RAPORT Merekeskkonna kaitse ja säilitamise temaatiline strateegia

16.10.2006 - (2005/2174(INI))

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Aldis Kušķis

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

merekeskkonna kaitse ja säilitamise temaatilise strateegia kohta

(2005/0000(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile merekeskkonna kaitse ja säilitamise temaatilise strateegia kohta (KOM(2005)0504);

–   võttes arvesse ühenduse kuuendat keskkonnaalast tegevusprogrammi[1];

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (Merestrateegia direktiiv) (KOM(2005)0505 - 2005/0211(COD);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik[2] (vee raamdirektiiv), mille eesmärkide hulka kuulub territoriaalvee ja mereakvatooriumi kaitsele kaasaaitamine ning merereostuse ennetamine ja kõrvaldamine;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 19. juuni 2003. aasta resolutsiooni[3] komisjoni teatise „Merekeskkonna kaitsmise ja säilitamise strateegia suunas“ kohta (KOM(2002)0539);

–   võttes arvesse Euroopa Keskkonnaagentuuri viimast keskkonnaseisundi aruannet, mis avaldati 2005. aastal;

–   võttes arvesse Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudi infotundi[4];

–   võttes arvesse ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS);

–   võttes arvesse Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (HELCOM);

–   võttes arvesse Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni (OSPAR);

–   võttes arvesse Vahemere reostuse eest kaitsmise konventsiooni ja selle lisaprotokolle;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0364/2006),

A. arvestades, et merekeskkond on märkimisväärse surve all ning vastavalt eespool nimetatud Euroopa Keskkonnaagentuuri aruandele ilmnevad varajased märgid selle kohta, et Euroopa mere- ja ranniku ökosüsteemide toiduahelas toimuvad struktuurilised muutused, mida näitab peamiste liikide kadu, peamiste planktoniliikide suurte kontsentratsioonide ilmnemine, mis asendavad teisi liike ning sissetungivate liikide levik; see toimub kliimamuutuste ja laialdase inimtegevuse tagajärjel;

B.  arvestades, et kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis viidatakse tegevuse prioriteetsusele, mis on suunatud merealade täiendavale kaitsele ja keskkonna paremale integreerimisele teistesse ühenduse poliitikavaldkondadesse;

C. arvestades, et ELi meri on suurim meri maailmas ning selle pindala on suurem kui ELi territooriumi pindala tervikuna; 20 liikmesriigi rannikud on peaaegu 70 000 km pikad ja peaaegu pool ELi elanikkonnast elab vähem kui 50 km kaugusel rannikust; 2004. aastal moodustasid ELi 15 liikmesriigi merepiirkonnad juba üle 40% RKTst; laevaehituses, sadamates, kalanduses ja seonduvate teenuste tööstustes töötab kaks ja pool miljonit inimest; ELil on 1200 sadamat ning 90% selle väliskaubandusest ja 41% ELi-sisesest kaubandusest transporditakse mereteedel;

D. arvestades, et turism, kalandus ja akvakultuur on tegevused, mida on võimalik hästi arendada üksnes merekeskkonnas, mille ökoloogiline seisund on hea;

E.  arvestades, et 2002. aastal leppisid osalised Johannesburgi säästva arengu tippkohtumisel kokku, et vähendavad oluliselt merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kadumise määra 2012. aastaks – kohustus, mida korrati Curitibas peetud bioloogilise mitmekesisuse alasel konverentsil 2006. aastal;

F.  arvestades, et liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed looduslike elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks meres ning kaitsma oma ranniku ökosüsteeme; arvestades, et nimetatud meetmeid tuleks võtta ka loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks oma meredes;

G. arvestades, et hea poliitika sõltub kõrge kvaliteediga teabest ning teadusliku teabe kasutamine on nõutav erinevate haldustasandite lõikes, mis peaks tuvastama ja täitma lünki teadmistes, vähendama mitmekordset andmete kogumist ja teadusuuringuid ning edendama mereteaduse ja andmete ühtlustamist, laialdast levikut ja kasutamist;

H. arvestades hea keskkonnaseisundi määratlemiseks valitud kriteeriumide piisava ulatuslikkuse olulisust, kuna need kvaliteediga seotud eesmärgid juhivad meetmeprogramme ilmselt pikaajaliselt;

I.   arvestades, et merekeskkonna kaitsmiseks ja parandamiseks konkreetses merepiirkonnas vajatakse piiriüleseid meetmeid kõigis kõnealust valdkonda puudutavates sektorites, st vajalikud võivad olla meetmed piirkondlikus meres ning külgnevatel mere- ja rannikualadel, valglas ja mõnede piiriüleste ainete puhul teistes piirkondades;

