RAPORT Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt

16.10.2006 - (C6‑0299/2006 – 2006/2018(BUD))

ja Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kirjalik muutmisettepanek nr 1/0000 (00000/2006 – C6‑0000/2006)
III jagu – komisjon
Eelarvekomisjon
Raportöör: James Elles

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta, III jagu – komisjon (C6‑0299/2006 – 2006/2018(BUD)) ja Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kirjalik muutmisettepanek nr 1/0000 (00000/2006 – C6‑0000/2006)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 177;

–   võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsust 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta[1];

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[2];

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[3];

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 6. mail 1999. aastal sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta^[4]4;

–   võttes arvesse oma 18. mai 2006. aasta resolutsiooni komisjoni poliitilise strateegia aastaaruande (APS) kohta^[5]5;

–   võttes arvesse komisjoni poolt 3. mail 2006. aastal esitatud Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta esialgset üldeelarve projekti (SEK(2006)0531);

–   võttes arvesse nõukogu poolt 14. juulil 2006. aastal koostatud Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti (C6‑0299/2006);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kirjalikku muutmisettepanekut nr 1/0000 (00000/2006 – C6‑0000/2006);

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni 11. juuli 2006. aasta raportit volituste andmise kohta 2007. aasta eelarveprojekti lepitusmenetluseks esimeseks lugemiseks nõukogus;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 69 ja IV lisa;

–   võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A6-0000/2006),

Üldised seisukohad: prioriteetide kehtestamine, kulutustele vastav tulu, ettevalmistumine 2008.–2009. aasta läbivaatamiseks

1.   tuletab meelde, et 2007. aasta eelarve poliitilised prioriteedid esitati eespool mainitud 18. mai 2006. aasta resolutsioonis poliitilise strateegia aastaaruande kohta; märgib, et nimetatud resolutsiooni lõikes 5 esitati strateegia kolm peamist elementi, mis on poliitiliste prioriteetide kehtestamine, kulutuste optimaalse tasuvuse tagamine ja 2008.–2009. aastal toimuvaks mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) läbivaatamiseks ettevalmistumine;

2.   märgib, et nimetatud strateegiat on järgitud Euroopa Parlamendi 2007. aasta eelarve esimese lugemise ettevalmistamisel, arvestades poliitilise strateegia aastaaruannet käsitleva resolutsiooni lõikes 6 osutatud poliitilisi prioriteete, ning strateegiat on uuesti rõhutatud volituste andmise raportis 14. juuli lepitusmenetluseks nõukoguga; märgib, et nimetatud prioriteedid olid prioriteetseid programme käsitlevate Euroopa Parlamendi eelarve muudatusettepanekute koostamisel kesksel kohal;

3.   märgib, et see on uue finantsraamistiku ja uue institutsioonidevahelise kokkuleppe raames esimene eelarve, mis sisaldab mitmeid uusi mitmeaastaseid programme; märgib lisaks, et 2007. eelarveaasta eelarve täitmisel tuleks ideaalina kohaldada uut finantsmäärust;

4.   rõhutab, et kooskõlas poliitilise strateegia aastaaruannet käsitleva resolutsiooni lõikes 7 osutatud tasuvuse põhimõttega alustati kulutuste optimaalse tasuvuse edendamist eelarvekomisjoni korraldatud poliitikat käsitlevate kuulamiste ning mitmete ELi kulutuste kvaliteeti ja eelarve täitmist käsitlevate teabeallikate põhjaliku analüüsi abil; märgib, et eelarve muudatusettepanekud valmistati ette muu hulgas sellisel viisil saadud teabe põhjal; tunnustab tõsiasja, et nõukogu, komisjon ja Euroopa Parlament pooldavad kõik kulutustele vastava tulu suunda;

5.  on seisukohal, et nõukogu poolt eelarveprojektis esitatud assigneeringute kogusumma tase jääb tublisti allapoole ELi ees seisvatele väljakutsetele vastamiseks vajalikust tasemest, mis aitab rõhutada Euroopa Parlamendi strateegia kolmandat elementi, ettevalmistumist mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamiseks, mille tulemuseks peaks olema enam poliitilistele prioriteetidele keskenduvad kulud; usub, et suunates kulukohustused prioriteetsetele programmidele ja tagades, et vahendid on hästi kulutatud, teenivad ELi kulud paremini kodanike huvisid;

6.  loodab, et uues 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud uusi elemente ja reforme rakendatakse täielikult 2007. eelarveaasta eelarve jooksul, et saavutada kiire mõju eelarve kvalitatiivsele täitmisele ja institutsioonidevahelistele suhetele;

Horisontaalsed küsimused

Prioriteetidele keskendumine

7.   kooskõlas Euroopa Parlamendi prioriteetidega on seisukohal, et ELi kulutused peaksid keskenduma prioriteetsetele valdkondadele ja seda suuremal määral, kui on kavandatud nõukogu eelarveprojektis, et tagada prioriteetsete programmide tõhus kodanikeni viimine; teeb sellest tulenevalt ettepaneku suurendada makseid 2007. aasta eelarves 1,04%ni ELi RKT-st, suurendades Euroopa Parlamendi poliitiliste prioriteetidega seotud eelarveridade assigneeringuid; märgib, et enamus Euroopa Parlamendi komisjone on teinud ettepaneku taastada esialgse eelarveprojekti summad kooskõlas käimasolevate või 2007. aastal algavate õigusloomega seotud menetlustega;

Globaliseerumisega kaasnevatele väljakutsetele vastamine

8.   usub, et Euroopa Liit peab tegelema aktiivselt ja tõhusamalt majandusalaste, poliitiliste, sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja arengualaste väljakutsetega, mida pakub muu hulgas käimasolev globaliseerumise protsess; esitab seetõttu 2007. aasta eelarvesse muudatusettepanekud, mille eesmärk on suurendada ELi majanduse suutlikkust tegeleda väljakutsetega strateegilisemalt ning suurendada arenguabi sellistele piirkondadele nagu Aasia, Ladina-Ameerika ja Vahemere piirkond;

Kulutustele vastava tulu tagamine

9.   rõhutab vajadust kulutustele vastava tulu suurendamise järele ELi eelarves; esitab muudatusettepanekud, millega 30% teatud eelarveridade assigneeringutest kantakse reservi, kuni komisjon suudab Euroopa Parlamenti veenda, et antud raha kulutatakse viisil, mis tagab Euroopa maksumaksjale kulutustele vastava tulu;

10. meenutab, et nimetatud eelarveread valiti põhjalike uuringute põhjal, mille käigus uuriti Euroopa Kontrollikoja eriaruandeid, komisjoni kokkuvõtvaid aruandeid vahendite haldamise kohta, komisjoni poolt ettevalmistatud eelarveprognoosi puudutavat hoiatust ja eelarvekomisjoni taotlusel tehtud tasuvusanalüüse, ning arvestades komisjoni talituste poolt ette valmistatud tegevusaruandeid;

11. tervitab eriti üleskutset korraldada novembri keskel kuulamine, et komisjon saaks anda oma vastuse kõnealuste muudatusettepanekutega tõstatatud probleemidele; nõuab tungivalt, et Euroopa Parlamendi komisjonid osaleksid nimetatud kuulamisel;

12.  vähendab horisontaalselt 10% võrra otseselt programmidega seotud halduskorralduse jaoks eraldatud assigneeringuid; ei näe vastuolu nende eelarveridade osas, mille puhul Euroopa Parlament kannab summad reservi, kuna tal on mõningaid kahtlusi täitmise kvaliteedi suhtes, ning samas suurendab assigneeringuid vastavalt poliitilistele prioriteetidele; kinnitab veelkord, et seoses sellega soovib Euroopa Parlament näha kulutuste optimaalset tasuvust kõikides ELi kulutuste valdkondades;

13. tuletab meelde, et Euroopa Parlament peab positiivse kinnitava avalduse saamist ühise juhtimise all hallatavate rahaliste vahendite kohta väga oluliseks; rõhutab oma kavatsust tagada, et kooskõlas 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega viivad liikmesriikide asjaomased auditeerimisasutused läbi hindamise, mis hõlmab haldus- ja kontrollsüsteemide vastavust ühenduse õigusaktidele; kordab, et liikmesriigid peaksid seetõttu esitama sobival riiklikul tasandi iga-aastase kokkuvõtte kasutada olevatest audititest ja deklaratsioonidest;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

14. märgib seoses katseprojektide ja ettevalmistavate meetmetega uute projektide suurendatud ülemmäärasid, mis sätestati 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes; pakub välja rea uusi projekte, mis on üldiselt kooskõlas poliitilise strateegia aastaaruannet käsitleva resolutsiooni lõikes 6 esitatud prioriteetidega;

Asutused

15. olemasolevate asutuste osas teeb üldiselt (väikese arvu eranditega) ettepaneku taastada esialgse eelarveprojekti assigneeringud, kuid kanda võrdlussummast ülespoole jäävad vahendid reservi, kuni antakse positiivne hinnang asutuse tegevusele, võrreldes seda lõpliku tööprogrammiga, mis sisaldab 2007. aasta ülesannete täielikku loetelu ja uut personalipoliitika kava; seoses uute asutustega (kemikaaliamet, soolise võrdõiguslikkuse instituut, põhiõiguste amet), et tagada 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe lõike 47 kohaldamine, teeb ettepaneku kustutada eelarveprojekti kirjendatud assigneeringud, arvestades eelkõige seda, et nende asutuste jaoks ei ole veel olemas õiguslikku alust; ootab, et nõukogu selgitaks asukohariikide toetust juba loodud asutustele ning võtaks vastu ühised siduvad standardid;

Erilähenemine rubriigiti

Rubriik 1 a – konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel

16. kordab veelkord poliitilise strateegia aastaaruannet käsitlevas resolutsioonis väljendatud veendumust, et teadmised, oskused, teadus- ja arendustegevus, innovatsioon, infoühiskonna tehnoloogiad, jätkusuutlik transpordipoliitika ja energiapoliitika on aluseks kaasaegsele tervele majandusele ning väga oluline töökohtade loomisele; on seetõttu otsustanud lükata tagasi nõukogu vähendamise mitmes väga olulises eelarvereas, eesmärgiga paranda ELi majanduse konkurentsivõimet; on otsustanud suurendada Lissaboni agendaga seotud selliste prioriteetsete programmide maksete assigneeringuid nagu konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm ning teadusuuringute seitsmes raamprogramm;

17. väljendab kahetsust, et assigneeringuid üleeuroopaliste transpordivõrkude (TEN-T) jaoks on mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks 2007–2013 oluliselt rohkem vähendatud, kui loodeti; rõhutab, et komisjoni selge avaldus TEN-T esitatud prioriteetide kohta on väga oluline; ootab rahuldavat kokkulepet nõukogu ja komisjoniga määruse suhtes, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas ning esmatähtsate projektide osas, millele rahalisi vahendeid tuleks eraldada;

18. on veendunud, et ELi konkurentsivõime suurendamine on oluline selleks, et EL saaks vastata globaliseerumisega kaasnevatele väljakutsetele; peab seetõttu rubriigi 1 a assigneeringute suurendamist selgeks sõnumiks tulevikusuuna kohta, mille ELi kulutused peaksid võtma; tuletab meelde vajadust piisava riikliku rahastamise järele, et luua Euroopa Investeerimispanga kaasrahastamisest oodatav võimendav mõju; ootab kannatamatult komisjoni ja nõukogu ettepanekuid sellel teemal; rõhutab, et Euroopa Investeerimisfondi jaoks oleks soovitav pikaajalise märgitud kapitali suurendamine nii selleks, et aidata kaasa uute volituste kehtestamisele (sealhulgas konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm) 2007. aastal kui ka selleks, et rahastada tehnoloogiasiirde projektide toimimist, nagu soovivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon;

19. rõhutab Galileo programmi erakordset tehnoloogilist ja majanduslikku tähtsust; tuletab komisjonile meelde, et see programm on uues mitmeaastases finantsraamistikus kogu perioodi arvestades alarahastatud ning kutsub komisjoni üles leidma õigeaegselt toimivat ja püsivat lahendust, et tagada programmi edu;

Rubriik 1 b – ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

20. märgib, et assigneeringud struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide jaoks on mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks 2007–2013 oluliselt madalamad kui loodeti, seda suuresti 2005. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu järelduste tõttu; leiab, et seetõttu tuleks taastada esialgses eelarveprojektis esitatud assigneeringud; rõhutab, et nüüd, kui uue institutsioonidevahelise kokkuleppe osas on kokku lepitud, on tähtis nii kiiresti kui võimalik kehtestada ja heaks kiita riiklikud programmid; rõhutab ühtekuuluvuse kui ELi ühe poliitilise prioriteedi olulisust; on otsustanud suurendada vastavalt poliitilistele prioriteetidele maksete assigneeringuid eelarveridades, mis on seotud ühtekuuluvusega;

21. palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti vajalikud tekstid ja algatada menetlused, mis võimaldaksid eraldada 2007. eelarveaastal vahendeid Rahvusvahelise Iirimaa Fondi jaoks; lisaks palub komisjonil selgitada programmi PEACE õiguslikku alust;

Rubriik 2 – loodusressursside säilitamine ja haldamine

22. märgib, et 2007. aasta on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kõige uuema reformi esimene elluviimise aasta; mõistab hukka nõukogu drastilise üleüldise 525 miljoni euro suuruse kärpe turuga seotud kulude osas, mis põhineb raamatupidamiskriteeriumidel ning mille puhul ei arvestata Euroopa Parlamendi prioriteete; nõuab seetõttu esialgse eelarveprojekti arvnäitajate taastamist;

23. mõistab hukka tõsiasja, et vaatamata suurenenud vajadustele Euroopa maapiirkondade majanduse ümberkujundamise, ajakohastamise ja mitmekesistamise järele on maaelu arengu jaoks eraldatud vahendeid tegelikult vähendatud; arvab, et vahendite vabatahtlik ümberpaigutamine põllumajanduse otsetoetuste (ÜPP „esimene sammas”) alt maaelu arengu alla ei ole olukorra parandamiseks sobiv viis; väljendab seoses sellega tõsiseid kahtlusi komisjoni ettepaneku osas, mis käsitleb 20% otsese põllumajandustoetuse vabatahtlikku ümbersuunamist maaelu arengule;

Rubriik 3 a – vabadus, turvalisus ja õigus

23 a.   rõhutab, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, eriti põhiõiguste järgimise edendamine, ühise varjupaiga ja rände poliitika määratlemine ning võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega on liidu üks peamisi prioriteete; otsustab sellega seoses suurendada eraldatavaid vahendeid sellele valdkonnale, eriti Eurojustile, mis on ainus liikmesriikidevahelise õigusalase koostöö organ kriminaalasjades ning mille üha kasvavat tõhusust tuleb toetada;

24. on seisukohal, et liidu välispiiride ühtne haldamine on üks eesmärke, mida tuleb praegu kiiresti ja üha enam toetada; toetab sel eesmärgil uue välispiiride fondi käsutusse antavate vahendite suurendamist; suurendab Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX) käsutusse antavaid vahendeid; tuletab meelde oma korduvalt esitatud nõudmist Europoli üleviimise kohta ühenduse pädevusse, et suurendada selle tõhusust ning tugevdada demokraatlikku ja kohtulikku järelevalvet, mida Europoli suhtes tuleb rakendada;

Rubriik 3 b – kodakondsus

25. tuletab meelde subsidiaarsuse põhimõtte tähtsust kultuuri, hariduse, koolituse ja noorsoopoliitika valdkonnas ning usub, et arvamuste paljususe austamine on tõhusa teabevahetuspoliitika peamine eeltingimus, et tuua EL kodanikele lähemale; on seisukohal, et uut teabevahetusmeediat saaks paremini kasutada selleks, et tuua erinevaid poliitilisi seisukohti omavaid Euroopa poliitikakujundajad kokku mõtteid vahetama; nõuab tungivalt, et komisjon selgitaks demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava mõju eelarvele ja selle alusel võetavaid meetmeid; palub, et komisjon avaldaks Internetis üksikasjad toetuste eraldamise kohta (summad ja abisaajad) kõikide meetmete jaoks;

Rubriik 4 – EL kui globaalne partner

26. usub, et EL suudab tegeleda ja peaks tegelema globaliseerumise protsessiga kiiremini ja strateegilisemalt; teeb ettepaneku taastada mitmel eelarvereal esialgse eelarveprojekti arvnäitajad ja suurendada makseid ja kohustusi mõnes valdkonnas ulatuslikumaks kui esialgses eelarveprojektis, et anda ELi tegevusele tõuge ühenduse programmide abil sellistes valdkondades nagu välispoliitika, arengu- ja humanitaarabi ning äri- ja teadusvahetus areneva majandusega riikidega nagu Hiina ja India;

27. märgib, et ELi välistegevuse uus õigusraamistik eeldab samuti uut eelarvestruktuuri; toetab üldiselt vahendite lihtsustamist ja sellega koos esitatud uut eelarve liigendust; väljendab heameelt eraldiseisva inimõiguste ja demokraatia rahastamisvahendi esitamise üle, mis eeldab muudatusi esialgse eelarveprojekti liigenduses; ei saa siiski nõustuda sellega, et rida kavandatud muudatusi vähendab läbipaistvust valdkondade ja/või piirkondade jaoks ning esitab selles osas vajalikud parandusettepanekud;

28. on mures, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜJVP) valdkonna tegevuse laiendamisega ei kaasne sobivat suurendatud demokraatlikku vastutust ja parlamentaarset kontrolli; esitab eelarve muudatusettepanekud, mille eesmärk on seoses sellega suurema läbipaistvuse ja koostöö edendamine;

Rubriik 5 – haldus

29. on kindlalt vastu nõukogu poolt eelarveprojektile lisatud haldusressursse käsitlevates deklaratsiooni projektides esitatud lähenemisele, mis näeb 2008. aastal ette 200 ametikoha kaotamise ELi institutsioonides, eelkõige komisjonis, ja veel 500 ametikoha kaotamise aastatel 2008 kuni 2010;

30. otsustab taastada komisjoni halduskulud, mida nõukogu kärpis, sealhulgas ametikohtade loetelu osas, et võimaldada selle nõuetekohast toimimist; paigutab 50 miljonit eurot siiski reservi neljal alltoodud tingimusel:

· kohustus viia läbi enne 30. aprilli 2007 põhjalik kontroll, teostades komisjoni personalivajaduse vahehindamise ning esitades üksikasjaliku aruande komisjoni tugi- ja kooskõlastamise valdkonna töötajate kohta,

· kohustus kehtestada parandatud menetlus vastavalt raamlepingule, et kaasata Euroopa Parlamendi eelarve ja õigusloomega seotud prioriteedid komisjoni õigusloome- ja tööprogrammi, võimaldades esitleda Euroopa Liidu tööprogrammi Euroopa Parlamendis 2007. aasta veebruaris,

· kokkuleppe sõlmimine Euroopa Liidu õiguskeskkonna ühise lihtsustamisprogrammi osas,

· kohustus tagada aruanne kõigi töösolevate määruste ülevaatamise kohta, sealhulgas aruanne komisjoni tegevuse kohta, et parandada ELi õigusaktide ülevõtmist riigi õigusesse tagamaks konkurentsivõime suurendamise kriteeriumide täitmist;

31. on seisukohal, et Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) peaks oma tegevusmeetodeid põhjalikult muutma, et pakkuda institutsioonidele kiiremini rohkem kandidaate, kes vastaksid paremini institutsioonidele vajadustele;

32. võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud arvamused, mille üle hääletasid erikomisjonid;

****

33. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon, millele on lisatud üldeelarve projekti III jao muudatus- ja parandusettepanekud, nõukogule, komisjonile ning teistele asjaomastele institutsioonidele ja organitele.

• [1]  EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.
• [2]  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
• [3]  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
• [4] ⁴ ELT C 172, 18.6.1999, lk 1. Kokkulepet muudeti viimati Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2005/708/EÜ (ELT L 269, 14.10.2005, lk 24).
• [5] ⁵ Sellel kuupäeval vastuvõetud tekstid, P6_TA_PROV(2006)0221.

SELETUSKIRI

konteksti ja menetlusi puudutavate küsimuste kohta

„Kui mõte on väärt mõtlemist korra, on ta seda väärt ka kaks korda.”

Tom Stoppard

1. Hetkeseis

Euroopa Parlament võttis 2006. aasta eelarve vastu teisel lugemisel 15. detsembril 2005. See oli aastate 2000–2006 finantsperspektiivi viimane eelarve.

Kulukohustuste assigneeringute kogumaht on 121,19 miljardit eurot, mis teeb juurdekasvuks 2005. aastaga võrreldes 4,5%. Maksete assigneeringud suurenevad 5,9% 111,969 miljardi euroni, mis moodustab 1,01% ELi RKTst.

Alla 2006. aasta finantsperspektiivi ülemmäära jäävad varud on 2,505 miljardit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 7,323 miljardit eurot maksete assigneeringuid.

Sarnaselt enamusele aastate 2000–2006 finantsperspektiivi eelarvetele võeti paindlikkusinstrument kasutusele. Rubriigi 4 (välistegevus) ülemmäära tõsteti 275 miljoni euro võrra, mis on mõeldud eelkõige ülesehitustöödeks Iraagis (100 miljonit eurot), ülesehitusabiks India ookeani tsunami tagajärjel kannatanud riikidele (95 miljonit eurot), suhkruprotokolliga seoses antavaks toetuseks (40 miljonit eurot) ja ÜVJPle (40 miljonit eurot).

Esimene küsimus, mida 2007. aasta eelarve pearaportöör käsitlema peab, on see, millises kontekstis 2007. aasta eelarvemenetlus tuleks koostada. Praegune olukord on järgmine:

· Komisjon esitas esimesed ettepanekud[1] uue finantsperspektiivi ja institutsioonidevahelise kokkuleppe kohta 2004. aasta juulis, millele järgnesid mitmed õigusloomega seotud ettepanekud 2006. aasta lõpus lõppevate ühenduse programmide pikendamiseks.

Uus „Barroso komisjon” kinnitas nn „Prodi paketi”.

· Euroopa Parlament kiitis 8. juunil 2005. aastal heaks oma läbirääkimispositsiooni järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga seoses[2].

Euroopa Ülemkogu jõudis 17. detsembril 2005 lõpuks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) suhtes kokkuleppele. Euroopa Parlament lükkas oma 18. jaanuari 2006. aasta resolutsioonis Euroopa Ülemkogu järeldused nende praegusel kujul tagasi, aga näitas valmisolekut alustada nõukoguga konstruktiivseid läbirääkimisi mõlema poole seisukohtade alusel.

· Komisjon esitas 1. veebruaril 2006 institutsioonidevahelise kokkuleppe täpsustatud ettepaneku, nagu Euroopa Parlament oma 1. detsembri 2005. aasta resolutsioonis nõudis. Täpsustatud ettepanek, mis sisaldab mitut Euroopa Parlamendi nõudmist ja milles võetakse arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi, on järgmise institutsioonidevahelise kokkuleppe läbirääkimiste uus alus. See ei sisalda arvnäitajaid.

Kolm institutsiooni on väljendanud ühist eesmärki jõuda kokkuleppele Austria eesistumise ajal, kui võimalik, siis aprillis–mais 2006.

5. Raportöör teadvustab asjaolu, et finantsperspektiivi ei saa olla Euroopa Parlamendi nõusolekuta ja ka seda, et järgmise finantsperspektiivi kokkulepe on seotud järgmise institutsioonidevahelise kokkuleppega.

Ta märgib, et käesolevas etapis ei võeta komisjoni täpsustatud ettepanekus täies ulatuses arvesse Euroopa Parlamendi nõudmisi, nagu eelarvekomisjon hiljuti rõhutas, ka ei ole nõukogu mandaat veel selge.

2. Uue rahastamisperioodi esimene eelarve

6. Meeles tuleks pidada, et mitmeaastane finantsraamistik ei ole mitmeaastane eelarve. Seetõttu kontekstis, kus 90% ELi õigusloomest pärast 2006. aastat uuendatakse, sellest enamus kaasotsustamise teel, teadvustab raportöör vajadust jätta iga-aastasse menetlusse teatud tegutsemisruumi.

7. Kui järgmise finantsperspektiivi ja institutsioonidevahelise kokkuleppe suhtes jõutakse kokkuleppele, viiakse õigusloomealane menetlus lõpule vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2005. aasta suuniste (õigusloomealaste ettepanekute kohta seoses mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2007–2013)[3] sätetele.

“Institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise järel lepivad Euroopa Parlament ja nõukogu, võttes aluseks komisjoni ettepanekud asjakohase seadusandliku aluse kohandamiseks, kokku Euroopa Parlamendis ja nõukogus käsitletavate konkreetsete õigusaktide finantsraamistike suhtes ja kiidavad need heaks.”

8. Kuigi järgmises finantsperspektiivis ette nähtud peamised poliitilised programmid esitatakse õigusloomealase menetluse kontekstis, raportöör:

· usub, et kui finantsraamistike suhtes on kokku lepitud, võib 2007. aasta eelarvemenetlus anda hea võimaluse nii üksikasjade täpsustamiseks kui prioriteetide kehtestamiseks; arvab, et Euroopa Parlament võiks kasutada iga-aastast eelarvemenetlust oma prioriteetide kindlustamise vahendina käimasoleva õigusloomemenetluse käigus;

· on veendunud, et eelarve ei peaks kodanike silmis olema mitte ainult suhete küsimus rikaste ja vaeste riikide vahel ajal, mil globaliseerumine kui nähtus muutub poliitiliste otsuste tegemise protsessis järjest tähtsamaks, vaid seda tuleks kasutada vahendina, et näidata Euroopa lisandväärtust kaasaegses poliitikas, mis arvestab kiiresti muutuvas maailmas uute väljakutsete ees seisvate kodanike ootusi;

· on otsustanud maksumaksjate huve silmas optimeerida eelarve täitmise kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid aspekte mitme konkreetse programmi tasuvusanalüüsi kaudu; tahab ühtlasi kasutada uue rahastamisperioodi esimese eelarvega avanevat võimalust anda rahastamisprogrammidele oluline mõõde kooskõlas 2004. aasta juulis kokku lepitud ühisdeklaratsiooniga;

· peab tõenäoliseks, et 2007. aasta eelarve annab võimaluse tõstatada küsimusi, mis finantsperspektiivis täies ulatuses käsitlemist ei leidnud, aga mida tuleb läbivaatamise käigus täies mahus arvestada.

3. Tagajärjed 2007. aasta eelarve osas

Põhisuund: institutsioonidevahelise kokkuleppe ja finantsperspektiivi kokkulepe aprillis–mais 2006

9. 2007. aasta eelarve raportöör loodab, et kõik institutsioonidevahelise kokkuleppe ja finantsperspektiivi raportööri Reimer Böge ning eelarvekomisjoni jõupingutused läbirääkimised lõpule viia õnnestuvad, kuigi läbirääkimised sõltuvad suuresti sellest, kui avatud on nõukogu Euroopa Parlamendi hoolikalt sõnastatud nõudmiste suhtes.

10. Sellega seoses on vähemalt Euroopa Parlamendi eesmärk saavutada tugev institutsioonidevaheline kokkulepe ja finantsperspektiiv, mitte jõuda ebarahuldava versiooni osas kiiresti kokkuleppele. Kuigi raportöör peab soovitavaks saavutada kokkulepe aprillis–mais 2006, ei saa see olla ainus arvestatav stsenaarium. Kui selleks kuupäevaks on finantsraamistikku jäänud ebamäärasusi, peaks iga-aastasel eelarvemenetlusel siiski olema selge alus, millest lähtuda.

11. Vastavalt tavapärasele ajakavale, mille institutsioonid eelarvemenetluseks kokku on leppinud, on praegu käimas 2007. aasta eelarve ettevalmistamine. Komisjon plaanib võtta iga-aastase poliitilise strateegia (APS) vastu 14. märtsil ja esialgse eelarveprojekti 3. mail.

Alternatiivne siht: kui 2006. aasta mais kokkuleppele ei jõuta

12. Institutsioonidevahelise kokkuleppe artikkel 26 sisaldab sätteid juhuks, kui uue finantsperspektiivi ja institutsioonidevahelise kokkuleppe suhtes ei ole kokku lepitud:

„Kui mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ei jõua uuefinantsperspektiivi suhtes kokkuleppele ja kui mõni käesoleva kokkuleppe osaline ei ütle kehtivast finantsperspektiivist selgesõnaliselt lahti, kohandatakse kehtiva finantsperspektiiviga hõlmatud viimase aasta ülemmäärasid kooskõlas punktiga 15, kohaldades nende määrade suhtes eelnenud ajavahemikul täheldatud keskmist kasvumäära, millest on välja arvatud liidu laienemise arvessevõtmiseks tehtavad kohandused. See kasvumäär ei või siiski ületada ühenduse RKT eeldatavat kasvumäära asjakohasel aastal.”

13. Kokkuleppe puudumisel uue finantsperspektiivi suhtes võib komisjon iga-aastase poliitilise strateegia (APS) vastu võtta, kuna tema eesmärk on kehtestada peamised prioriteedid eelseisvaks aastaks ning hinnata nende elluviimiseks vajalikke vahendeid. Esialgse eelarveprojekti osas on olukord erinev, kuna see eeldab arvnäitajaid puudutavaid otsuseid.

14. Raportöör tahab rõhutada, et kuna iga-aastaseid ja mitmeaastaseid menetlusi viiakse läbi üheaegselt, tuleks uurida erinevaid võimalusi, kui aprillis-mais kokkulepet ei saavutata. Praeguses olukorras on valida kahe võimaluse vahel:

a) Komisjon peaks koostama esialgse eelarveprojekti olemasolevate ülemmäärade alusel (FP 2000–2006), kohaldades institutsioonidevahelise kokkuleppe artikliga 26 ette nähtud korda[4].

b) Euroopa Parlament või nõukogu ütleb praegusest institutsioonidevahelisest kokkuleppest lahti. Sellisel juhul kohaldatakse asutamislepingu aastaeelarveid käsitlevaid sätteid (artikkel 272).

15. Poliitilisest seisukohast ei ole artikkel 26 Euroopa Parlamendi jaoks toimiv ega vastuvõetav, nagu finantsperspektiivi raportöör Reimer Böge oma töödokumendis nr 1[5] märkis, sest:

a) selle automaatse korra kasutamine mitme aasta vältel viib mittekohustuslike kulude vähenemiseni;

b) praeguse finantsperspektiivi struktuur ei ole piisav, et rõhutada komisjoni määratletud prioriteete, mida Euroopa Parlament toetab (nt Lissaboni strateegia);

c) Euroopa Parlament ei saa kasutada rubriigi 7 (ühinemiseelne abi) assigneeringuid;

d) pikendamise lähtepunkt – 2006. aasta finantsperspektiiv – tugineb 25-liikmelisele EL-le, samas põhineb finantsperspektiiv alates 2007. aastast 27 liikmesriigiga EL-le.

16. Raportöör tunnistab, et Euroopa Parlament on delikaatses olukorras, kus õiguslikud kohustused ja poliitilised otsused omavad erilist tähtsust, aga ta usub samas, et Euroopa Parlament ei saa võtta endale riski siduda ennast artikli 26 sätetega. Ka ei saa ta ette näha järgmise finantsperspektiivi ja institutsioonidevahelise kokkuleppe läbirääkimiste tulemusi.

17. Euroopa Parlamendi õigusteenistus käsitleb 7. veebruari kuupäevaga teatises läbirääkimiste lõpptulemusega seonduvat ebakindlust. Õigusteenistuse hinnangul peaks institutsioonidevahelisest kokkuleppest lahtiütlemine toimuma 2006. aasta alguses, et järgida institutsioonidevahelise lojaalse koostöö põhimõtet. Hiline lahtiütlemine võiks anda mõista, et Euroopa Parlament kiidab tulevase institutsioonidevahelise kokkuleppe kaudselt heaks. Kooskõlas õigusteenistuse arvamusega usub raportöör, et Euroopa Parlament peaks jätma endale õiguse kasutada võimalust praegusest institutsioonidevahelisest kokkuleppest lahti öelda enne uue institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimist.

18. Raportöör teeb ettepaneku, et kui on kinnitust leidnud, et artikkel 26 ei ole praegusel kujul alternatiiv (finantsraamistiku rubriigi 1b automaatne pikendamine), peaks Euroopa Parlament võtma selle seisukoha enne esialgse eelarveprojekti esitamist, eelkõige juhul, kui 21. märtsil 2006 toimuv teine kolmepoolne kohtumine näitab, et kokkulepet ei ole võimalik saavutada. Pärast resolutsiooni üle toimuvat hääletust võiks Euroopa Parlamendi president saata Euroopa Komisjoni presidendile ja nõukogu eesistujale kirja, et teavitada neid Euroopa Parlamendi otsusest, milles kinnitatakse tahet jätkata käimasolevaid läbirääkimisi nende tulemusi puudutavate piiranguteta. Tegelikult kinnitaks see otsus seda, et Euroopa Parlament lükkab tagasi praeguse finantsperspektiivi automaatse jätkamise.

Seos laienemisega

19. Lisaks üleminekule 2006. aasta järgsesse perioodi tahab raportöör tõstatada veel ühe 2007. aasta eelarvet mõjutava küsimuse, mis on seotud laienemisega.

Prognoosid Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise kohta põhinevad poliitilisel otsusel (Euroopa Parlamendi nõusolekul), mis tuleb teha enne järgmist suve.

20. Kuigi komisjoni ettepanek tugineb 27 liikmesriigiga EL-le, et saa kokkulepet 27 riigi eelarve kohta sõlmida enne ametliku laienemisotsuse tegemist. Seetõttu arvab raportöör, et uuest finantsperspektiivist olenemata peaks komisjon esitama 2007. aasta esialgse eelarveprojekti 25 liikmesriigiga EL-i kohta ja kui laienemine jõustub, siis esitama õiendi kahe EL-i liikmesriigi kohta samal alusel, kui laienemisel 10 liikmesriigi võrra 2004. aastal.

Järeldused

21. Järgmise dokumendi alusel palub raportöör eelarvekomisjonil:

· rõhutada, et on väga oluline, et komisjon jätaks iga-aastase menetluse jaoks tegutsemisruumi, kutsudes komisjoni üles esitama esialgset eelarveprojekti kaasotsustamist arvestades, aga jättes piisavalt ruumi iga-aastase menetluse normaalseks arenguks juhuks, kui institutsioonidevahelises kokkuleppes ja finantsperspektiivis kokku lepitakse;

· nõustuda, et Euroopa Parlament peaks jätma endale õiguse kasutada võimalust öelda lahti praegusest institutsioonidevahelisest kokkuleppest, eelkõige selle artiklist 26, et hoida ära praeguse süsteemi automaatne pikendamine;

· palub komisjonil juhul, kui institutsioonidevahelise kokkuleppe suhtes enne aprilli-maid kokkulepet ei saavutata, esitada esialgne eelarveprojekt asutamislepingu artikli 272 alusel alternatiivseid stsenaariume välistamata, nagu hr Böge töödokumendis nr 1 märgitakse;

paluda komisjonil esitada 25 liikmesriiki hõlmav esialgne eelarveprojekt, kuni Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine jõustub.

2007. aasta eelarve poliitiliste prioriteetide kohta

"Kujutlusvõime on olulisem kui teadmised.”

Albert Einstein

1.        TAUST

1.   1970. aastatel kulusid Euroopa Liidu esimesed eelarved peamiselt ühise põllumajanduspoliitika arendamisele. 1980. aastatel domineerisid tõukefondid, et toetada eelkõige uute Vahemere piirkonnast saabujate üleminekut. Tempo muutus Berliini müüri langemise ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega, kui Kesk- ja Ida-Euroopa infrastruktuuri edendamiseks töötati välja välisabi programmid nagu Phare ja Tacis.

2.   Viimati mainitud perioodi jooksul, mis algas 1984. aastal, toimus tohutu edasiminek vundamendiks oleva 1957. aasta Rooma lepingu täiendamises – järgmise kahekümne aasta jooksul täiendati asutamislepingut neli korda (ühtne Euroopa akt, Maastrichti, Amsterdami ja siis Nice’i leping) – see oli kiireim vabatahtlik suveräänsete õiguste jagamise periood, mida eales nähtud. Muutused ei toonud Euroopa Liidule kaasa mitte ainult uusi pädevusi, mis sisaldasid selliste poliitikate haldamist nagu ühtne turg, ühisraha, keskkond ja tekkiv välispoliitika. Raamistikku pakkuva vahendina arenes ka finantsperspektiiv, mis sai alguse 1984. aastal ning mille abil sai kiiresti arenevate Euroopa poliitikavaldkondade kulusid kavandada pikemaks perioodiks.

3.   Vahepeal ei seisnud maailm paigal. Berliini müüri langemisega 1989. aasta novembris sai alguse Euroopa Liidu laienemine Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse, mis jätkub veelgi Bulgaaria ja Rumeenia 2007. aasta jaanuariks kavandatud liitumisega. Lisaks toimus tohutu areng tehnoloogia alal, mis kujundab praegu ümber kogu maailmaturgu. Internet, mis on kõigest pisut vanem kui kümme aastat, ja brauserite kasutuselevõtt 1995. aastal, on mitte ainult kardinaalselt muutnud seda, kuidas inimesed töötavad ja kauplevad, vaid toonud maailmaturule ka üle 2 miljardi tarbija. Selle tulemuseks on tõkete kaotamine ja konkurents, mis on Euroopa riikide jaoks keskendunum ja jõulisem kui iial varem ELi ajaloos.

4.   Globaliseerumine ei ole uus nähtus, vaid elu tõsiasi. Üks Euroopa juhtivatest tootjatest kirjeldas seda hiljuti kui „nähtust, mis hõlmab järkjärgulist ja ülemaailmset füüsiliste, poliitiliste, ühiskondlike, kultuuriliste, keeleliste ja muude tõkete kaotamist, mis eraldavad majanduspiirkondi, kultuuri- või teadusringkondi, poliitilisi režiime ja muid üksusi”. Pingsa ülemaailmse konkurentsi taustal on keskne küsimus see, kas ettevõtjad ja ühiskond suudavad käimasolevate muutustega piisavalt kohaneda. Samal ajal kui ettevõtted suudavad globaliseerumisega kaasnevate väljakutsetega hakkama saada, siis ühiskonna kohanemine on ebakindlam. Ütlusel, et kõik peale valitsuste muutub rahvusvaheliseks, paistab olevat tõepõhi all.

   Poliitiline arutelu, mis käsitleb Euroopa kohanemist nende suundumustega, kogub hoogu, eriti pärast põhiseaduse lepingu referendumite tulemusi Prantsusmaal ja Hollandis. Küsimusi, nagu oluline vajadus investeerida teadustegevusse ja edendada innovatsiooni ning VKEde õitsenguks sobiva keskkonna tagamine, käsitletakse üha enam kui Euroopa konkurentsivõime peamist prioriteeti. Pakiline vajadus tagada pikaajaline energiavarustus ja sellega seotud keskkonnategurid vajab jätkuvalt selgeid lahendusi. Kasvava tähtsusega teema Euroopa poliitikakujundajate meeltel on ka demograafiliste muutuste ja sisserände mõju. Euroopa eesmärk peaks olema mitte globaliseerumisprotsessiga hakkama saamine, vaid selle juhtimine!

  Miks mainida neid teemasid aastaeelarve prioriteete käsitlevas dokumendis? Põhjus on lihtne. Ajal, mil EL on lõpetamas arutelu uue finantsperspektiivi üle, mis ulatub tõenäoliselt 2013. aastani, on oluline, et poliitikakujundajad keskenduksid ELi ees järgnevatel aastatel seisvatele tõelistele väljakutsetele ja ei piirduks kümnenditaguste vanade prioriteetidega. Uue finantsperspektiivi esimene eelarve peaks olemuselt olema strateegiline ja keskenduma nendele välis- ja sisepoliitika valdkondadele, kus rahastamine võib tähendada märkimisväärset erinevust ja pakkuda kulutustele vastavat reaalset tulu. See on eriti oluline juhul, kui liit saab lõpuks finantsperspektiivi, mis on pigem püsiv tehing kui poliitiliste kaalutluste fundamentaalne muutus.

  Järgmiseks seitsmeks aastaks kavandatud praeguse finantsperspektiivi kriitiline hindamine näitab, et globaalsed väljakutsed pole iial olnud suuremad, samas on tõenäoliselt olemasolevad vahendid nendele vastamiseks ebapiisavad, eriti teadustegevuse ja innovatsiooni osas. See finantsperspektiiv sobib pigem 1990-ndatesse aastatesse kui 21. sajandisse. Seetõttu on veelgi olulisem tagada, et aastatel 2008–2009 toimub üksikasjalik ülevaatamine, millega kaasneb kuluprioriteetide korralik ettevalmistamine järgmiseks aastakümneks.

  Seetõttu leiab raportöör, et 2007. aasta eelarve arutelu peaks toimuma arvestades kolme järgmist elementi:

– poliitilised prioriteedid

– kulutuste optimaalne tasuvus

– läbivaatamiseks ettevalmistumine

2.        2007. aasta eelarve Poliitilised prioriteedid

       Uue finantsperspektiivi esimeses iga-aastases eelarves 2007. aastaks näeb raportöör järgmisi prioriteete:

–       Välistegevus – ELi roll globaliseerunud maailmas

§ Partnerlus- ja koostöölepingud

§ Euroopa naabruspoliitika ja ühinemiseelsed rahastamisvahendid

§ Arengupoliitika, demokraatiseerimine ja inimõigused

§ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika

–       Julgeoleku mõõde –

§ Välised aspektid, nt energiavarustuse kindlus, terrorismioht

§ Sisemised aspektid, nt piirikontroll, sisseränne

–  Sisepoliitika –

§ Lissaboni agenda, sh teadustegevus ja innovatsioon

§ Keskkond

§ Kodanikud ja teabevahetus

– Asutused

2.1.     Välistegevus

Sissejuhatus:

 Aastatel 2000–2006 on ELi välispoliitika ees olnud mitmeid väljakutseid, nende hulgas ka eelarvelisi. Olemasolevad vahendid on olnud karmi surve all traditsiooniliste poliitikavaldkondade eelarvele esitatud uute nõuete tõttu, mis on lisandunud ajapikku tingituna rahvusvahelisel tasandil toimunud muutustest, mis vajavad ELi toetust. Lisaks viivad uued väljakutsed uute poliitikate väljatöötamiseni, mis tekitab lisakulusid maailmas, mis on viimase kümne aasta jooksul väga palju muutunud.

 Tundub irooniline, et Euroopa Ülemkogu jõudis ühisele seisukohale 2007–2013 finantsperspektiivi osas, mis näeb võrreldes komisjoni esialgse ettepanekuga ette 20% kärpe välismeetmete jaoks loodud vahendite osas, samas oodates, et EL astub lõpuks otsustavaid samme ja muutub „osaliseks rahvusvahelisel areenil” nagu kõik seda soovivad.

 Raportöör arvab, et 2007. aasta eelarve üks oluline prioriteet peab olema toetada Euroopa sidet ülejäänud maailmaga aktiivse osalemise kaudu. ELi jaoks on käes aeg, mil tuleb kulutada rohkem energiat sellele, et saada teada, mis toimub väljaspool tema piire ja mõista, millised tagajärjed on sellel tema poliitikale. Selle tegevuse taustal peab teistele riikidele ja eriti naabritele suunatud sõnum rajanema juba olemasolevatele kokkulepetele (nagu assotsiatsioonilepingud Ida-Euroopas ja Balkanil, Barcelona protsess lõuna suunal või strateegiline partnerlus ida suunal). Piiratud eelarvetingimustes tuleb määratleda prioriteedid. Sellega seoses on asjakohased neli valdkonda:

Partnerlus- ja koostöölepingud

 Viimastel aastatel on sagenenud strateegiliste lepingute sõlmimine liidu ja kolmandate riikide või piirkondade vahel. Euroopa välistegevuse ulatuslikumaks ja keerukamaks muutumine peegeldab osaliselt globaliseeruvas maailmas käimasolevaid muutusi ja uusi vajadusi. Siiski usub raportöör, et selleks, et EL võiks asuda täitma oma rolli usaldusväärse globaalse partnerina, peab liidu välistegevus põhinema esiteks ja eelkõige ühtsel, kõikehõlmaval strateegial, mis määratleb selgelt liidu huvid ja strateegilised prioriteedid 21. sajandil. Esimene samm sellise laiaulatuslikuma strateegia poole võiks olla olemasolevate ja kavandatavate lepingute hindamine, mille käigus pööratakse erilist tähelepanu lepingute otstarbele, tõhususele ja nendes sisalduvatele liidu huvidele ja strateegilistele eesmärkidele.

 Selle taustal usub raportöör, et ELi kõige laiaulatuslikum, sügavam ja strateegiliselt olulisem partnerlus – nimelt Ameerika Ühendriikidega – tuleks viia uuele strateegilisele tasandile, mis võimaldaks mõlemal atlandi-ülesel partneril järgida oma ühiseid huvisid ja vastata ühistele ülemaailmsetele väljakutsetele üheskoos ja palju tõhusamalt. Siiski, vaatamata ELi ja USA juhtkondade uuendatud otsustavusele kujundada välja ühine kava, on ELi ja USA suhete ajakohastamises 21. sajandile toimunud vähene või olematu edasiminek. Nagu märgiti poliitilisi väljakutseid ja eelarvevahendeid käsitlevas Böge raportis: „nimetatud suhtumine ei kajastu komisjoni ettepanekus ja parlament peaks osalema neid küsimusi puudutavate otsuste langetamisel, kui need mõjutavad eelarvet”.

Euroopa naabruspoliitika ja ühinemiseelne rahastamisvahend

 Need poliitikavaldkonnad peaksid 2007. aastal jääma prioriteetseks: eelarvevahendeid tuleks eraldada demokraatia, vabakaubanduse ja julgeoleku jätkuvaks edendamiseks, eelkõige meiepoolse liberaalse osalemise, kaubandust ja majandust käsitleva uuenduspoliitika ning finantsabiprogrammide kaudu.

 Kaasotsustamisvahendite osas on Euroopa Parlamendi poliitilise mõju küsimus olulise tähtsusega ja sellega tegeletakse praegu vastavates komisjonides. Raportöör toetab täielikult juhtivate komisjonide jõupingutusi juhtida olemasolevad vahendid prioriteetsetesse valdkondadesse (selle asemel, et jätta see komiteemenetluse raames täielikult komisjoni ja nõukogu otsustada). Siiski on äärmiselt oluline jätta eelarvemenetluses piisav tegevusruum poliitilistele otsustele: seetõttu on asjakohane komisjoni esitatud ja võimalusel parlamendi poolt muudetud eelarvestruktuur. Raportöör arvab samuti, et poliitilise „jaotuskriteeriumi” küsimus, mis hõlmab seda, kuidas jagada naabruspoliitika vahendeid riikide, poliitikavaldkondade ja piirkondade vahel ning kuidas see sobitub iga-aastase eelarvemenetlusega, on väga oluline.

 Raportöör on teadlik sellest, et mõned rasketest valikutest tehakse ja peakski tegema praegu käsitletavate kaasotsustamist reguleerivate õigusaktide tasandil. Kuidas käsitletakse rubriigile 4 eraldatud vahendite 20% kärbet? Milline oleks suhe kolme peamise kaasotsustamist käsitleva õigusakti – naabrus-, stabiilsus- ja arenguinstrumendi – finantsraamistike vahel? Milline oleks sellega kaasnev mõju ühinemiseelsele rahastamisvahendile ja humanitaarabile, mille osas ei kasutata kaasotsustamist? Need on keerulised küsimused, millele saab vastata ainult siis, kui on teada uus finantsperspektiiv ja selle paindlikkust käsitlevad sätted.

Arengupoliitika, demokraatiseerimine ja inimõigused

 Arvestades seda, et äärmises vaesuses elavate inimeste arv on viimase kolmekümne aasta jooksul enam kui kahekordistunud, tuleb liidu tõhusat ja ühist arengupoliitikat näha kui väga olulist elementi Euroopa osalemiseks ülemaailmse tähtsusega asjades. Raportöör soovib korrata Böge raportis esitatud üleskutset eraldada piisavad vahendid selleks, et täita vaesuse vähendamise ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamise osas võetud kohustusi. Lisaks tuleks demokraatia edendamist, head valitsemistava ja inimõigusi vaadelda kui iga jätkusuutliku arengupoliitika lahutamatut osa, mis aitab kaasa aastatuhande eesmärkide edukale saavutamisele. See peaks kajastuma eelarve prioriteetides.

 Rubriigis 4 praegu kavandatava kärpe taustal on raportööri arvates palju olulisem kui iial varem tagada see, et liidu abi eraldatakse ja rakendatakse nii tõhusalt kui võimalik. Eriti tuleks tähelepanu koondada välisabi programmide tulemuste ja mõju mõõtmise mehhanismide parandamisele, et tagada ELi abi võimalikult kõrge kvaliteet. Lisaks teeb raportöör ettepaneku uurida seda, kuidas oleks ühenduse abi lisandväärtust võimalik maksimeerida koordineerimise suurendamise ning liikmesriikide arengupoliitika ja abi vastastikuse täiendavuse ja sidususe abil. See peaks hõlmama demokratiseerimist ja inimõigusi käsitlevate programmide üksikasjalikku läbivaatamist.

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika

 Meetmed ÜVJP valdkonnas peaksid jääma prioriteetseteks, et suurendada jätkuvalt liidu panust rahu, julgeoleku ja demokraatia tagamisel, sealhulgas meetmed konfliktide ennetamise ja lahendamise valdkonnas. Raportöör rõhutab seda, et ta peab väga oluliseks 2005. aasta novembri ühisdeklaratsioonis ette nähtud uut korda, mille kohaselt toimuvad konsultatsiooni- ja teabekoosolekud poliitika- ja julgeolekukomitee eesistujariigi esimehe osavõtul, ning ootab nõukogult selle korra täielikku järgimist. Konsultatsiooni taustal paneb raportöör suurt rõhku 2006. aastal ÜVJP käsitlevas Broki raportis esitatud Euroopa Parlamendi ülekutsele kohaldada a priori lähenemist, mida nõukogu peaks järgima. Raportöör soovib rõhutada ÜVJP rahaliste vahendite hea haldamise tähtsust ning märgib, et praegu on nõukogu vaidlustanud komisjoni poolt selles valdkonnas esitatud teatud meetmete õiguspärasuse (õiguslikud alused). Raportöör tuletab seetõttu meelde Euroopa Parlamendi eelmist nõuet, et ühenduse pädevuse ja kulude ning liikmesriikide pädevuse ja kulude vahel asuv “hall ala” vajab selgitamist, jäädes asutamislepingutega lubatu piiridesse.

Julgeoleku mõõde

Selle mõõtme tähtsus kasvab uue finantsperspektiivi raames. Mugavuse mõttes võib selle mõõtme jagada välisteks ja sisemisteks aspektideks.

Välised aspektid: energiavarustuse kindluse näide

Hiljutised sündmused on meile meelde tuletanud, et energiavarustust ei saa endastmõistetavaks pidada. Euroopa Liit sõltub suuresti liiduvälistest energiatarnetest, praegu kaetakse 50% vajadusest impordiga. Kui praegune suundumus jätkub, tõuseb impordi osakaal eeldatavasti 70%ni. 77% ELi nafta ja 51% ELi maagaasi vajadustest kaetakse impordiga ning oodata on nõudluse kasvu kolmandates riikides, kes hakkavad ELi liikmesriikidega energiaressursside pärast konkureerima. Samal ajal kasvab ELi energiatarbimine vahemikus 1990–2020 eeldatavasti 22%.

 ELi ootavad samuti keskkonnaalased väljakutsed nagu Kyoto eesmärk vähendada süsinikdioksiidi heitmete hulka 8% võrra aastaks 2010. Energia hindade tõstmisel on tarbijatele ja Euroopa majanduse konkurentsivõimele otsene ja tähtis mõju. Nende väljakutsete taustal tuleb ümber hinnata tuumaenergia asjakohasus. Euroopa ühendus on võtnud õigusloomega seotud meetmeid mitmetes energia valdkonda puudutavates küsimustes nagu elektrienergia tarnekindlus, biokütuste kasutamine, taastuvate energiaallikate edendamine, nõudluse juhtimise meetmed, energiatõhususe suurendamine ning energiaturgude liberaliseerimine. Siiski pole liikmesriigid mitmeid nendest meetmetest veel rakendanud. Praegune energiaprogramm aastateks 2003–2006 „Euroopa arukas energia"[6] püüab aidata kaasa Euroopa energiapoliitika kolme peamise eesmärgi saavutamisele: varustuskindlus, konkurentsivõime ja keskkonnakaitse.

Sisemised aspektid: piirikontroll ja sisseränne

 Euroopa kodanikud vajavad oma igapäevaelus turvalisust. Raportööri arvates on komisjoni uus kava asendada selle valdkonna instrumentide ja eelarveridade paljusus kolme peamise raamprogrammiga[7] kindlasti tervitatav, sest see pakub selles keerukas valdkonnas suuremat järjepidevust ja läbipaistvust.

 Arvestades siiski seda, et nõukogu on komisjoni esialgset rahastamisettepanekut uue 3. rubriigi (Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus) raames vähendanud enam kui poole võrra – 20 945 miljonilt eurolt 10 270 miljoni euroni – tuleb otsustada see, kuhu koondada 2007. aastaks olemasolevad vahendid. See otsus on tuleviku jaoks isegi olulisem, sest sellega pannakse paika liidu sisejulgeoleku suundumuste nurgakivid. „Kulude tasuvus" on edaspidi oluline suunis, kui tuleb hinnata selle valdkonna nappide eraldiste suunamist. Lisaks tuleb kindlasti tegeleda Euroopa kodanikke mõjutava sisserändega, mis on raportööri arvates samuti üks prioriteetidest.

2.3.     Sisepoliitika

Lissaboni agenda – teadustegevus ja innovatsioon

 Ehkki Lissaboni agenda olulised osad hõlmavad selgelt otsuseid, mis on pigem seotud õigusloomega kui eelarvega (nt teenuste direktiiv), ning rahastamine ELi tasandil täiendab riiklikku rahastamist, võib ühenduse eelarve anda (ja peakski andma) tähtsa panuse olulistesse valdkondadesse nagu teadustegevus ja innovatsioon, VKEde uuenduslikud meetmed ja elukestev õpe.

 Raportöör arvab, et hinnates nii riiklikul kui ELi tasandil toimuvat arengut peaks parlamendi panus 2006. aasta kevadisse Euroopa Ülemkogusse olema, nagu eelarvekomisjon on juba eelnevalt märkinud, erinevate meetmete tähtsuse järjekorda seadmine, et vahendeid ei eraldataks liiga vähe. Selles osas peab komisjon võtma endale selge vastutuse ja osutama – ka eelarve osas – oma tulevases iga-aastases poliitilises strateegias ja esialgses eelarveprojektis sellele, millised valikud ja millistel alustel on tehtud.

 Raportöör meenutab, et eelarvega seotud ambitsioonid, millel on otsene mõju tulemustele, mida me loodame saavutada, on tihedalt seotud praegu nõukoguga toimuvate finantsperspektiivi käsitlevate läbirääkimiste tulemustega. Seda on selgelt märgata rubriigi 1A osas, mis peaks olema selles valdkonnas Euroopa püüdlustesse tehtava ühenduse panuse keskne osa. Teadusuuringute seitsmes raamprogrammi ning konkurentsivõime ja konkurentsi programmi tuleb eelarvemenetluse käigus veel kindlasti käsitleda. Lisaks tuleb küsida, kas kavandatav Euroopa Tehnoloogiainstituut kasutab vahendeid tõhusalt või juhib lihtsalt tähelepanu kõrvale olemasolevatelt projektidelt nagu Euroopa teadusnõukogu.

 Raportöör rõhutab, et „innovatsioon” ja tegelikult ka „kujutlusvõime” väärivad võimaluse korral eelarve kaudu edendamist. Selles osas tuleks jätkuvalt rõhutada ka selle valdkonna katseprojekte ja ettevalmistavat tegevust.

Keskkond

 Järgmise finantsperspektiivi raames rahastatakse keskkonnapoliitikat koos ühise põllumajanduspoliitikaga rubriigi 2 „Loodusressursside säilitamine ja haldamine” alusel vastavalt komisjoni ettepanekule, mis pakub Euroopa kodanikele arusaadavat temaatilist ja nähtavamat finantsperspektiivi struktuuri. Euroopa Parlamendi seisukoht finantsperspektiivi käsitlevatel läbirääkimistel[8] rõhutab Euroopa Liidu keskkonnapoliitikat kui põhivahendit, mis aitab kaasa Lissaboni ja Göteborgi eesmärkide saavutamisele. Raportöör arvab, et eelolevaks perioodiks kavandatav eelarvetoetus keskkonnapoliitikale annab Euroopa Liidule maailmas juhirolli sellistes olulistes valdkondades nagu kliimamuutuse mõju leevendamine ja loodusressursside säilitamine. Jätkusuutlik keskkonnapoliitika on üks peamiseid väljakutseid, millega kaasneb tegelik Euroopa lisandväärtus.

Kodanikud ja teabevahetus

 Praegune reaktsioon nn usalduskriisile on olnud üsna ettearvatav. Komisjon on esitanud uusi kommunikatsioonistrateegiaid käsitlevaid uusi poliitilisi dokumente ja küsinud nende rakendamiseks uusi rahalisi vahendeid. Nõukogu on nendele teabevahetust käsitlevatele eelarveridadele eraldatud rahalisi vahendeid kärpinud ning Euroopa Parlament on eraldised taastanud ja püüdnud – mõnikord edukalt – neid eraldisi isegi suurendada. Siiski võib üsna sageli täheldada, et teabevahetust käsitlevate eelarveridade esitamine iga-aastastes eelarvetes on jätnud soovida.

 Kindlasti on teabevahetus põhiliseks teguriks, mille abil aidata Euroopa kodanikel ELi paremini mõista. Raportööri arvates oleks oluline selle asemel, et kogu aeg uusi lahendusi katsetada ja uusi kulukaid strateegiaid luua, mida siis kehvasti rakendatakse, hinnata põhjalikult, mis annab kulutustele vastava tegeliku tulu.

 Kodanikele suunatud otsene teave, mis käsitleb nende õigusi Euroopa Liidus kas siis töötajana, üliõpilasena või pensionärina, ei ole piisavalt välja töötatud. Kodanikele oleks abiks see, kui neid teavitataks konkreetsetest ühisturu eelistest nende igapäevaelus, teises liikmesriigis omandatud pensioniõiguste ülekandmisest, diplomite tunnustamisest või sotsiaaltoetuse kasutamisest. Selle asemel, et toota ebamääraseid läikpaberil trükiseid, peaks liit eelkõige püüdma täita kodanike põhilisi teabevajadusi.

 Raportöör on veendunud, et komisjoni ja parlamendi teavitamisalase tegevuse sünergia potentsiaali ei ole veel täielikult välja arendatud. Nappide vahendite tõhusa kasutamise võimalusena tuleb hoolikamalt kaaluda Euroopa Liidu Majade väärtust.

Asutused

 1996. aasta eelarve raames tõstatas raportöör küsimuse, mis puudutab parlamendi vajadust tagada poliitiline ja eelarvekontroll detsentraliseeritud asutuste üle. Kümme aastat hiljem on asutuste arv kasvanud 5-lt 25-le ja asutuste liike on juurde tulnud (detsentraliseeritud asutused, reguleerivad asutused, täitevasutused). Ehkki parlamendi kontrollivolitused on uues finantsraamistikus formaliseeritud, arvab raportöör, et selline uus ELi juhtimise vorm peaks arenema nii, et ta ei piiraks rakenduskavasid. Seetõttu toetab raportöör täielikult finantsperspektiivi ja institutsioonidevahelise kokkuleppe raportööri tehtud ettepanekut kehtestada asutustele uue finantsraamistiku iga rubriigi osas siduv mehhanism.

 Raportöör on teadlik sellest, et enamus asutuste asutamist käsitlevaid õigusakte võetakse vastu mitmeks aastaks kaasotsustamise teel, samal ajal kui toetusi antakse neile eelarvemenetluse raames iga-aastaselt. Rangete ülemmäärade ja tegevuspõhise eelarvestamise (poliitikavaldkonniti lähenemine) taustal peavad erikomisjonid osutama eelistustele rakenduskavade rahastamise ja asutuste rahastamise vahel.

 Raportöör tervitab komisjoni poolt lõpuks esitatud ettepanekut, mis näeb asutuste suhtes ette range poliitika, ning ootab, et sellekohased sätted kehtestatakse enne 2007. aasta eelarvemenetlust. Raportöör kavatseb esitada oma seisukohad olemasolevate ja tulevaste asutuste kohta konkreetses töödokumendis, mis tuleb esitamisele eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni iga-aastasel kohtumisel asutuste direktoritega.

3.        KULUTUSTE OPTIMAALNE TASUVUS

 Euroopa Ülemkogu detsembris saavutatud kokkulepe näitab selgelt, et võitlus vahendite pärast on alanud. Nõukogu arvnäitajad tähendaksid võrreldes komisjoni poolt esialgses ettepanekus vajalikuks peetavate summadega vahendite vähenemist enam kui 15% võrra aastatel 2007–2013. Raportööri jaoks on sellises olukorras absoluutselt vajalik hakata uurima Euroopa Liidu kulude kvaliteeti. Kas kulud tasuvad ennast ära?

 Raportööri jaoks pakub uue finantsperspektiivi algus märkimisväärse võimaluse ümberhindamiseks – kui on teada, et programm ei ole edukas või ta on minetanud oma prioriteetsuse, miks mitte see eemaldada? Samal ajal tuleks olla avatud uute programmide sisseviimise suhtes, kui need programmid on ELile vajalikud globaliseerumisega sammu pidamiseks.

 Raportöör on seisukohal, et kulutuste optimaalne tasuvus peaks kompenseerima eelarvevahendite vähesuse. Euroopa maksumaksjad rahastavad Euroopa eelarvet, et toetada tegevusi, mis eeldatavasti toovad Euroopa kodanikele kaasa Euroopa lisandväärtuse. Selles mõttes usub raportöör, et eelarvepädevad institutsioonid on vastutavad kulude kvalitatiivse aspekti ja tasuvuse eest. Raportöör arvab, et piiratud finantsperspektiivi taustal, mis jätab uutele tegevustele väga vähe ruumi, on tulnud aeg hakata tähelepanu pöörama Euroopa kulude kvaliteedile ja tasuvusele. See on järgmise töödokumendi nr 3 teema.

 Raportöör märkis juba 2007. aasta eelarve prioriteete esitades, et ta on valmis taotlema teatud programmide osas tasuvusanalüüsi, et anda poliitiline hinnang ELi kulutustele teatud valdkondades. Eesmärgiks on tuua esile ELi eelarvest rahastatavate programmide või tegevuste sooritust vastavalt mõnedele kriteeriumitele:

- kas poliitika saavutas eelarvepädevate institutsioonide poolt seatud eesmärgid?

- milline on mõju hindamine võrdluses saadud rahalise toetuse mahuga?

- kui suur osa rahalistest vahenditest suunati halduskuludeks ja kui suur osa tegevuskuludeks?

- kas inimressursse ja rahalisi vahendeid kasutati tõhusalt?

- milline on programmide/tegevuste lisandväärtus Euroopale?

Tasuvusanalüüs ja mõjude hindamine tuleks läbi viia 2006. aasta esimese semestri jooksul, et minna edasi hinnangu andmise juurde enne 2007. aasta eelarveprojekti esimest lugemist Euroopa Parlamendis, arvestades poliitilist otsust. Raportöör on veendunud, et uus finantsperspektiiv pakub võimaluse kehtestada tasuvale kulutamisele uus lähenemine.

4.        LÄBIVAATAMISEKS ETTEVALMISTUMINE

 Nii Euroopa Ülemkogu kui ka Euroopa Parlament on taotlenud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta vahekokkuvõtte tegemist. 2005. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu järelduste III osa (lõige 79) märgib järgmist:

Eurooplased elavad kiirelt muutuval ja murrangulisel ajastul. Globaliseerumise kasvav tempo ja kiired tehnoloogilised muutused pakuvad jätkuvalt uusi võimalusi ja esitavad uusi väljakutseid. Selle taustal nõustub Euroopa Ülemkogu, et EL peaks oma finantsraamistiku põhjalikult ümber hindama, seda nii tulude kui kulude poolel, et jätkata ja parandada kaasajastamist nii vahemikul 2007–2013 kui edaspidi.

 Parlament ja nõukogu on samal arvamusel, et finantsraamistikku, mis seab keskmise tähtajaga poliitilised prioriteedid, tuleb kohandada kiiresti areneva maailmaga, et võimaldada ELil säilitada sisemisel tasandil Lissaboni eesmärkide saavutamiseks poliitiline ja majanduslik positsioon ning välistasandil saavutada aastatuhande eesmärgid, edukas naabruspoliitika ja asuda globaliseerumise protsessis juhirollile.

 Euroopa Parlamendi mure kokkuvõtte pärast on tihedalt seotud kõnealuse kokkuvõtte ajavahemikuga. See on selgesti esitatud Euroopa Parlamendi läbirääkimiste seisukoha lõikes 3[9], et finantsperspektiivi kestus ning komisjoni ja Euroopa Parlamendi viieaastane mandaat peaks olema vastavuses demokraatliku vastutuse ja aruandluskohustuse tõttu.

 Ilma et see piiraks tulevase institutsioonidevahelise kokkuleppe või järgmise finantsperspektiivi sisu kohaldamist, arvab raportöör, et 2007. aasta eelarve kui järgmise perioodi esimene eelarve pakub perioodi esimese osa jooksul tekkida võivate uute vajaduste kohandamise raames võimalust alustada uute programmidega. Selle teema kohta esitatakse eelarvemenetluse hilisemas järgus üksikasjalikum töödokument.

 ELi kulutuste ja vahendite kõikide tahkude 2008. aastaks kavandatud ülevaatamine pakub võimalust vaadelda lähemalt seda, kuidas meie raha kulutatakse. Ajal, kui vahendeid napib, on valmidus muutustega leppida kõige suurem. Ainult laiaulatuslik tulude ja kulude ümberhindamine annab meile võimaluse „raputada süsteemi”, et vastata kiiresti muutuva maailma väljakutsetele.

ELi poliitikavaldkondade tasuvuse kohta

"Küünik on inimene, kes teab kõige hinda, kuid mitte millegi väärtust"

Oscar Wilde

1.   Raportöör rõhutas oma töödokumendis nr 2[10], mis käsitleb 2007. aasta eelarve poliitilisi prioriteete, ELi poliitikavaldkondade kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete aspektide hindamise olulisust. Raportöör seadis oma raporti projektis, mis käsitleb komisjoni poliitilise strateegia aastaaruannet[11], kulutuste optimaalse tasuvuse 2007. aasta eelarve üheks kolmest prioriteedist:

29.    teeb ettepaneku paluda läbi viia tasuvusuuring eelarve erivaldkondades, kasutades parlamendi komisjonidele eraldatud vahendeid, et hinnata poliitikavaldkondades rakendatu korrektsust (vastavus finantsmäärusele ja finantsaruandlussüsteemile) ja teostamist (vahendite tõhusus, projektide tulemuslikkus, halduskulud) ning võtta nende hinnangute alusel vastu poliitilised otsused;

2.   Nõukogu rõhutas oma 14. märtsi 2007. aasta lõppjäreldustes[12] samuti "vajadust õigeaegsete ja kõrge kvaliteediga tegevusaruannete ja kulutuste osas tehtavate ettepanekute alase finantsteabe järele" [...] "peab oluliseks ELi eelarve täitmise parandamist 2007. aastal".

Millised on eesmärgid?

3.   Põhiseaduse lepingu referendumite negatiivsed tulemused Prantsusmaal ja Hollandis on näidanud kodanike muret Euroopa poliitika pärast ning seadnud kahtluse alla neid poliitikavaldkondi elluviivate Euroopa institutsioonide võimekuse ja asjakohasuse. Sellega seoses on oluline Euroopa Parlamendi kui rahva valitud institutsiooni roll ja Euroopa Parlamendi kui eelarvepädeva institutsiooni vastutus.

4.   Ajal, mil Euroopa Liidu vahendeid on proportsionaalselt vähem kui varasematel aastatel, peavad institutsioonid tagama, et ELi eelarvest rahastatavad poliitikavaldkonnad oleks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt tasuvad.

5.   2007. aasta eelarve, mis on uue perioodi esimene eelarve, peaks sillutama teed uuele "kvalitatiivsete kulude" põhimõttele. EL peaks saavutama vähemaga rohkem. Raportööri arvates tuleks selline lähenemisviis juurutada 2007. aastal ning see peaks katma kogu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, olles piiratud ülemmäärade ja väikeste varude kompenseerimise vahendiks.

6.   Vastavalt töödokumendis nr 1 toodule alustatakse 2007. aastal pärast järgmise finantsraamistiku alast kokkulepet mitmeaastaste programmide finantsraamistikuga ning neile, kelle õigusloomealased ettepanekud sõltuvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest, kohaldatakse erinevate rubriikide jaoks kehtestatud ülemmäärasid.

7.   ELi õigusaktid kajastavad neid poliitilise huvi valdkondi, mille osas kohaldatakse EÜ asutamislepingus sätestatud lähimus- ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Raportöör on arvamusel, et uus finantsraamistik ning aastaeelarve annavad võimaluse optimeerida eelarve täitmise kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid aspekte mitmete programmide põhjaliku tasuvusanalüüsi kaudu;

Millised on metoodikad?

8.   Komisjon määratleb oma erinevad hindamisülesanded järgmiselt:

"otsus sekkuda vastavalt selle tulemuste mõjudele ja vajadustele, mille rahuldamiseks see on ette nähtud".

9.   raportöör on seisukohal, et vähem tuleks tähelepanu pöörata otsustamisele ning rohkem sekkumise mõjude mõõtmisele.

10  Hindamisi saab komisjoni kava kohaselt läbi viia erinevate meetmete puhul. Hinnata saab poliitikavaldkondi, programme ja projekte kooskõlas tegevuspõhise eelarvestamise (ABB) liigendusega. Hindamine peaks keskenduma mõnele või kõikidele järgmistele olulistele hindamise küsimustele:

· Asjakohasus: Kui suures ulatuses on avaliku sekkumise (projekt, programm või poliitika) eesmärgid asjakohased, pidades silmas teadvustatud vajadusi ning probleeme, mille lahendamiseks soovitakse sekkuda?

· Tulemuslikkus: Milline on sekkumise tulemus (mõjud) ning eelkõige, kas see tulemus aitas kaasa sekkumise eesmärkide saavutamisele?

· Tõhusus (kulutasuvus): Kui säästlikult on erinevad sisendressursid muundatud väljunditeks ja tulemusteks? Kas (oodatud) mõjud saavutati mõistlike kuludega?

· Kasulikkus: Kas sekkumisel saavutatud mõjud vastavad tõstatatud vajadustele ja lahendatavatele probleemidele?

· Jätkusuutlikkus: Kas saavutatud mõjud kestavad keskmise pikkusega ja pikas perspektiivis?

11. Raportöör on seisukohal, et need ülaltoodud 10. lõikes nimetatud kriteeriumid on vahendid, mille eesmärk peaks olema hindamise poliitilise mõõtme määratlemine, pannes rõhu tasuvusele ning Euroopa lisandväärtusele, nagu on sätestatud järgmist finantsperspektiivi (2007–2013) käsitlevates Euroopa Parlamendi läbirääkimiste seisukohtades[13].

12. Eristada saab järgmisi hindamisi (kronoloogilises järjestuses):

· Eelhindamine (ex ante - hindamine): Enne sekkumise toimumist korraldatav hindamine. Hindamise eesmärk on koguda teavet ja teha analüüse, mis aitavad hinnata seda, kas asjaomaseid eesmärke on finantsraamistikuga võimalik saavutada ning kas halduskulud on proportsionaalsed eesmärkidega ja kasutatavad vahendid tasuvad.

· Vahehindamine: Sekkumise rakendamise ajal korraldatav hindamine. Sellise hindamise käigus suhtutakse esimestesse väljunditesse ja tulemustesse kriitiliselt, mis võimaldab hinnata sekkumise kontrollimise ja rakendamise kvaliteeti. Peamine eesmärk on aidata valmistada ette kohandusi ja programmi muudatusi.

· Järelhindamine (ex post - hindamine): Sekkumise lõpetamisel või selle järel korraldatav hindamine. Eesmärk on selgitada välja edu või ebaõnnestumise põhjused ning tulemuste ja mõjude jätkusuutlikkus.

13. Raportöör on seisukohal, et need kolm tuleks võtta arvesse poliitilistel hindamistel. Kuigi järgmise finantsraamistiku struktuur muutub oluliselt, peamiselt põhilistes sise- ja välispoliitika valdkondades (rubriigid 1a–3a ja b, 4), siis enne 2007. aastat kestnud programmi hindamise (ex post) tulemus on vajalik 2007. aastal algava programmi piisavuse ja asjakohasuse hindamisel (ex ante). Nende kahe hindamise vahelist seost tuleks rõhutada.

Millised on valdkonnad?

14. Koordinaatorite 15. märtsi 2006 kohtumisel lepiti kokku tasuvusuuringute põhimõtte kasutamises mitmetes poliitikavaldkondades. Sellised uuringud korraldatakse kas asutusesiseselt või väljaspool, kasutades osaliselt eelarvekomisjonile antud volitusi.

Nende meetmete tulemuste järelanalüüs on vajalik uute programmide edu tagamiseks.

· Konkurentsivõime ja innovatsiooni programm ning erinevate eelarvevahendite mõju VKEde arengule (rubriik 1a)

Eelmise ettevõtteid ja ettevõtlust käsitleva mitmeaastase programmi (2001–2005) jätkamine, mis oli eelkõige VKEde toetamiseks ettenähtud vahend. Konkurentsivõime ja innovatsiooni uus raamprogramm on märkimisväärne edusamm ühenduse õigusaktide lihtsustamisel ja ratsionaliseerimisel, eelkõige valdkondades, kus täiustatakse VKEde ettevõtluskeskkonda, innovatsiooni ettevõtluse tasandil ning VKEde poliitilist analüüsi, arengut ja koordineerimist.

· Programm LIFE (rubriik 2)

Uus keskkonnaalane programm, millest saab vaid keskkonnale suunatud ühtne rahastamisvahend (kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi prioriteetide toetamiseks kliimamuutuste vastu võitlemisel, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisel, negatiivsete keskkonnamõjude vähendamisel inimeste tervisele jne).

· Kodakondsus (rubriik 3b)

Kaasatud on mitmed valdkonnad, nagu tervise- ja tarbijakaitse, kultuur, noored (haridusalased programmid, nende hindamine), kutseõpe, kultuur ja keel, dialoog kodanikega (nt kodanike ühendustele antud rahaline toetus).

· Euroopa Liidu teabevahetuspoliitika (rubriik 3b):

Tegevusulatus, eesmärgid, rahalised vahendid ja tulemused.

· Teabevahetuspoliitika (rubriik 3b)

Poliitika eesmärkide saavutamise rahaliste vahendite ja mehhanismide hindamine, mis on peamiselt suunatud Euroopa Majade vahenditele, ülesannetele ja personalile ning teabevahetusele.

· Aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks ettenähtud eelarvevahendite hindamine (rubriik 4)

· Ühise välis- ja julgeolekupoliitika tegelikud kulud (rubriik 4)

ELi välisriikides asuvate keskuste võrgustiku hindamine, ELi järelevalveorganid, EÜ toetus MERCOSUR riikidele, EÜ väliskoostöö raames rahvastikule ja arengule suunatud programmide temaatiline hindamine, erinevad EÜ riikide strateegiad.

