RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ), millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (Ajakohastatud tolliseadustik)
29.11.2006 - (KOM(2005)0608 – C6‑0419/2005 – 2005/0246(COD)) - ***I
Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Janelly Fourtou
Arvamuse koostaja (*) :
Jean-Pierre Audy, rahvusvahelise kaubanduse komisjon
(*) Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö – kodukorra artikkel 47
EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ), millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (Ajakohastatud tolliseadustik)
(KOM(2005)0608 – C6‑0419/2005 – 2005/0246(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0608)[1];
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artiklit 95 ja artiklit 135, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0419/2005);
– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;
– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A6‑0429/2006),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Komisjoni ettepanek | Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud |
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 1 | |
(1) Ühendus rajaneb tolliliidul. Nii ettevõtjate kui ka ühenduse tolliasutuste huvides on asjakohane koondada praegused tollialased õigusaktid ühenduse tolliseadustikku (edaspidi „tolliseadustik“). Lähtudes siseturu kontseptsioonist, peaks tolliseadustik sisaldama üldeeskirju ja -protseduure, mis tagavad ühenduse tasandil kehtestatud tariifi- ja muude ühise poliitika meetmete rakendamise seoses kaubavahetusega ühenduse ning väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumide vahel, arvestades asjaomase ühise poliitikavaldkonna nõudeid. See ei tohiks piirata muudes valdkondades kehtestatud erisätete kohaldamist, mis võivad olemas olla või mida võidakse kehtestada, muu hulgas põllumajanduse, keskkonna, ühise kaubanduspoliitika, statistika või omavahenditega seotud õigusaktide raames. Tollialased õigusaktid peaksid olema paremini vastavuses käibemaksu ja aktsiisimaksu kogumist, peatamist ja tagasimaksmist käsitlevate sätetega, ilma seejuures kehtivate maksusätete kohaldamisala muutmata,. |
(1) Ühendus rajaneb tolliliidul. Nii ettevõtjate kui ka ühenduse tolliasutuste huvides on asjakohane koondada praegused tollialased õigusaktid ühenduse tolliseadustikku (edaspidi „tolliseadustik“). Lähtudes siseturu kontseptsioonist, peaks tolliseadustik sisaldama üldeeskirju ja -protseduure, mis tagavad ühenduse tasandil kehtestatud tariifi- ja muude ühise poliitika meetmete rakendamise seoses kaubavahetusega ühenduse ning väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumide vahel, arvestades asjaomase ühise poliitikavaldkonna nõudeid. See ei tohiks piirata muudes valdkondades kehtestatud erisätete kohaldamist, mis võivad olemas olla või mida võidakse kehtestada, muu hulgas põllumajanduse, keskkonna, ühise kaubanduspoliitika, statistika või omavahenditega seotud õigusaktide raames. Tollialased õigusaktid peaksid olema paremini vastavuses impordimaksude kogumist käsitlevate sätetega, ilma seejuures kehtivate maksusätete kohaldamisala muutmata. |
Selgitus | |
Tekst hõlmab direktiivis 77/388/EMÜ sisalduvaid käibemaksu ning direktiivis 92/12/EMÜ sisalduvaid aktsiisimaksu puudutavaid maksualaseid sätteid, kuid käesolev reguleeriv raamistik ei ole integreeritud tollialastesse õigusaktidesse. Rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate kohustuste tõttu peab põhimõte üldises sõnastuses säilima. | |
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 6 a (uus) | |
|
(6 a) Samaaegselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamisega tuleb ühtlustada tollikontrollid, mis peaksid olema tõhusad kogu ühenduse territooriumil tervikuna ja ei tohiks viia konkurentsivastase käitumiseni territooriumi erinevates sisse- ja väljapääsudes. |
Selgitus | |
On eluliselt tähtis, et kontrollid oleksid ühesugused kõigis territooriumi sisse- ja väljapääsudes ning et seal oleksid ühesugused tingimused, et vältida konkurentsivastase käitumise ja kaubandushäirete teket. | |
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 8 | |
(8) Ettevõtluse hõlbustamise huvides peaks ettevõtjatel olema õigus määrata tolliasutusega suhtlemiseks oma esindaja. |
(8) Ettevõtluse hõlbustamise huvides peaks mõnedel ettevõtjatel olema jätkuvalt õigus määrata tolliasutusega suhtlemiseks oma esindaja. Siiski ei tohiks nimetatud esindamisõigus jääda enam ainult liikmesriikide mis tahes õigusaktide määrata. |
|
Lisaks peab tolliesindaja suutma saada volitatud ettevõtja staatuse. |
Selgitus | |
Tolliesindajate monopoolset tegevust enam ei toimu, kuid nimetatud elukutse peaks siiski säilima, sest see on paljudele ettevõtetele vajalik. | |
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 9 | |
(9) Lihtsustamisviiside laiaulatuslikust kasutamisest peaksid maksimaalset kasu saama seaduskuulekad ja usaldusväärsed ettevõtjad („volitatud ettevõtjad“) ning, arvestades turvalisuse ja ohutuse tagamise nõuet, on kõnealustel ettevõtjatel kasu ka vähendatud tollikontrollist. |
(9) Lihtsustamisviiside laiaulatuslikust kasutamisest peaksid maksimaalset kasu saama seaduskuulekad ja usaldusväärsed ettevõtjad („volitatud ettevõtjad“) ning, arvestades turvalisuse ja ohutuse tagamise nõuet, on kõnealustel ettevõtjatel kasu ka vähendatud tollikontrollist. Neil võib seega olla kas tollilihtsustuse õigusega volitatud ettevõtja staatus või turvalisuse ja ohutuse valdkonna volitatud ettevõtja staatus või mõlemad staatused üheaegselt. |
Selgitus | |
Muudatusettepaneku eesmärk on üksnes mõlema volitatud ettevõtja staatuse täpsustamine. | |
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 36 | |
(36) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. jaanuar 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord. |
(36) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. jaanuari 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord1. ¹ EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust muudeti viimati nõukogu 17.7.2006 otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11). |
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 38 | |
(38) Tollialaste õigusaktide lihtsustamiseks ja ratsionaliseerimiseks tuleb praegu mitmed eraldiseisvates ühenduse õigusaktides sisalduvad sätted läbipaistvuse saavutamiseks inkorporeerida käesolevasse tolliseadustikku. |
(38) Tollialaste õigusaktide lihtsustamiseks ja ratsionaliseerimiseks tuleb praegu mitmed eraldiseisvates ühenduse õigusaktides sisalduvad sätted läbipaistvuse saavutamiseks inkorporeerida käesolevasse tolliseadustikku. |
Seetõttu tuleb koos määrusega (EMÜ) nr 2913/92 kehtetuks tunnistada järgmised määrused: |
Seetõttu tuleb koos määrusega (EMÜ) nr 2913/92 kehtetuks tunnistada järgmised määrused: |
– nõukogu määrus (EMÜ) nr 918/83, 28. märts 1983, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem¹, |
|
– Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3925/91, 19. detsember 1991, ühendusesiseseid lende tegevate isikute salongi- ja registreeritud pagasi ning ühendusesiseseid merereise tegevate isikute pagasi suhtes kohaldatavate kontrollide ja formaalsuste lõpetamise kohta, |
– nõukogu määrus (EMÜ) nr 3925/91, 19. detsember 1991, ühendusesiseseid lende tegevate isikute salongi- ja registreeritud pagasi ning ühendusesiseseid merereise tegevate isikute pagasi suhtes kohaldatavate kontrollide ja formaalsuste lõpetamise kohta, |
– nõukogu määrus (EÜ) nr 82/2001, 5. detsember 2000, mis käsitleb mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid ühenduse tolliterritooriumi ning Ceuta ja Melilla vahelises kaubavahetuses, |
– nõukogu määrus (EÜ) nr 82/2001, 5. detsember 2000, mis käsitleb mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid ühenduse tolliterritooriumi ning Ceuta ja Melilla vahelises kaubavahetuses, |
– nõukogu määrus (EÜ) nr 1207/2001, 11. juuni 2001, millega nähakse ette Euroopa Ühenduse ja teatavate riikide vahelist kaubavahetuse enamsoodustusrežiimi reguleerivate sätete kohaste liikumissertifikaatide EUR.1 väljastamise, kaubaarve deklaratsioonide ja vormide EUR.2 koostamise ning teatavate heakskiidetud eksportija tunnistuste väljastamise lihtsustamise kord. |
– nõukogu määrus (EÜ) nr 1207/2001, 11. juuni 2001, millega nähakse ette Euroopa Ühenduse ja teatavate riikide vahelist kaubavahetuse enamsoodustusrežiimi reguleerivate sätete kohaste liikumissertifikaatide EUR.1 väljastamise, kaubaarve deklaratsioonide ja vormide EUR.2 koostamise ning teatavate heakskiidetud eksportija tunnistuste väljastamise lihtsustamise kord. |
______________ 1 ELT L 105, 23.4.1983, lk 1; Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga. |
|
Selgitus | |
Nimetatud väljajätmine on seotud asjaoluga, et ühenduse tollimaksuvabastuse süsteemi kehtestav määrus EMÜ nr 918/83 jääb kehtima. | |
Muudatusettepanek 7 Artikkel 2 | |
Toll vastutab rahvusvahelise kaubanduse haldamise eest ühenduse välispiiril ja aitab seeläbi kaasa avatud kaubanduse arendamisele, siseturu välisaspektidega seotud kaubanduse rakendamisele ning ühenduse ühtse poliitika kindlustamisele kaubanduse valdkonnas ja ka üldisele turustusahela turvalisusele. Tolli ülesanded on järgmised: |
Toll vastutab ühenduse rahvusvahelise kaubanduse järelevalve eest ja aitab seeläbi kaasa avatud kaubanduse arendamisele, siseturu välisaspektidega seotud kaubanduse rakendamisele, ühisele kaubanduspoliitikale ning muu ühenduse ühtse poliitika kindlustamisele kaubanduse valdkonnas ja ka üldisele turustusahela turvalisusele. Tolli ülesanded on järgmised: |
a) ühenduse ja liikmesriikide finantshuvide kaitse; |
a) ühenduse ja liikmesriikide finantshuvide kaitse; |
b) ühenduse kaitse ebaausa ja illegaalse kaubanduse vastu, samal ajal seadusliku ettevõtluse toetamine, |
b) ühenduse kaitse ebaausa ja illegaalse kaubanduse vastu, samal ajal seadusliku ettevõtluse toetamine; |
c) vajaduse korral tihedas koostöös teiste pädevate asutustega kodanike ning keskkonna turvalisuse ja ohutuse tagamine; |
c) vajaduse korral tihedas koostöös teiste pädevate asutustega kodanike ning keskkonna turvalisuse ja ohutuse tagamine; |
d) rahvusvahelise kaubanduse hõlbustamine. |
d) sobiva tasakaalu säilitamine tollikontrollide vahel ja õigusjärgse kaubanduse hõlbustamine. |
Selgitus | |
Nimetatud määratlus peaks olema selgemini sõnastatud: tolliasutused vastutavad rahvusvahelise kaubanduse järelevalve, kuid mitte selle juhtimise eest; rahvusvahelise kaubanduse järelevalve ei peaks toimuma ainult ühenduse välispiiridel; tolliasutuste ülesannete nimekiri ei tohiks olla lõplik; punktid a ja b kordavad teineteist; ja punkt d ei ole täielikult kooskõlas tolliasutuste ülesannetega (rahvusvahelise kaubanduse hõlbustamine ei kuulu tolliasutustele määratud eriülesannete hulka, kuna tolliasutused peavad vaid täitma oma ülesandeid, takistamata kaubandustegevust). | |
Muudatusettepanek 8 Artikli 4 punkt 4 | |
(4) ettevõtja – isik, kelle töö on seotud kauba impordi või ekspordiga ühenduse tolliterritooriumile või sealt välja. |
(4) ettevõtja – isik, kelle elukutsest tulenevaid tööülesandeid reguleerivad tollialased õigusaktid; |
Selgitus | |
Nimetatud määratlus põhineb samadele alustele, mis on sätestatud määruse 648/2005 rakenduseeskirjades. | |
Muudatusettepanek 9 Artikli 4 punkt 4 a (uus) | |
|
(4 a) tolliesindaja – isik, kelle registreeritud asukoht on ühenduse tolliterritooriumil ja kes osutab kolmandatele osapooltele tolliteenuseid; |
Selgitus | |
Tuleb määratleda kõik tolliseadustikus kasutatud mõisted ning kõnealune määratlus oli puudu. | |
Muudatusettepanek 10 Artikli 4 punkt 8 a (uus) | |
|
(8 a) deklarant – isik, kes esitab enda nimel ülddeklaratsiooni või tollideklaratsiooni või isik, kelle nimel tollideklaratsioon esitatakse; |
Selgitus | |
Määratlusse tuleb lisada ülddeklaratsioon. | |
Muudatusettepanek 11 Artikli 5 lõike 1 teine lõik | |
Komisjon võib artikli 196 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid, millega sätestatakse erandid käesoleva lõike esimese lõigu suhtes.
