RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse partnerluslepingu sõlmimist kalandussektoris Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahel

22.11.2006 - (KOM(2006)0363 – C6‑0282/2006 – 2006/0122(CNS)) - *

Kalanduskomisjon
Raportöör: Duarte Freitas

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse partnerluslepingu sõlmimist kalandussektoris Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahel

(KOM(2006)0363 – C6‑0282/2006 – 2006/0122(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus (KOM(2006)0363)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37 ja artikli 300 lõike 2 esimest lõiku;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0282/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja arengukomisjoni arvamust (A6‑0395/2006),

1.  kiidab ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus muudetud kujul heaks ja kiidab lepingu sõlmimise heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Cabo Verde Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Artikkel 3 A (uus)
	Artikkel 3A Protokolli kehtivuse viimasel aastal ja enne uue kokkuleppe sõlmimist või selle pikendamist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuse kokkuleppe kohaldamise ja selle rakendamise tingimuste kohta.
Selgitus
Komisjon peab kõnealuse kokkuleppe sõlmimiseks teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu üldisest hindamisaruandest enne, kui alustatakse läbirääkimisi uue kalanduskokkuleppe sõlmimiseks või kehtiva kokkuleppe pikendamiseks.
Muudatusettepanek 2 Artikkel 3 b (uus)
	Artikkel 3 b
	Komisjon hindab igal aastal, kas liikmesriigid, kelle laevad protokolli alusel tegutsevad, on aruandluse nõudeid täitnud.
Selgitus
Laevad, mis ei täida põhinõuet anda aru oma saagi kohta, ei peaks ELilt rahalist toetust saama.
Muudatusettepanek 3 Artikkel 3 c (uus)
	Artikkel 3 c
	Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande protokolli artiklis 7 kirjeldatud mitmeaastase valdkondliku kava tulemuste kohta.
Selgitus
Et hinnata, kas ELi makstavat hüvitist kasutatakse nõuetekohaselt ja kas see soodustab tõepoolest Cabo Verde kalavarude säästvat kasutamist, peaks komisjon igal aastal parlamendile aruande esitama.

• [1]  ELTs seni avaldamata

SELETUSKIRI

KALANDUSKOKKULEPPED KOLMANDATE RIIKIDEGA

Esimesed kalanduskokkulepped Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmiti 70. aastate alguses pärast mereõiguse reformimist. Tol ajal otsustasid liikmesriigid anda selles valdkonnas pädevuse ühendusele (nõukogu 3. novembri 1976. aasta resolutsioon) ning alates tollest ajast kuuluvad kalanduskokkulepped ühenduse ainupädevusse.

Uue ühise kalanduspoliitika raames peavad sõlmitud kalanduskokkulepped parandama kalandusküsimustega tegelemist kogu maailmas, kohaldades tõhusalt olemasolevat rahvusvahelist õiguslikku raamistikku ning tugevdades ja edendades piirkondliku koostöö mehhanisme. Kokkulepetega peab ühtlasi olema tagatud, et kontaktid arengumaadega toimuvad partnerluse vormis.

Arvestades, et  ühenduse laevade juurdepääsu kolmandate riikide majandusvööndis paiknevatele ülejäävatele kalavarudele loetakse ELi kalandusalase välispoliitika üheks peamiseks eesmärgiks, on oluline tagada selle ühitatavus ühise kalanduspoliitika teiste põhieesmärkidega.

Kalanduskokkulepete üle kolmandate riikidega peetavad läbirääkimised ja kokkulepete sõlmimine, samuti nende võimalik pikendamine vastab ühenduse laevastiku, sealhulgas kaugpüügilaevastiku traditsioonilise kalapüügitegevuse säilitamise ja kaitsmise üldeesmärgile. Nende kokkulepete abil on võimalik hoida partnerlussuhteid, et tõhustada kalavarude säästvat kasutamist ühenduse vetest väljaspool ja pöörata tähelepanu selle protsessiga seotud keskkonna-, sotsiaal- ja majandusküsimustele

KOOSTÖÖLEPINGUD EÜ JA AKV RIIKIDE VAHEL

Esimene leping ühenduse ja AKV riikide vahel sõlmiti 1957. aastal samaaegselt Euroopa Ühenduse asutamislepingute sõlmimisega Roomas; sellele järgnesid Yaoundé I konventsioon (1963) ja Yaoundé II konventsioon (1969).