· Pettustevastane amet

Pärast ameti enam kui viieaastast tegutsemist ja vastmääratud direktori ametiaja alguses peaks eelarvekomisjon hindama ameti kulutasuvust Euroopa finantshuvide kaitsmisel.

15  Selliste hindamiste korraldamise põhjuseks on eeldus, et kuigi teave ELi poliitikavaldkondades saavutatu kohta on olemas mitmetes vormides ja pärineb erinevatest allikatest, on väga keeruline ja aeganõudev saada ülevaadet kogu olemasolevast teabest ja veelgi keerulisem on analüüsida seda teavet ning tuua välja kõige olulisemad järeldused, millest parlament võiks kasu saada edaspidiste seisukohtade võtmisel konkreetse poliitikavaldkonna kohta, eriti eelarve koostamise ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluste käigus.

16  Parlamendiliikmete huvides on leida just neile kohandatud teavet, mis oleks koostatud ELi poliitikavaldkondades saavutatud tulemusi käsitlevate kõige olulisemate andmete kokkuvõtte alusel, ja teha selle põhjal järeldusi.

Lõppjäreldused

17  Pearaportöör on seisukohal, et eelarvekomisjon on esimest korda püüdnud süvendatult analüüsida hinnanguid ELi mõningatele tegevustele. Piiratud finantsraamistik muudab sellise ülesande veelgi vajalikumaks.

18  Raportöör mõistab, et ELi tegevustele sellisel viisil lähenemiseks on vaja jõuda uuele tasandile ja esimesel korral ei pruugita sellise ülesande täitmisel jõuda täiusliku tulemuseni. Kuid praegune uus lähenemine võiks olla pöördepunkt ELi poliitikavaldkondade poliitiliste prioriteetide ja tõhususe määratlemisel.

19  Tasuvusuuringute sisu parimaks kasutamiseks ning 2007. aasta eelarvemenetluseks otsuste tegemiseks tuleks tasuvusuuringud teha võimalusel kättesaadavaks augusti lõpuks, pidades silmas finantsmääruse sätteid.

2007. aasta eelarvemenetluse väliste aspektide kohta

"Üks inimene ei ole kogu saar", John Donne (1572 - 1631)

Sissejuhatus

1. Käesolevas töödokumendis vaadatakse läbi Euroopa Liidu välissuhete valdkonnale eraldatud vahendid rahvusvaheliste väljakutsete valguses, millega EL seisab silmitsi globaliseeruvas maailmas. Raportöör tõstatab kaks keskset küsimust:

a) Millises ulatuses katavad ELi välissuhetele kavandatud kulutused ELi ees seisvad välised väljakutsed?

b) Missugused on mõjud 2007. aasta eelarvemenetlusele, mis määravad uue mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) esimese aasta kulutused?

2. Töödokumendis vaadeldakse kõigepealt ELi ees seisvaid rahvusvahelisi väljakutseid. Seejärel vaadeldakse uue mitmeaastase finantsraamistiku raames eraldatud rahalisi vahendeid ja võimalikke rahakasutamise viise. Lõpuks esitatakse mõned küsimused, millele parlamendiliikmed võiksid vastata 29. mail toimuval 2007. aasta eelarvemenetluse väliseid aspekte käsitleval kuulamisel.

Missugused on väljakutsed?

3. Jätkuvalt kiireneva globaliseerumisprotsessi tõttu peab EL võitlema väga erinevate väliste väljakutsetega. Eristada võib nn traditsioonilisi väljakutseid, mis on seotud ELi laienemise, ELi välispiiridel asuvate riikide ja arengukulutustega ning nn uusi väljakutseid, mis on seotud majanduse tärkamisega Indias ja Hiinas ja selliste teemadega nagu energiasõltuvus ja globaalse terrorismi oht. Raportöör soovib samuti rõhutada, et ELi välispoliitilist tegevust ei tohiks vaadelda vaakumis. Paljudes valdkondades on koostöö muude põhiliste rahvusvaheliste osalistega, eriti USAga vajalik ühtse ja koordineeritud välispoliitika tagamiseks.

Nn traditsioonilised väljakutsed

4. ELi välispoliitika ja väliskulutused on kaldunud olema suunatud põhiväljakutsetele, mis on seotud laienemise, naaberpiirkondade ja arengukoostööga.

5. ELi laienemisprotsess ning stabiilsuse suurendamine ELi välispiiri ümber asuvates riikides ja stabiilsete suhete edendamine nimetatud riikidega on olnud ELi välissuhetealase poliitika ja kulutuste viimaste aastakümnete põhiline eesmärk. Tabel 1 (allpool) näitab, et ühinemiseelne ja naabruspoliitika võtavad järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul enda alla suurema osa (umbes 40%) ELi välissuhetele määratud kulutustest.

6. Arengukoostöö on olnud ja on jätkuvalt ELi välispoliitika ja kulutuste põhielement. Tabel 1 näitab, et arengukoostöö vahendile kulub järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul tõenäoliselt 30% ELi väliskulutustest. Siiski on raske määratleda ELi arengukoostöö kulutuste osas üht kindlat arvu. Näiteks kulutatakse ligikaudu 500 miljonit aastas humanitaarabile. Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku annab üheksas Euroopa Arengufond (EAF) viie aasta jooksul 13,5 miljardit eurot Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna partnerriikidele. ELi liikmesriigid pakuvad samuti suurel hulgal arenguabi kahepoolsete kanalite kaudu.

7. Need nn traditsioonilised väljakutsed hõlmavad ELi olulise tähtsusega panuseid välispoliitika valdkonda. Raportöör ei sea mingil moel kahtluse alla rolli, mida ELi laienemisprotsess on mänginud ja jätkuvalt mängib, tuues Euroopa kontinendile stabiilsust, demokraatiat ja jõukust. Samuti ei sea raportöör kahtluse alla väärtust, mis kaasneb ELi arengukoostöö abiga, mille eesmärk on tegeleda tungivate väljakutsetega, nagu näiteks aastatuhande arengueesmärgid.

Nn uued väljakutsed

8. Sellegipoolest loob globaliseeruv maailmamajandus uusi väljakutseid. ELi välispoliitika peab ajaga kaasas käima ja kohanema muutuvate globaalsete trendidega. Ilma selge strateegiata, sealhulgas nimetatud väljakutsetega tegelemiseks vajalike rahaliste vahenditeta tekib oht, et ELi roll nõrgeneb. Käesolevas töödokumendis keskendutakse lühidalt kolmele järgmisele väljakutsele:

i) Tärkava majanduse, nagu näiteks Hiina ja India majanduse roll

9. Hiina majandus on nüüd suuruselt võrreldav Suurbritannia ja Prantsusmaa majandusega. Hiina tootmise konkurentsieelisel, mis tuleneb tema tööjõu suurtest ressurssidest, on suur mõju globaalsetele kaubavoogudele ja tootmise asukohale. India arendab teenindust, eriti info- ja kommunikatsioonitehnika osas, mis muudab samuti paljude ELi ja USA ettevõtete juhtimise viise. Nimetatud muutuste mõju on keeruline. ELi tarbijad sageli võidavad, kuid madala lisandväärtusega sektorite tootjad peavad silmitsi seisma suurema konkurentsiga.

10. Hiina ja India muutuvat globaalset rolli puudutavate ELi asjakohaste poliitiliste vastuste vaatlemine jääb käesoleva töödokumendi ulatusest välja. Mõned poliitilised vastused võivad olla olemuselt pigem sisesed, nagu näiteks Globaliseerumisega Kohanemise Fond. Siiski peab raportöör välispoliitika osas vajalikuks lisaks praegustele erinevatel teemadel peetavatele kahepoolsetele tippkohtumistele ja dialoogidele vajalikuks asjakohaste rahaliste vahendite täiendavat analüüsi, et edendada efektiivset partnerlust nimetatud riikidega.

ii) Energiavarustuse kindlus

11. Energiavarustuse kindlus on tulevaste aastakümnete põhiline teema. Kõrge naftahind ja Vene gaasivarustuse kättesaadavus olid energiapoliitika kahe põhilise mootorina Euroopa Ülemkogu kevadkohtumise peamine teema. Energiavarustuse kindlus on loomulikult seotud Hiina ja India kui globaalsete majandusjõudude tärkamisega. Hiinast ja Indiast on saamas konkurendid ELi suhtes globaalse energiavarustuse osas.

12. Siiski ei ole käesoleva töödokumendi eesmärk asjakohaste sise- ja välispoliitiliste vastuste terviklik analüüs. Energiavarustuse kindlus ei ole traditsiooniliselt olnud ELi väliskulutuste keskmes. Eelarvekomisjoni liikmed soovivad arutada, missuguses ulatuses on rahalised vahendid samaulatuslikud väljakutsetega, mille ees EL antud olukorras seisab.

iii) Globaalse terrorismi oht

13. 11. septembri 2001. aasta sündmused ja järgnevad julmad terroriaktid Euroopa kontinendil, eriti Madridis ja Londonis, on toonud vabaduse, turvalisuse ja õiglusega seotud teemad teravalt esile. Tabel 1 näitab, et see on ala, kus ELi kulutused peaksid järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul märgatavalt suurenema, kuigi kulutuste algne tase on madal. Põhiline asjassepuutuv küsimus on rahaliste vahendite kõige kasulikuma kulutamise tase. Suur osa terrorismivastasele tegevusele kulutatud riiklikest vahenditest suunatakse läbi riikide siseministeeriumide ja turvateenistuste. Parlamendiliikmed võiksid vaadelda, mis ulatuses on asjassepuutuvas valdkonnas võimalik lisandväärtus Euroopa tasandil ja mis ulatuses tuleks edendada koostööd kolmandate riikidega.

Üks inimene ei ole kogu saar

14. Nimetatud uued väljakutsed ei mõjuta ainult ELi. Muud tööstusriigid peavad samuti võitlema muutuvate globaalsete majanduslike jõudude vahekorra, energiavarustuse kindluse ja globaalse terrorismi osas. Raportöör rõhutab, et efektiivne koostöö kolmandate riikidega, eriti USAga, on efektiivse ELi strateegia oluline osa nende väljakutsetega tegelemisel. Siiski nõuab efektiivne koostöö vahendeid. Raportöör märgib, et kulutused ELi mitteliikmesriikidest tööstusriikidega toimuvale koostööle on äärmiselt väikesed. 2005. aastal moodustas eelarvereale 19 05 02 kulutatud kogusumma ligikaudu 16 miljonit eurot.

Missugused on vahendid?

Tabel 1: Soovituslikud välispoliitilised kulutused (miljonites eurodes)

Rubriik	2007	2007–2013
Ühinemiseelsed vahendid	1193	10213
Naabrus ja partnerlus (Euroopa naabruse ja partnerluse instrument)	1390	10587
Arengukoostöö	2000	15103
Stabiilsusinstrument	232	2531
ÜVJP	150	1740
Laenutagatisfond	188	1244
Hädaabireserv	välja jäetud	mitmeaastasest finantsraamistikust
Muu	1046	8046
Kokku	6633	49463

15. Uues mitmeaastases finantsraamistikus (2007–2013), mille Euroopa Parlament võtab vastu oma maikuu täiskogu istungil, nähakse ette ligikaudu 50 miljardi euro suurused vahendid välissuhetele rubriigis 4: "EL kui globaalne partner". Arvud tabelis toovad esile jätkuva keskendumise nn traditsioonilistele väljakutsetele ELi väliskulutustes. Loomulikult on nn uute väljakutsetega seotud kulutused toodud muudes rubriikides. Näiteks "vabadus, turvalisus ja õiglus" on eraldi rubriigis (3A) ja neile on eraldatud üle 6,5 miljardi euro kogu mitmeaastasest finantsraamistikust. Veel üks näide energiapoliitika kontekstist on kulutused tuumarajatiste tegevuse lõpetamisele rubriigis "Konkurentsivõime kasvu ja tööhõive nimel". See moodustab 1,3 miljardit eurot kogu mitmeaastasest finantsraamistikust.

Mõned kuulamisel esitatavad küsimused

· Kas komisjon usub, et nn strateegilise suhte selgem sõnastus on vajalik komisjoni suhete kontekstis kolmandate riikide ja piirkondadega? Missugune on atlandiülese partnerluse roll selles kontekstis?

· Missugune on nn traditsiooniliste ja nn uute väljakutsete suhteline tähtsus, millega EL seisab silmitsi 2007.–2013. aastal? Missuguseid edasisi muutusi on võimalik ennetada? Kuidas peaksid ELi välistele prioriteetidele tehtavad kulutused arenema, näiteks mis puudutab energiavarustuse kindlust?

· Missuguseid samme on võimalik astuda seoses 2007. aasta eelarvemenetlusega, et kajastada üha enam väljapoole vaatava ELi muutuvaid väljakutseid ja prioriteete?

ÜVJP ja EJKPi kohta

"Elu kuulub elavatele, ja kes elab, peab muutusteks valmis olema"

Johann Wolfgang von Goethe (1749 - 1832)

Taust

1. See valdkond on endiselt sammastevahelise iseloomuga: ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ja Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga (EJKP) seotud küsimused kuuluvad ühenduste (esimese) samba kõrval ka teise samba alla. Välistegevuses hõlmavad paljud meetmed nii ÜVJP valdkonda kui ka mitmesuguseid toiminguid, mis kuuluvad esimese samba alla ja komisjoni pädevusse. See on üks tegur, mis selgitab, miks on vahel nii raske saada ülevaadet konkreetses valdkonnas või konkreetses küsimuses võetud erinevatest meetmetest. Ühenduse ja ÜVJP meetmed võivad üksteist täiendada, kuid ka osaliselt kattuda.

2. ÜVJP/EJKP piires teeb olukorra keeruliseks veel erinevate rahastamisallikate olemasolu – osa raha tuleb üldeelarvest, osa liikmesriikidelt. Valdkonnaga on seotud ka nõukogu eelarve. Raportöör leiab, et 2007. aasta eelarvemenetluse jaoks on vaja üldpilti sellest, millised struktuurid on ÜVJP/EJKP meetmete rahastamisega seotud (kaasa arvatud tugistruktuurid, nagu nõukogu planeerimisrühmad ja asjaosalised komiteed).

Praegune olukord

Demokraatlik järelevalve – mitterahuldav

3. Euroopa Parlamendi poliitilised volitused ÜVJP/EJKP vallas on tagasihoidlikud. Parlament teostab järelevalverolli õiguse kaudu, et teda teavitataks ja temaga konsulteeritaks, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 21. Tuleks märkida, et nõukogu kohustus EPga ÜVJP "põhiliste valikuvõimaluste" asjus konsulteerida jätab palju soovida ja selle praktiline teostamine on aastaid teravat kriitikat teeninud, näiteks nõukogu aastaaruanne on olnud peaaegu tervenisti kirjeldava iseloomuga.

4. Selles suhtes võib raportöör üksnes uuesti kinnitada, et parlament lükkab tagasi nõukogu "tagantjärele"-lähenemise poliitilisele konsulteerimisele ja nõuab tungivalt parlamendile lepinguga antud õiguste täitmist. "Eesistujariik konsulteerib Euroopa Parlamendiga ühise välis- ja julgeolekupoliitika peamistes aspektides ja põhilistes valikuvõimalustes ning tagab, et Euroopa Parlamendi seisukohti piisavalt arvesse võetaks...." (EL lepingu artikkel 21)

5. Hiljutistel läbirääkimistel uue institutsioonidevahelise kokkuleppe (IVK) üle õnnestus parlamendil nõukogult saada tulevikku suunatud (a priori lähenemist rakendav) dokument "ÜVJP peamiste aspektide ja põhiliste valikuvõimaluste" kohta ning eelnenud aastal käivitatud meetmete hinnang. Nõukogu ja komisjoni praeguse koostöö suhtes (mis tugineb uue institutsioonidevahelise kokkuleppe sätetele) on raportöör arvamusel, et seda baasi tuleb edasi arendada, et suurendada parlamendi kontrolli poliitikaküsimustes.

6. Teine tähtis samm sellega seoses oli ühiste konsultatiivkohtumiste käivitamine ÜVJPga seotud poliitilise dialoogi raames. Need toimuvad nüüd vähemalt viis korda aastas ja neid alustati 2004. aastal, 2003. aasta novembri eelarveteemalise lepituskoosoleku lõppkokkuleppe varal. Neid koosolekuid tuleks kasutada demokraatliku kontrolli tugevdamiseks.

7. Euroopa Parlamendil kui ühel eelarvepädevatest institutsioonidest on ühtlasi ulatuslikud eelarvevolitused seoses ÜVJP eelarvega, mida ta rakendab Euroopa Liidu lepingu artikli 28 alusel.

8. Seetõttu tuleb ÜVJP rahastamist üldeelarvest, kus parlamendil ja nõukogul on võrdsed õigused ja kohustused, ühtlasi pidada parlamendi tähtsaimaks abinõuks demokraatliku kontrolli tagamisel selle poliitika üle. Et ÜVJP kulud on liigitatud mittekohustuslike hulka, siis on parlamendil siin mõjukas roll, kuna ta võtab vastu järgmise aasta lõplikud assigneeringud.

9. Uue IVK projekti kohaselt peavad EP ja nõukogu siiski jõudma üldisele kokkuleppele ÜVJP assigneeringute taseme suhtes aastatel 2007–2013. Loomulikult on see institutsioonidele täitmiseks kohustuslik, kuni nad on kokkuleppe osalised.

"Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon lepivad kokku, et ÜVJP jaoks nähakse ajavahemikuks 2007.–2013. a ette vähemalt 1740 miljonit eurot ning et kolmandas taandes mainitud artiklis nimetatud meetmeteks ettenähtud summa ei või ületada 20% ÜVJP eelarvepeatükki kirjendatud kogusummast[14]."

10. Meetmete rahastamise struktuuri ja demokraatliku kontrolli rakendamise võimaluse vahel on selge seos. Praegu on mitmel puhul nii, et Euroopa Parlament saab talle esitatud raamatupidamisaruannete põhjal meedet osaliselt kontrollida. Teist osa samast meetmest võivad kontrollida liikmesriikide parlamendid (tingimusel, et vajalikud struktuurid nõukogu, valitsuste ja parlamentide vahel on paigas). Kuidas saaksid valitud esindajad sellises olukorras neid ÜVJP/EJKP meetmeid täies ulatuses hinnata? See on asjakohane ja ehk ka murettekitav küsimus.

11. Raportöör rõhutab, et Euroopa Liidu maksumaksjate esindajate kontroll rahastamise üle peab olema tagatud, kas riiklikul tasandil, kui rahastamine toimub ainuüksi riiklikul alusel, või Euroopa tasandil, kui ÜVJP meetmeid rahastatakse täielikult või osaliselt ELi eelarve kaudu.

Uus institutsioonidevaheline kokkulepe

12. Uue IVK projekt ehitab edasi ja kindlustab seda, mis saavutati eelmise IVK, 2002. aasta ühisdeklaratsiooni ja eelarvekomisjoni esimehe ning nõukogu eesistuja kirjavahetusega ühiste teabekohtumiste korraldamise üle 2004. aasta eelarvemenetluse asjus ning nõukogu esindatuse tõstmise üle suursaadiku tasandile 2006. aasta eelarvemenetluse käigus.

13. Need konsulteerimist ja poliitilist dialoogi puudutavad sätted on parlamendile eriti olulised, kuna võivad suurendada poliitilist osalust ja demokraatlikku kontrolli valdkonnas, kus finantselemente puudutavad punktid on seni sageli olnud ainsaks teabeallikaks. Võib isegi öelda, et seda poliitikat koostati ja rakendati sageli ainuüksi valitsustevahelise tasandi kohtumistel, ilma et riiklikud või ELi tasandi parlamentaarsed organid oleksid seda tõeliselt kontrollinud.

14. Institutsioonidevahelise kokkuleppe põhipunktid on:

a)  kokkulepe näha ajavahemikuks 2007.–2013. a ette vähemalt 1740 miljardit eurot (st keskmiselt umbes 250 miljonit eurot aastas);

b)  iga-aastases eelarvemenetluses säilitatakse erimenetlus ÜVJP kulutuste jaoks; EP ja nõukogu püüavad jõuda kokkuleppele ÜVJP kulude aastase summa ning selle jaotamise üle institutsioonidevahelises kokkuleppes kindlaksmääratud eelarveartiklite vahel; kulude summa, mis on vajalik "tegelike eeldatavate vajaduste" katmiseks;

c)  sellest mitte rohkem kui 20% moodustava summa võib ette näha erakorralisteks (ettenägemata) meetmeteks;

d)  nõukogu eesistuja tulevikku suunatud aastaaruande üleandmine 15. juuniks, kaasa arvatud finantsmõju ja käivitatud meetmete hinnang;

e) ühiste konsultatiivkohtumiste vormistamine uues IVKs; uute elementide hulka kuulub see, et nõukogu on esindatud suursaadiku tasandil ja et korraldatakse vähemalt viis kohtumist aastas;

f) kvartaliaruandeid puudutavate sätete säilitamine ja finantsselgituste üleandmine viie päeva jooksul pärast seda, kui nõukogu on ÜVJP meetme kohta otsuse teinud;

Eelarve struktuuri säilitamine (vt 1. lisa)

ÜVJP rahastamine

15. Võib-olla kõige olulisem suundumus on seotud nii tsiviil- kui sõjalisi koostisosi sisaldavate kriisiohjeoperatsioonide sagenemisega. See tähendab, et selgus selle valdkonna rahastamises on muutunud tähtsamaks kui kunagi varem.

Praegune olukord

16. Tsiviiloperatsioone on rahastatud ja rahastatakse ÜVJP eelarvest, sõjalise või kaitseiseloomuga operatsioone on rahastatud põhimõttel "costs lie where they fall", st rahastajaks on liikmesriigid. Mõningaid üldkuludeks määratletud kulusid saab hallata nn ATHENA mehhanismi abil.

17. Nõukogu on veendunud, et tsiviilelemendid (mida rahastatakse eelarvest) tuleb muuta paindlikumaks ja võimaldada nende kiiremat menetlemist, kaasa arvatud operatsioonide alustamise ja andmete kogumise missioonide tõhusama finantseerimise võimalus.

18. Parlament on sageli tähelepanu juhtinud sellele, et arvukad rahastamisvõimalused muudavad olukorra keeruliseks ega võimalda pahatihti ühtsust ega tõhusust hinnata. Lühidalt, see teeb poliitilise ja eelarveanalüüsi raskeks. Menetluse paindlikkuse juures tuleb arvesse võtta ka avatust ja vastutust.

19. Parlamendi raport ÜVJP peamiste aspektide ja põhiliste valikuvõimaluste kohta (Broki raport) nõuab, et tulevaste sõjaliste operatsioonide "üldkulusid" EJKP raames rahastataks ELi eelarvest, tühistades seega praeguse tava kasutada liikmesriikide täiendavaid eelarveid või käivitusfonde.

Kas uus IVK parandab olukorda?

20. Uus IVK ei sisalda uusi "automaatseid" sätteid, mis probleemi otsekohe lahendaksid. Kuid sätted, mis on kehtestatud tänu parlamendi viimase kolme-nelja aasta jätkuvatele jõupingutustele, peaksid võimaldama alustada uut usalduse tugevdamise ajajärku institutsioonide vahel ja teha uusi edusamme.

21. Vastavalt 25. novembri 2002. aasta ühisdeklaratsioonile annab nõukogu korrapärase poliitilise dialoogi raames varakult teada ÜVJP meetmetest, millel võib olla oluline rahaline mõju. Raportöör märgib, et nõukogu ei ole möödunud aastatel sellest sättest täielikult kinni pidanud, ja rõhutab, et olukord vajab parandamist. Loomulikult tuleks selleks kasutada viis korda aastas peetavaid konsultatiivkohtumisi.

22. Tuleks märkida, et IVK tekst, mis puudutab nõukogu kohustust Euroopa Parlamendile finantsselgitusi esitada, võiks õigupoolest kehtida kõigi ÜVJPga seotud ja kulusid kaasa toovate otsuste suhtes, st mitte ainult ELi eelarvest tehtavate kulutuste suhtes. Selles küsimuses tekkis kahe institutsiooni vahel tõlgenduste erinevus, kui nõukogu (2002. aastal) väitis, et see kehtib ainult siis, kui tegu on ELi eelarvest tehtavate kulutustega. Kuid tekst kõlab nii: "Iga kord, kui nõukogu võtab vastu ÜVJPga seotud otsuse, millega kaasnevad kulutused, saadab ta viivitamata igal juhul ja mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul..." See tähendab kindlasti, et esitada tuleks ka liikmesriikidele langevad otsused ja kulud, et saadav pilt oleks täielikum.

23. Ka rahastamise mõttes tekib aina rohkem seoseid ELi suurimate finantsettevõtmistega, st abiprogrammide ja teiste ühenduse vahenditega välistegevuses. Kuid sugugi alati ei ole selge, kas meedet saab rahastada esimese või teise samba vahendi abil (näiteks lõhkekehade kõrvaldamine, abi tsiviilõnnetuste korral, inimõigused, institutsioonide väljaarendamine, valimiste vaatlemine, demokraatia kindlustamine ja õigusriik). Kuna see on nii tegevuslikust kui eelarvelisest seisukohast "hall ala", õigustavad ÜVJP ja "traditsioonilise" välistegevuse vahelised seosed selgelt suurema kooskõlastatuse nõudmist esimese ja teise samba raames koostatud poliitika ja meetmete vahel.

24. Ühtlasi on huvitav uurida, kuidas väljapakutud uute välistegevuse vahendite kogum selles suhtes ÜVJP peatükiga kokku sobib. See on ka eelarve usaldusväärse haldamise ja kulutustele vastava tulu saavutamise küsimus. Õigupoolest kritiseeris Euroopa Kontrollikoda juba 2001. aastal selgesti asjaolu, et sarnaseid ÜVJP meetmeid rahastati erinevatelt eelarveridadelt ja alajagudest, ning soovitas, et ÜVJP meetmete rahastamist korraldataks läbipaistvamalt.

25. Raportöör loodab siiralt, et uus mitmeaastane finantsraamistik saab selles küsimuses uueks alguseks ja rõhutab, et see kujuneb järgnevatel aastatel ja finantsraamistiku 2008.–2009. aasta läbivaatamist silmas pidades otsustavaks elemendiks.

ELi eriesindajad

26. Nõukogu otsustas 2006. aasta algul pikendada kaheksa ELi eriesindaja (Bosnia ja Hertsegoviina, Kesk-Aasia, Lähis-Ida rahuprotsessi, Moldova, Lõuna-Kaukaasia, Ida-Aafrika järvede piirkonna, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Afganistani eriesindajad) mandaati kuni 28. veebruarini 2007. a.

27. Vastavalt kehtivale, 6. mai 1999. aasta IVK-le saadeti Euroopa Parlamendile nende mandaatide pikendamiseks võetud nõukogu ühismeetmete finantsselgituste koopiad. Viimasel ühiskohtumisel nõukoguga olid parlamendiliikmed selgelt seisukohal, et need tekstid ei anna eriesindajate tegevuse kohta mingit hinnangut.

28. Vaja on täiendavalt arutada eriesindajate nimetamise kriteeriume, nende ülesannete määratlemist ja mandaadi pikkust, nende ja komisjoni delegatsioonide töö ning esimese samba alla kuuluva töö ja vahendite vastastikust täiendavust ja kooskõlastatust. 2006. aasta eelarvemenetluse ajal soovis väliskomisjon, et nõukogu kehtestaks selged juhised eriesindajate ametikohtade loomiseks. Need juhised peaksid sisaldama kriteeriume eriesindajate lisandväärtuse hindamiseks. Kuidas õigupoolest määratleda vajadust mandaadi järele ja selle edukust?

29. Kõnealusel ühiskohtumisel märkis nõukogu eesistuja, et:

(a) ELi eriesindajad väljendavad liidu poliitilisi eelistusi ja on oluline ÜVJP vahend poliitika sidususe tagamiseks teatava geograafilise piirkonna suhtes;

(b) eriesindajad suunavad ÜVJP/EJKP missioone poliitiliselt;

(c) eriesindajad avardavad (piirkondades, kus ÜVJP/EJKP operatsioone ei toimu) ELi vaatevälja ja edendavad kooskõlastatud piirkondlikku lähenemist (nt Kesk-Aasias).

30. Parlamendiliikmete konkreetse küsimuse peale, miks ei saaks komisjoni delegatsioonid sama tööd teha, vastas eesistuja, et:

(a) kui eriesindajad tegelevad terve piirkonnaga, tuleb neil sageli palju reisida (mis vaevalt et sobiks EÜ suursaadikute kohustustega, kuna nemad vastutavad ühenduse abi ja koostöö eest antud riigis);

(b) kui eriesindaja juhib ÜVJP/EJKP missiooni, ei saa teda komisjoni ametnikuga asendada, kuna neil missioonidel on erinev hierarhia (eriesindajad alluvad poliitika- ja julgeolekukomiteele ja hr Solanale, mitte komisjonile).

31. Need nõukogu selgitused ei vähenda vajadust objektiivsete vahendite järele, mille abil hinnata eriesindaja ametikohtade loomise otstarbekust, ega nende töö ning eelarvest taotletava rahastamise põhjalikuma ja objektiivsema hindamise järele.

32. MIs puutub eriesindajate kuludesse, siis 2004. aastal rahastati neist viit ELi eelarvest, milleks kulus 3,1 miljonit eurot. Kaheksa eriesindaja kulud 2006. aastal on 7,5 miljonit eurot. Keskmine kulu ELi eelarvest on seega suurenenud 0,6 miljonit eurolt aastas esindaja kohta 0,9 miljonini, mis tähendab kulude kasvu 50% võrra. Kas seda saab täielikult selgitada osa kulude üleminekuga liikmesriikide rahastamiselt rahastamisele ELi eelarvest? Milliste kuludega oleks sel juhul tegemist?

33. 2007. aasta esialgne eelarveprojekt näeb taas ette eriesindajate assigneeringute kahekordistamist. Väljapakutud summa on 14 miljonit eurot, mis tähendab 448% suurust kasvu kahe aasta jooksul.

Mõned küsimused kuulamisel esitamiseks

· ÜVJP/EJKP operatsioonid arenevad üsna kiires tempos ja arvestades ka sellega, et ettenähtav rahastamine on rohkem kui kahekordistumas (keskmine tase aastatel 2007–2013 umbes 250 miljonit eurot aastas), muutuvad need poliitiliselt aina olulisemaks ja nähtavamaks. Kas on tõenäoline, et nõukogu taotleb ja vajab aina rohkem parlamendi toetust, mitte üksnes veel mõne miljoni saamiseks, vaid ka poliitilisel tasandil?

· Pidevalt kasvab kombineeritud tsiviil- ja sõjaliste missioonide arv. Kas poleks oluline jätkata meie struktuuride kujundamist selliste meetmete ja nende rahastamise demokraatlikuks kontrollimiseks? Kas need peaksid hõlmama ka liikmesriikide eelarvest toimuvat rahastamist?

· Kuidas oleks võimalik parlamendi ja nõukogu vahelist konsulteerimise ja teavitamise raamistust (mis on ehitatud uue IVK sätete ümber) kõige paremini kasutada "uue alguse" nimel institutsioonidevahelise usalduse tugevdamises ÜVJP küsimustes?

· Kuidas saaksime jätkata demokraatliku kontrolli arendamist poliitika tasandil? Kuidas seda praeguses raamistuses kõige paremini teha? Kas nõukogu ja komisjon võiksid viimaks kaaluda tõeliste "vajaduste hinnangute" esitamist väljapakutud meetmete kohta?

· Vaja on uut ja struktureeritumat lähenemist eriesindajate probleemile. Viimasel kahel aastal esitatud eelarve suurendamise ettepanekud on olnud dramaatilised. Mida saaks teha, et anda parlamendile paremad võimalused selle valdkonna argumentide ja ametissenimetamiste objektiivsemaks hindamiseks?

· Kuidas saaks jõupingutusi koondada, et tagada ühenduse vahendite ja ÜVJP/EJKP raames kättesaadavate vahendite kooskõlastatud ja püsiv areng, et suurendada nende kooskõlastatust ja tagada nende sidusus üldises välistegevuse strateegias?

arenguküsimuste kohta

„Vaesus on revolutsiooni ja kuritegevuse ema”

Aristoteles (384–322 eKr)

1. Käesolevas töödokumendis sätestatakse EÜ arenguabi eesmärgid ning selleks olemasolevad rahalised vahendid, seda eeskätt uue mitmeaastase finantsraamistiku valguses, mis on kavas vastu võtta Euroopa Parlamendi maikuu täiskogu istungil. Töödokumendis arutletakse, kuidas EÜ arenguabi on traditsiooniliselt eraldatud ning arutletakse mõningate teemade täiendava analüüsi üle nimetatud valdkonnas. Neid teemasid võidakse arutada 29. mail toimuval 2007. aasta eelarvemenetluse väliseid aspekte käsitleval kuulamisel.

Taust

Millised on mitmepoolse arenguabi eesmärgid?

2. ÜRO liikmete vahel ÜRO 2000. aasta aastatuhande deklaratsioonis kokku lepitud aastatuhande arengueesmärgid moodustavad mitmepoolse arengupoliitika eesmärkide kõikehõlmava kogumi. Aastatuhande arengueesmärgid on:

(a)  eesmärk 1: likvideerida äärmine vaesus ja nälg;

(b)  eesmärk 2: saavutada üldine algharidus;

(c)  eesmärk 3: edendada sugudevahelist võrdõiguslikkust ja naiste iseseisvumist;

(d)  eesmärk 4: vähendada laste suremust;

(e)  eesmärk 5: parandada emade tervist;

(f)  eesmärk 6: võidelda HIV/AIDSi, malaaria ja muude haigustega;

(g)  eesmärk 7: tagada keskkonna säästev areng;

(h)  eesmärk 8: rajada ülemaailmne arengualane partnerlus.

Millised on EÜ arenguabi eesmärgid?

3. Euroopa Ühenduse (EÜ) asutamislepingu artiklis 177 sätestatakse EÜ arengupoliitika kolm eesmärki:

· arengumaade, eriti kõige ebasoodsamas olukorras olevate arengumaade püsiv majanduslik ja sotsiaalne areng;

· arengumaade tõrgeteta ja järkjärguline integreerumine maailmamajandusse;

· ning võitlus vaesuse vastu arengumaades.

EL on samuti korduvalt kinnitanud kohustust eespool nimetatud aastatuhande arengueesmärke järgida.

Millised on EÜ arenguabiks olemasolevad rahalised vahendid?

4. EL tervikuna – ühendus ja liikmesriigid – annab rohkem kui poole kogu üldisest ametlikust arenguabist: üle 34,5 miljardi euro 2004. aastal, mis moodustas 0,36% RKTst. Viiendikku ELi praegusest abieelarvest – 6,9 miljardit eurot 2004. aastal – haldab ühenduse nimel Euroopa Komisjon. See sisaldab Euroopa Arengufondi (EAF), mille arvestus toimus väljaspool ühenduse eelarvet. 9. EAF eraldab 13,5 miljardit eurot Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna partnerriikidele. Ühenduse abiprogrammid on geograafiliselt globaalse ulatusega, ELi vahetutest naabritest kuni arenguriikideni maailma kõikides piirkondades.

Kuidas on EÜ arenguabi kulutused geograafiliselt jaotatud?

5. Ei ole lihtne täpselt mõõta, kui palju arenguabi antakse geograafilise piirkonna kohta, kuid ligikaudne jaotus on toodud komisjoni 2005. aasta aruandes Euroopa Ühenduse arengupoliitika ja välisabi rakendamise kohta 2004. aastal. Selles aruandes sedastatakse, et 2004. aastal oli jaotus eelarvest tehtavate maksete alusel järgmine:

Piirkond	Maksed (miljonit eurot)	Maksete osakaal
AKV	2464	40%
Vahemere piirkond	1125	18%
„Temaatiline”	797	13%
Aasia	526	8%
Balkani riigid	510	8%
Uued sõltumatud riigid	359	6%
Ladina-Ameerika	314	5%
Lõuna-Aafrika	116	2%
Kokku	6211	100%

6. Viimastel aastatel on eriprogrammide maksete tase liikunud lähemale kulukohustuste tasemele, seda tänu EÜ arenguabi väljamaksmise haldamise „hajutamise” programmile, millega antakse suurem roll EÜ delegatsioonidele kolmandates riikides. Loomulikult jätavad maksed, mis on lähemal kulukohustuste ülemmäärale, vähem ruumi vahendite ümberjagamiseks regioonide ja programmide vahel.

7. Tabeli kolmas rida on eraldatud „temaatilistele” kulutustele. See ei viita selgelt ühelegi kindlale geograafilisele piirkonnale, vaid pigem arenguabile, mis kulutatakse temaatilistele programmidele, mis keskenduvad valdkondadevahelistele küsimustele nagu inimõigused, loodusressursside säilitamine ja head valitsemistavad.

Kaubandusabi – 1 miljardi eurone lubadus

8. G8 2005. aasta tippkohtumise kontekstis andis Euroopa Komisjoni president Barroso lubaduse, et aastaks 2010 eraldab komisjon EÜ arenguabist 1 miljard eurot kaubandusabi makseteks. Sellega seoses võib väita, et selle kulukohustuse täpseks arvestamiseks tuleks luua temaatiline eelarverida kaubandusega seotud abi jaoks. Sellise temaatilise eelarverea puudumisel saadakse EÜ aastase kaubandusega seotud abi üldsumma, liites kokku riikide siseriiklikes programmides kaubandusabile tehtavad kulutused.

9. Kaubandusabi lubadus tõstatab kaks huvitavat küsimust. Esiteks tõstatab arutelu vajaduse üle temaatilise eelarverea järele kaubandusabi kulutuste täpseks arvestamiseks vajaduse leida kompromiss ühelt poolt poliitiliste kohustuste läbipaistvuse ja teiselt poolt temaatiliste eelarveridade arvu kasvamise vahel arenguabi erinevateks horisontaalseteks eesmärkideks. Teiseks tõstatub küsimus sidususest ühenduse kulutuste ning muude kahepoolsete ja mitmepoolsete abiandjate kulutuste vahel. Maailmapanga rõhuasetus vaesuse vähendamise strateegia programmidele, milles lepiti arenguriikidest partneritega kokku riiklikul tasandil, on seda silmas pidades eriti oluline.

Järgmised sammud

Kuidas mõjutab EÜ arenguabi kulutusi uus mitmeaastane finantsraamistik?

10. Uue finantsperspektiivi rubriikide ümberkorraldus muudab mitmeaastase finantsraamistiku (2007–1013) tulevaste arenguabi kulutuste otsese võrdlemise kulutustega aastate 2000–2006 finantsperspektiivis omajagu raskeks. Üldsuunisena on ajavahemikuks 2007–2013 ette nähtud 50 miljardit eurot rubriigile 4 „EL kui globaalne partner”. Arengukoostööks on kavandatud umbes 15 miljardit eurot (ligikaudu 30%). Tuleb siiski tunnistada, et EAF ja hädaabireserv on väljaspool 2007–2013 mitmeaastast finantsraamistikku. Lisaks annab Euroopa naabruse ja partnerluse instrument, millele on mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse jooksul eraldatud üle 10 miljardi euro, abi vaesematele riikidele ELi välispiiridel või nende lähedal.

EÜ majandus- ja koostööinstrumentide tulevik

11. Uusi väliseid ühinemiseelse abi (IPA), Euroopa naabruse ja partnerluse (ENPI) ning arengu- ja majanduskoostöö instrumenti (DCEC) puudutavad läbirääkimised Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel kestavad. Üks võtmeküsimusi on arengu- ja majanduskoostöö instrumendi õiguslik alus. Parlament kavatseb muuta seda programmi nii, et see käsitleks kõiki arenguriike (OECD/arenguabikomitee määratlus „arenguriigid” hõlmaks Hiinat, Indiat, Brasiiliat), mida ei käsitle ENPI (naabruse) või IPA (ühinemiseelne) instrument. Võtmeküsimuseks on, kas selle õiguslik alus hõlmab üksnes arengukoostööd (asutamislepingu artikkel 179) või ka majandus-, finants- ja tehnilist koostööd (asutamislepingu artikkel 181). Kahene õiguslik alus annaks komisjonile vabamad käed kulutada abiraha majandus-, finants- ja tehniliseks koostööks (nt) Hiinaga, kuid võiks selle tulemusena vähendada arenguabiks kasutada olevat raha.

Võtmeteemad

12. Nagu varem käesolevas töödokumendis viidatud, on Euroopa Komisjon suunanud viimastel aastatel peamised jõupingutused arenguabi kulutamise haldamise tasandi „hajutamisele”. See on andnud suurema rolli EÜ delegatsioonidele kolmandates riikides. Arenguabi kulutuste kõrgem määr kulukohustuste assigneeringutes vähendab muidugi ka maksete ümberjaotamise võimalusi erinevate piirkondade/projektide eelarveridade vahel vastavalt vajaduste tekkimisele.

13. Sidususe kava ülesanne on tagada, et erinevate sidusrühmade jõupingutused oleksid üksteist vastastikku täiendavad ja tugevdavad. Eesmärk on seega vähendada kattuvat tööd või üksteisega vastuolus olevaid eesmärke. Sidusust osalejate vahel saab analüüsida mitmel tasandil ning poliitikavaldkondade ja poliitikas osalejate lõikes.

Mõned kuulamisel esitatavad küsimused

· Kui tulemuslikud on kulutused arenguabile olnud 2000–2006 finantsperspektiivi jooksul? Milliseid parandusi tuleks teha ja mida tuleks lisada tulevastesse arenguabi programmidesse?

· Kui edukas on haldamise hajutamine olnud EÜ arenguabi kulutuste tulemuslikkuse ja tõhususe parandamisel?

· Mida tuleks täiendavalt teha, et tagada EÜ arenguabi sidusus riiklike (eriti ELi liikmesriikide) ja rahvusvaheliste (eriti ÜRO süsteemi) abiandjate omaga? Millised on raamid parimate tavade õppimiseks abiandjate vahel ning tulemuslikuks koostööks, näiteks ELi ja USA vahel?

· Mida on veel võimalik teha, et tagada avaliku ja erasektori (VVOde, annetajate) abi pakkumine vastastikku täiendaval viisil, näiteks hariduspoliitika valdkonnas?

· Mida on võimalik teha, et muuta abisaajate arenguriikide poliitikute ja ametnike suhtlemine doonorvalitsuste ja -organisatsioonide poliitikute ja ametnikega sujuvamaks? Teisiti öeldes, kuidas saab kogu süsteemi juhtimist parandada?

Kuidas on võimalik tagada sidusus arengupoliitika ja muude poliitikavaldkondade, nagu kaubanduspoliitika või keskkonnapoliitika, vahel?

demokraatia ja inimõiguste edendamise kohta

„Energia ja visadusega saab kõigest võitu”

Benjamin Franklin (1706 - 1790)

Taust

1. Alates 1980te lõpust, mil erinevates maailma osades mindi üle demokraatiale, on Euroopa Liidu ja teiste suuremate abiandjate rahastatavad abiprogrammid inimõiguste ja demokraatia arengu toetuseks kiiresti ja märkimisväärselt laienenud. See arvati ühtlasi erieesmärgina ELi aluslepingutesse sisse. Nende programmide üldeesmärk on olnud kaheosaline:

a) edendada inimõigusi ja demokraatiat nende enda pärast poliitilise tahte avaldusena, mis tõstab kodanike elu kvaliteeti, tuues rohkem vabadust, poliitilist esindatust ja valitsuse vastutust;

b) toetada ideed, et inimõiguste ja demokraatia edendamine on sotsiaalse ja majandusliku arengu edasiviimise protsessi oluline osa.

2. Enamus nõukogu poolt välisabi valdkonnas vastu võetud määrustest sisaldavad inimõiguste ja demokraatiaga seotud eesmärke; 1994. aastal algatati Euroopa Parlamendi taotluse alusel "Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatus" (EIDHR) inimõiguste ja demokraatia edendamiseks mõeldud vahendite koondamise teel (peamiselt geograafilisi eesmärke sisaldavad määrused: Phare, Tacis, ALA, MEDA ).

3. Nõukogu võttis 1999. aastal vastu 2 määrust (975/1999 arengumaadele, 976/1999 kolmandatele riikidele), et luua välistegevuseks ja eelarvevahendite kasutamiseks vajalik õiguslik alus. Need kaotasid kehtivuse 2004. aasta lõpus, aga neid pikendati 2006. aasta lõpuni, kusjuures seekord kiideti neist üks (arengumaad) heaks kaasotsustamismenetluse alusel.

4. Varem (alates 1980. aastast) on komisjon kaasanud välisfondi Euroopa Inimõiguste Sihtasutuse (EHRF) tehnilise abi andmiseks mitme inimõigustega seotud eelarverea haldamisel. Kui parlament lõi 1992. aastal Phare demokraatiaprogrammi, millele hiljem lisati Tacise demokraatiaprogramm, loodi komisjoni, Euroopa Parlamendi, Euroopa Nõukogu ja G24 (arengumaade/kolmandate riikide valitsustevaheline rühmitus) esindajatest koosnev „nõuandekomisjon”.

5. Pärast 1999. aasta määruste kehtestamist, millega asutati liikmesriikide korralduskomitee (komiteemenetlus), saatis komisjon nõuendekomisjoni laiali. Endiselt sõlmiti leping EHRFiga „ühisele teenistusele” (hiljem kujundati ümber Europe Aidiks) tehnilise abi andmiseks kõigi inimõigustega seotud peatükki B7-7 (umbes 100 miljonit eurot aastas) kuulunud eelarveridade haldamiseks 1999. aasta aprillist 2001. aasta maini. Siis muudeti haldus Europe Aidi siseseks ja komisjon lõpetas koostöö EHRFiga.

Praegune programm

6. Demokraatia ja inimõigustega seotud meetmeid ELi eelarves täidetakse endiselt erineval moel. Ühelt poolt on Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatusel (EIDHR) eelarves eraldi peatükk (19 04, endine B7-70) ja seda rahastatakse 2006. aastal 123 miljoni euro ulatuses.

7. Teisalt teostatakse erinevaid demokraatia ja inimõigustega seotud meetmeid tegelikult geograafilise koostöö programmide raames. Neil meetmetel puudub võrdväärne nähtavus ja mõistetavus parlamendi vaatenurgast, vähemalt eelarve osas.

8. EIDHR on üldiselt kodanikuühiskonna tegevust toetav programm, millel ei pea tingimata olema kolmanda riigi pädevate asutuste ametlikku heakskiitu (kuigi see võib ka olla). Geograafilised programmid toimivad kõnealuse riigiga kokku lepitud programmide raamistikus, millega rahastatakse sageli selle riigi asutusi sellistes valdkondades nagu „hea valitsemistava”, õigus- ja politseisüsteemide tugevdamine jne;

9. Sageli on tõstatatud nende kahe programmi vahelise koordineerimatuse küsimust, samuti küsimust, mis puudutab ebapiisavat koordineerimist ELi liikmesriikide ja teiste abiandjate ning rahvusvaheliste organisatsioonide vahel.

10. EIDHRi osas toimus pärast õiguslike aluste vastuvõtmist 1999. aastal[15] teatud eelarve konsolideerimine eelarveridade ja liigenduse osas. Sealtpeale on EIDHRi eelarve suund olnud üsna stabiilne ja sellele programmile on antud eelarvemenetluses kõrge prioriteet ning nähtavus. Peatüki 19 04 kulukohustuste assigneeringute osas on hääletatud alljärgnevalt (tabel ei sisalda hilisemaid ümberpaigutamisi). Tuleks märkida, et 2007. aasta esialgse eelarveprojekti arvnäitajad ei pruugi olla otseselt võrreldavad eelmiste aastatega, kuna eelarve liigendus muutub.

(miljonit eurot)

EEP 2007		2006	2005	2004	2003	2002	2001	2000
130,7		122,7	120,4	125,6	106,0	104,0	102,0	94,8
Kas see sisaldab uusi meetmeid peale eelmiste aastate EIDHRi?

2006. aastal kirjendatakse sellest üle 105 miljoni euro põhireale 19 04 03: Demokraatia ja õigusriigi arendamine ja tugevdamine — Inimõiguste ja põhivabaduste austamine[16]

11. Siinjuures võiks märkida, et veidi 100 miljonit eurot ületav tase vastas tegelikult kahes nõukogu määruses sisalduvale suunavale finantsraamistikule. „Hüppe” rahastamises 2004. aastal otsustas parlament (komisjoni ja nõukogu ettepanekute vastaselt) ja see oli tegelikult võimalik, kuna selle programmi otsust ei tehtud täies ulatuses kaasotsustamisega.

12. EIDHRi peamine eelarverida (19 04 03) täidetakse projektikonkursi järel ja see keskendub neljale peamisele "kampaaniale". Välja on valitud ka mitmed abi saavad riigid, aga ei ole selge, milliste kriteeriumide alusel.

13. Võib-olla on vähem teada, et EIDHR annab ühtlasi teatud otsest rahalist abi rahvusvahelistele organisatsioonidele. VVOd on seda sageli kritiseerinud. Nad küsivad, miks sellisest vahendist nagu EIDHR peaks võimaldatama tuumikrahastamist inimõiguste ülemkomissari ametile Genfis (ÜRO)? Või „sihtprojektidele” ÜRO projektide toetuseks?

14. Tuleks rõhutada, et parlament on kindlalt nõudnud demokraatia ja inimõiguste vahendi osas eraldi õigusakti ettepaneku esitamist perioodiks 2007–2013. Seda tuleks rahastada üldise kokkuleppe alusel uue mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 4 kohta, nii nagu eelarvepädevad asutused kokku leppisid.

15. Komisjoni 2007. aasta esialgses eelarveprojektis on inimõigustega seotud meetmed esitatud liigenduse seisukohalt eraldi (peatükk 19 04), aga õigusloome seiskohalt nelja põhivahendi osana (vastavalt komisjoni esialgsele ettepanekule uute välisvahendite kohta). Assigneeringute üldmaht on 130,7 miljonit eurot.

EIDHRi tugevad ja nõrgad küljed

16. Pretendeerimata ammendavusele, tahab raportöör tuua välja mõned traditsioonilised punktid, mida on EIDHRiga seoses järjekindlalt nimetatud.

Positiivsed küljed

17. Üldiselt arvatakse, et programmi tugev külg on selle (potentsiaalne) suutlikkus toetada tegevusi, millel ei ole tingimata „kohalike” valitsuste nõusolekut. Sõnadetagi on selge, et see on sageli nii riikides, kus ainuüksi demokraatia ja inimõiguste alane töö võib olla keelatud või seda pärsitakse tugevalt. Samas tundub, et seda positiivset elementi ei kasutata praktikas väga sageli ära.

18. Eelarveridade eelnev ümberrühmitamine ja Euroopa Parlamendi poolt nõutav eraldi määrus võimaldaksid paremat nähtavust selles valdkonnas, mis on traditsiooniliselt parlamendi poliitiline prioriteet.

19. On võimalus saavutada parem kulude-tulude suhe ja asjakohasemad projektid, kui kasutatakse ära võimalust muuta komisjoni „halduse detsentraliseerimise” protsess edukaks. Sellest tulenevalt tuleks järjest rohkem projekte määratleda ja heaks kiita EÜ delegatsioonide tasemel (mitte tsentraalselt Brüsselis). See peaks võimaldama paremat kohapealset koordineerimist abiandjate vahel ning ühtlasi vähendama halduskoormust.

Negatiivsed küljed

20. Strateegilisel tasandil on seatud küsimärgi alla rahastamise pikaajaline mõju (ajaline jätkusuutlikkus), kuna rahastamine on valdavalt hajutatud konkreetsetele projektidele lühikese aja jooksul. Erinevates hinnangutes on suunatud tähelepanu sellele, et raske on eristada konkreetset strateegiat ning et raha jagatakse liiga väikeste summadena, mis ei võimalda saavutada tõelist mõju omavat „kriitilist massi”.

21. Seda programmi on kimbutanud tõsised haldusmenetlust puudutavad probleemid, eriti seoses pakkumismenetluste ja viivitustega. Selleks et lahendada olukorda, kus eelarvevahendite kasutamine võib viibida peaaegu kaks aastat (s.t üheks aastaks, näiteks 2003. aastaks, hääletatud assigneeringuid hakatakse parimal juhul täitma 2004. aasta lõpus), tegi komisjon (tavatu) otsuse „liita” peamisel eelarvereal 2005. ja 2006. aasta projektikonkursid, et saavutada 2007. aastaks „uus algus”. See oli ilmselt seotud tohutute viivitustega 2005. aasta konkursside osas. Teatud osas tundub, et komisjoni järjestikused sisemised ümberkorraldused ei ole veel avaldanud mingit positiivset mõju.

22. Tundub, et selles valdkonnas ei käida komisjoni üldises eelarvet puudutavas töös ajaga kaasas meetmete hindamise moderniseerimisel (kasutades tulemuslikkuse ja kuludele vastavate tulude mõõtmise näitajaid). On tõstatatud küsimusi, kuidas toimub tagasiside saadud õppetundide osas, nii et see aitaks kaasa programmi kvalitatiivsele täiustamisele.

Võimalik seos finantsmääruse läbivaatamisega

23. Raportöör küsib, kas finantsmääruse reform võiks pakkuda võimalust tegelda EIDHRiga seotud haldusprobleemide ja viivitustega.

24. Euroopa Parlament võttis 15. märtsil 2006 vastu mitu muudatusettepanekut, mis võiksid olla asjakohased. Üldiselt rõhutatakse haldusmeetmete proportsionaalsuse põhimõtet (nõutav kontroll peaks olema summade ja ohtudega proportsionaalne). Ka toetusi puudutavas üldises jaos tehti rida konkreetseid muudatusettepanekuid.

25. Komisjoni eelarve peadirektoraat töötab praegu välja muudetud ettepanekut, milles arvestatakse ilmselt kas täies mahus või osaliselt parlamendi muudatusettepanekuid.

26. Oleks huvitav teada komisjoni seisukohta seoses eeskirjadega, mis käsitlevad tundlike rahastamisotsuste tegemist selles valdkonnas, mis võivad puudutada organisatsioone, mis on keelatud või mis on oma valitsusest lähtuvas tõsises ohus. Kas komisjon oleks valmis sellistes rasketes olukordades tegutsema?

Tulevik

27. Raportöör rõhutab, et pädevatel komisjonidel on õigusloomega seotud vastutus teha otsus selle valdkonna uue vahendi tulevaste omaduste kohta, mis peaksid võimaldama reageerida suurenevatele välistele väljakutsetele uuel rahastamisperioodil (2007-2013).

28. Mõned prioriteedid on selgelt seotud muude välistegevuse vahenditega. Kerkivad üles sellised küsimused: kuidas saaks menetlusi ja paindlikkust parandada, et edendada programmide tõhusat elluviimist; millega Euroopa Parlament saab tagada, et tema õigusloome volitusi ei nõrgestata, ja kuidas ta saab mängida strateegilist rolli prioriteetide määratlemisel ning rahaliste vahendite eraldamisel.

29. Samas on arutatud ettepanekuid selle kohta, kas oleks teostatav/soovitav luua „Euroopa sihtasutus”, mis võiks ammutada inspiratsiooni Ameerika Ühendriikide demokraatia edendamise sihtkapitali (National Endowment for Democracy) mudelist. Selline sihtasutus töötaks eeldatavalt sõltumatult ja eraldi vastu võetavast õiguslikust vahendist (määrusest). Seetõttu on ebaselge, kuidas selline sihtasutus töötaks ja kuidas seda rahastada.

30. Soovimata küsimuse sisu enneaegselt kommenteerida, tundub olevat oluline tuua välja mõned eelarvega seotud küsimused:

– Kas rahastamine tuleks ELi üldeelarvest?

– Kas see sätestatakse uue määrusega?

– Kui nii, kas on võimalik vahendeid selliselt eraldada, arvestades finantsmääruse eeskirju?

– Millised oleksid selle tagajärjed komisjoni asutamislepingust tulenevale kohustusele eelarvet täita?

– Millised oleksid selle tagajärjed ELi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusele?

– Kuidas on võimalik tagada, et ei ohustata parlamendi eelarvekontrolli teostaja rolli?

– Kas asutustele kehtivaid üldeeskirju kohaldatakse ka „sihtasutusele”? Kas sihtasutus toimiks ELi eelarveliste vahendite „rakendusasutusena”?

31. Ühtlasi on arutatud teist eraldiseisvat küsimust, mis puudutab erinevat tüüpi „sihtasutuse” loomist inimõiguste valdkonnas. Siinjuures tuleks paremini ära kasutada Euroopa Parlamendi liikmete kogemusi osalemiseks valimistel vaatlejana, delegatsioonides, parlamentaarsetes assambleedes jne. Jääb üle oodata, kuidas see algatus areneb ja kuidas arvestatakse selle mõju eelarvele.

Mõned kuulamisel esitatavad küsimused

Milliseid konkreetseid meetmeid tuleks rakendada, et oluliselt parandada inimõigusi edendavate meetmete rakendamist olemasolevate rahaliste vahendite raames, eelkõige mis puudutab meetmete ja abiandjate vahelist koordineerimist?

Kas on tõesti nii, et EIDHR ei tugine terviklikule strateegiale, vaid pigem rahastatakse selle kaudu paljusid erinevaid üksikprojekte, hajutades seega nappe eelarvelisi vahendeid liiga hõredalt?

Kuidas on võimalik ühitada finantsvastutuse vajadust selge vajadusega vähendada bürokraatlikke menetlusi selles valdkonnas, mis mõnikord on seotud demokraatlike organisatsioonide/kodanikuühiskonna organisatsioonide rahastamisega, mida nende riigis ei tunnustata?

Kuidas on võimalik parandada inimõiguste ja demokraatia edendamiseks suunatavate rahaliste vahendite mõju uues mitmeaastases finantsraamistikus, tagades parema kulude/tulude suhte?

Kas Euroopa sihtasutuse mõtet tuleks arendada? Kas see on ühitatav praegu kehtiva finantsmäärusega?

2007. aasta esialgse eelarveprojekti kohta – esmane analüüs

„Tuleviku juures on parim see, et see saabub üks päev korraga.” – Abraham Lincoln

Sissejuhatus

1.      2007. aasta esialgne eelarveprojekt, mille komisjon võttis vastu 3. mail, on mitmeaastase finantsraamistiku (MFR) 2007–2013 esimene. 2007. aasta esialgne eelarveprojekt on koostatud 27 liikmesriigiga ELile, kuhu on kaasa arvatud Rumeenia ja Bulgaaria. Kui ükskõik kumma nimetatud kahe kandidaatriigi ühinemine viibib, tuleb esitada kirjalik muutmisettepanek. Käesolevas töödokumendis on ära toodud esialgne kokkuvõtte komisjoni ettepaneku põhielementide kohta. Dokument keskendub muutustele kavandatavates kulutustes 2007. aasta esialgse eelarveprojekti ja 2006. aasta eelarve vahel ning uutele programmidele käesolevas MFRis ja esialgses eelarveprojektis.

Olulised arvnäitajad 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis

2.      Töödokument on koostatud vastavalt uutele rubriikidele 2007. aasta eelarves. Need on 2007.–2013. aasta MFRis kokkulepitud rubriigid. Rubriigid on esitatud allpool tabelites 1a ja 1b. Kõnealused uued rubriigid erinevad eelneva 2000.–2006. aasta finantsperspektiivi rubriikidest. Sageli muudab see otsese võrdluse 2007. aasta esialgse eelarveprojekti ja 2006. aasta eelarve arvnäitajate vahel keeruliseks. Lisaks sellele sisaldab uus MFR palju uusi programme. Nimetatud uued programmid saavad mõnikord alusprogrammideks, mis hõlmavad kulutusi olemasolevate programmide ulatuses. Sarnaselt eelnevatele eelarvetele on „tegevuspõhise eelarvestamise“ (ABB) eesmärk anda üldine ülevaade erinevate poliitikatega seotud kulutustest. Eelarve jaotised, peatükid ja eelarveread on iga-aastase eelarvemenetluse puhul väga olulised. Siiski saab teatavale eelarve peatükile või poliitikavaldkonnale ette nähtud kulutusi jagada ka mitme rubriigi alla.

2007. aasta esialgse eelarveprojekti arvnäitajate kokkuvõte MFRi rubriikide kaupa

Tabel 1a – 2007. aasta esialgse eelarveprojekti ülevaade – kulukohustused (miljonit eurot, praegustes hindades)

Rubriik	2007. aasta kulukohustused (EL-27)	Erinevus %-des 2006. aastast (EL-25)	MFRi ülemmäär	Varu
1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks	8796,1	+11,5%	8918	121,9
1b. Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks	45 486,6	+14,8%	45 487	0,4
2. Loodusvarade kaitse ja majandamine	57 217,6	+1,2%	58 351	1133,4
3a. Vabadus, turvalisus ja õigus	571.3	+4%	637	65,7
3b. Kodakondsus	603,1	–1,4%	636	32,9
4. EL kui globaalne partner	6702,5	–20,2%	6578	110*
5. Haldus	7002,3	+6%	7039	112,7*
6. Kompensatsioon	444,6	–58,6%	445	0,4
Kokku	126 824,1	+4,6%	128 091	1 577,4*

Allikas: põhineb Euroopa Komisjoni 2007. aasta esialgse eelarveprojekti dokumentides esitatud andmetel

3.      Nende kattuvate kategooriate tõttu tuleb hoolitseda selle eest, et esialgse eelarveprojekti uurimisel võrreldakse "sarnast sarnasega" nii aastate lõikes kui vanade ja uute programmide võrdlemisel. Käesolev töödokument annab ainult ülevaate. 2007. aasta esialgse eelarveprojekti, 2006. aasta eelarve ja uute MFRi rubriikide vaheliste seoste igakülgseks selgitamiseks on vaja teha lisatööd.

4.       Tabelis 1a on esitatud kulukohustuste assigneeringute eelarve 2007. aastaks vastavalt esialgsele eelarveprojektile. Kogusumma on 126 824 miljonit eurot, mis on 4,6% võrra suurem 2006. aasta eelarvest ning mis põhineb komisjoni hinnangul 2006. aasta eelarve assigneeringute kohta väljendatuna uute MFRi rubriikide põhjal. Komisjoni andmete alusel võrduvad kulukohustused kokku 1,08%-iga ELi RKTst. Uue institutsioonidevahelise kokkuleppe (IVK) I lisa, mille kohta võeti 17. mai 2006. aasta täiskogu istungil vastu Böge raport, kehtestab kulukohustuste assigneeringute ülemmääraks 1,10% ELi RKTst.

5.     Komisjon märgib esialgses eelarveprojektis, et MFRi ülemmäärades säilinud varu on 1577 miljonit eurot. Rubriikide 4 ja 5 varude arvnäitajad on märgitud tabelis tärniga (*), sest iga juhtumi puhul esineb ilmne erinevus kulukohustuste, ülemmäära ja varu vahel. Rubriigi 4 varus ei võeta arvesse hädaabireserviga seotud assigneeringuid summas 234,5 miljonit, mis jääb MFRist välja. Rubriigi 5 ülemmäära kohane varu sisaldab ka töötajate sissemakseid pensionifondi 76 miljoni euro suuruses summas.

Tabel 1b – 2007. aasta esialgse eelarveprojekti ülevaade – maksed (miljonit eurot)

Rubriik	2007. aasta maksed (EL-27)	Erinevus %-des 2006. aastast (EL-25)
1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks	6943,5	–6,5%
1b. Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks	37 790,3	+19,1%
2. Loodusvarade kaitse ja majandamine	55 683,4	+0,4%
3a. Vabadus, turvalisus ja õigus	427,0	–19,9%
3b. Kodakondsus	679,6	+8,9%
4. EL kui globaalne partner	7447,5	–13,8%
5. Haldus	7002,1	+6,0%
6. Kompensatsioon	444,6	–58,6%
Kokku	116 418,1	3,9%

Allikas: põhineb Euroopa Komisjoni 2007. aasta esialgse eelarveprojekti dokumentides esitatud andmetel

6.       Tabelis 1b on esitatud 2007. aasta esialgse eelarveprojekti maksed. Maksete assigneeringute üldine kogusumma on 116 418 miljonit eurot, mis on 2006. aastaga võrreldes 3,9% suurem. See moodustab 0,99% ELi RKTst. Maksete assigneeringute osas on IVK I lisas kehtestatud ülemmäär 1,06% ELi RKTst. Seega sisaldab maksete eelarve märkimisväärse varu.

7.       Töödokument hõlmab praegu järgmist: uue institutsioonidevahelise kokkuleppe (IVK) mõju 2007. aasta eelarvele; raportööri üldised märkused; esialgse eelarveprojekti kokkuvõte MFRi rubriikide kaupa ning viimane jagu horisontaalsete küsimuste kohta, nt asutused, pilootprojektid ja ettevalmistavad tegevused.

Uue IVK mõju 2007. aasta eelarvele

8.      17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel allkirjastatud IVK eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sillutab teed korrapärasele arengule seoses ELi kulutustega lähiaastatel. Kuigi see näeb ette kindlaks määratud aastased ülemmäärad kulukohustustele ja maksetele, ei ole MFR mitmeaastane eelarve. Tuleb säilitada piisav varu, et võimaldada iga-aastase menetluse normaalset arengut.

9.      Üheksakümmend protsenti ELi õigusaktidest rahastamisprogrammide kohta kaotab kehtivuse 2006. aasta lõpus, kuid kõiki tulevasi programme ei määrata kindlaks 2007. aastal ning ruumi tuleks jätta uutele algatustele, iga-aastastele meetmetele, katseprojektidele ja ettevalmistavale tegevusele ning Euroopa Parlamendi prioriteetide toetuseks. Enamus kaasotsustamismenetlusi, millega luuakse uus programmide põlvkond, viiakse lõpule 2006. aasta lõpus või 2007. aasta alguses: 2007. aasta eelarve pakub siiski võimaluse väikesteks korrektsioonideks ning annab Euroopa Parlamendile võimaluse tagada oma prioriteedid käimasolevates õigusloomega seotud menetlustes.

10.    2007. aasta eelarvemenetluse käigus rakendatakse mitmeid uues IVK kehtestatud sätteid. Uut õigusloomealast paindlikkust (artikkel 37) 5% ulatuses võib kasutada komisjoni hinnangu alusel tõuke andmiseks programmidele, mida Euroopa Parlament peab positiivseteks prioriteetideks. Raportöör on seisukohal, et osa varust võiks kasutada sellel eesmärgil, eelkõige rubriikide 1A, 3B ja 4 puhul. Raportöör soovib juhtida tähelepanu sellele, et esialgsesse eelarveprojekti kantud summad iga-aastaste programmide jaoks jäävad soovituslikeks, kuni seadusandja on menetlused lõpule viinud. Seega võivad saadud erinevate rubriikide varud pärast õigusloomega seotud menetluste lõpuleviimist oluliselt muutuda.

11. Globaliseerumisfond (artikkel 28) on uus vahend, mille kaudu võib eraldada aastas kuni 500 miljonit eurot (jooksevhindades) läbi eelmise aasta üldiste kulutuste ülemmäära all olemasolevate assigneeringute ja/või eelnenud kahe aasta tühistatud assigneeringutest, välja arvatud need, mis on seotud rubriigiga 1B. See avaldab otsest mõju 2007. aasta eelarvele seoses eelarve vastuvõtmise järel kättesaadava varu kasutamisega ja fondi kasutusevõtmisele eelarvemenetluse kontekstis. Kasutatavate varude osas on raportöör seisukohal, et seda võib leida tõenäoliselt ainult põllumajanduskulutustest, st 2006. aastani rubriigist 1A ja alates 2007. aastast rubriigist 2.

12.    On olemas uued menetlused läbipaistvuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise parandamiseks ÜVJP valdkonnas (IVK artiklid 42 ja 43), vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala rahastamiseks (deklaratsioon nr 13), samuti rahastamise kavandamise järelmeetmete parandamiseks (artikkel 46). Iga-aastase menetluse ajal tagatakse rahastamiskava puudutavad ranged järelmeetmed ja vajadusel võib teha järeldusi eelarve tasandil.

13.   Vastavalt IVKle peaks komisjon eelarvemenetluse käigus andma aru eelarvepädevatele asutustele EIP/EIF ja EBRD rahastatud tegevuste kohta, et toetada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, üleeuroopalistesse võrkudesse (TENid) ning VKEdesse;

Raportööri üldised märkused

14. Raportöör soovib meelde tuletada, et nii nagu on esitatud töödokumendis nr 2 (lõige 8) ja kinnitatud 18. mai 2006. aasta täiskogu istungil (A6-0154/2006), peaks 2007. aasta eelarve arutelu keskenduma kolmele tegevusvaldkonnale: poliitiliste prioriteetide kehtestamisele välis- ja sisepoliitikas; kulutustele vastava tulu kvaliteedi tagamisele koos kulude-tulude analüüsiga; 2008.–2009. aasta kokkuvõtete ettevalmistamisele.

15.    Parem kokkulangevus õigusloomekava ja ELi 2007. aasta eelarve vahel on samuti raportööri prioriteet, kes toetab õigusloome- ja eelarvealaste prioriteetide kehtestamise menetluste selgitamist ja seostamist. Kulude-tulude analüüs peaks olema selle paremini sünkroniseeritud protsessi lahutamatu osa ja soodustama tegelikku kulutuste tegemist tegelikele poliitilistele prioriteetidele. Raportöör kavatseb ühtlasi kasutada kõiki võimalusi, mida iga-aastane eelarvemenetlus ja uus IVK pakuvad, et valmistuda 2008.–2009. aasta vahekokkuvõtte tegemiseks.

16. Üldiste arvnäitajate osas märgib raportöör, et IVK sätete kohaselt (artikkel 16) määratakse iga-aastane tehniline kohandus kindlaks kogu perioodiks deflaatori määraga 2% aastas. Komisjon lisas esialgsele eelarveprojektile uue MFRi esitluse jooksevhindades. Kooskõlas MFRis kehtestatud ülemmääradega peaksid ELi kulukohustused suurenema jätkuvalt MFRi jooksul. Samas on maksete profiil kaugelt ebaühtlasem, eriti ühtekuuluvuspoliitika osas, kus kõrgtase on 2008. aastal. Raportöör rõhutab, et maksete madalam tase teatud eelarveaastal võib tuua kaasa viivitused täitmisel.

17. Keskendudes 2007. aasta esialgse eelarveprojekti arvnäitajatele rubriikide kaupa (tabelid 1a ja 1b) ja seoses töödokumendis nr 2 (lõige 9) välja toodud poliitiliste prioriteetidega, märgib raportöör, et on mõned rubriigid, mille all ette nähtud assigneeringud tunduvad olevat väikesed ja koguni ebapiisavad. Raportöör märgib ära 14,8%-lise assigneeringute kasvu rubriigis „ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks” (rubriik 1B) ja tervitab 11,5%-list assigneeringute kasvu rubriigis „konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks” (rubriik 1A), kuna Lissaboni agenda on töödokumendis nr 2 rõhutatud prioriteet. Samas tunneb raportöör muret assigneeringute 20,2%-lise vähenemise üle rubriigi 4 „EL kui globaalne partner” all. Ta märgib ühtlasi, et töödokumendis nr 4 välja toodud ülesannete lahendamiseks on suunatud ümber vähe rahalisi vahendeid. Töödokumendi nr 2 prioriteedid olid ühtlasi julgeoleku mõõde ja vajadus tõhusama kommunikatsioonipoliitika järele: nendes valdkondades ei ole 2007. aasta esialgse eelarveprojekti üldkulutuste mahus näha suuri muutusi 2006. aasta eelarvega võrreldes. Raportööri hinnangul tunduvad erinevate rubriikide alla jäetud varud olevat ebapiisavad, eelkõige rubriikide 3B ja 4 osas, arvestades liidu eesmärke neis valdkondades

18.   Komisjon on esitanud esialgse eelarveprojekti, mille aluseks on 27 riigiga EL, kooskõlas järgmise MFRiga, ehkki ametlikku otsust laienemise kohta Bulgaariasse ja Rumeeniasse ei ole veel tehtud. Raportöör on seisukohal, et eelarve ei peaks poliitilisi otsuseid ennetama, vaid pigem neid toetama. Seega peaks komisjon eraldi osutama kuludele, mis on ette nähtud EL-2 puhul, et säilitada eelarvepädevate asutuste õigused kirjaliku muutmisettepaneku kontekstis, mille komisjon esitab, kui laienemine jõustub enne teist lugemist Euroopa Parlamendis.

Rubriik 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Ülevaade

19.   Kõnealune alamrubriik sisaldab tähtsamaid poliitikaid Lissaboni strateegia saavutamiseks, keskendudes majanduskasvule ja rohkematele ning parematele töökohtadele Euroopa kodanike jaoks – see on käesoleva MFRi prioriteet. Seega võiks oodata kulutuste suurenemist kõnealuses esialgse eelarveprojekti valdkonnas. Nimetatud rubriigi jaoks kavandatavad kulukohustuste assigneeringud (8 796 miljonit eurot) suurenevad võrreldes 2006. aasta eelarvega tõepoolest 11,5% võrra. Maksete assigneeringud (6 944 miljonit eurot) seevastu vähenevad 2006. aastaga võrreldes 6,5% võrra.

20.    Lõhe suurenevate kulukohustuste ja vähenevate maksete vahel tundub peamiselt tulenevat teadusuuringute ja üleeuroopaliste võrkude (TENid) valdkondadest. Mõlema nimetatud valdkonna puhul on esialgses eelarveprojektis suur lõhe kulukohustuste ja kavandatavate maksete vahel. Näiteks on Euroopa Parlamendi talituste koostatud 2007. aasta esialgse eelarveprojekti kokkuvõttes kulukohustuste maht seitsmendaks teadusuuringute programmiks 5 486 miljonit eurot, ent maksed ainult 3977 miljonit eurot. See on tõenäoliselt põhjustatud ajavahest, mis tekib assigneeringute üleminekul kulukohustusteks, sest kulude projektide koostamine uute programmide raames võtab aega. Erikomisjonid võivad soovida kõnealust küsimust täiendavalt uurida.

21.   Rubriigi 1a assigneeringud on jaotatud erinevate poliitikavaldkondade vahel (millele mõnikord viidatakse ka kui eelarve jaotistele). Esialgses eelarveprojektis sisaldavad rubriigi 1a assigneeringud järgmist: majandus- ja rahandusasjad; ettevõtlus; tööhõive ja sotsiaalküsimused; teadusuuringud; infoühiskond ja meedia; otsesed teadusuuringud; kalandus ja merendus; siseturg; maksu- ja tolliliit; haridus ja kultuur; pettusevastane võitlus; haldus ja statistika. Samuti on p. m märkused / eelarveread, et assigneeringuid saaks teha regionaalpoliitika, kaubanduse ja eelarve raames. Jao ülejäänud osa käsitleb suuremaid programme ja kuluvaldkondi.

Konkurentsivõime ja innovatsioon

22.   Esialgses eelarveprojektis on uuele konkurentsivõime ja innovatsiooni programmile (CIP) kavandatud kogusumma 388 miljonit eurot. Nimetatud programmi raames rahastatavate tegevuste eesmärk on peamiselt:

- soodustada ettevõtlusalaseid algatusi / innovatsiooni ja väikeettevõtete arengut;

- täiustada, parandada ja hallata siseturgu;

- säilitada ja parandada tööstuse konkurentsivõimet;

- infoühiskond;

- jätkusuutlik majanduskasv, sealhulgas energia alal.

