RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2007–2010)

29.11.2006 - (KOM(2006)0564 – C6‑0423/2006 – 2006/0194(CNS)) - *

Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Jim Higgins

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2007–2010)

(KOM(2006)0564 – C6‑0423/2006 – 2006/0194(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0564)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 308, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0423/2006);

–   võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 35;

–   võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6‑0432/2006),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  kutsub komisjoni üles oma ettepanekut EÜ asutamislepingu artikli 250 lõike 2 alusel vastavalt muutma;

3.  nõuab tungivalt, et nõukogu, kaaludes komisjoni ettepaneku õigusliku aluse muutmise ettepanekut, väldiks igasugust viivitust rahaliste vahendite eraldamisel Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Esimene volitus
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,	võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 159, (See muudatusettepanek puudutab kogu teksti. Selle vastuvõtmise korral tuleb teha läbivalt vastavad muudatused).
Selgitus
Tõsist kahtlust õigusliku aluse suhtes tekitab see, et IFI eesmärk on "edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut". Määrus peaks seega põhinema artiklil 159 (ühtekuuluvus). See on asjakohane, kuna artikkel 159 sätestab kaasotsustamismenetluse.

• [1]  ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Taust

Euroopa Ühendus on toetanud Rahvusvahelist Iirimaa Fondi (IFI) alates 1989. aastast, fond loodi kolm aastat varem Ühendkuningriigi ja Iirimaa valitsuste vahelise lepinguga. 2006. aasta lõpul moodustab ELi toetus ligikaudu 57% iga-aastastest toetustest, EList saab seega fondi suurim abiandja. Fondi eesmärk on aidata rakendada 15. novembri 1985. aasta Inglise-Iiri lepingu artikli 10 punkti a, milles on sätestatud, et „valitsused teevad koostööd, edendamaks majanduslikku ja sotsiaalset arengut Iirimaa mõlema osa neis piirkondades, mis on viimaste aastate ebastabiilsuse tõttu kõige rängemalt kannatada saanud, ning kaaluvad sellele tegevusele rahvusvahelise toetuse hankimist”.

IFI töö lähtub kahest eesmärgist: edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning soodustada natsionalistide ja unionistide vahelisi kontakte, dialoogi ja leppimist kogu Iirimaal.

Vahendina rahu ja rohujuuretasandil lepitamise saavutamiseks majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamise teel on IFI täienduseks ELi Põhja-Iirimaa ja Iirimaa piirialade rahu ja leppimise programmidele (PEACE I 1995–1999, PEACE II 2000–2006 ja PEACE III 2007–2013).

Ühendkuningriigi ja Iirimaa valitsused nimetavad koos fondi halduskogu, mis koosneb esimehest ja kuuest liikmest, kes jälgivad IFI suunda ja tegevust. Halduskogu abistab nõuandev komitee, mille ametnikud määratakse ametisse mõlema valitsuse poolt. Fondi haldab sekretariaat, mida juhivad kaks peadirektorit asukohaga vastavalt Belfastis ja Dublinis. Vajaduse korral tegutsevad valitsusasutused ja avalik-õiguslikud asutused fondi haldusametitena Põhja- ja Lõuna-Iirimaal. Halduskogus on esindatud nii Põhja- kui ka Lõuna-Iirimaa kogukonnad ning halduskogu käib koos keskmiselt neli korda aastas. Komisjonil on halduskogus vaatleja staatus nagu ka teistel doonorriikidel (Ameerika Ühendriigid, Kanada, Uus-Meremaa, Austraalia) ning ta on esindatud kõigil halduskogu koosolekutel. Praegu tegutseb IFI erinevate programmide ja kavade kaudu, mida võib jaotada kolmeks rühmaks: mahajäänud piirkondade taaselustamine, ühiskonna suutlikkuse tõstmine ja majanduslik areng. Käesoleval ajal keskendub IFI rohkem inimestele suunatud projektidele (umbes 30% oma ressurssidest) nagu haridusalastele sekkumistele.

