RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta

    31.10.2006 - (KOM(2006)0091 – C6‑0082/2006 – 2006/0033(COD)) - ***I

    Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
    Raportöör: Roselyne Bachelot-Narquin
    Arvamuse koostaja (*): Esko Seppänen, eelarvekomisjon
    (*) Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö – kodukorra artikkel 47

    Menetlus : 2006/0033(COD)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    A6-0385/2006

    EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

    ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta

    (KOM(2006)0091 – C6‑0082/2006 – 2006/0033(COD))

    (Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

    Euroopa Parlament,

    –   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0091)[1];

    –   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 159 lõiget 3, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0082/2006);

    –   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

    –   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja eelarvekomisjon arvamusi (A6‑0385/2006),

    1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

    2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

    3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

    Komisjoni ettepanekEuroopa Parlamendi muudatusettepanekud

    Muudatusettepanek 1

    Teine a volitus (uus)

     

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[2];

     

    2 ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

    Muudatusettepanek 2

    Põhjendus 1

    (1) Vaatamata globaliseerumise üldisele positiivsele mõjule majanduskasvule ja töökohtadele ühenduses, on asjakohane luua Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond“), mille kaudu näitaks ühendus üles solidaarsust töötajate suhtes, kes on struktuurimuutuste tagajärjel kaotanud oma töö.

    (1) Vaatamata globaliseerumise positiivsele mõjule majanduskasvule ja töökohtadele ühenduses, võib sellel olla ka negatiivseid tagajärgi teatud sektorite kõige ohustatumatele ja kõige madalama kvalifikatsiooniga töötajatele. Seetõttu on asjakohane luua Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond“), mille kaudu näitaks Maailma Kaubandusorganisatsioonis läbirääkimisi juhtiv ühendus üles solidaarsust töötajate suhtes, kes on maailma kaubanduse struktuurimuutuste tagajärjel kaotanud oma töö.

    Muudatusettepanek 3

    Põhjendus 1 a (uus)

     

    (1 a) Väliskaubanduses on vaja säilitada Euroopa väärtusi ja Euroopa sotsiaalset mudelit, edendades õiglase välisturu arengut. Globaliseerumise negatiivsete mõjudega tuleks eelkõige tegeleda pikaajalise ja püsiva ühenduse kaubanduspoliitika strateegia abil, mille eesmärk on saavutada kõrged ülemaailmsed sotsiaalsed ja ökoloogilised standardid. Fondi abi peaks olema dünaamiline ja võimeline kohanema pidevalt muutuvate ja sageli ettenägematute olukordadega turul.

    Selgitus

    Solidaarsus, sotsiaalsete õiguste kaitse ning avatud kuid õiglane turg peavad olema ELi väliskaubanduspoliitika otsesed tagajärjed ja seega tuleb neid edendada kõikides ELi maailmakaubanduse meetmetes.

    Muudatusettepanek 4

    Põhjendus 1 b (uus)

    (1 b) Ettevõtete ümberpaiknemise täieliku ulatuse paremaks mõistmiseks on vaja, et komisjon tegeleks pidevalt ja põhjalikumalt järelevalve, uuringute ja aruandlusega, mis hõlmavad analüüsi selle kohta, mil määral ümberpaiknemisest tulenev konkurents juba ELi tööstusharusid mõjutab, piisavaid andmekogumisprogramme ümberpaigutatud töökohtade hulga ja sektorite lõikes jagunemise suundumuste määratlemiseks, ümberpaiknemise majanduslike kulude (sh maksutulu kaotamise ja koondatavate töötajate toetamiseks vajalike sotsiaalkulude) täpset analüüsi, andmeid töötajate ümberpaigutamise ja nende uue palgataseme kohta ning analüüsi üldisema mõju kohta ühiskonnale.

    Selgitus

    Ühenduse poliitika asjakohaseks kujundamiseks tuleb ohu märke aegsasti ette näha ning koguda andmeid ettevõtete ümberpaiknemise mõjude hindamiseks.

    Muudatusettepanek 5

    Põhjendus 2

    (2) Fondist tuleks eraldada ühekordset konkreetset rahalist toetust, et hõlbustada töötajate tööturule naasmist aladel või sektorites, kus negatiivne mõju majandusele on olnud kõige suurem.

    (2) Fondist tuleks eraldada ühekordset konkreetset rahalist toetust, et hõlbustada töötajate tööturule naasmist aladel, sektorites, territooriumidel või tööturupiirkondades, kus negatiivne mõju majandusele on olnud kõige suurem.

    Selgitus

    Teatavaid tööturupiirkondi võib majanduse destabiliseerumine tõsiselt mõjutada, ilma et see puudutaks mõnda konkreetset sektorit.

    Globaliseerimise mõju võib oluliselt erineda ka territooriumiti, mitte ainult sektoriti. Olemasolevad territoriaalsed erinevused võivad veelgi suureneda globaliseerimisest tingitud destabiliseerumise tõttu: seega tuleb arvesse võtta sellise destabiliseerumise territoriaalset mõju.

    Muudatusettepanek 6

    Põhjendus 3

    (3) Selle määruse kohased meetmed tuleb määratleda rangete sekkumiskriteeriumide alusel, mis on seotud majanduse destabiliseerumise ulatuse ja mõjuga konkreetsele sektorile või geograafilisele piirkonnale, et fondi rahaline toetus oleks keskendunud ühenduse osadele, kus negatiivne mõju on olnud kõige suurem.

    (3) Selle määruse kohased meetmed tuleb määratleda rangete sekkumiskriteeriumide alusel, mis on seotud majanduse destabiliseerumise ulatuse ja mõjuga konkreetsele sektorile või geograafilisele piirkonnale, et fondi rahaline toetus oleks keskendunud ühenduse töötajatele piirkondades ja majandussektorites, kus negatiivne mõju on olnud kõige suurem. Selline destabiliseerumine ei ole tingimata koondunud ühte ja samasse liikmesriiki. Eriolukorras on liikmesriikidel seega võimalik esitada ühistaotlusi fondist toetuse saamiseks.

    Muudatusettepanek 7

    Põhjendus 4

    (4) Fondi tegevus peab olema ühtne ja kokkusobiv muu ühenduse poliitikaga ning kooskõlas ühenduse õigustikuga.

    (4) Fondi tegevus peab olema ühtne ja kokkusobiv muu ühenduse poliitikaga ning kooskõlas ühenduse õigustikuga, eelkõige struktuurifondide toetuste osas, andes tõelist lisaväärtust ühenduse sotsiaalpoliitikale.

    Selgitus

    Fond peab edendama Euroopa sotsiaalset mudelit.

    Muudatusettepanek 8

    Põhjendus 4 a (uus)

     

    (4 a) 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe on siduv alates 1. jaanuarist 2007 ja punktis 28 on sätestatud fondi eelarveraamistik;

    ______

     

    Selgitus

    Kuna fondi eelarvelised raamid on suures osas määratletud institutsioonidevahelises kokkuleppes, oleks määruse sõnastus täpsem, kui sellele selgelt viidataks.

    Muudatusettepanek 9

    Põhjendus 5

    (5) Käesoleva määruse alusel rahastatav meede ei tohi saada rahalist toetust muude ühenduse rahastamisvahendite kaudu.

    (5) Käesoleva määruse alusel rahastatav konkreetne meede ei tohi saada rahalist toetust muude ühenduse rahastamisvahendite kaudu. Koordineerimine olemasolevate või kavandatavate moderniseerimise ja ümberkorraldamise meetmetega piirkondliku arengu raames on siiski vajalik, ehkki sellise koordineerimise tulemuseks ei tohiks olla fondi rahastatava tegevuse jaoks paralleelsete või täiendavate juhtimisstruktuuride loomine.

    Muudatusettepanek 10

    Põhjendus 6

    (6) Ühenduse toetust tohib anda üksnes asjaomase liikmesriigi taotluse alusel. Komisjon peaks tagama, et riikide esitatud taotlusi käsitletakse võrdsetel alustel.

    (6) Ühenduse toetust tohib anda üksnes asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide taotluse alusel. Komisjon peaks tagama, et riikide esitatud taotlusi käsitletakse võrdsetel alustel, kehtestamata siiski kvoodisüsteemi.

    Selgitus

    Peab olema võimalik käsitleda ka piiriüleseid juhtumeid.

    Muudatusettepanek 11

    Põhjendus 8

    (8) Siiski peaks jääma toetust saav liikmesriik vastutavaks rahalise toetuse rakendamise ja ühenduse toetusega rahastatavate meetmete juhtimise ja kontrollimise eest vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust. Liikmesriik peab saadud rahalise toetuse kasutamist põhjendama.

     

    (8) Siiski peaks toetust saav liikmesriik või piiriüleste juhtumite korral liikmesriigid jääma vastutavaks rahalise toetuse rakendamise ja ühenduse toetusega rahastatavate meetmete juhtimise ja kontrollimise eest vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust. Liikmesriik peab/liikmesriigid peavad kõikidel juhtudel saadud rahalise toetuse kasutamist põhjendama ja võimaluse korral analüüsima meetmete tulemuslikkust ja saavutatud tulemusi.

    Selgitus

    On oluline teostada fondi meetmete üle järelevalvet, et selgitada välja, kas toetus on piisav.

    Muudatusettepanek 12

    Põhjendus 8 a (uus)

     

    (8 a) Dublinis tegutsev Euroopa Muutuste Järelevalvekeskus avaldab uuringuid, mis aitavad paremini mõista Euroopa majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi. Keskus keskendub töös valdkonnapõhisele ekspertiisile ning kaubandusstruktuuride oodatud, prognoositud ja võimalikele muutustele. Keskus võib aidata Euroopa Komisjonil ja asjaomastel liikmesriikidel läbi viia kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid analüüse, millest on abi fondile esitatud taotluste hindamisel.

    Muudatusettepanek 13

    Põhjendus 9

    (9)       Kuna liikmesriigid üksi ei saa piisavalt täita seda eesmärki, mis meetmete ulatuse ja mõju tõttu on paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

    (9)       Kuna tõsise majandus- ja sotsiaalse kriisi ohjamisele suunatud solidaarsuse eesmärgid, mis koondamise Euroopa ulatuse ja meetmete mõju tõttu on võrreldes riikliku või piirkondliku tasandiga paremini saavutatavad Euroopa Liidu tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

    Selgitus

    Loomulikult kuulub suurte muutuste tulemusel maailma kaubanduse struktuuris vallandunud kriiside ohjamine riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil esmalt iga liikmesriigi ametiasutuste pädevusse. Kuid tulenevalt koondamiste tõsidusest ja töökohtade kaotuse lähtekohas asuvale ettevõttele (asuvatele ettevõtetele) avalduvast koondamiste mõjust on fond suunatud Euroopa ulatusega koondamistele. Fond esindab seega Euroopa solidaarsust ja täiendab liikmesriikide pingutusi. Fondist antav toetus peaks aitama kaasa Euroopa solidaarsuse nähtavamaks muutmisele asjassepuutuvate töötajate ja liidu kodanike hulgas üldiselt.

    Muudatusettepanek 14

    Artikli 1 lõige 1

    1. Käesoleva määrusega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, edaspidi „fond“, et ühendusel oleks võimalik abistada töötajaid, kes on kaotanud oma töö maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, kui nimetatud koondamistel on märgatav kahjulik mõju piirkonna või kohalikule majandusele.

    1. Eesmärgiga stimuleerida Euroopa Liidus majanduskasvu ja luua rohkem töökohti luuakse käesoleva määrusega Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, edaspidi „fond“, et ühendusel oleks võimalik abistada töötajaid, kes on kaotanud oma töö maailma kaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, kui nimetatud koondamistel on märgatav kahjulik mõju riikidevahelise, riigisisese, piirkonna või kohaliku majanduse töötlevale tööstusele ja teenindussektorile.

    Selgitus

    Põllumajandussektori jaoks tuleks kasutada ühise põllumajanduspoliitika erivahendeid.

    Muudatusettepanek 15

    Artikli 1 lõike 1 esimene a lõik (uus)

     

    Fondi kasutamine on seotud 2007.–2013. aasta finantsraamistikuga.

    Selgitus

    Puudub viide fondi kasutamise kestusele. Artiklis 20 räägitakse vaid läbivaatamisest.

    Fond kuulub ELi kulude ja tulude (finantsraamistik) üldise läbivaatamise alla, mis on sätestatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta.

    Muudatusettepanek 16

    Artikli 1 lõige 2

    2. Käesoleva määrusega sätestatakse eeskirjad fondi toimimise kohta, et hõlbustada kaubandussektoris toimuvate muutuste tagajärjel töö kaotanud töötajate tööturule naasmist.

    2. Käesoleva määrusega sätestatakse eeskirjad fondi toimimise kohta, et hõlbustada globaliseerumise tagajärjel töö kaotanud töötajate tööturule naasmist.

    Muudatusettepanek 17

    Artikkel 2

    Fondist antakse rahalist toetust juhtudel, kui maailma kaubanduses toimuvatel olulistel struktuurimuutustel on majandusele märkimisväärne negatiivne mõju, eelkõige märgatav impordi kasv Euroopa Liitu, järkjärguline Euroopa Liidu turuosa vähenemine konkreetses sektoris või töökohtade ümberpaigutamine kolmandatesse riikidesse, ning millel on järgmised tagajärjed:

    Fondist antakse rahalist toetust juhtudel, kui maailma kaubanduses toimuvatel olulistel struktuurimuutustel on majandusele märkimisväärne negatiivne mõju, eelkõige oluline impordi kasv Euroopa Liitu või järsk ja kiire Euroopa Liidu turuosa vähenemine konkreetses sektoris või töökohtade ümberpaigutamine kolmandatesse riikidesse, ning millel on järgmised tagajärjed:

    a) piirkonnas, kus NUTS III tasandil mõõdetav töötus on kõrgem kui ELi või riigi keskmine, koondatakse ettevõttes vähemalt 1000 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kes koondatakse nimetatud ettevõtte tarnija või tootmisahela järgmise etapi tootja juures,

    a) ettevõttes koondatakse vähemalt 1000 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kes koondatakse nimetatud ettevõtte tarnija või tootmisahela järgmise etapi tootja juures,

    või

    või

    b) kuue kuu jooksul koondatakse ühes või mitmes NACE 2 tasandil mõõdetavas sektoris vähemalt 1000 töötajat, mis moodustab vähemalt 1% NUTS II tasandil mõõdetavast piirkonna tööhõivest.

    b) 12 kuu jooksul koondatakse ühes või mitmes ettevõttes, eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACE 2 sektoris NUTS II tasandi piirkonnas vähemalt 1000 töötajat.

     

    b a) väikestel tööturgudel või asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) poolt nõuetekohaselt põhjendatud eriolukorras võib lugeda fondi toetuse taotlust vastuvõetavaks isegi juhul, kui lõigetes a või b sätestatud tingimusi ei ole täielikult täidetud, juhul kui koondamistel, mida ei ole vähem kui 500, on tööhõivele ja kohalikule majandusele tõsised tagajärjed. Eriolukorra puhul antud toetuste kogusumma ei tohi ühelgi aastal ületada 20% fondist.

    Muudatusettepanek 18

    Artikli 3 sissejuhatav osa

    Käesoleva määruse alusel antakse rahalist toetust individuaalse kooskõlastatud teenustepaketi osana meetmetele, mis on suunatud koondatavate töötajate tööturule naasmisele, kaasa arvatud:

    Käesoleva määruse alusel antakse Euroopa Solidaarsusfondi rahalist toetust aktiivsetele tööturu meetmetele, mis võivad moodustada individuaalse kooskõlastatud teenustepaketi osa, mis on suunatud koondatavate töötajate tööturule naasmisele, kaasa arvatud eelkõige:

    Muudatusettepanek 19

    Artikli 3 punkt a

    a) aktiivsed tööturumeetmed, nagu tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, täpseid vajadusi arvessevõtvad koolitus ja ümberõpe, kaasa arvatud info- ja sidetehnoloogiaalased oskused, töövahendus ja ettevõtluse edendamine või toetus tegutsemiseks füüsilisest isikust ettevõtjana,

    a) tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, täpseid vajadusi arvessevõtvad koolitus ja ümberõpe, kaasa arvatud info- ja sidetehnoloogiaalased oskused ning omandatud kogemuste sertifitseerimine, töövahendus ja ettevõtluse edendamine või toetus tegutsemiseks füüsilisest isikust ettevõtjana koostööprojektide loomiseks või ettevõtluse jätkamiseks ning mikrokrediit,

    Muudatusettepanek 20

    Artikli 3 punkt b

    b) erisissetulekutoetus, mida makstakse töölkäijale piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, liikuvustoetus, stipendium tööturukoolitusmeetmetes osalejatele ning ajutine palgatoetus vähemalt 50-aastastele töötajatele, kes nõustuvad hakkama uuesti tööle ametikohal, mille palgatase on võrreldes tema varasema palgatasemega madalam.

    b) erisissetulekutoetus, mida makstakse töölkäijale piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, liikuvustoetus, stipendium tööturukoolitusmeetmetes osalejatele,

     

    b a) stiimulid, kaasa arvatud rahalised stiimulid, eelkõige ebasoodsas olukorras olevatele või vanematele töötajatele tööturule jäämiseks.

