RAPORT Põhjamõõtme Läänemere piirkonna strateegia

18.10.2006 - (2006/2171(INI))

Väliskomisjon
Raportöör: Alexander Stubb

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Põhjamõõtme Läänemere piirkonna strateegia kohta

(2006/2171(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse oma 16. novembri 2005. aasta resolutsiooni Põhjamõõtme tuleviku kohta[1];

–    võttes arvesse suuniseid poliitilise deklaratsiooni ja raamdokumendi koostamiseks Põhjamõõtme poliitika kohta alates 2007. aastast;

–    võttes arvesse komisjonis 2. juunil 2006. aastal vastuvõetud 2005. aasta arenguaruannet Põhjamõõtme tegevuskava rakendamise kohta (SEK(2006)0729);

–    võttes arvesse Põhjamõõtme teist tegevuskava aastateks 2004–2006, mille Euroopa Ülemkogu kinnitas 16. ja 17. oktoobri 2003. aasta Brüsseli kohtumisel;

–    võttes arvesse eesistuja järeldusi Läänemere riikide kuuendal tippkohtumisel Reykjavikis 8. juunil 2006. aastal;

–    võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) nõuandekomitee 25. juuni 2006. aasta resolutsiooni ja aruannet Põhjamõõtme poliitika tuleviku kohta;

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi fraktsioonidevahelise Läänemere töörühma tööd;

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi fraktsioonidevahelise Läänemere töörühma vastu võetud Läänemere piirkonna Euroopa strateegiat;

–    võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A6‑0367/2006),

A.  arvestades, et Põhjamõõde moodustab laia raamistiku, mis hõlmab kõiki põhjapoolseid piirkondi – Läänemere ja Barentsi mere piirkonda ning Arktikat – ning nii välis- kui sisepoliitika kõiki valdkondi;

B.   arvestades, et Põhjamõõtme poliitika võib edendada piirkondlikku ja piiriülest koostööd edasise majanduskasvu nimel ning ühist tegevust ühiste ülesannete lahendamiseks, kuid siiani pole suudetud täielikult kasutada selle potentsiaali mitmesuguste piirkondlike probleemide käsitlemisel;

C.  arvestades, et Läänemere piirkond on ajalooliselt tähtis Euroopa lääne- ja idaosa ühendav ala ja peaks seetõttu olema Põhjamõõtme poliitika keskmes;

D.  arvestades, et Läänemeri on pärast Euroopa Liidu 2004. aasta laienemist peaaegu saanud ELi sisemereks, mare nostrum'iks, ja arvestades, et Läänemere strateegia võib anda olulise panuse Põhjamõõtme ulatuse ja tegevuse ümberhindamisse, et see kajastaks nimetatud laienemise järel toimunud muutusi;

E.   arvestades, et Läänemere strateegia võib oluliselt kaasa aidata Läänemere piirkonnas tegutsevate piirkondlike organite töö paremale kooskõlastamisele,

Käesoleva resolutsiooni eesmärk

1.  soovib käesoleva resolutsiooni abil:

a)   toetada Põhjamõõtme poliitikat ja määratleda Läänemere piirkonda selle eelispiirkonnana, samas rõhutades oma jätkuvat toetust Arktika poliitikale, sealhulgas koostööle Norra ja Islandiga, edendada Läänemere piirkonna tihedamat lõimumist laiema Euroopa majandusliku ja poliitilise piirkonna olulise osana;

b)   kasutada maksimaalselt ära Läänemere piirkonna riikide dünaamilise majanduse pakutavaid võimalusi ja süstemaatiliselt muuta piirkond üheks maailma atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks, millest saaks piirkonnale kaubamärk;

c)   aidata parandada maailmas hetkel ühe saastatuma merepiirkonna – Läänemere piirkonna ökoloogilist seisundit; vähendada saastamist ja eutrofeerumist ning hoida ära edasist nafta ja muude mürgiste ja kahjulike ainete heidet;

Seoses sellega teeb järgnevad ettepanekud:

2.   nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku ELi Läänemere piirkonna strateegia kohta, et tugevdada Põhjamõõtme sisemist tugisammast, hõlmata piirkondliku koostöö horisontaalselt erinevaid aspekte, soodustada koostoimet ja vältida erinevate piirkondlike organite ja organisatsioonide tegevuse kattumist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kohandama oma asutuste vastutusalasid, et nad saaksid kasutada Põhjamõõtme poliitika koostamisel ja rakendamisel horisontaalset lähenemist;

3.   toetab Läänemeremaade Nõukogu tööd; teeb ettepaneku korraldada igal aastal enne suvist Euroopa Ülemkogu kohtumist Läänemeremaade tippkohtumine; toetab Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi, piirkonna parlamentide esimeeste iga-aastase kohtumise ja eelseisva Põhjamõõtme parlamentaarse foorumi tööd;

4.   rõhutab, et Läänemere strateegia sisaldab nii Euroopa Liidu ja liikmesriikide endi poolt rakendatavaid meetmeid kui meetmeid, mida tuleb rakendada koostöös Venemaaga;

5.   läbipaistvuse ja sidususe saavutamiseks nõuab Läänemere strateegia jaoks ELi eelarves eraldi rea loomist, võimalusel Euroopa naabruse ja partnerluse instrumendi raames, mis täiendaks Põhjamõõtme praegust rahastamist Euroopa Liidu, liikmesriikide, kolmandate riikide, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, Euroopa Investeerimispanga, Põhjamaade Investeerimispanga jt poolt; rõhutab, et strateegia eesmärkide elluviimiseks tuleb teda piisavalt rahastada kõigilt asjakohastelt eelarveridadelt;

6.   märgib, et Läänemere reostamise eest vastutavad nii Venemaa kui ELi liikmesriigid; rõhutab, et võttes arvesse eelkõige eutrofeerumise vähendamist, on merekeskkonna kaitsmine üks tähtsamaid aspekte, mida tuleb ELi põllumajandus- ja struktuuriprogrammide rakendamisel selles piirkonnas arvesse võtta; märgib rahuloluga, et Rahvusvaheline Mereorganisatsioon on liigitanud suurema osa Läänemere piirkonnast eriti tundlikuks merepiirkonnaks; teeb ettepaneku rajada ökoloogiliselt esinduslike ja väärtuslike mere- ning rannikukaitsealade võrk;

7.   juhib tähelepanu asjaolule, et kas vedude või uuringute ja kasutamise poolt põhjustatud naftakatastroof võib hävitada suurema osa Läänemere mere-elustikust; nõuab laiemat kooskõlastustööd sellise õnnetuse vältimiseks ja juhul, kui see siiski peaks aset leidma, ühiste mehhanismide kokkuleppimiseks selle tagajärgede vastu võitlemiseks; on seisukohal, et naftatankerite liigitusnormides tuleb arvesse võtta piirkondlikke tingimusi, nagu jääkihi paksus talvel;

8.   rõhutab vajadust kaitsta ja tugevdada Läänemere piirkonna kalavarusid; palub komisjonil töötada välja Läänemere vesikonna looduslike lõhevarude säilitamise ja taastamise üldkava, mis hõlmaks kõiki kudemisjõgesid;

9.   rõhutab vajadust vähendada piirkonna energiasõltuvust Venemaast ja julgustab piirkonna liikmesriike uurima ühise energiaturu loomise võimalust; kutsub komisjoni, liikmesriike ja partnereid üles edendama energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate ühisprojekte, võttes arvesse piirkonna potentsiaali bioenergia allikana, ning ergutama biomassi, päikese-, tuule- ja vee-energia kasutamist; toetab Läänemere piirkonna koostööd energiavaldkonnas;

10. nõuab riikliku tasandi energiapoliitika rakendamisel õiglusel ja jagatud vastutusel põhinevat lähenemist, et sellised strateegilised otsused nagu uute energiavõrkude ehitamine võetaks vastu peale nende ELi liikmesriikide partneritega konsulteerimist, keda kõnealused otsused võivad mõjutada;