23.     See jaotub ettevõtluse ja innovatsiooni (268 miljonit eurot), CIP informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) poliitika toetamise (54,7 miljonit eurot) ning CIP aruka energeetika (65 miljonit eurot) vahel. Olemasolev programm Arukas energeetika – Euroopa sisaldub nüüd CIPis. See keskendub energiavarustuse kindlusele, konkurentsivõimele, energeetikat reguleerivate õigusaktide raamistiku nõuetekohasele rakendamisele, investeeringute lihtsustamisele, energiatõhususele, taastuvatele energiaallikatele, energia mitmekesistamisele, transpordile ja teadlikkuse tõstmisele.

Teadusuuringud

24.    Teadusuuringud oli üks valdkond, mille rahastamist otsustati 2007.-2013. aasta MFRi läbirääkimiste käigus suurendada. Seitsmes teadusuuringute raamprogramm on käesoleva alamrubriigi tähtsaim element. 2007. aasta on seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi esimene eelarveaasta. Raamprogrammi põhieesmärgid kajastuvad mitmetes eriprogrammides:

                   Koostöö (teadustegevus riikidevahelises koostöös);

                   Ideed (uus – tipptase konkurentsi kaudu);

                   Inimesed (oskuste ja karjääri arendamine);

                   Võimekus (teadustöö infrastruktuuride kasutamine ja arendamine).

25.    Nagu eespool märgitud, on 2007. aasta esialgses eelarveprojektis suur lõhe teadustegevuseks ettenähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahel. Üldiselt on vaja täiendavat analüüsi, et täielikult mõista, kuidas peaks teadustegevusega seotud kulutuste struktuur 2007. aastal seitsmenda raamprogrammi alguse ja MFRi eelarverubriigi muudatuste tulemusel muutuma.

Haridus

26.     Uus elukestva õppe programm hõlmab järgmist: Comenius (keskharidus); Erasmus (kolmanda astme / ülikooliharidus); Leonardo da Vinci (kutseharidus) ja Grundtvig (täiskasvanute koolitus) lisaks keeleõppele, IKT projektidele ning Jean Monnet programmile. 2006. aastaga võrreldes kavandatakse 2007. aastaks olulist kasvu. Kulukohustused suurenevad esialgses eelarveprojektis 29,6% võrra – umbes 904 miljoni euroni.

Üleeuroopalised võrgud

27.    Esialgses eelarveprojektis nähakse ette üleeuroopaliste võrkude kui suurema integratsiooni ja konkurentsivõime võtmeelemendi kulukohustuste assigneeringute suurenemine (+17,7% võrreldes 2006. aasta eelarvega) 853 miljoni euroni. Esitatud prioriteedid on: Euroopa raudteeliikluse juhtimine, Euroopa lennuliikluse juhtimise üldplaan, jõeliikluse infoteenused ja TENi laenutagamisvahend. Eraldi algatatakse ka uus mitmeaastane näidisprogramm, mis keskendub piiriüleste osade arengule.

Galileo

28.    Esialgne eelarveprojekt sisaldab 100 miljoni euro väärtuses assigneeringuid satelliidiprojekti Galileo jaoks. See on uus kuluvaldkond, mida kuuendas raamprogrammis ei olnud.

Sotsiaalpoliitika

29.    On tehtud ettepanek sotsiaalpoliitika kava täiendavaks rahastamiseks. Komisjon nõuab kulukohustuste assigneeringute suurendamist 8,4% võrra 2006. aastaga võrreldes, et jõuda 2007. aastal 156,8 miljoni euro tasemele. Põhiosa kasvust annab uus tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm (PROGRESS, 2007-2013), mis ühendab kõnealuses valdkonnas juba olemasolevaid programme. Komisjoni teatel (esialgse eelarveprojekti teine dokument, lk 19) suurenevad jaotise 04 „tööhõive ja sotsiaalküsimused“ peatüki 04 „tööhõive ja sotsiaalne solidaarsus“ alla kuuluvad assigneeringud 11,75% võrra 125 miljoni euroni.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

30.    Tuleks ära märkida ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kavandatav loomine (eelarverida 04 05 01). Selle eesmärk on tegeleda globaliseerumisprotsessi mõningate negatiivsete mõjudega. Fondi rakendamine toimuks paranduseelarvete kaudu. IVK läbirääkimiste tulemusena on kavas uut fondi rahastada kasutamata assigneeringutest MFRi väliselt.

Rubriik 1b – Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Ülevaade

31.     Rubriik 1b hõlmab struktuurifonde: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ning ühtekuuluvusfondid. See on seotud järgmiste poliitikavaldkondadega: regionaalpoliitika, tööhõive ja sotsiaalküsimused. Komisjon rõhutab panust, mille uued struktuuri- ja ühtekuuluvusprogrammid võivad anda Lissaboni eesmärkide saavutamisse.

32.    Esialgse eelarveprojekti kohaselt jaotatakse käesoleva rubriigi alla kuuluvad rahalised vahendid järgmiselt. Struktuurifondidele nähakse ette 38 365 miljonit eurot kulukohustuste ning 32 843 miljonit eurot maksete assigneeringuteks. Ühtekuuluvusfondile kavandatakse 7 122 miljonit eurot kulukohustuste ning 4 947 miljonit eurot maksete assigneeringuteks. Selgelt määratletud otstarbega kulutuste tõttu ei ole alamrubriigis 1b sisuliselt kasutatavat varu.

33.    Ajavahemikuks 2007-2013 jaotatakse fondide üldised vahendid kolme eesmärgi vahel:

· lähenemine: kõnealune eesmärk hõlmab piirkondi, kus SKT ühe elaniku kohta on alla 75% ELi keskmise;

· piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive: kõnealune eesmärk hõlmab kõiki esimese eesmärgi piirkondi, mis asuvad väljaspool lähenemiseesmärki;

· territoriaalne koostöö: eesmärk on rahastada piiriülest ja riikidevahelist koostööd Lissaboni ja Göteborgi strateegiatega seotud tegevuste vallas (sealhulgas piirkondade ja kohalike ametiasutuste vahelised vahetus-, analüüsi- ja uurimisvõrgustikud).

34.    Komisjon rõhutab, et 2007. aasta kohta esitatud ettepanek jaotada kulukohustuste assigneeringud kahe fondi vahel on esialgne, kuna see on käesoleva programmitööperioodi ajalooliste andmete ekstrapoleerimise tulemus. See vaadatakse läbi liikmesriikidega ajavahemikuks 2007-2013 ettenähtud uute riiklike strateegiliste tugiraamistike ja tegevusprogrammide teemal peetavate läbirääkimiste tulemuste taustal.

Struktuurifondid

35.    Finantsraamistiku muudatuste tõttu ei ole lihtne struktuurifonde 2006. ja 2007. aastal otseselt võrrelda: struktuurifondid hõlmavad praegu ainult ERFi ja ESFi, samas kui 2006. aastal kuulusid nende hulka ka Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF) ning Kalanduse Arendusrahastu (need kuuluvad nüüd rubriigi 2 alla).

Ühtekuuluvusfond

36.    Ühtekuuluvusfondi kulukohustuste üldsumma suurenemise (18%) põhjus on uutele liikmesriikidele suunatud kulukohustuste kasv ning eraldis Bulgaariale ja Rumeeniale. Ühtekuuluvusfondi eraldis EL-15 riikidele on isegi 24% vähenenud. Uued liikmesriigid koos Bulgaaria ja Rumeeniaga saavad nüüd umbes 70% Ühtekuuluvusfondi vahenditest.

Prioriteedid aastaks 2007

37.    Seoses prioriteetidega aastaks 2007 juhib komisjon tähelepanu sellele, et struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist rahastamise üldised prioriteedid on sätestatud struktuurifonde käsitlevate määruste eelnõudes ning ühenduse strateegilistes suunistes, milles määratakse kindlaks, millist tüüpi sekkumisi loetakse kõlblikuks saama toetust ühenduse rahalistest vahenditest. Rahaliste vahendite täpne eraldamine erinevate prioriteetide ja projektide jaoks sõltub siiski liikmesriikide tegelikust programmitööst aastatel 2006 ja 2007. Seepärast on komisjon arvamusel, et põhiprioriteet aastal 2007 on tagada programmide vastuvõtmine ja nende suhtes kokkuleppimine kõnealuseks ajavahemikuks, toetudes ühenduse suunistele ja riiklikele strateegilistele tugiraamistikele, mille liikmesriigid ja komisjon ajavahemikuks 2007-2013 kokku lepivad. Ühtlasi on põhieesmärk ettevalmistused 2000.-2006. aasta programmide lõpetamiseks. Regionaalpoliitika peadirektoraat jätkab 2000.-2006. aasta Euroopa regionaalarengu programmide (umbes 380 programmi ja 215 olulisemat projekti) ning Ühtekuuluvusfondi projektide elluviimist. Nimetatud programmide maksed jätkuvad 2008. aasta lõpuni ning nendega seotud aruandlus kuni 2010. aastani.

Rubriik 2 – Loodusvarade kaitse ja majandamine

38.     Käesolev rubriik hõlmab enamikku kulutustest põllumajandus-, kalandus- ja keskkonnapoliitika valdkondades ning suurt osa tervishoiuks ja tarbijakaitseks eraldatavast rahast. Rahaliselt on rubriik 2 2007. aasta esialgse eelarveprojekti suurim rubriik. Üldised kulukohustused (57 218 miljonit eurot) ning maksed (55 683 miljonit eurot) muutuvad võrreldes 2006. aasta eelarvega vähe: vastavad protsendimäärade kasvud on +1,2% kulukohustuste ning +0,4% maksete puhul. Nende arvnäitajate taga on siiski olulised muutused.

39.     Suur osa kõnealuse rubriigi alla kuuluvatest kulutustest on kohustuslikud kulutused, mille puhul on iga-aastases eelarvemenetluses viimane sõna nõukogul. Euroopa Parlamendi talituste poolt eelarveridade kaupa läbi viidud põgus analüüs näitab, et umbes 78,25% 2007. aasta esialgse eelarveprojekti rubriigi 2 all nõutavatest kulutustest on kohustuslikud. On vaja täiendavat analüüsi, et määrata täpselt kindlaks, kus Euroopa Parlamendil on kõnealuse rubriigi raames suurim poliitiline pädevus, kuid ei ole täpne öelda, et kõik rubriigi 2 alla kuuluvad kulutused on „kohustuslikud“.

40.     Kõnealuses rubriigis on MFRi ülemmäära ning 2007. aasta kulukohustuste vahele jääv koguvaru 1 113 miljonit eurot. Kui komisjon soovib nimetatud taset ületada või esialgset eelarveprojekti aasta jooksul turu arengu tõttu oluliselt muuta, tuleb tal esitada kirjalik muutmisettepanek.

Põllumajanduskulud

41.    Ühine põllumajanduspoliitika on viimastel aastatel oluliselt muutunud selle suunas, et aidata talunikke otsetoetuste kaudu ning vältida kõige rohkem turgu moonutavaid meetmeid. Põllumajandusega seotud kulutuste struktuur on oluliselt muutunud. Komisjon märgib esialgses eelarveprojektis, et 90% otsetoetustest talunikele on nüüd toodanguga sidumata.

42.    Kogunäitajad jäävad siiski väga suureks. Oma esialgse eelarveprojekti teises dokumendis, kus analüüsitakse kavandatavaid kulutusi poliitikavaldkondade kaupa, ütleb komisjon (lk 21), et sekkumine põllumajandusturgude tegevusse (peatükk 02) ja otsetoetused (peatükk 03) moodustavad kava kohaselt assigneeringutena kokku 43,7 miljardit eurot. See on 35% 2007. aasta esialgse eelarveprojekti koguassigneeringutest. Täiendavad assigneeringud 12,3 miljardi euro väärtuses suunatakse maaelu arendamiseks (peatükk 04). Need kolm peatükki hõlmavad peaaegu kõiki kulutusi, mis kuuluvad 2007. aasta esialgse eelarveprojekti jaotise 05 - põllumajandus ja maaelu areng - alla.

43.     Huvitav on see, et kooskõlas üleminekuga turu tegevusse sekkumiselt otsetoetustele on põllumajandusturul sekkumisteks ettenähtud assigneeringute (peatükk 02) protsendimäär 2007. aasta esialgses eelarveprojektis võrreldes 2006. aasta eelarvega oluliselt langenud: peaaegu ühe kolmandiku võrra 8 508 miljonilt eurolt 5 698 miljoni euroni. Komisjon märgib esialgses eelarveprojektis, et selle põhjuseks on peamiselt muutused piima- ja suhkruturu korralduses. Samas tasakaalustab selle languse absoluutväärtuses enam-vähem täielikult otsetoetuste (peatükk 03) suurenemine: 34 817 miljonilt eurolt 37 661 miljoni euroni, mis on umbes 8%-line kasv. Selle põhjuseks on peamiselt maksete jätkuv järkjärguline suunamine uutesse liikmesriikidesse (EL-10).

44.    Ümberpaigutamist rakendatakse määraga 4% (võrreldes 3%-ga 2006. aastal) kõigi otsetoetuste suhtes EL-15 riikides, välja arvatud abi suhtes, mida antakse kõige äärepoolsematele piirkondadele. Ümberpaigutamiste netosumma on 984 miljonit eurot.

45.    Seoses maaelu arenguga (jaotis 05, peatükk 04) tuleb eelkõige märkida, et 2007.-2013. aastal rahastatakse kulutusi ühest fondist: Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). Komisjoni väitel on see varasemate korraldustega võrreldes lihtsustamine.

Kalandus

46.    Finantsperspektiivis oli kalanduspoliitika klassikaline näide valdkonnast, mis jaotus peaaegu kõikide rubriikide vahel. Uues MFRis kuulub peaaegu kogu kalanduspoliitika rubriigi 2 alla, välja arvatud üksnes väike summa (30 miljonit), mis kulutatakse ühise põllumajanduspoliitika raames. Struktuur on muudetud ratsionaalsemaks ja on jaotatud kaheks põhivahendiks - Euroopa Kalandusrahastuks (EFF), mis asendab endist FIFGd (Kalanduse Arendusrahastut), ning teiseks vahendiks, mis hõlmab kõiki teisi kalanduspoliitika valdkondi, sealhulgas rahvusvahelisi kalanduskokkuleppeid.

47.    Üldiselt on kalanduspoliitikale esialgses eelarveprojektis kavandatud 955 miljonit eurot, mis on 10% vähem võrreldes 1 062 miljoni euroga 2006. aasta eelarves. Languse põhjus on peamiselt see, et EFFile on võrreldes 2006. aastaga ette nähtud väiksem summa. EFFile kavandatud kulukohustused on 571 miljonit eurot (–18%), mis on vastavuses uue määrusega ettenähtud uute programmide soodustamisega.

48.    Rahvusvaheliste kalanduskokkulepetega seotud kulukohustused on kasvanud 3,8%. Reservi kantud summad kajastavad seda, et toimuvad läbirääkimised kokkulepete uuendamiseks või valmistatakse ette uusi kokkuleppeid (see on tavaline eelarvetava veel allkirjastamata kokkulepete puhul).

Tabel 2

Rahvusvahelised kalanduskokkulepped	Eelarve 2006	2007. aasta esialgne eelarveprojekt	Erinevus
11 03 01 (eelarverida)	62 112 000	59 221 500	–2 890 500
11 03 01 (reserv)	124 849 000	134 778 500	+9 929 500
Kokku	186 961 000	194 000 000	+7 039 000

Allikas: põhineb Euroopa Komisjoni 2007. aasta esialgse eelarveprojekti dokumentides esitatud andmetel

49.    Raportöör tuletab meelde, et komisjon ajakohastab nimetatud arvnäitajaid traditsioonilises sügiseses kirjalikus muutmisettepanekus, kajastades kõnealuste kokkulepete teemal toimuvate läbirääkimiste hetkeseisu.

Keskkond

50.    Neli põhilist kulude punkti kõnealuses valdkonnas on: kliimamuutus; loodus ja bioloogiline mitmekesisus; ressursside säästev majandamine ja kasutamine; keskkond ja tervis.

51.    Võtmeuuendus seoses kõnealuse valdkonna eelarve struktuuriga on see, et programm LIFE+ aastateks 2007-2013 muutub ühtseks keskkonna rahastamisvahendiks ning asendab kõik 2007. aasta eelsed programmid. Vastavalt komisjoni esialgse eelarveprojekti II dokumendile on programmile LIFE+ 2007. aastaks kavandatud eelarve esialgses eelarveprojektis 241 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena.

52.    Komisjoni esialgse eelarveprojekti I dokumendis (lk 23) on märgitud, et „vajalike ressursside kasv 234 miljonilt eurolt 270 miljoni euroni tuleneb peamiselt laienemisest ja ... ELi keskkonnapoliitika rakendamisest uutes liikmesriikides ning ... heitkogustega kauplemise süsteemi vajalikust laiendamisest”. Oleks huvitav saada täiendavaid selgitusi selle kohta, millised poliitikavaldkonnad vajavad nimetatud kontekstis kõige rohkem lisarahastamist.

Tervishoid ja tarbijakaitse

53.    Tervishoid ja tarbijakaitse on horisontaalne poliitikavaldkond või eelarvejaotis. Komisjoni esialgse eelarveprojekti II dokumendi kohaselt kulutatakse umbes 309 miljonit eurot kõnealusele poliitikavaldkonnale eraldatud 544 miljoni euro suurusest eelarve koguassigneeringust rubriigis 2. 2007. aasta esialgses eelarveprojektis on rubriigi 2 raames siiski vähe üksikasju kulutuste kohta tervishoiule ja tarbijakaitsele.

Rubriik 3a – Vabadus, turvalisus ja õigus

Peamised arvnäitajad ning võrdlus 2006. aastaga

54.    Tegevuskulud rubriigis 3a - vabadus, turvalisus ja õigus (mitte ajada segi samanimelise poliitikavaldkonnaga 18) - on 571,3 miljonit eurot. Vastav taane „Vabadusel, õigusel ja turvalisusel rajanev ala“ aastate 2000-2006 finantsperspektiivi rubriigis „Sisepoliitikad“ oli 549,1 miljonit, mis tähendab 4-protsendist kasvu, kui võrrelda 2006. aasta eelarvet 2007. aasta esialgse eelarveprojektiga. Ei ole aga selge, kas neid kahte arvnäitajat saab üldse võrrelda, kuna 2007. aasta eelarve ajal algatatakse vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas kolm uut raamprogrammi: „Põhiõigused ja õigusasjad“; „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ ning „Turvalisus ja vabaduste kaitse“[17].

55.    Igal juhul näitab õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajanevale alale eraldatud summade lahushoidmine MFRi konkreetses alamrubriigis, et seda valdkonda loetakse prioriteetseks, ning tagab poliitika parema nähtavuse ja stabiilse rahandusliku aluse, kuna komisjon ei saa eelarvet lihtsalt muudele poliitikavaldkondadele ümber jagada.

56.   Uued programmid (mille puhul otsene võrdlus 2006. aastaga ei ole võimalik ning seega tuleb eelkõige protsentide veergu vaadelda ettevaatlikult) jagunevad järgmiselt:

Tabel 3

	2007. aasta esialgne eelarveprojekt
Raamprogramm /Muu programm /ametid	EUR	%
Põhiõigused ja õigusasjad	71 510 000	12,5%
Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine	291 300 000	10,1%
Turvalisus ja vabaduste kaitse	57 490 000	51,0%
Muud meetmed ja programmid	78 400 000	13,7%
Detsentraliseeritud ametid	72 639 000	12,7%
Kokku	571 339 000	100,0%

Allikas: Euroopa Komisjoni 2007. aasta esialgse eelarveprojekti dokumendid

57.    Mis puutub esialgse eelarveprojekti esitusse seoses üldprogrammiga „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“, on segadusttekitav, et 2007. aasta esialgses eelarveprojektis on 60 miljonit eurot ette nähtud eelarvereale 18 03 03, kuigi uus eriprogramm „Euroopa pagulaste fond“ jõustub alles 2008. aasta eelarve ajal.

Rubriigi 3a katsekavad

58.    Esialgse eelarveprojekti dokumendi kohaselt asendavad kolm uut raamprogrammi suure hulga väiksemaid rahastamisvahendeid ning rida ettevalmistusmeetmeid ja katseprojekte. Kahjuks ei ole seal öeldud, milliste eriprogrammidega igaüks neist liidetakse. Igal juhul sisaldab 2007. aasta esialgne eelarveprojekt endiselt neist poliitiliselt kõige tundlikumaid.

Tabel 4

Jaotis Peatükk Artikkel	PA	FR	Assigneeringud 2007		Assigneeringud 2006		Täitmine 2005
			Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
18 05 04	Terroriaktide ohvritele suunatud ettevalmistusmeetmete lõpuleviimine	3.1	p.m	1 200 000	2 000 000	1 200 000	2 000 000,—	931 036,77
18 05 06	Terrorismivastase võitluse lõpuleviimine	3.1	p.m	6 000 000	9 000 000	7 000 000	7 000 000,—	0,—

Allikas: Euroopa Komisjoni 2007. aasta esialgse eelarveprojekti dokumendid

Muud küsimused

59.    Teadusuuringute seitsmendas raamprogrammis (FP7) on „Koostöö“ osas eelarverida „Turvalisus ja kosmoseuuringud“. Seda alustatakse 2007. aastal 171,7 miljoni euroga kulukohustuste assigneeringutena (eelarverida 02 04 01). Kuigi need on raamprogrammi osad, on seitsmendas raamprogrammis seatud turvalisuse alase teadustegevusega seotud eesmärgid järgmised:

· arendada tehnoloogiaid ja teadmisi, mida on vaja tagamaks, et inimesed on kaitstud selliste ohtude eest nagu terrorism ja organiseeritud kuritegevus, järgides samas põhilisi inimõigusi;

· tagada olemasolevate tehnoloogiate parim kasutus tsiviil- ja kaitsega seotud valdkondades;

· ergutada julgeolekulahenduste pakkujate ning kasutajate koostööd.

Rubriik 3b: Kodakondsus

60.    Esialgses eelarveprojektis on kulukohustuste assigneeringuid kokku 603 miljoni euro väärtuses (–1,4%). Assigneeringud on seega võrreldes 2006. aasta eelarvega enam-vähem stabiilsed. Kõnealuse alamrubriigi kulutused on jaotunud eri poliitikavaldkondadesse. Haridus ja kultuur, tervishoid ja tarbijakaitse, infoühiskond ja meedia, laienemine ja kommunikatsioon on peamised poliitikavaldkonnad, millele raha kulutatakse. Seega hõlmab kõnealune alamrubriik kodanike jaoks rea väga olulisi küsimusi ja programme.

61.    Kõnealuse alamrubriigi programmide hulka kuulub ettepanek tervishoiu- ja tarbijakaitseprogrammi kohta (assigneering 79,1 miljonit eurot), mis keskenduks kodanike juurdepääsule tervishoiu ja tarbimise alasele teabele ning hõlmaks „kõrgetasemeliste gripiametnike võrgustike loomist“. Esmapilgul paistab ettepanek hõlmavat suurt hulka eri küsimusi. Asjaomane komisjon uurib seda ettepanekut kahtlemata hoolega.

62.    Kultuur 2007 (assigneering 41,8 miljonit eurot) on uus programm, mille eesmärk on edendada kultuuridevahelist dialoogi. Meedia 2007 (assigneering 96,3 miljonit eurot) eesmärk on säilitada ja edendada Euroopa kultuurilist mitmekesisust. Programmi Aktiivsed noored (assigneering 116 miljonit eurot) eesmärk on edendada noorte kodanikuaktiivsust.

63.    Rubriik hõlmab ka 15,4 miljoni euro suurust assigneeringut suurõnnetustele kiirreageerimise ja nendeks valmisoleku rahastamisvahendile, mis peaks jõustuma 2007. aastal. Eesmärgiks on parandada varajasi hoiatusmehhanisme selliste looduslike ohtude puhul nagu maavärinad, üleujutused ja metsatulekahjud, samuti suurendada kodanikukaitsealaste sekkumiste tõhusust ja mõjukust. Asjaomased ekspertide komisjonid peaksid uurima, kas 15,4 miljoni euroga on võimalik saavutada olulist lisandväärtust.

64.    Kõnealuse rubriigi all tuleks märkida, et Euroopa Solidaarsusfondi (ESF) eesmärk on pakkuda abi suurte loodusõnnetuste korral ELis. Aastas oleks kättesaadav 1 miljard eurot, kuid see ei sisaldu MFRi ülemmääras.

65.    Ajakirjandus- ja kommunikatsioonitegevuseks, mille eesmärk on parandada teabevoolu Euroopa institutsioonide ja Euroopa inimeste vahel, on esialgses eelarveprojektis kavandatud 69,1 miljoni euro väärtuses assigneeringuid. Potentsiaalsed kulutused hõlmaksid jõupingutusi parandada Euroopa-teemalist arutelu „plaani D“ lähenemisviisi kaudu.

66.    Lõpetuseks nähtub komisjoni esialgse eelarveprojekti II dokumendi leheküljelt 10, et 87 miljonit eurot on rubriigi 3b all eraldatud laienemispoliitika valdkonnas institutsioonide väljaarendamiseks. Sellega seonduv tegevusaruanne peaks sisaldama täiendavat teavet kavandatavate kulutuste kohta kõnealuses valdkonnas.

Rubriik 4 – EL kui ülemaailmne partner

Üldaspektid

- Uus rubriik 4 hõlmab lisaks varasemate aastate rubriigile 4 ka endist rubriiki 7 (ühinemiseelne abi) ning endist rubriiki 6 (hädaabireserv ja välistegevuse tagatisfondile ette nähtud summad).

- Esialgses eelarveprojektis kajastub uus õiguslik raamistik, mis koosneb kolmest poliitikal põhinevast vahendist: naabruspoliitika rahastamisvahend (ENPI), ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA), arengu- ja majanduskoostöö rahastamisvahend (DCECI) ning neid täiendavad kolm erivahendit (stabiilsuse, humanitaarabi ja makromajandusliku finantsabi vahendid). ÜVJP hoitakse eraldi.

67.    Seoses liigendusega on komisjon mõnikord arvatavasti läbipaistvusega seotud põhjustel otsustanud hoida eraldi mõned peatükid ja/või eelarveread, mis moodustavad „alapoliitika“. Näiteks hoitakse peatükki 19 04 (Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatus) eraldi, kuid eelarveridade pealkirjades viidatakse põhivahendile, mille alla nad kuuluvad. Näiteks kannab eelarverida 19 04 02 01 nüüd pealkirja „Inimõigused ja demokraatia – tegevus … naabruspoliitika rahastamisvahendi raames“.

68.    Komisjon soovib üldiselt hoida põhilisi geograafilisi piirkondi eraldi. See ei ole aga tavaliselt nii riikide ning mõningate temaatiliste poliitikavaldkondade puhul. Mõnel juhul on nähtavus kadunud. Näiteks ei ole esialgsest eelarveprojektist enam võimalik näha, kui palju abi nähakse ette Iraagile või Afganistanile.

69.    Kokku kavandatakse kulukohustuste assigneeringuid 6,7 miljardi euro väärtuses, võrreldes 8,4 miljardi euroga 2006. aasta eelarves (–20,2%). 1,7 miljardi euro suuruse erinevuse põhjuseks on assigneeringud Bulgaariale ja Rumeeniale (2006. aasta eelarve rubriik 7), mis nähakse nüüd eelarves ette siserubriikide all (palju suuremate summadena) seoses kavandatava ühinemisega 1. jaanuaril 2007. Rubriigi makseid nähakse eelarves ette kokku 7,4 miljardi euro väärtuses, mis on 13,8% vähem. Kui Bulgaaria ja Rumeenia üleviimise mõju on kõrvaldatud, on rubriik tervikuna võrreldes aastaga 2006 seetõttu praktiliselt +/– 0. Olukord on siiski keerulisem.

70.    Tagatisfondi vahendid (200 mln), mis olid 2000.-2006. aasta finantsperspektiivis rubriigis 6, kuuluvad nüüd rubriiki 4. Neid tuleb rahastada ülemmäära raames (200 mln võrra vähem vahendeid teiste poliitikavaldkondade jaoks võrreldes 2006. aastaga). Hädaabireserv (234,5 mln) sisaldub rubriigi 4 üldises arvnäitajas, kuid seda rahastatakse (kasutamise korral) ülemmäära väliselt. Seepärast puudub mõju teiste poliitikavaldkondade jaoks jäävatele vahenditele. See seletab ka asjaolu, miks on olemas koguvaru 110 miljonit eurot, kuigi kulukohustused kokku on tegelikult 125 miljoni võrra suuremad kui ülemmäär. Rahalised vahendid Põhja-Küprose jaoks ei kuulu enam esialgsesse eelarveprojekti ning rahvusvahelised kalanduskokkulepped on üle viidud rubriiki 2.

Välissuhted

71.    Kõnealune valdkond tervikuna jääb 3,41 miljardi euro juures enam-vähem samaks (–0,71%). Euroopa naabruspoliitikale ja suhetele Venemaaga nähakse eelarves ette 1,34 miljardit eurot - +8% võrreldes 2006. aastaga. Geograafilistel alustel hoitakse eraldi eelarveread Vahemeremaadele (750 mln eurot; –0,7% võrreldes 2006. aastaga), Ida-Euroopale (367 mln eurot; +0,7% võrreldes 2006. aastaga), samuti rahalise abi jaoks Palestiinale ning rahuprotsessile (158 mln eurot; +34,8%). Raportöör palub komisjonil kinnitada, kas kõnealune summa sisaldab kõiki Palestiinale ette nähtud summasid, sealhulgas abi, mida varasematel aastatel rahastati MEDA eelarverealt.

72.    Ladina-Ameerikale on esialgses eelarveprojektis ette nähtud varasemast veidi suurem summa - 326 mln eurot võrreldes 318 mln euroga 2006. aasta eelarves. Suhted Aasia, Kesk-Aasia ja Jordaaniast ida pool asuvate riikidega: assigneeringud langevad 1084 miljonilt eurolt 2006. aasta eelarves 771 miljonile eurole esialgses eelarveprojektis. Selle põhjuseks on 2005. aasta tsunami järgse eritoetuse lõppemine ning komisjoni sõnul suureneb abi piirkonna teistele abisaajatele. Vaja on üksikasjalikumat teavet.

73.    Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatusega (EIDHR) seotud assigneeringud suurenevad umbes 8 miljoni võrra kokku 130,7 miljoni euroni. Nimetatud algatusel on eraldi eelarveread, kuid nende jaotised kajastavad nüüd komisjoni ettepanekut lisada inimõigused nelja põhivahendisse. Euroopa Parlament palub, et esitataks ettepanek eraldi õigusliku aluse kohta, mis muudaks vajalikuks kõnealuste eelarveridade jaotiste kohandamise.

74.    Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) jaoks eraldatakse esialgses eelarveprojektis 159 miljonit eurot, mis tähendab 55%-list tõusu (102 mln 2006. aastal). MFRis kokku lepitud aasta keskmine aastateks 2007-2013 on 250 miljonit eurot.

Areng ja suhted AKV riikidega

75.    Suur hulk kõnealuse valdkonna spetsiifilisi temaatilisi õigusnorme on uute vahendite kaudu uude õiguslikku raamistikku lisatud. See kajastub eelarve struktuuris, mis muutub oluliselt.

76.    Esialgse eelarveprojekti kõnealune jaotis kasvab kokku 14% võrra 1,23 miljardi euroni (1,08 miljardit 2006. aasta eelarves). Peamine kasv on seotud AKV riikidega tehtava koostööga, mis on suurenenud 202 miljonilt eurolt 326 miljonini. Tuleb meenutada, et EAF rahastab suuremat osa AKV koostööst eelarveväliselt, kuid osa rahastatakse ka eelarve raames. Konkreetne kasv on seotud toetusega suhkrut tootvatele riikidele, kes saavad 165 miljonit eurot (võrreldes 40 miljoni euroga 2006. aastal).

77.    Valitsusvälistele osalejatele on ette nähtud 206 miljonit eurot, mis on veidi vähem kui 210 miljonit eurot 2006. aastal. Temaatiline „valitsusväliste organisatsioonide kaasfinantseerimise eelarverida” kaob ning see asendatakse kahe uue eelarvereaga, mida rakendatakse nende põhivahendi raames (käesoleval juhul arengu ja naabruspoliitika rahastamisvahendid).

78.    Toiduohutuse tagamiseks määratud summa väheneb 4,4% ning on nüüd 198 miljonit eurot. Komisjonis toimub seoses toiduabi ja toiduohutusega kohustuste ümberjaotamine arengu peadirektoraadi ja humanitaarabi peadirektoraadi vahel.

79.    Inim- ja sotsiaalne areng (uued eelarveread, mis on samuti seotud geograafiliste rahastamisvahenditega) asendavad mitmeid varasemaid eelarveridasid, mis on peamiselt seotud aastatuhande arengueesmärkidega. Need vähenevad 132 miljonilt eurolt 2006. aastal 117 miljonile eurole esialgses eelarveprojektis (–11%). Samasugune uus struktuur esitatakse keskkonna ja loodusressursside, sealhulgas energia säästva majandamise valdkonna jaoks, mis kasvab 57 miljonilt eurolt 74 miljoni euroni (+31%).

Laienemine

80.    Kõnealune rubriik väheneb 2,2 miljardilt eurolt 2006. aastal kokku 1,1 miljardi euroni esialgses eelarveprojektis, mida võib seletada sellega, et osa Bulgaaria ja Rumeenia rahastamisest toimus varem selle rubriigi all. Kui see mõju kõrvaldatakse, jääb rubriik tegelikult enam-vähem samale tasemele nagu 2006. aastal.

81.    Türgi ja Horvaatiaga peetavate läbirääkimistega seotud kulutused kasvavad tulevastes eelarvetes. Kuigi esialgse eelarveprojekti eelarveridadest ei ole enam võimalik näha, kui palju abi tegelikult selleks ette nähakse, märgib komisjon oma töödokumendis, et Türgile suunatud vahendite suurenemises 2006. aastal ei ole veel võetud arvesse intensiivistatud tegevust. 2007. aasta esialgses eelarveprojektis eeldatavasti võetakse arvesse, kuid raportöör sooviks täiendavat selgitust. Komisjon märgib, et Horvaatia puhul jääb rahastamine enam-vähem samaks.

82.    Lääne-Balkani riikide puhul on raske näha, kui palju raha on iga konkreetse riigi jaoks eelarves ette nähtud. Tuleks märkida, et ELi ülesehitusametile ettenähtud rahalised vahendid hakkavad 2007. aastal järk-järgult vähenema, kuna EÜ delegatsioonid peaksid nüüd võtma üle abi ühinemiseelselt rahastamisvahendilt (IPA). On vaja lisateavet kõnealuse ameti rahastamise kohta.

Humanitaarabi

83.      Kõnealune poliitikavaldkond on Humanitaarabi Ametile ettenähtud assigneeringute osas viimase kolme aasta jooksul enam-vähem samaks jäänud - humanitaarabiks ja katastroofideks valmisolekuks on ette nähtud kokku umbes 500 miljonit eurot. See ei ole esialgses eelarveprojektis muutunud. Uuendus on see, et toiduabi – 218 miljonit eurot – on üle viidud Humanitaarabi Ameti alla (varem kuulus see arengu peadirektoraadi alla). Hädaabireserv, mis kuulus varasematel aastatel endisesse rubriiki 6, asub nüüd samuti siin ning sellele on esialgses eelarveprojektis ette nähtud 234 miljonit eurot.

Rubriik 5 – Haldus

84.      Kõnealusesse rubriiki kuuluvad inimressursside ja muude halduskuludega seotud aspektid. rubriigis 5 on teatav järjepidevus uue MFRi ja eelmise raamprogrammi vahel. Esialgses eelarveprojektis esitatakse 2007. aastaks 7002 miljoni euro suurune eelarve, mis jätab 112,7 miljoni euro suuruse varu, kui on arvestatud ka 76 miljoni euro väärtuses töötajate pensionifondide osamakseid.

85.      Komisjoni 2007. aasta halduseelarve on hinnanguliselt 4360 miljonit eurot, kusjuures kogusumma hõlmab pensioneid ning Euroopa Koolide maksumust. See on 5,2% enam kui 2006. aasta eelarves. Umbes 4% kogu halduseelarvest on seotud inimeste tööle võtmisega uutele töökohtadele.

86.      Assigneeringute suurenemise peamine põhjus on laienemise tõttu kasvanud töökoormusega toimetulemiseks palgatud töötajate arvu suurenemine. 840 uut töökohta on otseselt laienemisega seotud (610 EL-10 riikidele ning 230, pidades silmas kavandatavat laienemist Bulgaariasse ja Rumeeniasse (EL-2) 1. jaanuaril 2007). Neile lisanduvad esialgse eelarveprojekti I dokumendi (lk 41) kohaselt 50 välistöötajat (30 EL-10 riikidele ning 20 EL-2 riikidele). Nõudmine on kooskõlas mitmeaastase laienemisvajaduste kavaga, mille komisjon esitas oma teatises „Komisjoni tegevus ja inimressursid laienenud Euroopa Liidus“[18] ajavahemikuks 2003-2008 (+700 töökohta 2006. aastal, +700 2005. aastal ning +780 2004. aastal). Lisaks soovitakse iiri keele staatuse muutumise järel 13 uut töökohta õigus- ja lingvistikaosakondades vajatavate spetsialistide palkamiseks.

87.      Seoses muude vajadustega töötajate järele tegi komisjon eelmisel aastal jõupingutusi, et piirata rahanduslikku mõju, jagades töökohad ümber peadirektoraatide vahel (245 töökohta) ning peadirektoraatide siseselt (340 töökohta).

88.      Turvalisuse kindlustamine komisjoni hoonetes Brüsselis ja delegatsioonides moodustab lõviosa ülejäänud taotletavast kasvust rubriigis 5 (esialgse eelarveprojekti I dokumendi lk 44 kohaselt +10,6%). Neli aastat kestva programmi esimeseks aastaks on kavandatud turvaväravate paigaldamine peakorterite kõikidesse hoonetesse, mis peaks kaasa tooma olulise kokkuhoiu kindlustuselt ja turvapersonalilt. Delegatsioonides tuleb turvalisus kindlustada vastavalt delegatsiooni asukohariigiga seotud riskile. See on eriti suur Balkanil ning potentsiaalselt ka Iraagis, kus komisjon kavatseb avada delegatsiooni 2006. aasta lõpuks. Selle ühe delegatsiooni jaoks esialgses eelarveprojektis ettenähtud summa on umbes 7 miljonit eurot, mis sisaldab kontori üüri ja töötajate ihukaitsjaid.

89.      Et ergutada komisjoni töötajaid kasutama ühistransporti, on komisjon otsustanud katta poole nende töötajate ühistranspordikuludest, kes lähevad üle ühistranspordile ja loobuvad parkla kasutamisest. See tähendab 622,2%-list tõusu võrreldes kõnealuses valdkonnas tehtud minimaalsete kulutustega eelmistes eelarvetes.

Rubriik 6 – Kompensatsioon

90.      Esialgses eelarveprojektis tehakse ettepanek kasutada peaaegu kogu kättesaadavat summat, s.o 444,6 miljonit eurot kokku 445 miljonist eurost. 2007. aasta puhul hõlmab rubriik 6 rahavoogude ja Schengeni toetust (kontrollmeetmete rahastamiseks Euroopa Liidu uutel välispiiridel), mis lepiti kokku ühinemisläbirääkimiste käigus Bulgaaria ja Rumeeniaga.

Horisontaalsed küsimused

Ametid

91.      2007. aasta esialgne eelarveprojekt sisaldab assigneeringuid 23 detsentraliseeritud ametile[19] kogusummas 417,6 miljonit eurot, mis tähendab peaaegu 18%-list tõusu võrreldes kõnealuste ametite 342,7 miljoni euro suuruse eelarvega 2006. aastal. Suurem osa ametitele ette nähtud kuludest jääb rubriigi 1 alla, kuhu on koondatud umbes 50% ametite 2007. aasta kogu eelarvest. 37% kogusummast on ametitele ette nähtud rubriigi 3 all, samas kui rubriik 2 (8%) ja rubriik 4 (5%) saavad ainult väikese osa.

92.      18%-line tõus ametite eelarves võrreldes 2006. aastaga tuleneb osaliselt uute ametite nagu Euroopa Kemikaaliameti ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi asutamisest. Eri agentuuride eelarve kasvumäärad pole siiski sugugi ühtlased. Raportöör hindab olukorda täielikult pärast iga-aastast kohtumist ametitega 12. juulil.

Katseprojektid ja ettevalmistusmeetmed

93.      Komisjon esitab esialgse eelarveprojektiga tavaliselt esimese töödokumendi katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete kohta. 2007. aasta kohta valmib nimetatud dokument aga plaanitust hiljem ning ei ole käesoleva dokumendi koostamise ajal raportööri käsutuses. Komisjoni märkused ja ettepanekud vaadatakse läbi sobival ajal.

94.      Tuleks meelde tuletada uue MFRi põhisätteid:

„…Lisaks lepivad institutsioonid kokku selles, et katseprogrammideks eraldatavate assigneeringute kogusumma ei ületa ühelgi eelarveaastal 40 miljonit eurot. Veel nõustuvad nad piirama uuteks ettevalmistusmeetmeteks ette nähtud assigneeringute summat igal eelarveaastal 50 miljoni euroga ja ettevalmistusmeetmeteks mõeldud kulukohustuste täitmiseks tegelikult määratud assigneeringute kogusummat 100 miljoni euroga.“ (II lisa punkt D)

95.      Tekib kaks probleemi. Esiteks piiravad praeguse finantsperspektiivi sätted aastate arvu, milleks võib kulukohustusi eelarvesse kanda, selgelt kahele aastale. Nimetatud sätet MFRis ei säilitata, vähemalt mitte selgesõnaliselt. Võib väita, et niisugune ajaline piirang ei hakka kehtima 1. jaanuarist 2007. Samuti ei mainita ettevalmistusmeetmete puhul enam varasemat eeskirja maksimaalselt kolme aasta kohta. Raportöör otsib kõnealuses küsimuses selgitust.

96.      Teiseks tuleks kindlasti juhtida tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamendi manööverdamisvaru peaks suurenema. Katseprojektide puhul on aastane piirsumma praeguse 36 miljoni euro asemel 40 miljonit eurot. Uute ettevalmistusmeetmete puhul on aastane piirsumma praeguse 30 miljoni euro asemel 50 miljonit eurot. Ettevalmistusmeetmeteks määratud kulukohustuste kogusumma maksimaalne võimalik suurenemine võib olla 25 miljonit eurot (100 miljoni euro suurune piirsumma praeguse 75 miljoni euro asemel). Siiski rõhutab raportöör, et uue MFRi varud kohustavad Euroopa Parlamenti oma lähenemisviisi hoolikalt läbi vaatama.

97.      Komisjoni esialgse eelarveprojekti üldises esituses on öeldud, et assigneeringud katseprojektidele on kulukohustustena 1 miljon eurot ja maksetena 22,7 miljonit eurot ning ettevalmistusmeetmetele vastavalt 3,3 miljonit eurot ja 47 miljonit eurot. Raportöör rõhutab, et komisjoni töödokument peaks sisaldama selget analüüsi selle kohta, kas eelmised projektid on kas 2007. aastast kehtima hakkavatesse uutesse õigusaktidesse integreeritud või soovitakse mõned neist täielikult lõpetada. Igal juhul jätavad esialgses eelarveprojektis soovitatud minimaalsed kulukohustused Euroopa Parlamendile sekkumiseks suure varu.

teadusuuringute, innovatsiooni ja energeetika kohta

"Sa näed asjuja küsid, miks? Kuid mina unistan asjadest, mida pole kunagi olnud, ja küsin, miks mitte?"

George Bernhard Shaw

Sissejuhatus

1.  Käesolevas töödokumendis analüüsitakse rahalisi vahendeid, mis Euroopa Liit teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks ette näeb. Dokument keskendub ka energeetikale, kuna see teema on oma olemuselt mitte ainult seotud oluliste poliitikavaldkondadega, nagu näiteks välissuhted, vaid ka tugevalt mõjutatud tehnoloogilisest arengust.

2.  Praegune dokument vaatleb Euroopa Liidu väljakutseid neis poliitikavaldkondades. Sellega seoses uuritakse ka mõju 2007. aasta eelarvemenetlusele, arvestades et tegu on esimese kulutuste aastaga uues, 2007.–2013. aasta mitmeaastases finantsraamistikus, ning seetõttu paljud uued programmid alles algavad. Alustuseks soovib raportöör rõhutada, et teadusuuringute ressursid ei ole sellised nagu nad võiksid olla. Komisjoni algne ettepanek seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi kohta nägi ette, et ühenduse rahaline osalus 2007.–2013. aastaks on kokku 72 726 miljonit eurot. Euroopa Parlament toetas kindlalt seda seisukohta. Uues mitmeaastases finantsraamistikus on nimetatud summa oluliselt väiksem, soovituslik summa on kuni 50 524 miljonit eurot.

Teadusuuringud ja innovatsioon

Väljakutsed

3.  Nagu komisjon oma võrguleheküljel teatab, on "teadustegevus investeering meie tulevasse heaolusse. Praeguste pingutuste vilju ei pruugi mitmete aastate jooksul märgata, kuid samamoodi maksab suutmatus praegu investeerida tulevastele põlvkondadele kallilt kätte." Euroopa Liit püüdleb selle poole, et muutuda 2010. aastaks maailma kõige dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks. Teadus- ja arendustegevuse eesmärk on tõsta teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute osa selleks ajaks 3 protsendini SKTst. Praegu kasutab nii USA kui Jaapan võrdeliselt rohkem raha teadus- ja arendustegevuseks kui Euroopa Liit ja tema liikmesriigid.

4. Oma 18. mai 2006. aasta resolutsioonis 2007. aasta poliitilise strateegia aastaaruande kohta nõuab Euroopa Parlament, et "liikmesriigid ja komisjon pööraksid erilist tähelepanu kaasaegse terve majanduse aluseks olevatele valdkondadele, nagu teadmised, oskused, teadus- ja arendustegevus /.../ nõuab, et kogu liikmesriikide ja ELi tasandi poliitika oleks igal võimalusel suunatud teadustegevuse ja innovatsiooni toetamisele /.../"[20].

5.  Traditsiooniliselt on ELi innovatsioonipoliitika seotud teadusuuringutega. Osana 2007.–2013. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust on kavandatud uus, konkurentsivõime ja innovatsiooni programm, mis käsitleb innovatsiooni seoses vajadusega parandada ELi konkurentsivõimet ja majanduslikku keskkonda. Euroopa Liidu tegevuse eesmärk teadusuuringute valdkonnas on tugevdada riikide sellealaseid püüdlusi, luues piirideta Euroopa teadustegevuse piirkonna, mis võimaldab kogu ELi teadlastel tipptulemuste saavutamiseks oma jõud ühendada.

Eelarvega seotud võtmeküsimused

6.  Komisjoni algne ettepanek teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi kohta nägi ette, et ühenduse rahaline osalus 2007.–2013. aastaks on kokku 72 726 miljonit eurot. Euroopa Parlament toetas seda eelarveettepanekut kindlalt oma resolutsioonis laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite kohta (2007–2013) (Boege'i raport)[21]. Vastuvõetud uue mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt on lõplik eelarve praegu oluliselt väiksem: ühenduse rahalise osaluse soovituslik kogusumma seitsmendas raamprogrammis (va Euratom) 1. jaanuaril 2007. aastal algava seitsmeaastase perioodi jooksul on kuni 50 524 miljonit eurot.

7.  2007. aastaks on komisjon teinud ettepaneku eelarve kohta, mille maksete assigneeringud seitsmenda raamprogrammi jaoks on kokku 5468 miljonit eurot.

Seitsmes raamprogramm: eri poliitikavaldkondade lahusus

(tuhandetes eurodes; jooksevhindades)

Poliitikavaldkond	2006. aasta eelarve	2007. aasta esialgne eelarveprojekt
Ettevõtlus*	118 064	191 017
Energeetika ja transport	224 028	248 424
Teadusuuringud	3 475 735	3 549 874
Infoühiskond ja meedia	1 162 898	1 174 213
Kalandus	14 900	1 200
Otsene teadustegevus	310 600	321 472
Kokku*	5 306 225	5 486 200

*2006. aasta eelarve nendele summadele tuleb lisada 15 miljonit eurot Euroopa julgeolekualase teadustöö tõhustamise ettevalmistamiseks, mis sisaldub seitsmendas teadusuuringute raamprogrammis.

Allikas: Euroopa Komisjon

8.  Seitsmenda raamprogrammi peamisi tunnusjooni kajastavad neli seitsmest eriprogrammist[22]:

§ "Koostöö" (2007. aasta esialgses eelarveprojektis 3468,6 miljonit eurot): eelarve seisukohalt on tegu on kõige olulisema eriprogrammiga. Selle eesmärk on edendada teadusuuringuid kõrgeima taseme tipptulemuste osas. Riikidevahelist koostööd toetatakse üheksas temaatilises valdkonnas: tervishoid, toiduained – põllumajandus – biotehnoloogia, side- ja infotehnoloogia, nanoteadused – nanotehnoloogiad – materjalid – uued tootmistehnoloogiad, energeetika, keskkond (sealhulgas kliimamuutused), transport, sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused, julgeolek ja kosmos.

§ "Ideed" (2007. aasta esialgses eelarveprojektis 260,8 miljonit eurot): selle eriprogrammi eesmärk on tugevdada Euroopa teaduse tipptulemusi, dünaamilisust ja loovust ning parandada Euroopa ligitõmbavust nii Euroopa kui ka kolmandate riikide parimate teadlaste jaoks, samuti tööstuslike teadusinvesteeringute jaoks, luues kogu Euroopat hõlmava konkurentsivõimelise rahastamismehhanismi "piiriuuringuteks", mida viivad läbi üksikud töörühmad.

§ "Inimesed" (2007. aasta esialgses eelarveprojektis 430,2 miljonit eurot): selle programmi eesmärk on tugevdada inimpotentsiaali Euroopa teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses, toetades teadlaste koolitust ja karjääri arengut Marie Curie nimeliste meetmetega, mis keskenduvad selgemalt oskuste ja karjääriarengu võtmeküsimustele ja tugevdatud sidemete kaudu riiklike süsteemidega.

§ "Võimekus" (2007. aasta esialgses eelarveprojektis 407,8 miljonit eurot): selle eriprogrammi eesmärk on tõhustada kogu Euroopas teadusuuringute- ja innovatsioonialast võimekust

- optimeerides teadustöö infrastruktuuride kasutamist ja arendamist;

- tugevdades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete innovatsioonialast võimekust ja nende võimet teadusuuringutest kasu saada;

- toetades piirkondlike teadusuuringukesksete rühmitiste arengut;

- toetades rahvusvahelist koostööd.

9.  Seitsmenda raamprogrammiga luuakse uuendusena Euroopa Teadusnõukogu, mis toetab teaduslikest tipptulemustest lähtuvalt Euroopa tasandi alusuuringuid, luues euroopalikku lisaväärtust üle-euroopalise konkurentsivõime ja kõrgeimatasemelise teadusliku tippkvaliteedi soodustamise abil. Nõukogu toetab teadusprojekte, mis valitakse välja nende teaduslike omaduste põhjal ja teemade hulgast, mille teadlased ise altpoolt tuleva lähenemisena on valinud. Sellega seoses soovib raportöör meelde tuletada Euroopa Parlamendi resolutsiooni teksti 2007. aasta poliitilise strateegia aastaaruande kohta, mis puudutab Euroopa Tehnoloogiainstituuti:"/.../ uue Euroopa Tehnoloogiainstituudi asutamine võib olemasolevaid struktuure kahjustada või nendega kattuda ning ei pruugi seetõttu olla kõige efektiivsem vahendite kasutamise viis /.../".

Võimalused parandada teadusprogrammides osalemise reegleid

10.  Palju on räägitud vajadusest suurendada teadusuuringute rahastamist. Siiski on tehtud ka ettepanekuid, kuidas parandada üldist kulude-tulude tasakaalu. Kontrollikoda on uurinud praeguste teadusprogrammide täideviimist ja andnud soovitusi, kuidas raha väärtust suurendada. Peamised probleemid on seotud järgmiste küsimustega:

§ praeguse, kuuenda raamprogrammi rahastamismenetluste pikk kestus,

§ sellest ajast, kui komisjon dokumendid kätte saab, kulub lepingu allkirjastamiseni kuni 263 päeva,

§ osalejatel on tihti vaja pika aja jooksul eelmakseid teha (keeruline väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks),

§ kogu menetlust on hädasti vaja lihtsustada (nt ühtse andmebaasi loomise kaudu),

§ tuleb vähendada halduskulusid.

11.  Euroopa Parlament tegeleb praegu nende küsimustega: seitsmenda raamprogrammi toimingutes osalemise eeskirjade kehtestamist käsitleva määruse esimene lugemine lõpeb enne suvepuhkust. Eelarvekomisjon kavatseb esitada muudatusettepanekud, et praegust süsteemi parandada[23].

12.  Ei tohiks unustada, et ka liikmesriigid rahastavad teadustegevust ja Euroopa Liidu poolne rahastamine on üks (oluline) panus selleks, et üldise eesmärgina edendada teadustegevust. Eelarvega seotud küsimused on vaid üks osa teaduspoliitikast. Olulist osa etendavad ka teised elemendid, nagu kultuuritaust, majanduskeskkond (turujõud), intellektuaalse omandi õiguste kaitse (patentide registreerimise tingimused) jne. Kõik need küsimused mõjutavad teadlaste ja eraettevõtete tahet investeerida oma aega ja raha. Seetõttu on Euroopa teadusprogrammid vaid osa kogu lahendusest.

Energeetika

Väljakutsed

13.  Energeetika on üks teadusalastesse eriprogrammidesse kaasatud teemadest. Selle eesmärk on küllaltki ambitsioonikas: "praeguse fossiilkütusel põhineva energiasüsteemi ümberkujundamine säästvamaks süsteemiks, mis põhineb erinevatel energiaallikatel ja -kandjatel koos tõhusama energiakasutusega, et lahendada varustuskindluse ja kliimamuutustega seotud pakilisi ülesandeid, suurendades samas Euroopa energiatööstuse konkurentsivõimet[24]". Raportöör toob esile termotuumatehnoloogia suurt võimalikku panust jõupingutustesse pakkuda ohutuid ja turvalisi energiavarusid.

14.  Euroopa Liidu energiapoliitika ees on tõepoolest suur hulk väljakutseid. Pole vaja rõhutada, et hiljutised sündmused tõstsid tähelepanu keskmesse probleemi, mida põhjustab suur sõltuvus kolmandatest riikidest sisse toodud energiast (praegu moodustab sissetoodud energia 50% ELi kogunõudlusest ja kui praegune tendents jätkub, ennustatakse, et see arv kasvab 2030. aastaks 70%ni). Reservid on koondunud vähestesse riikidesse. Praegu tuleb ligikaudu pool ELi tarbitavast gaasist vaid kolmest riigist (Venemaalt, Norrast ja Alžeeriast). Praeguse tendentsi kohaselt kasvaks sissetoodud gaasi osakaal järgmise 25 aasta jooksul 80%ni. Seepärast on varustuskindlusest saanud ELi energiapoliitika üks peamisi muresid.

15.  Arvestades energiasektori otsustavat osa ELi konkurentsivõime ja majanduskasvu puhul, aitavad kõik selles vallas võetud meetmed otseselt kaasa Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele, näiteks gaasi ja elektri siseturu lõplikule moodustamisele, ökoinnovatsiooni edendamisele ja Euroopa tehnoloogiaalgatustele keskkonnasõbralike tehnoloogiate osas.

16.  Ka investeeringute järele on pakiline vajadus. Ainuüksi Euroopas on järgmise 20 aasta jooksul vaja umbes ühe triljoni euro ulatuses investeeringuid, et vastata oodatavale energianõudlusele ja vahetada välja vananev infrastruktuur.

Eelarvega seotud võtmeküsimused

17.  2007. aasta esialgses eelarveprojektis teeb komisjon ettepaneku, et kulukohustuste assigneeringud energiaalaste teadusuuringute jaoks oleksid 120,42 miljonit eurot.

18.  Seitsmes raamprogramm katab mitmeid energiaga seotud uurimisvaldkondi:

§ vesiniku- ja kütuseelemendid: eesmärk on ühtne strateegiline programm statsionaarsete ja portatiivsete transpordialaste rakenduste jaoks eesmärgiga ehitada üles konkurentsivõimeline ELi kütuseelemendi ja vesiniku tarne- ning seadmetööstus;

§ taastuv elektrienergia (fotogalvaanika, tuul, biomass, maasoojuse energia, ookeani- ja väiksemad hüdroelektrijaamad): teadusuuringute eesmärk peaks olema suurendada üldist energia muundamise kasutegurit, alandades oluliselt elektrienergia kulusid, parandades süsteemi töökindlust ja vähendades veelgi keskkonnamõjusid;

§ taastuva kütuse tootmine ("biokütused"): täiustada tahkete, vedelate ja gaasiliste biomassi kütuste, eriti transpordi biokütuste säästva tootmise tehnoloogiaid ja tarnekette. Praegu arutatakse palju biomassi (s.t põllumajanduslikust tootmisest pärit jäätmete ja jääkide, sealhulgas taimsete ja loomsete ainete, metsandusest ja sellega seotud tööstustest pärit jäätmete ning tööstus- ja olmejäätmete) veel kasutamata võimaluste üle. Biomassist (nt puidujäätmetest, mis on saadud puidutöötlemisel) saab toota elektrit või biogaasi;

§ taastuvenergia kütmise ja jahutamise jaoks (järjest suurenev osa ELi energiatarbimisest kasutatakse kütmiseks ja jahutamiseks);

§ saastevaba energia tootmiseks vajalik süsinikdioksiidi sidumise ja kõrvaldamise tehnoloogia: selle ambitsioonika pealkirja all kavatseb komisjon finantseerida projekte, mis tegelevad fossiilkütuste keskkonnamõjude vähendamisega, kuna viimased etendavad järgmiste kümnendite jooksul energiatootmise eri variantide hulgas jätkuvalt olulist osa;

§ kahjulike gaaside vabad söepõletustehnoloogiad: söeküttega elektrijaamad jäävad kõikjal maailmas põhilisteks elektritootjateks, kuid nende puhul saab oluliselt tõhustada saadavat kasu ja vähendada heiteid, eelkõige süsinikdioksiidi;

§ intelligentsed energiavõrgud: teadus- ja arendustegevuselt nõutakse pingutust, et suurendada Euroopa elektri- ja gaasisüsteemide ning võrgustike tõhusust, paindlikkust, ohutust ja töökindlust (vt hiljutisi elektrikatkestusi ELi liikmesriikides). Energia siseturualaste ELi õigusaktide nõuetekohane rakendamine liikmesriikides ja mitmete TEN-energia projektide lõplik täitmine edendab seda arengut;

§ energiatõhusus ja energiasäästlikkus: selles valdkonnas on suur potentsiaal ning tõenäoliselt on tegu ühe kõige lubavama strateegiaga lisaks energiaallikate mitmekesistamisele;

§ energiapoliitiliste otsuste tegemiseks vajalikud teadmised: sealhulgas andmebaaside loomine ja stsenaariumid laienenud ELi jaoks, samuti energiapoliitikate mõju hindamine varustuskindluse, keskkonna, ühiskonna ja konkurentsivõime puhul;

§ termotuumasünteesi tehnoloogia: EL kavatseb termotuumasünteesi alaseks ITER-projektiks ühendada jõud teiste peamiste maailmamajandustega. Teadusuuringute rahastamisel tehtud küllaldaste ettemaksete puhul on termotuumatehnoloogial suur potentsiaal varustada ühiskonda praktilisel tasandil energiaga, mis vähendab jäätmeprobleemi. Rahastamisteema on eriti oluline, arvestades et ülemaailmne energiatehnoloogiaalane teadus- ja arendustegevus on hinnatud ainult 0,3% suuruseks maailma aastasest neljatriljonilisest energiaturust.

19.  Lisaks seitsmendale raamprogrammile on ka teisi, teadustegevuse väliseid energiaprogramme, mida tuntakse nime all intelligentne energia-Euroopa. Nende eesmärk on soodustada taastuvenergiat ja energiaalast tõhusust ning ergutada keskkonnasõbraliku linnatranspordi ja alternatiivsete kütuste kasutamist. Programm on praeguseks kaasatud ka konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi: 20% konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi üldeelarvest[25] on ette nähtud energia sihtkulutusteks. 2007. aasta esialgses eelarveprojektis teeb komisjon ettepaneku, et kulukohustuste assigneeringud intelligentse energia programmile oleksid 58,9 miljonit eurot ehk umbes sama palju nagu 2006. aasta eelarves.

20.  Tuumaenergia prioriteedid 2007. aastaks on endiselt laienemine (tuumaelektrijaamade tegevuse lõpetamise vahendid, mida osaliselt haldab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank), tuumajaamade ohutus ning tuumajäätmete ohutu ja tõhus korraldamine, samuti üldsuse kaitse (tuumaohutus ja kaitse kiirituse eest). Teised tegevusvaldkonnad hõlmavad koostööd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga.

21.  2007. aasta esialgses eelarveprojektis on tuumaohutuse ja sealhulgas tuumaelektrijaamade tegevuse lõpetamise kulukohustuste assigneeringute osas kavandatud olulist kasvu – 244 miljonit eurot (võrreldes 2006. aastaga on juurdekasv kulukohustuste assigneeringutes 70%). See on peamiselt põhjustatud tõsiasjast, et EL annab suurt rahaliselt toetust Ignalina (Leedu), Bohunice VI (Slovakkia) ja Kozloduy (Bulgaaria) tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamiseks.

Ees on veel pikk tee

22.  EL ei ole veel täiesti konkurentsivõimelisi energiaalaseid siseturge välja arendanud. Alles pärast selliste turgude olemasolu saavad ELi kodanikud ja ettevõtted kasu varustuskindlusest ja madalamatest hindadest. Et seda eesmärki saavutada, tuleb arendada võrkude vastastikust sidumist, kehtestada ja praktikasse rakendada tõhusad õiguslikud ja regulatiivsed raamistikud ning rangelt tugevdada ühenduse konkurentsieeskirju. Et Euroopa saaks edukalt vastata paljudele eesseisvatele väljakutsetele ja nõuetekohaselt tulevikku investeerida, peaks energiasektori ühendamist juhtima turg.

23.  Ei tohiks ka unustada, et endiselt on suures osas kasutamata hiiglaslik energiatõhususe potentsiaal. On hädasti vaja suurendada energiatarbija teadmisi ja teavitada teda sellest, kuidas sama tulemuse saavutamiseks vähem energiat kulutada. Mõned energiaasjatundjad väidavad, et taolistele meetmetele ei pöörata endiselt piisavalt tähelepanu (ja neid ei rahastata piisavalt). Hiljuti võeti vastu direktiiv energiateenuste kohta, mis üritab luua teenuste turgu eesmärgiga vähendada tarbija kulutusi energiale.

24.  Tõhus ELi energiapoliitika ei sisalda ainult eelarvega seotud toiminguid. Olulist osa mängivad välissuhted: komisjon kavatseb laiendada nn energiadialoogi tootjariikidega nagu Venemaa ja teiste oluliste energiatarbijatega nagu Hiina ja India, kellest on saanud peamised konkurendid energiaressursside alal. Ülemaailmne nõudlus energia järele kasvab. 2030. aastaks oodatakse umbes 60% kasvu maailma energianõudluse ja süsihappegaasi heidete osas. On kindlasti vaja, et EL kui maailma suuruselt teine energiaturg rohkem kui 450 miljoni tarbijaga kõneleks ühel häälel ning lepiks energiavaldkonna kaubanduse ja investeeringute puhul kokku parimais võimalikes tingimustes.

25.  Maksupoliitika, mis kuulub endiselt suures osas liikmesriikide pädevusse, võib pakkuda ergutust, et kasutada uusi ja alternatiivseid kütuseid ning taastuvenergiat.

26.  Viimasena mainitav, kuid mitte tähtsusetu on meeles pidada, et EL on juba vastu võtnud hulgaliselt energiaalaseid õigusakte (nt biokütuste soodustamise, taastuvenergia, gaasi ja elektri siseturu lõpliku moodustamise, energiatõhususe jne kohta). Selles mõttes tähendab tõhus energiapoliitika ühtlasi ELi õigusaktide nõuetekohast rakendamist liikmesriikides, nagu rõhutas Euroopa Parlament oma resolutsioonis 2007. aasta poliitilise strateegia aastaaruande kohta.

Kuulamisel esitatavad küsimused

1. Kui hästi sobivad ELi 2007. aasta esialgses eelarveprojektis kavandatud kulutused teadusuuringutele ja innovatsioonile kokku Lissaboni strateegia ambitsioonikate eesmärkidega?

2. Kas ELi majanduse teaduslik oskustebaas on suurema teadusuuringute eelarve jaoks piisavalt tugev?

3. Kas seitsmes teadusuuringute raamprogramm võimaldab piisavat paindlikkust, et tegeleda uuega ja kohaneda ELi ees seisvate tulevaste väljakutsetega?

4. Millises ulatuses täpsemalt vastab seitsmes raamprogramm järjest olulisematele väljakutsetele, mis seisavad ELi ees energiapoliitikas, kus tehnoloogiaalane edu on väga oluline ELi ja tema majanduse tuleviku seisukohalt? Milliseid meetmeid on võimalik võtta 2007. aasta eelarvemenetlusega, et seda uut prioriteeti kajastada?

5. Milliseid võimalusi näete praeguste ELi teadusprogrammides osalemise reeglite parandamiseks?

6. Kuidas saaks kuuenda raamprogrammi rakendamisel saadud kogemusi arvesse võttes seitsmenda raamprogrammi vahendeid tõhusamalt kasutada? Milline osa on selles kulude-tulude analüüsil?

vabaduse, turvalisuse ja õiguse kohta

„Kindlaim viis, mille järgi hinnata, kas riik on vaba, on vaadata selle vähemuste turvalisust“, Lord Acton

Sissejuhatus

1.  Käesolevas töödokumendis analüüsitakse rahalisi vahendeid, mida Euroopa Liit peaks eraldama 2007. aasta üldeelarves jaotisse 18 pealkirjaga „Vabadus, turvalisus ja õigus“[26]. See poliitikavaldkond loodi Amsterdami lepinguga ja vastab üldjoontes poliitikale, mida liikmesriikide tasandil võiks kirjeldada „siseasjadena“. Kulude võrdlemine eelmiste eelarveaastatega on äärmiselt keeruline, arvestades viimaste aastate jooksul tihti muutunud liigendust. Lisaks muutsid kuus eelarverida/tegevust 18. jaotises 2006. aasta eelarve ja 2007. aasta esialgse eelarveprojekti vahel nime[27].

2.  Mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 rubriigi 3 nimetus on nüüd „Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus“, kuid siseasjade küsimused on esimest korda kaasatud äsjaloodud alamrubriiki „Vabadus, turvalisus ja õigus“: rubriik 3 a. „Kodakondsus“ kuulub rubriiki 3 b[28]. Vastutavale volinikule asepresident Frattinile kuulub valdkond „Vabadus, turvalisus ja õigus.“ Sama nimetus on ka asjaomasel komisjoni peadirektoraadil, mis kuni augustini 2004 kandis nime „Justiits- ja siseasjad“[29].

3.  Seetõttu keskendub antud töödokument jaotisele 18. Ei analüüsita summasid, mis on mõeldud küsimustele nagu „julgeolekualane teadustöö“ seitsmendas teadusuuringute raamprogrammis[30] (mainitud alamrubriigis 1 a). Samuti ei analüüsita kulutusi, mis jäävad alamrubriiki 3 b „Kodakondsus“, mis katab Euroopa Liidu kodanike ELi poliitikast teavitamise kulud.

Väljakutsed

Rubriigi 3 a üldised vahendid

4.  Euroopa Parlament sätestas oma resolutsioonis komisjoni poliitilise strateegia aastaaruande kohta[31]: „Euroopa kodanikud vajavad oma igapäevaelus turvalisust“ ja „seistes silmitsi kaasaegse, globaliseerunud kuritegevusega, on ELi kooskõlastatud tegevus poliitika vajalik komponent, et tagada õigusriigil põhinev turvaline ühiskond“[32]; Üldvahendite osas on komisjon oma esialgses eelarveprojektis selle valdkonna poliitiliste väljakutsete lahendamiseks kavandanud 5,24% kasvu 2007. aasta (619 miljonit eurot) näitajate võrdluses 2006. aasta (588,2 miljonit eurot) näitajatega[33]. Vaadates vastavat 2006. aasta eelarve tabelit[34], siis eraldati eelarvepädevate institutsioonide poolt 18. jaotisele 590,4 miljonit eurot, mis tähendab vaid 4,84% suurenemist. On selge, et esialgses eelarveprojektis ette nähtud 619 miljoni eurone assigneering sisaldab nii haldus- kui tegevuskulusid. Mis puutub 18. jaotise tegevuskuludesse, siis komisjoni esialgse eelarveprojekti kohaselt ulatuvad need 571,3 miljoni euroni. See tähendab, et halduskuludeks on mõeldud 47,7 miljonit eurot. Kahjuks ei vasta see reale 18 01 pealkirjaga „Vabadusel turvalisusel ja õigusel põhineva ala halduskulud“, milleks taotleti 51,47 miljonit eurot.

5.  2007. aasta esialgses eelarveprojektis esitab komisjon järgmise erinevate tegevuste jaotuse (üldprogrammid, muud tegevused ja programmid, detsentraliseeritud asutused):

Tabel 1

	EEP 2007
Raamprogramm/ muu programm/ asutused	€	%
Põhiõigused ja õigusasjad	71 510 000	12,5%
Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine	291 300 000	51,0%
Turvalisus ja vabaduste kaitse	57 490 000	10,1%
Muud programmid	78 400 000	13,7%
Detsentraliseeritud asutused	72 639 000	12,7%
Kokku	571 339 000	100,0%

Allikas: Euroopa Komisjon

Kuid ei ole selge, kas need kaks arvnäitajat on üldse võrreldavad, kuna 2007. aasta eelarve raames toimub kolme uue raamprogrammi käivitamine: "Põhiõigused ja õigusasjad", "Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine" ning „Turvalisus ja vabaduste kaitse"[35].

Ümberasujate integreerimine ja piirikontroll

6.  Rändevoogude juhtimine on üleilmne poliitiline küsimus. Väljaanded nagu Maailma migratsiooniaruanne[36], mida iga kahe aasta tagant annab välja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, jälgivad rändesuundumuste peamisi arenguid. Viimane, 2005. aasta aruanne toob esile, et hinnangulised 175 miljonit rahvusvahelist ümberasujat moodustavad üldelanikkonnast umbkaudu 2,9%. Käimasolevas Euroopa arutelus on ümberasujate olukord eriti oluline küsimus Hispaanias, kus tähelepanu on keskendunud inimeste saabumisele Aafrika kontinendilt.

7.  Iga-aastase poliitilise strateegia resolutsioon (lõige 22): „rõhutab, et migratsiooni ja piirikontrolli eesmärk on järgnevatel aastatel äärmiselt oluline; kavatseb 2007. aastal eraldada piisavalt vahendeid, et tagada Schengeni piirkonna laiendamisel ühenduse solidaarsuse põhimõtte arvestamine liidu välispiiride haldamisel“;

8.  Kulutuste peamise elemendi, „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ jaoks on 2007. aasta esialgses eelarveprojektis ette nähtud 60 miljonit eurot eelarvereale 18 03 03[37], kuigi uus eriprogramm Euroopa Pagulaste Fond käivitub alles 2008. eelarveaastast. Uus, kaasotsustamise teel kinnitatav programm ei ole parlamendis veel isegi esimesel lugemisel. „Vana“ õiguslik alus, otsus 2004/904/EÜ muudetakse kehtetuks 1. jaanuarist 2008 ja asendatakse alates antud kuupäevast uue programmiga.

9.  Arvestades ümberasujate integreerimisele ja piiride tõhusale haldamisele iga-aastase poliitilise strateegia (APS) resolutsioonis pööratud suurt tähelepanu ja poliitilist tähelepanu, mille osaks rändeküsimused käesoleval ajal saavad, võiks üksikasjalikumalt uurida, millisel määral rahuldab eelarve solidaarsuse ja rändevoogude ning Euroopa Pagulasfondi vajadusi.

Muud rubriigi 3 a kulutuste valdkonnad ja seotud küsimused

10.  Segadusttekitav on nentida, et üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad“ raames on komisjon esitanud eriprogrammi „Põhiõigused ja kodakondsus“[38], mida ei rahastata alamrubriigist 3b - kodakondsus, vaid alamrubriigist 3a.

11.  Kui vaadata lähemalt „Muid tegevusi ja programme“, siis 68 miljonit eurot 78,4 miljonist eurost peaks minema ridadele 18 02 04 ja 05 nimetusega Schengeni infosüsteem[39] (SIS II) ja viisainfosüsteem (VIS)[40]. SIS II koosneb põhimõtteliselt suurest arvutist, mis asub Strasbourgis ja annab liikmesriikidele sisepiiridel teostatava kontrolli keelustamise järel võimaluse teha kindlaks tagaotsitavaid isikuid. VIS on andmebaas, mis samuti aitab kaasa ühtse viisapoliitikaga seotud andmevahetusele ja liikmesriikidevahelisele konsulaarkoostööle, et ennetada ohte liikmesriikide sisejulgeolekule, hoida ära kriteeriumite kohaldamisest kõrvalehoidmist, parandada pettusevastast võitlust ning aidata kaasa ebaseaduslike sisserändajate kindlakstegemisele ja tagasipöördumisele. Kuigi nende kahe tegevuse eesmärke võib täielikult toetada, jäävad olulised eelarvealased küsimused siiski püsima. Näiteks on ettepaneku finantsselgituses SIS II ja VISi jaoks ette nähtud 14,4 miljonit eurot ja 24 miljonit eurot. Kuid 2007. aasta esialgses eelarveprojektis on eelarveridades 18 02 04 ja 18 02 05 ette nähtud vastavalt 20 miljonit eurot ja 48 miljonit eurot. Huvitav oleks saada täiendavat teavet, mis selgitaks neid erinevusi.

12.  Mis puutub katseprojektidesse ja ettevalmistavatesse meetmetesse[41], siis vastavalt komisjonile ulatuvad katsekavade assigneeringud 2007. aasta esialgses eelarveprojektis 1 miljoni euroni kulukohustustena ja 22,7 miljoni euroni maksetena. Ettevalmistavate meetmete jaoks on näitajad vastavalt 3,3 miljonit eurot ja 47 miljonit eurot (dokument I, lk 8). See võiks kajastuda mitme varasema katsekava ja ettevalmistava meetme integreerimises programmide uueks põlvkonnaks (nt terrorism). Komisjon on seisukohal, et see jätab uutele meetmetele laia ulatuse.

a.  Rubriigi 3a ainus katseprojekt on „Terrorismivastane võitlus“. Arvnäitajad on järgmised:

Tabel 2

Rida

Vastutav peadirektoraat

2005

2006

2007

Nimi

2005. aasta eelarve

2006. aasta eelarve

2007. aasta eelarve

KA

MA

KA

MA

KA

MA

Rubriik 3 a.