    Muudatusettepanek 21

    Artikli 3 lõige 1 a (uus)

     

    Fondist ei rahastata sotsiaalse kaitse passiivseid meetmeid.

    Selgitus

    Algselt pakutud sõnastus jätab mulje, et rahastatakse passiivseid kaitsemeetmeid. Vastavalt dokumendile SEK(2006) 314 see nii ei ole ja muudatusettepanekuga soovitakse seda näidata.

    Muudatusettepanek 22

    Artikli 5 lõike 2 punkt a

    a) koondamiste ja maailma kaubanduses oluliste struktuurimuutuste vahelise seose põhjendatud analüüs, koondatavate arvu esitamine ning koondamiste ettenägematu laadi selgitus,

    a) kavandatud koondamiste ja maailma kaubanduses oluliste struktuurimuutuste vahelise seose põhjendatud analüüs ning koondatavate arvu esitamine,

    Muudatusettepanek 23

    Artikli 5 lõike 2 punkt b

    b) koondamisi teostavate ettevõtjate (riigisiseste või rahvusvaheliste) kindlaksmääramine ning asjaomaste töötajate kategooriad,

    b) koondamisi teostavate ettevõtjate (riigisiseste või rahvusvaheliste), tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate, sektorite ning asjaomaste töötajate kategooriate kindlaksmääramine,

    Selgitus

    Liikumiste ja arengute jälgimisel majanduses on olulisem kindlaks määrata muutustest mõjutatud sektoreid tervikuna kui üksikettevõtteid.

    Muudatusettepanek 24

    Artikli 5 lõike 2 punkt c

    c) koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi tööhõivele,

    c) asjaomase territooriumi ning selle piirkondlike või kohalike asutuste ja teiste sidusrühmade kirjeldus ning koondamiste oodatav mõju kohalikule või piirkondlikule tööhõivele;

    Muudatusettepanek 25

    Artikli 5 lõike 2 punkt d

    d) konkreetsed rahastatavad meetmed ja nende kulude jaotus, kaasa arvatud nende täiendavus struktuurifondidest rahastatavate meetmetega,

    d) rahastatav kooskõlastatud individuaalsete teenuste pakett ja selle kulude jaotus, kaasa arvatud selle täiendavus struktuurifondidest rahastatavate meetmetega ning teave meetmete kohta, mis on riigisisese õiguse alusel või kollektiivlepingute kohaselt kohustuslikud;

    Muudatusettepanek 26

    Artikli 5 lõike 2 punkt d a (uus)

    d a) hüvitamistingimused ja palgatoetuse andmise kavandatud kestus,

    Muudatusettepanek 27

    Artikli 5 lõike 2 punkt f

    f) menetlused, mida kasutatakse tööturu osapoolte konsulteerimiseks,

    f) tööturu osapoolte konsulteerimisel saadud vastus,

    Muudatusettepanek 28

    Artikli 5 lõige 3

    3. Võttes arvesse liikmesriigi võetud meetmeid ja riigi õiguse või kollektiivlepingu kohaseid asjaomaseid ettevõtjaid ning pöörates erilist tähelepanu Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi „ESF“) rahastatud meetmetele, sisaldab lõikes 2 esitatud teave riigi ametiasutuse ja asjaomaste ettevõtjate võetud ja kavandatud meetmete koondkirjeldust, kaasa arvatud nende maksumust.

    3. Võttes arvesse liikmesriigi, piirkonna, tööturu osapoolte ja asjaomaste ettevõtjate poolt riigi õiguse või kollektiivlepingu alusel võetud meetmeid ning pöörates erilist tähelepanu Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi „ESF“) rahastatud meetmetele, sisaldab lõikes 2 esitatud teave riigi ametiasutuse ja asjaomaste ettevõtjate võetud ja kavandatud meetmete koondkirjeldust, kaasa arvatud nende maksumust.

    Selgitus

    Tuleb konkreetselt viidata piirkonnale, kuna piirkond on asjassepuutuvas eeskirjas kesksel kohal, nagu see sätestatakse kõnealuses määruses (nagu seda muuhulgas rõhutatakse põhjenduses 3: '... "... et fondi rahaline toetus oleks keskendunud ühenduse osadele, kus negatiivne mõju on olnud kõige suurem.").

    Muudatusettepanek 29

    Artikli 5 lõige 4

    4. Samuti esitavad liikmesriigid komisjonile sobivaima geograafilise tasandi statistilised andmed ja muu teabe, mida komisjonil on vaja sekkumiskriteeriumide täitmise hindamiseks.

    4. Samuti esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile sobivaima territoriaalse tasandi statistilised andmed ja muu teabe, mida komisjonil on vaja sekkumiskriteeriumide täitmise hindamiseks.

    Muudatusettepanek 30

    Artikli 5 lõige 5

    5. Lõikes 2 osutatud teabe alusel hindab komisjon koostöös liikmesriigiga, kas käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse andmiseks on täidetud.

    5. Lõikes 2 osutatud teabe alusel hindab komisjon, konsulteerides liikmesriigiga, kas käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse andmiseks on täidetud.

    Selgitus

    Rollid peavad olema hästi jaotatud. Komisjon, asutamislepingute ja ühenduse üldise huvi järelevalvaja, hindab toetuse andmise tingimustele vastamist, millele järgneb kahe eelarvepädeva institutsiooni otsus. Liikmesriigid esitavad dokumendid.

    Muudatusettepanek 31

    Artikli 5 lõige 6

    6. Komisjon tagab, et liikmesriikide esitatud taotlusi käsitletakse võrdsetel alustel.

    6. Komisjon tagab, et lõikes 1 osutatud taotlusi käsitletakse võrdsetel alustel, kehtestamata siiski kvoodisüsteemi.

    Selgitus

    Tuleb selgitada, et võrdne kohtlemine sõltub taotluste sisust, mitte liikmesriikide survest ega taotluste riiklikust päritolust. Igal juhul on eelarvepädevatel institutsioonidel alati viimane sõna ja reageerimisvõimalus, kui taotlused pärinevad liiga tihti ühtedest ja samadest liikmesriikidest.

    Muudatusettepanek 32

    Artikli 6 lõige 2

    2. Fondi meetmed täiendavad liikmesriigi meetmeid, mis on võetud riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

    2. Fondi meetmed täiendavad, kuid ei asenda liikmesriigi meetmeid, mis on võetud riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Need võivad lõike 5 kohaselt hõlmata struktuurifondidest kaasfinantseeritavaid meetmeid.

    Selgitus

    Nagu põhjenduses 4 ja 5 mainitud, võib täiendavus ja kooskõlastatus struktuurifondidest kaasfinantseeritavate meetmetega suurendada fondi toetuse ja ühenduse muude poliitikavaldkondade ühtsust.

    Muudatusettepanek 33

    Artikli 6 lõige 3

    3. Fondist toetatavad meetmed vastavad asutamislepingule ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidele.

    3. Fondist antav abi pakub üksikutele töötajatele, keda on maailma kaubanduses toimunud struktuurimuutuste tagajärjel koondatud, solidaarsust ja tuge. Fond ei rahasta äriühingute või sektorite ümberkorraldamist.

    Muudatusettepanek 34

    Artikli 6 lõige 5

    5. Liikmesriik tagab, et fondist toetatavad konkreetsed meetmed ei saa toetust ühenduse muudest rahastamisvahenditest.

    5. Liikmesriik tagab, et fondist toetatavad konkreetsed meetmed võivad täiendada toetust ühenduse muudest rahastamisvahenditest, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist.

    Muudatusettepanek 35

    Artikli 6 lõige 5 a (uus)

     

    5 a. Fondist saadava abi rakendamiseks ei nõuta täiendavat haldusaparaati;

    Selgitus

    Täiendava bürokraatia vältimiseks soovitatakse, et fondi rakendamiseks kasutatakse juba olemasolevat ESFi aparaati.

    Muudatusettepanek 36

    Artikkel 7

    7. Komisjon ja liikmesriigid edendavad meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning tagavad, et fondi toetusele juurdepääsemisel ei kohaldata diskrimineerimist soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse ega seksuaalse sättumuse alusel.

    7. Komisjon ja liikmesriigid tagavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamise ning soolise aspekti kaasamise fondi rakendamise eri etappide jooksul.

     

    Komisjon ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et vältida fondi rakendamise eri etappide jooksul diskrimineerimist soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ning seda eriti fondile juurdepääsu osas.

    Selgitus

    Käesolev muudatusettepanek viib selle mittediskrimineerimise klausli sõnastuse vastavusse Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi üldsätteid kehtestava nõukogu määruse artikliga 16.

    Muudatusettepanek 37

    Artikli 8 lõige 1

    1. Komisjoni algatusel võib käesoleva määruse rakendamiseks vajalike järelevalve-, haldus- ja tehnilise toe, auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks kasutada maksimaalselt 0,35% konkreetsel aastal kättesaadavatest fondi vahenditest.

    1. Komisjoni algatusel võib käesoleva määruse rakendamiseks vajalike järelevalve-, haldus- ja tehnilise toe, auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks kasutada maksimaalselt 0,35% konkreetsel aastal kättesaadavatest fondi vahenditest. Fondi kasutatakse ka Euroopa Interneti koondmenetluse süsteemi rajamiseks, mis tagab laialdase juurdepääsu fondi käsitlevale teabele ja annab juhiseid taotluste esitamiseks ning ajakohast teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste kohta ning toob esile eelarvepädeva institutsiooni rolli.

    Muudatusettepanek 38

    Artikkel 9

    Liikmesriik annab rahastatavate meetmete kohta teavet ja avalikustab need. Teave suunatakse koondatavatele töötajatele ja laiemale üldsusele. Selles rõhutatakse ühenduse rolli ja tagatakse fondi panuse nähtavus.

    Liikmesriik teavitab asjaomaseid töötajaid, kohalikke ja piirkondlikke ühendusi ning asutusi, tööturu osapooli, meediat ja organiseeritud kodanikuühiskonda fondist ning fondi ühenduse päritolust. Euroopa Komisjon tagab, et liikmesriigi teabe andmise kohustus kujutaks endast artikli 12 lõikes 3 sätestatud toetuse andmise otsuses nimetatud ja täpsustatud kohustust.

    Muudatusettepanek 39

    Artikli 10 lõiked 1 ja 2

    1. Artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel määrab komisjon võimalikult kiiresti kindlaks rahalise toetuse suuruse, mis eraldatakse kättesaadavate vahendite piires, võttes eelkõige arvesse koondatavate arvu, kavandatud meetmeid ja selle eeldatavat maksumust.

    1. Artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel hindab komisjon ja kavandab võimalikult kiiresti rahalise toetuse suuruse, mis võidakse eraldada kättesaadavate vahendite piires, võttes eelkõige arvesse toetatavate töötajate arvu, kavandatud meetmeid ja selle eeldatavat maksumust.

    Summa ei tohi ületada 50% artikli 5.2 punktis d osutatud hinnangulistest kogukuludest.

    Summa ei tohi ületada 50% artikli 5 lõike 2 punktis d osutatud hinnangulistest kogukuludest.

    2. Kui komisjon on artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud, algatab komisjon nii kiiresti kui võimalik artiklis 12 kehtestatud menetluse.

    2. Kui komisjon on artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud, algatab komisjon viivitamata artiklis 12 kehtestatud menetluse.

    Muudatusettepanek 40

    Artikkel 11

    Kulude katteks võib saada fondist toetust alates kuupäevast, millal liikmesriik alustab pärast kollektiivsete koondamiste teatavakstegemist asjaomastele töötajatele individuaalse teenuse osutamist.

    Kulude katteks võib saada fondist toetust alates kuupäeva(de)st, millal liikmesriik alustab asjaomastele töötajatele individuaalse teenuse osutamist, nagu on sätestatud artikli 5 punktis e.

    Muudatusettepanek 41

    Artikkel 11 a (uus)

     

    Artikkel 11 a

     

    Eelarvemenetlus

     

    1. Fondiga seotud sätted on kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe artikliga 28 ja selle võimalike uuendustega.

     

    2. Fondi assigneeringud lisatakse Euroopa Liidu üldeelarvesse sättena tavapärase eelarvemenetluse kaudu niipea, kui komisjon on määratlenud küllaldased varud ja/või on kohustused tühistanud. Summad võetakse järgmises järjekorras:

     

    – aasta N-2 tühistatud kulukohustuste assigneeringud,

     

    – aasta N-1 kulude üldise ülemmäära raames olev varu,

     

    – aasta N-1 tühistatud kulukohustuste assigneeringud.

    Muudatusettepanek 42

    Artikli 12 pealkiri

    Eelarvemenetlus

    Toetuse andmise menetlus

    Selgitus

    Uus pealkiri peegeldab paremini artikli sisu (kooskõlas muudatusettepanekuga 8).

    Muudatusettepanek 43

    Artikli 12 lõiked 1 ja 2

    1. Kui komisjon on otsustanud, et fondist antakse rahalist toetust, esitab ta eelarvepädevatele institutsioonidele vajalikud ettepanekud artikli 10 kohaselt kindlaksmääratud summale vastavate assigneeringute heakskiitmiseks.

    1. Kui komisjon on otsustanud, et fondist antakse rahalist toetust, esitab ta eelarvepädevatele institutsioonidele vajalikud ettepanekud artikli 10 kohaselt kindlaksmääratud summale vastavate assigneeringute heakskiitmiseks ning taotluse summa ülekandmiseks fondi eelarvereale. Ettepanekud võib rühmitada pakettideks.

    Fondiga seotud ümberpaigutamised toimuvad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1605/2002 artikli 24 lõikega 4.

    Lõike 1 kohane ettepanek sisaldab järgmist teavet:

    Lõike 1 kohane ettepanek sisaldab järgmist teavet:

    a) artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamist koos kokkuvõttega hindamise aluseks olevast teabest,

    a) artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamist koos kokkuvõttega hindamise aluseks olevast teabest,

    b) tõend artiklis 2 esitatud tingimuste täitmise kohta,

    b) tõend artiklites 2 ja 6 esitatud tingimuste täitmise kohta,

    c) põhjendused, mis õigustavad kavandatud summasid.

    c) põhjendused, mis õigustavad kavandatud summasid.

    2. Komisjon esitab ettepanekud eelarvepädevatele institutsioonidele pakettidena.

    2. Samal ajal, kui komisjon esitab oma ettepaneku, algatab ta kolmepoolse menetluse, võimalik, et lihtsustatud vormis, et saavutada kokkulepe mõlema eelarvepädeva institutsiooniga fondi kasutamise vajaduse ja vajaliku summa osas.

    Iga aasta 1. juuliks jäetakse alles vähemalt üks neljandik fondi aastasest maksimaalsest summast, et katta aasta lõpuni tekkivad vajadused.

    2 a. Iga aasta 1. septembriks jäetakse alles vähemalt üks neljandik fondi aastasest maksimaalsest summast, et katta aasta lõpuni tekkivad vajadused.

    Muudatusettepanek 44

    Artikli 12 lõige 3 a (uus)

    3 a. Kui fondile eraldatud aastast maksimaalset summat ei ole täielikult ära kasutatud ja kui on täidetud lõikes 2 a sätestatud nõue, tuleb alati tagada lõike 3 kohaldamine ranges kooskõlas käesoleva määrusega.

    Selgitus

    Kui kõik abikõlblikkuse kriteeriumid on täidetud, tuleb rahastamise tagamise näol tagada õigustatud ootuste kaitse.