11. rõhutab, et kõigile energiaga seotud infrastruktuuriprojektidele peaksid eelnema nõuetekohased keskkonnamõju hindamised, et tagada rahvusvaheliste keskkonnakaitsestandardite täitmine; kutsub sellega seoses Venemaad üles ratifitseerima piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsioon);

12. tuletab meelde Läänemere rolli piirkonda ühendava tegurina; soovitab uut programmi nimetusega "Piirideta Läänemeri", mille eesmärk oleks ladusa piiriületuse hõlbustamine piirkonnas, sealhulgas liikmesriikide ja Venemaa vahel; toetab Läänemere piirkonda Kesk- ja Lääne-Euroopa liikmesriikidega ühendava "Läänemere kiirtee" rajamist 2010. aastaks;

13. on seisukohal, et oma kohustuse täitmiseks Läänemere saastatuse vähendamise osas peab liikmesriikidel olema õigus säilitada või kehtestada ELi väljapakututest rangemad kaitsemeetmed;

14. tunnistab mereliikluse suurenemist, mille peamiseks põhjuseks on Venemaa tugev majanduskasv; peab meresõiduohutust üheks piirkonna pakilisemaks probleemiks; teeb ettepaneku laevaliikluse korraldus- ja teabesüsteemide (VTMIS) järkjärguliseks laiendamiseks, nii et need hõlmaksid kogu Läänemerd ja mitte üksnes Soome lahte; rõhutab vajadust võtta ühine kohustus Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt Läänemere eriti tundlikuks merepiirkonnaks tunnistamine kiiresti ellu rakendada, sealhulgas keelata naftatransport ühepõhjaliste tankeritega;

15. soovitab, et Põhjamaade kolmnurga üleeuroopalist võrku laiendataks kogu piirkonnale ja et TEN süsteemi raames kaasataks ka Barentsi koridori ja Botnia koridori maantee- ja raudteetrassid; nõuab Rail Baltica projekti elluviimist; näeb ette kogu piirkonda ühendava kiirraudtee loomist;

16. nõuab Via Baltica kiirtee kui Läänemere piirkonda Kesk- ja Lääne-Euroopa liikmesriikidega ühendava prioriteetprojekti valmimist 2013. aastaks; rõhutab Euroopa rahastamise olulisust projekti teostamisel;

17. tõdeb, et enamik piirkonna siseriiklikke turge on suhteliselt väikesed, mille tulemuseks on paljudel juhtudel madal konkurentsitase; juhib tähelepanu piirkonna ELi liikmesriikide erakordsele vastastikusele majanduslikule sõltuvusele; nõuab nelja põhivabaduse (isikute vaba liikumise, kaupade vaba liikumise, asutamisvabaduse ja kapitali vaba liikumise) täielikku rakendamist piirkonnas asuvate ELi liikmesriikide vahel;

18. märgib, et Euroopa Liidu riikidest ümbritsetud Kaliningradi oblasti olukord nõuab tõelist koostööd piirkondlike ametivõimude, Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahel; nõuab tungivalt, et Venemaa Föderatsioon ja Euroopa Liit kaaluksid võimalust kujundada Kaliningradi oblastist avatum ja vähem sõjaväestatud katsepiirkond, millel oleks parem juurdepääs siseturule; rõhutab vajadust tagada täielik navigatsioonivabadus Läänemerel, kaasa arvatud Wisła lahes ja Kaliningradi lahes, ning vaba pääs läbi Balti väina;

19. juhib tähelepanu, et Põhjamõõtme partnerlus rahvatervise ja sotsiaalse heaolu vallas (NDPHS – Northern Dimension Partnership in Public Health and Social Wellbeing) peaks asjalikumalt tegutsema levinumate haiguste vastu võitlemisel, samuti tervisliku ja sotsiaalset rahuldust pakkuva elustiili edendamisel ja propageerimisel; kutsub Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liitu üles uurima Kaliningradi oblasti praktilise kaasamise võimalust NDPHSi tegevusse;