Alles 1977. aastal pärast iseseisvumist ühines Cabo Verde Euroopa Ühendusega sõlmitud koostöölepingutega Lomé I konventsiooni raames (4. EAF).

ELi JA CABO VERDE KALANDUSKOKKULEPPED

27. juulil 1990. aastal sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahel esimene kalanduskokkulepe. Sellele üldisele kokkuleppele lisati eraldi kolmeaastased protokollid, milles sätestati lepingupoolte kohustused ja kokkulepitud rahaline toetus. Alates sellest ajast on kohaldatud nelja protokolli: I protokoll 1991–1994, II protokoll 1994–1997, III protokoll 1997–2000 ja IV protokoll 2001–2004, viimast pikendati 30. juunini 2005.

Kokkuleppe jõustumise kuupäeval kaotab praegune partnerlusleping kehtivuse ning uus kokkulepe asendab alates 24. juulist 1990. aastast Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahel kehtiva kalanduskokkuleppe.

HILISEIM PROTOKOLL (IV PROTOKOLL)

Kahe poole vahel sõlmitud kalanduskokkuleppe raames allkirjastatud kõige hilisema protokolli alusel võisid ühenduse laevad püüda Cabo Verde vetes 7000 tonni kala. Cabo Verdele antav otsene rahaline toetus (protokolli tavapärase kolme kehtivusaasta jooksul) on ligikaudu 2 040 000 eurot (ligikaudu 225 miljonit Cabo Verde eskuudot). Samuti on kasutada 280 000 eurot (ligikaudu 31 miljonit Cabo Verde eskuudot) tehnilise ja koolitustegevuse rahastamiseks, mis jaguneb järgmiselt:

–         teadus- või tehniliste programmide rahastamine Cabo Verde majandusvööndi kalavarude tundmise parandamiseks (50 000 eurot);

–         erinevates kalandusega seotud teadus-, tehnilistes ja majandusdistsipliinides õppe- ja praktilise koolituse stipendiumide rahastamine (20 000 eurot);

–         kalandusvaldkonnaga seotud kursustel ja rahvusvahelistel koosolekutel osalemise tasu rahastamine (30 000 eurot);

–         kalandustoodete kvaliteedikontrolli ning kalanduse kontrolli ja järeltegevuse toetusprogrammide rahastamine (180 000 eurot).

UUS PARTNERLUSLEPING ELi JA CABO VERDE VABARIIGI VAHEL

Eesmärgid

Uue partnerluslepingu peamine eesmärk on tugevdada koostööd Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahel, et luua partnerlusraamistik Cabo Verde kalastusvööndis teostatava jätkusuutliku kalapüügi ja kalavarude vastutustundliku haldamise poliitika väljaarendamiseks.

Uue lepinguga tahetakse soodustada Euroopa investeeringuid Cabo Verdesse ja edendada sealse majanduse arengut, samuti tagada valve Cabo Verde vetes ja sealt pärit töötajate integreerimine Euroopa laevameeskondadesse.

Lepinguga nähakse ühtlasi ette majandus-, teadus- ja tehnikaalase koostöö soodustamine kalandus- ja sellega seotud sektorites.

Kohaldamise geograafiline ala

Kõnealust lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, selles asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Cabo Verde territooriumi suhtes.

Lepingu alusel võivad ühenduse laevad kalastada Cabo Verde majandusvööndis kaugemal kui 12 meremiili lähtejoonest.