    Muudatusettepanek 45

    Artikli 13 lõige 1

    1. Pärast artikli 12 lõike 3 kohase otsuse vastuvõtmist maksab komisjon liikmesriigile rahalise toetuse välja ühekordse maksena.

    1. Pärast artikli 12 lõike 3 kohase otsuse vastuvõtmist maksab komisjon liikmesriigile rahalise toetuse välja ühekordse maksena põhimõtteliselt 15 päeva jooksul.

    Selgitus

    Oluline on, et fondi sekkumine toimuks võimalikult kiiresti, pidades silmas rasket olukorda, mille leevendamiseks vahendid eraldatakse. Lühike 15-päevane tähtaeg tundub asjakohane. Sama 15-päevane tähtaeg reageerimiseks on esitatud ka Euroopa Parlamendi raportis Solidaarsusfondi kohta (esimene lugemine, Berendi raport, A6-123/2006).

    Muudatusettepanek 46

    Artikli 15 lõige 1

    1. Liikmesriik esitab hiljemalt kuus kuud pärast artikli 13 lõikes 2 sätestatud ajavahemiku lõppu komisjonile rahalise toetuse kasutamise aruande, kaasa arvatud teabe meetmete laadi ja peamiste saavutatud tulemuste kohta koos selgitusega kulutuste õigustatuse ning vajaduse korral asjakohaste meetmete täiendavuse kohta Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate meetmetega.

    1. Liikmesriik esitab hiljemalt kuus kuud pärast artikli 13 lõikes 2 sätestatud ajavahemiku lõppu komisjonile rahalise toetuse kasutamise aruande, kaasa arvatud teabe meetmete laadi ja peamiste saavutatud tulemuste kohta ning fondi toetuste tulemusena püsiva töökoha saanud inimeste arvu kohta koos selgitusega kulutuste õigustatuse ning vajaduse korral asjakohaste meetmete täiendavuse kohta Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate meetmetega.

    Muudatusettepanek 47

    Artikli 15 lõige 1 a (uus)

    1 a. Liikmesriik rakendab hindamissüsteemi, mis võimaldab alates toetusperioodi algusest vaadelda erinevate meetmete mõju.

    Muudatusettepanek 48

    Artikli 16 lõige 1

    1. Alates aastast 2008 esitab komisjon enne iga aasta 1. juulit Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande eelmisel aastal käesoleva määruse alusel võetud meetmete kohta. Kõnealune aruanne sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, vastu võetud toetuse määramise otsuste, rahastatud meetmete ja antud rahalise toetuse lõpetamise kohta.

    1. Alates aastast 2008 esitab komisjon enne iga aasta 1. juulit Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande eelmisel aastal käesoleva määruse alusel võetud meetmete kohta. Kõnealune aruanne keskendub peamiselt fondi saavutatud tulemustele ja sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, vastu võetud toetuse määramise otsuste, rahastatud meetmete, kaasa arvatud nende täiendavuse kohta struktuurifondide, eriti Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud meetmetega, ja antud rahalise toetuse lõpetamise kohta. Aruandes dokumenteeritakse ka need taotlused, mis on piisavate assigneeringute puudumise või mitteabikõlblikkuse tõttu tagasi lükatud.

    Muudatusettepanek 49

    Artikli 16 lõige 2

    2. Aruanne edastatakse teavitamiseks tööturu osapooltele.

    2. Aruanne edastatakse teavitamiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning tööturu osapooltele.

    Selgitus

    Antud sektoris tuleks säilitada ulatuslik konsensus ning läbipaistvus Euroopa Liidu institutsioonide ja projekti õnnestumisele otseselt kaasa aitavate tööturu osapoolte suhtes.

    Muudatusettepanek 50

    Artikli 17 lõike 1 sissejuhatav osa

    Omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega teeb komisjon:

    Omal algatusel ja tihedas koostöös Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja tööturu osapooltega teeb komisjon:

    Muudatusettepanek 51

    Artikli 17 lõike 1 punkt b

    b)        eelhindamise.

    b)        välisekspertide abil eelhindamise 31. detsembriks 2014, et hinnata fondi mõju ja lisandväärtust.

    Selgitus

    Projekti hindamise võtmeelement peaks olema fondi Euroopa lisandväärtus.

    Muudatusettepanek 52

    Artikli 17 lõige 2

    2. Hindamise tulemused edastatakse teavitamiseks eelarvepädevatele institutsioonidele ja tööturu osapooltele.

    2. Hindamise tulemused edastatakse teavitamiseks Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja tööturu osapooltele.

    Muudatusettepanek 53

    Artikli 18 lõige 1

    1. Ilma et see piiraks komisjoni vastutust Euroopa ühenduste üldeelarve täitmisel, vastutavad liikmesriigid esmajärjekorras fondist toetatavate meetmete juhtimise ja meetmete finantskontrolli eest. Sel eesmärgil teostatakse nende võetud meetmete raames järgmisi toiminguid:

    1. Ilma et see piiraks komisjoni vastutust Euroopa ühenduste üldeelarve täitmisel, vastutavad liikmesriigid esmajärjekorras fondist toetatavate meetmete juhtimise ja meetmete finantskontrolli eest. Sel eesmärgil teostatakse nende võetud meetmete raames järgmisi toiminguid:

    a) kontrollitakse, kas juhtimise ja kontrollimise kord on kehtestatud ja kas neid rakendatakse selliselt, et tagada ühenduse rahaliste vahendite tõhus ja korrektne kasutamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega,

    a) kontrollitakse õigeaegselt, kas juhtimise ja kontrollimise kord on kehtestatud ja kas neid rakendatakse selliselt, et tagada ühenduse rahaliste vahendite tõhus ja korrektne kasutamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega,

    b) kontrollitakse, kas rahastatud meetmed on teostatud nõuetekohaselt,

    b) kontrollitakse õigeaegselt, kas rahastatud meetmed on teostatud nõuetekohaselt,

    c) kontrollitakse, kas kantud kulud on tehtud dokumentide alusel, mida on võimalik tõendada, ning kas kulud on korrektsed ja seaduslikud,

    c) kontrollitakse õigeaegselt, kas kantud kulud on tehtud dokumentide alusel, mida on võimalik tõendada, ning kas kulud on korrektsed ja seaduslikud,

    d) ennetatakse, tuvastatakse ja parandatakse eiramisjuhud ning nõutakse vajaduse korral koos viivistega tagasi põhjendamatult makstud summad. Liikmesriigid teatavad nendest komisjonile ja hoiavad komisjoni kursis haldus- ja kohtumenetluste kulgemisega.

    d) ennetatakse, tuvastatakse ja parandatakse eiramisjuhud ning nõutakse vajaduse korral koos viivistega tagasi põhjendamatult makstud summad. Liikmesriigid teatavad nendest komisjonile õigeaegselt ja hoiavad komisjoni kursis haldus- ja kohtumenetluste kulgemisega.

    Muudatusettepanek 54

    Artikli 18 lõike 3 esimene lõik

    Olles vastutav Euroopa ühenduste üldeelarve eest, võtab komisjon kõik vajalikud meetmed kontrollimaks, et rahastatud meetmeid viiakse ellu vastavalt usaldusväärse ja tõhusa finantsjuhtimise põhimõtetele kooskõlas käesoleva määruse ja nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002. Eelkõige jagab komisjon, et liikmesriikidel on tõrgeteta toimivad juhtimis- ja kontrollisüsteemid.

    3. Olles vastutav Euroopa ühenduste üldeelarve eest, võtab komisjon kõik vajalikud meetmed kontrollimaks, et rahastatud meetmeid viiakse ellu vastavalt usaldusväärse ja tõhusa finantsjuhtimise põhimõtetele kooskõlas käesoleva määruse ja nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002. Iga liikmesriigi ülesanne on tagada tõrgeteta toimivate juhtimis- ja kontrollisüsteemide olemasolu; komisjoni ülesanne on nende süsteemide tegelikku olemasolu kontrollida.

    Muudatusettepanek 55

    Artikli 20 lõige 1 a (uus)

     

    Lisaks võib komisjon teha 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe deklaratsioonis nr 1 sätestatud 2009. aasta lõpuks avaldatavat aruannet koostades ettepaneku institutsioonidevahelise kokkuleppe fondiga seotud sätete muutmiseks.

    Muudatusettepanek 56

    Artikli 20 lõige 2

    Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse igal juhul läbi 31. detsembriks 2013.

    Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse läbi 31. detsembriks 2013 ning vajaduse korral uuendavad seda.

    Selgitus

    Fondi uuendamine ja selle tingimused sõltuvad järgmise, alates 2014. aastast jõustuva finantsperspektiivi sisust.

    (COD)

    14.9.2006

    eelarvekomisjoni arVAMUS(*)

    tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

    ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta

    (KOM(2006)0091 – C6‑0082/2006 – 2006/0033(COD))

    Arvamuse koostaja(*): Esko Seppänen

    (*)       Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö – kodukorra artikkel 47

    am

    LÜHISELGITUS

    Nõukogu otsused ja institutsioonidevahelise kokkleppe sätted fondi kohta

    Otsuse luua Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond tegi nõukogu 2005. aasta detsembris, mil otsustati ka, et fondi maksimumsumma on 500 miljonit eurot ja et seda tuleks rahastada eelarve ülemmääradest väiksemate kulutuste ja/või vabastatud vahendite abil.

    Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi "fond") loomise eelarvelised aspektid määratleti täpsemalt 17. mail 2006 vastu võetud ja 1. jaanuaril 2007 jõustuvas uues institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[3]. Kuna vastavaid sätteid ei ole määruse ettepanekusse üle võetud, tuleb fondi eelarveraamistiku selgitamiseks lisada teksti asjakohased viited.

    Institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 on sätestatud

    – et fond ei või ületada iga-aastast maksimaalset summat 500 miljonit eurot, mille võib eraldada varust, mis on tekkinud eelmise aasta kulude üldise ülemmäära ja/või kahe eelmise aasta jooksul tühistatud kulukohustuste assigneeringute raames, võtmata seejuures arvesse rubriigiga 1B seotud assigneeringuid,

    – menetluse osas:

    1. niipea, kui komisjon on kindlaks teinud piisavad varud ja/või tühistatud kulukohustused, kirjendatakse assigneeringud sättena üldeelarvesse tavapärase eelarvemenetluse teel;

    2. kui fondi kasutamise tingimused on täidetud, teeb komisjon mõlemale eelarvepädevale institutsioonile i) ettepaneku fondi kasutuselevõtmise kohta ja ii) ettepaneku assigneeringute ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele;

    3. samaaegselt fondi kasutuselevõtmise ettepaneku esitamisega algatab komisjon kolmepoolse menetluse, eesmärgiga saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek fondi kasutamise vajaduse ja vajaliku summa suuruse osas.

    Vabastatud assigneeringute mõiste

    Kasutamata assigneeringud tähendavad finantsmääruse mõistes kasutamata jäänud assigneeringuid ja vabastatud assigneeringuid.

    Kasutamata assigneeringud: artikli 9 lõikes 1 sätestatakse, et assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarves need on kavandatud, annulleeritakse.

    Vabastatud assigneeringud: artiklis 11 sätestatakse, et kui assigneeringud vabastatakse nendega rahastatavate meetmete täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu pärast seda eelarveaastat, mil assigneeringud eelarvesse kavandati, annulleeritakse asjakohased assigneeringud.

    Assigneeringute kasutamise määrast (vt tabelit) varasematel aastatel ilmneb, et kui ülemmäärasid ei ole alles jäänud, on fondi siiski võimalik täielikult rahastada ainult kasutamata assigneeringutest.

    Tühistatud kulukohustuste assigneeringud 2000–2005*

     

    2000

    2001

    2002

    2003

    2004

    2005**

    Kokku

    1

    Põllumajandus

    246 537 977,98

    1 841 360 104,36

    1 053 229 479,33

    361 181 235,14

    311 940 802,99

    147 259 108,25

    3 961 508 708,65

    2

    Struktuuri–meetmed

    33 127 919,21

    21 124 328,39

    3 024 191,88

    20 411 436,38

    96 657 731,34

    45 625 744,88

    219 971 352,08

    3

    Sisepoliitika

    129 058 080,25

    153 849 059 05

    143 998 247,84

    137 210 491,14

    200 626 974,68

    323 518 839,69

    1 088 261 692,65

    4

    Välispoliitika

    187 510 411,82

    44 441 599,82

    43 395 917,46

    32 602 579,61

    48 770 676,01

    41 037 479,03

    397 758 663,75

    5

    Haldus

    69 299 562,04

    46 093 789,46

    33 718 819,69

    28 842 84,56

    129 785 893,13

    106 336 444,71

    414 077 373,59

    6

    Reservid

    849 709 500,00

    658 824 000,00

    331 510 000,00

    171 080 000,00

    260 125 000,00

    95 890 000,00

    2 367 138 500,00

    7

    Ühinemiseelne strateegia

    13 295 588,41

    3 530 407,00

    6 072 741,27

    6 984 969,97

    29 281 124,03

    127 243 412,35

    186 408 243,03

    8

    Hüvitis

     

     

     

     

     

     

     

    Kokku

    1 258 539 039,71

    2 769 223 288,08

    1 614 949 397,47

    758 313 576,80

    1 077 188 202,18

    886 911 029,51

    8 635 124 533,75

    * Erinevus eelarvesse kantud kulukohustuste assigneeringute ja eelarveaasta jooksul tegelikult kasutatud assigneeringute vahel, välja arvatud ümberpaigutamised ja ülekandmised järgmistesse aastatesse.

    ** Esialgsed andmed 2005. aasta kohta (1.2.2006 seisuga).

    Allikas: lõplikud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded 2000–2002, lõplikud raamatupidamise aastaaruanded 2003 ja 2004.

    Eelarvemenetlus

    Institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete rakendamisel peaks vastavalt komisjoni uuendatud finantsselgitusele (esitatud 20. juunil 2006) järgima alltoodud menetlust.

    Fondile kehtivad menetlused tulenevad olulisel määral institutsioonidevahelises kokkuleppes nõutud varust, mis on tekkinud eelmise aasta kulude üldise ülemmäära raames (erinevus aasta N–1 finantsraamistikus kehtestatud kulukohustuste üldise ülemmäära ja selleks aastaks eelarvesse kirjendatud kulukohustuste assigneeringute vahel), ja kahe eelmise aasta jooksul tühistatud kulukohustuste assigneeringutest. Sätted saab eelarvesse kirjendada ainult siis, kui ülemmäära raames kasutamata jäänud summad ja kasutamata kulukohustuste assigneeringud on teada, s.t

    – aasta N–2 tühistatud kulukohustuste puhul aasta N–1 kevadel,

    – aastal N-1 üldise ülemmäära raames kasutamata summade puhul aasta N-1 sügisel,

    – aasta N–1 tühistatud kulukohustuste puhul aasta N kevadel.

    Sellest tulenevalt oleks fondi kasutamise eelarvemenetlus järgmine.

    Pärast aasta N–2 tühistatud kulukohustuste kindlaks tegemist aasta N–1 kevadel saab komisjon teha ettepaneku vastavate summade kandmiseks (ülemmääraks 500 miljonit eurot) aasta N esialgsesse eelarveprojekti või vähemalt esialgse eelarveprojekti kirjaliku muutmisettepanekuga jaotisesse 40 – Reservid (40 02 03 ­– Globaliseerumisega Kohanemisega Euroopa Fondi reserv). Kui aasta N–2 tühistatud kulukohustuste assigneeringud jäävad alla 500 miljoni euro, saab reservireale lisada täiendavaid assigneeringuid aasta N–1 sügisel, kui toimub aasta N eelarve teine lugemine (niipea, kui aasta N–1 kasutatav piirmäär on teada). Kui 500 miljonit eurot ei ole ikka veel koos, võib lünga täita paranduseelarvega aasta N kevadel, kui aasta N–1 tühistatud kulukohustuste assigneeringud on teada.

    Kui assigneeringud on reservireale kantud ja fondi kasutuselevõtmise tingimused täidetud, on vahendite tegelikuks kasutamiseks vaja otsust fondi kasutuselevõtmise kohta. Otsuse teevad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid komisjoni ettepaneku alusel. Kui otsus on positiivne, tehakse otsus asjakohaste ümberpaigutamiste kohta (reservirealt reale 04 05 01 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond) vastavalt finantsmääruse artikli 24 lõikele 4.

    Kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppega algatab komisjon samaaegselt fondi kasutuselevõtmise ettepaneku esitamisega kolmepoolse menetluse, eesmärgiga saada eelarvepädevatelt institutsioonidelt nõusolek fondi kasutamise ja summade osas.

    Esitatud muudatusettepanekud tulenevad seega osaliselt vajadusest kohandada ettepanek institutsioonidevahelise kokkuleppe sätetega ja teisalt viitavad neile sätetele selguse ja täpsuse huvides ka määruse tekstis.

    MUUDATUSETTEPANEKUD

    Eelarvekomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

    Komisjoni ettepanek[4]Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

    Muudatusettepanek 1

    Põhjendus 1

    (1) Vaatamata globaliseerumise üldisele positiivsele mõjule majanduskasvule ja töökohtadele ühenduses, on asjakohane luua Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond“), mille kaudu näitaks ühendus üles solidaarsust töötajate suhtes, kes on struktuurimuutuste tagajärjel kaotanud oma töö.

    (1) Vaatamata globaliseerumise üldisele positiivsele mõjule majanduskasvule ja töökohtadele ühenduses, kaasneb sellega vaieldamatult ka ebasoodsaid tingimusi haavatavatele ja vähemkvalifitseeritud töötajatele teatud sektorites. Seetõttu on asjakohane luua Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond“), mis peaks läbirääkimisi WTOs ja mille kaudu näitaks ühendus üles solidaarsust töötajate suhtes, kes on struktuurimuutuste tagajärjel kaotanud oma töö.

    Selgitus

    EÜ asutamislepingu artiklite 131–134 kohaselt juhib Euroopa Ühendus ühist kaubanduspoliitikat ja vastutab läbirääkimiste eest WTOs. Ühine kaubanduspoliitika võib ohustada tasakaalu ELis, st enam tööd ja töökohti ühes piirkonnas, samaaegselt töökohtade kaotuse ja töötusega teises sektoris või piirkonnas.

    Tõlkija märkus: KOM ettepanekus ja institutsioonidevahelise kokkuleppe tekstis (sellest tulenevalt ka ülaltoodud muudatusettepanekus) on fondi nimi erinevalt tõlgitud.

    Muudatusettepanek 2

    Põhjendus 4 a (uus)

     

    (4 a) 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta1 on siduv alates 1. jaanuarist 2007. Kokkuleppe punktis 28 on sätestatud Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi eelarveraamistik.

    ______

    1 ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

    Selgitus

    Kuna fondi eelarvelised raamid on suures osas määratletud institutsioonidevahelises kokkuleppes, oleks määruse sõnastus täpsem, kui sellele selgelt viidataks.

    Muudatusettepanek3

    Artikli 2 esimene lõik a (uus)

     

    Isegi kui alapunktides a ja b osutatud kvantitatiivsed kriteeriumid ei ole täidetud, võib komisjon erandlikel ja igakülgselt põhjendatud juhtudel otsustada, et liikmesriik võib taotleda fondi sekkumist.

    Selgitus

    Oluline on lisada määrusesse poliitiline kriteerium kandidaatide sobivuse hindamiseks, et kindla arvu kehtestamisega seotud ranged tingimused ei muudaks võimatuks fondi sekkumist olukordades, kus teised ettenähtud tingimused on täidetud.

    Muudatusettepanek 4

    Artikli 8 lõige 1

    1. Komisjoni algatusel võib käesoleva määruse rakendamiseks vajalike järelevalve-, haldus- ja tehnilise toe, auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks kasutada maksimaalselt 0,35% konkreetsel aastal kättesaadavatest fondi vahenditest.

    1. Komisjoni algatusel võib käesoleva määruse rakendamiseks vajalike järelevalve-, haldus- ja tehnilise toe, auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks kasutada maksimaalselt 0,30% konkreetsel aastal kättesaadavatest fondi vahenditest.

    Selgitus

    ESFi halduskulude lubatud määr on 0,25%. Fondi jaoks eraldatud summad on palju väiksemad, kuid selle haldamine on jagatud.

    Muudatusettepanek 5

    Artikkel 9

    Liikmesriik annab rahastatavate meetmete kohta teavet ja avalikustab need. Teave suunatakse koondatavatele töötajatele ja laiemale üldsusele. Selles rõhutatakse ühenduse rolli ja tagatakse fondi panuse nähtavus.

    Liikmesriik on kohustatud teavitama fondist toetust saavaid töötajaid ja piirkonna üldsust ühenduse rollist nende abistamisel.

    Selgitus

    Raskustes olevate töötajate olukorras tundub teavitamine kohasem kui avaldamine, millel on reklaami varjund.

    Muudatusettepanek 6

    Artikli 9 esimene lõik a (uus)

     

    Komisjon tagab, et see teavitamine liikmesriikide poolt on kohustuslik ja sätestatakse artikli 12 lõikes 3 osutatud otsuses.

    Selgitus

    Liikmesriigid peavad järgima käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid, mille kohaselt tuleb ühenduse tegevuse kohta jagada teavet. Ühenduse roll peab olema piisavalt selge ja nähtav ning fondist tulu saav liikmesriik peab selle tagama.

    Muudatusettepanek 7

    Artikkel 10

    1. Artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel määrab komisjon võimalikult kiiresti kindlaks rahalise toetuse suuruse, mis eraldatakse kättesaadavate vahendite piires, võttes eelkõige arvesse koondatavate arvu, kavandatud meetmeid ja selle eeldatavat maksumust.

    1. Artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel määrab komisjon kahe kuu jooksul pärast liikmesriigilt artikli 5 lõikes 1 osutatud taotluse saamist kindlaks rahalise toetuse suuruse, mis eraldatakse kättesaadavate vahendite piires, võttes eelkõige arvesse koondatavate arvu, kavandatud meetmeid ja selle eeldatavat maksumust.

    Summa ei tohi ületada 50% artikli 5.2 punktis d osutatud hinnangulistest kogukuludest.

    Summa ei tohi ületada 50% artikli 5.2 punktis d osutatud hinnangulistest kogukuludest.

    2. Kui komisjon on artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud, algatab komisjon nii kiiresti kui võimalik artiklis 12 kehtestatud menetluse.

    2. Kui komisjon on artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud, algatab komisjon kahe kuu jooksul pärast liikmesriigilt artikli 5 lõikes 1 osutatud taotluse saamist artiklis 12 kehtestatud menetluse.

    3. Kui komisjon on artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse saamiseks ei ole täidetud, teavitab komisjon sellest asjaomast liikmesriiki nii kiiresti kui võimalik.

    3. Kui komisjon on artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse saamiseks ei ole täidetud, teavitab komisjon sellest asjaomast liikmesriiki kahe kuu jooksul pärast liikmesriigilt artikli 5 lõikes 1 osutatud taotluse saamist.

    Selgitus

    Täpsete tähtaegade määramine on oluline selleks, et vältida taotluste menetlemist suure hilinemisega. See täiendab ja rõhutab raportööri muudatusettepanekut 7.

    Muudatusettepanek 8

    Artikkel 11 a (uus)

     

    Artikkel 11a

     

    Eelarvemenetlus

     

    1. Maksimaalse summa 500 miljonit eurot võib eraldada kahe eelmise aasta jooksul tühistatud kulukohustuste assigneeringutest (võtmata seejuures arvesse finantsraamistiku rubriigiga 1B seotud assigneeringuid) ja varust, mis on tekkinud eelmise aasta kulude üldise ülemmäära raames, alltoodud järjekorras:

    – aasta N-2 tühistatud kulukohustuste assigneeringud,

    – aasta N-1 kulude üldise ülemmäära raames kasutada olev summa,

    aasta N-1 tühistatud kulukohustuste assigneeringud.

    2. Aasta N kohta esialgse eelarveprojekti (EEP) esitamiseks aasta N–1 aprillis-mais kannab komisjon EEPsse kulukohustuste esialgse summa, olles eelnevalt hinnanud aasta N–2 tühistatud assigneeringute summat.

    3. Aasta N-1 novembris ning enne eelarve teist lugemist Euroopa Parlamendis ja nõukogus võib komisjon esialgset summat vajadusel täiendada aasta N-1 kulude üldise ülemmäära raames kasutamata jäänud kulukohustuste assigneeringutega, tehes seda võimalusel kirjalikus muutmisettepanekus.

    4. Kui tulemuseks on alla 500 miljoni euro suurune summa, võib komisjon 500 miljoni euro saavutamiseks teha ettepaneku lisada paranduseelarvega ülejäänud vajalik summa aasta N–1 tühistatud assigneeringutest.

    5. Koos ettepanekuga võtta vastu otsus fondi kasutuselevõtmise kohta esitab komisjon mõlemale eelarvepädevale institutsioonile ka ettepaneku assigneeringute ümberpaigutamise kohta vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust1, artikli 24 lõikele 4.

    _____

    EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

    Selgitus

    Muudatusettepaneku eesmärk on selgitada fondi eelarvemenetluse etappe ja tagada, et aasta N-2 tühistatud assigneeringuid kasutataks esmajärjekorras.

    Muudatusettepanek 9

    Artikli 12 pealkiri

    Eelarvemenetlus

    Toetuse andmise menetlus

    Selgitus

    Uus pealkiri peegeldab paremini artikli sisu (kooskõlas muudatusettepanekuga 8).

    Muudatusettepanek 10

    Artikli 12 lõike 2 esimene lõik

    2. Komisjon esitab ettepanekud eelarvepädevatele institutsioonidele pakettidena.

    2. Komisjon esitab eelarvepädevatele institutsioonidele ettepaneku fondi kasutuselevõtmiseks kahe kuu jooksul pärast liikmesriigilt nõuetekohase avalduse saamist. Samal ajal esitab komisjon ka kõik ettepanekud eelarve assigneeringute ümberpaigutamiseks.

    Selgitus

    Määruses sätestatud tähtajad aitaksid vältida ülemääraseid viivitusi nõuetekohaste taotluste läbivaatamisel ja toetuste andmisel.

    Muudatusettepanek 11

    Artikli 12 lõike 2 teine lõik

    Iga aasta 1. juuliks jäetakse alles vähemalt üks neljandik fondi aastasest maksimaalsest summast, et katta aasta lõpuni tekkivad vajadused.

    Iga aasta 1. septembriks jäetakse alles vähemalt üks neljandik fondi aastasest maksimaalsest summast, et katta aasta lõpuni tekkivad vajadused.

    Selgitus

    Assigneeringutest vaid ühe neljandiku jätmine teiseks poolaastaks näib ebapiisav. Muudatusettepaneku eesmärk on tagada rahaliste vahendite kättesaadavus aasta lõpus.

    Muudatusettepanek 12

    Artikli 13 lõige 1

    1. Pärast artikli 12 lõike 3 kohase otsuse vastuvõtmist maksab komisjon liikmesriigile rahalise toetuse välja ühekordse maksena.

    1. Pärast artikli 12 lõike 3 kohase otsuse vastuvõtmist maksab komisjon liikmesriigile rahalise toetuse välja ühekordse maksena 15 päeva jooksul.

    Selgitus

    Oluline on, et fondi sekkumine toimuks võimalikult kiiresti, pidades silmas rasket olukorda, mille leevendamiseks vahendid eraldatakse. 15päevane lühike tähtaeg tundub asjakohane. Sama 15päevane tähtaeg reageerimiseks on esitatud ka Euroopa Parlamendi raportis Solidaarsusfondi kohta (esimene lugemine, Berendi raport, A6-123/2006).

    Muudatusettepaneku esitaja(d): Brigitte Douay

    Muudatusettepanek 13

    Artikli 16 lõike 1 lõik 1 a (uus)

     

    Aruandele võib lisada ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, eelkõige eelarveliste assigneeringute osas.

    Selgitus

    Fondi summasid võib suurendada sõltuvalt eelnevatel eelarveaastatel ilmnenud vajadusest. Seetõttu tuleb ette näha käesoleva määruse muutmist.

    MENETLUS

    Pealkiri

    Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta

    Viited

    KOM(2006)0091 – C6-0082/2006 – 2006/0033(COD)

    Vastutav komisjon

    EMPL

    Arvamuse esitaja(d)
      istungil teada andmise kuupäev

    BUDG
    16.3.2006

    Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

    6.7.2006

    Arvamuse koostaja
      nimetamise kuupäev

    Esko Seppänen
    25.4.2006

    Endine arvamuse koostaja

     

    Arutamine parlamendikomisjonis

    12.9.2006

    13.9.2006

     

     

     

    Vastuvõtmise kuupäev

    12.9.2006

    Lõpphääletuse tulemused

    +:

    –:

    0:

    32

     

     

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Laima Liucija Andrikienė, Reimer Böge, Paulo Casaca, Gérard Deprez, Brigitte Douay, Bárbara Dührkop Dührkop, Hynek Fajmon, Szabolcs Fazakas, Markus Ferber, Salvador Garriga Polledo, Ingeborg Gräßle, Louis Grech, Nathalie Griesbeck, Catherine Guy-Quint, Jutta D. Haug, Ville Itälä, Anne E. Jensen, Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Vladimír Maňka, Gérard Onesta, Giovanni Pittella, Antonis Samaras, Esko Seppänen, Nina Škottová, László Surján, Yannick Vaugrenard, Kyösti Virrankoski, Ralf Walter

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Libor Rouček, José Albino Silva Peneda

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

     

    Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

    ...

    (COD)

    • [1]  ELTs seni avaldamata.
    • [2]  
    • [3]  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
    • [4]  ELTs seni avaldamata.

    rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ARVAMUS  (12.9.2006)

    tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

    ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta
    (KOM(2006)0091 – C6‑0082/2006 – 2006/0033(COD))

    Arvamuse koostaja: Giulietto Chiesa

    am

    LÜHISELGITUS

    Rahvusvahelise kaubanduse komisjon väljendab tingimuslikku poolehoidu määruse projektile, millega kehtestatakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond.

    Euroopa Komisjon on alahinnanud globaliseerumise sotsiaalset mõju ning eelistanud pikka aega rõhutada sellega kaasnevaid eeliseid, vaikides samas maha selle puudused. Turgude laialdane avamine toob vaieldamatult kasu, kuid sellel on äärmiselt tõsine sotsiaalne mõju, eriti Euroopa kõige haavatavamatele elanikkonna rühmadele.

    Seetõttu on kodanike õigustatud ootustele tõhusaks ja kiireks vastamiseks vaja, et Euroopa institutsioonid ja liikmesriigid tegutseksid koordineeritult, igaüks oma vastutusvaldkonnas. Kindlasti ei ole lühiajaline poliitika see, mille abil Euroopa, mis enamuse eurooplaste silmis juba on „kauge” ja mida süüdistatakse suurte ettevõtete huvide kaitsmises, suudaks taastada oma maine ja populaarsuse, mis tundub aja jooksul kaduma läinud olevat. Teha tuleb rohkem ning suuremat rõhku tuleb panna solidaarse ja sotsiaalse Euroopa loomisele, seda hargmaiste ettevõtete Euroopa arvelt.

    Lisaks eelöeldule arvab arvamuse koostaja, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondil on ka positiivseid külgi. Vaatamata selgetele piirangutele, on fond esimeseks hinnatud sammuks sotsiaalse poliitika suunas, mille eesmärgiks on võidelda globaliseerumise lühiajalise ja keskpika mõjuga. Komisjoni ettepanek on ajakohane, kuna see edastab üldsusele positiivse sõnumi. Globaliseerumisega kaasnevad probleemid ei puuduta pelgalt üksikut töötajat, üksikut tööstusharu ega üksikut liikmesriiki. Vastupidi, tegemist on Euroopa küsimusega, millega tuleb tegeleda ja mida tuleb lahendada solidaarsuse põhimõttest lähtuvalt ka ühenduse tasandil.

    Siiski ei ole eraldatud vahendid piisavad, et katta fondi poolt seatud ambitsioonikaid eesmärke ning töötajate arv, keda loodetakse aidata (35 000–50 000), tundub olevat väiksem kui reaalsed vajadused. Arvestades nõukogu poolt esitatud kulude piiranguid, kutsub arvamuse koostaja komisjoni üles rakendama sotsiaalset poliitikat, mis tegeleks põhjalikult ja mitte lihtsalt sümboolselt probleemidega, mis on seotud majanduslangusega üha arvukamates Euroopa tööstuspiirkondades. Arvamuse koostaja arvab samuti, et komisjon ise peaks oma lõplikus aruandes ja positiivsete tulemuste taustal, mida on võimalik saavutada, esitama nõukogule ja Euroopa Parlamendile ettepaneku laiendada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohaldamisala.

