RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega asutatakse Euroopa pagulaste fond aastateks 2008–2013 üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames

29.11.2006 - (KOM(2005)0123 – C6‑0124/2005 – 2005/0046(COD)) - ***I

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Barbara Kudrycka

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega asutatakse Euroopa pagulaste fond aastateks 2008–2013 üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames

(KOM(2005)0123 – C6‑0124/2005 – 2005/0046(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0123)[1];

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 63 lõike 2 punkti b, mille kohaselt esitas komisjon parlamendile ettepaneku (C6-0124/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni, arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A6‑0437/2006),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil selle küsimuse taas Euroopa Parlamendile esitada, kui komisjon kavatseb oma ettepanekut märkimisväärselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD
Muudetud ettepanek   EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS   millega luuakse üldprogrammi "Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine" raames aastateks 2008–2013 Euroopa Pagulasfond

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artikli 63 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[2]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[3]

ning arvestades järgmist:

(1)     Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguliseks kehtestamiseks sätestab Euroopa Ühenduse asutamisleping meetmed nii isikute vaba liikumise tagamiseks koostoimes kõrvalmeetmetega, mis käsitlevad kontrolli välispiiridel, varjupaiga- ja sisserändepoliitikat, kui ka meetmed varjupaiga, sisserände ja kolmandate riikide kodanike õiguste kaitse valdkonnas.

(2)     Euroopa Ülemkogu kinnitas 15.–16. oktoobril 1999 toimunud erakorralisel istungil Tamperes soovi luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Selleks peaks Euroopa ühise varjupaiga- ja rändepoliitika eesmärgiks olema nii kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine kui rändevoogude parem juhtimine. Ühine varjupaigapoliitika, mis hõlmab ka Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, on osa Euroopa Liidu eesmärgist luua järk-järgult vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, mis on avatud isikutele, kes asjaolude tõttu taotlevad õiguspäraselt kaitset Euroopa Liidus.

(2A)  Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja Genfi konventsioonis kajastatud põhimõtetest.

(2B)  Käesoleva otsuse kohaldamisalasse kuuluvate isikute kohtlemise osas on liikmesriigid seotud kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelise õiguse õigusaktidest, millega nad on ühinenud ja mis keelustavad diskrimineerimise.

(2C)  Vajaduse korral peaksid liikmesriigid käesoleva otsuse rakendamisel seadma esikohale lapse huvid, nagu need on määratletud ÜRO lapse õiguste konventsioonis.

(3)     Sellise poliitika rakendamine peaks rajanema liikmesriikide vahelisel solidaarsusel ja nõuab mehhanismide olemasolu, mis on kavandatud tasakaalu edendamiseks jõupingutuste vahel, mida liikmesriikides tehakse pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmisel ning nende vastuvõtmise tagajärgede kandmisel. Sel eesmärgil loodi otsusega 2000/596/EÜ[4] Euroopa Pagulaste Fond aastateks 2000–2004. See otsus asendati nõukogu 2. detsembri 2004. aasta otsusega 2004/904/EÜ Euroopa Pagulasfondi asutamise kohta aastateks 2005–2010[5]. See tagas jätkuva solidaarsuse liikmesriikide vahel, pidades silmas hiljuti vastu võetud ühenduse õigusakte varjupaigapoliitika valdkonnas ning arvestades fondi esimese etapi (aastatel 2000–2004) rakendamisel saadud kogemusi.

(4)     4.–5. novembril 2004 vastu võetud Haagi programmis kehtestas Euroopa Ülemkogu mitmed eesmärgid ja prioriteedid, et jätkata Euroopa ühise varjupaigasüsteemi teise etapi väljatöötamist.

(5)     Eelkõige rõhutas Euroopa Ülemkogu vajadust, et Euroopa Liit osaleks jagatud vastutuse vaimus rahvusvahelise kaitsesüsteemi kättesaadavamaks, õiglasemaks ja tõhusamaks muutmises, mis muudab kaitse kättesaadavaks ja pakub võimalikult varajases etapis püsivaid lahendusi, ning kutsus üles välja töötama ELi piirkondlikke kaitseprogramme, sealhulgas ühist ümberasustamisprogrammi neile liikmesriikidele, kes on selles valmis osalema.

(6)     Samuti kutsus Euroopa Ülemkogu üles asutama asjakohaseid ja liikmesriikide riiklikke varjupaigateenistusi hõlmavaid struktuure, et hõlbustada praktilist ja konstruktiivset koostööd, kehtestada terves ELis ühtne varjupaigamenetlus ning päritoluriiki käsitleva teabe ühine koostamine, hindamine ja kasutamine ning et käsitleda riikide varjupaigasüsteemide või nende vastuvõtusuutlikkuse jaoks erakorralise koormuse olukordi, mille tekkimine on tingitud sellistest teguritest nagu näiteks riigi geograafiline asend.

(6A)  Võttes arvesse fondi kohaldamisala ja eesmärki, ei saa fondist ühelgi juhul toetada meetmeid, mis on seotud isikute paigutamisega kolmandate riikide varjupaigaaladesse ja -keskustesse.

(7)     Arvestades komisjoni ettepanekuid, mis käsitlevad üldprogrammi "Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine" raames aastateks 2007–2013 järgmiste fondide loomist: fond seaduslikult territooriumil viibivate kolmandate riikide kodanike integreerimiseks, fond ebaseaduslikult territooriumil viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (edaspidi "tagasisaatmisfond") ja välispiiride fond; eelkõige ühise juhtimis-, kontrolli- ja hindamiskorralduse loomiseks, tuleks luua uus Euroopa Pagulasfond.

(8)     Fondi tegutsemise kestust tuleb kohandada vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule, mis on sätestatud institutsioonidevahelises leppes aastateks 2008–2013.

(9)     Kõnealune vahend luuakse osana ühtsest raamistikust, mis koosneb käesolevast otsusest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest, millega luuakse välispiiride fond aastateks 2007–2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest, millega luuakse Euroopa Tagasisaatmisfond aastateks 2008–2013 ja nõukogu otsusest, millega asutatakse aastateks 2007–2013 Euroopa fond kolmandate riikide kodanike integreerimiseks, ning mille eesmärgiks on käsitleda liikmesriikide kohustuste võrdset jaotamist finantskoormuse osas, mis on seotud liidu välispiiride integreeritud haldamise sisseseadmise ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise kohaselt välja töötatud ühise varjupaiga- ja sisserändepoliitika rakendamisega.

(10)   Vajalik on toetada ja tõhustada liikmesriikide jõupingutusi sobivate vastuvõtutingimuste pakkumiseks pagulastele, ümberasustatud isikutele ja subsidiaarset kaitset saavatele isikutele direktiivi 2004/83/EÜ (kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute pagulasteks tunnistamise ja pagulasseisundi või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajavateks isikuteks tunnistamise ja muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku seisundi miinimumstandardite kohta) tähenduses[6], õiglaste ja tõhusate varjupaigamenetluste rakendamiseks ning varjupaigavaldkonnaga seonduvate heade tavade edendamiseks, et kaitsta rahvusvahelist kaitset vajavate isikute õigusi ja võimaldada liikmesriikide varjupaigasüsteemide tõhusat tööd.

(11)   Pagulaste integratsioon riigi ühiskonda, kus nad elavad, on üks eesmärke, mis on sätestatud pagulaste seisundit käsitlevas 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioonis, mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga. Sellistel isikutel tuleb võimaldada osa saada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud väärtustest. Selleks tuleb toetada liimesriikide tegevust nende sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise integreerimise edendamisel, niivõrd kui see toetab majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, mille säilitamine ja tugevdamine on üks ühenduse põhieesmärkidest, mis on sätestatud asutamislepingu artiklis 2 ja artikli 3 lõike 1 punktis k.

(12)

(13)   Võttes arvesse Haagi programmi, on vajalik tagada, et fondi vahendeid kasutatakse kõige tõhusamal viisil, et saavutada ELi varjupaigapoliitika eesmärgid, võttes arvesse vajadust toetada ümberasustamist ja liikmesriikidevahelist praktilist koostööd, muu hulgas selleks, et käsitleda riikide varjupaigasüsteemide või nende vastuvõtusuutlikkuse jaoks erakorralise koormuse olukordi.

(14)   Fondiga peaks samuti toetama liikmesriikide jõupingutusi, mis seonduvad nende varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ning hindamise suutlikkuse suurendamisega, võttes arvesse […] ühenduse õigusaktidest tulenevaid liikmesriikide kohustusi, ning eelkõige peaks toetust osutama liikmesriikidevahelisele praktilisele koostööle.

(15)   Fondiga peaks samuti toetama liikmesriikide vabatahtlikke jõupingutusi oma territooriumil pagulastele ja ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ameti (UNHCR) poolt määratletud ümberasustamisõigust omavatele ümberasustatud isikutele rahvusvahelise kaitse ja kestvate lahenduste osutamisel, sellisteks jõupingutusteks on näiteks meetmed, mida liikmesriigid võtavad, et hinnata ümberasustamisvajadusi ja tuua asjaomased isikud oma territooriumile, et omistada neile kindel õiguslik seisund ja edendada nende tõhusat integratsiooni.

(16)   Fondile on omane, et sellega peaks olema võimalik toetada vabatahtlikke tegevusi, mille osas liikmesriigid oma kohustuste jagamiseks kokku lepivad, ning mille sisuks on rahvusvahelist kaitset saavate isikute ja rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute viimine ühest liikmesriigist teise, sarnast kaitset pakkuvasse liikmesriiki.

(17)   Fondiga peaks samuti olema võimalik piisavalt toetada liikmesriikide ühiseid jõupingutusi parimate tavade kindlakstegemiseks, vahetamiseks ja edendamiseks ning tõhusate koostööstruktuuride loomiseks, et parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi raames otsuste tegemise kvaliteeti.

(18)   Vastavalt nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiivile 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel tuleks luua finantsreserv erakorraliste meetmete rakendamiseks, et anda ajutist kaitset pagulaste massilise sissevoolu korral[7].

(19)   Nimetatud finantsreservi peaks samuti olema võimalik kasutada, et toetada liikmesriikide jõupingutusi, millega käsitletakse erakorralise koormuse olukordi, mis tekivad, kui tuleb tegeleda ootamatult saabunud suure hulga rahvusvahelist kaitset vajavate isikutega ning mis asetavad liikmesriikide vastuvõtuvahenditele või varjupaigasüsteemidele märkimisväärse ja kiireloomulise koormuse. Sätestada tuleks tingimused ja kord, mida kohaldatakse nimetatud olukordades rahalise abi osutamiseks.

(20)   Fondi poolt pakutav toetus on tõhusam ja parema suunitlusega, kui abikõlblike meetmete kaasrahastamine põhineb mitmeaastasel programmil, mille kohta tehakse vahehindamine, ja aastaprogrammil, mille iga liikmesriik oma olukorda ja vajadusi arvestades koostab.

(21)   Kuigi igale liikmesriigile on asjakohane eraldada fikseeritud summa, on jätkuvalt õiglane jaotada suur osa vahenditest proportsionaalselt igale liikmesriigile tekkinud koormusega, mis tuleneb riiklike programmide raames tehtavatest jõupingutustest pagulaste ja ümberasustatud isikute, kaasa arvatud rahvusvahelise kaitse all olevate pagulaste, vastuvõtmisel.

(22)   Ümberasustamise tulemusel rahvusvahelise kaitse ja kestva lahenduse staatuse saanud isikud tuleks lugeda rahvusvahelist kaitset saanud isikute hulka, keda võetakse arvesse liikmesriikidevahelisel vahendite eraldamisel.

(23)   Eraldamaks ümberasustamisele piisavaid vahendeid ja võttes arvesse varjupaigataotlejate vähenevat arvu Euroopa Liidus, tuleks suurendada nende olemasolevate vahendite osakaalu, mida eraldatakse rahvusvahelist kaitset saanud (sealhulgas ka ümberasustamise tulemusel rahvusvahelist kaitset saanud) isikute arvu alusel[8].

(24)   Võttes arvesse piirkondlike kaitseprogrammide rakendamiseks määratletud riikidest või piirkondadest ümberasustamise strateegilise kasutamise olulisust, on vaja osutada täiendavat rahalist toetust isikute ümberasustamiseks läänepoolsetest uutest sõltumatutest riikidest ja Sahara-tagusest Aafrikast, mis määratleti komisjoni 1. septembri 2005. aasta teatises piirkondlike kaitseprogrammide kohta ja nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta järeldustes, ning kõikidest teistest riikidest või piirkondadest, mis sellistena tulevikus määratletakse[9].

(25)   Samuti on vajalik osutada täiendavat rahalist toetust sellistele ümberasustamismeetmetele, mis on suunatud teatud eriliselt haavatavate isikute sihtrühmadele, kus ümberasustamine on nende erivajadusi silmas pidades kõige asjakohasem viis[10].

(26)  Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)[11] artikli 53 lõike 1 punktis b viidatud ühisjuhtimist silmas pidades tuleks täpsustada tingimusi, mille puhul komisjonil on õigus täita oma ülesandeid Euroopa Ühenduse üldeelarve rakendamisel, ning selgitada liikmesriikide koostöökohustusi. Kõnealuste tingimuste kohaldamise teel on komisjonil võimalik veenduda, et liikmesriigid kasutavad fondi seaduslikul ja nõuetekohasel viisil ning kooskõlas finantsmääruse artiklis 27 ja artikli 48 lõikes 2 sätestatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

(välja jäetud)

(välja jäetud)

(27)   Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed, et tagada juhtimis- ja kontrollisüsteemide nõuetekohane toimimine ja rakendamise kvaliteet. Selleks tuleb kehtestada üldpõhimõtted ja vajalikud funktsioonid, mida kõik programmid peavad täitma.

(välja jäetud)

(28)   Vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele kannavad liikmesriigid esmavastutust meetmete rakendamise ja kontrolli eest.

(29)   Mitmeaastaste ja aastaprogrammide tõhusa ja nõuetekohase rakendamise tagamiseks tuleks täpsustada liikmesriikide kohustused seoses juhtimis- ja kontrollisüsteemidega, kulude tõendamisega ning eeskirjade eiramise ja ühenduse õiguse rikkumise ennetamise, avastamise ja kõrvaldamisega. Eriti juhtimise ja kontrolli puhul on liikmesriikide jaoks vaja kehtestada kord, mille alusel kinnitada süsteemide olemasolu ja nõuetekohast toimimist.

(30)   Ilma et see piiraks komisjoni volitusi finantskontrolli osas, tuleks toetada liikmesriikide ja komisjoni koostööd selles valdkonnas.

(31)   Fondi poolt toetatavate meetmete tõhusus ja mõju sõltuvad ka nende hindamisest ja tulemuste levitamisest. Sellega seoses tuleb ette näha liikmesriikide ja komisjoni vastutus ning hindamise usaldusväärsust ja seonduva teabe kvaliteeti tagav kord.

(31A) Pidades silmas ühendusepoolse rahastamise nähtavuse tähtsust, peaks komisjon andma juhiseid sellele kaasaaitamiseks, et iga asutus, valitsusväline organisatsioon, rahvusvaheline organisatsioon või mis tahes muu organ, mis sellest fondist toetust saab, seda nõuetekohaselt esile tõstaks, võttes arvesse teiste koostöös hallatavate vahendite, näiteks struktuurifondide puhul kasutatavat praktikat.

(32)   Meetmeid tuleks hinnata, pidades silmas vahehindamist ja mõju hindamist ning hindamisprotsess peab moodustama osa projekti järelevalvekorraldusest.

(33)   Käesoleva otsusega luuakse programmi kogu kehtivusajaks finantsraamistik, mis kujutab endast peamist juhist eelarvepädevatele institutsioonidele Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[12] punkti 37 tähenduses.

(34)   Kuna käesoleva otsuse eesmärki, milleks on tasakaalustada liikmesriikide jõupingutused pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmisel, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada ning seetõttu võib seda käesoleva meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta vastu meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(35)   Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[13].

(35A)  Eelkõige tuleb kasutada kontrolliga regulatiivmenetlust üldmeetmete puhul, mille eesmärgiks on käesoleva otsuse vähemoluliste sätete muutmine, sealhulgas mõningaid selliseid sätteid välja jättes või käesolevale otsusele uusi vähemolulisi sätteid juurde lisades; sellistele meetmetele osutatakse käesoleva otsuse artikli 18 lõikes 4. Strateegiliste suuniste vastuvõtmise ja tõhususe saavutamise huvides tuleks lühendada tähtaegu, mida kohaldatakse kontrolliga regulatiivmenetluse korral.