Kehtivusaeg, kalapüügivõimalused ning reederite tasud ja ettemaksud

Leping kehtib viis aastat alates selle jõustumisest ning seda on võimalik uuendada viie aasta kaupa. Lepingule on lisatud üks protokoll ja üks lisa, milles sätestatakse kalapüügivõimalused perioodiks 1. september 2006 kuni 31. august 2011 ning partnerluslepingus ette nähtud rahaline toetus, samuti ühenduse kalalaevadele Cabo Verde kalastusvööndis kehtivad püügitingimused.

Uues protokollis käsitletakse ainult tuunipüüki ning vähendatakse Euroopa kalastajate litsentside arvu 117lt 84le.

Kalapüügivõimalused on järgmised:

–         tuunikülmutusseinerid: 25 laeva (Hispaania – 12, Prantsusmaa – 13), s.t 32% vähem kui eelmises protokollis;

–         ritvõngedega püügilaevad: 11 laeva (Hispaania – 7, Prantsusmaa – 4), s.t 39% vähem kui eelmises protokollis;

–         triivõngejadadega püügilaevad: 48 laeva (Hispaania – 41, Portugal – 7), s.t 23% vähem kui eelmises protokollis.

Kõik toodud litsentsid käsitlevad tuunipüüki.

Reederite ettemaksud ja tasud

Seinnootade ja õngejadadega püüdvad kalalaevad – 35 eurot (võrreldes varasema 25 euroga) Cabo Verde kalastusvööndist püütud tuuni tonni kohta. Ritvõngedega püügilaevade tasuks jääb 25 eurot, kuna tegemist on traditsioonilise kalapüügiviisiga. Ettemaksu suurus on 3750 eurot tuunipüügiseineri, 500 eurot ritvõngedega tuunipüügilaeva ja 2900 eurot triivõngejadaga püügilaeva kohta aastas (s.t +38%, +25% ja +38%).

Rahaline toetus ja maksekord

Ühendus annab Cabo Verdele rahalist toetust, mis määratakse kindlaks järgmise kahe osateguri alusel:

a)        ühenduse laevade ligipääs Cabo Verde kalastusvööndile,

b)        ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi edendamiseks ja kalavarude säästvaks kasutamiseks Cabo Verde vetes.

Lepingu kehtivusajal kohustub ühendus maksma 325 000 eurot aastas, mis vastab võrdlusalusele 5000 tonni aastas, ja erisumma, mille suurus on 60 000 eurot aastas ning mis on määratud Cabo Verde kalandussektori sektorisisese poliitika raames tehtud algatuste toetamiseks ja elluviimiseks.

Rahalise toetuse kogusumma on 385 000 eurot ning ühendus maksab seda igal protokolli kehtivusperioodi aastal.

Rahalise toetuse esimese aasta osamakse tasutakse hiljemalt 30. novembril 2006 ja järgnevate aastate kohta 30. juunil 2007., 2008., 2009. ja 2010. aastal.

Rahalisest toetusest kaheksakümmend protsenti (80%), s.t 308 000 eurot, on igal aastal suunatud Cabo Verde valitsuse kinnitatud kalandussektori sisese poliitika raames teostatava jätkusuutliku ja vastutustundliku kalapüügi propageerimise algatuste toetamiseks ja elluviimiseks.

Seega on uue lepingu eesmärk mitte enam erimeetmete toetamine, nagu eelmise puhul, vaid üldise rahalise toetuse pakkumine Cabo Verde valitsuse kinnitatud kalandussektori sisese poliitika raames tehtavate algatuste elluviimiseks.

Uue lepinguga sätestatakse ka ergutussüsteem Cabo Verde sadamates lossivatele ühenduse laevadele.

Järeltegevus ja kontroll

Lepingule lisatud protokolliga VMS (kalapüügilaevade satelliitseire süsteem) kohta nähakse ette Cabo Verde majandusvööndis tegutsevate ühenduse kalalaevade satelliitseire, mis on vastab Cabo Verde ammuväljendatud soovile.

