RAPORT Nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega

29.11.2006 - (11877/2006 – C6‑0265/2006 – 2006/0807(CNS)) - *

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: David Martin

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu määruse eelnõu kohta, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega

(11877/2006 – C6‑0265/2006 – 2006/0807(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu määruse eelnõu (11877/2006)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 181 a, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0265/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A6‑0430/2006),

1.  kiidab nõukogu eelnõu muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Nõukogu ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 3
(3) Euroopa Liit ning tööstus- ja teised suure sissetulekuga riigid ja territooriumid on leppinud kokku tugevdada oma suhteid ja teha koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades mitmesuguste kahepoolsete instrumentide nagu lepingute, deklaratsioonide, tegevuskavade ja teiste sarnaste dokumentide abil.	(3) Euroopa Liit ning tööstus- ja teised suure sissetulekuga riigid ja territooriumid on leppinud kokku tugevdada oma suhteid ja teha koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades mitmesuguste kahepoolsete ja mitmepoolsete instrumentide nagu lepingute, deklaratsioonide, tegevuskavade ja teiste sarnaste dokumentide abil.
Selgitus
ELi ja teiste arenenud ja suure sissetulekuga riikide vaheliste suhete arendamise eesmärk on aidata kaasa tõhusate ja demokraatlike rahvusvaheliste foorumite tugevdamisele, et nad oleksid võimelised käsitlema globaalseid teemasid. Nende suhete ja koostöö tugevdamiseks kasutatavad instrumendid ei peaks olema ainult kahepoolsed, vaid ka mitmepoolsed.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 4
(4) Kooskõlas neis instrumentides esitatud põhimõtetega viib ühendus ellu koostööpoliitikat, mille eesmärgiks on luua keskkond, mis aitab kaasa suhete sisseseadmisele ja arendamisele kõnealuste riikide ja territooriumitega. Koostöömeetmed aitavad luua soodsaid tingimusi Euroopa kohaloleku ja nähtavaloleku tugevdamiseks neis riikides ning innustada majanduslikku, kaubanduslikku, teaduslikku, kultuurilist ja muud laadi vahetust ja suhtlemist mõlema poole erinevate osalejate vahel.	(4) Kooskõlas neis instrumentides esitatud põhimõtetega viib ühendus ellu koostööpoliitikat, mille eesmärgiks on luua keskkond, mis aitab kaasa suhete sisseseadmisele ja arendamisele kõnealuste riikide ja territooriumitega. Koostöömeetmed peaksid aitama tugevdada Euroopa kohalolekut ja nähtavalolekut neis riikides ning innustada majanduslikku, kaubanduslikku, teaduslikku, kultuurilist ja muud laadi vahetust, dialooge ja suhtlemist asjassepuutuvate osalejate vahel vastavates sektorites.
Selgitus
Sõnastuse muutmine selgemaks ja lihtsamaks
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 4 a (uus)
	(4 a) Ühenduse koostöö peaks edendama demokraatia ja õigusriigi arendamise ja tugevdamise üldist eesmärki ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise eesmärki.
Selgitus
Rahastamisvahendi geograafilise ulatuse laiendamise tõttu on vajalik, nagu ka teistes rahastamisvahendites, lisada kõnealune säte, mis kajastab artikli 181 a sõnastust.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 5 a (uus)
	(5 a) Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks tuleks sõltuvalt majanduslikust, sotsiaalsest ja poliitilisest taustast järgida diferentseeritud lähenemisviise, tehes koostööd partnerriikide ja -piirkondadega konkreetsete ja sihipäraste programmide alusel, mis põhinevad nende konkreetsel olukorral ning ühenduse konkreetsetel huvidel, strateegiatel ja prioriteetidel.
Selgitus
Meetmete mitmekesistamine ja eelkõige geograafilise ulatuse laiendamine on võimalus, aga ka suur väljakutse. Tegelik olukord on selline, et uus määrus ühendab väga heterogeenset riikide rühma ja tegevuste kogumit. Nüüdsest on vajadus kehtestada diferentseerimise põhimõte nii põhjendustes kui artiklis 3, mis käsitleb üldpõhimõtteid: partnerriikide konkreetse olukorra ja ühenduse konkreetsete huvide hindamine antud riigis peaks olema esimene samm otsuse tegemisel partnerriigiga arendatava koostöö täpse liigi kohta.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 6 a (uus)
	(6 a) Ühenduse koostööpoliitika elluviimisel on koostöö järjepidevuse ja tõhususe tagamiseks hädavajalik menetluste suurem vastastikune täiendavus ning parem ühtlustamine, vastavusse viimine ja kooskõlastamine nii ühenduse ja liikmesriikide vahel kui suhetes teiste osalejatega.
Selgitus
Nagu teistes välisabi vahendites, tuleks põhjendustesse ja üldpõhimõtteid käsitlevasse artiklisse lisada vastastikuse täiendavuse põhimõte.
Muudatusettepanek 6 Artikli 1 lõige 1
