RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (Merestrateegia direktiiv)

24.10.2006 - (KOM(2005)0505 – C6‑0346/2005 – 2005/0211(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Marie-Noëlle Lienemann

Menetlus : 2005/0211(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0373/2006

Esitatud tekstid :

A6-0373/2006

Arutelud :

PV 13/11/2006 - 17
CRE 13/11/2006 - 17

Hääletused :

PV 14/11/2006 - 9.15
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2006)0482

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
kalanduskomisjoni arvamus
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (Merestrateegia direktiiv)

(KOM(2005)0505 – C6‑0346/2005 – 2005/0211(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0505)[1];

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0346/2005);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning kalanduskomisjoni arvamust (A6‑0373/2006),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 1 a (uus)
	(1 a) Euroopat ümbritseb neli merd – Vahemeri, Läänemeri, Põhjameri ja Must meri – ning kaks ookeani – Atlandi ookean ja Põhja-Jäämeri.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 1 b (uus)
	(1 b) Ühenduse maismaaterritoorium moodustab tegelikult poolsaare, millel on tuhandete kilomeetrite pikkune rannik, ning ühenduse mereterritoorium on suurem kui maismaaterritoorium.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 1 c (uus)
	(1 c) On ilmne, et mere loodusressurssidelt ja mere ökoloogiliselt töövõimelt nõutakse liiga palju, näiteks seoses jäätmete neutraliseerimisega, ning ühendus peab vähendama oma mereakvatooriumile jäetavat ökoloogilist jalajälge nii ühenduse territooriumil kui ka sellest väljaspool.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 1 d (uus)
	(1 d) Suletud ja riimveelisest eripärast tulenevalt Läänemere ökosüsteemi erilist tundlikkust silmas pidades peaksid Läänemerd ümbritsevad liikmesriigid kiiremas korras pühenduma Läänemerd eriliselt ohustavatele teguritele, nagu eutrofeerumine, invasiivsete liikide sissetoomine ja ülekalastamine.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 2 a (uus)
	(2 a) Integreeritud lähenemisviisil põhinev temaatiline merekeskkonnastrateegia peaks vastavalt sisaldama kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid eesmärke ning ajakava, mis võimaldab võrrelda ja hinnata ette nähtud meetmeid. Strateegia rakendamiseks võetud meetmed peaksid olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Tuleks ka kaaluda huvitatud osapoolte suuremat kaasatust ja otseselt või kaudselt merekeskkonna kaitsega seotud ühenduse eri rahastamisvahendite paremat kasutust.
Selgitus
Merekeskkonnastrateegia peaks kavandama horisontaalse lähenemisviisi, mis hõlmab kõik merekeskkonnaga otseselt või kaudselt seotud poliitikaid. Tuleks kaaluda ka eri rahastamisvahendite õiget kasutust ning eri rahastamisvahendite ja subsidiaarsuse põhimõtte vahelisi seoseid.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 2 b (uus)
	(2 b) Strateegia arendamine ja rakendamine peaksid olema mõeldud ökosüsteemi säilitamiseks. Lähenemine peaks käsitlema kaitset vajavaid biogeograafilisi piirkondi, samuti merekeskkonda mõjutavat inimtegevust.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 2 c (uus)
	(2 c) On vaja jätkuvalt seada bioloogilisi ja keskkonnaalaseid eesmärke ning tugiraamistikke, võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (elupaikade direktiiv)¹, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitikaalane tegevusraamistik², ning teisi rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärke.
	¹ EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. ² EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 4
(4) Nende eesmärkide saavutamiseks on meetmete jaoks vaja läbipaistvat ja sidusat seadusandlikku üldraamistikku, mis võimaldaks võetud meetmete kooskõlastamist, tagaks nende vastavuse ja korraliku integreerimise muude ühenduse õigusaktide ning rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt võetavate meetmetega.	(4) Nende eesmärkide saavutamiseks on meetmete jaoks vaja läbipaistvat ja sidusat õiguslikku raamistikku, milles on toodud hea keskkonnaseisundi määratlus ja mis on seotud ühise kalanduspoliitika põhimõtetega, mis võimaldaks võetud meetmete kooskõlastamist, tagaks nende vastavuse ja korraliku integreerimise muude ühenduse õigusaktide ning rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt võetavate meetmetega.
Selgitus
"Hea keskkonnaseisund" tuleks pigem määratleda osana direktiivist, kui hiljem komiteemenetluse kaudu.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 6
(6) Seepärast on kohane, et iga liikmesriik peaks oma Euroopa akvatooriumi jaoks välja töötama merestrateegia, mis, lähtudes küll liikmesriigi oma akvatooriumist, kajastab asjaomase merepiirkonna üldist perspektiivi. Merestrateegiate kulminatsiooniks peaks olema hea keskkonnaseisundi saavutamiseks mõeldud meetmeprogrammide elluviimine.	(6) Seepärast on kohane, et merepiirkonda jagavad liikmesriigid peaksid tagama, et nende suveräänsete õiguste või pädevuse alla kuuluva iga piirkonna või allpiirkonna kohta töötatakse välja üks, ühtne merestrateegia. Iga liikmesriik peaks oma Euroopa akvatooriumi jaoks välja töötama merestrateegia, mis, lähtudes küll liikmesriigi oma akvatooriumist, kajastab asjaomase merepiirkonna üldist perspektiivi. Merestrateegiate kulminatsiooniks peaks olema hea keskkonnaseisundi saavutamiseks mõeldud meetmeprogrammide elluviimine.
Selgitus
Muudatusettepanek on kooskõlas raportööri muudatusettepanekuga 14, milles rõhutatakse, et liikmesriigid peaksid tagama, et iga piirkonna või allpiirkonna kohta töötatakse välja üks, ühtne merestrateegia.

Muudatusettepanek 10
Põhjendus 8 a (uus)

	(8 a) Merekeskkonnas laevatavate ja kalastavate riikide ja nende aluste ning tegevuse huvide vastastikuse mõju tõttu on hädavajalik kooskõlastada jõupingutused, et kaitsta merekeskkonda riskide eest, mida seostatakse nende aluste tegevusega merepiirkonnas. Kui merepiirkonnas tegutsevad kolmandate riikide alused, peaksid liikmesriigid kooskõlastama jõupingutused, et kaitsta merekeskkonda olemasolevate asutuste ja institutsioonide raames.

Selgitus

Riikide tegevusel, kelle alused tegutsevad liikmesriigi vetes, võib olla oluline mõju nende vete keskkonnaseisundile laevadelt pärineva reostuse või muu tegevusliku mõju kaudu. Liikmesriigid peaksid kooskõlastamiseks kasutama olemasolevaid institutsioonilisi struktuure.

Muudatusettepanek 11 Põhjendus 10 a (uus)
	(10 a) Natura 2000 võrgustiku täielikuks rakendamiseks merekeskkonnas tuleks määratleda ratsionaalne lähenemisviis. See lähenemisviis peaks sisaldama ettepanekuid lisade kohandamise kohta elupaikade direktiiviga seoses mere elupaikade ja liikidega ning peaks kohaldama ja reguleerima vajalikke tehnilisi ja rahalisi meetmeid.
Selgitus
Natura 2000 võrgustikus on oluline koos elupaikade direktiiviga keskenduda merekeskkonnale eesmärgiga sätestada uued kriteeriumid ning sellega kaasnevad tehnilised ja rahalised meetmed.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 11 a (uus)
	(11 a) On vaja kutsuda naaberriike selles protsessis osalema ja arendada nendega partnerlust eelkõige Läänemeres, Vahemeres ja Mustas meres, võttes muu hulgas arvesse ÜRO 2002. aasta ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise raames käivitatud partnerlusalgatusi.
Selgitus
Merekeskkonna säilitamisstrateegiat tuleks käsitleda globaalsest vaatepunktist. Seega sõltub strateegia edu ka kolmandate riikide osalusest või selle puudumisest.
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 11 b (uus)
	(11 b) Arvestada tuleks ka bioloogilise mitmekesisuse ja äärepoolseimate piirkondade süvamerekeskkondadega seotud mereuuringute potentsiaaliga ning eriprogrammide raames tuleks toetada teadusuuringute läbiviimist eesmärgiga suurendada teabe hulka süvamere ökosüsteemide kohta.
Selgitus
Teabe puudumine süvamerekeskkondade kohta on paljude selle valdkonnaga seotud küsimuste puhul juba osutunud tõsiseks puuduseks. On oluline pakkuda ergutust teadusuuringute läbiviimiseks eesmärgiga suurendada teabe hulka paljudel juhtudel täiesti tundmatute süvamere ökosüsteemide kohta.

Muudatusettepanek 14Põhjendus 11 c (uus)

	(11 c) Merekeskkonna tõhusaks kaitsmiseks peaksid liikmesriigid looma raamistikke ja tegevusprogramme, mis võimaldavad mereasjade sektoriülest käsitlemist. Seepärast ei tohiks mereakvatooriumi staatuse arengut käsitleda üksnes keskkonna seisukohast, vaid ühendada loodusteadused valdkonna majandusliku, sotsiaalse ja haldusliku arenguga.

Selgitus

Uut sorti lähenemine merekeskkonna kaitsele nõuab traditsioonilise sektoripõhise mõtlemise kaotamist. Keskkonna-, teadus-, tervishoiu-, kaubandus- ja tööstussektorid peavad arvestama asjaoludega, mis traditsiooniliselt on kuulunud teiste sektorite alla.

Muudatusettepanek 15Põhjendus 12

(12) Et merestrateegiate raames täideviidavad meetmeprogrammid on tõhusad üksnes juhul, kui nende väljatöötamisel on aluseks põhjalikud teadmised merekeskkonna olukorrast konkreetses piirkonnas ja kui need kohandatakse iga liikmesriigi puhul ja asjaomase merepiirkonna üldperspektiivis võimalikult täpselt asjaomase akvatooriumi vajadustele, on informeeritud poliitiliste otsuste tegemiseks vaja ette näha asjakohase raamistiku loomine siseriiklikul tasandil.	(12) Et merestrateegiate raames täideviidavad meetmeprogrammid on tõhusad ja võimalikult kulutõhusad üksnes juhul, kui nende väljatöötamisel on aluseks põhjalikud teaduslikud teadmised merekeskkonna olukorrast konkreetses piirkonnas ja kui need kohandatakse iga liikmesriigi puhul ja asjaomase merepiirkonna üldperspektiivis võimalikult täpselt asjaomase akvatooriumi vajadustele, on informeeritud poliitiliste otsuste tegemiseks vaja ette näha asjakohase raamistiku, sealhulgas mereuuringute ja -järelevalvetegevuse loomine siseriiklikul tasandil.

Selgitus

Selleks, et poliitiliste otsuste tegemine oleks võimalikult täpne ja kulutõhus, tuleks rõhutada teaduse ja teadusuuringute rolli.

Muudatusettepanek 16 Põhjendus 13
(13) Esimese ettevalmistava sammuna peaksid merepiirkonna liikmesriigid teostama oma mereakvatooriumi parameetrite analüüsi, tehes kindlaks kõnealusele akvatooriumile survet ja mõju avaldavad valitsevad tegurid, akvatooriumi majandusliku ja sotsiaalse kasutuse ja kui palju merekeskkonna seisundi halvenemine maksma läheb.	(13) Esimese ettevalmistava sammuna peaksid merepiirkonna liikmesriigid teostama oma mereakvatooriumi parameetrite ja funktsioonide analüüsi, tehes kindlaks kõnealusele akvatooriumile survet ja mõju avaldavad valitsevad tegurid, akvatooriumi majandusliku ja sotsiaalse kasutuse ja kui palju merekeskkonna seisundi halvenemine maksma läheb.
Selgitus
Koos mereakvatooriumi parameetritega on tähtis analüüsida ka seda, kuidas akvatoorium tegelikkuses funktsioneerib.
Muudatusettepanek 17 Põhjendus 14 a (uus)
	(14 a) Ühendus peaks looma vajalikud tingimused, et võimaldada liikmesriikidel teadusuuringute kvaliteedist ja ülikoolide mereteaduste uuringute teadmiste kogumist kasu saada. Käesoleva direktiivi eri etappide rakendamiseks nõutava teadusliku ja tehnilise teabe peaks seega saama usaldusväärsetest allikatest ning tuleks tagada jätkusuutlikkus rannikupiirkondades, kus sellised õppekeskused tavaliselt asuvad.
Selgitus
Merekeskkonnateadustele pühendunud Euroopa ülikoolid toodavad kõrgekvaliteedilist teavet, mida tuleks ära kasutada. Samuti tuleks neid seoses rannikupiirkondade jätkusuutliku arenguga toetada. See võimaldab püüelda samal ajal kahe eesmärgi – rannikupiirkondade jätkusuutlikkuse ja direktiivi kohaldamiseks vajaliku teabe omandamise –poole.
Muudatusettepanek 18 Põhjendus 14 b (uus)
	(14 b) Merekeskkonna teadusuuringute toetamine tuleks kirja panna seitsmendasse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi.
Selgitus
Merekeskkonnateadustele pühendunud Euroopa ülikoolid ja uurimislaborid toodavad kõrgekvaliteedilist teavet, mida tuleks ära kasutada. Samuti tuleks neid seoses rannikupiirkondade jätkusuutliku arenguga toetada. See võimaldab püüelda samal ajal kahe eesmärgi – rannikupiirkondade jätkusuutlikkuse ja direktiivi kohaldamiseks vajaliku teabe omandamise –poole.
Muudatusettepanek 19 Põhjendus 17 a (uus)
	(17 a) Meetmeprogrammide kavandamine, rakendamine ja haldamine võib nõuda märkimisväärseid kulutusi. Pidades silmas, et meetmeprogrammid on käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamise vahend, peaks ühendus panustama nimetatud programmide ettevalmistamise, rakendamise ja kooskõlastamise ajal liikmesriikide kulutustesse.
Selgitus
Meetmeprogrammid on direktiivi eesmärgi saavutamise põhivahend; nad avaldavad mõju ühenduse tasandil ja seega tuleks hoolitseda, et ühendus annaks oma panuse liikmesriikide kulude katmiseks.
Muudatusettepanek 20 Põhjendus 26
(26) On asjakohane, et komisjon peaks esitama esimese hindamisaruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta kahe aasta jooksul pärast kõigi meetmeprogrammide saamist ja igal juhul hiljemalt 2021. aastaks. Seejärel tuleks komisjoni edasised aruanded avaldada iga kuue aasta tagant.	(26) On asjakohane, et komisjon peaks esitama esimese hindamisaruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta kahe aasta jooksul pärast kõigi meetmeprogrammide saamist ja igal juhul hiljemalt 2017. aastaks. Seejärel tuleks komisjoni edasised aruanded avaldada iga kuue aasta tagant.