Kõnealune laevade lokaliseerimissüsteem peab olema tööle rakendatud 15 kuu jooksul alates lepingu jõustumisest.

Lisaks nähakse lepinguga ette ühiskomisjoni loomine, mis vastutab lepingu täitmise kontrollimise eest.

KOKKUVÕTE

Vaadeldav leping kuulub ühise kalanduspoliitika välise dimensiooni partnerlust puudutava uue raamistiku alla ning vastab partnerluse mõistele, nagu komisjon soovitas Euroopa Parlamendile esitatud teatises ja nagu nõukogu kiitis heaks 2004. aasta juuni lõppjäreldustes. Uued partnerluslepingud peavad kaasa aitama kalandus-, keskkonna ja arengukoostöö poliitika eesmärkide ühtsuse saavutamisele. Eesmärk on ühitada Euroopa kalandussektori huvide kaitse ja kaugsõidulaevastiku säilitamine, austades vastutustundliku ja säästva kalanduse põhimõtteid, samuti arengumaade suutlikkuse tõstmine oma mereressursside kasutamisel, toetades kohalikku lisandväärtust ja tagades õiglase hinna maksmise ühenduse laevadele pakutavate kalapüügivõimaluste eest.

Raportöör palub komisjonil tagada, et lepingu sõnastus vastaks ka tegelikult selle sisule nii läbipaistvuse seisukohast kui ka selleks, et vältida lepingu sätete rakendamisel ja kontrollimisel tekkivaid võimalikke vaidlusi ja arusaamatusi, mis võiksid kahjustada nii ühenduse laevade tegevust kui ka EÜ ja kolmandate riikide vahelisi kalandussuhteid.

Raportöör märgib rahulolevalt, et lepingus austatakse täielikult Cabo Verde suveräänsust kõikides selle lepingu alusel võetavates meetmetes, samuti et rõhutatakse kas otsest või pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu toimuvat pooltevahelist poliitilist dialoogi, mille eesmärk on edastada ja jagada vajalikke teadmisi ja oskusi viisil, mis tagaks kalavarude vastutustundliku haldamise ja Cabo Verde kalandussektori arengu ning edendaks koostööd ühenduse ja Cabo Verde ettevõtjate vahel, kuna need suhted on praeguseks kestnud pea 25 aastat.

Raportöör avaldab kahetsust, et taas ei palutud parlamendi arvamust piisavalt varakult, mis on liigagi sageli põhjuseks, et parlamendiga konsulteerimine on raskendatud või suisa võimatu (esimese makse kuupäev on 30. november 2006).

(CNS)

eelarvekomisjonI ARVAMUS (20.11.2006)

Saaja: kalanduskomisjon

Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse partnerluslepingu sõlmimist kalandussektoris Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahel
(KOM(2006)0363 – C6‑0282/2006 – 2006/0122(CNS))

Arvamuse koostaja: Helga Trüpel

LÜHISELGITUS

Käesolev komisjoni ettepanek on viimane komisjoni jätkuvatest jõupingutustest muuta olemaolevad kalanduskokkulepped kalandussektori partnerluslepinguteks, kuna eelmiste kokkulepete protokollid aeguvad.

Uus protokoll võimaldab ELi tuunipüügilaevade laevastikule pääsu Cabo Verde vetesse alates 1. septembrist 2006 kuni 31. augustini 2011 järgmiselt:

	2006–2011	2001–2005
Seinerid	25 (Hispaania, Prantsusmaa)	37
Triivõngejadaga kalapüügilaevad	48 (Hispaania, Portugal)	63
Ritvõngedega laevad	11 (Hispaania, Prantsusmaa)	18
Kokku	84	118

See tähendab, et juurdepääsu omavate tuunipüügilaevade arv väheneb peaaegu 30% võrra. Tuuni kogust, mida laevastikud püüda võivad, on vähendatud 7000 tonnilt aastas 5000 tonnile. Lisaks sellele lubati Portugalil eelmise protokolli alusel piirkonda saata mitmeid põhjaõngejadaga püügilaevu, kuid nüüd on see võimalus kaotatud. Vastutasuks püügiõiguse eest maksab EL Cabo Verde valitsusele 385 000 eurot aastas. See kajastab asjaolu, et väiksemal arvul laevadel lubatakse püüda vähem kala, kuna eelmise protokolliga ette nähtud hüvitis oli 680 000 eurot.