|
Komisjon võib artikli 196 lõikes 2 a osutatud korras võtta meetmeid käesoleva dokumendi vähemtähtsate elementide muutmiseks käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud meetmetega. Komitoloogia muudatusettepanek: muudatusettepaneku vastuvõtmise korral võetakse samuti vastu artikli 11 lõige 2, artikli 59 punkt c, artiklid 61, 68, 77, 81, 83, artikli 93 lõige 3 a, artikli 93 lõige 3 c, artiklid 95, 107, 115, 116, 117, 128, 137, 138, 141, artikli 143 lõige 2, artikli 144 lõige 2, ning artiklid 145, 150, 172, 174, 186, 191, 192, 193.)
|
Muudatusettepanek 12 Artikli 9 lõige 2 | |
2. Ilma et see piiraks võimalikku haldus- või kriminaalkaristuste kohaldamist, on asjaomane isik ülddeklaratsiooni või tollideklaratsiooni, sealhulgas lihtsustatud deklaratsiooni või teatist esitades või volituse või mõne muu otsuse suhtes taotlust esitades vastutav järgmise eest: |
2. Ilma et see piiraks võimalikku karistuste kohaldamist, on asjaomane isik ülddeklaratsiooni või tollideklaratsiooni, sealhulgas lihtsustatud deklaratsiooni või teatist esitades või volituse või mõne muu otsuse suhtes taotlust esitades vastutav järgmise eest: |
Selgitus | |
Edaspidi esitatakse nõukogule ja Euroopa Parlamendile ühine raamistik, milles käsitletakse karistuste kohaldamist ühenduse tolliseadustiku rikkumiste eest. | |
Muudatusettepanek 13 Artikli 10 lõige 3 | |
Komisjon võtab artikli 196 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse registreeritavate andmete standardvorm ja sisu ning eeskirjad kõnealustele andmetele juurdepääsuks.
|
Komisjon võtab artikli 196 lõikes 2 a osutatud korras meetmed käesoleva dokumendi vähemtähtsate elementide muutmiseks, täiendades neid meetmetega, millega sätestatakse registreeritavate andmete standardvorm ja sisu ning eeskirjad kõnealustele andmetele juurdepääsuks.
Komitoloogia muudatusettepanek: muudatusettepaneku vastuvõtmise korral võetakse samuti vastu artikli 11 lõige 2, artikli 59 punkt c, artiklid 61, 68, 77, 81, 83, artikli 93 lõige 3 a, artikli 93 lõige 3 c, artiklid 95, 107, 115, 116, 117, 128, 137, 138, 141, artikli 143 lõige 2, artikli 144 lõige 2, ning artiklid 145, 150, 172, 174, 186, 191, 192, 193.)
|
Muudatusettepanek 14 Artikli 11 lõige 2 a (uus) | |
|
2 a. Tolliesindaja staatusele kehtivad järgmised kriteeriumid: – avatud kõikidele taotlejatele; – allub liikmesriigi valitsustasutusele; – on tunnustatud kõikides liikmesriikides registreerimise korral liikmesriigis, kus esitati taotlus; –tolliesindaja suhtes kehtivad praktilised pädevusstandardid või tööalane kvalifikatsioon, mis on otseselt seotud läbiviidava tegevusega. Tolliesindajate arv ei ole ELis piiritletud. Isikule, kes on samaaegselt tolliesindaja ja volitatud ettevõtja, laienevad kõik lihtsustamised. |
|
2 b. Piiramata lõiget 2 a, on kõikidel isikutel õigus tolliasutustega seotud kaubandustegevuseks, ilma et tolliesindaja peaks neid esindama. |
Selgitus | |
Tolliesindajatel ei peaks enam olema nn monopoli tolliga toimuva suhtlusega seotud tegevuse osas. | |
Muudatusettepanek 15 Artikli 13 pealkiri | |
Artikkel 13 Esindamine eriolukorras
|
Artikkel 13 Esindamine tolliprotseduurides ja volitatud ettevõtja staatus |
Muudatusettepanek 16 Artikli 14 lõige 2 | |
2. Volitatud ettevõtja suhtes võib kohaldada hõlbustatud turvalisuse ja ohutusega seonduvaid tollikontrolle või käesoleva tolliseadustiku või selle rakendussätetega kehtestatud lihtsustusi. |
2. Volitatud ettevõtja staatus jaguneb kaheks: tollilihtsustuse õigusega volitatud ettevõtja staatus või turvalisuse ja ohutuse valdkonna volitatud ettevõtja staatus. |
|
Esimene volitus võimaldab kasutada käesoleva tolliseadustiku või selle rakendussätetega kehtestatud lihtsustusi. Teine volitus võimaldab hõlbustatud turvalisuse ja ohutusega seonduvaid tollikontrolle. |
|
Mõlemad volitused on kumulatiivse iseloomuga. |
Selgitus | |
Määruses 648/2005, millest nimetatud sätted lähtuvad, on kaks volitatud ettevõtja staatust ning selguse huvides oleks vajalik neid täpsustada ka ajakohastatud tolliseadustikus. | |
Muudatusettepanek 17 Artikli 14 lõige 3 | |
3. Kui artiklitest 15 ja 16 ei tulene teisiti, tunnustab toll volitatud ettevõtja staatust kõikides liikmesriikides, ilma et see piiraks tollikontrollide läbiviimist. Artikli 16 punkti g kohaselt sätestatud tingimuste alusel võib taotleja nõuda, et käesoleva artikli lõikes 1 kirjeldatud staatus kehtib üksnes ühes või mitmes kindlaksmääratud liikmesriigis. |
3. Kui artiklitest 15 ja 16 ei tulene teisiti, tunnustab toll volitatud ettevõtja staatust kõikides liikmesriikides, ilma et see piiraks tollikontrollide läbiviimist. |
Selgitus | |
Tuleb välja jätta erand, mis võimaldab piirata volitatud ettevõtja staatuse kehtivust ühes või mitmes kindlaksmääratud liikmesriigis, kuna see ei ole kooskõlas volitatud ettevõtja staatuse praktilise rakendamisega ja võib raskendada nimetatud staatuse tunnustamist kolmandate riikide (eriti Ameerika Ühendriikide) poolt. | |
Muudatusettepanek 18 Artikkel 15 | |
Artikkel 15 |
Artikkel 15 |
Staatuse andmine |
Staatuse andmine |
Volitatud ettevõtja staatuse saamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised kriteeriumid: |
Volitatud ettevõtja staatuse saamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised kriteeriumid: |
(a) esitatud asjakohased andmed tolli nõuetest kinnipidamise kohta; |
(a) esitatud asjakohased andmed tolli- ja maksunõuetest kinnipidamise kohta; |
(b) äri- ja vajaduse korral transpordidokumentide haldamise nõuetekohase süsteemi olemasolu, mis võimaldab vajaduse korral tollikontrollide läbiviimist; |
(b) äri- ja vajaduse korral transpordidokumentide haldamise nõuetekohase süsteemi olemasolu, mis võimaldab vajaduse korral tollikontrollide läbiviimist; |
(c) vajaduse korral rahalise maksevõime tõestus; |
(c) vajaduse korral rahalise maksevõime tõestus; |
(d) vajaduse korral praktilised pädevusstandardid või tööalane kvalifikatsioon, mis on otseselt seotud läbiviidava tegevusega;
|
(d) kooskõlas artikli 14 lõikega 2, kui volitatud ettevõtja soovib kasutada käesoleva tolliseadustiku või selle rakendussätetega kehtestatud lihtsustusi: praktilised pädevusstandardid või tööalane kvalifikatsioon, mis on otseselt seotud läbiviidava tegevusega; |
(e) vajaduse korral asjakohased turvalisus- ja ohutusnormid.