18 05 06

JLS

KP1

KP2

Terrorismivastane võitlus

7,0

4,0

9,0

7,0

p.m

6,0

Rubriigi 3 a vahesumma

7,0

9,0

Allikas: Euroopa Komisjon

13.  Selle peamine ülesanne on ELi tõhususe suurendamine terroriaktide ärahoidmisel, parandades liikmesriikide luure-, julgeoleku- ja õiguskaitseorganite ning Europoli ja ELi politseidirektorite rakkerühma koostööd ja koordineerimistegevust, eelkõige ELi terrorismivastase võitluse tegevuskava asjakohaste elementide rakendamise ja vabaduse, turvalisuse ja õiguse Euroopa Liidus tugevdamise Haagi mitmeaastase programmi kallal. Selle ettevalmistava tegevuse jätkamist ei ole ilmselt 2007. aastaks ette nähtud, kuna see tuleks integreerida üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse“, mille suhtes kohaldatakse kaasotsustamismenetlust parlamendiga[42].

14.  Vabaduse, turvalisuse ja õiguse alas on seitse ettevalmistavat tegevust:

Tabel 3

Rida	Vastutav peadirektoraat	2005	2006	2007	Nimi	2005. aasta eelarve		2006. aasta eelarve		2007. aasta eelarve
						KA	MA	KA	MA	KA	MA
Rubriik 3 a.
18 03 05	JLS	AP3	-	-	Euroopa migratsiooni järelevalvekeskus	3,0	3,8	p.m	1,8	p.m.	2,0
18 03 06	JLS	AP2	AP3		Kolmandate riikide kodanike integratsioon	5,0	6,0	5,0	5,75	p.m	6,45
18 03 08	JLS	AP1	AP2		Rahastamisvahend migreerunute naasmise haldamiseks	15,0	8,0	15,0	10,0	p.m	12,5
18 04 03	JLS	AP2	AP3		Põhiõiguste austamise alane uurimis- ja hindamisprogramm	1,0	1,4	0,5	1,0	p.m	0,8
18 04 04	JLS	AP2	AP3		Kodanikuühiskonna toetamine uutes liikmesriikides	2,0	2,0	1,0	1,0	p.m	2,8
18 05 01 03	JLS	KP2	AP1		Vahetusprogramm õigusasutustele	(3,0)	2,5	3,0	2,8	p.m	1,0
18 05 04	JLS	KP2	AP1		Ettevalmistavad meetmed terroriaktides kannatanute abistamiseks	(2,0)	1,0	2,0	1,2	p.m	1,2
Rubriigi 3 a vahesumma						26,00		26,5		-

Allikas: Euroopa Komisjon

Ebaselge on, millisel määral neid ettevalmistavaid tegevusi jätkatakse või liidetakse laiemate programmide alla. Kasulik oleks selle kohta rohkem teavet saada.

Kuulamisel esitatavad küsimused:

1. Rubriik 3 a on ELi tasandil suhteliselt uus kulutuste valdkond. Üldiselt, pärast mitmete aastate pikkust kogemust selles poliitikavaldkonnas, kas raha kulutatakse nõuetekohaselt? Milline on selles valdkonnas kulutatud raha lisaväärtus ELi tasandil?

2. Arvestades ümberasujate integreerimisele ja piiride tõhusale haldamisele Euroopa Parlamendi resolutsioonis (komisjoni iga-aastase poliitilise strateegia kohta) pööratud suurt tähelepanu, millised oleks tõhusaimad Euroopa tasandil võetavad abinõud? Millisel määral pakuvad lahendusi „solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise“ meetmete jaoks eraldatud vahendid?

3. Millised on järgmised kavandatavad sammud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala all loetletud ettevalmistavate meetmete osas?

4. Kuna SIS II ja VISi ettepanekute finantsselgitus erineb oluliselt esialgses eelarveprojektis märgitud summadest, siis millised on tegelikud kulutused SIS II ja VISiga seotud mõlemale meetmele?

5. Kas kavandatud 7. raamprogrammi tegevused julgeolekualase teadustöö osas on selgelt seotud õiguse, turvalisuse ja julgeolekuküsimustega (konkurentsivõime ja kasvu raames), kas DG JSLil on kavatsusi jälgida nende uuringute tulemusi?

2007. aasta eelarveprojekti ning 14. juuli 2006. aasta lepituskoosoleku tulemuste kohta

"Kink endist keelt ei kõnele, kui andja muudab meelt", William Shakespeare (G. Meri tõlge)

Sissejuhatus

1. Käesolev töödokument koosneb kolmest osast. Kõigepealt esitatakse nõukogu 2007. aasta eelarveprojekti peamiste elementide ülevaatlik analüüs. Teiseks tuuakse välja eelarveprojekti peamised muudatused võrreldes Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud 2007. aasta esialgse eelarveprojektiga. Töödokumendi kolmandas osas antakse ülevaade nõukogu ja Euroopa Parlamendi 14. juuli 2006. aasta lepituskoosolekust Brüsselis.

I – Nõukogu eelarveprojekti peamised elemendid

2. Nõukogu eelarveprojekti üldarvud on ära toodud tabelis 1 vastavalt uue mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide struktuurile.

Tabel 1: 2007. aasta eelarveprojekti kokkuvõte

Rubriik	Nõukogu esimene lugemine		Erinevus 2007. aasta esialgsest eelarveprojektist		Erinevus 2006. a eelarvest %		Varu olemasoleva finantsraamistiku raames
	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed	Kulukohustused	Maksed
1. Jätkusuutlik kasv
1 a.  Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel	8 782 328 511	6 767 676 511	-13 775 000	-175 848 000	+11,31	-8,91	135 671 489
1 b.   Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks	45 486 558 504	37 365 265 808	0	-425 000 000	+14,81	+17,75	441 496
Kokku	54 268 887 015	44 132 942 319	-13 775 000	-600 848 000	+14,23	+12,69	136 112 985
2. Loodusressursside säilitamine ja haldamine	56 471 146 036	54 895 811 736	-746 430 000	-787 570 000	-0,14	-0,98	1 879 853 964
sh: turuga seotud kulud ning otsetoetused1	42 954 007 000	42 677 987 756	-730 000 000	-730 000 000	-0,84	-1,48	1 798 993 000
3. Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus
3 a.     Vabadus, turvalisus ja õigus	561 695 000	400 145 000	-9 644 000	-26 844 000	+2,24	-24,98	75 305 000
3 b.     Kodakondsus	586 645 000	648 042 652	-16 410 000	-31 590 000	-4,06	+3,79	49 355 000
Kokku	1 148 340 000	1 048 187 652	-26 054 000	-58 434 000	-1,08	-9,46	124 660 000
4. EL kui globaalne partner	6 358 339 000	7261 521 578	-109 661 000	-185 948 000	-22,19	-13,66	219 661 0002
Hädaabireserv	234 527 000	0	0	0	-2.41	-100,00
Kokku	6 592 866 000	7 261 521 578	-109 661 000	-185 948 000	-21,52	-15,95
5. Haldus	6 829 809 929	6 829 709 929	-124 436 044	-124 436 044	+3,43	+3,43	285 190 071
6. Kompensatsioonid	444 646 152	444 646 152	0	0	-58,58	-58,58	353 848
KOGUSUMMA	125 755 695 132	114 612 819 366	-1 020 356 044	-1 757 236 044	+3,68	+2,26	2 645 831 8682
Maksete assigneeringud RKT protsendina		0.98
1      Pärast muutusele järgnenud ümberpaigutamist maaelu arendamise alla ning puuvillatootmise toetuste alt puuvillatootmispiirkondade ümberkorralduse toetuste alla. 2      Varus ei võeta arvesse hädaabireserviga seotud assigneeringuid (234,5 miljonit eurot).

Allikas: Nõukogu eelarveprojekti seletuskiri

3. Raportöör rõhutab, et "Erinevus 2006. a eelarvest %" veerud tabelis 1 ei põhine üksühesel võrdlusel, kuna 2007. a eelarveprojekt on koostatud EL-27 jaoks (sh Rumeenia ja Bulgaaria), sellal kui 2006. a eelarve on olemasoleva EL-25 jaoks. See vähendab 2007. a eelarves tehtud kulude ettepanekute läbipaistvust. Raportöör taotleb, et komisjon esitaks Bulgaaria ja Rumeenia eelarveliste kulude ja vajaduste andmed eraldi, et võimaldada õiglast ning täpset võrdlust varasemate eelarvetega.

4. Nõukogu on eelarveprojektis vähendanud kulukohustuste assigneeringute kogusummat 125 756 miljonile eurole[43]. See tähendab 1020 miljoni euro suurust kärbet võrreldes 2007. a parandatud esialgse eelarveprojekti 126 776 miljoniga. Nõukogu on oma esimesel lugemisel keskendunud tavakohaselt eelkõige maksete eelarve vähendamisele võrreldes esialgse eelarveprojektiga. Kui uuendatud esialgses eelarveprojektis oli maksete kogusumma 116 370 miljonit eurot, siis eelarveprojektis on see arve 114 613 miljonit. Maksete kogusumma väheneb seega 1,5% võrra 0,98%ni ELi RKTst. Arvestades, et 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe I lisas on maksimummääraks 1,06% ELi RKTst, on maksete eelarves võrreldes eelarveprojekti arvudega hulk mänguruumi. Raportöör on seisukohal, et eelarveprojekti maksete suurus ei ole piisav ELi ees seisvate poliitiliste väljakutsetega toime tulemiseks.

5. Tabel 2 võrdleb mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära raamesse jäävaid varusid eelarveprojekti kontekstis uuendatud esialgses eelarveprojektis kasutada olnud varudega. Ülemmäärad on võetud komisjoni 22. juuni 2006. aasta teatise nr 327 lisa tabelist 2, milles on mitmeaastase finantsraamistiku arvud ajakohastatud vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 16.

Tabel 2: mitmeaastase finantsraamistiku uute kulukohustuste ülemmäärade raames olevad varud (miljonit eurot)

Rubriik	Mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäär	Esialgne eelarveprojekt 2007	Esialgse eelarveprojekti varu	Eelarveprojekt 2007	Eelarveprojekti varu
Rubriik 1a	8918	8796	122	8782	136
Rubriik 1 b	45 487	45 487	441	45 487	441
Rubriik 2	58 351	57 218	1133	56 471	1880
Rubriik 3 a	637	571	66	562	75
Rubriik 3 b	636	603	33	587	49
Rubriik 4*	6578	6468	110	6358	220
Rubriik 5**	7115	6954	161	6830	285
Rubriik 6	445	445	0	445	0
Kokku	128 167	126 776	1625	125 756	2646

* Rubriigi 4 arvudes ei kajastu hädaabireserv (234,5 miljonit eurot)

** Rubriigi 5 ülemmäära on kohandatud hõlmamaks pensionikulusid. Esialgse eelarveprojekti rubriigi 5 arv on muutunud võrreldes töödokumendis nr 8 esitatuga, kuna "muude institutsioonide" esialgsed eelarvestused vaadati läbi.

6. Raportöör tuletab meelde, et tema töödokumendis nr 8 esitati 2007. aasta esialgse eelarveprojekti kõikehõlmav analüüs, ning uue mitmeaastase finantsraamistiku raames kasutada olevate vahendite piiratuse tõttu rõhutati vajadust võtta ELi kulutuste aluseks poliitilised prioriteedid. Kindlustamaks kulutustele vastavat tulu ELi eelarves, rõhutab raportöör tasuvusanalüüside olulisust vahendite keskendamisel esmatähtsatele valdkondadele. Poliitiliste prioriteetide kehtestamine ning kulutuste ja tulude vastavuse suurendamine tasuvusanalüüsi abil aitab kaasa ka mitmeaastase finantsraamistiku 2008.–2009. aasta ülevaate ettevalmistamisele. Selline üldine lähenemine kehtestati parlamendi resolutsioonis komisjoni iga-aastase poliitilise strateegia (APS) kohta ning seda kinnitati volitusega, mis oli hääletusel 11. juulil eelarvekomisjonis 14. juuli lepituskoosoleku jaoks.

7. Raportöör jätkab konsulteerimist teiste komisjonidega 2007. aasta eelarve Euroopa Parlamendi esimese lugemise ettevalmistamise käigus. Üldisemalt tuletab raportöör meelde iga-aastase poliitilise strateegia resolutsiooni lõikes 6 sätestatud ning volituste aruande lõikes 5 taaskinnitatud prioriteete. Need prioriteedid peegelduvad parlamendi lähenemises 2007. aasta eelarvemenetlusele. Konkreetsemalt – pidades silmas tabelis 2 välja toodud varusid – on raportöör seisukohal, et eelkõige rubriigile 1 a ning rubriigile 4 eraldatud summad pole piisavad ELi ees seisvate vastavate valdkondade poliitiliste väljakutsetega toime tulemiseks. Raportöör tuletab sellega seoses samuti meelde maksete eelarves olevat tuntavat mänguruumi.

II – Peamised muudatused eelarveprojektis: eriaspektid ning mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid

8. Enne eelarveprojekti peamiste muudatuste väljatoomist mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa soovib raportöör rõhutada eelarveprojekti kolme eriaspekti. Nendeks on: (i) tegevusaruannete kvaliteediga seotud horisontaalsed kärped; (ii) katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed; (iii) haldusressursid. Neid teemasid arutati lepituskoosolekul (vt III osa).

Tegevusaruannetega seotud horisontaalsed kärped

9. Komisjon esitab esialgse eelarveprojektiga seotud tegevusaruandeid, milles tuuakse välja kulutuste põhjendused ning iga poliitikavaldkonna põhieesmärgid. Tegevusaruanded valmistab ette vastava poliitikavaldkonna eest vastutav komisjoni peadirektoraat. Nende tegevusaruannete liikmesriikide poolse üksikasjaliku analüüsi põhjal on nõukogu eelarveprojektis maha arvanud kaks kuni kolm protsenti konkreetsete poliitikavaldkondade assigneeringutest. Sellisel lähenemisel tundub olevat ühisjooni raportööri poolt toetatava lähenemisega kulutuste ja tulude vastavusele. Siiski on oluline erinevus komisjoni peadirektoraatide koostatavate tegevusaruannete ning Euroopa Parlamendi või tema nimel väliskonsultantide poolt läbiviidavate välishindamiste vahel, mis vaatlevad üldist kulutuste optimaalset tasuvust konkreetse poliitika raames. Raportöör soovib näha kulutuste ja tulude vastavuse suurenemist ELi eelarves, kiitmata sealjuures heaks lähenemist, mille kohaselt mitteprioriteetne poliitika ja/või ebarahuldavalt funktsioneeriv programm saaksid täiendavaid rahalisi vahendeid ainult tänu hästi koostatud asjakohastele tegevusaruannetele. Kulutuste ja tulude vastavuse suurendamise poole püüdlemisel näeks raportöör hea meelega sügavutiminevamat arutelu komisjoni ja nõukoguga selle üle, kuidas tegevusaruannete analüüs läbi viidi ning kuidas see on kooskõlas poliitiliste prioriteetide kehtestamisega ELi eelarves. Raportöör püüab nendes küsimustes saavutada ELi institutsioonide vahel kooskõlastatud lähenemist.

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

10. Eelarveprojektis on katseprojektidele kaks eelarverida:

· Hariduse, teadustegevuse ja innovatsiooni ("teadmiste kolmnurga") edendamine

(Eelarverida 02 02 09, kulukohustused viis miljonit eurot, maksed kaks miljonit eurot)

· Energiavarustuse kindlus – ELi majandusliku sõltumatuse edendamine taastuvate energiaallikate osas

(Eelarverida 06 04 07, kulukohustused viis miljonit eurot, maksed kaks miljonit eurot)

11. Raportöör märgib, et need katseprojektid hõlmavad Euroopa Parlamendi prioriteetseid valdkondi, kuid tõstatab samas kaks olulist küsimust. Sisulisest küljest ei kujuta need katseprojektid endast uusi ELi poliitikavaldkondi, vaid hõlmavad juba olemasolevates programmides leiduvaid teemasid. Menetluslikust küljest hoidub raportöör seisukoha võtmisest katseprojektide ning ettevalmistavate meetmete suhtes hoolimata asjaolust, et uus institutsioonidevaheline kokkulepe näeb ette uute katseprojektide ning ettevalmistavate meetmete varajase hindamise. Raportöör kavatseb esitada oma seisukoha septembri keskel, võttes sealjuures arvesse teiste parlamendi komisjonide ettepanekuid. Volituste aruande lõike 23 kohaselt peab raportöör 2007. aasta eelarve üheks eesmärgiks ettepanekute ratsionaliseerimist ja kontsentreerimist.

Haldusressursid

12. Paralleelselt eelarveprojektiga võttis nõukogu vastu ühepoolse deklaratsiooni haldusressursside kohta. Deklaratsioon keskendus ametikohtadele komisjonis, väites, et pool ametikohtadest, mis vabanevad 2007. aastal seoses pensionile jäämisega – umbes 200 ametikohta – tuleks 2008. aasta eelarvest kustutada. Deklaratsioonis taotleti ka veel 500 ametikoha kustutamist 2008.–2010. aastal seoses programmide koondumisega uue mitmeaastase finantsraamistiku raames. Raportöör ei toeta käesolevas etapis seda seisukohta. Ta kavatseb teha parlamendi esimesel lugemisel ettepanekuid, mis põhinevad aruandel tegelike personalivajaduste kohta keskmises perspektiivis, mis komisjonil paluti esimese lepituskoosoleku volituste aruandes esitada 1. septembriks. Raportöör rõhutab personali ümberpaigutamise vajadust komisjonis prioriteetsetesse valdkondadesse ning on seisukohal, et personali hulk asutustes on selles kontekstis asjakohane teema.

Muudatused eelarveprojektis mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa

13. Töödokumendi käesolevas osas käsitletakse siitpeale peamisi muudatusi esialgses eelarveprojektis mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa. Eespool toodud tabelites 1 ja 2 on kokkuvõtlikult esitatud iga rubriigi arvud, sh üldarvude ning varude muudatused.

Rubriik 1 a – konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel

14. Eelarveprojektis on eelarvereal 09 04 03 02 vähendatud makseid 48 miljoni euro võrra infoühiskonna ja meedia alaste teadusuuringute kuuenda raamprogrammi meetmete lõpuleviimisel. Makseid julgeoleku- ja kosmoseuuringutele (eelarverida 02 04 01) on vähendatud 50 miljoni euro võrra. Maksete assigneeringuid ühist huvi pakkuvatele üleeuroopaliste võrkude projektidele on vähendatud 30 miljoni euro võrra (see kärbe puudutab olemasoleva üleeuroopalise transpordivõrgu valmimist, mitte üleeuroopalist energiavõrku). Nõukogu on kandnud 15 miljonit eurot reservi Rahvusvahelise Iirimaa Fondi õigusliku aluse vastuvõtmiseni.

15. Nagu eespool mainitud, hõlmab eelarveprojekt kahte katseprojekti: "teadmiste kolmnurk" (eelarverida 02 02 09) ning "energiavarustuse kindlus – ELi majandusliku sõltumatuse edendamine taastuvate energiaallikate, eelkõige biokütuste osas" (eelarverida 06 04 07). Paralleelselt on eelarveprojektis 10 miljoni euro võrra vähendatud makseid programmile "Arukas energia – Euroopa" (2003–2006). See on mõnevõrra üllatav, kuna see programm käsitleb energiavarustuse kindlust ELi majandusliku sõltumatuse edendamise teel taastuvate energiaallikate, eelkõige biokütuste osas (vt eelarverida 06 04 01). On võimalik, et nimetatud katseprojektid ei kata uusi meetmeid, millel pole praegu olemas eelarverida.

Rubriik 1 b – ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

16. Esialgse eelarveprojekti kulukohustuste assigneeringuid pole eelarveprojektis muudetud. Maksete assigneeringuid on vähendatud 425 miljoni euro võrra, eelkõige 2000.–2006. aasta programmide täitmisega seotud eelarveridadel (–355 miljonit eurot, millest 220 miljonit kärbiti maksetest Euroopa Sotsiaalfondi meetmete lõpuleviimiseks – 3. eesmärk – eelarverida 04 02 06). Makseid enne 2000. aastat käivitatud programmidele on vähendatud 70 miljoni euro võrra. Nõukogu selgituseks on "nende programmide meetmete lõpuleviimise praegune suundumus". Seda põhjendust tuleks hoolikalt kaaluda. Ühtekuuluvusfondi makseid pole vähendatud.

Rubriik 2 – loodusressursside säilitamine ja haldamine

17. Kaks suurimat kärbet puudutavad piima ja piimatoodete eksporditoetusi (lisamaksud – 05 02 12 01), mille kulukohustusi ja makseid on vähendatud 150 miljoni euro võrra, ning raamatupidamise kontrollimist ja heakskiitmist, mille kulukohustusi ja makseid on vähendatud 205 miljoni euro võrra. Rahvusvaheliste kalanduskokkulepetega seotud kulukohustustest ja maksetest on 10 miljoni euro suurune summa kantud reservi, arvestades uute kohustuste võtmisega seotud ebakindlust. Raportöör tuletab meelde, et nende kokkulepete alusel toetuse saajate kohta on taotletud aruannet ning et mis tahes sellised kulutused pole kohustuslikud, kuni vastavad kokkulepped pole alla kirjutatud. Lisaks on need arvud esialgsed kuni komisjoni oktoobris esitatava kirjaliku muutmisettepanekuni.

Rubriik 3 a – vabadus, turvalisus ja õigus

18. Eelarveprojektis on suurendatud kulukohustusi välispiiride fondi real (18 02 06) 7,7 miljoni euro võrra selle poliitilise tähtsuse tõttu, kuid vähendatud viisainfosüsteemi (18 02 05) kulukohustuste kasvu 7 miljoni euro võrra piiratud vastuvõtusuutlikkuse tõttu. Selle rubriigi alla kuuluvatele detsentraliseeritud asutustele on osaks saanud kulukohustuste kärped kokku 9,18 miljoni euro ulatuses, mis eelarveprojekti sõnul on seotud tegevusaruannete hindamisega ning "agentuuri Frontex eriolukorraga" (18 02 03 01 ja 18 02 03 02).

Rubriik 3 b – kodakondsus

19. Selle rubriigi alla kuuluvatele detsentraliseeritud asutustele on osaks saanud assigneeringute kärped kokku 9,43 miljoni euro ulatuses seoses tegevusaruannete hindamisega ning "Euroopa Toiduohutusameti eriolukorraga" (17 04 08 01 ja 17 04 08 02).

Rubriik 4 – EL kui globaalne partner

20. Eelarveprojektis on suurendatud kulukohustuste assigneeringuid piiriülese koostöö eelarvereal (19 08 02 01) 3 miljoni euro võrra ning Jordani jõe idakaldal asuvate arengumaadega tehtava koostöö eelarvereal (19 10 03) 17 miljoni euro võrra. Viimatimainitud arv tähendab põhiliselt Iraagiga seotud meetmetele mõeldud assigneeringute kasvu. Makromajandusliku finantsabi real (01 03 02) on kulukohustusi vähendatud 22,39 miljonit eurot ja makseid 23,12 miljonit eurot, võttes arvesse eelmist täitmise määra. Üleminekule ja institutsioonide väljaarendamisele olemasolevates (22 02 01) ning võimalikes (22 02 02) kandidaatriikides määratud kulukohustusi on vastuvõtusuutlikkust arvestades kärbitud kokku 30 miljoni euro ulatuses.

21. Üldisemas plaanis on "ettenägematuteks puhkudeks piisava varu" jätmiseks vähendatud 2% võrra assigneeringuid mõnedele geograafilistele programmidele ning suhkruprotokollile. Tegevusaruannete hindamisega seotud kärbete abil on saavutatud veel mõningat vähenemist.

22. Raportöör juhib tähelepanu nõukogu poolt sisse viidud nomenklatuuri muudatustele ning asjaolule, et nõukogu ei muutnud esialgses eelarveprojektis kavandatud ÜVJP alaseid kulutusi, tuletab aga meelde, et parlament koostab selle valdkonna kulutuste kohta tasuvusanalüüsi.

Rubriik 5 – halduskulud

23. Jätkuks eespool toodud kommentaaridele halduskulude kohta on eelarveprojektis komisjonipoolne palkade kindla suurusega standardvähendus 3,6% ning nõukogupoolne halduskulude vähendus 1,7% tänu tootlikkuse kasvule ja institutsioonidevahelise koostöö mõjule.

III – 14. juuli lepituskoosolek

24. Lepituskoosoleku sisuks oli nõukogu eelarveprojekti esitlus ja halduskulude teemaline arvamuste vahetus; tavapärased ad hoc küsimused põllumajandus-, kalandus- ja ÜVJP valdkonnast; katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed ning veel ühe päevakorrapunktina finantsmäärus. Arvude koha pealt olulist edasiminekut polnud ja üheski ühisavalduses kokku ei lepitud. Lepituskoosoleku järgselt võttis nõukogu eelarveprojekti alaliste esindajate komitee (COREPER) poolt ettevalmistatud kujul vastu. Raportöör avaldas pressiteate kulutuste ja tulude vastavuse kohta iga-aastases eelarvemenetluses, toetudes eelarvekomisjonis hääletatud volituste aruandele.

Nõukogu eelarveprojekti esitlus ning halduskulud

25. Soome minister Wideroos (majandus- ja rahandusministrite eelarvenõukogu esimees) esitles eelarveprojekti ning taotles Euroopa Parlamendi toetust neljale nõukogu deklaratsiooni projektile, eelkõige deklaratsiooni projektile tootlikkuse kasvu kohta aastatel 2007–2013. Nagu punktis 12 mainitud, toetas see deklaratsioon Euroopa Komisjonis 200 ametikoha kärpimist 2008. aastal ning veel 500 ametikoha kustutamist 2008.–2010. aastal. Euroopa Parlamendi delegatsioon ei toetanud nõukogu deklaratsioone.

26. Raportöör taotles eelarvekomisjoni nimel nõukogu toetust deklaratsiooni projektile kulutuste ja tulude vastavuse suurendamise kohta ELi iga-aastases eelarvemenetluses. Deklaratsiooni projekti tekst on ära toodud I lisas. Minister Wideroos ütles, et nõukogul pole võimalik deklaratsiooni eelarvemenetluse selles etapis toetada. Volinik Grybauskaite märkis, et tema võib Euroopa Parlamendi deklaratsiooni projekti toetada.

27. Volinik Grybauskaite ütles, et komisjoni ettepanekud on samad mis 2007. aasta esialgses eelarveprojektis. Tema üldised märkused keskendusid haldusressursside teemale. Käsitledes eraldi nõukogu deklaratsiooni tootlikkuse kasvu kohta märkis volinik, et nõukogu lähenemine 2007. aasta eelarvele tähendaks järgmise aasta palgaraha vähenemist 56 miljoni euro võrra. See omakorda tähendaks, et 801 inimest jääks tööle võtmata. Nõukogu poolt esitatud edasised kärpeettepanekud eelarveprojektis tähendaksid, et 419 töötaja kohale, kelle pensionileminek jõuab kätte 2007. aastal, ei võeta uusi töötajaid. Neil 419 ametikohal on töötajad EL-15st (EL-25, v.a. kümme 2004. aasta mais ühinenud liikmesriiki). Ettepanekus esitatud personalikärped mõjuksid märgatavalt negatiivselt komisjoni suutlikkusele rakendada järgmise põlvkonna ELi rahastamiskavasid.

Ad hoc menetlus: põllumajandus, kalandus ning ÜVJP

28. Minister Wideroos esitas eelarveprojektis olevad arvud. Raportöör ja kolleegid eelarvekomisjonist esitasid volituste aruande põhjal oma seisukoha. Põllumajandusest rääkides väljendati muret vabatahtliku muutuse üle. Kalandusvaldkonnas nõuti, et komisjoni sügisel esitatava kirjaliku muutmisettepanekuga kaasneks aruanne poliitika alusel toetuse saajate kohta. Mis puudutab ÜVJPd, siis eelarveprojektis olevad arvud olid võrreldes esialgse eelarveprojektiga jäänud samaks: raportöör märkis, et selles valdkonnas viiakse läbi sisemine tasuvusanalüüs.

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

29. Minister Wideroos taotles sellega seoses Euroopa Parlamendi toetust deklaratsioonile prioriteetsete tegevusvaldkondade kohta. Nagu võis lugeda käesoleva töödokumendi II osas, hoidus raportöör Euroopa Parlamendi nimel seisukoha võtmisest ning esitas küsimuse, kas neid projekte ei saadud teostada juba olemasolevate programmide raames. Selles valdkonnas ei lepitud kokku üheski deklaratsioonis.

Finantsmäärus

30. Pr Gräßle (finantsmääruse raportöör) rõhutas Euroopa Parlamendi poolt uue finantsmääruse kiire vastuvõtmise tähtsust koos parlamendi poolt juulis hääletatud täiendustega. See on muu hulgas oluline tagamaks uute programmide alusel rahastamise õigeaegset käivitumist 2007. aastal. Minister Wideroos ütles, et nõukogu annab endast parima, et võtta uus finantsmäärus vastu võimalikult kiiresti ja hiljemalt 1. jaanuariks 2007. aastal, nagu sai kokku lepitud 17. mail 2006. aastal vastu võetud institutsioonidevahelises kokkuleppes (IIA), kuid ei pidanud vajalikuks seda kohustust sätestava ühisavalduse allakirjutamist ega Euroopa Parlamendi poolt esitatud esialgset ajakava. Pr Grybauskaite toetas parlamendi seisukohta ning mainis, et pärast uue teksti vastu võtmist tuleb personali koolitada uusi reegleid rakendama. Seetõttu põhjustaks teksti vastuvõtmine 1. jaanuariks 2007. aastal igal juhul programmide rakendamises viivitusi. Ühisavalduses kokkuleppele ei jõutud.

I lisa:

Euroopa Parlamendi,

nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsiooni projekt

kulutustele vastava tulu kohta

iga-aastase eelarvemenetluse raames

Kolm institutsiooni on ühisel seisukohal vajaduses suurendada kulutuste tegelikku vastavust tulule. Antud kontekstis peaks ELi programmide hindamine muutuma iga-aastase eelarvemenetluse keskseks osaks.

Selle hindamise eesmärgiks on iga programmi kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele aspektidele hinnangu andmine. Arvesse tuleb võtta allpool esitatud punkte:

· nimetatud hindamise kvantitatiivne aspekt peab põhinema eelarveprognooside hoiatusel, mille komisjon esitab eelarvepädevatele institutsioonidele kaks korda aastas;

· kvalitatiivseid aspekte tuleb hinnata komisjoni koostatavates tegevusaruannetes ning institutsioonide vahel kooskõlastatud tasuvusanalüüsides konkreetsete ELi programmide kohta.

· Kolm institutsiooni lepivad kokku, et 2006. aasta novembri lõpuks võtavad nad vastu konkreetsed otsused edasiste sammude kohta selles küsimuses.

2007. aasta eelarvemenetluse raames korraldatud kuulamiste kohta

"Kui faktid muutuvad, muudan ma meelt, mida teie teete, söör?"

John Maynard Keynes

Sissejuhatus

1.  Üks 2007. aasta senise eelarvemenetluse uuenduslik element oli otsus korraldada menetluse algusjärgus kaks kuulamist konkreetsetes ELi poliitikavaldkondades. 2007. aasta eelarvemenetluse välispoliitilisi aspekte käsitlev kuulamine toimus 29. mail. See hõlmas kaubandust ja laienemist, välissuhteid ja ÜVJPd. 20. juunil järgnes sellele sisepoliitilisi aspekte käsitlev kuulamine. Selle kuulamise avas volinik Grybauskaite ning see jagunes kolme ossa, mis hõlmasid: teadusuuringuid, innovatsiooni ja energeetikat; vabadust, turvalisust ja õigust ning kommunikatsioonipoliitikat.

2.  Käesolev töödokument selgitab kuulamiste tausta ning annab ülevaate peamistest esitatud ideedest. Esimene osa annab ülevaate eelarvekomisjonis kuulamise korraldamise põhjustest, aruteluks valitud teemadest ning sellest, kuidas kuulamised aitavad tõsta ELi vahendite kasutamise tulusust ja ette valmistada mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) 2008./2009. aasta läbivaatamist. Teine ja kolmas osa annavad ülevaate vastavalt välis- ja sisepoliitikat käsitlevatele kuulamistele kutsutud iga kõneleja ettekande põhipunktidest.

I – Eelarvekomisjonis poliitiliste kuulamiste korraldamise põhjused

Poliitilised kuulamised kulutuste prioriteetide kaalumise vahendina

3. Komisjoni poliitilise strateegia aastaaruannet käsitleva parlamendi resolutsiooni põhjenduses E on öeldud, et 2007. aasta eelarve "omab kahtlemata püsivamat strateegilist mõju järgnevatele aastatele". Seoses sellega oli kuulamiste mõte pakkuda parlamendiliikmetele võimalust mõelda selle üle, kas – parafraseerides Keynesi – ELi poliitilisi väljakutseid puudutavad faktid on muutunud ja kas kulutuste prioriteedid ei peaks samuti muutuma. Kulutuste prioriteedid on vaja paika panna ka selleks, et tagada mitmeaastases finantsraamistikus (2007–2013) ELi kasutada olevaid piiratud vahendeid arvestades kulutustele vastav tulu: see mõte sisaldus poliitilise strateegia aastaaruannet käsitlevas resolutsioonis ja 14. juuli lepituskoosoleku volituste aruandes.

Laialdane arutelu Euroopa Parlamendi jaoks esmatähtsate küsimuste üle

4. Esimesena toimus välispoliitilisi aspekte käsitlev kuulamine. See oli kooskõlas komisjoni poliitilise strateegia aastaaruannet käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooniga, mida toetas täiskogus suur enamus ja mille lõikes 4 kritiseeriti komisjoni, kes "ei ole pööranud piisavalt tähelepanu maailmamajanduses toimuvatele ulatuslikele ja väga kiiretele muutustele". Teisel kuulamisel keskenduti peamistele sisepoliitilistele väljakutsetele. Kuulamise teemad peegeldasid poliitilise strateegia aastaaruannet käsitlevas resolutsioonis nimetatud prioriteete (lõige 6). Väljastpoolt kutsutud kõnelejate ja ELi institutsioone esindavate kõrgetasemeliste osalejate, sh parlamendikomisjonide esimeeste kaasamise eesmärk oli tagada arutelude võimalikult suur mõju ELi poliitikakujundamisele. II ja III osa annavad üksikasjalikuma ülevaate mõlema kuulamise teemadest ja sõnavõtjatest ning iga sõnavõtja esitatud peamistest ideedest.

Kulutuste tasuvuse tõstmine ja mitmeaastase finantsraamistiku 2008./2009. aasta läbivaatamine

5. Kuulamised andsid ELi poliitikakujundajatele ja arvamusliidritele võimaluse vahetada mõtteid aktuaalsetel poliitilistel teemadel, taustaks vajadus määrata kindlaks poliitilised prioriteedid ning tagada ELi eelarve kulutuste tasuvus. Raportöör märgib, et kuulamised aitasid ühtlasi ELi teistele institutsioonidele meelde tuletada, et parlament korraldab sel aastal mitmes kulutuste valdkonnas tasuvusuuringud, mis aitavad tulevikus prioriteede kindlaks määrata.

6.  Lühikese ettevalmistusaja tõttu läheneti kuulamistel ELi poliitikale laiemalt. Kuid kuulamistest on kõige rohkem kasu siis, kui neist saab osa ELi kulutuste strateegilise kontrolli protsessist, mis tagab kulutuste parema tasuvuse ja poliitiliste prioriteetide kindlaksmääramise. Raportöör on arvamusel, et kuulamistest peaks kujunema iga-aastase eelarvemenetluse varase etapi kindel osa, et uurida teatud kulutuste valdkondi ning ergutada mõtlemist eelseisva eelarveaasta prioriteetide üle. Selles protsessis peaksid aktiivselt osalema parlamendikomisjonid. Lisaks sellele võivad kuulamised aidata edendada parlamendiliikmete hulgas strateegilisemat suhtumist ELi eelarvesse, nii et EP võib edukamalt tagada oma prioriteetide täieliku arvestamise mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel. Arvestades volinik Grybauskaite märkusi sisepoliitikat käsitleval kuulamisel ja minister Wideroosi märkusi nõukogu eesistujariigi nimel 30. mail eelarvekomisjonis tundub, et eesmärk keskenduda iga-aastase eelarvemenetluse raames rohkem kulutuste tasuvusele omab komisjonis, nõukogus ja parlamendis on suur toetust.

II – Kokkuvõte 29. mail toimunud välispoliitilisi aspekte käsitleval kuulamisel arutatud ideedest

7.  Käesolev osa sisaldab lühikokkuvõtet iga kuulamisele kutsutud eksperdi ettekande põhipunktidest ja peamistest ideedest. Kokkuvõte hõlmab nende sissejuhatavaid märkusi ja vastuseid parlamendiliikmete küsimustele[44].

Kaubandus ja areng

8.  David O'Sullivan, Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi peadirektor:

· Avatud kaubanduspoliitika võib anda suure panuse majanduskasvu ja arengusse. Protektsionism ei ole õige poliitiline vastus globaliseerumise majanduslikele väljakutsetele. Majanduskasvu võivad kiirendada ka suuremad kulutused uurimis- ja arendustegevusele.

· Kaubavahetuse lihtsustamine on valdkond, mis võib arengueesmärkide saavutamisele kaasa aidata koormavatele piirimenetlustele tehtavaid kulutusi kärpides. Komisjon lubas G8 2005. aasta tippkohtumisel anda 2010. aastaks igal aastal miljard eurot kaubandusabi.

· Komisjoni tulevane teatis konkurentsivõime väliste aspektide kohta peab olema Doha arengukava läbirääkimiste praegust rasket etappi arvestades hoolikalt tasakaalustatud.

9.  Athanissios Theodorakis, Euroopa Komisjoni arengu peadirektoraadi peadirektor:

· Nõukogu, parlamendi ja komisjoni poolt 2005. aasta detsembris vastu võetud ühisavaldus "Euroopa konsensus arengupoliitikas" sisaldab ELi ametliku arenguabi vahe-eesmärki – 0,56% RKTst 2010. aastaks –, et saavutada 2015. aastaks ÜRO eesmärk 0,7% RKTst, mille EL on sihiks seadnud.

· Ühised kokkulepitud eesmärgid on hädavajalikud, et erinevad abiandjad võiksid tulemuslikult koos töötada. See hõlmab paremat koordineerimist ELi liikmesriikide arenguabiprogrammidega.

· Komisjon on pakkunud esialgse eelarveprojekti arenguelemendid välja märgatavalt lihtsustatud struktuuri alusel, mis põhineb väiksemal hulgal geograafilistel ja temaatilistel vahenditel.

10.  Ashraf Ghani, Kabuli ülikooli rektor (ettekande märkmed I lisas):

· Riigi ja turu ülesehitamine on võtmetähtsusega väljakutsed selleks, et integreerida ülemaailmsesse süsteemi need arenguriigid, kes on sellest praegu sisuliselt kõrvale jäetud. Arenguabi tuleks suurema tulemuslikkuse huvides suunata läbi abisaajariigi.

· Edukaks arenguks ja riigi ülesehitamiseks on vaja luua institutsionaalne raamistik, mis piirab otsustavalt korruptsiooni ja soosib keskklassi arengut.

· Valitsusväliste organisatsioonide vohamine, mille kaudu abimaksed on sageli suunatud, võib kaasa tuua üksteisega pigem kattuvatest kui üksteist täiendavatest projektidest tingitud raiskamise ja kahjustada riigi positsiooni.

· Tuleks tõhustada rahvusvahelist koordineerimist, et leppida kokku plaanis, kuidas tagada riigiaparaadi tõhusus arenguriikides.

11.  Mirjam Van Reisen, Euroopa välispoliitika nõukoja direktor, vastuseks kuulamise töödokumentides tõstatatud küsimustele:

· Rubriik 4 (EL kui globaalne partner) oli komisjoni 2007. aasta esialgses eelarveprojektis alarahastatud. Aasiale ettenähtud arenguabivahendite vähendamine esialgses eelarveprojektis on halb märk.

· Tuleb luua mehhanismid, mis aitavad tagada, et abisaajariikidele otsese eelarvetoetusena makstavat ühenduse arenguabi kasutatakse asjakohaselt ja läbipaistvalt.

· Euroopa Parlament peaks säilitama arengukoostöö valdkonnas kaasotsustamisvolitused ning nõudma, et eraldi eelarveridu ei ühendataks suurteks programmideks, mille üle parlamendil pole mingit poliitilist mõjuvõimu.

Välissuhted ja ÜVJP

12.  Benita Ferrero-Waldner, Euroopa Komisjoni välissuhete volinik:

· Rubriigi 4 üldised kulukohustuste assigneeringud on "isiklik pettumus", kuid see on parim, mida oli võimalik esialgset eelarveprojekti ette valmistades uue mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppe kohaselt saavutada.

· Hiljuti saavutatud institutsioonidevahelise kokkuleppe tulemusena suurenenud ÜVJP eelarvevahendid võimaldavad ELil alustada mitut uut projekti, mis parandab ELi välistegevuse nähtavust.

· Vaja on rohkem keskenduda sellistele küsimustele nagu suhted Hiina ja Indiaga ning energiavarustuse kindlus. Komisjon valmistab Euroopa Ülemkogu jaoks ette energiavarustuse kindlust käsitlevat dokumenti ning peagi valmib strateegiadokument, mis käsitleb suhteid Hiinaga.

13.  Elmar Brok, väliskomisjoni esimees:

· Rubriigi 4 summade 20-protsendiline vähenemine võrreldes eelmise aastaga komisjoni esialgses eelarveprojektis on pettumus. EP peaks hakkama valmistuma suureks rolliks seoses välissuhete kulutustega mitmeaastase finantsraamistiku 2008./2009. aasta läbivaatamisel.

· Välissuhete vahendite ratsionaliseerimine on üldiselt hea mõte: need peavad andma panuse eelarve läbipaistvusse.

· ÜVJP eelarve oli mitmeaastase finantsraamistiku "suur võitja", ent praegune olukord, kus EP saab tõelist teavet sageli alles pärast otsuste langetamist, peab lõppema: ÜVJP ühised teabekohtumised on positiivne, kuid lõpuks siiski ajutine lahendus.

· Nõukogus/eesistujariigis ÜVJP eest vastutavad isikud peaksid tulema ja arutama neid küsimusi vastutavates parlamendikomisjonides. ÜVJP ja EJKP operatsioonide vahel peaks olema suurem koostoime.

14. Robert Cooper, ministrite nõukogu sekretariaadi välissuhete osakonna peadirektor (ei esine ametlikult nõukogu nimel):

· ÜVJP eelarve pakub suurepärast kulutuste ja neist saadava tulu suhet kolmel põhjusel. Esiteks on see abinõu liikmesriikide vahendite kaasamiseks. Teiseks aitab see neid vahendeid koordineerida. Kolmandaks muudab see ELi välistegevuse nähtavaks.

· Ministrite nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel peaks välispoliitika küsimustes ja eelarvekulutuste osas olema "usalduslikum" suhe.

· ELi eriesindajad täidavad olulist rolli. Ohtu, et eriesindajad dubleerivad tegevusi, mida võiksid ellu viia komisjoni delegatsioonid, ning tekitavad segadust seoses ELi esindamisega kolmandates riikides, ei tohiks üle tähtsustada.

III – Kokkuvõte 20. juunil toimunud sisepoliitilisi aspekte käsitleval kuulamisel arutatud ideedest

15. Käesolev osa sisaldab lühikokkuvõtet iga kuulamisele kutsutud eksperdi ettekande põhipunktidest ja peamistest ideedest. Kokkuvõte hõlmab nende sissejuhatavaid märkusi ja vastuseid parlamendiliikmete küsimustele.[45]

2007. aasta esialgse eelarveprojekti sisepoliitiliste aspektide tutvustus

16.  Dalia Grybauskaite, rahastamisprogrammide koostamise ja eelarve volinik:

· ELi eelarve keskendub konkurentsivõimele majanduskasvu ja tööhõive nimel: selle valdkonna kulutuste osakaal ELi eelarves peaks kava kohaselt tõusma 2006. aasta 6,5%lt 2013. aastaks 10,2%ni.

· Vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonna kulutused peaksid uue mitmeaastase finantsraamistiku jooksul kahekordistuma.

· ELi iga-aastane poliitikakavandamine ja eelarvetsüklid peaksid olema vastastikku kokkusobivad ja seotud.

· Tervitas tasuvusel põhinevate lähenemisviiside edasiarendamise mõtet ning märkis, et komisjon käivitab varase hoiatamise süsteemi mitmete programmide kulutuste tulemuslikkuse analüüsimiseks.

Teadusuuringud, innovatsioon ja energeetika

17.  Iain Begg, Londoni majanduskool:

· teadusuuringuteks ettenähtud osa ELi eelarvest moodustab umbes 1/60 kogusummast, mida oleks vaja selleks, et saavutada Lissaboni strateegia eesmärk: kulutada uurimis- ja arendustegevuseks 3% ELi SKTst.

· ELi teadusuuringute rahastamise kriteeriumiks peaks olema tippkvaliteet, ümberjaotamine on teiste eelarveosade jaoks.

· ELi majanduse innovatiivsust saab tõsta ka sellise keskkonna loomise abil, mis soosib innovatsiooni ja loovust: sel eesmärgil võiks luua rohkem innovatsiooni ja teadusuuringute eest antavaid auhindu ja kasutada näiteks reklaammaterjale.

· ELilt teadusuuringutele toetuse taotlemise eeskirjad on praegu liiga keerulised ja neid tuleks igal võimalusel lihtsustada.

· Energeetikaalased teadusuuringud on valdkond, kus EL võiks kasutada oma olemasolevaid tugevusi, muu hulgas tuuleenergia ja taastuva energia tehnoloogiate alal.

18.  Giles Chichester, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni esimees:

· On pettumus, et komisjoni algseid ettepanekuid seoses teadusuuringute rahastamisega vähendati mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) lõplikus paketis oluliselt.

· Euroopa teadusnõukogu peaks etendama olulist rolli ELi teadusuuringute rahastamise paremal koordineerimisel.

· Teadusuuringute rahastamise aluseks peaks olema tippkvaliteet.

· Energeetikaalased teadusuuringud peaksid hõlmama ka energiakasutuse tõhusust ja nõudluse juhtimist.

· Teadusuuringutele ELi toetuse taotlemise eeskirjad peaksid olema lihtsamad ning lihtsam reguleeriv keskkond VKEdele võib aidata edendada innovatsiooni.

19.  Jose-Manuel Silva Rodriguez, Euroopa Komisjoni teadusuuringute peadirektoraadi peadirektor:

· Erasektor annab igal aastal umbes kaks kolmandikku ELis teadusuuringutele kulutatavatest vahenditest.

· Sageli avaldatakse arvamust, et teadusuuringuteks ettenähtud ELi vahendite taotlemise ja eraldamisega seotud menetlusi on vaja lihtsustada.

· Praegu toimuval finantsmääruse läbivaatamisel on oluline roll ELi fondidele juurdepääsuga seotud bürokraatlike menetluste lihtsustamisel.

· ELi teadusprogrammid on piisavalt paindlikud, et vahendid ümber suunata, kui teadusuuringute prioriteedid aja jooksul muutuvad.

Vabadus, turvalisus ja õigus

20.  Fernando Reinares, Elcano kuninglik instituut:

· EL peaks tegema rohkem terrorismivastaste jõupingutuste koordineerimiseks.

· Lühikeses perspektiivis tuleks keskenduda olemasolevatele ohtudele ja uute ohtude tekke ärahoidmisele.

· ELi valmisolekut terroriakti tagajärgedega tegelemiseks saaks parandada ja paremini koordineerida.

· Pikemas perspektiivis peaks poliitiliseks prioriteediks olema terroriste motiveerivate tegurite mõistmine.

21.  Luciano Scagliotti, Euroopa rassismivastane võrk:

· On vaja ühist ELi rändepoliitikat, ilma milleta pole koordineeritud ELi tasandi lähenemine võimalik.

· Tuleks rohkem keskenduda ELi ümberasujate oskuste kasutamisele ELi tööturul.

· On pettumus, et EL pole eraldanud praktiliselt mingeid vahendeid selleks, et aidata kolmandate riikide kodanikel ELi integreeruda.

Kommunikatsioonipoliitika

22.  Claus Sorensen, Euroopa Komisjoni teabe peadirektoraadi peadirektor:

· Keskendus märkustes komisjoni ajakirjandusega suhtlemise strateegia parandamisele, rõhutas vajadust parandada eri poliitikavaldkondade vahelist koordineerimist.

· Paljude ELi liikmesriikides asuvate komisjoni esinduste juhtide arvates tuleb Euroopat puudutavad uudisteated koostada "kohalikus sõnastuses", et need oleksid inimestele lihtsamini mõistetavad.

· "Europe by satellite" süsteemi osas on hea koostöö Euroopa Parlamendiga.

I lisa: Ashraf Ghani ettekande märkmed

Ettekanne Euroopa Parlamendi eelarvekomisjonile

I Kontekst

· Kontekst on muutunud: muutunud on nii võimalused kui ka ohud. Eelisseisus oleval maailmaosal tuleb mõelda ebasoodsamas seisus olevale osale.

· Globaliseerumine näitab ühelt poolt turu vabastavat potentsiaali luua piiramatut rikkust ja teiselt poolt turu pimedust selle rikkuse tagajärgede jaotamise mehhanismina. Kui maailma heaolu ja turvalisus sõltuvad globaliseerumise protsessi juhtimisest võrdsete võimaluste loomise suunas, siis peab rahvusvaheline tegevuskava sisaldama esmajärjekorras selliste mehhanismide loomist, mille abil kõik inimesed võivad osa saada ülemaailmsest heaolust.

· Kümne aasta tagune konsensus demokraatia ja turu küsimuses on nüüd kahtluse alla seatud – Ladina-Ameerikast India ja Nepali maoistideni, vägivallalaine.

· Seepärast on vaja kiiresti mõelda erinevatele sekkumisvõimalustele, erinevatele ajapiiridele, vajadusele vabaneda ebakindlusest ja lahendada kriisid. Tasakaal ühise nägemuse otsimise ja kriisidele paindliku reageerimise võime vahel. Rahvusvahelise üldsuse poolelt vajadus ühtlustamise, koordineerimise ja ühistootmise järele, abi asetamine laiemasse kaubanduse konteksti ja poliitiline dialoog.

· Kogemus ühes kõige keerulisematest piirkondadest, juhtimine ja nõustamine nõuavad riiklikul tasandil riigi ja turu ülesehitamist ja rahvusvahelisel tasandil analüüsimist.

II Tähelepanu ümbersuunamine abisaavatelt piirkondadelt riigi ja turu ülesehitamisele

· Rahvusvaheline poliitiline süsteem põhineb riikide süsteemil, globaliseerumine saab võimalikuks, kui on olemas toimiv riik ja minimaalsed turuinstitutsioonid.

· Tegelikkus on 40–60 riigi suveräänsusdefitsiit – riigid, mis muutuvad väikese eliidi eraomandiks ja ei paku oma kodanikele põhiteenuseid – ja probleemid turul – ebaseaduslikkus, kriminaalsus ja korraldamatus.

· Valik – kui nende riikide olukorda ei sekkuta, järgneb kriis, mis põhjustab kulukaid nurjumisi. Teine võimalus on keskenduda järjekindlalt riigi ja turu ülesehitamise strateegiale.

· Esimene valik nõuab rohkem Euroopa vahendeid kriisijuhtimiseks ja inimelusid ning tekitab meelepaha sekkumise suhtes, teisel juhul on vaja riigi ja turu ülesehitamise eesmärkide kooskõlastamist.

· Teise valiku puhul on vaja ümber hinnata väärtused, eesmärgid, mehhanismid, ajalised piirid, koostöövormid ja oskused.

III Väärtustest mehhanismideni

Väärtused

· Õigusriik, laiapõhjaline valitsus, kodanikuõiguste ja -kohustuste süsteemid ning riikluse õiguste kasutamine ja kohustuste täitmine. Vaja on uuesti määratleda riiklusest tulenevad õiguslikud kohustused. Rahvusvahelised lepingud, rahukokkulepped ja põhiseadused sisaldavad teksti, mida jõustamis- ja rakendusmehhanismid ellu ei vii.

· Osalt seetõttu, et õigusküsimuste lahendamine ja poliitiline dialoog on eraldatud humanitaar- ja arenguküsimustest ning julgeolekuvahendeid peetakse neist tähtsamaks.

Eesmärgid

· Sidususe saavutamiseks on vaja üldisi eesmärke – toimivate riikide ja turgude ülesehitamine.

· On vaja keskenduda riigile kui seadustest juhinduvale õiguslikule ja poliitilisele organisatsioonile – eeskirjade kasutamine sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku liikuvuse saavutamiseks.

· Euroopa kogemus – ühinemine – üliedukas.

Mehhanism

· On vaja pikaajalist visiooni ja rakenduskava, mis põhineb kahekordsel kokkuleppel: ühelt poolt rahvusvahelise üldsuse kokkulepe ja teiselt poolt sotsiaalne kokkulepe kodanikega. Valitsusprotsesside hindamine pöördumatute muutuste saavutamiseks.

· Pragmaatiliselt nõuab keskendumist 10 funktsioonile ja nende täitmisele.

Ajalised piirid

· 10–15 aastat

Koostöövormid

· Abi on endale haaranud riigi eliit ja rühm Euroopa eraettevõtteid – see tekitab tänutunde asemel pahameelt.

· Vahendite piirangud – projektid versus sidusad riiklikult juhitavad programmid ja strateegia.

· Vahendid vajavad ümberkujundamist.

· Väikeste sekkumiste asemel tuleks mõelda laiema süsteemi stabiilsusest.

· Abi asemel tuleks mõelda laiematest vahenditest, mis on liidu ja tema liikmesriikide käsutuses – kaubandus, garantiid, kokkukutsumisvolitused – Euroopal on mitmepoolsetes institutsioonides arvestatav mõju.

· Kasutada mõjuvõimu ja kokkukutsumisvolitusi iganenud või paindumatute mitmepoolsete sekkumisvahendite muutmiseks.

· Raha, et sõlmida kahekordne kokkulepe väljapääsustrateegiate leidmiseks.

· Muuta Euroopa sekkumised sidusaks.

· Mestimine, menetlused, mille puhul riikide eliit ja üldsus suhtlevad ja saavad aru valitsemisviisidest.

· Arvestades erisuhet, kooskõlastamine Ühendriikide ja ELi vahel.

IV Järgmised sammud

· Erinevad edasimineku viisid: järkjärguline või fundamentaalne.

· Et ühtlustamine võiks reaalselt toimuda, on vaja üles ehitada kohalikud süsteemid – riigihange, aruandlus, audit. Praegu on EÜ eeskirjad vastuolus riiklike süsteemidega.

· Eelarve kui poliitika ja vastutuse vahend riikides, täpselt nagu EÜs.

· Mitmepoolsete sihtfondide kasutamine usaldusväärsuse ja prognoositavuse mehhanismina.

· Tuginemine ühinemise kogemusele, süsteemne püüe suurendada toimimissuutlikkust võrdleva analüüsi abil.

· Riigid otsivad näiteid edukast abikasutamisest – katseprojektid on olulised tähelepanu suunamiseks ja edu saavutamiseks.

· Riikide valik seda liiki mudeli katsetamiseks, rahaliste vahendite ühendamine, järelevalvevahendite loomine võrdlemiseks rohkem killustatud tegutsemisviisidega, partnerluses Ühendriikide ja mitmepoolsete partneritega, kus on võimalik tegeleda valikulisuse ja kooskõlastamise põhiküsimustega.

· Aruandlus – tuhandete aruannete asemel üks näitaja riigi tõhususe kohta süsteemi auditi vahendina, ühisaudit, ühise strateegia sõnastamine ja rakendamise võrdlev analüüs.

V Lõpetuseks

Projektide elluviimiselt tuleb üle minna riigi ülesehitamist toetavate rollide repertuaarile – kokkukutsuja, partner, katalüsaator, ühistootja ja arenguprotsessi jälgija.

On vaja on sõnastada visioon kogu maailma jaoks – kuuskümmend aastat tagasi suudeti saavutada julgeolek ja areng poole maailma jaoks. Nüüd tuleb terve maailm turvaliseks muuta.

Euroopa eelis on see, et ta on ümber hinnanud suveräänsuse kui koostöö olulise takistaja ning visandanud tee süsteemseks, kuid järkjärguliseks ühiste lahenduste otsimiseks. Ta peaks tooma selle kogemuse ja kujutlusvõime nii Atlandi-ülestesse suhetesse kui ka suhetesse maailmaga laiemalt.

katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete kohta

"Suurte asjade põhjuseks on väikesed juhused". Demosthenes

Töödokument katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete kohta

Sissejuhatus

1. Käesolevas töödokumendis kirjeldatakse 2007. aasta eelarvemenetluse katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete olukorda ning luuakse side 2006. aastaks vastu võetud katseprojektide ja ettevalmistusmeetmetega. See toimub 17. mai 2006. aasta uue institutsioonidevahelise kokkuleppe taustal ja arvestades nõukogu 2007. aasta eelarveprojekti.

2. Töödokumendi liigendus on järgmine. I osas esitatakse õiguslik raamistik. II osas käsitletakse katseprojekte ja ettevalmistusmeetmeid 2007. aasta eelarvemenetluses. III osas vaadeldakse 2006. aasta eelarve ning varasemate menetluste katseprojekte ja ettevalmistusmeetmeid. Lisas antakse ülevaade praeguste ja esitatud katseprojektide ning ettevalmistusmeetmete arvnäitajatest, võttes arvesse nõukogu 2007. aasta eelarveprojekti. I ja II osa koostati 2007. aasta eelarve pearaportööri James Ellesi vastutusel. III osa koostati 2006. aasta eelarve pearaportööri Gianni Pittella vastutusel.

I – Katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete õiguslik raamistik

3. Katseprojektid ja ettevalmistusmeetmed on parlamendile oluline vahend oma poliitiliste prioriteetide esitamiseks ja uute algatuste tegemiseks väljaspool olemasolevaid õigusloomekavu. Katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete puhul eelneb asjaomane eelarveotsus üldjuhul seonduvale õigusloomeotsusele, mille see võib hiljem kaasa tuua; sellega pööratakse tavaline järjekord ümber. 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artiklis 49 sätestatakse erandid üldisest eelarvenõudest, et ühenduse meetmeks eelarvesse kirjendatud assigneeringuid võib kasutada alles pärast põhiõigusakti vastuvõtmist. Artiklis 49 käsitlevad katseprojekte ja ettevalmistusmeetmeid vastavalt lõike 2 punktid a ja b.

4. Finantsmääruses määratletakse katseprojekt katselist laadi kavana, mille eesmärk on kindlaks teha meetme teostatavus ja kasulikkus. Lisaks sätestatakse finantsmääruses, et "kulukohustuste assigneeringud võib kirjendada eelarvesse üksnes kaheks järjestikuseks eelarveaastaks".

5. Ettevalmistusmeetmed määratletakse finantsmääruses tegevusena, "mille eesmärk on koostada ettepanekuid tulevaste meetmete vastuvõtmiseks... Asjakohased kulukohustuste assigneeringud võib kirjendada eelarvesse kõige rohkem kolmeks järjestikuseks eelarveaastaks. Seadusandlik menetlus peab lõpule jõudma enne kolmanda eelarveaasta lõppu.".

6. Finantsmääruse artikkel 49 põhineb ja on täielikult kooskõlas 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe artikliga 37, milles määratakse lisaks kindlaks iga-aastane maksimumsumma 32 miljonit eurot katseprojektidele ja 75 miljonit eurot ettevalmistusmeetmetele. Kuid 2007. aasta eelarve valmistatakse ette uue, 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe taustal. Viimatimainitud kokkulepe jõustub ametlikult 1. jaanuaril 2007, kuid käesoleva töödokumendi koostamisel on lähtutud sellest, et 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe sätestab katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete ülemmäärad 2007. aasta eelarvemenetluse jaoks. 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe II lisa D osas "lepivad institutsioonid kokku selles, et katseprogrammideks eraldatavate assigneeringute kogusumma ei ületa ühelgi eelarveaastal 40 miljonit eurot. Veel nõustuvad nad piirama uuteks ettevalmistusmeetmeteks ette nähtud assigneeringute summat igal eelarveaastal 50 miljoni euroga ja ettevalmistusmeetmeteks mõeldud kulukohustuste täitmiseks tegelikult määratud assigneeringute kogusummat 100 miljoni euroga.".

7. 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe II lisa D osa sisaldab uut elementi, mis puudutab uusi katseprojekte ja ettevalmistusmeetmeid iga-aastases eelarvemenetluses. Selles sätestatakse: "Et komisjonil oleks piisavalt aega eelarvepädeva institutsiooni poolt sisse viidud muudatuste teostatavust hinnata, uusi ettevalmistusmeetmeid/katseprojekte käivitada või käimasolevate kestust pikendada, teavitavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid komisjoni juuni keskpaigaks oma vastavatest kavatsustest, nii et esimesed arutelud võiksid toimuda juba nõukogus peetava esimese lugemise ajal korraldataval lepituskohtumisel."

8. Kuna ajavahemik 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise ja ülalmainitud juuni keskpaiga tähtaja vahel oli lühike, ei olnud parlamendil selles ajavahemikus võimalik esitada ettepanekuid uute projektide kohta 2007. aasta eelarvemenetluseks. Nagu on öeldud raportööri töödokumendis nr 11 2007. aasta eelarveprojekti ja 14. juuli 2006. aasta lepituse tulemuste kohta, sisaldab nõukogu eelarveprojekt ettepanekuid kahe katseprojekti kohta, milles lepitusel kokku ei lepitud.

9. Enne iga-aastases eelarvemenetluses kokku lepitud katseprojektide või ettevalmistusmeetmete rakendamist tuleb läbida teatavad finantsmäärusega ette nähtud menetlused. Katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete suhtes kohaldatakse riigihangete ja toetuste sätteid. Finantsmääruse artiklis 49 nõutakse peale selle, et komisjon esitaks koos esialgse eelarveprojektiga "eelarvepädevatele institutsioonidele... aruande, milles on ka hinnang kavandatud tulemuste ja järelmeetmete kohta". See nõue on täidetud dokumendis "Töödokumendi III osa – muud töödokumendid", mille komisjon koostas 2006. aasta mais. Nimetatud dokumendi sissejuhatuse järgmised elemendid annavad kõige selgemad kättesaadavad juhised katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete kulutsükli kohta:

"... Komisjon peab kõigepealt analüüsima soovitatud meetme konkreetseid eesmärke ja rakendusviise ning selle alusel suunama meetme vastutavasse peadirektoraati. Mõnikord võib kuni lõpliku otsuse tegemiseni kuluda mitu nädalat, eriti kui meede paikneb mitme poliitikvaldkonna piirjoonel. Eelarvevahendite käsutaja ja vastutav juhataja peavad siis välja töötama finantsmääruses ette nähtud piisavalt üksikasjaliku raamistiku, mille põhjal rahastamisotsus lõplikult tehakse. Alles pärast kõigi nende eeletappide lõpuleviimist võib rahaline rakendamine alata.

... Soovituslikud tähtajad võib võtta kokku järgmiselt.

Hangete puhul võib eelteate ettevalmistamine ja avaldamine kesta kõige vähem 32 päevast kõige rohkem 63 päevani. Pakkumise etapp võib kesta minimaalselt 85 päevast maksimaalselt 195 päevani. Kohustuse vormistamise/lepingu sõlmimise etapp võib kesta minimaalselt 55 päevast maksimaalselt 203 päevani.

Toetuste osas puuduvad kohustuslikud tähtajad, välja arvatud iga-aastane tööprogramm, mis tuleb vastu võtta vastava aasta 31. jaanuariks. Kui iga-aastane tööprogramm on vastu võetud, valmistatakse ette konkursikutsed, mis võtab aega keskmiselt 30 päeva, ja vastused saadakse tavaliselt kaks kuud pärast konkursikutse avaldamist. Pakkumiste hindamine sõltub saadud vastuste arvust ja võib kesta paarist päevast rohkem kui 60 päevani, kui vastuseid on palju. Kui toetuslepingud on allkirjastatud, mis võtab kõige rohkem 30 päeva, tehakse väljamakse niipea, kui komisjon saab töövõtjalt vajaliku teabe.

Komisjon sooviks parlamendi tähelepanu juhtida ka sellele, et katseprojekti või ettevalmistusmeetme edukuse mõõtmisel sõltub see palju väiksemal määral kulukohustuste või maksete kiirusest kui saavutatud tulemuste püsivusest. Pärast hoolikat ja edukat esimest analüüsi tuleb protsessi kogu katseprojekti/ettevalmistusmeetme kestuse jooksul pidevalt jälgida ja järgida menetlusi."

10. Lõpuks märgib komisjon, et ei peaks olema enam vajadust ettevalmistavate või prooviuuringute järele, mis ei ole enam ette nähtud institutsioonidevahelise kokkuleppe või finantsmäärusega.

II – 2007. aasta eelarvemenetlus

11. Selles osas esitatakse uute katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete jaoks ette nähtud summad, arvestades 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud ülemmäärasid ning võttes arvesse eelmiste eelarvemenetluste katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete arengut, mida analüüsitakse üksikasjalikumalt III osas. Lisas toodud tabelites esitatakse üksikasjalikud arvnäitajad. Lõpuks kirjeldatakse lühidalt mõnesid katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete ettepanekuid 2007. aasta eelarve esimeseks lugemiseks parlamendis.

Ettenähtud summad – katseprojektid

12. 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe lõikes 6 määratakse katseprogrammide kulukohustuste assigneeringute ülempiiriks igal eelarveaastal 40 miljonit eurot. Lisas toodud tabelist nähtub, et esialgne eelarveprojekt sisaldas 1 miljon eurot kulukohustusi katseprojekti "Euroopa turismi tippsihtkohad" (02 02 08) teiseks aastaks. Nii jääks 39 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuteks 2007. aasta eelarves.

13. Kuid nõukogu tegi ettepaneku eraldada 2007. aasta eelarveprojektis 10 miljonit kulukohustusteks kahele uuele katseprojektile. Esitatud katseprojektidele "Teadmiste kolmnurga võimekuse suurendamise uued ideed" (02 02 09) ja "Energiavarustuse kindlus – biokütused" (06 04 07) on kummalegi ette nähtud 5 miljonit eurot kulukohustusi. Arvestades neid kahte ettepanekut, jääks katseprojektidele 2007. aasta eelarves 29 miljonit eurot.

14. Euroopa Parlament ei nõustunud 14. juuli lepitusel kummagi nõukogu ettepanekuga. Lisaks kritiseerivad nad teravalt seda, et nõukogu teeb ettepanekuid, mis tarvitaksid ära sellise ulatusliku osa ettenähtud kulukohustuse assigneeringutest, sest tegemist on eelarvemenetluse aspektiga, mis on tavapäraselt andnud Euroopa Parlamendile võimaluse esitada oma ettepanekud.

Ettenähtud summad – ettevalmistusmeetmed

15. Ettevalmistusmeetmete puhul määratakse institutsioonidevahelises kokkuleppes kulukohustuste ülempiiriks uute ettevalmistusmeetmete jaoks 50 miljonit eurot igal eelarveaastal ja iga-aastaste kulukohustuste üldiseks ülempiiriks 100 miljonit eurot. Nõukogu eelarveprojekt ei muutnud 2007. aasta esialgset eelarveprojekti ettevalmistusmeetmete osas. Ettevalmistusmeetmete kulukohustuste assigneeringud moodustavad kokku 3,3 miljonit eurot. Nii jääb uutele ettevalmistusmeetmetele 2007. aasta eelarves 46,7 miljonit eurot ja kulukohustuse üldise ülemmäära alla 96,7 miljoni eurone varu.

Ettepanekud 2007. aasta eelarvemenetluseks

16. Seoses 2007. aasta eelarve katseprojektidele ja ettevalmistusmeetmetele kohaldatava lähenemisviisiga väljendab eelarvekomisjonis 14. juuli lepituskoosolekuks vastu võetud volituste andmise aruande lõige 23 seisukohta, et "ratsionaliseerimine ja kontsentreerimine peaksid olema 2007. aasta eelarve eesmärgid", et tagada Euroopa Parlamendi ettepanekute komisjonipoolse rakendamise parem tase. Lisaks näib iga-aastase poliitilise strateegia resolutsiooni (A6-0154/2006) lõikes 6 kehtestatud prioriteete arvesse võttes loogiline kasutada konkreetsete katseprojektide ja ettevalmistusmeetmete valikul teemapõhist lähenemist.

III – Eelmiste eelarvemenetluste katseprojektid ja ettevalmistusmeetmed

17. Nagu sissejuhatuses märgitud, koostati see töödokumendi osa 2006. aasta eelarve pearaportööri Gianni Pittella vastutusel. 2006. aasta eelarves on umbes 35 katseprojekti ja ettevalmistusmeedet, millest mõned jätkuvad 2005. aastast ja mõned luuakse 2006. aastal. Loomulikult ei ole selles raportis võimalik esitada märkusi kõikide projektide kohta. Seetõttu sooviks raportöör tõsta esile lisatud ülevaatetabeleid, mille esitasid komisjon ja parlamendi sekretariaat, ning keskenduda vähestele valitud projektidele, mille üle 2006. aasta menetluses elavalt mõtteid vahetati.

18. Lisas 1 on toodud komisjoni esitatud tabel katseprojektide/ettevalmistusmeetmete kohta. Tuleks märkida, et enamiku katseprojektide/ettevalmistusmeetmete puhul kestavad ettevalmistused toetuse maksmiseks pärast konkursikutset vähemalt 6 kuud. Hangete (pakkumiskutsete) puhul kestavad menetlused isegi veel kauem ja lõpevad esimesel aastal väga harva maksmisega või üldse kulukohustustega. Raportöör tuletab siiski meelde varast koostööd komisjoniga katseprojektide/ettevalmistusmeetmete küsimuses 2006. aasta menetluses ning loodab, et see kajastub aasta lõpus tulemustes ja rakendusnäitajates.

19. Käesoleva dokumendi eesmärk ei ole arutada 2007. aasta katseprojekte/ettevalmistusmeetmeid, aga järjekindluse huvides peab raportöör oluliseks juhtida tähelepanu sellele, et alates 2007. aastast teeb komisjon kulukohustuste osas ettepaneku mitte jätkata praktiliselt ühtegi meedet. Kogu 2007. aasta esialgses eelarveprojektis säilitatakse ainult maksed varasemate kulukohustuste täitmiseks. Kõik maksetega projektid seega "kestaksid edasi", kuid ainult senikaua, kuni neid rakendatakse varasemate kulukohustuste põhjal. Pärast seda tuleks kõiki meetmeid – kui need on endiselt asjakohased – teostada/hõlmata õiguslike aluste uue põlvkonna raames.

Teise taseme ülemise astme õpilaste individuaalset liikuvust edendav katseprojekt (15 02 02 06)

20. Sellele katseprojektile 2006. aastal summas 2,5 miljonit eurot kinnitatud vahendeid kasutatakse avatud pakkumiskutse rahastamiseks õpilaste individuaalse liikumise skeemi ettevalmistamiseks uue põlvkonna elukestva õppe programmi (Comeniuse allprogrammi) raames. Komisjon teatas raportöörile projekti ajakava ja lõpliku suundumuse, ning komisjonipoolne koostöö on olnud hea. Pärast pakkumiskutset ja hindamist peaks rahastamisotsus tehtama ja allkirjastamine toimuma 2006. aasta septembris/oktoobris. Esimesed maksed peaksid toimuma 2006. aasta lõpus ja jätkuma kogu 2007. aastal. Viimane makse peaks tehtama 2008. aastal. 2007. aastale on kavandatud kolm vahearuannet ja lõplik hindamine on ette nähtud 2008. aasta esimesel poolel.

21. Tegevus keskendub peamiselt hulga õpilasvahetuses esinevate raskustega tegelemisele, nagu alaealiste liikuvusega seotud õiguslike küsimuste analüüs, välismaal õpitud aja tunnustamine ning õpetajate, võõrustajaperede ja juhendajate koolituse ja toetuse miinimumnõuete kehtestamine. Samuti on projekti eesmärk luua 2007.–2008. õppeaastaks katseetapina koolide vahel tõeline vahetus, et inkorporeerida need meetmed täielikult uude Comeniuse programmi alates 2008.–2009. aastast.

22. Komisjon loodab täita kulukohustused täielikult 2006. aastal, kuid ei näe käesoleval etapil ette vajadust täiendavate kulukohustuste assigneeringute järele 2007. aastal. Seega esitatakse 2007. aastaks ainult üks p.m. Raportöör uurib seda küsimust täiendavalt enne esimest lugemist.   

Üleeuroopalise autotranspordivõrgu turvalisuse katseprojekt (06 07 02)

23. Väliskonsultandid koostasid 2006. aasta kevadel esialgse kulude-tulude analüüsi aruande koos soovitustega ja selle tulemusi kasutati konkursikutse tingimuste sõnastamiseks. Nimetatud kutse avaldati 2006. aasta juunis ja tähtajaks määrati augusti keskpaik. Komisjon hindab praegu ettepanekuid, millest loodetakse umbes kolme lõplikku lepingut.

24. Üldine rahastamisotsus tehti kogu ette nähtud summa jaoks (5,5 miljonit eurot) ja pärast hindamise lõppu toimuvad heakskiidetud ettepanekute üle lõplikud arutelud ning lepingud peaks allkirjastatama aasta lõpuks. Projekti ennast peaks seetõttu rakendatama alates 2007. aastast. Komisjon ei soovi täiendavaid kulukohustuste assigneeringuid 2007. aastaks, aga tulemustest sõltuvalt võib ta neid soovida 2008. aastaks.

Katseprojekt: Erasmus-tüüpi programm praktikantidele (15 02 23)

25. Pärast 2005. aasta eelarve raames rahastatud teostatavusuuringuid avaldati konkursikutse 2006. aasta juulis. Tähtaeg on 28. september ja lepingud loodetakse allkirjastada detsembris. Komisjon loodab, et võib allkirjastada umbes 10–12 lepingut igaüks neist summas ligikaudu 150 000 eurot. Toetusesaajad võiksid olla kaubanduskojad, käsitöökojad jmt asutused.

26. Lisaks avaldati eraldi konkursikutse teenuslepingu jaoks (maksimumsumma 400 000 eurot), et kasutada välisasutust hindamise tegelikuks läbiviimiseks ja järgnevate tegevuste kooskõlastamiseks. Välisfirma teeb komisjonile ettepaneku selle kohta, millised projektid vastavad standardile ja tuleks heaks kiita.

27. Kokku loodab komisjon täita kõik kinnitatud kulukohustused summas 2 miljonit eurot.

28. Projektide põhitähelepanu on kavandada tulevase praktikandivahetuse mudeleid/võrgustikke, võttes arvesse küsimusi, nagu riikidevaheline tunnustamine, ühised standardid, õigusküsimused jne.

29. Võimalik, et võiksid toimuda ka mõned "tõelised" vahetused, aga nende arv oleks väga piiratud ja need oleksid katselist laadi. Sellele vaatamata tuleks tulemusi komisjoni arvamuse kohaselt kasutada katalüsaatorina uue elukestva õppe programmi praktilise täideviimise parandamiseks, mis hõlmab võimalust võtta praktikantide liikuvuse meetmeid. Projektide puhul järgitakse sektoripõhist lähenemisviisi, s.t iga heakskiidetud projekt hõlmab üht kindlat töövaldkonda. Projektid peaksid kestma 2007. aasta esimesest poolest kuni 2008. aastani (maksimaalselt 21 kuud).