    Komisjoni töödokumendis tõdetakse, et globaliseerumise ohvreid võib leida nende töötajate rühmade hulgas, kes on oma olemuselt ebasoodsamas olukorras. Tegemist on naiste, eakamate töötajate ja piiratud kvalifikatsiooniga töötajatega, kelle jaoks on seetõttu uute töökohtade leidmine tööturul raskem. Komisjon selgitab, et teatud majandussektorid on globaliseerumisele vastuvõtlikumad ning et ohualdis tööstusharude hulk on mõnes liikmesriigis suurem kui teistes. Komisjoni poolt esitatud sekkumiskriteeriumeid võiks parendada. Kriteeriumid peaksid tagama, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond pakuks nimetatud töötajate rühmadele piiratud, kuid tõelist abi. Seetõttu oleks soovitav muuta kriteeriume paindlikumaks, keskendudes enam töötajatele väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning tegelikule olukorrale piirkonnas.

    Mis puudutab esitatud muudatusettepanekuid, siis nende üldiseks eesmärgiks on tagada töötajatele suunatud abi tasakaalustatud jaotamine, arvestades kõikide liikmesriikide majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset omapära. Lisatud on samuti säte, mille kohaselt eelistatakse juhul, kui taotluste arv ületab eraldatud vahendeid kõige ebasoodsamas olukorras Euroopa piirkondi, kus globaliseerumise mõju on olnud kõige enam tuntav.

    Lõpuks soovib arvamuse koostaja rõhutada, et liikmesriigid peaksid olema tähelepanelikud kõnealuse vahendi eesmärgi suhtes ning tagama fondile ja selle olemusest tulenevale solidaarsuse sõnumile sobiva reklaami.

    MUUDATUSETTEPANEKUD

    Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

    Komisjoni ettepanek[1]Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

    Muudatusettepanek 1

    Põhjendus -1 (uus)

     

    (-1) Globaliseerumisel võivad olla tõsised sotsiaalsed mõjud Euroopa Liidu majandusele ja tööhõivele. Globaliseerumise negatiivsetel aspektidel on suur mõju ühenduse vähemarenenud piirkondadele ning negatiivne mõju tabab neid töötajate rühmi, kes on oma seisundist lähtuvalt ebasoodsas olukorras, nagu naised, eakamad töötajad ja piiratud kvalifikatsiooniga töötajad, kelle jaoks on seetõttu uute töökohtade leidmine tööturul raskem. Mõned sektorid on globaliseerumise ohtude suhtes vastuvõtlikumad ning ohualdis tööstusharude hulk on mõnes liikmesriigis suurem kui teistes. Samuti ei ole globaliseerumise positiivne mõju ja negatiivsed aspektid, nagu töökohtade vähenemine juba languses olevates piirkondades, jaotunud sümmeetriliselt.

    Muudatusettepanek 2

    Artikli 2 sissejuhatav osa

    Fondist antakse rahalist toetust juhtudel, kui maailma kaubanduses toimuvatel olulistel struktuurimuutustel on majandusele märkimisväärne negatiivne mõju, eelkõige märgatav impordi kasv Euroopa Liitu, järkjärguline Euroopa Liidu turuosa vähenemine konkreetses sektoris või töökohtade ümberpaigutamine kolmandatesse riikidesse, ning millel on järgmised tagajärjed:

    Fondist antakse rahalist toetust juhtudel, kui maailma kaubanduses toimuvatel olulistel struktuurimuutustel on majandusele märkimisväärne negatiivne mõju, eelkõige märgatav impordi kasv Euroopa Liitu, kiirenev Euroopa Liidu turuosa vähenemine konkreetses sektoris või töökohtade ümberpaigutamine kolmandatesse riikidesse, ning millel on järgmised tagajärjed:

    Muudatusettepanek 3

    Artikli 2 punkt a

    a) piirkonnas, kus NUTS III tasandil mõõdetav töötus on kõrgem kui ELi või riigi keskmine, koondatakse ettevõttes vähemalt 1000 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kes koondatakse nimetatud ettevõtte tarnija või tootmisahela järgmise etapi tootja juures,

    või

    a) kui NUTS III tasandil mõõdetav töötus on kõrgem kui ELi või riigi keskmine, koondatakse ettevõttes või seotud ettevõtete grupis vähemalt 1000 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kes koondatakse tarnija või tootmisahela järgmise etapi tootja juures,

    või

    Selgitus

    On oluline eristada a) ettevõtet, mille puhul peetakse esmatähtsateks töötajaid ja b) sektorit, mida määratletakse töökohtade kaudu. Lisaks tehakse ettepanek jätta artikli 2 punktis a välja territoriaalsuse kriteerium, et võimaldada piirkondadevahelist lähenemist.

    Muudatusettepanek 4

    Artikli 2 punkt b

    b) kuue kuu jooksul koondatakse ühes või mitmes NACE 2 tasandil mõõdetavas sektoris vähemalt 1000 töötajat, mis moodustab vähemalt 1% NUTS II tasandil mõõdetavast piirkonna tööhõivest.

    b) kaheteistkümne kuu jooksul väheneb töökohtade arv NACE 2 tasandil mõõdetavas sektoris vähemalt 1000 võrra, mis moodustab NUTS II tasandil mõõdetavast piirkonna tööhõivest vähemalt 1% või tööhõive langusest vähemalt 10%.

    Selgitus

    Artikli 2 lõike b osas tehakse ettepanek laiendada määruse kohaldamisala sektoritele, kus piirkonna tööhõive on langenud vähemalt 10%, ilma et see peaks tingimata moodustama 1% piirkonna tööhõivest.

    Muudatusettepanek 5

    Artikli 5 lõike 2 punkt b

    b) koondamisi teostavate ettevõtjate (riigisiseste või rahvusvaheliste) kindlaksmääramine ning asjaomaste töötajate kategooriad,

    b) koondamisi teostavate ettevõtjate (riigisiseste või rahvusvaheliste) üksikasjalik kindlaksmääramine ning asjaomaste töötajate kategooriad; gruppide puhul tuleb esitada organisatsiooni skeem, mis tõestab grupi erinevate üksuste vahelisi seoseid,

    Muudatusettepanek 6

    Artikli 5 lõige 6

    6. Komisjon tagab, et liikmesriikide esitatud taotlusi käsitletakse võrdsetel alustel.

    6. Komisjon tagab, et liikmesriikide esitatud taotlusi käsitletakse võrdsetel alustel. Komisjon tagab, et fond jaotab toetuseid tasakaalustatud viisil, võttes piisavalt arvesse kõikide liikmesriikide majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset eripära.

    Muudatusettepanek 7

    Artikli 5 lõige 6 a (uus)

     

    6 a. Kui esitatud taotluste summa ületab saadaolevate vahendite hulga, eelistatakse taotlusi nende piirkondade kohta, mida turutingimuste muutused mõjutavad tõsisemalt ning mille kohta liikmesriikide poolt esitatud dokumendid tõendavad, et piirkonnas esineb rakenduseta jäänud töötajate uuesti tööle võtmisega tõsiseid probleeme.

    Muudatusettepanek 8

    Artikli 6 lõige 2

    2. Fondi meetmed täiendavad liikmesriigi meetmeid, mis on võetud riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

    2. Fondi meetmed täiendavad, kuid ei asenda liikmesriigi meetmeid, mis on võetud riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

    Muudatusettepanek 9

    Artikkel 9

    Liikmesriik annab rahastatavate meetmete kohta teavet ja avalikustab need. Teave suunatakse koondatavatele töötajatele ja laiemale üldsusele. Selles rõhutatakse ühenduse rolli ja tagatakse fondi panuse nähtavus.

    Liikmesriik annab rahastatavate meetmete kohta asjakohast teavet ja avalikustab need. Teave suunatakse koondatavatele töötajatele ja laiemale üldsusele. Selles rõhutatakse ühenduse rolli ja tagatakse fondi panuse nähtavus.

    Muudatusettepanek 10

    Artikli 12 lõike 2 teine lõik

    Iga aasta 1. juuliks jäetakse alles vähemalt üks neljandik fondi aastasest maksimaalsest summast, et katta aasta lõpuni tekkivad vajadused.

    Iga aasta 1. juuliks jäetakse alles vähemalt üks kolmandik fondi aastasest maksimaalsest summast, et katta aasta lõpuni tekkivad vajadused.

    Muudatusettepanek 11

    Artikli 15 lõige 1

    1. Liikmesriik esitab hiljemalt kuus kuud pärast artikli 13 lõikes 2 sätestatud ajavahemiku lõppu komisjonile rahalise toetuse kasutamise aruande, kaasa arvatud teabe meetmete laadi ja peamiste saavutatud tulemuste kohta koos selgitusega kulutuste õigustatuse ning vajaduse korral asjakohaste meetmete täiendavuse kohta Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate meetmetega.

    1. Liikmesriik esitab hiljemalt kuus kuud pärast artikli 13 lõikes 2 sätestatud ajavahemiku lõppu komisjonile rahalise toetuse kasutamise aruande, kaasa arvatud teabe meetmete laadi ja peamiste saavutatud tulemuste kohta ning fondi toetuste tulemusena püsiva töökoha saanud inimeste arvu kohta koos selgitusega kulutuste õigustatuse ning vajaduse korral asjakohaste meetmete täiendavuse kohta Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate meetmetega.

    Muudatusettepanek 12

    Artikli 15 lõige 1 a (uus)

     

    1 a. Komisjon võib esitada soovitusi fondi tegevuse parandamiseks ja laiendamiseks.

    Muudatusettepanek 13

    Artikli 20 esimene lõik

    Artikli 17 kohase esimese aastaaruande alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu vaadata komisjoni ettepanekul käesoleva määruse läbi tagamaks, et oleks täidetud fondi solidaarsuse eesmärgid ning sätetes oleks piisavalt arvestatud kõigi liikmesriikide majanduslike, sotsiaalsete ja territoriaalsete erisustega.

    Artikli 16 kohase esimese aastaaruande alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu vaadata komisjoni ettepanekul käesoleva määruse läbi tagamaks, et fondi solidaarsuse eesmärgid oleks täidetud ja et võimaluse korral neid laiendataks ning sätetes oleks piisavalt arvestatud kõigi liikmesriikide majanduslike, sotsiaalsete ja territoriaalsete erisustega.

    MENETLUS

    Pealkiri

    Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta

    Viited

    KOM(2006)0091 – C6‑0082/2006 – 2006/0033(COD)

    Vastutav komisjon

    EMPL

    Arvamuse esitaja(d)
      istungil teada andmise kuupäev

    INTA
    16.3.2006

    Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

     

    Arvamuse koostaja
      nimetamise kuupäev

    Giulietto Chiesa
    21.3.2006

    Endine arvamuse koostaja

     

    Arutamine parlamendikomisjonis

    30.5.2006

    12.7.2006

     

     

     

    Vastuvõtmise kuupäev

    12.9.2006

    Lõpphääletuse tulemused

    +:

    –:

    0:

    20

    3

    0

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Jean-Pierre Audy, Daniel Caspary, Giulietto Chiesa, Christofer Fjellner, Béla Glattfelder, Jacky Henin, Erika Mann, Helmuth Markov, Alain Lipietz, Caroline Lucas, Georgios Papastamkos, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Tokia Saïfi, Peter Šťastný, Johan Van Hecke, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Zbigniew Zaleski,

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Margrietus van den Berg, Jorgo Chatzimarkakis, Robert Goebbels, Antolín Sánchez Presedo, Mauro Zani

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

    Filip Kaczmarek

    Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

     

    (COD)

    • [1]  ELTs seni avaldamata.

    tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ARVAMUS  (4.10.2006)

    tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

    ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta
    (KOM(2006)0091 – C6‑0082/2006 – 2006/0033(COD))

    Arvamuse koostaja: Vladimír Remek

    LÜHISELGITUS

    Globaliseerumist põhjalikult uurimata on selge, et positiivsete mõjude kõrval kaasneb globaliseerumisega ka mitmeid raskusi. Euroopa Liit püüab sellele mitmete algatustega reageerida. Sellegipoolest ei ole olemasolevate meetmete ja praeguse poliitikaga olnud võimalik probleeme täielikult lahendada. Kui kõige tõhusamaks reageeringuks maailma kaubandusstruktuuri muutustele ja nende tagajärgedele töötajate jaoks võib pidada ennetavate meetmete võtmist, nagu investeeringud uute töökohtade loomiseks, ettevõtete toetamine ja nende ergutamine, teaduse ja uuringute rahastamise suurendamine, paindlikkuse suurendamine tööturul ja sel viisil tingimuste loomine Euroopa konkurentsivõime üldiseks suurenemiseks, on siiski võimalik tunda heameelt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise ettepanku pärast ja seda mitmel põhjusel.

    Kui üks komisjoni eesmärkidest on edastada positiivne signaal, näidates, et Euroopa institutsioonid ja Euroopa Liidu liikmesriigid tahavad lahendada probleeme, mis on seotud rahvusvahelises kaubanduses toimuvate muutustega ja nende muutuste negatiivse mõjuga töötajatele, võime nimetatud jõupingutusi toetada. Me peame mõistma, et fondi suutlikkus on piiratud ja nõudma, et fondiga seotud kriteeriumid ja eeskirjad oleksid võimalikult läbipaistvad ning lihtsad tagamaks, et piiratud vahenditest hoolimata oleks fondil teatud mõju. Lisaks peame võtma arvesse mitmeid tegureid, mis avaldavad fondi tegevusele ja selle tõlgendamisele mõju. Näiteks võrdne juurdepääs, võrdsed tingimused ja võimalused kõikidele liikmesriikidele (väikestele ja suurtele), abi osutamine probleemide korral suurtele, aga eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis kannatavad maailma kaubanduses toimuvate muutuste tõttu kõige enam, kuid mis moodustavad ELis enamuse ettevõtetest ja tööandjate baasist.

    Muudatusettepanekud ja parandused komisjoni esitatud fondi projektiga seotud algsesse teksti on tehtud ülaltoodud ja ka muudel kaalutlustel.
    Fondi abikõlblikkuskriteeriumid on eriti vaidlusttekitav teema. Komisjoni ettepanek tekitab muret, et fondi toetuseks abikõlblike Euroopa Liidu liikmesriikide ja ettevõtete suurust arvestamata ei austata võrdse kohtlemise põhimõtet. Tuleb meeles pidada, et 99% Euroopa Liidu ettevõtetest moodustavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning 92% neist on vähem kui kümme töötajat. Seetõttu tuleks muuta kriteeriumi, mis annab vähemalt 1000 töötajaga ettevõtetele võimaluse saada fondist abi. Nimetatud tingimuse ja ka muude kriteeriumide tõttu on Euroopa Liidu väikestel liikmesriikidel, kes on juba arutelu käigus oma negatiivseid seisukohti väljendanud, väga raske fondist toetust saada.

    Vastuoluline on ka põhimõte, et fondist võib abi saada tootmise kolmandasse riiki ümberpaigutamise korral. Asjaolu, et fondist ei ole võimalik toetust saada Euroopa Liidus töökohtade ümberpaigutamise tõttu tekkinud töökohtade kadumisel, kuigi ümberpaigutamiste (mis on tingitud soodsamate tootmistingimuste otsimisest) tagajärjed on samalaadsed, tekitab töötute hulgas ebavõrdsustunde. Probleem süveneb järgmiste Euroopa Liidu laienemistega (lähemas tulevikus Bulgaaria ja Rumeenia liitumisega). On oht, et ettevõtted eelistavad paigutada oma tootmise ümber Euroopa Liidust väljapoole, mis ei ole Euroopa Liidule kasulik. Kui Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond tahab olla fond, mis reageerib kiirelt ettenägematutele ja ootamatutele majanduslikele muutustele, peaksid kriteeriumid olema lihtsad ning taotluste heakskiitmise ja vahendite kättesaadavaks tegemise menetlus olema võimalikult kiire. Nimetatud põhimõtete lisamine komisjoni ettepanekusse ei ole lihtne, kuigi mõned tööstuse-, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni muudatusettepanekud on tehtud täpselt selles suunas.