Fondi tegevus vaadati 2005. aastal läbi lähtuvalt teadmisest, et praegusel tasemel ei saa rahvusvahelist toetust lõputult jätkata. Fondi struktuur ja prioriteedid võeti lähema vaatluse alla eesmärgiga uuesti määratleda fondi missioon, võttes arvesse kujunenud olukorda. Läbivaatamise tulemusel võeti vastu strateegiline raamistik "Sharing this Space" ("Selle ruumi jagamine"), mis näeb ette fondi tegevuse lõpetamise 2010. aastal. Sellega käivitati fondi tegevuse viimane etapp (2006–2010). IFI eesmärgid viimaseks viieks aastaks on järgmised:

●         luua ja teostada nägemust jagatud tulevikust Põhja-Iirimaal ja saare mõlemas osas;

●         edendada erinevate kogukondade vahelist teineteisemõistmist;

●         aidata kaasa kogukondadevahelisele integratsioonile;

●         luua liite teiste organisatsioonidega, et selle kaudu tagada IFI töö jätkumine ka pärast 2010. aastat ning jagada kogemusi rahuloojatega teistes piirkondades.

IFI toetatavad programmid jaotatakse tulevikus neljaks teemaks: aluste rajamine, sildade ehitamine, kogukondade integreerumine ja pärandi mahajätmine.

Komisjoni ettepanek

Ettepanekud hõlmavad:

●         ettepanekut nõukogu määruse kohta, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2007–2010);

●         komisjoni teatist Rahvusvahelist Iirimaa Fondi käsitleva aruande kohta vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 177/2005 artiklile 5.

Oma ettepanekus sedastab komisjon, et lõppfaasis toetab fond kõige enam abi vajavaid valdkondi ning püüab tagada oma töö pikemaajalist jätkusuutlikkust. Komisjon teeb ettepaneku, et EL toetab fondi veel nelja aasta jooksul 15 miljoni euroga aastas. Kavandatud uus periood lõpeb seega 2010. aastal, mis langeb kokku fondi tegevuse lõpetamisega.

Lisaks nõuab komisjon, et uus nõukogu määrus peaks kajastama ka komisjoni aruandes esitatud tähelepanekuid, eelkõige neid, mis tugevdavad eesmärkide sünergiat ning kooskõlastamist struktuurifondide meetmetega, esmajoones uue programmiga PEACE, ja on vastavuses lõpetamisega seotud sätetega.

IFI hindamine

Hindamine, mis viidi läbi kehtiva nõukogu määruse[1] (mis käsitleb ELi toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile) artikli 5 kohaselt, kinnitab vajadust fondi tegevust jätkuvalt toetada, tugevdades sealjuures eesmärkide sünergiat ning kooskõlastamist struktuurifondide meetmetega, esmajoones uue programmiga PEACE.

Euroopa Ülemkogu istungil 15. ja 16. detsembril 2005 võeti seoses Rahvusvahelise Iirimaa Fondiga vastu järgmised eesistujariigi järeldused:

Euroopa Ülemkogu märgib ära seda tähtsat tööd, mida Rahvusvaheline Iirimaa Fond on teinud rahu ja lepitamise edendamiseks. Euroopa Ülemkogu palub komisjonil võtta vajalikke meetmeid ELi toetuse jätkamiseks fondile selle tegevuse lõppetapiks, mis kestab aastani 2010.

Tuleb samuti märkida, et finantsperspektiiviga tagati programmi PEACE jätkumine Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes krahvkondades.

Tunnustades Põhja-Iirimaa rahuprotsessis tehtavaid jõupingutusi, eraldatakse programmile PEACE 200 miljonit eurot ajavahemikuks 2007–2013. Selle programmi rakendamisel võetakse täielikult arvesse struktuurifondide sekkumise täiendavust.

