RAPORT Institutsioonilised aspektid, mis käsitlevad Euroopa Liidu võimet integreerida uued liikmesriigid

16.11.2006 - (2006/2226(INI))

Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Alexander Stubb

Menetlus : 2006/2226(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0393/2006
Esitatud tekstid :
A6-0393/2006
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

institutsiooniliste aspektide kohta, mis käsitlevad Euroopa Liidu võimet integreerida uued liikmesriigid

(2006/2226(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 49;

–    võttes arvesse eesistujariigi lõppjäreldusi pärast Euroopa Ülemkogu kohtumisi 1993. aasta juunis Kopenhaagenis, 1995. aasta detsembris Madridis, 1997. aasta detsembris Luxembourgis, 2003. aasta juunis Thessalonikis ning 2004. aasta detsembris, 2005. aasta juunis ja 2006. aasta juunis Brüsselis;

–    võttes arvesse põhiõiguste hartat;

–    võttes arvesse komisjoni 2005. aasta laienemise strateegiadokumenti (KOM(2005)0561);

–    võttes arvesse oma 12. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni Euroopa põhiseaduse lepingu kohta[1];

–    võttes arvesse oma 28. septembri 2005. aasta resolutsiooni Türgiga läbirääkimiste alustamise kohta[2];

–    võttes arvesse Türgi ja Horvaatia läbirääkimiste raamistikku, mille nõukogu võttis vastu 3. oktoobril 2005. aastal;

–    võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni järelemõtlemisaja kohta: Euroopa Liitu käsitleva arutelu hindamise struktuur, teemad ja kontekst[3];

–    võttes arvesse oma 16. märtsi 2006. aasta resolutsiooni laienemist käsitleva komisjoni 2005. aasta strateegiadokumendi kohta[4];

–    võttes arvesse oma 14. juuni 2006. aasta resolutsiooni järgmiste sammude kohta järelemõtlemis- ja analüüsiperioodil Euroopa tuleviku üle[5];

–   võttes arvesse oma 27. septembri 2006. aasta resolutsiooni Türgi edusammude kohta ühinemise suunas[6];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6‑0393/2006),

A.  arvestades, et 2003. aasta juunis kogunenud Euroopa Ülemkogu esitas Lääne-Balkani riikidele selgesuunalise Euroopa perspektiivi, mille lõppeesmärgiks on ühenduse liikme staatus (Thessaloniki tegevussuunised);

B.   arvestades, et 2005. aasta juunis kogunenud Euroopa Ülemkogu kinnitas veel kord oma kohustust rakendada Thessaloniki tegevussuuniseid täielikult ning 2006. aasta juunis kogunenud Euroopa Ülemkogu kinnitas oma kavatsust austada olemasolevaid Kagu-Euroopa riikidele (Türgile ja Horvaatiale, kellega on ühinemisläbirääkimised pooleli, endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile kui kandidaatriigile ning Lääne-Balkani riikidele kui võimalikele kandidaatriikidele) antud lubadusi laienemise kohta, rõhutades samal ajal vajadust tagada liidu „suutlikkus toimida ühinemise järel poliitilisel, finantsilisel ja institutsioonilisel tasandil”;

C.  arvestades, et nõukogu avas ametlikult ühinemisläbirääkimised Türgi ja Horvaatiaga 3. oktoobril 2005. aastal;

D.  arvestades, et 2005. aasta detsembris kogunenud Euroopa Ülemkogu andis kandidaatriigi staatuse endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile;

E.   arvestades, et kõikide Kopenhaageni kriteeriumide järgimine on olnud ELiga ühinemise alus alates 1993. aastast ning peaks selleks jääma ka tulevaste ühinemiste puhul;

F.   arvestades, et Kopenhaageni kriteeriumides on nimetatud olulise kaalutlusena ka “liidu võimet võtta vastu uusi liikmeid, säilitades samal ajal Euroopa integratsiooni dünaamika”;