(36)   Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Iirimaa 6. septembri 2005. aasta kirjaga teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(1) (37)       Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik 27. oktoobri 2005. aasta kirjaga teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(38)   Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(39)   Kooskõlas asutamislepingu artikli 67 lõike 2 teise taandega tõhustati nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusega 2004/927/EÜ (mis näeb ette Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 251 osutatud menetluse kohaldamist kõnealuse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotisega hõlmatud teatud valdkondade suhtes)[14] asutamislepingu artiklis 251 osutatud korda, mida kohaldatakse asutamislepingu artikli 62 lõikes 1, lõike 2 punktis a ja lõikes 3 ning artikli 63 lõike 2 punktis b ja lõike 3 punktis b hõlmatud valdkondades.

[...]      Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on esitanud oma arvamuse [15] .

[...]      Regioonide Komitee on esitanud oma arvamuse [16],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

SISU, EESMÄRGID JA MEETMED

Artikkel 1

Sisu ja kohaldamisala

Käesoleva otsusega luuakse ajavahemikuks 1. jaanuar 2008 kuni 31. detsember 2013 Euroopa Pagulasfond, edaspidi "fond", osana ühtsest raamistikust, mis sisaldab samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust, millega luuakse välispiiride fond aastateks 2007–2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust, millega luuakse Euroopa Tagasisaatmisfond aastateks 2008–2013 ja nõukogu otsust, millega luuakse aastateks 2007–2013 Euroopa fond kolmandate riikide kodanike integreerimiseks, et aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisele ning liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõtte kohaldamisele.

Käesoleva otsusega määratletakse fondi eesmärgid, selle rakendamine, olemasolevad finantsvahendid ja kriteeriumid olemasolevate finantsvahendite eraldamiseks.

Otsusega kehtestatakse nii fondi juhtimise eeskirjad, kaasa arvatud finantseeskirjad, kui järelevalve- ja kontrollimehhanismid, mis põhinevad kohustuste jaotamisel komisjoni ja liikmesriikide vahel.

Artikkel 2

Fondi üldeesmärk

1.      Fondi üldeesmärk on käesoleva otsusega sätestatud meetmeid kaasrahastades toetada ja soodustada liikmesriikide jõupingutusi pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmisel ning nende vastuvõtmise tagajärgede kandmisel, võttes arvesse ühenduse õigusakte antud valdkonnas.

2.        Fond toetab liikmesriikide või komisjoni algatusel tehnilise abi rahastamist.

Artikkel 3

Abikõlblikud meetmed liikmesriikides

1.      Fond toetab meetmeid, mida liikmesriigid võtavad seoses ühe või mitme järgmise valdkonnaga:

(a) a) vastuvõtutingimused ja varjupaigamenetlused;

(b) b) artiklis 6 osutatud selliste isikute integratsioon, kelle viibimine liikmesriigis on pikaajalise ja püsiva iseloomuga;

[...]

c)     varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ning hindamise suutlikkuse suurendamine, võttes arvesse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi valdkonnas olevaid liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad kehtivatest ja tulevikus vastuvõetavatest ühenduse õigusaktidest, pidades eelkõige silmas liikmesriikidevahelist praktilist koostööd;

d)     artikli 6 punktis e osutatud isikute ümberasustamine;

        Käesoleva otsuse kohaldamisel käsitatakse ümberasustamisena protsessi, mille käigus viiakse kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ameti (UNHCR) taotlusel (mis tugineb nende isikute vajadusele saada rahvusvahelist kaitset) kolmandast riigist liikmesriiki, kus neil lubatakse elada, omades üht alljärgnevat staatust:

-       pagulasstaatus nõukogu direktiivi 2004/83/EÜ[17] tähenduses; või

-       staatus, mis annab isikule siseriikliku ja ühenduse õiguse raames samad õigused ja eelised mis pagulasstaatus;

[...]

e)     artikli 6 punktides a ja b osutatud kategooriatesse kuuluvate isikute viimine neile rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigist teise liikmesriiki, kus neile antakse samatasemeline kaitse, ning artikli 6 punktis c osutatud kategooriatesse kuuluvate isikute viimine teise liikmesriiki, kus nende rahvusvahelise kaitse saamise taotlused läbi vaadatakse.

2.      Vastuvõtutingimuste ja varjupaigamenetluste osas on abikõlblikud meetmed järgmised:

(c) a)  majutusinfrastruktuur või -teenused;

aa) struktuurid ja koolitus, mis tagavad varjupaigataotlejate juurdepääsu varjupaigamenetlustele;

(d) b)  materiaalse ja meditsiinilise või psühholoogilise abi andmine;

c)    sotsiaalabi, teave või abi seoses haldus- ja/või õigusformaalsustega ning varjupaigamenetluse võimaliku tulemuse alane teave või nõustamine, sealhulgas selliste aspektide kohta nagu näiteks vabatahtlik tagasipöördumine;

(e) d)  õigusabi ja keeleline abi;

(f) e)  haridus, keeleõpe ja muud algatused, mis on isiku staatusega kooskõlas;

(g) f)   toetavad teenused, nagu tõlge ja väljaõpe, et aidata parandada vastuvõtutingimusi ning varjupaigamenetluste tõhusust ja kvaliteeti;

g)    teave kohalikele kogukondadele ning koolituse osutamine kohalike ametiasutuste töötajatele, kes suhtlevad võõrustajariigi poolt vastuvõetutega;

h)  artikli 6 punktis c osutatud kategooriatesse kuuluvate isikute viimine nende asukohaliikmesriigist liikmesriiki, kus nende asjaomane varjupaigataotlus läbi vaadatakse.

3.      Artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud isikute ja nende perekonnaliikmete integreerimiseks liikmesriikide ühiskonda on abikõlblikud järgmised meetmed:

(h) a) nõu ja abi sellistes valdkondades nagu majutus, elatusvahendid, integreerumine tööturule, meditsiiniline, psühholoogiline ja sotsiaalhooldus;

(i) b) meetmed, mis võimaldavad sotsiaal-kultuurilist kohanemist liikmesriigi ühiskonnaga ja osasaamist Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ettenähtudväärtustest;

(j) c) meetmed, mis toetavad kestvat ja jätkusuutlikku osalemist ühiskondlikus ja kultuurielus;

(k) d) meetmed, mis keskenduvad haridusele, kutseharidusele, kvalifikatsiooni ja diplomite tunnustamisele;

(l) e) meetmed isikuvastutuse suurendamiseks ja nende isikute omal jõul toimetuleku võimaldamiseks;

(m) f) meetmed, mis toetavad sisukat kontakti ja konstruktiivset dialoogi nende isikute ja vastuvõtva ühiskonna vahel, kaasa arvatud meetmed, mis toetavad selliste võtmepartnerite nagu üldsuse, kohalike omavalitsuste, pagulasühenduste, vabatahtlike rühmade, tööturu osapoolte ja laiema kodanikuühiskonna kaasamist;

(n) g) meetmed, mis toetavad oskuste omandamist nende isikute poolt, kaasa arvatud keeleõpe;

(o) h) meetmed, mis toetavad nii nende isikute võrdset juurdepääsu riigiasutustele kui võrdseid tulemusi nende isikute asjaajamisel riigiasutustega.

[...]

4.  Varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ning hindamise suutlikkuse suurendamisega seonduvate meetmete osas on abikõlblikud eelkõige järgmised meetmed:

a)     päritoluriiki käsitleva teabe kogumine, koostamine, kasutamine ja levitamine, sealhulgas ka tõlkimine;

b)     meetmed, mis suurendavad suutlikkust koguda, analüüsida ja levitada statistikat varjupaigamenetluste, vastuvõtu, integratsiooni ja rahvusvahelise kaitse all olevate isikute kohta;

c)     meetmed, mis suurendavad suutlikkust […] hinnata varjupaigataotlusi, sealhulgas ka edasikaebusi;

d)     meetmed, mis toetavad varjupaigapoliitika hindamist, nagu näiteks siseriiklikud mõjuhindamised, sihtrühmades läbiviidud küsitlused, näitajate väljatöötamine ja võrdlev hindamine.

5.       Ümberasustamisega seotud meetmete osas on abikõlblikud eelkõige järgmised meetmed:

a)     meetmed, mis seonduvad ümberasustamisprogrammi loomise ja arendamisega;

b)     meetmed, mis seonduvad võimalike ümberasustamisjuhtumite hindamisega liikmesriigi pädevate ametiasutuste poolt, selliste meetmete hulka kuuluvad näiteks missioonid vastuvõtjariiki, intervjuud ning arstlik- ja julgeolekukontroll;

c)     lahkumiseelne tervisekontroll ja ravi;

d)     lahkumiseelsed materiaalsed toimingud;

e)     lahkumiseelsed teavitamismeetmed;

g)  vahetult pärast saabumist osutatav teave ja abi, sealhulgas tõlketeenused;

f)      reisi korraldamine, sealhulgas saatja poolt meditsiiniteenuste osutamine.

6.       Rahvusvahelist kaitset saavate isikute ühest liikmesriigist teise viimisega seotud meetmete osas on abikõlblikud eelkõige järgmised meetmed:

a)      lahkumiseelsed teavitamismeetmed;

b)      reisi korraldamine, sealhulgas saatja poolt meditsiiniteenuste osutamine;

c)      vahetult pärast saabumist osutatav teave ja abi, sealhulgas tõlketeenused.

7.       Lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud meetmed on samuti abikõlblikud, kui nad on suunatud artikli 6 punktis e osutatud isikutele.

8.      Lõigetes 1–4 sätestatud meetmed tõhustavad eelkõige Euroopa ühist varjupaigasüsteemi käsitlevate ühenduse asjaomaste õigusaktide sätete kohaldamist.

9.      Meetmete puhul võetakse arvesse soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimusi, laste parimaid huve, selliste haavatavate isikute nagu laste, saatjata laste, puuetega inimeste, vanurite, rasedate, alaealiste lastega üksikvanemate ning piinamise või vägistamise ohvrite või muu raske psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks või inimkaubanduse või seksuaalse kuritarvitamise erinevate vormide ohvriks langenud inimeste või esmaabi ja haiguste põhiravi vajavate inimeste eriolukorda.

10.    Fondiga toetatakse üksnes selliseid artikli 6 punktis c osutatud isikutega seonduvaid majutusmeetmeid, mis ei ole seotud alade ja keskustega, mis on ette nähtud üksnes isikute jaoks, kellele ei anta sisenemisõigust või kes peetakse kinni pärast välispiiri ebaseaduslikku ületamist või lähenemisel välispiirile eesmärgiga siseneda ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumile.

Artikkel 4

Ühendusele huvi pakkuvad meetmed

1.      Komisjoni algatusel võib kuni 10% fondi olemasolevatest vahenditest kasutada varjupaigapoliitikaga seotud riikidevaheliste meetmete või kogu ühendusele huvi pakkuvate meetmete ("ühenduse meetmete") rahastamiseks, mis on kohaldatavad artiklis 6 osutatud sihtgruppide suhtes.

2.      Abikõlblikkuse tingimustele vastamiseks peavad ühenduse meetmed eelkõige:

a)      edendama ühendusesisest koostööd ühenduse õiguse ja heade tavade rakendamisel, sealhulgas sellist koostööd toetavad tõlke- ja tõlkimisteenused;

b)      toetama riigiüleste koostöövõrgustike ja katseprojektide loomist, mis põhinevad uuenduslikkuse edendamiseks, kogemuste ja heade tavade vahetamise lihtsustamiseks ja varjupaigapoliitika kvaliteedi parandamiseks kahes või enamas liikmesriigis asuvate organite riikidevahelistel partnerlussuhetel;

c)      toetama riikidevahelisi teadlikkuse tõstmise kampaaniaid;

d)      toetama uurimistöid, info levitamist ja vahetamist parimate tavade ja kõigi teiste varjupaigapoliitika aspektide kohta, kaasa arvatud nüüdisaegse tehnoloogia kasutamise kohta ning riiklikul tasandil võtmepartnerite (nagu näiteks piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, pagulasühendused ja vabatahtlike rühmad) vahel tehtava koostöö kohta;

e)      toetama katseprojekte, sealhulgas innovaatilisi projekte ja uuringuid, milles püütakse leida võimalusi uute koostöövormide loomiseks ühenduses ja antud valdkonna ühenduse õiguses;

f)       toetama ühiste statistiliste vahendite, meetodite ja […] näitajate väljatöötamist ja kohaldamist liikmesriikide poolt, et mõõta varjupaigavaldkonnas asetleidvaid poliitilisi arenguid;

fa)  osutama struktuurset toetust võrgustikele, mis ühendavad selliseid valitsusväliseid organisatsioone, mis abistavad varjupaigataotlejaid ja pagulasi ning tegutsevad vähemalt kümnes liikmesriigis; toetuse osutamise eesmärgiks on hõlbustada kogemuste ja tavade vahetamist ning tagada, et ühenduse varjupaigapoliitika ja -tavade väljatöötamisel võetakse arvesse valitsusväliste organisatsioonide kogemusi ning pagulaste ja varjupaigataotlejate huve;

g)      osutama liikmesriikidele abiteenuseid nõuetekohaselt põhjendatud eriolukorras, kus vajatakse kiiret tegutsemist.

3.      Aasta tööprogramm, milles sätestatakse prioriteedid seoses ühenduse meetmetega, võetakse vastu artikli 52 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 5

Erakorralised meetmed

1.      Juhul kui rakendatakse ajutist kaitset direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses, rahastatakse fondist ka liikmesriikide aitamiseks mõeldud meetmeid, mis eristuvad artiklis 3 viidatud meetmetest ning täiendavad neid.

2.       Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, osutatakse fondist samuti liikmesriikidele abi, et rakendada erakorralisi meetmeid, mille eesmärgiks on käsitleda erakorralise koormuse olukordi. Selliseid olukordi iseloomustavad suure hulga kolmandate riikide kodanike, kes võivad vajada rahvusvahelist kaitset, ootamatu saabumine teatud […] piiripunktidesse, mis asetavad asjaomaste liikmesriikide vastuvõtuvahenditele, varjupaigasüsteemile või infrastruktuurile erakordselt raske ja kiireloomulise koormuse ning võib endaga kaasa tuua ohu inimeste elule, heaolule või juurdepääsule neile ühenduse õigusaktide alusel osutatavale kaitsele.

3.       Lõikes 2 osutatud erakorralise koormuse olukordade käsitlemiseks rakendatud meetmed on fondist toetuse saamiseks abikõlblikud kui:

a)     kui neid kavatsetakse rakendada viivitamatult ja kui neid ei ole võimalik hõlmata asjaomase aastaprogrammiga; ning

b)     nende kestus ei ületa kuut kuud.

4.      Abikõlblikud erakorralised meetmed sisaldavad järgmisi toiminguid:

(p) a) vastuvõtt ja majutus;

(q) b) elatusvahendite tagamine, sealhulgas toit ja rõivad;

(r) c) meditsiiniline, psühholoogiline või muu abi;

(s) d) isikute vastuvõtu ning meetmete rakendamise tõttu tekkinud personali- ja halduskulud;

(t) e) logistilised ja transpordikulud;

f)      õigusabi ja keeleline abi;

g)     tõlkimis- ja tõlketeenused, päritoluriiki käsitlev teave ja teised meetmed, mis aitavad kaasa rahvusvahelist kaitset vajada võivate isikute kiirele identifitseerimisele ning varjupaigataotluste õiglasele ja tõhusale läbivaatamisele.

5.       Lõikes 4 osutatud meetmete elluviimist võivad toetada ekspertrühmad.

 (u) 

Artikkel 6

Sihtrühmad

Käesoleva otsuse kohaldamisel kuuluvad sihtrühmadesse järgmised kategooriad:

a)      kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle seisundi määratleb 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioon pagulasseisundi kohta ning selle 1967. aasta protokoll ja kellel on lubatud pagulasena elada ühes liikmesriigis;

b)  kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes saavad subsidiaarset kaitset nõukogu direktiivi 2004/83/EÜ[18] tähenduses;

c)      kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes on taotlenud üht punktides a ja b kirjeldatud kaitse vormi;

d)      kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes saavad ajutist kaitset direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses;

e)      kõik kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes on liikmesriiki ümberasustatud.

[...]

II PEATÜKK

ABI ANDMISE PÕHIMÕTTED

Artikkel 7

Vastastikune täiendavus, kooskõlastatus ja vastavus

1.      Fond annab toetust, mis täiendab riiklikke, piirkondikke ja kohalikke meetmeid, integreerides need ühenduse prioriteetidega.

2.      Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et fondist ja liikmesriikidelt saadavad toetused oleksid kooskõlas ühenduse tegevuse, poliitika ja prioriteetidega. Eelkõige tuleb kooskõla silmas pidada artiklis 19 osutatud mitmeaastase programmi puhul.

3.       Fondist rahastatavad toimingud vastavad asutamislepingu sätetele ja nende põhjal vastu võetud õigusnormidele.

Artikkel 8

Kavandamine

1.  Fond tegutseb oma eesmärkide saavutamiseks mitmeaastase programmiperioodi (2008–2013) raames, mille kohta tehakse vahehindamine vastavalt artiklile 22A. Prioriteedid, juhtimis-, otsustamis-, auditeerimis- ja tõendamismenetlused määratakse kindlaks igaks programmiperioodiks.

