RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 247/2006 banaanisektori suhtes

27.11.2006 - (KOM(2006)0489 – C6‑0339/2006 – 2006/0173(CNS)) - *

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Jean-Claude Fruteau

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 247/2006 banaanisektori suhtes

(KOM(2006)0489 – C6‑0339/2006 – 2006/0173(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0489)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0339/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning arengukomisjoni, eelarvekomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6 0422/2006),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  on seisukohal, et komisjoni ettepanekus toodud soovituslik lähtesumma peab olema kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 2 ülemmääraga, ning juhib tähelepanu, et iga-aastane summa otsustatakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus kooskõlas 17. mai 2006. aasta Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni vahelise eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe[2] punktiga 38;

3.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 PÕHJENDUS 1
(1) Praegu on banaanisektori toetamise kord kehtestatud nõukogu 13. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 404/93 banaanituru ühise korralduse kohta.13 Banaanitootjate toetamise kava aluseks on põhimõtted, mida teiste turgude ühise korralduse puhul on oluliselt reformitud. Selleks et paremini tagada rahuldav elatustase banaane tootvate piirkondade põllumajanduses hõivatud rahvastikuosale, suunata paremini vahendeid tootjate turule orienteerimiseks, stabiliseerida kulutusi, tagada ühenduse rahvusvaheliste kohustuste arvessevõtmine, võtta piisavalt arvesse tootvate piirkondade eripära, lihtsustada toetuskorra haldamist ning viia see kooskõlla reformitud ühise turukorralduse põhimõtetega, tuleb banaanisektori toetamise korda muuta.	(1) Praegu on banaanisektori toetamise kord kehtestatud nõukogu 13. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 404/93 banaanituru ühise korralduse kohta. Banaanitootjate toetamise kava aluseks on põhimõtted, mida teiste turgude ühise korralduse puhul on oluliselt reformitud. Selleks et paremini tagada rahuldav elatustase banaane tootvate piirkondade põllumajanduses hõivatud rahvastikuosale, suunata paremini vahendeid kõnealuste piirkondade eriomase arengu toetamiseks, stabiliseerida kulutusi, tagada ühenduse rahvusvaheliste kohustuste arvessevõtmine, võtta piisavalt arvesse tootvate piirkondade eripära, lihtsustada toetuskorra haldamist ning viia see kooskõlla reformitud ühise turukorralduse põhimõtetega, tuleb banaanisektori toetamise korda muuta.
Selgitus
Ümberkorralduse aluspõhimõtted on suunatud banaane tootvate piirkondade suutlikkusele oma vajadusi paremini kindlaks määrata, et paremini kasutada hüvitisi ja kohandada neid oma spetsiifiliste vajadustega.
Muudatusettepanek 2 PÕHJENDUS 2 A (uus)
	(2 a) Alates sellest, kui kolmandate riikide banaanitootjate konkurentsi vastu võitlemiseks ning ühenduse vahendite hea kasutamise huvides loodi banaanisektori ühine turukorraldus, on terves harus, alates tootmisest ja lõpetades turustamisega, muudatuste nimel oluliselt pingutatud, parandades märkimisväärselt tootlikkust ja toodete kvaliteeti ning vähendades seejuures oma tegevuse keskkonnamõjusid. Ühine turukorraldus soodustab ka ühenduse pakkumise koondumist, mis aitab tootmispiirkondades sektorit ühendada ning lihtsustab Euroopa banaanide turustamist.
Muudatusettepanek 3 PÕHJENDUS 3
(3) Banaanid on mõnedes ühenduse äärepoolseimates piirkondades, nimelt Prantsusmaa ülemeredepartemangudes Guadeloupe’il ja Martinique’il, Assooridel, Madeiral ja Kanaari saartel üks peamisi põllumajanduskultuure. Banaanide tootmist neis piirkondades pärsib nende kaugus, eraldatus, väiksus ja keeruline pinnamood. Kohalik banaanitootmine on nende piirkondade maaregioonide keskkonna, sotsiaalse ja majandusliku tasakaalu tähtis osa.	(3) Banaanid on mõnedes ühenduse äärepoolseimates piirkondades, nimelt Prantsusmaa ülemeredepartemangudes Guadeloupe’il ja Martinique’il, Assooridel, Madeiral ja Kanaari saartel üks peamisi põllumajanduskultuure. Banaanide tootmist neis piirkondades pärsib nende kaugus, eraldatus, väiksus ja keeruline pinnamood. Kohalik banaanitootmine on nende piirkondade maaregioonide keskkonna, sotsiaalse ja majandusliku tasakaalu tähtis osa, seejuures ei ole nende piirkondade jaoks leitud asenduslahendusi, mis võimaldaks tootmist laiendada teistele majanduslikult elujõulistele põllumajanduskultuuridele.
Selgitus
Banaanide näol on tegemist ühenduse äärepoolseimate piirkondade peamise põllumajanduskultuuriga, millel on oluline majanduslik ja sotsiaalne roll. Seejuures ei ole banaanitootmisele alternatiivseid võimalusi, kuivõrd tootmise laiendamine teistele majanduslikult elujõulistele põllumajanduskultuuridele ei ole võimalik. Seega sõltub banaanitootmisest nende piirkondade tasakaal.
Muudatusettepanek 4 PÕHJENDUS 3 A (uus)
	(3 a) Tuleb arvesse võtta banaanisektori sotsiaalmajanduslikku tähtsust äärepoolseimates piirkondades, samuti banaanisektori panust majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamisse tänu banaanisektori loodud sissetulekutele ja töökohtadele, tootjate ja tarbijate majandustegevusele ning ökoloogilise tasakaalu ja maastiku tasakaalu säilitamisele, mis soodustab turismi arengut.
Selgitus
Tuleb rõhutada banaanitööstuse sotsiaalmajanduslikku tähtsust ning banaanitööstuse panust majanduslikku ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse.
Muudatusettepanek 5 PÕHJENDUS 5
(5) Nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 247/2006 (millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks)14 III jaotises nähakse äärepoolseimate piirkondade jaoks ette ühenduse abiprogrammid, mis sisaldavad kohalikku põllumajanduslikku tootmist soodustavaid erimeetmeid. Selle määrusega nähakse ette läbivaatamine hiljemalt 31. detsembril 2009. Juhul, kui äärepoolseimates piirkondades elavate kogukondade majandustingimused on oluliselt muutunud, siis esitab komisjon aruande varem. See vahend näib asjaomaste piirkondade banaanitootmise toetamiseks kõige paremini sobivat, sest võimaldab banaanitootmise toetusmeetmete paindlikkust ja detsentraliseerimist. Banaanitootmise toetuse hõlmamine nende abiprogrammidega peaks suurendama põllumajandusliku tootmise toetamise strateegiate ühtsust nendes piirkondades.	(5) Nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 247/2006 (millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks) III jaotises nähakse äärepoolseimate piirkondade jaoks ette ühenduse abiprogrammid, mis sisaldavad kohalikku põllumajanduslikku tootmist soodustavaid erimeetmeid. Selle määrusega nähakse ette läbivaatamine hiljemalt 31. detsembril 2009. Et võtta arvesse banaanitootjate eriolukorda, esitab komisjon juhul, kui nende tootjate majanduslik olukord eeskätt ühendusvälise korra muutumise tõttu oluliselt halveneb, Euroopa Parlamendile ja nõukogule eriaruande enne ettenähtud tähtaega. See vahend näib asjaomaste piirkondade banaanitootmise toetamiseks kõige paremini sobivat, sest võimaldab banaanitootmise toetusmeetmete paindlikkust ja detsentraliseerimist. Banaanitootmise toetuse hõlmamine nende abiprogrammidega peaks suurendama põllumajandusliku tootmise toetamise strateegiate ühtsust nendes piirkondades.
Selgitus
Tuleks täpsustada komisjoni ettepanekus ettenähtavat hindamisvahendit, seostades selle konkreetselt ühendusvälise korra arenguga, eeskätt tollitariifiga seotud olukorra võimaliku halvenemisega tulevikus, nõudes seejuures, et esitataks konkreetsed ja banaanisektori eriolukorraga kooskõlas olevad ettepanekud.
Muudatusettepanek 6 PÕHJENDUS 5 A (uus)
	(5 a) Äärepoolseimate piirkondade banaanitootjatele tuleks ette näha ühe või mitme konkreetse avansi võimaldamist.
Selgitus
Hüvitise suunamisega POSEI programmidesse kaotatakse praegu kehtiv tootjatele antavate avansside süsteem, mis on samas tootmistsükli toimimiseks vajalik. See lünk tuleks täita, et vältida banaanitootmispiirkondade sotsiaalmajandusliku tasakaalu püsimiseks vajaliku põllumajanduskultuuri kadumist.