Muudatusettepanek 21
Põhjendus 28

(28) Kalanduse juhtimist reguleerivaid meetmeid võib võtta üksnes ühise kalanduspoliitika kontekstis, mis on sätestatud nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, tuginedes teaduslikele nõuannetele, ning seepärast neid käesolevas direktiivis ei käsitleta. Kontrolli radioaktiivse materjali kasutamisest tuleneva merrejuhtimise ja heite üle reguleerivad EURATOMI asutamislepingu artiklid 30 ja 31 ning käesolevas direktiivis seda seega ei käsitleta.	(28) Kalanduse juhtimist reguleerivaid meetmeid võib võtta muu hulgas ühise kalanduspoliitika kontekstis, mis on sätestatud nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, tuginedes teaduslikele nõuannetele, ning seepärast käsitletakse neid ka käesolevas direktiivis. Kontrolli radioaktiivse materjali kasutamisest tuleneva merrejuhtimise ja heite üle reguleerivad EURATOMI asutamislepingu artiklid 30 ja 31 ning käesolevas direktiivis seda seega ei käsitleta.

Selgitus

Selline tegevus nagu kalastamine mõjutab suuresti merekeskkonda ja peaks seepärast samuti kõnealuse direktiivi alla kuuluma.

Muudatusettepanek 22
Põhjendus 28 a (uus)

	(28 a) Tulevane ühise kalanduspoliitika reform peaks võtma arvesse kalastamise mõju keskkonnale ja käesoleva direktiivi eesmärke.

Selgitus

Jätkusuutmatu kalandus on üks suurimaid ohte Euroopa meredele.

Muudatusettepanek 23 Põhjendus 29 a (uus)
	(29 a) Liikmesriikide meetmed peavad lähtuma ettevaatuse põhimõttest ning ökosüsteemil põhinevast lähenemisest.
Muudatusettepanek 24 Artikkel 1
Käesolev direktiiv loob raamistiku merestrateegiate väljatöötamiseks, mille otstarve on saavutada merekeskkonnas hea keskkonnaseisund [hiljemalt aastaks 2021] ja tagada selle keskkonna jätkuv kaitsmine ja säilitamine ning olukorra halvenemise vältimine.	Käesolev direktiiv loob raamistiku, mille piires liikmesriigid saavutavad merekeskkonnas hea keskkonnaseisundi hiljemalt 2017. aastaks ja võtavad kasutusele meetmed, mis:
Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab “keskkonnaseisund” mereakvatooriumi keskkonna üldist seisundit, võttes arvesse sellesse kuuluvate mereökosüsteemide struktuuri, funktsiooni ja protsesse koos looduslike füsiograafiliste, geograafiliste ja klimaatiliste teguritega, samuti füüsikalisi ja keemilisi tingimusi, sealhulgas neid, mis tulenevad inimtegevusest asjaomasel alal.	(a) kaitsevad ja säilitavad merekeskkonda või võimaldavad selle taastumist või, kus teostatav, taastavad mere bioloogilise mitmekesisuse ja mereökosüsteemide funktsiooni, protsessid ja struktuuri;
	(b) ennetavad ja kaotavad järk-järgult reostuse merekeskkonnas, et tagada oluliste mõjude või riskide puudumine mere bioloogilisele mitmekesisusele, mereökosüsteemidele, inimese tervisele või mere seaduslikele kasutusviisidele;
	(c) piiravad tegevust merekeskkonnas tasemeni, mis on jätkusuutlik ja mis ei ohusta tulevaste põlvkondade merekasutusviise ja tegevust ega mere ökosüsteemide võimet vastata looduslikele ja inimese poolt tekitatud muutustele.
Muudatusettepanek 25 Artikkel 2
Käesolev direktiiv on kohaldatav kõigi Euroopa vete suhtes, mis jäävad territoriaalvete ulatuse mõõtmiseks kasutatavast lähtejoonest mere poole, küündides liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluva ala kaugeimasse otsa, sealhulgas kõigi nende vete säng ja selle aluspinnas, edaspidi “Euroopa mereakvatoorium”.	Käesolev direktiiv on kohaldatav kõigi Euroopa mereakvatooriumide suhtes ja selles võetakse arvesse vajadust tagada ühinenud ning kandidaatriikide merekeskkonna kvaliteet.

Muudatusettepanek 26
Artikkel 2 a (uus)

	Artikkel 2 a
	Kohustused ja algatused
	Käesolev direktiiv ei piira:
	(a) liikmesriikide või ühenduse olemasolevaid kohustusi ühenduse või rahvusvahelisel tasandil Euroopa mereakvatooriumi keskkonnakaitse suhtes; ega
	(b) liikmesriikide pädevust olemasolevates rahvusvahelistes institutsioonilistes struktuurides.

Selgitus

Parandusettepaneku eesmärk on selgitada liikmesriikide rolli Euroopa piirkondlikes merekonventsioonides.

Muudatusettepanek 27 Artikkel 2 b (uus)
	Artikkel 2 b
	Mõisted
	Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
	1) Euroopa mereakvatoorium –
	– kõik Euroopa veed, mis jäävad territoriaalvete ulatuse mõõtmiseks kasutatavast lähtejoonest mere poole, küündides liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluva ala kaugeimasse otsa, sealhulgas kõigi nende vete säng ja selle aluspinnas; ja
	– kogu loodeteala, mis asub liikmesriikide territooriumil või külgneb sellega, jäädes territoriaalvete ulatuse mõõtmiseks kasutatavast lähtejoonest maa poole, ja kogu maa või merepõhi, mida need veed vahelduvalt või lakkamatult katavad;
	2) keskkonnaseisund – kõnealuse akvatooriumi keskkonna üldine seisund, võttes arvesse:
	(a) sellesse kuuluvate mereökosüsteemide struktuuri, funktsiooni ja protsesse; ning
	(b) akustilisi, bioloogilisi, keemilisi, klimaatilisi, geograafilisi, geoloogilisi, füüsikalisi või füsiograafilisi komponente, tingimusi ja tegureid, mis üksteist vastastikku mõjutavad ning määravad punktis a nimetatud merekeskkonna tingimusi, produktiivsust, kvaliteeti ja seisundit.
	Punktis b esitatud komponendid, tingimused ja tegurid hõlmavad ka neid, mis tulenevad inimtegevusest, olenemata asjaolust, kas see tegevus toimub Euroopa mereakvatooriumis või sellest väljaspool;
	3) hea keskkonnaseisund – keskkonna seisund, mille korral:
	a) merekeskkonda kuuluvate mereökosüsteemide struktuur, funktsioon ja protsessid võimaldavad neil ökosüsteemidel funktsioneerida oma looduslikul isereguleeruval viisil. Mereökosüsteemid säilitavad oma loodusliku vastupanuvõime suuremale keskkonnamuutusele;
	(b) igasugust kõnealuse või muu valdkonna inimtegevust hallatakse nii, et selle kogusurve mereökosüsteemile oleks ühitatav hea keskkonnaseisundiga. Inimtegevus merekeskkonnas ei ületa säästlikku taset selle hindamiseks sobival geograafilisel alal. Merekeskkonnas säilib tulevaste põlvede kasutus- ja tegevuspotentsiaal;
	(c) kaitstakse mere bioloogilist mitmekesisust ja mereökosüsteeme, nende olukorra halvenemist välditakse ja taastumine on võimalik ning võimaluse piires taastatakse nende funktsioon, protsessid ja struktuur;
	(d) reostust ja energiat, seahulgas müra merekeskkonnas vähendatakse pidevalt, et tagada, et mõju või oht bioloogilisele mitmekesisusele, mere ökosüsteemidele, inimeste tervisele või mere seaduslikele kasutusviisidele väheneks miinimumini; ning
	(e) täidetud on kõik -I lisas loetletud tingimused;
	4) reostus – ainete või energia, sealhulgas müra otsene või kaudne juhtimine inimtegevuse tagajärjel merekeskkonda, mille tagajärjeks on või võib olla kahjulik mõju, mis võib kahjustada mere bioloogilist mitmekesisust ja mereökosüsteeme, tekitada ohtu inimeste tervisele ning takistada mere seaduslikke kasutusviise;
	5) kaitstud merealad – alad, kus piiratakse või keelustatakse tegevus, mida seostatakse merekeskkonnale olulist survet ja/või mõju avaldavate teguritega. Kaitstud merealad määratakse liikmesriikide poolt kindlaks merestrateegia ettevalmistusfaasi käigus ja nad kuuluvad mere ruumilise planeerimise süsteemi, mis on järjepidev ühenduse, piirkondade ja allpiirkondade tasandil, ning kooskõlas ühenduse olemasolevate rahvusvaheliste kohustustega.
Muudatusettepanek 28 Artikli 3 lõige 1
1. Liikmesriigid võtavad oma käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmisel nõuetekohaselt arvesse asjaolu, et nende Euroopa mereakvatoorium moodustab lahutamatu osa järgmistest merepiirkondadest:	1. Liikmesriigid rakendavad käesolevat direktiivi seoses järgmiste merepiirkondadega:
(a) Läänemeri;	(a) Läänemeri;
(b) Atlandi ookeani kirdeosa;	(b) Atlandi ookeani kirdeosa;
(c) Vahemeri.	(c) Vahemeri;
	(c a) Must meri.
Muudatusettepanek 29 Artikli 3 lõike 2 sissejuhatav osa
2. Liikmesriigid võivad konkreetse ala eripära arvessevõtmiseks rakendada käesolevat direktiivi lõikes 1 nimetatud mereakvatooriumi alarajoonide alusel, tingimusel, et kõnealused alarajoonid on piiritletud järgmistele mere allpiirkondadele vastaval viisil:	2. Liikmesriigid võivad konkreetse ala eripära arvessevõtmiseks rakendada käesolevat direktiivi lõikes 1 nimetatud mereakvatooriumi alarajoonide alusel, tingimusel, et kõnealused alarajoonid on piiritletud kooskõlas rahvusvaheliste lepingutega ja järgmistele mere allpiirkondadele vastaval viisil:
Selgitus
Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu on juba selgelt visandanud piirid, mida kasutatakse eelkõige väljapüügimahtude kehtestamiseks kalandussektoris. Tõhususe tagamiseks peavad igas mere allpiirkonna alapüügirajoonis kajastuma olemasolevad jaotused.

Muudatusettepanek 30
Artikli 3 lõike 2 punkti b alapunkt ii

(ii) Aadria meres Itaalia ja Sloveenia suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluv mereakvatoorium;	(ii) Aadria meres Itaalia, Sloveenia ja Horvaatia suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluv mereakvatoorium;

Selgitus

Horvaatia olukorda Aadria mere allpiirkonnas tuleb võtta arvesse.

Muudatusettepanek 31 Artikli 3 lõige 2 a (uus)
	2 a. 2 a. Asjaomased liikmesriigid saavutavad igas merepiirkonnas Euroopa mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi hiljemalt aastaks [2017], kehtestades selle piirkonna merestrateegia ja rakendades seda vastavalt käesoleva direktiivi sätetele.
	Liikmesriigid määratlevad asjaomased haldusüksused iga piirkonna või allpiirkonna jaoks oma Euroopa mereakvatooriumis. Haldusüksused võtavad arvesse, kui see on vajalik, olemasolevaid haldus-, järelevalve- ja võrdlusüksuseid, ning nad tehakse kindlaks läbi kooskõlastamise vastavas merestrateegias.
	Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist määratletud haldusüksusest artikli 23 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud kuupäevaks.
Muudatusettepanek 32 Artikli 4 lõige -1 (uus)
	-1. Liikmesriigid saavutavad hea keskkonnaseisundi merestrateegiate kehtestamise ja rakendamise teel.
Muudatusettepanek 33 Artikli 4 sissejuhatav osa
Iga liikmesriik töötab vastavalt järgmisele tegevuskavale iga asjaomase merepiirkonna jaoks oma Euroopa akvatooriumis välja merestrateegia:	1. Samasse merepiirkonda kuuluvad liikmesriigid tagavad, et koostatakse üks ühine merestrateegia piirkonna või allpiirkonna jaoks selle akvatooriumi puhul, mis kuulub nimetatud piirkonnas nende suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla. Iga liikmesriik töötab vastavalt järgmisele tegevuskavale iga asjaomase merepiirkonna jaoks oma Euroopa akvatooriumis välja merestrateegia:
Muudatusettepanek 34 Artikli 4 punkt a
(a) Ettevalmistamine:	(a) Ettevalmistamine:
(i) asjaomase akvatooriumi keskkonnaseisundi ja inimtegevusest sellele tuleneva keskkonnamõju esialgne hindamine kooskõlas artikliga 7, mis peab olema lõpule viidud [4 aastat pärast jõustumiskuupäeva];	(i) asjaomase akvatooriumi keskkonnaseisundi ja inimtegevusest sellele tuleneva keskkonnamõju esialgne hindamine kooskõlas artikliga 7, mis peab olema lõpule viidud [2 aastat pärast jõustumiskuupäeva];
(ii) asjaomaste vete hea keskkonnaseisundi piiritlemine kooskõlas artikli 8 lõikega 1, mis peab olema kehtestatud [4 aastat pärast jõustumiskuupäeva];	(ii) asjaomaste vete hea keskkonnaseisundi piiritlemine kooskõlas artikli 8 lõikega 1, mis peab olema kehtestatud [2 aastat pärast jõustumiskuupäeva];
(iii) keskkonnaalaste sihtide kogumi kehtestamine kooskõlas artikli 9 lõikega 1 hiljemalt [5 aastat pärast jõustumiskuupäeva];	(iii) keskkonnaalaste sihtide kogumi kehtestamine kooskõlas artikli 9 lõikega 1 hiljemalt [3 aastat pärast jõustumiskuupäeva];
(iv) sihtide pidevaks hindamiseks ja korrapäraseks ajakohastamiseks mõeldud seireprogrammi kehtestamine ja rakendamine kooskõlas artikli 10 lõikega 1 hiljemalt [6 aastat pärast jõustumiskuupäeva], välja arvatud juhtudel, kui asjaomastes ühenduse õigusaktides on sätestatud teisiti;	(iv) sihtide pidevaks hindamiseks ja korrapäraseks ajakohastamiseks mõeldud seireprogrammi kehtestamine ja rakendamine kooskõlas artikli 10 lõikega 1 hiljemalt [3 aastat pärast jõustumiskuupäeva], välja arvatud juhtudel, kui asjaomastes ühenduse õigusaktides on sätestatud teisiti;
Muudatusettepanek 35 Artikli 4 punkt b
(b) Meetmeprogrammid:	(b) Meetmeprogrammid:
(i) hiljemalt 2016. aastaks hea keskkonnaseisundi saavutamiseks mõeldud meetmeprogrammi väljatöötamine kooskõlas artikli 12 lõigetega 1, 2 ja 3;	(i) hiljemalt 2012. aastaks hea keskkonnaseisundi saavutamiseks mõeldud meetmeprogrammi väljatöötamine kooskõlas artikli 12 lõigetega 1, 2 ja 3;
(ii) punktis i ettenähtud programmi käimalükkamine hiljemalt 2018. aastaks kooskõlas artikli 12 lõikega 6.	(ii) punktis i ettenähtud programmi käimalükkamine hiljemalt 2014. aastaks kooskõlas artikli 12 lõikega 6.