2.      Komisjoni poolt heaks kiidetud mitmeaastaseid programme rakendatakse aastaprogrammide abil.

Artikkel 9

Meetmete subsidiaarsus ja proportsionaalsus

1.      Artiklites 19 ja 21 osutatud mitmeaastaste ja aastaprogrammide elluviimise eest vastutavad liikmesriigid, kes rakendavad programme asjakohasel piirkondlikul tasandil vastavalt nende konkreetsele institutsioonilisele süsteemile. Vastutuse teostamine toimub vastavalt käesolevale otsusele.

2.      Vahendid, mida komisjon ja liikmesriik kasutavad järelevalvesätete raames, sõltuvad ühenduse toetuse suurusest. Diferentseerimine puudutab ka hindamist käsitlevaid sätteid ning mitmeaastaseid ja aastaprogramme käsitlevaid aruandeid.

Artikkel 10

Rakendamismeetodid

1.      Ühenduse eelarvest fondile eraldatud osa täidetakse vastavalt nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 53 lõike 1 punktile b, välja arvatud artiklis 4 osutatud ühenduse meetmete ja artiklis 16 osutatud tehnilise abi puhul.

[...]

2.  Komisjon kasutab oma volitusi Euroopa ühenduste üldeelarve täitmisel järgmiselt:

a)      komisjon kontrollib vastavalt artiklis 32 kirjeldatud korrale juhtimis- ja kontrollisüsteemide olemasolu ja nõuetekohast toimimist liikmesriikides;

b)      komisjon katkestab või peatab vastavalt artiklitele 41 ja 42 täielikult või osaliselt maksete tegemise, kui siseriiklikud juhtimis- ja kontrollisüsteemid ei toimi, ning kohaldab artiklites 45 ja 46 kirjeldatud korras mis tahes muid vajalikke finantskorrektsioone.

Artikkel 11

Täiendavus

(välja jäetud)

Artikkel 12

Partnerlus

1.      Iga liikmesriik korraldab vastavalt riiklikele eeskirjadele ja tavadele partnerluse selliste asutuste ja organitega, mis on kaasatud mitmeaastase programmi rakendamisse või võivad asjaomase liikmesriigi hinnangul anda olulise panuse mitmeaastase programmi väljatöötamisse.

Sellisteks asutusteks ja organiteks võivad olla pädevad piirkondlikud, kohalikud, linnavalitsus- ja muud riiklikud ametiasutused, rahvusvahelised organisatsioonid (eelkõige UNHCR) ja kodanikuühiskonda esindavad organid, nagu näiteks valitsusvälised organisatsioonid või tööturu osapooled.

[...]

2.      Partnerluse käigus järgitakse täielikult iga partneri institutsioonilisi, seaduslikke ja finantsilisi volitusi.

[...]

III PEATÜKK

FINANTSRAAMISTIK

Artikkel 13

Koguvahendid

1.      Fondi rakendamise finantspakett ajavahemikuks 1. jaanuar 2008 kuni 31. detsember 2013 on [628] miljonit eurot.

2.      Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad fondi iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.

3.      Komisjon koostab liikmesriikide kaupa iga-aastased soovituslikud jaotused artiklis 14 kehtestatud tingimuste alusel.

Artikkel 14

Iga-aastane vahendite jaotamine liikmesriikide abikõlblike meetmete jaoks

1.      Iga liikmesriik saab fondi iga-aastastest eraldistest fikseeritud summa, mis on 300 000 eurot.

Riikidele, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004, on see summa ajavahemikul 2008–2013 500 000 eurot aastas.

Riikidele, kes ühinevad Euroopa Liiduga ajavahemikul 2007–2013, on see summa ajavahemiku 2008–2013 järelejäänud ajaks 500 000 eurot aastas alates nende ühinemisele järgnevast aastast.

2.        Olemasolevate vahendite ülejääk jagatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

a)      30% võrdeliselt kolme eelnenud aasta jooksul riiki lubatud artikli 6 […] punktides a, b ja e nimetatud isikute kategooriasse kuuluvate isikute arvuga;

b)  70% võrdeliselt kolme eelnenud aasta jooksul artikli 6 punktides c ja d nimetatud isikute kategooriasse kuuluvate isikute arvuga.

Nimetatud rühmitamise eesmärgil ei võeta artikli 6 punktis e osutatud isikuid arvesse artikli 6 punktis a osutatud kategoorias.

3.       […] Liikmesriigid saavad fikseeritud summa 4000 eurot[19] iga ümberasustatud isiku kohta, kes kuulub ühte järgmistest kategooriatest:

a)     piirkondlike kaitseprogrammide rakendamiseks määratletud riikidest või piirkondadest pärinevad isikud;

b)     saatjata alaealised;

c)     alaealised ja naised, kellel on oht langeda psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla ja ärakasutamise ohvriks;

d)     selliste meditsiiniliste vajadustega isikud, kelle vajadusi saab lahendada üksnes ümberasustamise tulemusel.

4.          Kui liikmesriik asustab ümber sellise isiku, kes kuulub rohkem kui ühte lõikes 3 osutatud kategooriasse, saab ta selle isiku osas fikseeritud summa üksnes ühel korral.

5.      Kontrollarvudeks on kooskõlas ühenduse õigusaktidega liikmesriikide esitatud andmetel põhinevad Euroopa ühenduste statistikaameti värskeimad andmed. [...]

Juhul kui liikmesriik ei ole komisjonile (Eurostatile) esitanud asjaomaseid statistilisi andmeid, esitavad nad võimalikult kiiresti esialgsed andmed.

[...]

Enne kõnealuste andmete tunnistamist kontrollarvudeks, hindab komisjon (Eurostat) asjaomase statistilise teabe kvaliteeti, võrreldavust ja täielikkust. Komisjoni (Eurostati) taotlusel esitavad liikmesriigid talle hindamiseks vajaliku täieliku teabe[20].

6.       Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt iga aasta 1. mail hinnangu lõikes 3 osutatud isikute arvu kohta […], keda nad järgmisel aastal ümber asustavad, esitades sealhulgas ka isikute jagunemise nimetatud lõikes osutatud erinevate kategooriate vahel. Komisjon edastab selle teabe komiteele.

Artikkel 15

Rahastamisstruktuur

1.      Finantseraldised fondist on toetuste vormis.

2.      Fondi poolt toetatavaid meetmeid kaasrahastatakse riiklikest või eraallikatest, need on mittetulundusliku iseloomuga ega saa abi muudest Euroopa ühenduste üldeelarvest rahastatavatest allikatest.

3.      Eraldised fondist täiendavad liikmesriikide poolt käesoleva otsusega hõlmatud meetmete jaoks eraldatud avaliku sektori või samaväärseid kulutusi.

4.      Ühenduse eraldised toetatavatele projektidele ei tohi liikmesriikide poolt artikli 3 alusel võetavate meetmete korral ületada 50% konkreetse meetme kogumaksumusest.

Artiklis 18 määratletud komisjoni strateegilistes suunistes väljatoodud konkreetsete prioriteetidega tegelevate projektide puhul võib see osakaal olla kuni 75%.

Ühtekuuluvusfondist vahendeid saavate liikmesriikide puhul võib see osakaal olla kuni 75%.

5.      IV peatükis sätestatud programmide riikliku kavandamise raames valivad liikmesriigid rahastamiseks välja projektid järgmiste miinimumkriteeriumide alusel:

a)     olukord ja vajadused liikmesriigis;

b)     kulude tasuvus, muu hulgas pidades silmas projektiga seotud isikute arvu;

c)      rahastamist taotleva organisatsiooni ja iga partnerorganisatsiooni kogemus, asjatundlikkus, usaldusväärsus ning rahaline panus;

d)     määr, mille võrra projektid täiendavad teisi Euroopa Liidu üldeelarvest või riiklike programmide osana rahastatavaid meetmeid.

6.      Üldjuhul antakse ühendusepoolset finantsabi fondi poolt toetatavatele meetmetele kuni kolmeks aastaks, tingimusel, et esitatakse korrapäraseid aruandeid edusammude kohta.

6.       Ühenduse toetus artikli 3 lõike 4 kohaste meetmete rakendamiseks ei või ületada 15% artikli 14 kohaselt igale liikmesriigile eraldatud iga-aastaste vahendite kogusummast.

Artikkel 16

Tehniline abi komisjoni algatusel

1.      Komisjoni algatusel ja/või nimel võidakse fondi iga-aastastest vahenditest maksimaalselt 500 000 euro ulatuses rahastada käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikke ettevalmistusmeetmeid, järelevalve-, haldus- ja tehnilise abi meetmeid ning samuti hindamis-, auditeerimis- ja kontrollimeetmeid. [...]

2.  Kõnealused meetmed hõlmavad järgmist:

a)      hindamised, ekspertide aruanded, statistika ja uuringud, sealhulgas need, mis käsitlevad fondi toimimist üldiselt;

b)      liikmesriikide, lõppkasusaajate ja avalikkuse teavitamise meetmed, sealhulgas teadlikkuse tõstmise kampaaniad ning fondist rahastatavate projektide ühine andmebaas;

c)      juhtimiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja hindamiseks kasutatavate arvutisüsteemide paigaldamine, kasutamine ja omavahel ühendamine;

d)      ühise hindamis- ja järelevalveraamistiku kavandamine ning samuti näitajate süsteemide kavandamine, võttes vajadusel arvesse siseriiklikke näitajaid;

e)      kõnealuse valdkonna tavade hindamise meetodite ja nendealase teabevahetuse täiendamine;

f)       liikmesriikide poolt vastavalt V peatükile määratud ametiasutustele suunatud teavitamis- ja koolitusmeetmed, mis täiendavad liikmesriikide jõupingutusi oma ametiasutustele juhiste andmisel kooskõlas artikli 31 lõikega 2.

Artikkel 17

Tehniline abi liikmesriigi algatusel

1.      Asjaomase liikmesriigi algatusel võidakse fondist rahastada ettevalmistus-, haldus-, järelevalve-, hindamis-, teavitamis- ja kontrollimeetmeid ning meetmeid fondide rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse tugevdamiseks.

2.      Aastane tehniliseks abiks eraldatav summa ei või ületada:

a)  7% liikmesriigile aastas eraldatavast kaasrahastamise kogusummast, millele lisandub 30 000 eurot ajavahemikuks 2008–2010; ning

b)     4% liikmesriigile aastas eraldatavast kaasrahastamise kogusummast, millele lisandub 30 000 eurot ajavahemikuks 2011– 2013.

IV PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ

Artikkel 18

Strateegiliste suuniste vastuvõtmine

1.      […] Komisjon võtab vastu strateegilised suunised, milles kehtestatakse fondi tegevuse raamistik, arvestades varjupaigapoliitika valdkonnas tehtud edusamme ühenduse õigusaktide väljatöötamisel ja rakendamisel ning fondi finantsvahendite soovituslikku jagunemist asjaomasel ajavahemikul.

2.      Kõnealuste suuniste kaudu viiakse iga fondi eesmärgi puhul ellu ühenduse prioriteedid, selleks et edendada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist.

3.      Komisjon võtab mitmeaastast programmiperioodi käsitlevad strateegilised suunised vastu hiljemalt 31. mail 2007.

4.       Strateegilised suunised võetakse vastu artikli 52 lõikes 3 sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusega. Nimetatud strateegilised suunised lisatakse pärast vastuvõtmist käesolevale otsusele ning nad on selle lisaks.

Artikkel 19

Riiklike mitmeaastaste programmide ettevalmistamine ja heakskiitmine

1.      Artiklis 18 osutatud strateegiliste suuniste alusel […] esitab iga liikmesriik mitmeaastase programmi kavandi, mis koosneb järgmistest elementidest:

a)  vastuvõtutingimuste, varjupaigamenetluste, vabatahtliku tagasisaatmisega seonduva nõustamise, integratsiooni ning […] artikliga 6 hõlmatud isikute ümberasustamise ja teisest liikmesriigist kohaletoomise osas liikmesriigis hetkel valitseva olukorra kirjeldus ning varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ja hindamise olukorra kirjeldus;

b)      vastuvõtutingimuste, varjupaigamenetluste, vabatahtliku tagasisaatmisega seonduva nõustamise, integratsiooni ning […] artikliga 6 hõlmatud isikute ümberasustamise ja teisest liikmesriigist kohaletoomise küsimustes liikmesriigis olemasolevate vajaduste analüüs ning varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ja hindamise küsimustes olemasolevate vajaduste analüüs;

c)      eesmärkide saavutamiseks kohane strateegia ja nende saavutamisega seotud prioriteedid ning prioriteetide elluviimiseks kavandatud meetmete kirjeldus;

d)      andmed selle kohta, kas nimetatud strateegia on kooskõlas teiste piirkondlike, riiklike ja ühenduse vahenditega;

e)      teave prioriteetide ja nende konkreetsete eesmärkide kohta. Kõnealuseid eesmärke peab olema võimalik mõõta piiratud arvu näitajate […] abil, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Näitajad peavad võimaldama mõõta edasiminekut, võrreldes esialgse olukorraga, ja eesmärkide mõjusust prioriteetide elluviimisel;

f)       artiklis 12 sätestatud partnerluse põhimõtte rakendamiseks valitud lähenemisviisi kirjeldus;

g)      rahastamiskava projekt, milles on iga prioriteedi ja aasta kohta välja toodud kavandatav fondi osamaks ning avalikust või erasektorist pärineva kaasrahastamise kogusumma;

h)      mitmeaastase programmi rakendussätted, mis koosnevad järgmistest elementidest:

·  ·  kõigi artiklis 25 sätestatud üksuste määramine liikmesriigi poolt;

·  ·         rakendus-, järelevalve-, kontrolli- ja hindamissüsteemide kirjeldus;

·  ·         finantsvoogude kasutuselevõtu- ja kasutamismenetluse määratlus, et tagada nende läbipaistvus;

·  ·         mitmeaastase programmi avalikustamise tagamiseks kehtestatud sätted.

[...]

2.      Liikmesriigid esitavad oma mitmeaastase programmi kavandi hiljemalt neli kuud pärast seda, kui komisjon on koostanud strateegilised suunised.

3.      Mitmeaastase programmi kavandi heakskiitmisel analüüsib komisjon:

a)      selle kooskõla fondi eesmärkide ja artiklis 18 määratletud strateegiliste suunistega;

b)      kavandis esitatud meetmete asjakohasust seoses kavandatava strateegiaga;

c)      liikmesriigi poolt fondi meetmete rakendamiseks kehtestatud juhtimis- ja kontrollimenetluste vastavust käesoleva otsuse sätetele;

d)      programmi vastavust ühenduse õigusele ja eelkõige isikute vaba liikumise tagamiseks mõeldud ühenduse õiguse sätetele koos nendega otseselt seotud kõrvalmeetmetega välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserände kohta.

4.      Kui mitmeaastase programmi kavand ei ole komisjoni hinnangul strateegiliste suunistega kooskõlas ega/või ei vasta käesoleva otsuse sätetele, millega kehtestatakse juhtimis- ja kontrollisüsteemid, või ei ole vastavuses ühenduse õigusega, palub komisjon liikmesriigil esitada kogu vajalik täiendav teave ning vajadusel vaadata programmi kavand vastavalt läbi.

5.      Komisjon võtab mitmeaastase programmi vastu kolme kuu jooksul pärast selle ametlikku esitamist artikli 52 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 20

Mitmeaastaste programmide läbivaatamine

1.      Mitmeaastane programm vaadatakse läbi asjaomase liikmesriigi või komisjoni algatusel ning vajaduse korral tehakse nendes ülejäänud programmitöö perioodiks parandused, kui tahetakse võtta rohkem või muul viisil arvesse ühenduse prioriteete [...]. Samuti võib mitmeaastase programmi uuesti läbi vaadata hindamise tulemuste alusel ja/või pärast rakendamisel tekkinud raskusi.

2.      Komisjon võtab otsuse mitmeaastase programmi läbivaatamise heakskiitmise kohta vastu võimalikult kiiresti pärast liikmesriigi ametliku taotluse esitamist. Mitmeaastane programm vaadatakse läbi artikli 52 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 21

Aastaprogrammid

1.      Komisjoni poolt heaks kiidetud mitmeaastast programmi rakendatakse aastaprogrammide abil.

2.      Komisjon teavitab liikmesriikidele hiljemalt iga aasta 1. juuliks hinnangulistest summadest, mis neile järgmiseks aastaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus tehtavatest kogueraldistest eraldatakse ja mis arvestatakse artikli 14 alusel.