Loodusõnnetuste vastase võitluse piiriülese koostöö katseprojekt

(07 04 02)

30. Konkursikutse avaldati 2006. aasta juulis ja tähtajaks määrati 25. september. Pärast hindamisetappi loodetakse lepingud allkirjastada 2006. aasta detsembriks / 2007. aasta jaanuariks. Üldine kulukohustus täissummas 6,5 miljonit eurot võetakse enne aasta lõppu.

31. Komisjon loodab allkirjastada umbes 4–5 suurt lepingut, mille võiks sõlmida nii avaliku kui ka erasektori asutustega. Praktiliselt täidavad meetmed tühimiku praeguse kodanikukaitsealase koostöö raamistiku ja "ühenduse kodanikukaitse mehhanismi" läbivaatamise vahel. Kasu seisneks seega selles, et "ennetatakse" uut õiguslikku raamistikku ning võimaldatakse liikmesriikidel ja komisjonil saada praktilisi kogemusi tegevuslikult küljelt, kui nad kasutavad loodusõnnetustele reageerimisel paljurahvuselisi meeskondi. Komisjoni poolt juulis korraldatud teabepäevast järeldades on huvi meetme vastu väga suur ja võib oodata arvukalt ettepanekuid.

Natura 2000 ettevalmistav tegevus (07 03 10)

32. Komisjon näeb ette sellele eelarvereale kinnitatud 2 miljoni euro täielikku ärakasutamist. Ettevalmistusmeedet kasutatakse eriti Natura 2000 võrgustiku integreerimise edendamiseks ühenduse peamistesse poliitikavaldkondadesse. Ettevalmistusmeede koosneb kolmest standardist:

a)  "Natura 2000 haldamise ja rahastamise sidumine". Mais avaldati avatud pakkumiskutse (0,5 miljonit). Kahjuks saadi ainult üks pakkumine, mida teenistused praegu hindavad. Selle pakkumise eesmärk oli korraldada seminare liikmesriikidega, vaadata läbi Natura 2000 juhend ja valmistada ette uued IT-vahendid;

b)  Natura 2000 "ettevalmistav tegevus" saab kavakohaselt 1 miljon eurot. Pärast pakkumiskutset saadi palju ettepanekuid. Meetmete hulka kuuluvad tõenäoliselt Natura 2000 alade arendamine, Natura 2000 helpdesk'i katseprojekt (veebilehe arendamise kujul), teadlikkuse suurendamise kampaania ja uus avaldamismaterjal;

c)  Natura 2000 "võrgustiku programm" (0,5 miljonit).

Euroopa turismi tippsihtkohtade katseprojekt (02 02 08)

33. Seda projekti, millele on eraldatud assigneering summas 1 miljon eurot 2006. (esimesel) aastal, viiakse ellu turismi valdkonnas pädevate siseriiklike asutustega. Eesmärk on nimetada kuni 25 "turismi tippsihtkohta", et edendada turismi Euroopas. On ette nähtud, et esimesed nimetamised peaksid toimuma 2007. aastal Euroopa turismifoorumil ja et nimetamised võivad tulevastel aastatel muutuda regulaarseks. Tegelikku projektiraha kasutatakse kandidaatide esitamise siseriiklike valikumenetluste kaasrahastamiseks ning teavituskampaania ja juhtkomitee koosolekute rahastamiseks. Konkursikutse avaldati 10. augustil (suunatud siseriiklikele turismiasutustele) ja tähtajaks määrati 6. oktoober. Komisjon analüüsib ettepanekuid novembris ning loodab siduda rahalised vahendid täielikult ja allkirjastada lepingud aasta lõpuks. Kuid rahaliste vahendite täielik ärakasutamine sõltub sellest, kas iga liikmesriik tegelikult vastab. Vastamata jätmise korral ei saa asjaomasele liikmesriigile vastavat osa siduda. Ka 2007. aasta esialgses eelarveprojektis taotleti summat 1 miljon eurot, et jätkata seda meedet vähemalt teisel aastal katseprojektina. Mis puudutab pikemat perspektiivi, siis palub raportöör komisjonil selgitada, millisel kujul võiks see meede toimuda.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine uues finantskeskkonnas (punkt 02 02 03 02)

34. Pakkumiskutse pidi avaldatama 2006. aasta juuniks ning otsus loodeti teha ja rahalised vahendid siduda aasta lõpuks. Komisjon ei tee ettepanekut kirjendada 2007. aasta eelarvesse täiendavaid assigneeringuid ega võtta järelmeetmeid uue õigusliku aluse kujul. Ta ütleb, et "tuleb tõendada juhendamisteenuse tulemuslikkust ja tõhusust". Raportöör rõhutab, et see on täpselt see, milleks katseprojekt on ette nähtud, ja palub komisjonil hoida parlamenti rakendusetapi ajal 2007. aastal toimuvaga täielikult kursis. Ta juhib tähelepanu ka märkusele, mille EP võttis vastu 2006. aasta eelarves, ja palub komisjonil kontrollida, kuidas on seda kavandatud rakendamisel arvesse võetud:

... Katseprojekti eesmärk on ka kogemuste vahetamine Euroopa noorte ettevõtjate vahel (VKEde, eriti väikeste ettevõtete ja käsitööettevõtete omanikud või juhatajad), luues selleks praktika- ja koolitusvõimalused võtme- või täiendavate sektorite VKEdes. Programmi toetamise ja edendamise tagavad esindavad organisatsioonid (kaubanduskojad, nõuandekojad ja käsitööliste ühendused). Toetust saavad tegevust alustavad noored ettevõtjad (VKEde, eriti väikeste ettevõtete ja käsitööettevõtete omanikud või juhatajad) või ettevõtjad, kes kavatsevad lühikeses või keskpikas perspektiivis oma tegevuse üle anda...

Lisa

Tabel 1: Kokkuvõtlik tabel katseprojektide kohta

Tegevuspõhise eelarvestamise nomenklatuur	Vastutav peadirektoraat	2005	2006	2007	Rubriik	Eelarve 2005		Eelarve 2006		Esialgne eelarveprojekt 2007
						KA	MA	KA	MA	KA	MA
Rubriik 1 a
02 02 03 01[46]	ENTR	KP1	KP2		Siseturu konsolideerimine — Katseprojekt väikese ja keskmise suurusega ettevõtete koostöö tõhustamiseks ja klastrite moodustamiseks	6,00	5,00	3,00	4,50	p.m.	2,00
02 02 03 03	ENTR	KP1	KP2		Kogemuste vahetamine nõustamistegevuse kaudu väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes	2,00	2,00	3,00	3,00	p.m.	2,00
02 02 08[47]	ENTR		KP1	KP2	Euroopa turismi tippsihtkohtade katseprojekt	-	-	1,00	0,50	1,00	0,85
04 04 05[48]	EMPL	KP2			Puuetega inimeste toetusmeetmete süvalaiendamine	3,00	3,00	p.m.	1,50	p.m.	2,00
06 07 02	TREN		KP1		Üleeuroopalise autotranspordivõrgu turvalisuse katseprojekt			5,50	5,50	p.m.	3,60
15 02 02 06	EAC		KP1		Teise taseme ülemise astme õpilaste individuaalset liikuvust edendav katseprojekt			2,50	2,00	p.m.	0,50
15 02 23[49]	EAC	KP1	KP2		Erasmus-tüüpi programm praktikantidele	2,00	2,00	2,00	1,70	p.m.	1,80
Rubriigi 1 a vahesumma						13,00		17,00		1,00
RUBRIIK 2
05 01 04 06	AGRI	KP2			Kvaliteedi tõstmise katseprojekt	0,50	0,50	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
05 01 04 07	AGRI		KP1		Katseprojekt puu- ja köögiviljasektori tagatisfondi loomise kohta	-	-	0,50	0,50	p.m.	p.m.
Rubriigi 2 vahesumma						0,50	-	0,50		-
Rubriik 3 a
18 05 06	JLS	KP1	KP2		Terrorismivastane võitlus	7,00	4,00	9,00	7,00	p.m.	6,00
Rubriigi 3 a vahesumma						7,00		9,00		-
Rubriik 3 b
07 04 02[50]	ENV		KP1		Loodusõnnetuste vastase võitluse piiriülese koostöö katseprojekt			6,50	6,50	p.m.	3,90
15 06 01[51]	EAC		KP1		Katseprojekt kodakondsuse edendamiseks			0,50	0,50	p.m.	p.m.
Rubriigi 3 b vahesumma								7,00		-
KOKKU katseprojektid						28,50[52]		33,50		1,00
Katseprojektide aastane ülemmäär						32,00		32,00		40,00[53]
Varu						3,50		-1,50		39,00

Tabel 2: Kokkuvõtlik tabel ettevalmistusmeetmete kohta

Tegevuspõhise eelarvestamise nomenklatuur	Vastutav peadirektoraat	2005	2006	2007	Rubriik	Eelarve 2005		Eelarve 2006		Esialgne eelarveprojekt 2007
						KA	MA	KA	MA	KA	MA
Rubriik 1 a
02 02 03 02	ENTR	EM2	EM3		Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine uues finantskeskkonnas	8,00	8,00	7,00	7,00	p.m.	7,00
02 04 02	ENTR	EM2	EM3		Ettevalmistusmeetmed teadusuuringuteks turvalisuse valdkonnas	15,00	8,00	15,00	19,00	p.m.	6,00
04 03 06[54]	EMPL		EM1		ENEA ettevalmistusmeetmed aktiivse vananemise ja eakate inimeste liikuvuse toetuseks	(p.m.)	(3,00)	1,50	0,75	-	-
06 04 03 01	TREN	EM2	EM3		Tavapärase energia varustuskindlus	p.m.	p.m.	0,50	0,90.	p.m.	0,70
09 03 03[55]	INFSO		EM1	EM2	Ettevalmistusmeetmed internetipõhise süsteemi loomiseks eesmärgiga parandada õigusloome kvaliteeti ja avalikkuse osalust			2,00	2,00	2,30	1,80
Rubriigi 1 a vahesumma						23,00		26,00		2,30
RUBRIIK 1 b
05 04 03 01	AGRI	EM2			Ettevalmistusmeetmed Euroopa metsateabe ja selle levitamise platvormi (EFICP) loomiseks	0,50	0,50	p.m.	0,34	p.m.	0,38
05 08 03	AGRI	EM3			Põllumajandusuuringute süsteemide ümberkorraldamine	0,90	0,90	p.m.	0,50	-.	-
Rubriigi 1 b vahesumma						1,40		-		-
Rubriik 3 a
18 03 05[56]	JLS	EM3			Euroopa migratsiooni järelevalvekeskus	3,00	3,80	p.m.[57]	1,80	p.m.	2,00
18 03 06	JLS	EM2	EM3		Kolmandate riikide kodanike integratsioon	5,00	6,000	5,00	5,75	p.m.	6,45
18 03 08	JLS	EM1	EM2		Rahastamisvahend migreerunute naasmise haldamiseks	15,00	8,00	15,00	10,00	p.m.	12,50
18 04 03	JLS	EM2	EM3		Põhiõiguste austamise alane uurimis- ja hindamisprogramm	1,00	1,40	0,50	1,00	p.m.	0,80
18 04 04	JLS	EM2	EM3		Kodanikuühiskonna toetamine uutes liikmesriikides	2,00	2,00	1,00	1,00	p.m.	2,80
18 05 01 03	JLS	KP2	EM1		Vahetusprogramm õigusasutustele	(3,00)	2,50	3,00	2,80	p.m.	1,00
18 05 04	JLS	KP2	EM1		Ettevalmistusmeetmed terroriaktides kannatanute abistamiseks	(2,00)	1,00	2,00	1,20	p.m.	1,20
Rubriigi 3 a vahesumma						26,00		26,50		-
RUBRIIK 3 b
07 03 10[58]	ENV		EM1	EM2	Natura 2000 ettevalmistusmeetmed			2,00	2,00	1,00	1,60
17 03 04	SANCO		EM1		Ettevalmistusmeetmed – Rahvatervis			2,00	1,04	p.m.	0,96
19 04 04[59]	AIDCO	KP2	EM1		Ettevalmistusmeetmed konfliktide ärahoidmise võrgu loomiseks	p.m.	0,90	1,50	1,13	p.m.	1,25
19 06 02 02[60]	AIDCO	KP2	EM1		Ettevalmistusmeetmed tuuma-, bioloogiliste, keemia- ja väikerelvade vähendamiseks	(3,00)	3,00	3,00	2,50	p.m.	2,00
22 02 05 05[61]	ELARG	EM3			Laienemise mõju ELi piirialadel	4,00	16,98	p.m.	0,40	p.m.	3,00
22 02 05 06[62]	ELARG	KP2	EM1		Küprose demineerimise ettevalmistusmeetmete lõpuleviimine	p.m.	p.m.	1,00	1,00	p.m.	0,40

Tabel 2: Kokkuvõtlik tabel ettevalmistusmeetmete kohta (järg)

	Rubriigi 3 b vahesumma		14,00				19,50				1,00
KOKKU ettevalmistusmeetmed		64,40[63]				72,00				3,30
Ettevalmistusmeetmete aastane ülemmäär		75,00				75,00				100,00[64]
Varu		10,60				3,00				96,70

Allikas: Euroopa Komisjon

valitsusväliste organisatsioonide rolli kohta ELi arengupoliitika rakendamisel

Valitsusväliste organisatsioonide roll ELi arengupoliitika rakendamisel

„Ükskõik kui killustunud on maailm, ükskõik kui jõulised on riikide vastaspüüdlused, pidurdamatu on see, et iga päevaga suurendame oma sõltumatust.“

Jacques Yves Cousteau

Sissejuhatus

1.  Käesolev töödokument koosneb kolmest osast. Esimene osa sisaldab andmeid valitsusväliste organisatsioonide (VVOde) seotuse kohta ELi arengupoliitika rakendamisega Euroopa Parlamendi poolt varem selles valdkonnas tehtud töö kontekstis. Teine osa toob lühidalt välja seose käesoleva väljaande ja 2007. aasta eelarvemenetluse vahel, eelkõige kulutuste optimaalse tasuvuse ning välispoliitika teemalise kuulamise, mis toimus eelarvekomisjonis 30. mail, kus ettekandega esines Kabuli Ülikooli rektor ja Afganistani endine rahandusminister Ashraf Ghani. Kolmas osa kajastab võimalusi edasiseks tööks selles valdkonnas ja Euroopa Parlamendi ning eelarvekomisjoni teostatud analüüsi.

I osa - VVOd ja ELi arengupoliitika

2.  Koos ELi liikmesriikide kahepoolse arenguabi ja Euroopa Arengufondi (EAF) kaudu makstud rahadega on Euroopa Liit maailma suurim arenguabi andja. VVOd on seotud ELi arenguabi mõlema kanali rakendamisega. Käesolev töödokument keskendub Euroopa Ühenduse kanalite vahendusel antavale arenguabile, mille osas on Euroopa Parlamendil kaasotsustamise volitused ja vastutus eelarve täitmise eest, millest omakorda tuleneb kohustus rakendamist kontrollida. VVOd on tihedalt seotud ELi välissuhete ja arenguprogrammide rakendamisega. ELi 2005. aasta eelarve umbkaudu 5,1 miljardi euro suurusest kogusummast 4. rubriigis eraldati ainuüksi VVOdele hinnanguliselt 800–900 miljonit eurot, so umbes 15–18%[65].

3.  Kuid tuleb märkida, et komisjoni eelmise koosseisu ajal oli arvnäitaja ühel hetkel umbes 1,6 miljardit eurot. Mitmete eelarvekomisjonile esitatud taotluste järel teha täpsustusi alandati lõpuks arvnäitajaid, kuna need sisaldasid mitmesuguseid teisi „valitsusväliseid osalejaid“, nagu ülikoolid, kirikud, sihtasutused, ametiühingud jne. 2004. aasta menetluses määratles pearaportöör (hr Mulder, ALDE) VVOdele minevaks summaks hinnanguliselt 1 miljard eurot.

4.  Kui kaasatud on kõik valitsusvälised osalejad, sealhulgas ka „rahvusvahelised organisatsioonid,“ nagu ÜRO asutused ja Punase Risti perekond, siis on asjaomane arvnäitaja tõenäoliselt üle 2 miljardi euro, võimalik, et isegi 2,5 miljardit eurot, so pool kogu 4. rubriigi raames välja makstavast abist.

5.  VVOde rahastamise osa välistegevuse eelarves tundub 2000–2006. aasta finantsperspektiivi raames olevat suhteliselt stabiilne ja suhteliselt kõrge.

6.  VVOdega seotud kulutuste peamised valdkonnad rubriigis 4 on järgmised (liigendust muudeti 2007. aasta esialgses eelarveprojektis):

· valitsusvälised osalejad arengukoostöös (21 03), mis varem oli kaks VVOde kaasrahastamise ja detsentraliseeritud koostöö rida (liigendust muudeti 2007. aasta esialgses eelarveprojektis);

· sekkumine temaatiliste programmide/eelarveridade raames (nt inimõigused ja demokraatia);

· sekkumine geograafiliste programmide raames;

· sekkumine Euroopa Ühenduse Humanitaarameti vahendusel (humanitaarabi).

Suurem osa sekkumisi toimub temaatiliste tegevuste ja VVOde kaasrahastamise vahendusel, kusjuures VVOde osalus geograafilistes programmides tundub olevat piiratum.

7.  Eelarvekomisjon uuris antud perioodil erinevaid VVOde eelarve ja aruandlusega seotud aspekte. Komisjon kontrollis järgmisi aspekte:

· VVOde rahastamise osa 4. rubriigis;

· rahastamise need elemendid, mis alluvad pakkumise tavareeglitele;

· rahastamise need osad, mis on teostatud finantsmääruse „otsese eraldamise“ erandit kasutades;

· komisjoni rahastatud VVOde projektide halduskulude näitajad;

· komisjoni tegevus VVOde abisaajate vastutuse jälgimisel;

· VVOde üldine rahastamisstruktuur (rahastamise osa valitsuse ja valitsusvälistest allikatest).

8.  2004. ja eriti 2005. aasta eelarvetes viis see mitmesuguste reservide loomiseni, mis leidsid eelarvekomisjonis laialdast toetust. Komisjonilt paluti eelarvekomisjonile põhjalike tõendite esitamist. Märkida tuleks, et komisjon vastas taotlustele, esitades põhjalikke aruandeid. Lõpuks reservid eraldati, kas teisel lugemisel või eelarveaasta vältel teostatud ülekannetega.

9.  2006. aasta eelarvemenetluse raames loodi sarnased reservid, seekord oli eesmärk heita rohkem valgust rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti ÜRO süsteemi, Maailmapanga ja Punase Risti perekonna, rahastamisele. Komisjon andis taas üksikasjalikke vastuseid EPle novembris saadetud uue aruande kujul, mis võimaldas reservide eraldamist teisel lugemisel.

10.  Seega, eelarvekomisjon on põhjalikult uurinud VVOde rahastamise korraldust ja „haaret“ kontrolli osas, mida komisjon on suutnud tõendada. Kui protsess algas, puudusid asjakohased süsteemid ja kord kogusummade arvutamiseks. Viimase paari aasta jooksul on toimunud märkimisväärne paranemine, vähemalt eelarvealase teabe osas, ja komisjon on olnud koostööaldis.

II osa - paremast eelarvealasest teabest kulutuste optimaalse tasuvuseni

11.  Kolm põhiteemat Euroopa Parlamendi lähenemisviisis 2007. aasta eelarvemenetlusele, mis on välja toodud ka parlamendi resolutsioonis komisjoni iga-aastase poliitilise strateegia (APS) kohta: poliitiliste prioriteetide kehtestamine; kulutuste optimaalne tasuvus; 2008.–2009. aastal toimuvaks mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtteks ettevalmistumine. Eelarvekomisjon on 2007. aasta eelarve läbivaatamisel kasutusele võtnud mitmeid uuenduslikke lähenemisviise eesmärgiga tagada kulutuste optimaalne tasuvus. Nende lähenemisviiside hulka kuulub: poliitikat käsitlevad kuulamised; tasuvusuuringute läbiviimine mitmete ELi poliitikavaldkondade, sealhulgas arengupoliitika kohta; ja aastaeelarve ning heakskiidu andmise menetluste tugevam seotus läbi eelarvemuudatuste, mis on seotud ELi poliitikat analüüsivate dokumentide (näiteks kontrollikoja eriaruanded) põhjaliku läbivaatamisega.

12.  Komisjonis toimus poliitikat käsitlev kuulamine välispoliitika teemal 2006. aasta mais. 2007. aasta eelarve välistegevuse osa puudutava kuulamise üks poliitiline järeldus oli, et VVOde roll peab ühilduma asjaoluga, et välisabiprogrammid on abi saavate riikide „omand“. Tuleks kanda hoolt, et VVOd (ja rahvusvahelise abi süsteem üldiselt) ei võtaks otse üle ülesandeid, mida peaksid täitma riigid ise. Vajalik on, et riigid võtaksid vastutuse enda arengu eest ja rahvusvaheline abi toetaks siseriikliku suutlikkuse suurendamist, mitte ei asendaks seda. On oluline, et VVOde sekkumine ei jätaks arvestamata arenevate demokraatlike riikide pingutusi või vastanduks neile. Eraldi rõhutas seda punkti Ashraf Ghani, kes väitis kindlalt, et riik peab olema esmane kanal, mille kaudu arenguabi antakse, et soosida tugevaid siseriiklikke institutsioone. Ta ütles, et tugevad institutsioonid on vajalik tingimus arenguabi ülekandmiseks kestvatesse edusammudesse majanduslikus, sotsiaalses ja demokraatlikus mõttes.

13.  Parlamendi järgmine loogiline samm oleks jätkata senist tööd VVOde rahastamisel eelarvekomisjonis ja edendada välispoliitikat käsitlevate kuulamiste esialgseid tulemusi analüüsi vahendusel, mis keskendub arenguabi valdkonnas ELi vahenditest tehtavate kulutuste optimaalsele tasuvusele. Eelarvekomisjoni nimel 2007. aasta eelarvemenetluse kontekstis Economisti Associati teostatud tasuvusuuringu „eelarvevahendite hindamine arengu ja koostöö vallas“ aruannet võib vaadelda selle protsessi esimese sammuna.

14.  Näib, et vajadust sellise lähenemisviisi ja edasise töö järele selles valdkonnas toetavad antud uuringu tulemused, mille põhilised osad võib kokku võtta järgmiselt:

· VVOde suured erinevused (nii hästi kui halvasti toimivad), kuid ebapiisav analüüs paljudes valdkondades tasuvusele nõuetekohase hinnangu andmisel;

· suured erinevused VVOde toetuste andmises, kus mõned suudavad lõppsaajatele suunata 80% vahenditest, samas kui teised suudavad suunata vaid 30%;

· puudub järjekindel teave selle kohta, et VVOd on kulusäästlikumad kui riiklikud institutsioonid.

III osa – edasise töö võimalused eelarvekomisjonis

15.  Lähtudes selles valdkonnas varem tehtud töö ülaltoodud analüüsist ja 2007. aasta eelarvemenetluse raames teostatud analüüsist soovib raportöör pakkuda välja kolm ideed tulevaseks tööks selles valdkonnas.

16.  Esiteks on raportöör seisukohal, et 2006. aasta mais ja juunis toimunud poliitikat käsitlevate kuulamiste (kokkuvõte on raportööri töödokumendis 12) edukusest lähtudes võiks eelarvekomisjon kaaluda sarnaste kuulamiste korraldamist ka 2007. aastal. Mis puutub VVOde rolli arenguabi rakendamisel, siis see võiks olla 2007. aasta alguses toimuva välispoliitikale suunatud kuulamise teema, mille eesmärk on teavitada parlamendi lähenemisviisist 2008. aasta eelarve välispoliitilistele prioriteetidele. Sellised kuulamised peaks raportööri arvates toimuma tihedas koostöös asjaomaste erikomisjonidega.

17.  Teiseks on raportöör seisukohal, et edasist analüüsi võiks teostada uurides täpsemalt VVOde osa ELi arenguabiga seotud kulutuste optimaalse tasuvuse tagamisel. Seda võiks teha, kasutades teadusuuringute eelarvet, millele eelarvekomisjonil on õigus. Analüüs võiks võrrelda mitmete kanalite kaudu rakendatud abi tõhusust kvalitatiivselt. Hästi põhjendatud järeldusteni jõudmiseks peaks selline analüüs tõenäoliselt põhinema üksikasjalikul juhtumiuuringul väikese arvu programmide kohta. Analüüsitavate programmide geograafiline ja sektoraalne ulatus peaks ilmselt olema hoolikalt valitud ja kontrollitud, et tagada mõistlikul määral võrreldavad tulemused.

18.  Kolmandaks soovitab raportöör, et eelarvekomisjon võiks tema kasutuses olevaid vahendeid kajastada iga-aastases eelarvemenetluses ja eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluses, mis võiks tagada parema kulude optimaalse tasuvuse seonduvalt VVOde arenguabi andmisega. Kui tasuvusuuringutest, kontrollikoja aruannetest ja teistest allikatest on kättesaadav asjakohane ja usaldusväärne teave, võib seda kasutada alusena eelarve muudatusettepanekutele, mille eesmärk on tagada, et raha kulutatakse võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult, arvestades vaesemate riikide sageli keerulisi tingimusi.

on delivering value for money

Introduction

1. This working document provides further information on the rapporteur's strategy as regards delivering value for money in the 2007 budget procedure. The first section provides an overview of the value for money amendments proposed by the rapporteur. The second section makes suggestions on process as to how Parliament might effectively scrutinise information provided by the Commission in advance of the second reading on the 2007 budget and regarding the release of amounts placed in reserve. The annex provides detailed information about the problems identified on each budget line for which a value for money amendment is proposed and the conditions for release.

I - Overview of the value for money amendments and proposals for follow-up

2. Delivering value for money has been one of the three key pillars of the Parliament's strategy as regards the 2007 budget procedure. The rapporteur has prepared four blocks of horizontal amendments on the value for money approach. These are based on information provided in: the Court of Auditors Special reports; the synthesis reports of the Commission's management of financial resources; the cost-benefit studies produced at the request of the committee on budgets; the Budget Forecast Alert produced by the Commission.

· Special reports of the Court of Auditors

3. In its Special Reports, the Court of Auditors examines whether financial operations related to particular programmes and activities have been properly recorded, legally and regularly executed and managed so as to ensure economy, efficiency and effectiveness. The horizontal amendments were based on the problems and weaknesses identified in the special reports examined during the 2004 discharge exercise and those released since. The Commission's replies to the observations of the Court are included in each report. The Commission's 2004 follow-up report, responding to the remarks made by the European Parliament in the 2004 discharge report, arrived after the submission of these amendments.

· Synthesis reports of the Commission's management of financial resources

4. The annual synthesis report contains a summary and overview of the state of management in the Commission based on the Annual Activities Reports (AAR) prepared by the various D-Gs. Each AAR contains a declaration of assurance signed by the director-general concerning the sound financial management and control of the resources for which they are responsible, and the legality and regularity of the underlying transactions. Particular problems, for which it is not proved possible to give such assurances, are subject to reservations. The AAR sets out the action planned by the Commission to address such weaknesses.

· Cost-benefit studies

5. Cost-benefit studies were carried out on behalf of the committee on budgets in the context of the 2007 budget procedure, further to paragraph 36 of Parliament's resolution on the Commission's APS resolution, which "proposes to ask for cost-benefit studies to be carried out on specific areas of the budget using part of the resources allocated to the parliamentary committees ". Amendments were proposed based on an analysis of the studies on: LIFE; Lifelong learning; Citizenship; Information Policy; Development co-operation.

· Budget Forecast Alert

6. The Budget Forecast Alert is a new tool prepared by the Commission to assess the quality of implementation and therefore qualitative value for money for particular areas of EU spending. The rapporteur has made use of this information to propose amendments on 7 budget lines on which implementation rates appear unsatisfactory.

7. For each of these sets of amendments, the rapporteur proposes to place 30% of the relevant commitment and payment appropriations in reserve for the related budget lines, pending information and improvements regarding the problems identified.

II - Suggested process for scrutinising Commission responses and releasing funds

8. In line with the approach set out above, the rapporteur has placed amounts in reserve on a number of lines in order to clarify whether spending in these areas is delivering effective qualitative and quantitative value for money. The rapporteur proposes that the amounts in reserve should be released in the following way:

(i) The Commission should provide a response, including a calendar for redressing problems wherever necessary, for each of the problems identified;

(ii) A COBU hearing, possibly held jointly with COCOBU, would allow the Commission to present publicly the information relating to the release of the reserve. In light of the timetable for the second reading, this meeting should take place at the latest on the afternoon of 16 November.

(iii) On the basis of its assessment of the information provided by the Commission, Parliament would then be in a position to lift the relevant reserves before the second reading on the 2007 budget;

9. In order to improve the level of detail available to members regarding this approach, the annex sets out details on the specific problems identified for each budget line on which horizontal amendments are proposed, and a greater degree of detail regarding the conditions for releasing amounts placed in reserve in the horizontal amendments proposed by the rapporteur.

ANNEX

VALUE FOR MONEY - AMENDMENTS BASED ON COURT OF AUDITORS SPECIAL REPORTS

(30% in reserve for CAs and PAs for budget lines where weaknesses have been identified by the CoA)

Amendment 3814 : budget line 04 02 19 : European Social Fund (ESF) — Regional competitiveness and employment

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

In line with paragraphs 5 and 7 of the APS resolution (P6_TA-PROV(2006)0221), adopted by the European Parliament on 18 May 2006, relating to value for money and cost-effectiveness, 30% of the resources for this budget line are placed in reserve until the Commission addresses the weaknesses in management and implementation highlighted in Special report no 1/2006 of the Court of Auditors, which include an inadequate analysis of problems in Member States before ESF funding decisions are taken, poorly justified overall funding levels and regional allocations, and insufficient information to allow an assessment of the impact of spending.

Before Parliament's second reading, the Commission should provide information on:

- measures taken and/or envisaged by the Commission in co-operation with the Member States in order to better assess the needs and the situation prior to funds´ allocation and to ensure that clear and well-justified criteria for allocation of funds between regions and between different activities are applied,

- measures taken and/or envisaged by the Commission in order to address the need for a coherent and consistent strategy, including such elements as a common definition of ESL, more consistent criteria for identifying target groups, more specific quantitative goals along with reasonable annual targets, etc.,

- measures taken and/or envisaged as concerns better use of information in the monitoring and control of the financial management by the Member States.

Amendment 3813 : budget line 06 03 03 : Financial support for projects of common interest in the trans-European transport network

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

According to Special Report 6/2005 of the Court of Auditors, 14 TEN-T priority projects are currently behind schedule. Problems with cross-border sections are particularly acute and financial aid is not sufficiently focussed on cross-border projects. Evaluations and selections of proposals were carried out by the Commission in an ad hoc manner, and in the absence of documented and publicly available guidelines. The coordination of Community funding of transport infrastructure within the European Union does not allow the Commission to identify all cases of over- or even double-funding. Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should provide:

- confirmation that specific evaluation guidelines have been established, especially for TEN-T;

- confirmation that external experts/firms are extensively used for evaluations since it is not credible that they are carried out by the same people who are implementing the programme;

- confirmation that the first major ex-post evaluation planned for TENs, i.e for the 2000-2006 programme, will be carried out by independent experts;

- a clear description of how the Commission, in collaboration with Member States, intends to work to detect and minimise the risk of over - or double-funding

Amendment 3815 :

budget line 05 02 08 01 : Export refunds for fruit and vegetables

budget line 05 02 08 02 : Compensation for withdrawals and buying-in

budget line 05 02 08 03 : Operational funds for producer organisations

budget line 05 02 08 04 : Production aid for processed tomato products

budget line 05 02 08 05 : Production aid for fruit-based products

budget line 05 02 08 06 : Intervention for dried grapes and figs

budget line 05 02 08 07 : Compensation to encourage processing of citrus fruits

budget line 05 02 08 08 : Free distribution of fruit and vegetables

budget line 05 02 08 09 : Aid to producer groups for preliminary recognition

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

According to Special Report 8/2006 of the Court of Auditors, the Commission's target of 60 % of supply concentrated in producer organisations by 2013 will not be reached: producer organisations account for only about one-third of the EU's fruit and vegetable production and they have grown at a lower rate than the sector as a whole.

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should report on:

- improvements in achieving the objectives set for the aid scheme and in the Commission's monitoring of the effectiveness of the aid:

- the reasons for the relative lack of progress by producer organisations, particularly in those Member States where the fruit and vegetables sector represents the highest proportion of agricultural output.

Amendment 3800 : budget line 05 04 05 01 : Rural development programmes

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

According to Special Report 9/2004 of the Court of Auditors, the impact of measures for afforestation of agriculture land has been low: the degree of afforestation is not significant and the result could be obtained more cheaply. The projects financed lead to dispersed and uncoordinated implementation in rural areas. Overall forestry action is not sufficiently targeted. Paying agencies in some new Member States are still not accredited. According to Special Report 3/2005 of the Court of Auditors, the Commission has not sufficiently verified the correct functioning of agri-environment support control systems in the Member States, particularly concerning organic farming. According to Special Report 7/2006 of the Court of Auditors, support for rural areas has decreased markedly compared to the previous programming period (1994-1999) and funds have not been targeted on the most needy geographical areas and beneficiaries.

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should provide information on:

- how it intends to improve the targeting and cost-efficiency of forestry measures within rural development policy and a timetable for the completion of the accreditation process for the paying agencies in the new Member States;

- how it intends to work with the Member States to improve the verification of agri-environment expenditure.

Amendment 3801 : budget line 19 08 01 01 : European Neighbourhood and Partnership (ENP) financial cooperation with Mediterranean countries

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

According to Special Report 5/2006 of the Court of Auditors, Commission management of MEDA has improved since the early years and can now be considered satisfactory but many projects are still not completed and concrete results remain, after more than 10 years of MEDA, limited.

According to Special Report 10/2004 of the Court of Auditors on the devolution of external aid, better indicators of speed and quality of aid delivery are needed and delays in project implementation should be reduced. Given the completely new landscape of implementation of external aid following devolution over the course of the current financial perspective, there is a need to take stock of results before fully authorising the funds requested for external programmes from 2007 and onwards. This is also the case since the Court of Auditors has previously pointed out the need to monitor the costs of devolution to delegations against the results.

Appropriations should therefore be placed in reserve until the Commission:

 - explains the reasons for and indicate the measures taken as regards unfinished projects;

 - clarifies how the balance between budget support funding, which has been increasing, and traditional project funding is decided;

- explains the inter-relationship between devolution of aid programmes to the EC delegations and the trends in expenditure observed. This shall include an analysis of operational vs. administrative costs and the split between headquarters and delegations, including aspects of staff, temporary staff, and other types of support expenditure;

- clarifies whether it now considers the working relationship between headquarters and delegations as satisfactory or which additional measures will still need to be put in place;

- clarifies whether the need for simplification with regard to delegation procedures has now been completed. If not, what new measures have been proposed, i.e. within the framework of the new regulation?

Amendment 3802 : budget line 19 08 01 02 : European Neighbourhood and Partnership (ENP) financial assistance to Palestine and to the peace process

According to Special Report 10/2004 of the Court of Auditors on the devolution of external aid, better indicators of speed and quality of aid delivery are needed and delays in project implementation should be reduced. Given the completely new landscape of implementation of external aid following devolution over the course of the current financial perspective, there is a need to take stock of results before fully authorising the funds requested for external programmes from 2007 and onwards. This is also the case since the Court of Auditors has previously pointed out the need to monitor the costs of devolution to delegations against the results.

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should:

- explain the inter-relationship between devolution of aid programmes to the EC delegations and the trends in expenditure observed. This shall include an analysis of operational vs. administrative costs and the split between headquarters and delegations, including aspects of staff, temporary staff, and other types of support expenditure;

- clarify whether it now considers the working relationship between headquarters and delegations as satisfactory or which additional measures will still need to be put in place;

- clarify whether the need for simplification with regard to delegation procedures has now been completed. If not, what new measures have been proposed, i.e. within the framework of the new regulation?

Amendment 3803 : budget line 19 08 01 03 : European Neighbourhood and Partnership (ENP) financial cooperation with eastern Europe

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

In its Special Report 2/2006 on TACIS, the Court of Auditors examines projects in Russia, which is the highest recipient of funds, and notes, inter alia, low effectiveness and objectives not achieved for a majority of projects examined, lack of dialogue with beneficiaries, lack of local ownership of programmes, no co-financing used, problems with terms of references and evaluations. Only 9 of 29 projects audited achieved their objectives, 8 achieved them partially and 12 failed to achieve them. The results of only 5 of the audited projects were found to be sustainable. The Court concluded that the effectiveness of the use of TACIS funds in the Russian Federation has been very low and it was therefore unable to give a positive assessment of performance.

According to Special Report 10/2004 of the Court of Auditors on the devolution of external aid, better indicators of speed and quality of aid delivery are needed and delays in project implementation should be reduced. Given the completely new landscape of implementation of external aid following devolution over the course of the current financial perspective, there is a need to take stock of results before fully authorising the funds requested for external programmes from 2007 and onwards. This is also the case since the Court of Auditors has previously pointed out the need to monitor the costs of devolution to delegations against the results.

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should:

- clarify how the shortcomings noted have been addressed in the new Neighbourhood programme and any new country strategy proposed for Russia;

- clarify how the project cycle will be/has been improved to avoid the habitual delays associated with this programme;

- state the concrete measures taken to improve involvement of beneficiaries;

- explain the inter-relationship between devolution of aid programmes to the EC delegations and the trends in expenditure observed. This shall include an analysis of operational vs. administrative costs and the split between headquarters and delegations, including aspects of staff, temporary staff, and other types of support expenditure;

- clarify whether it now considers the working relationship between headquarters and delegations as satisfactory or which additional measures will still need to be put in place;

- clarify whether the need for simplification with regard to delegation procedures has now been completed. If not, what new measures have been proposed, i.e. within the framework of the new regulation?

Amendment 3804 : budget line 19 09 01 : Cooperation with developing countries in Latin America

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

According to its Special Report 6/2006, the Court of Auditors considers that reporting, monitoring and evaluation systems covering the environmental aspects of the Commission's development cooperation need to be strengthened. Almost all of the environment projects examined were relevant to beneficiary country needs, and frequently also addressed global conservation needs but outputs and results frequently fell short of objectives.

According to Special Report 10/2004 of the Court of Auditors on the devolution of external aid, better indicators of speed and quality of aid delivery are needed and delays in project implementation should be reduced. Given the completely new landscape of implementation of external aid following devolution over the course of the current financial perspective, there is a need to take stock of results before fully authorising the funds requested for external programmes from 2007 and onwards. This is also the case since the Court of Auditors has previously pointed out the need to monitor the costs of devolution to delegations against the results.

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should:

- provide a clear overview of the new provisions/measures foreseen for the new generation of external programmes 2007-2013 to improve the integration of environmental aspects into development programmes;

 - list concrete measures already decided/implemented following the establishment of the Commission steering-group to improve quality and coordination of environmental aspects in external programmes;

- explain the inter-relationship between devolution of aid programmes to the EC delegations and the trends in expenditure observed. This shall include an analysis of operational vs. administrative costs and the split between headquarters and delegations, including aspects of staff, temporary staff, and other types of support expenditure;

- clarify whether it now considers the working relationship between headquarters and delegations as satisfactory or which additional measures will still need to be put in place;

- clarify whether the need for simplification with regard to delegation procedures has now been completed. If not, what new measures have been proposed, i.e. within the framework of the new regulation?

Amendment 3805 : budget line 19 10 01 : Cooperation with developing countries in Asia

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

According to Special Report 4/2005 of the Court of Auditors, application procedures for funding are excessively complex, delegations should assist applicants more and there should be a greater focus on sustainability of projects. According to its Special Report 6/2006, the Court of Auditors considers that reporting, monitoring and evaluation systems covering the environmental aspects of the Commission's development cooperation need to be strengthened. Almost all of the environment projects examined were relevant to beneficiary country needs, and frequently also addressed global conservation needs but outputs and results frequently fell short of objectives.

According to Special Report 10/2004 of the Court of Auditors on the devolution of external aid, better indicators of speed and quality of aid delivery are needed and delays in project implementation should be reduced. Given the completely new landscape of implementation of external aid following devolution over the course of the current financial perspective, there is a need to take stock of results before fully authorising the funds requested for external programmes from 2007 and onwards. This is also the case since the Court of Auditors has previously pointed out the need to monitor the costs of devolution to delegations against the results.

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should:

- provide a clear overview of the new provisions/measures foreseen for the new generation of external programmes 2007-2013 to improve the integration of environmental aspects into development programmes;

 - list concrete measures already decided/implemented following the establishment of the Commission steering-group to improve quality and coordination of environmental aspects in external programmes;

- explain the inter-relationship between devolution of aid programmes to the EC delegations and the trends in expenditure observed. This shall include an analysis of operational vs. administrative costs and the split between headquarters and delegations, including aspects of staff, temporary staff, and other types of support expenditure;

- clarify whether it now considers the working relationship between headquarters and delegations as satisfactory or which additional measures will still need to be put in place;

- clarify whether the need for simplification with regard to delegation procedures has now been completed. If not, what new measures have been proposed, i.e. within the framework of the new regulation?

Amendment 3806 : budget line 19 10 02 : Cooperation with developing countries in Central Asia

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

According to Special Report 10/2004 of the Court of Auditors on the devolution of external aid, better indicators of speed and quality of aid delivery are needed and delays in project implementation should be reduced. Given the completely new landscape of implementation of external aid following devolution over the course of the current financial perspective, there is a need to take stock of results before fully authorising the funds requested for external programmes from 2007 and onwards. This is also the case since the Court of Auditors has previously pointed out the need to monitor the costs of devolution to delegations against the results.

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should:

- explain the inter-relationship between devolution of aid programmes to the EC delegations and the trends in expenditure observed. This shall include an analysis of operational vs. administrative costs and the split between headquarters and delegations, including aspects of staff, temporary staff, and other types of support expenditure;

- clarify whether it now considers the working relationship between headquarters and delegations as satisfactory or which additional measures will still need to be put in place;

- clarify whether the need for simplification with regard to delegation procedures has now been completed. If not, what new measures have been proposed, i.e. within the framework of the new regulation?

Amendment 3807 : budget line 19 10 03 : Cooperation with developing countries east of Jordan

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

According to Special Report 10/2004 of the Court of Auditors on the devolution of external aid, better indicators of speed and quality of aid delivery are needed and delays in project implementation should be reduced. Given the completely new landscape of implementation of external aid following devolution over the course of the current financial perspective, there is a need to take stock of results before fully authorising the funds requested for external programmes from 2007 and onwards. This is also the case since the Court of Auditors has previously pointed out the need to monitor the costs of devolution to delegations against the results.

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should:

- explain the inter-relationship between devolution of aid programmes to the EC delegations and the trends in expenditure observed. This shall include an analysis of operational vs. administrative costs and the split between headquarters and delegations, including aspects of staff, temporary staff, and other types of support expenditure;

- clarify whether it now considers the working relationship between headquarters and delegations as satisfactory or which additional measures will still need to be put in place;

- clarify whether the need for simplification with regard to delegation procedures has now been completed. If not, what new measures have been proposed, i.e. within the framework of the new regulation?

Amendment 3810 : budget line 21 06 02 : Relations with South Africa

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

According to Special Report 10/2004 of the Court of Auditors on the devolution of external aid, better indicators of speed and quality of aid delivery are needed and delays in project implementation should be reduced. Given the completely new landscape of implementation of external aid following devolution over the course of the current financial perspective, there is a need to take stock of results before fully authorising the funds requested for external programmes from 2007 and onwards. This is also the case since the Court of Auditors has previously pointed out the need to monitor the costs of devolution to delegations against the results.

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should:

- explain the inter-relationship between devolution of aid programmes to the EC delegations and the trends in expenditure observed. This shall include an analysis of operational vs. administrative costs and the split between headquarters and delegations, including aspects of staff, temporary staff, and other types of support expenditure;

- clarify whether it now considers the working relationship between headquarters and delegations as satisfactory or which additional measures will still need to be put in place;

- clarify whether the need for simplification with regard to delegation procedures has now been completed. If not, what new measures have been proposed, i.e. within the framework of the new regulation?

Amendment 3808 : budget line 22 02 01 : Transition and institution-building assistance to candidate countries

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

According to Special Report 4/2006 of the Court of Auditors, projects audited were in line with PHARE investment objectives. However, for over half of them the assets were not, or were only partially, being used for the intended purpose, and outputs and results lagged considerably behind schedule due to the continuing lack of administrative capacity and national resources.

According to Special Report 10/2004 of the Court of Auditors on the devolution of external aid, better indicators of speed and quality of aid delivery are needed and delays in project implementation should be reduced. Given the completely new landscape of implementation of external aid following devolution over the course of the current financial perspective, there is a need to take stock of results before fully authorising the funds requested for external programmes from 2007 and onwards. This is also the case since the Court of Auditors has previously pointed out the need to monitor the costs of devolution to delegations against the results.

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should:

- explain the inter-relationship between devolution of aid programmes to the EC delegations and the trends in expenditure observed. This shall include an analysis of operational vs. administrative costs and the split between headquarters and delegations, including aspects of staff, temporary staff, and other types of support expenditure;

- clarify whether it now considers the working relationship between headquarters and delegations as satisfactory or which additional measures will still need to be put in place;

- clarify whether the need for simplification with regard to delegation procedures has now been completed. If not, what new measures have been proposed, i.e. within the framework of the new regulation?

Amendment 3809 : budget line 22 02 01 : Transition and institution-building assistance to potential candidate countries

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

According to Special Report 10/2004 of the Court of Auditors on the devolution of external aid, better indicators of speed and quality of aid delivery are needed and delays in project implementation should be reduced. Given the completely new landscape of implementation of external aid following devolution over the course of the current financial perspective, there is a need to take stock of results before fully authorising the funds requested for external programmes from 2007 and onwards. This is also the case since the Court of Auditors has previously pointed out the need to monitor the costs of devolution to delegations against the results.

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should:

- explain the inter-relationship between devolution of aid programmes to the EC delegations and the trends in expenditure observed. This shall include an analysis of operational vs. administrative costs and the split between headquarters and delegations, including aspects of staff, temporary staff, and other types of support expenditure;

- clarify whether it now considers the working relationship between headquarters and delegations as satisfactory or which additional measures will still need to be put in place;

- clarify whether the need for simplification with regard to delegation procedures has now been completed. If not, what new measures have been proposed, i.e. within the framework of the new regulation?

Amendment 3811 : budget line 24 01 06 : European Anti-fraud Office (OLAF)

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

According to Special Report 1/2005 of the Court of Auditors, investigations take too long, it is difficult to assess the results achieved and follow-up is rudimentary; OLAF's scarce resources should be targeted towards areas in which the risk of fraud detrimental to the Union's financial interests is greatest.

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should:

- report on improvements in the office's managerial supervision and on how the serious delays in the processing of files and the lodging of inconclusive reports can be reduced.

Amendment 3812 : budget line 31 01 06 01 : Interpreting and conference expenditure

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

According to Special Report 5/2005 of the Court of Auditors, capacity for interpreting into and out of the languages of new Member States is insufficient and the cost of interpretation could be reduced with better management.

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should provide a note explaining how it intends to reinforce cooperation with the new Member States with a view to training new interpreters in the new languages and an action plan for better management with a view to reducing costs, including the following elements:

- a reduction in the cost of 'standby' interpretation services that are paid for but not used, whilst ensuring that reserve interpreters can be found at short notice;

- a reduction in the cost of auxiliary conference interpreters through better coordination of travel and accommodation costs which are a large part of the cost of such interpreters.

Amendment 3816 : budget line 31 01 07 01 : Support services for the «Translation» Directorate-General

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

According to Special Report 9/2006 of the Court of Auditors, management of translation services should be improved in the face of steadily growing demand, internal capacity for translation of the languages of the new Member States is insufficient, better interinstitutional cooperation in terms of sharing spare capacity is needed, and the efficiency of the translation process should be improved. Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should:

- provide a note describing how it intends to streamline procedures for the management of translation services, scope for further interinstitutional cooperation and possibilities for improving the efficiency of the translation process;

- carry out a review of EPSO's inability to recruit sufficient translators for the languages of the new Member States in time, and prepare an action plan of the steps needed to rectify this problem and ensure that the same problem is not repeated for the candidate countries.

VALUE FOR MONEY: AMENDMENTS BASED ON THE 2005 SYNTHESIS OF COMMISSION MANAGEMENT

(30% in reserve for CAs and PAs for budget lines where weaknesses have been identified by the synthesis report)

Amendment 3831 : budget line 02 03 04 : Standardisation and approximation of legislation

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

DG ENTR is responsible for the management of the Internal Market for goods. This activity comprises the management of legislation (including infringements) in a range of technically complex areas, many of which have an impact on public health and consumer safety. The DG’s activities in this area are complemented by the work of the three recognised European Standardisation Organisations (ESOs) for which the Commission provides financial support.

In 2004, the ex-post control team confirmed some overpayments related to one of the

ESOs[66]. First corrective measures were taken already in 2004 and continued in 2005 aiming to reduce the risk of errors in the cost claims of the ESOs. These measures included discussion with ESOs, inter alia, of draft guidelines on the implementation of the framework partnership agreement.

­Appropriations should be placed in reserve until the Commission provides evidence that these weaknesses have been addressed.

Before Parliament's second reading, the Commission should:

- confirm that the beneficiaries have put in place the necessary systems and procedures to be able to produce the required documentation and justifications to the European Commission, in order to obtain assurance that the Commission and the ESOs share the same understanding of the agreed financial rules;

- provide evidence that the full application of the guidelines on the implementation of the Framework Partnership Agreement 2004-2007, issued in February 2006, is ensured and that transparency of the financial management of the grants for the ESOs has improved

- report on the envisaged revision of existing contracts with regards to the determination of eligible costs and on the control of real costs by means of on-site checks and desk checks when assessing cost claims and on the organisation of audits of the ESOs accounting systems.

Amendment 3832 : budget line 06 05 02 : Nuclear Safety

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

In its Annual Activity Report 2005, referred to in the Synthesis Report of the Commission (COM(2006)277final), DG TREN expresses a reservation concerning nuclear safety due to a lack of sufficient means in terms of legal instruments and staffing in order to evaluate the level of nuclear safety of the nuclear power stations in the enlarged European Union - the Commission risks not being in a position to ensure the application of high safety standards in the field of nuclear energy. The adoption of the relevant legislative instruments ("Nuclear Package") is a priority action needed in order to give the Commission the necessary legal instruments for ensuring a sufficient level of control.

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should confirm that it has been granted sufficient specialised staff in order to be in a position to evaluate the level of nuclear safety of the nuclear power stations in the enlarged European Union.

Amendment 3839 : budget line 08 02 01 : Cooperation - Health

Amendment 3840 : budget line 08 03 01 : Cooperation - Food, agriculture and biotechnology

Amendment 3841 : budget line 08 04 01 : Cooperation - Nanosciences, nanotechnologies, materials and new production technologies

Amendment 3842 : budget line 08 05 01 : Cooperation - Energy

Amendment 3843 : budget line 08 06 01 : Cooperation - Environment (including climate change)

Amendment 3844 : budget line 08 07 01 : Cooperation - Transport (including aeronautics)

Amendment 3845 : budget line 08 08 01 : Cooperation - Socio-economic sciences and the humanities

Amendment 3846 : budget line 08 10 01 : Ideas

Amendment 3847 : budget line 08 11 01 : People

Amendment 3848 : budget line 08 12 01 : Capacities - Research infrastructures

Amendment 3849 : budget line 08 13 01 : Capacities - Research for the benefit of SMEs

Amendment 3850 : budget line 08 14 01 : Capacities - Regions of knowledge

Amendment 3851 : budget line 08 15 01 : Capacities - Research potential

Amendment 3852 : budget line 08 16 01 : Capacities - Science in society

Amendment 3853 : budget line 08 17 01 : Capacities - Activities of international cooperation

Amendment 3854 : budget line 08 19 01 : Euratom - Fusion energy

Amendment 3855 : budget line 08 19 02 : Euratom - Joint undertaking ITER

Amendment 3856 : budget line 08 20 01 : Euratom - Nuclear fission and radiation protection

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

In its Annual Activity Report 2005, referred to in the Synthesis Report of the Commission (COM(2006)277final), DG Research expresses a reservation concerning the verification of the exactitude of the costs as declared by beneficiaries concerning contracts under the 5th Framework Programme for Research. The exactitude of these costs, and their conformity with the provisions of the research contracts, cannot be completely and accurately verified by the Commission as part of its normal checks carried out prior to authorisation of payments.

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should provide information on the steps taken to address this problem under the current 7th Framework Programme for Research.

Amendment 3834 : budget line 18 03 03 : European Refugee Fund

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

According to DG JSL[67], deficiencies in key elements of the United Kingdom's management of expenditure have been noted, including in the control by the Member State of the eligibility of expenditure and in the necessity of carrying out a minimum 20% audit of expenditure declared at final beneficiary level. It does not, therefore, have reasonable assurance as regards the effective operation of key elements of the management and control systems put in place by the UK National Authority to ensure legality and regularity of transactions at final beneficiary level.

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should:

- reported on a reinforced monitoring by the unit responsible for this programme (regular follow-up by desk officer and access provided to the UK responsible authority for key questions on management and implementation to the desk officer);

- produce detailed guidance on the implementation of ERF II for the Member States (seminars planned on key topics, such as the role of the audit authority and eligibility of expenditure) and report back to Parliament.

Amendment 3833 : budget line 22 02 04 01 : Cross-border cooperation (CBC) between IPA countries

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

In its Annual Activity Report 2005, referred to in the Synthesis Report of the Commission (COM(2006)277final), DG Enlargement expresses a reservation related to the sharing of responsibilities between the Commission and the UN in the framework of the implementation of the EU contribution to UNMIK pillar IV in Kosovo. Clear irregularities have occurred in the use of the finances provided by the EU but the UN does not accept responsibility for the financial management of these funds and is not prepared to reimburse to the EU the amount affected by the irregularities.

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should provide information on steps taken to clarify the allocation of responsibility for the financial management of the EU contribution to UNMIK pillar IV in Kosovo.

Amendment 3837 : budget line 16 01 01 01 : Expenditure related to staff in active employment of ‘Communication’ policy area: Headquarters

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

In its Annual Activity Report 2005, referred to in the Synthesis Report of the Commission (COM(2006)277final), DG Communication expresses a reservation on financial management related to the absence of an ex-post financial control system.

Appropriations should therefore be placed in reserve until the Commission provides a report on progress in the introduction of a structured ex-post control system in DG Communication.

Amendment 3835 : budget line 19 01 01 01 : Expenditure related to staff in active employment of «External relations» Directorates-General

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

In its Annual Activity Report 2005, referred to in the Synthesis Report of the Commission (COM(2006)277final), DG External Relation expresses a reserve due to insufficient implementation of internal control standards at headquarters, particularly concerning standards 12 (management information) and 17 (supervision).

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should provide evidence that the internal control standards are in place at headquarters, particularly standards 12 and 17.

Amendment 3836 : budget line 19 01 01 02 : Expenditure related to staff in active employment of «External relations» delegations

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

In its Annual Activity Report 2005, referred to in the Synthesis Report of the Commission (COM(2006)277final), DG External Relation expresses a reserve due to insufficient implementation of internal control standards in the delegations, particularly concerning standard 16 concerning the segregation of duties (financial circuits).

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should provide evidence that the internal control standards are in place in the delegations, particularly standard 16.

VALUE FOR MONEY: AMENDMENTS BASED ON COST BENEFIT STUDIES

(30% in reserve for CAs and PAs for budget lines where weaknesses have been identified)

Amendment 3150 : budget line 07 01 04 01 : LIFE+ (Financial Instrument for the Environment — 2007 to 2013) — Projects on Community territory — Part I (nature protection) — Expenditure on administrative management

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

In line with paragraphs 5 and 7 of the APS resolution (P6_TA-PROV(2006)0221), adopted by the European Parliament on 18 May 2006, relating to value for money and cost-effectiveness, and the evaluation of a number of policies and programmes made in the studies commissioned by the Committee on Budgets, 30% of the resources for this budget line are placed in reserve until the Commission can provide clarification on the weaknesses identified in the European Parliament's internal study on LIFE programme (PE no 371.841), chapter 4.2, paragraph 4 - 5.

Before Parliament's second reading, the Commission should provide a satisfactory explanation of the reasons for the nearly double increase in staff dealing with the Life+ programme as compared to the Life III programme.

Amendment 3090 : budget line 15 02 22 Lifelong learning programme

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

In line with para 5 and 7 of the APS resolution (P6_TA-PROV(2006)0221), adopted by the European Parliament on 18 May 2006, relating to value for money and cost-effectiveness, and the evaluation of a number of policies and programmes made in the studies commissioned by the Committee on Budgets, 30% of the resources for this budget line are placed in reserve until the Commission provide proposals for dealing with the problem of cumbersome and cost-intensive management process identified in chapter 3.1.2 of the CEPS study on education policy "Citizenship and Educations Policies - Value for Money?" of 12/09/2006.

Before Parliament's second reading, the Commission shall inform the Budgetary Authority of its efforts to further simplify procedures, reduce administrative costs and take due account of the legitimate interest of the beneficiaries of the programme while applying the provisions of the Financial Regulation.

Amendment 3091 : budget line 15 06 66 Citizens for Europe

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

In line with para 5 and 7 of the APS resolution (P6_TA-PROV(2006)0221), adopted by the European Parliament on 18 May 2006, relating to value for money and cost-effectiveness, and the evaluation of a number of policies and programmes made in the studies commissioned by the Committee on Budgets, 30% of the resources for this budget line are placed in reserve.

Before Parliament's second reading, the Commission should provide information on measures taken to address the following weaknesses highlighted in the EP resolution on "Citizens for Europe" of 5 April 2006:

- cost effectiveness is not satisfactory as paperwork required is excessive. The Commission applies the rules of the financial regulation No 1605/2002/CE blindly, without taking into account the overriding principle of proportionality, especially when small amounts of funding are at stake or small beneficiaries are involved

- Commission staff implementing the programme change jobs too often, so that beneficiaries feel left alone in front of the paperwork required.

- no database of beneficiaries seems to be established at inter-DG level. In consequence, justifications and certificates are requested various times during the procedure, which involves considerable additional costs for beneficiaries.

and in the CEPs study on citizenship:

- objectives concerning Town twinning and support for Associations are not sufficiently structured in hierarchical terms

Amendment 3181 : budget line 16 03 02 : Local actions

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

The decentralised information has been established to be more adapted to the needs of national audiences. However there are a number of weaknesses in the way citizens are informed and on the contents of the information provided.

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should present evidence of improvements in terms of projects, decentralisation, staff and flexibility in particular in the field of the administration

Amendment 3180 : budget line 16 03 04 : Specific actions on priority themes, of which PRINCE

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

The Prince program was the first to develop campaigns on the euro, enlargement and on the future of the EU to communicate with the public. However by multiplying the campaigns it missed its targets.

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should present an action plan which defines realistic objectives, the number of actions and target groups, and gives more flexibility, in particular in the field of the administration.

Amendment 3183 : budget line 16 04 01 : Public opinion analysis

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

The cost-benefit study in the field of information shows that the Eurobarometer is extremely relevant in giving an overview of public opinion on key policy issues ad public opinion trends in the EU but it is essentially a passive information tool that does not seek to extend or increase public awareness and information.

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should present a new strategy for the Eurobarometer more focused on accurate and policy-relevant questions and on how to raise the awareness of citizens.

Amendment 3182 : budget line 16 04 02 : Online information and communication tools

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

The EUROPA website is one of the most popular and most referenced public websites in the world . However it has as several weaknesses such as a non harmonised presentation, a lack of coherence amongst DGs and a non reliable search engine.

Appropriations should be placed in reserve until the Commission addresses these weaknesses.

Before Parliament's second reading, the Commission should present a new strategy more oriented to non-expert public and quickly implemented.

Amendment 3060 :

budget line 19 01 02 01 : External staff of «External relations» Directorates-General

budget line 19 01 02 02 : External staff of «External relations» delegations

budget line 19 01 02 11 : Other management expenditure of «External relations» Directorates-General

budget line 19 01 02 12 : Other management expenditure of «External relations» delegations

budget line 19 01 03 01 : Expenditure related to equipment and services of «External relations» Directorates-General

budget line 19 01 03 02 : Buildings and related expenditure of «External relations» delegations

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

According to the cost-benefit study on development cooperation, data published by the OECD and the Commission itself indicate that the administrative costs of development aid programmes have more than doubled over the current financial perspective. Having been a low-cost donor with less than 3% going towards administrative costs in 2000, it is claimed that the Commission is now a high-cost donor with administrative costs reaching 6 to 7% of operational expenditure. This is higher than practically any Member State. It is therefore proposed to put 30% of administrative costs of the DGs under heading 4 (external actions) in reserve pending further clarifications as to the amounts asked and the worrying trend observed.

In order to release the reserves, either fully or partially, before Parliament's second reading, the Commission shall:

- justify the administrative share compared to other EU donors

- explain the sharp rise in such costs over the current FP

- set out its reasons for requesting these appropriations in relation to the overall objective, i.e. to ensure high quality external programmes that contribute, inter alia, to the millennium development goals while ensuring that as high a proportion of funds as possible reach the final beneficiaries.

- set out any measures taken to halt this rise in administrative expenditure

Amendment 3061 :

budget line 20 01 02 01 : External staff of «Trade» Directorate-General

budget line 20 01 02 02 : External staff of «Trade» delegations

budget line 20 01 02 11 : Other management expenditure of «Trade» Directorate-General

budget line 20 01 02 12 : Other management expenditure of «Trade» delegations

budget line 20 01 03 01 : Expenditure related to equipment and services of «Trade» Directorate-General

budget line 20 01 03 02 : Buildings and related expenditure of «Trade» delegations

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

According to the cost-benefit study on development cooperation, data published by the OECD and the Commission itself indicate that the administrative costs of development aid programmes have more than doubled over the current financial perspective. Having been a low-cost donor with less than 3% going towards administrative costs in 2000, it is claimed that the Commission is now a high-cost donor with administrative costs reaching 6 to 7% of operational expenditure. This is higher than practically any Member State. It is therefore proposed to put 30% of administrative costs of the DGs under heading 4 (external actions) in reserve pending further clarifications as to the amounts asked and the worrying trend observed.

In order to release the reserves, either fully or partially, before Parliament's second reading, the Commission shall:

- justify the administrative share compared to other EU donors

- explain the sharp rise in such costs over the current FP

- set out its reasons for requesting these appropriations in relation to the overall objective, i.e. to ensure high quality external programmes that contribute, inter alia, to the millennium development goals while ensuring that as high a proportion of funds as possible reach the final beneficiaries.

- set out any measures taken to halt this rise in administrative expenditure

Amendment 3062:

budget line 21 01 02 01 : External staff of «Development» Directorates-General

budget line 21 01 02 02 : External staff of «Development» delegations

budget line 21 01 02 11 : Other management expenditure of «Development» Directorates-General

budget line 21 01 02 12 : Other management expenditure of «Development» delegations

budget line 21 01 03 01 : Expenditure related to equipment and services of «Development» Directorates-General

budget line 21 01 03 02 : Buildings and related expenditure of «Development» delegations

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

According to the cost-benefit study on development cooperation, data published by the OECD and the Commission itself indicate that the administrative costs of development aid programmes have more than doubled over the current financial perspective. Having been a low-cost donor with less than 3% going towards administrative costs in 2000, it is claimed that the Commission is now a high-cost donor with administrative costs reaching 6 to 7% of operational expenditure. This is higher than practically any Member State. It is therefore proposed to put 30% of administrative costs of the DGs under heading 4 (external actions) in reserve pending further clarifications as to the amounts asked and the worrying trend observed.

In order to release the reserves, either fully or partially, before Parliament's second reading, the Commission shall:

- justify the administrative share compared to other EU donors

- explain the sharp rise in such costs over the current FP

- set out its reasons for requesting these appropriations in relation to the overall objective, i.e. to ensure high quality external programmes that contribute, inter alia, to the millennium development goals while ensuring that as high a proportion of funds as possible reach the final beneficiaries.

- set out any measures taken to halt this rise in administrative expenditure

Amendment 3063 :

budget line 22 01 02 01 : External staff of «Enlargement» Directorate-General

budget line 22 01 02 02 : External staff of «Enlargement» delegations

budget line 22 01 02 11 : Other management expenditure of «Enlargement» Directorate-General

budget line 22 01 02 12 : Other management expenditure of «Enlargement» delegations

budget line 22 01 03 01 : Expenditure related to equipment and services of «Enlargement» Directorate-General

budget line 22 01 03 02 : Buildings and related expenditure of «Enlargement» delegations

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

According to the cost-benefit study on development cooperation, data published by the OECD and the Commission itself indicate that the administrative costs of development aid programmes have more than doubled over the current financial perspective. Having been a low-cost donor with less than 3% going towards administrative costs in 2000, it is claimed that the Commission is now a high-cost donor with administrative costs reaching 6 to 7% of operational expenditure. This is higher than practically any Member State. It is therefore proposed to put 30% of administrative costs of the DGs under heading 4 (external actions) in reserve pending further clarifications as to the amounts asked and the worrying trend observed.

In order to release the reserves, either fully or partially, before Parliament's second reading, the Commission shall:

- justify the administrative share compared to other EU donors

- explain the sharp rise in such costs over the current FP

- set out its reasons for requesting these appropriations in relation to the overall objective, i.e. to ensure high quality external programmes that contribute, inter alia, to the millennium development goals while ensuring that as high a proportion of funds as possible reach the final beneficiaries.

- set out any measures taken to halt this rise in administrative expenditure

Amendment 3066:

budget line 23 01 02 01 : External staff

budget line 23 01 02 11 : Other management expenditure

budget line 23 01 04 01 : Humanitarian aid — Expenditure on administrative management

Justification for placing 30% of appropriations in reserve and conditions for release:

According to the cost-benefit study on development cooperation, data published by the OECD and the Commission itself indicate that the administrative costs of development aid programmes have more than doubled over the current financial perspective. Having been a low-cost donor with less than 3% going towards administrative costs in 2000, it is claimed that the Commission is now a high-cost donor with administrative costs reaching 6 to 7% of operational expenditure. This is higher than practically any Member State. It is therefore proposed to put 30% of administrative costs of the DGs under heading 4 (external actions) in reserve pending further clarifications as to the amounts asked and the worrying trend observed.

In order to release the reserves, either fully or partially, before Parliament's second reading, the Commission shall:

- justify the administrative share compared to other EU donors

- explain the sharp rise in such costs over the current FP

- set out its reasons for requesting these appropriations in relation to the overall objective, i.e. to ensure high quality external programmes that contribute, inter alia, to the millennium development goals while ensuring that as high a proportion of funds as possible reach the final beneficiaries.

