RAPORT Hüpoteeklaen ELis

19.10.2006 - (2006/2102(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: John Purvis
Arvamuse koostaja(*): Manuel Medina Ortega, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
(*) Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö – kodukorra artikkel 47

Menetlus : 2006/2102(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0370/2006

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

hüpoteeklaenu kohta ELis

(2006/2102(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni koostatud rohelist raamatut hüpoteeklaenu kohta ELis (KOM(2005)0327);

 võttes arvesse valget raamatut finantsteenuste poliitika kohta 2005-2010 (KOM(2005)0629);

 võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu 1. detsembri 2005. aasta vastust rohelisele raamatule hüpoteeklaenu kohta ELis;

 võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 1989. aasta teist direktiivi 89/646/EMÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega muudetakse direktiivi 77/780/EMÜ[1];

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive seoses krediidiasutuste asutamise ja tegevusega[2] (kapitalinõuete direktiiv) ning investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsusega[3];

 võttes arvesse direktiivi 2005/65/EÜ[4] tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustuse kohta;

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul[5];

 võttes arvesse muudetud ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tarbijakrediidilepingute kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EÜ (KOM(2005)0483);

 võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv asutamisvabaduse ning teenuste vaba osutamise kohta hüpoteeklaenude valdkonnas (KOM(1987)0255);

 võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

 võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning õiguskomisjon arvamusi (A6-0370/2006),

A.  arvestades, et hüpoteeklaenud moodustavad suure ja kiiresti laieneva turu ning et nad on ülioluline osa ELi majandus- ja sotsiaalses struktuuris;

B.  arvestades, et mõni Euroopa Liidu riik on teinud läbi kinnisvaraturu enneolematu kasvu, mis on muutnud ehitussektori antitsükliliseks, mis on oluline tegur majanduskasvu ja tööhõive saavutamisel majandusseisaku ajal, mida Euroopa koges aastatel 2000–2005;

C.  arvestades, et rekordiliselt madalate intressimäärade tõttu võetakse rohkem hüpoteeklaene, eelkõige riikides, kus hüpoteeklaenude võtmine tugineb tarbijausaldusele, mis on toonud kaasa majanduskasvu;

D.  arvestades, et Euroopa tarbijate kaitsmine peab olema hüpoteeklaene (mis on enamuse ELi kodanike jaoks nende elu suurim finantskohustus, avaldades pikaajalist mõju nende elatustasemele ja finantsstabiilsusele) puudutava õigusloomealase tegevuse tähtsaim külg;

E.  arvestades, et olemasolevaid hüpoteektooteid puudutavate kesksete tegurite läbipaistvuse tõhustamine mitte ainult ei paranda turu efektiivsust, vaid suurendab ka ELi laenuvõtjate kindlust sõlmida hüpoteeklaenu lepinguid muudes liikmesriikides ning võimaldab neil teha informeeritud otsuseid;

F.  arvestades, et tarbijad vajavad võimalikult täielikku ja lihtsat üksikasju arvestavat standardvormis esitatavat teavet, mis võimaldab neil viia läbi võrdlusuuringud liikmesriikide vahel ja seeläbi rakendada piiriülese hüpoteegilaenu võtmisel tõhusamalt oma valikuvabadust;

G.  arvestades, et sihtotstarbelised meetmed toote- ja teenustevaliku parandamiseks, toodete ulatuslikumaks kättesaadavuseks ja rahastamisturgude integreerimiseks võiksid tõhustada turu efektiivsust, mastaabisäästu ja toodete mitmekesistamist, alandada laenuvõtmise kulusid ja tuua seeläbi kasu Euroopa majandusele;

H.  arvestades, et klientide krediidiandmeid sisaldavatele andmebaasidele juurdepääsu lubamine hüpoteegiteenuse pakkujatele piiriülese laenutegevuse korral aitab väga oluliselt kaasa konkurentsi elavdamisele hüpoteegipõhises laenutegevuses ja ühtse Euroopa hüpoteegituru loomisele;

I.  arvestades, et integreeritud hüpoteegiturg kergendab töötajate liikuvust;

J.  arvestades, et hüpoteeklaenude andjad või tarbijaorganisatsioonid avaldavad üllatuslikult vähe survet piiriülese laenuandmise arendamiseks muul viisil kui erinevate riikide turgudel asutamise kaudu;

K.  arvestades, et märkimisväärsed turutõkked on siiani takistanud piiriüleste hüpoteeklaenu pakkumiste, mis praeguseks jäävad alla 1% kogu ELi hüpoteegiturust, kasvu;

L.  arvestades, et ühendusel puudub pädevus või on piiratud pädevus paljudes olulistes küsimustes ning et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest tuleb kinni pidada;

M.  arvestades, et hüpoteeklaenumaaklerid võivad mängida olulist rolli, kasutades ära oma asjatundlikkust hüpoteektoodete osas koduturul, aga ka turgudel üle Euroopa Liidu, toetades piiriülest tegevust ning toimides ühenduslülina tarbijate ning nii välismaiste kui kohalike finantseerimisasutuste vahel;

N.  arvestades, et liikmesriikide vahel on märkimisväärseid erinevusi toodete valikus ja omadustes, turustamise struktuuris, laenuperioodides ja rahastamisviisides, kuna õiguslikud, maksu-, regulatiivsed ja tarbijakaitsetingimused on erinevad;

O.  arvestades, et hüpoteeklaenuturud on äärmiselt keerulised ja riikide õigussüsteemid ning rahastamisalane tegevus, samuti kinnisvara ja kinnistusraamatut puudutav tegevus, asjaõigus, laenulepinguid reguleeriv õigus, hindamisküsimused, sundmüügimenetlust puudutavad õigusaktid, refinantseerimisturud jne on väga erinevad, olles samas sisemiselt seotud;

P.  arvestades, et endiselt on diskrimineerivaid maksutakistusi, mis tõkestavad ühtse hüpoteegituru ärakasutamist ning võivad mõnel juhul olla koguni vastuolus ELi õigusaktidega;

Q.  arvestades, et hüpoteegituru ja makromajanduspoliitika ning eelkõige rahapoliitika teostamise vahel on otsene seos;

R.  arvestades, et hüpoteegituru ebastabiilsus võib mõjutada eluasemeturgu ja majandustsükleid ning seeläbi põhjustada süsteemset riski;