|
(e) kooskõlas artikli 14 lõikega 2, kui volitatud ettevõtja soovib kasutada hõlbustatud turvalisuse ja ohutusega seonduvaid tollikontrolle: vajaduse korral asjakohased turvalisus- ja ohutusnormid. |
Selgitus | |
Selline sõnastus võimaldab eristada ühelt poolt tollilihtsustuse õigusega volitatud ettevõtjat ning teiselt poolt turvalisuse ja ohutuse valdkonna volitatud ettevõtjat. | |
Muudatusettepanek 19 Artikli 15 punkt d | |
(d) vajaduse korral praktilised pädevusstandardid või tööalane kvalifikatsioon, mis on otseselt seotud läbiviidava tegevusega; |
välja jäetud |
Or. en | |
Selgitus | |
Punkt d tuleks tervikuna välja jätta, kuna see näib toetavat volitatud vahendaja rolli säilitamist. Punkt d on vastuolus punktiga a, kuna asjakohaste andmete olemasolu tollikohustuste austamise kohta tõendab isiku sobiva pädevuse olemasolu. Lisaks oleks täiesti sobimatu kohustada ELi ettevõtjaid ja tarbijaid kasutama monopoolse sektori esindaja, nagu näiteks volitatud vahendaja, teenuseid kauba tollist läbi laskmiseks. | |
Muudatusettepanek 20 Artikli 16 punkt e | |
(e) lihtsustuste tüüp ja ulatus, mida võimaldatakse turvalisuse ja ohutusega seonduvate tollikontrollide läbiviimisel, võttes arvesse artikli 27 lõike 3 kohaselt vastu võetud eeskirju; |
(e) lihtsustuste tüüp ja ulatus, mida võimaldatakse turvalisuse ja ohutusega seonduvate tollikontrollide läbiviimisel;
|
Selgitus | |
Teksti viimane osa on üleliigne, kuna viitab komitoloogiale. | |
Muudatusettepanek 21 Artikkel 22 | |
1. Iga liikmesriik sätestab haldus- ja kriminaalkaristused ühenduse tollialaste õigusaktide täitmatajätmise eest. Kõnealused karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. |
1. Iga liikmesriik sätestab karistused ühenduse tollialaste õigusaktide täitmatajätmise eest. Kõnealused karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. |
Selgitus | |
Edaspidi esitatakse nõukogule ja Euroopa Parlamendile ühine raamistik ühenduse tolliseadustiku rikkumiste eest karistuste kohaldamiseks. | |
Muudatusettepanek 22 Artikli 27 lõike 2 esimene lõik | |
2. Tollikontroll, välja arvatud pisteline kontroll, peab põhinema elektrooniliste andmetöötlustehnikate abil läbi viidud riskianalüüsidel, mille eesmärk on määrata kindlaks ja hinnata ohtusid ning välja arendada siseriiklikul, ühenduse ja võimaluse korral rahvusvahelisel tasandil väljatöötatud kriteeriumide põhjal vajalikud riski vastu võitlemise meetmed. |
2. Tollikontroll, sealhulgas juhukontroll, peab põhinema elektrooniliste andmetöötlustehnikate abil läbi viidud riskianalüüsidel, mille eesmärk on määrata kindlaks ja hinnata ohtusid ning välja arendada siseriiklikul, ühenduse ja võimaluse korral rahvusvahelisel tasandil väljatöötatud kriteeriumide põhjal vajalikud riski vastu võitlemise meetmed. |
Selgitus | |
Kontroll tuleks määratleda riskianalüüsi abil ja liikmesriikidel ei tohiks olla luba teostada oma meetoditega täiendavaid riskianalüüse. Lisaks moodustab pisteline kontroll riskianalüüsi osa. Seetõttu ei ole eraldi viitamine pistelisele kontrollile tolliseadustikus vajalik. | |
Muudatusettepanek 23 Artikli 32 lõige 1 | |
1. Toll ei nõua tasu tollikontrolli või muude tollialaste õigusaktide rakendamisega seonduvate toimingute tegemise eest pädeva tolliasutuse tavapärastel lahtiolekuaegadel. |
1. Toll ei nõua tasu tollikontrolli eest. |
Siiski võib toll nõuda tasu eriteenuste eest või nõuda tagasi nendega seonduvaid kulusid.
|
Siiski võib toll nõuda tasu eriteenuste eest või nõuda tagasi nendega seonduvaid kulusid või nõuda tasu tollialaste õigusaktide kohaldamisega seonduvate muude toimingute eest. |
Selgitus | |
Tasud peaksid kaasnema vaid nn erakorraliste teenuste osutamisega. Lisaks on tolliasutuste lahtiolekuaegade küsimus liikmesriikide pädevusalas ning nimetatud punkti käsitletakse artiklis 111. | |
Muudatusettepanek 24 Artikli 32 lõike 2 sissejuhatav osa | |
2. Komisjon võtab artikli 196 lõikes 2 osutatud korras meetmed lõike 1 teise lõigu rakendamiseks, eelkõige järgmistes valdkondades: |
2. Komisjon võtab artikli 196 lõikes 2 osutatud korras meetmed lõike 1 teise lõigu rakendamiseks, täpsemalt järgmistes valdkondades: |
Selgitus | |
ELi ettevõtted toimivad ööpäev läbi ja kõikidel nädalapäevadel, mistõttu tollid peaksid sama eeskuju järgides samamoodi toimima. Lähitulevikus kavatsetakse nimetatud toimimisviis sisse viia ekspordi- ja impordikontrolli süsteemi. On vajalik katkematu toetus, et ei tekiks katkestusi ELi või EList välja toimuva varustamisahela osas. | |
Muudatusettepanek 25 Artikli 32 lõike 2 punkt a | |
a) tolli personali kohalolu väljaspool tolliasutuse tavapäraseid lahtiolekuaegu või väljaspool tolliasutuse tööruume, kui selleks on esitatud taotlus, |
a) tolli personali kohalolu väljaspool tolliasutuse tööruume, kui selleks on esitatud taotlus,
|
Selgitus | |
Lisaks on tolliasutuste lahtiolekuaegade küsimus liikmesriikide pädevusalas ning nimetatud punkti käsitletakse artiklis 111. | |
Muudatusettepanek 26 Artikkel 35 | |
Komisjon võib artikli 196 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmed, millega sätestatakse juhud ja tingimused, millal ning mille alusel käesoleva tolliseadustiku rakendamist lihtsustada. |
1. Komisjon võib artikli 196 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmed, millega sätestatakse juhud ja tingimused, millal ning mille alusel käesoleva tolliseadustiku rakendamist lihtsustada. |
|
2. Nõukogu direktiivis 77/388/EMÜ sätestatud ühendusele kuuluvate kolmandate territooriumide ja ühenduse muu tolliterritooriumi vahel transporditavale ühenduse kaubale kohaldatakse lihtsustatud menetlusi, mis sõnastatakse kooskõlas artiklis 196 sätestatud menetlusega. |
|
3. Komisjoni heakskiidu korral (vastavalt artiklis 196 sätestatud menetlusele) tohib liikmesriik kohaldada lihtsustatud menetlusi lõikes 2 toodud ühenduse kaubale, mis on transporditud ainult liikmesriigi territooriumile ning kaks või enam liikmesriiki tohivad vastastikku kokku leppida lihtsustatud menetluse nende vahel liikuva nimetatud kauba osas. |
Selgitus | |
Ålandi saared (Soome), Kanalisaared (Suurbritannia), Kanaari saared (Hispaania), Ágio Óros (Kreeka) ja Prantsuse ülemeredepartemangud kuuluvad ühenduse tolliterritooriumile, kuid ei kuulu ühenduse käibemaksualasse. Ühenduse kaubanduse käibemaksusüsteemi ei kohaldata nimetatud tsoonides müüdavale ning nimetatud tsoonide ja ühenduse maksuterritooriumi vahel liikuvale ühenduse kaubale, vaid kooskõlas kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist käsitleva nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ artikliga 33 a kohaldatakse tolli valdkonnas sätestatud vorminõudeid ühenduse kauba impordile nimetatud tsoonidest ja ekspordile ühenduse maksuterritooriumilt nimetatud tsoonidesse. | |
Nimetatud sättega ei piirata igapäevaste tollitehingute ega vorminõuete ja antud valdkonnas kohaldatavate menetluste ühtlustamist, vaid võimaldatakse lihtsalt kaudse maksustamise erijoonte arvesse võtmist ühenduse tolliterritooriumil maksupiiri ületava ühenduse kaubaga seotud vorminõuete rakendamisel. | |
Muudatusettepanek 27 Artikli 38 sissejuhatav lause | |
Artiklites 39, 40 ja 41 nähakse ette eeskirjad kauba mittesooduspäritolu määramiseks järgmiste meetmete kohaldamisel: |
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.) |
Selgitus | |
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.) | |
Muudatusettepanek 28 Artikli 42 lõige 5 a (uus) | |
|
5 a. Ühenduse nimel läbirääkimiste pidamisel kokkulepete osas, mis puudutavad käesoleva artikli lõiget 2, või ettepaneku esitamisel, mille eesmärk on kooskõlas kaasotsustamismenetlusega või asutamislepingu artikliga 187 vastu võetud määrusega kehtestada käesoleva artikli lõikeid 3, 4 ja 5 puudutavad reeglid, võtab komisjon eelkõige arvesse: |
|
a) rahvusvaheliste kokkulepete raames võetud kohustusi; |
|
b) vajadust määratleda kriteeriumid, mis puudutavad iga toote omadustega kohandatud toodete päritoluomadust ning tagavad, et soodusmeetmed on majanduslikult kasulikud just nendele maadele, territooriumidele või riikide rühmadele, kelle suhtes need meetmed on kehtestatud või kokku lepitud; |
|
c) nende maade, territooriumide või riikide rühmade arengutaset ja industrialiseerumisastet, kelle suhtes soodusmeetmed on kehtestatud või kokku lepitud; |
|
d) piirkondliku integratsiooni eesmärke, mis on aluseks teatud kõnealustele soodusrežiimidele, tehes seda sobivate kumuleerumist käsitlevate reeglite määratlemise abil; |
|
e) vajadust määratleda lihtsalt mõistetavad ja kohaldatavad reeglid, mis võimaldavad soodusmeetmeid tõhusalt kasutada nende maade, territooriumide või riigi- või territooriumirühmade ettevõtjatel, kelle suhtes need meetmed on kehtestatud või kokku lepitud, ning mis vastavad kaubanduse lihtsustamise eesmärgile, |
|
komisjon näeb ette sobivad kontrollimeetmed, mis võimaldavad ennetada soodusmeetmete kuritarvitamist või väärkasutust või rakendada selle vastu sanktsioone. |
Selgitus | |
On oluline, et sooduspäritolureeglite määratlemisel võetakse arvesse teatud olulisi põhimõtteid, mis tagavad nende ühilduvuse kaubanduspoliitika eesmärkidega. Selle sätte eesmärk on küsimuse piiritlemine. | |