Lisaks ELi panusele peavad laevaomanikud maksma litsentsitasusid ja komisjoni arvestuste kohaselt võib see tähendada, et Cabo Verdele makstakse täiendavalt 243 450 eurot. Kooskõlas oma kohustusega suurendada tööstusharu osa nimetatud lepingute kuludest, on laevaomanike poolt deklareeritud tuuni tonni kohta makstav tasu tõusnud eelmise protokolli alusel makstavalt 25 eurolt 35 euroni. Samas, kui kulude suurenenud osa on sektori kanda, mida tuleb tervitada, tuleks märkida, et mõnedel juhtudel, näiteks siis, kui tuunikvooti ei ole täielikult ära kasutatud, võib uus maksesüsteem tähendada, et kolmandale riigile laekub kokku vähem raha.

Üks potentsiaalselt tulutoov areng seoses kalandussektori partnerluslepingutega on muutus rahaliste vahendite eraldamise viisis. Eelmiste kokkulepete kohaselt kohustus kolmas riik kulutama igal aastal konkreetsetes valdkondades kindla rahasumma. Seega pidi Cabo Verde valitsus vastavalt eelmisele protokollile kulutama kindla summa sellistele programmidele nagu teadusuuringud, seire ja järelevalve ning kalandustoodete kvaliteedikontrolli parandamisele. Komisjonil oli väga raske tagada, et raha kulutati kooskõlas nimetatud kohustustega ning see ei aidanud kaasa kokkulepete läbipaistvusele või vastutusele ega ka vastutustundliku kalapüügi saavutamisele.

Uutes partnerluslepingutes peaks siiski olema rohkem paindlikkust. Ühiskomitee peaks kehtestama mitmeaastase kalandussektorisisese programmi, millega otsustatakse, kuidas kulutada igal aastal 80% koguhüvitisest (st 308 000 eurot), mida Cabo Verde on vastutustundliku kalapüügi arendamiseks eraldanud. Vaja on püstitada programmi eesmärgid ja töötada välja menetlused igal aastal saavutatud tulemuste hindamiseks. Kõnealune uus lähenemisviis võib parendada lepingu haldamist ja juhul, kui teave avalikustatakse, ka selle läbipaistvust. Eelarvekomisjon nõuab, et teda nimetatud hindamistega kursis hoitaks. Kuna tegu on protokollide uue arenguga, on liiga vara öelda, kas see osutub kasulikuks, tuues kaasa vastutustundlikuma ja säästvama kalapüügi Cabo Verdes. Seega peame nimetatud arengut hoolikalt järgima.

Teine ELi uute kalandussektori partnerluslepingute aspekt on nõue viia läbi eelmise protokolli üksikasjalik järelhindamine. Parlament on saanud hinnangu kommenteeritud kokkuvõtte ja see sisaldab mõningaid murettekitavaid märkusi, millele eelarvekomisjon peaks tähelepanu pöörama. Konsultandid märgivad, et:

•          ELi kalapüügi mõju haidele on raske hinnata;

•          mõnede laevastikuosade püügiaruandlus on kehv;

•         demersaalõngejadaga püügilaevade kohta ei ole andmeid, väga vähe andmeid on ritvõngedega laevade kohta ja triivõngejadaga püügilaevade osas on andmed mittetäielikud;

•          üldiselt püütakse tuuniliike intensiivselt;

•          kilpkonnade püük on murettekitav.