Komisjoni ettepanek on täielikult kooskõlas selle nõudega ning ettepanekut tuleks tervitada; kuigi kahetsusväärne on asjaolu, et see esitati Euroopa Parlamendile sedavõrd hilises staadiumis, nagu see juhtus ka eelmise komisjoni ettepanekuga nõukogule[2]. Lisaks osutab raportöör murettekitavale asjaolule, et elanikkond nii Põhja- kui ka Lõuna-Iirimaal näeb fondis eelkõige USA toetatavat organisatsiooni, kuigi EL on peamine abiandja. Nagu parlament on oma 10. detsembri 2004. aasta raportis[3] soovitanud, peab komisjon seoses selle määruse rakendamisega koostöös fondi halduskoguga kasutama täielikult ära artikliga 4 antud võimalused, et määrata kindlaks sobivad avalikustamis- ja teavitamisviisid, et teavitada avalikkust ühenduse toetusest fondi rahastatavatele projektidele. Raportöör usub, et selle küsimuse lahendamiseks saab ja tuleb teha rohkem, ning osutab sellele, et komisjoni kohuseks on tagada Euroopa maksumaksjate panuse nõuetekohane tunnustamine.

Järeldused

Fondi tegevuse jätkamise otsus langeb kokku ajaga, mil Briti ja Iiri valitsused on kindlaks määranud lõplikud suunised Põhja-Iirimaa parteidele, et nad nõustuksid ettepanekutega volitatud institutsioonide loomiseks. Väljavaated on optimistlikud, et käimasolevate läbirääkimiste tulemusel on võimalik pädevusi jagav täidesaatev võim.

Sellele vaatamata on piirkonna poliitiline ja sotsiaalne olukord ebastabiilne ning jätkuv vägivald ja lõhenemine nõuavad Euroopa Liidult jõupingutuste jätkamist rahu ja lepitamise edendamiseks. Arvestades, et fond lõpetab tegevuse 2010. aastal, peaks iga tulevane määrus ühenduse toetuse kohta tagama asjakohased abinõud fondi tegevuse lõpetamiseks, võttes arvesse usaldusväärse ja tõhusa finantsjuhtimise põhimõtteid.

Toetades täielikult seisukohta, et vaja on jätkata ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile, soovitab raportöör tungivalt, et ettepanek võetaks vastu kiiresti ja muudatusteta, nii et käesolev määrus saaks jõustuda 1. jaanuaril 2007.

• [1]  Nõukogu 24. jaanuari 2005. aasta määrus (EÜ) 177/2005, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile, ELT L 030, 3.2.2005.
• [2]  Ettepanek nõukogu määruse kohta, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2005-2006) KOM(2004)0632.
• [3]  A6-0071/2004, 10.12.2004.

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

21.11.2006

Hr Gerardo Galeote

Esimees

Regionaalarengukomisjon

BRÜSSEL

Teema:            Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2007–2010)
(KOM(2006)0564 lõplik – 2006/0194(CNS)) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud härra esimees

8. novembri 2006. aasta kirjas palus eelarvekomisjon vastavalt kodukorra artikli 35 lõikele 3 õiguskomisjonilt, mille esimees mul on au olla, arvamust eespool nimetatud ettepaneku kõige sobivama õigusliku aluse kohta.

Eelarvekomisjonis toimunud esimese arvamuste vahetuse käigus tõstatati küsimus, kas ettepanekus toodud õiguslikku alust – artiklit 308 – ei tuleks hoopis asendada sobivama EÜ asutamislepingu artikliga 159.

Euroopa Kohtu kohtupraktika järgi on selge, et õiguslikku alust ei valita ühenduse seadusandja äranägemisel, vaid see peab põhinema objektiivsetel teguritel, mida kohus saab kontrollida”[1], näiteks kõnealuse meetme sisu ja eesmärk[2]. Lisaks peab meetme peamine eesmärk olema otsustav tegur[3].