Muudatusettepanek 7 PÕHJENDUS 7
(7) Nende banaane tootvate ühenduse piirkondade puhul, mis ei ole äärepoolseimad, ei tundu banaanitootmise jaoks eraldi toetuskava säilitamine vajalik, arvestades asjaomase tootmise väikest osatähtsust ühenduse kogutoodangus.	(7) Nende banaane tootvate ühenduse piirkondade puhul, mis ei ole äärepoolseimad, tuleks anda liikmesriikidele võimalus valida selline kord, kus banaanitootmise toetused on osaliselt tootmisest lahti seotud, hoolimata asjaomase tootmise väikesest osatähtsusest ühenduse kogutoodangus.
Selgitus
Majanduslikel, keskkondlikel ja eelkõige sotsiaalsetel põhjustel tuleks seda soovivatele liikmesriikidele anda võimalus säilitada osaliselt tootmisega seotud toetused. Tootmise väikesemahulisus ei õigusta mingil juhul ühtse toetuskavaga sidumist, sest see toetaks traditsioonilise taimekasvatuse hülgamist.
Muudatusettepanek 8 PÕHJENDUS 8
(8) Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse mõningaid määruseid)15 sätestatakse iga põllumajandustootja jaoks toodanguga sidumata sissetulekutoetuste süsteem (edaspidi „ühtne otsemaksete kava”). Süsteem oli mõeldud üleminekuks tootmise toetamiselt tootjate toetamisele.	välja jäetud
_______________ 1 ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 319/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 32).
Selgitus
Majanduslikel, keskkondlikel ja eelkõige sotsiaalsetel põhjustel tuleks seda soovivatele liikmesriikidele anda võimalus säilitada osaliselt tootmisega seotud toetused. Tootmise väikesemahulisus ei õigusta mingil juhul ühtse toetuskavaga sidumist, sest see toetaks traditsioonilise taimekasvatuse hülgamist.
Muudatusettepanek 9 PÕHJENDUS 8 A (uus)
	(8 a) Tootjatele abi andmisel peavad esmast rolli mängima maaelu arengule suunatud teavitus- ja infrastruktuurimeetmed; selles osas tuleks ette näha banaanide tootmise ja turustamise kohandamine vastavalt erinevatele kvaliteedinormidele, nagu need on olemas õiglase kaubanduse, mahepõllumajandustoodete, kohalike liikide või geograafilise päritolu sertifikaadi puhul; neis piirkondades toimuva turismiga seoses võib banaane turustada ka kui erilist kohalikku toodet, mis võib luua tarbijate jaoks sideme nende banaanide kui tuttava ja eelistatud tootega.
Selgitus
Banaanide tootmise täielik lõpetamine ei saa olla ümberkorraldusmeetmete eesmärgiks. Lisaks mitmekesistamisega seotud meetmetele tuleb uurida ja arendada ka banaanidele uute turgude avamise võimalusi.
Muudatusettepanek 10 PÕHJENDUS 8 B (uus)
	(8 b) Ühise põllumajanduspoliitika reformi märkimisväärse ulatusega eesmärkide saavutamiseks tuleb puuvillale, oliiviõlile, toortubakale, humalale ja banaanile antav toetus suurel määral tootmisest lahutada ning integreerida see ühtse toetuskavaga.
Selgitus
Selleks, et anda seda soovivatele liikmesriikidele majanduslikel, keskkondlikel ja eelkõige sotsiaalsetel põhjustel võimalus säilitada osaliselt tootmisega seotud toetused, tuleb Vahemeremaade toodete osas järgida ühist põllumajanduspoliitikat puudutavas määruses (EÜ) nr 864/2004 väljendatut. Ühtse toetuskavaga ühendamine toetaks traditsioonilise taimekasvatuse hülgamist.
Muudatusettepanek 11 PÕHJENDUS 8 C (uus)
	(8 c) Banaanisektoris praegu toimiva abisüsteemi täielik integreerimine ühtse toetuskavaga tooks kaasa tootmishäirete ohu ühenduse kasvatuspiirkondades. Seetõttu peab üks osa abist jääma seotuks kasvatamisega, kus summa makstakse vastava kultuuri osas abikõlbliku hektari kohta. Toetuse summa arvutamisel tuleks tagada sellised majandustingimused, mis sellele põllukultuurile pühendunud piirkondades võimaldaksid jätkata tegevust banaanisektoris ja vältida banaani asendamist teiste taimesortidega. Selle eesmärgi saavutamiseks võib igale seda soovivale liikmesriigile seada kogu hektari kohta makstava võimaliku toetuse määraks 40 % riigi osast tootjatele kaudselt makstud toetuses.
Selgitus
Selleks, et anda seda soovivatele liikmesriikidele majanduslikel, keskkondlikel ja eelkõige sotsiaalsetel põhjustel võimalus selle kultuuri hülgamise vältimiseks säilitada osaliselt tootmisega seotud toetused, tuleb Vahemeremaade toodete osas järgida ühist põllumajanduspoliitikat puudutavas määruses (EÜ) nr 864/2004 väljendatut.
Muudatusettepanek 12 PÕHJENDUS 8 D (uus)
	(8 d) Ülejäänud 60 % riigi osast tootjatele kaudselt makstud toetuses peaks jääma ühtse toetuskava tarvis.
Selgitus
Selleks, et anda seda soovivatele liikmesriikidele majanduslikel, keskkondlikel ja eelkõige sotsiaalsetel põhjustel võimalus traditsioonilise kultuuri hülgamise vältimiseks säilitada osaliselt tootmisega seotud toetused, tuleb Vahemeremaade toodete osas jääda ühist põllumajanduspoliitikat puudutavas määruses (EÜ) nr 864/2004 väljendatu juurde.
Muudatusettepanek 13 PÕHJENDUS 9
(9) Järjekindluse huvides on kohane tühistada olemasolev banaanitootmise tasandustoetuse kava ja hõlmata banaanitootmine ühtse otsemaksete kavaga. Selleks tuleb lisada banaanide tasandustoetus määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 33 osutatud ühtse otsemaksete kavaga seotud otsemaksete loetelusse. Samuti peaksid liikmesriigid kindlaks määrama ühtse otsemaksete kava võrdlussummad ja abikõlblikud hektarid banaanituru puhul sobiva vaatlusperioodi ning sobivate objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Alasid, kuhu on istutatud banaanid, ei tohiks välja jätta põhjusel, et neid käsitatakse püsikultuurina. Asjakohaselt tuleb muuta siseriiklikke ülemmäärasid. Sätestada tuleb ka üksikasjalike eeskirjade ja vajalike üleminekumeetmete vastuvõtmine komisjoni poolt.	välja jäetud
Selgitus
Banaanisektori toetuste täielik integreerimine ühtse maksekavaga võib luua probleeme mitmetele ühenduse piirkondadele, kus banaanikasvatus on traditsiooniliseks tegevuseks. Tekib tegevuse katkemise oht, millel oleksid omakorda negatiivsed sotsiaalsed mõjud. Seetõttu tuleks seda soovivatele liikmesriikidele anda võimalus säilitada osaliselt tootmisega seotud toetused.
Muudatusettepanek 14 PÕHJENDUS 10
(10) Määruse (EÜ) nr 404/93 II jaotises on sätestatatud tootjate organisatsioonid ja koondamismehhanismid. Olemasolev toetuste süsteem seadis eesmärgiks muu hulgas tootjate organisatsioonide moodustamise, et nende liikmeks oleks võimalikult palju tootjaid, ning piiras tasandustoetuse maksmise tunnustatud organisatsioonide liikmetega.	(10) Määruse (EÜ) nr 404/93 II jaotises on sätestatatud tootjate organisatsioonid ja koondamismehhanismid. Olemasolev toetuste süsteem seadis eesmärgiks muu hulgas tootjate organisatsioonide moodustamise, et nende liikmeks oleks võimalikult palju tootjaid ja et toetada turustamist banaanisektoris, piirates tasandustoetuse maksmise tunnustatud organisatsioonide liikmetega.
Selgitus
Avaliku teenistuse osas tuleb meelde tuletada banaanisektori tootjate organisatsioonide tähtsat rolli seoses oma partneritega, eriti mis puudutab banaanide turustamise toetamist.
Muudatusettepanek 15 PÕHJENDUS 11
(11) Esimese eesmärgi saavutamisel on süsteem olnud edukas, sest enamik ühenduse tootjatest kuulub nüüd tootjate organisatsioonidesse. Teine eesmärk on iganenud, sest tasandustoetuste süsteem tühistatakse. Seetõttu ei ole vaja säilitada tootjaorganisatsioone käsitlevaid ühenduse õigusnorme, jättes liikmesriikidele samas võimaluse kehtestada vajadusel sellised õigusnormid oma territooriumi erilist olukorda arvestades.	(11) Esimese eesmärgi saavutamisel on süsteem olnud edukas, sest enamik ühenduse tootjatest kuulub nüüd tootjate organisatsioonidesse. Seetõttu on vaja säilitada tootjaorganisatsioone käsitlevad ühenduse õigusnormid. Tootmispiirkondades banaanisektori lammutamise vältimiseks tehakse ettepanek ühenduse reguleeriv raamistik säilitada ning liikmesriikidel palutakse tungivalt seada toetuste maksmine jätkuvalt sõltuvusse kohustusest turustada toodangut nende tootjaorganisatsioonide kaudu.
Selgitus
Ühenduse pakkumise koondumine on olnud üks 1993. aastal rakendatud ühise turukorralduse saavutusi. Nende rühmade loomise soodustamist tuleb jätkata, säilitades määruse 404/93 vastavad sätted, kuna vastasel juhul võib ühenduse tootjate olukord kolmandate riikide impordiga võrreldes veelgi ebasoodsamaks muutuda
