RAPORT koos soovitustega komisjonile Euroopa osaühingu põhikirja kohta

29.11.2006 - (2006/2013(INI))

Õiguskomisjon
Raportöör: Klaus-Heiner Lehne
(Algatus vastavalt kodukorra artiklile 39)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

koos soovitustega komisjonile Euroopa osaühingu põhikirja kohta

(2006/2013(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 39 ja 45;

–   võttes arvesse komisjoni 21. mai 2003. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „Äriühinguõiguse ajakohastamine ja hea ettevõtte üldjuhtimise tava täiustamine Euroopa Liidus – arengukava” (KOM(2003)0284);

–   võttes arvesse komisjoni avalikku kuulamist teemal äriühinguõiguse ja ettevõtte üldjuhtimise ajakohastamise tegevuskava tulevased prioriteedid ning selle tulemused;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0434/2006),

A. arvestades, et vastavalt kodukorra artikli 39 lõikele 2 on täidetud tingimus, mille kohaselt ei tohi ettevalmistamisel olla ühtegi samalaadset ettepanekut;

B.  arvestades, et Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni 22. juuni 2006. aastal toimunud avalikul kuulamisel rõhutati Euroopa osaühingu kui piiriüleselt tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete õigusliku vormi vajadust;

C. arvestades, et ühel või mitmel era- või juriidilisel isikul, kes ei pea tingimata liikmesriigis asuma, peaks olema võimalik asutada Euroopa osaühing ühenduse territooriumil vastavalt ühenduse õigusele ja menetlusele, mis tuleb kindlaks määrata määruses;

D. arvestades, et Euroopa osaühing peaks olema juriidiline isik ning vastutama võlausaldajate ees kohustuste täitmise eest ainult osaühingu varaga;

E.  arvestades, et Euroopa osaühing pakub äriühingute moodustamiseks peale riiklike äriühinguvormide veel ühe vabatahtliku lisavõimaluse;

F.  arvestades, et Euroopa äriühingul peaks olema võimalus valida monistliku ja dualistliku struktuuri vahel;

G. arvestades, et Euroopa osaühing tuleb oma asukohariigis riiklike nõuete kohaselt vastavalt direktiivile 68/151/EMÜ kanda koos tegeliku aadressiga asjaomasesse registrisse, võttes arvesse asutamisakti õigsuse ja ehtsuse kohta kehtivat kontrollimehhanismi;

H. arvestades, et Euroopa osaühingus tuleb järgida osaühingu peakontori asukohariigis ja ühenduse õiguses kehtivaid töövõtjate kaasotsustamisõigusi; arvestades, et sellise äriühingu, kus kehtivad töövõtjate kaasotsustamisõigus, teabe- ja nõustamisõigus, ümberkujundamine Euroopa osaühinguks ei tohi kaasa tuua olemasolevate õiguste kaotamist,

1.  palub komisjonil vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 308 esitada Euroopa Parlamendile 2007. aasta jooksul õigusakti ettepaneku Euroopa osaühingu põhikirja kohta, kusjuures see ettepanek tuleb välja töötada institutsioonidevaheliste arutelude raames, järgides lisas toodud üksikasjalikke soovitusi;

2.  märgib, et nimetatud soovitused järgivad subsidiaarsuse põhimõtet ja kodanike põhiõigusi;

3.  on arvamusel, et taotletaval ettepanekul puudub finantsmõju;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA:

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

Soovitus 1 (ettevõtte vormi kujundamine ühenduse õiguses)

Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa osaühingu põhikiri peab sisaldama võimalikult palju ühenduse õiguse sätteid ja seejuures loobuma viidetest siseriiklikule õigusele, moodustades seega ühtse ja lõpliku põhikirja. Seetõttu peaks Euroopa osaühingule kohaldama ainult Euroopa äriühingu põhikirja kohta kehtiva määruse äriühingu õiguse sätteid ning selles määruses reguleeritavad õiguse rakendusalad tuleks liikmesriikidelt ära võtta. See kehtib järgmiste alade kohta: õiguslik seisund, õigus- ja teovõime, äriühingu asutamine, asutamislepingu muutmine, äriühingu ümberkujundamine ja lõpetamine, selle nimi või ärinimi, organisatsiooni ülesehitus, äriühingu organite esindusõigus, liikmeks saamine ja liikmeksolekust loobumine ning sellega seotud õigused ja kohustused, äriühingu ja äriühingu tegevjuhtide ning selle organite liikmete ja äriühingu osanike vastutus äriühingu kohustuste raames ning äriühingu juhtkonna miinimumkohustused äriühingu ees. Lisaks peab põhikiri sisaldama sätteid äriühingu organite tegevuse, hääletusel saavutatava enamuse, osanike nõustamise ja osakute ostu ning müügi kohta. Neid sätteid peab saama formuleerida iga äriühingu vajaduse kohaselt. Teistes valdkondades võetakse aluseks põhikiri ning sellest kaugemale minevad reeglid kehtivad ainult subsidiaarselt järgmises eelisjärjekorras: teised ühenduse õigusaktid; selle liikmesriigi võrreldavat äriühingu vormi puudutavad õigusaktid, kus äriühingul on oma põhikirjajärgne asukoht. Võrreldavad asjakohased äriühingute vormid vastavates liikmesriikides nimetatakse lisas.

Soovitus 2 (asutamisviisid)

Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa osaühingut peab saama asutada eimillestki (ex nihilo), olemasoleva äriühingu baasil, äriühingute ühinemise tagajärjel või ühise tütarettevõtte alusel. Lisaks peab Euroopa osaühingut olema võimalik kujundada ümber Euroopa äriühinguks.

Soovitus 3 (põhikapital)

Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa osaühingu põhikapital tuleb jagada teatud nimiväärtusega osakuteks; et osanike osakud peavad olema täissummas eurodes; et miinimumkapital peab registreerimise ajal olema 10 000 eurot või sellega võrdne summa mõnes muus vääringus; ja et miinimumkapitali, mis määrab osanike vastutuse, ei pea tingimata sisse maksma.

Soovitus 4 (organisatsioon)

Euroopa Parlament soovitab Euroopa osaühingul omada vähemalt ühte tegevjuhti ning määrata esimesi tegevjuhte osanike otsusega või osaühingu põhikirjas; ta soovitab mitte lubada tegevjuhina tegutseda isikul, kellel on liikmesriigi kohtu- või haldusasutuse otsusega keelatud töötada tegevjuhiga võrreldaval ametikohal.

Soovitus 5 (põhikirja sisu)

Euroopa Parlament teeb ettepaneku, et põhikiri sisaldaks järgmisi andmeid: osaühingu õiguslik vorm ja ärinimi; osaühingu kestus, kui see on piiratud; tegevusala; osaühingu asukoht; osaühingu kapital ja organ või organid, mis võivad esindada osaühingut kolmandate isikute või kohtu ees; ja iga osaniku poolt omandatud osakute eest tehtav sissemakse.

Soovitus 6 (tegevjuhi vastutus)

Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa osaühingu tegevjuht või tegevjuhid on üksinda või solidaarselt vastutav(ad) osaühingu ees kõigi tehingute eest, mis rikuvad osaühingule kohaldatavaid tsiviil- ja karistusõiguslikke norme.

Soovitus 7 (tegevjuhtide ja osanike vastutus varade vähenemise korral)

Euroopa Parlament on seisukohal, et osaühingu organid vastutavad solidaarselt kahju eest, mida Euroopa osaühing seetõttu kannab, et osaühingu tegevuse tõttu, mis tuli kasuks osaühingu organile, osanikule või temale lähedalseisvale isikule, vähenes Euroopa osaühingu vara; et ebaõiglaselt kasu saaja on kohustatud selle osaühingule tagastama; et vastutus tekib vaid siis, kui tegevus ei toimunud Euroopa osaühingu huvides; et vastutust ei teki eriti sel juhul, kui Euroopa osaühing on ühinenud järjekindla grupipoliitikaga ja võimalikud puudujäägid kompenseeritakse gruppi kuulumise eelistega; et tegevjuhtide või osanike muude õiguslike sätete kohast vastutust see ei mõjuta.

Soovitus 8 (määruse lisad)

Euroopa Parlament teeb ettepaneku lisada määrusele järgmised lisad:

a) näidispõhikirjad, mida osanikud saaksid täielikult või osaliselt üle võtta;

b) iga liikmesriigi äriühingu vormid, millega Euroopa osaühing on võrreldav määruses reguleerimata valdkondades, eelkõige raamatupidamise, karistus-, sotsiaal- ja tööõiguse sätete kohaldamise osas;

c) osaühingu organite nimetused erinevates Euroopa Liidu ametlikes keeltes.

