitalirendikulud") 17,65% kasv kohtu uue peahoone Nouveau Palais ettemaksete rahastamiseks.

Kontrollikoda kavatseb 2007. aastal rentida täiendava hoone K7 maksimaalselt 1 280 000 euro eest aastas, oodates oma hoone teise laienduse K3 valmimist (kavandatud 2012. aastaks). Nimetatud täiendavad kontoriruumid, mis täidavad laienemisega seotud vajadusi, toovad kaasa 240 000 euro suuruse lisakulu sisseseadmiskulude katmiseks.

Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kavatsevad kasutusele võtta kaks uut hoonet: Remorqueur, mida hakatakse kasutama selle aasta lõpust ja Van Maerlant, mida üüritakse komisjonile ning mille Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtavad kasutusele 2007. aasta keskel. Täiendavate ruumide vajadus on tingitud laienemisprotsessist. Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee katavad nimetatud täiendavast rendikulust vastavalt 40% ja 60%, põhinedes jaotusel, mis arvestab töötajate arvu vastavates hoonetes. Sellest tulenevalt taotles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 1 600 000 euro suurust assigneeringut oma osa katmiseks Van Maerlandi hoone rendist ning Regioonide Komitee taotles samaks otstarbeks 1 110 760 eurot. Hoone renoveerimiseks on vaja täiendavat 2 000 000 eurot, mida rahastab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee.

Ombudsman sõlmis Euroopa Parlamendiga 2006. aastal kokkuleppe täiendavate 140m2 suuruste kontoripindade rentimiseks Brüsselis. See selgitab ombudsmani punkti 200 kasvu 9,09% võrra. Euroopa andmekaitseinspektor sõlmis Euroopa Parlamendiga lepingu lisakorruse (7. korrus) rentimiseks Montoyer 63 hoones.

3. Eriprojektid

3.1 Euroopa Parlament

3.1.1 Infoprojektid

Euroopa Parlamendi muud olulised kulud on seotud kolme järgmise info- ja kommunikatsiooniprojektiga: WebTV, D4/D5 audiovisuaalvarustus ja uus külastajate keskus. Nimetatud projektide rahastamiseks on peatükki 104 ("Informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitika reserv") eraldatud 25 000 000 eurot. Euroopa Parlamendi 2007. eelarveaasta tulude ja kulude esialgset eelarvestust käsitlevas raportis palus raportöör üksikasjalikumat teavet nimetatud kolme projekti kulutuste ja projektide elluviimise ajakava kohta. Seetõttu esitas informatsiooni peadirektoraat 14. juunil 2006 COBU liikmetele projektide kohta ettekande.

3.1.2 Laienemine

Rumeenia ja Bulgaaria ühinemisega seotud täiendavad kulud hinnatakse 48 000 000 eurole. See katab uute liikmetega (35 rumeenlast ja 18 bulgaarlast), kogu täiendava personaliga (226 alalist ja 22 ajutist ametikohta fraktsioonides), suulise tõlke ja konverentsitehnikutega, seadmete ja mööbliga seotud kulud, tegevuskulud, informatsiooniga ning fraktsioonide ja parteide rahastamisega seotud kulud.

3.2 Nõukogu

Sarnaselt varasematele aastatele ei ole nõukogu oma esialgset eelarvestust komisjonile esitanud. Pärast administratsiooni ettepanekute läbivaatamist hääletab nõukogu eelarve esimesel lugemisel assigneeringute suuruse üle.

3.2.1 Infotehnoloogia ja telekommunikatsioon

Nõukogu kavatseb suurendada infotehnoloogia eelarvet 9%: 27 900 000 eurolt 2006. aastal 30 400 000 euroni 2007. aastal. Nimetatud eelarvekasv katab alaliste IT spetsialistide töölevõtmise ning infotehnoloogia korralduse ajakohastamisega ja moderniseerimisega seotud kulud.

3.2.2 Muud kulud

Jaotis 3 näitab 17% langust, täpsemalt assigneeringute vähenemist (59 400 000 eurolt 49 200 000 eurole), mis tuleneb UNESCO raames arendatava SESAME projekti (turvaline automaatne sõnumiside süsteem Euroopas) edusammudest.

3.3 Euroopa Kohus

3.3.1 Infotehnoloogia ja telekommunikatsioon

Vastavalt Euroopa Kohtu näitajatele toimus 2007. aasta eelarves assigneeringute osas infotehnoloogiat ja telekommunikatsiooni käsitlevates punktides järsk suurenemine. Olulisemad suurenemised puudutavad punkti 2100 ("Seadmete ja tarkvara ostmine, nendega seotud tööd ning nende hooldamine ja korrashoid"). Seetõttu on vaja täiendavat 1 742 000 euro suurust summat (2006. aastaga võrreldes +57,64%). See jaguneb 1 482 000 euroks, mis eraldatakse uuele peahoonele riistvara ja seadmete soetamiseks ning 260 000 euroks Rumeenia ja Bulgaaria ühinemisega seotud vajaduste täitmiseks. Punkti 2102 ("Tarkvarasüsteemide töö, arendamise ja hooldamisega seotud välisteenused") eraldati täiendav 1 044 000 euro suurune summa (+16,83%). Samuti on vaja punkti 2103 ("Telekommunikatsioon") täiendavat 104 000 euro suurust summat (+10,14%). Lisaks soovib Euroopa Kohus viia läbi uusi uurimusi ja rakendada uusi raamatupidamissüsteemi väljavahetamisega seotud projekte, mille maksumus on 1 071 000 eurot.

3.4 Euroopa Kontrollikoda

3.4.1 Infotehnoloogia ja telekommunikatsioon

Kontrollikoda viimastel aastatel infotehnoloogia rakendamisel teinud läbi taandarengu. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni nõuetekohane arendamine on 2007. aasta üks peamisi prioriteete. Punkti 21 ("Seadmete ja tarkvara soetamine, korrashoid ning hooldus") eraldatakse täiendav 1 647 000 eurot (st 2006. aastaga võrreldes +29,72% ), tähistades suurimaid investeeringuid riistvarasse ja suurimat riistvara ajakohastamist. Viie esmatähtsa projekti eesmärk on ajakohastada ja moderniseerida kontrollikoja infotehnoloogia teenust ja seadmeid. Need on 2003. aastal alustatud protsessi edendamine, teabe salvestamise ja väljavõtete tegemise (intranet ja riistvara andmete salvestamiseks) täiustamine, turvalisuse tõhustamine (avariitaastekeskus, täistööajaga IT turvalisuse eest vastutav ametnik), parem audititugi (eelkõige lähetuses olevaile audiitoreile juurdepääsu võimaldamine intranetile) ja haldav arvutisüsteem. Alates 2008. aastast keskendutakse tarkvara kaasajastamisele, näiteks lähetuses olevatele audiitoritele auditivahenditele ja andmefailidele kaugjuurdepääsu võimaldamine.

3.4.2 Väljaõpe

Kontrollikojal on paremaid tingimusi pakkuva erasektori konkurentsi tõttu raske tööle võtta suure töökogemusega audiitoreid. Lisaks muudab geograafiline asukoht Luxembourg kontrollikoja pakkumise vähem atraktiivseks. Nimetatud probleemide ületamiseks on kontrollikoda töötanud välja koolitusprogrammi nooremaudiitorite pädevuse tõstmiseks, keda on lihtsam tööle võtta. Nimetatud koolitusprogrammi rahastamiseks on kontrollikoda suurendanud oma assigneeringut punktis 1612 ("Erialane täiendõpe") täiendava 100 000 euro (+14,28%) võrra.