Muudatusettepanek 36
Artikli 4 lõige 1 a (uus)

	1 a. Kui liikmesriigid, kes jagavad akvatooriumi teatavas merepiirkonnas või allpiirkonnas, nõustuvad rakendama lõike punktides a ja b toodud samme ettenähtust kiiremini, teatavad nad oma muudetud ajakavast komisjonile ja toimivad vastavalt.
	Kõnealused liikmesriigid saavad keskkonna parandamiseks tehtavate suuremate jõupingutuste eest ELilt vajalikku toetust läbi vastava ala pilootalaks nimetamise.
	Punktid a ja b ei takista ühelgi liikmesriigil säilitada või kehtestada rangemaid kaitsemeetmeid.

Or. en

Muudatusettepanek 37

Artikli 4 lõige 1 b (uus)

1 b. 1 a. Liikmesriigid kehtestavad asjaomased mehhanismid selle tagamiseks, et töötatakse välja lõike 1 punktides a ja b kirjeldatud meetmed artiklite 7, 8, 9, 10 ja 12 suhtes ning rakendatakse neid kooskõlas artikliga 5 ja nii, et esitatakse üks ühine merestrateegia iga piirkonna jaoks ning antakse ühiselt aru kõnealustes artiklites nimetatud komponentide kohta.

Iga merepiirkonna kohta koostab liikmesriik või pädev asutus kolme kuu jooksul aruande ning esitab selle komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele.

Muudatusettepanek 38
Artikli 4 lõige 1 c (uus)

	1 c. Läänemere piirkond võiks olla pilootala merestrateegia rakendamisel. Eelseisva Helsingi konventsiooniga (HELCOM) loodav Läänemere tegevuskava võiks olla kasulik vahend, et kasutada Läänemerd pilootalana merestrateegia rakendamisel.
	Ühised meetmeprogrammid Läänemere piirkonnale kooskõlas artikli 12 lõike 1 alapunktidega i ja ii töötatakse välja piirkonna liikmesriikide poolt hiljemalt aastaks 2010, et saavutada hea keskkonnaseisund Läänemere piirkonnas.

Selgitus

On üldiselt teada, et Läänemere keskkonnaseisund on kriitiline. Kaheksa üheksast Läänemerd ümbritsevast riigist on Euroopa Liidu liikmesriigid. Seepärast oleks Läänemere piirkond pilootalana merestrateegia rakendamiseks sobiv.

Muudatusettepanek 39 Artikkel 4 a (uus)
	Artikkel 4 a
	Merekaitsealad
	1. Liikmesriigid peavad määrama oma strateegiates kindlaks merekaitsealadeks nimetatavate piirkondade ja allpiirkondade kaitsemeetmed.
	Osana oma strateegiatest iga piirkonna ja allpiirkonna kohta võtavad liikmesriigid vajaduse korral ka meetmeid, et luua suletud merelooduskaitsealasid eesmärgiga kaitsta ja säilitada haavatavaid mereökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust.
	2. Meetmete programmi kehtestav liikmesriik kaasab teiste seas programmi kuuluvate meetmete hulka ruumilised kaitsemeetmed, sisaldades lisaks eriliste säilitusalade kasutamisele vastavalt direktiivile 92/43/EMÜ eriliste kaitsealade kasutamist vastavalt nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivile 79/409/EÜ/EMÜ metslindude kaitse kohta² ja kaitstud merealasid, nagu on kokku lepitud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte konverentsi otsusega VII/5, ning lisaks mis tahes muudest rahvusvahelistest või piirkondlikest kokkulepetest tulenevaid kaitsemeetmeid mille osapooleks ühendus on.
	3. Liikmesriigid tagavad, et need alad aitavad kaasa sidusa ja esindusliku kaitstud merealade võrgustiku loomisele hiljemalt aastaks 2012, mis sisaldab piisava suurusega alasid, mida kaitstakse täielikult kurnava kasutuse eest, et kaitsta muu hulgas kudemis-, kasvu- ja söötmispaiku, ning teha võimalikuks ökosüsteemide terviklikkuse, struktuuri ja funktsioneerimise alalhoid või taastumine.

	4. Liikmesriigid loovad selliste kaitstud merealade jaoks ühe või mitu registrit, mille üle peab olema lõplikult otsustatud kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
	5. Registri/registrite sisu peab olema avalikkusele kättesaadav.
	6. Kaitstud merealade registrit/registreid iga merepiirkonna või allpiirkonna kohta vaadatakse perioodiliselt läbi ja ajakohastatakse.
	___________
	² EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1.

Muudatusettepanek 40
Artikli 5 pealkiri

Kooskõlastamine ja koostöö	Kooskõlastamine kolmandate riikidega

Selgitus

Maaga piiratud riikide tegevusel ja riikide tegevusel, kelle alused tegutsevad liikmesriigi akvatooriumi piirides, võib olla oluline mõju nende vete merekeskkonna seisundile maismaalt või laevadelt pärineva reostuse kaudu. Direktiivis on sätestatud, et liikmesriigid peaksid, „kui see on otstarbekas ja asjakohane”, kooskõlastamiseks kasutama olemasolevaid institutsioonilisi struktuure.

Muudatusettepanek 41

Artikli 5 lõige 1

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kooskõlastavad samasse merepiirkonda või allpiirkonda kuuluva mereakvatooriumiga liikmesriigid oma meetmeid.

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kooskõlastavad samasse merepiirkonda või allpiirkonda kuuluva mereakvatooriumiga liikmesriigid oma meetmeid ning teevad koostööd.

Kui see on otstarbekas ja asjakohane, kasutavad liikmesriigid selles merepiirkonnas või allpiirkonnas juba loodud institutsioonilisi struktuure.

Kui see on otstarbekas ja asjakohane, kasutavad liikmesriigid selles merepiirkonnas või allpiirkonnas juba loodud institutsioonilisi struktuure ning võimaluste piires seal algatatud programme ja tegevusi, rõhutades, et neid tuleb kohandada, eriti kooskõlas artikliga 18.

Muudatusettepanek 42
Artikli 5 lõike 2 esimene lõik

2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel teevad liikmesriigid igas merepiirkonnas või allpiirkonnas kõik, et kooskõlastada oma meetmeid kolmandate riikidega, kelle suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuulub osa samas piirkonnas või allpiirkonnas asuvast akvatooriumist.	2. Merestrateegia loomisel ja rakendamisel teevad liikmesriigid kõik, et kooskõlastada oma meetmeid:
	(a) kolmandate riikidega, kelle suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuulub osa kõnealuse merepiirkonna meretsoonidest;
	(b) kolmandate riikidega, kelle lipuga märgistatud alused tegutsevad kõnealuses merepiirkonnas; ja
	(c) kolmandate riikidega, kes on maaga piiratud, kuid kelle territooriumil on koondunud või hajus reostuseallikas, mis kandub kõnealusesse merepiirkonda jõgede või atmosfääri kaudu.

Selgitus

Muudatusettepanek 43
Artikli 5 lõike 2 teine a lõik (uus)


	Rahvusvaheliste ja piirkondlike lepingute kontekstis, mis EL on sõlminud suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooniga organisatsioonide ja kolmandate riikidega, edendavad liikmesriigid ja komisjon:
	– Euroopa mereakvatooriumiga piirnevate akvatooriumide;
	– Euroopa mereakvatooriumis tegutsevate laevade; ning
	– maismaa valdkonnas, mis võib tekitada Euroopa mereakvatooriumi saastumist;
	merestrateegia meetmete ja programmide vastuvõtmist vastavalt II ja III peatüki sätetele.

Selgitus

Peetakse vajalikuks edendada rahvusvahelist koostööd kolmandate riikidega ja rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonidega Euroopa mereakvatooriumi piirkondi ja allpiirkondi katvate merestrateegiate vastuvõtmiseks.

Muudatusettepanek 44
Artikli 5 lõige 2 a (uus)

	2 a. Komisjon kehtestab aastaks 2007 regulatiivse raamistiku, mis keskendub keskkonnakriteeriumidele, tagamaks, et enne suuri infrastruktuuriprojekte merekeskkonnas konsulteeritaks kõigi asjakohaste sidusgruppidega.

Selgitus

Näide vajadusest parema mõjude hindamise ja koordineerimise järele on kavandatud gaasijuhe, mis peaks minema läbi Läänemere, Venemaale kuuluvas Soome lahe osas asuvast Viiburist Greifswaldi Saksamaal. ELi keskkonnaalastes õigusaktides on vähe norme, mis selgitavad, mida on vaja teha sellise infrastruktuuriprojekti eel keskkondlikust vaatenurgast. Mis on ELi keskkonnaalasest vaatenurgast minimaalsed nõuded sidusgrupile, kes soovib näiteks juhtida gaasijuhtme läbi juba kõrgelt saastatud mere, kui ehituse käigus või õnnetuse korral tekitatud kahju võib omada laastavaid tagajärgi keskkonnale? Lisaks tuleb segi paisata toksiline põhjasete, kus leidub letaalseid jäänuseid, mis on merepõhjas lebanud maailmasõdadest saadik, sealhulgas tuhanded poolroostetanud miinid ja keemiarelvad.

Muudatusettepanek 45
Artikli 5 lõige 2 b (uus)

	2 b. ELi toetuseid, nt põllumajanduspoliitika raames, võib eraldada üksnes sidusgruppidele, kes suudavad näidata, et nende tegevus on toitainete seisukohast tasakaalus, s.t nad ei ole seotud suureulatuslike toitainete lekkimisega veekogudesse.

Selgitus

Mitmed ELi mereressursid kannatavad tõsiselt eutrofeerumise all. Selleks, et saavutada järjekindel ELi poliitika ja õigusaktid, tuleb tagada, et ühise põllumajanduspoliitika toetused ja et muud toetused ei hävitaks kaudselt või otseselt teist elutähtsat ELi ressurssi ELi abi kaudu.

Muudatusettepanek 46 Artikli 6 pealkiri
Pädevad asutused	Pädevad siseriiklikud asutused
Muudatusettepanek 47 Artikli 7 lõike 1 sissejuhatav osa
1. Liikmesriigid teostavad oma Euroopa mereakvatooriumi esialgse hindamise, mis seisneb järgmises:	1. Liikmesriigid teostavad igas merepiirkonnas oma Euroopa mereakvatooriumi esialgse hindamise, mis seisneb järgmises:

Muudatusettepanek 48
Artikli 7 lõike 1 punkt a

(a) selle akvatooriumi oluliste parameetrite ja praeguse keskkonnaseisundi analüüs, mis põhineb II lisa tabelis 1 toodud mittetäielikul elementide nimekirjal ning hõlmab elupaigatüüpe, bioloogilisi komponente, füüsikalis-keemilisi omadusi ja hüdromorfoloogiat;	(a) selle akvatooriumi oluliste parameetrite, funktsioonide ja praeguse keskkonnaseisundi analüüs, mis põhineb II lisa tabelis 1 toodud mittetäielikul elementide nimekirjal ning hõlmab elupaigatüüpe, bioloogilisi komponente, füüsikalis-keemilisi omadusi ja hüdromorfoloogiat;

Selgitus

Koos mereakvatooriumi parameetritega on tähtis analüüsida ka seda, kuidas akvatoorium tegelikkuses funktsioneerib.