Muudatusettepanek 16 ARTIKLI 1 PUNKT 1 (Määrus (EMÜ) nr 404/93)
1) II ja III jaotis, artiklid 16–20, artikli 21 lõige 2, artikkel 25 ja artiklid 30–32 tunnistatakse kehtetuks;	1) II jaotise artiklid 6 ja 7, III jaotis, artiklid 16–20, artikli 21 lõige 2, artikkel 25 ja artiklid 30–32 tunnistatakse kehtetuks;
Selgitus
Ühenduse pakkumise koondumine on olnud üks 1993. aastal rakendatud ühise turukorralduse saavutusi. Nende rühmade loomise soodustamist tuleb jätkata, säilitades määruse 404/93 vastavad sätted, kuna vastasel juhul võib ühenduse tootjate olukord kolmandate riikide impordiga võrreldes veelgi ebasoodsamaks muutuda.
Muudatusettepanek 17 ARTIKLI 2 PUNKT - 1 (uus) Artikli 1 kolmas taane (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
– kõva nisu, valgurikkaid taimi, riisi, pähkleid, energeetilisi taimi, tärklisekartuleid, piima, seemneid, põllukultuure, lamba- ja kitseliha, veise- ja vasikaliha ning kaunvilju tootvate põllumajandustootjate toetuskavad.	– kõva nisu, valgurikkaid taimi, riisi, pähkleid, energeetilisi taimi, tärklisekartuleid, piima, seemneid, põllukultuure, lamba- ja kitseliha, veise- ja vasikaliha ning kaunvilju, puuvilla, tubakat ja humalat tootvate põllumajandustootjate ning oliivi- ja banaaniistandustega tegelevate põllumajandustootjate toetuskavad.
Selgitus
Tuleb õigesti täiendada määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 1 kolmandat taanet, et lisada sinna banaanid.
Muudatusettepanek 18 ARTIKLI 2 PUNKT 1 Artikli 33 lõike 1 punkt a (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
1) artikli 33 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:	välja jäetud
„a)      neile on antud artiklis 38 osutatud võrdlusperioodi jooksul toetust vähemalt ühe VI lisas osutatud toetuskava alusel või oliiviõli puhul artikli 37 lõike 1 teises lõigus osutatud turustusaastate jooksul või suhkrupeedi, suhkruroo ja siguri puhul, kui nende tootmiseks on saadud turutoetust VII lisa punktis K osutatud vaatlusperioodil, või banaanide puhul, kui nende tootmiseks on saadud hüvitist saamata jäänud tulude eest VII lisa punktis L osutatud vaatlusperioodil.”;
Selgitus
Banaanisektori toetuste integreerimine ühtse maksekavaga võib luua probleeme mitmetele ühenduse piirkondadele, kus banaanikasvatus on traditsiooniline tegevusala. Seetõttu ei tule banaanile kohaldada määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 33 lõiget 1, vaid sama määruse artiklit 64.
Muudatusettepanek 19 ARTIKLI 2 PUNKT 6 A (uus) Artikli 64 lõige 2 (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
	6 a) Artikli 64 lõike 2 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:
	"2. Vastavalt iga liikmesriigi valikule määrab komisjon kooskõlas artikli 144 lõikes 2 sätestatud menetlusega ülemmäära igale artiklites 66, 67, 68, 68 a, 68 b ja 69 sätestatud otsetoetusele.
	Nimetatud ülemmäär on võrdne iga otsetoetuse tüübi osaga artiklis 41 osutatud siseriiklikust ülemmäärast, mis on korrutatud vähendusprotsentidega, mida liikmesriigid kohaldavad artiklite 66, 67, 68, 68 a, 68 b ja 69 kohaselt.”
Selgitus
Banaanisektori toetuste integreerimine ühtse maksekavaga võib luua probleeme mitmetele ühenduse piirkondadele, kus banaanikasvatus on traditsiooniline tegevusala. Seetõttu ei tule banaanile kohaldada määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 33 lõiget 1, vaid sama määruse artikli 64 lõiget 2, et võimaldada seonduva abi andmist.
Muudatusettepanek 20 ARTIKLI 2 PUNKT 6 B (uus) Artikkel 68 b (uus) (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
	6 b. Lisatakse artikkel 68 b järgmises sõnastuses:
	„Artikkel 68 b
	Banaanitoetused
	Banaanitoetuste puhul jääb 40% abist seotuks tootmisega ning ülejäänud 60% riigi osast toetuses jääb ühtse toetuskava tarvis.”
Selgitus
Banaanisektori toetuste integreerimine ühtse maksekavaga võib luua probleeme mitmetele ühenduse piirkondadele, kus banaanikasvatus on traditsiooniliseks tegevusalaks. Seetõttu ei tule banaanile kohaldada määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 33 lõiget 1, vaid sama määruse uut artiklit 68 b, et võimaldada tootmisega seotud abide andmist.
Muudatusettepanek 21 ARTIKLI 2 PUNKT 7 Artikli 145 punkti d alapunkt c (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
7) pärast artikli 145 punkti d alapunkti b lisatakse järgmine alapunkt:	välja jäetud
„c)      üksikasjalikud eeskirjad banaanitootmise toetuste hõlmamise kohta ühtse otsemaksete kavaga.“;
Selgitus
Banaanisektori toetuste integreerimine ühtse maksekavaga võib luua probleeme mitmetele ühenduse piirkondadele, kus banaanikasvatus on traditsiooniline tegevusala. Tekib tegevuse katkemise oht, millel oleksid omakorda negatiivsed sotsiaalsed mõjud. Seetõttu tuleks majanduslikel, keskkondlikel ja eelkõige sotsiaalsetel põhjustel anda seda soovivatele liikmesriikidele võimalus säilitada osaliselt tootmisega seotud toetused.
Muudatusettepanek 22 ARTIKLI 3 PUNKT - 1 (uus) Artikkel 18 a (uus) (määrus (EÜ) nr 247/2006)
	- 1) Lisatakse artikkel 18 a järgmises sõnastuses:
	„Artikkel 18 a
	Banaan
	Abi võivad saada banaanisektori tootjad, kes on ühinenud määruse 404/93 II jaotise kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsiooniga. Abi võib anda ka üksiktootjatele, kelle eriline olukord, eelkõige geograafiline asukoht, ei võimalda neil tootjaorganisatsiooniga ühineda.”
Selgitus
Ühenduse pakkumise koondumine on olnud üks 1993. aastal rakendatud ühise turukorralduse saavutusi. Nende rühmade loomise soodustamist tuleb jätkata, jäädes abide ja tootjaorganisatsiooni kuulumise omavahelise sidumise juurde.
Muudatusettepanek 23 ARTIKLI 3 PUNKT 2 A (uus) Artikli 28 lõige 3 a (uus) (määrus (EÜ) nr 247/2006)
	2 a) Artiklile 28 lisatakse lõige 3 a järgmises sõnastuses:
	„3 a. Banaanitootjate sissetulekuallikaid mõjutavate majanduslike tingimuste märkimisväärse halvenemise korral, iseäranis seoses ühendusevälise korralduse muudatustega, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne 31. detsembrit 2009 eriaruande, vajadusel koos kohaste ettepanekutega.”
Selgitus
Kolmandatest riikidest imporditavale kaubale kehtestatud tollimaksude võimaliku muutmise juhuks on oluline sätestada banaanitootjatele antava abi ülevaatamise võimalus.
Muudatusettepanek 24 ARTIKLI 3 PUNKT 3 Artikkel 30 (määrus (CE) nr 247/2006)
„Sama korra kohaselt võib komisjon võtta meetmeid, et tagada sujuv üleminek nõukogu määrusega (EMÜ) nr 404/93* sätestatud korralt käesoleva määrusega kehtestatud korrale.	„Sama korra kohaselt võib komisjon võtta meetmeid, et tagada sujuv üleminek nõukogu määrusega (EMÜ) nr 404/93* sätestatud korralt käesoleva määrusega kehtestatud korrale. Iseäranis tuleb ette näha eriline banaanitootjatele makstavate ettemaksete süsteem 2007. aasta jooksul ja konkreetsemalt jaanuarist oktoobrini.
Selgitus
Lihtsustamaks vanalt banaanide ühiselt turukorralduselt uuele üleminekut tuleb ette näha eriline ettemaksete süsteem, mis on selle haru ellujäämise seisukohast vältimatu. Kuni aastani 2009 koos tootjatega toimuv uue korralduse hindamine peab võimaldama kindlaks määrata, kas selle süsteemi juurde tuleks praegu banaanide ühise turukorralduse raames kehtiva kahe kuu kaupa makstavate ettemaksete mehhanismi põhjal jääda ka edaspidi.
Muudatusettepanek 25 LISA PUNKT 1 I lisa (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
1) I lisas jäetakse välja banaane käsitlev rida.	välja jäetud
Selgitus
Määruses tuleb arvestada mõnede liikmesriikide sooviga säilitada osaliselt tootmisega seotud toetused, et vältida väikese traditsioonilise banaanikasvatuse hülgamist mõnedes EL piirkondades.
Muudatusettepanek 26 LISA PUNKT 2 VI lisa (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
2) VI lisasse lisatakse järgmine rida:	välja jäetud
„Banaanid
Määruse (EMÜ) nr 404/93 artikkel 12
Hüvitis saamata jäänud tulude eest”;
Selgitus
Banaanide VI lisasse lisamise, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 33 lõikes 1, eesmärk on banaanide sidumine ühtse maksekavaga. Määruses tuleb aga arvestada mõnede liikmesriikide sooviga säilitada osaliselt tootmisega seotud toetused, et vältida väikese traditsioonilise banaanikasvatuse hülgamist mõnedes EL piirkondades.