    Raportööri arvates peaks tööandjate, erinevate liikmesriikide ametiasutuste ja tööturu osapoolte aktiivne osalus moodustama fondi loomist ja selle tegutsemist käsitleva protsessi olulise osa. Otsuste tegemisel tuleks võtta arvesse nimetatud osaliste arvamusi. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata töötajatele, kes oma kõrgema vanuse tõttu puutuvad kokku suurte probleemidega tööturul, eelkõige seetõttu, et nimetatud vanuserühm suureneb Euroopa Liidus jätkuvalt. Töötajatel, kes on umbes 50 aastased, on töö leidmisega või töökoha vahetamisega raskusi. Raportööri arvates ei tohiks 50 aastat olla täpne vanusepiir, kuna ülaltoodud probleemidega inimesed kuuluvad mõlemale poole nimetatud vanusepiiri. Lisaks tuleb arvesse võtta erinevate elukutsete eripärasid, mille puhul on "vanemate" või "vähem kasulike" töötajate vanusepiir madalam. Üks muudatusettepanekutest kujutab endast püüdlust arvestada erinevate liikmesriikide korda, näiteks pensioni osas.

    Tööstuse-, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse raportööri arvates peab üks fondi eksisteerimise ja tegutsemise oluline tingimus olema fondi tõhususe põhjalik ja objektiivne hindamine, pidades silmas fondi algset eesmärki ning vajadusel korrigeerida omandatud kogemuse alusel kriteeriume (sh eelarve suurendamine) tagamaks, et fond ei muutuks üksnes formaalseks ja bürokraatlikuks, mis on kasutu Euroopa Liidu liikmesriikide ja nende kodanike jaoks.

    MUUDATUSETTEPANEKUD

    Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

    Komisjoni ettepanek[1]Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

    Muudatusettepanek 1

    Põhjendus 1

    (1) Vaatamata globaliseerumise üldisele positiivsele mõjule majanduskasvule ja töökohtadele ühenduses, on asjakohane luua Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond“), mille kaudu näitaks ühendus üles solidaarsust töötajate suhtes, kes on struktuurimuutuste tagajärjel kaotanud oma töö.

    (1) Vaatamata globaliseerumise üldisele positiivsele mõjule majanduskasvule ja töökohtadele ühenduses, on asjakohane luua Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond“), mille kaudu näitaks ühendus õiglaselt üles solidaarsust töötajate suhtes, kes on struktuurimuutuste tagajärjel kaotanud oma töö.

    Selgitus

    On oluline, et fondi toetus Euroopa töötajatele nii oleks kui ka paistaks õiglane.

    Muudatusettepanek 2

    Põhjendus 1 a (uus)

     

    (1 a) Ettevõtete ümberpaiknemise küsimuse erinevate aspektide täielikuks mõistmiseks on vaja, et komisjon tegeleks põhjalikumalt ja pikaajaliselt järelevalve, uuringute ja aruandlusega. Komisjoni töö peaks hõlmama andmeid ümberpaiknemisest tuleneva konkurentsi praeguse mõju kohta ELi tööstusharudele, ümberpaigutatud töökohtade hulga ja sektorite lõikes jagunemise suundumuste kohta, ümberpaiknemise majanduslike kulude (sh maksutulu kaotamise ja koondatavate töötajate toetamiseks vajalike sotsiaalkulude) kohta, töötajate ümberpaigutamise ja nende uue palgataseme kohta ning üldisema mõju kohta ühiskonnale;

    Selgitus

    Varajase hoiatamise sätted ja ettevõtete ümberpaiknemise mõju hindamise andmed on vajalikud ühenduse asjakohase poliitika väljatöötamiseks.

    Muudatusettepanek 3

    Põhjendus 4

    4) Fondi tegevus peab olema ühtne ja kokkusobiv muu ühenduse poliitikaga ning kooskõlas ühenduse õigustikuga.

    4) Fondi tegevus peab olema ühtne ja kokkusobiv muu ühenduse poliitikaga, eelkõige struktuurifondide raames võetud meetmetega, ning kooskõlas ühenduse õigustikuga.

    Muudatusettepanek 4

    Põhjendus 5

    (5) Käesoleva määruse alusel rahastatav meede ei tohi saada rahalist toetust muude ühenduse rahastamisvahendite kaudu.

    (5) Käesoleva määruse alusel rahastatav meede ei tohi saada rahalist toetust muude ühenduse rahastamisvahendite kaudu. Koordineerimine olemasolevate või kavandatavate moderniseerimise ja ümberkorraldamise meetmetega on piirkondliku arengu raames siiski vajalik, ehkki taolise koordineerimise tulemuseks ei tohiks olla fondi rahastatava tegevuse jaoks paralleelsete või täiendavate juhtimisstruktuuride loomine.

    Muudatusettepanek 5

    Artikli 2 punkt a

    a) piirkonnas, kus NUTS III tasandil mõõdetav töötus on kõrgem kui ELi või riigi keskmine, koondatakse ettevõttes vähemalt 1000 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kes koondatakse nimetatud ettevõtte tarnija või tootmisahela järgmise etapi tootja juures,

    a) piirkonnas, kus NUTS III tasandil mõõdetav töötus on kõrgem kui ELi või riigi keskmine, koondatakse ettevõttes vähemalt 500 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kes koondatakse nimetatud ettevõtte tarnija või tootmisahela järgmise etapi tootja või teenuste osutajate juures,

    Selgitus

    1000 töötaja koondamise tingimust raske täita ilma väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ebaõiglaselt kohtlemata. Lisaks on nimetatud kriteerium Euroopa Liidu väikeste liikmesriikide jaoks liiga piirav.

    Muudatusettepanek 6

    Artikli 2 punkt b

    b) kuue kuu jooksul koondatakse ühes või mitmes NACE 2 tasandil mõõdetavas sektoris vähemalt 1000 töötajat, mis moodustab vähemalt 1% NUTS II tasandil mõõdetavast piirkonna tööhõivest.

     

    b) kuue kuu jooksul koondatakse ühes või mitmes NACE 2 tasandil mõõdetavas sektoris vähemalt 500 töötajat.

    Selgitus

    Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele juurdepääsu tagamiseks rahastamisele, millele neil on õigus, tuleb koondamiste piirarvu vähendada. Teise tingimuse täitmine oleks väikeste liikmesriikide olukorda silmas pidades väga raske, seepärast tuleks see välja jätta.

    Muudatusettepanek 7

    Artikli 2 lõige1 a (uus)

     

    Isegi kui lõike 1 punktides a ja b nimetatud koguselised kriteeriumid ei ole täidetud, võib komisjon lubada liikmesriigil fondist toetust taotleda, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud konkreetsete asjaoludega asjaomases liikmesriigis.

    Selgitus

    On oluline, et määruses sisalduks diskretsionaarsuse kriteerium taotluste lubatavuse hindamiseks, et fondi toetusi ei piiraks rangelt arvulised piirangud, kui muud sätestatud tingimused on täidetud. Näiteks Maltale või Küprosele ei saa seada samu koguselisi kriteeriume kui Saksamaale, Ühendkuningriigile või teistele suurtele liikmesriikidele, kuna see muudaks fondi toetused tegelikult kättesaadavaks vaid piiratud arvule liikmesriikidele.

    Muudatusettepanek 8

    Artikkel 3

    Käesoleva määruse alusel antakse rahalist toetust individuaalse kooskõlastatud teenustepaketi osana meetmetele, mis on suunatud koondatavate töötajate tööturule naasmisele, kaasa arvatud:

    Käesoleva määruse alusel antakse rahalist toetust:

    a) individuaalse kooskõlastatud teenustepaketi osana meetmetele, mis on suunatud koondatavate töötajate tööturule naasmisele, kaasa arvatud:

    a) aktiivsed tööturumeetmed, nagu tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, täpseid vajadusi arvessevõtvad koolitus ja ümberõpe, kaasa arvatud info- ja sidetehnoloogiaalased oskused, töövahendus ja ettevõtluse edendamine või toetus tegutsemiseks füüsilisest isikust ettevõtjana,

    - aktiivsed tööturumeetmed, nagu tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, täpseid vajadusi arvessevõtvad koolitus, kutseoskuste arendamine ja ümberõpe, kaasa arvatud info- ja sidetehnoloogiaalased oskused ja ettevõtluse edendamine või toetus tegutsemiseks füüsilisest isikust ettevõtjana, sealhulgas mikrokrediidid, tagatised ja muud kaasnevad meetmed,

    b) erisissetulekutoetus, mida makstakse töölkäijale piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, liikuvustoetus, stipendium tööturukoolitusmeetmetes osalejatele ning ajutine palgatoetus vähemalt 50-aastastele töötajatele, kes nõustuvad hakkama uuesti tööle ametikohal, mille palgatase on võrreldes tema varasema palgatasemega madalam.

    - erisissetulekutoetus, mida makstakse töölkäijale piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, liikuvustoetus, stipendium tööturukoolitusmeetmetes osalejatele ning ajutine palgatoetus ebasoodsas olukorras olevatele töötajatele, võttes arvesse nende kutsealaseid asjaolusid ja riikide olusid.

     

    b) mikrorahastamise ja sotsiaalse kaasatuse meetmetele, mis tugevdavad konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi (CIP) ning Euroopa Investeerimisfondi juhitud ühisalgatuse JEREMIE (Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele) skeemi.

    Selgitus

    Osa fondi toetusi tuleks kasutada olemasolevate struktuurimuutustega kohanemise hõlbustamisele suunatud meetmete tugevdamiseks.

    Muudatusettepanek 9

    Artikli 5 lõige 1

    1. Liikmesriik esitab komisjonile taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 10 nädala jooksul alates artiklis 2 fondi kasutamiseks kehtestatud tingimuste täitmise kuupäevast.

    1. Liikmesriik esitab komisjonile taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 12 nädala jooksul alates artiklis 2 fondi kasutamiseks kehtestatud tingimuste täitmise kuupäevast ja igal juhul 12 nädala jooksul pärast viimast koondamist.

    Selgitus

    Tähtaega tuleb pikendada, et artiklis 5 nõutud ülevaatliku ja analüütilise teabe kogumiseks oleks piisavalt aega. Igal juhul peab tähtaja arvestamise algus olema selgelt kindlaks määratud.

    Muudatusettepanek 10

    Artikli 5 lõike 2 punkt a

    a) koondamiste ja maailma kaubanduses oluliste struktuurimuutuste vahelise seose põhjendatud analüüs, koondatavate arvu esitamine ning koondamiste ettenägematu laadi selgitus,

    a) koondamiste ja maailma kaubanduses oluliste struktuurimuutuste vahelise seose põhjendatud analüüs ja koondatavate arvu esitamine,

    Selgitus

    On väga raske kindlaks teha, kas struktuurimuutusi oli võimalik ette näha või mitte. Lisaks on isegi ulatuslikel struktuurimuutusel, mida on võimalik ette näha, tõsised sotsiaalsed tagajärjed.

    Muudatusettepanek 11

    Artikli 5 lõige 5

    5. Lõikes 2 osutatud teabe alusel hindab komisjon koostöös liikmesriigiga, kas käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse andmiseks on täidetud.

    5. Lõikes 2 osutatud teabe alusel hindab komisjon kolmekümne päeva jooksul taotluse saamisest ja koostöös liikmesriigiga, kas käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse andmiseks on täidetud.

    Selgitus

    On oluline, et määruses oleks sätestatud ajavahemik, mille jooksul komisjonil tuleb rahalise toetuse taotlus läbi vaadata.

    Muudatusettepanek 12

    Artikli 6 lõige 2

    2. Fondi meetmed täiendavad liikmesriigi meetmeid, mis on võetud riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

    2. Fondi meetmed täiendavad liikmesriigi meetmeid, mis on võetud riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ning muudest ühenduse rahastamisvahenditest antavat struktuuriabi.

    Selgitus

    Algne sõnastus ei arvesta piisavalt fondi eesmärgiga täiendada ühenduse olemasolevat poliitikat ja rahastamisvahendeid, mille eesmärk on reageerida muutustele maailmamajanduses.

    Muudatusettepanek 13

    Artikli 6 lõige 5

    5. Liikmesriik tagab, et fondist toetatavad konkreetsed meetmed ei saa toetust ühenduse muudest rahastamisvahenditest.

    5. Liikmesriik tagab, et fondist toetatavad konkreetsed meetmed, välja arvatud artikli 3 punktis b määratletud meetmed, ei saa toetust ühenduse muudest rahastamisvahenditest.

    Selgitus

    Vt artikli 3 muudatusettepaneku selgitust.

    Muudatusettepanek 14

    Artikkel 7

    Komisjon ja liikmesriigid edendavad meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning tagavad, et fondi toetusele juurdepääsemisel ei kohaldata diskrimineerimist soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse ega seksuaalse sättumuse alusel.

    Komisjon ja liikmesriigid tagavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning soolise aspekti integratsiooni edendamise fondi rakendamise eri etappidel.

     

    Komisjon ja liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et vältida fondi rakendamise eri etappidel, eriti fondist toetuse saamisel, igasugust diskrimineerimist soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.

    Selgitus

    Muudatusettepanek viib käesoleva mittediskrimineerimise sätte sõnastuse kooskõlasse nõukogu määruse, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, artikli 16 sõnastusega.

    Muudatusettepanek 15

    Artikli 8 lõige 1

    1. Komisjoni algatusel võib käesoleva määruse rakendamiseks vajalike järelevalve-, haldus- ja tehnilise toe, auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks kasutada maksimaalselt 0,35% konkreetsel aastal kättesaadavatest fondi vahenditest.

    1. Komisjoni algatusel võib käesoleva määruse rakendamiseks vajalike järelevalve-, teavitus-, haldus- ja tehnilise toe, auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks kasutada maksimaalselt 0,30% konkreetsel aastal kättesaadavatest fondi vahenditest.

    Selgitus

    Väljapakutud määr tundub liiga kõrge, arvestades, et komisjoni järgmisteks aastateks määratud tehnilise abi summa on 0,25 % struktuurifondide ja 0,20 % solidaarsusfondi puhul.

    Muudatusettepanek 16

    Artikli 10 lõike 1 esimene lõik

    Artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel määrab komisjon võimalikult kiiresti kindlaks rahalise toetuse suuruse, mis eraldatakse kättesaadavate vahendite piires, võttes eelkõige arvesse koondatavate arvu, kavandatud meetmeid ja selle eeldatavat maksumust.

    Artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel määrab komisjon võimalikult kiiresti (hiljemalt kolmekümne päeva jooksul pärast hindamist, mis teostatakse kooskõlas artikli 5 lõikega 5) kindlaks rahalise toetuse suuruse, mis eraldatakse kättesaadavate vahendite piires, võttes eelkõige arvesse koondatavate arvu, kavandatud meetmeid ja selle eeldatavat maksumust.

    Selgitus

    Komisjoni otsusele tähtaja määramise eesmärk on kiirendada fondist saadava toetuse taotluste läbivaatamisprotsessi.

    Muudatusettepanek 17

    Artikli 20 lõige 1

    Artikli 17 kohase esimese aastaaruande alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu vaadata komisjoni ettepanekul käesoleva määruse läbi tagamaks, et oleks täidetud fondi solidaarsuse eesmärgid ning sätetes oleks piisavalt arvestatud kõigi liikmesriikide majanduslike, sotsiaalsete ja territoriaalsete erisustega.

    Artikli 16 kohase esimese aastaaruande alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu vaadata komisjoni ettepanekul käesoleva määruse läbi tagamaks, et oleks täidetud fondi solidaarsuse eesmärgid ning sätetes oleks piisavalt arvestatud kõigi liikmesriikide majanduslike, sotsiaalsete ja territoriaalsete erisustega. Kui selgub, et fondi eesmärkide täitmiseks ei ole aastas piisavalt assigneeringuid, soovitab komisjon neid korrigeerida.

    Selgitus

    Selleks et teha kindlaks, kas assigneeringutest piisab fondi loomise eesmärkide täitmiseks, on vajalik hinnata, kui hästi fond toimib.