S.  arvestades, et ELi hüpoteeklaenuturu tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmiseks oleks soovitatav esmalt hinnata komisjoni 1. märtsi 2001. aasta soovituse 2001/193/EÜ (eluasemelaenu pakkuvate laenuandjate poolt tarbijaile antava lepingueelse teabe kohta)[6] (tegevusjuhend) rakendamist ja tulemuslikkust ja Euroopa standarditud teabelehe kasutamist eesmärgiga tagada, et tarbijad saavad läbipaistvat ja võrreldavat teavet eluasemelaenude kohta;

T.  arvestades, et ülalnimetatud tegevusjuhend paistab olevat enam või vähem edukalt rakendatud üle Euroopa Liidu, lahendamata samas ühtse õigusliku raamistiku puudumise üldist probleemi,

Sissejuhatus

1.  tunnistab kasu, mida tarbija saaks ELi hüpoteegituru senisest enamast tugevalt eesmärgile suunatud integratsioonist;

2.  arvab, et iga Euroopa hüpoteeklaenuturuga seotud ELi tasandi meede peab eelkõige andma otsest kasu üldsusele kui hüpoteeklaenu võtjale ning et hüpoteeklaenuturg peaks olema kättesaadav suuremale arvule potentsiaalsetele laenuvõtjatele, kaasa arvatud madala või mittetäieliku laenuprofiiliga isikutele, tähtajaliste lepingutega töötajatele ja esimese eluaseme ostjatele;

3.  tervitab komisjoni ulatuslikke konsultatsioone ja nõuab, et igale konkreetsele ettepanekule peab eelnema põhjalik majanduslike ja sotsiaalsete mõjude uuring;

4.  tervitab komisjoni siiani tehtud jõupingutusi täita parema reguleerimise nõudeid; tuletades samas komisjonile meelde, et igasugused järeldused peaksid alati olema ulatusliku nõuandeprotsessi tulemus;

5.  märgib ära rohelises raamatus välja toodud arvukad takistused ühtse ELi hüpoteeklaenude jaemüügituru tekkimisele ja kutsub komisjoni üles keskenduma suurimat tulu andvatele suunatud meetmetele, soodustades turust lähtuvaid algatusi, kui see on võimalik;

6.  hoiatab komisjoni, et katsed tooteid endid ühtlustada võivad viia õigusliku järjekindlusetuseni ja seeläbi avaldada sektorile negatiivset mõju ;

7.  nõuab, et ükski ELi meede ei tohiks takistada konkurentsi ega innovatsiooni, eelkõige mis puudutab tooteid, lisateenuseid ja rahastamismeetodeid;

Tegevusjuhend ja lepingueelne teave

8.  kutsub üles tegutsema eesmärgiga ühtlustada lepingueelset teavet puudutavad sätted, mis on vajalikud selleks, et laenuvõtjad saaksid teha informeeritud otsuseid võimalike hüpoteegilepingute kohta;

9.  nõuab, et lepingueelne teave peab olema täpne ja mõistetav, mis võimaldaks teha informeeritud valikut, ning et see peaks andma tarbijale võimalikult mõistetava ja üldise ülevaate, arvestades kättesaadavat teavet, millele hüpoteegileping tugineb; rõhutab, et kui laenuandja tahab pakkuda laenu muus liikmesriigis, tuleb antud teave tarbijale esitada võimalikult kiiresti ametlikes keeltes, mida tunnustatakse laenuvõtja elukoha liikmesriigis;

10.  arvab, et tegevusjuhend ja Euroopa standarditud teabeleht on olulised, kuid ebapiisavad vahendid liikmesriikide vahel liikuvate ja tõenäoliselt muus liikmesriigis kinnisvara omandavate kodanike majandushuvide kaitsmiseks; julgustab komisjoni kaaluma praegu vabatahtliku tegevusjuhendi muutmist tulevikus kohustuslikuks;

Rahastamine

11.  arvab, et ühtse, avatud ja ühilduva rahastamisturu väljaarendamine on esmane prioriteet, kuna see suurendab efektiivsust, võimaldab laenuriski rahvusvahelist diversifitseerimist, optimeerib rahastamistingimusi ja kapitalieraldust ning vähendab laenuvõtmise kulusid; tunnistab turust lähtuvate algatuste integreerimise tähtsust ja potentsiaali selles valdkonnas;

12.  juhib tähelepanu, et ühtse teisese hüpoteegituru loomine ei ole võimalik riiklike lepinguid reguleerivate eeskirjade järkjärgulise ühitamiseta;

13.  tervitab hüpoteeklaenude rahastamise ekspertrühm loomist ning kutsub üles põhjalikult analüüsima hüpoteeke puudutavaid erinevusi riikide reguleerivate ja õiguslike menetluste vahel;

14.  arvab, et kapitalinõuete direktiivi tagatud võlakirju ja hüpoteegiga tagatud väärtpabereid käsitlevad sätted pakuvad olulisi rahastamisvõimalusi;

15.  soovitab, et kapitaliturgudel võiks kaubelda Euroopa hüpoteekide standarditud pakettidega, mille krediidireiting vastab nende omadustele, edendades seeläbi väärtpaberistatud hüpoteekide järelturge;

16.  kutsub komisjoni üles arvestama šariaadiseadusele vastavat kasvavat hüpoteegiturgu ja tagama, et õigusaktid ei välista selle turu nõudeid;

17.  tunnistab hüpoteegikindlustuse olulist rolli laenuandjate riski vähendamisel ja suuremale laenuvõtjate rühmale juurdepääsu võimaldamisel;

Jaemüük

18.  kutsub komisjoni üles uurima tõkkeid, mis takistavad laenuandjate õigust osutada vabalt teenuseid teistes liikmesriikides või asutamisvabadust ja seda, kas „üldise hüvangu” punkti kasutatakse piiriülese tegevuse pärssimiseks;

19.  toetab komisjoni meetmeid piiriüleste ühinemiste ja finantsteenuste valdkonna firmaostude hõlbustamiseks, tagades ühtlasi, et jaotusvõrkude juures võetakse arvesse piirkondlikust olukorrast tulenevaid nõudeid ning väiksemaid turge, kuid märgib, et ühinemised ja firmaostud üksi ei edenda turu integratsiooni selles valdkonnas;

20.  arvab, et hüpoteeklaenuturu avamine muudele kui laenuasutustele, mille suhtes kehtib samaväärne järelevalve kord, tugevdab konkurentsi ja tootevalikut;