• [1]  ELTs seni avaldamata.
• [2]  ELT C 139, 14.6.2006, lk. 1.

SELETUSKIRI

Ajalooline ülevaade

Banaanituru ühine korraldus kehtestati nõukogu 13. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 404/93. See korraldus hõlmas sisekomponenti, väliskomponenti ja kvaliteedistandardite kindlaksmääramist.

Sisekomponent hõlmas ühenduse tootjate toetuskava, väliskomponent aga ühist impordikorraldust, mille aluseks oli tariifikvootide süsteem. Alates 2006. aasta jaanuarist, pärast Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames toimunud „banaanisõda” kehtestati ühtseid tollitariife hõlmav süsteem.

Alates turu ühise korralduse rakendamisest 1993. aastal on sellesse tehtud mitmeid muudatusi, mis on puudutanud peamiselt väliskomponenti ja millega võeti arvesse mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru ja Euroopa Liidu rahvusvahelisi kohustusi.

Sisekomponendiga seotud toetuskava hõlmas tunnustatud tootjaorganisatsiooni kuuluvatele ühenduse tootjatele makstavaid abina antavaid hüvitisi. Hüvitis „arvutatakse ühenduses toodetud ja turustatud banaanide kindlasummalise võrdlustulu ja ühenduses toodetud ja turustatud banaanide eest asjaomasel aastal ühenduse turul saadud keskmise tootmistulu erinevuse põhjal”[1].

Turustatud banaanide maksimumkoguseks, mille eest võib hüvitist maksta, määrati 854 000 tonni, mis jaotatakse ühenduse tootmispiirkondade vahel.

Täiendavat abi anti juhul, kui keskmine tootmistulu oli märgatavalt väiksem ühenduse turu keskmisest tootmistulust. Lisaks sellele nähti turu ühise korraldusega ette POSEI programmide (kõrvalisele asukohale ning saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programmid) raames antavat struktuuriabi. Kuigi ühenduse banaanitootjatele antav abi on alates 1993. aastast jätkuvalt suurenenud, on jäänud püsima olulised erinevused eri tootmispiirkondade vahel.

Reformi käivitamine

Komisjoni tellitud ja 2005. aastal läbiviidud välisuuringu¹ kohaselt peab sisekomponendi võimaliku reformi puhul võtma arvesse kolme põhiaspekti:

- eri piirkondade tootjad ei ole võrdses olukorras, seejuures võimaldab täiendava abi süsteem kompenseerida vaid osaliselt neid moonutusi, mis ühtse tariifiga süsteemi kehtestamisele enam kui tõenäoliselt järgneva banaanide hinnalanguse tulemusena võivad muutuda pikaajaliseks,

- eelarvekulude haldamist ja tasakaalustamist,

- ühtlustamist ÜPP 2003. aasta reformi põhimõtetega, seejuures on banaanisektor üks vähestest valdkondadest, kus kehtib kahekordsete abide süsteem.

Reformi käivitamiseks nägi komisjon ette kolm varianti:

a) Lahtisidumine

See variant hõlmab hüvitisena antava abi asendamist sidumata abidega, mille suurus määratakse kindlaks reformitud ühise põllumajanduspoliitika raames kindlaksmääratud ajalooliste võrdlussummade alusel. Hüvitisena antava abi summad suunatakse ühtsesse otsemaksete kavasse. Komisjoni väitel lihtsustab selline ümberkorraldus haldust ja ei kahjusta sotsiaalmajanduslikku tasakaalu sellistes tootmispiirkondades, kus banaanikasvatus on teiste põllumajanduskultuuridega võrreldes teisejärguline või väheoluline. Seevastu võib selline süsteem komisjoni väitel tuua kaasa tõsiseid tagajärgi äärepoolseimates piirkondades. Võttes arvesse abikõlblike banaanikasvatushektarite alusel antava abi osakaalu, toob ainult banaanitootjatele majandi kohta makstava ühtse abi kehtestamine kaasa märkimisväärse surve sellise tootmise lõpetamiseks, millega kaasneb vastava tegevuse massilise lõpetamise oht.

b) Memorandum

See variant põhineb peamiste banaane tootvate Euroopa riikide ettepanekul ja selles nähakse ette konkreetsete riikide kaupa kindlaksmääratud hüvitismäärad, kusjuures abisummade aluseks on ajaloolised võrdlussummad ja abiga kaasneb nõue säilitada tootmine teatavas ulatuses. Iga riigi kohta koostatakse kindlaksmääratud aastaeelarve, mida kasutatakse diferentseeritult vastavalt iga tootmispiirkonna eripäradele. Komisjoni arvates on selle variandi nõrgad küljed seotud eelarvest mittekinnipidamise ohuga, piiratud paindlikkusega piirkondade eripärade arvessevõtmisel ja abi haldamise keerukusega.

c) POSEI

See variant hõlmab abikava rahaliste vahendite üleviimist POSEI programmide alla, seejuures detsentraliseeritakse abi andmise tingimuste ja abi liigi kindlaksmääramine vastavalt iga tootmispiirkonna eripäradele. Euroopa mandriosa piirkondade puhul nähakse selle variandi puhul ette abikavade ühendamine ühtsete sidumata otsemaksete süsteemiga. Komisjoni väitel tugevdaks see variant äärepoolseimate piirkondade põllumajanduse toetusstrateegia järjepidevust ning abivormide paindlikkus ja detsentraliseeritud haldus soodustaksid iga tootmispiirkonna eripärade arvessevõtmist. Eelarvetasakaal tagatakse piirkondlike programmide iga-aastaste finantseerimiskavade abil. Abi üldine rahaline ulatus põhineb ajaloolise mitmeaastase võrdlusperioodi kestel antud abi keskmisel suurusel.

Komisjoni ettepanek

Komisjon toetab viimast varianti.

Komisjoni ettepaneku ülevaatlik tabel:

Praegune olukord	Ettepanek
– Ühenduse tootjatele antav hüvitisabi.	– Tühistada ja asendada   äärepoolseimate piirkondade tootjate puhul:   – finantsvahendite ülekandmine POSEI programmidesse 278,8 miljoni euro ulatuses aastas. Need täiendavad vahendid ei ole suunatud sihtotstarbeliselt banaanidele, liikmesriik otsustab, kuidas neid täiendavaid vahendeid kasutatakse   Euroopa mandriosa tootjate puhul: – ühtse otsemaksete süsteemi kehtestamine, mis hõlmab Kreeka ja Portugali puhul riiklike finantsvahendite suurendamist vastavalt 1,1 miljoni ja 0,1 miljoni euro võrra. Küprose jaoks on ühtse maksekorraldussüsteemi kehtestamiseks alates 2009. aastast koostatud lisaeelarve 3,4 miljoni euro ulatuses, vastavalt uute liikmesriikide osas kehtestatud ajakavas kindlaksmääratud tähtaegadele
– Iga kahe kuu järel makstavate avansside süsteem	– Võimalus kehtestada iga-aastaste avansside süsteem
– Tootjaorganisatsioonide loomiseks ja tegevuseks antav abi.	– Tühistada
– Eraldiseisev banaanitootmise halduskomitee.	– Tühistada, selle komitee pädevus antakse edasi puu- ja köögiviljade tootmise halduskomiteele
	– Läbivaatamissäte: komisjon kavatseb enne 2009. aasta lõppu koostada ülevaate ühenduse POSEI programmidest.