20. rõhutab, et Kaliningradi oblast on jätkuvalt enklaav, mida vaevavad paljud sotsiaalsed, majanduslikud ja ökoloogilised probleemid, näiteks piirkonnas sõjaväebaaside ja relvade kohalolust tulenev oluline ökoloogiline oht, tõsine oht tervisele ning organiseeritud kuritegevuse ja narkosõltuvuse kõrge tase;

21. kutsub Läänemere piirkonna riike üles toetama aktiivselt programme, mille eesmärk on uute kunsti- ja kommunikatsioonivormide loomine ning rahvusvahelise liikuvuse ja kultuurivahetusprogrammide soodustamine;

22. toetab piirkondlikke õpilasvahetusi; soovitab piirkonna ülikoolidel moodustada võrgustikke ja leppida kokku tööjaotuses, et kujundada tippkeskusi, mis oleksid võimelised rahvusvahelisel tasandil konkureerima;

23. tunneb muret, et regiooni idapiir on märkimisväärseks organiseeritud kuritegevuse läbipääsuteeks, kusjuures eriti murettekitav on inim- ja uimastikaubandus; nõuab sellega seoses Europoli suuremat kaasatust ja tõhustatud koostööd nii ELi kui valitsustevahelisel tasandil;

24. rõhutab vajadust idapiiril piirikontrolli tõhusust parandada, eriti olemasoleva infrastruktuuri uuendamise ja legaalse piiriületuse toetamise teel, ning nõuab selleks piisavate summade eraldamist Euroopa välispiiride fondist;

°

°          °

25. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]               Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0430.

SELETUSKIRI

Põhjamõõtme idee algataja oli Soome ja see oli üks Soome tähelepanu keskmes olevaid teemasid ELi eesistujariigiks olemise ajal 1999. aasta teisel poolel. Ka Taani eesistumisajal 2002. aastal oli see poliitika prioriteetne, kuid tema tähtsus vähenes mõnevõrra järgmiste eesistujate ajal, kelle tähelepanu keskmes olid Põhjamaade asemel Vahemeremaad.

Põhjamõõtme eesmärgid on määratletud Põhjamõõtme tegevuskavades. Esimene tegevuskava võeti vastu Euroopa Ülemkogu Feira kohtumisel 2000. juunis aastateks 2000–2003. Selle keskmes olid keskkond, tuumaohutus, võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu ja Kaliningrad.

Põhjamõõtme teine tegevuskava aastateks 2004–2006 võeti vastu 2003. aasta oktoobris. See katab viit laiahaardelist prioriteetset võtmevaldkonda: majandus, inimressursid, keskkond, piiriülene koostöö ning justiits- ja siseküsimused. Erivajadustega piirkondadena mainitakse Kaliningradi ja Arktika piirkonda.

Põhjamõõtme poliitika on 2006. aasta teisel poolel ELi päevakorras jälle olulisel kohal, kuna see on eesistujariik Soome välissuhete programmis üks tähtsaimaid teemasid. Samal ajal vaadatakse selle poliitika poliitilised ja institutsioonilised struktuurid üle, kuna Põhjamõõtme teise tegevuskava kehtivusaeg saab 2006. aasta lõpus otsa, mille järel peaks jõustuma Põhjamõõtme uut, peale 2006. aastat kehtima hakkavat poliitikat määratlev raamdokument. Tingimata on vaja poliitikat kohandada nelja ühisruumi taustal, mis loodi ELi-Venemaa tippkohtumisel Moskvas 2005. aasta mais. ELi-Venemaa tippkohtumiselt Helsingis 24. novembril 2006. aastal oodatakse uue Põhjamõõtme poliitilise deklaratsiooni ja poliitika raamdokumendi alast kokkulepet; nende jõustumine on planeeritud 2007. aastaks.