Muudatusettepanek 29 Artikli 56 lõige 1 a (uus) | |
|
1 a. Esmajärjekorras peab tollivõla tasuma siiski registreeritud importija või eksportija. |
Selgitus | |
Olemasoleval kujul ei ole artikkel piisavalt täpne ja seetõttu võib toll võtta eesmärgiks kõige lihtsama lahenduse. | |
Muudatusettepanek 30 Artikli 64 lõike 1 punkt c | |
c) muu tagatise vorm, mis samaväärselt tagab tollivõla tasumise. |
c) muu tagatise vorm, mis samaväärselt tagab tollivõla tasumise, nagu deklaratsioon sektorisisesele kokkuleppele vastavuse kohta, notariaalne avaldus, ettevõtjate ja tolliasutuste erikokkulepe jne. |
Selgitus | |
Olemasolevad üldtuntud võimalused pakuvad juba praegu teisi tagatise vorme (nagu rahvusvahelise raudteeveo ettevõtjate suhteid käsitlev kokkulepe AIM või notariaalne avaldus). Samuti võib sõlmida erikokkuleppeid ettevõtjate ja tolliasutuste vahel, mis annab viimastele vajaliku tagatise. | |
Muudatusettepanek 31 Artikli 67 lõike 2 sissejuhatav osa | |
2. Kui tagatis tuleb esitada tollivõlgade kohta, mis võivad tekkida, võib volitatud ettevõtja kasutada vähendatud summaga üldtagatist või saada tagatisest vabastuse vastavalt artikli 67 lõikele 7 tingimusel, et on täidetud vähemalt järgmised kriteeriumid:
|
2. Kui tagatis tuleb esitada tollivõlgade kohta, mis võivad tekkida, võib ettevõtja kasutada vähendatud summaga üldtagatist või saada tagatisest vabastuse vastavalt artikli 67 lõikele 7 tingimusel, et on täidetud vähemalt järgmised kriteeriumid:
|
Selgitus | |
Praegu kehtivas tolliseadustikus puudutab tagatis kõiki ettevõtjaid. Ei ole mingit põhjust uue tolliseadustikuga kohaldada seda vaid volitatud ettevõtjate suhtes. | |
Muudatusettepanek 32 Artikli 94 lõige 4 a (uus) | |
|
4 a. Kui impordi ülddeklaratsiooni esitab isik, kes ei ole selle transpordivahendi juht, millega kaup ühenduse tolliterritooriumile tuuakse, peab nimetatud juht esitama pädevale tolliasutusele saabumissõnumi manifesti vormis, saatelehe või lastinimekirja, milles on toodud kogu vajalik teave, mis võimaldab tuvastada kõik impordi ülddeklaratsioonis kajastatavad selliselt transporditavad kaubad. |
|
Komisjon võtab artikli 196 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega nähakse ette teave, mis peab sisalduma saabumissõnumis. |
|
Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis lõike 1 esimese lõigu suhtes. |
Selgitus | |
Praktilistel põhjustel on oluline alati detailselt täpsustada deklaratsiooniga seotud kohustusi. | |
Muudatusettepanek 33 Artikli 101 lõike 4 punkt c | |
c) kirjad, postkaardid ja trükised. |
c) kirjad, postkaardid ja trükised ning nende elektroonilised vasted muudel kandjatel. |
Selgitus | |
Ajakohastatud tolliseadustik peab suutma sammu pidada nn paberita tolli keskkonnaga. Seega peab ettepanek arvestama, et tänapäeval võivad kirjad olla saadetud e-posti teel, samuti CD-l. Peab arvesse võtma uusi elektroonilisi rakendusi. | |
Muudatusettepanek 34 Artikkel 107 | |
1. Toll aktsepteerib viivitamata tollideklaratsioonid, mis vastavad artiklis 113 sätestatud tingimustele, tingimusel, et kaup, mille kohta tollideklaratsioon on tehtud, on tollile kontrollimiseks kättesaadavaks tehtud. |
1. Toll aktsepteerib viivitamata tollideklaratsioonid, mis vastavad artiklis 113 sätestatud tingimustele, tingimusel, et kaup, mille kohta tollideklaratsioon on tehtud, tehakse tollile kontrollimiseks kättesaadavaks. |
Selgitus | |
Äritegevuses on pidev vajadus saadetise vabastamist käsitleva teabe järele enne selle tegelikku jõudmist ELi territooriumile. See võimaldaks Express Integrators-tüüpi veoettevõtjatel, seada oma operatsioonisüsteemid valmis enne saadetise jõudmist ELi esimesse sisenemiskohta. See vähendab oluliselt viivitusi saadetiste sorteerimisel ja turustamisel, mis kiirendab tarneahela toimimist ning võimaldab täpsemini kindlaks teha saadetisi, mis tuleb esitada tollile kontrollimiseks, vähendades seega ELi esimeses tollipunktis kontrollitavate saadetiste hulka. |
Muudatusettepaneku esitaja(d): Christopher Heaton-Harris
Muudatusettepanek 35 Artikli 114 lõige 1 | |
1. Toll aktsepteerib viivitamata tollideklaratsioonid, mis vastavad artiklis 113 sätestatud tingimustele, tingimusel, et kaup, mille kohta tollideklaratsioon on tehtud, on tollile kontrollimiseks kättesaadavaks tehtud. |
1. Toll aktsepteerib viivitamata tollideklaratsioonid, mis vastavad artiklis 113 sätestatud tingimustele, tingimusel, et kaup, mille kohta tollideklaratsioon on tehtud, tehakse tollile kontrollimiseks kättesaadavaks. |
Or. en | |
Selgitus | |
Äritegevuses on pidev vajadus saadetise vabastamist käsitleva teabe järele enne selle tegelikku jõudmist ELi territooriumile. See võimaldaks Express Integrators-tüüpi veoettevõtjatel, seada oma operatsioonisüsteemid valmis enne saadetise jõudmist ELi esimesse sisenemiskohta. See vähendab oluliselt viivitusi saadetiste sorteerimisel ja turustamisel, mis kiirendab tarneahela toimimist ning võimaldab täpsemini kindlaks teha saadetisi, mis tuleb esitada tollile kontrollimiseks, vähendades seega ELi esimeses tollipunktis kontrollitavate saadetiste hulka. | |
Muudatusettepanek 36 Artikli 115 lõige 2 | |
2. Deklarandi asukoht peab olema ühenduse tolliterritooriumil. |
2. Deklarandi asukoht peab olema ühenduse tolliterritooriumil. |
|
Ühenduses asukoha omamise tingimus ei ole nõutav isikutelt, kes |
|
– esitavad transiidi- või ajutise impordi deklaratsiooni, |
|
– deklareerivad kaupu juhuti, tingimusel et toll peab seda põhjendatuks. |
Komisjon võib artikli 196 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmed, millega sätestatakse tingimused, mille alusel võib käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud nõudest loobuda. |
|
Selgitus | |
Transiidi jaoks on vaja erandit. Komitoloogia mainimine on tarbetu, kuna nimetatud erandit võimaldavad juba muud käesoleva ajakohastatud tolliseadustiku sätted. | |
Muudatusettepanek 37 Artikli 125 esimene lõik | |
Toll lubab volitatud ettevõtjal kauba vabastamist lihtsustatud tollideklaratsiooni alusel |
Toll lubab ettevõtjal kauba vabastamist lihtsustatud tollideklaratsiooni alusel |
Selgitus | |
Lihtsustatud deklareerimiskord peaks olema kättesaadav kõigile ettevõtjatele, kes vastavad tingimustele, mitte ainult volitatud ettevõtjatele. | |
Muudatusettepanek 38 Artikkel 141 | |
3. jagu Eriasjaolud Artikkel 141 Imporditollimaksudest vabastamine eriasjaolude tõttu Komisjon võtab artikli 196 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse, millistel juhtudel ja tingimustel vabastatakse kaup vabasse ringlusse lubamisel eriasjaolude tõttu imporditollimaksust. Nimetatud meetmete vastuvõtmisel võetakse arvesse rahvusvahelisi lepinguid, asjaomase isiku staatust, kauba laadi ja kauba lõppkasutust. |
välja jäetud |
Selgitus | |
Nimetatud väljajätmine on seotud asjaoluga, et ühenduse tollimaksuvabastuse süsteemi kehtestav määrus EMÜ nr 918/83 jääb kehtima. | |
Muudatusettepanek 39 Artikli 152 lõike 1 punkt b | |
b) impordikäibemaksu ja aktsiisimakse vastavalt kehtivatele käibemaksu- ja aktsiisimaksusätetele; |
b) teisi impordimakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele; |
Selgitus | |
Tekst hõlmab direktiivis 77/388/EMÜ sisalduvaid käibemaksu ning direktiivis 92/12/EMÜ sisalduvaid aktsiisimaksu puudutavaid maksualaseid sätteid, kuid käesolev õiguslik raamistik ei ole integreeritud tollialastesse õigusaktidesse. Rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate kohustuste tõttu peab põhimõte üldises sõnastuses säilima. | |
Muudatusettepanek 40 Artikli 153 lõike 2 punkt f a (uus) | |
|
f a) CIM1-saatelehe või TR-saatelehe alusel, mida kasutatakse transiididokumendina. 1 Kaupade rahvusvahelise raudteeveo lepingut käsitlevad ühtsed eeskirjad, 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) B liite artikkel 12. |
Selgitus | |
Selle artikliga nähakse ette välistransiidiprotseduur maantee-, laeva ja lennutranspordi ning postiteenuste korral, kuid välja on jäetud raudteetransport. Muudatusettepanekuga lisatakse ka see transpordiliik. | |
Muudatusettepanek 41 Artikli 152 lõike 3 punkt f a (uus) | |
|
f a) transiididokumendina kasutatava CIM1-saatelehe või TR-saatelehe alusel. 1 Kaupade rahvusvahelise raudteeveo lepingut käsitlevad ühtsed eeskirjad, 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) B liite artikkel 12. |
Selgitus | |
Selle artikliga nähakse ette välistransiidiprotseduur maantee-, laeva ja lennutranspordi ning postiteenuste korral, kuid välja on jäetud raudteetransport. Muudatusettepanekuga lisatakse ka see transpordiliik. | |
Muudatusettepanek 42 Artikli 155 lõike 1 punkt c | |
c) tagatise andmine kaubaga seonduva tollivõla või muude maksude, eriti kehtivate käibemaksu- ja aktsiisimaksusätetega kooskõlas oleva käibemaksu või aktsiisimaksu tasumise kohta, kui tollialased õigusaktid ei sätesta teisiti. |
c) tagatise andmine kaubaga seonduva tollivõla või muude maksude tasumise kohta vastavalt kehtivatele õigusaktidele, kui tollialased õigusaktid ei sätesta teisiti.