3.5 Ombudsman

Ombudsmanil on vaid üks uute projektidega seotud suur erakorraline kulu. See on kord kahe aasta tagant toimuva riiklike ombudsmanide seminari korraldamine, mille jaoks on taotletud 150 000 euro eraldamist punkti 303. Nimetatud punkti eraldatud summa on 2006. aastaga võrreldes kasvanud 172,73%. Seminari korraldavad liikmesriigid rotatsiooni korras iga kahe aasta tagant. Sel aastal on Euroopa ombudsmani kord üritust korraldada. Viimati korraldas Euroopa ombudsman nimetatud ürituse 1996. aastal.

4. Märkused ja järeldused   

4.1 Märkused

1. Teabe puudumine institutsioonide tõhususe ja mõjususe kohta: kuigi institutsioonide panus oma töö elluviimisel on selgelt nähtav assigneeringute kaudu, oleks vaja rohkem teavet vahendite eduka kasutamise kohta. Institutsioon peab põhjendama ressursside kasutamist, edastades teavet püstitatud eesmärkide (võimaluse korral kvantitatiivselt) ja nende tõhusa elluviimise kohta. Väga vähe on näitajaid, mille põhjal on võimalik määratleda, kas täiendavad rahalised vahendid muudavad institutsioone tõhusamaks ja mõjusamaks või avaldavad vastupidist mõju.

2. Töölevõtmine ja edutamine: täiendava personali nõuet põhjendati valdavalt Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega. Mõnedel juhtudel ei ole edastatud teavet selle kohta, kas need täiendavad ametikohad vastavad uutele vajadustele. Puudujääke esines ka töölevõtmisel, kuna töökirjeldused ei vastanud alati ametijuhenditele. Konkreetsetel juhtudel taotlesid Regioonide Komitee ja Euroopa andmekaitseinspektor kõrgema palgaastme töötajaid, kui personalieeskirjades soovitatakse. Nimetatud lähenemine (kuigi see võib mõnikord olla osaliselt õigustatud) võib ohustada samas institutsioonis või erinevates institutsioonides töötava personali vahelist võrdsust. Selline tegevus võib ohustada töölevõtmise suhtes praegu kehtivaid standardeid. Nimetatud tegevuse tõttu võivad samal või erineval palgaastmel olevad teised töötajad hakata taotlema edutamist, mis võib viia eeskirjade eiramiseni.

Raportööri arvates peaksid institutsioonid ühtlustama oma töölevõtmispoliitikat ja tagama piisava teabe nõutavate ametikohade osas, et eelarvepädevatel asutustel oleks rahuldava teabe põhjal võimalik teha asjakohaseid otsuseid.

Institutsioonid peavad tagama, et nõutavad inimressursid on vastavuses institutsiooni tegevusest tulenevate vajaduste ja finantsolukorraga. Institutsioonid peaksid põhjalikult ja tõsiselt uurima võimalust lepinguliste töötajate kasutamise asemel olemasolevaid töötajaid ümber paigutada.

Tundub, et institutsioonid ei suuda leida tööturult teatud kutseoskusi, eelkõige raamatupidajaid ning infotehnoloogia ja kommunikatsiooni valdkonna töötajaid. Ajutise personali (ajutised teenistujad või lepingulised töötajad) töölevõtmise ja teatud teenuste osas allhanke kasvutendents võib institutsioonide tegevust järjepidevuse ja stabiilsuse puudumise tõttu nõrgestada. Raportöör tunnistab siiski, et ajutise personali töölevõtmine võib teatud tingimustel osutuda majanduslikult ja logistiliselt kasulikuks. Ajutist personali võetakse üldjuhul tööle vähem oluliste ülesannete täitmiseks.

Obudsmanis on kõige rohkem ajutisi töötajaid (57 töötajast 44 ajutist töötajat). Tuleb meelde tuletada, et ombudsmani loomise ajal otsustati, et peale halduspersonali peaks kogu ülejäänud personali võtma tööle ajutiste teenistujatena. See tuleneb ombudsmani vajadusest kohandada oma personali profiili vastavalt oma töö ja prioriteetide olemusele.

On soovitatav uurida institutsioonides kasutusel olevat poliitikat allhanke või ajutiste teenistujate ja lepinguliste teenistujate osas. Tuleks hinnata töölevõtmise (alaline võrrelduna ajutisega) alternatiive, võttes arvesse nõutavate oskuste olemasolu tööturul ning selgitada välja, kuidas neid kõige edukamalt leida.

Täiendusteks ja palgaastmete muutmiseks toodud põhjendused ja ühe juhtumi nõuetele mittevastavus tekitavad mulje, et institutsioonide tegelikud vajadused ei peegeldu personali palgaastme sedalaadi korrigeerimisel. On tõsi, et institutsioonid peavad järgima poliitikat, mis käsitleb personali järgmisele astmele kohustuslikku edutamist iga kahe aasta tagant. Siiski tekib küsimus, kas antud praktika ei avalda negatiivset mõju institutsioonide tõhususele.

3. Kinnisvara soetamine: raportöör väidab, et hoonete soetamist käsitlev poliitika on aastate jooksul andnud väga positiivseid tulemusi, tagades institutsioonidele tugeva varabaasi ja aidates säästa vahendeid, mida võib suunata muudele projektidele. Kahjuks võib juhtuda, et mõned institutsioonid hakkavad kasutama poliitikat "soetamine soetamise pärast" ja ei vasta kohese või keskmise tähtajaga perioodi tõelistele vajadustele. Asjaolu, et ehituspoliitika kasutab 1/6 eelarverubriigist 5 (peaaegu 1 miljard eurot, kui arvestada komisjoni), näitab selgelt, et nimetatud poliitika ja selle elluviimine tuleks uuesti läbi vaadata, võttes arvesse näitajaid, nagu kontoriruumide suurust töötaja kohta. Antud olukorda saaks kontrollida, küsides igalt institutsioonilt, mil määral kontoriruumide suurus töötaja kohta on aja jooksul muutunud, eelkõige enne ja pärast laienemist.

Eelarvepädevad asutused peavad järgmistel aastatel arvestama rasket finantsolukorda ja kasvavaid hoonete hooldus- ja renoveerimiskulusid. Samal ajal tuleb aastakava asemel rakendada kinnisvarainvesteeringute mitmeaastase kava poliitikat. Lisaks tuleks jätkata kiirendatud maksmise poliitikat ja tuleks standardida ostusüsteemi, et iga ostuga kaasneks läbipaistev, üksikasjalik ja vastutustundlik menetlus.