Läbirääkimiste ajal tegeldi mõne nimetatud probleemiga, kuna tuunipüügilaevade arvu vähendati veidi ja põhjaõngejadaga püügilaevu uude protokolli ei lisatud, kuid komisjon peab kõnealuseid laevastikke jälgima tagamaks, et teiste kriitikat tekitanud asjaolude puhul leitakse lahendus.

Arvestades, et peamine uuesti esilekerkiv probleem kõnealuses ja ka mitmetes teistes lepingutes on nõuetekohase püügiaruandluse puudumine, on tehti muudatusettepanek, et sellised laevad, mis oma saagist aru ei anna, jääksid ühenduse rahalise toetuseta.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Artikkel 3 a (uus)
	Artikkel 3 a
	Komisjon hindab igal aastal, kas liikmesriigid, kelle laevad käesoleva protokolli alusel tegutsevad, on aruandluse nõudeid täitnud.
Selgitus
Laevad, mis ei täida põhinõuet anda aru oma saagi kohta, ei peaks ELilt rahalist toetust saama.
Muudatusettepanek 2 Artikkel 3 b (uus)
	Artikkel 3 b
	Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande protokolli artiklis 7 kirjeldatud mitmeaastase sektorisisese programmi tulemuste kohta.
Selgitus
Et hinnata, kas ELi makstavat hüvitist kasutatakse nõuetekohaselt ja kas see soodustab tõepoolest Cabo Verde' kalavarude säästvat kasutamist, peaks komisjon igal aastal parlamendile aruande esitama.
Muudatusettepanek 3 Artikkel 3 c (uus)
	Artikkel 3 c
	Enne protokolli kehtivusaja lõppu ja uute läbirääkimiste algust kehtivusaja võimalikuks pikendamiseks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule protokolli järelhindamise, mis sisaldab kulude-tulude analüüsi.
Selgitus
Enne uute läbirääkimiste alustamist on oluline hinnata praegu kehtivat protokolli, et määrata kindlaks, kas ja milliseid muudatusi protokolli võimaliku pikendamise korral sinna sisse viia.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse partnerluslepingu sõlmimist kalandussektoris Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahel
Viited	KOM(2006)0363 – C6‑0282/2006 – 2006/0122(CNS)
Vastutav komisjon	PECH
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	BUDG 7.9.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja:   nimetamise kuupäev	Helga Trüpel 4.9.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	20.11.2006
Vastuvõtmise kuupäev	20.11.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	25
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Reimer Böge, Simon Busuttil, Gérard Deprez, Brigitte Douay, Bárbara Dührkop Dührkop, James Elles, Louis Grech, Nathalie Griesbeck, Catherine Guy-Quint, Anne E. Jensen, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Vladimír Maňka, Mario Mauro, Jan Mulder, Gérard Onesta, Giovanni Pittella, Wojciech Roszkowski, Antonis Samaras, Esko Seppänen, László Surján, Kyösti Virrankoski, Ralf Walter
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Hans-Peter Martin, Margarita Starkevičiūtė
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

(CNS)

• [1]  ELTs seni avaldamata.

arengukomisjonI ARVAMUS (5.10.2006)

Saaja: kalanduskomisjon

Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse partnerluslepingu sõlmimist kalandussektoris Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahel
(KOM(2006)0363 – C6‑0282/2006 – 2006/0122(CNS))

Arvamuse koostaja: Luisa Morgantini

LÜHISELGITUS

Euroopa Liidu arengukoostööpoliitika ja ühine kalanduspoliitika peavad olema järjepidevad, teineteist täiendavad ja kooskõlastatud, aidates tervikuna kaasa vaesuse vähendamisele ja säästvale arengule asjaomastes riikides.

EL on võtnud endale kohustuse tagada kalanduse jätkusuutlikkus kogu maailmas, nagu määratleti ÜRO 2002. aasta tippkohtumisel Johannesburgis, säilitades või taastades varude taseme eesmärgiga anda maksimaalset jätkusuutlikku saaki.