|
Selgitus | |
Tekst hõlmab direktiivis 77/388/EMÜ sisalduvaid käibemaksu ning direktiivis 92/12/EMÜ sisalduvaid aktsiisimaksu puudutavaid maksualaseid sätteid, kuid käesolev õiguslik raamistik ei ole integreeritud tollialastesse õigusaktidesse. Rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate kohustuste tõttu peab põhimõte üldises sõnastuses säilima. | |
Muudatusettepanek 43 Artikli 157 lõike 2 punkt b | |
b) impordikäibemaksu ja aktsiisimakse vastavalt kehtivatele käibemaksu- ja aktsiisimaksusätetele; |
b) teisi impordimakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele;
|
Selgitus | |
Tekst hõlmab direktiivis 77/388/EMÜ sisalduvaid käibemaksu ning direktiivis 92/12/EMÜ sisalduvaid aktsiisimaksu puudutavaid maksualaseid sätteid, kuid käesolev õiguslik raamistik ei ole integreeritud tollialastesse õigusaktidesse. Rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate kohustuste tõttu peab põhimõte üldises sõnastuses säilima. | |
Muudatusettepanek 44 Artikli 158 lõige 2 | |
2. Erandina lõikest 1 võib avaliku tollilao puhul loas ette näha, et lõike 1 punktis a või b nimetatud juhtudel vastutab ainult protseduuri pidaja. Sellisel juhul võivad tolliasutused protseduuri pidajalt nõuda tagatise andmist tekkida võiva tollivõla või muude maksude, eriti kehtivate käibemaksu- ja aktsiisimaksusätetega kooskõlas oleva käibemaksu või aktsiisimaksu tasumise kohta. |
2. Erandina lõikest 1 võib avaliku tollilao puhul loas ette näha, et lõike 1 punktis a või b nimetatud juhtudel vastutab ainult protseduuri pidaja. Sellisel juhul võivad tolliasutused protseduuri pidajalt nõuda tagatise andmist tekkida võiva tollivõla või muude maksude tasumise kohta vastavalt kehtivatele õigusaktidele. |
Selgitus | |
Tekst hõlmab direktiivis 77/388/EMÜ sisalduvaid käibemaksu ning direktiivis 92/12/EMÜ sisalduvaid aktsiisimaksu puudutavaid maksualaseid sätteid, kuid käesolev õiguslik raamistik ei ole integreeritud tollialastesse õigusaktidesse. Rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate kohustuste tõttu peab põhimõte üldises sõnastuses säilima. | |
Muudatusettepanek 45 Artikli 130 lõige 3 | |
3. Tolliasutused võivad kauba valdajalt nõuda tagatise andmist tekkida võiva tollivõla või muude maksude, eriti kehtivate käibemaksu- ja aktsiisimaksusätetega kooskõlas oleva käibemaksu või aktsiisimaksu tasumise kohta. |
3. Tolliasutused võivad kauba valdajalt nõuda tagatise andmist tekkida võiva tollivõla või muude maksude tasumise kohta vastavalt kehtivatele õigusaktidele. |
Selgitus | |
Tekst hõlmab direktiivis 77/388/EMÜ sisalduvaid käibemaksu ning direktiivis 92/12/EMÜ sisalduvaid aktsiisimaksu puudutavaid maksualaseid sätteid, kuid käesolev õiguslik raamistik ei ole integreeritud tollialastesse õigusaktidesse. Rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate kohustuste tõttu peab põhimõte üldises sõnastuses säilima. | |
Muudatusettepanek 46 Artikli 172 lõike 1 teine lõik | |
Kui kauba suhtes kohaldatakse täielikku tollimaksuvabastust, peab see kehtivate käibemaksusätete alusel olema vabastatud ka impordikäibemaksust. |
Kui kauba suhtes kohaldatakse täielikku tollimaksuvabastust, peab see kehtivate õigusaktide alusel olema vabastatud ka muudest impordimaksudest. |
Selgitus | |
Tekst hõlmab direktiivis 77/388/EMÜ sisalduvaid käibemaksu ning direktiivis 92/12/EMÜ sisalduvaid aktsiisimaksu puudutavaid maksualaseid sätteid, kuid käesolev õiguslik raamistik ei ole integreeritud tollialastesse õigusaktidesse. Rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate kohustuste tõttu peab põhimõte üldises sõnastuses säilima. | |
Muudatusettepanek 47 Artikli 178 lõike 1 punkt b | |
b) impordikäibemaksu ja aktsiisimakse vastavalt kehtivatele käibemaksu- ja aktsiisimaksusätetele; |
b) teisi impordimakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele;
|
Selgitus | |
Tekst hõlmab direktiivis 77/388/EMÜ sisalduvaid käibemaksu ning direktiivis 92/12/EMÜ sisalduvaid aktsiisimaksu puudutavaid maksualaseid sätteid, kuid käesolev õiguslik raamistik ei ole integreeritud tollialastesse õigusaktidesse. Rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate kohustuste tõttu peab põhimõte üldises sõnastuses säilima. | |
Muudatusettepanek 48 Artikli 187 lõike 2 teine lõik | |
Vajaduse korral võib toll määrata marsruudi, mida tuleb kauba ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimiseks kasutada. |
Vajaduse korral võib toll määrata marsruudi, mida tuleb kauba ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimiseks kasutada, ja kindla tähtaja, mille jooksul tuleb kaup kõnesolevalt territooriumilt välja viia. |
Selgitus | |
Käesolev lõik peaks võimaldama tolliasutustel mitte ainult määrata marsruudi, mida tuleb kauba ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimiseks kasutada, vaid ka kindla tähtaja, mille jooksul tuleb kaup kõnesolevalt territooriumilt välja viia. Selle sättega välditakse kauba pikaaegset hoidmist piiril, sest väljasõiduformaalsused on juba täidetud. | |
Muudatusettepanek 49 Artikli 190 lõige 1 | |
1. Kui ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidava kauba kohta reeksporditeatist ei nõuta, tuleb vastavalt artiklile 185 esitada pädevale tolliasutusele ekspordi ülddeklaratsioon.
|
1. Kui ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidava ühenduse või ühendusevälise kauba kohta reeksporditeatist ei nõuta, tuleb vastavalt artiklile 185 esitada pädevale tolliasutusele ekspordi ülddeklaratsioon. |
Komisjon võtab artikli 196 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse ühine andmekogum ja ekspordi ülddeklaratsiooni vorm, mis sisaldab peamiselt turvalisuse ja julgeoleku eesmärgil, riskianalüüsiks ja tollikontrolli nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalikke andmeid, kasutades selleks vajaduse korral rahvusvahelisi standardeid ja kaubandustavasid. |
|
Selgitus | |
Komitoloogia kasutamine on tarbetu olukorras, kus impordi ülddeklaratsiooni jaoks andmete kogumine on juba määratletud. Sama tuleks teha ekspordi ülddeklaratsiooni joaks. | |
Muudatusettepanek 50 Artikli 190 lõike 2 teine lõik | |
Toll võib erandolukorras aktsepteerida paberkandjal ülddeklaratsioone tingimusel, et nende puhul kohaldatakse sama riskijuhtimise taset kui elektroonilise andmetöötluse vahenditega tehtud ekspordi ülddeklaratsioonide puhul ning on võimalik täita muude tolliasutustega peetava andmeside nõudeid. |
2 a. Toll võib erandolukorras aktsepteerida paberkandjal ülddeklaratsioone tingimusel, et nende puhul kohaldatakse sama riskijuhtimise taset kui elektroonilise andmetöötluse vahenditega tehtud ekspordi ülddeklaratsioonide puhul ning on võimalik täita muude tolliasutustega peetava andmeside nõudeid. |
|
Toll võib aktsepteerida, et ekspordi ülddeklaratsioon asendatakse teatisega, mis võimaldab juurdepääsu ülddeklaratsiooni andmetele ettevõtja infosüsteemis. |
Selgitus | |
Tolliseadustiku numeratsiooni muutmine. | |
Muudatusettepanek 51 Artikli 190 lõige 3 a (uus) | |
|
3 a. Kui ekspordi ülddeklaratsiooni esitab isik, kes ei ole selle transpordivahendi juht, millega kaup ühenduse tolliterritooriumilt lahkub, peab nimetatud juht artikli 186 punktis c ette nähtud tähtajaks esitama pädevale tolliasutusele lahkumisteate manifesti vormis, saatelehe või lastinimekirja, milles on toodud kogu vajalik teave, mis võimaldab tuvastada kõik ekspordi ülddeklaratsioonis kajastatavad selliselt transporditavad kaubad. |
|
Käesoleva artikli lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva lõike esimese lõigu suhtes. |
|
Komisjon võtab artikli 196 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse: |
|
a) teave, mis peab lahkumisteates sisalduma; |
|
b) tingimused, mille alusel võib loobuda väljaveoeelse deklaratsiooni nõudest või võib seda kohandada; |
|
c) eeskirjad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud tähtaja erandite ja kõrvalekallete kohta; |
|
d) vastava pädeva tolliasutuse määramine, kus lahkumisteade tuleb esitada või kättesaadavaks teha. |
|
Nimetatud meetmete vastuvõtmisel tuleb arvestada järgmist: |
|
a) eriasjaolud; |
|
b) nimetatud meetmete kohaldamine teatavate kaubavedude, transpordiviiside või ettevõtjate suhtes; |
|
c) rahvusvahelised lepingud, millega sätestatakse julgeoleku erikord. |
Selgitus | |
Tegemist on samade muudatustega kui impordi ülddeklaratsiooni puudutavate sätete puhul. | |
Muudatusettepanek 52 Artikkel 193 | |
Artikkel 193 Eksporditollimaksudest vabastamine erandlikel asjaoludel Komisjon võtab artikli 196 lõikes 2 sätestatud korras meetmed, millega sätestatakse juhtumid ja tingimused, mille puhul kaup vabastatakse eksporditollimaksudest ekspordiga seotud erandlike asjaolude tõttu. Meetmeid kehtestades võetakse arvesse rahvusvahelisi lepinguid, asjaomase isiku staatust ning kauba laadi.