1. Ühenduse abist toetatakse majanduslikku, rahanduslikku, tehnilist ja muud ühenduse pädevusse kuuluvat koostööd tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega.	1. Ühenduse finantsabist toetatakse majanduslikku, rahanduslikku, tehnilist ja muud ühenduse pädevusse kuuluvat koostööd 1. lisas loetletud tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega.
Selgitus
Viide abile on selles dokumendis väga eksitav. Finantsabi mõiste muudab sõnastuse selgemaks ja lihtsamaks. Tööstus- ja teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumite täpseks määratlemiseks on soovitav lisada viide ametlikule loetelule.
Muudatusettepanek 7 Artikli 1 lõige 2
2. Nimetatud riikide ja territooriumitega tehtava koostöö peamine eesmärk on konkreetne reageerimine vajadusele tugevdada nendega peetavaid sidemeid ning jätkata sidemete arendamist nii kahepoolsel, piirkondlikul kui mitmepoolsel alusel. Koostöömeetmed aitavad luua soodsamat keskkonda ühenduse suhete arendamiseks nende riikide ja territooriumitega ning edendada nendega dialoogi pidamist ja ühenduse sealsete strateegiliste huvide kaitsmist.	2. Ühendus teeb partnerriikidega koostööd kooskõlas asutamislepingu XXI jaotisega. Nimetatud riikide ja territooriumitega tehtava koostöö põhieesmärk on konkreetne reageerimine vajadusele tugevdada nendega peetavaid sidemeid ning jätkata sidemete arendamist artiklis 4 nimetatud valdkondades nii kahepoolsel, piirkondlikul kui mitmepoolsel alusel, et luua soodsamat ja läbipaistvat keskkonda ühenduse suhete arendamiseks nende riikide ja territooriumitega ning edendada nendega tõhusa dialoogi pidamist, edendades samal ajal ühenduse huve.
Selgitus
Esitatud eelnõul on mitmeid probleeme. Esiteks on vajalik eesmärkide kujundamine asutamislepingu asjakohaste sätete raames. Teiseks on strateegiliste huvide mõiste tarbetult poliitiline või isegi geopoliitiline. Kolmandaks peaksid ühenduse huvid olema aluseks kogu nimetatud rahastamisvahendi kohasele koostööle. Sõnad „samal ajal" on seega sobivamad kui sõna „ja”.
Muudatusettepanek 8 Artikli 2 lõige 2
2. Käesolevas määruses hõlmavad tööstus- ning teised suure sissetulekuga riigid ja territooriumid lisas 1 loetletud riike ja territooriumeid ning edaspidi nimetatakse neid partnerriikideks. Ent põhjendavate asjaolude esinemisel ja piirkondliku koostöö edendamiseks võib komisjon juhul, kui rakendatav projekt või programm on oma olemuselt piirkondlik või piiriülene, artiklis 6 nimetatud tegevuskavade vastuvõtmisel otsustada, et 1. lisas loetlemata riigid on abikõlblikud. Vastavad tingimused võib sätestada artiklis 5 nimetatud mitmeaastastes koostööprogrammides. Komisjon muudab nimetatud nimekirja vastavalt OECD/arenguabikomitee arengumaade nimekirja korrapärastele läbivaatustele ja teavitab sellest ka nõukogu.	2. Käesolevas määruses hõlmavad tööstus- ning teised suure sissetulekuga riigid ja territooriumid 1. lisas loetletud riike ja territooriumeid ning edaspidi nimetatakse neid partnerriikideks. Ent põhjendavate asjaolude esinemisel ja piirkondliku koostöö edendamiseks võib komisjon Euroopa Parlamendi eelneval nõusolekul ja juhul, kui rakendatav projekt või programm on oma olemuselt piirkondlik või piiriülene, artiklis 6 nimetatud tegevuskavade vastuvõtmisel otsustada, et 1. lisas loetlemata riigid on abikõlblikud. Vastavad tingimused võib sätestada artiklis 5 nimetatud mitmeaastastes koostööprogrammides. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu OECD/arenguabikomitee arengumaade nimekirja korrapärastest läbivaatustest tulenevatest muudatustest 1. lisas olevas loetelus enne kui komisjon vajalikud muudatused vastu võtab.
Selgitus
Muudatused määruse rakendusalas puudutavad ka Euroopa Parlamenti.
Muudatusettepanek 9 Artikli 3 lõige -1 a (uus)
	-1 a) Ühendus on rajatud demokraatia, õigusriigi, hea valitsemistava, inimõiguste, säästva arengu ja põhivabaduste austamise põhimõtetele ning püüab nimetatud väärtustele pühendumist partnerriikides ja -piirkondades dialoogi ja koostöö kaudu arendada ja tugevdada.
Selgitus
Rahastamisvahendi geograafilise ulatuse laiendamise tõttu on vajalik, nagu ka teistes rahastamisvahendites, kehtestada kõnealune säte, mille lisas INTA-komisjon ja mis sisaldub ka arengu- ja majanduskoostöö rahastamisvahendis (DCEC1).
Muudatusettepanek 10 Artikli 3 lõige 1
1. Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed hõlmavad koostöövaldkondi, mis on esitatud eelkõige ühenduse ja partnerriikide vahelistes instrumentides, lepingutes, deklaratsioonides ja tegevuskavades ning valdkondi, mis puudutavad ühenduse strateegilisi huve.	1. Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed peavad olema kooskõlas koostöö eesmärkidega, mis on esitatud eelkõige ühenduse ja partnerriikide vahelistes instrumentides, lepingutes, deklaratsioonides ja tegevuskavades, ning ühenduse enda huvidega.
Selgitus
See muudatusettepanek selgitab, et ühenduse huvides tegutsemisel tuleb lähtuda vastavates dokumentides esitatud eesmärkidest.
Muudatusettepanek 11 Artikli 3 lõige 2