EL on kiitnud heaks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) vastutustundliku kalapüügi juhendi.

ELi kohalolek kaugemates kalapüügipiirkondades on õiguspärane eesmärk, kuid tuleb tuletada meelde, et ELi kalandushuvisid tuleks kaitsta paralleelselt nende riikide arendamise huvidega, kellega kalanduslepingud sõlmitakse.

Seepärast tervitame AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee 22. juuni 2006. aasta resolutsiooni kalanduse ja selle sotsiaalsete ja keskkonnaaspektide kohta arenguriikides, eelkõige kuivõrd assamblee on seisukohal, et ELi ja AKV püügihuvide kaitse peab olema kooskõlas ühelt poolt kalavarude säästva majandamisega majanduslikus, sotsiaalses ja keskkonnaalases tähenduses ning teisalt kalapüügist elatuvate rannikuäärsete kogukondade elatusvahenditega.

Lisaks rõhutame AKV-ELi kalandusalases partnerluslepingus tehtud viidet Cotonou lepingu järgimisele. Me nõuame kindlalt, et võetaks täielikult arvesse Cotonou lepingu artiklit 9 inimõiguste, demokraatlike põhimõtete, heade valitsemistavade ja õigusriigi kohta, ning tervitame komisjoni talituste poolt arengukomisjonile antud tagatisi, mille kohaselt nad võtavad arvesse artikli 9 sisu lepinguid käsitlevatel läbirääkimistel arengumaadega, sealhulgas nende arengumaadega, kes ei ole AKV riigid.

Kavandatud leping asendab Euroopa Majandusühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahelise lepingu, mis jõustus 1991. aasta septembris.

Kavandatud leping sõlmitakse viieks aastaks alates kuupäevast, mil asjakohased vastuvõtmisprotseduurid on lõpule viidud. Seda on võimalik pikendada.

Kavandatud lepingu protokoll annab Hispaaniast, Portugalist ja Prantsusmaalt pärit triivõngejadaga püügilaevade, külmutusseinerite ja ritvõngelaevadega püütava tuunikala püügi võimalused kokku 84 litsentsi alusel.

Rahalise toetuse suuruseks on määratud 325 000 eurot aastas ja see vastab 5000 tonni suurusele aastapüügile. Konkreetne summa, mille suurus on 60 000 eurot aastas, on ette nähtud Cabo Verde kalandussektori sektorisisese poliitika raames tehtud algatuste toetamiseks ja elluviimiseks.

Kui kogu püügikogus ületab 5000 tonni aastas, võib rahalist toetust kahekordistada.

Laevaomanike makstavad tasud võivad Cabo Verde jaoks luua ligikaudu 243 500 euro suuruse iga-aastase lisasissetuleku.

Tervitame osutatud seost riigisiseste algatustega ning loodame, et need võivad sisaldada kalade töötlemise ja turustamisega seotud kohalike infrastruktuuriprojektide rahastamist, võimaldades nõnda kohalikel elanikel väljuda elatuskalapüügi raamidest.

Tervitame ka tõsiasja, et leping põhineb hinnangul kohaliku kalanduse kohta ning et see soodustab teaduslikku ja tehnilist koostööd kohalike ametiasutustega. Ülalnimetatud AKV-ELi resolutsioonis ollakse seisukohal, et varude teaduslik hindamine peab olema kalapüügi eeltingimus ja varude iga-aastane hindamine peab olema edaspidiste püügilubade saamise tingimus. Toetame seda ja palume mõlemal lepinguosalisel seda arvesse võtta.