4.2 Soovitused

Ülaltoodud märkuste arvesse võtmiseks tuleks silmas pidada järgmist:

a) üksikasjalikumate aastaaruannete esitamine oma tegevuse kohta. Need peaksid hõlmama põhiliste ülesannete tulemuslikkuse näitajaid ja nende näitajate edukuse määra. Nimetatud aruanded peaksid soovitatavalt sisaldama tõhususe indekseid, et hinnata kulusid. Eesmärkide edukat saavutamist või selle nurjumist tuleb täpselt selgitada. Nimetatud aruandeid võib kasutada täiendavate vahendite õigustamiseks, võimaldades Euroopa Parlamendil võtta ratsionaalsem otsus vahendite eraldamisel;

b) võib osutuda vajalikuks vaadata uuesti läbi personaliga seotud poliitika, eelkõige allhange, kõrgendamine ja töölevõtmine. Tuleb kehtestada ajutise personali (ajutised teenistujad või lepingulised töötajad) vastuvõetav määr, tegeldes samal ajal probleemiga, mis käsitleb suutmatust leida tööturult piisavat arvu kutseoskusi. Tuleb leida viise, kuidas teha kindlaks, et igale palgaastmele töölevõetud personali arv peegeldab institutsiooni tegelikke vajadusi, motiveerides samal ajal töötajaid;

c) koostöö institutsioonide vahel teatud valdkondades loob sünergia ja annab panuse parema finantsolukorra tekkele. Samuti võib koostöö aidata kodanikel mõista oma õigusi ELis;

d) kinnisvara soetamise tavapärane poliitika ja menetlused, hõlmates kogu protsessi uue kinnisvara ostmise taotlusest pakkumiste ja otsuse langetamiseni. Uute kontoriruumide taotlustega peavad kaasnema aruanded, milles muu hulgas viidatakse ruumide suurusele töötaja kohta enne ja pärast kinnisvara soetamist.

Raportöör on oma eelmistes raportites maininud, et 2007 peaks olema kulude konsolideerimise aasta. Institutsioonide eelarve peaks kajastama tegelikke eelarvevajadusi, kohaldades tegevuspõhist eelarvestamist. Selle tulemuseks oleksid ratsionaalsemad ja analüütilisemad esialgsed eelarvestused. Vajadus selge ja täpse esialgse eelarvestuse järele on oluline eelkõige jätkuva laienemise kontekstis, mis nõuab rohkem investeeringuid ja suuremaid rahalisi piiranguid. Iga institutsioon peab olema kooskõlas eelarvelise ranguse ja kodanike raha vastutustundliku kasutamise põhimõttega.

Raportöör kordab asjaolu, et institutsioonid peaksid omaks võtma operatiivsema lähenemisviisi eelarvele, mis võimaldaks neil kriitiliselt ja objektiivselt uurida ja hinnata, mida tuleks teha järgmistel aastatel. Projektide parem juhtimine, eesmärgistatud meetmete rakendamine ja vajadus eelarve koostamise mitmeaastase lähenemisviisi järele on esmatähtsad tootlikkuse tõelise kasvu saavutamisel. Institutsioonid peavad tagama, et maksumaksja poolt rahastatav poliitika annab nende igapäevaellu tõelise lisaväärtuse.2007. aasta eelarveprojekti muude jagude esitlemine

2007. aasta esialgse eelarveprojekti esimesel lugemisel nõukogus tehti kärpeid kõikide institutsioonide eelarvetes, sh nõukogu enda eelarves, kuid džentelmenikokkulepe kohaselt oli erandiks parlamendi eelarve. Kärped olid peamiselt:

a.  teatud kulude, näiteks infotehnoloogiakulude suunatud vähendamine 2% võrra;

b.  1,5%–2,0% vähendamised tootlikkuse tõstmise ja 1,7%–2,5% vähendamised institutsioonidevahelise koostöö osas;

c.  praeguse vabade ametikohtade määra kasutamine, et arvutada kindla suurusega standardvähenduse määra, mis on 1,8%–7%.

Nõukogu kiitis heaks kõik Rumeenia ja Bulgaaria ELiga ühinemise ja iiri keele ametliku keelena kasutamisega seotud uute ametikohtade taotlused, samuti kõik uutest personalieeskirjadest tingitud kõrgendamistaotlused.

Nõukogu esimese lugemise lõpptulemus on kokku võetud tabelis 1 "Halduskulud", mis näitab, et varu on suurenenud parandatud esialgse eelarveprojekti 160,8 miljonilt eurolt eelarveprojektis 285,2 miljoni euroni – peaaegu 125 miljonit euro võrra.

TABEL 1 – KOKKUVÕTLIK TABEL HALDUSKULUDE KOHTA (eurot)
	Eelarve 2006	Parandatud esialgne eelarveprojekt 2007	% 2007/2006	Eelarveprojekt 2007	% 2007/2006
I jagu — Euroopa Parlament	1 321 600 000	1 377 700 000	4,24	1 377 700 000	4,24
II jagu – nõukogu	591 752 953	613 057 000	3,60	593 528 212	+0,30
III jagu – komisjon
Komisjon	2 846 441 769	2 998 938 000	5,36	2 926 328 201	2,81
OPOCE	80 855 000	80 025 000	-1,03	80 025 000	-1,03
OLAF	50 161 000	52 042 000	3,75	50 830 393	1,33
EPSO	25 154 000	25 345 000	0,76	24 917 382	-0,94
PMO	30 929 000	32 692 000	5,70	32 137 069	3,91
OIB	55 464 000	57 624 000	3,89	56 347 053	1,59
OIL	23 075 000	23 671 000	2,58	23 128 639	0,23
Euroopa koolid	127 124 156	129 666 156	2,00	129 666 156	2,00
Pensionid	904 818 000	959 630 000	6,06	959 630 000	6,06
III jagu kokku	4 144 021 925	4 359 633 156	5,20	4 283 009 893	3,35
IV jagu – Euroopa Kohus	250 338 602	282 694 000	12,92	267 585 990	6,89
V jagu – kontrollikoda	113 196 491	122 451 000	8,18	117 500 271	3,80
VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee	107 984 805	115 961 121	7,39	111 165 227	2,95
VII jagu – Regioonide Komitee	63 362 670	69 416 197	9,55	66 520 009	4,98
VIII-A jagu – Euroopa ombudsman	7 682 538	8 252 800	7,42	8 003 447	4,18
VIII-B jagu – Euroopa andmekaitseinspektor1	3 583 833	5 080 699	41,77	4 796 880	33,85
Teised institutsioonid kokku	2 459 501 892	2 594 612 817		2 546 800 036
Rubriik 5 kokku	6 603 523 817	6 954 245 973	5,31	6 829 809 929	3,43
Finantsraamistik		7 115 000 000
Varu		160 754 027		285 190 071
1        Võttes arvesse paranduseelarve nr 3/2006 esialgset projekti on eelarveprojekti kasv 2006. aastaga võrreldes 15,91%.

1. Võtmata arvesse komisjoni eelarvesse tehtud kärpeid, mida käsitleb James Elles töödokumendis nr 11 III jao (komisjon) kohta, vähendab nõukogu eelarveprojekt "muude jagude" kulusid esialgse eelarveprojekti 2,594 miljardilt eurolt 2,546 miljardi euroni ehk 2% võrra.

2. Kooskõlas nõukogu ja parlamendi vahel sõlmitud džentelmenikokkuleppega ei muutnud nõukogu parlamendi eelarvestust, mis on 1,377 miljardit eurot ehk 4,24% rohkem kui 2006. aasta eelarves.

3. Nõukogu kiitis heaks kõik laienemise ja iiri keelele ametliku keele staatuse andmisega seotud ametikohad. Teiselt poolt kiideti heaks vaid piiratud hulk uute projektidega seotud ametikohti. Teiste institutsioonide, v. a. komisjoni ja parlamendi taotletud 352 uuest ametikohast kiitis nõukogu heaks 251 ametikohta.

4. 14. juuli lepituskoosolekul tegi nõukogu parlamendile ettepaneku jõuda kokkuleppele tootlikkuse kasvu ja täitmata ametikohtade täitmise küsimustes. Kuid kokkuleppele ei jõutud, sest parlamendi delegatsioon oli seisukohal, et selles etapis on veel vara kogupaketis kokku leppida, ning otsustas nõukogu pakutud ühisdeklaratsiooni veel mitte heaks kiita.