21.  tunnistab laenuvahendajate, näiteks hüpoteeklaenumaaklerite kasulikku rolli, et aidata teha kodumaiste ja muude kui kodumaiste laenuandjate konkurentsivõimelised laenud klientidele kättesaadavaks, ning kutsub komisjoni üles pidama nõu sellistele ettevõtjatele asjakohase regulatsioonikeskkonna loomise üle ning koostama vastavat ettepanekut;

22.  kutsub komisjoni üles uurima laenude piiriülese ülekandmise takistusi ja kaaluma edasi võimalust kasutada „eurohüpoteeki” tagatisvahendina, arvestades sealjuures kaasnevaid tagatisi;

23.  kutsub komisjoni üles uurima laenude piiriülese ülekandmise takistusi ja määratlema meetmed hüpoteeklaenude kaasaskantavuse hõlbustamiseks;

24.  arvab, et kõigi sellel eesmärgil tehtavate ettepanekutega peaks vajadusel kaasnema mõjuhinnang, sealhulgas õiguslike külgede kohta, samuti üksikasjalikud võrdleva õiguse uuringud; ettepanekud peaksid hõlmama ka majanduslikke ja sotsiaalseid külgi vastavalt konkurentsivõime nõukogu poolt 29. mail 2006 heaks kiidetud mõjuuuringu suuniste kohasele lähenemisele;

25.  kutsub komisjoni üles edendama mehhanismide väljatöötamist paindlike hüpoteekide ja eluaegse annuiteediga hüpoteeklaenude jaoks selliselt, et tagatakse täielik avalik teave, pöörates asjakohast tähelepanu konfidentsiaalsusega seotud küsimustele ning kolmandaid osapooli puudutavatele mõjudele;

26.  arvab, et laenuandjad sisenevad turule suurema tõenäosusega, kui riiklikud eeskirjad võimaldavad neil pakkuda ennetähtaegse tagasimaksmise tingimusi kuludele vastava hinnaga või muuta intressimäärasid turutingimustele ja riskile vastavalt ning et piirangud nendes valdkondades tõenäoliselt takistavad turu arengut rahastamise, uute toodete ja kõrgema riskirühmaga laenuvõtjatele laenu andmise osas;

27.  arvab, et hüpoteeklaenu kulukuse aastamäära kohaldamisala ja arvutamist määratlev ELi standard peaks sisaldama ainult laenuandja poolt kantud kulusid ja peaks tagama nende võrreldavuse teistes liikmesriikides pakutavate sama lõpptähtajaga toodetega; arvab siiski, et laenuvõtjaid tuleks ühtlasi eelnevalt teavitada kõikidest muudest asjaomastest kuludest, kui selliseid kulusid puudutav teave on üldkättesaadav, näiteks notari- ja kinnistusraamatusse kandmise tasud ning kõigi õiguslike protsesside ja hindamiste kulud; arvab, et kui selline teave ei ole avalikult kättesaadav, tuleks esitada hinnangulisi kulusid puudutav suunav näitaja;

28.  on endiselt seisukohal, et laenuandja võiks anda tarbijatele kogu muu tehingute ning laenuvõtja poolt võetavate õiguslike kohustustega seotud teabe (nt tasud õigusabi eest, registreerimis- ja haldustasud, käitlemiskulud);

29.  usub, et lisaks täpse teabe andmisele hüpoteeklaenu kulukuse aastamäära kohta peab laenuandja andma teavet tema tegevusest tõenäoliselt tuleneva muud tüüpi tasude või kulude kohta, näiteks taotluse läbivaatamise kulud, laenukohustusega seonduv tasu, ennetähtaegse täieliku või osalise tagasimaksega seotud maksed jne;

30.  tunnistab interneti potentsiaali hüpoteeklaenude turustamisel ja soovitab komisjonil seda lähemalt uurida;

Õiguslikud, maksu- ja tegevustõkked

31.  nõuab tungivalt, et komisjon uuriks õiguslikke ja reguleerimist puudutavaid tõkkeid, mis takistavad üleeuroopalise hüpoteeklaenude rahastamise turu arengut turust lähtuvalt;

32.  kutsub komisjoni üles määratlema oma tulevaste ettepanekute kohaldamisala ja piirama seda hüpoteegilepingute ja nende tagatistega (kinnisvara püsikulud), et vältida kattumist direktiivi ettepanekuga KOM(2005)0483;

33.  ärgitab komisjoni võtma meetmeid, millega tagatakse teisese hüpoteegituru hea toimivus ning luuakse õiguslik raamistik tõhusate tehingute tegemiseks portfellivaradega, täpsustades eelkõige, millises osas kasutada olevatest refinantseerimist puudutavatest õiguslikest vahenditest ei ole võimalik seatud eesmärke saavutada, ning arvestama erinevaid õiguslikke traditsioone ja tagatisi puudutavaid erinevaid mudeleid;

34.  toetab hüpoteeklaene uuriva töörühma (Forum Group) seisukohta, et hüpoteeklaenulepingutele kohaldatav õigus, mida hõlmab tulevane määrus lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I määrus) (2005/0261(COD)), ei pea olema kooskõlas hüpoteegilepingutele kohaldatava õigusega ning et hüpoteegilepingute suhtes kehtib lex rei sitae;

35.  nõustub komisjoniga, et hüpoteeklaenulepingutele kohaldatavat õigust tuleks käsitleda 1980. aasta Rooma konventsiooni (lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta) läbivaatamise kontekstis;

36.  rõhutab kõikehõlmavate ja usaldusväärsete klientide krediidiandmeid sisaldavate andmebaaside tähtsust ja nõuab tungivalt, et komisjon edendaks üleminekut kooskõlastatud vormingule kõigis liikmesriikides;

37.  nõuab, et komisjon kergendaks mittediskrimineerivat piiriülest juurdepääsu klientide krediidiandmeid sisaldavatele andmebaasidele kui prioriteeti laenuandjate ergutamisel, et nad siseneksid uutele turgudele;

38.  tunnistab, et juurdepääs nii positiivsetele kui negatiivsetele krediidiandmetele on soovitav, arvestades seejuures õigustatud eraelu puutumatuse kaitset;

39.  tervitab jõupingutusi eesmärgiga parandada ja korrigeerida sundmüügimenetluse suhtes kohaldatavat õigust;

40.  toetab komisjoni ettepanekut võtta kasutusele sundmüügimenetluste pikkust ja kulusid kajastav tulemustabel;

41.  soovitab hindajate kutseorganisatsioonidel jõud ühendada, et võtta ELis vastu ühtsed kõrge kvaliteediga ja võrreldavad kinnisvara hindamise standardid;