278,8 miljoni euro ülekandmine POSEI programmidesse toimub järgmise jaotusskeemi alusel:

Protsentides ja miljonites eurodes

		Majandusaasta 2008 ja järgmised
Prantsusmaa	Guadeloupe ja Martinique	46,1	+129,1
Portugal	Assoorid ja Madeira	3,1	+8,6
Hispaania	Kanaari saared	50,4	+141,1

Raportööri seisukoht

Alates banaanituru ühise korralduse kehtestamisest on hüvitisena antav abi võimaldanud osaliselt tasandada tootmiskulude erinevusi Lõuna-Ameerika piirkondade ja Euroopa tootmispiirkondade vahel. Sellega on see abi võimaldanud tagada Euroopa banaanitootmise jätkusuutlikkust, eeskätt äärepoolseimates piirkondades, kus sellel tootmisel on keskne sotsiaalmajanduslik roll ja puudub usaldusväärne põllumajanduslik alternatiiv, mistõttu ei ole võimalik laiendada tootmistegevust teistele majanduslikult elujõulistele põllumajanduskultuuridele.

Ülemaailmse kaubanduse eeskirjade areng ja turu ühise korralduse väliskomponendi hiljutine muudatus (tariifikvootide süsteemi tühistamine ja ühtse tollitariifi rakendamine) on toonud kaasa vajaduse muuta esialgset abikorraldust, mis ei ole kohandatud uue olukorraga.

Euroopa Komisjoni reformikava vastab valdavalt sellele nõudmisele, kuivõrd selles tehakse ettepanek võtta teatavad meetmed, millega tagatakse, et täidetakse Euroopa Liidu kohustusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni ees, ning millega tagatakse parem vastavus eri tootmispiirkondade erivajadustele. Lisaks sellele on selle reformikava eesmärgiks tagada banaanitootmispiirkondade põllumeestele jätkuvalt rahuldav elatustase.

Finantsvahendid

Ülalmainitud eesmärgi täitmiseks teeb komisjon ettepaneku suunata 278,8 miljoni euro ulatuses eelarvelisi finantsvahendeid POSEI programmidesse, asendades sellega endise hüvitisabide korra. Arvestades ühtse tollitariifi, 176 eurot tonni kohta, kehtestamise eeldatava mõjuga, mille puhul prognoositakse kaubandusolukorra olulist muutust varasemaga võrreldes, tuleb seda summat pidada märkimisväärselt väiksemaks summadest, mida tihtipeale on peetud vajalikuks selleks, et tagada tootmisharu toetamist vajalikul määral.

Võttes arvesse Euroopa Liidu eelarvelist olukorda ja ühenduse eesmärke riiklike kulutuste stabiliseerimise osas ning kiites heaks hiljutised komisjoni poolt kõnealuses valdkonnas tehtud pingutused, tuleks samas seda finantsotsust toetada, kuivõrd see võib anda võimaluse positiivse lahenduse leidmiseks tootjate vajaduste rahuldamiseks, võttes arvesse tegelikku praegust olukorda kaubanduse ja tollisüsteemi alal.

Korralduse paindlikkus sõltuvalt välisest olukorrast tollimajanduses

Tuleb tunnistada, et kaubandussuhete ebastabiilsus ja eeskätt WTO raames peetavate mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste ebaõnnestumise oht loovad teatava ebakindluse tollikorralduse püsivuse suhtes ja lubavad prognoosida tariifide kaitstuse järjekordset vähenemist. Sellega seoses tuleb meenutada, et komisjoni poolt esimestel Lõuna-Ameerika riikidega peetud läbirääkimistel esialgu ettepandud ühtne tariif (230 eurot tonni kohta) oli juba madalam tasemest, mida peeti kohaseks selleks, et säilitada olemasolevat olukorda kaubanduses. Tariifi 176 eurot tonni kohta puhul on banaanisektor äärmiselt kergesti haavatav, seetõttu on tõenäoline, et tollikaitse täiendav vähenemine toob kaasa ühenduse banaanitootmise lõpetamise, kui Euroopa Komisjoni poolt esitatud projekti ettepanekusse ei tehta muudatusi.

Seda silmas pidades soovitab raportöör näha hüvitisena antava abi korralduse määratluse puhul ette suuremat paindlikkust, et võtta tõhusalt arvesse tollimajandusega seotud tingimuste halvenemist.

Komisjon on küll soovitanud POSEI programmide hindamist hiljemalt 31. detsembriks 2009, kui põllumeeste sissetulekuallikaid mõjutavad majandustingimused halvenevad. Kuid raportööri arvates on see algatus liialt lakooniline ja üldine ning ei osutu piisavaks, seetõttu teeb ta ettepaneku lisada sellele teatavad selgitused, eeskätt komisjoni teenistustele pandava kohustuse näol esitada juhul, kui tollimajanduse olukord seda nõuab, teatavad konkreetsed meetmed, mille võtmisega tagatakse ühenduse banaanitootjate tulude säilimine.

Tootjatele antavad avansid

Banaanituru ühise korralduse raames praegu kehtiva tootmisabi süsteemiga nähakse ette rahaliste avansside maksmist, mis on vajalikud tootmistsükli toimimiseks nii äärepoolseimates piirkondades kui ka teistes Euroopa Liidu piirkondades. Kõnealused avansid on vajalikud, sest need võimaldavad tootjatel kasutada tootmisvahendite hankimiseks vajalikke vahendusfonde. Need avansid on samuti vajalikud seetõttu, et Euroopa näol on tegemist osalisega, kes saab turu kõikumiste puhul maksta selliseid summasid, mille maksmiseks erasektor ei ole alati valmis.

Komisjoni reformikavas aga ei kaasne finantsvahendite üleviimisega POSEI programmide alla kõnealuse avansside süsteemi ümbersuunamist, see aga seab ohtu kogu tootmisprotsessi säilimise, kuivõrd fondide kättesaadavust ei tagata enne oktoobrit.

Raportöör teeb ettepaneku täita see oluline lünk ja taaskäivitada see Euroopa banaanitootmise jaoks elulise tähtsusega mehhanism, kuivõrd selle puudumisel võib kaduda selline põllumajandustegevus, mis on ainuke põllumajanduslik elujõuline tootmistegevus peamistes Euroopa tootmispiirkondades ja mis lisaks sellele toetab ka looduskeskkonna ümberkorraldust ja maastikukujundust, mis on kõnealuste piirkondade turismialase arengu võimaluste keskseks ja asendamatuks teguriks.

(CNS)

• [1]  Banaanituru ühise korralduse hinnang. COGEA, Rooma, juuli 2005, http://ec.europa.eu/agriculture/eval/reports/bananas/index_fr.htm

eelarvekomisjoni ARVAMUS  (22.11.2006)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 404/903, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 247/2006 banaanisektori suhtes
(KOM(2006)0489 – C6‑0339/2006 –2006/0173 (CNS))

Arvamuse koostaja: Janusz Lewandowski

LÜHISELGITUS

Määrustele nr 404/93, (EMÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 247/2006 esitatud muudatusettepanekud puudutavad eranditult banaanide ühise turukorralduse Euroopa Liidu siseseid aspekte. Reformi ettepanek vastab ka kontrollikoja eriaruandes nr 7/2002 esitatud soovitustele banaanisektori turgude ühise korralduse usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[1].

Kahjuks tuleb taas kord nentida, et Euroopa Parlament on jällegi seatud äärmusliku ajasurve alla seoses komisjoni alles 20. septembrist 2006 pärineva ettepaneku heakskiitmisega. Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon nõustus nõukogu taotlusel asja kiirkorras menetlema, et muudatuste rakendamine oleks võimalik alates 1. jaanuarist 2007.

Ainus arvamuse koostaja esitatav muudatusettepanek saab seetõttu olla vaid standardmuudatusettepanek, mille lisamise osas uutesse kaasotsustamismenetluse teel mitteotsustatavatesse programmidesse on eelarvekomisjoniga kokku lepitud, et tagada kooskõla mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks 2007–2013 ülemmääradega. Kuna ettepanekut menetletakse nõuandemenetluse teel, siis aitab see teha väga selgeks, et banaanitootjatele antava abi finantsraamistik peab alluma demokraatlikule järelevalvele vähemalt iga-aastase eelarvemenetluse kaudu.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek 1 Lõige 1 a (uus)

1 a.       on seisukohal, et õigusloome ettepanekus toodud soovituslik lähtesumma peab olema kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) rubriigi 2 ülemmääraga, ning juhib tähelepanu, et iga-aastane summa otsustatakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 38 sätetega;

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 404/903, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 247/2006 banaanisektori suhtes
Viited	KOM(2006)0489 – C6-0339/2006 – 2006/0173(CNS)
Vastutav komisjon	AGRI
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	BUDG 23.10.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Janusz Lewandowski 25.10.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	20.11.2006
Vastuvõtmise kuupäev	20.11.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	23 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Reimer Böge, Simon Busuttil, Brigitte Douay, Bárbara Dührkop Dührkop, James Elles, Ingeborg Gräßle, Louis Grech, Nathalie Griesbeck, Catherine Guy-Quint, Anne E. Jensen, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Vladimír Maňka, Mario Mauro, Jan Mulder, Gérard Onesta, Giovanni Pittella, Wojciech Roszkowski, Antonis Samaras, Esko Seppänen, László Surján, Kyösti Virrankoski, Ralf Walter
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

(CNS)

(CNS)

• [1]  EÜT C 294, 28.12.2002, lk 1.

regionaalarengukomisjoni ARVAMUS  (17.11.2006)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 247/2006 banaanisektori suhtes
(KOM(2006)0489 – C6‑0339/2006 – 2006/0173(CNS))

Arvamuse koostaja: Pedro Guerreiro

LÜHISELGITUS

Komisjoni ettepanek praeguse banaanituru ühise korralduse (13. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 404/93) raames banaanitootmise toetuste korra reformimiseks tehakse põllumajandussektori Euroopa Liidu tasemel liberaliseerimise oludes ja seoses läbirääkimistega Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), mis on hetkel ummikseisus.