J.   arvestades, et mõned Arktika veekogud on ühenduse jaoks olulised ning Euroopa Majanduspiirkond ja mõned liikmesriigid (Taani, Soome ja Rootsi) kuuluvad Arktika Nõukogusse;

K. arvestades, et Bulgaaria ja Rumeenia eelseisev ühinemine ELiga 2007. aastal kaasab Musta mere Euroopa veekogude hulka;

L.  arvestades, et ühendus ja selle liikmesriigid on osapooled mitmetes rahvusvahelistes lepingutes, mis sisaldavad olulisi kohustusi merevete kaitse kohta reostuse eest, eelkõige konventsioonid HELCOM ja OSPAR ning Vahemere reostuse eest kaitsmise konventsioon;

M. arvestades, et merekeskkonna kaitset ja rikastamist ei saa tõhusalt saavutada üksnes riiklike jõupingutuste abil, vaid see nõuab tihedat piirkondlikku koostööd ja teisi asjakohaseid rahvusvahelisi meetmeid,

Õigete eesmärkide seadmine

1.  tervitab komisjoni merekeskkonna kaitset ja säilitamist käsitlevat temaatilist strateegiat ning selle üldeesmärki edendada mere säästlikku kasutamist ja mere ökosüsteemide säilitamist; on pettumusega seisukohal, et merestrateegia direktiivi ettepanekuga ei õnnestu praegusel kujul mobiliseerida piirkondlikke ja kohalikke ametivõime võtma asjakohaseid meetmeid;

2.  usub ELi juhirolli kõnealuses protsessis ja nõuab seega tugevat ELi poliitikat mere kaitse kohta, mis ennetab bioloogilise mitmekesisuse edasist kadumist ja merekeskkonna halvenemist ning soodustab merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse taastamist;

3.  nõuab, et direktiivi lisataks hea keskkonnaseisundi kogu ELi hõlmav ühtne määratlus, mida käsitletakse keskkonnaseisundina, kus kõiki mere ökosüsteeme teatud merepiirkonnas hallatakse viisidel, mis võimaldavad neil toimida tasakaalustatud ja enesesäästlikul viisil, seistes silmitsi keskkonnaalaste muutustega ning toetades nii bioloogilist mitmekesisust kui ka inimtegevust; see võimaldab suuremat tõhusust merestrateegia direktiivi rakendamisel;

4.  märgib, et Euroopa piirkondlike merevete head keskkonnaseisundit ei ole võimalik saavutada liikmesriikide eraldi tegutsemise korral, vaid üksnes tugeva ja koordineeritud tegevuse abil piirkondlikul tasandil, ning palub seega merestrateegia direktiivi lisada liikmesriikide juriidilise kohustuse saavutada hea keskkonnaseisund; on seega seisukohal, et strateegia tulemuseks peavad olema siduvad riigiülesed kohustused, mis võivad sisaldada ka ühiseid kohustusi kolmandates riikides;

5.  nõuab lisaks üldiste kvalitatiivsete tunnuste, kriteeriumide ja standardite loetelu lisamist hea keskkonnaseisundi tuvastamiseks, nimelt mere sidusrühmade üldtunnustatud olemasolev loetelu, välistamata loetelu edasisi parandusi ja arendamist;

6.  peab oluliseks, et eesmärgid, meetmed, keel ja mõisted, mida kasutatakse merestrateegia direktiivis ja teistes merekeskkonda käsitlevates direktiivides, nagu vee raamdirektiiv ja elupaikade direktiiv[5], oleksid ühtlustatud suurema selguse ja nimetatud direktiivide vahelise kooskõla saavutamiseks;

7.  on seisukohal, et vee kvaliteedi parandamise meetmed tuleb võtta kiiresti ja väljendab seetõttu muret merestrateegia direktiivi ettepanekus esitatud pikendatud ajakava pärast; on seisukohal, et parem oleks ajakava ühitada vee raamdirektiivi ajakavaga;

8.  märgib, et vee raamdirektiivi ajakava, mille kohaselt tuleb 2015. aastaks saavutada rannikuvete hea ökoloogiline seisund, on liikmesriikides juba rakendatud; on seisukohal, et ei ole loogiline ega sobilik teha samaaegselt vähem ambitsioonikas ettepanek osaliselt kattuvate ja piirnevate merepiirkondade kohta; rõhutab, et mitmete rannikuvee piirkondade head keskkonnaseisundit ei ole võimalik saavutada samaväärse hea keskkonnaseisundita piirnevates merepiirkondades;