2. Käesoleva määruse alusel meetmeid rakendades tagab komisjon, et koostööprojektid on õiguslikult ja sisuliselt kooskõlas ühenduse teiste asjakohaste poliitikatega.	2. Kõikide käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete ja kõikide käesoleva määrusega hõlmatud koostöövaldkondade osas tagab ühendus, et koostöö on õiguslikult ja sisuliselt kooskõlas erinevate välistegevuse valdkondade ja ühenduse teiste asjakohaste poliitikatega. Selline sidusus tagatakse poliitika määratlemisel, strateegilisel planeerimisel ning meetmete kavandamisel ja rakendamisel.
Selgitus
Teksti tuleks lisada sidususe üldpõhimõte, nagu see on teistes välisabi rahastamisvahendites.
Muudatusettepanek 12 Artikli 3 lõige 2 a (uus)
	2 a) Käesoleva määruse rakendamisel tuleb sõltuvalt majanduslikust, sotsiaalsest ja poliitilisest taustast järgida diferentseeritud lähenemisviise, tehes koostööd partnerriikide ja -piirkondadega konkreetsete ja sihipäraste programmide alusel, mis põhinevad nende konkreetsel olukorral ning ühenduse konkreetsetel huvidel, strateegiatel ja prioriteetidel.
Selgitus
Tegevuste mitmekesistamine ja eelkõige geograafilise ulatuse laiendamine on võimalus, aga ka suur väljakutse. Tegelik olukord on selline, et uus määrus ühendab väga heterogeenset riikide rühma ja tegevuste kogumit. Nüüdsest on vajadus kehtestada diferentseerimise põhimõte nii põhjendustes kui artiklis 3, mis käsitleb üldpõhimõtteid.
Muudatusettepanek 13 Artikli 3 lõik 2 b (uus)
	2 b) Ühendus ja liikmesriigid parandavad oma poliitikavaldkondade, programmide ja meetmete rakendamise kooskõlastamist ja vastastikust täiendavust partnerriikide ja -piirkondadega.
Selgitus
Nagu teistes välisabi vahendites, tuleks põhjendustesse ja üldpõhimõtteid käsitlevasse artiklisse lisada vastastikuse täiendavuse põhimõte.
Muudatusettepanek 14 Artikli 4 sissejuhatav osa
Ühenduse abist toetatakse artikliga 1 kooskõlas olevaid koostöömeetmeid ja abi on kooskõlas käesoleva määruse üldeesmärgi, kohaldamisala, eesmärkide ja üldpõhimõtetega. Erilist tähelepanu pööratakse meetmetele järgnevates koostöövaldkondades:	Ühenduse finantsabist toetatakse artikliga 1 kooskõlas olevaid koostöömeetmeid ja see on kooskõlas käesoleva määruse üldeesmärgi, kohaldamisala, eesmärkide ja üldpõhimõtetega. Ühenduse finantsabi hõlmab järgmisi tegevusliike:
Selgitus
Tuleb selgitada, et koostöö toimub finantsabi andmise vormis. Rahastatavad tegevusliigid tuleks täpselt ja selgelt määratleda. Artiklis 5 lõikes 1 kasutatud sõna „tegevus” tundub asjakohasem. Samuti lihtsustab muudatusettepanek teksti ja kõrvaldab algteksti „lahtiseks jäetud" olemuse.
Muudatusettepanek 15 Artikli 4 punkt 1
(1) koostöö, partnerluse ja ühisprojektide edendamine ühenduse ja partnerriikide majandus-, teadus- ja akadeemiliste ringkondade esindajate vahel;	(1) koostöö, partnerluse ja ühisprojektide edendamine ühenduse ja partnerriikide majandus-, teadus- ja akadeemiliste ringkondade ning sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate esindajate vahel;
Selgitus
Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel peaks olema kaubandusalases tegevuses ja eelkõige majanduskoostöös konkreetne roll.
Muudatusettepanek 16 Artikli 4 punkt 3
(3) dialoogi edendamine ühenduse ja partnerriikide poliitika-, majandus- ja ühiskonnategelaste ning asjakohastes sektorites tegevate valitsusväliste organisatsioonide vahel;	(3) dialoogi edendamine ühenduse ja partnerriikide poliitika-, majandus- ja sotsiaalvaldkonnas osalejate – sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate – ning asjakohastes sektorites tegevate valitsusväliste organisatsioonide vahel;
Selgitus
Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel peaks olema kaubandusalases tegevuses konkreetne roll.
Muudatusettepanek 17 Artikli 5 lõige 1
1. Meetmed käesoleva määruse alusel koostöö edendamiseks viiakse ellu mitmeaastaste koostööprogrammide raames, mis hõlmavad koostööd asjakohastes tegevusvaldkondades kõigi või selleks valitud partnerriikidega. Komisjon koostab mitmeaastased koostööprogrammid ja määrab kindlaks nende kohaldamisala.	1. Kõik meetmed käesoleva määruse alusel koostöö edendamiseks viiakse ellu mitmeaastaste koostööprogrammide raames, mis hõlmavad koostööd artiklis 4 osutatud asjakohastes tegevusvaldkondades kõigi või selleks valitud partnerriikidega. Komisjon koostab pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist mitmeaastased koostööprogrammid ja määrab kindlaks nende kohaldamisala.
Selgitus
Kõik meetmed ilma erandita peaksid olema mõne mitmeaastase koostööprogrammi osa. Kõnealuses artiklis tuleks viidata artiklile 4 (koostöövaldkonnad). Sätestada tuleb ka Euroopa Parlamendi roll.
Muudatusettepanek 18 Artikli 5 lõige 2