G.  arvestades, et liidu institutsiooniline suutlikkus integreerida uusi liikmesriike on seoses laienemisega olnud üha sagedamini arutluse all pärast Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist;

H.  arvestades, et eelpool mainitud laienemise strateegiadokumenti puudutavas resolutsioonis kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles esitama 2006. aasta lõpuks aruande, milles toodaks esile liidu vastuvõtmisvõime aluseks olevad põhimõtted;

I.    arvestades, et Euroopa Ülemkogu otsustas 2006. aasta juunis, et "laienemise tempo määramisel tuleb võtta arvesse liidu vastuvõtmisvõimet" ja tegi otsuse viia sama aasta detsembris läbi arutelu, mille käigus käsitletakse "kõiki tulevaste laienemiste aspekte, sh liidu võimet võtta vastu uusi liikmeid ja uusi laienemisprotsessi kvaliteedi parandamise võimalusi seniste positiivsete kogemuste põhjal" ja mis põhineb "kõiki liidu vastuvõtmisvõimet puudutavaid asjakohaseid aspekte" käsitleval aruandel, mille komisjon peab esitama koos oma aastaaruandega laienemise ja ühinemiseelse protsessi kohta;

J.    arvestades, et Euroopa Ülemkogu 16. ja 17. detsembri 2004. aasta Brüsseli istungil täheldati, et "ühinemisläbirääkimised, mis tuleb avada riikidega, kelle ühinemisega kaasnevad olulised finantsilised tagajärjed, on võimalik lõpetada alles pärast finantsraamistiku väljatöötamist ajavahemikuks alates 2014. aastast koos sellest tulenevate võimalike finantsreformidega;

K.  arvestades, et raport peaks “hõlmama ka käsitlust kodanike hoiakutest praeguste ja tulevaste laienemiste suhtes ning arvestama vajadusega selgitada liidu üldsusele laienemisprotsessi piisaval määral”;

L.   arvestades, et integreerimisvõime mõiste sisaldab endas nõuet kohandada ELi selliselt, et tal oleks võimalik oma uusi liikmeid vastu võtta; see nõue jääb praegu rahuldamata eelkõige põhiseaduse lepingu tagasilükkamise tõttu Prantsusmaal ja Hollandis, kuna see leping võimaldaks Euroopa Liidul tõhusalt ja demokraatlikult toimida;

M.  arvestades, et käimas on jätkuv arutelu liidu vastuvõtmisvõime üle tulevase laienemise kontekstis;

N.  arvestades, et komisjoni president esitas Euroopa Parlamendis arvamuse, et tulevasele laienemisele peaks eelnema institutsiooniline lahendus, ning avaldas lootust, et nimetatud institutsioonilise lahenduseni, nagu määras kindlaks 2006. aasta juunis kogunenud Euroopa Ülemkogu, võib jõuda 2008. aasta lõpuks, võimaldades liidul seega järgida võetud kohustusi läbirääkimistel juba osalevate riikide ja nende riikide suhtes, kellele on antud väljavaade Euroopa Liiduga ühinemiseks;

O.  arvestades, et kõnealune institutsiooniline lahendus on esimene omasarnane ja ennekõike vajalik selleks, et säilitada Euroopa integratsiooni dünaamika, nii nagu otsustasid riigipead ja valitsusjuhid Kopenhaageni tippkohtumisel 1993. aastal;

1.   märgib, et pigem on laienemine liitu tugevdanud, edendanud tema majanduskasvu, suurendanud tema rolli maailmas ning ergutanud ELi uute poliitikate arengut;

2.   tuletab meelde, et mõistet vastuvõtmisvõime kasutati esmakordselt ametlikult 1993. aastal, kui Kopenhaageni Euroopa Ülemkogu tunnistas, et lisaks poliitilistele ja majanduslikele kriteeriumidele, millele liikmesriigid liiduga ühinemisel peavad vastama, on “liidu võime võtta vastu uusi liikmeid, säilitades samal ajal Euroopa integratsiooni dünaamika“ oluline nii liidu kui kandidaatriikide üldistes huvides”;