3.      Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt iga aasta 1. novembriks järgmise aasta programmi kavandi, mis on koostatud vastavalt mitmeaastasele programmile, ning koosneb järgmistest elementidest:

a)      aastaprogrammi alusel rahastatavate projektide valiku üldreeglid;

b)      aastaprogrammi alusel toetatavate meetmete kirjeldus;

c)  fondi rahaliste eraldiste kavandatud jaotus programmi erinevate meetmete vahel ja summa, mida taotletakse artiklis 17 sätestatud tehnilise abi jaoks, et aastaprogrammi rakendada.

4.      Komisjon võtab liikmesriigi aastaprogrammi kavandi […] läbivaatamisel arvesse fondile eelarvemenetluse käigus eraldatud assigneeringute lõplikku summat […].

Komisjon teatab liikmesriigile ühe kuu jooksul alates kavandi ametlikust esitamisest, kas seda saab heaks kiita või mitte. Kui aastaprogrammi kavand ei ole kooskõlas mitmeaastase programmiga, palub komisjon liikmesriigil esitada kogu vajalik teave ning vajadusel vaadata kavandatav programm vastavalt läbi.

Komisjon võtab vastu aastaprogrammi heakskiitva rahastamisotsuse hiljemalt kõnealuse aasta 1. märtsiks. Otsusesse märgitakse liikmesriigile eraldatud summa ja ajavahemik, mille jooksul kulutusi teha võib.

5.      Selleks, et võtta arvesse nõuetekohaselt põhjendatud eriolukordi, mida ei nähtud ette aastaprogrammi heakskiitmise ajal ning mis nõuavad kohest tegutsemist, võib liikmesriik muuta kuni 10% ulatuses fondi eraldiste jaotust aastaprogrammi erinevate meetmete vahel või eraldada kuni 10% eraldiste jaotusest muudele meetmetele vastavalt käesolevale otsusele. Komisjoni teavitatakse aastaprogrammi muutmisest.

Artikkel 22

Erisätted erakorraliste meetmete kohta

1.      Liikmesriigid esitavad komisjonile artiklis 5 sätestatud erakorralistele meetmetele esitatavate nõuete loetelu ja nende rakenduskava, kaasa arvatud kavandatavate meetmete kirjelduse ja meetmete rakendamise eest vastutavate organite nimed.

2.  Artikli 5 lõikes 2 kirjeldatud erakorralise koormuse olukordade käsitlemiseks fondilt abi taotlev liikmesriik esitab komisjonile taotluse, milles esitatakse kogu teadaolev asjakohane teave, sealhulgas:

a)     hetkeolukorra üksikasjalik kirjeldus, eelkõige saabumiste arvu ning vastuvõtusuutlikkusele ja varjupaigasüsteemile või infrastruktuurile avaldatud mõju osas, kiireloomulised vajadused ja põhjendatud prognoos olukorra võimalikest lühiajalistest arengutest;

b)     olukorra erakorralisust tõendavad põhjendatud andmed, mis põhinevad elementidel, mis võivad hõlmata hiljutist statistikat ja teist laadi teavet isikute sissevoolu kohta teatud asjaomastesse piiripunktidesse;

c)     kavandatud erakorraliste meetmete üksikasjalik kirjeldus, nende ulatus, laad ja asjaomased partnerid;

d)     kavandatud meetmete eeldatavate kulude jaotus.

Komisjon otsustab eelpool viidatud teabe ja tema käsutuses oleva mis tahes täiendava asjakohase teabe alusel, kas fondist erakorraliste meetmete toetamiseks rahalise abi andmise tingimused on täidetud ning samuti otsustab komisjon rahalise abi suuruse. Komisjon teavitab liikmesriike eespool nimetatud otsusest.

3.      Artiklis 5 sätestatud erakorralisteks meetmeteks piirdub fondi rahaline abi kuue kuu pikkuse ajavahemikuga ega ületa 80% iga meetme kuludest.

4.      Artikli 5 lõikes 1 osutatud ajutise kaitse rakendamise korral jaotatakse olemasolevad vahendid liikmesriikide vahel vastavalt artikli 5 lõikele 1 igas liikmesriigis ajutist kaitset saavate isikute arvu alusel.

Artikkel 22A

Mitmeaastase programmi vahekokkuvõte

1.      Komisjon vaatab strateegilised suunised läbi ning võtab vajaduse korral hiljemalt 31. märtsiks 2010 vastu uued strateegilised suunised ajavahemikuks 2011–2013.

2.      Kui nimetatud strateegilised suunised võetakse vastu, vaatab iga liikmesriik oma mitmeaastase programmi uuesti läbi ning muudab seda vajaduse korral.

3.      Riiklike mitmeaastaste programmide ettevalmistamist ja heakskiitmist käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud artiklis 19, kohaldatakse mutatis mutandis muudetud mitmeaastaste programmide ettevalmistamise ja heakskiitmise suhtes.

4.      Muudetud strateegilised suunised võetakse vastu artikli 52 lõikes 3 sätestatud korras.

V PEATÜKK

JUHTIMIS- JA KONTROLLISÜSTEEMID

Artikkel 23

Rakendamine

Komisjon vastutab käesoleva otsuse rakendamise eest ja võtab vastu vajalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 24

Juhtimis- ja kontrollisüsteemide üldalused

Liikmesriikide kehtestatud mitmeaastaste programmide juhtimis- ja kontrollisüsteemides nähakse ette:

a)      [...] juhtimis- ja kontrolliorganite ülesannete määratlus ja nende ülesannete organisisene jaotus [...];

b)      selliste organite omavaheliste ja organisiseste ülesannete lahususe põhimõttest kinnipidamine;

c)  piisavad vahendid igale organile […] talle kogu fondist rahastatavate meetmete rakendamise perioodi ajaks pandud ülesannete täitmiseks;

[...]

d)      mitmeaastaste programmide deklareeritud kulutuste õigsuse ja korrapärasuse tagamise kord;

e)      usaldusväärsed raamatupidamis-, järelevalve- ja finantsaruandlussüsteemid elektroonilisel kujul;

f)       aruandlus- ja järelevalvesüsteem juhul, kui vastutav organ usaldab ülesannete täitmise mõnele teisele organile;

g)      [...] ülesannete täitmiseks vajalike menetlusjuhiste olemasolu;

h)      [...] süsteemi toimimise auditeerimise kord;

i)       süsteemid ja kord piisava kontrolljälje tagamiseks;

j)       [...] eeskirjade eiramise ja põhjendamatult makstud summade tagasinõudmise aruandlus- ja järelevalvemenetlus.

Artikkel 25

Ametiasutuste määramine

1.      Oma mitmeaastase programmi ja aastaprogrammide rakendamiseks määrab liikmesriik järgmised ametiasutused:

a)      vastutav asutus: liikmesriigi funktsionaalne organ, liikmesriigi määratud riiklik asutus või organ, või liikmesriigi eraõiguslik asutus, mis osutab avalikke teenuseid, mis vastutab fondist toetust saava mitmeaastase programmi ja aastaprogrammide juhtimise eest ning kannab hoolt komisjoniga suhtlemise eest;

b)  sertifitseerimisasutus: liikmesriigi poolt kuludeklaratsioone ja maksetaotlusi enne nende komisjonile saatmist tõendama määratud riiklik asutus või organ, või sellise asutuse või organina toimiv ametiisik;

c)      auditeerimisasutus: oma ülesannetes vastutavast asutusest ja sertifitseerimisasutusest sõltumatu [...] riiklik asutus või organ, kelle liikmesriik määrab ja kes vastutab juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise kontrollimise eest;

d)      vajaduse korral volitatud asutus.

[...]

2.      Liikmesriik kehtestab eeskirjad, mis reguleerivad tema suhteid lõikes 1 osutatud ametiasutustega ning nende suhteid komisjoniga.

3.      Artikli 24 punkti b kohaselt võivad mõned või kõik lõikes 1 osutatud ametiasutused olla ühe ja sama organi osad.

4.      Lõigete 26–30 rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 52 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 26

Vastutav asutus

[...]

1.      Vastutav astutus vastab järgmistele miinimumtingimustele: Vastutav asutus:

a)      on juriidiline isik, välja arvatud juhul, kui ta on liikmesriigi funktsionaalne organ;

b)      omab vajalikku infrastruktuuri hõlpsaks suhtlemiseks suure hulga kasutajatega ja teiste liikmesriikide vastutavate organite ja komisjoniga;

c)  tegutseb sellises halduslikus raamistikus, mis võimaldab tal oma ülesandeid täita korrektselt ja huvide konflikti vältides;

d)      on võimeline kohaldama ühenduse fondijuhtimiseeskirju;

e)      tema rahaline ja juhtimissuutlikkus peab olema võrdeline tema käsutusse antud ühenduse vahenditega;

f)       tema käsutuses peavad olema töötajad, kellel on asjakohane erialane kvalifikatsioon […] haldusalaseks tööks rahvusvahelises keskkonnas.

2.      Liikmesriik tagab vastutavale asutusele piisavad vahendid, et see saaks jätkata oma ülesannete korrektset täitmist ajavahemikus 2008–2013.

3.       Komisjon võib abistada liikmesriike personali koolitamisel, eelkõige seoses käesoleva otsuse V–IX peatüki nõuetekohase kohaldamisega.

Artikkel 27

Vastutava asutuse ülesanded

1.      Vastutava asutuse ülesanne on mitmeaastast programmi juhtida ja rakendada kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

Eelkõige teeb vastutav asutus järgmist:

a)      konsulteerib partneritega vastavalt artiklile 12;

b)      esitab komisjonile artiklites 19 ja 21 määratletud mitmeaastaste ja aastaprogrammide kavandid;

c)      korraldab vajadusel pakkumiskutsete ja ettepanekute esitamise kutsete esitamise ja levitab sellekohast teavet;

d)  korraldab fondist kaasrahastatavate projektide väljavalimise ja nendele toetuse andmise menetlused kooskõlas artikli15 lõikes 5 sätestatud põhimõtetega;

e)      võtab vastu komisjoni tehtud maksed ja teeb makseid lõppkasusaajad;

f)      tagab järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse fondist ja teistest asjaomastest riiklikest ja ühenduse rahastamisvahenditest toimuva kaasrahastamise vahel;

g)      jälgib kaasrahastatud toodete üleandmist ja teenuste osutamist ning meetmete puhul seda, et deklareeritud kulud on tegelikult tehtud ning vastavad ühenduse ja siseriiklikele eeskirjadele;

h)      tagab raamatupidamisdokumentatsiooni registreerimis- ja säilitamissüsteemi olemasolu elektroonilisel kujul […] asjaomase aastaprogrammi iga meetme jaoks ning vajalike rakendamist käsitlevate andmete kogumise finantsjuhtimiseks, järelevalveks, kontrolliks ja hindamiseks;

i)       tagab, et lõppkasusaajad ja fondist kaasrahastatavates meetmete rakendamisel osalevad muud organid kasutaksid eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõigi meetmega seotud tehingute kohta, ilma et see piiraks riiklike raamatupidamiseeskirjade kohaldamist;

j)       tagab, et artiklis 49 nimetatud mitmeaastaste programmide hindamine viiakse läbi käesolevas otsuses sätestatud tähtaja jooksul kooskõlas komisjoni ja liikmesriigi vahel kokkulepitud kvaliteedistandarditega;

k)      kehtestab korra, mis tagab piisava kontrolljälje tagamiseks nõutavate, kõikide kulusid ja auditeid käsitlevate dokumentide säilitamise kooskõlas artiklis 43 sätestatud nõuetega;

l)       tagab, et auditeerimisasutus saaks artikli 30 lõikes 1 sätestatud auditite läbiviimiseks kogu vajaliku teabe kasutatud juhtimismenetluste ja fondist kaasrahastatud projektide kohta;

m)  tagab, et sertifitseerimisasutus saab kogu tõendamiseks vajaliku teabe kuludega seotud menetluste ja kontrollide kohta;

n)      koostab aastaprogrammide rakendamise kohta eduaruandeid ja lõpparuandeid, sertifitseerimisasutuse poolt tõendatud kuludeklaratsioone ja maksetaotlusi või vajaduse korral tagasimaksedeklaratsioone ning esitab need komisjonile;

o)      levitab teavet ja viib läbi nõustamist; ning levitab teavet toetust saanud meetmete tulemuste kohta;

p)      teeb koostööd komisjoniga ja vastutavate asutustega teistes liikmesriikides.

q)      kontrollib artikli 33 lõikes 6 osutatud suuniste järgimist lõplike abisaajate poolt.

2.      Liikmesriikides läbiviidavate projektide puhul võib vastutava asutuse juhtimisalast tegevust rahastada artiklis 17 osutatud tehnilise abi vahenditest.

Artikkel 28

Vastutava asutuse ülesannete delegeerimine

1.      Kui kõik või osa vastutava asutuse ülesannetest delegeeritakse volitatud asutusele, määratleb vastutav asutus delegeeritud ülesannete ulatuse ning kehtestab delegeeritud ülesannete teostamiseks üksikasjalikud menetlused, mis on kooskõlas artiklis 26 sätestatud tingimustega.

2.      Menetlused sisaldavad nõuet anda vastutavale asutusele korrapäraselt teavet delegeeritud ülesannete tulemusliku täitmise ja selleks kasutatud vahendite kohta.

Artikkel 29

Sertifitseerimisasutus

1.      Sertifitseerimisasutus:

(v) a)  tõendab, et:

-        kuludeklaratsioon on õige ning koostatud kontrollitavatest tõendavatest dokumentidest ja usaldusväärsetest raamatupidamissüsteemidest lähtudes;

-        deklareeritud kulud vastavad kohaldatavatele ühenduse ja riiklikele eeskirjadele ning on tehtud seoses rahastamiseks valitud meetmetega, kooskõlas asjaomase programmi suhtes kohaldatavate nõuetega ning ühenduse ja riiklike eeskirjadega;

(w) b) tagab tõendamise eesmärgil piisava teabe saamise vastutavalt asutuselt kuludeklaratsioonides märgitud kulusid käsitleva korra ja nende kulude kontrollimise kohta;

(x) c) võtab tõendamise eesmärgil arvesse kõik auditeerimisasutuse poolt või vastutusel teostatud auditite tulemused;

(y) d) säilitab komisjonile deklareeritud kulude raamatupidamisdokumendid elektroonilisel kujul;

(z) e) tagab ühenduse rahalise toetuse tagasinõudmise, vajadusel koos intressiga, kui see on avastatud rikkumisi silmas pidades alusetult makstud; peab arvestust tagasinõudmisele kuuluvate summade kohta ja maksab tagasinõutud summad Euroopa ühenduste üldeelarvesse, arvates need võimaluse korral järgmisest kuludeklaratsioonist maha.

(å) 2. Sertifitseerimisasutuse tegevust seoses liikmesriikides rakendatavate projektidega võib rahastada artiklis 17 osutatud tehnilise abi vahenditest, eeldusel et arvestatakse kõnealuse asutuse artiklis 25 kirjeldatud pädevust.

Artikkel 30

Auditeerimisasutus

1.  Auditeerimisasutus:

a)      tagab auditite läbiviimise […], et kontrollida juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimise tõhusust […];

b)      tagab, et meetmete auditid viiakse läbi deklareeritud kulude tõendamiseks vajaliku valimi alusel; valim esindab vähemalt 10% iga aastaprogrammi kogu abikõlblikust kulust;

c)      esitab komisjonile kuue kuu jooksul alates mitmeaastase programmi heakskiidu saamisest auditeerimisstrateegia, mis hõlmab punktides a ja b nimetatud auditeid, […] tagades peamiste fondi kaasrahastamisest abisaajate auditeerimise ja auditite ühtlase jaotuse kogu programmitöö perioodi vältel.

2.      Kui käesoleva otsusega määratud auditeerimisasutus on määratud auditeerimisasutus ka vastavalt otsustele ……, ……. ja …… või kui ühist korda kohaldatakse kahes või enamas kõnealuses fondis, võib lõike 1 punkti c kohaselt esitada ühtnekoondauditi strateegia.

3.      Iga aastaprogrammi kohta koostab auditeerimisasutus aruande, mis koosneb järgnevast:

a)      aasta auditeerimisaruanne, milles esitatakse eelmise aasta jooksul aastaprogrammi suhtes vastavalt auditistrateegiale läbiviidud auditite tulemused ning antakse aru juhtimis- ja kontrollisüsteemis avastatud puudustest;

b)      auditeerimisasutuse vastutusel teostatud kontrollidel ja audititel põhinev arvamus selle kohta, kas juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimine annab piisava tagatise, et komisjonile esitatud kuludeklaratsioonid on õiged ja nende aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja nõuetekohased;

c)  deklaratsioon, milles antakse hinnang lõppmaksetaotluse kehtivusele ja […] asjaomaste kulutuste seaduslikkusele ja nõuetekohasusele.

4.      Auditeerimis[…]asutus tagab, et auditeerimisel võetakse arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardeid.