Põhjamõõtme poliitika on võimeline kaasa aitama strateegilise regionaalse koostöö ja majanduskasvu edendamisele laiemas Põhjamõõtme piirkonnas. Praeguseni on see keskendunud peamiselt väljaspoole Euroopa Liitu jäävatele piirkondadele, eelkõige Venemaale ja keskkonnaalasele koostööle. (Poliitika peamiseks edusammuks võib lugeda Peterburi veepuhastusjaamas tehtud töid.)

Läänemere piirkond

Läänemeri on pärast Euroopa Liidu 2004. aasta laienemist peaaegu saanud ELi sisemereks, mare nostrum'iks. Läänemerega piirnevad üheksa riiki, millest kaheksa on ELi liikmesriigid, Kaliningradi enklaav ja Venemaa Peterburi piirkond. Neis kaheksas ELi liikmesriigis elab kokku üks kolmandik liidu rahvastikust ja nende SKT moodustab ELi omast kolmandiku.

Majandus – võimalus muutuda Euroopa kõige dünaamilisemaks piirkonnaks

Balti Arengufoorumi teatel on Läänemere piirkonnal parim konkurentsivõime indeks võrreldes kolme muu umbes sama suure piirkonnaga: Kesk-Euroopa piirkond (Austria, Kagu-Saksamaa, Tšehhi Vabariik, Ungari, Sloveenia, Slovakkia ja Lõuna-Poola), Briti saared ja Pürenee poolsaar. Viimastel aastatel on Läänemere piirkond Euroopa sarnastest piirkondadest üle olnud tulemuslikkuse võtmenäitajate poolest, nagu jõukuse kasv, tööviljakuse kasv ja teadusuuendused. Põhiliseks jõuks on tugev füüsiline infrastruktuur, oskustööjõud, vähene korruptsioon, tugevad teadusuuringute kollektiivid ja teadustöö süsteem.

Konkurentsivõime potentsiaali pole siiski suudetud täielikult ära kasutada. Piirkonna heaolu on sarnaste piirkondade omast madalamal tasemel. Piirkonnas paikneb vaid 27 pingereas "Europe 500" nimetatud 500 kiiresti kasvavast ettevõttest. See moodustab vaid umbes poole piirkonna 10,5%st osast EL-25 SKTs.

Möödunud sajandil tekkinud ajaloolise lõhe tõttu on praegu Läänemere piirkonna riikide vahel märgatavad ja olulised majanduslikud erinevused. Nende suurte erinevuste kõrvaldamine peab olema käesoleva strateegia üks põhieesmärke, sest kui seda küsimust ei lahendata, võib ajude äravool neist riikidest tõsiselt ohustada nende arengut tulevikus.

Selgub, et piirkonna peamiseks nõrkuseks on madal sisemine konkurentsisurve. Ükski Läänemere piirkonna riik pole küllalt suur, et pakkuda vajalikku konkurentsitunnetust. Selle probleemi ainus lahendus on süvendada piirkonna lõimumist.

Keskkond – Läänemere päästmine

Läänemere ökosüsteem on väga tundlik, kuna meri ise on madal, selle vesi vahetub aeglaselt ja on tugevalt saastunud. Inimtegevusest tulenev koormus merele on suur, kuna valgalas elab 85 miljonit inimest ja mereveondus on üks maailma intensiivsemaid. Läänemeri on riimvee bassein. Seal elab nii magevee- kui mereveeliike ning paljudele neist on tingimused muutunud nii äärmuslikeks, et nad on ellujäämise piiril. Läänemere põhilisteks keskkonnaalasteks probleemideks on eutrofeerumine, püsivad saasteained, nt dioksiin, polüklooritud bifenüülid (PCBd) ja orgaanilised tinaühendid, sissetungivad võõrliigid, kavatsuslikud ebaseaduslikud heited laevadelt, kasvav naftaga seotud õnnetuste oht nii naftaväljade kasutamisel kui kiirelt kasvavatel naftavedudel, ning tuumaohutus. Läänemere päästmine on elulise tähtsusega kõigi selle piirkonna riikide jaoks.