Sellega seoses teeb Euroopa Komisjon ettepaneku ühildada praegune banaanituru ühine korraldus teiste turgude ühistes korraldustes juba tehtud muudatustega tootmisabi lahtisidumiseks ja selle integreerimiseks ühtsesse otsemaksete kavva, mis otsustati 2003. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformi raames.

See ongi eesmärk, mida komisjon käesoleva ettepanekuga taotleb tasandustoetuste kaotamisega, mis aitasid kaasa hindade stabiliseerimisele ja, ehkki osaliselt, tootjate tulu tagamisele.

Niinimetatud „POSEI” valikuvõimalus eeldab praeguste toetuste kaasamist olemasolevatesse POSEI programmidesse, mis on mõeldud äärepoolseimate piirkondade – Madeira ja Assoori saared, Martinique ja Guadeloupe ning Kanaari saared – banaanitootjatele, ning nende toetuste integreerimist teiste tootjate (Portugali mandriosa, Küpros ja Kreeka) jaoks loodud ühtsesse otsemaksete kavva.

Komisjon püüab oma ettepanekuga ühtlasi täita oma liberaliseerimisalaseid kohustusi, mis ta võttis Maailma Kaubandusorganisatsioonis pärast ühenduse banaanituru korralduse ohtu seadmist „dollaribanaani” riikide poolt, et tagada üleminek tariifikvootidel põhinevalt korralt üksnes tariifipõhisele korrale (üks tariif).

Komisjon taotleb oma ettepanekuga ka eelarvekulude stabiliseerimist tänu ühisele turukorraldusele ja, vajaduse korral, kokkuhoidu. Kuigi toetus piirdub kõigi tootmispiirkondade jaoks kokku 867 500tonnise maksimumkogusega, ei ole praeguses süsteemis seatud eelarve ülemmäära. Komisjoni mõjuaruanne põhines 750 000tonnisel maksimumkogusel, mis tähendab, et kavandatud 280 miljonit eurot on ebapiisavad.

Raportöör ei mõista, kuidas saab kolme eespool nimetatud eesmärgiga tagada tootjate tulusid ja paremat elatustaset. Sellepärast ongi raportöör seisukohal, et oleks olnud eelistatav tasandustoetuste kord säilitada. Arvestades aga komisjoni ettepanekut, peab ta vajalikuks tagada käesoleva reformi elluviimiseks vähemalt sobiv üleminekuperiood.

Ühenduse banaanitootjad moodustavad vaevalt 16% ühenduse tarnest ning banaanitoodang tuleb peaaegu eranditult äärepoolseimatest piirkondadest (muud tootjad moodustavad omalt poolt alla 2% kogutoodangust). Banaanitootmine on äärepoolseimate piirkondade regionaal-, majandus- ja sotsiaalarengus esmatähtis, lähtuvalt nende piirkondade eripärast: turgude väike suurus, kaugus, eraldatus ja keeruline pinnamood, sest puuduvad majanduslikult tasuvad alternatiivid banaanitootmisele, mis mõjutab teiste eelnevate ja järgnevate majandustegevusalade arengut ja töökohtade säilitamist ja loomist. See võimaldab lisaks alal hoida omapärast maastikku, mis võib turismi arendada.