Lisaks on Euroopa Kohus otsustanud, et EÜ asutamislepingu artikkel 308 on sobiv õiguslik alus ainult siis, kui mitte ükski teine asutamislepingu artikkel ei anna ühendusele vajalikku pädevust[4]. Seetõttu peaks ühenduse seadusandja, enne kui ta valib õiguslikuks aluseks antud sätte, tegema kindlaks, et ükski teine asutamislepingu säte ei anna kavandatud meetme jaoks vajalikku pädevust.

Põhjenduses 1 on selgelt esitatud Rahvusvahelise Iirimaa Fondi taotlused, milleks on „edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning soodustada natsionalistide ja unionistide vahelisi kontakte, dialoogi ja leppimist kogu Iirimaal”.

Sellega kooskõlas on kavandatava määruse eesmärk sätestatud põhjenduses 10 („Fondist antavat abi käsitatakse tõhusana üksnes juhul, kui see toob kaasa püsiva majandusliku ja sotsiaalse arengu ning seda ei kasutata muude avalike või erakulutuste asendajana”) ja artikli 2 kolmandas lõigus („Toetust kasutatakse jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse arengu saavutamiseks asjaomastes piirkondades. Seda ei kasutata muude riiklike või erakulutuste asendajana”).

Ettepaneku üldine sisu hõlmab peamiselt Euroopa Ühenduse toetuse eraldamist Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile, et edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut asjaomastes Põhja-Iirimaa piirkondades.

Eelnevatest tähelepanekutest ilmneb, et kõige tähtsamad on püsiva majandusliku ja sotsiaalse arenguga seotud aspektid ja need on õigusliku aluse määramisel peamised, kui mitte ainukesed objektiivsed tegurid. Nimetatud tegurid osutavad ühemõtteliselt EÜ asutamislepingu artiklile 159 kui ainukesele võimalikule õiguslikule alusele.

Lisaks tuleb meeles pidada, et Euroopa Ühenduse PEACE programm, mille eesmärk on samasugune kui Rahvusvahelise Iirimaa Fondi eesmärk, loodi struktuurifondide poolt rahastatava tegevusena (vt nõukogu 1. juuni 1999. aasta määruse nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta, artikli 7 lõige 4: „Põhja-Iiri heaks ja Iirimaa piirialade heaks luuakse eesmärgi 1 raames aastateks 2000–2004 Põhja-Iiri rahuprotsessi toetuseks PEACE programm”[5]).

See tõendab vaieldamatult seda, et struktuurifondide poolt rahastatud vahendite eesmärk võib olla kogukondadevahelise rahu ja lepituse edendamine ning et sellest tulenevalt võib sama eesmärki taotlev ühenduse rahaline toetus – nagu toetus Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile – langeda majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika valdkonda. Seega on kõnealuse ettepaneku jaoks kõige sobivam õiguslik alus EÜ asutamislepingu artikkel 159, sest see säte osutab selgesõnaliselt erimeetmetele: "kui osutuvad vajalikuks fondidevälised erimeetmed ja ilma et see piiraks ühenduse muu poliitika raames otsustatud abinõude kohaldamist”. Lisaks sellele sätestab artikli 159 kolmas lõik asjaomase otsuse tegemisel kaasotsustamise menetluse kohaldamise, mis annab Euroopa Parlamendile suurema rolli.

Teisalt osutab sellisele järeldusele – nimelt artikli 159 kolmanda lõigu kohaldamisele – ka kõnealuse ettepaneku enda sõnastus: artikli 2 teine lõik osutab Rahvusvahelise Iirimaa Fondi ülesandele, milleks on „täiendada struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid, eelkõige neid, mida toetatakse Põhja-Iirimaa ja Iirimaa piiriäärsete krahvkondade programmi PEACE raames” ning selline täiendavus tähendab mõlema algatuse puhul sama eesmärki. Teisisõnu peaks nii PEACE programmi kui ka Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile antava toetuse puhul kasutama ühte ja sama õiguslikku alust, sest algatustel on sama eesmärk.