2. Koostööprogrammid ei hõlma pikemat ajavahemikku kui käesoleva määruse kehtivusaeg. Programmides sätestatakse ühenduse strateegilised huvid ja prioriteedid, üldised eesmärgid ja oodatavad tulemused. Ühtlasi määratakse neis kindlaks ühendusepoolseks rahastamiseks valitud valdkonnad ja esitatakse vastavaks ajavahemikuks rahaeraldiste soovituslik jaotus nii kokku kui iga prioriteetse valdkonna ja partnerriigi või partnerriikide rühma jaoks eraldi. Vajadusel võib eraldiste suurus olla antud teatud vahemikus. Koostööprogrammid vaadatakse läbi vahekokkuvõtete tegemiseks; vajaduse korral rakendatakse eriotstarbelist läbivaatamist.	2. Mitmeaastased koostööprogrammid ei hõlma pikemat ajavahemikku kui käesoleva määruse kehtivusaeg. Programmides sätestatakse ühenduse strateegilised huvid ja prioriteedid, üldised eesmärgid ja saavutatavad tulemused. Ühtlasi määratakse neis kindlaks ühendusepoolseks rahastamiseks valitud valdkonnad ja esitatakse vastavaks ajavahemikuks rahaeraldiste soovituslik jaotus nii kokku kui iga prioriteetse valdkonna ja partnerriigi või partnerriikide rühma jaoks eraldi. Vajadusel võib eraldiste suurus olla antud teatud vahemikus. Mitmeaastased koostööprogrammid vaadatakse läbi vahekokkuvõtete tegemiseks; Euroopa Parlamendi taotlusel või vajaduse korral rakendatakse eriotstarbelist läbivaatamist.
Selgitus
Kogu määruses tuleb koostööprogrammidele järjekindlalt viidata kui mitmeaastastele koostööprogrammidele. Saavutatavate tulemuste puhul on vaja täpsemat sõnastust. Euroopa Parlamendi rolli tuleks suurendada.
Muudatusettepanek 19 Artikli 5 lõige 3
3. Koostööprogrammid ja mis tahes kokkuvõtted nende läbivaatamisest võtab komisjon vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 sätestatud menetluskorrale.	3. Mitmeaastased koostööprogrammid ja mis tahes kokkuvõtted nende läbivaatamisest võtab komisjon vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 sätestatud menetluskorrale.
Selgitus
Vt muudatusettepanekut artikli 5 lõike 2 kohta.
Muudatusettepanek 20 Artikli 6 lõige 3
3. Komisjon võtab tegevuskavad vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 sätestatud menetluskorrale. Nimetatud korda tuleb kasutada tegevuskavades selliste muudatuste tegemiseks, mis seisnevad tehnilises kohandamistes, rakendamisperioodi pikendamises, assigneeringute ümberjaotamises kavandatud tegevuste vahel orienteeruva eelarve raames või eelarve suurendamises või vähendamises mahus, mis on väiksem kui 20% algsest eelarvest, juhul kui need muudatused on kooskõlas tegevuskavades sätestatud algsete eesmärkidega.	3. Komisjon võtab iga-aastased tegevuskavad vastu vastavalt artikli 14 lõikes 2 sätestatud menetluskorrale. Nimetatud korda tuleb kasutada tegevuskavades selliste muudatuste tegemiseks, mis seisnevad tehnilistes kohandamistes, rakendamisperioodi pikendamises, assigneeringute ümberjaotamises kavandatud tegevuste vahel orienteeruva eelarve raames või eelarve suurendamises või vähendamises mahus, mis on väiksem kui 20% algsest eelarvest, juhul kui need muudatused on kooskõlas tegevuskavades sätestatud algsete eesmärkidega.
Selgitus
Artiklis 6 osutatud tegevuskavad on iga-aastased tegevuskavad.
Muudatusettepanek 21 Artikli 7 punkt 2
(2) Partnerriigid ning nende institutsioonid ja detsentraliseeritud organid;	2) Partnerriigid ja -piirkonnad ning nende institutsioonid ja detsentraliseeritud organid;
Selgitus
Nagu ka teiste välisabi rahastamisvahendite puhul, ei ole põhjust partnerpiirkondi välja jätta.
Muudatusettepanek 22 Artikli 9 lõige 3
3. Komisjon võtab mitmeaastaste programmidega mittehõlmatud toetusmeetmed vastu ja teavitab sellest liikmesriike.	3. Komisjon võtab mitmeaastaste programmidega mittehõlmatud toetusmeetmed vastu ja teavitab sellest liikmesriike ning Euroopa Parlamenti.
Selgitus
Mitmeaastaste programmidega reguleerimata toetusmeetmeid tuleb üksikasjalikumalt täpsustada ja ette tuleb näha Euroopa Parlamendi rolli.
Muudatusettepanek 23 Artikli 10 lõike 1 punkt a
(a) liikmesriigid ning eelkõige nende avalik-õiguslikud ja poolriiklikud asutused;	a) liikmesriigid ja nende piirkondlikud ja kohalikud asutused ning eelkõige nende avalik-õiguslikud ja poolriiklikud asutused;
Selgitus
Nagu ka teiste välisabi rahastamisvahendite puhul, ei ole põhjust piirkondlikke ja kohalikke asutusi välja jätta.
Muudatusettepanek 24 Artikkel 11 b (uus)
	Artikkel 11 b
	Ühenduse finantshuvide kaitsmine
	1. Kõik käesolevast määrusest tulenevad lepingud sisaldavad sätteid, mis tagavad ühenduse finantshuvide kaitse eelkõige eeskirjade eiramise, pettuse, korruptsiooni ja igasuguse muu ebaseadusliku tegevuse eest vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta1 ja 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest2 ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta3.
	2. Lepingud annavad selgesõnaliselt komisjonile ja kontrollikojale õiguse viia läbi ühenduse fondidest finantseeritud töövõtjate ja alltöövõtjate auditeerimist, sealhulgas dokumentide auditeerimist ja kohapealset auditeerimist. Lepingutega antakse komisjonile ka selgesõnalised volitused viia läbi kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, nagu on sätestatud määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/1996.