Koostoime ELi poliitikaga

9.  tervitab rohelist raamatut „Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas“, mis näeb ette tervikliku lähenemisviisi ookeanide säästvaks arenguks, kuid hoiatab liiga suure rõhuasetuse eest majanduslikule lähenemisviisile ning nõuab tungivalt, et loodaks tasakaal majanduslike ja ökoloogiliste lähenemisviiside vahel; eeldab, et merestrateegia direktiivi keskkonnaalane sammas pakub õigusliku raamistiku merekeskkonna säilitamiseks ja selle terviklikkuseks, pakkudes seega õigusliku raamistiku asjakohastele haldusüksustele (merepiirkonnad ja -strateegiad) merealaseks planeerimiseks ja otsusteks;

10. usub, et tuleb selgitada mõjusid liikmesriikidele, kui merekeskkonna kaitsega seotud eesmärgid ja meetmed ei ole piisavalt ulatuslikud, st tuleb kaaluda, kuidas direktiivi eesmärki – head keskkonnaseisundit – on tegelikkuses võimalik saavutada;

11. märgib, et liikmesriigid on lükanud edasi Natura 2000 võrgustiku olemasolevate merealaste komponentide järgimise; julgustab liikmesriike tuvastama konkreetset teaduslikku või bioloogilise mitmekesisusega seotud huvi pakkuvad merekaitsealad või suure surve all olevad alad vastavalt elupaikade ja linnudirektiividele[6];

12. eelistab pikaajalisi jõupingutusi integreerida keskkonnaalased eesmärgid ühisesse kalanduspoliitikasse ja seega täita säästva arengu tingimused, kuid nõuab, et liikmesriikidel oleks võimalus rakendada kiireloomulisemaid ja lühemaajalisi meetmeid, näiteks keelatud piirkondade (merereservid) või mere varjupaikade kehtestamist, et kaitsta kõige haavatavamaid mere ökosüsteeme;

13. taunib viitamise puudumist komisjoni poolt nii teatises kui ka direktiivi ettepanekus merevetele Prantsusmaa ülemeredepartemangudes, Assooridele, Madeirale ja Kanaari saartele, pidades silmas asutamislepingu artiklis 299 sätestatud tingimusi, ning asutamislepingu II lisas loetletud ülemeremaade ja -territooriumite merevetele;

Eelarveküsimused

14. väljendab muret finantskohustuste puudumise pärast merestrateegiate rakendamiseks; palub komisjonil ja liikmesriikidel määratleda meetmed, mida saaks kaasfinantseerida Life+ kaudu nende erilise tähtsuse tõttu hea keskkonnaseisundi saavutamiseks Euroopa merevetes;

15. on seisukohal, et majanduslike ja keskkonnahuvide kooskõlastamine peaks võimaluse korral aset leidma kohalikul tasandil, et tagada subsidiaarsuse põhimõte ning kohalike sidusrühmade osalus, kuid see peaks toimuma ka kõrgemal tasandil (piirkondlikul, ELi ja rahvusvahelisel tasandil), kui see peaks olema asjakohane ja vajalik;

16. juhib tähelepanu asjaolule, et ELi eri merepiirkonnad erinevad omavahel ning neil on kaitseks erinevad vajadused; on seega seisukohal, et ELi tasandil võivad mõned piirkonnad võrreldes teistega vajada ulatuslikumaid finantsmeetmeid, et saavutada hea keskkonnaseisund ja jätkusuutlikkus;

17. usub, et olemasolevate programmidega kooskõlastamisest võib saada optimaalset kasu, kui kooskõlastada merestrateegia ajakava ELi tasandi oluliste programmidega; usub, et eriti oluline on kooskõlastamine ELi põllumajandusfondi järgmise programmiperioodiga (alates 2014) nendes piirkondades, kus põllumajandus põhjustab märkimisväärse osa merepiirkonda sattuvast heitest;

18. usub, et rahalisi soodustusi, näiteks Läänemerel töötamise puhul keskkondlikult diferentseeritud sadama- ja faarvaatrimakse, tuleks kaaluda kõikides sektorites; on seisukohal, et mõnedes piirkondades võidakse selles küsimuses vajada ka ulatuslikumaid meetmeid;

Andmete ühiskasutus

19. soovitab uut lähenemisviisi merealasele hindamisele ja järelevalvele, mis põhineb olemasolevatel institutsioonidel ja programmidel, sealhulgas andmekogumise määrus ühise kalanduspoliitika raames, ning mis on suunatud täieliku järjepidevuse ja integratsiooni tagamisele komisjoni uute asjakohaste algatustega ruumiandmete infrastruktuuri ning üleilmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) kohta, eelkõige mereteenustega;