3.   tuletab meelde, et kuigi liidu iga laienemine on kaasa toonud muutusi tema institutsioonilises, poliitilises ja finantsraamistikus, ei ole need muutused olnud piisavad, et säilitada tõhusus liidu otsuste tegemisel;

4.   on arvamusel, et mõiste vastuvõtmisvõime ei anna edasi mõtet, mida soovitakse väljendada, kuna EL ei võta oma liikmeid mingil viisil vastu, ning teeb seetõttu ettepaneku võtta kasutusele mõiste integreerimisvõime, mis toob paremini esile ELi liikmesuse olemuse;

5.   rõhutab, et integreerimisvõime ei ole kandidaatriikide suhtes kohaldatav uus kriteerium, vaid tingimus, mis tagab laienemise edu ja Euroopa integratsiooniprotsessi sügavuse; vastutus parandada oma integreerimisvõimet lasub liidul, mitte kandidaatriikidel;

6.   on arvamusel, et integreerimisvõime mõiste tähendab pärast laienemist, et

–    Euroopa institutsioonid on võimelised toimima korrakohaselt ning võtma otsuseid vastu tõhusalt ja demokraatlikult, järgides seejuures kindlaks määratud menetluskorda,

–    liidu rahalised vahendid on piisavad, et oma tegevust asjakohaselt rahastada,

–    liit on võimeline arendama tulemusrikkalt oma poliitikaid ning saavutama poliitilisi eesmärke, et jätkata poliitiliste projektide teostamist;

7.   on arvamusel, et integreerimisvõime tagamiseks peab liit langetama otsused vajalike reformide sisu ja rakendusala kohta, enne kui edasine ühinemine aset leiab; sellega seotud hindamine tuleb läbi viia kõikidel laienemisprotsessi peamistel etappidel, arvestades uute liikmesriikide võimalikku mõju institutsioonilisele, finants- ja otsuste tegemise võimele;

8.   tunnistab, et liit seisab praegu silmitsi raskustega austada Kagu-Euroopa riikide suhtes võetud kohustusi, kuna tema praegune institutsiooniline, finants- ja poliitiline struktuur on veel sobimatu edasiseks laienemiseks ning seda on vaja parandada;

Integreerimisvõime institutsioonilised aspektid

9.   rõhutab, et enne edasist laienemist on hädavajalik viia läbi reform, mis võimaldaks liidul toimida tõhusamalt, läbipaistvamalt ja demokraatlikumalt; seetõttu on edasiseks laienemiseks vaja viia läbi järgmised institutsioonilised reformid:

a)   uue, kvalifitseeritud häälteenamuse süsteemi vastuvõtmine, et suurendada nõukogu võimet vastu võtta otsuseid;

b)   nende küsimuste oluline laiendamine, mille puhul kvalifitseeritud häälteenamuse süsteemi rakendatakse;

c)   otsuste tegemisel Euroopa Parlamendi osaluse suurendamine olulisel määral ja nõukoguga võrdsetel alustel eelarvet ja õigusloomet puudutavates küsimustes;

d)   Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eesistumise rotatsioonisüsteemi muutmine;

e)   välisministri ametikoha loomine;

f)    komisjoni koosseisu edasine muutmine Nice´i lepinguga sätestatu täiendamiseks;

g)   komisjoni presidendi rolli ja selle demokraatliku õiguspärasuse tugevdamine valimiste kaudu Euroopa Parlamendis;

h)   Euroopa Kohtu pädevuse laiendamine liidu kõikidele tegevusaladele, muu hulgas põhiõiguste austamise järelevalvele;

i)    mehhanismide loomine, et liikmesriikide parlamendid saaksid osaleda liidu tegevuse kontrollimisel;

j)    paindlikkust tagavate vahendite tõhustamine vastuseks suurenevale võimalusele, et kõik liikmesriigid ei soovi või ei saa teatud poliitikaga ühel ajal edasi minna;