Me ei toeta kõnealuse lepingu kohta vastu võetud menetlust, sest Euroopa Parlamendil oleks pidanud olema oma osa läbirääkimisvolituste raames, mille nõukogu oleks andnud komisjonile, ja parlament peaks olema läbirääkimiste arengust teadlik. Cabo Verdel on oluline regionaalpoliitiline roll ning seega võiks leping olla samas piirkonnas käimasolevate läbirääkimiste eeskuju. Cabo Verde on juba taotlenud erilist assotsiatsioonistaatust EÜga ja Euroopa Parlamendi poolt kavandatud lepingu poliitilise analüüsi õigeaegne tegemine on äärmiselt oluline.

Euroopa Parlamendiga konsulteeriti kavandatud lepingu küsimustes 2006. aasta juulikuus, seitse kuud pärast lepingu algatamist, et see jõustuks 1. septembril. Parlament peaks olema selle vastu ja nentima selle vastuvõetamatust.

Komisjon ja nõukogu peavad jõudma kokkuleppele tingimustes, mis annaksid parlamendile tegeliku võimaluse konsulteerimiseks. Sellise lepingu puudumisel peaks kalanduskomisjon juhtima parlamendi tähelepanu praegusele olukorrale, sealhulgas võimalusele hääletada praeguse korra alusel esitatud kalanduslepingute vastu.

Seepärast tervitame arengukomisjoni vastu võetud otsust korraldada 2007. aastal arutelu kalandusalaste partnerluslepingute ja Euroopa Parlamendi rolli kohta menetlustes kui esimest sammu selles suunas.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 2 a (uus)
	(2 a) EÜ rahalist hüvitist kasutatakse kalapüügist elatuva rannaäärse elanikkonna arenguks ning väikeste kohalike külmutus- ja töötlevate tööstuste loomiseks.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse partnerluslepingu sõlmimist kalandussektoris Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahel
Viited	KOM(2006)0363 – C6‑0282/2006 – 2006/0122(CNS)
Vastutav komisjon	PECH
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	DEVE 7.9.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja:   nimetamise kuupäev	Luisa Morgantini 4.9.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	3.10.2006
Vastuvõtmise kuupäev	3.10.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	26 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Margrete Auken, Alessandro Battilocchio, Margrietus van den Berg, Danutė Budreikaitė, Marie-Arlette Carlotti, Thierry Cornillet, Nirj Deva, Alexandra Dobolyi, Michael Gahler, Filip Andrzej Kaczmarek, Glenys Kinnock, Maria Martens, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Luisa Morgantini, José Javier Pomés Ruiz, Horst Posdorf, Frithjof Schmidt, Jürgen Schröder, Anna Záborská, Mauro Zani
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Milan Gaľa, Manolis Mavrommatis, Anne Van Lancker, Anders Wijkman, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

• [1]  ELTs seni avaldamata.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse partnerluslepingu sõlmimist kalandussektoris Euroopa Ühenduse ja Cabo Verde Vabariigi vahel
Viited	KOM(2006)0363 - C6‑0282/2006 - 2006/0122(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	1.9.2006
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev	PECH 7.9.2006
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	BUDG 7.9.2006	DEVE 7.9.2006
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Duarte Freitas 27.9.2006
Endine raportöör / Endised raportöörid
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev  otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine   JURI arvamuse kuupäev
Rahaeraldise määra muutmine   BUDG arvamuse kuupäev
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine parlamendikomisjonis	2.10.2006	21.11.2006
Vastuvõtmise kuupäev	21.11.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: 15 –: 0 0: 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Elspeth Attwooll, Iles Braghetto, Luis Manuel Capoulas Santos, David Casa, Paulo Casaca, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Carmen Fraga Estévez, Ioannis Gklavakis, Alfred Gomolka, Pedro Guerreiro, Heinz Kindermann, Albert Jan Maat, Rosa Miguélez Ramos, Catherine Stihler, Margie Sudre, Daniel Varela Suanzes-Carpegna
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Chris Davies, Duarte Freitas
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Ole Christensen, Siiri Oviir
Esitamise kuupäev	22.11.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...