Kultuur ja haridus

Kultuuri ja kodanikuühiskonna küsimuste lahendamine on ülioluline, kui tahame Läänemere piirkonda näidata harmoonilise ja ühtsena ELi piirkonnana. Haridussektoril on otsustav tähtsus piirkonna jätkusuutlikus arengus, sest see näitab piirkonnasiseseid tugevaid sidemeid ja koostöövalmidust. Täpsemalt öeldes aitaks tippkeskuste loomine ja teadus- ja arendusasutuste toetamine kogu piirkonnas panna aluse edasistele edusammudele Lissaboni agendas määratletud Euroopa majanduse eesmärkide saavutamisel. Uuenduslike teadusuuringute julgustamisele tuleks pöörata erilist tähelepanu.

Selleks, et edendada piirkonna väljapoole vaatavat loomust, on ELil vaja toetada suuremat teadlikkust piirkonna rikkast kultuuripärandist kogu ELis.

Julgeolek

Läänemere piirkonna julgeolek on tunduvalt paranenud. Selle põhjuseks võib pidada nii ELi kui NATO laienemist ja samuti Venemaa sisepoliitika suhtelist stabiliseerumist ja tema majanduse kasvu. Venemaa ja Balti riikide vahel on siiski säilinud märgatavad pinged, mis tulenevad otseselt poole sajandi pikkusest Nõukogude Liidu totalitaarsest okupatsioonist. Nende poliitiliste erimeelsuste lahendamine oleks väga soovitav.

Kuigi piirkonnas on vähenenud tavapärased ohud julgeolekule, kujutavad ohud nn pehmele julgeolekule endast suurimat julgeolekualast ähvardust. Kõige teravamad julgeolekuprobleemid on keskkonnaalased, majanduslikud ja sotsiaalsed, rääkimata organiseeritud kuritegevusest.

Vaja on ka ELi liikmesriikide tihedat koostööd energiavarustuskindluse vallas.

Põhjamõõtme Läänemere strateegia

Raportöör on seisukohal, et Läänemere piirkond on ajalooliselt tähtis Euroopa lääne- ja idaosa ühendav ala ja peaks seetõttu olema Põhjamõõtme poliitika keskmes. Esitatud Läänemere strateegia tugevdaks olemasolevaid ELi Põhjamõõtme poliitika kavasid ja annaks olulise panuse Põhjamõõtme ulatuse ja tegevuse ümberhindamisse, et kajastada poliitilises keskkonnas toimunud muutusi ja lahendada Läänemere piirkonnale eriomaseid probleeme.

Lisaks võiks esitatud strateegia olla katusmõisteks kümnetele piirkonnas tegutsevatele organisatsioonidele, luues sel moel paremaid koostoimeid. Senistest pingutustest hoolimata esineb liiga palju kattumist ja regionaalsete organite vaheline parem kooskõlastamine on elulise tähtsusega.

Strateegia kolm peaeesmärki on Põhjamõõtme toetamine, Läänemeri muutmine Põhjamõõtme tuumikalaks ja teadlikkuse tõstmine Läänemere kohta, eelkõige keskkonnaalastes küsimustes.

Raportöör teeb nende eesmärkide saavutamiseks ettepaneku erinevateks konkretseteks algatusteks, mille põhipunktid on järgmised:

1)   kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut ELi Läänemere piirkonna strateegia kohta;

2)   teeb ettepaneku korraldada igal aastal enne suvist Euroopa Ülemkogu kohtumist Läänemeremaade tippkohtumine;

3)   nõuab Läänemere strateegia jaoks ELi eelarves eraldi rea loomist, võimalusel Euroopa naabruse ja partnerluse instrumendi raames;

4)   nõuab merekeskkonna kaitsmise arvesse võtmist ELi põllumajandus- ja struktuuriprogrammide rakendamisel selles piirkonnas;

5)   nõuab ühiseid mehhanisme naftakatastroofide ärahoidmiseks ja nendega tegelemiseks;