Nõukogu (II jagu)

	Esialgne eelarveprojekt 2007	Eelarveprojekt 2007
1. Kogueelarve	613,1 miljonit eurot	593,5 miljonit eurot
Kogukasv protsentides	3,60%	0,3%
Kokku taotletud uusi ametikohti	96	57
Vähenduse määr	7%	7%
Institutsioonidevahelise koostöö määr		1,7%
2. Laienemisega mitte seotud ametikohad
Taotletud ametikohad	kokku 59	heaks kiidetud 20 tagasi lükatud 39
Ametikohtade üleviimine	kokku 13	heaks kiidetud 13
Kõrgendamised	ei taotletud
3. Laienemisega seotud vajadused
Uued ametikohad	kokku 37	heaks kiidetud 37

5. Eelarveprojektis on nõukogu piiranud oma eelarve 593,5 miljonile eurole, mis tähendab ainult 0,3% kasvu. See on väiksem kasv kui kõikidel teistel institutsioonidel 2007. aastaks. Juhul kui Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine edasi lükatakse, jääb nõukogu eelarve väiksemaks kui 2006. aastal.

6. Nõukogu esialgses eelarveprojektis 2007 sätestati 59 laienemisega mitte seotud uut ametikohta. Nõukogu otsustas tagasi lükata 39 taotletud uut ametikohta ja heaks kiita 20 uut konkreetsete projektidega seotud ametikohta (3 AD12, 3 AD7, 4 AD5 and 10 AST3). Vähenduse määra, mis on institutsioonide hulgas suurim, ei muudetud ja see on 7% nagu ka esialgses eelarveprojektis.

Euroopa Kohus (IV jagu)

	Esialgne eelarveprojekt 2007	Eelarveprojekt 2007
1. Kogueelarve	282,7 miljonit eurot	267,6 miljonit eurot
Kogukasv protsentides	12,92%	6,89%
Kokku taotletud uusi ametikohti	154	125
Vähenduse määr	3%	4,5%
Institutsioonidevahelise koostöö määr		2,2%
2. Laienemisega mitte seotud ametikohad
Taotletud ametikohad	kokku 39	heaks kiidetud 8 seoses iiri keelega heaks kiidetud 2 AD7 tagasi lükatud 29
Ametikohtade üleviimine
Ametikohtade kaotamine	5 ametikohta	heaks kiidetud 5 D*2 (T) ametikoha kaotamine
Kõrgendamised	111 kõrgendamist 41 madaldamist	heaks kiidetud 111 kõrgendamist heaks kiidetud 41 madaldamist
3. Laienemisega seotud vajadused
Uued ametikohad	kokku 115	heaks kiidetud 115

7. Euroopa Kohtu esialgne eelarveprojekt tähendas suurt 12,9% kasvu. Nõukogu otsustas kärpida esialgset eelarveprojekti 15,11 miljoni euro võrra, jättes eelarveprojekti summa 267,6 miljonit, mis tähendab 6,89% kasvu võrreldes 2006. aastaga. Euroopa Kohtu eelarve 6,89% kasv on kõikide institutsioonide hulgas suuruselt teine Euroopa andmekaitseinspektori eelarve kasvu järel.

8. Esialgses eelarveprojektis taotles Euroopa Kohus 41 ametikoha madaldamist ja 111 kõrgendamist, sh 12 institutsiooni ümberkorraldamisega seotud kõrgendamist – viimast taotlust põhjendati asjaoluga, et kohus tahab teatud üksused direktoraatideks muuta. See konkreetne taotlus väärib täiendavat uurimist. Komisjon kiitis heaks kõik sellesisulised ettepanekud. Laienemisega seotud vajaduste osas kiitis komisjon heaks kõik 115 taotletud uut ametikohta. Euroopa Kohus esitas taotluse ka 39 laienemisega mitte seotud uue ametikoha jaoks. Nõukogu kiitis neist heaks ainult 10.

9. Artikli 210 ("Seadmed, kasutuskulud ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud teenused") alusel taotletud assigneeringuid vähendati 4,31 miljoni euro võrra. Lisaks sellele kärbiti artikli 120 ("Töötasud ja muud õigused") assigneeringuid 4,36 miljoni euro võrra.

10. Hoonete, vee, gaasi, elektri, kütte ja mööbliga seotud punktidesse kirjendatud assigneeringuid vähendati 2,82 miljoni euro võrra. Muud kärped tegi nõukogu personaliga seotud punktides, eelkõige järgmistes: punkt 1204 ("Teenistusse asumise, üleviimise ja teenistuse lõppemisega seotud õigused") 279 000 eurot, punkt 1612 ("Erialane täiendõpe") 121 000 eurot ja punkt 1406 ("Muud tugiteenused (suulise/kirjaliku tõlke teenus)") 1,23 miljonit eurot.

11. Nõukogu otsustas vähendada kulusid ka väljaannete ja teabe peatükis 27, täpsemalt punktis 2730 ("Dokumenteerimis- ja raamatukogukulud"), punktis 2740 ("Euroopa Liidu Teataja") ja punktis 2741 ("Üldväljaanded") 450 000 euro võrra.

Kontrollikoda (V jagu)

	Esialgne eelarveprojekt 2007	Eelarveprojekt 2007
1. Kogueelarve	122,5 miljonit eurot	117,5 miljonit eurot
Kasv protsentides	8,18%	3,8%
Kokku taotletud uusi ametikohti	50	44
Vähenduse määr	2,5%	4,5%
Institutsioonidevahelise koostöö määr		2,5%
2. Laienemisega mitte seotud ametikohad
Taotletud ametikohad	kokku 9	heaks kiidetud 3 tagasi lükatud 6
Kõrgendamised	kokku 62	heaks kiidetud 62 kõrgendamist
Ametikohtade kaotamine	kokku 2	heaks kiidetud 2 ametikoha kaotamine
3. Laienemisega seotud vajadused
Uued ametikohad	kokku 41	heaks kiidetud 41

12.  Nõukogu kiitis esimesel lugemisel heaks 4,3 miljoni euro suuruse kasvu (3,8%), mis annab kogueelarveks 117,5 miljonit eurot. Seda on 4,95 miljonit eurot vähem kui kontrollikoda esialgses eelarveprojektis taotles.

13. Tuleb märkida, et kontrollikoda taotles esialgses eelarveprojektis 9 uut ametikohta laienemisega mitte seotud tegevuseks. Nõukogu kiitis heaks 3 ametikohta (3 AD6) ja lükkas tagasi 6 uut ametikohta.

14. Kõige rohkem – 4,08 miljoni euro võrra – vähendas nõukogu kontrollikoja eelarves punkti 1200 ("Töötasu ja hüvitised") assigneeringuid. Nõukogu vähendas 792 000 euro võrra ka punkti 2100 ("Seadmete ja tarkvara soetamine, korrashoid ning hooldus") assigneeringuid. Kontrollikoda taotles seda punkti prioriteedina, et ajakohastada ja moderniseerida oma IT-teenistus ja seadmed.

15. Lisaks kärbiti kokku 172 729 euro võrra punkti 1204 ("Õigused seoses teenistusse asumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega"), artikli 129 ("Määratlemata otstarbega assigneering") ja punkti 2542 ("Nõupidamised, kongressid ja konverentsid") assigneeringuid.