|
välja jäetud |
Selgitus | |
Nimetatud väljajätmine on seotud asjaoluga, et ühenduse tollimaksuvabastuse süsteemi kehtestav määrus EMÜ nr 918/83 jääb kehtima. | |
Muudatusettepanek 53 Artikli 194 punkt a | |
a) liikmesriikide tollisüsteemide koostalitlusvõimet käsitlevad eeskirjad ja standardid, mille eesmärk on parandada elektroonilisel andmesidel põhinevat koostööd tolliasutuste endi vahel ning tolliasutuste ja ettevõtjate vahel; |
a) liikmesriikide tollisüsteemide koostalitlusvõimet käsitlevad eeskirjad ja standardid, mille eesmärk on parandada elektroonilisel andmesidel põhinevat koostööd tolliasutuste endi, tolliasutuste ja muude pädevate asutuste vahel ning tolliasutuste ja ettevõtjate vahel; |
Selgitus | |
Elektrooniline andmeside tolliasutuste ja muude pädevate asutuste vahel peaks olema toodud käesoleva artikli punktis a, sest tegemist on "kõik ühes kohas" põhimõtte kehtestamise olulise aspektiga. | |
Muudatusettepanek 54 Artikli 195 lõige 1 a (uus) | |
|
1 a. Asjaomased selgitavad märkused ja suunised tuleb lisada käesoleva määruse rakendussätetele lisadena. |
Selgitus | |
Artikkel 195 moodustab õigusliku aluse, mis lubab komisjonil võtta vastu selgitavaid märkusi ja suuniseid. Selgitavate märkuste ja suuniste vastuvõtmiseks ettenähtud nõuandemenetlus peab tagama nende täieliku ja ühtse elluviimise liikmesriikides. | |
Muudatusettepanek 55 Artikli 196 lõige 2 a (uus) | |
|
2 a. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut. |
Muudatusettepanek 56 Artikli 198 esimene lõik | |
Määrused (EMÜ) nr 918/83, (EMÜ) nr 3925/91, (EMÜ) nr 2913/92, (EMÜ) nr 82/2001 ja (EÜ) nr 1207/2001 tunnistatakse kehtetuks. |
Määrused (EMÜ) nr 3925/91, (EMÜ) nr 2913/92, (EMÜ) nr 82/2001 ja (EÜ) nr 1207/2001 tunnistatakse kehtetuks. |
Selgitus | |
Nimetatud väljajätmine on seotud asjaoluga, et ühenduse tollimaksuvabastuse süsteemi kehtestav määrus EMÜ nr 918/83 jääb kehtima. |
- [1] ELTs seni avaldamata.
SELETUSKIRI
1992. aasta tolliseadustikuga[1] luuakse ühine juriidiline raamistik tolliliidu eeskirjade ühiseks kohaldamiseks. Tolliseadustikuga konsolideeritakse kõik ühised tollialased õigusaktid ühte teksti. Rahvusvahelise kaubanduse keskkonnas toimunud radikaalsete muutuste tõttu (kasvav infotehnika kasutamine ja elektrooniline andmeside) ja kuna tolliseadustik ei ole läinud kaasa tolli ülesannete arenguga, tuleb tolliseadustikku ajakohastada.
Selles ja Lissaboni strateegia kontekstis tuleb vaadelda Euroopa Komisjoni 30. novembril 2005. aastal esitatud määruse ettepanekut[2]. Tegemist on puhtalt normatiivse tekstiga, millega tehakse praegune seadustik täielikult ümber ja mille eesmärk on tollialaste õigusaktide ja tollimenetluste lihtsustamine nii volitatud ettevõtjate kui ka tolliasutuste jaoks, et vähendada tollivormistuse hinda ja vastata kaubanduslikele väljakutsetele (turvalisuse ja ohutuse, võltsingutevastase võitluse ning rahapesu, tervise- ja keskkonnakaitse valdkonnas jne).
Uus ühenduse tolliseadustik ei piirdu teatud menetluste lihtsustamisega, vaid muudab põhjalikult tollialaseid õigusakte teatud punktides, mistõttu on käesolev ettepanek lahutamatu ettepanekust, mis käsitleb paberiteta tolli ehk nn elektroonilist tolli (e-customs). Nimetatud süsteemi hea toimimine võimaldab ajakohastatud tolliseadustikus sätestatud uute menetluste kohaldamist.
Ajakohastatud tolliseadustiku 200 artiklist tulenevad uuendused on esile kutsunud elavat vastukaja nii liikmesriikide asjaomase valdkonna töötajate kui valitsuste hulgas.
Oleme kutsutud arutama neid eriti tundlikke küsimusi, et püüda saavutada konsensus, mille puhul võetakse arvesse kõigi osapoolte huve, kaotamata seejuures silmist lõppeesmärki – muuta tollieeskirjad lihtsamaks ja paremini struktureerituks, et tagada ühenduse tollivaldkonna suurem konkurentsivõime ning kindlustada rahvusvahelise kaubanduse ladus toimimine.
Lahkarvamused on tekkinud põhiliselt seoses selliste küsimustega nagu tolliesindaja, volitatud ettevõtja staatus, tsentraliseeritud tollivormistus ja komitoloogia süstemaatiline kasutamine.
1) Volitatud ettevõtja
Nimetatud säte lisati määrusega 648/2005 ehk julgeolekut käsitleva muudatusettepanekuga[3]. Nimetatud tekstiga viiakse sisse väljumis- või saabumiseelsete elektrooniliste deklaratsioonide süsteem ja luuakse territooriumi julgestamise eesmärgil ühenduse riskianalüüsi profiil. Sellega vastatakse rahvusvahelisele ühendusele suunatud Ameerika Ühendriikide palvele pärast 11. septembri 2001. aasta atentaate ja see on Euroopa Ühenduse konkreetne vastus Maailma Tolliorganisatsiooni normatiivse raamistiku loomise kõrval. Nimetatud konkreetne säte lisati eesmärgiga suurendada ettevõtjate vahendeid hüvitisena julgeolekudimensiooni arvessevõtmisega seotud uute kohustuste eest.
Määruse 648/2005 üle käivad praegu arutelud eesmärgiga töötada välja rakendussätted (mis peaksid jõustuma 2006. aasta suve jooksul), mis kahjustab arutelusid, kuna huvitatud pooled ajavad segamini uue määruse ettepaneku ja rakendussätete teemalised arutelud. Pealegi ei tea praegu veel keegi, milliseid tegelikke eeliseid võib kõnesolev õigusakt endaga kaasa tuua.
Selle määruse artiklis 5 a viidatakse volitatud ettevõtja kahele staatusele, mida võib omada üheaegselt.
Selguse huvides on raportöör oma muudatusettepanekutega taotlenud seda, et uues tolliseadustikus oleksid need kaks staatust eraldi välja toodud.
Kuna volitatud ettevõtjad ei tea veel oma staatusest tulenevaid tegelikke eeliseid, tehti komisjoni ettepanekus mõningaid täpsustusi, eriti tagatise osas (artikkel 67). Raportöör eelistab siiski olemasolevat eeskirja, sest loa võivad saada kõik ettevõtjad.
2) Tolliesindaja. Artikkel 11
Ühenduse tolliseadustiku praegu kehtiva versiooni artiklis 5 sätestatakse, et liikmesriik võib piiritleda õiguse esitada tollideklaratsioone (otsese esindamisena või kaudse esindamisena) selliselt, et esindaja peab olema tollimaakler, kes tegutseb selle riigi territooriumil. Tollimaakleri elukutse on olemas enamikus liikmesriikides, välja arvatud Saksamaal ja Suurbritannias.
Nimetatud võimalus kaotati ajakohastatud tolliseadustikus.
Raportöör jagab Euroopa Komisjoni arvamust, et see ei ole kooskõlas elektroonilise keskkonnaga ja ühisturu põhimõtetega, mille kohaselt kõikide liikmesriikide teenuste osutajatel peab olema võimalus tegutseda kogu ühenduses.
Seetõttu on oluline anda vabaks tollis esindamise õigus ning tolliesindaja mõiste on määratletud artiklis 4.
Paljudes maades on tollimaakleri teenuse kasutamine tavapärane ning väikeettevõtetele on see väga kasulik. Seetõttu peab raportöör tolliesindajate akrediteerimist vajalikuks ning akrediteeringu saamiseks peab esindajal olema hea varaline seisund, ta peab olema erialaselt usaldusväärne ja pädev.
Tolliesindajal võib samuti saada volitatud ettevõtja staatuse.