42.  rõhutab, et kerge juurdepääs hüpoteegitagatisi ja omandiõigusi puudutavale täielikule ja täpsele teabele on laenuandjatele tähtis;

43.  toetab kinnistusraamatutele juurdepääsu soodustamist, kui olemasolevad õigusaktid seda ei keela, ja toetab kõiki jõupingutusi nende raamatute teabeväärtuse ühtlustamiseks riiklike meetmete abil ning toetab praeguse Euroopa kinnistuid puudutava teabe teenistuse (EULIS) süsteemi tõhustamist;

44.  toetab meetmeid sisult diskrimineerivate maksutõkete kõrvaldamiseks, nagu kohalike ja välismaiste laenuandjate erinev maksukohtlemine ja valitsuse kehtestatud lõivud;

45.  kutsub komisjoni üles piiriüleste hüpoteekide osas kaaluma, kuidas sobitada erinevaid lähenemisi hüpoteegiintressi maksustatavast tulust mahaarvamisele ELis;

Süsteemsed, makromajanduslikud ja usaldatavuse küsimused

46.  kutsub komisjoni ja Euroopa Keskpanka üles jälgima ja analüüsima võimalikke riske, mis võivad tuleneda kapitaliturgude kaudu rahastatavate hüpoteekvõlgade ja hüpoteeklaenude mahu suurenemisest;

Lõpparvamus

47.  arvab, et tarbijad ja majandus võiksid saada kasu ELi hüpoteegituru edasisest põhjalikult läbimõeldud integratsioonist;

* *

*

48.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale ja liimesriikide valitsustele.

  • [1]  ELT L 386, 30.12.1989, lk 1.
  • [2]  ELTs seni avaldamata.
  • [3]  ELTs seni avaldamata.
  • [4]  ELT L 271, 9.10.2002, lk 16.
  • [5]  ELT L 178, 17.07.2000, lk 1.
  • [6]  ELT L 69, 10.3.2001, lk 25.

SELETUSKIRI

HÜPOTEEKLAENUTURUD

Tagasimaksmata hüpoteeklaenude summa oli 2004. aasta lõpus 4,7 triljonit eurot ehk 45% ELi SKTst.[1] Viimasel viiel aastal on hüpoteeklaenude keskmine aastane kasv olnud 8,5%. Nende laenudega on rahastatud kiirelt arenevat eluasemeturgu ja mõnes riigis vabastatud kapitali näiteks pensioniskeemide puudujäägi rahastamiseks. Hüpoteegi abil rahastamine on üks sektoreid, mis järgmise 15 aasta jooksul eeldatavalt kõige rohkem kasvab.

INTEGRATSIOONI KÜSIMUS

ELi hüpoteegiturgude suurem integreeritus annab mitmeid võimalikke eeliseid, võimaldades muu hulgas hüpoteeklaenuandjatel ja rahastajatel kasutada ära mastaabisäästu ning toodete mitmekesistamise võimalusi. See suurendaks konkurentsi, efektiivsust, tarbijate valikuvõimalusi ja vähendaks kulusid. Inimestel, kellel praegu puudub võimalus eluasemeturule siseneda, peaks olema rohkem võimalusi seda teha. Integreeritum ELi hüpoteegiturg võiks avaldada positiivset mõju tööjõu liikuvusele ja pensionide rahastamisele.

Enamiku inimeste jaoks on eluaseme soetamine elu suurim ost ning sellega kaasnev hüpoteek on sageli nende suurim rahaline kohustus. Hüpoteegivõlg mõjutab tarbijanõudlust ja leibkondade kulutuste kaudu ka majandust üldiselt. Seega võiks suurem integratsioon mõjutada ELi majandust üldiselt ja eluasemekulude ning muude tarbimis- ja investeerimisvalikute vahelist tasakaalu. Kapitali efektiivsuse parandamise ja krediidiriski alandamise kaudu on see seotud Lissaboni agenda majandus- ja sotsiaaleesmärkidega.

INTEGRATSIOONI PUUDUMINE

Komisjoni rohelises raamatus märgitakse, et ELi hüpoteeklaenude turud on halvasti integreeritud, juhtides tähelepanu piiriülese laenamise puudumisele ning tootevaliku erinevustele erinevates riikides. Varasemad püüdlused on pankade piiriülest tegevust lihtsustanud (näiteks filiaalide asutamisel), kuid jaepangandusturu integratsioon on piiratud. Finantsteenuste tegevuskava on keskendunud peamiselt hulgiturgudele.

Liikmesriikide vahel on märkimisväärseid erinevusi, mis peegeldavad sotsiaalseid, kultuurilisi, õiguslikke ja maksutingimusi. Omanikust eluaseme kasutajate protsent on üldiselt kõrgem Lõuna- ja Ida-Euroopa riikides[2]. Hüpoteeklaenude võtmine on uutes liikmesriikides suhteliselt vähene, ehkki dünaamiline eluasemeturg paistab olevat välja arenemas. Hüpoteegivõla jääk suhtena SKTsse (EL-25) ulatub 111%-st Madalmaades 2,3%-ni Sloveenias[3].

London Economicsi uuring tõi välja hüpoteekide või eluasemelaenude kõiki liikmesriike rahuldava määratlemise probleemi. Mõnes riigis määratletakse hüpoteeklaenudena kinnisvara tagatisega laene, samas kui teistes riikides kasutatakse laenu tagamiseks eluaseme ostmisel isiklikku käendust.

Tootevalik, turustamise struktuur, laenuperioodid ning rahastamisviisid on erinevad. Ühildumatud maksutingimused, samuti riiklike regulatiivorganite esitatavad täiendavad regulatiiv- või usaldatavusnõuded teevad uuele turule sisenemise keeruliseks ja kulukaks. Ka on riikide eluasemeturud arenenud oluliste sotsiaalsete ja kultuuriliste erinevustega.

RAHASTAMINE

Üleeuroopaline rahastamisturg praegu puudub. See on õiguslike, maksualaste ning reguleerivate tõkete tõttu killustatud. Suuremat osa hüpoteeke rahastatakse eraklientide säästudest. Vähem kui 40% rahastatakse kapitaliturgude kaudu, ehkki turgude osa on viimasel ajal kiiresti kasvanud[4]. Rootsis ja Saksamaal on suured hüpoteekvõlakirjade turud ning Taani hüpoteegiinstitutsioonid annavad välja hüpoteekvõlakirju hüpoteeklaenude koguväärtuse ulatuses. Hüpoteegiga tagatud väärtpaberite turud on tugevaimad Madalmaades, Hispaanias, Itaalias, Ühendkuningriigis, Iirimaal ja Belgias, kuid mõnes riigis puuduvad need üldse[5].