Majandus- ja Sotsiaalkomitee (VI jagu)

	Esialgne eelarveprojekt 2007	Eelarveprojekt 2007
1. Kogueelarve	115,9 miljonit eurot	111,2 miljonit eurot
Kogukasv protsentides	7,39%	2,95%
Kokku taotletud uusi ametikohti	33	19
Vähenduse määr	3,1%	4%
Institutsioonidevahelise koostöö määr		2,3%
2. Laienemisega mitte seotud ametikohad
Taotletud ametikohad	kokku 27	heaks kiidetud 13 tagasi lükatud 14
Ametikohtade üleviimine	kokku 2	tagasi lükatud 2 ametikoha üleviimine ajutisest alaliseks
Kõrgendamised	kokku 2	heaks kiidetud 2 kõrgendamist
3. Laienemisega seotud vajadused
Uued ametikohad	kokku 6	heaks kiidetud 6

18.  Majandus- ja Sotsiaalkomitee taotles kogueelarveks 115,96 miljonit eurot, mis tähendab 2006. aasta 108 miljonilise eelarvega võrreldes 7,39% kasvu. Nõukogu nõustus assigneeringuga 111,16 miljonit eurot, kärpides kasvu 2006. aasta eelarvega võrreldes 2,95%-le ja vähendades esialgse eelarveprojekti summat 4,12% võrra (4,8 miljonit eurot).

19.  Personalitaotluste puhul lükati tagasi rohkem kui 50% laienemisega mitte seotud uutest ametikohtadest, mis tõi kaasa kokku 1 350 676 euro suuruse vähendamise järgmistes punktides: punkt 1200 ("Töötasud ja hüvitised"), punkt 1400 ("Muud teenistujad"), punkt 1202 ("Tasustatud ületunnitöö"), artikkel 162 ("Lähetused") ja punkt 1630 ("Sotsiaalhoolekanne").

20.  Kokku 2,4 miljoni euro võrra vähendati ka hoonete ja muude nendega seotud punktide assigneeringuid, eelkõige järgmistes artiklites: artikkel 200 ("Hooned"), artikkel 202 ("Muud hoonetega seotud kulud"), artikkel 212 ("Vallasvara") ja artikkel 214 ("Tehniline varustus ja sisseseade").

21.  Vähendati ka infotehnoloogia ja kommunikatsiooni/teabe assigneeringuid. Artikli 210 ("Seadmed, kasutamiskulud ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud teenused") assigneeringuid vähendati 542 250 euro võrra. 150 000 euro võrra kärbiti artikli 260 assigneeringuid ("Teabevahetus, teave ja väljaanded"). Lisaks sellele vähendati punkti 2548 ("Tõlgid"), artikli 230 ("Kirja- ja kontoritarbed ning mitmesugused tarbekaubad") ja artikli 238 ("Muud halduskulud") assigneeringuid vastavalt 300 000, 30 000 ja 8698 euro võrra.

22.  Personali osas kiideti heaks 6 uue ametikoha loomine seoses Rumeenia ja Bulgaaria ühinemisega ning 11 uue ametikoha loomine seoses 2004. aasta laienemisega.

Regioonide Komitee (VII jagu)

	Esialgne eelarveprojekt 2007	Eelarveprojekt 2007
1. Kogueelarve	69,4 miljonit eurot	66,5 miljonit eurot
Kogukasv protsentides	9,55%	4,98%
Kokku taotletud uusi ametikohti	14	3
Vähenduse määr	3%	5%
Institutsioonidevahelise koostöö määr		2,5%
2. Laienemisega mitte seotud ametikohad
Taotletud ametikohad	kokku 14	heaks kiidetud 3 tagasi lükatud 11
Kõrgendamised	kokku 61	heaks kiidetud 61 kõrgendamist
3. Laienemisega seotud vajadused
Uued ametikohad	ei taotletud	-

23.  Regioonide Komitee esialgse eelarveprojekti kogusummat vähendati 2,9 miljoni euro võrra (69,4 miljonilt eurolt 66,5 miljonile eurole). Sellest vähendusest hoolimata on Regioonide Komitee eelarveprojekt 2006. aasta eelarvega võrreldes siiski 4,98% kasvanud. See on suuruselt kolmas kasv eelarveprojekti "muudes jagudes".

24.  Personali ja sellega seotud punktide assigneeringuid vähendas nõukogu 1,1 miljoni euro võrra: punkti 1200 ("Töötasud ja hüvitised") 861 239 euro, punkti 1204 ("Õigused seoses teenistusse asumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega") 173 177 euro ja punkti 1610 ("Mitmesugused värbamiskulud") 50 000 euro võrra.

25.  Nõukogu vähendas punkti 2602 ("Üldised väljaanded") assigneeringuid 180 000 euro võrra, punkti 1420 ("Täiendavad tõlketeenused") assigneeringuid 250 000 euro võrra ja punkti 1402 ("Suulise tõlke teenused") 80 000 euro võrra. Lisaks sellele otsustati vähendada artikli 202 ("Muud hoonetega seotud kulud") assigneeringuid 440 000 euro võrra, punkti 1638 ("Ühenduse lasteaed ja lastesõimed") assigneeringuid 122 000 euro võrra, artikli 214 ("Tehniline varustus ja sisseseade") assigneeringuid 200 000 euro võrra ja artikli 210 ("Seadmed, kasutamiskulud ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud teenused") assigneeringuid 172 594 euro võrra.

Euroopa ombudsman (VIII-A jagu)

	Esialgne eelarveprojekt 2007	Eelarveprojekt 2007
1. Kogueelarve	8,3 miljonit eurot	8,0 miljonit eurot
Kogukasv protsentides	7,42%	4,18%
Kokku taotletud uusi ametikohti	ei taotletud
Vähenduse määr	0%	0%
Institutsioonidevahelise koostöö määr		2,5%
2. Laienemisega mitte seotud ametikohad
Kõrgendamised	kokku 10	heaks kiidetud 10

26.  Nõukogu vähendas ombudsmani eelarvet 249 353 euro võrra, 8,3 miljonilt eurolt 8 miljonile eurole ehk 3%. 2007. aasta eelarveprojekt on 4,18% suurem kui 2006. aasta eelarve.

27.  Ombudsman esitas ainult ühe suure uute projektidega seotud kuluartikli – 150 000 eurot kord kahe aasta tagant toimuva riiklike ombudsmanide seminari korraldamiseks. Euroopa ombudsman vastutab selle korraldamise eest iga 10 aasta järel. Nõukogu otsustas vähendada seda assigneeringut 50 000 euro võrra. Lisaks vähendas nõukogu artikli 231 ("Kirjalik ja suuline tõlge") assigneeringuid 199 353 euro võrra.

Euroopa andmekaitseinspektor (VIII-B jagu)

	Esialgne eelarveprojekt 2007	Eelarveprojekt 2007
1. Kogueelarve	5,08 miljonit eurot	4,8 miljonit eurot
Kogukasv protsentides	41,77%	33,85%
Kokku taotletud uusi ametikohti	5	3
Vähenduse määr	0%	1,8%
Institutsioonidevahelise koostöö määr		2,5%
2. Laienemisega mitte seotud ametikohad
Taotletud ametikohad	kokku 5	heaks kiidetud 3 tagasi lükatud 2

28.  Nõukogu kiitis heaks Euroopa andmekaitseinspektori eelarve 33,85% kasvu 2006. aasta eelarvega võrreldes – 3,58 miljonilt eurolt 4,8 miljonile eurole. See on suurim kasv "muudes jagudes". Seda on siiski 5,58% (283 819 eurot) vähem kui andmekaitseinspektor esialgses eelarveprojektis taotles (5,08 miljonit eurot).