Muudatusettepanek 49 Artikli 7 lõike 1 punkt b
(b) selle akvatooriumi parameetritele ja keskkonnaseisundile osaks saava surve ja mõju, sealhulgas inimtegevuse analüüs, mis põhineb II lisa tabelis 2 toodud mittetäielikul elementide nimekirjal ning hõlmab mitmesuguste survetegurite kvalitatiivset ja kvantitatiivset kogumit, samuti tuvastatavaid suundumusi;	(b) selle akvatooriumi parameetritele ja keskkonnaseisundile osaks saava surve ja mõju, sealhulgas inimtegevuse analüüs, mis:
	(i) põhineb [II] lisa tabelis 2 toodud mittetäielikul elementide nimekirjal;
	(ii) hõlmab kumulatiivseid ja sünergeetilisi mõjusid ning tuvastatavaid suundumusi; ning
	(iii) võtab arvesse asjaomaseid hinnanguid, mis on valminud kooskõlas olemasolevate Euroopa õigusaktidega.

Muudatusettepanek 50
Artikli 7 lõige 2

2. Lõikes 1 nimetatud analüüsides võetakse arvesse direktiivi 2000/60/EÜ vastavate sätetega reguleeritud ranniku-, ülemineku- ja territoriaalvetega seotud elemente, et anda merekeskkonna seisundile igakülgne hinnang.

2. Lõikes 1 nimetatud analüüsides võetakse arvesse direktiivi 2000/60/EÜ vastavate sätetega reguleeritud ranniku-, ülemineku- ja territoriaalvetega seotud elemente, samuti nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ linnaheitvee töötlemise kohta¹, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiivi 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ² ja kavandatavat direktiivi, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid ja heidete kontrolli veepoliitika valdkonnas³, et anda merekeskkonna seisundile igakülgne hinnang.

______________

¹EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40.

²EÜT L 64, 4.3.2006, lk 37.

³KOM(2006)0397.

Selgitus

II lisas kirjeldatud elementide hindamine hea keskkonnaseisundi piiritlemiseks ja lõikes 1 märgitud analüüsid peaksid rajanema ja täiendama olemasolevaid ja peagi ilmuvaid õigusakte, et vältida töö dubleerimist.

Muudatusettepanek 51 Artikli 7 lõige 2 a (uus)
	2 a. Lõikes 1 kirjeldatud hinnangut ettevalmistavad liikmesriigid püüavad iga merepiirkonna puhul artikli 4 lõike 1 a järgi tehtava koordineerimise teel tagada, et:
	(a) samasse merepiirkonda kuuluvate liikmesriikide hindamismeetodid oleksid omavahel kooskõlas;
	(b) arvestataks piiriüleseid mõjusid ja parameetreid; ning
	(c) arvestataks samasse merepiirkonda kuuluvate liikmesriikide arvamusega.
Muudatusettepanek 52 Artikli 7 lõige 2 b (uus)
	2 b. Esialgsest hindamisest tulenevad andmed ja teave tehakse Euroopa Keskkonnaagentuurile ning asjaomastele piirkondlikele mere- ja kalandusorganisatsioonidele ning -konventsioonidele kättesaadavaks hiljemalt kolm kuud pärast nimetatud hindamise lõpetamist, et seda saaks kasutada üleeuroopalistes merekeskkonna hindamistes, eriti ülevaates merekeskkonna seisundist ühenduses artikli 19 lõike 2 punkti b alusel.
Muudatusettepanek 53 Artikli 8 lõige 1
1. Liikmesriigid määravad artikli 7 lõike 1 kohaselt tehtud esialgse hindamise alusel iga asjaomase merepiirkonna puhul Euroopa mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi parameetrite kogumi, tuginedes lõikes 3 ettenähtud üldistele kvalitatiivsetele tunnustele, kriteeriumidele ja standarditele.	1. Liikmesriigid määravad artikli 7 lõike 1 kohaselt tehtud esialgse hindamise alusel iga asjaomase merepiirkonna puhul Euroopa mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi spetsiifiliste parameetrite kogumi, tuginedes lisas -I ja II lisas ettenähtud üldistele kvalitatiivsetele tunnustele, kriteeriumidele ja standarditele.
Nad võtavad arvesse II lisas loetletud elemente ja eriti elupaigatüüpe, bioloogilisi komponente, füüsikalis-keemilisi omadusi, hüdromorfoloogiat.	Nad võtavad muu hulgas arvesse lisas -I ja II lisas loetletud elemente, mis puudutavad elupaigatüüpe, bioloogilisi komponente, füüsikalis-keemilisi omadusi ja hüdromorfoloogiat.
Muudatusettepanek 54 Artikli 8 lõige 3
3. Komisjon sätestab pärast huvitatud isikutega konsulteerimist hiljemalt [2 aastat pärast jõustumiskuupäeva] artikli [22 lõikes 2] nimetatud korras ja II lisa alusel üldised kvalitatiivsed tunnused, üksikasjalikud kriteeriumid ja standardid hea keskkonnaseisundi määratlemiseks.	välja jäetud

Muudatusettepanek 55
Artikli 9 lõige 1

1. Liikmesriigid kehtestavad artikli 7 lõike 1 kohaselt tehtud esialgse hindamise alusel kogu oma Euroopa mereakvatooriumi kohta keskkonnaalaste sihtide ja nendega seotud indikaatorite igakülgse kogumi, võttes arvesse III lisas toodud parameetrite mittetäielikku nimekirja.	1. Liikmesriigid kehtestavad artikli 7 lõike 1 kohaselt tehtud esialgse hindamise alusel kogu oma Euroopa mereakvatooriumi kohta ühiselt ühtse keskkonnaalaste sihtide, mis on kavandatud hea keskkonnaseisundi saavutamiseks hiljemalt aastaks [2017] ja nendega seotud indikaatorite igakülgse kogumi, võttes arvesse III lisas toodud parameetrite mittetäielikku nimekirja.
Nende sihtide ja indikaatorite väljatöötamisel võtavad liikmesriigid arvesse siseriiklikul, ühenduse või rahvusvahelisel tasandil sama akvatooriumi suhtes sätestatud olemasolevate keskkonnaalaste sihtide jätkuvat kohaldamist.	Nende sihtide ja indikaatorite väljatöötamisel võtavad liikmesriigid arvesse siseriiklikul, ühenduse või rahvusvahelisel tasandil sama akvatooriumi suhtes sätestatud olemasolevate keskkonnaalaste sihtide jätkuvat kohaldamist, ning tagavad, et asjakohaseid piiriüleseid mõjusid ja piiriüleseid iseärasusi võetakse samuti arvesse.

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek on kooskõlas raportööri esitatud ideega kehtestada iga merepiirkonna või allpiirkonna kohta üks merestrateegia. Eesmärgiks on tagada, et iga merepiirkonna või allpiirkonna kohta lepitakse kokku ühtne keskkonnaalaste sihtide ja indikaatorite kogum, edendades niiviisi järjekindlust ja võrdseid võimalusi ning lihtsustades keskkonnaseisundi järelevalvet ja hindamist üle kogu piirkonna. Merekeskkonnas tuleb veelgi enam kui maismaa keskkonnas võtta arvesse piiriüleseid mõjusid ja iseärasusi.

Muudatusettepanek 56
Artikli 10 lõike 1 teine lõik

Need programmid on kooskõlas merepiirkondade või allpiirkondadega ning tuginevad hindamist ja seiret käsitlevatele asjaomaste ühenduse õigusaktide või rahvusvaheliste lepingute sätetele.	Need programmid on kooskõlas merepiirkondade või allpiirkondadega ning tuginevad hindamist ja seiret käsitlevatele asjaomaste ühenduse õigusaktide või rahvusvaheliste lepingute sätetele, eelkõige nõukogu 2. aprilli 1992. aasta direktiivile 79/409/EMÜ ja direktiivile 92/43/EMÜ või ühenduse algatustele ruumiandmete infrastruktuuri ning üleilmse keskkonna- ja turvaseire kohta, eriti merekeskkonnas, niivõrd kui sellised nõuded on seotud liikmesriikide Euroopa akvatooriumiga eelpoolmainitud merepiirkonnas.
	___________

Selgitus

Järjepidevuse tagamiseks loodusliku linnustiku ja elupaikade kaitse direktiividega.

Muudatusettepanek 57
Artikli 10 lõige 2

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile seireprogrammidest hiljemalt kolme kuu jooksul pärast nende kehtestamist.	2. Liikmesriigid koostavad iga merepiirkonna või allpiirkonna jaoks seireprogrammi vastavalt eespool olevale lõikele 1 ning peavad koostöö huvides võtma kasutusele vajalikud meetmed tagamaks, et:
	(a) seiremeetodid on kooskõlas kõigis liikmesriikides ja põhinevad selgelt määratletud ühistel sihtidel;
	(b) võetakse arvesse asjakohaseid piiriüleseid mõjusid ja piiriüleseid iseärasusi.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on parandada programmide raames teostatavate kontrollide koordineerimist ja järjepidevust. Selle sihiks on tagada, et asjaomaseid piire ületavaid tegureid ja mõjusid võetakse arvesse seireetapis.

Muudatusettepanek 58

Artikli 10 lõige 3 a (uus)

3 a. Nimetatud järelevalveprogrammidest tulenevad andmed ja teave tehakse Euroopa Keskkonnaagentuurile ning asjaomastele piirkondlikele mere- ja kalandusorganisatsioonidele ja -konventsioonidele kättesaadavaks hiljemalt kolm kuud pärast nimetatud programmide lõpetamist, et neid saaks kasutada üleeuroopalistes merekeskkonna hindamistes, eriti ülevaates merekeskkonna seisundist ühenduses artikli 19 lõike 2 punkti b alusel.

Muudatusettepanek 59
Artikkel 10 a (uus)

	Artikkel 10 a
	Merereostus
	Liikmesriigid võtavad vastu meetmeid ja programme, mis võimaldavad merereostust jälgida ja avastada.

Muudatusettepanek 60
Artikli 12 lõike 1 teine lõik

Need meetmed töötatakse välja artikli 7 lõike 1 kohaselt tehtava esialgse hindamise alusel ja lähtudes artikli 9 lõike 1 kohaselt kehtestatud keskkonnaalastest sihtidest, võttes arvesse V lisas loetletud meetmetüüpe.	Need meetmed töötatakse välja artikli 7 lõike 1 kohaselt tehtava esialgse hindamise alusel ja lähtudes artikli 9 lõike 1 kohaselt kehtestatud keskkonnaalastest sihtidest, võttes arvesse V lisas loetletud meetmetüüpe, asjakohaseid piiriüleseid mõjusid ja iseärasusi, ning need meetmed põhinevad järgmistel keskkonnaalastel põhimõtetel:
	(i) ettevaatuspõhimõte ja põhimõtted, mis näevad ette ennetavat tegevust, mille kohaselt tuleks keskkonnakahjustus esmajärjekorras heastada kahjustuse kohas ja saastaja peaks maksma;
	(ii) ökosüsteemil põhinev lähenemine.

Selgitus

Otsene viide ELi säästva poliitika keskkonnaalastele põhimõtetele peaks tugevdama nende kohaldamist ja tagama järjepidevuse ELi keskkonnapoliitika laiemate sihtidega.

Muudatusettepanek 61
Artikli 12 lõike 1 teine a lõik (uus)

	Liikmesriigid otsustavad, milliseid meetmeid tuleb vastavalt artiklile 10 a võtta seoses merereostuse jälgitavuse ja avastatavusega.

Selgitus

Selleks, et saasteallikas viivitamata avastada ja sellega tõhusalt tegeleda, on vajalik ette näha merereostuse jälgimist ja avastamist võimaldavate meetmete vastuvõtmine.

Muudatusettepanek 62
Artikli 12 lõige 1 a (uus)

	1 a. Liikmesriikide meetmeprogrammid sisaldavad ruumilisi kaitsemeetmeid. Käesolevad meetmed sisaldavad lisaks erilistele säilitusaladele vastavalt direktiivile 92/43/EMÜ erilisi kaitsealasid vastavalt direktiivile 79/409/EMÜ ning kaitstud merealasid, nagu on kokku lepitud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte konverentsi otsusega VII/5, ning lisaks mis tahes muudest rahvusvahelistest või piirkondlikest kokkulepetest, mille osapooleks ühendus on, tulenevaid kaitsemeetmeid.
	Liikmesriigid tagavad, et need alad aitavad kaasa sidusa ja esindusliku kaitstud merealade võrgustiku loomisele hiljemalt aastaks 2012. Võrgustik sisaldab piisava suurusega alasid, mida kaitstakse täielikult kurnava kasutuse eest, et kaitsta muu hulgas kudemis-, kasvu- ja söötmispaiku, ning teha võimalikuks ökosüsteemide terviklikkuse, struktuuri ja funktsioneerimise alalhoid või taastumine.

Muudatusettepanek 63
Artikli 12 lõige 2

2. Liikmesriigid integreerivad lõike 1 alusel väljatöötatud meetmed meetmeprogrammi, võttes arvesse asjaomaste ühenduse õigusaktide või rahvusvaheliste lepingute kohaselt nõutavaid meetmeid.	2. Liikmesriigid integreerivad lõike 1 alusel väljatöötatud meetmed meetmeprogrammi, võttes arvesse asjaomaste ühenduse õigusaktide või rahvusvaheliste lepingute kohaselt nõutavaid meetmeid. Eelkõige võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse direktiivi 91/271/EMÜ, direktiivi 2006/7/EÜ ja kavandatava direktiivi, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ja heidete kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ, rakendamisest tulenevaid eeliseid.

Selgitus

Vastates vee raamdirektiivi ja selle tütardirektiivi, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid ja reostusekontrolli, normidele, omavad muudetud suplusvee direktiiv ja linnaheitvee töötlemise direktiiv otseselt positiivset mõju merekeskkonnale ning aitavad kaasa MSD keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Paranenud koordineerimine ja järjepidev meetmete kohaldamine minimeerivad võimaliku dubleerimise või väljajätmise kogu meetmeprogrammi ulatuses, ning tagavad järjepideva kohaldamise kogu meetmega kaetud geograafilise ala ulatuses ja lihtsustavad rakendamise ajagraafikust kinnipidamist.