k)   asutamislepingute muutmise korra muutmine, et teha see lihtsamaks, tõhusamaks ning suurendada selle demokraatlikku iseloomu ja läbipaistvust;

l)    sammaste struktuuri väljajätmine, et asendada see ühe ühtse üksusega, kellel on ühtne struktuur ja kes on juriidiline isik;

m)  liikmesriikide Euroopa Liidust väljaastumist võimaldava klausli vastuvõtmine;

n)   asutamise aluseks olevate väärtuste ja liidu eesmärkide selge kindlaksmääramine;

o)   liidu pädevuse, tegevuse aluseks olevate põhimõtete ja liikmesriikidega suhete selge kindlaksmääramine;

p)   liidu otsuste tegemise korra läbipaistvuse suurendamine, nimelt komisjoni tegevuse avaliku kontrolli kaudu, kui komisjon tegutseb seadusandliku organi haruna;

q)   nende õigusaktide, mille abil liit oma pädevust teostab, selge kindlaksmääramine ja lihtsustamine;

      rõhutab, et kõik need reformid sisalduvad juba põhiseaduse lepingus ja et nende ellu viimine võimaldaks laienenud liidul korralikult toimida ning tagada liidu võime võtta vastu otsuseid tõhusalt ja demokraatlikult;

Integreerimisvõime teised olulised aspektid

10. juhib tähelepanu, et lisaks vajalikele institutsioonilistele reformidele on edasiseks laienemiseks vaja teha muudatusi liidu struktuuri teistes aspektides, nagu:

a)   Euroopa Liidu põhiõiguste harta vastuvõtmine ja liikmesriikidevahelise solidaarsuspoliitika tugevdamine;

b)   finantssüsteemi läbivaatamine, kaasa arvatud rahastamissüsteemiga seonduv, et kohandada seda vastavalt laienenud liidu uutele vajadustele, juba 2008.–2009. aastaks kavandatud 2007.–2013. aasta finantsraamistiku täieliku ja laiaulatusliku läbivaatamise rajamine vastavalt Euroopa Parlamendi 8. juuni 2005.aasta resolutsioonile laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite kohta (2007-2013)[7] ja 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[8];

c)   mitme liidu poliitikavaldkonna uus määratlemine – osa neist on defineeritud 50 aastat tagasi –, et kohandada neid uute väljakutsetega, millega palju suurem ja erinäolisem liit üleilmastunud maailmas silmitsi seisab;

d)   Euroopa naabruspoliitika tugevdamine, mille eesmärk on tagada vajalikud vahendid vastastikku kasulike suhete loomiseks nende Euroopa riikidega, kellel ei ole otsest väljavaadet ELiga ühineda, kuna nad ei täida liikmesuse eelduseks olevaid tingimusi, või kes ei soovi ühineda;

11. rõhutab, et eelnevalt mainitud reformid tuleb läbi viia samaaegsete jõupingutustega üldsuse laienemist pooldava arvamuse tugevdamiseks ning tuletab meelde Euroopa poliitiliste juhtide vastutust selgitada üldsusele laienemise ja Euroopa ühtlustumise eesmärke ja vastastikku kasulikke aspekte; toetab komisjoni jõupingutusi teavitada laienemispoliitikast erinevate kanalite kaudu ja kummutada vääritimõistmised tõenditega, nagu seda nentis komisjon oma 2005. aasta laienemise strateegiadokumendis;

12. kinnitab, et kõik ELi otsused uue liikmesriigi vastuvõtmise kohta on langetatud menetluse käigus, mis sisaldab mitmeid tagatisi, nimelt kõikide liikmesriikide üksmeelset otsust ühinemisläbirääkimiste alustamise ja lõpetamise kohta, Euroopa Parlamendi heakskiitu ning iga ühinemislepingu ratifitseerimist kõikide liikmesriikide poolt;