6)   teeb ettepaneku rajada ökoloogiliselt esinduslike ja väärtuslike mere- ning rannikukaitsealade võrk;

7)   nõuab piirkonna energiasõltuvuse vähendamist Venemaast, ühise energiaturu loomise võimaluse ning energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate alaste ühisprojektide võimaluste uurimist;

8)   nõuab uut programmi nimetusega "Piirideta Läänemeri", mille eesmärk oleks ladusa piiriületuse hõlbustamine piirkonnas;

9)   toetab tähtsate infrastruktuuriprojektide välja töötamist, nagu Läänemere kiirtee, Rail Baltica projekti elluviimist ja Via Baltica kiirtee valmimist;

10) nõuab kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumise rakendamist piirkonnas asuvate ELi liikmesriikide vahel;

11) nõuab, et Venemaa Föderatsioon ja Euroopa Liit kaaluksid võimalusi kujundada Kaliningradi oblastist katsepiirkond, millel oleks parem juurdepääs siseturule;

12) nõuab õpilasvahetuste, kultuurivahetusprogrammide ja ülikoolide võrgustike aktiivset toetamist;

13) nõuab Europoli suuremat kaasatust ja tõhustatud koostööd sellistes küsimustes, nagu organiseeritud kuritegevus, inimkaubandus ja narkootikumid.

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (10.10.2006)

väliskomisjonile

Põhjamõõtme Läänemere strateegia kohta
(2006/2171(INI))

Arvamuse koostaja: Giles Chichester

ETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   on seisukohal, et Läänemere piirkonna koostöö energiavaldkonnas (BASREC) on kasulik foorum Põhjamõõtme poliitika meetmete rakendamiseks energiavaldkonnas ja eelkõige järgmiste küsimuste jaoks:

-    nafta ja gaasi transiit Põhjamõõtme tarnivatest riikidest ELi liikmesriikidesse ning ELi liikmesriikide nafta ja gaasiga varustamine;

-    piirkonna ulatuslike gaasivarude kasutamine;

- kahe gaasiprojekti (North Transgas gaasijuhe ja Yamal–Euroopa gaasijuhe), mida on määratletud Euroopa huvides olevate projektidena, suhteliste kulude ja tulude hindamine;

-  kummagi projekti keskkonnamõju hindamine mitte ainult ELi, vaid ka Venemaa territooriumil;

-    energiavarustuskindluse tagamine tugevdatud suhete kaudu kolmandate riikidega;

-    uute Põhjamõõtme riikide Venemaa, Norra ja Islandi kaasamine ELi energia siseturgudele;

-    energia kokkuhoiu ja vee-energia nõuetekohase kasutamise edendamine, minnes hoonetes järk-järgult üle otsese elektrikütte süsteemidelt veeküttesüsteemidele, biomassiküttele ning soojuspumpadele;

2.   rõhutab, et Põhjamõõtme riikide jaoks on energiavaldkonnas eriti olulised kaks tehnoloogilist väljakutset – naftavarude kasutamine kaugpõhjaaladel, arvestades nafta prognoositavat tavahinda 50 USA dollarit barreli kohta, ning süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine, sealhulgas CO₂ kasutamine naftakogumiseks;

3.   rõhutab samuti avamere tuuleenergia edasise rakendamise ning erinevate laineenergia kontseptsioonide edasise katsetamise ja demonstreerimise olulisust;

4.   toetab teadusuuringute läbiviimise tegevuskava, mille osas leppisid hiljuti kokku Euroopa Komisjoni teadusvolinik Janez Potočnik ning Venemaa haridus- ja teadusminister Andrei Fursenko eesmärgiga laiendada ühisruumi;

5.   palub kõikidel Põhjamõõtme osapooltel ja osalistel, kes on Põhjamõõtme arendamisega seotud, ning eelkõige Venemaal võtta arvesse kahte olulist ELi programmi GALILEO (Euroopa satelliitnavigatsiooniprojekt) ja SESAR (Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi projekt); usub, et Põhjamõõtme osaliste võetavad kohustused mõlema suhtes tugevdaks Põhjamõõtme piirkonnas säästvat kasvu ja konkurentsivõimet;