Raportöör on seega seisukohal, et praeguse ühise turukorralduse reformimisest tulenevaid muutusi ja mõjusid tuleb analüüsida vahehinnangus, et kindlaks teha, kas reformiga saavutataks seatud eesmärgid, eelkõige tulude taseme ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse osas. Raportöör on seisukohal, et praegune ettemaksesüsteem tuleb säilitada, et tuleb tagada banaani püsikultuuristaatus ning et olemasolevaid tootjateorganisatsioone tuleb edasi toetada (kasvõi üksnes seetõttu, et nad täidavad olulisi tugiülesandeid turustamisel) nii, et tagatakse selle tootmise jätkumine. Lõpuks on raportöör seisukohal, et peamine on võimaldada POSEI süsteemile vajalik paindlikkus selleks, et see vastaks tootmispiirkondade eripärale.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 PÕHJENDUS 1
(1) Praegu on banaanisektori toetamise kord kehtestatud nõukogu 13. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 404/93 banaanituru ühise korralduse kohta. Banaanitootjate toetamise kava aluseks on põhimõtted, mida teiste turgude ühise korralduse puhul on oluliselt reformitud. Selleks et paremini tagada rahuldav elatustase banaane tootvate piirkondade põllumajanduses hõivatud rahvastikuosale, suunata paremini vahendeid tootjate turule orienteerimiseks, stabiliseerida kulutusi, tagada ühenduse rahvusvaheliste kohustuste arvessevõtmine, võtta piisavalt arvesse tootvate piirkondade eripära, lihtsustada toetuskorra haldamist ning viia see kooskõlla reformitud ühise turukorralduse põhimõtetega, tuleb banaanisektori toetamise korda muuta.	(1) Praegu on banaanisektori toetamise kord kehtestatud nõukogu 13. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 404/93 banaanituru ühise korralduse kohta. Selleks et paremini tagada rahuldav elatustase banaane tootvate piirkondade põllumajanduses hõivatud rahvastikuosale, tagada tootjatele tulud, suunata paremini vahendeid banaanisektori kohandamisele ja arendamisele, võtta piisavalt arvesse tootvate piirkondade eripära, lihtsustada toetuskorra haldamist ning viia see kooskõlla reformitud ühise turukorralduse põhimõtetega, tuleb banaanisektori toetamise korda muuta.
Selgitus
Kõik praeguse toetuskorra muudatused tuleb teha banaanitootjatele tulu tagamiseks ja banaanisektori arendamise võimaldamiseks, eelkõige äärepoolseimates piirkondades, kohandades vahendeid iga tootmispiirkonna eripäraga.
Muudatusettepanek 2 PÕHJENDUS 2 a (uus)
	(2 a) Alates kolmandate riikide banaanitootjate konkurentsi vastu võitlemiseks ning ühenduse vahendite hea kasutamise huvides banaanisektori ühise turukorralduse loomisest on terves majandusharus, alates tootmisest ja lõpetades turustamisega, muudatuste nimel oluliselt pingutatud, parandades märkimisväärselt tootlikkust ja toodete kvaliteeti ning vähendades seejuures oma tegevuse keskkonnamõjusid. Ühine turukorraldus soodustab ka ühenduse pakkumise koondumist, mis aitab tootmispiirkondades sektorit ühendada ning lihtsustab Euroopa banaanide turustamist.
Selgitus
Lisa raportööri muudatusettepanekule.
Muudatusettepanek 3 PÕHJENDUS 3
(3) Banaanid on mõnedes ühenduse äärepoolseimates piirkondades, nimelt Prantsusmaa ülemeredepartemangudes Guadeloupe’il ja Martinique’il, Assooridel, Madeiral ja Kanaari saartel üks peamisi põllumajanduskultuure. Banaanide tootmist neis piirkondades pärsib nende kaugus, eraldatus, väiksus ja keeruline pinnamood. Kohalik banaanitootmine on nende piirkondade maaregioonide keskkonna, sotsiaalse ja majandusliku tasakaalu tähtis osa.	(3) Banaanid on mõnedes ühenduse äärepoolseimates piirkondades, nimelt Prantsusmaa ülemeredepartemangudes Guadeloupe’il ja Martinique’il, Assooridel, Madeiral ja Kanaari saartel üks peamisi põllumajanduskultuure. Banaanide tootmist neis piirkondades pärsib nende kaugus, eraldatus, väiksus ja keeruline pinnamood. Kohalik banaanitootmine on nende piirkondade maaregioonide keskkonna, sotsiaalse ja majandusliku tasakaalu tähtis osa, kuni puuduvad alternatiivid, mis võimaldaksid mitmekesistada põllumajandusega seotud tegevusalasid, mis oleksid majanduslikult elujõulised.
Selgitus
Tuleks rõhutada, et äärepoolseimates piirkondades ei ole banaanitootmisele majanduslikult elujõulisi alternatiive.
Muudatusettepanek 4 PÕHJENDUS 3 a (uus)
	(3 a) Arvestades banaanisektori sotsiaal-majanduslikku olulisust äärepoolseimates piirkondades, nagu ka selle sektori panust majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärki, tänu selle tuludele ja tööhõivele, sellele eelnevale ja järgnevale majandustegevusele ning ökoloogilise ja maastiku tasakaalu säilitamisele, mis võib soodustada turismi arengut.
Selgitus
Oluline on rõhutada banaanitootmise sotsiaal-majanduslikku tähtsust ning selle panust majanduslikku ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse.
Muudatusettepanek 5 PÕHJENDUS 5
(5) Nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 247/2006 (millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks) III jaotises nähakse äärepoolseimate piirkondade jaoks ette ühenduse abiprogrammid, mis sisaldavad kohalikku põllumajanduslikku tootmist soodustavaid erimeetmeid. Selle määrusega nähakse ette läbivaatamine hiljemalt 31. detsembril 2009. Kui täheldatakse olulisi muutusi äärepoolseimates piirkondades tuluallikaid mõjutavates majandustingimustes, tuleb komisjonil esitada eespool nimetatud raport enne ettenähtud tähtaega. See vahend näib asjaomaste piirkondade banaanitootmise toetamiseks kõige paremini sobivat, sest võimaldab banaanitootmise toetusmeetmete paindlikkust ja detsentraliseerimist. Banaanitootmise toetuse hõlmamine nende abiprogrammidega peaks suurendama põllumajandusliku tootmise toetamise strateegiate ühtsust nendes piirkondades.	(5) Nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 247/2006 (millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks) III jaotises nähakse äärepoolseimate piirkondade jaoks ette ühenduse abiprogrammid, mis sisaldavad kohalikku põllumajanduslikku tootmist soodustavaid erimeetmeid. Selle määrusega nähakse ette läbivaatamine hiljemalt 31. detsembril 2009. Et sellegipoolest arvesse võtta sisemise ja välise korra reformimise mõjusid ühenduse banaanitootjatele, esitab komisjon, juhul kui tulud vähenevad ja majanduslik olukord halveneb, Euroopa Parlamendile ja nõukogule raporti enne seda kuupäeva.
Selgitus
Tulude vähenemise ja majandusliku olukorra halvenemise korral banaanisektoris peab komisjon esitama hindamisraporti enne ettenähtud kuupäeva (nimelt 31. detsembrit 2009).
Muudatusettepanek 6 PÕHJENDUS 5 a (uus)
	(5 a) Arvestades, et tuleb säilitada spetsiaalselt äärepoolseimate piirkondade banaanitootjatele mõeldud ettemaksed.
Selgitus
Tasandustoetuste kaotamine ja abi ülekandmine POSEI süsteemi ei sea äärepoolseimate piirkondade banaanitootjatele praegu võimaldatavat ettemaksesüsteemi kahtluse alla, ohustamata samal ajal banaanisektori tegevust ennast.
Muudatusettepanek 7 PÕHJENDUS 7
(7) Nende banaane tootvate ühenduse piirkondade puhul, mis ei ole äärepoolseimad, ei tundu banaanitootmise jaoks eraldi toetuskava säilitamine vajalik, arvestades asjaomase tootmise väikest osatähtsust ühenduse kogutoodangus.	(7) Nende banaane tootvate ühenduse piirkondade puhul, mis ei ole äärepoolseimad, tuleks anda liikmesriikidele võimalus valida kord, kus banaanisektori abid on osaliselt lahti seotud, hoolimata asjaomase tootmise väikesest osatähtsusest ühenduse kogutoodangus.
Selgitus
Tootmise väikesemahulisus ei õigusta mingil juhul ühtse toetuskavaga sidumist, sest see toetaks traditsioonilise põllumajanduskultuuri hülgamist. Majanduslikel, keskkonnaga seotud ja eelkõige sotsiaalsetel põhjustel tuleks liikmesriikidele, kes seda soovivad, anda võimalus jätta üks osa toetustest seotuks tootmisega.
Muudatusettepanek 8 PÕHJENDUS 8
(8) Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse mõningaid määrusi)[1] sätestatakse iga põllumajandustootja jaoks toodanguga sidumata sissetulekutoetuste süsteem (edaspidi „ühtne otsemaksete kava”). Süsteem oli mõeldud üleminekuks tootmise toetamiselt tootjate toetamisele.	välja jäetud
Selgitus
Liikmesriikidel, kes seda soovivad, peab olema võimalus jätta osa toetustest seotuks tootmisega, mis aitab vältida traditsioonilise põllumajanduskultuuri hülgamist.
Muudatusettepanek 9 PÕHJENDUS 9
(9) Järjekindluse huvides on kohane tühistada olemasolev banaanitootmise tasandustoetuse kava ja hõlmata banaanitootmine ühtse otsemaksete kavaga. Selleks tuleb lisada banaanide tasandustoetus määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 33 osutatud ühtse otsemaksete kavaga seotud otsemaksete loetelusse. Samuti peaksid liikmesriigid kindlaks määrama ühtse otsemaksete kava võrdlussummad ja abikõlblikud hektarid banaanituru puhul sobiva vaatlusperioodi ning sobivate objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Alasid, kuhu on istutatud banaanid, ei tohiks välja jätta põhjusel, et neid käsitatakse püsikultuurina. Asjakohaselt tuleb muuta siseriiklikke ülemmäärasid. Sätestada tuleb ka üksikasjalike eeskirjade ja vajalike üleminekumeetmete vastuvõtmine komisjoni poolt.	välja jäetud
Selgitus
Banaanisektori toetuste täielik integreerimine ühtsesse maksekavasse võib luua probleeme mitmetele ühenduse piirkondadele, kus banaan on traditsiooniliseks põllumajanduskultuuriks. On tegevuse katkemise oht, millel omakorda oleksid negatiivsed sotsiaalsed mõjud. Seetõttu tuleks seda soovivatele liikmesriikidele anda võimalus jätta osa toetustest seotuks tootmisega.
Muudatusettepanek 10 PÕHJENDUS 10
(10) Määruse (EÜ) nr 404/93 II jaotises on sätestatud tootjate organisatsioonid ja koondamismehhanismid. Olemasolev toetuste süsteem seadis eesmärgiks muu hulgas tootjate organisatsioonide moodustamise, et nende liikmeks oleks võimalikult palju tootjaid, ning piiras tasandustoetuse maksmise tunnustatud organisatsioonide liikmetega.	(10) Määruse (EÜ) nr 404/93 II jaotises on sätestatud tootjate organisatsioonid ja koondamismehhanismid. Olemasolev toetuste süsteem seadis eesmärgiks muu hulgas tootjate organisatsioonide moodustamise, et nende liikmeks oleks võimalikult palju tootjaid, ning turustamise toetamise banaanisektoris, piirates samas tasandustoetuse maksmise tunnustatud organisatsioonide liikmetega.
Selgitus
Tuleb meelde tuletada tootjate organisatsioonide olulist rolli banaanisektoris avaliku teenistuse valdkonnas oma liikmete jaoks, eelkõige banaanide turustamise toetamisel.