13. mainib, et ühinemislepingu allakirjutamine liikmesriikide valituste poolt tähendab igal juhul, et need valitsused on täielikult kohustunud vastavalt ka tegutsema, tagamaks, et kõnealuse lepingu ratifitseerimine toob kaasa ka selle eduka sõlmimise vastavalt kehtivatele menetlustele igas riigis;

14. on arvamusel, et tulevikus ei tohiks ühtegi otsust ühinemisläbirääkimiste avamise kohta võtta vastu ilma Euroopa Parlamendi heakskiiduta;

Järeldused

15. kinnitab veel kord oma laienemiskohustust, mis on ajalooline võimalus tagada Euroopas rahu, turvalisus, stabiilsus, demokraatia ja õigusriigi põhimõtted ning majanduskasv ja -õitseng; on endiselt veendunud, et laienemine peab toimuma samaaegselt liidu sügavama integreerumisega, kui ei taheta ohustada Euroopa integratsiooniprotsessi eesmärke;

16. rõhutab, et liit peab olema võimeline õigel ajal kohandama oma institutsioonilisi, finants- ja poliitilisi struktuure, et vältida ootamatuid viivitusi kandidaatriikide ühinemisel, kui selgub, et nad vastavad kõikidele liikmesuse eelduseks olevatele kriteeriumidele;

17. kinnitab veel kord, et Nice’i leping ei taga piisavat alust edasiseks laienemiseks;

18. toetab veel kord põhiseaduse lepingu heakskiitmist, mis annab lahenduse enamikule ELile vajalikele reformidele, et täita oma praegust laienemiskohustust ning toob selgelt esile suhte sügavam integratsioon – laienemine, ja hoiatab, et kõik katsed aidata kaasa põhiseadusliku tervikkokkuleppe üksikute osade rakendamisele võivad ohustada üldist kompromissi, millel see põhineb;

19. võtab teadmiseks 2006. aasta juunis kogunenud Euroopa Ülemkogu ajakava leidmaks lahendus põhiseaduslikule kriisile hiljemalt 2008. aasta teisel poolel;

20. kinnitab veel kord oma kohustust saavutada põhiseaduslik lahendus Euroopa Liidu jaoks nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul enne, kui liidu kodanikke kutsutakse üles hääletama Euroopa valimistel 2009. aastal, nii et liidul oleks võimalik täita endale kandidaatriikide suhtes võetud kohustusi ning olla valmis neid liikmesriikidena tunnustama;

°

°         °

21. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, Türgi, Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ning Montenegro parlamentidele ja valitsustele, Kosovo omavalitsuse ajutistele institutsioonidele ning ÜRO missioonile Kosovos.

MENETLUS

Pealkiri

Institutsioonilised aspektid, mis käsitlevad Euroopa Liidu võimet integreerida uued liikmesriigid

Menetluse number

2006/2226(INI)

Vastutav komisjon
  loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev

AFCO
28.9.2006

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

AFET
28.9.2006

BUDG
28.9.2006

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine
  otsuse kuupäev

AFET
17.10.2006

BUDG
9.10.2006

 

 

 

Tõhustatud koostöö
  istungil teada andmise kuupäev

 

 

 

 

 

Raportöör(id)
  nimetamise kuupäev

Alexander Stubb
4.10.2006

 

Endine raportöör / Endised raportöörid

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

4.10.2006

24.10.2006

13.11.2006

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

13.11.2006

Lõpphääletuse tulemused

+

-

0

17

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Carlos Carnero González, Richard Corbett, Brian Crowley, Panayiotis Demetriou, Andrew Duff, Maria da Assunção Esteves, Ingo Friedrich, Bronisław Geremek, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jo Leinen, Íñigo Méndez de Vigo, Marie-Line Reynaud, Alexander Stubb, Johannes Voggenhuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Pervenche Berès, Elmar Brok, Klaus Hänsch, Ashley Mote, Gérard Onesta, Georgios Papastamkos, György Schöpflin, Jacques Toubon

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Esitamise kuupäev

16.11.2006

Märkused
(andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)