29.  Andmekaitseinspektor, kelle teenistuses on 24 ametikohta, taotles 5 uut ametikohta, millest 3 kiideti heaks. See tõi kaasa kulude vähendamise 202 819 euro võrra. Lisaks sellele vähendati punkti 1110 ("Abiteenistujad, kohalikud töötajad ja erinõunikud") alusel abiteenistujatele eraldatud assigneeringuid umbes 50% võrra, mis tõi kaasa veel 30 000 euro suuruse vähenduse.

30.  Nõukogu vähendas andmekaitseinspektori eelarves ka artikli 104 ("Lähetus- ja sõidukulud ning muud sellega seotud kulutused") assigneeringuid 30 000 euro võrra ja artikli 130 ("Lähetus- ja sõidukulud ning ettenägematud kulutused") assigneeringuid 21 000 euro võrra.

Kokkuvõtteks

31.  On mõistetav, et nõukogu suurendas V rubriigi varu aastal, kui kulutusi konsolideeritakse ja ühtegi uut suuremat projekti ei algatata. Sellest hoolimata ei tohiks institutsioonide eelarve vähendamine olla eesmärk omaette ning tuleb tagada kõikide institutsioonide hea toimimine 2007. ja sellele järgnevatel aastatel.

32.  Raportöör kordab, et institutsioonidevaheline koostöö võib kahtlemata institutsioonidele kasu tuua. Kindla suurusega standardvähenduse kasutamine ei ole siiski kuigi praktiline ja võib isegi kahjulikuks osutuda, eriti kui võtta arvesse eri institutsioonide erinevat olemust ja vajadusi. Seepärast tutvub raportöör põhjalikult parlamendi peasekretäri 25. juuli 2006. aruandega institutsioonidevahelise koostöö kohta, mida nõuti parlamendi 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni lõike 61 kolmanda taande kolmandas alataandes. Võimalik, et nimetatud aruande põhjal tuleb võtta meetmeid käegakatsutava institutsioonidevahelise koostöö tihendamiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse institutsioonide sõltumatust;

33.  Nõukogu otsus tõsta vähenduse määr suhteliselt kõrgele tasemele ja lähtuda praegusest vabade ametikohtade hulgast võib tekitada asjatuid probleeme, eriti juhul kui edukaid kandidaate ei võeta tööle, kuna pole vajalikke assigneeringuid. Raportöör esitab muudatusettepanekud selle olukorraga tegelemiseks.

34.  Parlament on aastate jooksul korduvalt väljendanud seisukohta, et eelarvevahendite taotlused peavad peegeldama tõelisi põhjendatud vajadusi kooskõlas eelarvelise ranguse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega. Teisest küljest oodatakse, et institutsioonid ei tee kompromisse standardite osas ning tegutsevad ja toimivad sobival tõhusal tasemel. Seetõttu rõhutas parlamendi delegatsioon 14. juuli lepituskoosolekul, et iga taotluse väärtust tuleks hinnata eraldi ja et üldist ühesugust vähendamist ei toetata.

35.  Uute ametikohtade taotlused on seotud peamiselt laienemisest tulenevate konkreetsete vajadustega. Edukas toimetulek selle protsessiga on jätkuvalt esmatähtis. Raportöör nõustub põhimõtteliselt nõukogu otsusega kiita heaks kõik laienemisega seotud uued ametikohad. Mõnel juhul pole siiski esitatud piisavalt andmeid selle kohta, kuidas täiendavat personali tulemuslikult rakendatakse. Seetõttu kordab raportöör eelmiste raportööride väljendatud muret, et uusi töötajaid ei kasutata alati üksnes laienemisega seotud kohustuste täitmiseks.

36.  Raportöör on märganud, et institutsioonid ei kasuta esialgset eelarvestust koostades ühtlustatud lähenemist. Põhjendused on kohati ähmased ega anna piisavalt teavet taotluste nõuetekohaseks analüüsimiseks. Ühtlustatum lähenemine ja selged põhjendused hõlbustaksid esialgse eelarvestuse taotluste tulemuslikku hindamist.

• [1]  Standardvähendus vastab ametikohtade arvule, mis on aasta jooksul vabad ja mille jaoks rahalisi vahendeid ei nõuta.

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (3.10.2006)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0300/2006 - 2006/2018B(BUD))I jagu – Euroopa Parlament

Arvamuse koostaja: Jürgen Schröder

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab kasvavat vajadust tugevdada koostööd Euroopa Parlamendi ja kolmandate või arengumaade või –regioonide demokraatlike parlamentidega nagu Afganistan, Kongo Demokraatlik Vabariik, Euroopa-Ladina-Ameerika parlamentaarne assamblee ja Pan-Aafrika parlament, tuginedes nimetatud parlamentide nõudmistele.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt – I jagu – Euroopa Parlament
Menetluse number	2006/2018B(BUD)
Vastutav komisjon	BUDG
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	DEVE 26.9.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Jürgen Schröder 25.1.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	28.8.2006
Vastuvõtmise kuupäev	3.10.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	27 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Margrete Auken, Alessandro Battilocchio, Margrietus van den Berg, Danutė Budreikaitė, Marie-Arlette Carlotti, Thierry Cornillet, Nirj Deva, Alexandra Dobolyi, Michael Gahler, Filip Andrzej Kaczmarek, Glenys Kinnock, Maria Martens, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Luisa Morgantini, José Javier Pomés Ruiz, Horst Posdorf, Frithjof Schmidt, Jürgen Schröder, Anna Záborská, Mauro Zani
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Milan Gaľa, Manolis Mavrommatis, Anne Van Lancker, Ralf Walter, Anders Wijkman, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (13.9.2006)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0300/2006 – 2006/2018B(BUD))I jagu – Euroopa ParlamentArvamuse koostaja: Peter Šťastný

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et Euroopa Parlament edendab, korraldab ja rahastab ühiselt koos Parlamentidevahelise Liiduga (Genfis asuv rahvusvaheline organisatsioon) Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) parlamentaarset konverentsi;

2.  märgib, et WTO parlamentaarne konverents on foorum, kus kogu maailma parlamentide liikmed vahetavad arvamusi, teavet ja kogemusi rahvusvahelise kaubanduse küsimustes, et anda järgmiste tegevuste abil WTOle parlamentaarset mõõdet:

i) WTO tegevuse järelevalve ning selle tulemuslikumaks ja õiglasemaks muutmine;

ii) WTO menetluste läbipaistvuse edendamine ning valitsuste, parlamentide ja kodanikuühiskonna vahelise dialoogi parandamine ning

iii) parlamentide kompetentsi suurendamine rahvusvahelise kaubanduse küsimustes ning arvamuse avaldamine WTO aruteludel;

3.  kordab, et Euroopa Parlamendi selgesõnaline eesmärk on lisada WTO läbirääkimistele parlamentaarne aspekt ja korraldada parlamentaarseid konverentse; rõhutab seetõttu, et on alati vaja seda tähtsat tegevust rahastada; märgib selles suhtes, et 2007. aastal toimub vähemalt üks WTO parlamentaarse konverentsi istung, mis sõltuvalt Doha vooru tulemustest leiab aset kas Brüsselis või mõnes WTO liikmesriigis, ja kaks WTO parlamentaarse konverentsi juhtkomitee nõupidamist Genfis;