Muudatusettepanek 64 Artikli 12 lõige 2 a (uus)
	2 a. Meetmeprogrammid peavad hõlmama eriti:
	a) territoriaal-, ülemineku- ja rannikuvetega seotud meetmeid vastavalt direktiivile 2000/60/EÜ; ning
	b) merekaitsealade kaitsemeetmeid vastavalt artiklile 4 a.

Muudatusettepanek 65
Artikli 12 lõige 6 a (uus)

	6 a. Pärast kõigi huvitatud osapooltega konsulteerimist sätestab komisjon hiljemalt [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] artikli [22 lõikes 2] nimetatud korras üksikasjalikud kriteeriumid ja standardid ookeanide hea haldamise põhimõtete kohaldamiseks.

Selgitus

On tähtis, et võetakse vastu selged kriteeriumid ja standardid, mis osutavad, mida täpselt hõlmavad ookeanide hea haldamise põhimõtted, nii et liikmesriigid teavad, mida peavad sisaldama nende põhimõtete põhjal koostatavad strateegiad.

Muudatusettepanek 66 Artikkel 13
Eripiirkonnad	Erandid
1. Kui liikmesriik tuvastab oma Euroopa mereakvatooriumis ala, kus ükskõik millisel järgmistest põhjustest ei saa keskkonnaalaseid sihte selle liikmesriigi võetavate meetmetega saavutada, identifitseerib ta selle ala selgelt oma meetmeprogrammis ja esitab komisjonile oma seisukoha põhjendamiseks vajalikud tõendid:	1. Kui vastavalt artikli 12 lõikele 1 meetmeprogrammi koostanud liikmesriik tuvastab juhtumi, mille puhul ükskõik millisel järgmistest põhjustest ei saa keskkonnaalaseid sihte ja head keskkonnaseisundit selle liikmesriigi võetavate meetmetega saavutada, identifitseerib ta selle juhtumi selgelt oma meetmeprogrammis ja esitab komisjonile oma seisukoha põhjendamiseks vajalikud selgitused:
	(a) keskkonnaalane siht ei puuduta seda liikmesriiki omaduse tõttu, millest tuleneb, et see liikmesriik ei ole asjaomane;
	(b) vastavalt ühenduse õigusele ei kuulu kõnealuse meetme või kõnealuste meetmete võtmise õigus üksnes sellele liikmesriigile;
	(c) vastavalt rahvusvahelisele õigusele ei kuulu kõnealuse meetme või kõnealuste meetmete võtmise õigus üksnes sellele liikmesriigile;
(a) teise liikmesriigi või kolmanda riigi tegevus või tegevusetus;	(c a) teise liikmesriigi, kolmanda riigi, Euroopa Ühenduse või mõne muu rahvusvahelise organisatsiooni tegevus või tegevusetus;
(b) looduslikud põhjused või vääramatu jõud;	(c b) looduslikud põhjused või vääramatu jõud;
	(c c) kliimamuutus;
(c) mereakvatooriumi füüsikaliste omaduste nihked või muutused, mis tulenevad keskkonnale osaks saavast negatiivsest mõjust tähtsamaks peetavatest üldistest huvidest tingitud meetmetest.	(c d) mereakvatooriumi füüsikaliste omaduste nihked või muutused, mis tulenevad tähtsamaks peetavatest prioriteetsetest üldistest huvidest tingitud meetmetest.
Asjaomased liikmesriigid võtavad asjakohaseid ajutisi meetmeid, et vältida ohustatud mereakvatooriumi seisundi edasist halvenemist ja leevendada kahjulikku mõju asjaomases merepiirkonnas.	2. Kõik lõike 1 punktis (b), (c), (c a), (c b) või (c c) kirjeldatud põhjustele tuginevad liikmesriigid lisavad oma meetmeprogrammi asjakohaseid ajutisi meetmeid, mis vastavad ühenduse ja rahvusvahelisele õigusele, et vähendada Euroopa mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi saavutamisest puuduvat vahemaad asjaomases merepiirkonnas.
2. Lõike 1 punktis c käsitletud olukorras tagavad liikmesriigid selle, et nihked või muutused ei välista püsivalt ega sea ohtu hea keskkonnaseisundi saavutamist asjaomases merepiirkonnas.	3. Kõik lõike 1 punktis (c d) kirjeldatud põhjustele tuginevad liikmesriigid tagavad selle, et nihked või muutused ei välista püsivalt ega sea ohtu hea keskkonnaseisundi saavutamist asjaomases merepiirkonnas.
3. Lõike 1 teises lõigus nimetatud ajutised meetmed moodustavad meetmeprogrammi lahutamatu osa.	3 a. Kui liikmesriik tugineb lõike 1 punktis b kirjeldatud põhjustele ja komisjon nõustub selle paikapidavusega, võtab komisjon oma volituste piires kohe kõnealuse keskkonnaalase sihi saavutamiseks vajalikud meetmed.

Muudatusettepanek 67
Artikli 18 lõige 1 a (uus)

	1 a. Vastavalt lõikele 1 kaasavad liikmesriigid võimaluse korral huvitatud osapooled, kasutades selleks olemasolevaid haldusasutusi ja -struktuure, sealhulgas piirkondlikke merekonventsioone, teaduslikke nõuandvaid asutusi ja piirkondlikke nõuandvaid nõukogusid (RAC).

Selgitus

Kui on võimalik kasutada olemasolevaid struktuure lihtsustamaks nõupidamist, tuleks seda ka teha. Eriti dialoogi kalatööstusega tuleks koordineerida läbi piirkondlike kalandusalaste nõuandvate asutuste ning nõupidamine teadusliku kogukonnaga peaks käima nt läbi Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu ja piirkondlike konventsioonide.

Muudatusettepaneku esitaja(d): Marie-Noëlle Lienemann

Muudatusettepanek 68 Artikli 18 lõige 1 b (uus)
	1 b. Liikmesriigid asutavad konsulteerimise ja regulaarse teabevahetuse struktuuri, kaasates asjaomased kohalikud asutused, eksperdid, valitsusvälised organisatsioonid ja kõik asjaomased merepiirkonna või allpiirkonna kasutajad. Kõnealune struktuur tuleb otseselt ühendada piirkondlike nõuandvate kalandusnõukogudega, mida toetab EL.
Or. fr
Selgitus
Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on tagada teabe suurem läbipaistvus.
Muudatusettepanek 69 Artikli 19 lõike 1 esimene lõik
1. Komisjon avaldab esimese hindamisaruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta kahe aasta jooksul pärast kõigi meetmeprogrammide saamist ja igal juhul hiljemalt 2021. aastaks.	1. Komisjon avaldab esimese hindamisaruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta kahe aasta jooksul pärast kõigi meetmeprogrammide saamist ja igal juhul hiljemalt 2017. aastaks.

Muudatusettepanek 70
Artikli 19 lõige 1 a (uus)

	1 a. Komisjon avaldab [neli aastat pärast jõustumiskuupäeva] aruande, osutades mis tahes käesoleva direktiivi kohaldamisega kaasnenud paranduste ja artikli 2 punktis a nimetatud kohustuste ja sunduste omavahelistele vastuoludele või sellest tulenevatele täiendustele.
	Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selgitus

Käesoleva parandusettepaneku eesmärk on tagada, et mis tahes vastuolu, mis tekib olemasolevat ühenduse poliitikat, nagu ühist kalanduspoliitikat või looduse säästmise poliitikat, parandades, identifitseeritakse ja sellega tegeldakse ning mis tahes täiendused rajanevad sellel teabel.

Muudatusettepanek 71
Artikli 19 lõige 2 a (uus)

	2 a. [Kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist] esitab komisjon aruande ühenduse jaoks olulise Arktika akvatooriumi merekeskkonna seisundi kohta ning teeb vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku asjaomaste meetmete kohta selle akvatooriumi kaitsmiseks sarnaselt Antarktikale, määrates selle kui „rahule ja teadusele pühendatud kaitseala”.
	Liikmesriigid, kelle Euroopa mereakvatoorium hõlmab akvatooriumi Arktikas, teevad esialgse hindamise nende vete suhtes kättesaadavaks Arktika nõukogule.

Selgitus

Arktika on unikaalne ökosüsteem. Olemasolevaid ja tulevasi ekspluateerimisest tulenevaid riske tuleks nimetatud piirkonnas hoolikalt hinnata, võttes eriliselt arvesse kliimamuutustega kaasnevaid mõjusid, mis viivad selleni, et järjest suuremad osad piirkonna jääga kaetud osadest transformeeruvad mereks.

Muudatusettepanek 72
Artikkel 19 a (uus)

	Artikkel 19 a
	Arenguaruanne kaitstud alade kohta
	[24 kuud pärast kõnealuse direktiivi jõustumist] esitab komisjon aruande kaitsealade ja ajaliste/alaliste sulgemiste globaalse võrgustiku loomise kohta, et kaitsta kasvualasid ja -perioode kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte konverentsi otsusega VII/5 võetud kohustustega, ning ühendusepoolse panuse kohta sellise võrgustiku saavutamisel.
	Sellel alusel teeb komisjon ettepaneku, vastavalt vajadusele ja vastavalt asutamislepingus sätestatud menetlustele mis tahes täiendavate ühenduse meetmete kohta, mis on vajalikud esindusliku kaitstud merealade võrgustiku sihi saavutamiseks aastaks 2012.

Selgitus

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile allakirjutanud osapoolena on Euroopa Ühendus kohustatud kaitsma esinduslikku kaitstud merealade võrgustikku aastaks 2012 ning ajalisi/alalisi sulgemisi, et kaitsta kasvualasid ja -perioode. Ühenduse kaitstud merealade võrgustiku edasiarendamisel hindab komisjon ühendusepoolset panust esindusliku globaalse merealade võrgustiku saavutamisel ning soovitab edasisi meetmeid vastavalt vajadusele.

Muudatusettepanek 73 Artikkel 20
Komisjon vaatab käeoleva direktiivi üle hiljemalt [15 aastat pärast jõustumiskuupäeva] ja esitab vajalikud muutmisettepanekud, kui see on asjakohane.	1. Komisjon vaatab käeoleva direktiivi üle hiljemalt [10 aastat pärast jõustumiskuupäeva] ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõik muutmisettepanekud, mis on vajalikud, et:
	(a) hõlbustada hea keskkonnaseisundi saavutamist Euroopa mereakvatooriumis, kui see ei ole 2017. aastaks saavutatud;
	(b) hõlbustada hea keskkonnaseisundi säilimist Euroopa mereakvatooriumis, kui see ei ole 2017. aastaks saavutatud.
	2. Komisjon arvestab muu hulgas esimest hindamisaruannet, mis on koostatud artikli 19 lõike 1 kohaselt.
Muudatusettepanek 74 Artikkel 20 a (uus)
	Artikkel 20 a
	Ühenduse rahastamine
	1. Arvestades, et merestrateegia rajamine on loomupäraselt prioriteet, toetatakse käesoleva direktiivi rakendamist ühenduse finantsvahendiga alates 2007. aastast.
	2. EL kaasfinantseerib liikmesriikide koostatud programme vastavalt olemasolevale rahastamisvahendile.

Muudatusettepanek 75
Artikli 21 lõige 1

1. II, III ja IV lisa kohandatakse artikli [22 lõikes 2] sätestatud korras teaduse ja tehnika arengule, võttes arvesse artikli 16 lõikes 2 nimetatud merestrateegiate ülevaatamise ja ajakohastamise tähtaegu.	1. II, III ja IV lisa kohandatakse artikli [22 lõikes 2 a] sätestatud korras teaduse ja tehnika arengule, võttes arvesse artikli 16 lõikes 2 nimetatud merestrateegiate ülevaatamise ja ajakohastamise tähtaegu.

Selgitus

Vastavalt uute komitoloogia sätete sissetoomisele (nõukogu 17. juuli 2006 aasta otsus 2006/512/EÜ) on vajalik kohandada pooleliolevaid õigusakte. Merestrateegia direktiivi puhul peaks uut kontrolliga regulatiivmenetlust kohaldama II, III ja IV lisa suhtes, et kohandada need teaduslikule ja tehnilisele progressile, kuna on tegemist üldise ulatusega meetmetega, et muuta elemente, mis direktiivi 2006/512/EÜ määratletud tähenduses ei ole põhiinstrumentide seisukohast põhilised.

Muudatusettepanek 76
Artikli 21 lõike 2 sissejuhatav osa

2. Vajadusel võib komisjon artikli [22 lõikes 2] sätestatud korras võtta vastu järgmise:	Vajadusel võib komisjon artikli [22 lõikes 2 a] sätestatud korras võtta vastu järgmise:

Selgitus

Vastavalt uute komitoloogia sätete sissetoomisele (nõukogu 17. juuli 2006 aasta otsus 2006/512/EÜ) on vajalik kohandada pooleliolevaid õigusakte. Merestrateegia direktiivi puhul peaks uut kontrolliga regulatiivmenetlust kohaldama II, III ja IV lisa kohaldamisstandardite ning tehniliste andmeedastus- ja andmetöötlusvormingute, sealhulgas statistiliste ja kartograafiliste andmete suhtes. Tegemist on üldise ulatusega meetmetega, et muuta elemente, mis direktiivi 2006/512/EÜ määratletud tähenduses ei ole põhiinstrumentide seisukohast põhilised.

Muudatusettepanek 77
Artikli 22 lõige 2 a (uus)

	2 a. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ, mida on muudetud otsusega 2006/512/EÜ, artikleid 5 a ja 7.

Selgitus

Vastavalt uute komitoloogia sätete sissetoomisele (nõukogu 17. juuli 2006 aasta otsus 2006/512/EÜ) on vajalik kohandada pooleliolevaid õigusakte. Käesolev muudatusettepanek toob merestrateegia direktiivi sisse uue „kontrolliga regulatiivmenetluse”.