Finantsteenuste tegevuskava on pannud hea aluse dünaamilisemale ja konkurentsivõimelisemale Euroopa finantsteenuste sektorile, kus kehtivad investorite kaitse ja läbipaistvuse tõhustatud ja tänapäevasemad eeskirjad. Euroala on loonud valuutatsooni, kus laenuvõtjate ja laenuandjate valuutakursirisk on kõrvaldatud ning kapitaliturud on kiiresti arenenud olulisteks, paindlikeks ja likviidseteks.

ROHELINE RAAMAT

Rohelises raamatus vaadeldakse edasise integratsiooni võimalikke eeliseid ning keskendutakse neljale põhivaldkonnale, mida on rõhutatud Forum Groupi aruandes: tarbijakaitse, õiguslikud küsimused (sealhulgas maksustamine), tagatised ja rahastamine.

Komisjon kavatseb anda 2007. aasta alguses välja valge raamatu, milles esitatakse komisjoni konsultatsiooniprotsessi tulemused ja algatuste ettepanekud. Kõikide ettepanekute eesmärk on suurendada konkurentsi ja turu efektiivsust. See ei soosi konkreetseid rahastamissüsteeme, tooteid ega institutsioone.

RAPORTÖÖRI ARVAMUS

Komisjoni 22. veebruari seminaril selgus, et ei laenusektoris ega tarbijarühmades ei ole tugevat huvi hüpoteeklaenude suurema piiriülese pakkumise järele. Laenuvõtjad tõenäoliselt välismaalt paremaid pakkumisi ei otsi ega võta hüpoteeklaenu välismaiselt laenuandjalt, kui tema tooteid ei edendata laenuvõtja kodumaal või kui neile ei kehti tuttavad kaitsemeetmed. Laenuandjad näitavad üles vähest huvi piiriülese laenuandmise vastu, rõhutades kohaliku turu tundmise tähtsust.

Puudub ka tegelik huvi ühtse ühtlustava direktiivi järele. Kohalik kultuur ja traditsioonid on aidanud kujundada riikide turgudel kättesaadavaid toodete tüüpe ja tarbijad tõenäoliselt ei taha turu ulatuslikku ümberkorraldamist ning kindlasti mitte valiku ega tarbijakaitsenormide vähenemist, mille ühtlustamine võib kaasa tuua. Laenusektori seisukohalt oleks täielik ühtlustamine kulukas, eriti sellistes valdkondades nagu tarbijate teavitamine ja nõustamine. Vastuseis on ka sellele, et integratsioon tugineks vastastikusele tunnustamisele, ilma et tegutsemisruum oleks võrdsem. 20 aasta eest komisjoni poolt esitatud õigusakti ettepanekut, mille eesmärk oli luua vastastikusele tunnustamisele tuginev hüpoteeklaenude vabaturg, ei võetud nõukogus valitsenud lahkarvamuste tõttu vastu.

London Economicsi uuring[6] näitas, et laenuandjad on siiski huvitatud välisturgudele laienemisest vahendajate kasutamise või tütarettevõtete või filiaalide asutamise kaudu. Paraku takistavad tehnilised tõkked laenuandjaid ühtset turgu ka selliselt ära kasutamast.

Üldsus peab saama igast ELi meetmest kasu kas hüpoteeklaenu võtjana või majanduse paranemise läbi. Meie eesmärk peaks olema luua tingimused, mis soodustaksid suuremat konkurentsi erinevates liikmesriikides asutatud laenuandjate vahel, et arendada Euroopa hüpoteeklaenuturgu laia valiku konkurentsivõimelise hinnaga toodete abil. Me peame oleme ettevaatlikud, et mitte toimida seda hoogsalt arenevat sektorit kahjustavalt. Ainult siis, kui on olemas tugev väljavaade saavutada tegelikku edasiminekut ja kui kasu kaalub üles kulud, tuleks meil toetada õigusloome tegevust. Seetõttu tuleks läbi viia täiendav mõju-uuring tulevikus välja pakutavate mistahes konkreetsete meetmete kohta.

Raportöör eelistaks suunatud meetmeid eesmärgiga kõrvaldada konkreetsed tõkked teiste ELi riikide turgudele sisenevatele laenuandjatele. Kui võimalik, tuleks õigusaktidele eelistada eneseregulatsiooni ja nii laenusektori kui tarbijarühmade esindajad tuleks täies ulatuses igasse algatusse kaasata.

Rahastamine

Hüpoteegiga tagatud väärtpaberite järelturg peaks olema ELi tasandi meetme prioriteet. Ühtne rahastamisturg peaks andma kiireid ja märkimisväärseid tulemusi ning sellel tundub olevat lai toetuspind. Kapitaliturgude kaudu rahastamisel on suur kasvupotentsiaal, eriti teatud liikmesriikides. Suurem ulatus, likviidsus, valik ja arengutase tooks kaasa odavamad hüpoteegid ja paindlikumad ning erinevamad tooted.

Hüpoteeklaenude rahastamise ekspertrühm on tööd juba alustanud ja nad peaksid esitama oma järeldused 2006. aasta novembris. Üks nende ülesandeid peaks olema kindlaks teha, millises ulatuses riiklikud õigusnormid takistavad üleeuroopalise rahastamisturu tekkimist. Tagatud võlakirjade ja hüpoteegiga tagatud väärtpaberite mahu kasv viimastel aastatel näitab, et turg juba liigub selles suunas. Samas võiksid ELi tasandi meetmed soodustada kapitaliturgude suuremat kasutamist. Raportöör teeb ettepaneku, et ekspertrühm uuriks, kuidas töötada välja tuntud omadustega erinevate Euroopa hüpoteekide standarditud paketid, millele võiks anda krediidireitingu ja millega võiks kapitaliturgudel kaubelda.

Jaemüük

Praegu võivad mõnes liikmesriigis ainult „pangad” kapitaliturgudelt laenata ja/või hüpoteektooteid pakkuda. Raportöör leiab, et seda süsteemi tuleks liberaliseerida, et võimaldada mittehoiuühingutel turule siseneda. Ühendkuningriigis on sellel olnud positiivne mõju konkurentsi tasemele ja turu täiuslikkusele. Kuigi usaldatavusprobleeme tuleb arvestada, peavad igasugused eeskirjad olema proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad.