4.  nõuab, et eelarverea 3 0 4 4 nimetust ja märkusi muudetaks nii, et oleks selge, et selle alusel rahastatakse WTO parlamentaarse konverentsi istungi ja selle juhtkomitee nõupidamiste korraldamise kulusid.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt – I jagu – Euroopa Parlament
Menetluse number	2006/2018B(BUD)
Vastutav komisjon	BUDG
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	INTA
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Peter Šťastný 25.1.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	11.7.2006
Vastuvõtmise kuupäev	12.9.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	19 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jean-Pierre Audy, Daniel Caspary, Giulietto Chiesa, Christofer Fjellner, Béla Glattfelder, Jacky Henin, Filip Andrzej Kaczmarek, Alain Lipietz, Erika Mann, Helmuth Markov, Georgios Papastamkos, Peter Šťastný, Johan Van Hecke, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Zbigniew Zaleski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Margrietus van den Berg, Robert Goebbels, Antolín Sánchez Presedo, Mauro Zani
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (5.9.2006)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0300/2006 - 2006/2018B(BUD))I jagu – Euroopa Parlament

Arvamuse koostaja: Gérard Deprez

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  palub parlamendi vastutavatel asutustel võtta ettenähtud ametikohtade jaotamisel arvesse kõnealuste teenistuste tegelikku töökoormust; võtab teadmiseks asjaolu, et kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon on 2004. aastast alates vastutanud 17% kõikide täiskogudel esitatud õigusloomega seotud raportite eest ja sama töökoormus jätkub, sest 17% kõikidest Euroopa Komisjoni uutest ettepanekutest kuulub tema pädevusse; võtab samuti teadmiseks, et enamik ettepanekuid on laadilt keerulised ja tehnilised; märgib, et 2005. aastal oli kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil kõikidest parlamendi komisjonidest kõige rohkem kaasotsustamismenetluse dokumente; on seisukohal, et need arvud kajastavad põhjalikku muutust, mis nõuab kiireloomulisi ja põhjalikke meetmeid, et tagada parlamendi tegevuse usaldusväärsus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas;

2.  taotleb seetõttu kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni sekretariaadi suurendamist – ümberpaigutamise teel – vähemalt kolme AD- ja nelja AST-ametikoha (üks assistent ja kolm sekretäri) võrra; eeldab, et kõik ametikohad tehakse avalikult teatavaks; taotleb lisaks meetmeid, mille abil tagatakse sekretariaadis ja õigusteenistuses selles valdkonnas vajalik asjatundlikkus;

3.  taotleb lisaks sellele asjakohaseid vahendeid, et toetada kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni erisuhteid riikide parlamentidega ja tööd läbipaistvuse suurendamiseks selles poliitikavaldkonnas, mida ikka veel tugevalt mõjutab liikmesriikide halduskultuuris valitsev salatsemine.

MENELTUS

Pealkiri	Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt – I jagu – Euroopa Parlament
Menetluse number	2006/2018B(BUD)
Vastutav komisjon	BUDG
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	LIBE 26.9.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Gérard Deprez 22.2.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	20.6.2006		12.7.2006
Vastuvõtmise kuupäev	4.9.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: 39 –: 0 0: 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Roberta Angelilli, Alfredo Antoniozzi, Edit Bauer, Johannes Blokland, Mihael Brejc, Giusto Catania, Carlos Coelho, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Kinga Gál, Elly de Groen-Kouwenhoven, Adeline Hazan, Timothy Kirkhope, Ewa Klamt, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Sarah Ludford, Antonio Masip Hidalgo, Claude Moraes, Martine Roure, Inger Segelström, Antonio Tajani, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber, Stefano Zappalà, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Marco Cappato, Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Ignasi Guardans Cambó, Jeanine Hennis-Plasschaert, Sophia in 't Veld, Jean Lambert, Siiri Oviir, Hubert Pirker, Marie-Line Reynaud, Kyriacos Triantaphyllides
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (13.9.2006)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0300/2006 - 2006/2018B(BUD))VIII (A) jagu – Euroopa ombudsman

Arvamuse koostaja: Alexandra Dobolyi

LÜHISELGITUS

Petitsioonikomisjon on võtnud teadmiseks Euroopa ombudsmani esialgsed eelarvenõuded 2007. aastaks, mis esitati eelarvepädevatele institutsioonidele kooskõlas finantsmääruse artikliga 31[1].

Vastavalt esialgset eelarvestust käsitlevale dokumendile peab ombudsman oma kaheks peamiseks tegevuseks järgmisi tegevusi:

-       kaebuste käsitlemine ja järelepärimiste teostamine, mis tugineb kas kaebustele või ombudsmani algatusele; selle tegevuse käigus teeb ombudsman koostööd ja peab ühendust riiklike ombudsmanide võrgustikuga ning sarnaste asutustega ELis; ning

-       kodanikega suhtlemine ja nendeni jõudmine ning kodanike teavitamine õigustest, mis neil ühenduse õiguse kohaselt on; see tähendab olulist tegevust teabevahetuse, avaldamise ja teavitamise valdkondades.

Et teostada neid toiminguid tõhusalt ja tulemuslikult, peavad ombudsmani töötajad tegema ka mitmeid horisontaalseid haldus- ja juhtimistoiminguid. Nende toimingute hulka kuuluvad eelarve haldamine, finantshaldus, personalijuhtimine, infotehnoloogia haldamine, arhiveerimine, kaebustega mitte seotud kirjavahetus kodanikega, kontaktide hoidmine teiste institutsioonidega, jne.

Eelarve peamised tunnusjooned

Kogu taotletav eelarve on 8 252 800 eurot. See tähendab 7,4% kasvu (+ 570 262 eurot) võrreldes 2006. aasta eelarveeraldisega. Reaalväärtuses näitab esialgne eelarvestus suhteliselt piiratud 5,4% kasvu.

Säästmine ja ümberpaigutamine tegevuskuludes

Esialgne eelarvestus näitab kasvu 36st eelarvereast 8-l. Selle tulemusena on 24-l eelarvereal summa vähenenud ja 4-l eelarvereal jäänud muutumata. Kokku on ümber paigutatud 420 000 EUR-i suurune summa, mis moodustab 5,09% kogu eelarvest (2006. aastal oli see 4,5%). Selline tulemus on saavutatud süstemaatilise ja pingsa kontrolliga kõikide eelarveridade üle, et võimaldada säästmist eelarves ka siis, kui potentsiaalset säästmist võimaldavad vaid piiratud eelarvepunktid.

Töökoormus

2005. aastal sai ombudsman 3920 kaebust. See tähendab 2004. aastaga võrreldes 5,2% kasvu. 2005. aasta kaebuste hulk kinnitab kasvutendentsi ja 2006. aasta arvnäitajad lubavad oletada kaebuste hulga stabiliseerumist 2005. aasta kõrgel tasemel. Siiski tuleb märkida, et umbes 70% kaebuste koguhulgast ei kuulunud omabudsmani pädevusse ning kaebuste arv, millele järgnes uurimine, oli 726 (millest 389 viisid ühe ühise uurimiseni).

Ametikohtade loetelu konsolideerimine

Aastate jooksul on ombudsmani töökoormus pidevalt suurenenud ning suurenenud on ka ametikohtade loetelu. 2003. aastast kuni 2006. aastani on ombudsmani töötajate arv peaaegu kahekordistunud 31-lt töötajalt 2003. aastal 57 töötajani 2006. aastal. Kui tuua võrdluseks petitsioonikomisjoni sekretariaadi ametikohtade loetelu, siis see on suurenenud väga minimaalselt ja selle töötajate arv on ikka ainult 18. Ombudsman ei taotle 2007. aastaks uusi ametikohti. Siiski on esitatud taotlus 10 olemasoleva ametikoha üleviimiseks kõrgemale astmele (5 AD ja 5 AST ametikohta).