5.      Liikmesriikides rakendatavate projektidega seotud auditit [...] võib rahastada artiklis 17 osutatud tehnilise abi vahenditest, eeldusel et arvestatakse kõnealuse asutuse artiklis 25 kirjeldatud pädevust.

VI PEATÜKK

KOHUSTUSED JA KONTROLL

Artikkel 31

Liikmesriikide kohustused

1.      Liikmesriigid vastutavad mitmeaastaste ja aastaprogrammide usaldusväärse finantsjuhtimise ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamise eest.

2.      Nad tagavad, et vastutavaid asutusi ja mis tahes volitatud asutusi, sertifitseerimisasutusi, auditeerimisasutusi ja muid asjakohaseid organeid juhendatakse piisavalt artiklites 24–30 viidatud kohaste juhtimis- ja kontrollisüsteemide loomisel, et tagada ühenduse rahastamisabi tõhus ja korrektne kasutamine.

3.      Liikmesriigid väldivad eeskirjade eiramisi ning avastavad ja kõrvaldavad need. Nad teatavad nendest ja haldus- ja kohtumenetluse kulgemisest nõuetekohaselt komisjonile.

Kui lõppkasusaajale põhjendamatult tehtud makseid ei ole võimalik tagasi saada, vastutab liikmesriik kaotatud summade Euroopa ühenduste üldeelarvesse tagasimaksmise eest, kui tehakse kindlaks, et kahju on tekkinud temapoolse eeskirjade eiramise või hooletuse tagajärjel.

4.  Meetmete finantskontrolli eest vastutavad esmajoones liikmesriigid, kes tagavad ka juhtimissüsteemide kohaldamise ja auditite läbiviimise selliselt, et oleks tagatud ühenduse vahendite korrektne ja tulemuslik kasutus. Liikmesriigid esitavad komisjonile nimetatud süsteemide kirjelduse.

[...]

5.      Lõigete 1–4 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artikli 52 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 32

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

1.      Enne mitmeaastase programmi heakskiitmist komisjoni poolt artikli 52 lõikes 2 sätestatud korras tagab liikmesriik, et on loodud juhtimis- ja kontrollisüsteemid vastavalt artiklitele 24–30. Nad vastutavad süsteemide tõhusa toimimise tagamise eest kogu programmiperioodi vältel.

2.      Liikmesriigid esitavad komisjonile koos oma mitmeaastase programmi projektiga vastutavate asutuste, volitatud asutuste ja sertifitseerimisasutuste struktuuri ning töömenetluste kirjelduse ning neis asutustes ja organites toimivate siseauditisüsteemide, auditeerimisasutuse ja mis tahes teise tema poolt volitatud auditeid teostava organi kirjelduse.

[...]

3.      Komisjon vaatab käesoleva sätte kohaldamise läbi seoses aruande koostamisega vastavalt artikli 50 lõikele 3.

Artikkel 33

Komisjoni kohustused

1.  Komisjon veendub artiklis 32 sätestatud korras, et liikmesriigid on loonud artiklite 24–30 kohased juhtimis- ja kontrollisüsteemid, ning aasta auditeerimisaruannete ja oma auditite põhjal, et need toimivad tõhusalt programmiperioodi vältel […].

2.      Ilma et see piiraks liikmesriikide korraldatud auditeid, võivad komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad korraldada vähemalt kolmepäevase etteteatamisajaga kohapealseid auditeid, sealhulgas auditeid aastaprogrammides sisalduvate meetmete kohta, et kontrollida juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusat toimimist. Sellistes auditites võivad osaleda ka liikmesriigi ametnikud või volitatud esindajad.

3.      Komisjon võib liikmesriigilt nõuda kohapealset kontrolli, et kontrollida süsteemide nõuetekohast toimimist või tehingu või tehingute nõuetekohasust. Sellistes auditites võivad osaleda ka komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad.

4.      Komisjon koostöös liikmesriikidega tagab piisava teabe, avalikustamise ja järelevalve seoses fondist toetust saavate meetmetega.

5.      Komisjon koostöös liikmesriikidega tagab meetmete üldise järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse muude asjaomaste ühenduse tegevuspõhimõtete, vahendite ja algatustega.

6.      Komisjon kehtestab suunised käesoleva otsuse alusel antava toetuse nähtavuse tagamiseks.

Artikkel 34

Koostöö liikmesriikide kontrolliorganitega

1.      Komisjon teeb oma kontrollikavade ja auditeerimismeetodite kooskõlastamiseks koostööd auditeerimisasutustega […] ning vahetab viivitamata juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite tulemusi, et kasutada võimalikult hästi ära kontrollimisressursse ja vältida tarbetut topelttööd.

Komisjon esitab oma märkused artikli 30 kohaselt esitatud auditeerimisstrateegia kohta hiljemalt kolme kuu jooksul […].

2.  Oma auditeerimisstrateegia kindlaksmääramisel valib komisjon välja need aastaprogrammid, mida ta peab rahuldavaks juhtimis- ja kontrollisüsteemide alaste olemasolevate teadmiste alusel […].

Nimetatud programmidega seoses võib komisjon otsustada tugineda põhimõtteliselt liikmesriikide esitatud auditi tõendusmaterjalile ning teostada oma kohapealseid auditeid üksnes siis, kui esineb tõendeid puuduste kohta süsteemides.

VII PEATÜKK

FINANTSJUHTIMINE

Artikkel 35

Abikõlblikkus – kuludeklaratsioonid

1.      Kõik kuludeklaratsioonid sisaldavad kulutusi, mis lõppkasusaajad on meetmeid võttes kandnud, ja vastavat riiklikest või eravahenditest saadud toetust.

2.      Kulud peavad vastama kasusaajate poolt tehtud maksetele. Seda tõendatakse maksekviitungitega või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumentidega.

3.      Kulud loetakse fondist toetuse saamise tingimustele vastavaks ainult siis, kui need on tehtud kõige varem artikli 21 lõikes 4 osutatud rahastamisotsuses (millega kiidetakse heaks aastaprogramm) viidatud aasta 1. jaanuaril. Kaasrahastatud meetmed ei tohi olla lõpule viidud enne abikõlblikkuse alguskuupäeva.

4.      Liikmesriikides rakendatud fondist kaasrahastatud artiklis 3 määratletud meetmetega seotud kulude abikõlblikkust käsitlevad eeskirjad võetakse vastu artikli 52 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 36

Kasusaajatele tehtavate maksete täielikkus

Liikmesriigid veenduvad, et maksete tegemise eest vastutav asutus tagab, et lõppkasusaajad saavad avaliku sektori vahenditest antava toetuse kogusumma kätte võimalikult kiiresti. Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni, samuti ei kehtestata täiendavaid erimakse ega muid samaväärse toimega makse, mis võiksid neid summasid lõppkasusaajate jaoks vähendada, eeldusel et lõppkasusaajad vastavad kõikidele meetmete ja kulude abikõlblikkusega seotud tingimustele.

Artikkel 37

Euro kasutamine

1.      Liikmesriigi esitatud, vastavalt artiklites 19 ja 21 osutatud mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammi kavandites sätestatud summade, tõendatud kuludeklaratsioonide, artikli 27 lõike 1 punktis n osutatud maksutaotluste ning artikli 39 lõikes 4 osutatud aastaprogrammi rakendamist käsitlevas eduaruandes esitatud kulutuste ning artiklis 51 osutatud aastaprogrammi rakendamise lõpparuandes esitatud kulutuste vääringuks on euro.

2.      Liikmesriikide aastaprogrammide heakskiitmist käsitlevate, artikli 21 lõikes 4 osutatud komisjoni rahastamisotsuste, kulukohustuste ja väljamaksete vääringuks on euro ning need täidetakse ja tehakse eurodes.

3.      Liikmesriigid, kes ei ole maksetaotluse esitamise päevaks eurot kasutusele võtnud, konverteerivad riigi vääringus tehtud kulud eurodesse. See summa konverteeritakse eurodesse kasutades komisjoni selle kuu raamatupidamise vahetuskurssi, millal kulu kanti asjaomase programmi vastutava asutuse raamatupidamisarvestusse. Komisjon avaldab konverteerimiskursi igakuiselt elektrooniliselt.

4.      Kui liikmesriik võtab kasutusele euro, kohaldatakse eelmises lõikes sätestatud konverteerimiskorda jätkuvalt kõikide kulude suhtes, mille sertifitseerimisasutus on raamatupidamisarvestusse kandud enne riigi vääringu ja euro vahelise kindlaksmääratud konverteerimiskursi jõustumist.

Artikkel 38

Kohustused

Ühenduse eelarvelised maksekohustused määratakse kindlaks igal aastal artikli 21 lõikes 4 osutatud, aastaprogrammi heakskiitmist käsitleva komisjoni rahastamisotsuse alusel.

Artikkel 39

Maksed – eelmaksed

1.      Komisjon teeb fondidest väljamakseid kooskõlas eelarveliste maksekohustustega.

2.      Maksed tehakse eel- ja lõppmaksetena. Need tehakse liikmesriigi poolt määratud vastutavale asutusele.

3.      Eelmakse, mis on 50% aastaprogrammi heakskiitmist käsitlevas komisjoni rahastamisotsuses eraldatud summast, tehakse liikmesriigile 60 päeva jooksul pärast kõnealuse otsuse vastuvõtmist.

4.      Teine eelmakse tehakse hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui komisjon on kahe kuu jooksul alates ametlikust esitamisest heaks kiitnud eduaruande aastaprogrammi rakendamise kohta ja tõendatud kuludeklaratsiooni, mis on koostatud vastavalt artikli 29 lõike 1 punktile a ja artiklile 35 ja mis katab vähemalt 60% esialgse eelmakse summast. Komisjoni teise eelmakse summa ei tohi ületada 50% aastaprogrammi heakskiitmist käsitleva rahastamisotsusega eraldatud kogusummast ning igal juhul kui liikmesriik on riiklikult eraldanud aastaprogrammi heakskiitmist käsitlevas rahastamisotsuses näidatud summast väiksema summa, ei tohi komisjoni teise eelmakse summa mingil juhul ületada summat, mis saadakse esimese eemakse lahutamisel aastaprogrammi raames kindlaksmääratud projektideks liikmesriigi poolt tegelikult eraldatud ühenduse vahenditest.

5.      Eelmaksete tagajärjel kogunenud intressid kirjendatakse asjaomasele programmile, loetakse liikmesriigi vahendiks kui siseriiklik avaliku sektori panus ja deklareeritakse komisjonile asjaomase programmi lõpliku kuludeklaratsiooni esitamisel.

6.  Eelmaksena tehtud summad kantakse pärast aastaprogrammi lõpetamist bilansist maha.

Artikkel 40

Lõppmakse

1.      Komisjon teeb lõppmakse, kui talle on hiljemalt üheksa kuu jooksul pärast aastaprogrammi heakskiitmist käsitlevas rahastamisotsuses sätestatud kulutuste abikõlblikkuse tähtaega laekunud järgmised dokumendid:

a)      tõendatud kuludeklaratsioon ja taotlus lõppmakse tegemiseks või tagasimaksedeklaratsioon, mis on koostatud vastavalt artikli 29 lõike 1 punktile a ja artiklile 35;

b)      aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne artiklis 51 sätestatud kujul;

c)      artikli 30 lõikes 3 sätestatud aasta auditeerimisaruanne, arvamus ja deklaratsioon.

Lõppmakse tehakse tingimusel, et aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne ja deklaratsioon, milles antakse hinnang lõppmaksetaotluse kehtivusele, võetakse vastu.

2.      Kui vastutav asutus ei esita lõikes 1 nimetatud dokumente nõutud tähtajaks ja vastuvõetavas vormis, vabastab komisjon asjaomase aastaprogrammi eelarvelise maksekohustuse selle osa, mida pole eelmakse tegemiseks kasutatud.

3.      Lõikes 2 sätestatud automaatne tühistamismenetlus peatatakse asjaomaste projektide vahendite suhtes, kui lõikes 1 sätestatud dokumentide esitamise ajal toimub liikmesriigi tasandil kohtumenetlus või kehtib peatava toimega haldusmenetlus. Liikmesriik esitab osalises lõpparuandes üksikasjalikud andmed selliste projektide kohta ning saadab iga kuue kuu järel nende projektide kohta eduaruandeid. Kolme kuu jooksul pärast kohtu- või haldusmenetluse lõppu esitab liikmesriik asjaomaste projektide kohta lõikes 1 nimetatud dokumendid.

4.  Lõikes 1 nimetatud 9-kuuline ajavahemik katkestatakse, kui komisjon võtab artikli 42 sätete alusel asjaomase aastaprogrammi suhtes vastu otsuse kaasrahastamismaksete peatamise kohta. Ajavahemiku arvestamist jätkatakse uuesti alates kuupäevast, mil artikli 42 lõikes 3 nimetatud komisjoni otsusest on liikmesriiki teavitatud.

5.      Ilma et see piiraks artikli 41 sätete kohaldamist, teavitab komisjon kuue kuu jooksul alates lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest liikmesriiki sellest, kui suure osa kulude katmist näeb komisjoni ette fondi vahenditest, ja mis tahes finantskorrektsioonist, mis tuleneb deklareeritud kulude ja tegelike kulude erinevusest. Liikmesriigil on märkuste esitamiseks aega kolm kuud.

6.      Kolme kuu jooksul pärast liikmesriigi märkuste saamist otsustab komisjon, kui suur osa kuludest hüvitatakse fondist, ning maksab tagasi lõplike tunnustatud kulude ja liikmesriikidele juba makstud summade vahe.

7.      Olemasolevaid vahendeid arvesse võttes maksab komisjon ülejäänud summa hiljemalt 60 päeva jooksul pärast eespool lõikes 1 nimetatud dokumentide vastuvõtmise kuupäeva. Eelarvelise kulukohustuse lõppmakse vabastatakse kuue kuu jooksul pärast maksmist[21].

Artikkel 41

Maksetähtaja edasilükkamine

1.  Määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 nimetatud volitatud eelarvevahendite käsutaja lükkab maksetähtaja maksimaalselt kuue kuu võrra edasi, kui […]:

a)      riikliku või ühenduse auditeerimisorgani aruandest ilmnevad tõsised puudused juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimises […];

b)     eelarvevahendite käsutaja peab läbi viima täiendava kontrollimise pärast temani jõudnud teavet, et tõendatud kuludeklaratsioonis sisalduvad kulutused on seotud tõsise eeskirjade eiramisega, mida ei ole kõrvaldatud.

2.      [...] Liikmesriiki ja sertifitseerimisasutust teavitatakse viivitamata edasilükkamise põhjustest. Edasilükkamine peatatakse kohe, kui liikmesriik on võtnud vajalikud meetmed.

[...]

Artikkel 42

Maksete peatamine

1.      Komisjon võib peatada kõik eel- ja lõppmaksed või osa eel- ja lõppmaksetest, kui:

a)      programmi juhtimis- ja kontrollisüsteemis on tõsiseid puudusi, mis mõjutavad maksete tõendamismenetluse usaldusväärsust ja mille suhtes ei ole võetud parandusmeetmeid; või

b)      tõendatud kuludeklaratsioonis sisalduvad kulud on seotud tõsise eeskirjade eiramisega, mida ei ole kõrvaldatud; või

c)      liikmesriik ei ole täitnud artiklitest 31 ja 32 tulenevaid kohustusi.

2.      Komisjon võib otsustada peatada eelmaksed ja lõppmaksed pärast seda, kui ta on andnud liikmesriigile võimaluse esitada kolme kuu jooksul oma tähelepanekuid.

3.  Komisjon lõpetab eel- ja lõppmaksete peatamise, kui ta leiab, et liikmesriik on võtnud peatamise lõpetamiseks vajalikud meetmed.

4.      Kui liikmesriik ei ole nõutavaid meetmeid võtnud, võib komisjon võtta vastu otsuse […] lõpetada aastaprogrammile ühenduse täieliku või osalise toetuse andmine kooskõlas artikliga 46.

Artikkel 43

Dokumentide säilitamine

Ilma et see piiraks asutamislepingu artiklis 87 sätestatud riigiabi reguleerivate eeskirjade kohaldamist, tagab vastutav asutus, et kõik asjaomaste programmide kulutuste ja audititega seotud tõendavad dokumendid on komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavad viie aasta jooksul pärast programmide lõpetamist vastavalt artikli 40 lõikele 1.

See periood katkestatakse kohtumenetluse või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral. [...]

Dokumente säilitatakse kas originaalina või originaalile vastavaks tunnistatud koopiana üldtunnustatud andmekandjatel.

VIII PEATÜKK

FINANTSKORREKTSIOONID

Artikkel 44

Liikmesriikide poolt tehtavad

finantskorrektsioonid

1.      [...] Liikmesriikidel lasub esmane vastutus eeskirjade eiramise uurimise eest, meetmete võtmise eest, kui avastatakse mis tahes suuremaid muudatusi, mis mõjutavad programmide rakendamise või kontrollimise laadi või tingimusi, ning nõutavate finantskorrektsioonide tegemise eest.