20. tuletab meelde Euroopa Keskkonnaagentuuri mandaati töötada välja regulaarsed üleeuroopalised merekeskkonna hindamised, mis põhinevad olemasolevatel näitajatel ja muudel riiklikult kättesaadavatel andmetel ja teabel; rõhutab, et on vajalik täiendavalt parandada riiklikku aruandlust, sealhulgas konkreetsete andmevahetusprotokollide abil, näiteks teabevoogude kohta, mis toetavad agentuuri näitajate põhikogumi väljatöötamist;

21. peab äärmiselt vajalikuks võtta jälgimise ja avastamise meetmeid ning võtta kasutusele programmid reostuse tuvastamiseks ja selle päritolu määramiseks, et reostuse vastu tõhusalt võidelda;

22. peab hädavajalikuks koostööd detsentraliseeritud asutustega (Euroopa Keskkonnaagentuur, Euroopa Meresõiduohutuse Amet jt) ja Euroopa teadusuuringute keskusega, et töötada välja andmeid merevee kvaliteedi kohta ning reostust tuvastada, selle asukoht kindlaks määrata ning reostuse vastu võidelda;

Suhted konventsioonide ja kolmandate riikidega

23. väljendab heameelt mitme piirkondliku merekonventsiooni suure panuse üle merekeskkonna kaitsele nende teadusliku ja tehnilise pädevuse abil ning nende võime abil toimida sillana ELi mitteliikmesriikidega ning eeldab, et neist saab peamine partner Euroopa merestrateegia täideviimisel; nõuab konkreetsete kohustuste lisamist, mis edendaksid rahvusvahelist koostööd kolmandate riikidega ning organisatsioonidega, et nad võtaksid vastu Euroopa mereakvatooriumi piirkondi ja allpiirkondi hõlmavad merestrateegiad;

24. palub bürokraatiast tuleneva topeltkoormuse vältimiseks Euroopa merestrateegia direktiivi tõhusal elluviimisel komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et piirkondlikel merekonventsioonidel oleks asjakohane õigusvõime ja haldussuutlikkus, või et mehhanismid strateegia ühiseks rakendamiseks töötatakse välja erinevate piirkondlike organite vahel, mis tegutsevad samas merepiirkonnas; mõlemal juhul peab see hõlmama võimalikult laialdast valdkondadevahelist ja sidusrühmade osalemist;

25. kutsub komisjoni üles uurima võimalust muuta Läänemeri katsepiirkonnaks, pidades silmas, et tegemist on eriti tundliku piirkonnaga ja seda ümbritsevad liikmesriigid nõustuvad tõenäoliselt plaanide ja meetmete kiirema rakendamisega Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (HELCOM) ja muude organite raames tehtava töö tõttu; märgib, et Helsingi konventsiooni (HELCOM) tulevane Läänemere tegevuskava võib toimida katseprogrammina, et rakendada strateegia eesmärke Läänemere merepiirkonnas;

26. on seisukohal, et praegu kehtivad rahvusvahelised eeskirjad tuleb läbi vaadata, et rahvusvahelisi vesi (enam kui 12 meremiili rannikust) ei saaks enam kasutada roeveest vabanemiseks;

27. märgib, et Vahemere kaitse puhul puuduvad vajalikud keskkonnaalased õigusaktid või selliste õigusaktide olemasolul poliitiline tahe neid jõustada; Barcelona konventsiooni eesmärgid edendada rannikualade integreeritud haldamist peavad seisma silmitsi piirkondade arenguga, millel on kaks erinevat kiirust, nimelt Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riigid ühelt poolt ja Vahemere põhjapiirkonna riigid teiselt poolt;

28. märgib, et madala veetemperatuuri ning madala veevahetuse taseme tõttu on Läänemere ökosüsteemid reostuse suhtes väga haavatavad ja Läänemere regiooni mere ökosüsteem on hinnanguliselt kandnud peaaegu pöördumatut kahju; nõuab seega tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon võtaksid kasutusele konkreetsed meetmed, muu hulgas ka ühise põllumajanduspoliitika raames, et parandada Läänemere keskkonnaseisundit; lisaks tuleb edendada koostööd ELi ja Venemaa vahel; sellest lähtuvalt on ELi põhjamõõtme programmi keskkonnapartnerluse programmi fond Läänemere veekaitse parandamiseks hädavajalik;