Tõlkepoliitika ümberkujundamine

Eelarve assigneeringute suurenemine viimase kahe aasta eelarves ei katnud täielikult kasvavat vajadust tõlketeenuste järele. Et täita ombudsmani juriidilisi kohustusi ja vähendada tõlkekulusid, on kinnitatud uus tõlkepoliitika, mida hakatakse kohaldama ning mis hõlmab koostöölepingut ELi Asutuste Tõlkekeskusega ja mille raames väheneb iga-aastase aruande maht, loobutakse vähem olulistest tõlgetest ning Internetis tehakse üha enam kättesaadavaks peamiste ostuste kokkuvõtteid. Kõnealusel poliitikal on eeldatavasti positiivne mõju vajaminevatele assigneeringutele nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.

Töösuhete ratsionaliseerimine Euroopa Parlamendiga

15. märtsil 2006. aastal allkirjastati uus koostööleping Euroopa Parlamendiga. Leping jõustus aprilli keskel. Uus leping pakub muuhulgas läbipaistvamat hinnakujunduspoliitikat, kuna teenuste eest makstakse üksikute kulutuste põhjal, välja arvatud auditi ja raamatupidamise valdkonnas, kus arvestatakse kogusumma alusel. Lisaks algavad läbirääkimised parlamendiga kontoripindade võimaliku laiendamise üle. Siiski ei tohiks see toimuda parlamendi enda vajaduste arvelt.

Keskmise tähtajaga tegevusstrateegiate rakendamine

Ombudsmani 2007. aasta esialgne eelarvestus tugineb projektide kindlaksmääramisele, mida rakendatakse 2007. ja sellele järgnevatel aastatel (2008 ja 2009). See pakub mitmeaastast ülevaadet ja tasakaalustatumat lähenemist projektide jaotamisele aastate lõikes, hajutades samas vajadust assigneeringute järgi ja luues ümberpaigutamise võimalusi. Vastavalt kõnealusele strateegiale on ombudsman 2007. aastal otsustanud keskenduda ainult kord kahe aasta tagant toimuva riiklike ombudsmanide seminari korraldamisele, mis toimus Euroopa ombudsmani eestvedamisel viimati 1996. aastal. Vaatamata sellise kohtumise kuludele tingib kõnealune lähenemine jaotise 3 kuludes ainult väikese 1,5% tõusu (+ 12 000 EUR).

ETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.      on seisukohal, et ombudsmani poolt taotletav eelarvevahendite kogusumma tagab omabudsmanile võimaluse täita kohustusi, mis tulenevad põhikirjast, rakendussätetest ja uuest koostöölepingust, ning võimaldab tal oma kohustusi tõhusalt täita;

2.      märgib, et eelarve 5,4%-ne kasv (reaalväärtuses) on suhteliselt väike, arvestades saabunud kaebuste koguhulga suurenemist, inflatsiooni ja komisjoni poolt eeldatavat elukalliduse tõusu;

3.      on rahul, et ombudsman on suutnud säästa mitmel eelarvereal ning on tõstnud ümberpaigutamiste määra oma eelarves 4,5%-lt 2006. aastal 5,09%-le 2007. aastal;

4.      toetab ombudsmani ametikohtade loetelu konsolideerimist ja tema taotlust viia 10 olemasolevat ametikohta (5 AST ja 5 AD ametikohta) üle kõrgemale astmele;

5.      toetab ombudsmani tõlkepoliitika uuendamist ja julgustab jätkuvalt otsima tõhusaid lahendusi, mis vähendaksid tõlkekulusid, kuid tagaksid avaliku teenuse kõrge taseme ning tõhustaksid suhteid ja usaldust Euroopa Liidu kodanike ja Euroopa institutsioonide vahel;

6.      kiidab ombudsmani keskmise tähtajaga strateegiate rakendamise eest, mis pakuvad mitmeaastast ülevaadet ja projektide tasakaalustatud jaotamist aastate lõikes ning assigneeringute hajutamist ja ümberpaigutamise võimaluste loomist;

7.      võtab teadmiseks uue koostöölepingu, mille ombudsman ja Euroopa Parlamendi president allkirjastasid 15. märtsil 2006. aastal; arvab, et leping kinnistab kahe institutsiooni vahelisi suhteid, arvestades konkreetset koostööd mitmetes valdkondades, mis põhineb poolte sõltumatuse, nende vastavate pädevuste, volituste ja rolli vastastikuse austamise põhimõttel;

8.      loodab, et uus leping toob kaasa teabevahetuse paranemise asjaomaste teenistuste vahel ning julgustab ja tugevdab vastastikust konsulteerimist ning kehtestab üldisemalt struktuurid tihedamaks koostööks, eesmärgiga võimaldada mõlemal poolel täita oma kohustusi tõhusamalt.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt – VIII (A) jagu – Euroopa ombudsman
Menetluse number	2006/2018B(INI)
Vastutav komisjon	BUDG
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	PETI 26.9.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Alexandra Dobolyi 21.3.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	13.9.2006		0.0.0000	0.0.0000
Vastuvõtmise kuupäev	13.9.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	9 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marcin Libicki,Maria Matsouka,Robert Atkins,Carlos José Iturgaiz Angulo,Manolis Mavrommatis,Proinsias De Rossa,Alexandra Dobolyi,David Hammerstein Mintz,Margrete Auken,Willy Meyer Pleite,
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

• [1]  Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt, I jagu – Euroopa Parlament, II jagu – Euroopa Liidu Nõukogu, IV jagu – Euroopa Kohus, V jagu – Kontrollikoda, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, VII jagu – Regioonide Komitee, VIII (A) jagu – Euroopa ombudsman, VIII (B) jagu – Euroopa andmekaitseinspektor
Viited	C6‑0300/2006 – 2006/2018B
Õiguslik alus	art 272 (EÜ)
Menetluse alus kodukorras	art 69 ja IV lisa
Vastutav komisjon         menetlusse andmise kuupäev	BUDG 26.9.2006
Arvamuse esitaja(d)         menetlusse andmise kuupäev	kõik 26.9.2006
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Louis Grech 11.01.2006
Endine raportöör / Endised raportöörid
Üldeelarve esialgne projekt         komisjoni poolt esitamise kuupäev	SEK(2006)0531 4.9.2006
Üldeelarve projekti nõukogu poolt koostamise kuupäev
Üldeelarve projekti nõukogu poolt edastamise kuupäev
Muutmiskiri / Muutmiskirjad
Arutamine parlamendikomisjonis	12.9.2006	12.10.2006
Vastuvõtmise kuupäev	13.10.2006
Lõpphääletuse tulemused	poolt: 29 vastu: 0 erapooletuid: 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Richard James Ashworth, Reimer Böge, Simon Busuttil, Paulo Casaca, Gérard Deprez, Brigitte Douay, Bárbara Dührkop Dührkop, James Elles, Szabolcs Fazakas, Salvador Garriga Polledo, Neena Gill, Dariusz Maciej Grabowski, Ingeborg Gräßle, Louis Grech, Catherine Guy-Quint, Ville Itälä, Anne E. Jensen, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Mario Mauro, Gérard Onesta, Giovanni Pittella, Wojciech Roszkowski, Antonis Samaras, Esko Seppänen, László Surján, Helga Trüpel, Ralf Walter
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Paul Rübig, Peter Šťastný, Tomáš Zatloukal
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Esitamise kuupäev	13.10.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...