3) Tsentraliseeritud tollivormistus
Käesolevas ettepanekus sätestatakse uued kontseptsioonid, mille pikaajalist kasulikkust on hetkel raske hinnata. Samuti räägitakse tsentraliseeritud tollivormistusest (nimetatud põhjenduses 27) "ainukontrolli" ja „kõik ühes kohas“-põhimõttel (nimetatud põhjenduses 7). Tsentraliseeritud tollivormistus tähendab, et tollideklaratsiooni esitamise asukoht ei sõltu kauba asukohast. See on võimalik, kuna ettevõtjate suhtes kehtib „kõik ühes kohas“-põhimõte (ettevõtjatele pakutud võimalus täita ühe korraga oma tollideklaratsioonide ja muude valitsusasutustega seonduvad veterinaarsed, taimekaitse- jne kohustused, kasutades oma asukohas igal ajal kättesaadavaid elektroonilisi vahendeid) ja nimetatud asutused kontrollivad kaupa samal ajal samas kohas. Siinkohal on tegemist "ainukontrolli põhimõttega".
Tsentraliseeritud tollivormistusega seoses on mitmeid küsimärke:
- tsentraliseeritud tollivormistus mõjutab liikmesriikidele laekuvaid summasid ja seega liikmesriikidele sissenõudmiskuludena laekuva tollimaksu osa (25%); see on muuseas seotud elektroonilise tollivormistuse eest tasu mitte nõudmise küsimusega (artikkel 32), kuna ettevõtjate investeerimiskulude hüvitamiseks saab tasuta tollivormistusest reegel ja tasu võib nõuda vaid konkreetsete väga spetsiifiliste teenuste eest.
- Tsentraliseeritud tollivormistus võimaldab ühelt poolt konkurentsi loomist liikmesriikide haldusasutuste vahel ja teiselt poolt jätab nad ilma tasu nõudmise õigusest, mis ei lähe vastuollu ühtse turu eeskirjadega. Muuseas võimaldab nimetatud tasu nõudmise õigus rahastada haldusasutuste arvutialast arendustegevust ja selle vahendi kadumine ähvardab pidurdada õigusakti rakendamist;
- tsentraliseeritud tollivormistuse puhul on oht, et eriti kontrollitegevuse ühtlustamise puudumisel soodustab see kaubandustegevuse koondumist suure suutlikkusega atraktiivsetesse riikidesse ja kaubavahetuse tõsiseid häireid.
-
Raportöör on teadlik täiesti tasuta tollivormistusest tulenevast võimalikust rahalisest kaotusest, kuid eelistab praegusel hetkel tollikontrolli üldjuhul maksust vabastamist, ehkki jätab võimaluse võtta tasu muude toimingute eest.
Komisjonil tuleb siiski tagada kontrollitegevuse ühtlustamine, et mitte soodustada kaubandustegevuse koondumist suure läbilaskevõimega riikidesse ja mitte tekitada kaubandushäireid.
4) Komitoloogiaga seotud sätete ulatus
Artiklites viidatakse väga korrapäraselt artikli 196 lõikele 2. Nimetatud säte puudutab pöördumist tolliseadustiku komitee poole. Välja arvatud erandjuhul, võetakse seadustiku rakendussätted praegu vastu pärast komisjoni ettepanekute läbivaatamist kooskõlas regulatiivkomitee menetlusega. Ajakohastatud seadustiku ettepaneku artiklis 196 sätestatakse paindlikuma menetluse kasutamine tulevikus, mis komisjoni arvamuse kohaselt pakub tolliseadustiku komitee erinevate osakondade tegevusele suuremat tõhusust ja kiirust. Seetõttu tehakse ettepanek, et tolliseadustiku rakendusmeetmed võetaks vastu vastavalt regulatiivkomitee menetlusele ja kui näib vajalik teha selgitavaid märkusi või koostada suuniseid, kusjuures need võetakse vastu vastavalt nõuandemenetlusele (artikkel 7).
Raportööri arvates toimub nimetatud delegatsioonide tähtsuse ja nende raamistiku puudumise mõjul ühenduse seadusandja võimu vähenemine.
Tegemist on silmapaistvalt tehnilise teemaga ja raportöör mõistab nimetatud menetluse vajalikkust. Sellegipoolest on parlamendile ilmselge nähtavuse puudumine.
Hiljutised komitoloogia küsimuse arutelud (Euroopa Parlamendis 2006. aasta juunis vastuvõetud Corbetti raport ja otsus, millega muudetakse nõukogu 28. jaanuari 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ) lubavad siiski selle küsimuse juurde veel tagasi pöörduda.
5) Muud küsimused
Teised raportööri muudatusettepanekud käsitlevad eelkõige maksustamist ja impordi ülddeklaratsiooni eest vastutava isiku küsimust, mis jäi määruse nr 648/2005 vastuvõtmisega sätestamata.
Kokkuvõte
Mõnede küsimuste suhtes on raske seisukohta võtta, sest teatud sätteid kohaldatakse alles edaspidi ning seoses elektroonilise tollikorralduse käivitamisega. Raportiga on raportöör püüdnud lepitada erinevate asjaomaste osapoolte huve.
rahvusvahelise kaubanduse komisjonI ARVAMUS (*) (17.10.2006)
siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (Ajakohastatud tolliseadustik)
(KOM(2005)0608 – C6‑0419/2006 – 2005/0246(COD))
Arvamuse koostaja (*): Jean-Pierre Audy
(*) Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö – kodukorra artikkel 47
LÜHISELGITUS
Tollistandarditel on ühise kaubanduspoliitika rakendamisel oluline koht.
Standarditele, mis puudutavad eelkõige „elemente, mille alusel kohaldatakse kaubavahetuse raames impordi- ja ekspordiõigusi, aga ka teisi meetmeid” (tariifne klassifitseerimine, soodus- ja mittesooduspäritolu, tolliväärtus), mida käsitletakse ettepaneku 2. peatükis, on omane märkimisväärselt mõjutada kõnealuse poliitika raames rakendavate meetmete kohaldamisala ning sellest tulenevalt ka nende konkreetset mõju. Nende ebaõige määratlemine või kohaldamine võib viia kas nende meetmete piiramisele või (kui tegemist on eelismeetmetega) nende kasutamatajätmisele või alakasutamisele. Seega ei saa väliskaubanduse komisjon neid teemasid tähelepanuta jätta.
Üheks ühise kaubanduspoliitika põhilistest eesmärkidest on juba mõned aastad olnud standarditest kinnipidamiseks vajalike formaalsuste ja kontrollide ühilduvuse tagamine kaubanduse hõlbustamise põhimõttega. See eesmärk, millele Euroopa Liit püüab tähelepanu juhtida ka Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) peetavate läbirääkimiste raames, avaldub põhimõtteliselt kõnealuse ettepaneku sisuks olevates uuendustes ning on ajendiks mitmetele siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni vastutava raportööri poolt tehtud muudatusettepanekutele.
Sellele vaatamata teeb arvamuse koostaja asjakohaste muudatusettepanekutega ettepaneku välistada komiteemenetluse ülemäärane kohaldamine juhtudel, kus see menetlus ei õigusta ennast ning jätab Euroopa Parlamendi ilma õigusest toimida kaasotsustamismenetluses õigusloojana.
Euroopa Parlament on sellises olukorras kahel juhul:
– kui see menetlus võimaldab parlamendil endal viia sisse muudatusi tolliseadustiku teatud sätetesse (artiklid 35 ja 194);
– kui mingit küsimust, mille puhul kehtivad sooduspäritolu standardid, lahendatakse tervikuna kõnealuse menetluse raames (artikkel 42).
Põhimõtteliselt leiab arvamuse koostaja, et Euroopa Parlament peab kaasotsustamismenetluse raames võtma täiel määral osa tolliseadustiku vastuvõtmisest, mille järele tingisid vajaduse ühenduse poolt rahvusvaheliste kokkulepete (eelkõige WTOga) raames võetud kohustused, aga ka sooduspäritolu standardite põhimõtete määratlemisest (eriti üldise soodustuste süsteemi – GSP korra raames kohaldatavate standardite puhul).