6.   nõuab kindlalt, et tuleb arendada strateegiat Venemaaga, sealhulgas Põhjamõõtme raamesse jääva Barentsi mere piirkonnaga, koostöö edendamiseks energia küsimustes, mis tagab vastastikkuse ja läbipaistvuse põhimõtete austamise ning selle, et Venemaa ratifitseerib energiaharta lepingu ja transiidiprotokolli;

7.   kardab tõsiselt puudujääki Venemaa gaasitarnes pärast 2010. aastat seoses ebapiisavate investeeringutega, mis on vajalikud selleks, et Venemaa täidaks oma tarnekohustuse ELi ees, ning kardab, et selliseid investeeringuid ei tehta ilma parema investeerimiskindluseta ja ELi ettevõtete mittediskrimineeriva kohtlemiseta.

MENETLUS

Pealkiri	Põhjamõõtme Läänemere strateegia
Menetluse number	2006/2171(INI)
Vastutav komisjon	AFET
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	ITRE 6.7.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Giles Chichester 13.7.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis
Vastuvõtmise kuupäev	10.10.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	34 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Joan Calabuig Rull, Pilar del Castillo Vera, Giles Chichester, Lena Ek, Adam Gierek, Norbert Glante, András Gyürk, Fiona Hall, David Hammerstein Mintz, Rebecca Harms, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Anne Laperrouze, Pia Elda Locatelli, Nils Lundgren, Eugenijus Maldeikis, Eluned Morgan, Reino Paasilinna, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Esko Seppänen, Britta Thomsen, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alexander Alvaro, Jan Christian Ehler, Lambert van Nistelrooij, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Vittorio Prodi
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Rosa Miguélez Ramos
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

MENETLUS

Pealkiri

Põhjamõõtme Läänemere piirkonna strateegia

Menetluse number

2006/2171(INI)

Vastutav komisjon   loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev

AFET 6.7.2006

Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev

ITRE 6.7.2006

Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev

REGI 11.9.2006

ENVI 13.7.2006

Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev

Raportöör(id)   nimetamise kuupäev

Alexander Stubb 3.5.2006

Endine raportöör / Endised raportöörid

Arutamine parlamendikomisjonis

12.9.2006

10.10.2006

Vastuvõtmise kuupäev

10.10.2006

Lõpphääletuse tulemused

+ - 0

55 0 1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Angelika Beer, Panagiotis Beglitis, Marco Cappato, Simon Coveney, Ryszard Czarnecki, Giorgos Dimitrakopoulos, Jas Gawronski, Maciej Marian Giertych, Ana Maria Gomes, Alfred Gomolka, Richard Howitt, Jana Hybášková, Ioannis Kasoulides, Bogdan Klich, Helmut Kuhne, Joost Lagendijk, Vytautas Landsbergis, Edward McMillan-Scott, Willy Meyer Pleite, Francisco José Millán Mon, Pasqualina Napoletano, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Raimon Obiols i Germà, Tobias Pflüger, Mirosław Mariusz Piotrowski, Lydie Polfer, Michel Rocard, Raül Romeva i Rueda, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Emil Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Gitte Seeberg, Konrad Szymański, Antonio Tajani, Charles Tannock, Paavo Väyrynen, Inese Vaidere, Ari Vatanen, Jan Marinus Wiersma, Luis Yañez-Barnuevo García, Josef Zieleniec

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Alexandra Dobolyi, Árpád Duka-Zólyomi, Hélène Flautre, Michael Gahler, Tunne Kelam, Miguel Angel Martínez Martínez, Yiannakis Matsis, Achille Occhetto, Rihards Pīks, Aloyzas Sakalas

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Elspeth Attwooll, Christopher Beazley, Hanna Foltyn-Kubicka, Toomas Savi, Diana Wallis

Esitamise kuupäev

18.10.2006

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)