- set out any measures taken to halt this rise in administrative expenditure

• [1]  KOM(2004) 101 lõplik ja KOM(2004) 498 lõplik.
• [2]  A6-0153/2005.
• [3]  SI(2005)961, ühisdeklaratsiooni projekt “Õigusloomealaste ettepanekute suunised seoses mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2007–2013”, mille eesistujariik Ühendkuningriik saatis alaliste esindajate komitee (COREPER) 25. oktoobri 2005. aasta kohtumisele.
• [4]  Kui kokkulepe sõlmitakse hiljem samal aastal, peaks komisjon esitama pärast kokkuleppe saavutamist õiendi ülemmäära kohandamiseks.
• [5]  DT\589812
• [6]  ELT L 176, 15.7.2003, lk 29–37.
• [7]  Liikumisvabadus ja solidaarsus välispiiride, varjupaiga ja sisserände programmi raames KOM(2005)0123; Turvalisuse programm KOM(2005)0124; Õigusasjade ja põhiõiguste programm KOM(2005)0122.
• [8]  Vastuvõetud tekstid, 8.6.2005, P6_TA-PROV(2005)0224.
• [9]  Vastuvõetud tekstid, 8.6.2005, P6_TA-PROV(2005)0224.
• [10]  DT\605113EN, PE 370.292v01, lõiked 39–40
• [11]  PR\607623EN, PE 371.730v02, lõiked 26–29
• [12]  6671 – FIN 68 lõiked 6–8
• [13]  Vastuvõetud tekstid, 8.6.2005, P6_TA-PROV(2005)0224.
• [14]  See tähendab aastas keskmiselt 250 miljonit eurot. 2007. aasta esialgne eelarveprojekt näeb ette 159 miljonit eurot. 2006. aasta assigneeringute kogusumma oli 102 miljonit.
• [15]    Need kaks määrust on peaaegu ühesugused, kuid neist üks hõlmab “arengumaid” (võeti vastu kaasotsustamismenetluse alusel) ja teine “kolmandaid riike” (võeti vastu nõuandemenetluse alusel).
• [16]   EIDHRi teised read on: 19 04 01: Euroopa ülikoolide keskus (Veneetsia), 19 04 02: Toetus inimõiguste rikkumise ohvritele, 19 04 04: Toetus rahvusvahelise kriminaalkohtu tegevusele,
  19 04 05: Ettevalmistav tegevus konfliktide ärahoidmise võrgu loomiseks.
• [17]            Raportid SEGELSTRÖM (KOM(2005)0122), KUDRYCKA (KOM(2005)0123), LA RUSSA (KOM(2005)0124); eelarvekomisjoni arvamuse koostasid Neena Gill, Kathelijne Buitenweg, Louis Grech, Simon Busuttil, Gerard Deprez, Yannick Vaugrenard, Ville Itälä.
• [18]  KOM(2002) 311 lõplik, 5.6.2002.
• [19]  Euroopa Ülesehitusametil ja ELi Tõlkekeskusel on 2007. aasta esialgses eelarveprojektis üksnes p.m sissekanded ning need on käesolevast võrdlusest välja jäetud
• [20]  Vt resolutsiooni punkti 28.
• [21]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0224.
• [22]  Ülejäänud kolm eriprogrammi kajastavad:
  * EURATOMi
  * Teadusuuringute Ühiskeskust (EÜ)
  * Teadusuuringute Ühiskeskust (EURATOM)
• [23]  Vt pr Xenogiannakopoulou arvamusi.
• [24]  Komisjoni ettepaneku eriprogrammi "Koostöö" kohta KOM (2005)440 I lisa
• [25]  Vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule 2007-2013 on konkurentsivõime ja innovatsiooni programmile 2007.–2013. aastaks ette nähtud kuni 3284 miljonit eurot (maksete assigneeringute üldine tase).
• [26]  Näiteks Euroopa Parlament 2006/179/EÜ, Euratom - Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta üldeelarve lõplik kinnitamine, ELT L 78, 15. märts 2006, lk 935 - 1005 jaotises „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala“.
• [27]  Vt dokumendi SEK(2006)231 VI lisa, dokument II, punkt 4.6, lk 100.
• [28]  „Õigusele, vabadusele ja turvalisusele“ eraldatud summade esmakordne kindlaks otstarbeks eraldamine mitmeaastase finantsraamistiku alamrubriiki tähistab sellele omistatud tähtsust võrrelduna perioodiga 2000–2006 ja tagab suurema läbipaistvuse ning stabiilse rahandusliku põhja selle poliitikatele, kuna komisjonil ei ole lihtne eelarvet teistesse poliitikavaldkondadesse ümber mängida.
• [29]  Mõnevõrra segadusttekitavalt viidatakse komisjoni sellele peadirektoraadile vahel lühendiga DG JLS.
• [30]  „Koostöö“ osas eraldatakse eelarvereale 02 04 01 nimetusega „Julgeoleku- ja kosmoseuuringud“ 2007. aastal 171,7 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena.
• [31]  Euroopa Parlamendi 18. mai 2006. aasta resolutsioon 2007. aasta eelarve kohta: komisjoni poliitilise strateegia aastaaruanne (APS), P6_TA-PROV(2006)0221.
• [32]  APSi resolutsiooni punkt 22 ja 23.
• [33]  SEK(2006)231, dokument II, punkt 3.18, lk. 54.
• [34]  ELT L 78, 15.3.2006, lk 935.
• [35]  Raportid SEGELSTRÖM (KOM(2005)0122), KUDRYCKA (KOM(2005)0123), LA RUSSA (KOM(2005)0124); eelarvekomisjoni arvamuse koostasid Neena Gill, Kathelijne Buitenweg, Louis Grech, Simon Busuttil, Gerard Deprez, Yannick Vaugrenard, Ville Itälä.
• [36]  Kättesaadav: http://www.iom.int/en/news/prwmr2005%5Fpresskit%5Fen.shtml.
• [37]  Komisjon eksib väites, et (SEK(2006)231, dokument I, punkt 3.4, lk 26): „Migratsiooni vallas on alates 2007. aastast peamine rahastamisvahend Euroopa Pagulaste Fond (61,3 miljonit eurot)“
• [38]  CNS2005/0038.
• [39]  KOM(2005)236 raport COELHO.
• [40]  KOM(2004)835 raport LUDFORD.
• [41]  Komisjon on eraldi esitanud: „Aruanne katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete kohta (finantsmääruse artikli 49 punkti 2 alapunkt b)“, KOM(2006)300, lk 40.
• [42]  KOM(2005)0124 – 2005/0034(CNS).
• [43]  Võttes arvesse institutsioonide (v.a. komisjon) lõplikke esialgse eelarvestuse projekte on kulude summa parandatud esialgses eelarveprojektis 126 776 miljonit eurot ning maksete summa 116 370 miljonit eurot.
• [44]  Põhineb eelarvekomisjoni sekretariaadi esitatud märkmetel.
• [45]  Põhineb eelarvekomisjoni sekretariaadi esitatud märkmetel.
• [46]  Eelarverida 02 02 01 02 2006. aastal
• [47]  Eelarverida 02 02 09 2006. aastal
• [48]  Eelarverida 04 04 10 2006. aastal
• [49]  Eelarverida 15 03 01 05 2006. aastal
• [50]  Eelarverida 07 03 06 03 2006. aastal
• [51]  Eelarverida 15 06 01 09 2006. aastal
• [52]  See summa sisaldab katseprojekti 17 01 04 04 (0,5 miljonit eurot), mis jäi 2006. aastal kinnitamata, samuti katseprojekte 18 05 01 03 (3 miljonit eurot), 18 05 04 (2 miljonit eurot) ning 19 02 12 (3 miljonit eurot), mis kõik muudeti 2006. aastal ettevalmistusmeetmeteks.
• [53]  Uue institutsioonidevahelise kokkuleppe ülemmäär.
• [54]  Eelarverida 04 04 08 2006. aastal
• [55]  Eelarverida 09 03 06 2006. aastal
• [56]  Roheline raamat Euroopa rändevõrgustiku tuleviku kohta (KOM(2005)606 lõplik) avaldati 2005. aasta novembris eesmärgiga selgitada välja seisukohti selle ettevalmistusmeetme võimalike järelmeetmete kohta.
• [57]  2006. aasta eelarves kanti reservi 3 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja 1 miljon eurot maksete assigneeringuid.
• [58]  Eelarverida 07 03 03 02 2006. aastal
• [59]  Eelarverida 19 04 05 2006. aastal
• [60]  Eelarverida 19 02 12 2006. aastal
• [61]  Eelarverida 22 02 07 2006. aastal
• [62]  Eelarverida 22 02 09 2006. aastal
• [63]  See summa sisaldab ettevalmistusmeedet 04 04 02 03 (0,5 miljonit eurot), mil viidi lõpule 2005. aastal.
• [64]  Uue institutsioonidevahelise kokkuleppe ülemmäär, sealhulgas 50 miljonit eurot uute ettevalmistusmeetmete jaoks.
• [65]  Hinnang põhineb komisjoni 2004. aastal esitatud andmetel VVOde kohta ja 2007. aasta eelarvemenetluse raames teostatud arenguteemalisel tasuvusuuringul.
• [66]  CEN, CENELEC and ETSI http://ec.europa.eu/atwork/synthesis/doc/entr_aar.pdf
• [67]  http://ec.europa.eu/atwork/synthesis/doc/jls_aar.pdf

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (15.9.2006)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0299/2006 -2006/2018(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: István Szent-Iványi

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  kahetseb, et 2007. aasta esialgse eelarveprojekti ülesehitus, mis põhineb mitmete eelnevalt eraldiseisvate eelarveridade liitmisel, takistab tõhusa parlamentaarse järelevalve teostamist ja asjakohaste prioriteetide kehtestamist; tervitab selles kontekstis kokkulepet ühinemiseelse, uue naabruspoliitilise ja stabiliseerimisvahendi kohta, mis saavutati pärast institutsioonidevahelist kirjavahetust, milles kirjeldatakse muu hulgas mehhanisme eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlevale institutsioonidevahelisele kokkuleppele lisatud välistegevuse demokraatliku järelevalve ja sidususe alaste deklaratsioonide rakendamiseks, kuna selline kokkulepe võimaldab paremat arusaamist ühenduse finantsabi rakendamisest;

2.  juhib tähelepanu, et kuna komisjon on esitanud ettepaneku luua eraldi inimõiguste alane vahend, tuleb eelarve nomenklatuur viia vastavusse uue olukorraga;

3.  on seisukohal, et juba kindlakstehtud väljakutseid arvestades on rubriigis 4 kasutada oleva 110 miljoni euro suuruse varu kasutamine vältimatu;

4.  arvab, et EL peaks keskendama oma piiratud rahalised vahendid piirkondadele ja küsimustele, mille puhul liidu abi võib tuua kaasa olulisi muutusi;

5.  kinnitab taas kord vajadust eraldada piisavad vahendid ELi Thessaloniki arengukava elluviimiseks ja Lääne-Balkani riikide järkjärgulise Euroopasse integreerumise soodustamiseks ning nõuab, et eelarvesse lisatakse parema ülevaate ja võrdluse huvides eraldiste näitlik jaotus riikide kaupa;

6.  loodab, et nõukogu ja komisjon annavad parlamendile täielikku teavet Euroopa Liidu tulevase Kosovo missiooni ettevalmistamise kohta; nõuab tungivalt, et nad kasutaksid ÜVJP/EJKP mehhanisme ja ühenduse vahendeid kooskõlastatud ja sidusal moel, et optimeerida nende mõju;

7.  nõustub ÜVJP kulutuste olulise suurendamisega ainult juhul, kui eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlevast institutsioonidevahelisest kokkuleppest peetakse rangelt kinni;

8.  rõhutab vajadust saavutada järk-järgult võrdses proportsioonis rahaliste vahendite jaotamine Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga (ENP) seotud finantskoostööle nii Vahemeremaadega kui ka Ida-Euroopa riikidega, et tugevdada stabiilsust, turvalisust ja demokraatiat kogu Euroopas ja väljaspool seda;

9.  kordab oma seisukohta, et välja arvatud humanitaarabi, ei tohiks abi anda valitsustele, kui need valitsused on vastutavad olukorra selge halvenemise eest demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning põhiõiguste ja -vabaduste austamise valdkonnas;

10. on seisukohal, et tegevust inimõiguste kaitsmiseks ja edendamiseks maailmas tuleks rahastada demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi abil ilma, et see toimuks vastavate geograafiliste rahastamisvahendite raames nende poliitikavaldkondade jaoks ette nähtud summade arvel;

11. on seisukohal, et nõuetekohane sisemine ja väline teabevahetus on ELi välis- ja laienemispoliitika lahutamatu osa ning nõuab selles valdkonnas piisavate rahaliste vahendite eraldamist.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt – III jagu – komisjon
Viited	2006/2018(BUD)
Vastutav komisjon	BUDG
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	AFET 26.9.2006
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	István Szent-Iványi 25.1.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	20.6.2006		11.7.2006	12.9.2006
Vastuvõtmise kuupäev	12.9.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	37 2 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Panagiotis Beglitis, Bastiaan Belder, Monika Beňová, Elmar Brok, Paul Marie Coûteaux, Simon Coveney, Véronique De Keyser, Giorgos Dimitrakopoulos, Maciej Marian Giertych, Jana Hybášková, Anna Ibrisagic, Toomas Hendrik Ilves, Ioannis Kasoulides, Bogdan Klich, Helmut Kuhne, Joost Lagendijk, Vytautas Landsbergis, Cecilia Malmström, Pasqualina Napoletano, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Raimon Obiols i Germà, Vural Öger, Alojz Peterle, João de Deus Pinheiro, Mirosław Mariusz Piotrowski, Bernd Posselt, Raül Romeva i Rueda, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, György Schöpflin, Gitte Seeberg, István Szent-Iványi, Antonio Tajani, Charles Tannock, Paavo Väyrynen, Inese Vaidere, Geoffrey Van Orden, Josef Zieleniec
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Laima Liucija Andrikienė, Irena Belohorská, Alexandra Dobolyi, Lilli Gruber, Tunne Kelam, Csaba Sándor Tabajdi, Marcello Vernola
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (4.10.2006)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0299/2006 - 2006/2018(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Jürgen Schröder

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  juhib tähelepanu aastatuhande arengueesmärkide kesksele rollile ELi arengupoliitikas, eelkõige kohustusele vähendada vaesuses elavate inimeste arvu 2015. aastaks poole võrra; taunib seega ettepanekut vähendada 2006. aasta tasemest madalamaks assigneeringuid Aasiale, kus elab enamus maailma vaeseid inimesi, ja põhiliste sotsiaalteenustega seotud temaatilisele tegevusele;

2.  tuletab meelde 15.–16. detsembril 2005. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu soovitust, et vähemalt 90% finantsraamistiku 2007–2013 alusel antavast ülemaailmsest välisabist peaks olema Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee kehtestatud praeguse määratluse kohaselt võimalik liigitada ametlikuks arenguabiks;

3.  nõuab kindlalt, et eelarve struktuuri lihtsustamine rubriigis 4 aastatel 2007–2013 ei tohi tuua kaasa läbipaistvuse kadumist või Euroopa Parlamendi kaasarääkimisõiguse vähenemist arengupoliitika vahendite kasutamise osas ning et geograafiliste ja temaatiliste assigneeringute osas peab säilima selgus vähemalt samal tasemel kui 2006. aasta eelarves; kutsub konkreetselt üles täitma eesmärke, säilitama eraldi eelarveridasid ja temaatilisi valdkondi, mis on aastatuhande arengueesmärkide võtmevaldkonnad;

4.  väljendab heameelt, et komisjon on kiitnud heaks arenguabi kulutuste kontrollnäitajad 35% sotsiaalse infrastruktuuri jaoks, mille osas on Euroopa Parlamendiga 2001. aastal saavutatud kokkulepe, ja 20% põhiliste sotsiaalteenuste jaoks, mille osas on saavutatud rahvusvaheline kokkulepe; nõuab jätkuvat institutsioonidevahelist dialoogi vaestele suunatud arenguabi kulutuste tugevama edendamise teemal;

5.  nõuab erilise tähelepanu pööramist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevuse lihtsustamiseks arengumaades, kuna need on majandusliku arengu ja tööhõive osas kesksel kohal ning aitavad kaasa kaubandusabi algatustele; nõuab lisaks vähemalt 10% kaubandusabi kasutamist õiglase kaubanduse toetamiseks;

6.  rõhutab vajadust näha kaheksateistkümnele AKV riigile, keda suhkruturu ühise korralduse reform puudutab, ette piisavad summad, mis välistab vähemalt igasuguse komisjoni esialgses eelarve projektis ette nähtud summade vähendamise; rõhutab ka eelkõige asjaolu, et tuleb võtta arvesse asjaomaste riikide tegelikke vajadusi, mille nimetatud riigid esitasid komisjonile edastatud tegevuskavades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 266/2006, millega kehtestatakse kaasnevad meetmed suhkruprotokolliga ühinenud riikide jaoks, keda mõjutab ELi suhkruturukorralduse reform[1], ettenähtud korras;

7.  nõuab, et toetataks rohkem veemajandust ja eelkõige koostööd arengumaade vahel, mis jagavad piiriüleseid veekogusid, sest see soodustab nii majandusarengut kui ka veekonfliktide ennetamist;

8.  rõhutab ELi arengukoostöö raames kliimamuutuse vähendamisele ja sellega kohanemisele suurima tähelepanu pööramise tähtsust ning rõhutab investeeringute vajadust säästvasse energiasse – sealhulgas nii energiatõhususse kui ka taastuvatest allikatest saadud energiasse – ning kohandamismeetmetesse ilmastikuga seotud katastroofide kõrge riski piirkondades;

9.  rõhutab, et selliste elutähtsate süsteemide nagu tervislike muldade, metsade ja merevarude kaitsmine ja taastamine, samuti mageveevarude mõistlik majandamine moodustavad vaesuse vähendamise lahutamatu osa; nõuab seetõttu kindlalt Euroopa Liidu eelarves nimetatud valdkondadele suurema tähtsuse omistamist.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt – III jagu – komisjon
Menetluse number	2006/2018(BUD)
Vastutav komisjon	BUDG
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	DEVE 26.9.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Jürgen Schröder 25.1.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	28.8.2006
Vastuvõtmise kuupäev	3.10.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	27 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Margrete Auken, Alessandro Battilocchio, Margrietus van den Berg, Danutė Budreikaitė, Marie-Arlette Carlotti, Thierry Cornillet, Nirj Deva, Alexandra Dobolyi, Michael Gahler, Filip Andrzej Kaczmarek, Glenys Kinnock, Maria Martens, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Luisa Morgantini, José Javier Pomés Ruiz, Horst Posdorf, Frithjof Schmidt, Jürgen Schröder, Anna Záborská, Mauro Zani
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Milan Gaľa, Manolis Mavrommatis, Anne Van Lancker, Ralf Walter, Anders Wijkman, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

• [1]  ELT L 50, 21.2.2006, lk 1.

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (13.9.2006)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0299/2006 - 2006/2018(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Peter Šťastný

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

Kaubanduse peadirektoraat

1.   märgib, et 2007. aasta esialgse eelarveprojekti ja eelarveprojekti kohaselt peaks kaubanduse peadirektoraadi tegevuseelarve (eelarveridarida 20 02 01) suurenema 2007. aastal 29,1%, et rahastada järgmisi peamisi tegevusi: täiendavad vahendid, et rahastada kaubanduse kohandamise meetmeid kolmandates riikides, nii nagu on määratletud hinnangutes mõju kohta, mida kaubandus säästvale arengule avaldab, toetus mitmepoolsete organisatsioonide korraldatud ülemaailmsele kaubandusega seotud abile ja Hiinat käsitlevast 2006. aasta teatisest tulenevad uued kulude algatused;

2.   on seisukohal, et nõukogu tehtud kärped halduskuludele, mis muu hulgas on seotud kaubanduse peadirektoraadi personali ja juhtimisega, ei ole õigustatud ja seetõttu tuleks esialgse eelarveprojekti arvnäitajad taastada;

3.   näiteks suurendatakse kaubanduse peadirektoraadi personali 2007. aastal vaid 12 ametnikuni, mis on selle peadirektoraadi ees järgmisel aastal seisvaid väljakutseid arvestades liiga tagasihoidlik näitaja;

4.   palub komisjonil esitada parlamendile teave komisjoni kolmandates riikides asuvates delegatsioonides kaubandusküsimustega tegelikult töötava personali arvu ja loomuse kohta koos hinnanguga nende delegatsioonide suutlikkusele ja ressurssidele, tulemaks toime kaubanduspoliitika kasvavate väljakutsetega eelkõige arengumaades ja tärkava majandusega riikides;

Kaubandusega seotud abi

5.   rõhutab, et praegusel kujul ei võimalda EÜ eelarve piisavat nähtavuse, läbipaistvuse ja paindlikkuse taset kaubandusega seotud abi väljamakseteks;

6.   arvab, et eelarvereale "kaubandusabi” (20 02 03) tuleks eraldada asjakohased vahendid, et rahastada – eelkõige koostöös mitmepoolsete organisatsioonidega – horisontaalseid kaubandusega seotud abialgatusi, mis täiendavad ja annavad tegelikku lisandväärtust EÜ geograafilistele programmidele;

7.   rõhutab, et komisjoni presidendi lubadust suurendada praegust ja kavandatavat EÜ rahastamist arengumaade kaubandusalase suutlikkuse toetamiseks 1 000 000 000 euroni aastas tuleks täita uute rahaliste vahenditega, ilma et varem infrastruktuuriabiks liigitatud abi nimetatakse ümber kaubandusega seotud abiks või et sellesse arvatakse sisse suhkrureformist mõjutatud AKV riikidele antav toetus;

8.   nõuab komisjonilt tungivalt kaubandusega seotud abi kavandamist ja kulutusi puudutava süsteemi kohta iga-aastase üksikasjaliku aruandluse esitamist pädevale parlamendikomisjonile, millega teavitatakse parlamenti kaubandusega seotud abi väljamaksetest üldiselt ja eelkõige „Barroso lubaduse” täitmisest;

Koostöö ühenduseväliste tööstusriikidega

9.   rõhutab, et 2007. aasta esialgse eelarveprojekti ja eelarveprojekti kohaselt kasvavad assigneeringud koostööks ühenduseväliste riikidega (eelarverida 19 05 01) 2007. aastal 35,8% 22 000 000 euroni; märgib, et nagu komisjon õigustab, on see kasv asjakohane, arvestades uue vahendi geograafilise hõlmavuse suurenemist (kuuelt 15 või võimalik et 17 riigini) ning selle tegevuse mitmekesistamist;

10. märgib, et parlamendiga tuleks konsulteerida ja et parlament peaks asjakohase menetluse kohaselt avaldama arvamust uue koostöövahendi kohta ühenduseväliste riikidega;

Makromajanduslik finantsabi

11. märgib, et 2007. aasta eelarveprojektis on esialgse eelarveprojekti makromajandusliku finantsabi assigneeringuid (eelarverida 01 03 02) kulukohustustena vähendatud 19,5% 79 591 000 eurolt 57 201 000 euroni ja maksetena 16,71% 100 814 000 eurolt 77 694 000 euroni;

12. kordab, et makromajanduslik finantsabi peaks alluma rangele kontrollile ja tingimustele, kuna EL ei kontrolli, kuidas abisaajad kasutavad nende üldeelarvesse laekuvaid ELi üldiseid sihtotstarbeta eraldatud rahalisi vahendeid; avaldab kahetsust, et makromajanduslikul finantsabil puudub korrektne õiguslik alus ning et see tugineb jätkuvalt nõukogu ühekordsetele otsustele iga tegevuse kohta; rõhutab seetõttu vajadust makromajanduslikku finantsabi reguleeriva kaasotsustamismenetluse alusel vastuvõetava raammääruse järele, mis edendab läbipaistvust, vastutust, järelevalvet ja aruandlussüsteemide loomist.

13. rõhutab, et parlamendiga tuleks makromajandusliku finantsabi ettepanekute osas piisavalt varakult konsulteerida, et võimaldada EPl oma seisukohti väljendada ja võtta vastu arvamusi kooskõlas tavapärase töökalendri ja menetlusega; seetõttu nõuab, et nõukogu kutsuks parlamenti andma oma arvamust komisjoni makromajandusliku finantsabi ettepanekute kohta „kiirmenetluse korras“ vaid siis, kui see on äärmiselt vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt
Menetluse number	2006/2018(BUD)
Vastutav komisjon	BUDG
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	INTA 26.9.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Peter Šťastný 25.1.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	11.7.2006
Vastuvõtmise kuupäev	12.9.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	19 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jean-Pierre Audy, Daniel Caspary, Giulietto Chiesa, Christofer Fjellner, Béla Glattfelder, Jacky Henin, Filip Andrzej Kaczmarek, Alain Lipietz, Erika Mann, Helmuth Markov, Georgios Papastamkos, Peter Šťastný, Johan Van Hecke, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Zbigniew Zaleski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Margrietus van den Berg, Robert Goebbels, Antolín Sánchez Presedo, Mauro Zani
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

majandus- ja rahanduskomisjoni arvamus (12.9.2006)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0299/2006 - 2006/2018(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Giovanni Pittella

SELETUSKIRI

Käesolev arvamuse projekt põhineb 2007. eelarveaasta esialgsel eelarveprojektil, mille komisjon avaldas 3. mail 2006. aastal.

1.        Üldised märkused

Arvamuse koostaja soovib anda pädeva hinnangu soodsale suundumusele Lissaboni strateegiaga seotud assigneeringute osas, mida on näha esialgse eelarveprojekti peatükkides.

2007.–2013. aasta finantsraamistikus on esialgse eelarveprojekti assigneeringud jagatud 7 jaotisesse, millest kaks põhinevad osaliselt Lissaboni strateegial. Neile eraldatud rahastamise kasv on võrreldav eelarve 4,6%lise tõusuga. Näiteks:

– Jaotise „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel” kulukohustused kasvavad 11,5% ehk 8,7961 miljardi euroni. Neis sisalduvad konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi (kasv 53,6%), üleeuroopalise transpordivõrgu projektide (kasv 18%) ning teadusuuringute seitsmenda raamprogrammiga (kasv 3,4%) seotud kulud.

– Jaotise „Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive nimel” kulukohustused, mis kuuluvad struktuurifondide alla, kasvavad omakorda 14,8% ehk 45, 4866 miljardi euroni.

Mainitud finantsvahendid on jagatud mitme tegevusvaldkonna vahel – majandus ja rahandus, ettevõtlus, keskkond, infoühiskond ning energeetika ja transport –, mis ei kuulu suures osas otseselt majandus- ja rahanduskomisjoni pädevusse, kuid mis hõlmavad siiski Lissaboni strateegia rakendamist.

Kulukohustuste üldiselt positiivset suundumust tuleb loomulikult kajastada Euroopa majandust otseselt mõjutavates rubriikides. Kuigi assigneeringute suhteline kasv liigub õiges suunas, jääb assigneeringute kasv absoluutväärtuses nende rubriikide osas, millest tegelikult rahastatakse kulutusi kokurentsivõime, VKEde ja innovatsiooni toetamiseks, algsummade tõttu siiski tagasihoidlikuks.

2.        Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonna (eelarverida 01 01 01) halduskulud

Raportöör märgib rahuloluga 8,1%list assigneeringute kasvu alalistele töötajatele tehtavateks kulutusteks 2005 aastaga võrreldes. Raportööri arvates on komisjoni osakondadel hädavajalik saada piisavad vahendid neile antud ülesannete täitmiseks selles valdkonnas ning ta peab suurendamise ettepanekut rahuldavaks.

3.        Majandus- ja rahaliidu koordineerimine ja järelvalve (eelarverida 01 02 02)

Raportöör on rahul komisjoni ettepanekuga suurendada seda eelarverida 4,9%, sest on väga vajalik, et poliitilikute ning avalikkuse käsutuses oleksid hea kvaliteediga analüüsid, et tulemuslikult jälgida arenguid Euroopa majanduses.

4.        Programm Prince — Majandus- ja rahaliitu ning eurot käsitlev teabevahetus (eelarverida 01 02 04)

Raportöör tervitab olulist, 40%list kasvu programmi PRINCE osas. Majandus- ja rahaliitu ja eurot puudutavad teabekampaaniad on euroala jaoks väga olulised. Arvamusküsitlused on tõepoolest näidanud toetuse kahanemist euro suhtes, mis on osaliselt kindlasti põhjendatav kodanike ebapiisava informeeritusega majandus- ja rahaliidu eelistest ja eurole ülemineku reaalsetest mõjudest hindadele. Uutes liikmesriikides on vaja uusi kampaaniaid, eriti nendes riikides, kes valmistuvad peatselt euroalaga liituma.

5.        Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (eelarverida 01 04 04)

Kõnealuse eelarverea eesmärk on rahastamisallikatele ligipääsu tagamise kaudu toetada väikseettevõtjaid ning uuendustegevust. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi eesmärk on kaasata üldisesse kavva erinevad tootlikkust, uueendustegevust ja jätkuvat majanduskasvu toetavad programmid. Tuleb toetada kõiki pingutusi, mis lihtsustavad raskustes VKEde ligipääsu mõistlikule rahastamisele. Programmide arvukuse tõttu on taotletavaid eesmärke siiski raske mõista.

Raportöör tervitab kulukohustuste assigneeringute 55,3%list kasvu. Siiski jäävad antud valdkonnale eraldatavad summad absoluutväärtuses tagasihoidlikuks: 142,1 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid ja ainult 117 miljonit eurot maksete assigneeringuid (+30%).

6.        Euroopa Investeerimisfond (eelarverida 01 04 09)

Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamises osalemine on tervitatav, et riskikapitali ergutada.

7.        ELi esindamine rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogus

Vajadus parandada rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu (kellele komisjon on de facto delegeerinud oma vastutuse raamatupidamisstandardite eest) koostatavate raamatupidaamisstandardite väljatöötamise ja vastuvõtmise menetlust nõuab selle organisatsiooni paremat juhtimist soodustava rahastamissüsteemi loomist. Seoses erinevate tõenäoliselt rakendatavate rahastamiskavadega peab komisjonil olema vajadusel võimalik vahendeid otse eraldada. Ka tuleb kohandada komisjoni ressursse kvalifitseeritud tööjõu vajaduse osas, et tulla toime ettevõtjatele ja Euroopa majandusele raamatupidamisstandarditest tulenevate suurte väljakutsetega.

8.        Konkurentsi poliitikavaldkonna halduskulud (eelarverida 03 01 01)

Konkurentsi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud assigneeringute 7,5%line kasv 2006. aastaga võrreldes näib olevat kooskõlas valdkonna ülesannetest tuleneva inimressursi vältimatu kasvuga.

9.        Programm Fiscalis 2007 (eelarverida 14 05 31)

Siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandav programm Fiscalis 2007 on olnud väga tõhus. Seega on vajalik sellele tulemuslikkust tõestanud programmile eraldada kõik vajalikud rahalised vahendid. Suurem kui esialgses eelarveprojektis selleks ette nähtud 2,3%line kasv tundub olevate vajalik.

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   kordab taas Euroopa Parlamendi korduvalt väljendatud soosivat seisukohta Lissaboni strateegia meetmete suhtes, eriti mis hõlmavad toetust VKEdele ja uuendustegevusele, aktiivset tööturupoliitikat, võrdsete võimaluste edendamist ning elukestva õppe poliitikat; tervitab jõupingutusi nendes valdkondades, kuid märgib, et kõnealuste summade märkimisväärne kasv suhtarvudes jääb absoluutväärtuses siiski piiratuks;

2.   kiidab heaks konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kuuluvate eri programmide vastavusseviimise; nõuab siiski, et VKEsid hõlmavad erinevad programmid oleksid nõuetekohaselt kooskõlastatud ning asjaomased VKEd oleksid nendest hästi teavitatud, et mainitud programmid saaksid keskenduda sihtgrupi tõhusale toetamisele; nõuab samuti kattuvate programmide ühendamist;

3.   palub, et komisjonile oleksid ette nähtud vahendid, mida ta saaks vajadusel otse rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogule eraldada, et selle organisatsiooni juhtimist ELi huvides parandada;

4.   väljendab taas oma toetust programmile "Fiscalis 2007", mille eesmärk on maksusüsteemide toimimise tõhustamine ELis ning riigiametnike nii otsese kui kaudse maksustamise alane koolitamine; nõuab liikmesriikide maksukorraldust käsitlevaid õigusakte ja kehtivaid tavasid sisaldava Euroopa ühise andmebaasi ning e-õppe vahendite loomist, et suurendada ettevõtjate teadlikkust ja hõlbustada piiriülest tegevust; nõuab sellest tulenevalt assigneeringute suuremat kasvu programmile "Fiscalis 2007", kui esialgses eelarveprojektis on ette nähtud.

5.   soovitab komisjonil tegevuse ja otsuste tõhususe suurendamiseks kasutada juhtimises valdkonnaülest lähenemist; nõuab komisjoni halduskulude vähendamist.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt – III jagu – komisjon
Menetluse number	2006/2018(BUD)
Vastutav komisjon	BUDGET
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	ECON 26.9.2006
Tõhustatud koostöö
Arvamuse koostaja:   nimetamise kuupäev	Giovanni Pittella 3.4.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	20.6.2006	11.7.2006		11.9.2006
Ettepanekute vastuvõtmise kuupäev	12.9.2005
Lõpphääletuse tulemused	poolt: vastu: erapooletuid:		30 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Ieke van den Burg, Jan Christian Ehler, Elisa Ferreira, José Manuel García-Margallo y Marfil, Donata Maria Assunta Gottardi, Gunnar Hökmark, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Sophia in 't Veld, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Kurt Joachim Lauk, Astrid Lulling, Cristobal Montoro Romero, Joseph Muscat, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Dariusz Rosati, Manuel António dos Santos, Margarita Starkevičiūtė, Sahra Wagenknecht
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Harald Ettl, Satu Hassi, Vladimír Maňka, Thomas Mann, Giovanni Pittella
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ARVAMUS  (15.9.2006)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0299/2006 - 2006/2018(BUD)III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Ona Juknevičienė

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

Üldised märkused

1.  märgib, et 2007. aasta eelarvemenetlus on esimene seitsmeaastane finantsraamistik pärast uut eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe vastuvõtmist (institutsioonidevaheline kokkulepe)[1];

2.  väljendab siiski muret seoses asjaoluga, et vaatamata Euroopa Liidu liikmesriikide arvu suurenemisele, maailmamajanduse kiirele ümberkujunemisele, tööpuuduse murettekitavale ulatusele ning väljakutsetele, mis tehnoloogiline revolutsioon on rahvusvahelise üldsuse jaoks kaasa toonud, on ühenduse eelarve jätkuvalt piiratud;

3.  usub, et on tähtis võimaldada komisjonil korralikult valmistuda uute ja uuenenud programmide ja tegevuste elutsükliteks; märgib siiski, et hoolikalt tuleb hinnata 2007. aastaks kavandatud lisaettevalmistustegevuse või pilootprojektide läbiviimise vajalikkust 2007. aastal ning eelistada tuleks tööhõive-, sotsiaal- ja tehnoloogiavaldkonda;

4.  märgib, et suurem osa meie eelarveridadest on sätestatud siduva mitmeaastase finantsraamistikuga, mis on vastu võetud kaasotsustamise teel, ning et võimalikud on ainult kindlates programmides toimuvad muudatused või muudatused ühest aastast teise; võtab teadmiseks, et nn vabaks otsustamiseks mõeldud eelarveread on need, mis katavad sotsiaalset dialoogi (040302; 040303; 04030301; 04030302 ja 04030303), liikuvust (040305 ja 040304), agentuure (Bilbao, Dublin, Cedefop ja Torino) ning uurimusi sotsiaalse olukorra ja demograafilise muutuse kohta (040307);

5.  usub, et mis puudutab halduskulude ning agentuuride eelarveridasid, peaks igasugustes muudatustes kokku leppima kõigi asjaomaste komisjonidega ning eeldab eelarvekomisjonilt igasuguse horisontaalse tegevuse vältimist nagu näiteks teatavate eelarveridade kärpimine, suurendamine või reservi panemine, mis õõnestavad konkreetsete komisjonide pädevust ja poliitika sidusust;

Eelarveread 0402 – Euroopa Sotsiaalfond (ESF)

6.  usub, et ESFil ja eelkõige kõigil ESFi finantseeritavatel tegevustel kutseõppe toetamiseks ja ELi kodanike kvalifikatsiooni tõstmiseks on potentsiaal olla hea katalüsaator teatavate Lissaboni eesmärkide saavutamisel;

7.  tervitab iga jõupingutust muuta ESFi ja struktuurifondide tegevust läbipaistvamaks, et vältida igasugust kuritarvitamist või kattumist teiste fondide, näiteks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga (EGAF);

8.  nõustub esialgses eelarveprojektis maksete assigneeringuteks ette nähtud summaga seni, kuni see esindab realistlikku vaadet liikmesriikide majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele, arvestades loomulikult ka nende vastuvõtuvõimet;

Eelarveread 0403 Töötamine Euroopas: sotsiaalne dialoog ja liikuvus

9.  tervitab sotsiaalse dialoogiga seotud tegevust katvate eelarveridade suurenemist, mis võimaldab eelkõige uute liikmesriikide sotsiaalpartneritel komisjoni algatustes tihedalt osaleda;

10. tervitab Euroopa tööturuasutuste süsteemi (EURES) eelarverea suurendamist 2005. aasta tasemele; teeb ettepaneku suurendada summasid veelgi, nii et see võimaldaks a) piisavalt jälgida ja hinnata Euroopa töötajate liikuvuse aasta edukust, b) võtta arvesse Rumeenia ja Bulgaaria vajadust ühineda Euroopa tööturuasutuste süsteemi võrgustikuga ning c) võimaldada rahvusvahelise liikuvusega tegelevate töötajate koolitust ja väljaõpet;

Eelarveread 0404 – Tööhõive ja sotsiaalne solidaarsus

11. tervitab asjaolu, et institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt saab ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm (PROGRESS) finantsraamistiku vältel täiendavalt 100 miljonit eurot; märgib, et eelarvemenetlus algatati enne institutsioonidevahelise kokkuleppe vastuvõtmist iga-aastase poliitilise strateegia (APS) raames ning ettepanekuga võtta vastu esialgne eelarveprojekt; juhib tähelepanu, et seetõttu ei kajastu kõnealune suurenemine esialgses eelarveprojektis;

12. märgib, et soolise võrdõiguslikkuse puhul programmi PROGRESS raames on rahaeraldus väiksem kui 2006. aastal ning et see esindab kogusummast 9,17%, mitte 12%, nagu institutsioonide vahel kokku on lepitud;

Agentuurid

13. kiidab heaks ettepaneku võtta vastu esialgne eelarveprojekt nelja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni pädevusse kuuluva agentuuri – Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (OSHA), Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (EUROFOUND), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) ja Euroopa Koolitusfondi (ETF) – osas, et võimaldada neil täita oma volitusi ja kokkulepitud prioriteete, arvestades et tulenevalt ELi laienemisest on neil vaja oma tegevust tõhustada;

14. palub nõukogul ja komisjonil jõuda Euroopa Parlamendiga õigeaegselt kokkuleppele, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut saaks alustada oma tegevust 2007. aasta alguses; usub, et 2007. aastaks eraldatud rahasumma on piisav; juhib tähelepanu asjaolule, et instituudi finantseerimise tulevane kasv sõltub tema vajadustest ja tegevusest;

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

15. märgib, et arutelud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi üle käivad ning et sellega seonduv otsus tehakse kõige varem käesoleva aasta lõpus; juhib siiski tähelepanu sellele, et fondi jaoks ette nähtud eelarvemenetlused on institutsioonidevahelise kokkuleppega juba kindlaks määratud: 500 miljoni euro suurune reserv, mis aktiveeritakse samm-sammult, kui rahastamisprojektid on otsustatud;

16. teeb ettepaneku, et kõnealune reserv sätestatakse muudatusettepanekuga eelarveprojekti kohta, et järgida institutsioonidevahelise kokkuleppe otsust ning mitte viivitada määruse jõustumisel menetlustega.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt – III jagu – komisjon
Menetluse number	2006/2018(BUD)
Vastutav komisjon	BUDG
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	EMPL 26.9.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Ona Juknevičienė 14.12.2005
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	11.7.2006
Vastuvõtmise kuupäev	13.9.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	38 1 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Andersson, Roselyne Bachelot-Narquin, Jean-Luc Bennahmias, Emine Bozkurt, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Luigi Cocilovo, Harald Ettl, Richard Falbr, Carlo Fatuzzo, Ilda Figueiredo, Joel Hasse Ferreira, Roger Helmer, Stephen Hughes, Karin Jöns, Ona Juknevičienė, Jan Jerzy Kułakowski, Sepp Kusstatscher, Jean Lambert, Raymond Langendries, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Mario Mantovani, Jan Tadeusz Masiel, Maria Matsouka, Ria Oomen-Ruijten, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Pier Antonio Panzeri, Jacek Protasiewicz, José Albino Silva Peneda, Kathy Sinnott, Jean Spautz, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Mihael Brejc, Richard Howitt, Jamila Madeira, Leopold Józef Rutowicz, Gabriele Stauner, Patrizia Toia
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

• [1]  ELT C 139, 14.06.2006, lk 1.

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ARVAMUS  (13.9.2006)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0299/2006 - 2006/2018(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Jutta D. Haug

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   märgib, et uue mitmeaastase finantsraamistiku praktilised mõjud selguvad 2007. aasta esialgses eelarveprojektis; märgib, et poliitiliste eesmärkide kooskõlla viimine kasutatavate rahaliste vahenditega esitab suure väljakutse; nõuab, et liikmesriigid finantsraamistiku nappe vahendeid arvestades kasutaksid täielikult ära oma võimalused riigi tasandil ning täidaksid võimalikud lüngad keskkonnakaitse, tarbijate tervise ja toiduohutuse valdkonnas;

2.   peab olukorda eriti murettekitavaks rahvatervise ja toiduohutuse poliitikavaldkonnas, kus kaks veel arengufaasis asutust – EFSA ja ECDC – saavad enamuse kasutatavatest rahalistest vahenditest, jättes seetõttu uue terviseprogrammi selgelt halvemasse olukorda kui 2006. aastal; taunib, et komisjon ei toetanud parlamendi seisukohta terviseprogrammi esimesel lugemisel anda programmile rahaline ja poliitiline prioriteet, kuid mõistab rubriigi 3b väikesest varust tingitud piiranguid;

3.   juhib tähelepanu tasakaalustamatusele, mis pärast kokkulepet ELi uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta on komisjoni ettepaneku kohaselt rubriigi 3b assigneeringute jaotamisel terviseprogrammi ja sama rubriigi teiste meetmete vahel, see on vastuolus prioriteetide valiku, proportsionaalsuse ja õiglase jaotamise põhimõtetega;

4.   juhib tähelepanu terviseprogrammile ettenähtud assigneeringute suurele erinevusele komisjoni algse ettepaneku (969 miljonit eurot) ja muudetud ettepaneku (365,6 miljonit eurot) vahel, mis tähendab vahendite vähendamist 62% võrra, kusjuures jäeti arvestamata Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel vastu võetud seisukoht, mis eelarvevahendite nappuse teadvustamisest hoolimata nõudis terviseprogrammile ettenähtud assigneeringute suurendamist 55% võrra, st 1,5 miljardi euroni;

5.   nõuab assigneeringute jaotamise läbivaatamist ja terviseprogrammi paremat rahastamist, et rahuldada vajadusi, mis tulenevad liidu laienemisest ja väljakutsetest selles valdkonnas;

6.   juhib tähelepanu üldisele probleemile, mis on seotud detsentraliseeritud asutustega, kellel on loomulikult õigus saada piisavalt rahalisi vahendeid oma ülesannete täitmiseks, kuid samal ajal jääb üha vähem raha ühenduse muudeks meetmeteks; nõuab nende asutuste ülesannete, komisjoni võetavate meetmete ja mitmeaastastest programmidest rahastatavate meetmete hoolikat kontrollimist, et vältida kattumist ning tagada, et vajalikud ülesanded viiakse läbi kõige kulusäästlikumal ja ratsionaalsemal viisil; juhib tähelepanu sellele, et maksudega, mis laekuvad loataotlustega seotud halduskuludeks, võiks katta ühe osa asutuste rahastamisest;

7.   juhib tähelepanu sellele, et äsja vastu võetud (pediaatrias kasutatavad ravimid) ning kavandatavad (kõrgtehnoloogilised ravimid) õigusaktid ning muud uued poliitikavaldkonnad nagu pandeemiatega seotud meetmed suurendavad Euroopa Ravimiameti (EMEA) töökoormust ja ülesandeid; rõhutab, et ametile tuleb eraldada piisavad rahalised vahendid, et võimaldada uute ülesannete täitmist;

8.   on seisukohal, et Euroopa Ravimiameti (EMEA) 2007. aasta üldeelarvet tuleks suurendada, et amet suudaks rakendada uut õigusakti pediaatrias kasutatavate ravimite kohta, mis jõustub 2006. aasta lõpus ja mida komisjoni ettepanekus 2007. aastaks ei ole arvestatud;

9.   tervitab suurema tähelepanu osutamist keskkonnaprobleemide integreerimisele teistesse poliitikavaldkondadesse, eriti rubriigis 1a (ökoinnovatsiooni meetmed teadusuuringute ning konkurentsivõime ja innovatsiooni programmis) ja rubriigis 4 (keskkonna ja loodusvarade säästva haldamise temaatiline programm); loodab sellest lähenemisest reaalseid tulemusi; rõhutab, et see lähenemine ei tohiks siiski viia keskkonnapoliitika rahastamise vähenemiseni; nõuab keskkonna peadirektoraadilt tihedat koostööd teiste peadirektoraatidega tagamaks seda, et kõik võimalused poliitiliseks integratsiooniks ja sünergiaks täielikult ära kasutatakse;

10. nõuab keskkonnatingimuste korrapärast kasutamist ühenduse assigneeringuid kaasavates hankemenetlustes, nagu pakkumiskutsed ja lepingute sõlmimine;

11. kutsub komisjoni üles koostama aruannet oma püüdluste kohta, et tõsta teadlikkust kuuendast keskkonnaalasest tegevusprogrammist ja selle temaatilistest strateegiatest, mille sisus on komisjonis kokku lepitud.

LÜHISELGITUS

Aasta 2007 on Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel aprillis kokku lepitud uue seitsmeaastase finantsraamistiku esimene aasta. Loomulikult realiseeruvad kokkuleppe tagajärjed 2007. aasta esialgses eelarveprojektis. Vaatamata kokkuleppe aluseks olevale laialdasele konsensusele, kuigi algul peeti kokkulepet ebapiisavaks, on selge, et kokkuleppe praktilised tagajärjed tekitavad tõsist muret.

Keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse poliitikavaldkonnad on samuti mõjutatud, kuid teisel viisil. Uus finantsraamistik paigutab keskkonnapoliitika rubriigi 2 alla, kus on ka põllumajandus, maaelu areng ja kalandus. Suurim praktiline muudatus on mitmete praeguste vahendite ja algatuste (LIFE, valitsusväliste organisatsioonide rahastamise, Forest Focus'e, poliitika rakendamise ja arenguabi eelarveridade) koondamine ühe uue LIFE+ programmi alla. Lisaks on praegused kodanikukaitse ja merereostuse programmid lülitatud uude kiirreageerimise ja valmisoleku rahastamisvahendisse. Kolmas uuendus on suuremate välismeetmete (nagu praegune kolmandate riikide LIFE) üleviimine välispoliitika peadirektoraadi hallatavate rahastamisvahendite alla.

Rahalisest seisukohast on keskkonnapoliitika vahendid võrreldes 2006. aastaga 2007. aastal natuke suuremad (+7%). Siiski ei toimunud vastupidiselt parlamendi ootustele esimesel lugemisel LIFE+ programmis ulatuslikku rahaeraldiste suurenemist Natura 2000 programmi haldamiseks. Parlamendil tuli leppida põhimõttega lülitada Natura 2000 rahalised vahendid ühtekuuluvus- ja maaelu arengu fondidesse. See jätab Natura 2000 programmi haldamiseks eraldatavate ELi vahendite hulga kohta lõpliku otsuse tegemise ja vastutuse igale liikmesriigile. Väga oluline on keskkonnaalaste eesmärkide süvalaiendamine muudesse poliitikavaldkondadesse. See ei toimu siiski automaatselt ja ilma poliitiliste jõupingutusteta, kuna muud poliitilised prioriteedid konkureerivad keskkonnaga samade rahaliste vahendite pärast. Sama kehtib vähemalt teatud ulatuses ka ökoinnovatsiooni meetmete puhul teadusuuringute ning konkurentsivõime ja innovatsiooni programmis ning rubriigis 4 rahvusvaheliste meetmete puhul.

Tervis ja toiduohutus paigutatakse rubriiki 3b (kodakondsus), mis on uue finantsraamistiku väikseim rubriik. Võrreldes detsembris 2005 finantsperspektiivi osas liikmesriikide vahel kokku lepitud läbirääkimiste positsiooniga, mis oleks jätnud selle rubriigi tegevused tugevalt alarahastatuks, suutis parlament sel kevadel nõukoguga peetud läbirääkimistel olukorda natuke parandada. Tegelikkuses on saavutatud vahendite suurenemine vaevu piisav tervise ja toiduohutuse poliitikavaldkonna rahastamise hoidmiseks praegusel mõõdukal tasemel. Olukord on kõige halvem 2007. aastal. Terviseprogramm kannatab selle all kõige rohkem, hoolimata parlamendi suurest toetusest esimesel lugemisel, kus sellele sooviti eelnevaga võrreldes eraldada oluliselt rohkem vahendeid ning teha seega programmist selge poliitiline prioriteet. Üllatuslikult vähendati võrreldes komisjoni tervishoiu ja tarbijakaitse poliitika ühisprogrammi (2007–2013) algse ettepanekuga praegu terviseprogrammile kavandatavat summat suuremas ulatuses kui tarbijakaitse programmile ette nähtud vahendeid. Algses ettepanekus oli tervishoiu ja tarbijakaitse poliitika programmide vahendite jaotus 80/20 ning praegu, kui programm on jagatud kaheks, on jaotus 70/30. 2007. aastal tähendaks see terviseprogrammi puhul käesoleva aastaga võrreldes selgelt vähendatud eelarvet (40 miljonit eurot 55,4 miljoni euro asemel).

Fakt on see, et kaks asutust – Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) –, mis on veel arengujärgus, saavad 57% tervishoiu, tarbijakaitse ja toiduohutuse poliitikavaldkonna 2007. aasta kõikidest rahalistest vahenditest ning üle 60% rahalistest vahenditest ajavahemikul 2007–2013. Vaatamata nendele näitajatele, võib eraldatud summasid pidada ainult hädavajalikuks miinimumiks. Samuti tuleks meelde tuletada, et osa tegevusi, mida praegu rahastatakse tervishoiu tegevusprogrammist (näiteks järelevalve võrgustikud), haldab ja rahastab tulevikus Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus.

Kuna rubriigi 3b varu on väga väike, ei ole eelolevatel aastatel palju ruumi uutele poliitilistele algatustele, mis mõjutavad rahaliselt tervishoiu, tarbijakaitse ja toiduohutuse poliitikavaldkonda.

2007. aasta eelarves rahastatakse ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fondist jätkuvalt komisjoni suitsetamisvastast kampaaniat ("Help" kampaania) 13,5 miljoni euroga. Summa on natuke väiksem kui 2006. aastal tingituna arvutusmeetodist, mis põhineb tubakatootjatele kehtestatud maksetest teatud protsendi kinnipidamisel.

Rubriigis 1 on Euroopa Ravimiameti (EMEA) rahastamine võrreldes 2006. aastaga natuke suurenenud. Uue Euroopa Kemikaaliameti loomiseks vajalikud rahalised vahendid on pandud reservi kuni ameti loomist käsitleva määruse vastuvõtmiseni.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt - III jagu - komisjon
Menetluse number	2006/2018(BUD)
Vastutav komisjon	BUDG
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	ENVI 26.9.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja:   nimetamise kuupäev	Jutta D. Haug 23.1.2006
Endine arvamuse koostaja	Jutta D. Haug
Arutamine parlamendikomisjonis	6.7.2006
Vastuvõtmise kuupäev	13.9.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	38 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Liam Aylward, Irena Belohorská, John Bowis, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Anne Ferreira, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Peter Liese, Jules Maaten, Linda McAvan, Marios Matsakis, Vittorio Prodi, Dagmar Roth-Behrendt, Guido Sacconi, Karin Scheele, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Kathy Sinnott, Bogusław Sonik, Antonios Trakatellis, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Giovanni Berlinguer, Milan Gaľa, Vasco Graça Moura, Rebecca Harms, Jutta D. Haug, Erna Hennicot-Schoepges, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Miroslav Mikolášik, Frithjof Schmidt
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamus (12.9.2006)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0299/2006 – 2006/2018(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Neena Gill

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  kordab ELi ees seisvaid väljakutseid ja Lissaboni strateegia eesmärke ning väljendab muret, et mitmeaastase finantsraamistiku asjakohaste rubriikide alla kuuluvad assigneeringud neid ei kajasta;

2.  avaldab eelkõige kahetsust teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi eelarve umbes 30% võrra ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi eelarve umbes 25% võrra vähendamise üle mitmeaastases finantsraamistikus; rõhutab siiski, et teadusuuringuid ja uuendustegevust rahastavad ka liikmesriigid ning tuletab meelde Barcelona eesmärki, mille kohaselt peaks kaks kolmandikku rahalistest vahenditest eraldama erasektor;

3.  tervitab Euroopa Investeerimispanga panust teadus- ja arendustegevusse riskijagamisrahastu kaudu ning laenude ja tagatiste andmise kaudu üleeuroopalistele võrkudele ning VKEdele, kuna need võivad tugevdada ELi eelarve võimendavat mõju;

4.  rõhutab institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud 5%-list paindlikkust seoses kaasotsustamismenetluse läbinud mitmeaastaste programmidega, kuna sellist paindlikkust saaks kasutada, et võtta rohkem kulukohustusi programmide varajases staadiumis, et hoogustada neid programme, mida peetakse Euroopa Parlamendi prioriteediks;

5.  tuletab meelde hariduse, teadustegevuse ja uuendustegevuse „teadmiste kolmnurga” suutlikkuse tugevdamise ning nendevaheliste sidemete tõhustamise tähtsust; toetab jõuliselt Euroopa infoühiskonna arendamist, kuna see edendab kaasamist, paremaid avalikke teenuseid ja paremat elukvaliteeti;

6.  usub, et uuenduslike ettevõtete tööhõivepotentsiaal võiks aidata ELil üle saada globaliseerumise põhjustatud teatavatest raskustest; rõhutab regulatiivse korralduse jätkuva lihtsustamise tähtsust, eriti VKEde osas;

7.  tunnustab energiavarustuse jätkusuutlikkuse, konkurentsivõimelisuse ja kindluse ning energia tõhusa kasutamise tähtsust ELis; rõhutab gaasi- ja naftatarnete mitmekesistamise ning ELi energiaga isevarustamise parandamise kõikide võimalike vahendite uurimise tähtsust;

8.  rõhutab, et 2007. eelarveaasta eelarve peaks kajastama Euroopa Parlamendi 15. juuni 2006. aasta seisukohta seitsmenda raamprogrammi kohta¹[1], eriti võttes arvesse kosmose- ja julgeolekuteemade lahutamist, sõltumatu ja iseseisva Euroopa teadusnõukogu toetamist ning otsust kulutada kaks kolmandikku seitsmenda raamprogrammi tuumaenergiavaldkonnaväliste teadusuuringute eelarvest taastuvatele energiaallikatele ja energiatõhususele.

LÜHISELGITUS

2007. aasta esialgne eelarveprojekt on esimene uuest mitmeaastasest finantsraamistikust, mis hakkab juhtima ELi rahalisi vahendeid kuni aastani 2013, koos paljude uute 2007. aastal käivitatavate programmidega.

Alamrubriik 1 a on Lissaboni strateegia põhituum. Nimetatud alamrubriigi all olevaid kulukohustuste assigneeringuid on suurendatud 11,5% võrra 8796,1 miljoni euroni, jättes 121,9 miljoni euro suuruse varu. Maksete assigneeringuid on vähendatud 6,5% võrra 6943,5 miljoni euroni; selle peamine põhjus võib olla uute programmide käivitamine ja tõsiasi, et kasutuselevõtuetappi on tavaliselt koondatud rohkem kulukohustusi kui makseid.

JAOTIS 01: MAJANDUS JA RAHANDUSVALDKOND

Finantstehingud ja rahastamisvahendid (peatükk 04)

Kõnealuse peatüki eelarve on suurenenud 320,64 miljonilt eurolt 367,16 miljonile eurole. „Ettevõtete toetamise programm – väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete finantskeskkonna parandamine” lõpeb, mis tähendab, et 2007. aasta osas kulukohustusi ei ole, on ainult maksed. 2007. aastal käivitatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm ning selle ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi jaoks on loodud uus eelarverida 01 04 04.

JAOTIS 02: ETTEVÕTLUS

Konkurentsivõime, tööstuspoliitika, innovatsioon ja ettevõtlus (peatükk 02)

Kõnealuse peatüki eelarve on suurenenud 73,74 miljonilt eurolt 145,86 miljonile eurole (kasv 97,82%). Nimetatud tegevust toetab konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ettevõtluse ja uuendustegevuse programm, mis kogub kokku 2007. aastal saadaolevad vastavad rahalised vahendid.

Koostöö – Turvalisus ja kosmos (peatükk 04)

Kõnealuse peatüki eelarvet on suurendatud 122,10 miljonilt eurolt 171,72 miljonile eurole (kasv 40,64%); seitsmenda raamprogrammiga nähakse ette vahendite oluline kasv. Loodud on uus eelarverida (Turvalisuse- ja kosmosealane uurimistegevus – 02 04 01), mis katab kõik tegevused nimetatud valdkonnas.

JAOTIS 06: ENERGEETIKA JA TRANSPORT

Sise-, õhu- ja meretransport (peatükk 02)

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni jaoks väga tähtis tegevus on eriprogrammi loomine Galileo jaoks (rakendusetapp, uus eelarverida 06 02 10, 100 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringuid) ning Galileo järelevalveasutuse arendamine (eelarverida 06 02 09, kasv 68,5%).

Üleeuroopalised võrgud (peatükk 03)

Eelarve kasv 17,51% on seotud uue programmi (ajavahemikuks 2007–2013) haldamisega. „Üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektide rahaline toetamine” (06 03 02) viiakse lõpule ning loodud on uus eelarverida (06 03 04). Kulukohustused vanal ja uuel eelarvereal näitavad järjepidevust.

Tavapärased ja taastuvad energiaallikad (peatükk 04)

Kõnealuse peatüki eelarvet on veidi vähendatud 62,26 miljonilt eurolt 60,38 miljonile eurole (kahanemine 3,01%). „Euroopa aruka energiakasutuse programm” viiakse lõpule ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi osana võetakse kasutusele „II Euroopa aruka energiakasutuse programm” (uus eelarverida 06 04 06). Kulukohustused on koondatud uue programmi algusse; kulukohustused vanal ja uuel eelarvereal näitavad siiski järjepidevust.

Tuumaenergia (peatükk 05)

Kõnealuse peatüki eelarvet on suurendatud 165,30 miljonilt eurolt 264,30 miljonile eurole (kasv 59,89%). Nimetatud suur kasv on seotud peamiselt suurenemisega eelarvereal 06 05 05 „Tuumaohutus – Üleminekumeetmed (tuumarajatiste tegevuse lõpetamine)” (143,20 miljonit eurot 2006. aastal ja 244 miljonit eurot 2007. aastal), mis on tingitud laienemisest.

JAOTIS 08: TEADUSUURINGUD

Koostöö

Kõnealune programm katab riikidevahelises koostöös tehtavaid teadustegevusi; 2007. aasta eelarve näeb ette järjepidevuse juba kuuendas raamprogrammis olemasolevate meetmetega.

Ideed

Kõnealune programm pühendatakse teadustegevuse uuele elavdamisele konkurentsi abil pädevuse väärtustamise teel; toetatakse Euroopa teadusnõukogu. Need on hiljuti algatatud tegevused, seega tuleb komisjoni ettepanekut 2007. aasta eelarve kohta lugeda 2006. aasta assigneeringutest eraldi.

Inimesed

Kõnealuse programmi jaoks 2007. aastaks taotletud eelarve ja kuuenda raamprogrammi 2006. aasta „Marie Curie” meetmete vahel suuremaid erinevusi ei ole.

Võimekus

Eelarve pühendatakse teadustöö infrastruktuuride optimaalse kasutamise ja arendamise tagamisele. Nimetatud konkreetse eesmärgi kohaselt on taotletud assigneeringuid juba kuuendasse raamprogrammi kuulunud tegevuste rahastamiseks; lisaks sellele taotletakse rahalisi vahendeid uutele tegevustele, mis on ette nähtud Euroopa piirkondade teadustöö potentsiaali tugevdamiseks.

JAOTIS 09: INFOÜHISKOND JA MEEDIA

2007. aasta osas tulenevad infoühiskonna peadirektoraadi eesmärgid otseselt i2010 strateegiast. Eelarveridade 09 02 (Elektronsidepoliitika ja võrguturvalisus) ja 09 06 (Audiovisuaalpoliitika ja programm „Media”) tegevused on otseselt seotud i2010 esimese sambaga. Kaks teadustegevust (09 04 Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning 09 05 Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid) toetavad i2010 teist sammast ja kuuluvad seitsmenda raamprogrammi alla (uued eelarveread). Eelarverea 09 03 (Teabesisu ja teenused) tegevus seondub i2010 kolmanda sambaga, kus on loodud uus eelarverida konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogrammi jaoks. Finants- ja inimressursside osas ei ole võrreldes 2006. aasta eelarvega märkimisväärset erinevust.

JAOTIS 10: OTSENE TEADUSTEGEVUS

Jaotise 10 eelarvet on suurendatud 329,60 miljonilt eurolt 348,47 miljonile eurole (kasv 5,73%). Enamikku kahes Teadusuuringute Ühiskeskuse jaoks mõeldud eriprogrammis loetletud tegevusi hõlmas juba kuues raamprogramm ja need jätkuvad seitsmendas raamprogrammis.

MENTETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt – III jagu – komisjon
Menetluse number	2006/2018 (BUD)
Vastutav komisjon	BUDG
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	ITRE 26.9.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Neena Gill 21.2.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	20.6.2006		12.7.2006	12.9.2006
Vastuvõtmise kuupäev	12.9.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	37 3 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	John Attard-Montalto, Šarūnas Birutis, Philippe Busquin, Jerzy Buzek, Pilar del Castillo Vera, Giles Chichester, Den Dover, Lena Ek, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Norbert Glante, Umberto Guidoni, András Gyürk, Fiona Hall, David Hammerstein Mintz, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Anne Laperrouze, Eluned Morgan, Reino Paasilinna, Aldo Patriciello, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Dominique Vlasto
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	María del Pilar Ayuso González, Daniel Caspary, Neena Gill, Cristina Gutiérrez-Cortines, Edit Herczog, Lambert van Nistelrooij, Vittorio Prodi
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0265.

transpordi- ja turismikomisjoni ARVAMUS  (13.9.2006)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0299/2006 - 2006/2018(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Anne E. Jensen

LÜHISELGITUS

Sissejuhatus

Kõnealune eelarveaasta on uue finantsraamistiku perioodi (2007–2013) esimene aasta. Esialgse eelarveprojekti vorm, eriti üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) osas, on kujundatud institutsioonidevahelise finantsperspektiivi kokkuleppe alusel. 2007. aasta eelarvemenetluse käigus tuleb käsitleda mitut olulist küsimust, sealhulgas TEN-T ja transpordiga seotud asutuste piisav rahastamine.

Nõukogu kinnitas eelarvekava juulis 2006 ning sellest dokumendist lähtudes teeb arvamuse koostaja oma muudatusettepanekud. Kui ei esitata veenvat vastuväidet, teeb koostaja sellised muudatusettepanekud, millega taastatakse esialgses eelarveprojektis kavandatud summad. Ühtlasi kaalub ta muude muudatusettepanekute tegemist, mis põhinevad alltoodud esialgse eelarveprojekti analüüsil ja teiste osaliste, sealhulgas transpordiasutustega peetud aruteludel.

Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) (06 02 01)

Esialgne eelarveprojekt näeb ette 1. jaotise (tööjõukulud ja muud seonduvad kulud) ning 2. jaotise (infrastruktuuri- ja halduskulud) makse- ja kulukohustuste assigneeringute suurendamise 15,6% võrra, et need ulatuksid ühtekokku 14 200 000 euroni iga assigneeringuliigi kohta. 3. jaotise (sertifitseerimis- ja muu tegevus) assigneeringuid suurendatakse 6,3%. Kõigi jaotiste kohta kokku on kulukohustuste assigneeringuid 24 530 000 eurot, 2 470 000 eurot vähem kui amet taotles. See kogusumma moodustab 35,5% ameti 2007. aasta tuludest. 2005. ja 2006. aastal on olnud probleeme ameti teenustasude süsteemi rakendamisel. Lahendus neile probleemidele, mis muudavad tulude voo ebaühtlaseks, võiks sarnaneda Euroopa Ravimiameti jaoks leitud lahendusega.

2007. aastal plaanib EASA laiendada oma tegevust lennutegevuse, lennumeeskondade lubade ja välisriigi õhusõiduki ohutushindamise vallas. Meedias on kaheldud, kas EASA-l on nende ülesannete täitmiseks piisavalt ressursse.

Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) (06 02 02)

EMSA halduskulude rahastamist suurendatakse esialgses eelarveprojektis 13,5% võrra, kuid tegevuskulusid vaid 1,5% võrra. Assigneeringud saastevastaste meetmete rahastamiseks isegi vähenevad 16% võrra. Makse- ja kulukohustuste assigneeringud moodustavad ühtekokku 43 100 000 eurot. EMSAt rahastab täielikult EL. Komisjon pakub tegelikult välja veidi suurema summa kui amet taotles.

Ameti 2007. aasta põhieesmärk on luua alaline ööpäevaringne tegevuskeskus. See nõuab 15 uue töötaja palkamist. Naftakogumisaluste tegevuspiirkonda laiendatakse kolmeaastase lepingu alusel Põhjamerre, Iiri merre ja Musta merre. See muudab võrgu täielikuks.

Euroopa Raudteeohutuse ja Koostalitluse Amet (06 02 08)

Haldusassigneeringud 1. ja 2. jaotises suurenevad 12,2% võrra 12 400 000 euroni ning tegevusassigneeringud 3. jaotises, nii maksete kui kulukohustuste osas, 24,9% võrra 4 245 000 euroni. Praegu pole kolmandatelt riikidelt veel kulude katteks osamakseid saadud.

Ameti 2007. aasta eesmärk on suurendada oma pädevust, et toetada komisjoni raudtee koostalitlusvõimet käsitlevate ühenduse õigusaktide rakendamisel ning Euroopa raudteeliikluse juhtimise süsteemi rakendamisel.

Kõigi kolme ameti puhul on 1. ja 2. jaotise assigneeringute suurenemine seotud alustamiskulude, peakorteri ümberkolimise, ametikohtade loetelu suurendamise ning oma vastavates tegevusvaldkondades kavandatud uute kohustuste võtmisega.

Üleeuroopaliste võrkude täitevasutus (06 01 04 31)

Sellel asutusel puudub praegu veel õiguslik alus. Komisjon teeb ettepaneku eraldada liigendamata assigneeringutena 2007. aastal 8 617 000 eurot ehk 28,3% rohkem kui eelmisel eelarveaastal. Tegemist oleks juhtiva ja tehnilise asutusega, mis ühtlasi kontrolliks projektide vastavust abiandmise eeskirjadele.

Transpordiohutus (06 02 03)

Siin on tehtud ettepanek järsult vähendada kulukohustuste assigneeringuid – 44,7% võrra (18 080 000 eurolt 10 000 euroni) ning maksete assigneeringuid 15,1% võrra (17 080 000 eurolt 14 500 000 euroni). Selle rea ajalugu näitab assigneeringute vähest ärakasutamist. Komisjon väidab, et mitmesugused ametid on paljud tema ülesanded praeguseks üle võtnud ning kavandatud on vaid üksikuid projekte, millele ta vahendeid võiks kulutada. Sellele vaatamata on kavandatud kulukohustuste summa väiksem kui 2005. aastal ärakasutatud summa.

Marco Polo II (06 02 06)

See on uus 2007.–2013. aasta finantsraamistikus käivitatav programm. Programmi esimesel aastal pakutakse kulukohustuste assigneeringuteks 55 775 000 eurot ja maksete assigneeringuteks 5 000 000 eurot. Eesmärk on soodustada liikluse üleviimist maanteelt teistele transpordiliikidele ja välja arendada meremagistraalid. Kui Marco Polo II programmi maksete assigneeringud 2007. aastal Marco Polo I programmi assigneeringutele liidetakse, kasvavad 2007. aasta kulud 29% võrra. Sellega seotud rida on:

Siseturg ja transpordivõrkude optimeerimine (06 02 01)

See rida on mõeldud andmete ja statistika kogumiseks arukate transpordisüsteemide arendamise ja koostalitlusvõime edendamise eesmärgil. Kulukohustuste assigneeringud on vähenenud 27,8% võrra, 9 000 000 eurolt 65 000 000 euroni.

Galileo järelevalveamet (06 02 09 01)

Esialgne eelarveprojekt näeb ette väga järsu 159% suuruse kasvu maksete ja kulukohustuste assigneeringutes halduskulude katteks 1. ja 2. jaotises. Mõlemad suurenevad 2 500 000 eurolt 2006. aastal 5 800 000 euroni 2007. aastal. 3. jaotise assigneeringute 5% suurune kasv 2 500 000 eurolt 2 625 000 euroni on oluliselt tagasihoidlikum. Üldine kasv on aga väiksem kui amet taotles. Ametit rahastab täielikult ühendus.

Kulude kasv tuleneb ametikohtade arvu suurenemisest ja nende üleviimisest Galileo ettevõttest järelevalveasutusse. Ametikohtade (sh lepinguliste töötajate) arv näib kasvavat 39lt 53ni. Tegevuskulud lähevad peamiselt teaduslike ja tehniliste uuringute rahastamiseks.

Galileo programm (06 02 10)

2007. aasta on esimene sellel real kulude näitamise aasta. Nii maksete kui kulukohustuste assigneeringutena on ette nähtud 100 000 000 eurot. Jaotise nimetus on veidi eksitav, sest see hõlmab kaht programmi – Galileod ja EGNOSt. Vastavad vahendid tehakse järelevalveasutusele kättesaadavaks, et toetada programmi kasutuselevõtu esimesi etappe. Programmi rahastatakse riiklikest ja eraallikatest.

Üleeuroopalised transpordivõrgud (06 03 01 ja 06 03 03)

Esimene rida, 06 03 01, seostub projektidega, mida rahastatakse olemasolevate määruste alusel ning 1999.–2006. aasta finantsperspektiivi perioodi raames. Need hõlmavad 30 prioriteetprojekti, mida nimetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsuses nr 884/2004/EÜ, millega muudetakse otsust nr 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta[1]. Muid täiendavaid kulukohustuste assigneeringuid 2007. aastaks ei kavandata ning maksete assigneeringuid vähendatakse 48,1%. 2007. aastal keskendub finantstegevus peamiselt uuele reale 06 03 03. Viimased suuremad kuluartiklid on seotud Galileo programmi ja uuringutega Mt Cenis’tunneli (Prantsusmaa), Madrid–Barcelona–Perpignan–Monpellier’ kiirrongi ning Brenneri tunneli tarvis.

Uuel real on 2007. aasta kulukohustuste eraldiseks ette nähtud 817 383 000 eurot. Maksete assigneeringuid kavandatud ei ole. Nende kahe rea kokkuvõttes kasvavad kulukohustuste assigneeringud 22% ning maksete assigneeringud vähenevad 42%. See on osaliselt tingitud sellest, et Galileol on nüüd oma kulurida. Esialgne eelarveprojekt ei kirjelda täpsemalt 2007. aasta prioriteete ega rahastamist. Samas nähtub sellest, et maksimaalne sekkumine on väiksem kui komisjoni esialgu kavandas; et kulud keskenduvad projektide piiriülestele osadele, Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemile, Euroopa lennuliikluse juhtimissüsteemile (SESAR), jõetranspordi teabeteenistustele ja üleeuroopaliste transpordivõrkude laenutagatisvahendile.

Üleeuroopaliste transpordivõrkude rahastamise kohta ELi eelarvest on kaks olulisemat omavahel seotud küsimust. Esiteks, arvestades, et eelarvevahendeid on eelarveperioodiks 2007–2013 vähendatud umbes kolmandikuni esialgu nõutud summast, siis kuidas neid vahendeid kasutatakse, millised jaod ja projektid on prioriteetsed ning kuidas see kindlaks määratakse. Teiseks, kui valdav osa vahenditest peab tulema riigieelarvest, siis millised on liikmesriikide tegelikud prioriteedid üleeuroopaliste transpordivõrkude valdkonnas. Need kaks küsimust nõuavad kindlat vastust, enne kui eelarve võidakse vastu võtta ja EL vahendeid eraldada. Arvamuse koostaja kaalub, kas oleks parem moodustada sellele reale reserv, kuni eeltoodud küsimused selgeks saavad.

Transpordiohutus (06 07 02)

Kulukohustusi vähendatakse 4 500 000 eurolt 4 000 000 euroni, maksete assigneeringuteks jääb endiselt 3 500 000 eurot. 2005. aastal maksti sellelt realt 24 lennundusameti ja lennujaama ning 10 mereameti kontrollimise eest. Arvestades Euroopa Parlamendis praegu ülevaatamisel oleva uue lennuohutuse määruse projektiga, on raske mõista, kuidas saab maksete assigneeringuid vähendada.

Üleeuroopalise autotranspordivõrgu turvalisuse katseprojekt (06 07 02)

See eelarverida moodustati Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuga. Kulukohustusi pole 2007. aastaks kavandatud ning maksete assigneeringuid vähendatakse 3 600 000 euroni, seega on kulukohustused vähenenud 100% (5 500 000 eurolt) ja maksete assigneeringud 34,5%. Komisjoni eelarvedokumentides selle põhjusi ei selgitata.

Enne katseprojekti hetkeseisu aruande esitamist kaalub koostaja, kas kulukohustuste assigneeringud on 2007. aastal vajalikud.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu 2007. aasta üldeelarve projekt - III jagu – komisjon
Menetluse number	2006/2018(INI)
Vastutav komisjon	BUDG
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	TRAN 26.9.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Anne E. Jensen 24.2.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	20.6.2006		11.7.2006	12.9.2006
Vastuvõtmise kuupäev	12.9.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	27 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gabriele Albertini, Margrete Auken, Paolo Costa, Michael Cramer, Arūnas Degutis, Robert Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Luis de Grandes Pascual, Mathieu Grosch, Stanisław Jałowiecki, Georg Jarzembowski, Dieter-Lebrecht Koch, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Robert Navarro, Willi Piecyk, Luís Queiró, Reinhard Rack, Dirk Sterckx, Marta Vincenzi, Corien Wortmann-Kool
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Den Dover, Anne E. Jensen, Zita Pleštinská, Willem Schuth
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Othmar Karas, Brian Simpson
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

• [1]  ELT L 167, 30.4.2004, lk 1.

regionaalarengukomisjoni ARVAMUS  (13.9.2006)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-00299/2006 - 2006/2018(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Marian Harkin

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. palub komisjonil võimalikult kiiresti esitada vajalikud tekstid ja algatada menetlused, mis võimaldaksid eraldada 2007. eelarveaastal vahendeid eelarvereale 13 03 12 (Rahvusvaheline Iirimaa Fond (IFI)); lisaks palub komisjonil selgitada programmi PEACE õiguslikku alust ja Euroopa Liidu osamakseid IFI-sse;

2. on seisukohal, et esialgses eelarveprojektis regionaalpoliitika jaoks ette nähtud summad on absoluutne miinimum, ning nõuab seetõttu kõikide esialgse eelarveprojekti ridade säilitamist või vajaduse korral taastamist;

3. soovib, et 2007. aasta eelarveprojektis pöörataks erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning mikroettevõtjatele, arvestades nende olulist rolli Euroopa piirkondade arengus.

LÜHISELGITUS

Aasta 2007 on uue programmitöö perioodi esimene aasta koos kõige sellest tulenevaga, mis puudutab riiklike programmide väljatöötamist ja heakskiitmist ning finantsplaneerimist järgnevateks aastateks. Tuleb rõhutada, et Euroopa Liit ning eriti Euroopa Parlament on ikka ja jälle toonitanud vajadust viia kiiresti rahuldavalt lõpule läbirääkimised institutsioonidevahelise kokkuleppe ja finantsperspektiivi üle, et liikmesriikide programmitöö oleks võimalik mõistliku aja jooksul ette valmistada ja heaks kiita, vältides nõnda viivitusi ja kahjusid, mida kõik pooled kandsid 1999. aastal[1].

Arvestades pikaleveninud läbirääkimisi institutsioonidevahelise kokkuleppe üle, mis nüüdseks on õnneks lõpule jõudnud, ei ole niisuguste viivituste vältimine sellegipoolest sugugi kindel. Sellisel juhul tuleks antud etapil rõhutada, et Euroopa Parlament on teinud nii nõukogu kui ka komisjoniga eeskujulikku koostööd, vaatamata esialgsele pettumusele, mida põhjustasid detsembris kogunenud Euroopa Ülemkogu järeldused.

Aasta 2007 kujuneb kõigile raskeks, kuna Euroopa Liit püüab taaskäivitada oma majandust, jätkates samas laienemist, ning eeldatavasti ühineb liiduga veel kaks riiki piirkonnast, mille majanduslik ja sotsiaalne arengutase on tänasest Euroopa Liidust tunduvalt madalam.

Euroopa Parlament jagab Euroopa Ülemkogu seisukohta[2], mille kohaselt peaksid 2007. aasta assigneeringud "kajastama tegelikke ja hästi määratletud vajadusi". Arvamuse koostaja arvates on Euroopa Komisjon ainus institutsioon, kellel on juurdepääs kõikidele kriteeriumidele, mis on vajalikud "tegelike ja hästi määratletud vajaduste" kindlaksmääramiseks. Euroopa Parlamendil või nõukogul ega üksikutel liikmesriikidel ei ole nende vajaduste hindamiseks tarvilikku teavet ja vahendeid ning ülevaadet.

Et viia ellu nõukogu soov, mida jagavad kõik kolm institutsiooni ning mille kohaselt tuleks ELi 2007. aasta eelarves näha ette piisavad vahendid ELi poliitika tulemuslikuks ja tõhusaks rakendamiseks[3], teen ettepaneku säilitada komisjoni esialgses ettepanekus esitatud summad.

Ø Struktuurifondid

2006. ja 2007. aasta kulukohustuste võrdluse puhul tuleb silmas pidada finantsraamistikus toimunud muutusi. Uuel programmitöö perioodil hõlmavad struktuurifondid ainult ERFi[4] ja ESFi[5], samas kui eelmisel perioodil hõlmasid need ka Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) arendusrahastut ja Kalanduse Arendusrahastut (FIFG), mis nüüd moodustavad osa uuest rubriigist 2. Komisjon märgib esialgses eelarveprojektis[6] siiski, et 2007. aasta kulukohustuste kogusummas kajastub kasv 14,8% võrreldes 2006. aastaga[7]. See on seletatav uutele liikmesriikide jaoks ette nähtud kulukohustuste kasvuga ning Bulgaariale ja Rumeeniale ette nähtud eraldistega. Nii langeb uute liikmesriikide ja kandidaatriikide arvele 70% ühtekuuluvusfondist, samas kui EL-15 osas on ühtekuuluvusfondi eraldised märkimisväärselt vähenenud[8].

Jätkuv laienemine on seega mõjutanud mitmeid piirkondi ja liikmesriike, kes statistilise mõju tõttu ei saa enam abi sellisel tasemel, nagu nad said eelmise programmitöö perioodil. Need nn järk-järgult väljajäetavad piirkonnad saavad 2007. aastal 80% varasemast toetusest[9].

Ø Ühtekuuluvusfond

Struktuurifondide tegevust käsitlevate eeskirjade reformi arvestades toimuvad Ühtekuuluvusfondis suured muutused, mille eesmärk on lihtsustada programmitööd, selgitades komisjoni ja liikmesriikide ülesandeid finantsjuhtimises ja kontrollimisel. Üldeeskirjas nr 1086/2006 nähakse ette, et Ühtekuuluvusfond aitab kaasa vähem arenenud liikmesriikide ja piirkondade lähenemisele rahalise osalemise kaudu lähenemiseesmärgi rakenduskavades. Seejärel integreeritakse Ühtekuuluvusfondi sekkumised struktuurifondide mitmeaastasse programmitöösse, sealhulgas suurematesse projektidesse[10].

Sekkumisvaldkondade laiendamine oli vajalik seoses laienemisega, sest kõik kümme uut liikmesriiki on Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks abikõlblikud ning kõik nad vajavad abi suurel määral. Esmatähtsad on energiatõhususe ja taastuvate energiaallikatega seotud säästev areng ning muu keskkonnasõbralik tegevus. Transpordi osas on praeguseks tunduvalt paranenud ühenduse transpordipoliitika rakendamise võimalused, mis ulatuvad kaugemale üleeuroopaliste võrkude (TENs) senistest piiridest. Sel viisil saab fondi kaudu rahastada nii ühendvedude ergutamise meetmeid, siseveeteede arendamist kui ka raudtee-, maantee- ja õhutranspordi parema liikluskorralduse projekte. Kõik sekkumisvaldkondade laiendamised on kooskõlas Lissabonis ja Göteborgis määratletud prioriteetidega, mis mõistagi jäävad praeguse programmitöö perioodi prioriteetseteks eesmärkideks ning nende eelarveline mõju kajastub 2007. aasta eelarve märkimisväärses kasvus[11].

Ø Põhja-Iirimaa rahuprogramm ja Rahvusvaheline Iirimaa Fond

Euroopa Ülemkogu järelduste punktis 49 kinnitatakse, et Euroopa Ülemkogu võtab teadmiseks Põhja-Iirimaa rahuprotsessi praegused raskused ning toetab kahe valitsuse jõupingutusi lagunenud institutsioonide taastamisel. Nende jõupingutuste toetamiseks palub Euroopa Ülemkogu komisjonil uurida võimalust viia programmi PEACE II ja Rahvusvahelise Iirimaa Fondi (IFI) sekkumised kooskõlla struktuurifondide muude programmidega, mis lõpevad 2006. aastal, uurides sealhulgas ka selle võimaluse finantsmõju.

Vaatamata erinevatele korraldusasutustele ja menetluskorrale on IFIst ja Euroopa Liidu programmist PEACE rahastatava tegevuse vahel olemas märkimisväärne sünergia. Mõlema organisatsiooni jaoks on eriti oluline vältida jõupingutuste dubleerimist või topeltrahastamist. Kuna raha eraldamiseks IRI-le 2007. aasta eelarves puudus õiguslik alus, ei saanud komisjon esialgses eelarveprojektis eelarvelisi vahendeid ette näha ning seetõttu kasutati märget pro memoria (p.m.). Komisjon valmistab siiski ette vajalikke tekste ja eeskirju, et olukorda lähitulevikus parandada. Kavandatavad maksed 2007. aastaks ulatuvad 15 miljoni euroni. Selline summa eraldatakse igal aastal kogu perioodi jooksul.

Eelarverida 13 03 02 (Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal) ei sisalda 2007. aasta eelarves kulukohustusi, vaid selles on märge pro memoria (p.m.). Kavandatavad maksed sellelt eelarverealt on 50 000 000 eurot.

Kooskõlas 2005. aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu otsusega eraldada seitsmeaastase perioodi jooksul programmile PEACE 200 miljonit eurot on sellest 2007. aasta eelarvele langev osa kirjendatud eelarvereale 13 03 17 (Programm PEACE) kulukohustuste assigneeringute summana 30 244 428 eurot. Kavandatavad maksed 2007. aastal sellelt eelarverealt on 4 496 913 eurot.