„Eurohüpoteek” pakub võimalust nõrgestada hüpoteegitagatise ja hüpoteegilepingu vahelist seost. Seda võiks arendada kui valikulist üleeuroopalist vahendit piiriülese laenuandmise kergendamiseks ja mitmete varade hõlmamiseks. Seetõttu tuleks selle teostatavust põhjalikumalt uurida.

Ennetähtaegse tagasimaksmise tingimused ja kulud on eri riikides erinevad. Eeskirjad, mis piiravad laenuandja ja laenuvõtja vabadust leppida ennetähtaegse tagasimakse tingimustes ja tasus kokku, võivad tõkestada konkurentsi ja takistada üleeuroopalise rahastamisturu arengut. Intressimäärade ülempiirid ja muutuvad intressimäärad võivad samuti piirata uute toodete arendamist või laenuandmist kõrgema riskiga laenuvõtjatele.

Laenuvõtjad peavad teadma tegelikke kulusid ja tingimusi, et tooteid võrrelda. Direktiiv 2002/65/EÜ tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustuse kohta nõuab teenuse pakkujalt tarbijale täishinna esitamist, samuti tema teavitamist mistahes täiendavatest kuludest, mida ei tasuta teenuse pakkuja kaudu või mida tema ei ole kehtestanud. Kokkulepe standardse ELi hüpoteeklaenu kulukuse määra suhtes peaks olema prioriteet.

Internetipangandus areneb kiiresti. Selle roll hüpoteegiturul on siiani olnud piiratud, aga see arvatavasti suureneb. Seetõttu tuleb meil teada õiguslikke takistusi, mis võiksid tulevast arengut takistada. Näiteks nõuab e-kaubanduse direktiiv riigiasutustelt selle tagamist, et elektrooniliste vahenditega sõlmitud lepingud oleksid juriidiliselt kehtivad, aga jätab välja lepingud, millega luuakse või kantakse üle kinnisvaraga seotud õigusi.

Õiguslikud, maksu- ja tegevustõkked

Laenulepingutele ja hüpoteegilepingutele kohaldatava seaduse osas on vaja suuremat selgust. Hüpoteegilepingu osas kehtib lex rei sitae.

Laenuandjad sisenevad suurema tõenäosusega turule, kui neil on juurdepääs klientide andmetele ja samuti parem juurdepääs selgemale teabele hüpoteegitagatiste ja omandiõiguste kohta. Tuleb kergendada mittediskrimineerivat juurdepääs nii positiivsetele kui negatiivsetele kliendi krediidiandmetele, arvestades seejuures õigustatud eraelu puutumatuse kaitset.

Sundmüügiga seotud viivitused tekitavad laenuandjatele probleeme ja seetõttu on lühem ja odavam sundmüügimenetlus äärmiselt oluline. Tulemustabeli süsteemil võiks olla siinjuures kasuliku mõju.

Järjekindlale standardile tuginev kvaliteetne vara hindamine on laenuandjale väga oluline. Seetõttu oleks ühtsete hindamisstandardite saavutamine kõige optimaalsem lahendus. Asjakohased kutseorganisatsioonid tuleks kutsuda töötama neid välja kogu ELi ulatuses.

Piiriülese hüpoteegi pakkumise maksutõkked tuleb välja selgitada ja nendega tuleb tegelda. Nende erinevuste seas on silmatorkaval kohal hüpoteegiintressi mahaarvamine maksustatavast tulust. Kui põhiküsimuses ei ole võimalik kokkulepet saavutada, tuleks vähemalt maksusoodustust laiendada esmases liikmesriigis asuva vara pealt teiste liikmesriikide laenuandjatele makstavatele hüpoteegiintressidele.

Süsteemsed, makromajanduslikud ja usaldatavuse küsimused

Hüpoteegi abil rahastamise praegune ulatus, rääkimata potentsiaalsest ulatusest, on märkimisväärne tegur ELi majandus- ja sotsiaalses struktuuris. On selge, et asjaomased asutused (nt Euroopa Keskpank, komisjon, liikmesriikide valitsused ja regulatiivorganid) peavad jälgima arenguid, mis võivad põhjustada rahalise või sotsiaalse iseloomuga süsteemseid raskusi. Selline järelevalve peaks aga siiski keskenduma sellele, et efektiivsed turud oleksid ka edaspidi vajalikus tasakaalus. Bürokraatlik ja õigusloomega seotud sekkumine tuleks viia võimalikult madalale tasemele.

  • [1]  Euroopa Hüpoteegiföderatsiooni (European Mortgage Federation) pressiteade, 12.10.05.
  • [2]  Sealsamas.
  • [3]  Euroopa Hüpoteegiföderatsiooni (European Mortgage Federation) pressiteade, 12.10.05.
  • [4]  Hüpoteeklaene uuriva töörühma (Forum Group on Mortgage Credit) aruanne, 2004.
  • [5]  London Economicsi uurimus, august 2005.
  • [6]  Sealsamas.

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ARVAMUS (*) (6.10.2006)

Saaja: majandus- ja rahanduskomisjon

Roheline raamat hüpoteeklaenu kohta ELis
(2006/2102(INI))

Arvamuse koostaja (*): Manuel Medina Ortega

(*)       Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö – kodukorra artikkel 47

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et komisjoni rohelises raamatus „Roheline raamat hüpoteeklaenu kohta ELis” (KOM(2005)0327) hinnatakse nende ühenduse õigusaktide vajalikkust, mille eesmärk on integreerida täiendavalt Euroopa hüpoteeklaenuturgusid ELi majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime parandamise eesmärgil;

B.   arvestades, et integreeritum hüpoteeklaenuturg võimaldaks mastaabisäästu kohaldamist kasulikuma toimega, vähendada kulusid ja pakuks seega lõppkokkuvõttes kasu tarbijatele ning ergutaks samuti Euroopa Liidu majanduse arengut, astudes Lissaboni eesmärkide saavutamise suunas;

C.  arvestades, et avatud, tõhus ja integreeritum hüpoteeklaenuturg vastaks tööjõu ja kodanike suuremale liikuvusele siseturul;

D. arvestades, et Euroopa tarbijate kaitsmine peab olema ülimalt tähtis aspekt iga hüpoteeklaenu käsitleva õigusloomega seotud meetme puhul, mis enamiku ELi kodanike jaoks kujutab endast nende eluea jooksul suurimat finantskohustust, mõjutades pikaajaliselt elatustaset ja finantsstabiilsust;