    MENETLUS

    Pealkiri

    Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta

    Viited

    KOM(2006)0091 – C6-0082/2006 – 2006/0033(COD)

    Vastutav komisjon

    EMPL

    Arvamuse esitaja(d)
      istungil teada andmise kuupäev

    ITRE
    16.3.2006

    Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

    ei

    Arvamuse koostaja
      nimetamise kuupäev

    Vladimír Remek
    25.4.2006

    Endine arvamuse koostaja

     

    Arutamine parlamendikomisjonis

    12.7.2006

    11.9.2006

    3.10.2006

     

     

    Vastuvõtmise kuupäev

    3.10.2006

    Lõpphääletuse tulemused

    +:

    –:

    0:

    44

    0

    0

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Šarūnas Birutis, Jerzy Buzek, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Gianni De Michelis, Den Dover, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Umberto Guidoni, András Gyürk, David Hammerstein Mintz, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Anne Laperrouze, Vincenzo Lavarra, Pia Elda Locatelli, Eugenijus Maldeikis, Eluned Morgan, Reino Paasilinna, Umberto Pirilli, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Teresa Riera Madurell, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Andres Tarand, Patrizia Toia, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras Roca, Dominique Vlasto

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Alexander Alvaro, Jean-Pierre Audy, María del Pilar Ayuso González, Peter Liese, Lambert van Nistelrooij, Vittorio Prodi, John Purvis

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

    Alessandro Battilocchio, Iles Braghetto

    Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

     

    (COD)

    • [1]  ELTs seni avaldamata.

    regionaalarengukomisjoni ARVAMUS  (20.9.2006)

    tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

    ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta
    (KOM(2006)0091 – C6‑0082/2006 – 2006/0033(COD))

    Arvamuse koostaja: Jamila Madeira

    am

    LÜHISELGITUS

    Globaliseerumine nähtus, mis intensiivistus XX sajandi lõpus on toonud kaasa lugematu arvu eeliseid, eelkõige majanduskasvu ning kiire ja odavama juurdepääsu mitmesugustele toodetele. Kaupade ja teenustega kauplemise avamine väljapoole ELi, kui see soodustas rahvusvahelistumist ja Euroopa turu kasvu, tõi siiski kaasa teisi probleeme, kuna turgude avamine jättis Euroopa liberaliseerimise ja sellest tuleneva konkurentsisurve meelevalda.

    Tehnoloogiline innovatsioon, teadmisteühiskond, lairibateenused ning transpordi- ja sidevahendite areng on Euroopa ettevõtete majanduskasvuks ja 2010. aasta Lissaboni tegevuskava eesmärkide saavutamiseks esmatähtsad tegurid. Need tähendavad siiski sageli tõsiseid tagajärgi töötajate jaoks, kelle töökohad kaotatakse pärast ettevõtete ümberkorraldamist ning samuti pärast ettevõtete ümberpaigutamist palgakulude või maksu- ja sotsiaalsete soodustuste mõttes soodsamatesse paikadesse.

    Kõige hiljutisemate andmete kohaselt on Euroopa Liidus praegu 19 miljonit töötut ja nimetatud probleemil on kalduvus süveneda. Tegemist on murettekitava nähtusega selles 455 miljoni elanikuga „maailma külas” nimega Euroopa Liit. Oluline on luua tingimused, mis võimaldavad aidata töötutel – globaliseerumise nähtuse ohvritel – leida kiiresti uus töö ja omandada uusi oskusi. Euroopa sotsiaalmudel – vana maailma ühine raamistik – lähtub ühiste väärtuste hulgast, eriti solidaarsusest ning sellel on nimetatud küsimuses mängida oluline roll.

    Euroopa Liit peab reageerima globaliseerumise väljakutsele innovatsiooni ja oma majanduse ning tööturu kaasajastamisega seotud algatuste kaudu, mis sellega seoses põhinevad koolitusel, teadmistel, kuid ka väärtustamisel ja maailma kaubanduse struktuurimuutuste tõttu töö kaotanud töötajate tingimusteta toetamisel. Hädavajalik on pakkuda neile koolitust ja kiiret juurdepääsu uuele töökohale, arendades paindlikkuse ja kindlustatuse ühitamise kontseptsiooni ning samuti stimuleerida nende algatusvaimu, luues tingimused, mis võimaldavad asutada edukalt väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid Euroopas. Nimetatud väljakutse tähendab ka turule sisenemise kriteeriumite määratlemist, et muuta konkurents Euroopa Liidus ja sellest väljaspool õiglasemaks ja läbipaistvamaks.

    Võime tunda heameelt globaliseerumisega kohanemise fondi loomise üle ja nüüd tuleks hoolitseda olemasolevate summade kiire, erapooletu ja õiglase kasutamise eest, et säästa töötuid nimetatud nuhtlusele omastest tõsistest majanduslikest ja sotsiaalsetest probleemidest.

    Samuti tuleks näha ette kõnealuse määruse piisav ja kiire taaskohandus, kui see osutub kindlaks määratud eesmärgi saavutamisel ebatõhusaks. Tuletagem siiski meelde, et sarnast selle aluseks olevat vahendit rahastatakse alguses iga-aastaselt topelt, et eesmärke nõuetekohaselt ellu viia.

    MUUDATUSETTEPANEKUD

    Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

    Komisjoni ettepanek[1]Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

    Muudatusettepanek 1

    Põhjendus 1

    (1) Vaatamata globaliseerumise üldisele positiivsele mõjule majanduskasvule ja töökohtadele ühenduses, on asjakohane luua Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond“), mille kaudu näitaks ühendus üles solidaarsust töötajate suhtes, kes on struktuurimuutuste tagajärjel kaotanud oma töö.

    (1) Vaatamata globaliseerumise üldisele positiivsele mõjule majanduskasvule ja töökohtadele ühenduses, toob see vaieldamatult teatud sektorite jaoks kaasa ka negatiivseid mõjusid, mistõttu on asjakohane luua Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond“), mille kaudu näitaks ühendus õiglaselt üles solidaarsust töötajate suhtes, kes on maailmaturu struktuurimuutuste tagajärjel kaotanud oma töö.

    Selgitus

    Nagu nimest aru saada, on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond mõeldud Euroopa rahaliseks vastuseks globaliseerimise tagajärgedele, ennekõike töökohtade kaotamisele.

    Kuid kui seda võrdsustada ainult maailma kaubanduse liberaliseerimisega, ei hõlma ettepanek kogu globaliseerimise fenomeni. See eirab kapitaliliikumise liberaliseerimist ja piirangute vähenemist.

    Hõlmates nii kaupade ja teenuste turgude kui ka finants- ja tööturgude liberaliseerimist ja piirangute vähendamist, vastab väljend "maailmaturg" rohkem globaliseerimise mõjudele ja fondi loomise aluseks olevale vaimule.

    Muudatusettepanek 2

    Põhjendus 1 a (uus)

     

    (1 a) Väliskaubanduses on vaja säilitada Euroopa väärtusi ja Euroopa sotsiaalset mudelit, edendades õiglase välisturu arengut. Globaliseerumise negatiivsete mõjudega tuleks eelkõige tegeleda pikaajalise ja püsiva ühenduse kaubanduspoliitika strateegia abil, mille eesmärk on saavutada globaalselt kõrged sotsiaalsed ja ökoloogilised standardid. Fondi abi peaks olema dünaamiline ja võimeline kohanema pidevalt muutuvatele ja sageli ettenägematutele olukordadele turul.

    Selgitus

    Solidaarsus, sotsiaalsete õiguste kaitse ning avatud kuid õiglane turg peavad olema ELi väliskaubanduspoliitika otsesed tagajärjed ja seega tuleb neid edendada kõikides ELi maailmakaubanduse meetmetes.

    Muudatusettepanek 3

    Põhjendus 2

    (2) Fondist tuleks eraldada ühekordset konkreetset rahalist toetust, et hõlbustada töötajate tööturule naasmist aladel või sektorites, kus negatiivne mõju majandusele on olnud kõige suurem.

    (2) Fondist tuleks eraldada ühekordset konkreetset rahalist toetust, et hõlbustada töötajate tööturule naasmist aladel, sektorites või territooriumitel, kus negatiivne mõju majandusele on olnud kõige suurem.

    Selgitus

    Globaliseerimise mõju võib territooriumiti oluliselt erineda, mitte ainult sektoriti. Olemasolevad territoriaalsed erinevused võivad veelgi suureneda globaliseerimisest tingitud destabiliseerimise tõttu: seega tuleb arvesse võtta sellise destabiliseerimise territoriaalne mõju.

    Muudatusettepanek 4

    Põhjendus 3

    (3) Selle määruse kohased meetmed tuleb määratleda rangete sekkumiskriteeriumide alusel, mis on seotud majanduse destabiliseerumise ulatuse ja mõjuga konkreetsele sektorile või geograafilisele piirkonnale, et fondi rahaline toetus oleks keskendunud ühenduse osadele, kus negatiivne mõju on olnud kõige suurem.

     

    (3) Selle määruse kohased meetmed tuleb määratleda rangete sekkumiskriteeriumide alusel, mis on seotud majanduse destabiliseerumise ulatuse ja mõjuga konkreetsele sektorile või geograafilisele piirkonnale, et fondi rahaline toetus oleks keskendunud nende piirkondade ja majandussektorite töötajatele, kus globaliseerumise negatiivne mõju on olnud kõige suurem. Tööturu osapooled tuleb kaasata fondi rakendamise korra kindlaksmääramisel.

    Muudatusettepanek 5

    Põhjendus 4

    (4) Fondi tegevus peab olema ühtne ja kokkusobiv muu ühenduse poliitikaga ning kooskõlas ühenduse õigustikuga.

    (4) Fondi tegevus peab olema ühtne ja kokkusobiv muu ühenduse poliitikaga ning kooskõlas ühenduse õigustikuga, eriti struktuurifondide meetmetega.

    Muudatusettepanek 6

    Põhjendus 5

    (5) Käesoleva määruse alusel rahastatav meede ei tohi saada rahalist toetust muude ühenduse rahastamisvahendite kaudu.

     

    (5) Käesoleva määruse alusel rahastatav meede ei tohi saada rahalist toetust muude ühenduse rahastamisvahendite kaudu, kuid Euroopa Sotsiaalfond võib rahastada täiendavaid meetmeid.

    Selgitus

    Tuleks täiendavalt selgitada fondi ja ESFi meetmete vahet, võttes ka arvesse võimalust, et ettepandud meetmed vahel võivad teineteist täiendada.

    Muudatusettepanek 7

    Põhjendus 6

    (6) Ühenduse toetust tohib anda üksnes asjaomase liikmesriigi taotluse alusel. Komisjon peaks tagama, et riikide esitatud taotlusi käsitletakse võrdsetel alustel.

    (6) Ühenduse toetust tohib anda üksnes asjaomase liikmesriigi taotluse alusel. Komisjon peaks tagama, et riikide esitatud taotlusi käsitletakse võrdsetel alusel ja kiiresti. Kui fond on oma tegevust alustanud, tuleks selle eesmärkide saavutamise võimet hinnata ning fondile kättesaadavatesse aastastesse rahastamisvahenditesse tuleks teha vajalikud muudatused, et tagada selle tõhusus.

    Selgitus

    Fondi tegevust tuleks hinnata, et analüüsida, kas eraldatud summa on piisav fondi loomise põhjuseks olevate eesmärkide täitmiseks.

    Muudatusettepanek 8

    Põhjendus 9

    (9) Kuna liikmesriigid üksi ei saa piisavalt täita seda eesmärki, mis meetmete ulatuse ja mõju tõttu on paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

    (9) Kuna piirkonnad või liikmesriigid üksi ei saa piisavalt täita seda eesmärki, mis meetmete ulatuse ja mõju tõttu on paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

    Muudatusettepanek 9

    Artikli 1 lõige 1

    1. Käesoleva määrusega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, edaspidi „fond“, et ühendusel oleks võimalik abistada töötajaid, kes on kaotanud oma töö maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, kui nimetatud koondamistel on märgatav kahjulik mõju piirkonna või kohalikule majandusele.

    1. Käesoleva määrusega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, edaspidi „fond“, et ühendusel oleks võimalik abistada töötajaid, kes on kaotanud oma töö maailmaturul toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, kui nimetatud koondamistel on märgatav kahjulik mõju riigi, piirkonna või kohalikule majandusele või teatud majandussektorile.

    Selgitus

    Struktuurimuutused võivad mõjutada tervet liikmesriiki kui on tegemist mitme tootmisüksusega äriühingutega ja ainult riigi tasandil läbiviidav analüüs näitab nende tõelist mõju.

    Muudatusettepanek 10

    Artikli 1 lõige 2

    2. Käesoleva määrusega sätestatakse eeskirjad fondi toimimise kohta, et hõlbustada kaubandussektoris toimuvate muutuste tagajärjel töö kaotanud töötajate tööturule naasmist.

    2. Käesoleva määrusega sätestatakse eeskirjad fondi toimimise kohta, et hõlbustada globaliseerumise tagajärjel töö kaotanud töötajate tööturule naasmist.

    Muudatusettepanek 11

    Artikli 2 sissejuhatav osa

    Fondist antakse rahalist toetust juhtudel, kui maailma kaubanduses toimuvatel olulistel struktuurimuutustel on majandusele märkimisväärne negatiivne mõju, eelkõige märgatav impordi kasv Euroopa Liitu, järkjärguline Euroopa Liidu turuosa vähenemine konkreetses sektoris või töökohtade ümberpaigutamine kolmandatesse riikidesse, ning millel on järgmised tagajärjed:

    Fondist antakse rahalist toetust juhtudel, kui maailmaturul toimuvatel olulistel struktuurimuutustel on majandusele märkimisväärne negatiivne mõju, eelkõige märgatav impordi kasv Euroopa Liitu, järkjärguline Euroopa Liidu turuosa vähenemine konkreetses sektoris või töökohtade ümberpaigutamine kolmandatesse riikidesse, sealhulgas kandidaatriikidesse, ning millel on järgmised tagajärjed:

    Selgitus

    Ümberpaigutamine kandidaatriigi staatusega riikidesse võib otseselt mõjutada liikmesriikide riiklikku, piirkondlikku või kohalikku majandust. Seega tuleks selgitada, et ka selliseid juhtumeid uuritakse.

    Muudatusettepanek 12

    Artikli 2 punkt a

    a) piirkonnas, kus NUTS III tasandil mõõdetav töötus on kõrgem kui ELi või riigi keskmine, koondatakse ettevõttes vähemalt 1000 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kes koondatakse nimetatud ettevõtte tarnija või tootmisahela järgmise etapi tootja juures,

    a) territooriumil, kus NUTS III tasandil mõõdetav töötus on kõrgem kui ELi või riigi keskmine, koondatakse teatud sektori ühes või mitmes ettevõttes vähemalt 500 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kes koondatakse nimetatud ettevõtete tarnijate või nimetatud ettevõtete tootmisahela järgmises etapis tegutsevate ettevõtete juures,

    Muudatusettepanek 13

    Artikli 2 punkt b

    b) kuue kuu jooksul koondatakse ühes või mitmes NACE 2 tasandil mõõdetavas sektoris vähemalt 1000 töötajat, mis moodustab vähemalt 1% NUTS II tasandil mõõdetavast piirkonna tööhõivest.

     

    b) 12 kuu jooksul koondatakse ühes või mitmes ettevõttes NACE 2 tasandil mõõdetavas sektoris vähemalt 500 töötajat, mis moodustab vähemalt 1% NUTS II tasandil mõõdetavast piirkonna tööhõivest, või sektoris, mille piirkondlik tööhõive on langenud vähemalt 10%.

    Selgitus

    Artikli 2 sissejuhatavas osas nimetatud globaliseerumise mõjud asjassepuutuvate ettevõtete töötajatele avalduvad aja jooksul ja kuuekuuline ajavahemik on nende mõõtmiseks liiga lühike. Selle ajavahemiku pikendamine 12 kuuni võimaldaks neid mõjusid asjakohasemalt mõõta.

    Samuti võib ELi ühe konkreetse piirkonna tööhõive järsk langus tõsiselt kahjustada antud piirkonna majandust.

    Muudatusettepanek 14

    Artikli 2 lõige 1 a (uus)

     

    Isegi siis kui punktides a ja b sätestatud kvantitatiivseid kriteeriumeid ei täideta, võib komisjon erakordsetel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võtta vastu fondi sekkumise taotluse.