Kokkuvõte: IFI osamakse ja programmi PEACE rahastamiseks on 2007. aastaks ette nähtud kokku 50 000 000 eurot[12] + 4 496 913[13] + 15 000 000 eurot maksete assigneeringutena (kokku 69 496 913 eurot). Kulukohustused programmile PEACE moodustavad 30 244 428 eurot. ELi osamaksena IFI-sse nähakse 2007. aastal ette 15 000 000 eurot.

Ø Täitmata kulukohustused: Komisjoni teatel koosneb allrubriigi 1b maksete kogueelarve neljast koostisosast: uuele finantsraamistikule vastavate kulukohustuste ettemaksed, tagasimaksed struktuurifondide programmide perioodi 2000–2006 täitmata kulukohustuste likvideerimiseks, jääksumma 2000. aastale eelnevate programmide täitmata kulukohustuste likvideerimiseks ning maksed Ühtekuuluvusfondi. EAGGFi arendusrahastu ja FIFG programmide perioodi 2000–2006 ja varasemate aastate täitmata kulukohustused kuuluvad kõikidel juhtudel rubriigi 2 alla[14].

Kokkuvõttes soovitab arvamuse koostaja regionaalarengukomisjonil toetada tema ettepanekut säilitada assigneeringud Euroopa Komisjoni esialgses eelarveprojektis esitatud tasemel ning eelarvekomisjonil selleks vajalikud esitatud muudatusettepanekud vastu võtta.

2006 Budget 2007 PDB Difference

13 03 12 Community contribution to the 15 000 000 15 000 000 p.m. 15 000 000 - 15 000 000

International Fund for Ireland

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt – III jagu   – komisjon
Menetluse number	2006/2018(BUD)
Vastutav komisjon	BUDG
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	REGI 26.9.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev	-
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Marian Harkin 2.5.2006
Endine arvamuse koostaja	-
Arutamine parlamendikomisjonis	11.7.2006
Vastuvõtmise kuupäev	11.9.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	38 1 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Jana Bobošíková, Bernadette Bourzai, Bairbre de Brún, Gerardo Galeote Quecedo, Iratxe García Pérez, Ambroise Guellec, Pedro Guerreiro, Zita Gurmai, Gábor Harangozó, Marian Harkin, Konstantinos Hatzidakis, Mieczysław Edmund Janowski, Tunne Kelam, Constanze Angela Krehl, Jamila Madeira, Miroslav Mikolášik, Francesco Musotto, Lambert van Nistelrooij, Jan Olbrycht, Markus Pieper, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Bernard Poignant, Elisabeth Schroedter, Grażyna Staniszewska, Margie Sudre, Oldřich Vlasák
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jan Březina, Ole Christensen, Brigitte Douay, Den Dover, Richard Falbr, Emanuel Jardim Fernandes, Louis Grech, Richard Seeber, László Surján, Paavo Väyrynen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Joost Lagendijk, Bart Staes, Hannu Takkula, Thomas Wise
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

• [1]  Programmtöö perioodi 1999–2006 esimene aasta.
• [2]  2007. aasta eelarve suuniseid käsitlevate ülemkogu järelduste projekt 6671/06, 1. märts 2006.
• [3]  2007. aasta eelarve suuniseid käsitlevate ülemkogu järelduste projekt 6671/06, 1. märts 2006.
• [4]  Euroopa Regionaalarengu Fond.
• [5]  Euroopa Sotsiaalfond.
• [6]  Köide 0.
• [7]  Esialgne eelarvestus, Euroopa Komisjon, dok. nr 1, mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid.
• [8]  24%.
• [9]  Summa väheneb järk-järgult seitsme aasta jooksul nullini.
• [10]  Allikas: KOM(2004)094.
• [11]  Sealhulgas eraldised Bulgaariale ja Rumeeniale.
• [12]  2006. aasta eelarve.
• [13]  2007. aasta eelarve.
• [14]  Komisjoni 2007. aasta eelarvestus (2007. aasta esialgse eelarveprojekti ettevalmistamine), dokument I.

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ARVAMUS  (12.9.2006)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0299/2006 - 2006/2018(BUD))III jagu — komisjon

Arvamuse koostaja: Marc Tarabella

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   rõhutab, et 2007. aasta on pöördelise tähtsusega, kuna nimetatud aastal kohaldatakse reformitud ühist põllumajanduspoliitikat esimest korda täiel määral (eelkõige kehtib see piimandussektori kohta) ning hakatakse ellu viima suhkrureformi; lisab, et 2007 on ka esimene eelarveaasta, mis hõlmab Rumeeniat ja Bulgaariat; rõhutab, et finantsmõju piirdub siiski turgudega seotud kuludega, kuna mõju otsetoetustele ei ole tunda enne 2008. aastat;

2.   avaldab kahetsust, et üksnes raamatupidamislikel põhjustel, ilma põllumajanduse tuleviku selge ühtse nägemuseta ning võtmata arvesse Euroopa Parlamendi väljendatud prioriteete, vähendas nõukogu turgudega seotud kulusid lineaarselt ja ulatuslikult 525 miljoni euro võrra; usub, et nimetatud vähendamine on turu- ja sissetulekutoetuste maksimumsummade kasvu 2013. aastani kindlaks määranud Brüsseli Euroopa Ülemkogu järelduste kaudne küsimuse alla seadmine;

3.   usub, et otsus vähendada põllumajandusele ettenähtud summasid ei põhine mingil selgel nägemusel ning nõuab seega esialgse eelarveprojekti ridade taastamist;

4.   tuletab meelde, et kui Euroopa Ülemkogu kokkulepe näeb perioodiks 2007–2013 ette kasvu euro jooksevhindades 1% aastas, on see tegelikult juba vähendamine (eeldades, et inflatsioon on 2% või suurem), kusjuures tuleb arvesse võtta kahte uut suure põllumajandussektoriga liikmesriiki;

5.   tunneb heameelt, et 2007. aasta eelarveks ei olnud vaja kasutada finantsdistsipliini mehhanismi, mis näeb ette otsetoetuste vähendamise (ilma 5000 euro suuruse künniseta) juhul, kui tekib eelarve aastaste ülemmäärade ületamise oht; märgib, et eelkõige tooks see kahju väikestele pereettevõtetele; palub siiski komisjonil tulevikus Euroopa Parlamenti piirimäärade ületamise ohtudest eelarvemenetluse võimalikult varases etapis teavitada;

6.   avaldab kahetsust, et hoolimata maapiirkondade majanduse ümberkorraldamise, ajakohastamise ja mitmekesistamise olulistest vajadustest ja uute ülesannete määramisest, on maaelu arengu jaoks eraldatud vahendid 27 liikmest koosnevas liidus tegelikult väiksemad kui 25 liikmest koosnevas liidus;

7.   taunib asjaolu, et toetuste kohustusliku ümbersuunamise summad, mis vastavalt 2003. aasta reformile peaksid endast kujutama lisatoetust maaelu arengule, katavad tegelikult (vaid osaliselt) eelarve kärpeid;

8.   soovib, et vastavalt Euroopa Parlamendi 7. juuni 2005. aasta õigusloomega seotud resolutsioonile ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse kohta maaelu arengule[1] kasutataks toetuste kohustuslikul ümbersuunamisel vabanenud summasid I ja I telje projektideks, eelkõige noorte põllumajandustootjate ja kõige ebasoodsamate piirkondade toetamiseks (välja arvatud maksed, mis on seotud NATURA 2000ga);

9.   märgib, et EAFRD loomisega ei ole enam võimalik saada eelarve osas summade jaotust maaelu arengu meetmete kategooriate kaupa, nagu varem EAGGF tagatisrahastuga seotud maaelu arengu meetmete puhul; palub seega komisjonil esitada iga kuue kuu järel põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile aruande EAFRDga seotud kulutuste tegemise kohta riigi ja kategooria kaupa;

10. lükkab tagasi komisjoni ettepaneku jätta liikmesriikidele võimalus eraldada maaelu arengu rahastamiseks kuni 20% esimese samba raames kogutavast summast, kuna see on vastuolus Euroopa Parlamendi eelarvealaste eelisõigustega ning see võib kujutada endast ühise põllumajanduspoliitika riiklikule tasandile tagasiviimise algust; väljendab samuti muret selliste meetmete rakenduseeskirjade pärast, mis võivad vältida maaelu arenguks tehtavate kulutuste kaasfinantseerimise eeskirju; palub seega komisjonil esimese ja teise lugemise vahepeal Euroopa Parlamenti teavitada, mida ta kavatseb ette võtta Euroopa Parlamendi eelarvealaste eelisõiguste rikkumise osas aastaeelarvete väljatöötamisel ja kas ettepanek toetuste vabatahtlikeks ümbersuunamisteks avaldab mõju kulude liigendusele, mis on määratletud institutsioonidevahelise 17. mai 2006. aasta kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) III lisas[2], kuna see näeb ette kohustuslike kulude vähendamist ja mittekohustuslike kulude suurendamist; juhib tähelepanu asjaolule, et see võib avaldada mõju maksimaalse kasvumäära arvutusele, millega arvutatakse ja tagatakse mittekohustuslike kulude määr aastaeelarvetes, mille osas Euroopa Parlamendil on üldjuhul otsustusõigus;

11. rõhutab, et perioodi 2007–2013 finantsraamistiku uue struktuuri tõttu ei eksisteeri enam esimest ja teist sammast, mis olid varem rubriigid 1 A ja 1 B, ning need on praegu koondatud rubriigi 2 alla; märgib, et sellega avaneb võimalus ümberpaigutamisteks otsetoetuste ja turgudega seotud kulude ning maaelu arengu meetmete vahel; on seisukohal, et endises esimeses sambas kasutamata jäänud summade ülekandmist endise teise samba alla ei ole enam võimalik takistada ja palub seega nimetatud ülekandmist teostada pärast 2007. aasta eelarveperioodi lõppu;

12. usub, et sidususe ja kooskõla saavutamiseks, eelkõige ülekaalulisusega võitlemise teel tervishoiu valdkonnas tehtavate jõupingutustega, tuleb teha konkreetseid jõupingutusi puu- ja köögiviljade tarbimise tõeliseks propageerimiseks; palub (pidades endiselt silmas kooskõla tervishoiupoliitikaga) suurendada jõupingutusi, et propageerida piima ja mee tarbimist, eelkõige koolilaste hulgas; taunib seetõttu komisjoni ja nõukogu kärpeid koolide piimaprogrammides 2007. aasta esialgses eelarveprojektis ja eelarveprojektis ning on seisukohal, et punkti 05 02 12 08 assigneeringud tuleks tõsta 2006. aasta eelarvega samale tasemele;

13. avaldab kahetsust kärbete üle propageerimist käsitlevates eelarveridades, arvestades, et propageerimine, eelkõige kvaliteettoodete propageerimine saab oluliseks turuosa säilitamisel ja taastamisel ning arvestades, et propageerimist käsitlevatele meetmetele tuleks anda kesksem roll ühises reformitud põllumajanduspoliitikas, mis peab oluliseks turule orienteeritust; palub seetõttu säilitada nimetatud eelarveridadele eraldatud summad vähemalt 2006. aasta tasemel;

14. võttes arvesse kodulinnuliha- ja munaturu toetamise erimeetmete uusi reguleerivaid eeskirju, palub eraldada eelarvereale, millele praegu ei ole summat ette nähtud (p.m.), piisav summa 2007. aasta kulude katmiseks;

15. usub, et piimandussektori rahastamiseks, eelkõige tagasimakseteks ettenähtud assigneeringud, ei vasta tegelikele vajadustele ning palub seetõttu kanda vastavatele eelarveridadele realistlikud summad;

16. on seisukohal, et seoses vaesuse kasvuga Euroopa Liidus tuleb tugevdada enim puudustkannatavatele isikutele mõeldud programme; usub, et kuigi Euroopa Liidust väljaspool globaalsel tasandil vaesus väheneb, on vajadused (eelkõige toidu osas) jätkuvalt suured ning seetõttu on vaja edastada selge poliitiline solidaarsuse sõnum toiduabile mõeldud eelarveridade piisava suurendamise kaudu;

17.  avaldab kahetsust komisjoni ja nõukogu kärbete üle artikli 05 08 06 osas, mis on seotud ühise põllumajanduspoliitikat käsitleva teavitustegevusega, ning on seisukohal, et assigneeringuid tuleks tõsta 2006. aasta eelarve tasemele;

18. on seisukohal, et uue finantsraamistiku ja 2007. aasta eelarve kontekstis tuleb leida võimalusi ja vajalikke rahalisi vahendeid peretalumajapidamise toetamiseks ning edendamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks sellekohase ettepaneku;

19. rõhutab ühise põllumajanduspoliitika reformi vajadust, mis viib põllumajandustoetuste ülemmäärade tõelise muutmise ja piiramiseni, tagades toetuste võrdse jaotamise tootjate, toodangu ja riikide vahel;

20. usub, et võttes arvesse teatud otsetoetuste olulisust, tuleb neid toetuste 4% ümbersuunamise mõju kõrvaldamiseks suurendada ja kirjendada eelarvesse summad, mis vastavad komisjoni prognoositud vajadustele, enne kui tehakse toetuste ümbersuunamisega seotud kärpeid;

21. soovitab säilitada teavitustegevuse rahastamiseks eraldatud summa, kuna kahe uue liikmesriigi liitumise tõttu, kelle jaoks põllumajandus on endiselt väga oluline, vajadused ei vähene, vaid suurenevad;

22. palub teha suuremaid jõupingutusi loomade heaolu ja tervishoidu käsitleva teabe ning nende edendamise valdkonnas, et ühelt poolt ergutada tarbijaid valima loomade heaolu kekse põllumajanduse toodangut ja teiselt poolt vältida psühhooside kujunemist, nagu me nägime linnugripi puhul, ning sellest tingitud nõudluse järsku langust teatud liikmesriikides;

23. nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu näeksid ette piisavad vahendid loomahaiguste vaktsiinide uuringuteks ja tootmiseks, eelkõige seoses varem tundmatute viirusetüüpide ilmumisega Euroopa Liitu;

24. palub suurendada assigneeringuid imporditavate toiduainete kontrolli tugevdamiseks, et määrata kindlaks, kas need on vastavuses liidu kõikide olemasolevate tootmistingimustega ja kas need on korrektselt märgistatud, eelkõige tarbijate teavitamiseks toiduainete päritolu kohta;

25. rõhutab, et põllumajandussektoril võib olla oluline roll loodusmaastike ja keskkonna kaitsmisel ning taastuva energia tootmisel; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon ja nõukogu toetaksid katseprojekti käivitamist, mille eesmärk on uurida, missuguseid meetmeid tuleks võtta, et suurendada põllumajandus- ja aiandussektori energiatõhusust;

26. avaldab kahetsust Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimiste peatamise üle; avaldab samuti kahetsust asjaolu üle, et Euroopa Liit ei ole siiani suutnud teha edusamme Euroopa mittekaubandusküsimuste (mida kirjeldati mandaadis, mille Euroopa Ülemkogu andis komisjonile) tunnustamisel; märgib, et mittekaubandusküsimuste tunnustamine võib tulevikus tuua kaasa põllumajanduseelarve märkimisväärse kokkuhoiu, kuna sel juhul ei oleks vaja maksta ühenduse teatud õigusaktide järgimiseks hüvitist.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt – III jagu - komisjon
Menetluse number	2006/2018(BUD)
Vastutav komisjon	BUDG
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	AGRI 26.9.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev	--
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Marc Tarabella 29.11.2005
Endine arvamuse koostaja	--
Arutamine parlamendikomisjonis	30.5.2006		21.6.2006	12.9.2006
Vastuvõtmise kuupäev	12.9.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	33 -- --
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marie-Hélène Aubert, Peter Baco, Thijs Berman, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Giuseppe Castiglione, Joseph Daul, Albert Deß, Carmen Fraga Estévez, Duarte Freitas, Jean-Claude Fruteau, Lutz Goepel, Bogdan Golik, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, Elisabeth Jeggle, Heinz Kindermann, Stéphane Le Foll, Kartika Tamara Liotard, Albert Jan Maat, Mairead McGuinness, Rosa Miguélez Ramos, Neil Parish, María Isabel Salinas García, Agnes Schierhuber, Csaba Sándor Tabajdi, Marc Tarabella, Kyösti Virrankoski, Janusz Wojciechowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	María del Pilar Ayuso González, Bernadette Bourzai, Ilda Figueiredo, Jan Mulder, Armando Veneto
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	--
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	--

• [1]  ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 191.
• [2]  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

kalanduskomisjoni ARVAMUS  (3.10.2006)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0299/2006 -2006/2018(BUD)III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Rosa Miguélez Ramos

Sissejuhatus

Komisjoni lähenemine 2007. aasta esialgse eelarveprojekti kohta ettepanekute koostamisel on suures osas mõjutatud finantsperspektiivi 2007–2013 seatud piirangutest.

Seega aastal 2007, mis on programmitöö perioodi esimene aasta, vähendatakse assigneeringuid umbes 10% võrra seoses struktuurifondide assigneeringute üldise vähendamisega.

Kõik kalanduse jaoks 2007–2013 ette nähtud assigneeringud on koondatud rubriiki 2: Loodusressursside säilitamine ja haldamine. 2007. aasta esialgses eelarveprojektis on kalandussektorile märgitud kulukohustuste summaks 923 miljonit eurot ja maksete assigneeringute summaks 1,2 miljardit eurot.

Eelarvet iseloomustab mitu põhielementi. Sinna hulka kuulub ka 6,7% suurune kasv välistegevuse jaoks. Rahvusvaheliste kalanduskokkulepete jaoks eraldatakse 194 miljonit eurot seoses uute kalanduskokkulepetega, samal ajal nähakse ette märkimisväärne tõus vabatahtlikes osamaksetes rahvusvahelistele organisatsioonidele (piirkondlikud kalandusorganisatsioonid), sealhulgas umbes 6 miljonit eurot uueks tegevuseks kalanduskokkulepete raames, nagu võitlus ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata püügiga ning teadusliku nõustamise parandamine.

Ühise kalanduspoliitika juhtimise assigneeringuid suurendatakse 41% võrra, sinna alla kuuluvad ka meetmed tulevase merenduspoliitikat käsitleva rohelise raamatu edendamiseks ja merendusasjadega seotud uuringute läbiviimiseks.

Kalavarude majandamise toetus (lähteandmete kogumine ja teadusliku nõustamise tõhustamine) on eraldatud kontrollimisest ja järelevalvest, ning neid on tõstetud vastavalt 12% ja 25%.

Maksete assigneeringud sisaldavad Euroopa Kalandusfondi jaoks määruses sätestatud 7 protsendilist ettemakset. Turgude suhtes jäävad kulud endiseks, kuigi finantsjuhtimisse on tehtud mõningaid muutusi.

Teaduse osas on seitsmenda raamprogrammi juhtimine viidud üle kalandus- ja merendusasjade peadirektoraadilt teadusuuringute peadirektoraadile.

Märkused

Arvamuse koostaja tervitab üldjoontes ettepanekuid 2007. aasta kalanduseelarve kohta arvestades finantsperspektiivist tulenevaid piiranguid ja usub, et need summad peaksid olema piisavad praeguste kohustuste täitmiseks, aga tuletab meelde, et kavandatud rahalised vahendid, mille suhtes nõukogu 2005. aasta detsembris otsuse tegi, on ebapiisavad kalandussektori vajaduste rahuldamiseks kalandussektoris jätkuva kriisi ajal.

Mõned märkused tuleb siiski teha seoses nõukogu 14. juulil vastu võetud eelarveprojektis toodud arvudega, mida võrreldes komisjoni ettepanekuga on oluliselt kärbitud

Nõukogu kärpis 10 miljoni euro võrra rahvusvaheliste kalanduskokkulepete reservi nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute osas. See võib põhjustada probleeme liidu õiguslike kohustuste järgimisel kõnealuses valdkonnas. Need summad tuleks seega taastada.

Muud nõukogu tehtud kärped on seotud vaid maksetega. Euroopa Kalandusfondilt on võetud 23 miljonit eurot lähenemise piirkondade ja 7 miljonit eurot muude kui lähenemise piirkondade jaoks, mis muudab võimatuks määruses Euroopa Kalandusfondi kohta sätestatud 7 protsendilise ettemakse tegemise. Lähteandmete kogumiseks ettenähtud eelarverealt on samuti vähendatud 5 miljonit eurot ja liikmesriikidele järelevalvega seotud kulude katteks antavaks rahaliseks toetuseks ette nähtud eelarverealt 7 miljonit eurot.

Nimetatud kärped ühise kalanduspoliitika prioriteetsetes valdkondades on meelevaldsed ja alusetud. Lisaks antakse nende kärbetega täiesti vale sõnum sellel kalandussektori jaoks kriitilisel ajal. Kalandusele antavad assigneeringud on suhteliselt tagasihoidlikud, kuigi Euroopa kalatööstus sõltub väga suures osas ELi eelarvest. Võttes arvesse pettumust seoses läbirääkimistega institutsioonidevahelise kokkuleppe saavutamiseks finantsperspektiivi osas, tuleb komisjoni esialgse eelarveprojekti summasid käsitleda kui miinimumi, mida on vaja ühise kalanduspoliitika toimimiseks ja seega tuleks säilitada või taastada sellisel kujul, nagu nad olid enne kärbete tegemist.

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. tervitab üldjoontes ettepanekuid 2007. aasta kalanduseelarve kohta, vaatamata asjaolule, et finantsperspektiiviga 2007–2013 kavandatud rahalised vahendid on ebapiisavad kalandussektori vajaduste rahuldamiseks kalandussektoris jätkuva kriisi ajal, mida iseloomustavad väiksem püük, madalamad sissetulekud ja suurenenud kulud, eelkõige kütusele;

2. avaldab antud kontekstis kahetsust, et esialgses eelarveprojektis kalanduse jaoks ette nähtud summad on vaid absoluutne miinimum, mida on vaja ühise kalanduspoliitika toimimiseks, ning neid summasid on nõukogu eelarveprojektis hiljuti veelgi kärbitud, eriti maksete assigneeringute osas, ja seega nõuab esialgse eelarveprojekti arvude taastamist;

3. väljendab ühtlasi muret seoses nõukogu ettepanekuga kärpida töötajate palkadeks ette nähtud assigneeringuid, mis oleks eriti kahjustav kalandus- ja merendusasjade peadirektoraadi tõhusale toimimisele; nõuab seetõttu komisjoni esitatud summade taastamist.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt- III jagu – komisjon
Menetluse number	2006/2018(BUD)
Vastutav komisjon	BUD
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	PECH 26.9.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Miguélez Ramos 14.2.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	11.7.2006		28.8.2006
Vastuvõtmise kuupäev	3.10.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	17 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Iles Braghetto, David Casa, Paulo Casaca, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Carmen Fraga Estévez, Alfred Gomolka, Pedro Guerreiro, Ian Hudghton, Rosa Miguélez Ramos, Philippe Morillon, Seán Ó Neachtain, Catherine Stihler, Margie Sudre, Daniel Varela Suanzes-Carpegna
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Josu Ortuondo Larrea, Carl Schlyter
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

kultuuri- ja hariduskomisjoni ARVAMUS  (12.9.2006)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0299/2006 - 2006/2018(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Helga Trüpel

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde aktiivse ELi poliitika edendamise tähtsust kultuuri, hariduse, koolituse, noorsoopoliitika, kultuuridevahelise dialoogi ja mitmekesisuse, aktiivse kodakondsuse ja kodanikuühiskonna võrgustike valdkonnas, et luua poliitilisele tegususele tuginev liidu poliitiline identiteet, mis on selle kodanikele mõistetavam;

2.   tuletab meelde, et Euroopa Liit peaks olema kodanikele lähemal; rõhutab, et üksnes asjakohased rahalised vahendid võimaldavad saavutada tõhusa informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitika, mis kaasab kodanikke aktiivsemalt; on seisukohal, et kommunikatsioonipoliitika jaoks eraldatud eelarvesummade vähendamine saadaks Euroopa kodanikele väga negatiivse signaali;

3.  kinnitab, et uue põlvkonna programmide (2007–2013) läbivaadatud struktuur ja toimimispõhimõtted annavad olulise võimaluse nii nende juhtimise kui ka kasutajasõbralikkuse parandamiseks kõigi abisaajate suhtes; tuletab meelde, et see on eriti asjakohane peamiselt väikesemahulisi projekte puudutavate vahendite puhul;

4.  kutsub komisjoni üles liikuma võimalikult kiiresti edasi programmide elluviimise ettevalmistustega, võttes arvesse asjaolu, et muudetud finantsmäärus võimaldab pärast vastuvõtmist lihtsamaid ja kiiremaid rakendusmenetlusi; tuletab meelde, et kuigi finantsmääruse ja programmide loomist käsitlevate määruste peamised põhimõtted peaksid kokku langema, ei ole programmide määrused finantsmäärusele allutatud ja võivad sisaldada konkreetsete programmide takistusteta elluviimiseks vajalikke konkreetseid eeskirju;

5.  rõhutab, et oluline on tagada 2007. aastaks MEDIA programmist toetatavate meetmete stabiilsuse tase ja kogu rahastamisperioodi jooksul piisavad vahendid Euroopa audiovisuaalteoste väljatöötamise ja levitamise toetamiseks, julgustades innovatsiooni Euroopa audiovisuaalsektoris ja üleminekut digitaaltehnoloogiale ning reageerides ülemaailmsest konkurentsist ning kiirelt muutuvast infoühiskonnast tulenevatele väljakutsetele;

6.  avaldab kahetsust, et elukestva õppe programmi finantseesmärke on vähendatud; märgib, et elukestva õppe programmist saab siiski tugevdatud vahend hariduse ja koolituse alase koostöö ja liikuvuse edendamiseks; rõhutab, et Euroopa investeeringud haridusse ja koolitusse on suure tähtsusega mitte ainult Lissaboni strateegia tulemuslikuks elluviimiseks ja Euroopa majanduse konkurentsivõime tõstmiseks, vaid ka hariduse ja elukestva õppe ühiskondliku ja kultuurilise väärtuse taaskinnitamiseks;

7.  kinnitab taas oma usku kultuuriprogrammi tähtsusse kultuurisündmuste ja -organisatsioonide toetamisel Euroopa identiteedi, ühiskonna ja majanduse tuumikuks olevas sektoris; rõhutab vajadust tutvustada programmi "Aktiivsed noored" suuremale arvule eurooplastele ja tuletab meelde, et esialgses eelarveprojektis pakutud summa selle programmi rahastamiseks on absoluutne miinimum;

8.  märgib, et kodanike osaluse, sõpruslinnade, Euroopa ideed edendavate organisatsioonide ja möödunud sajandi totalitaarsete režiimide ohvrite mälestusmärkide toetamine on kodanikele suunatud ELi meetmete konkreetsed näited; võtab teadmiseks meetmete rahastamise vähendamise 2007. aastal, nagu tegevusaruandes on näidatud, ning et 2008. aastal on kulutused jälle 2006. aasta tasemel; kinnitab oma kindlat kavatsust tagada see, et kodanikke kõige otsesemalt puudutavaid meetmeid uues "Euroopa kodanikele" programmis ei vähendata; rõhutab, et vahendite protsentuaalne jaotus programmi erinevate meetmete vahel on õigusloomega seotud menetluse osana institutsioonidevaheliste läbirääkimiste teema;

9.   juhib tähelepanu tungivale vajadusele kodanike jaoks demokraatlikuma, avatuma ja läbipaistvama Euroopa järele; on seisukohal, et kodanike aktiivset osalust liidu järgmistes suurtes projektides ei ole võimalik saavutada ilma piisava rahalise toetuseta kohalikele asutustele, nagu infopunktid ja Euroopa Majad;

10. rõhutab, et oluline on investeerida vahendeid ja kaasata poliitiline juhtimine Euroopa teabevahetuspoliitika paremasse määratlemisse institutsioonidevahelise ja erinevaid Euroopa juhtimise valdkondi kaasava kõikehõlmava ülesandena; nõuab tungivalt, et komisjon selgitaks demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava mõju eelarvele ja selle alusel võetavaid meetmeid.

LÜHISELGITUS

1.      Euroopa Ühenduse 2007. aasta eelarve on esimene aastaeelarve vastavalt uuele finantsperspektiivile, mis on praeguseks ümber nimetatud mitmeaastaseks finantsraamistikuks, millest saab iga-aastase eelarvemenetluse raamistik aastani 2013.

2.      Mitmeaastane finantsraamistik on jagatud rubriikideks, mis erinevad eelmise finantsperspektiivi (2000-2006) rubriikidest. Ühtlasi on loodud olemasolevaid programme ja muid meetmeid koondavad uued
"katusprogrammid". Esialgne eelarveprojekt on koostatud 27 liikmesriigiga ELi jaoks, hõlmates kandidaatriike Rumeeniat ja Bulgaariat. Nende erinevate muudatuste tõttu on otsene võrdlus eelmise finantsperspektiiviga (EL-25) keeruline.

3.      Tabelid 1a ja 1b annavad näitliku ülevaate erinevate rubriikide ja nende all kulukohustusteks ning maksete assigneeringuteks olemasolevate varude muutustest protsentides. Varu määrab ära mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestatud ülemmäärade ja esialgse eelarveprojekti kulukohustuste vahe.

Tabel 1a – 2007. aasta esialgse eelarveprojekti ülevaade – kulukohustused (miljonites eurodes, jooksevhindades)

Rubriik	2007. aasta kulukohustused (EL-27)	% muutus 2006. aastaga (EL-25) võrreldes	Mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäär	Varu
1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel	8 796,1	+11,5%	8 918	121,9
1b. Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks	45 486,6	+14,8%	45 487	0,4
2. Loodusressursside säilitamine ja haldamine	57 217,6	+1,2%	58 351	1 133,4
3a. Vabadus, turvalisus ja õigus	571.3	+4%	637	65,7
3b. Kodakondsus	603,1	-1,4%	636	32,9
4. EL kui globaalne partner	6 702,5	-20,2%	6 578	110*
5. Haldus	7 002,3	+6%	7 039	112,7*
6. Hüvitised	444,6	-58,6%	445	0,4
Kokku	126 824,1	+4,6%	128 091	1 577,4*

Allikas: põhineb Euroopa Komisjoni 2007. aasta esialgse eelarveprojekti dokumentides esitatud andmetel – töödokument nr 8 2007. aasta esialgse eelarveprojekti kohta, Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon

Tabel 1b – 2007. aasta esialgse eelarveprojekti ülevaade – maksed (miljonites eurodes)

Rubriik	2007. aasta maksed (EL-27)	% muutus 2006. aastaga (EL-25) võrreldes
1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel	6 943,5	-6,5%
1b. Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks	37 790,3	+19,1%
2. Loodusressursside säilitamine ja haldamine	55 683,4	+0,4%
3a. Vabadus, turvalisus ja õigus	427,0	-19,9%
3b. Kodakondsus	679,6	+8,9%
4. EL kui globaalne partner	7 447,5	-13,8%
5. Haldus	7 002,1	+6,0%
6. Hüvitised	444,6	-58,6%
Kokku	116 418,1	3,9%

Allikas: töödokument nr 8 2007. aasta esialgse eelarveprojekti kohta, Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon, põhineb Euroopa Komisjoni 2007. aasta esialgse eelarveprojekti dokumentides esitatud andmetel

Komisjoni andmeil on kulukohustused 4,6% suuremad kui 2006. aastal ja moodustavad 1,08% ELi RKTst. Maksete assigneeringud suurenevad 3,9% 2006. aastaga võrreldes ja moodustavad 0,99% ELi RKTst.

4.      Kultuuri- ja hariduskomisjon vastutab eelarveridade eest, mis jagunevad esialgse eelarveprojekti erinevate poliitikavaldkondade vahel: 09 Infoühiskond ja meedia; 15 Haridus ja kultuur; 16 Teabevahetus; 26 Haldus. Mitmeaastases finantsraamistikus on need valdkonnad hõlmatud kolme erineva rubriigiga: Rubriigid 1a ("Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel") ja 3b ("Kodakondsus") hõlmavad tegevuskulusid ja rubriik 5 halduskulusid.

5.      Poliitikavaldkond 9 – infoühiskond ja meedia:

2007. aasta esialgne eelarveprojekt näeb ette selle valdkonna rahastamise suurendamise vaid 1,9% võrra 2006. aastaga võrreldes (kulukohustused). Selles valdkonnas on kultuuri- ja hariduskomisjon vastutav erinevate eelarveridade eest: 09 01 (töötajad ja juhtimiskulud) ja 09 06 (i2010 – audiovisuaalpoliitika ja MEDIA programm). Esialgses eelarveprojektis on MEDIA programmi tegevuskuludeks ette nähtud kulukohustusi 74,862 miljonit (84,810 miljonit 2006. aastal).

6.      Poliitikavaldkond 15 – haridus ja kultuur:

2007. aasta esialgne eelarveprojekt näeb ette selle valdkonna rahastamise suurendamise 22,19% võrra 2006. aastaga võrreldes (kulukohustused).

Uus elukestva õppe programm ühendab hariduse ja kutseõppega seotud meetmed neljas erinevas sihtrühmas (keskharidus; kolmanda tasandi haridus; kutseõpe; täiskasvanute koolitus) ja horisontaalsed meetmed, näiteks keeleõpe ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, Jean Monnet’ programm Euroopa integratsiooni valdkonnas. Esialgne eelarveprojekt näeb elukestva õppe (eelarverida 15 02 22) tegevuskuludeks 2007. aastal ette kulukohustusi 820,9 miljonit (629,976 miljonit 2006. aastal) ja programmiks "Erasmus-maailm" (eelarverida 15 02 02 05) 55,6 miljonit (38,111 miljonit 2006. aastal).

Esialgne eelarveprojekt näeb programmile "Kultuur 2007" (15 04 44) ette eelarve 47,8 miljonit kulukohustustena. Eelmiste kultuuri ja keele valdkonna projektide teostamiseks 2006. aastal oli selle eelarverea summa 38,086 miljonit. Täiendavad 3 miljonit suunatakse 2007. aastal reservi "Kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta" (15 04 47) ettevalmistusteks.

Programmi "Aktiivsed noored" (15 05 55) tegevuskuludeks on esialgses eelarveprojektis reserveeritud kulukohustusi 114,768 miljonit. Eelmiste noorsoo valdkonna projektide teostamiseks 2006. aastal oli selle eelarverea summa 111,965 miljonit.

Uus programm "Kodanikud Euroopale" (15 06 66) hõlmab kodanikuühiskonna ja sõpruslinnade toetamist. 2007. aasta esialgses eelarveprojektis nähakse tegevuskulude kulukohustusteks ette 19,339 miljonit. Eelmiste kodanikuaktiivsuse valdkonna projektide teostamiseks 2006. aastal eraldati 23,864 miljonit.

7.      Poliitikavaldkond 16 – teabevahetus

Selle poliitikavaldkonna kulukohustuste assigneeringud suurenevad 2007. aasta esialgses eelarveprojektis 3,61% 2006. aastaga võrreldes. Selles valdkonnas on kultuuri- ja hariduskomisjonil oluline huvi Euroopa Liidu alase teabevahetuse parandamist käsitleva tegevuskava, demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava ning Euroopa teabevahetuspoliitika valge raamatu järelmeetmete ja rakendamise vastu.

8.      Poliitikavaldkond 26 – haldus

2007. aasta esialgne eelarveprojekt näeb ette selle valdkonna kulukohustuste üldise suurendamise 4,11% võrra 2006. aastaga võrreldes. Selles valdkonnas on eraldi eelarverida iga Euroopa kooli jaoks (26 01 50 11 kuni 26 01 50 25).

9.      Eelarveprojekt

Raportöör on võtnud teadmiseks nõukogu poolt eelarveprojektis vastu võetud muudatused. Nõukogu teeb ettepaneku vähendada kulukohustusi kokku 0,8% ja makseid 1,5% esialgse eelarveprojektiga võrreldes. Kärped oleksid olulisemad mõnes poliitikavaldkonnas, sealhulgas kultuuri- ja hariduskomisjoni huvialas olevates valdkondades.

Esimeses rubriigis ("konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel") vähendatakse kultuuri ja haridusega seotud eelarveridasid 2%. See mõjutaks (kulukohustuste osas) eelkõige elukestvat õpet (-17,101 miljonit), "Erasmus-maailma" (-1,158 miljonit). Ka eelarverida eContent Plus – Euroopa digitaalse infosisu edendamine – kärbitakse järsult (-1,370 miljonit).

Rubriigis "Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus" puudutab see nii hariduse ja kultuuri peadirektoraadi (-0,7% kulukohustuste osas) kui teabevahetuse peadirektoraadi (-5,5%!) meetmeid. Programmi "Kultuur 2007" kulukohustused väheneksid 1,4 miljoni võrra (-0,531 miljonit maksete osas). Eelarveridade "Kohalikud meetmed" ja "Prioriteetsete teemade konkreetsed meetmed, sh programm PRINCE" mahtu vähendatakse järsult – mõlemat 2 miljoni võrra (nii kulukohustuste kui maksete osas).

Eelarveprojektis kärbitakse haldusega seotud rubriiki kokku 1,8% esialgse eelarveprojektiga võrreldes. See mõjutaks märkimisväärselt infoühiskonna (-3,5%), hariduse ja kultuuri (-2,9%), pressi ja teabe (-2,1%), keeleteenuseid (-3,1%).

Raportöör rõhutab, et nõukogu ettepanekud muudatuste tegemiseks erinevates rubriikides kultuuri- ja hariduskomisjoni pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes ei ole vastuvõetavad.

Kultuuri- ja hariduskomisjon on mitmel korral eriti rõhutanud, et esialgses eelarveprojektis kultuuri- ja haridussektori kaasotsustamisega programmide summa osas tehtud ettepanek on miinimum, mis on vajalik nende tulemuslikuks läbiviimiseks, mida ootavad paljud toetuse saajad, näiteks koolid, ülikoolid, üliõpilased, kultuuriorganisatsioonid, liidud. On oluline kaitsta neid programme kui Euroopa integratsiooni lipulaevu.

Kuigi Euroopa Komisjonil on olnud raskusi oma teabevahetuspoliitika järgmiste etappide määratlemisel, ei sobi selle valdkonna kärbete ettepanekud kokku üldise poliitilise vajadusega osaleda pidevas dialoogis ELi institutsioonide ja kodanike vahel.

10.    Arvamuse koostaja märkused

Üldised märkused:

2007. aasta eelarvemenetlus järgneb mitmeaastase finantsperspektiivi kokkuleppele, millega kehtestati kulutuste ülemmäärad tunduvalt allpool Euroopa Komisjoni soove ja Euroopa Parlamendi ettepanekuid. Liikmesriikide valitsused on vastutavad mitmeaastast finantsperspektiivi käsitleva kokkuleppe edasilükkamise eest, millega seati ohtu ELi kulutuste tähtaegne alustamine alates 2007. aastast.

Valitsustevahelistel läbirääkimistel sissemaksete üle ELi eelarvesse ilmnesid jälle selle puudused. Euroopa lisandväärtuse idee edastamise asemel on ELi eelarvet puudutavad läbirääkimised jätnud ELi kodanikele väära mulje, et tegemist on kauplemisega teemal "kes saab Brüsselist rohkem ja annab ELile vähem". Poliitiline juhtimine ja tulevikunägemusele põhinev lähenemine Euroopa integratsioonile paistavad olevat kadunud.

Pärast oma resolutsioone laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite kohta ning eelarvedistsipliini käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe pikendamise kohta (Böge raportid) andis Euroopa Parlament kultuuri- ja hariduskomisjoni käsitletavatele küsimustele prioriteedi mitmeaastase finantsraamistiku üle peetud rasketel läbirääkimistel. See on võimaldanud kaitsta programme, mida tunnustatakse kui "lipulaevu" ja Euroopa lisandväärtuse "mitmekordistajaid". Arvestades nende otsest mõju mõne kodaniku peamistele muredele ja huvidele (nt haridus, kultuur, kino, kodanikuühiskond, noorteprojektid jne), on nende tulemus hea "kulutustele vastav tulu". Ka nende rakendamismäär on hea.

Samas on Euroopa Parlamendi kaasotsustamise eelisõigused pidevalt surve all. Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjon on aidanud oma vastutusvaldkonna ELi programmide toimimise parandamisele kaasa läbi kaasotsustamismenetluste. Finantsperspektiivi puudutava kokkuleppe hiline vastuvõtmine nõukogus sunnib Euroopa Parlamenti kiirendama viie olulise tähtsusega Euroopa programmi (elukestev õpe, kultuur, meedia, noored, "Euroopa kodanikele") teise lugemise menetlusi, kohandades neid mitmeaastast finantsperspektiivi käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes määratletud arvnäitajatega.

Euroopa Parlament on järjekindlalt rõhutanud nende programmide ja kultuuridialoogi, sõpruslinnade, ülikoolide- ja koolidevahelise koostöö, erialase koolituse, noortevahetuse, audiovisuaalse loovuse, kultuurilise mitmekesisuse ja pluralismi poliitikavaldkondade ELi meetme tähtsust.

Piisavate rahaliste vahenditega aktiivne poliitika nendes valdkondades on olulise tähtsusega. See poliitika on oluline Euroopa identiteedi määratlemiseks, mida iseloomustavad rahu, stabiilsus ja heaolu, samuti tulemuslik poliitiline tegusus sotsiaalsete ja majanduslike muutuste perioodidel. See peab veelgi enam paika ELi laienemisel 27 liikmesriigini.

Märkused konkreetsete valdkondade kohta:

Poliitikavaldkond 9: kultuurikomisjon väljendas juba möödunud aastal heameelt komisjoni vastutusalas olevate meedia- ja audiovisuaalpoliitika eelarveridade üleviimise üle poliitikavaldkonda 9, mida komisjonis haldab infoühiskonna peadirektoraat. Raportöör märgib ära eesseisvad keerulised ülesanded kaasava infoühiskonna ülesehitamisel, mis oleks suuteline ühendama innovatsiooni ja kultuurilise mitmekesisuse. Audiovisuaalpoliitika nõuab mitmeid elemente: reguleeriva raamistiku muutmist; vaatajate ja kodanikuühiskonna juurdepääsu ja osalemist ümberkujundamisprotsessides ning nende teadlikkust selle suhtes; aktiivseid vahendeid muutuste ja innovaatiliste protsesside toetamiseks audiovisuaalsektoris.

Raportöör märgib ära MEDIA programmi vähendamise 86,41 miljonilt (2006. aasta kulukohustused) 76,01 miljonini (2007. aasta esialgne eelarveprojekt). See suhteline vähendamine on seletatav programmi "ümberpaigutamisega" eelmise rahastamisperioodi lõpus. See tähendab, et MEDIA-le ettenähtud kulutused kasvavad kiiresti järgmistel aastatel ja et vähendamine 2007. aastal ei ohusta programmi toimimist.

Poliitikavaldkond 15: raportöör väljendab heameelt selle üle, et mitmeaastane finantsraamistik võimaldab programmide stabiilsust selles valdkonnas järk-järgulise rahastamise suurendamisega kogu rahastamisperioodi jooksul. Eriti tuleb tervitada nüüd elukestva õppe programmi alla koondatud meetmete tugevdamist. Samas tehti selles programmis suurimaid kärpeid komisjoni algse ettepaneku ja Euroopa Parlamendi esimese lugemise raportiga võrreldes. See tähendab selle programmi püüdluste ja eesmärkide kärpimist. Üldiselt on need kärped koondunud kodanikke otseselt vähem puudutavatele eelarveridadele.

See kehtib põhimõtteliselt ka eelmise rahastamisperioodi erinevaid meetmeid ja eelarveridu sisaldava programmi "Kodanikud Euroopale" vähendamise suhtes. Tuleb rõhutada, et nüüd sisaldab see programm varem kultuuriprogrammist rahastatud toetust natside ja stalinistlike koonduslaagrite mälestuse hoidmiseks. Sellisel juhul ei ole vähendamine võrreldav ainult komisjoni ja Euroopa Parlamendi kehtestatud eesmärkidega, vaid ka võrreldes 2006. aasta eelarvega. See (kulukohustused) on 2006. aastal 23,9 miljonit ja seda vähendatakse 2007. aasta esialgses eelarveprojektis 19,3 miljonini. See mõjutaks eelkõige konverentse ja seminare, aga – kuigi väiksemas ulatuses – ka sõpruslinnade programmi tuge kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja projektidele. Aga nii nagu ülalnimetatud MEDIA puhul, kasvab eelarve järgnevatel aastatel siiski.

Raportöör tervitab koostöö tugevdamist kolmandate riikidega (Ühendriigid ja Kanada) hariduse ja kutseõpetuse valdkonnas (15 02 03), kus kulukohustusi suurendatakse 2007. aasta esialgses eelarveprojektis 5,338 miljonini.

Osa selle poliitikavaldkonna programmidega seotud halduskulude assigneeringutest kasutab ära täitevasutus, mille töötajate arv suureneb haridus- ja kultuuriprogrammide osas 227ni (pluss 83 MEDIA osas). Eelarve peatüki 15 01 (Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna halduskulud) maht kokku on 101,802 miljonit (2006. aasta 90,915 miljoniga võrreldes). Tuleb tähele panna, et see kuluartikkel sisaldab nüüd ka täitevametis töötavaid komisjoni ametnikke. Halduskulusid tuleb siiski tähelepanelikult jälgida, arvestades nende tähtsust programmide üldmahule.

Ühtlasi tuleb märkida, et teise taseme ülemise astme õpilaste individuaalset liikuvust edendavad katseprojektid (15 02 02 06) ja Erasmus-tüüpi programm praktikantidele (15 02 03) on nüüd integreeritud elukestva õppe alla, kuigi need on kuni hindamiseni eelarveassigneeringuteta.

Poliitikavaldkond 16: raportöör rõhutab, et selle poliitikavaldkonna kulutused väärivad tähelepanelikumat jälgimist, kuigi need ei jää konkreetselt kaasotsustamismenetluse alla. Eriti tundub endiselt olevat põhjendatud kultuuri- ja hariduskomisjoni möödunud aastal selles punktis tehtud järeldus: "Komisjon peab vähemalt mingil määral näitama, kuidas nende eelarveridade alusel rahastatavad meetmed seonduvad komisjoni uue teabe- ja kommunikatsioonistrateegiaga." Raportöör arvab, et nn D-kava osas ei ole endiselt selgelt ära näidatud meetmeid ja prioriteete.

Ära tuleb märkida halduskulude (16 01) 12,77%line kasv. See koosneb 109,547 miljoni osas halduskuludest poliitikavaldkonnale 16 eraldatavast kokku 186,373 miljonist. Seda tuleb tõepoolest seletada spetsiifilisusega selles sektoris, kus kasutatakse palju tehnikuid, eriettevalmistusega töötajaid ja kohalikke töötajaid esindustes ning koosseisuväliseid töötajaid peakontoris, juhtimiskulude ja kooseisuliste töötajatega.

Samas tundub olevat üsna rabav, et komisjoni eesmärk "Kohaliku tasandi" teabevahetuse eelarvereal (16 03) on üsna tagasihoidlik. See sisaldab PRINCE’i, millele on 2007. aastaks eraldatud kulukohustusi 16,261 miljonit (15,549 miljonit 2006. aastal) ja arvamuskujundajatele suunatud otsesed teavitamismeetmed ning üldsusele mõeldud teabekeskuste avamise.

Viimasena tuleb märkida järgmisi kärpeid (kulukohustused):

– eelarverida 16 02 02 – multimeedia meetmed: 15,250 miljonilt (2006. aasta eelarves) 13,750 miljonini (2007. aasta esialgses eelarveprojektis)

– eelarverida 16 05 01 – infopunktid: 16,752 miljonilt (2006. aasta eelarves) 14,554 miljonini (2007. aasta esialgses eelarveprojektis).

Mõlema rea puhul on 2006. aastal varusse kantud kulukohustuste assigneeringuid 1 miljoni ulatuses.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt – III jagu – komisjon
Menetluse number	2006/2018(BUD)
Vastutav komisjon	BUDG
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	CULT 26.9.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Helga Trüpel 13.2.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	20.6.2006		12.7.2006	28.8.2006
Vastuvõtmise kuupäev	12.9.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	26 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Maria Badia I Cutchet, Christopher Beazley, Ivo Belet, Guy Bono, Marielle De Sarnez, Marie-Hélène Descamps, Jolanta Dičkutė, Věra Flasarová, Milan Gaľa, Claire Gibault, Vasco Graça Moura, Lissy Gröner, Luis Herrero-Tejedor, Ruth Hieronymi, Manolis Mavrommatis, Marianne Mikko, Ljudmila Novak, Doris Pack, Zdzisław Zbigniew Podkański, Christa Prets, Karin Resetarits, Pál Schmitt, Nikolaos Sifunakis, Hannu Takkula, Helga Trüpel, Henri Weber, Thomas Wise, Tomáš Zatloukal
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Rolf Berend, Panayiotis Demetriou, Nina Škottová
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	Kohal oli kolm PPE-DE asendusliiget, kuid neid ei võetud lõpphääletusel arvesse

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI arvamus (5.9.2006)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0299/2006 - 2006/2018(BUD)III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Gérard Deprez

ETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1) tervitab uue institutsioonidevahelise kokkuleppe raames vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala jaoks eelarve spetsiaalse allkategooria loomist, millega kolm institutsiooni tunnustavad nimetatud valdkonda Euroopa Liidu tegeliku poliitilise ja eelarvelise prioriteedina;

2) kinnitab tahet eraldada uutele raamprogrammidele ja tegevametitele neile antud ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid; soovides tagada vastutustundlikku juhtimist, kohustub samas mitte kasutama täielikult ära olemasolevat varu, et oleks võimalik reageerida kiireloomulistes olukordades ja ettenägematute kulutuste korral;

3) tuletab meelde, et sisejulgeolek, eriti võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega on liidu üks peamisi prioriteete; otsustab sellega seoses suurendada eraldatavaid vahendeid Eurojustile, mis on ainus liikmesriikidevahelise õigusalase koostöö organ kriminaalasjades ning mille üha kasvavat tõhusust tuleb toetada; tuletab meelde, et ameti asumine liikmesriigis nõuab asjaomaselt liikmesriigilt tõsiseid jõupingutusi, et hõlbustada ameti loomist ja tegevust; palub Madalmaade ametiasutustel abistada Eurojusti ruumide sisseseadmisel Europoli uue hoone vahetus läheduses ning anda Eurojustile selleks piisavat rahalist toetust;

4) tuletab meelde oma korduvalt esitatud nõudmist Europoli üleviimise kohta ühenduse pädevusse, et suurendada selle tõhusust ning tugevdada demokraatlikku ja kohtulikku järelevalvet, mida Europoli suhtes tuleb rakendada;

5) on seisukohal, et liidu välispiiride ühtne haldamine on üks eesmärke, mida tuleb praegu kiiresti ja üha enam toetada; toetab sel eesmärgil uue välispiiride fondi käsutusse antavate vahendite suurendamist;

6) suurendab Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX) käsutusse antavaid vahendeid; palub Poola valitsust tungivalt teha võimalikult suuri jõupingutusi, et lõplikult vormistada vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimine, milles täpsustatakse FRONTEXi õiguslik seisund ühenduse ametina seoses ameti ruumide ja töötajatega Poola Vabariigis; palub Poola valitsusel ameti asukohariigina lõplikult vormistada logistiline ja rahaline toetus FRONTEXile;

7) tuletab meelde, et uus raamprogramm "Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine" ei piirdu üksnes välispiiride parema kontrolli korraldamisega, vaid selle üldine eesmärk on parandada liikmesriikide territooriumile saabuvate sisserändajate vastuvõtmist ning paremini integreerida neid, kellele antakse luba sinna jääda; otsustab sellega seoses suurendada Euroopa Pagulaste Fondi ja Euroopa fondi kolmandate riikide kodanike integreerimiseks käsutusse antavaid vahendeid võrreldavas proportsioonis välispiiride fondi vahendite suurendamisega;

8) väljendab tahet käivitada võimalikult kiiresti uue põhiõiguste ameti tegevus ning toetab assigneeringute eraldamist, mida komisjon on selleks otstarbeks taotlenud;

9) väljendab sügavat muret seoses ümberasujate katkematu saabumisega Vahemerel (Maltal, Lampedusal jm) ja Kanaaridel ning seoses asjaomaste asutuste raskustega sellistele rändevoogudele reageerimisel vastuvõtmise, majutamisvõimaluste, tõlkevajaduste ning sanitaarse ja meditsiinilise abi osas; teeb ettepaneku käivitada enne raamprogrammi "Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine" tegelikku rakendamist ettevalmistava meetmena programm REDISO (Reception in dignity and solidarity – "Väärikas ja solidaarne vastuvõtmine"), mille eesmärk on rahastada 2007. aasta algul võetavaid meetmeid vastuvõtvate liikmesriikide abistamiseks kõige pakilisematele vajadustele reageerimisel; nimetatud uuele ajutisele programmile tuleks eraldada 10 miljonit eurot;

10) teeb ettepaneku käivitada katseprojekt eesmärgiga toetada Euroopa suurte linnastute vahelist teabevahetust ja koostööd linnakeskkonna turvalisuse valdkonnas, eelkõige selleks, et ennetada ja kontrollida noorte kuritegevuse levikut, mis Euroopa kodanikke üha enam häirib.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt – III jagu – komisjon
Menetluse number	2006/2018(BUD)
Vastutav komisjon	BUDG
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	LIBE 26.9.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Gérard Deprez 22.2.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	20.6.2006		12.7.2006
Vastuvõtmise kuupäev	4.9.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: 39 –: 0 0: 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Alvaro, Roberta Angelilli, Alfredo Antoniozzi, Edit Bauer, Johannes Blokland, Mihael Brejc, Giusto Catania, Carlos Coelho, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Kinga Gál, Elly de Groen-Kouwenhoven, Adeline Hazan, Timothy Kirkhope, Ewa Klamt, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Sarah Ludford, Antonio Masip Hidalgo, Claude Moraes, Martine Roure, Inger Segelström, Antonio Tajani, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber, Stefano Zappalà, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Marco Cappato, Panayiotis Demetriou, Gérard Deprez, Ignasi Guardans Cambó, Jeanine Hennis-Plasschaert, Sophia in 't Veld, Jean Lambert, Siiri Oviir, Hubert Pirker, Marie-Line Reynaud, Kyriacos Triantaphyllides
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

põhiseaduskomisjoni ARVAMUS (11.9.2006)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0299/2006 – 2006/2018(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Carlos Carnero González

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et eesistujariik väljendas 2006. aasta 15. ja 16. juunil Brüsselis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustes pühendumust põhiseaduse lepingu ratifitseerimisprotsessi edukale jätkumisele, esitas tegevuskava järgmiseks kaheks aastaks ning teatas, et see tulenes vahehinnangust järelemõtlemisajale Euroopa tuleviku üle, milles leiti, et "tugevdatud dialoog kodanikega nõuab piisavaid vahendeid ja pühendumust";

B.   arvestades, et Euroopa Parlament palus oma 14. juuni 2006. aasta resolutsioonis järgmiste sammude kohta järelemõtlemis- ja analüüsiperioodil Euroopa tuleviku üle komisjonil "kohandada plaani D järelemõtlemisperioodi teise osaga ja pakkuda kavandatud tegevuste katteks piisavaid rahalisi vahendeid"[1];

C.  arvestades, et komisjon teatas oma ettepanekus võtta vastu otsus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 programm "Kodanikud Euroopale", et edendada aktiivset Euroopa kodakondsust[2], et programmi üldine eesmärk on muu hulgas toetada tegevusi ja asutusi, mis annavad kodanikele võimaluse koos tegutseda ja osaleda lähemalseisva Euroopa ülesehitamisel ning kujundada välja Euroopa identiteet;

D.  arvestades, et tulenevalt finantsraamistiku 2007–2013 vastuvõtmisest toob 2007. aasta esialgne eelarveprojekt kaasa põhiseaduse aruteluga seotud kulude ümberkorraldamise, integreerides mitme Euroopa huvides töötava asutuse ja organisatsiooni püsirahastamise kolmeks õigusloomega seotud programmiks ("Kodanikud Euroopale", "Kultuur 2007" ja "Elukestev õpe"),

1.   tuletab meelde, et kommunikatsiooni- ja haridusprogrammid on eelistatud vahendid kodanike paremaks teavitamiseks ja nende kaasamiseks põhiseaduse lepinguga seotud arutellu ning et need on peamised abinõud tagamaks toetust eesistuja 2006. aasta juuni Euroopa Ülemkogu järeldustes kindlaks määratud põhiseaduse tegevuskavale;

2.   avaldab kahetsust, et paljud Euroopa kodanikud ei pea praegu Euroopa Liidu edasist integratsiooni paljutõotavaks; märgib siiski, et samal ajal tervitaks enamik kodanikke enamikus liikmesriikides läbipaistvamat ja tõhusamat ELi põhiseaduslikku korda ning poliitikat;

3.   kordab, et teabevahetusmeetmed saavad toimida rahuldavalt vaid juhul, kui akadeemilised asutused, sihtasutused (kaasa arvatud poliitiliste erakondade omad), piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, sotsiaalpartnerid ning kodanikuühiskond (eelkõige noorte- ja naisorganisatsioonid) aitavad neile aktiivselt kaasa, ning et nad vajavad ELi eelarvest rahalisi vahendeid kõnealuste ülesannete täitmiseks; on seega seisukohal, et 2007. aasta esialgses eelarveprojektis eelarverea Prince aruteluks Euroopa tuleviku üle ning Euroopa Liidu teabepunktide jaoks välja pakutud summasid tuleb 2006. aasta kuludega võrreldes oluliselt suurendada, pidades silmas käimasolevat järelemõtlemis- ja analüüsimisaega.

4.   rõhutab, et mitmed instituudid ja organisatsioonid on andnud silmapaistvat toetust aruteluks Euroopa tuleviku üle; on seetõttu mures nõukogu kavatsuse pärast – mida näitas õigusloomega seotud menetlus, mis viis programmi "Kodanikud Euroopale" vastuvõtmiseni – piirata struktuuriabi mõnedele Euroopa huvides töötavatele instituutidele kolme aastaga (2007–2009); on kindlalt otsustanud tagada piisava püsirahastamise kõnealustele uurimis- ja haridusrühmadele ka pärast praegust järelemõtlemis- ja analüüsimisaega, kuna on veendunud, et nimetatud rühmadel on püsiva loomuga olulisi ülesandeid;

5.   väidab kindlalt, et komisjoni välja pakutud kõnealustele instituutidele ettenähtud vahendite suurendamine ei ole kõikidel juhtudel piisav, et lahendada nende ees olevaid väljakutseid pakkuvaid ülesandeid;

6.   tervitab nõukogu ja parlamendi hiljutisi jõupingutusi kaasata kodanikke rohkem oma igapäevatöösse, eelkõige mis puudutab õigusloome läbipaistvust ning poliitilist arutelu sellistel tundlikel teemadel nagu globaliseerumine ja laienemine; kohustub kõnealuseid tegevusi täiendavalt tõhustama ning kutsub nõukogu üles sedasama tegema.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt: III jagu – komisjon
Menetluse number	2006/2018 (BUD)
Vastutav komisjon	BUDG
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	AFCO 26.9.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Carlos Carnero González 21.2.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	12.7.2006		11.9.2006
Vastuvõtmise kuupäev	11.9.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	9 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	James Hugh Allister, Carlos Carnero González, Andrew Duff, Ingo Friedrich, Bronisław Geremek, Genowefa Grabowska, Daniel Hannan, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Rihards Pīks, Johannes Voggenhuber, Bernard Piotr Wojciechowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0263.
• [2]  KOM(2005)0116.

naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ARVAMUS  (14.9.2006)

eelarvekomisjonile

Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta
(C6-0299/2006 - 2006/2018(BUD))III jagu – komisjon

Arvamuse koostaja: Piia-Noora Kauppi

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde Amsterdami lepingus sätestatud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõtet, mille kohaselt soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi kohaldatakse mitte üksnes spetsiaalselt võrdsete võimaluste soodustamiseks kavandatud meetmete puhul, vaid see tuleks soolist võrdõiguslikkust silmas pidava eelarve koostamise kaudu sisse viia kõigisse poliitikatesse ja eelarvemenetluse kõigile tasanditele;

2.  märgib, et Euroopa Parlamendi 3. juuli 2003. aasta resolutsioonis soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarve koostamise põhimõtte ja soopõhise eelarvestamise kohta[1] käsitleti asjaolu, et avalikud eelarved, sealhulgas ka ELi eelarve, ei ole soolise võrdõiguslikkuse mõttes neutraalsed ning mõjutavad naisi ja mehi erinevalt;

3.   rõhutab, et komisjon peaks välja töötama järelevalve- ja hindamissüsteemi, mis näitab soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamisel erinevate eelarveridade mõju meestele ja naistele;

4.   kordab üleskutset kasutada soopõhise eelarvestamise lähenemisviisi kõigi asjakohaste eelarveprogrammide, -meetmete ja -poliitikate hindamisel ja restruktureerimisel, selle kindlakstegemisel, mil määral peetakse vahendite paigutamisel silmas soolist võrdõiguslikkust, ja lõpuks soopõhisest seisukohast neutraalse tulemuse saavutamisel, kus osutatava tähelepanu määr ei sõltu asjaomaste isikute soost;

5.   avaldab kahetsust selle üle, et jaotise 04 "Tööhõive ja sotsiaalküsimused" ümberkorraldamisel ei säilitatud eraldi punktina soolise võrdõiguslikkuse peatükki ning edaspidi puuduvad viited antud küsimusele; arvab, et peatüki 04 04 "Tööhõive ja sotsiaalne solidaarsus" ümbertõstmine vähendab soolise võrdõiguslikkuse küsimuste kaalu ja silmatorkavust; teeb sellepärast ettepaneku lisada uue peatüki 04 04 pealkirja viide soolisele võrdõiguslikkusele;

6.   rõhutab, et eelarve peaks peegeldama Pekingi tegevusprogrammis ja Lissaboni strateegias sätestatud strateegiaid, et saavutada naiste tasakaalustatud esindatus tööturu osapoolte hulgas, naiste suurem osalemine majanduslike otsuste langetamises ning naiste parem juurdepääs haridusele ning teadusuuringute, tehnoloogia ja infoühiskonnaga seotud meetmetele ja programmidele;

7.   arvab, et ELi 2007. aasta eelarve üks prioriteete on vajadus võtta arvesse Bulgaaria ja Rumeenia ELiga ühinemist, ja mitmeid keskse tähtsusega eelarveridu ümber paigutada; rõhutab vajadust tagada neile riikidele täielik juurdepääs soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste küsimusi hõlmavatele programmidele;

8.   juhib tähelepanu sellele, et sellal kui ühinemiseelne abi Türgile (punkt 22 02 04 01) jätkuvalt kasvab, on hädavajalik toetada Türgi jõupingutusi inimõiguste ja eriti naiste õiguste kaitse täiendaval parandamisel ning soovitab eraldada teatud protsendi rahalistest vahenditest piisavat rahastamist nõudvatele soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja naiste õiguste kaitseks mõeldud meetmetele ja programmidele, eriti sellistele, mis on ette võetud koostöös liikmesriikide naisorganisatsioonidega;

9.   kordab, et nagu rõhutatakse nii Euroopa Ülemkogu Thessaloniki 19.–20. juuni 2003. aasta kohtumise järeldustes kui parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsioonis naiste olukorra kohta relvastatud konfliktides ja nende rolli kohta konfliktijärgsete riikide ülesehitus- ja demokratiseerimisprotsessis[2], on naistel rahu loomisel ja säilitamisel ning demokraatia tagamisel oluline roll; on seisukohal, et ELi abi relvakonfliktidest ja sõjast laastatud riikidele ja piirkondadele, nagu Afganistan, Iraak ja Liibanon, tuleks selgesõnaliselt seostada nimetatud rolli edendamisega ning naiste taaslülitumisega sotsiaalsesse, majandus- ja poliitikaellu ning selles osalemisega; on seisukohal, et Afganistani, Iraagi ja Liibanoni ülesehitustööde rahastamise täieliku läbipaistvuse tagamiseks tuleb seetõttu luua spetsiaalsed eelarveread.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu 2007. eelarveaasta üldeelarve projekt – III jagu Komisjon
Menetluse number	2006/2018(BUD)
Vastutav komisjon	BUDG
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	FEMM 26.9.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Noora Kauppi 21.2.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	11.7.2006		13.9.2006
Vastuvõtmise kuupäev	13.9.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	22 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Edit Bauer, Edite Estrela, Věra Flasarová, Claire Gibault, Lissy Gröner, Zita Gurmai, Anneli Jäätteenmäki, Piia-Noora Kauppi, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Urszula Krupa, Astrid Lulling, Siiri Oviir, Christa Prets, Marie-Line Reynaud, Raül Romeva i Rueda, Amalia Sartori, Eva-Britt Svensson, Britta Thomsen, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Iratxe García Pérez, Ana Maria Gomes, Zita Pleštinská, Karin Resetarits
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

• [1]  ELT C 74 E, 24.3.2004, lk 746.
• [2]  Sellel kuupäeval vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0245.