	3. Kõikide abi rakendamisest tulenevate lepingutega tagatakse komisjonile ja kontrollikojale lepingute täitmise ajal ja pärast seda lõikest 2 tulenevad õigused.
	1EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1. 2EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2. 3EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
Selgitus
Nagu ka teiste välisabi rahastamisvahendite puhul, on kõnealune artikkel selgesõnaliseks kaasamiseks piisavalt oluline.
Muudatusettepanek 25 Artikli 12 lõige 1
(1) Komisjon hindab korrapäraselt käesoleva määruse alusel rahastatud tegevusi ja programme, et teha kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud ning võimaldavad komisjonil koostada soovitusi tulevaste meetmete parandamiseks.	1. Komisjon hindab korrapäraselt käesoleva määruse alusel rahastatud tegevusi ja programme, et teha kindlaks, kas algselt sätestatud eesmärkide saavutamise tase, ühenduse rahastatud meetmete kulutasuvus ja nende mõju on olnud küllaldased. Selle põhjal koostab komisjon soovitusi tulevaste meetmete parandamiseks.
Selgitus
Tulevaste meetmete parandamiseks peab komisjon hindama mitte ainult seda, kas eesmärgid on saavutatud, vaid ka seda, millises ulatuses need on saavutatud ning kas meetmed on olnud kulutasuvad.
Muudatusettepanek 26 Artikli 12 lõige 1 a (uus)
	1 a. Hindamisaruanded koostatakse vajadusel või Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel sõltumatute välishindamiste abil.
Selgitus
Õigusteksti tuleks lisada nimetatud oluline hoiatus, mis sisaldub näiteks DCECI/DCIs.
Muudatusettepanek 27 Artikli 12 lõige 2 a (uus)
	2 a. Komisjon kaasab käesoleva määrusega sätestatud ühenduse koostöö hindamisse kõik asjassepuutuvad sidusrühmad, sealhulgas valitsusvälised osalejad.
Selgitus
Õigusteksti tuleks lisada nimetatud oluline hoiatus, mis sisaldub näiteks DCECI/DCIs.
Muudatusettepanek 28 Artikli 12 lõige 2 b (uus)
	2 b. Käesoleva määruse raames võetud meetmete ja ette võetud programmide hindamisuuringute rahastamiseks kasutatakse aastaeelarve piiratud osa.
Selgitus
Õigusteksti tuleks lisada nimetatud oluline hoiatus, mis sisaldub näiteks DCECI/DCIs.
Muudatusettepanek 29 Artikkel 13
Komisjon vaatab läbi käesoleva määruse alusel võetud meetmete rakendamisel tehtud edusammud ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta järel aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Aruandes esitatakse eelarve rakendamise tulemused ning tutvustatakse rahastatud meetmeid ja programme.	Komisjon vaatab läbi käesoleva määruse alusel võetud meetmete rakendamisel tehtud edusammud ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta järel üksikasjaliku aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Aruandes esitatakse eelarve rakendamise tulemused ning tutvustatakse kõiki rahastatud meetmeid ja programme ning esitatakse nii laialdaselt kui võimalik koostöömeetmete ja -programmide peamised tulemused ja mõjud.
Selgitus
Tulevikus peaksid aruanded olema üksikasjalikumad ning sisaldama viidet koostöömeetmete ja -programmide peamistele tulemustele ja mõjudele.
Muudatusettepanek 30 Artikli 14 lõige 4
4. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti korrapäraselt komitee tööst ja esitab parlamendile asjakohased dokumendid, sealhulgas koosolekute päevakorra, meetmete kavandid ja kokkuvõtted protokollidest.	4. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti korrapäraselt komitee tööst ja esitab parlamendile asjakohased dokumendid, sealhulgas koosolekute päevakorra, meetmete kavandid ja üksikasjalikud kokkuvõtted protokollidest.
Selgitus
Euroopa Parlamenti tuleb nõuetekohaselt teavitada.
Muudatusettepanek 31 Artikkel 15
Käesolevas määruses esitatud meetmete rakendamiseks vajalikuks peetava ühendusepoolse rahastamise summa määrab igal aastal finantsperspektiivi arvestades kindlaks eelarvepädev asutus.	Käesoleva määruse rakendamise võrdlussumma ajavahemikus 2007.–2013. aastani on 172 miljonit eurot. Käesolevas määruses esitatud meetmete rakendamiseks vajalikuks peetava ühendusepoolse rahastamise iga-aastase summa määrab igal aastal finantsperspektiivi arvestades kindlaks eelarvepädev asutus.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek sisaldab nimetatud rahastamisvahendi jaoks võrdlussummat, mis on kaasatud 2007.–2013. aasta finantsraamistiku lepingusse.
Muudatusettepanek 32 Artikkel 15 a (uus)
	Artikkel 15 a
	Läbivaatamine
	Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2010 aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse rakendamist esimesel kolmel aastal, ning vajadusel õigusloomega seotud ettepaneku, millega viiakse sisse vajalikud muudatused.
Selgitus
Arvestades eelkõige tehtud olulisi muudatusi, pole põhjust unustada teiste välisabi rahastamisvahendite puhul kokku lepitud ja neisse lisatud läbivaatamisklauslit.