Muudatusettepanek 78 Artikkel 22 a (uus)
	Artikkel 22 a Väljaspool Euroopa mereakvatooriumi asuvad veed
	Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad või vajaduse korral nõukogu üksi võtab ühenduse tasandil meetmeid väljaspool Euroopa mereakvatooriumi asuvate vete keskkonnaseisundi parandamiseks, kui selline parandamine on ühenduse või liikmesriikide pädevusse kuuluvate tegevuste kontrollimise teel võimalik.
	Need meetmed võetakse asutamislepingus kehtestatud menetluste kohaselt ettepanekute alusel, mille komisjon on esitanud [nelja aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva].
Muudatusettepanek 79 Artikli 23 lõike 1 esimene lõik
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kolm aastat pärast jõustumiskuupäeva]. Nad edastavad komisjonile viivitamata nende õigusnormide teksti ning nende õigusnormide ja käesoleva direktiivi sätete omavahelise vastavuse tabeli.	1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kaks aastat pärast jõustumiskuupäeva]. Nad edastavad komisjonile viivitamata nende õigusnormide teksti ning nende õigusnormide ja käesoleva direktiivi sätete omavahelise vastavuse tabeli.
Muudatusettepanek 80 I lisa (uus)
	LISA -I
	Artiklites 2 b ja 8 kirjeldatud tingimused
	(a) suundumusi puudutava teabe alusel on merepiirkonna bioloogiline mitmekesisus, sealhulgas nii ökosüsteemide, elupaikade kui ka liikide oma, säilinud (kui suundumused on püsivad) ja taastunud (kui täheldatud on langussuunda), kusjuures erilist tähelepanu pööratakse neile ökosüsteemidele, elupaikadele ja liikidele, mis on teatud ökoloogiliste omaduste – haavatavuse, tundlikkuse, aeglase juurdekasvu, madala sigivuse, pika eluea, leviala äärel asumise, piiratud geenisiirde ja geneetiliselt eristunud alampopulatsioonide – tõttu inimtegevuse ees kõige kaitsetumad;
	(b) kõigi mere elusressursside populatsioon on taastatud kuni tasemeni ja säilitatakse tasemel, mis on võimeline tagama pikaajalise liikide rohkuse ja nende täieliku paljunemissuutlikkuse säilimise, osutades populatsiooni vanusele ja suurusele, mis viitab tervislikule eluskarjale;
	(c) liikide levikut ja rohkust, keda otseselt ei kasutata, ei tohi (olulisel määral) inimtegevusest mõjutada;
	(d) kalapüügi negatiivne mõju merekeskkonnale, sealhulgas mõju merepõhjale, ning mittesihtliikide ja noorkalade kaaspüük on vähenenud;
	(e) toiduahela alumisel astmel asuvate väikeste kalade (“söödakala”) populatsioonide tase on püsiv, eriti kui võtta arvesse nende tähtsust neist sõltuvate röövkalade, sealhulgas kaubandusliku väärtusega kalade jaoks, ning ökosüsteemide ja nende ressursibaasi püsiva säilitamise jaoks;
	(f) inimtegevusest tulenevate ökotoksiliste ainete (sealhulgas hormonaalset funktsioneerimist häirivad sünteetilised ühendid ja kemikaalid) kontsentratsioonid on nullilähedased ning tagatakse, et nad ei kahjusta otseselt ega kaudselt keskkonda või inimese tervist;
	(g) loomulikult ilmnevate ökotoksiliste ainete kontsentratsioonid on lähedal ökosüsteemi loomulikule tasemele;
	(h) orgaaniliste reostusainete ja väetiste mõju jõgedest pärinevatest või maapealsetest allikatest, akvakultuurist või kanalisatsioonitorustikest pärinevatest heitvetest ja muud väljavoolud on allpool taset, mis võiks mõjutada keskkonda, inimese tervist või mere ja rannikualade seaduslikke kasutusviise;
	(i) eutrofeerumine, mis on põhjustatud näiteks selliste ainete vettevoolamisest, nagu fosfor ja lämmastik, on minimeeritud tasemeni, kus see ei tekita kahjulikku mõju, nagu loodusliku mitmekesisuse kahanemine, ökosüsteemi seisundi halvenemine, kahjulike vetikate õitsemine ja hapnikunappus põhjavetes;
	(j) merepõhja, selle aluspinna või seal elavate paiksete liikide uurimise või kasutamise mõju mere ja ranniku ökosüsteemidele, sealhulgas elupaikadele ja liikidele, on vähenenud ega avalda merepõhja ökosüsteemide ja nendega seotud ökosüsteemide struktuurilisele ja ökoloogilisele terviklikkusele negatiivset mõju;
	(k) jäätmete kogust mere- ja rannikukeskkonnas on vähendatud sellisele tasemele, et need ei kujuta endast mereliikidele ega -elupaikadele, inimeste tervisele ega rannakogukondade turvalisusele ja majandusele ohtu;
	(l) nafta alaline keskkonda heitmine platvormidelt ja torujuhtmetest ning kahjuliku puurimismuda kasutamine on lõpetatud ja nende ainete juhuslikku keskkonda sattumist on vähendatud miinimumini;
	(m) ohtlikud ekspluatatsiooni käigus toimuvad ja meretranspordist tulenevad heited on kõrvaldatud ja õnnetuste, mille tagajärjeks võivad olla ohtlikud heited, risk on viidud miinimumini;
	(n) võõrliikide tahtlik sissetoomine mere- ja rannikukeskkonda on keelatud, nende juhuslikku keskkonda laskmist on vähendatud miinimumini ning ballastvee kui võimaliku võõrliikide keskkonda sattumise allika kogust on vähendatud. Uute liikide (sealhulgas võõr- ja geneetiliselt muundatud liikide) kasutamine vesiviljeluses on ilma eelneva keskkonnamõju hindamiseta keelatud;
	(o) inimese valmistatud konstruktsioonide mõju mere- ja rannikuliikidele ja -elupaikadele on viidud miinimumini ning need ei avalda negatiivset mõju merepõhja ökosüsteemide ja nendega seotud ökosüsteemide struktuurilisele ja ökoloogilisele terviklikkusele ega mere- ja rannikuliikide ning -elupaikade võimele kohandada oma leviala kooskõlas kliimamuutusega;
	(p) mürareostus, mis pärineb (näiteks) laevadelt ja veealustelt akustilistelt seadmetelt, on viidud miinimumini, et ennetada mis tahes kahjulikku mõju mereelustikule, inimese tervisele või mere ja rannikualade seaduslikele kasutusviisidele;
	(q) igasugune süsinikdioksiidi merepõhja või selle aluspinnasesse laskmine on keelatud, kui selleks ei ole väljastatud rahvusvahelisest õigusest tulenevat luba, kui ei ole läbi viidud eelnevat keskkonnamõju hindamist kooskõlas direktiiviga 85/337/EMÜ ja asjassepuutuvate rahvusvaheliste konventsioonidega, ning kui ei teostata korrapärast seiret ja kontrolli.
	(r) tahkete ainete, vedelike või gaaside süstemaatilise/tahtliku merepõhja/aluspinnasesse juhtimisega tegeletakse mõjude hindamisel ja autoriseeritakse enne mis tahes väljalaset;
	(s) igas piirkonnas on võimaliku kahjuliku inimtegevuse eest kaitstud merealade ja nendele aladele kuuluvate ökosüsteemide mitmekesisuse osakaal küllaldane, et tõhusalt panustada piirkondlikku ja globaalsesse kaitstud merealade võrgustikku.

[1] ELT C... / ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Euroopa Ühendus vajab jõulist merekeskkonna kaitsmise poliitikat, et ennetada bioloogilise mitmekesisuse edasist vähenemist ja merekeskkonna olukorra halvenemist ning et mereökosüsteemi tasakaalu oleks võimalik taastada. See poliitika tuleks kujundada terviklikuks Euroopa merekeskkonna kaitsmise ja taastamise kavaks, arvestades igasuguse keskkonnale praegu avaldatava survega ning määrates kindlaks selged meetmed ja tegevussihid.

Kaks kolmandikku meie planeedist on kaetud mereveega. Merekeskkond pakub asupaika eluliselt tähtsatele ressurssidele ning tema ökosüsteem teeb asendamatut tööd, nagu näiteks kliima reguleerimine, toitainete taasringlus, jäätmete neelamine ning hapniku tootmine. Mereökosüsteemid moodustavad lisaks sellele 80% meie planeedi elustikust, mis tähendab, et merekeskkond on üks meie sotsiaalse ja majandusliku heaolu ning tervise aluseid.

Euroopat ümbritseb neli merd ja kaks ookeani. Varieerudes Mustast merest (suletud) kuni Kirde-Atlandini (lahtine), hõlmavad nad eri tüüpi ökosüsteeme ning katavad palju biogeograafilisi piirkondi. Euroopa ranniku pikkus on 100 000 km ning ühenduse mereterritoorium on suurem kui maismaaterritoorium. Vähemalt 16% Euroopa kodanikest elab rannikul ning suur osa neist sõltub oma töös merest või siis kujutab meri endast nende jaoks lõõgastus- ja spordipaika, tarbekaupade lähtekohta või inspiratsiooniallikat.

Mereökosüsteemi olukorra halvenemine on muutunud ilmseks igal pool maailmas ning Euroopa mered ei ole selle poolest erandiks. Ohud on sageli piiriülesed ning tulenevad põhiliselt kalade ülepüügist, destruktiivsest kalapüügist, jäätmete merre heitmisest ja rannikult pärinevatest saasteainetest, laevade tekitatud mürareostusest, meretranspordi infrastruktuurist, gaasi/nafta väljalaskmisest ja veealustest akustilistest seadmetest, kuid ka sissetungivatest liikidest, kliimamuutuse mõjust, kruusa kaevandamisest, nafta puurimisest ja rannikute linnastumisest. Suletud või osaliselt suletud merede puhul nagu Must meri, Läänemeri ja Vahemeri on reostuseoht eriti suur.

Kõige tõsisemateks maailma merekeskkonda ähvardavateks ohtudeks peetakse kala ülepüüki, destruktiivse kalapüügitehnika kasutamist ning globaalset kliimamuutust, samas kui Euroopas on kaubanduslikud kalavarud langenud kriitilisele tasemele. Kalamajandus sõltub mereökosüsteemide tervisest ja taastumisvõimest. Valitsevate röövkalade, nagu näiteks tuuni ja mõõkkala arvukuse vähenemine viimase 50 aastaga hinnanguliselt kahe kolmandiku võrra näitab selgelt, kui kiiresti tuleb alustada mere bioloogilise mitmekesisuse kaitsmist. Eutrofeerumine (toitainetega reostumine), rannaalade ning paljude merest sõltuvate tegevuste areng, mis lisanduvad mereökosüsteemide niigi ebakindlale seisundile, on merekeskkonnas peituva ökoloogilise kapitali vähenemise otsesed põhjused.

Keskkondlik, ühiskondlik ja majanduslik tulu mereressursside ja ökosüsteemide funktsioonide säästvast kasutamisest on märkimisväärne. Ning halvenenud olukorras on ökosüsteemi funktsioonide taastamise hind palju kõrgem kui ökosüsteemide kaitsmise oma. Siiski on üldteada, et Euroopa meresid ähvardava surve ja ohtude vähendamise olemasolevad meetmed on läbi kukkunud. Siiani läbi viidud poliitika valdkondlik iseloom on andnud tulemuseks eri riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste strateegiate, õigusaktide, programmide ja tegevuskavade kattumise, mis pole lubanud alustada integreeritud haldusraamistikuga. Liikmesriikide poolt individuaalselt võetud meetmetega saavutatud edusamme on häirinud sama merepiirkonnaga piirnevate riikide viivitamine. Ka rahvusvaheline koostöö, eriti Piirkondliku Merekonventsiooni (Regional Seas Convention) raames, on andnud kesiseid tulemusi, kuna selle nõrk siduv jõud ja kontrolli puudumine nende poolte üle, kes pole lepinguosalised, ohustab selle tõhusust ja kokkulepitud eesmärkide saavutamist.

Merestrateegia direktiivi ettepanek on asjakohane ja oodatud, see peab võimaldama olemasolevat Euroopa merekeskkonna kaitsmise poliitilist raamistikku integreerida ja tugevdada. Direktiivi tulemuslikkus hakkab määrama Euroopa merede tervist tulevikus ning tal on vajalikku potentsiaali, et tagada mereressursside ja -funktsioonide säästva kasutamise keskkondlik baas Euroopas ja väljaspool Euroopat. Seetõttu esitab see raport teatava hulga muudatusettepanekuid, et komisjoni ettepanekut rangemaks muuta, sest arvestades selle ambitsioonikat, kuid väga olulist ülesannet, ei ole esitatud raamistik küllalt nõudlik saavutatavate eesmärkide osas ega küllalt selge, et temast oleks tõesti kasu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise koostöö sõlmimisel, mida selle eesmärkide saavutamiseks vaja on.

Samuti tegi Euroopa Komisjon ettepaneku, et merestrateegia direktiiv moodustaks uue Euroopa merepoliitika keskkonnasamba; praegu on see arutusel ning selle kohta avaldatakse tuleval aastal roheline raamat. Niiviisi saab üksainus rangem direktiiv pakkuda piisavat alust Euroopa säästva merepoliitika arenguks.

2. Ettepaneku kokkuvõte

Euroopa merekeskkonna temaatilise strateegia areng käivitati kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammiga, mille nõukogu ja Euroopa Parlament võtsid vastu ajavahemikuks 2002–2012, ning ta oli mõeldud selle programmi eesmärkide teostamise põhivahendiks. Komisjoni ettepanek võtta vastu merestrateegia direktiiv (KOM(2005)505) võeti vastu 2005. aasta oktoobris ning see on Euroopa mereteemalise strateegia lahutamatu osa. Kolm aastat enne seda algas konsulteerimine ning ilmus komisjoni teatis «Merekeskkonna kaitsmise ja säilitamise strateegia suunas» (KOM(2002)539).