Muudatusettepanek 11 PÕHJENDUS 11
(11) Esimese eesmärgi saavutamisel on süsteem olnud edukas, sest enamik ühenduse tootjatest kuulub nüüd tootjate organisatsioonidesse. Teine eesmärk on iganenud, sest tasandustoetuste süsteem tühistatakse. Seetõttu ei ole vaja säilitada tootjaorganisatsioone käsitlevaid ühenduse õigusnorme, jättes liikmesriikidele samas võimaluse kehtestada vajadusel sellised õigusnormid oma territooriumi erilist olukorda arvestades.	(11) Esimese eesmärgi saavutamisel on süsteem olnud edukas, sest enamik ühenduse tootjatest kuulub nüüd tootjate organisatsioonidesse. Seetõttu on vaja säilitada tootjaorganisatsioone käsitlevad ühenduse õigusnormid. Tootmispiirkondades banaanisektori lammutamise vältimiseks on tehtud ettepanek ühenduse seadusandlik raamistik säilitada ning liikmesriikidel palutakse tungivalt seada toetuste maksmine jätkuvalt sõltuvusse kohustusest turustada toodangut nende tootjaorganisatsioonide kaudu.
Selgitus
Ühenduse pakkumise koondumine on olnud üks 1993. aastal rakendatud ühise turukorralduse peamisi saavutusi. Nende rühmade loomise julgustamist tuleb jätkata, säilitades määruse (EMÜ) nr 404/93 vastavad sätted, kuna vastasel juhul võib ühenduse tootjate olukord kolmandate riikide impordiga võrreldes veelgi ebasoodsamaks muutuda.
Muudatusettepanek 12 PÕHJENDUS 16 a (uus)
	(16 a) Arvestades, et kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisraporti käesoleva määruse mõjude kohta ühenduse tootjate tuludele ja majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele, tehes konkreetsete algatuste ettepanekud juhul, kui esialgselt seatud eesmärke ei ole saavutatud.
Selgitus
Tuleb teostada käesoleva määruse lõpus kavandatavate muudatuste vahehindamine.
Muudatusettepanek 13 ARTIKLI 1 PUNKT 1 (määrus (EMÜ) nr 404/93)
1) II ja III jaotis, artiklid 16–20, artikli 21 lõige 2, artikkel 25 ja artiklid 30–32 tunnistatakse kehtetuks;	1) II jaotise artiklid 6 ja 7, III jaotis, artiklid 16–20, artikli 21 lõige 2, artikkel 25 ja artiklid 30–32 tunnistatakse kehtetuks;
Selgitus
Ühenduse pakkumise koondumine on olnud üks 1993. aastal rakendatud ühise turukorralduse peamisi saavutusi. Nende rühmade loomise julgustamist tuleb jätkata, säilitades määruse (EMÜ) nr 404/93 II jaotises esitatud sätted, kuna tootmissüsteemi lammutamine vaid süvendaks ühenduse tootjate ebasoodsat olukorda võrreldes kolmandate riikide impordiga.
Muudatusettepanek 14 ARTIKLI 2 PUNKT 1 Artikli 33 lõike 1 punkt a (määrus (EMÜ) nr 404/93)
1) artikli 33 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:	välja jäetud
„a) neile on antud artiklis 38 osutatud võrdlusperioodi jooksul toetust vähemalt ühe VI lisas osutatud toetuskava alusel või oliiviõli puhul artikli 37 lõike 1 teises lõigus osutatud turustusaastate jooksul või suhkrupeedi, suhkruroo ja siguri puhul, kui nende tootmiseks on saadud turutoetust VII lisa punktis K osutatud vaatlusperioodil, või banaanide puhul, kui nende tootmiseks on saadud hüvitist saamata jäänud tulude eest VII lisa punktis L osutatud vaatlusperioodil.”
Selgitus
Banaanisektori toetuste integreerimine ühtse maksekavaga võib luua probleeme mitmetele ühenduse piirkondadele, kus banaan on traditsiooniliseks põllumajanduskultuuriks. Seetõttu ei tule banaani suhtes kohaldada määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 33 lõiget 1, vaid sama määruse artiklit 64.
Muudatusettepanek 15 ARTIKLI 2 PUNKT 6 a (uus) Artikkel 68 b (uus) (määrus (EÜ) nr 1782/2003)
	6 a). Lisatakse artikkel 68 b järgmises sõnastuses:
	"Artikkel 68 b
	Banaanitoetused
	Banaanitoetuste puhul jääb 40% abist seotuks tootmisega ning ülejäänud 60% riigi osast toetuses jääb ühtse toetuskava tarvis.”
Selgitus
Banaanisektori toetuste integreerimine ühtsesse maksekavasse võib luua probleeme mitmetele ühenduse piirkondadele, kus banaan on traditsiooniliseks põllumajanduskultuuriks. Seetõttu ei tule banaani suhtes kohaldada määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 33 lõiget 1, vaid sama määruse uut artiklit 68 b, et võimaldada tootmisega seotud abi andmist.
Muudatusettepanek 16 ARTIKLI 3 PUNKT 2 Artikli 28 lõige 3 (määrus (EÜ) nr 247/2006)
„3. Hiljemalt 31. detsembriks 2009, seejärel iga viie aasta möödudes, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldaruande käesoleva määruse alusel võetud meetmete mõju kohta (sealhulgas banaanisektoris), millele vajaduse korral lisatakse asjakohased ettepanekud.”	„3. Hiljemalt 31. detsembriks 2009, seejärel iga viie aasta möödudes, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldaruande käesoleva määruse alusel võetud meetmete mõju kohta majandusele, tööhõivele, sissetulekule ja keskkonnale (sealhulgas banaanisektoris), millele vajaduse korral lisatakse asjakohased ettepanekud.”
	Et sellegipoolest arvesse võtta sisemise ja välise korra reformimise mõjusid ühenduse banaanitootjatele, esitab komisjon, juhul kui banaanisektoris tulud vähenevad ja majanduslik olukord halveneb, Euroopa Parlamendile ja nõukoguleeri raporti enne seda kuupäeva, kui on vaja reageerida banaanitootjate elatustaseme halvenemisele ja banaanisektori majandusolukorra halvenemisele, vajaduse korral lisatakse raportile asjakohased ettepanekud.”
Selgitus
Tulude vähenemise ja majandusolukorra halvenemise korral banaanisektoris peab komisjon esitama hindamisraporti enne ettenähtud kuupäeva (nimelt 31. detsembrit 2009).
Muudatusettepanek 17 ARTIKLI 3 PUNKT 3 Artikkel 30 (määrus (EÜ) nr 247/2006)
„Sama korra kohaselt võib komisjon võtta meetmeid, et tagada sujuv üleminek nõukogu määrusega (EMÜ) nr 404/93 sätestatud korralt käesoleva määrusega kehtestatud korrale.	„Sama korra kohaselt võib komisjon võtta meetmeid, et tagada sujuv üleminek nõukogu määrusega (EMÜ) nr 404/93 sätestatud korralt käesoleva määrusega kehtestatud korrale. Iseäranis tuleb ette näha eriline, ajavahemikus jaanuarist oktoobrini banaanitootjatele makstavate ettemaksete süsteem.
Selgitus
Üleminek tasandustoetustelt POSEI programmidele kaotab praeguse tootjatele antavate rahaliste ettemaksete süsteemi, mis on aga selle sektori tegevuseks möödapääsmatu. Seda olulist puudujääki tuleb pehmendada, et ei kaoks enamiku tootmispiirkondade sotsiaalmajandusliku tasakaalu säilitamiseks oluline põllumajanduskultuur.
Muudatusettepanek 18 ARTIKLI 3 PUNKT -1 (uus) Artikkel 18 a (uus) (määrus (EÜ) nr 247/2006)
	– 1) Lisatakse artikkel 18 a:
	„Artikkel 18 a
	Banaan
	Toetusi võivad saada banaanisektori tootjad, kes on ühinenud määruse (EMÜ) nr 404/93 II jaotise kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsiooniga. Toetust võib anda ka üksiktootjatele, kelle eriline olukord, eelkõige geograafiline asukoht, ei võimalda neil tootjaorganisatsiooniga ühineda”.”
Selgitus
Ühenduse pakkumise koondumine on olnud üks 1993. aastal rakendatud ühise turukorralduse peamisi saavutusi. Nende rühmade loomise toetamist tuleb jätkata, säilitades seose toetuse saamise ja tootjaorganisatsiooni kuulumise vahel.
Muudatusettepanek 19 ARTIKKEL 4 a (uus)
	Artikkel 4 a Hindamine
	Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisraporti käesoleva määruse mõjude kohta ühenduse tootjate tuludele ja majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele, tehes konkreetsete algatuste ettepanekud juhul, kui esialgselt seatud eesmärke ei ole saavutatud.
Selgitus
Tuleb teostada käesoleva määrusega kavandatavate muudatuste vahehindamine.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 247/2006 banaanisektori suhtes
Viited	KOM(2006)0489 – C6‑0339/2006 – 2006/0173(CNS)
Vastutav komisjon	AGRI
Arvamuse esitajad   istungil teada andmise kuupäev	REGI 23.10.2006
Tõhustatud koostöö	-
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Pedro Guerreiro 6.11.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	6.11.2006
Muudatuste vastuvõtmise kuupäev	16.11.2006
Lõpphääletuse tulemused	poolt: vastu: erapooletuid:		33 1 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Antonio De Blasio, Bairbre de Brún, Giovanni Claudio Fava, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Eugenijus Gentvilas, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Ambroise Guellec, Pedro Guerreiro, Zita Gurmai, Marian Harkin, Konstantinos Hatzidakis, Jim Higgins, Mieczysław Edmund Janowski, Gisela Kallenbach, Constanze Angela Krehl, Jamila Madeira, Sérgio Marques, James Nicholson, Jan Olbrycht, Elisabeth Schroedter, Grażyna Staniszewska, Margie Sudre, Kyriacos Triantaphyllides, Oldřich Vlasák, Vladimír Železný
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Thijs Berman, Jan Březina, Brigitte Douay, Jill Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Nikolaos Vakalis, Paavo Vayrinen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	-

• [1]  

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 404/93, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 247/2006 banaanisektori suhtes
Viited	KOM(2006)0489 – C6‑0339/2006 – 2006/0173(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	16.10.2006
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev	AGRI 23.10.2006
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	BUDG 23.10.2006		REGI 23.10.2006		DEVE 23.10.2006
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev	DEVE 3.10.2006
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Jean-Claude Fruteau 11.9.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	2.10.2006		23.10.20006		22.11.2006
Vastuvõtmise kuupäev	22.11.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	27 - -
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Vincenzo Aita, Thijs Berman, Giuseppe Castiglione, Joseph Daul, Albert Deß, Gintaras Didžiokas, Michl Ebner, Carmen Fraga Estévez, Jean-Claude Fruteau, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, Ioannis Gklavakis, Lutz Goepel, Esther Herranz García, Heinz Kindermann, Albert Jan Maat, Diamanto Manolakou, Mairead McGuinness, Rosa Miguélez Ramos, María Isabel Salinas García, Brian Simpson, Kyösti Virrankoski, Andrzej Tomasz Zapałowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Pilar Ayuso, Bernadette Bourzai, Ilda Figueiredo, Wiesław Stefan Kuc, Jan Mulder
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Esitamise kuupäev	27.11.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...