2.      Liikmesriik teeb meetmetes või aastaprogrammides avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid. Liikmesriigi tehtavad korrektsioonid sisaldavad ühenduse toetuse täielikku või osalist tagasimaksmist. Liikmesriik võtab arvesse eeskirjade eiramise olemust/laadi ja raskust ning fondi rahalist kahju.

Liikmesriigid esitavad artiklis 51 osutatud aastaprogrammi rakendamise lõpparuandes ka nimekirja asjaomase aastaprogrammi suhtes algatatud tühistamismenetlustest.

Liikmesriigi poolt tehtud finantskorrektsioonid sisaldavad täieliku või osalise ühenduse toetuse tühistamise ja juhul kui summat ei maksta tagasi asjaomasele liikmesriigile selleks ette nähtud ajavahemiku jooksul, makstakse viivist artikli 47 lõikes 2 sätestatud määras.

3.      Süstemaatilise eeskirjade eiramise korral laiendab liikmesriik uuringuid, et need hõlmaksid kõiki toiminguid, mida eeskirjade eiramine mõjutada võib.

Artikkel 45

Arvepidamise kontroll ja komisjoni poolt tehtavad finantskorrektsioonid

1.      Ilma et see piiraks kontrollikoja volitusi või liikmesriikide poolt siseriiklike õigus- ja haldusnormidega kooskõlas teostatavat kontrolli, võivad komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad viia läbi fondi rahastatavate meetmete ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide kontrolle kohapeal, sealhulgas pistelisi kontrolle, vähemalt kolme tööpäevase etteteatamisajaga. Komisjon teatab sellest asjaomasele liikmesriigile, et saada vajalikku abi. Asjaomase liikmesriigi ametiisikud või volitatud esindajad võivad neis kontrollides osaleda.

Komisjon võib asjaomaselt liikmesriigilt nõuda kohapealset kontrolli, et kontrollida tehingu või tehingute nõuetekohasust. Komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud esindajad võivad sellistes kontrollides osaleda.

2.      Kui komisjon pärast vajaliku kontrolli lõpetamist leiab, et liikmesriik ei ole täitnud artiklist 31 tulenevaid kohustusi, peatab ta eel- või lõppmaksed vastavalt artiklile 42.

Artikkel 46

Korrektsioonide kriteeriumid

1.      Komisjon võib finantskorrektsioonide tegemisel aastaprogrammile antud ühenduse toetuse täielikult või osaliselt tühistada, kui ta leiab pärast vajalike kontrollide tegemist, et:

(bb) a) programmi juhtimis- ja kontrollisüsteemis on tõsiseid puudusi, mis ohustavad programmile juba antud ühenduse toetust;

(cc) b) tõendatud kuludeklaratsioonides sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, mida liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist kõrvaldanud; [...]

(dd) c) liikmesriik ei ole täitnud artiklist 31 tulenevaid kohustusi enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist.

Komisjon võtab otsuse vastu pärast liikmesriigi märkuste arvessevõtmist.

2.      Komisjon teeb finantskorrektsioone vastavalt igale avastatud eeskirjade eiramise juhtumile, otsustades eiramise süstemaatilisuse põhjal, kas tuleks kohaldada ühtse määraga või ekstrapoleeritud korrektsioone. Kui eeskirjade eiramine on seotud kuludeklaratsiooniga, mille puhul aastaaruandes on artikli 30 lõike 3 punkti b kohaselt antud eelnevalt positiivne hinnang, eeldatakse, et tegemist on süstemaatilise probleemiga, mille suhtes tuleks kohaldada ühtse määraga või ekstrapoleeritud korrektsioone, kui liikmesriik ei suuda kolme kuu jooksul esitada tõendeid selle eelduse ümberlükkamiseks.

3.      Komisjon võtab korrektsiooni summa üle otsustades arvesse eeskirjade eiramise olulisust ja asjaomases aastaprogrammis leitud puuduste rahaliste tagajärgede ulatust.

4.      Kui komisjon võtab oma seisukoha aluseks selliste audiitorite kindlakstehtud tõsiasjad, kes ei ole tema talituste teenistuses, teeb ta oma järeldused rahaliste tagajärgede suhtes pärast seda, kui on läbi vaadanud asjaomase liikmesriigi poolt artikli 32 alusel võetud meetmed ja liikmesriikide vastused.

Artikkel 47

Tagasimaksmine

1.      Tagasimaksed Euroopa ühenduste üldeelarvesse tuleb teha enne tähtaega, mis on näidatud nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002[22] artikli 72 alusel koostatud sissenõudekorralduses. See tähtaeg on korralduse väljastamiskuule järgneva teise kuu viimane päev.

2.       Iga hilinenud tagasimakse puhul makstakse viivist, mida hakatakse arvestama alates kõnealusest tähtajast ja mis lõpeb makse tegeliku teostamise kuupäeval/kuupäeval, mil makse tegelikult tehakse. Viivise määr vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, kuhu tähtpäev langeb, ning millele lisandub kolm ja pool protsenti.

Artikkel 48

Liikmesriikide kohustused

Komisjoni poolt tehtav finantskorrektsioon ei piira liikmesriigi kohustust nõuda tagasimakseid sisse artikli 46 alusel.

IX PEATÜKK

JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA ARUANDED

Artikkel 49

Järelevalve ja hindamine

1.      Komisjon teostab koostöös liikmesriikidega pidevat järelevalvet fondi üle.

2.      Komisjon hindab fondi tegevust […] koostöös liikmesriikidega artikli 50 lõikes 3 ette nähtud aruande koostamise raames, et hinnata meetmete olulisust, tulemuslikkust ja mõju, pidades silmas artiklis 50 osutatud üldeesmärki.

3.      Samuti kontrollib komisjon, kas fondi raames rakendatud meetmed ja teiste asjaomaste ühenduse poliitikate, vahendite ja algatuste raames rakendatud meetmed on vastastikku täiendavad.

Artikkel 50

Aruandekohustused

1.      Vastutav asutus võtab igas liikmesriigis vajalikud meetmed projektide järelevalve ja hindamise tagamiseks.

Seetõttu sisaldavad meetmete rakendamise eest vastutavate organisatsioonidega sõlmitud kokkulepped ja lepingud sätteid, milles nähakse ette kohustus esitada seatud eesmärkide rakendamise ja nende saavutamise kohta korrapäraseid üksikasjalikke aruandeid, mille alusel koostatakse vastavalt aastaprogrammi rakendamise edu- ja lõpparuanne.

[...]

2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2012 ajavahemiku 2008–2010 kohta ja 30. juuniks 2015 ajavahemiku 2011–2013 kohta hindamisaruande fondist kaasrahastatud meetmete tulemuste ja mõju kohta.

3.      Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele hiljemalt 31. detsembriks 2012 ajavahemiku 2008–2010 kohta ja 31. detsembriks 2015 ajavahemiku 2011–2013 kohta järelhindamise aruande.

Artikkel 51

Aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne

1.      Aruanne […] sisaldab […] programmi rakendamisest selge ülevaate saamiseks järgmist teavet:

a)      aastaprogrammi rahaline täitmine ja tegevuste elluviimine;

b)      edusammud mitmeaastase programmi ja selle prioriteetide rakendamisel nende konkreetseid kontrollitavaid eesmärke silmas pidades, võimaluse korral kvantifitseerides […] näitajaid […];

c)      vastutava asutuse võetud meetmed rakendamise kvaliteedi ja tõhususe tagamiseks, eelkõige:

-        järelevalve- ja hindamismeetmed, sealhulgas andmete kogumise kord;

-        kokkuvõte kõigist tegevusprogrammi rakendamisel ette tulnud märkimisväärsetest probleemidest ja nende suhtes võetud meetmetest;

-        tehnilise abi kasutamine;

d)      aastaprogrammidest ja mitmeaastastest programmidest teavitamiseks ja nende avalikustamiseks võetud meetmed.

2.  Aruanne loetakse vastuvõetavaks, kui see sisaldab kõiki lõikes 1 loetletud andmeid. Komisjon teeb otsuse vastutava asutuse esitatud […] aruande […] sisu kohta kahe kuu jooksul alates lõikes 1 osutatud kogu teabe saamisest, millest teavitatakse liikmesriike. Kui komisjon ei vasta ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse aruanne vastuvõetuks.

X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 52

Komitee

1.      Komisjoni abistab solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise ühiskomitee ("komitee"), mis luuakse otsusega, millega luuakse üldprogrammi "Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine" raames aastateks 2007–2013 välispiiride fond .../… (käesolev otsus ja otsused ….., ……. ja …..)[23] .

2.      Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

3.      Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse kontrolliga regulatiivmenetlust, mis on sätestatud nõukogu otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõigetes 1–4 ning artiklites 5b ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklis 8 sätestatut.

Nõukogu otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punktis c ning lõike 4 punktides b ja e sätestatud tähtajaks on kuus nädalat.

4.        Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 53

Läbivaatamine

Komisjoni ettepanekul vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu käesoleva otsuse uuesti läbi hiljemalt 30. juuniks 2013.

Artikkel 54

Üleminekusätted

1       Käesolev otsus ei mõjuta nõukogu või komisjoni poolt otsuse 2004/904/EÜ või mis tahes muude 31. detsembril 2007 kõnesoleva abi suhtes kohaldatavate õigusaktide alusel heakskiidetud abi jätkamist ega muutmist, sealhulgas täielikku või osalist tühistamist.

2.      Komisjon võtab fondist kaasrahastamise otsuste vastuvõtmisel arvesse kõiki meetmeid, mis on otsuse 2004/904/EÜ alusel enne käesoleva otsuse jõustumist vastu võetud ja mis avaldavad kaasrahastamisega hõlmatud ajavahemikul finantsmõju.

3.      Komisjoni poolt ajavahemikul 1. jaanuar 2005 ja 31. detsember 2007 heakskiidetud kaasrahastamiseks määratud summad, mille kohta ei ole komisjonile lõpparuande esitamise tähtajaks programmide lõpetamiseks nõutavaid dokumente saadetud, vabastab komisjon automaatselt kohustustest hiljemalt 31. detsembril 2010 ning alusetult makstud summad tuleb tagasi maksta.

Kohtumenetluste või peatava toimega halduskaebuste tõttu peatatud toimingute või kavadega seotud summasid ei võeta automaatselt vabastatud kulukohustuste summa arvutamisel arvesse.

4.      Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2009 hindamisaruande ajavahemikus 2005–2007 fondist kaasrahastatud meetmete tulemuste ja mõju kohta.

5.      Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele hiljemalt 31. detsembriks 2009 ajavahemiku 2005–2007 kohta vahearuande saavutatud tulemuste ja fondi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta.

Artikkel 55

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2004/904/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2008.

Artikkel 55A

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 56

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008, välja arvatud artiklid 14, 18, 19, 21, 23, 25, artikli 31 lõiked 2 ja 5, artikkel 32, artikli 35 lõige 4 ning artikkel 52, mida kohaldatakse alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast.

Artikkel 57

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

______________

• [1]  ELT C … / ELTs seni avaldamata.
• [2]               ELT C …
• [3]               ELT C …
• [4]               EÜT L 252, 6.10.2002, lk 12.
• [5]               ELT L 381, 28.12.2004.
• [6]               ELT L 304, 30.9.2004, lk 12
• [7]               EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12.
• [8]               EL: seadis reservatsiooni, mis on seotud tema poolt artikli 14 osas seatud reservatsiooniga.
• [9]               EL: seadis reservatsiooni, mis on seotud tema poolt artikli 14 osas seatud reservatsiooniga.
• [10]             EL: seadis reservatsiooni, mis on seotud tema poolt artikli 14 osas seatud reservatsiooniga.
• [11]             EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
• [12]             ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
• [13]             EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).
• [14]             ELT L 396, 31.12.2004, lk 45-46.
• [15]             ELT C …
• [16]             ELT C …
• [17]             ELT L 304, 30.9.2004, lk 12.
• [18]             ELT L 304, 30.9.2004, lk 12.
• [19]             EL seadis reservatsiooni asjaolu tõttu, et ümberasustamist rahastatakse fondi koguvahenditest ning mitte iga-aastastest vahenditest, mida fond igale liikmesriigile artikli 14 alusel eraldab.
• [20]             Muudetud sõnastus kajastab nii praegust olukorda (liikmesriikide ja Eurostati vahelised kokkulepped, kusjuures Eurostatile on siduvad eeskirjad, mis on sätestatud nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) 322/97 ühenduse statistika kohta) kui ka tulevast olukorda (eraldi määrus rännet ja rahvusvahelist kaitset käsitleva ühenduse statistika kohta). Fonde käsitlevaid andmeid tuleb käsitada sarnaselt muude andmetega (viide tavapärasele töökorrale).
• [21]             SE tegi ettepaneku lisada uue lõike järgmises sõnastuses:
  "Iga hilinenult teostatud makse puhul makstakse viivist, mida hakatakse arvestama alates kõnealusest tähtajast ja mis lõpeb makse tegeliku teostamise kuupäeval. Viivise määr vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, kuhu tähtpäev langeb, ning millele lisandub 3,5 %."
• [22]             EÜT L 248, 16.9.2002.
• [23]             (Sisestatakse viited otsustele, millega luuakse tagasisaatmisfond, välispiiride fond ja integratsioonifond).

väliskomisjoni ARVAMUS  (22.3.2006)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega asutatakse Euroopa pagulaste fond aastateks 2008–2013 üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames
(KOM(2005)0123 – C6‑0124/2005 – 2005/0046(COD))

Arvamuse koostaja: Tatjana Ždanoka

LÜHISELGITUS

Sidusama ja lihtsama liidu rändepoliitika saavutamiseks teeb komisjon ettepaneku kehtestada programm „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” aastateks 2007–2013. Programmis nähakse ette nelja fondi loomine: Euroopa pagulaste fond, Euroopa tagasisaatmisfond, välispiiride fond ja Euroopa fond kolmandate riikide kodanike integreerimiseks.

Uue programmi eesmärk on toetada liidu sisepoliitikat ning luua mehhanism rändajate ja varjupaigataotlejatega tegelevate riikide koormuse jagamiseks liikmesriikide vahel, tagades nõuetekohase piirikontrolli liidu välispiiridel ja viisapoliitika järgimise.

Ettepanek võtta vastu tagasisaatmisfondi käsitlev otsus on valdavalt tehnilise iseloomuga ja ületab väliskomisjoni pädevuse. Sellegipoolest on ELi ja selle naaberriikide vabadusel, turvalisusel, jõukusel ja õigusel rajaneva ala välismõõtme probleem üks Euroopa välispoliitika keskseid küsimusi. On ütlematagi selge, et liidu rände- ja varjupaigapoliitika edukus sõltub päritolu- ja transiidiriikidega tehtava koostöö tõhususest.

Arvamuse koostaja toetab raamprogrammi kavandatud ülesehitust ja rõhutab, et rahalised vahendid peaksid moodustama ühtse paketi. Lisaks sellele eeldab sidus ja kõikehõlmav lähenemine ELi rändepoliitikale vastastikust täiendavust ja sünergiat kõigi sellega seotud riiklike õigusaktidega, samuti uute välispoliitika instrumentidega, eelkõige Euroopa naabruse ja partnerluse instrumendi ja kolmandate maade abistamiseks loodud uue temaatilise programmiga. Seetõttu on õiglase, sidusa ja eduka poliitika vältimatuks eelduseks tihe koostöö ÜRO inimõiguste komissariga ja rahvusvaheliste konventsioonide täielik rakendamine.