Direktiiv on mõeldud täitma tühikut territooriumide haldamisele keskendunud Euroopa keskkonnapoliitikas, pakkudes raamistikku 2021. aastaks hea keskkonnaseisundi saavutamise strateegiate arendamisele. Selleks rajab direktiiv haldusüksuste kogumi «Euroopa merepiirkondade» näol, mis nõuab liikmesriikidelt merestrateegiate arendamist, mis seisneb riikide merekeskkonna esialgses hindamises, keskkonnaalaste sihtide kehtestamises, toimuvate hindamiste kontrolliprogrammi loomises ning nende sihtide korrapärases ümberhindamises ning hea keskkonnaseisundi saavutamist võimaldava meetmeprogrammi kindlaksmääramises. Liikmesriigid peavad ka otsustama, milles seisneb nende jurisdiktsiooni alla kuuluva akvatooriumi hea keskkonnaseisund.

Samuti täpsustab direktiiv hulga erandeid, mille puhul hea keskkonnaseisundi saavutamine ei ole direktiivis võetud meetmete abil võimalik. Kui meetme võtmine on võimalik, nõuab direktiiv liikmesriikidelt hea keskkonnaseisundi saavutamiseks aktiivset koostööd omavahel ja ka asjaomaste kolmandate riikidega.

3. Raportööri märkuste kokkuvõte

Raportööri eesmärk oli lühendada rakendamistähtaegu, tagada, et head keskkonnaseisundit määrataks rangelt ja nõudlikult, et tegevusstrateegiaid viidaks ellu tõesti merepiirkondade ja allpiirkondade kaupa, et liikmesriikide koostöö omavahel ja kolmandate riikidega oleks tulemusrikas ning seonduks olemasolevate rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepetega.

4. Esitatud muudatusettepanekute üksikasjalik kommentaar

Direktiivi ettepaneku artiklis 1 luuakse raamistik merestrateegiate väljatöötamiseks, et “saavutada merekeskkonnas hea keskkonnaseisund”. See ei tähenda, et direktiiv kohustaks liikmesriike head keskkonnaseisundit looma. Võttes arvesse merekeskkonna olukorra kiiret halvenemist, esitas raportöör muudatusettepanekuid, et seda eesmärki rõhutada, pidades silmas liikmesriikide kohustust luua hea keskkonnaseisund, nähes siiski ette teatavad erandid. Neid erandeid on vaja juhul, kui mereakvatooriumi keskkonnaseisund ei kuulu üksnes asjaomaste liikmesriikide pädevusse või nende kontrolli alla.

Nii on see näiteks juhtudel, kui liikmesriigid jagavad pädevust Euroopa Ühenduse või mõne rahvusvahelise organisatsiooniga või kui merekeskkonna olukorra halvenemine tuleneb osaliselt või täielikult liikmesriikide kontrolli alt väljuvast survest (vt nt kliimamuutus).

Raportöör rõhutab oma kavatsust töötada välja hea keskkonnaseisundi kontseptsioon, et oleks selgem, mis laadi meetmeid selle saavutamiseks vaja on. Muudatusettepanekud vastavad osalt sidusrühmadega konsulteerimise järeldustele, eriti mis puutub kokku lepitud eesmärkidesse kaitsta mere ökosüsteeme, ennetada nende olukorra halvenemist ning võimaldada nende funktsioonide taastumist, takistada reostust ning hoida merega seotud teenuseid ja kaupu ning igasugust tegevust säästval tasemel, nii et see ei ohustaks tulevaste põlvede kasutamisvõimalusi ega mereökosüsteemide võimet reageerida nii looduslikele kui ka inimtekkelistele muutustele. Lisaks sellele kajastavad muudatusettepanekud tahet hea keskkonnaseisundi piiritlemisega mitte viivitada, sisaldades seda piiritlemist võimaldavate tingimuste nimekirja.

Arvestades, et enamik või kogu merekeskkonnale avaldatav surve on piiriülene, saab merepiirkondade head keskkonnaseisundit saavutada ainult siis, kui liikmesriigid teevad omavahel ja kolmandate riikidega koostööd või kooskõlastavad meetmeid.

Projekti sätteid on muudetud rangemaks ja edasi arendatud juhul, kui see osutus vajalikuks, nõudes sealjuures liikmesriikidelt, et nad looksid sobivad meetodid ühtse ja kooskõlastatud merestrateegia saavutamise hõlbustamiseks ning piirkonna ühise aruandluse jaoks.

Arvestades, et Rumeenia ja Bulgaaria liituvad peagi Euroopa Liiduga, on lisatud Must meri kui üks piirkondi, mida esitatud direktiiv peab reguleerima. Peale selle tahtis raportöör rõhutada arktilise piirkonna ning muude rahvusvaheliste vete ning välisakvatooriumi teemat, mida tasuks parlamendi arutelul pikemalt käsitleda ja täpsustada, et nende vete kaitsemeetmete järelevalvet võimaluse korral parandada.

Suur osa nendest akvatooriumidest on jäänud puutumatuks ning kujutavad endast eriti habrast ökosüsteemi. Juba olemasolevad või tekkivad ohud, nagu kala ülepüük, ökotoksiliste ainete (kaug-)transpordist põhjustatud toksiline saaste, kliimamuutus, mille tulemus on merepinna temperatuuri tõus ja pooluste jääkilbi sulamine, ning ressursside, sealhulgas nafta ja maagaasi suurenenud kasutamine, võivad avaldada neile ökosüsteemidele tõsist keskkonnamõju. See akvatoorium, millest Põhja-Jäämeri pole sugugi kõige väiksem osa, kujutab endast Euroopa majandusruumi mureküsimust.

Võib lisada, et merekaitsealade (Marine Protected Areas, MPAs) rajamine on oluline vahend mereökosüsteemide kaitsmiseks, mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja mereökosüsteemide vastupanuvõime pikaajaliseks tugevdamiseks.

Direktiiv peab Euroopa õigusakte ja rahvusvahelisi kokkuleppeid täielikult tunnustama, ellu viima ja tagama nende parandamise. Muudatusettepanekud täpsustavad nende kokkulepete elluviimise ja direktiivi vahelist sidusust.

Viimaks, komisjoni ette nähtud tähtajad on nii pakiliste küsimuste jaoks liiga pikad. Komisjon määras hea keskkonnaseisundi eesmärkide saavutamise 2021. aastaks, raportöör soovitab tuua selle 2017. aastale ning soovitab lühendada selleks ette nähtud eri faase: esialgne hindamine ja hea keskkonnaseisundi piiritlemine võiksid võtta 4 aasta asemel 2 aastat, keskkonnaalaste sihtide seadmine ja seireprogrammi rakendamine 5 ja 6 aasta asemel 3 aastat, meetmeprogrammi koostamine võiks toimuda 2012. aastal, mitte 2016. aastal, ning programmi käimalükkamine 2014. aastal, mitte 2018. aastal.

(COD)

kalanduskomisjoni arvamus (7.9.2006)

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (Merestrateegia direktiiv)
(KOM(2005)0505 – C6‑0346/2005 – 2005/0211(COD))

Arvamuse koostaja: Ioannis Gklavakis

LÜHISELGITUS

Eraldi strateegia väljatöötamine 6. keskkonnalase tegevusprogrammi raames eesmärgiga parandada merekeskkonda on komisjoni oluline algatus selle poolest, et see on tihedalt seotud ühise kalanduspoliitika eesmärkidega.

On vaja kiiresti välja töötada terviklik merede kaitse poliitika, sest eri reostuse liigid ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine aitavad kaasa merekeskkonna seisundi halvenemisele, mis on viimastel aastatel vastupidistest jõupingutustest hoolimata võimendunud. Seni on mereökosüsteemide reostumise ja nende seisundi halvenemise probleemi lahendamiseks välja töötatud poliitika olnud killustatud, integreerimata, mille tulemusena ei sobi selle eesmärgid väga tihti omavahel kokku. Komisjoni otsus koondada keskkonna, kalanduse, laevanduse, transpordi, põllumajanduse, teadustegevuse ja regionaalarengu valdkonna poliitika ühisesse raamistikku on dünaamiline vastus merestrateegia direktiiviga reguleeritud probleemile.

Kavandatud direktiivi mõju hindamisel[1] järeldati, et maalt lähtuv merereostus ja merendusalane tegevus avaldavad lõppkokkuvõttes otsest ja kaudset mõju kalandusele. Eelkõige muudab merereostus mereökosüsteemide kooslust, muutes nende bioloogilisi komponente ja toiduahela eri etappe ning mõjutades sellega mereökosüsteemide kalapopulatsioone. Samamoodi mõjutab vee reostamine teatavate saasteainetega kalade tervist ja paljunemist ning mis veelgi hullem, avaldab saastunud kala võimaliku tarbimise kaudu mõju inimeste tervisele.

Sarnased tulemused on põllumajandus-, tööstus- ja olmejäätmete tõttu saadud Läänemere, Musta mere, Atlandi ookeani kirdeosa ja Vahemere puhul. Mereökosüsteemide seisund halveneb eriti märgatavalt merel sagenevate õnnetusjuhtumite tagajärjel tekkinud õlilekete tulemusena. Arvukatel juhtudel peatatakse õlilaikude tõttu kalastamine rannikualadel pikaks ajaks täielikult. Sellest tulenev kahju kalandusele ja sellest sõltuvatele tegevusaladele on ränk. On tõsi, et kõnealuse sektori töötajad nõuavad praegu tegutsemist.

Mere piiriülese olemuse tõttu ei ole siiski võimalik saavutada merekeskkonna head keskkonnaseisundit poliitika rakendamisega ainult ühenduse tasandil, meetmeid tuleb võtta ka piirkondlikul tasandil. Kõik asjaomased riigid peavad tegema koostööd, et kooskõlastada oma jõupingutusi ja ühtlustada oma merepiirkondades rakendatavat poliitikat. Sellise koostöö protsessis ning võttes arvesse iga piirkonna eripära, tuleb bioloogilisi andmeid koguda võimalikult suures ulatuses vastavalt ühistele standarditele. Selle tulemusena saadakse üksikasjalik hinnang iga piirkonna vajaduste kohta, võrdlus uurimistulemusega ning strateegia mõju parem hinnang.

Teine oluline uurimist vajav punkt on strateegias sisalduvate meetmete rahastamismeetod. Hinnanguliselt ulatuvad halduskulud esimese kahe aasta jooksul 90 miljoni euroni aastas, samas kui kahe esimese aasta möödudes langeb kulu 70 miljoni euroni aastas. Vaidlusi tekitab asjaolu, et liikmesriikide võetavate meetmete rahastamise meetodile ei viidata.

Lõpuks, kõige tundlikumaid merepiirkondi tuleb käsitleda eriti hoolikalt. Nimetatud piirkondades tegutsevatel liikmesriikidel on ilmselt vaja korraldada täiendavaid uuringuid käesolevas direktiivis sätestatust suuremas ulatuses, millega kaasneb ka suurem kulu.

Kokkuvõte

Mere ja ookeani mitmekesisuse panuse tõttu majanduse arengusse ja sotsiaalsesse heaolusse on hädavajalik välja töötada merekeskkonna strateegia.

Strateegia mõju hindamine näitab, et kalandust mõjutab otseselt inimtegevusest põhjustatud mitut liiki merereostus. Järelikult tuleks rõhutada ühise kalanduspoliitika ja strateegia vastastikust seotust. Kõnealune direktiiv peaks panema aluse ühenduse tulevasele merekeskkonnapoliitikale.

On oluline, et strateegia näeb Euroopa merepiirkondade erineva olemuse tõttu asjaomastes riikides ette paindlikkuse. Siiski on kohane võtta bioloogiliste andmete kogumiseks vastu ühised standardid. Sellega seoses on mereuuringud väga tähtsad. Ühiseid jõupingutusi on vaja ka strateegia rakendamise jälgimiseks ja tulemuste hindamiseks, et saavutada 2021. aastaks lõppeesmärk, st merekeskkonna hea keskkonnaseisund.