Soovitus 9 (aastaaruanded)

Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa osaühing peaks kuuluma harmoneeritud raamatupidamiseeskirjade reguleerimisalasse (direktiivides 78/660/EMÜ[1] ja 83/349/EMÜ[2]), mis kehtivad igas liikmesriigis võrreldavale äriühingu vormile.

Soovitus 10 (ümberkujundamisvõimalused)

Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa osaühingul peab olema võimalik ühineda, muuta asukohta, jaguneda ja muuta end vormilt Euroopa aktsiaseltsiks, võimaluse korral juba harmoneeritud ühenduse õiguse alusel; asjakohase ühenduse õiguse puudumisel kehtivad liikmesriikide õigusaktid, mida kohaldatakse liikmesriikides võrreldavate õiguslike vormide puhul; sellisel juhul tuleks kohaldada kaasotsustamiseeskirju peakorteri asukohaks olevas liikmesriigis vastavalt ühenduse õigusele; riiklikku äriühingut peab olema võimalik kujundada ümber Euroopa osaühinguks, säilitades olemasolevad töövõtjate õigused; sama kehtib ka Euroopa osaühingu taaskujundamisel riiklikuks õiguslikuks vormiks.

Soovitus 11 (lõpetamine, likvideerimine, maksejõuetus ja maksete peatamine)

Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa osaühingu tegevjuhtide kohustuseks peab olema maksejõuetuse esinemisel taotleda pankrotimenetluse algatamist ilma liigse viivituseta ja hiljemalt kolme nädala pärast; et nad peavad selle kahjukannatajatest võlausaldajate ees kehtiva kohustuse täitmata jätmise korral otseselt ja solidaarselt vastutama; muidu kohaldatakse Euroopa osaühingule lõpetamise, likvideerimise, maksejõuetuse, maksete peatamise ja võrreldavate menetluste puhul neid eeskirju, mida rakendatakse äriühingute puhul, mis on käesoleva määrusega tunnistatud liikmesriikides Euroopa osaühinguga võrreldavateks maksejõuetuse korral kohaldatakse neid eeskirju, mis kehtivad osaühingu peakorteri asukohas.

• [1]  Neljas nõukogu direktiiv, 25. juuli 1978, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid (78/660/EMÜ) (EÜT L 222, 14.08.1978, lk 11). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/46/EÜ (ELT L 224, 16.08.2006, lk 1).
• [2]  Seitsmes nõukogu direktiiv, 13. juuni 1983, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid (83/349/EMÜ) (EÜT L193, 18.07.1983, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/46/EÜ.

SELETUSKIRI

I. Taust

Euroopa osaühingu põhikirjaga pakutakse Euroopa väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) ettevõtlusvormi, mis lihtsustab nende piiriülest tegutsemist. Vajadust sellise põhikirja järele väljendati viimati Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni 22. juuni 2006. aasta kuulamisel.

Ühtse turu koondamiseks ja seeläbi ühenduse soovitud majandusliku ja sotsiaalse seisundi parandamiseks tuleb selgelt eelistada kaubandustakistuste kõrvaldamist. Selline lähenemine üksi oleks aga ebatäielik ilma samavõrra ühenduse tootmisfaktoreid arendamata ja neid jätkuvalt koonduvale ühtsele turule kohandamata.

Samal ajal kui Euroopa äriühing (SE) hõlmab suuri kapitaliühinguid, on Euroopa osaühing suunatud VKEdele. Euroopa äriühingu põhikirja areng oli pikaldane ja tulemus ei ole rahuldav, kuna turg ei ole seda veel kapitaliühingute õigusliku vormina vastu võtnud. Üheks selle põhjuseks on, et Euroopa äriühing ei ole ühtne Euroopa äriühingu vorm, vaid tükeldatud paljude viidetega riiklikule õigusele. See suurendab õiguslikku ebakindlust ja on kulukas.

II. Raportööri seisukoht

1. Sisu kohta

Euroopa osaühingu põhikiri peaks vältima Euroopa äriühingu põhikirja nimetatud puudusi. Seetõttu tuleks võimalikult suures ulatuses loobuda viidetest riiklikule õigusele ning luua ühtne Euroopa osaühingu vorm. Sellega vähenevad automaatselt nõustamiskulud, sest piiriülese tegevuse korral ei kohaldataks enam erinevate liikmesriikide õigust, vaid ühtset põhikirja. Mõned viited peavad siiski jääma, eriti harmoneeritud õigusvaldkondades (nt register või raamatupidamine).