E.   arvestades, et suurem läbipaistvus kättesaadavate hüpoteegitoodete peamiste aspektide osas ei parandaks üksnes turu tõhusust, vaid suurendaks ka ELi laenusaajate usaldust, kes soovivad teha hüpoteeklaenutehinguid teistes liikmesriikides, ning võimaldaks neil teha teadvat otsust;

F.   arvestades, et tarbijad vajavad juurdepääsu võimalikult täielikule ja lihtsale teabele, mida pakutakse iga üksikjuhtumi puhul standardvormis, mis on kooskõlas võrdlusuuringutega erinevates liikmesriikides, eesmärgiga võimaldada tarbijatel kasutada tõhusamalt oma valikuvabadust, võttes hüpoteeklaenu piiriülestel alustel;

G.  arvestades, et liikmesriikide õigussüsteemide ja ettevõtluskultuuride vahel eksisteerivad siiski olulised erinevused, eelkõige neid valdkondi reguleerivate sätete osas, mida ELi õigusaktid ei hõlma, nagu näiteks rakendusmenetlused, asjaõigus, maa kinnistamine, lepingutingimused jne;

H.  arvestades, et seni on märkimisväärsed turutõkked takistanud piiriüleste hüpoteeklaenupakkumiste kasvu, mis praegu moodustavad alla 1% kogu ELi hüpoteegiturust;

I.   arvestades, et hüpoteegimaaklerid saavad etendada olulist osa, toetudes oma eriteadmistele hüpoteegitoodete osas nende endi siseturul, kuid ka teiste liikmesriikide turgudel, toetades piiriülest tegevust ning tegutsedes sillana tarbijate ja nii välis- kui ka kohalike finantsasutuste vahel;

J.    arvestades, et selleks, et muuta ELi hüpoteeklaenuturg tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, oleks soovitatav esmalt hinnata komisjoni 1. märtsi 2001. aasta soovitust, mis käsitleb kodulaenusid pakkuvate laenuandjate lepingueelset teavet tarbijatele[1] (eluasemelaenude tegevusjuhend) rakendamist ja toimimist ning Euroopa standarditud teabelehe kasutamist, eesmärgiga tagada, et tarbijad saavad arusaadavat ja võrreldavat teavet eluasemelaenude kohta;

K.  arvestades, et eespool nimetatud eluasemelaenude tegevusjuhendit näib olevat rakendatud muutuva edukusega kõigis liikmesriikides, ent seda ilma ühtse õigusliku raamistiku puudumise üldist probleemi lahendamata,

1.   tunnistab tarbijakasude võimalust, mille toob kaasa ELi hüpoteegituru teatav täiendav, hästi koondatud integratsioon;

2.   nõustub komisjoniga, et hüpoteeklaenulepingutele kohaldatavaid õigusakte tuleks tõlgendada 1980. aasta lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni läbivaatamise kontekstis;

3.   kutsub komisjoni üles võtma meetmeid toimiva hüpoteekide järelturu ja tõhusa portfelli haldamise õigusliku raamistiku loomiseks, näiteks laenude ja kinnispantide eraldamise teel;

4.   tervitab pingutusi teha parandusi ja korrigeerimisi sundmüügimenetlusi käsitlevates õigusaktides;

5.   nõuab lepingueelset teavet käsitlevate sätete ühtlustamist, mida laenusaaja vajab teabel põhineva teadva otsuse tegemiseks, mille osas ta sõlmib hüpoteegilepingu;

6.   nõuab, et nimetatud lepingueelne teave oleks täpne ja arusaadav, et võimaldada teadva valiku tegemist, ning et see teave peab andma tarbijale võimalikult tervikliku ja üldise pildi olemasoleva teabe valguses, millel põhineb hüpoteegileping; rõhutab, et juhul, kui laenuandja teeb algatuse pakkuda laenu muus liikmesriigis, tuleb niisugune teave edastada laenusaajale võimalikult kiiresti laenusaaja elukoha liikmesriigis tunnustatud ametlikus keeles;

7.   peab olemasolevat vabatahtlikku eluasemelaenude tegevusjuhendit ja Euroopa standarditud teabelehte olulisteks, ent ebapiisavateks vahenditeks, et kaitsta nõuetekohaselt nende kodanike majanduslikke huve, kes liiguvad liikmesriikide vahel ja tõenäoliselt soetavad vara teistes liikmesriikides; julgustab komisjoni kaaluma vabatahtliku tegevusjuhendi muutmist tulevikus kohustuslikuks;

8.   hoiatab komisjoni, et toodete endi ühtlustamise püüded võivad viia õiguslike vastuoludeni ja seega avaldada negatiivset mõju sektorile;

9.   nõuab eriti krediidi kulukuse määra arvutusaluse ühtseid ELi standardeid, mis on oluline element selleks, et anda tarbijatele rakendatav võimalus hüpoteeklaenu kogumaksumuse võrdlemiseks; on sellegipoolest arvamusel, et kogumaksumuse aruandesse tuleks kanda vaid need kulud, mis on tekkinud seoses laenuandjaga;

10. usub, et lisaks krediidi kulukuse määra käsitlevale täpsele teabele peab laenuandja pakkuma teavet laenuvõtja poolt kantavate muude asjaomaste tehingukulude ja -tasude kohta, näiteks taotluse läbivaatamise, tähtajalise kohustuse, täieliku või osalise varasema tagasimaksmise jne kulud;

11. on arvamusel, et laenuandjad peaksid pakkuma tarbijatele mis tahes muud teavet tehingute ja juriidiliste kohustuste kohta, mille osas sõlmitakse leping laenusaajaga (õigusnõustaja tasud/notaritasud, registreerimine ja asjaajamine või käitlemiskulud jne);

12. on arvamusel, et varasema tagasimaksmise teema vajab sügavamat arutamist; kutsub komisjoni tegema edasisi ettepanekuid varasema tagasimaksmise ja varasema tagasimaksmise tasudega seotud teabe parema pakkumise kohta tarbijatele;

13. kutsub komisjoni üles kaaluma vahendajate (hüpoteegimaaklerid) rolli arendamist võimalusena, et abistada tarbijaid täpsele ja üksikasjalikule teabele juurdepääsemisel;

14. nõuab kõikide kehtivate ELi andmekaitset käsitlevate õigusaktide ranget järgimist iga tegevuse puhul, mis on seotud laenuvõtja laenukõlblikkuse riskianalüüsiga, ja selliste andmete säilitamise puhul mis tahes andmebaasis;