29. kutsub komisjoni üles pakkuma välja asjakohaseid meetmeid kaitsmaks Arktika veekogusid, äärmiselt tundlikku ökosüsteemi, mida ähvardavad pidevad ja tärkavad ohud, ning töötama välja ja toetama programme ja projekte, mis käsitlevad põlisrahvaste õigusi ning vajadusi Arktika loodusvarade säästliku kasutamise lahendamisel;

30. kutsub komisjoni üles uurima eeltingimusi Arktika kaitseala loomiseks sarnaselt Antarktikale ja Arktika määratlemist „rahule ja teadustööle pühendatud looduskaitsealana” ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellekohane aruanne hiljemalt 2008. aastal;

31. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles ELi rahvusvaheliste ja piirkondlike kokkulepete raames kolmandate riikidega, kellel on suveräänsed õigused või jurisdiktsioon Euroopa merevetega piirnevate vete üle, edendama meetmete ja programmide vastuvõtmist kooskõlas merestrateegia direktiiviga, mis on vastuvõtmise protsessis;

32. soovitab Musta mere kaasamist ühe merepiirkonnana, mida merestrateegia direktiiv peab käsitlema; see oluline merepiirkond piirneb Bulgaaria ja Rumeeniaga, ELiga 2007. aastal ühinevate riikidega, kes juba osalevad vee raamdirektiivi rakendamisel (osana Doonau jõe kaitse rahvusvahelise komisjoni juhitud tööst), ning Türgiga, kellega ühinemisläbirääkimised käivad;

33. avaldab kahetsust keskkonnagarantii puudumise üle seoses Põhja-Euroopa gaasijuhtme ehitamisega võimaliku keskkonnakatastroofi vältimiseks Läänemere piirkonnas; kutsub komisjoni üles koostama keskkonnamõju hindamine kavandatava projekti kohta ning lükkama edasi kõik otsused projekti kaasfinantseerimise kohta;

34. nõuab eelnevat konsulteerimist piirnevate riikidega ja teiste asjaomaste riikidega, kui projektidel võib olla mõju ühisele keskkonnale, isegi kui projekt viiakse ellu rahvusvahelistes vetes; märgib, et kogemused on näidanud, et keskkonnamõju hinnangutes on tihti puudujääke ja neid läbi viies ei konsulteerita teiste riikidega; kutsub seega komisjoni üles tegema ettepanekut kohustusliku läbirääkimiste mehhanismi loomiseks liikmesriikide vahel ning nõuab tungivalt, et nõukogu tegutseks rahvusvahelisel tasandil, et arendada välja kohustuslik keskkonnamõjude hindamine suhetes ELi ja kolmandate riikide vahel;

0

0 0

35. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele ning parlamentidele.

• [1]  EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.
• [2]  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.
• [3]  ELT C 69 E, 19.3.2004, lk 141.
• [4]  http://www.europarl.europa.eu/comparl/envi/pdf/externalexpertise/ieep_6leg/marine_thematic_strategy.pdf
• [5] ¹ EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
• [6]  EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1.

MENETLUS

Pealkiri	Merekeskkonna kaitse ja säilitamise temaatiline strateegia
Menetluse number	2006/2174(INI)
Vastutav komisjon   loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev	ENVI 6.7.2006
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	PECH 6.7.2006			TRAN 6.7.2006
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev	PECH 21.6.2006			TRAN 22.11.2005
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Aldis Kušķis 29.11.2005
Endine raportöör / Endised raportöörid
Arutamine parlamendikomisjonis	30.5.0006		12.7.2006		10.10.2006
Vastuvõtmise kuupäev	10.10.2006
Lõpphääletuse tulemused	+ - 0	49 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Liam Aylward, John Bowis, Frieda Brepoels, Hiltrud Breyer, Martin Callanan, Chris Davies, Avril Doyle, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Hélène Goudin, Matthias Groote, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jens Holm, Mary Honeyball, Marie Anne Isler Béguin, Caroline Jackson, Dan Jørgensen, Eija-Riitta Korhola, Urszula Krupa, Aldis Kušķis, Henrik Lax, Marie-Noëlle Lienemann, Kartika Tamara Liotard, Linda McAvan, Marios Matsakis, Roberto Musacchio, Riitta Myller, Péter Olajos, Vittorio Prodi, Guido Sacconi, Amalia Sartori, Karin Scheele, Carl Schlyter, Frithjof Schmidt, Horst Schnellhardt, Kathy Sinnott, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Bart Staes, Antonios Trakatellis, Evangelia Tzampazi, Thomas Ulmer, Marcello Vernola, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Anders Wijkman
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Fausto Correia
Esitamise kuupäev	16.10.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)