Euroopa pagulaste fondi asutamise ettepanekus nähakse ette, et juba käimasolevat programmi, mille teine etapp (2005–2010) on juba alanud, jätkatakse muudatusega, et osa vabatahtlikust tagasisaatmisest rahastatakse nüüd tagasisaatmise fondist.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 2 a (uus)
	(2 a) Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige inimõiguste ülddeklaratsioonis, Euroopa inimõiguste konventsioonis, pagulaste seisundit käsitlevas Genfi konventsioonis ning lapse õiguste konventsioonis tunnustatud põhimõtetest
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 3
(3) Sellise poliitika rakendamine peaks rajanema liikmesriikide vahelisel solidaarsusel ja nõuab mehhanismide olemasolu, mis on kavandatud tasakaalu edendamiseks jõupingutuste vahel, mida liikmesriikides tehakse pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmise ning nende vastuvõtmise tagajärgede kandmisel. Selleks loodi otsusega 2000/596/EÜ Euroopa pagulaste fond aastateks 2000–2004. See otsus asendati nõukogu 2. detsembri 2004. aasta otsusega 2004/904/EÜ Euroopa pagulaste fondi asutamise kohta ajavahemikuks 2005–2010. See tagas jätkuva solidaarsuse liikmesriikide vahel, pidades silmas hiljuti vastu võetud ühenduse õigusakte varjupaigapoliitika valdkonnas ning arvestades fondi esimesest etapist (aastatel 2000–2004) saadud kogemusi.	(3) Sellise poliitika rakendamine peaks rajanema liikmesriikide vahelisel solidaarsusel ja toimuma koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonidega liikmesriikides ja ÜRO pagulaste ülemkomissariga, austades täiel määral rahvusvahelisi inimõiguste norme ning Genfi konventsioonis määratletud põhimõtteid. Rakendamine nõuab lisaks sellele mehhanismide olemasolu, mis on kavandatud tasakaalu edendamiseks jõupingutuste vahel, mida liikmesriikides tehakse pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmise ning nende vastuvõtmise tagajärgede kandmisel. Selleks loodi otsusega 2000/596/EÜ Euroopa pagulaste fond aastateks 2000–2004. See otsus asendati nõukogu 2. detsembri 2004. aasta otsusega 2004/904/EÜ Euroopa pagulaste fondi asutamise kohta ajavahemikuks 2005–2010. See tagas jätkuva solidaarsuse liikmesriikide vahel, pidades silmas hiljuti vastu võetud ühenduse õigusakte varjupaigapoliitika valdkonnas ning arvestades fondi esimesest etapist (aastatel 2000–2004) saadud kogemusi.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 7 a (uus)
	(7 a) Käesoleva otsuse rakendamisel võtavad komisjon ja liikmesriigid arvesse selliste kõige haavatumate isikute nagu alaealiste (eelkõige saatjata alaealiste), puuetega inimeste, vanurite, rasedate, lastega üksikvanemate, piinamise, vägistamise või muu raske psühholoogilise ja/või füüsilise vägivalla, inimkaubanduse või seksuaalse väärkohtlemise ohvrite ja eriravi vajajate erivajadusi.
Muudatusettepanek 4 Artikli 2 lõige 1
1. Fondi üldeesmärk on käesoleva otsusega sätestatud meetmeid kaasfinantseerides toetada ja soodustada liikmesriikide jõupingutusi pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmisel ning nende vastuvõtmise tagajärgede kandmisel, võttes arvesse ühenduse õigusakte antud valdkonnas.	1. Fondi üldeesmärk on edendada ja toetada liikmesriikide võetud meetmeid pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmisel ning sellest tulenevate tagajärge lahendamisel ühenduse ning päritolu- ja transiidiriigi õigusaktide kohaselt. Käesoleva otsusega sätestatud meetmeid kaasfinantseeritakse.
Selgitus
Fondi eesmärkide määratlemisel tuleks arvesse võtta pagulaste ja ümberasustatud isikute olukorda nende päritolu- ja transiidiriigis. Enne isikute riigist lahkumist tuleks kasutada võimalusi ennetavate meetmete võtmiseks.
Muudatusettepanek 5 Artikli 3 lõige -1 (uus)
	-1. Fond ei või rahastada vastuvõtukeskusi, mis asuvad väljaspool Euroopa Liidu territooriumi.
Muudatusettepanek 6 Artikli 3 lõige 5
5. Lõigetes 1–4 sätestatud meetmed tõhustavad eelkõige asjaomaste Euroopa ühist varjupaigasüsteemi käsitlevate ühenduse õigusaktide sätete kohaldamist.	5. Lõigetes 1–4 sätestatud meetmete elluviimisel austatakse täiel määral rahvusvahelisi inimõiguste norme ja Genfi konventsiooni. Nendega tõhustatakse eelkõige asjaomaste Euroopa ühist varjupaigasüsteemi käsitlevate ühenduse õigusaktide sätete kohaldamist.
Selgitus
Ühenduse rahastatud meetmete elluviimisel tuleb täiel määral kinni pidada rahvusvahelistest inimõiguste normidest ja pagulaste seisundit käsitlevast Genfi konventsioonist.
Muudatusettepanek 7 Artikli 3 lõige 6
6. Meetmete puhul võetakse arvesse selliste sotsiaalselt haavatavate isikute nagu alaealiste, saatjata alaealiste, puuetega inimeste, rasedate, alaealiste lastega üksikvanemate ning piinamise, vägistamise või muu raske psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute eriolukorda.	6. Meetmete puhul võetakse arvesse sooküsimusi, alaealiste parimaid huve, selliste sotsiaalselt haavatavate isikute nagu alaealiste, saatjata alaealiste, puuetega inimeste, rasedate, alaealiste lastega üksikvanemate, piinamise või vägistamise või muu raske psühholoogilise ja/või füüsilise vägivalla vormide, inimkaubanduse või seksuaalse väärkohtlemise vormide ohvriks langenud isikute ning eriravi vajajate eriolukorda.
Muudatusettepanek 8 Artikli 3 lõige 6 a (uus)
	6 a. Liikmesriigid püüavad lõigetes 1–4 sätestatud meetmete elluviimisel kaasata asjaomaseid kodanikuühiskonna organisatsioone.
Selgitus
Kodanikuühiskonna kaasamine omab liidu ühtse rände- ja varjupaigapoliitika eduka täitmise seisukohalt keskset tähtsust.
Muudatusettepanek 9 Artikli 4 lõige 1
1. Komisjoni algatusel võib kuni 7% fondi olemasolevatest vahenditest kasutada varjupaigapoliitikaga seotud riikidevaheliste meetmete või kogu ühendusele huvi pakkuvate meetmete („ühenduse meetmete“) rahastamiseks, mis on kohaldatavad artiklis 6 osutatud sihtgruppide suhtes.	1. Komisjoni algatusel võib kuni 15% fondi olemasolevatest vahenditest kasutada varjupaigapoliitikaga seotud riikidevaheliste meetmete või kogu ühendusele huvi pakkuvate meetmete („ühenduse meetmete“) rahastamiseks, mis on kohaldatavad artiklis 6 osutatud sihtgruppide suhtes.
Selgitus
Fondi kasutada olevatest vahenditest tuleb edasiseks ühenduse koostööks ühenduse õiguse ja heade tavade juurutamisel, samuti tagasisaatmispoliitika kvaliteedi tõstmiseks kavandatud riikidevaheliste koostöövõrgustike toetamiseks ja riikidevaheliste teadlikkuse tõstmise kampaaniate korraldamiseks rohkem vahendeid eraldada.
Muudatusettepanek 10 Artikli 6 lõige 2
2. Kolmanda riigi kodanik on isik, kes ei ole liidu kodanik asutamislepingu artikli 17 lõike 1 tähenduses.	2. Kolmanda riigi kodanik on isik, kes ei ole liidu kodanik asutamislepingu artikli 17 lõike 1 tähenduses ja kes ei ole kodakondsuseta isik.
Selgitus
Käesoleva otsuse rakendamisel on sihtrühmad artikli 6 lõikes 1 nimetatud järgmised kategooriad: kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kellel on nõukogu direktiivis 2004/83/EÜ[23] ettenähtud täiendav kaitse; kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kellel on nõukogu direktiivis 2001/55/EÜ ettenähtud ajutine kaitse. Seetõttu ei saa käesoleva otsuse kohaldamisel määratlusse "kolmanda riigi kodanik" kuuluda kategooria "kodakondsuseta isik". Seetõttu ei saa käesoleva otsuse kohaldamisel määratlusse "kolmanda riigi kodanik" kuuluda kategooria "kodakondsuseta isik".
Muudatusettepanek 11 Artikli 7 lõige 2
2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et fondist ja liikmesriikidelt saadavad toetused oleksid kooskõlas ühenduse tegevuse, poliitika ja prioriteetidega. Eelkõige tuleb kooskõla silmas pidada artiklis 19 osutatud mitmeaastase programmi puhul.	2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et fondist ja liikmesriikidelt saadavad toetused oleksid kooskõlas ühenduse tegevuse, poliitika ja prioriteetidega ja eelkõige artiklis 19 osutatud mitmeaastase programmiga. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud meetmed viiakse ellu sünergias liidu välisabi vahendite ja eelkõige Euroopa naabruspoliitika instrumendiga.
Selgitus
Uus Euroopa naabruse ja partnerluse instrumendi määrus näeb ette koostööd justiits- ja siseküsimuste valdkonnas, sealhulgas sellistes küsimustes nagu varjupaigapoliitika, ränne, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ennetamine ning võitlus nende vastu. Sisepoliitika rahastamiseks ja liikmesriikide vahelise solidaarsusmehhanismi kujundamiseks kasutatavaid fonde peaks täiendama liikmes- ja naaberriikide ühiseid probleeme käsitlev uus temaatiline programm.
Muudatusettepanek 12 Artikli 7 lõige 3 a (uus)
	3 a. Liikmesriigid püüavad teha tihedat koostööd ÜRO pagulaste ülemkomissariga ja saavutada sünergiat oma vastavate meetmete vahel sisserände- ja varjupaigapoliitika valdkonnas.
Selgitus
On vaja koostoimet tegevuste planeerimisel sisserände ja varjupaigapoliitika valdkonnas igapäevaselt poliitika elluviimisse kaasatud liikmesriikide, ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ameti ja ÜRO agentuuri vahel, kes on antud valdkonnas tegev ning võib liikmesriikidele abiks olla.
Muudatusettepanek 13 Artikli 12 lõike 1 punkt b a (uus)
	(b a) ÜRO pagulaste ülemkomissariga.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega asutatakse Euroopa pagulaste fond aastateks 2008–2013 üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames
Viited	KOM(2005)0123 – C6‑0124/2005 – 2005/0046(COD)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	AFET 22.6.2005
Tõhustatud koostöö
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Tatjana Ždanoka 21.7.2005
Arutamine parlamendikomisjonis	23.2.2006	20.3.2006
Muudatuste vastuvõtmise kuupäev	21.3.2006
Lõpphääletuse tulemused	poolt: vastu: erapooletuid:		44 2 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Angelika Beer, Panagiotis Beglitis, André Brie, Elmar Brok, Philip Claeys, Véronique De Keyser, Giorgos Dimitrakopoulos, Ana Maria Gomes, Alfred Gomolka, Richard Howitt, Jana Hybášková, Toomas Hendrik Ilves, Michał Tomasz Kamiński, Helmut Kuhne, Vytautas Landsbergis, Emilio Menéndez del Valle, Francisco José Millán Mon, Pasqualina Napoletano, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Baroness Nicholson of Winterbourne, Raimon Obiols i Germà, Cem Özdemir, Justas Vincas Paleckis, Alojz Peterle, Tobias Pflüger, João de Deus Pinheiro, Mirosław Mariusz Piotrowski, Hubert Pirker, Paweł Bartłomiej Piskorski, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Emil Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Gitte Seeberg, Marek Maciej Siwiec, István Szent-Iványi, Konrad Szymański, Charles Tannock, Inese Vaidere, Ari Vatanen, Karl von Wogau, Luis Yañez-Barnuevo García, Josef Zieleniec
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Alexandra Dobolyi, Glyn Ford, Patrick Gaubert, Jaromír Kohlíček, Miguel Angel Martínez Martínez, Aloyzas Sakalas, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

• [1]  ELTs seni avaldamata.

arengukomisjoni ARVAMUS  (1.2.2006)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega asutatakse Euroopa pagulaste fond aastateks 2008–2013 üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames
(KOM(2005)0123 – C6‑0124/2005 – 2005/0046(COD))

Arvamuse koostaja: Fernando Fernández Martín

LÜHISELGITUS

1. Solidaarsusel rajanev raamprogramm

Euroopa Komisjon tegi raamprogrammis "Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine" aastateks 2007–2013[1] ettepaneku kolme nõukogu ja Euroopa Parlamendi otsuse (kaasotsustamismenetlus) ning ühe nõukogu otsuse (nõuandemenetlus) kohta. Mainitud ettepanekutega kavatsetakse eelkõige muuta Euroopa Liidu sisserändepoliitikat sidusamaks ja seda ühtlustada. Põhiseaduse lepingu ratifitseerimine kõigis liikmesriikides oleks lihtsustanud institutsioonide ülesannet, ehkki ELi olemasolevad õiguslikud vahendid peaksid olema piisavad selle valdkonna edendamiseks.

Ettepanek näeb ette suurendada liikmesriikide solidaarsust sisserändajate vastuvõtmisega seonduvate kulude haldamisel ja rahastamisel. Sisseränne on Euroopa Liidu üks prioriteetseid küsimusi, mida on korduvalt kinnitanud nii komisjon kui Euroopa Parlament. Tuleb rõhutada, et neljas fondis igaks paketiks ettenähtud eraldisi ei tohiks ühest teise kanda. Seepärast peab arengukomisjon ühise haldamise eesmärgi saavutamiseks tagama, et finantsperspektiivi arutelu käigus ei vähendataks mingil juhul rahastamisvahenditele ettenähtud eraldisi, ning soovitav oleks neid isegi suurendada.

2. Euroopa pagulaste fondi loomine aastateks 2008–2013

Euroopa Parlamendi nõudmisel 2000. aastal loodud Euroopa pagulaste fond rajab aluse ühendusesisesele solidaarsusele varjupaigataotlejate vastuvõtul ning pakub ajutist kaitset ümberasustatud isikute massilise sissevoolu puhul. Fondi teine järk aastateks 2005–2010 on äsja käivitunud ning sealjuures võetakse arvesse ühenduse uut varjupaigapoliitikat käsitlevat õiguslikku raamistikku. Seetõttu näeb käesolev ettepanek ette selle vahendi pikendamise aastani 2013, kusjuures esimene mitmeaastane etapp kestab praeguse määruse kohaselt aastani 2007 ning järgmised etapid ajavahemikus 2008–2010 ja 2011–2013 vastavalt uuele raamprogrammile. Fondi kogusumma aastateks 2008–2013 on 1184 miljonit eurot.

3. Raportööri seisukoht

Võttes arvesse, et Euroopa Liidus kehtestatud normide (nt Schengeni õigustiku) elluviimine toob hetkel erinevatele liikmesriikidele ebavõrdseid kultusi, on vaja luua solidaarsusel rajanev mehhanism ning peaks esmalt tagama pagulaste, varjupaigataotlejate ja sisserändajate võrdse kohtlemise, mille juures võetakse täielikult arvesse tunnustatud inimõiguste standardeid.

Lisaks sellele tuleb meeles pidada, et solidaarsuse teemal peetav arutelu ei tohiks puudutada üksnes liikmesriike, vaid solidaarsuse mõiste peab kehtima kõigi asjaomaste, sealhulgas kolmandate riikide suhtes. Selles osas väljendab raportöör rahulolu, et on süvenenud käimasolev arutelu teemal, kuidas arengupoliitika võib kaasa aidata tõhusale sisserändepoliitikale. Viimaste kuude sündmused Hispaania eksklaavides Ceutal ja Melillal on taas tõstnud esile ilmselge vajaduse – tuleb kiirendada arengut, et vähendada rännet ("more development for less migration"). Raportöör on arvamusel, et tuleb leida tasakaal julgeoleku ja solidaarsuse vahel sisserändajatega.

Võttes arvesse, et tegemist on raamprogrammi suunistega terveks finantsperspektiiviks, siis tekstides üksnes kavandatakse üldised piirid, mida hiljem mitmeaastastes programmides täpsustatakse. Sellepärast ei tooda käesolevates ettepanekutes konkreetseid muudatusi ning tekstides võetakse üldiselt arvesse viimaste aastate arutelusid. Samas tuleb jälgida, millise konkreetsema kuju need ettepanekud võtavad.

Ometi teeb raportöör ettepaneku omistada suuremat tähtsust pagulaste fondi teatud aspektidele. Esiteks, pagulaste ja arengupoliitika seos tuleb lisada ettepaneku üldisi eesmärke käsitlevasse artiklisse. Sisserändepoliitikal on kaks mõõdet – sise- ja välismõõde. Seepärast on oluline kehtestada selged mehhanismid, et mainitud kaks mõõdet oleksid nii toimivad kui kooskõlastatud. Raportöör on seisukohal, et reguleeritud sisseränne tagab sisserännanute inimõiguste järgimise ning neile elu- ja töötingimuste kindlustamise. Igal juhul on toetus arenguriikidele ning täielik koostöö Euroopa Liidu ja mainitud riikide vahel olulise tähtsusega igasuguse sisserändepoliitika õnnestumise seisukohalt.

Võttes arvesse pidevaid jõupingutusi ühenduse meetmete ühtlustamiseks, arvab raportöör, et 7% eraldamine eelarvest ühenduse meetmete tarbeks on äärmiselt tagasihoidlik, eriti arvestades seda, et üks Haagi programmis[2] esitatud nõudmisi, mis on toodud ka ettepanekus, oli luua "asjakohased struktuurid, mis hõlmaksid liikmesriikide riiklikke varjupaigateenistusi, eesmärgiga hõlbustada praktilist ja konstruktiivset koostööd“. Samuti ei piisa sellest, kui määratakse kindlaks varjupaigamenetlused, vaid tuleb tagada ka kindel juurdepääs nendele menetlustele. Raportööri arvates on pagulaste fondi käsitleva arutelu võtmeküsimuseks inimõiguste järgimise tugevdamine. See mõiste tuleb pakilise küsimusena lülitada strateegiliste suuniste vastuvõtmist käsitlevatesse sätetesse ja mitmeaastaste programmide koostamisse.