• [1]  ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

I Institutsiooniline taust: DCECIst ICIni

Kolmandate riikidega (st nii arengumaad kui mittearengumaad) finants-, majandus- ja kaubandussuhete eest vastutava komisjonina on rahvusvahelise kaubanduse komisjon (INTA) osalenud nelja rahastamisvahendi parlamentaarses kontrollis. INTA on eelkõige huvitatud ettepanekust võtta vastu määrus, millega luuakse arengu- ja majanduskoostöö rahastamisvahend (DCECI), rahastamise ja reguleerimisala poolest suurim uus välisabi vahend, aga ka majanduskoostöö küsimustest üldises mõttes.

DCECI saadeti esialgselt arengukomisjonile (DEVE) kui juhtivale komisjonile ja INTAle arvamuse saamiseks seoses tõhustatud koostööga. Märtsis 2005 lükati nimetatud ettepanek DEVEs tagasi ühehäälse otsusega, mida toetasid kolm ühehäälset arvamust, sealhulgas INTA esimene arvamus[1]. Sel ajal oli raportöör sunnitud järeldama, et ettepanek oli vastuvõetamatu peamiselt Euroopa Parlamendi volituste olulise vähendamise tõttu.

Pärast esimest tagasilükkamist komisjonis peeti läbirääkimisi ja kolmepoolseid kohtumisi (Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon), et arutada rahastamisvahendite reformimist. Detsembris 2005 leidis DEVE, et läbirääkimistel tehtud edusammudest piisas taotlemaks, et raport saadetakse tagasi komisjonile tutvumiseks tavapärase kaasotsustamismenetluse käigus. Raportöör esitas seejärel oma teise arvamuse projekti, mille INTA seejärel vastu võttis.[2] Vastupidiselt arengukomisjoni seisukohale väitis raportöör, et säilitada tuleks nii majandus- kui ka arengukoostöö, nagu Euroopa Komisjon ühes ja samas määruses välja pakkus. Hääletamine INTAs säilitas kõnealuse kahe peatüki – ühe rahastamisvahendi loogika. Majandus- ja arengukoostöö asetamine ühe kaasotsustatud rahastamisvahendi alla oleks võimaldanud Euroopa Parlamendil saavutada kaasotsustamise majanduskoostöö kohta, nagu oli taotlenud Euroopa Parlament ning sätestatud põhiseaduse lepingus.

INTA arvamusest hoolimata leppis Euroopa Parlament institutsioonidevaheliste läbirääkimiste käigus nõukoguga kokku, et DCECI lahutatakse kaheks eristatavaks ja eraldiseisvaks rahastamisvahendiks: üks koostöö jaoks arengumaade ja teine tööstusriikidega (arenenud riigid). See on käesoleva raporti teema, mille puhul INTA on juhtiv komisjon.

II Uus ettepanek: peamised muudatused

Nõukogu ettepanek (mis põhines komisjoni teksti projektil) võtta vastu uus määrus asendab nõukogu määrust 382/2001, mille kehtivusaeg lõpeb on 31. detsembril 2007. See ühtib suuresti jaanuaris välja antud komisjoni teatisega temaatilise programmi kohta koostööks tööstusriikidega ja muude suure sissetulekuga riikidega tulevase finantsperspektiivi (2007–2013) raames.

Uue ettepanekuga tehakse mitmeid olulisi muudatusi, mis eristavad seda olemasolevast määrusest.