Eelarvekomisjoni otsused muudatusettepanekute projektide ja ettepandud muudatuste kohta

JÄTKUSUUTLIK KASV

748	01	Majandus- ja rahandusvaldkond											Tagasi lükatud

387	01 02 04	Programm «Prince» —  Majandus- ja rahaliitu ning eurot käsitlev teabevahetus	5 000 000	5 000 000	7 000 000	5 800 000	7 000 000	5 800 000	-3 500 000	-5 000 000	3 500 000	800 000	Tagasi lükatud

469	01 02 04	Programm «Prince» —  Majandus- ja rahaliitu ning eurot käsitlev teabevahetus	5 000 000	5 000 000	7 000 000	5 800 000	7 000 000	5 800 000	-7 000 000	-5 800 000	0	0	Tagasi lükatud

4656	01 02 04	Programm «Prince» —  Majandus- ja rahaliitu ning eurot käsitlev teabevahetus	5 000 000	5 000 000	7 000 000	5 800 000	7 000 000	5 800 000	-7 000 000	-5 800 000	0	0	Tagasi lükatud

749	01 04 04	Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm			142 100 000	53 000 000	142 100 000	53 000 000		13 250 000	142 100 000	66 250 000	Tagasi lükatud
	02 02 01	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm			112 600 000	48 000 000	112 600 000	48 000 000		12 000 000	112 600 000	60 000 000
	09 03 01	Konkurentsivõime ja uuendustegevus – Info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogramm			53 700 000	11 000 000	52 050 000	10 888 000		2 700 000	52 050 000	13 588 000
	09 03 02	eContent Plus – Euroopa digitaalse infosisu edendamine	27 290 000	30 090 000	44 600 000	24 000 000	43 230 000	23 756 000		6 000 000	43 230 000	29 756 000
	15 02 22	Elukestev õpe			820 900 000	563 670 000	803 799 000	551 843 000		90 000 000	803 799 000	641 843 000
	06 02 06	„Marco Polo II“ programm			55 775 000	5 000 000	54 059 000	4 835 000		15 000 000	54 059 000	19 835 000
	06 03 03	Rahaline toetus üleeuroopaliste transpordivõrkudega seotud ühishuviprojektidele			817 383 000	p.m.	817 383 000	p.m.		50 000 000	817 383 000	50 000 000
	06 03 04	Rahaline toetus üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektidele			21 200 000	p.m.	21 200 000	p.m.		5 000 000	21 200 000	5 000 000
	02 04 01	Turvalisuse- ja kosmosealane uurimistegevus			171 716 000	113 321 000	171 716 000	63 321 000		70 000 000	171 716 000	133 321 000
	08 02 01	Koostöö – Tervishoid			688 163 000	65 000 000	688 163 000	65 000 000		20 000 000	688 163 000	85 000 000
	08 04 01	Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad			390 363 000	5 000 000	390 363 000	5 000 000		20 000 000	390 363 000	25 000 000
	08 05 01	Koostöö – Energeetika			121 023 000	25 000 000	121 023 000	25 000 000		10 000 000	121 023 000	35 000 000
	08 13 01	VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud			120 566 000	1 440 000	118 156 000	1 440 000		20 000 000	118 156 000	21 440 000
Kokku									0	333 950 000

801	01 04 04	Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm			142 100 000	53 000 000	142 100 000	53 000 000		13 250 000	142 100 000	66 250 000	Vastu võetud

3550	01 04 04	Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm			142 100 000	53 000 000	142 100 000	53 000 000		60 680 000	142 100 000	113 680 000	Tagasi lükatud

373	01 04 05	Ettevõtete toetamise programmi lõpuleviimine: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete finantskeskkonna parandamine	91 500 000	90 000 000	p.m.	64 000 000	p.m.	64 000 000	91 500 000	26 000 000	91 500 000	90 000 000	Tagasi lükatud

4768	01 04 05	Ettevõtete toetamise programmi lõpuleviimine: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete finantskeskkonna parandamine	91 500 000	90 000 000	p.m.	64 000 000	p.m.	64 000 000	20 000 000	20 000 000	20 000 000	84 000 000	Tagasi lükatud

750	02	Ettevõtlus											Tagasi lükatud

856	02 01 04 01	Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes — Halduskorralduskulud	2 790 000	2 790 000	3 000 000	3 000 000	3 000 000	3 000 000	-300 000	-300 000	2 700 000	2 700 000	Vastu võetud
	02 03 01	Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes	20 310 000	20 710 000	15 785 000	16 479 000	15 785 000	16 479 000	300 000	300 000	16 085 000	16 779 000
Kokku									0	0

3501	02 01 04 04	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm — Halduskorralduskulud	p.m.	p.m.	10 600 000	10 600 000	10 600 000	10 600 000	-1 060 000	-1 060 000	9 540 000	9 540 000	Tagasi võetud
			6 800 000	6 800 000
	01 04 04	Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm			142 100 000	53 000 000	142 100 000	53 000 000	591 386	556 238	142 691 386	53 556 238
	02 02 01	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm			112 600 000	48 000 000	112 600 000	48 000 000	468 614	503 762	113 068 614	48 503 762
Kokku									0	0

3502	02 01 04 05	Pan-Euroopa elektroonilised e-valitsusteenused riiklikele haldusorganitele, ettevõtetele ja kodanikele (IDAbc) — Halduskorralduskulud	720 000	720 000	800 000	800 000	800 000	800 000	-80 000	-80 000	720 000	720 000	Tagasi lükatud
	02 02 04 01	Pan-Euroopa elektroonilised e-valitsusteenused riiklikele haldusorganitele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC)	29 080 000	23 180 000	29 200 000	34 800 000	29 200 000	29 800 000	80 000	80 000	29 280 000	29 880 000
Kokku									0	0

846	02 01 04 05	Pan-Euroopa elektroonilised e-valitsusteenused riiklikele haldusorganitele, ettevõtetele ja kodanikele (IDAbc) — Halduskorralduskulud	720 000	720 000	800 000	800 000	800 000	800 000	-80 000	-80 000	720 000	720 000	Vastu võetud
	02 02 04 01	Pan-Euroopa elektroonilised e-valitsusteenused riiklikele haldusorganitele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC)	29 080 000	23 180 000	29 200 000	34 800 000	29 200 000	29 800 000	80 000	5 080 000	29 280 000	34 880 000
Kokku									0	5 000 000

478	02 02 01	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm			112 600 000	48 000 000	112 600 000	48 000 000		-24 000 000	112 600 000	24 000 000	Tagasi lükatud
	01 04 05	Ettevõtete toetamise programmi lõpuleviimine: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete finantskeskkonna parandamine	91 500 000	90 000 000	p.m.	64 000 000	p.m.	64 000 000	20 000 000	20 000 000	20 000 000	84 000 000
Kokku									20 000 000	-4 000 000

4769	02 02 01	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm			112 600 000	48 000 000	112 600 000	48 000 000		-24 000 000	112 600 000	24 000 000	Tagasi lükatud

802	02 02 01	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm			112 600 000	48 000 000	112 600 000	48 000 000		12 000 000	112 600 000	60 000 000	Vastu võetud

3551	02 02 01	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm			112 600 000	48 000 000	112 600 000	48 000 000		42 080 000	112 600 000	90 080 000	Tagasi lükatud

197	02 02 01	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm			112 600 000	48 000 000	112 600 000	48 000 000			112 600 000	48 000 000	Tagasi lükatud

521	02 02 01	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm			112 600 000	48 000 000	112 600 000	48 000 000			112 600 000	48 000 000	Tagasi lükatud

313	02 02 01	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm			112 600 000	48 000 000	112 600 000	48 000 000			112 600 000	48 000 000	Tagasi lükatud

581	02 02 03 04	Katseprojekt: programm Erasmus noortele ettevõtjatele							3 000 000	3 000 000	3 000 000	3 000 000	Tagasi lükatud

857	02 02 03 04	Programm Erasmus noortele ettevõtjatele							3 000 000	3 000 000	3 000 000	3 000 000	Vastu võetud

388	02 02 03 04	Katseprojekt: mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahelise koostöö ja partnerluse edendamise meetmed							2 000 000	2 000 000	2 000 000	2 000 000	Vastu võetud

165	02 02 04 01	Pan-Euroopa elektroonilised e-valitsusteenused riiklikele haldusorganitele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC)	29 080 000	23 180 000	29 200 000	34 800 000	29 200 000	29 800 000		5 000 000	29 200 000	34 800 000	Tagasi lükatud

3215	02 02 09	Katseprojekt«: Teadmiste kolmnurga (haridus, teadus ja innovatsioon) võimekuse suurendamise uued ideed»					5 000 000	2 000 000	15 000 000	13 000 000	20 000 000	15 000 000	Tagasi lükatud

803	02 02 09	Katseprojekt«: Teadmiste kolmnurga (haridus, teadus ja innovatsioon) võimekuse suurendamise uued ideed»					5 000 000	2 000 000		1 000 000	5 000 000	3 000 000	Vastu võetud

166	02 02 12	Katseprojekt «Tehnoloogiasiire»							7 500 000	7 500 000	7 500 000	7 500 000	Tagasi lükatud

804	02 02 12	Katseprojekt «Tehnoloogiasiire»							2 000 000	2 000 000	2 000 000	2 000 000	Vastu võetud

167	02 02 13	Katseprojekt «Intellektuaalomandi õigused VKEdele»							7 500 000	7 500 000	7 500 000	7 500 000	Tagasi lükatud

479	02 03 02 01	Euroopa Ravimihindamisamet — Toetus jaotistele 1 ja 2	11 300 000	11 300 000	12 200 000	12 200 000	11 704 400	11 704 400	-404 400	-404 400	11 300 000	11 300 000	Tagasi lükatud
									404 400	404 400	404 400	404 400
	06 02 01 01	Euroopa Lennundusohutusamet — Toetus jaotistele 1 ja 2	12 280 000	12 280 000	14 200 000	14 200 000	13 370 600	13 370 600	-1 090 600	-1 090 600	12 280 000	12 280 000
									1 090 600	1 090 600	1 090 600	1 090 600
	06 02 02 01	Euroopa Meresõiduohutuse Amet — Toetus jaotistele 1 ja 2	16 300 000	16 300 000	18 500 000	18 500 000	17 540 000	17 540 000	-1 240 000	-1 240 000	16 300 000	16 300 000
									1 240 000	1 240 000	1 240 000	1 240 000
	06 02 08 01	Euroopa Raudteeohutuse ja Koostalitluse Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2	10 998 000	10 998 000	12 400 000	12 400 000	11 350 000	11 350 000	-352 000	-352 000	10 998 000	10 998 000
			57 000	57 000					352 000	352 000	352 000	352 000
	07 03 09 01	Toetus Euroopa Keskkonnaagentuurile – Toetus jaotistele 1 ja 2	16 650 000	16 650 000	17 750 000	17 750 000	16 944 000	16 944 000	-294 000	-294 000	16 650 000	16 650 000
									294 000	294 000	294 000	294 000
	09 02 03 01	Euroopa Võrgu- ja Infoturbe Amet — Toetus jaotistele 1 ja 2	4 950 000	4 950 000	5 200 000	5 200 000	4 641 000	4 641 000	309 000	309 000	4 950 000	4 950 000
									309 000	309 000	309 000	309 000
	15 02 25 01	Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus — Toetus jaotistele 1 ja 2	10 962 000	10 962 000	11 780 000	11 780 000	11 549 000	11 549 000	-587 000	-587 000	10 962 000	10 962 000
									587 000	587 000	587 000	587 000
	17 04 08 01	Euroopa Toiduohutusamet — Toetus jaotistele 1 ja 2	31 982 000	31 982 000	36 512 000	36 512 000	32 417 200	32 417 200	-435 200	-435 200	31 982 000	31 982 000
									435 200	435 200	435 200	435 200
	18 04 05 01	Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet — Toetus jaotistele 1 ja 2	4 500 000	4 500 000	5 536 000	5 536 000	3 655 800	3 655 800	844 200	844 200	4 500 000	4 500 000
									844 200	844 200	844 200	844 200
	18 05 05 01	Euroopa Politseikolledž — Toetus jaotistele 1 ja 2	1 940 000	1 940 000	3 125 000	3 125 000	2 817 000	2 817 000	-877 000	-877 000	1 940 000	1 940 000
			260 000	260 000					877 000	877 000	877 000	877 000
	18 06 04 01	Eurojust — Toetus jaotistele 1 ja 2	11 716 000	11 716 000	13 589 000	13 589 000	12 333 000	12 333 000	-617 000	-617 000	11 716 000	11 716 000
									617 000	617 000	617 000	617 000
	18 07 01 01	Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskus — Toetus jaotistele 1 ja 2	7 903 000	7 903 000	8 931 000	8 931 000	8 310 000	8 310 000	-407 000	-407 000	7 903 000	7 903 000
									407 000	407 000	407 000	407 000
Kokku									2 306 400	2 306 400

4782	02 03 02 01	Euroopa Ravimihindamisamet — Toetus jaotistele 1 ja 2	11 300 000	11 300 000	12 200 000	12 200 000	11 704 400	11 704 400	-404 400	-404 400	11 300 000	11 300 000	Tagasi lükatud
									404 400	404 400	404 400	404 400
	06 02 01 01	Euroopa Lennundusohutusamet — Toetus jaotistele 1 ja 2	12 280 000	12 280 000	14 200 000	14 200 000	13 370 600	13 370 600	-1 090 600	-1 090 600	12 280 000	12 280 000
									1 090 600	1 090 600	1 090 600	1 090 600
	06 02 02 01	Euroopa Meresõiduohutuse Amet — Toetus jaotistele 1 ja 2	16 300 000	16 300 000	18 500 000	18 500 000	17 540 000	17 540 000	-1 240 000	-1 240 000	16 300 000	16 300 000
									1 240 000	1 240 000	1 240 000	1 240 000
	06 02 08 01	Euroopa Raudteeohutuse ja Koostalitluse Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2	10 998 000	10 998 000	12 400 000	12 400 000	11 350 000	11 350 000	-352 000	-352 000	10 998 000	10 998 000
			57 000	57 000					352 000	352 000	352 000	352 000
	07 03 09 01	Toetus Euroopa Keskkonnaagentuurile – Toetus jaotistele 1 ja 2	16 650 000	16 650 000	17 750 000	17 750 000	16 944 000	16 944 000	-294 000	-294 000	16 650 000	16 650 000
									294 000	294 000	294 000	294 000
	09 02 03 01	Euroopa Võrgu- ja Infoturbe Amet — Toetus jaotistele 1 ja 2	4 950 000	4 950 000	5 200 000	5 200 000	4 641 000	4 641 000	309 000	309 000	4 950 000	4 950 000
									309 000	309 000	309 000	309 000
	15 02 25 01	Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus — Toetus jaotistele 1 ja 2	10 962 000	10 962 000	11 780 000	11 780 000	11 549 000	11 549 000	-587 000	-587 000	10 962 000	10 962 000
									587 000	587 000	587 000	587 000
	17 04 08 01	Euroopa Toiduohutusamet — Toetus jaotistele 1 ja 2	31 982 000	31 982 000	36 512 000	36 512 000	32 417 200	32 417 200	-435 200	-435 200	31 982 000	31 982 000
									435 200	435 200	435 200	435 200
	18 04 05 01	Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet — Toetus jaotistele 1 ja 2	4 500 000	4 500 000	5 536 000	5 536 000	3 655 800	3 655 800	844 200	844 200	4 500 000	4 500 000
									844 200	844 200	844 200	844 200
	18 05 05 01	Euroopa Politseikolledž — Toetus jaotistele 1 ja 2	1 940 000	1 940 000	3 125 000	3 125 000	2 817 000	2 817 000	-877 000	-877 000	1 940 000	1 940 000
			260 000	260 000					877 000	877 000	877 000	877 000
	18 06 04 01	Eurojust — Toetus jaotistele 1 ja 2	11 716 000	11 716 000	13 589 000	13 589 000	12 333 000	12 333 000	-617 000	-617 000	11 716 000	11 716 000
									617 000	617 000	617 000	617 000
	18 07 01 01	Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskus — Toetus jaotistele 1 ja 2	7 903 000	7 903 000	8 931 000	8 931 000	8 310 000	8 310 000	-407 000	-407 000	7 903 000	7 903 000
									407 000	407 000	407 000	407 000
Kokku									2 306 400	2 306 400

805	02 03 02 01	Euroopa Ravimihindamisamet — Toetus jaotistele 1 ja 2	11 300 000	11 300 000	12 200 000	12 200 000	11 704 400	11 704 400	-178 400	-178 400	11 526 000	11 526 000	Vastu võetud
									1 274 000	1 274 000	1 274 000	1 274 000
	02 03 02 02	Euroopa Ravimihindamisamet — Toetus jaotisele 3	18 700 000	18 700 000	19 800 000	19 800 000	18 995 600	18 995 600	78 400	78 400	19 074 000	19 074 000
									3 126 000	3 126 000	3 126 000	3 126 000
	02 03 02 03	Ühenduse toetus harva kasutatavate ravimite jaoks	4 000 000	4 000 000	5 000 000	5 000 000	5 000 000	5 000 000	1 000 000	1 000 000	6 000 000	6 000 000
Kokku									5 300 000	5 300 000

3030	02 03 02 01	Euroopa Ravimihindamisamet — Toetus jaotistele 1 ja 2	11 300 000	11 300 000	12 200 000	12 200 000	11 704 400	11 704 400	-178 400	-178 400	11 526 000	11 526 000	Tagasi lükatud
									1 274 000	1 274 000	1 274 000	1 274 000
	02 03 02 02	Euroopa Ravimihindamisamet — Toetus jaotisele 3	18 700 000	18 700 000	19 800 000	19 800 000	18 995 600	18 995 600	78 400	78 400	19 074 000	19 074 000
									3 126 000	3 126 000	3 126 000	3 126 000
	02 03 02 03	Ühenduse toetus harva kasutatavate ravimite jaoks	4 000 000	4 000 000	5 000 000	5 000 000	5 000 000	5 000 000	1 000 000	1 000 000	6 000 000	6 000 000
Kokku									5 300 000	5 300 000

314	02 03 02 01	Euroopa Ravimihindamisamet — Toetus jaotistele 1 ja 2	11 300 000	11 300 000	12 200 000	12 200 000	11 704 400	11 704 400	1 095 600	1 095 600	12 800 000	12 800 000	Tagasi lükatud

168	02 03 02 01	Euroopa Ravimihindamisamet — Toetus jaotistele 1 ja 2	11 300 000	11 300 000	12 200 000	12 200 000	11 704 400	11 704 400	495 600	495 600	12 200 000	12 200 000	Tagasi lükatud

315	02 03 02 02	Euroopa Ravimihindamisamet — Toetus jaotisele 3	18 700 000	18 700 000	19 800 000	19 800 000	18 995 600	18 995 600	3 204 400	3 204 400	22 200 000	22 200 000	Tagasi lükatud

169	02 03 02 02	Euroopa Ravimihindamisamet — Toetus jaotisele 3	18 700 000	18 700 000	19 800 000	19 800 000	18 995 600	18 995 600	804 400	804 400	19 800 000	19 800 000	Tagasi lükatud

316	02 03 02 03	Ühenduse toetus harva kasutatavate ravimite jaoks	4 000 000	4 000 000	5 000 000	5 000 000	5 000 000	5 000 000	1 000 000	1 000 000	6 000 000	6 000 000	Tagasi lükatud

751	02 03 03 01	Õigusaktid keemiatoodete ja Kemikaaliameti kohta – Toetus jaotistele 1 ja 2			p.m.	p.m.	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.	Tagasi lükatud
					11 682 000	11 682 000	11 682 000	11 682 000			11 682 000	11 682 000
	02 03 03 02	Kemikaale käsitlevad õigusaktid ja kemikaaliamet – Toetus jaotisele 3			p.m.	p.m.	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
					3 612 000	3 612 000	3 612 000	3 612 000			3 612 000	3 612 000
	04 04 02 01	Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut – Toetus jaotistele 1 ja 2			2 310 000	2 310 000	2 310 000	2 310 000	-2 310 000	-2 310 000
									2 310 000	2 310 000	2 310 000	2 310 000
	04 04 02 02	Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut – Toetus jaotisele 3			2 190 000	2 190 000	2 190 000	2 190 000	-2 190 000	-2 190 000
									2 190 000	2 190 000	2 190 000	2 190 000
	18 04 05 01	Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet — Toetus jaotistele 1 ja 2	4 500 000	4 500 000	5 536 000	5 536 000	3 655 800	3 655 800	-3 655 800	-3 655 800
									3 655 800	3 655 800	3 655 800	3 655 800
	18 04 05 02	Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet — Toetus jaotisele 3	4 300 000	4 300 000	8 464 000	8 464 000	5 584 200	5 584 200	-5 584 200	-5 584 200
									5 584 200	5 584 200	5 584 200	5 584 200
Kokku									0	0

858	02 03 03 01	Õigusaktid keemiatoodete ja Kemikaaliameti kohta – Toetus jaotistele 1 ja 2			p.m.	p.m.	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.	Vastu võetud
					11 682 000	11 682 000	11 682 000	11 682 000	-11 682 000	-11 682 000
	02 03 03 02	Kemikaale käsitlevad õigusaktid ja kemikaaliamet – Toetus jaotisele 3			p.m.	p.m.	p.m.	p.m.			p.m.	p.m.
					3 612 000	3 612 000	3 612 000	3 612 000	-3 612 000	-3 612 000
Kokku									-15 294 000	-15 294 000

3831	02 03 04	Õigusaktide standardimine ja ühtlustamine	19 039 000	18 629 000	17 500 000	19 748 000	17 500 000	19 748 000	-5 250 000	-5 924 400	12 250 000	13 823 600	Tagasi võetud
									5 250 000	5 924 400	5 250 000	5 924 400

170	02 04 01	Turvalisuse- ja kosmosealane uurimistegevus			171 716 000	113 321 000	171 716 000	63 321 000		-38 321 000	171 716 000	25 000 000	Tagasi lükatud

374	02 04 01	Turvalisuse- ja kosmosealane uurimistegevus			171 716 000	113 321 000	171 716 000	63 321 000		50 000 000	171 716 000	113 321 000	Tagasi lükatud

806	02 04 01	Turvalisuse- ja kosmosealane uurimistegevus			171 716 000	113 321 000	171 716 000	63 321 000		74 051 000	171 716 000	137 372 000	Vastu võetud

3552	02 04 01	Turvalisuse- ja kosmosealane uurimistegevus			171 716 000	113 321 000	171 716 000	63 321 000		74 051 800	171 716 000	137 372 800	Tagasi võetud

389	02 04 01	Turvalisuse- ja kosmosealane uurimistegevus			171 716 000	113 321 000	171 716 000	63 321 000	-30 000 000	-20 000 000	141 716 000	43 321 000	Tagasi lükatud
										43 321 000		43 321 000

4601	02 04 02	Ettevalmistustöö Euroopa turvalisusealase uurimistegevuse tõhustamiseks	15 000 000	19 000 000	p.m.	6 000 000	p.m.	6 000 000			p.m.	6 000 000	Tagasi lükatud

753	04	Tööhõive ja sotsiaalküsimused											Tagasi lükatud

3715	04 01 04 10	Programm «Progress» – Halduskorralduskulud	3 600 000	3 600 000	5 000 000	5 000 000	4 000 000	4 000 000	-400 000	-400 000	3 600 000	3 600 000	Tagasi võetud
	04 04 01 01	Tööhõive			17 000 000	6 800 000	17 000 000	6 800 000	87 291	91 275	17 087 291	6 891 275
	04 04 01 02	Sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus			22 900 000	8 500 000	22 900 000	8 500 000	117 587	114 094	23 017 587	8 614 094
	04 04 01 03	Töötingimused			10 100 000	3 750 000	10 100 000	3 750 000	51 861	50 336	10 151 861	3 800 336
	04 04 01 04	Võitlus diskrimineerimise vastu ja mitmekesisus			19 550 000	7 500 000	19 550 000	7 500 000	100 385	100 671	19 650 385	7 600 671
	04 04 01 05	Sooline võrdõiguslikkus			7 200 000	2 750 000	7 200 000	2 750 000	36 970	36 913	7 236 970	2 786 913
	04 04 01 06	Toetus rakendamiseks			1 150 000	500 000	1 150 000	500 000	5 905	6 711	1 155 905	506 711
Kokku									-1	0

286	04 01 04 10	Programm «Progress» – Halduskorralduskulud	3 600 000	3 600 000	5 000 000	5 000 000	4 000 000	4 000 000	1 000 000	1 000 000	5 000 000	5 000 000	Vastu võetud

4608	04 02 03	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 1. eesmärk (2000. aastale eelnev aeg)	p.m.	9 663 855	p.m.	10 000 000	p.m.	1 082 000		8 918 000	p.m.	10 000 000	Tagasi lükatud

4690	04 02 03	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 1. eesmärk (2000. aastale eelnev aeg)	p.m.	9 663 855	p.m.	10 000 000	p.m.	1 082 000		8 918 000	p.m.	10 000 000	Tagasi lükatud

287	04 02 03	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 1. eesmärk (2000. aastale eelnev aeg)	p.m.	9 663 855	p.m.	10 000 000	p.m.	1 082 000		8 918 000	p.m.	10 000 000	Vastu võetud

390	04 02 03	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 1. eesmärk (2000. aastale eelnev aeg)	p.m.	9 663 855	p.m.	10 000 000	p.m.	1 082 000		8 918 000	p.m.	10 000 000	Tagasi lükatud

391	04 02 04	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 2. eesmärk (2000–2006)	365 115 509	361 270 357	p.m.	317 214 086	p.m.	302 214 086		15 000 000	p.m.	317 214 086	Tagasi lükatud

288	04 02 04	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 2. eesmärk (2000–2006)	365 115 509	361 270 357	p.m.	317 214 086	p.m.	302 214 086		15 000 000	p.m.	317 214 086	Vastu võetud

392	04 02 05	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 2. eesmärk (2000. aastale eelnev aeg)	p.m.	9 057 882	p.m.	9 000 000	p.m.	975 000		8 025 000	p.m.	9 000 000	Tagasi lükatud

289	04 02 05	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 2. eesmärk (2000. aastale eelnev aeg)	p.m.	9 057 882	p.m.	9 000 000	p.m.	975 000		8 025 000	p.m.	9 000 000	Vastu võetud

393	04 02 06	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 3. eesmärk (2000–2006)	3 988 828 533	3 628 877 052	p.m.	3 676 061 004	p.m.	3 456 061 004		220 000 000	p.m.	3 676 061 004	Tagasi lükatud

290	04 02 06	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 3. eesmärk (2000–2006)	3 988 828 533	3 628 877 052	p.m.	3 676 061 004	p.m.	3 456 061 004		220 000 000	p.m.	3 676 061 004	Vastu võetud

394	04 02 07	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 3. eesmärk (2000. aastale eelnev aeg)	p.m.	6 003 636	p.m.	6 000 000	p.m.	650 000		5 350 000	p.m.	6 000 000	Tagasi lükatud

291	04 02 07	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 3. eesmärk (2000. aastale eelnev aeg)	p.m.	6 003 636	p.m.	6 000 000	p.m.	650 000		5 350 000	p.m.	6 000 000	Vastu võetud

4609	04 02 08	EQUALi meetmete lõpuleviimine (2000–2006)	650 864 425	429 746 539	p.m.	606 350 733	p.m.	596 350 733		10 000 000	p.m.	606 350 733	Tagasi lükatud

395	04 02 08	EQUALi meetmete lõpuleviimine (2000–2006)	650 864 425	429 746 539	p.m.	606 350 733	p.m.	596 350 733		10 000 000	p.m.	606 350 733	Tagasi lükatud

292	04 02 08	EQUALi meetmete lõpuleviimine (2000–2006)	650 864 425	429 746 539	p.m.	606 350 733	p.m.	596 350 733		10 000 000	p.m.	606 350 733	Vastu võetud

29	04 02 08	EQUALi meetmete lõpuleviimine (2000–2006)	650 864 425	429 746 539	p.m.	606 350 733	p.m.	596 350 733		10 000 000	p.m.	606 350 733	Tagasi lükatud

4610	04 02 09	Enne 2000. aastat alustatud varasemate ühenduse algatuse programmide lõpuleviimine	p.m.	6 430 377	p.m.	6 000 000	p.m.	650 000		5 350 000	p.m.	6 000 000	Tagasi lükatud

396	04 02 09	Enne 2000. aastat alustatud varasemate ühenduse algatuse programmide lõpuleviimine	p.m.	6 430 377	p.m.	6 000 000	p.m.	650 000		5 350 000	p.m.	6 000 000	Tagasi lükatud

293	04 02 09	Enne 2000. aastat alustatud varasemate ühenduse algatuse programmide lõpuleviimine	p.m.	6 430 377	p.m.	6 000 000	p.m.	650 000		5 350 000	p.m.	6 000 000	Vastu võetud

30	04 02 09	Enne 2000. aastat alustatud varasemate ühenduse algatuse programmide lõpuleviimine	p.m.	6 430 377	p.m.	6 000 000	p.m.	650 000		5 350 000	p.m.	6 000 000	Tagasi lükatud

4611	04 02 10	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000–2006)	22 312 556	25 000 000	p.m.	25 000 000	p.m.	20 000 000		5 000 000	p.m.	25 000 000	Tagasi lükatud

397	04 02 10	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000–2006)	22 312 556	25 000 000	p.m.	25 000 000	p.m.	20 000 000		5 000 000	p.m.	25 000 000	Tagasi lükatud

294	04 02 10	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000–2006)	22 312 556	25 000 000	p.m.	25 000 000	p.m.	20 000 000		5 000 000	p.m.	25 000 000	Vastu võetud

31	04 02 10	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000–2006)	22 312 556	25 000 000	p.m.	25 000 000	p.m.	20 000 000		5 000 000	p.m.	25 000 000	Tagasi lükatud

4612	04 02 11	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000. aastale eelnev aeg)	p.m.	119 081	p.m.	1 000 000	p.m.	108 000		892 000	p.m.	1 000 000	Tagasi lükatud

398	04 02 11	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000. aastale eelnev aeg)	p.m.	119 081	p.m.	1 000 000	p.m.	108 000		892 000	p.m.	1 000 000	Tagasi lükatud

295	04 02 11	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000. aastale eelnev aeg)	p.m.	119 081	p.m.	1 000 000	p.m.	108 000		892 000	p.m.	1 000 000	Vastu võetud

32	04 02 11	Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000. aastale eelnev aeg)	p.m.	119 081	p.m.	1 000 000	p.m.	108 000		892 000	p.m.	1 000 000	Tagasi lükatud

807	04 02 17	Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Lähenemine			7 416 571 011	1 092 393 287	7 416 571 011	1 092 393 287	226 000	350 000 000	7 416 797 011	1 442 393 287	Vastu võetud

399	04 02 17	Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Lähenemine			7 416 571 011	1 092 393 287	7 416 571 011	1 092 393 287	226 000	226 000	7 416 797 011	1 092 619 287	Tagasi lükatud

3574	04 02 17	Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Lähenemine			7 416 571 011	1 092 393 287	7 416 571 011	1 092 393 287		717 943 904	7 416 571 011	1 810 337 191	Tagasi lükatud

400	04 02 17	Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Lähenemine			7 416 571 011	1 092 393 287	7 416 571 011	1 092 393 287			7 416 571 011	1 092 393 287	Tagasi lükatud

3575	04 02 19	Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive			3 648 156 721	461 831 532	3 648 156 721	461 831 532		303 525 422	3 648 156 721	765 356 954	Tagasi lükatud

3814	04 02 19	Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive			3 648 156 721	461 831 532	3 648 156 721	461 831 532	-1 094 447 016	-138 549 459	2 553 709 705	323 282 073	Tagasi võetud
									1 094 447 016	138 549 459	1 094 447 016	138 549 459

808	04 02 19	Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive			3 648 156 721	461 831 532	3 648 156 721	461 831 532		200 000 000	3 648 156 721	661 831 532	Vastu võetud

401	04 03 02	Ametiühingute esindajatega peetavate esialgsete nõupidamiskoosolekute kulud	300 000	300 000	350 000	350 000	350 000	350 000	50 000	50 000	400 000	400 000	Tagasi lükatud

296	04 03 03 02	Töötajate organisatsioonidele suunatud teavitus- ja koolitusmeetmed	15 117 170	13 731 570	15 800 000	14 350 000	15 800 000	14 350 000	600 000	600 000	16 400 000	14 950 000	Tagasi lükatud

297	04 03 04	EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteem)	16 000 000	14 400 000	17 050 000	14 800 000	17 050 000	14 800 000	2 000 000	2 000 000	19 050 000	16 800 000	Vastu võetud

480	04 03 05	Tööjõu vaba liikumine ning sotsiaalkindlustussüsteemide ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine	2 592 000	2 192 000	3 050 000	2 550 000	3 050 000	2 550 000	1 000 000	1 000 000	4 050 000	3 550 000	Vastu võetud

4758	04 03 05	Tööjõu vaba liikumine ning sotsiaalkindlustussüsteemide ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine	2 592 000	2 192 000	3 050 000	2 550 000	3 050 000	2 550 000	1 000 000	1 000 000	4 050 000	3 550 000	Tagasi lükatud

481	04 03 06	ENEA ettevalmistav tegevus aktiivse vananemise ja eakate inimeste liikuvuse toetuseks	1 500 000	750 000	—	1 500 000	—	1 500 000	3 000 000		3 000 000	1 500 000	Tagasi lükatud

859	04 03 06	ENEA ettevalmistav tegevus aktiivse vananemise ja eakate inimeste liikuvuse toetuseks	1 500 000	750 000	—	1 500 000	—	1 500 000	3 000 000		3 000 000	1 500 000	Vastu võetud

402	04 03 07	Sotsiaalset ja demograafilist olukorda ning perekondi käsitlev analüüs ja uuringud	3 220 000	2 720 000	3 600 000	3 000 000	3 600 000	3 000 000		600 000	3 600 000	3 600 000	Tagasi lükatud

254	04 04	Tööhõive ja sotsiaalne solidaarsus											Vastu võetud

1032	04 04 01 01	Employment			17 000 000	6 800 000	17 000 000	6 800 000		3 200 000	17 000 000	10 000 000	Vastu võetud

590	04 04 01 01	Tööhõive			17 000 000	6 800 000	17 000 000	6 800 000	3 000 000	3 200 000	20 000 000	10 000 000	Tagasi lükatud

4787	04 04 01 01	Tööhõive			17 000 000	6 800 000	17 000 000	6 800 000	3 000 000	3 200 000	20 000 000	10 000 000	Tagasi lükatud

298	04 04 01 01	Tööhõive			17 000 000	6 800 000	17 000 000	6 800 000		3 200 000	17 000 000	10 000 000	Tagasi lükatud

403	04 04 01 01	Tööhõive			17 000 000	6 800 000	17 000 000	6 800 000		6 800 000	17 000 000	13 600 000	Tagasi lükatud

1033	04 04 01 02	Social protection and inclusion			22 900 000	8 500 000	22 900 000	8 500 000		3 500 000	22 900 000	12 000 000	Vastu võetud

591	04 04 01 02	Sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus			22 900 000	8 500 000	22 900 000	8 500 000	2 100 000	1 500 000	25 000 000	10 000 000	Tagasi lükatud

4788	04 04 01 02	Sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus			22 900 000	8 500 000	22 900 000	8 500 000	2 100 000	1 500 000	25 000 000	10 000 000	Tagasi lükatud

299	04 04 01 02	Sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus			22 900 000	8 500 000	22 900 000	8 500 000		3 500 000	22 900 000	12 000 000	Tagasi lükatud

1034	04 04 01 03	Working conditions			10 100 000	3 750 000	10 100 000	3 750 000		3 500 000	10 100 000	7 250 000	Vastu võetud

592	04 04 01 03	Töötingimused			10 100 000	3 750 000	10 100 000	3 750 000	1 900 000	1 250 000	12 000 000	5 000 000	Tagasi lükatud

4789	04 04 01 03	Töötingimused			10 100 000	3 750 000	10 100 000	3 750 000	1 900 000	1 250 000	12 000 000	5 000 000	Tagasi lükatud

300	04 04 01 03	Töötingimused			10 100 000	3 750 000	10 100 000	3 750 000		2 000 000	10 100 000	5 750 000	Tagasi lükatud

4673	04 04 01 04	Võitlus diskrimineerimise vastu ja mitmekesisus			19 550 000	7 500 000	19 550 000	7 500 000	2 450 000	2 500 000	22 000 000	10 000 000	Tagasi lükatud

593	04 04 01 04	Võitlus diskrimineerimise vastu ja mitmekesisus			19 550 000	7 500 000	19 550 000	7 500 000	2 450 000	2 500 000	22 000 000	10 000 000	Tagasi lükatud

404	04 04 01 04	Võitlus diskrimineerimise vastu ja mitmekesisus			19 550 000	7 500 000	19 550 000	7 500 000		8 140 000	19 550 000	15 640 000	Vastu võetud

1035	04 04 01 05	Gender equality			7 200 000	2 750 000	7 200 000	2 750 000		2 250 000	7 200 000	5 000 000	Vastu võetud

594	04 04 01 05	Sooline võrdõiguslikkus			7 200 000	2 750 000	7 200 000	2 750 000	2 800 000	2 250 000	10 000 000	5 000 000	Tagasi lükatud

4671	04 04 01 05	Sooline võrdõiguslikkus			7 200 000	2 750 000	7 200 000	2 750 000	2 800 000	2 250 000	10 000 000	5 000 000	Tagasi lükatud

301	04 04 01 05	Sooline võrdõiguslikkus			7 200 000	2 750 000	7 200 000	2 750 000		2 000 000	7 200 000	4 750 000	Tagasi lükatud

302	04 04 01 06	Toetus rakendamiseks			1 150 000	500 000	1 150 000	500 000			1 150 000	500 000	Vastu võetud

405	04 04 01 07	Katseprojekt, et toetada ebatüüpiliste töökohtade vastu võitlemise meetmeid							2 000 000	2 000 000	2 000 000	2 000 000	Tagasi lükatud

860	04 04 02 01	Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut – Toetus jaotistele 1 ja 2			2 310 000	2 310 000	2 310 000	2 310 000	-2 310 000	-2 310 000	p.m.	p.m.	Vastu võetud
	04 04 02 02	Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut – Toetus jaotisele 3			2 190 000	2 190 000	2 190 000	2 190 000	-2 190 000	-2 190 000	p.m.	p.m.
Kokku									-4 500 000	-4 500 000

809	04 04 03 01	Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond — Toetus jaotistele 1 ja 2	11 900 000	11 900 000	12 150 000	12 150 000	11 900 000	11 900 000	238 000	238 000	12 138 000	12 138 000	Vastu võetud
									12 000	12 000	12 000	12 000
	04 04 03 02	Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond — Toetus jaotisele 3	7 100 000	7 100 000	7 450 000	7 450 000	7 100 000	7 100 000	142 000	142 000	7 242 000	7 242 000
									208 000	208 000	208 000	208 000
Kokku									600 000	600 000

3033	04 04 03 01	Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond — Toetus jaotistele 1 ja 2	11 900 000	11 900 000	12 150 000	12 150 000	11 900 000	11 900 000	238 000	238 000	12 138 000	12 138 000	Tagasi lükatud
									12 000	12 000	12 000	12 000
	04 04 03 02	Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond — Toetus jaotisele 3	7 100 000	7 100 000	7 450 000	7 450 000	7 100 000	7 100 000	142 000	142 000	7 242 000	7 242 000
									208 000	208 000	208 000	208 000
Kokku									600 000	600 000

406	04 04 03 01	Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond — Toetus jaotistele 1 ja 2	11 900 000	11 900 000	12 150 000	12 150 000	11 900 000	11 900 000	600 000	600 000	12 500 000	12 500 000	Tagasi lükatud

303	04 04 03 01	Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond — Toetus jaotistele 1 ja 2	11 900 000	11 900 000	12 150 000	12 150 000	11 900 000	11 900 000	250 000	250 000	12 150 000	12 150 000	Tagasi lükatud

304	04 04 03 02	Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond — Toetus jaotisele 3	7 100 000	7 100 000	7 450 000	7 450 000	7 100 000	7 100 000	350 000	350 000	7 450 000	7 450 000	Tagasi lükatud

407	04 04 03 02	Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond — Toetus jaotisele 3	7 100 000	7 100 000	7 450 000	7 450 000	7 100 000	7 100 000	350 000	350 000	7 450 000	7 450 000	Tagasi lükatud

861	04 04 04 02	Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur — Toetus jaotistele 1 ja 2	5 900 000	5 900 000	6 300 000	6 300 000	5 900 000	5 900 000	118 000	118 000	6 018 000	6 018 000	Vastu võetud
									282 000	282 000	282 000	282 000
	04 04 04 03	Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur — Toetus jaotisele 3	7 300 000	7 300 000	7 700 000	7 700 000	7 300 000	7 300 000	146 000	146 000	7 446 000	7 446 000
									254 000	254 000	254 000	254 000
Kokku									800 000	800 000

408	04 04 04 02	Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur — Toetus jaotistele 1 ja 2	5 900 000	5 900 000	6 300 000	6 300 000	5 900 000	5 900 000	400 000	400 000	6 300 000	6 300 000	Tagasi lükatud

305	04 04 04 02	Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur — Toetus jaotistele 1 ja 2	5 900 000	5 900 000	6 300 000	6 300 000	5 900 000	5 900 000	400 000	400 000	6 300 000	6 300 000	Tagasi lükatud

409	04 04 04 03	Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur — Toetus jaotisele 3	7 300 000	7 300 000	7 700 000	7 700 000	7 300 000	7 300 000	400 000	400 000	7 700 000	7 700 000	Tagasi lükatud

306	04 04 04 03	Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur — Toetus jaotisele 3	7 300 000	7 300 000	7 700 000	7 700 000	7 300 000	7 300 000	400 000	400 000	7 700 000	7 700 000	Tagasi lükatud

410	04 04 05	Katseprojekt puuetega inimeste toetusmeetmete süvalaiendamiseks: puuetega inimeste aasta Euroopa järelprojekt	p.m.	1 500 000	p.m.	2 000 000	p.m.	2 000 000		1 000 000	p.m.	3 000 000	Tagasi lükatud

411	04 04 09	Toetus Euroopa sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide platvormi jooksvate kulutuste jaoks	680 000	680 000	620 000	620 000	620 000	620 000	380 000	380 000	1 000 000	1 000 000	Tagasi lükatud

4670	04 04 09	Toetus Euroopa sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide platvormi jooksvate kulutuste jaoks	680 000	680 000	620 000	620 000	620 000	620 000	60 000	60 000	680 000	680 000	Tagasi lükatud

522	04 04 09	Toetus Euroopa sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide platvormi jooksvate kulutuste jaoks	680 000	680 000	620 000	620 000	620 000	620 000	60 000	60 000	680 000	680 000	Tagasi lükatud

307	04 04 09	Toetus Euroopa sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide platvormi jooksvate kulutuste jaoks	680 000	680 000	620 000	620 000	620 000	620 000	60 000	60 000	680 000	680 000	Tagasi lükatud

482	04 04 09	Toetus Euroopa sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide platvormi jooksvate kulutuste jaoks	680 000	680 000	620 000	620 000	620 000	620 000			620 000	620 000	Tagasi lükatud

4756	04 04 09	Toetus Euroopa sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide platvormi jooksvate kulutuste jaoks	680 000	680 000	620 000	620 000	620 000	620 000			620 000	620 000	Tagasi lükatud

4746	04 04 09	Toetus Euroopa sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide platvormi jooksvate kulutuste jaoks	680 000	680 000	620 000	620 000	620 000	620 000	-620 000	-620 000	0	0	Tagasi lükatud
									620 000	620 000	620 000	620 000

483	04 04 09	Toetus Euroopa sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide platvormi jooksvate kulutuste jaoks	680 000	680 000	620 000	620 000	620 000	620 000	-620 000	-620 000	0	0	Tagasi lükatud
									620 000	620 000	620 000	620 000

810	04 04 09	Toetus Euroopa sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide platvormi jooksvate kulutuste jaoks	680 000	680 000	620 000	620 000	620 000	620 000	-620 000	-620 000	0	0	Vastu võetud
									620 000	620 000	620 000	620 000

308

04 05 01

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Tagasi lükatud

500 000 000

500 000 000

4633	05	Põllumajandus ja maaelu arendamine											Tagasi lükatud

755	06	Energeetika ja transport											Tagasi lükatud

3503	06 01 04 04	Rahaline toetus üleeuroopaliste transpordivõrkudega seotud ühishuviprojektidele — Halduskorralduskulud	3 600 000	3 600 000	5 000 000	5 000 000	5 000 000	5 000 000	-500 000	-500 000	4 500 000	4 500 000	Tagasi võetud
	06 03 01	Üleeuroopaliste transpordivõrkudega seotud ühishuviprojektide rahalise toetamise lõpuleviimine	692 085 000	670 000 000	p.m.	348 000 000	p.m.	318 000 000		500 000	p.m.	318 500 000
	06 03 03	Rahaline toetus üleeuroopaliste transpordivõrkudega seotud ühishuviprojektidele			817 383 000	p.m.	817 383 000	p.m.	500 000		817 883 000	p.m.
Kokku									0	0

3504	06 01 04 05	Rahaline toetus üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektidele — Halduskorralduskulud	500 000	500 000	800 000	800 000	800 000	800 000	-80 000	-80 000	720 000	720 000	Tagasi võetud
	06 03 02	Üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektide rahalise toetamise lõpuleviimine	21 550 000	20 000 000	p.m.	13 500 000	p.m.	13 500 000		80 000	p.m.	13 580 000
	06 03 04	Rahaline toetus üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektidele			21 200 000	p.m.	21 200 000	p.m.	80 000		21 280 000	p.m.
Kokku									0	0

3505	06 01 04 10	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energiakasutuse programm — Halduskorralduskulud			840 000	840 000	840 000	840 000	-84 000	-84 000	756 000	756 000	Tagasi võetud
	06 04 06	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energiakasutuse programm			58 883 000	6 900 000	58 883 000	6 900 000	84 000	84 000	58 967 000	6 984 000
Kokku									0	0

3701	06 01 04 30	Arukas energiakasutus — Täitevasutus	5 064 000	5 064 000	5 277 000	5 277 000	5 277 000	5 277 000	-527 700	-527 700	4 749 300	4 749 300	Tagasi võetud
	06 04 06	Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energiakasutuse programm			58 883 000	6 900 000	58 883 000	6 900 000	527 700	527 700	59 410 700	7 427 700
Kokku									0	0

3702	06 01 04 31	Üleeuroopalised transpordivõrgud — Täitevasutus	6 715 000	6 715 000	8 617 000	8 617 000	8 617 000	8 617 000	-861 700	-861 700	7 755 300	7 755 300	Tagasi võetud
	06 03 03	Rahaline toetus üleeuroopaliste transpordivõrkudega seotud ühishuviprojektidele			817 383 000	p.m.	817 383 000	p.m.	861 700	861 700	818 244 700	861 700
Kokku									0	0

863	06 02 01 01	Euroopa Lennundusohutusamet — Toetus jaotistele 1 ja 2	12 280 000	12 280 000	14 200 000	14 200 000	13 370 600	13 370 600	-845 000	-845 000	12 525 600	12 525 600	Vastu võetud
									1 674 400	1 674 400	1 674 400	1 674 400
	06 02 01 02	Euroopa Lennundusohutusamet — Toetus jaotisele 3	9 720 000	9 720 000	10 330 000	10 330 000	9 729 400	9 729 400	185 000	185 000	9 914 400	9 914 400
									415 600	415 600	415 600	415 600
Kokku									1 430 000	1 430 000

3216	06 02 01 01	Euroopa Lennundusohutusamet — Toetus jaotistele 1 ja 2	12 280 000	12 280 000	14 200 000	14 200 000	13 370 600	13 370 600	-1 090 600	-1 090 600	12 280 000	12 280 000	Tagasi võetud
	06 02 01 02	Euroopa Lennundusohutusamet — Toetus jaotisele 3	9 720 000	9 720 000	10 330 000	10 330 000	9 729 400	9 729 400	-9 400	-9 400	9 720 000	9 720 000
Kokku									-1 100 000	-1 100 000

198	06 02 01 01	Euroopa Lennundusohutusamet — Toetus jaotistele 1 ja 2	12 280 000	12 280 000	14 200 000	14 200 000	13 370 600	13 370 600	829 400	829 400	14 200 000	14 200 000	Tagasi lükatud

199	06 02 01 02	Euroopa Lennundusohutusamet — Toetus jaotisele 3	9 720 000	9 720 000	10 330 000	10 330 000	9 729 400	9 729 400	600 600	600 600	10 330 000	10 330 000	Tagasi lükatud

864	06 02 02 01	Euroopa Meresõiduohutuse Amet — Toetus jaotistele 1 ja 2	16 300 000	16 300 000	18 500 000	18 500 000	17 540 000	17 540 000	-914 000	-914 000	16 626 000	16 626 000	Vastu võetud
									1 874 000	1 874 000	1 874 000	1 874 000
	06 02 02 02	Euroopa Meresõiduohutuse Amet — Toetus jaotisele 3	4 530 000	4 530 000	4 600 000	4 600 000	4 360 000	4 360 000			4 360 000	4 360 000
									240 000	240 000	240 000	240 000
	06 02 02 03	Euroopa Meresõiduohutuse Amet — Saastetõrjemeetmed	23 800 000	23 800 000	20 000 000	20 000 000	20 000 000	20 000 000	5 000 000	5 000 000	25 000 000	25 000 000
Kokku									6 200 000	6 200 000

200	06 02 02 01	Euroopa Meresõiduohutuse Amet — Toetus jaotistele 1 ja 2	16 300 000	16 300 000	18 500 000	18 500 000	17 540 000	17 540 000	960 000	960 000	18 500 000	18 500 000	Tagasi lükatud

201	06 02 02 02	Euroopa Meresõiduohutuse Amet — Toetus jaotisele 3	4 530 000	4 530 000	4 600 000	4 600 000	4 360 000	4 360 000	240 000	240 000	4 600 000	4 600 000	Tagasi lükatud

202	06 02 02 03	Euroopa Meresõiduohutuse Amet — Saastetõrjemeetmed	23 800 000	23 800 000	20 000 000	20 000 000	20 000 000	20 000 000	5 000 000	5 000 000	25 000 000	25 000 000	Tagasi lükatud

4674	06 02 02 03	Euroopa Meresõiduohutuse Amet — Saastetõrjemeetmed	23 800 000	23 800 000	20 000 000	20 000 000	20 000 000	20 000 000	3 800 000	3 800 000	23 800 000	23 800 000	Tagasi lükatud

4622	06 02 03	Transpordiohutus	18 080 000	17 080 000	10 000 000	14 500 000	9 692 000	14 022 000	308 000	478 000	10 000 000	14 500 000	Tagasi lükatud

203	06 02 03	Transpordiohutus	18 080 000	17 080 000	10 000 000	14 500 000	9 692 000	14 022 000	308 000	478 000	10 000 000	14 500 000	Vastu võetud

204	06 02 04 01	Siseturg ja transpordisüsteemide optimeerimine	9 000 000	7 400 000	6 500 000	7 500 000	6 300 000	7 253 000	200 000	247 000	6 500 000	7 500 000	Vastu võetud

534	06 02 04 01	Siseturg ja transpordisüsteemide optimeerimine	9 000 000	7 400 000	6 500 000	7 500 000	6 300 000	7 253 000			6 300 000	7 253 000	Tagasi lükatud

205	06 02 04 02	Reisijate õigused	250 000	550 000	300 000	1 000 000	291 000	968 000	9 000	32 000	300 000	1 000 000	Vastu võetud
			1 550 000	450 000

206	06 02 06	„Marco Polo II“ programm			55 775 000	5 000 000	54 059 000	4 835 000	1 716 000	165 000	55 775 000	5 000 000	Tagasi lükatud

812	06 02 06	„Marco Polo II“ programm			55 775 000	5 000 000	54 059 000	4 835 000	1 716 000	39 785 000	55 775 000	44 620 000	Vastu võetud

3553	06 02 06	„Marco Polo II“ programm			55 775 000	5 000 000	54 059 000	4 835 000		39 785 000	54 059 000	44 620 000	Tagasi lükatud

207	06 02 07	“Marco Polo” programmi lõpuleviimine	34 910 000	15 410 000	p.m.	15 000 000	p.m.	14 506 000		494 000	p.m.	15 000 000	Vastu võetud

865	06 02 08 01	Euroopa Raudteeohutuse ja Koostalitluse Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2	10 998 000	10 998 000	12 400 000	12 400 000	11 350 000	11 350 000	-73 900	-73 900	11 276 100	11 276 100	Vastu võetud
			57 000	57 000					1 123 900	1 123 900	1 123 900	1 123 900
	06 02 08 02	Euroopa Raudteeohutuse ja Koostalitluse Amet — Toetus jaotisele 3	3 400 000	3 400 000	4 245 000	4 245 000	3 895 000	3 895 000	-427 000	-427 000	3 468 000	3 468 000
									777 000	777 000	777 000	777 000
Kokku									1 400 000	1 400 000

208	06 02 08 01	Euroopa Raudteeohutuse ja Koostalitluse Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2	10 998 000	10 998 000	12 400 000	12 400 000	11 350 000	11 350 000	1 050 000	1 050 000	12 400 000	12 400 000	Tagasi lükatud
			57 000	57 000

209	06 02 08 02	Euroopa Raudteeohutuse ja Koostalitluse Amet — Toetus jaotisele 3	3 400 000	3 400 000	4 245 000	4 245 000	3 895 000	3 895 000	350 000	350 000	4 245 000	4 245 000	Tagasi lükatud

866	06 02 09 01	Galileo järelevalveasutus — Toetus jaotistele 1 ja 2	2 231 400	2 231 400	5 800 000	5 800 000	4 980 000	4 980 000	-2 430 000	-2 430 000	2 550 000	2 550 000	Vastu võetud
			268 600	268 600					4 250 000	4 250 000	4 250 000	4 250 000
	06 02 09 02	Galileo järelevalveasutus — Toetus jaotisele 3	2 500 000	2 500 000	2 625 000	2 625 000	2 589 000	2 589 000	-39 000	-39 000	2 550 000	2 550 000
									75 000	75 000	75 000	75 000
Kokku									1 856 000	1 856 000

210	06 02 09 01	Galileo järelevalveasutus — Toetus jaotistele 1 ja 2	2 231 400	2 231 400	5 800 000	5 800 000	4 980 000	4 980 000	820 000	820 000	5 800 000	5 800 000	Tagasi lükatud
			268 600	268 600

175	06 02 09 01	Galileo järelevalveasutus — Toetus jaotistele 1 ja 2	2 231 400	2 231 400	5 800 000	5 800 000	4 980 000	4 980 000	820 000	820 000	5 800 000	5 800 000	Tagasi lükatud
			268 600	268 600

211	06 02 09 02	Galileo järelevalveasutus — Toetus jaotisele 3	2 500 000	2 500 000	2 625 000	2 625 000	2 589 000	2 589 000	36 000	36 000	2 625 000	2 625 000	Tagasi lükatud

176	06 02 09 02	Galileo järelevalveasutus — Toetus jaotisele 3	2 500 000	2 500 000	2 625 000	2 625 000	2 589 000	2 589 000	36 000	36 000	2 625 000	2 625 000	Tagasi lükatud

177	06 02 10	Galileo programm			100 000 000	100 000 000	96 923 000	96 706 000	13 077 000	13 294 000	110 000 000	110 000 000	Tagasi lükatud

4680	06 02 10	Galileo programm			100 000 000	100 000 000	96 923 000	96 706 000	3 077 000	3 294 000	100 000 000	100 000 000	Tagasi lükatud

212	06 02 10	Galileo programm			100 000 000	100 000 000	96 923 000	96 706 000	3 077 000	3 294 000	100 000 000	100 000 000	Vastu võetud

491	06 02 10	Galileo programm			100 000 000	100 000 000	96 923 000	96 706 000	3 077 000	3 294 000	100 000 000	100 000 000	Tagasi lükatud

213	06 03 01	Üleeuroopaliste transpordivõrkudega seotud ühishuviprojektide rahalise toetamise lõpuleviimine	692 085 000	670 000 000	p.m.	348 000 000	p.m.	318 000 000		30 000 000	p.m.	348 000 000	Vastu võetud

3554	06 03 03	Rahaline toetus üleeuroopaliste transpordivõrkudega seotud ühishuviprojektidele			817 383 000	p.m.	817 383 000	p.m.		653 906 400	817 383 000	653 906 400	Tagasi lükatud

214	06 03 03	Rahaline toetus üleeuroopaliste transpordivõrkudega seotud ühishuviprojektidele			817 383 000	p.m.	817 383 000	p.m.	-817 383 000		0	p.m.	Tagasi lükatud
									817 383 000		817 383 000

3813	06 03 03	Rahaline toetus üleeuroopaliste transpordivõrkudega seotud ühishuviprojektidele			817 383 000	p.m.	817 383 000	p.m.	-245 214 900		572 168 100	p.m.	Tagasi võetud
									245 214 900		245 214 900

536	06 03 03	Rahaline toetus üleeuroopaliste transpordivõrkudega seotud ühishuviprojektidele			817 383 000	p.m.	817 383 000	p.m.	-817 383 000		p.m.	p.m.	Tagasi lükatud
									817 383 000		817 383 000	p.m.

813	06 03 03	Rahaline toetus üleeuroopaliste transpordivõrkudega seotud ühishuviprojektidele			817 383 000	p.m.	817 383 000	p.m.	-817 383 000		0	p.m.	Vastu võetud
									817 383 000	653 906 400	817 383 000	653 906 400

492	06 03 03	Rahaline toetus üleeuroopaliste transpordivõrkudega seotud ühishuviprojektidele			817 383 000	p.m.	817 383 000	p.m.			817 383 000	p.m.	Tagasi lükatud

4687	06 03 03	Rahaline toetus üleeuroopaliste transpordivõrkudega seotud ühishuviprojektidele			817 383 000	p.m.	817 383 000	p.m.			817 383 000	p.m.	Tagasi lükatud

535	06 03 03	Rahaline toetus üleeuroopaliste transpordivõrkudega seotud ühishuviprojektidele			817 383 000	p.m.	817 383 000	p.m.			817 383 000	p.m.	Tagasi lükatud

867	06 03 04	Rahaline toetus üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektidele			21 200 000	p.m.	21 200 000	p.m.		16 960 000	21 200 000	16 960 000	Vastu võetud

178	06 04 01	Euroopa aruka energiakasutuse programmi (2003–2006) lõpuleviimine	55 478 000	38 560 000	p.m.	59 000 000	p.m.	49 000 000		10 000 000	p.m.	59 000 000	Vastu võetud

493	06 04 03 03	Gaas – Siseturg ja varustuskindlus			800 000	240 000	800 000	240 000			800 000	240 000	Tagasi lükatud

4686	06 04 03 03	Gaas – Siseturg ja varustuskindlus			800 000	240 000	800 000	240 000			800 000	240 000	Tagasi lükatud

868	06 04 07	Pilot project on energy security - bio fuels					5 000 000	2 000 000	-5 000 000	-2 000 000	0	0	Vastu võetud

418	06 04 08	Katseprojekt: energiatõhusus							2 000 000	2 000 000	2 000 000	2 000 000	Tagasi lükatud

3832	06 05 02	Tuumarajatiste turvalisus	3 822 500	3 522 500	3 000 000	3 200 000	3 000 000	3 200 000	-900 000	-960 000	2 100 000	2 240 000	Tagasi võetud
									900 000	960 000	900 000	960 000

869	06 05 05	Tuumaohutus — Üleminekumeetmed (tuumarajatiste tegevuse lõpetamine)	143 200 000	80 200 000	244 000 000	155 000 000	244 000 000	155 000 000		40 200 000	244 000 000	195 200 000	Vastu võetud

537	06 06 02	Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus)			114 000 000	15 500 000	114 000 000	15 500 000			114 000 000	15 500 000	Vastu võetud

215	06 07 02	Üleeuroopalise autotranspordivõrgu turvalisuse katseprojekt	5 500 000	5 500 000	p.m.	3 600 000	p.m.	3 600 000				3 600 000	Tagasi lükatud
									5 500 000		5 500 000

494	06 07 02	Üleeuroopalise autotranspordivõrgu turvalisuse katseprojekt	5 500 000	5 500 000	p.m.	3 600 000	p.m.	3 600 000	5 500 000		5 500 000	3 600 000	Tagasi lükatud

848	06 07 02	Üleeuroopalise autotranspordivõrgu turvalisuse katseprojekt	5 500 000	5 500 000	p.m.	3 600 000	p.m.	3 600 000	2 000 000		2 000 000	3 600 000	Vastu võetud

872	08	Teadusuuringud											Vastu võetud

496	08	Teadusuuringud											Tagasi lükatud

757	08	Teadusuuringud											Tagasi lükatud

873

08 01 04 30

Euroopa Teadusnõukogu täitevamet

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Vastu võetud

3506	08 01 04 40	ITER-projekti ühisettevõte – Halduskorralduskulud			15 300 000	15 300 000	15 300 000	15 300 000	-1 530 000	-1 530 000	13 770 000	13 770 000	Tagasi võetud
	08 19 02	Euratom – ITER-projekti ühisettevõte			92 800 000	p.m.	92 800 000	p.m.	1 530 000	1 530 000	94 330 000	1 530 000
Kokku									0	0

182	08 01 05 01	Teadustöötajatega seotud kulud	119 210 000	119 210 000	112 185 000	112 185 000	112 185 000	112 185 000	2 000 000	2 000 000	114 185 000	114 185 000	Tagasi lükatud

3557	08 02 01	Koostöö – Tervishoid			688 163 000	65 000 000	688 163 000	65 000 000		485 530 400	688 163 000	550 530 400	Tagasi lükatud

3839	08 02 01	Koostöö – Tervishoid			688 163 000	65 000 000	688 163 000	65 000 000	-206 448 900	-19 500 000	481 714 100	45 500 000	Tagasi võetud
									206 448 900	19 500 000	206 448 900	19 500 000

817	08 02 01	Koostöö – Tervishoid			688 163 000	65 000 000	688 163 000	65 000 000		485 530 400	688 163 000	550 530 400	Vastu võetud

542	08 02 01	Koostöö – Tervishoid			688 163 000	65 000 000	688 163 000	65 000 000			688 163 000	65 000 000	Tagasi lükatud

1008	08 03 01	Koostöö – Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia			204 559 000	11 610 000	204 559 000	11 610 000	-61 367 700	-3 483 000	143 191 300	8 127 000	Vastu võetud
									61 367 700	3 483 000	61 367 700	3 483 000

3840	08 03 01	Koostöö – Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia			204 559 000	11 610 000	204 559 000	11 610 000	-61 367 700	-3 483 000	143 191 300	8 127 000	Tagasi lükatud
									61 367 700	3 483 000	61 367 700	3 483 000

543	08 03 01	Koostöö – Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia			204 559 000	11 610 000	204 559 000	11 610 000			204 559 000	11 610 000	Tagasi lükatud

326	08 03 01	Koostöö – Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia			204 559 000	11 610 000	204 559 000	11 610 000			204 559 000	11 610 000	Tagasi lükatud

1009	08 04 01	Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad			390 363 000	5 000 000	390 363 000	5 000 000	-117 108 900	12 500 000	273 254 100	17 500 000	Vastu võetud
									117 108 900	7 500 000	117 108 900	7 500 000

3841	08 04 01	Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad			390 363 000	5 000 000	390 363 000	5 000 000	-117 108 900	-1 500 000	273 254 100	3 500 000	Tagasi lükatud
									117 108 900	1 500 000	117 108 900	1 500 000

820	08 05 01	Koostöö – Energeetika			121 023 000	25 000 000	121 023 000	25 000 000		10 000 000	121 023 000	35 000 000	Vastu võetud
	06 06 01	Energiaalane uurimistegevus			120 424 000	1 200 000	120 424 000	1 200 000			120 424 000	1 200 000
Kokku									0	10 000 000

3558	08 05 01	Koostöö – Energeetika			121 023 000	25 000 000	121 023 000	25 000 000		71 818 400	121 023 000	96 818 400	Tagasi lükatud

3842	08 05 01	Koostöö – Energeetika			121 023 000	25 000 000	121 023 000	25 000 000	-36 306 900	-7 500 000	84 716 100	17 500 000	Tagasi võetud
									36 306 900	7 500 000	36 306 900	7 500 000

544	08 05 01	Koostöö – Energeetika			121 023 000	25 000 000	121 023 000	25 000 000			121 023 000	25 000 000	Tagasi lükatud
	06 06 01	Energiaalane uurimistegevus			120 424 000	1 200 000	120 424 000	1 200 000			120 424 000	1 200 000
Kokku									0	0

183	08 05 01	Koostöö – Energeetika			121 023 000	25 000 000	121 023 000	25 000 000			121 023 000	25 000 000	Tagasi lükatud

497	08 05 01 01	Euroopa põllumajanduse ja aianduse energiatõhususe katseprojekt							1 500 000	1 500 000	1 500 000	1 500 000	Tagasi lükatud

4776	08 05 01 01	Euroopa põllumajanduse ja aianduse energiatõhususe katseprojekt							1 500 000	1 500 000	1 500 000	1 500 000	Tagasi lükatud

144	08 05 01 01	Euroopa põllumajanduse ja aianduse energiatõhususe katseprojekt							1 500 000	1 500 000	1 500 000	1 500 000	Tagasi lükatud

3843	08 06 01	Koostöö – Keskkond (kaasa arvatud kliimamuutus)			214 179 000	10 000 000	214 179 000	10 000 000	-64 253 700	-3 000 000	149 925 300	7 000 000	Tagasi võetud
									64 253 700	3 000 000	64 253 700	3 000 000

4684	08 06 01	Koostöö – Keskkond (kaasa arvatud kliimamuutus)			214 179 000	10 000 000	214 179 000	10 000 000			214 179 000	10 000 000	Tagasi lükatud

4777	08 06 01 01	(Bio)kütuste tootmise ja kasutamise säästvuse katseprojekt							1 500 000	1 500 000	1 500 000	1 500 000	Tagasi lükatud

145	08 06 01 01	(Bio)kütuste tootmise ja kasutamise säästvuse katseprojekt							1 500 000	1 500 000	1 500 000	1 500 000	Tagasi lükatud

3844	08 07 01	Koostöö – Transport (kaasa arvatud lennundus)			339 999 000	20 000 000	339 999 000	20 000 000	-101 999 700	-6 000 000	237 999 300	14 000 000	Tagasi võetud
									101 999 700	6 000 000	101 999 700	6 000 000

3845	08 08 01	Koostöö – Sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteadused			68 617 000	3 000 000	68 617 000	3 000 000	-20 585 100	-900 000	48 031 900	2 100 000	Tagasi võetud
									20 585 100	900 000	20 585 100	900 000

545	08 08 01	Koostöö – Sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteadused			68 617 000	3 000 000	68 617 000	3 000 000			68 617 000	3 000 000	Tagasi lükatud

184	08 08 01	Koostöö – Sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteadused			68 617 000	3 000 000	68 617 000	3 000 000			68 617 000	3 000 000	Tagasi lükatud

1010	08 10 01	Ideed			260 843 000	2 000 000	260 843 000	2 000 000	-78 252 900	-600 000	182 590 100	1 400 000	Vastu võetud
									78 252 900	600 000	78 252 900	600 000

3847	08 11 01	Inimesed			430 179 000	6 000 000	430 179 000	6 000 000	-129 053 700	-1 800 000	301 125 300	4 200 000	Tagasi võetud
									129 053 700	1 800 000	129 053 700	1 800 000

3848	08 12 01	Teadusuuringute infrastruktuurid			136 197 000	30 000 000	136 197 000	30 000 000	-40 859 100	-900 000	95 337 900	29 100 000	Tagasi võetud
									40 859 100	900 000	40 859 100	900 000

875	08 12 01	Teadusuuringute infrastruktuurid			136 197 000	30 000 000	136 197 000	30 000 000		78 957 600	136 197 000	108 957 600	Vastu võetud

185	08 13 01	VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud			120 566 000	1 440 000	118 156 000	1 440 000	8 438 000	72 000	126 594 000	1 512 000	Tagasi lükatud

1011	08 13 01	VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud			120 566 000	1 440 000	118 156 000	1 440 000	-33 036 800	1 128 000	85 119 200	2 568 000	Vastu võetud
									35 446 800	432 000	35 446 800	432 000

4623	08 13 01	VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud			120 566 000	1 440 000	118 156 000	1 440 000	2 410 000	1 560 000	120 566 000	3 000 000	Tagasi lükatud

498	08 13 01	VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud			120 566 000	1 440 000	118 156 000	1 440 000	2 410 000		120 566 000	1 440 000	Tagasi lükatud

4765	08 13 01	VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud			120 566 000	1 440 000	118 156 000	1 440 000	2 410 000		120 566 000	1 440 000	Tagasi lükatud

4689	08 13 01	VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud			120 566 000	1 440 000	118 156 000	1 440 000	2 410 000		120 566 000	1 440 000	Tagasi lükatud

3849	08 13 01	VKEde huvides läbiviidavad teadusuuringud			120 566 000	1 440 000	118 156 000	1 440 000	-35 446 800	-432 000	82 709 200	1 008 000	Tagasi lükatud
									35 446 800	432 000	35 446 800	432 000

876	08 14 01	Teadmiste piirkonnad			9 947 000	4 397 000	9 947 000	4 397 000		1 000 000	9 947 000	5 397 000	Vastu võetud

3850	08 14 01	Teadmiste piirkonnad			9 947 000	4 397 000	9 947 000	4 397 000	-2 984 100	-1 319 100	6 962 900	3 077 900	Tagasi võetud
									2 984 100	1 319 100	2 984 100	1 319 100

3851	08 15 01	Teadusuuringute infrastruktuurid			24 837 000	p.m.	24 837 000	p.m.	-7 451 100		17 385 900	p.m.	Tagasi võetud
									7 451 100		7 451 100

3852	08 16 01	Teadus ühiskonnas			37 358 000	5 200 000	37 358 000	5 200 000	-11 207 400	-1 560 000	26 150 600	3 640 000	Tagasi võetud
									11 207 400	1 560 000	11 207 400	1 560 000

3853	08 17 01	Rahvusvaheline koostöö			17 075 000	5 100 000	17 075 000	5 100 000	-5 122 500	-1 530 000	11 952 500	3 570 000	Tagasi võetud
									5 122 500	1 530 000	5 122 500	1 530 000

877	08 19 01	Euratom – Termotuumaenergeetika			121 081 000	68 000 000	121 081 000	68 000 000		28 864 800	121 081 000	96 864 800	Vastu võetud

3854	08 19 01	Euratom – Termotuumaenergeetika			121 081 000	68 000 000	121 081 000	68 000 000	-36 324 300	-20 400 000	84 756 700	47 600 000	Tagasi võetud
									36 324 300	20 400 000	36 324 300	20 400 000

546	08 19 01	Euratom – Termotuumaenergeetika			121 081 000	68 000 000	121 081 000	68 000 000	-121 081 000	-68 000 000	0	0	Tagasi lükatud
	08 19 02	Euratom – ITER-projekti ühisettevõte			92 800 000	p.m.	92 800 000	p.m.	-92 800 000		0	0
Kokku									-213 881 000	-68 000 000

3855	08 19 02	Euratom – ITER-projekti ühisettevõte			92 800 000	p.m.	92 800 000	p.m.	-27 840 000		64 960 000	p.m.	Tagasi võetud
									27 840 000		27 840 000

1012	08 20 01	Euratom – Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse			49 000 000	10 000 000	49 000 000	10 000 000	-14 700 000	-3 000 000	34 300 000	7 000 000	Vastu võetud
									14 700 000	3 000 000	14 700 000	3 000 000

547	08 20 01	Euratom – Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse			49 000 000	10 000 000	49 000 000	10 000 000			49 000 000	10 000 000	Tagasi lükatud
	10 03 01	Teadusuuringute ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus			8 818 000	4 409 000	8 818 000	4 409 000			8 818 000	4 409 000
Kokku									0	0

758	09	Infoühiskond ja meedia											Tagasi lükatud

879	09 01 04 01	Ühenduse tegevuspõhimõtete määratlemine ja rakendamine sideteenuste valdkonnas — Halduskorralduskulud	819 000	819 000	1 200 000	1 200 000	1 200 000	1 200 000	-120 000	-120 000	1 080 000	1 080 000	Vastu võetud
	09 02 01	Ühenduse tegevuspõhimõtete määratlemine ja rakendamine sideteenuste valdkonnas	3 791 000	3 491 000	3 200 000	3 000 000	3 200 000	3 000 000	120 000	120 000	3 320 000	3 120 000
Kokku									0	0

822	09 01 04 02	eContent Plus – Euroopa digitaalse infosisu edendamine — Halduskorralduskulud	810 000	810 000	700 000	700 000	700 000	700 000	-70 000	-70 000	630 000	630 000	Vastu võetud
	09 03 02	eContent Plus – Euroopa digitaalse infosisu edendamine	27 290 000	30 090 000	44 600 000	24 000 000	43 230 000	23 756 000	3 670 000	314 000	46 900 000	24 070 000
Kokku									3 600 000	244 000

3508	09 01 04 02	eContent Plus – Euroopa digitaalse infosisu edendamine — Halduskorralduskulud	810 000	810 000	700 000	700 000	700 000	700 000	-70 000	-70 000	630 000	630 000	Tagasi lükatud
	09 03 02	eContent Plus – Euroopa digitaalse infosisu edendamine	27 290 000	30 090 000	44 600 000	24 000 000	43 230 000	23 756 000	70 000	70 000	43 300 000	23 826 000
Kokku									0	0

823	09 01 04 03	Konkurentsivõime ja uuendustegevus – Info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogramm — Halduskorralduskulud	999 000	999 000	1 000 000	1 000 000	1 000 000	1 000 000	-100 000	-100 000	900 000	900 000	Vastu võetud
	09 03 01	Konkurentsivõime ja uuendustegevus – Info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogramm			53 700 000	11 000 000	52 050 000	10 888 000	4 435 000	762 000	56 485 000	11 650 000
Kokku									4 335 000	662 000

3509	09 01 04 03	Konkurentsivõime ja uuendustegevus – Info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogramm — Halduskorralduskulud	999 000	999 000	1 000 000	1 000 000	1 000 000	1 000 000	-100 000	-100 000	900 000	900 000	Tagasi lükatud
	09 03 01	Konkurentsivõime ja uuendustegevus – Info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogramm			53 700 000	11 000 000	52 050 000	10 888 000	100 000	100 000	52 150 000	10 988 000
Kokku									0	0

880	09 02 03 01	Euroopa Võrgu- ja Infoturbe Amet — Toetus jaotistele 1 ja 2	4 950 000	4 950 000	5 200 000	5 200 000	4 641 000	4 641 000	408 000	408 000	5 049 000	5 049 000	Vastu võetud
									151 000	151 000	151 000	151 000
	09 02 03 02	Euroopa Võrgu- ja Infoturbe Amet — Toetus jaotisele 3	1 850 000	1 850 000	2 800 000	2 800 000	2 499 000	2 499 000	-612 000	-612 000	1 887 000	1 887 000
									913 000	913 000	913 000	913 000
Kokku									860 000	860 000

4625	09 02 03 01	Euroopa Võrgu- ja Infoturbe Amet — Toetus jaotistele 1 ja 2	4 950 000	4 950 000	5 200 000	5 200 000	4 641 000	4 641 000	559 000	559 000	5 200 000	5 200 000	Tagasi lükatud

190	09 02 03 01	Euroopa Võrgu- ja Infoturbe Amet — Toetus jaotistele 1 ja 2	4 950 000	4 950 000	5 200 000	5 200 000	4 641 000	4 641 000	559 000	559 000	5 200 000	5 200 000	Tagasi lükatud

4626	09 02 03 02	Euroopa Võrgu- ja Infoturbe Amet — Toetus jaotisele 3	1 850 000	1 850 000	2 800 000	2 800 000	2 499 000	2 499 000	301 000	301 000	2 800 000	2 800 000	Tagasi lükatud

191	09 02 03 02	Euroopa Võrgu- ja Infoturbe Amet — Toetus jaotisele 3	1 850 000	1 850 000	2 800 000	2 800 000	2 499 000	2 499 000	301 000	301 000	2 800 000	2 800 000	Tagasi lükatud

192	09 03 01	Konkurentsivõime ja uuendustegevus – Info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogramm			53 700 000	11 000 000	52 050 000	10 888 000	4 335 000	662 000	56 385 000	11 550 000	Tagasi lükatud

193	09 03 02	eContent Plus – Euroopa digitaalse infosisu edendamine	27 290 000	30 090 000	44 600 000	24 000 000	43 230 000	23 756 000	3 600 000	1 444 000	46 830 000	25 200 000	Tagasi lükatud

261	09 03 02	eContent Plus – Euroopa digitaalse infosisu edendamine	27 290 000	30 090 000	44 600 000	24 000 000	43 230 000	23 756 000	1 370 000	244 000	44 600 000	24 000 000	Tagasi lükatud

4724	09 03 03	Ettevalmistav tegevus Interneti-põhise süsteemi loomiseks eesmärgiga parandada õigusloome kvaliteeti ja avalikkuse osalust	2 000 000	2 000 000	2 300 000	1 800 000	2 300 000	1 800 000	2 700 000	2 000 000	5 000 000	3 800 000	Tagasi lükatud

616	09 03 03	Ettevalmistav tegevus Interneti-põhise süsteemi loomiseks eesmärgiga parandada õigusloome kvaliteeti ja avalikkuse osalust	2 000 000	2 000 000	2 300 000	1 800 000	2 300 000	1 800 000	2 700 000	2 000 000	5 000 000	3 800 000	Vastu võetud

194	09 03 04 01	Üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude (eTEN) lõpuleviimine	47 001 000	37 261 000	—	45 000 000	—	44 542 000		458 000	—	45 000 000	Vastu võetud

195	09 03 04 02	Programmi Modinis lõpuleviimine	7 720 000	6 500 000	—	5 500 000	—	5 444 000		56 000	—	5 500 000	Vastu võetud

881	09 04 01	Info- ja sidetehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (Info- ja sidetehnoloogia – Koostöö)			1 035 463 000	205 000 000	1 035 463 000	205 000 000		623 370 400	1 035 463 000	828 370 400	Vastu võetud

196	09 04 03 02	Kuuenda EÜ raamprogrammi lõpuleviimine (2003–2006)	1 082 760 000	976 900 000	—	580 000 000	—	532 000 000		48 000 000	—	580 000 000	Vastu võetud

882	09 05 01	Võimekus — Teadusuuringute infrastruktuurid			61 750 000	30 000 000	61 750 000	30 000 000		19 400 000	61 750 000	49 400 000	Vastu võetud

759	10	Otsene teadustegevus											Tagasi lükatud

763	12	Siseturg											Tagasi lükatud

886	12 01 04 01	Siseturu rakendamine ja arendamine — Halduskorralduskulud	960 000	960 000	800 000	800 000	800 000	800 000	-80 000	-80 000	720 000	720 000	Vastu võetud
	12 02 01	Siseturu rakendamine ja arendamine	7 750 000	11 400 000	6 500 000	8 000 000	6 500 000	8 000 000	80 000	80 000	6 580 000	8 080 000
Kokku									0	0

425	12 02 01	Siseturu rakendamine ja arendamine	7 750 000	11 400 000	6 500 000	8 000 000	6 500 000	8 000 000			6 500 000	8 000 000	Tagasi lükatud

764	13	Regionaalpoliitika											Tagasi lükatud

549	13 01 04 01	Euroopa Regionaalarengu Fond — Halduskorralduskulud	13 100 000	13 100 000	13 100 000	13 100 000	13 100 000	13 100 000			13 100 000	13 100 000	Vastu võetud

327	13 03	Euroopa Regionaalarengu Fond ja muu piirkondlik sekkumistegevus											Vastu võetud

551	13 03	Euroopa Regionaalarengu Fond ja muu piirkondlik sekkumistegevus											Tagasi lükatud

4627	13 03 03	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Enne 2000. aastat alustatud eesmärk 1	p.m.	27 150 888	p.m.	35 000 000	p.m.	3 790 000		31 210 000	p.m.	35 000 000	Tagasi lükatud

426	13 03 03	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Enne 2000. aastat alustatud eesmärk 1	p.m.	27 150 888	p.m.	35 000 000	p.m.	3 790 000		31 210 000	p.m.	35 000 000	Tagasi lükatud

33	13 03 03	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Enne 2000. aastat alustatud eesmärk 1	p.m.	27 150 888	p.m.	35 000 000	p.m.	3 790 000		31 210 000	p.m.	35 000 000	Vastu võetud

4691	13 03 03	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Enne 2000. aastat alustatud eesmärk 1	p.m.	27 150 888	p.m.	35 000 000	p.m.	3 790 000		31 210 000	p.m.	35 000 000	Tagasi lükatud

34	13 03 04	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 2 (2000–2006)	3 039 945 977	2 802 509 908	p.m.	3 620 643 555	p.m.	3 536 643 555		84 000 000	p.m.	3 620 643 555	Vastu võetud

427	13 03 04	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 2 (2000–2006)	3 039 945 977	2 802 509 908	p.m.	3 620 643 555	p.m.	3 536 643 555		84 000 000	p.m.	3 620 643 555	Tagasi lükatud

35	13 03 05	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Enne 2000. aastat alustatud eesmärk 2	p.m.	11 373 257	p.m.	6 000 000	p.m.	650 000		5 350 000	p.m.	6 000 000	Vastu võetud

428	13 03 05	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Enne 2000. aastat alustatud eesmärk 2	p.m.	11 373 257	p.m.	6 000 000	p.m.	650 000		5 350 000	p.m.	6 000 000	Tagasi lükatud

4628	13 03 06	Programmi «URBAN» lõpetamine (2000–2006)	134 267 691	85 322 361	p.m.	131 241 283	p.m.	124 241 283		7 000 000	p.m.	131 241 283	Tagasi lükatud

429	13 03 06	Programmi «URBAN» lõpetamine (2000–2006)	134 267 691	85 322 361	p.m.	131 241 283	p.m.	124 241 283		7 000 000	p.m.	131 241 283	Tagasi lükatud

36	13 03 06	Programmi «URBAN» lõpetamine (2000–2006)	134 267 691	85 322 361	p.m.	131 241 283	p.m.	124 241 283		7 000 000	p.m.	131 241 283	Vastu võetud

4629	13 03 07	Enne 2000. aastat alustatud ühenduse algatatud programmide lõpuleviimine	p.m.	15 763 812	p.m.	5 000 000	p.m.	541 000		4 459 000	p.m.	5 000 000	Tagasi lükatud

430	13 03 07	Enne 2000. aastat alustatud ühenduse algatatud programmide lõpuleviimine	p.m.	15 763 812	p.m.	5 000 000	p.m.	541 000		4 459 000	p.m.	5 000 000	Tagasi lükatud

37	13 03 07	Enne 2000. aastat alustatud ühenduse algatatud programmide lõpuleviimine	p.m.	15 763 812	p.m.	5 000 000	p.m.	541 000		4 459 000	p.m.	5 000 000	Vastu võetud

4630	13 03 08	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuendusmeetmed (2000–2006)	45 113 067	99 750 000	p.m.	70 000 000	p.m.	56 000 000		14 000 000	p.m.	70 000 000	Tagasi lükatud

38	13 03 08	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuendusmeetmed (2000–2006)	45 113 067	99 750 000	p.m.	70 000 000	p.m.	56 000 000		14 000 000	p.m.	70 000 000	Vastu võetud

431	13 03 08	Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuendusmeetmed (2000–2006)	45 113 067	99 750 000	p.m.	70 000 000	p.m.	56 000 000		14 000 000	p.m.	70 000 000	Tagasi lükatud

4631	13 03 09	Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine — Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)	p.m.	479 982	p.m.	500 000	p.m.	54 000		446 000	p.m.	500 000	Tagasi lükatud

39	13 03 09	Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine — Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)	p.m.	479 982	p.m.	500 000	p.m.	54 000		446 000	p.m.	500 000	Vastu võetud

432	13 03 09	Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine — Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)	p.m.	479 982	p.m.	500 000	p.m.	54 000		446 000	p.m.	500 000	Tagasi lükatud

433	13 03 16	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) — Lähenemine			20 713 696 132	3 048 644 731	20 713 696 132	3 048 644 731	630 000 000	630 000 000	21 343 696 132	3 678 644 731	Tagasi lükatud

3576	13 03 16	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) — Lähenemine			20 713 696 132	3 048 644 731	20 713 696 132	3 048 644 731		3 048 644 731	20 713 696 132	6 097 289 462	Tagasi lükatud

827	13 03 16	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) — Lähenemine			20 713 696 132	3 048 644 731	20 713 696 132	3 048 644 731		1 300 000 000	20 713 696 132	4 348 644 731	Vastu võetud

434	13 03 16	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) — Lähenemine			20 713 696 132	3 048 644 731	20 713 696 132	3 048 644 731			20 713 696 132	3 048 644 731	Tagasi lükatud

328	13 03 16	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) — Lähenemine			20 713 696 132	3 048 644 731	20 713 696 132	3 048 644 731			20 713 696 132	3 048 644 731	Tagasi lükatud

3577	13 03 18	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) — Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive			5 349 761 046	596 004 134	5 349 761 046	596 004 134		596 004 134	5 349 761 046	1 192 008 268	Tagasi lükatud

828	13 03 18	Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) — Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive			5 349 761 046	596 004 134	5 349 761 046	596 004 134		500 000 000	5 349 761 046	1 096 004 134	Vastu võetud

435	13 03 18 01	Katseprojekt meetmete võtmiseks tekstiili- ja jalatsisektoris							5 000 000	5 000 000	5 000 000	5 000 000	Tagasi lükatud