    Liikmesriikide esitatud taotluste suhtes, mis nende suuruse, rahvaarvu või turustruktuuri tõttu ei ole võimelised täitma esimese lõike punktides a ja b sätestatud tingimusi, tuleks rakendada paindlikku lähenemist.

    Muudatusettepanek 15

    Artikli 3 punkt a

    a) aktiivsed tööturumeetmed, nagu tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, täpseid vajadusi arvessevõtvad koolitus ja ümberõpe, kaasa arvatud info- ja sidetehnoloogiaalased oskused, töövahendus ja ettevõtluse edendamine või toetus tegutsemiseks füüsilisest isikust ettevõtjana,

    a) aktiivsed tööturumeetmed, nagu tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, täpseid vajadusi arvessevõtvad koolitus ja ümberõpe, kaasa arvatud info- ja sidetehnoloogiaalased oskused, töövahendus ja ettevõtluse edendamine või toetus tegutsemiseks füüsilisest isikust ettevõtjana, sealhulgas mikrokrediit ja toetusmeetmed, mis võimaldaksid töötajatel jätkata ümberpaigutatavate ja seadmeid maha jätvate ettevõtete tegevust,

    Muudatusettepanek 16

    Artikli 3 punkt b

    b) erisissetulekutoetus, mida makstakse töölkäijale piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, liikuvustoetus, stipendium tööturukoolitusmeetmetes osalejatele ning ajutine palgatoetus vähemalt 50-aastastele töötajatele, kes nõustuvad hakkama uuesti tööle ametikohal, mille palgatase on võrreldes tema varasema palgatasemega madalam.

    b) erisissetulekutoetus, mida makstakse töölkäijale piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, liikuvustoetus, stipendium tööturukoolitusmeetmetes osalejatele ning ajutine palgatoetus vähemalt 45-aastastele töötajatele, kes nõustuvad hakkama uuesti tööle ametikohal, mille palgatase on võrreldes tema varasema palgatasemega madalam, ilma et see piiraks liikmesriikide palgaseadusi.

    Muudatusettepanek 17

    Artikli 5 lõige 1

    Liikmesriik esitab komisjonile taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 10 nädala jooksul alates artiklis 2 fondi kasutamiseks kehtestatud tingimuste täitmise kuupäevast.

    Liikmesriik esitab komisjonile taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 12 nädala jooksul alates artiklis 2 fondi kasutamiseks kehtestatud tingimuste täitmise kuupäevast ning pärast tööturu osapooltega konsulteerimist riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil.

    Selgitus

    Võttes arvesse komisjoni poolt artikli 5 lõikes 2 soovitud detailset teavet, tuleks taotluse esitamise tähtaega pikendada 12 nädalani.

    Muudatusettepanek 18

    Artikli 5 lõike 2 punkt a

    a) koondamiste ja maailma kaubanduses oluliste struktuurimuutuste vahelise seose põhjendatud analüüs, koondatavate arvu esitamine ning koondamiste ettenägematu laadi selgitus,

    a) koondamiste ja maailmaturul oluliste struktuurimuutuste vahelise seose põhjendatud analüüs, koondatavate arvu esitamine ning koondamiste ettenägematu laadi selgitus,

    Selgitus

    Vt muudatusettepaneku 1 selgitust.

    Muudatusettepanek 19

    Artikli 5 lõike 2 punkt b

    b) koondamisi teostavate ettevõtjate (riigisiseste või rahvusvaheliste) kindlaksmääramine ning asjaomaste töötajate kategooriad,

    b) koondamisi teostavate ettevõtjate (riigisiseste või rahvusvaheliste) ja sektorite kindlaksmääramine ning asjaomaste töötajate kategooriad,

    Selgitus

    Liikumiste ja arengute jälgimisel majanduses on olulisem kindlaks määrata muutustest mõjutatud sektoreid tervikutena kui üksikettevõtteid.

    Muudatusettepanek 20

    Artikli 5 lõike 2 punkt f

    f) menetlused, mida kasutatakse tööturu osapoolte konsulteerimiseks,

    f) menetlused, mida kasutatakse tööturu osapoolte ning asjaomaste kohalike omavalitsuste ja piirkondade konsulteerimiseks,

    Selgitus

    Kohalikel omavalistustel ja piirkondadel on sageli tööhõivepoliitikas oluline roll. Nemad peavad ka lahendama töötuse probleemi. Seega on nende aktiivne osalus olukorra lahendamisel hädavajalik ja vastab subsidiaarsuse põhimõttele ning seda tuleks taotluses kirjeldada.

    Muudatusettepanek 21

    Artikli 5 lõige 4

    Samuti esitavad liikmesriigid komisjonile sobivaima geograafilise tasandi statistilised andmed ja muu teabe, mida komisjonil on vaja sekkumiskriteeriumide täitmise hindamiseks.

    välja jäetud

    Selgitus

    Liikmesriikide poolt vastavalt artikli 5 lõigetele 2 ja 3 antav teave peaks olema komisjonile piisav kohaldamise ning võetud ja kavandatud meetmete hindamiseks.

    Muudatusettepanek 22

    Artikli 6 lõige 5 a (uus)

     

    5 a. Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud meede võib vastavalt käesolevale määrusele erandkorras saada täiendavat ajutist toetust kui ESFi meede on suunatud samale territooriumile ja objektile kui ettepandud fondi meede. Sõltuvalt fondi meetme tähtsusest ja ulatusest saab teha erandit ühenduse rahastamisallikate topeltkasutamist keelavale reeglile.

    Selgitus

    Muud struktuurifondid ei saa osaleda fondi rahastamisel. Euroopa Sotsiaalfond on siiski erand, sest see on seadnud esikohale muutuste ennetamise, kohandamise ja positiivse ümberkorralduse töötajate ja ettevõtete kohandamisvõime tõstmise kaudu, parandades juurdepääsu töökohtadele, osalust tööturul jne. Fond täiendab omalt poolt olemasolevat poliitikat ja rahastamisvahendeid, sealhulgas ühenduse poliitikat ümberstruktureerimiste ennetamise ja korraldamise vallas, ühendades territoriaalset mõõdet eri- ja eriotstarbelise toetusega, mis on suunatud rahvusvaheliste struktuurimuutuste tagajärjel kannatanud töötajate tööturule naasmise personaalsele toetusele.

    Asjaomaste kodanike poolt vaadates ei ole sama meetme ajutine halduslik rahastamine muude ühenduse poliitikavaldkondade raames meetmete kordamine. Seetõttu tuleb siin teha erand topeltrahastamise vältimise reegli suhtes. See tagab selgesõnaliselt ühenduse erinevate rahastamisallikate toetuste koordineerimise ega asenda liikmesriikide töötuabiraha või eelpensionite makseid.

    Muudatusettepanek 23

    Artikli 6 lõige 5 b (uus)

     

    5 b. Fondi abi rakendamiseks ei ole vaja täiendavat haldusaparaati;

    Selgitus

    Täiendava bürokraatia vältimiseks, soovitatakse, et fondi rakendamiseks kasutatakse juba olemasolevat ESF masinavärki.

    Muudatusettepanek 24

    Artikli 8 lõige 1

    1. Komisjoni algatusel võib käesoleva määruse rakendamiseks vajalike järelevalve-, haldus- ja tehnilise toe, auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks kasutada maksimaalselt 0,35% konkreetsel aastal kättesaadavatest fondi vahenditest.

    1. Komisjoni algatusel võib käesoleva määruse rakendamiseks vajalike järelevalve-, haldus- ja tehnilise toe, auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks kasutada maksimaalselt 0,35% konkreetsel aastal kättesaadavatest fondi vahenditest. Fondi võib ka kasutada Euroopa Internetisaidi loomiseks ja Euroopa muutuste järelevalvekeskuse (EMCC) rolli tugevdamiseks.

    Selgitus

    ELi kodanikele tuleks fondi kohta anda laiahaardelist teavet, et seda saaks vastutustundlikult ja solidaarselt kasutada töö kaotanud ja ebakindlas olukorras olevate kodanike suhtes. Euroopa muutuste järelevalvekeskuse uurimistegevuse rolli tugevdamine võimaldab ennetada paljusid globaliseerimisest tingitud piirkondlikke ja valdkondlikke probleeme.

    Muudatusettepanek 25

    Artikkel 9

    Liikmesriik annab rahastatavate meetmete kohta teavet ja avalikustab need. Teave suunatakse koondatavatele töötajatele ja laiemale üldsusele. Selles rõhutatakse ühenduse rolli ja tagatakse fondi panuse nähtavus.

    Liikmesriik annab rahastatavate meetmete kohta teavet ja avalikustab need. Teave suunatakse koondatavatele töötajatele ja laiemale üldsusele. Selles rõhutatakse nii ühenduse kui liikmesriigi rolli ja tagatakse fondi panuse nähtavus.

    Selgitus

    Nii liikmesriik kui ühendus tegelevad koondatud töötajate suhtes rakendatavate meetmetega. Töötajatele õige teabe andmiseks tuleks nimetatud koostööd mainida fondi käsitlevates teabematerjalides ja trükistes.

    Muudatusettepanek 26

    Artikli 10 lõige 2

    2. Kui komisjon on artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud, algatab komisjon nii kiiresti kui võimalik artiklis 12 kehtestatud menetluse.

    2. Kui komisjon on artikli 5 lõike 5 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud, algatab komisjon artiklis 12 kehtestatud menetluse.

    Selgitus

    Menetlus tuleks algatada koheselt ning see ei tohiks sõltuda suvalisest otsusest, mis kaasneb väljendiga "nii kiiresti kui võimaik".

    Muudatusettepanek 27

    Artikli 12 lõige 3 a (uus)

     

    3 a. Juhul, kui ettepanek on esitatud vastavalt artiklile 5 ja kui fondi sellel aastal alles jäänud rahalistest vahenditest ei piisa vajalikuks peetava rahalise toetuse summa katmiseks, võib komisjon eelarvekontrolli teostavale Euroopa Parlamendile teha ettepaneku vahe rahastamiseks fondi järgmise kahe aasta täiendavatest assigneeringutest.

    Selgitus

    Tuleks kehtestada selline mehhanism, võttes arvesse vastavaid Euroopa Liidu Solidaarsusfondi puudutavaid sätteid.

    Muudatusettepanek 28

    Artikli 16 lõige 1

    Alates aastast 2008 esitab komisjon enne iga aasta 1. juulit Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande eelmisel aastal käesoleva määruse alusel võetud meetmete kohta. Kõnealune aruanne sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, vastu võetud toetuse määramise otsuste, rahastatud meetmete ja antud rahalise toetuse lõpetamise kohta.

    Alates aastast 2008 esitab komisjon enne iga aasta 1. juulit Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande eelmisel aastal käesoleva määruse alusel võetud meetmete kohta. Kõnealune aruanne sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, vastu võetud toetuse määramise otsuste, rahastatud meetmete ja antud rahalise toetuse lõpetamise ning ka saavutatud tulemuste kohta.

    Muudatusettepanek 29

    Artikkel 20

    Artikli 16 kohase esimese aastaaruande alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu vaadata komisjoni ettepanekul käesoleva määruse läbi tagamaks, et oleks täidetud fondi solidaarsuse eesmärgid ning sätetes oleks piisavalt arvestatud kõigi liikmesriikide majanduslike, sotsiaalsete ja territoriaalsete erisustega.

    Artikli 16 kohase esimese aastaaruande alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu vaadata komisjoni ettepanekul käesoleva määruse läbi tagamaks, et oleks täidetud fondi solidaarsuse eesmärgid ning sätetes oleks piisavalt arvestatud kõigi liikmesriikide majanduslike, sotsiaalsete ja territoriaalsete erisustega. Kui selgub, et fondi eesmärke ei saa olemasoleva aastase summa alusel täita, teeb komisjon ettepaneku summa korrigeerimiseks.

    Selgitus

    Fondi tulemuslikkust tuleb hinnata, et teada saada, kas olemasolev summa on piisav fond loomise aluseks olnud eesmärkide täitmiseks.

    MENETLUS

    Pealkiri

    Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta

    Viited

    KOM(2006)0091 – C6‑0082/2006 – 2006/0033(COD)

    Vastutav komisjon

    EMPL

    Arvamuse esitaja(d)
      istungil teada andmise kuupäev

    REGI
    16.3.2006

    Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

     

    Arvamuse koostaja
      nimetamise kuupäev

    Jamila Madeira
    2.5.2006

    Endine arvamuse koostaja

    -

    Arutamine parlamendikomisjonis

    22.6.2006

    10.7.2006

    11.7.2006

     

     

    Vastuvõtmise kuupäev

    11.9.2006

    Lõpphääletuse tulemused

    +:

    –:

    0:

    34

    7

    3

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Jana Bobošíková, Bernadette Bourzai, Bairbre de Brún, Gerardo Galeote Quecedo, Iratxe García Pérez, Ambroise Guellec, Pedro Guerreiro, Zita Gurmai, Gábor Harangozó, Marian Harkin, Konstantinos Hatzidakis, Mieczysław Edmund Janowski, Tunne Kelam, Constanze Angela Krehl, Jamila Madeira, Miroslav Mikolášik, Francesco Musotto, Lambert van Nistelrooij, Jan Olbrycht, Markus Pieper, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Bernard Poignant, Elisabeth Schroedter, Grażyna Staniszewska, Margie Sudre, Oldřich Vlasák

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Jan Březina, Ole Christensen, Brigitte Douay, Den Dover, Richard Falbr, Emanuel Jardim Fernandes, Louis Grech, Richard Seeber, László Surján, Paavo Väyrynen

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

    Joost Lagendijk, Bart Staes, Hannu Takkula, Thomas Wise

    Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

    -

    • [1]  ELT C... / ELTs seni avaldamata.

    MENETLUS

    Pealkiri

    Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta

    Viited

    KOM(2006)0091 – C6-0082/2006 – 2006/0033(COD)

    EP-le esitamise kuupäev

    1.3.2006

    Vastutav komisjon
      istungil teada andmise kuupäev

    EMPL
    16.3.2006

    Arvamuse esitaja(d)
      istungil teada andmise kuupäev

    BUDG
    16.3.2006

    INTA
    16.3.2006

    ITRE
    16.3.2006

    REGI
    16.3.2006

    ECON
    16.3.2006

    IMCO
    16.3.2006

    Arvamuse esitamisest loobumine
      otsuse kuupäev

    ECON
    3.10.2006

    IMCO
    18.4.2006

     

     

     

    Tõhustatud koostöö
      istungil teada andmise kuupäev

    BUDG
    6.7.2006

     

     

     

     

    Raportöör(id)
      nimetamise kuupäev

    Roselyne Bachelot-Narquin
    15.3.2006

     

    Endine raportöör / Endised raportöörid

     

     

    Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev

     

    Õigusliku aluse vaidlustamine
      JURI arvamuse kuupäev

     

     

     

    Rahaeraldise määra muutmine
      BUDG arvamuse kuupäev

     

     

     

    Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev

     

    Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev

     

    Arutamine parlamendikomisjonis

    19.4.2006

    10.7.2006

    12.9.2006

    4.10.2006

     

    Vastuvõtmise kuupäev

    26.10.2006

    Lõpphääletuse tulemused

    +

    0

    37

    3

    2

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Jan Andersson, Roselyne Bachelot-Narquin, Jean-Luc Bennahmias, Emine Bozkurt, Iles Braghetto, Philip Bushill-Matthews, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Luigi Cocilovo, Jean Louis Cottigny, Proinsias De Rossa, Richard Falbr, Carlo Fatuzzo, Ilda Figueiredo, Joel Hasse Ferreira, Roger Helmer, Stephen Hughes, Karin Jöns, Sepp Kusstatscher, Jean Lambert, Raymond Langendries, Thomas Mann, Maria Matsouka, Ria Oomen-Ruijten, Csaba Őry, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Pier Antonio Panzeri, José Albino Silva Peneda, Jean Spautz, Anne Van Lancker

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

    Edit Bauer, Jean Marie Beaupuy, Mihael Brejc, Françoise Castex, Anne E. Jensen, Lasse Lehtinen, Jamila Madeira, Luca Romagnoli, Elisabeth Schroedter, Gabriele Stauner, Patrizia Toia, Anja Weisgerber

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

     

    Esitamise kuupäev

    31.10.2006

    Märkused
    (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

    ...