Lisaks osutab põhjendus 9 („Äärmiselt tähtis on tagada fondi meetmete ning asutamislepingu artiklis 159 sätestatud ühenduse struktuurifondidest rahastatavate meetmete, eriti programmi PEACE nõuetekohane kooskõlastamine”) sellele, et vaatamata artikli 308 valimisele ettepaneku õiguslikuks aluseks, oli komisjon ilmselt teadlik ka artiklist 159.

Kuna EÜ asutamislepingu artikkel 159 on kõige täpsem ja sobivam õiguslik alus, ei ole artikkel 308 enam asjakohane. Nagu sai osutatud, on artikkel 308 kohaldatav ainult siis, kui see osutub vajalikuks „ühisturu toimimise käigus”, mis ei ole kogukondadevahelise rahu ja lepituse edendamisel ilmselt asjakohane – vähemalt mitte otseselt. Lisaks näeb säte ette ainult Euroopa Parlamendiga konsulteerimise ja ühehäälse vastuvõtmise nõukogus.

Õiguskomisjon käsitles seda küsimust oma 20. oktoobri 2006. aasta koosolekul, pärast Euroopa Parlamendi õigusteenistuse ja Euroopa Komisjoni esindajate ärakuulamist, ning otsustas ühehäälselt, et eespool nimetatud ettepaneku ainukeseks õiguslikuks aluseks tuleks lugeda EÜ asutamislepingu artiklit 159[6].

Lugupidamisega

Giuseppe Gargani

• [1]  Otsus kohtuasjas 45/86: komisjon v. nõukogu, EKL 1987, lk 1439, punkt 5.
• [2]  Otsus kohtuasjas C-300/89: komisjon v. nõukogu, EKL 1991, lk I-287, punkt 10, ja otsus kohtuasjas C-42/97: Euroopa Parlament v. nõukogu, EKL 1999, lk I-869, punkt 36.
• [3]  Otsus kohtuasjas C-377/98, Madalmaad v. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2001, lk I-7079, punkt 27.
• [4]  Otsus kohtuasjas 45/86: komisjon v. nõukogu, EKL 1987, lk 1493, punkt 13.
• [5]  EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Tunnustades rahuprotsessi nimel tehtavaid jõupingutusi, on PEACE programmile ajavahemikuks 2007–2013 eraldatud struktuurifondidest täiendavaid vahendeid kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999, II lisa punktiga 22 (ELT L 210, 31.7.2006, lk.25).
• [6]  Lõpphääletuse ajal olid kohal: Giuseppe Gargani (esimees), Maria Berger, Carlo Casini, Rosa Díez González, Jean-Paul Gauzès, Manuel Medina Ortega, Gabriele Stauner, Jaroslav Zvěřina.

eelarvekomisjonI ARVAMUS (22.11.2006)

Saaja: regionaalarengukomisjon

Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2007–2010)
(KOM(2006)0564 – C6‑0423/2006 – 2006/0194(CNS))

Arvamuse koostaja: Janusz Lewandowski

LÜHISELGITUS

Komisjoni ettepaneku põhiosad

Rahvusvaheline Iirimaa Fond (The International Fund for Ireland – IFI) loodi 1986. aastal eesmärgiga aidata rakendada 15. novembri 1985. aasta Inglise-Iiri lepingu artikli 10 punkti a. IFI eesmärgid on "edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning soodustada natsionalistide ja unionistide vahelisi kontakte, dialoogi ja leppimist kogu Iirimaal".