Käesolevas arvamuse projektis toodud muudatusettepanekud puudutavad sätteid, mida vastutava siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportööri projektis ei käsitleta, ning seega täiendavad seda.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Komisjoni ettepanek[1] | Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud |
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 16 | |
(16) Ühendusesiseste otsustamisprotsesside kiirendamiseks oleks asjakohane sellise kauba puhul, mis kuulub ühenduse tolliterritooriumil ja Ceutal ja Melillal kehtivate sooduspäritolumeetmete alla, delegeerida sooduspäritolureeglite vastuvõtmise volitused komisjonile. |
välja jäetud |
Selgitus | |
Vt muudatusettepanekute 6 ja 7 põhjendusi. | |
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 37 | |
(37) On asjakohane määrata volitused rakendussätete vastuvõtmiseks, eriti juhul, kui ühendus võtab endale kohustusi seoses rahvusvaheliste lepingutega, milles nõutakse tolliseadustiku sätete kohandamist. |
(37) On asjakohane määrata volitused rakendussätete vastuvõtmiseks, juhul kui need ei nõua tolliseadustiku sätete kohandamist või nende olemus või olulisus ei nõua määruse vastuvõtmist kooskõlas kaasotsustamismenetlusega. |
Selgitus | |
Vt muudatusettepaneku 9 põhjendust. | |
Muudatusettepanek 3 Artikli 2 sissejuhatav lause | |
Toll vastutab rahvusvahelise kaubanduse haldamise eest ühenduse välispiiril ja aitab seeläbi kaasa avatud kaubanduse arendamisele, siseturu välisaspektidega seotud kaubanduse rakendamisele ning ühenduse ühtse poliitika kindlustamisele kaubanduse valdkonnas ja ka üldisele turustusahela turvalisusele. Tolli ülesanded on järgmised: |
Toll vastutab rahvusvahelise kaubanduse haldamise eest ühenduse välispiiril ja aitab seeläbi kaasa avatud kaubanduse arendamisele, siseturu välisaspektidega seotud kaubanduse ja ühise kaubanduspoliitika rakendamisele ning ühenduse muu ühtse poliitika kindlustamisele kaubanduse valdkonnas ja ka üldisele turustusahela turvalisusele. Tolli ülesanded on järgmised: |
Selgitus | |
Tollil on kaubanduspoliitika rakendamisel oluline roll (vähemalt kaupade osas). Sooviksime seda asjaolu rõhutada, vältides kaubanduspoliitika asetamist ühele tasandile „ühenduse muu ühtse poliitikaga kaubanduse valdkonnas”. | |
Muudatusettepanek 4 Artikli 38 sissejuhatav lause | |
Artiklites 39, 40 ja 41 nähakse ette eeskirjad kauba mittesooduspäritolu määramiseks järgmiste meetmete kohaldamisel: |
Artiklites 39, 40 ja 41 nähakse ette eeskirjad kauba mittesooduspäritolu määramiseks järgmiste meetmete kohaldamisel: (Tõlkija märkus: KOM-tekstis on see tõlgitud erinevalt ingliskeelsest originaalist ja sellisel kujul muudatusettepanek seda ei mõjuta.) |
Selgitus | |
Tõenäoliselt on siin tegemist tähelepanematusveaga. Teise peatüki esimene osa puudutab ainult mittesooduspäritolu standardeid. | |
Muudatusettepanek 5 Artikli 42 lõige 3 | |
3. Kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse soodusmeetmeid, mida ühendus on vastu võtnud ühepoolselt teatavate väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumide või asjaomaste riikide või territooriumide rühmade suhtes ning mis ei kuulu lõikes 5 kirjeldatute alla, võtab komisjon artikli 196 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sooduspäritolureeglid. |
3. Kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse soodusmeetmeid, mida ühendus on vastu võtnud ühepoolselt teatavate väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumide või asjaomaste riikide või territooriumide rühmade suhtes ning mis ei kuulu lõikes 5 kirjeldatute alla, sätestatakse sooduspäritolureeglid kaasotsustamismenetluse alusel vastu võetud määruse kohaselt. |
Selgitus | |
Sooduspäritolureeglite määratlus ise on kaubandusalaste eelistuste kohaldamisala üks põhielemente ning edaspidi peaks see põhinema pigem alusseadustikul kui komiteemenetlusel, mis kaldub piirama Euroopa Parlamendi kui õiguslooja õigusi kaasotsustamismenetluses. | |
Toome välja tasakaalu puudumise ettepanekus ühelt poolt sooduspäritolu ja teiselt poolt mittesooduspäritolu ja tolliväärtuse vahel, mille põhimõtted on fikseeritud seadustikus eneses (ehkki mis puutub mittesooduspäritolusse, siis olemasoleva seadustikuga võrreldes on seda tehtud lihtsustatud moel). | |
Lisaks on GSP päritolureegleid sätestav seadustik, mida käsitletakse käesolevas lõikes 3, traditsiooniliselt olnud aluseks läbirääkimistele, mille objektiks on lõikes 2 käsitletavad sooduspäritolureeglid. Seda enam on oluline, et parlamenti seostataks otsustega, millel on mõju meie soodusrežiimidele tervikuna. | |
Muudatusettepanek 6 Artikli 42 lõige 4 | |
4. Kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumi ja Ceuta ja Melilla vahelises kaubanduses kehtivaid soodusmeetmeid, mis sisalduvad Hispaania ja Portugali ühinemisakti protokollis nr 2, võtab komisjon artikli 196 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse sooduspäritolureeglid. |
4. Kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumi ja Ceuta ja Melilla vahelises kaubanduses kehtivaid soodusmeetmeid, mis sisalduvad Hispaania ja Portugali ühinemisakti protokollis nr 2, sätestatakse sooduspäritolureeglid kaasotsustamismenetluse alusel vastu võetud määruse kohaselt. |
Selgitus | |
Vt muudatusettepaneku 6 põhjendust. Selle kaalutlused kehtivad samaväärselt Ceuta ja Melilla suhtes kohaldatavatele sooduspäritolureeglitele. | |
Muudatusettepanek 7 Artikli 42 lõige 5 b (uus) | |
|
5 b. Ühenduse nimel läbirääkimiste pidamisel kokkulepete osas, mis puudutavad käesoleva artikli lõiget 2, või ettepaneku esitamisel, mille eesmärk on kooskõlas kaasotsustamismenetlusega või asutamislepingu artikliga 187 vastu võetud määrusega kehtestada käesoleva artikli lõikeid 3, 4 ja 5 puudutavad reeglid, võtab komisjon eelkõige arvesse: |
|
a) rahvusvaheliste kokkulepete raames võetud kohustusi, |
|
b) vajadust määratleda kriteeriumid, mis puudutavad iga toote omadustega kohandatud toodete päritoluomadust ning tagavad, et soodusmeetmed on majanduslikult kasulikud just nendele maadele, territooriumidele või riikide rühmadele, kelle suhtes need meetmed on kehtestatud või kokku lepitud, |
|
c) nende maade, territooriumide või riikide rühmade arengutaset ja industrialiseerumisastet, kelle suhtes soodusmeetmed on kehtestatud või kokku lepitud, |
|
d) piirkondliku integratsiooni eesmärke, mis on aluseks teatud kõnealustele soodusrežiimidele, tehes seda sobivate kumuleerumist käsitlevate reeglite määratlemise abil, |
|
e) vajadust määratleda lihtsalt mõistetavad ja kohaldatavad reeglid, mis võimaldavad soodusmeetmeid tõhusalt kasutada nende maade, territooriumide või riigi- või territooriumirühmade ettevõtjatel, kelle suhtes need meetmed on kehtestatud või kokku lepitud, ning mis vastavad kaubanduse lihtsustamise eesmärgile, |
|
Komisjon näeb ette sobivad kontrollimeetmed, mis võimaldavad ennetada soodusmeetmete kuritarvitamist või väärkasutust või rakendada selle vastu sanktsioone. |
Selgitus | |
On oluline, et sooduspäritolureeglite määratlemisel võetaks arvesse teatud olulisi põhimõtteid, mis tagavad nende ühilduvuse kaubanduspoliitika eesmärkidega. Selle sätte eesmärk on küsimuse piiritlemine. | |
Muudatusettepanek 8 Artikli 194 punkt c | |
c) vajaduse korral muud rakendusmeetmed, sealhulgas meetmed, millega ühendus võtab endale kohustusi seoses rahvusvaheliste lepingutega, milles nõutakse tolliseadustiku sätete kohandamist. |
c) vajaduse korral muud rakendusmeetmed, kui taolised meetmed ei nõua tolliseadustiku sätete kohandamist või nende olemus ja olulisus ei nõua määruse vastuvõtmist kooskõlas kaasotsustamismenetlusega. |
Selgitus | |
Komiteemenetluse kohaldamine võib järjekindla praktika korral puudutada ainult „rakendusmeetmeid, mis on vajalikud alusmääruse rakendamiseks”. Siinkohal ei ole vastuvõetav selle ettenägemine seadustiku enese sätete kohandamiseks, mis sõltub kaasotsustamismenetlusest. | |
Kui ühendus „võtab endale kohustusi seoses rahvusvaheliste lepingutega, milles nõutakse tolliseadustiku sätete kohandamist” (eriti WTO puhul), võtab Euroopa Parlament endale nende kohustuste täitmiseks kaasotsustamismenetluses õiguslooja rolli. |
MENETLUS
Pealkiri |
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (Ajakohastatud tolliseadustik) |
||||||
Viited |
KOM(2005)0608) – C6‑0419/2006 – 2005/0246(COD |
||||||
Vastutav komisjon |
IMCO |
||||||
Arvamuse esitaja(d) |
INTA |
||||||
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev |
28.9.2006 |
||||||
Arvamuse koostaja |
Jean-Pierre Audy |
||||||
Endine arvamuse koostaja |
|
||||||
Arutamine parlamendikomisjonis |
3.10.2006 |
17.10.2006 |
|
|
|
||
Vastuvõtmise kuupäev |
17.10.2006 |
||||||
Lõpphääletuse tulemused |
+:19 –:0 0:0 |
|
|||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Jean-Pierre Audy, Enrique Barón Crespo, Jean-Louis Bourlanges, Daniel Caspary, Christofer Fjellner, Béla Glattfelder, Syed Kamall, Sajjad Karim, Erika Mann, Javier Moreno Sánchez, Georgios Papastamkos, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Robert Sturdy, Gianluca Susta, Zbigniew Zaleski |
||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Bastiaan Belder, Harlem Désir, Jörg Leichtfried, Antolín Sánchez Presedo |
||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
|
||||||
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
... |
||||||
- [1] ELT C xx, x.x.xxxx, lk xx.
MENETLUS
Pealkiri |
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ), millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (Ajakohastatud tolliseadustik) |
||||||||||
Viited |
KOM(2005)0608 – C6-0419/2005 – 2005/0246(COD) |
||||||||||
EP-le esitamise kuupäev |
30.11.2005 |
||||||||||
Vastutav komisjon |
IMCO |
||||||||||
Arvamuse esitaja(d) |
BUDG 17.1.2006 |
CONT 17.1.2006 |
INTA 17.1.2006 |
ITRE 17.1.2006 |
LIBE 17.1.2006 |
||||||
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
BUDG 23.3.2006 |
CONT ITRE LIBE 25.1.2006 26.1.2006 23.1.2006 |
|||||||||
Tõhustatud koostöö istungil teada andmise kuupäev |
INTA 28.9.2006 |
|
|||||||||
Raportöör(id) |
Janelly Fourtou |
|
|||||||||
Endine raportöör / Endised raportöörid |
|
|
|||||||||
Arutamine parlamendikomisjonis |
20.2.2006 |
19.4.2006 |
30.5.2006 |
13.9.2006 |
21.11.2006 |
||||||
Vastuvõtmise kuupäev |
22.11.2006 |
||||||||||
Lõpphääletuse tulemused |
+: 0: |
34 0 0 |
|||||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Charlotte Cederschiöld, Mia De Vits, Janelly Fourtou, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Christopher Heaton-Harris, Anna Hedh, Edit Herczog, Anneli Jäätteenmäki, Pierre Jonckheer, Alexander Lambsdorff, Kurt Lechner, Arlene McCarthy, Manuel Medina Ortega, Zita Pleštinská, Guido Podestà, Giovanni Rivera, Luisa Fernanda Rudi Ubeda, Heide Rühle, Leopold Józef Rutowicz, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Eva-Britt Svensson, József Szájer, Marianne Thyssen, Jacques Toubon, Bernadette Vergnaud |
||||||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
André Brie, Jean-Claude Fruteau, Benoît Hamon, Konstantinos Hatzidakis, Maria Matsouka, Olle Schmidt, Anja Weisgerber |
||||||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Marie-Line Reynaud |
||||||||||
Esitamise kuupäev |
29.11.2006 |
|
|||||||||
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
... |
||||||||||