1. Õigusliku aluse muutus

Esiteks muutub õiguslik alus: alates vana määruse artiklist 133 kuni uue artiklini 181a (viidud sisse Nice'i lepinguga), mis hõlmab eelkõige majandus-, finants- ja tehnilist koostööd kolmandate riikidega.

2. Laiem geograafiline hõlmatus

Üks märkimisväärsematest muudatustest kavandatavas määruses on selle geograafilise hõlmatuse laiendamine käesolevalt kuuelt OECD riigilt (USA, Kanada, Austraalia, Jaapan, Uus-Meremaa, Korea) heterogeensemale, 17 riigist koosnevale rühmale, sealhulgas Aasia uusindustriaalmaadele (Singapur, Brunei, Hongkong, Taibei, Aomen) ja Pärsia lahe koostöönõukogu riikidele (Araabia Ühendemiraadid, Kuveit, Omaan ja Bahrein). Samuti nähakse erandina ette, et kõnealuse rahastamisvahendi alusel tehakse koostööd ka kahe ülejäänud Pärsia lahe koostöönõukogu riigiga (Saudi Araabia ja Katar), mis on siiani OECD arenguabikomitee arengumaade (kõrgema keskmise sissetulekuga riigid) nimekirjas.

3. Tegevuste ja eesmärkide mitmekesistamine

Rahastamisvahendi kehtestamise põhjused liiguvad samuti kaksikloogikast (põhineb: a) projektide arendamisel, mille eesmärk on kahepoolse koostöö tugevdamine kõikide partnerriikidega paljudes eri valdkondades, ja b) ärisuhete edendamisel, keskendudes üksnes Jaapanile ja Koreale) ühtsele raamistikule koostöö laiendamiseks ja süvendamiseks ning kõikide partnerite kaasamiseks. Kooskõlas temaatilisi programme käsitlevas teatises osutatud prioriteetidega tööstusriikidega tehtava koostöö osas, rahastab kavandatav määrus programme ja projekte, mis vastavad järgmistele peamistele tegevuseesmärkidele:

1. Avalik diplomaatia ja teavitamine

2. Majanduspartnerluse ja ettevõtluse edendamine

3. Inimestevahelised sidemed/koostöö hariduse vallas

4. Dialoogid

5. Hindamine ja väikesemahulised koostööprojektid

Uue loogika tulemusena oleks olemasoleva määruse alusel rahastatavaid programme, nagu näiteks muu hulgas väga edukas Jaapanisse ja Koreasse suunatud juhtimiskoolitusprogramm ja programm ELi „Värav Jaapanisse”, võimalik laiendada teistesse riikidesse.

Samal ajal tahab raportöör rõhutada võimalust laiendada praeguste ELi keskuste võrgustikku tippkeskustena enamatesse riikidesse, et selle abil suurendada Euroopa Liidu märgatavust ja profiili.

Tegevuste mitmekesistamine ja eelkõige geograafilise hõlmatuse laiendamine pakuvad võimalust, aga kujutavad endast ka suurt väljakutset. Erinevalt praegusest määrusest ühendab uus määrus väga heterogeenset riikiderühma ja tegevusi. Komisjon peab seepärast tõestama, et väga erinevate tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikidega tehtava kahepoolse koostöö mitmekülgsete algatuste edendamine üheainsa vahendi alusel võimaldab ühendusel tõepoolest saavutada oma tegevuses mastaabisäästu, koostoimeefekti, suuremat tõhusust ja nähtavust, nagu on sätestatud ettepaneku põhjenduses 5.

4. Finantsraamistik

Et kohandada suurenenud geograafilist hõlmatust ja reguleerimisala laienemist, suurenevad oluliselt nimetatud rahastamisvahendile antud eelarvevahendid (16 miljonilt eurolt 22,2 miljoni euroni aastas), nagu on sätestatud 2007. aasta esialgses eelarveprojektis ja eelarveprojektis. Kasv on mõistlik ja seda tuleb tervitada. Praeguste ja varem kavandatud kulude alusel eraldatakse ligikaudu 2/3 vahenditest ELi keskustele, Euroopa Tehnoloogiaplatvormile ja programmile „Värav". Tuleb eeldada, et valdav osa uutest vahenditest suunatakse uutele partnerriikidele.

5. Programmitöö ja vajadus tungivate vajaduste hindamise uuringu järele

Koos uue rahastamisvahendi tekkega juurutab komisjon nimetatud majanduskoostööalaste tegevuste valdkonnas esimest korda peaaegu standardsed programmitöö tavad, samas kui eelmise rahastamisevahendi raames juhiti majanduskoostööalaseid tegevusi rohkem ühekordselt aluselt. Raportöör tervitab kõnealust arengut, kuna programmitöö abil peaksid kujunema läbipaistvamad, tulemuslikumad ja tõhusamad projektid ja programmid.

Komisjon peaks teavitama parlamenti niipea kui võimalik tema valitava(te) mitmeaastas(t)e koostööprogrammi(de) arvust ja olemusest. Arvestades koostöö (eelkõige majanduskoostöö) mitmekesistamist ja laiendamist paljudesse uutesse riikidesse, tuleks enne programmitööd viia viivitamata läbi terviklik vajaduste hindamise uuring, et eelkõige seoses tegevustega uutes riikides teavitada ja juhtida programmifaasi.