Euroopa Liit hakkas IFI-le toetust andma 1989. aastal. Praeguseks moodustab EÜ toetus 48% fondi iga-aastastest toetustest. Vastavalt nõukogu 24. jaanuari 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 177/2005, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile, kohustuti eraldama aastateks 2005 ja 2006 ühenduse eelarvest 15 miljonit eurot aastas. Nimetatud määrus kaotab kehtivuse 31. detsembril 2006. aastal.

IFI täiendab ELi Põhja-Iirimaa ja Iirimaa piirialade rahu ja leppimise programme (PEACE I 1995–1999, PEACE II 2000–2006 ja PEACE III 2007–2013). Fondi struktuur ja prioriteedid vaadati 2005. aastal läbi ning võeti vastu otsus, mis näeb ette fondi tegevuse lõpetamist 2010. aastal.

Fondi viimase tegevusperioodi jaoks on komisjon vastu võtnud määruse ettepaneku selle kohta, et EL toetab Rahvusvahelist Iirimaa Fondi veel nelja aasta jooksul 15 miljoni euroga aastas kuni 2010. aastani.

2007. aasta eelarveprojektis on nõukogu paigutanud 15 miljonit eurot IFI-le reservi.

Raportööri muudatusettepanekud:

* Muudatusettepaneku 2 eesmärk on õigusliku aluse muutmine: ettepaneku aluseks on EÜ asutamislepingu artikkel 308 (üldine artikkel, mida kasutatakse muu õigusliku aluse puudumisel – konsultatsioon). Tõsist kahtlust tekitab siiski see, et IFI eesmärk on "edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut". Seetõttu võiks artikkel 159 (ühtekuuluvus) olla sobivam õiguslik alus. See on asjakohane, kuna artikkel 159 sätestab kaasotsustamismenetluse.

* Muudatusettepanekud 3–5 tagavad, et eelarvepädevat institutsiooni teavitatakse tegelikest tulemustest ja käesoleva määruse raames rahastatavate meetmete rakendamisest.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek 1 Lõige 1 a (uus)

1 a.     on seisukohal, et õigusloomealases ettepanekus toodud finantsraamistik peab olema kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) rubriigi 1 b ülemmääraga ning rõhutab, et iga-aastane summa otsustatakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 37 sätetele;