15. pooldab kinnistusraamatutele juurdepääsu edendamist, kui see ei ole vastuolus olemasoleva õigusloomega ja toetab kõiki pingutusi kinnistusraamatute teavitava väärtuse ühtlustamiseks siseriiklike meetmetega ning julgustab praeguse EULIS -süsteemi tugevdamist;

16. kutsub liikmesriike üles võtma vastu diferentseeritud lähenemisviisi hüpoteeklaenulepingute täitmise tagamisega seotud siseriiklike menetluste rakendamisel, et võtta arvesse tarbijate isiklikku ja sotsiaalset olukorda; toetab komisjoni ettepanekut luua regulaarselt ajakohastatav tulemustabel, mis sisaldab teavet sundmüügimenetluste hinna ja kestuse kohta liikmesriikides, nõudes, et komisjon vaataks regulaarselt üle nimetatud meetme tulemuslikkuse;

17. tervitab komisjoni pingutusi täita parema reguleerimise nõudmisi; sellegipoolest tuletab komisjonile meelde, et kõik järeldused peaksid alati olema ulatusliku nõuandmisprotsessi tulemus;

18. kutsub komisjoni üles kaaluma, kuidas oleks võimalik rakendada ELi tarbijate jaoks eriti olulise hüpoteeklaenuturu võtmeaspektide edasist ühtlustamist, sealhulgas ELi krediidi kulukuse aastamäära arvutusaluse ühtsed standardid ning potentsiaalsele laenusaajale esitatavas hüpoteeklaenupakkumises sisalduva kohustusliku teabe nimekiri.

MENETLUS

Pealkiri

Roheline raamat hüpoteeklaenu kohta ELis

Menetluse number

2006/2102(INI)

Vastutav komisjon

ECON

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

IMCO

18.5.2006

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

18.5.2006

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Manuel Medina Ortega

7.3.2006

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

20.2.2006

18.4.2006

30.5.2006

19.6.2006

11.7.2006

 

13.9.2006

5.10.2006

 

 

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.10.2006

Lõpphääletuse tulemused

+:

-:

0:

33

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Charlotte Cederschiöld, Janelly Fourtou, Evelyne Gebhardt, Malcolm Harbour, Anna Hedh, Kurt Lechner, Arlene McCarthy, Toine Manders, Manuel Medina Ortega, Béatrice Patrie, Zita Pleštinská, Giovanni Rivera, Zuzana Roithová, Luisa Fernanda Rudi Ubeda, Heide Rühle, Andreas Schwab, József Szájer, Marianne Thyssen, Jacques Toubon, Bernadette Vergnaud, Glenis Willmott

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Maria Badia I Cutchet, Simon Coveney, Benoît Hamon, Joel Hasse Ferreira, Filip Andrzej Kaczmarek, Gisela Kallenbach, Syed Kamall, Othmar Karas, Joseph Muscat, Gary Titley, Diana Wallis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Sharon Bowles, Den Dover, Harald Ettl, John Purvis

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...

  • [1]  EÜT L 69, 10.3.2001, lk 25.

õiguskomisjonI ARVAMUS (4.10.2006)

Saaja: majandus- ja rahanduskomisjon

Hüpoteeklaen Euroopa Liidus (roheline raamat)
(2006/2102(INI))

Arvamuse koostaja: Kurt Lechner

ETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et hüpoteeklaenuturud on ülimalt keerukad, et erinevate riikide õigussüsteemid ja rahastamiskultuur, kinnisasjaõigus, kinnistusraamatu pidamise kord, asjaõigus, krediidilepingut käsitlevad õigusaktid, hindamise küsimused, sundmüügimenetlused, refinantseerimine jne on väga erinevad ning samas valitseb nende valdkondade vahel sisemine seos;

B.  arvestades, et rida tähtsaid küsimusi ei kuulu ühenduse pädevusse või on ühendusel neis küsimustes vaid piiratud pädevus ning et järgida tuleb subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;

C. arvestades, et ühe valdkonna eraldi reguleerimine võib kaasa tuua tõsiseid häireid riikliku omapäraga üldsüsteemis;

D. arvestades, et suurt seadusandlikku paindlikkust innovaatiliseks hüpoteeklaenuturuks on võimalik paremini tagada riiklikul tasandil,

1.  tervitab asjaolu, et komisjon alustab rohelist raamatut küsimusega, kas ja mil määral tuleb ja saab võtta õiguslikke meetmeid;

2.  on seisukohal, et tegevusjuhendit ei tohiks praegu asendada siduvate Euroopa õigusaktidega;

3.  on seisukohal, et Euroopa õigusakt kohustuste kohta tarbijat teavitada ja nõustada ei ole asjakohane erinevate laenuvajaduste tõttu;

4.  on seisukohal, et laenu varasemat tagasimaksmist käsitlevate õigusaktide ühtlustamine ohustab toodete mitmekesisust ega teeni tarbija huve;

5.  pooldab krediidi kulukuse aastamäära õiguslikku regulatsiooni;

6.  jagab seisukohta, et hüpoteeklaenu suhtes kohaldatava õiguse küsimusega tuleks tegelda lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitleva 1980. aasta Rooma konventsiooni läbivaatamise käigus;

7.  tervitab jõupingutusi parandada ja ühtlustada sundmüüki käsitlevaid õigusakte;

8.  pooldab juurdepääsu soodustamist kinnistusraamatu registritele, kui see ei ole seadusega vastuolus;

9.   kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et tagada hüpoteekide teisese turu hea toimimine ja luua õiguslik raamistik, et võimaldada tõhusat portfellidega kauplemist, tehes selleks eelkõige kindlaks asjaolud, mis takistavad olemasolevate refinantseerimisalaste õigusaktidega soovitud eesmärkide saavutamist, ja võttes arvesse erinevusi õigustavades ning tagatiste mudelites.

MENETLUS

Pealkiri

Hüpoteeklaen Euroopa Liidus (roheline raamat)

Menetluse number

2006/2102(INI)

Vastutav komisjon

ECON

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

JURI
18.5.2006

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Kurt Lechner
30.1.2006

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

21.6.2006

12.9.2006

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.10.2006

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

20

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Berger, Rosa Díez González, Bert Doorn, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Piia-Noora Kauppi, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Antonio López-Istúriz White, Hans-Peter Mayer, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Andrzej Jan Szejna, Diana Wallis, Rainer Wieland, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed

Jean-Paul Gauzès, Luis de Grandes Pascual, Kurt Lechner, Toine Manders, Marie Panayotopoulos-Cassiotou

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...