III Muudatusettepanekud

Raportööri esitatud muudatusettepanekud on võimalik võtta kokku kolme suure pealkirjaga:

esiteks, selgitada ja lihtsustada ettepaneku koostamist, teiseks, viia ettepanek kooskõlla teiste finantsabi välisvahenditega ja kolmandaks, parandada parlamendi kontrolli nimetatud rahastamisvahendi ja programmitöös osalemise üle.

1. Ettepaneku konkretiseerimine ja selgitamine

Mitmed muudatusettepanekud on tehtud selleks, et tuua ettepaneku sõnastuse mõnedesse aspektidesse selgust ja kooskõla. Eelkõige peab raportöör õigustekstis problemaatiliseks ELi strateegilise huvi mõistet. Raportöör nõustub põhimõtteliselt komisjoni seisukohaga kõnealuse rahastamisvahendi olemuse kohta, mis erinevalt teistest abiandmise vahenditest peaks kajastama ka ELi vajadusi ja huve. Strateegiliste huvide mõiste on siiski tarbetult poliitiline või isegi geopoliitiline.

2. ICI kooskõlastamine teiste välisabi vahenditega

Raportöör on lisanud mitmeid väga olulisi teistes välisabi vahendites sisalduvaid artikleid/klausleid/põhjendusi.

Läbivaatamisklausel

Arvestades uues ettepanekus tehtud olulisi muudatusi ja selle laiendamist

kuuelt riigilt 17-le, ei ole põhjust unustada teistes välisabi vahendites sisalduvat läbivaatamisklauslit. Käesolev ettepanek on uus lähtekoht, mis hõlmab uusi riike ja tegevusi. Komisjon võib ise tahta vahekokkuvõtte jaoks korrektiive välja pakkuda.

Inimõiguste/demokraatia klausel

Seoses rahastamisvahendi geograafilise hõlmatuse laiendamisega on vaja lisada inimõiguste/demokraatia klausel nagu teistes rahastamisvahendites. Uue väljapakutud põhjenduse sõnastus kajastab artikli 181 a enda sõnastust.

Raportöör ei näe põhjust seda siia mitte lisada, eelkõige arvestades heterogeenset riikide rühma, kellega EL kavatseb koostööd arendada: Aasia uusindustriaalmaad nagu Singapur, Brunei, Hongkong, Taibei, Aomen ning Pärsia lahe koostöönõukokku kuuluvad riigid nagu Araabia Ühendemiraadid, Kuveit, Omaan, Bahrein ja Saudi Araabia.

Üldpõhimõtted

Üldpõhimõtete jaotis on mittetäielik: kaks olulist põhimõtet, mis tuleks lisada, on koostöö vastastikune täiendavus ja sidusus.

Uus määrus ühendab väga heterogeenset riikide rühma ja tegevuste kogumit. Nüüdsest on vaja kehtestada ka diferentseerimise põhimõte nii põhjendustes kui üldpõhimõtteid käsitlevas artiklis: partnerriikide konkreetse olukorra ja ühenduse konkreetsete huvide hindamine nimetatud riigis peaks olema esimene samm otsuse tegemisel partnerriigiga arendatava koostöö täpse vormi kohta.

Ühenduse finantshuvide kaitsmine

Kaasata tuleks konkreetne ühenduse finantshuve käsitlev artikkel nagu teisteski välisabi vahendites.

3. Euroopa Parlamendi roll

Raportöör usub, et Euroopa Parlamendi rolli tuleks tugevdada hindamises ja aruandlusmehhanismides ning suurendada parlamendi osalust mitmeaastasi koostööprogramme käsitlevas struktureeritud dialoogis.

• [1]  PE 355.337v02-00, 13.3.2006.
• [2]  PE 360.000v03-00, 21.3.2006.

MENETLUS

Pealkiri	Nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumidega
Viited	118773/2006 – C6-0265/2006 – 2006/0807(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	1.8.2006
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev	INTA 5.9.2006
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	AFET 5.9.2006		DE VE 5.9.2006	BUDG 5.9.2006
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev	AFET 10.10.2006		DEVE 6.11.2006	BUDG 27.9.2006
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	David Martin 11.7.2006
Endine raportöör / Endised raportöörid
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev  otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine   JURI arvamuse kuupäev
Rahaeraldise määra muutmine   BUDG arvamuse kuupäev
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine parlamendikomisjonis	11.9.2006		3.10.2006
Vastuvõtmise kuupäev	22.11.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	22 . 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Kader A0rif, Jean-Pierre Audy, Enrique Barón Crespo, Jean-Louis Bourlanges, Daniel Caspary, Françoise Castex, Christofer Fjellner, Béla Glattfelder, Jacky Henin, Syed Kamall, Caroline Lucas, Erika Mann, Helmuth Markov, David Martin, Georgios Papastamkos, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Tokia Saïfi, Gianluca Susta
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Panagiotis Beglitis, Harlem Désir, István Szent-Iványi, Mauro Zani
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Esitamise kuupäev	29.11.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...