Ettepanek võtta vastu määrus

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 2 Viide 1
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,	võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 159,
Selgitus
Tõsist kahtlust õigusliku aluse kohta tekitab see, et IFI eesmärk on "edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut". Määrus peaks seega põhinema artiklil 159 (ühtekuuluvus). See on asjakohane, kuna artikkel 159 sätestab kaasotsustamismenetluse.
Muudatusettepanek 3 Artikkel 5 a (uus)
	Artikkel 5 a   Hiljemalt 31. märtsiks igal aastal esitab komisjon eelarvepädevale institutsioonile aruande, milles hinnatakse fondi tegevuse tulemusi, võttes arvesse Põhja-Iiri rahuprotsessi arenguid. Aruanne sisaldab muu hulgas järgmist: a) ülevaade fondi tegevusest; b) abi saanud projektide nimekiri; c) hinnang fondi tegevuse iseloomule ja mõjule, eriti selle eesmärkide ja artiklites 2 ja 8 sätestatud kriteeriumide kontekstis; d) hinnang meetmetele, mida fond on võtnud koostööks ja tegevuse kooskõlastamiseks struktuurifondide toetusesaajatega, võttes eelkõige arvesse artiklites 3 ja 4 sätestatud kohustusi; e) lisa, mis sisaldab artiklis 7 viidatud kohustuste täitmise komisjonipoolsete kontrollide tulemusi.
Selgitus
See on osa olemasolevast määrusest Rahvusvahelise Iirimaa Fondi kohta. Komisjon pole seda oma uude ettepanekusse kaasanud. Kuna komisjoni aruandekohuslus on väga oluline eelarvepädevale institutsioonile, tuleb see artikkel taaskehtestada.
Muudatusettepanek 4 Artikli 6 lõike 1 sissejuhatav osa
Hiljemalt 30. juuniks 2008 esitab fond komisjonile strateegia fondi tegevuse lõpetamiseks, sealhulgas	Hiljemalt 30. juuniks 2008 esitab fond komisjonile ja eelarvepädevale institutsioonile strateegia fondi tegevuse lõpetamiseks, sealhulgas
Selgitus
Eelarvepädevat institutsiooni peab teavitama fondi tegevuse lõpetamise rakendamisest ja strateegiast.
Muudatusettepanek 5 Artikkel 9
Komisjonile tuleb esitada lõpparuanne kuus kuud enne artikli 6 esimese lõigu punktis a osutatud strateegias nimetatud lõpetamiskuupäeva või kuus kuud pärast ühenduse viimast makset, sõltuvalt sellest, kumb kirjeldatud kuupäevadest on varasem, ning see peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab komisjonil hinnata abi rakendamist ja eesmärkide saavutamist.	Komisjonile ja eelarvepädevale institutsioonile tuleb esitada lõpparuanne kuus kuud enne artikli 6 esimese lõigu punktis a osutatud strateegias nimetatud lõpetamiskuupäeva või kuus kuud pärast ühenduse viimast makset, sõltuvalt sellest, kumb kirjeldatud kuupäevadest on varasem, ning see peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab komisjonil hinnata abi rakendamist ja eesmärkide saavutamist.
Selgitus
Eelarvepädevat institutsiooni peab teavitama fondi tegevuse lõpetamise rakendamisest ja strateegiast.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2007–2010)
Viited	KOM(2006)0564 – C6-0423/2006 – 2006/0194(CNS)
Vastutav komisjon	REGI
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	BUDG 29.11.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Janusz Lewandowski 25.10.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	22.11.2006
Vastuvõtmise kuupäev	22.11.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	24 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Reimer Böge, Simon Busuttil, Markus Ferber, Salvador Garriga Polledo, Ingeborg Gräßle, Ville Itälä, Janusz Lewandowski, Antonis Samaras, László Surján, Herbert Bösch, Paulo Casaca, Bárbara Dührkop Dührkop, Szabolcs Fazakas, Louis Grech, Catherine Guy-Quint, Vladimír Maňka, Giovanni Pittella, Yannick Vaugrenard, Ralf Walter, Gérard Deprez, Nathalie Griesbeck, Anne E. Jensen, Jan Mulder, Kyösti Virrankoski.
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

• [1]  ELTs seni avaldamata.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2007–2010)
Viited	KOM(2006)0564 – C6-0423/2006 – 2006/0194(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	15.11.2006
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev	REGI 29.11.2006
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	BUDG 29.11.2006		JURI 29.11.2006
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev	Jim Higgins 6.11.2006
Endine raportöör / Endised raportöörid
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev  otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine   JURI arvamuse kuupäev	BUDG 8.11.2006		/	JURI 20.11.2006
Rahaeraldise määra muutmine   BUDG arvamuse kuupäev	BUDG 22.11.2006		/
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine parlamendikomisjonis	16.11.2006
Vastuvõtmise kuupäev	23.11.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	25 2 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Jean Marie Beaupuy, Graham Booth, Bairbre de Brún, Gerardo Galeote, Eugenijus Gentvilas, Ambroise Guellec, Pedro Guerreiro, Gábor Harangozó, Konstantinos Hatzidakis, Jim Higgins, Mieczysław Edmund Janowski, Miloš Koterec, Constanze Angela Krehl, Miroslav Mikolášik, Jan Olbrycht, Markus Pieper, Bernard Poignant, Elisabeth Schroedter, Grażyna Staniszewska, Salvatore Tatarella, Vladimír Železný
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jan Březina, László Surján, Marta Vincenzi
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Hannu Takkula, Kyösti Virrankoski
Date tabled	29.11.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)