Vajadus ühtsuse järele tuleneb sellest, et VKEd tegutsevad sageli turustusettevõtete ja müügijärgset teenust pakkuvate ettevõtete (tütarettevõtete) kaudu piiriüleselt. Ettevõtete tegevuse lihtsustamiseks tuleks tütarettevõtteid ideaalis luua ja juhtida kõigis liikmesriikides samade reeglite alusel. Selleks, et erinevatest õiguslikest traditsioonidest pärinevad majanduses osalejad pääseksid lihtsalt ligi uuele õiguslikule vormile, on võimaluse korral vajalik erinevate võimaluste kättesaadavus, sealhulgas ka valik monistliku ja dualistliku struktuuri vahel.

Selleks, et osaühing säilitaks majandustehingutes paindlikkuse, peaks neile olema kättesaadavad erinevad reorganiseerimisvõimalused, nagu ühinemine, peakontori asukoha muutmine, aga ka börsileminek (vormi muutmine Euroopa äriühinguks). Siin tuleks võimalikult palju lähtuda harmoniseeritud ühenduse õigusest. Selles kontekstis muutub ilmseks ka vajadus direktiivi järele piiriülese asukoha muutmise kohta.

Põhikiri peaks võimaldama rohkem kui ainult loomise ja organiseerimise lihtsustamist. Esiteks peab see saavutama õiglase tasakaalu ettevõttesiseste organite vahel; teiseks peab see samal ajal aitama kaasa äritegevuse kindlustamisele ja kaitsma äriühingu võlausaldajaid. See saab toimuda näiteks vastutust reguleerivate tasakaalustatud reeglite kaudu.

Võlausaldajate kaitse ja ettevõtte paindliku loomise eeskirjade vaheline suhe on aktuaalne ka osakapitali reguleerivate eeskirjade juures. Soovitus seisneb selles, et säilitada miinimumkapitali põhimõte, kuid loobuda sularaha sissemaksmise kohustusest. Võlausaldajate kaitse lisaaspektiks on dividendide väljamaksmise piirangud, et ettevõtte miinimumkapital jääks võlausaldajatele alles ning üksikutele osanikele põhjusetult jagatud varadele jääks alles juurdepääs.

2. Protseduuri kohta

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 192 lõikele 2 ja Euroopa Parlamendi kodukorra artiklitele 39 ja 45 koostab parlament õigusloomega seotud omaalgatusliku raporti. Sellega kutsutakse komisjoni üles alustama seadusandlikku tegevust. Parlamendi ja komisjoni vahelise 26. mail 2005. aastal allkirjastatud institutsioonidevahelise raamkokkuleppe kohaselt on komisjon kohustatud selle õigusloomega seotud üleskutsega arvestama.

Raporti projekti koostamisel kasutas raportöör kolme ettepanekut Euroopa osaühingu põhikirja kohta: Pariisi Kaubandus-Tööstuskoja projekt (töörühm CCIP/MEDEF), Heidelbergi ülikooli endise prof dr Hommelhoffi õppetooli projekt (eradotsent dr Teichmann) ja Müncheni notari dr Vossiuse projekt.

MENETLUS

Pealkiri

Raport koos soovitustega komisjonile Euroopa osaühingu põhikirja kohta

Menetluse number

2006/2013(INI)

Vastutav komisjon

JURI

Loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev (art 45)

19.1.2006

Loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev (art 39)

Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev

Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev

EMPL 20.10.2006

Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev

Raportöör(id)   nimetamise kuupäev

Klaus-Heiner Lehne 12.12.2005

Endine raportöör / Endised raportöörid

Arutamine parlamendikomisjonis

22.6.2006

3.10.2006

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2006

Lõpphääletuse tulemused

+: –: 0:

21 0 0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Berger, Carlo Casini, Rosa Díez González, Giuseppe Gargani, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Antonio López-Istúriz White, Achille Occhetto, Aloyzas Sakalas, Gabriele Stauner, Andrzej Jan Szejna, Diana Wallis, Jaroslav Zvěřina

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Nicole Fontaine, Jean-Paul Gauzès, Othmar Karas, Eva Lichtenberger, Arlene McCarthy, Manuel Medina Ortega

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Sharon Bowles, Albert Deß, Ewa Klamt

Esitamise kuupäev

0.0.0000

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...