Lõpuks tuleks rõhutada, et ühise kalanduspoliitika üks põhieesmärke on saavutada tasakaal kalanduse ja keskkonnaeesmärkide vahel. Seda habrast tasakaalu tuleks arvestada igas ühenduse kalandust mõjutavas poliitikas, kohaldades seda viivitamatult kõnealuse strateegia puhul.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[2]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 3 a (uus)
	(3 a) On vaja määratleda integreeritud lähenemisviisil põhinev temaatiline merekeskkonnastrateegia, mis peaks vastavalt sisaldama kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid eesmärke ja ajakava, mis võimaldab võrrelda ja hinnata ette nähtud meetmeid. Strateegia rakendamiseks võetud meetmed peaksid olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Tuleks ka kaaluda huvitatud osapoolte suuremat kaasatust ja otseselt või kaudselt merekeskkonna kaitsega seotud ühenduse eri rahastamisvahendite paremat kasutust.
Selgitus
Merekeskkonnastrateegia peaks kavandama horisontaalse lähenemisviisi, mis hõlmab kõik merekeskkonnaga otseselt või kaudselt seotud poliitikaid. Tuleks kaaluda ka eri rahastamisvahendite õiget kasutust ning eri rahastamisvahendite ja subsidiaarsuse põhimõtte vahelisi seoseid.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 3 b (uus)
	(3 b) Strateegia arendamine ja rakendamine peaksid olema mõeldud ökosüsteemi säilitamiseks. Lähenemine peaks käsitlema kaitset vajavaid biogeograafilisi piirkondi, samuti merekeskkonda mõjutavat inimtegevust.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 3 c (uus)
	(3 c) On vaja jätkuvalt seada bioloogia- ja keskkonnaalaseid eesmärke ning tugiraamistikke, võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (elupaikade direktiiv)[3], Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik[4] ja teisi rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärke.
	₁EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7. ₂EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 4
(4) Nende eesmärkide saavutamiseks on meetmete jaoks vaja läbipaistvat ja sidusat seadusandlikku üldraamistikku, mis võimaldaks võetud meetmete kooskõlastamist, tagaks nende vastavuse ja korraliku integreerimise muude ühenduse õigusaktide ning rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt võetavate meetmetega.	(4) Nende eesmärkide saavutamiseks on meetmete jaoks vaja ühise kalanduspoliitika põhimõtetega seotud läbipaistvat ja sidusat seadusandlikku üldraamistikku, mis võimaldaks võetud meetmete kooskõlastamist, tagaks nende vastavuse ja korraliku integreerimise muude ühenduse õigusaktide ning rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt võetavate meetmetega.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 4
(4) Nende eesmärkide saavutamiseks on meetmete jaoks vaja läbipaistvat ja sidusat seadusandlikku üldraamistikku, mis võimaldaks võetud meetmete kooskõlastamist, tagaks nende vastavuse ja korraliku integreerimise muude ühenduse õigusaktide ning rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt võetavate meetmetega.	(4) Nende eesmärkide saavutamiseks on meetmete jaoks vaja läbipaistvat ja sidusat seadusandlikku üldraamistikku, sealhulgas hea keskkonnaseisundi määratlust, mis võimaldaks võetud meetmete kooskõlastamist, tagaks nende vastavuse ja korraliku integreerimise muude ühenduse õigusaktide ning rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt võetavate meetmetega.
Selgitus
"Hea keskkonnaseisund" tuleks pigem määratleda osana direktiivist, kui hiljem komiteemenetluse kaudu.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 10 a (uus)
	(10 a) Natura 2000 võrgustiku täielikuks rakendamiseks merekeskkonnas tuleks määratleda ratsionaalne lähenemisviis. See lähenemisviis peaks sisaldama ettepanekuid lisade kohandamisest elupaikade direktiiviga seoses mere elupaikade ja liikidega ning peaks kohaldama ja reguleerima vajalikke tehnilisi ja rahalisi meetmeid.
Selgitus
Natura 2000 võrgustikus on oluline koos elupaikade direktiiviga keskenduda merekeskkonnale eesmärgiga sätestada uued kriteeriumid ning sellega kaasnevad tehnilised ja rahalised meetmed.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 11 a (uus)
	(11 a) On vaja kutsuda naaberriike selles protsessis osalema ja arendada nendega partnerlust eelkõige Läänemeres, Vahemeres ja Mustas meres, võttes muu hulgas arvesse 2002. aasta ÜRO ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise raames käivitatud partnerlusalgatusi.
Selgitus
Merekeskkonna säilitamisstrateegiat tuleks käsitleda globaalsest vaatepunktist. Seega sõltub strateegia edu ka kolmandate riikide osalusest või selle puudumisest.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 11 b (uus)
	(11 b) Arvestada tuleks ka bioloogilise mitmekesisuse ja äärepoolseimate piirkondade süvamerekeskkondadega seotud mereuuringute potentsiaaliga ning eriprogrammide raames tuleks toetada teadusuuringute läbiviimist eesmärgiga suurendada teabe hulka süvamere ökosüsteemide kohta.
Selgitus
Teabe puudumine süvamerekeskkondade kohta on paljude selle valdkonnaga seotud küsimuste puhul juba osutunud tõsiseks puuduseks. On oluline pakkuda ergutust teadusuuringute läbiviimiseks eesmärgiga suurendada teabe hulka paljudel juhtudel täiesti tundmatute süvamere ökosüsteemide kohta.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 13 a (uus)
	(13 a) Ühendus peaks looma vajalikud tingimused, et võimaldada liikmesriikidel teadusuuringute kvaliteedist ja ülikoolide mereteaduste uuringute teadmiste kogumist kasu saada. Käesoleva direktiivi eri etappide rakendamiseks nõutava teadusliku ja tehnilise teabe peaks seega saama usaldusväärsetest allikatest ning tuleks tagada jätkusuutlikkus rannikupiirkondades, kus sellised õppekeskused tavaliselt asuvad.
Selgitus
Merekeskkonnateadustele pühendunud Euroopa ülikoolid toodavad kõrgekvaliteedilist teavet, mida tuleks ära kasutada. Samuti tuleks neid seoses rannikupiirkondade jätkusuutliku arenguga toetada. See võimaldab püüelda samal ajal kahe eesmärgi – rannikupiirkondade jätkusuutlikkuse ja direktiivi kohaldamiseks vajaliku teabe omandamise – poole.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 13 b (uus)
	(13 b) Merekeskkonna teadusuuringute toetamine tuleks kirja panna seitsmendasse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi.
Selgitus
Merekeskkonnateadustele pühendunud Euroopa ülikoolid ja uurimislaborid toodavad kõrgekvaliteedilist teavet, mida tuleks ära kasutada. Samuti tuleks neid seoses rannikupiirkondade jätkusuutliku arenguga toetada. See võimaldab püüelda samal ajal kahe eesmärgi – rannikupiirkondade jätkusuutlikkuse ja direktiivi kohaldamiseks vajaliku teabe omandamise –poole.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 16 a (uus)
	(16 a) Meetmeprogrammide kavandamine, rakendamine ja haldamine võib nõuda märkimisväärseid kulutusi. Pidades silmas, et meetmeprogrammid on käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamise vahend, peaks ühendus panustama nimetatud programmide ettevalmistamise, rakendamise ja kooskõlastamise ajal liikmesriikide kulutustesse.
Selgitus
Meetmeprogrammid on direktiivi eesmärgi saavutamise põhivahend. Nad avaldavad mõju ühenduse tasandil ja seega tuleks hoolitseda, et ühendus annaks oma panuse liikmesriikide kulude katmiseks.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 30 a (uus)
	(30 a) On vaja katta selle direktiivi rakendamisest tulenevad majanduslikud ja sotsiaalsed kulud.
Muudatusettepanek 13 Artikli 1 pealkiri
Sisu	Sisu ja reguleerimisala
Muudatusettepanek 14 Artikli 1 teine lõik
Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab “keskkonnaseisund” mereakvatooriumi keskkonna üldist seisundit, võttes arvesse sellesse kuuluvate mereökosüsteemide struktuuri, funktsiooni ja protsesse koos looduslike füsiograafiliste, geograafiliste ja klimaatiliste teguritega, samuti füüsikalisi ja keemilisi tingimusi, sealhulgas neid, mis tulenevad inimtegevusest asjaomasel alal.	Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab “keskkonnaseisund” mereakvatooriumi keskkonna üldist seisundit, võttes arvesse sellesse kuuluvate mereökosüsteemide struktuuri, funktsiooni ja protsesse koos akustiliste, bioloogiliste, keemiliste, geoloogiliste, looduslike füsiograafiliste, geograafiliste ja klimaatiliste teguritega, mis avaldavad vastastikku mõju ja määravad mereökosüsteemide seisundi, viljakuse, kvaliteedi ja olukorra. Arvesse võetavate komponentide, tingimuste ja tegurite hulka kuuluvad need, mis tulenevad inimtegevusest.
	"Hea keskkonnaseisund" tähendab olukorda, kus kõnesolevate Euroopa merede puhul on täidetud kõik I a lisas loetletud tingimused.
Selgitus
Muudatusettepanek laiendab seoses merekeskkonnaga arvessevõetavaid tegureid ja rõhutab, et inimtegevus väljaspool kõnealust merepiirkonda võib merekeskkonna seisundile mõju avaldada. Lõpuks esitab muudatusettepanek hea keskkonnaseisundi kirjelduse, mida seejärel laiendatakse ette pandud uues I a lisas.
Muudatusettepanek 15 Artikli 3 lõike 2 sissejuhatav osa
2. Liikmesriigid võivad konkreetse ala eripära arvessevõtmiseks rakendada käesolevat direktiivi lõikes 1 nimetatud mereakvatooriumi alarajoonide alusel, tingimusel, et kõnealused alarajoonid on piiritletud järgmistele mere allpiirkondadele vastaval viisil:	2. Liikmesriigid võivad konkreetse ala eripära arvessevõtmiseks rakendada käesolevat direktiivi lõikes 1 nimetatud mereakvatooriumi alarajoonide alusel, tingimusel, et kõnealused alarajoonid on piiritletud kooskõlas rahvusvaheliste lepingutega ja järgmistele mere allpiirkondadele vastaval viisil:
Selgitus
Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu on juba selgelt visandanud piirid, mida kasutatakse eelkõige väljapüügimahtude kehtestamiseks kalandussektoris. Tõhususe tagamiseks peavad igas mere allpiirkonna alapüügirajoonis kajastuma olemasolevad jaotused.
Muudatusettepanek 16 Artikli 7 lõige 2 a (uus)
	2 a. Iga merepiirkonna seisundit peavad hindama liikmesriigid võimaluse korral ühtlustatud metoodika alusel, võttes arvesse artiklis 21 sätestatud tehnilist kohandamist.
Selgitus
Nagu sätestatud II lisas, sõltub iga merepiirkonna seisundi hindamine andmete kogumisest. Hindamine tuleb läbi viia ühiste standardite põhjal, nii et järeldused oleksid usaldusväärsed ja võrreldavad.
Muudatusettepanek 17 Artikli 19 lõike 1 teine a lõik (uus)
	Komisjon uurib käesoleva direktiivi finantsmõju ja kaasfinantseerimise võimalust, seades esikohale kõige tundlikumad piirkonnad.
Selgitus
Olles juba saanud kõik meetmeprogrammid, saab komisjon hinnata direktiivi finantsmõju ja võimalust kaasfinantseerida liikmesriikide meetmeid eelkõige kõige tundlikumates piirkondades.
Muudatusettepanek 18 IV a peatüki (uus) artikkel 20 a (uus)
	IV a peatükk
	Rahastamismehhanismid
	Artikkel 20 a
	Kaasfinantseerimine
	EL kaasfinantseerib liikmesriikide koostatud programme vastavalt neljandas ühenduse toetusraamistikus sätestatud rahastamisvahendile.
Muudatusettepanek 19 IV b peatüki (uus) artikkel 20 b (uus)
	IV b peatükk
	Ühenduse rahastamine
	Artikkel 20 b
	Kaasamine ühenduse eelarvesse
	Arvestades, et merestrateegia rajamine on loomupäraselt prioriteet, kaasatakse käesolev direktiiv 2007. aastast ühenduse eelarvesse.
Muudatusettepanek 20 IV c peatüki (uus) artikkel 20 c (uus)
	IV c peatükk
	Rahastamine
	Artikkel 20 c
	Rahastamiskriteeriumid
	1. Ühendus kaasfinantseerib liikmesriikide esitatud programme, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:
	a) eri liikmesriikide majandusvööndite suurus;
	b) programmidega hõlmatud biogeograafiliste piirkondade batümeetrilised näitajad; ja
	c) programmides välja pakutud meetmete sotsiaalmajanduslik mõju.
Muudatusettepanek 21 I a lisa (uus)
	I a lisa
	"Hea keskkonnaseisundi" määratlus põhineb säästva arengu põhimõtetel.
	See sisaldab järgmisi põhimõtteid, kuid ei piirdu nendega:
	Kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavad kala ja karpide populatsioonid peaksid püsima ohututes bioloogilistes piirnormides ja kalapüügi mõju merekeskkonnale tuleks minimeerida.
Selgitus
"Hea keskkonnaseisund" tuleks määratled osana direktiivist.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (Merestrateegia direktiiv)
Viited	KOM(2005)0505 – C6-0346/2005 – 2005/0211(COD)
Vastutav komisjon	ENVI
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	PECH 15.11.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Ioannis Gklavakis 14.12.2005
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	23.2.2006		20.6.2006
Vastuvõtmise kuupäev	28.8.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	17 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Iles Braghetto, Luis Manuel Capoulas Santos, Paulo Casaca, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Carmen Fraga Estévez, Alfred Gomolka, Heinz Kindermann, Henrik Dam Kristensen, Albert Jan Maat, Rosa Miguélez Ramos, Philippe Morillon, Willi Piecyk, Dirk Sterckx, Struan Stevenson, Margie Sudre
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Dorette Corbey, Carl Schlyter
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

[1] SEK(2005)1290.
[2] ELTs seni avaldamata.
[3]
[4]

MENETLUS

Pealkiri		Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (Merestrateegia direktiiv)
Viited		KOM(2005)0505 – C6-0346/2005 – 2005/0211(COD)
EP-le esitamise kuupäev		24.10.2005
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev		ENVI 15.11.2005
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev		PECH 15.11.2005		TRAN 15.11.2005
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev		TRAN 22.11.2005
Tõhustatud koostöö istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id) nimetamise kuupäev		Marie-Noëlle Lienemann 14.12.2005
Endine raportöör / Endised raportöörid
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine JURI arvamuse kuupäev
Rahaeraldise määra muutmine BUDG arvamuse kuupäev
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine parlamendikomisjonis		30.5.2006	13.9.2006		10.10.2006
Vastuvõtmise kuupäev		10.10.2006
Lõpphääletuse tulemused	+ – 0	52 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed		Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Liam Aylward, Irena Belohorská, John Bowis, Frieda Brepoels, Hiltrud Breyer, Martin Callanan, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Matthias Groote, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jens Holm, Mary Honeyball, Marie Anne Isler Béguin, Caroline Jackson, Dan Jørgensen, Eija-Riitta Korhola, Urszula Krupa, Aldis Kušķis, Marie-Noëlle Lienemann, Linda McAvan, Marios Matsakis, Roberto Musacchio, Riitta Myller, Péter Olajos, Vittorio Prodi, Guido Sacconi, Karin Scheele, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Kathy Sinnott, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Evangelia Tzampazi, Thomas Ulmer, Marcello Vernola, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Anders Wijkman
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed		Bairbre de Brún, Hélène Goudin, Henrik Lax, Miroslav Mikolášik, Amalia Sartori, Pál Schmitt, Bart Staes
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)		Fausto Correia
Esitamise kuupäev		24.10.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)		...

Õigusteave - Privaatsuspoliitika