Võttes arvesse tehtud tähelepanekuid ja konkreetset rakendamist, toetab raportöör ettepanekut võtta vastu antud otsus kui vajalik samm Euroopa Liidu ühise varjupaigapoliitika suunas.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[3]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Artikli 2 lõige 1
1. Fondi üldeesmärk on käesoleva otsusega sätestatud meetmeid kaasfinantseerides toetada ja soodustada liikmesriikide jõupingutusi pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmisel ning nende vastuvõtmise tagajärgede kandmisel, võttes arvesse ühenduse õigusakte antud valdkonnas.	1. Fondi üldeesmärk on käesoleva otsusega sätestatud meetmeid kaasfinantseerides toetada ja soodustada liikmesriikide jõupingutusi pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmisel ning nende vastuvõtmise tagajärgede kandmisel, võttes arvesse ühenduse õigusakte antud valdkonnas, samuti päritoluriigi õigusakte ja arengupoliitika üldpõhimõtteid.
Selgitus
Pagulaste fondi üldeesmärke ei ole võimalik tegelikult määratleda, kui ei võeta arvesse pagulaste päritoluriigist lahkumise põhjusi. Seetõttu on vaja eesmärkide hulgas ära tuua lisaks liikmesriikide jõupingutuste toetamisele ka olemasolevad võimalused tegutseda enne, kui pagulased riigist lahkuvad, näiteks ELi ja päritoluriigi kahepoolsed klauslid ning aastatuhande arengueesmärkide elluviimise positiivne mõju.
Muudatusettepanek 2 Artikli 3 lõike 2 punkt -a (uus)
	(-a) taotlejate teavitamine ja juurdepääs varjupaigamenetlustele;
Selgitus
Sellest ei piisa, kui luuakse struktuure varjupaigamenetluse tarbeks, eelkõige tuleb varjupaigataotlejatele tagada neile juurdepääs. See võib tähendada ka teavitamispoliitikat juba varjupaigataotleja päritoluriigis. Seetõttu on oluline märkida finantsinstrumendi abikõlbulike meetmete juures ära õigus teavitamisele ja juurdepääsule.
Muudatusettepanek 3 Artikli 3 lõike 2 punkt g
(g) teave kohalikele kogukondadele, kes suhtlevad võõrustajariigi poolt vastuvõetutega.	(g) teave kohalikele kogukondadele ning koolitus kohalike asutuste ja vastuvõtustruktuuride töötajatele, kes suhtlevad võõrustajariigi poolt vastuvõetutega.
Selgitus
On väga oluline, et kohalikes asutustes vastuvõetavatesse isikutesse suhtutakse positiivselt. Positiivse suhtumise saavutamiseks on kindlasti vaja kohalikku elanikkonda teavitada, kuid selle tõhustamiseks on vaja läbi viia koolitusi eelkõige asjaomastes kohalikes asutustes ja vastuvõtustruktuurides .
Muudatusettepanek 4 Artikli 3 lõige 6
6. Meetmete puhul võetakse arvesse selliste sotsiaalselt haavatavate isikute nagu alaealiste, saatjata alaealiste, puuetega inimeste, rasedate, alaealiste lastega üksikvanemate ning piinamise, vägistamise või muu raske psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud inimeste eriolukorda.	6. Meetmete puhul võetakse arvesse selliste sotsiaalselt haavatavate isikute nagu alaealiste, saatjata alaealiste, puuetega inimeste, rasedate, alaealiste lastega üksikvanemate ning piinamise, vägistamise või muu raske psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud inimeste eriolukorda, tagades esmajoones ja iga meetme puhul selle, et inimõiguste standardeid täiel määral järgitakse.
Selgitus
Kõikide meetmete puhul tuleb eelkõige täielikult järgida inimõigusi. Teades, et varjupaigataotlejad on sageli ebakindlas olukorras, tuleb kõigi menetluste käigus kindlasti järgida inimväärikuse austamise põhimõtet, mida tegelikult ikka veel liiga sageli eiratakse.
Muudatusettepanek 5 Artikli 4 lõige 1
1. Komisjoni algatusel võib kuni 7% fondi olemasolevatest vahenditest kasutada varjupaigapoliitikaga seotud riikidevaheliste meetmete või kogu ühendusele huvi pakkuvate meetmete („ühenduse meetmete“) rahastamiseks, mis on kohaldatavad artiklis 6 osutatud sihtgruppide suhtes.	1. Komisjoni algatusel võib kuni 15% fondi olemasolevatest vahenditest kasutada varjupaigapoliitikaga seotud riikidevaheliste meetmete või kogu ühendusele huvi pakkuvate meetmete („ühenduse meetmete“) ning artiklis 6 osutatud sihtgruppide suhtes kohaldatavate meetmete rahastamiseks.
Selgitus
Käesolevas finantsinstrumendis ühenduse meetmeteks ettenähtud 7% eelarvest ei piisa mingil juhul ettepanekus taotletu saavutamiseks, mille eesmärk on tuua "... koordineeritud või ühismeetmete rakendamise näol kasu ELi tasandil tervikuna" (lk 8). Selleks, et "hõlbustada praktilist ja konstruktiivset koostööd" (lk 9), on kindlasti vaja suuremat summat.
Muudatusettepanek 6 Artikli 5 lõike 2 punkt e a (uus)
	(e a) õigusabi ning kirjalik ja suuline tõlge.
Selgitus
Artiklis 5 ettenähtud erakorraliste meetmete hulgas on ettepanekus märgitud, et "meditsiiniline, psühholoogiline või muu abi"(artikli 5 lõige 2 punkt c) on vajalikud. Sõnastus "või muu" on väga umbmäärane ning meie arvates on võrdselt oluline, et varjupaigataotlejale antaks teavet tema õiguste ja kohustuste kohta. Seepärast on vältimatult vajalik, et taotleja saaks arusaadavat õigusabi ning see peab olema erakorraliste meetmete juures selgelt toodud.
Muudatusettepanek 7 Artikli 9 lõige 1
1. Artiklites 19 ja 21 osutatud mitmeaastaste ja aastaprogrammide elluviimise eest vastutab vastavalt iga liikmesriigi konkreetsele institutsioonilisele süsteemile tema asjakohane piirkondlik tasand. Vastutamine toimub vastavalt käesolevale otsusele.	1. Artiklites 19 ja 21 osutatud mitmeaastaste ja aastaprogrammide elluviimise eest vastutab vastavalt iga liikmesriigi konkreetsele institutsioonilisele süsteemile tema pädev võimuorgan. Vastutamine toimub vastavalt käesolevale otsusele.
Selgitus
Liikmesriikide sisestruktuurid on väga erinevad. Seetõttu tuleb mitmeaastaseid programme hallata ja ellu viia vastavalt iga liikmesriigi õigusele ja sisemisele (piirkondlikule või muule) struktuurile.
Muudatusettepanek 8 Artikli 18 lõige 2
2. Kõnealuste suuniste kaudu viiakse iga fondi eesmärgi puhul ellu ühenduse prioriteedid, selleks et edendada ühise Euroopa varjupaigasüsteemi elluviimist.	2. Kõnealuste suuniste kaudu viiakse iga fondi eesmärgi puhul ellu ühenduse prioriteedid, selleks et edendada ühise Euroopa varjupaigasüsteemi elluviimist, tagades sealjuures inimõiguste standardite täieliku järgimise.
Selgitus
Programmide kavandamise ja mitmeaastaste riiklike programmide puhul tuleb eelkõige täielikult järgida inimõigusi. Teades, et varjupaigataotlejad on sageli ebakindlas olukorras, tuleb kõigi menetluste käigus eelkõige järgida inimväärikuse austamise põhimõtet, mida tegelikult ikka veel liiga sageli eiratakse.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega asutatakse Euroopa pagulaste fond aastateks 2008–2013 üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames
Viited	KOM(2005)0123 – C6‑0124/2005 – 2005/0046(COD)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d)         istungil teadaandmise kuupäev	DEVE 22.6.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teadaandmise kuupäev
Arvamuse koostaja         nimetamise kuupäev	Fernando Fernández Martín 31.8.2005
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	14.11.2005	1.12.2005		25.1.2005
Vastuvõtmise kuupäev	25.1.2005
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:		22 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Margrietus van den Berg, Danutė Budreikaitė, Marie-Arlette Carlotti, Thierry Cornillet, Nirj Deva, Fernando Fernández Martín, Hélène Goudin, Filip Andrzej Kaczmarek, Glenys Kinnock, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Maria Martens, Miguel Angel Martínez Martínez, Gay Mitchell, Toomas Savi, Frithjof Schmidt, Jürgen Schröder, Anna Záborská, Mauro Zani
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed	Milan Gaľa, Linda McAvan, Manolis Mavrommatis, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

• [1]  KOM(2005)0123, 6.4.2005.
• [2]  Võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 4. ja 5. novembril 2004. aastal Brüsselis toimunud istungi lõppjäreldusi.
• [3]  ELTs seni avaldamata.

eelarvekomisjoni ARVAMUS  (28.3.2006)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega asutatakse Euroopa pagulaste fond aastateks 2008–2013 üldprogrammi "Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine" raames
(KOM(2005)0123 – C6‑0124/2005 – 2005/0046(COD))

Arvamuse koostaja: Kathalijne Maria Buitenweg

LÜHISELGITUS

Komisjon pakkus parlamendile ja nõukogule[1] esitatud ettepanekutes liidu järgmise finantsraamistiku (2007–2013) osas välja uue 3. rubriigi kodakondsuse, vabaduse, turvalisuse ja õiguse kohta kogueraldisega 24,705 miljardit eurot, millest 65% määrataks ettepaneku kohaselt vabadusel, õigusel ja turvalisusel rajaneva ala lõplikuks elluviimiseks. Oma 8. juuni 2005. aasta resolutsioonis laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite kohta (2007–2013)[2] tegi Euroopa Parlament ettepaneku suurendada vahendeid ühe miljardi euro võrra (2004. aasta hindades), täpsustades, et seda summat tuleks kasutada põhiõiguste tagamiseks ja kuritegevuse vastaseks võitluseks. Kuid Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. detsembri kokkuleppes on nimetatud poliitikavaldkonna rahastamiseks ette nähtud ainult 6,630 miljardit eurot.

I KOMISJONI ETTEPANEK

See ettepanek on üks neljast otsuse eelnõust, mis hõlmavad raamprogrammi "Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine"[3], mille komisjon esitas 6. aprillil 2005 ja milles ta tegi ettepaneku eraldada ajavahemikuks jaanuar 2007 – detsember 2013 üldisi kulukohustuste assigneeringuid 5866 miljonit eurot. Raamprogrammi osana on asutatud neli fondi: Euroopa pagulaste fond, välispiiride fond, integratsioonifond ja tagasisaatmisfond.

Käesolev ettepanek puudutab Euroopa pagulaste fondi, mille peamine eesmärk on toetada ja soodustada liikmesriikide tegevust, mis on seotud pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmise ja sellest tulenevate tagajärgedega, sealhulgas ümberasustatud isikute massilise sissevoolu puhul. Siiski ei ole kogu ühendust hõlmava ümberasumissüsteemi teatavate aspektide rahalise toetamise küsimust (Lamberti raport)[4] seni veel komisjoni ettepanekusse lisatud.

Sihtrühma kuuluvad:

· pagulased 1967. aasta New Yorgi protokolliga muudetud 1951. aasta Genfi konventsiooni tähenduses, kellel on lubatud elada ühes liikmesriigis, sealhulgas need, kes seda staatust taotlevad;

· kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kellel on teisejärguline kaitse direktiivi 2004/83/EÜ tähenduses, sealhulgas need, kes seda staatust taotlevad;

· kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kellel on ajutine kaitse direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses (ümberasustatud isikute massiline sissevool).

Fond toetab meetmeid (abikõlblikke meetmeid) liikmesriikides, mis on seotud:

· vastuvõtmistingimuste ja varjupaigamenetlustega;

· sihtrühma kuuluvate isikute integreerimisega, kelle viibimine liikmesriigis on kestev ja püsiv;

· sihtrühma kuuluvate isikute vabatahtliku tagasipöördumisega, välja arvatud nendega, kes on saanud eitava vastuse 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli kohase rahvusvahelise kaitse või nõukogu direktiivis 2004/83/EÜ sätestatud teisejärgulise kaitse taotlusele.

Igal aastal reserveeritakse 10 miljoni euro suurune summa pagulaste või ümberasustatud isikute massilise sissevoolu esimestel nädalatel võetavate meetmete jaoks (erakorralised meetmed).

Komisjoni ettepaneku kohaselt eraldatakse liikmesriikidele igal aastal kindel summa (300 000 eurot). Riikidele, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004, ja riikidele, kes ühinevad Euroopa Liiduga ajavahemikul 2007 –2013, eraldatakse suurem summa (500 000 eurot).

Ülejäänud osa kasutatavatest iga-aastastest ressurssidest jaotatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

· 30% võrdeliselt kolme eelnenud aasta jooksul riiki lubatud isikute arvuga, kes lubati riiki pagulasena või täiendavalt kaitstud isikutena;

· 70% võrdeliselt kolme eelnenud aasta jooksul riiki lubatud isikute arvuga, kes on registreeritud pagulase või täiendavalt kaitstud isiku staatuse taotlejatena või kes on riiki lubatud ajutiselt kaitstud isikuna.

Fondile eraldatakse ajavahemikuks 2007 –2013 1184 miljonit eurot, mis jaotatakse järgmiselt:

	2007	2008	2009	2010	2011	2012	2013	2014.	KOKKU
Tegevuskulud KA   MA	60	140	140	150	200	204,2	208,6		1.102,8
	54,77	105	150	145	175	202,1	206,4	64,52	1.102,8
Halduskulud	1,3	1,6	1,5	1,6	1,85	1,55	1,8		11,2
Erakorralised meetmed	10	10	10	10	10	10	10		70
KA + Halduskulud + Erakorralised meetmed	71,3	151,6	151,5	161,6	211,85	215,75	220,4		1184

II ARVAMUSE KOOSTAJA ETTEPANEKUD

Komisjoni ettepanek on tervitatav, kuid tõstatab ka palju küsimusi.

1.   Otsuse ettepanekus märgitud assigneeringud on üksnes juhiseks, kuni saavutatakse kokkulepe ajavahemikku 2007–2013 hõlmava finantsperspektiivi osas. Nimetatud konkreetset punkti arvesse võttes on esitatud mitu muudatusettepanekut.

2.   Sidususe ja lihtsustamise tagamiseks on tehtud ettepanek võtta vastu ühine artikkel fondi rakendusmeetmete kohta, mida tuleb arutada nõuandekomitees. See artikkel sisaldab iga-aastase tööprogrammi, juhiseid ja ettepanekuid projektide valimiseks lisaks muudele meetmetele, mis eespool nimetatud komitee peab läbipaistvuse tagamiseks vastu võtma. Seega tehakse ettepanek koostada uus artikkel 21 a.

3.   Tõhusa komiteemenetluse tagamiseks tuleks järgida eelarvekomisjoni traditsioonilist lähenemisviisi nõuandemenetluse kasutamise kohta. Seetõttu on esitatud artikli 51 muudatusettepanek. Samal ajal peaks parlament siiski tagama, et tema õigusloomealased volitused oleksid arvesse võetud. Selleks on esitatud muudatusettepanekud, et mitte kaotada sõnaõigust strateegiliste suuniste üle otsustamisel, mis on laadilt rohkem poliitilised kui tehnilised rakendusmeetmed.

4.   Tähtis on tagada demokraatlik kontroll fondi järelevalveks ja hindamiseks mõeldud sobivate meetmete abil. Seetõttu on esitatud muudatusettepanekud nende artiklite kohta, mis on sellega seotud.

5.   Tuleks eelistada erakorraliste meetmete rahastamist mujalt kui finantsperspektiivi rubriikidest, et vältida olukorda, et igal aastal peavad eelarveassigneeringud jääma eelarvesse ilma tagatiseta, et neid kasutatakse. Sellel eesmärgil on esitatud mitu muudatusettepanekut.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

I. Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek 1 Lõige 1 a (uus)

1 a. täpsustab, et otsuse ettepanekus märgitud assigneeringud on üksnes juhiseks kokkuleppe saavutamiseni 2007. aasta ja sellele järgnevate aastate finantsperspektiivi osas;

Muudatusettepanek 2 Lõige 1 b (uus)

1 b.  komisjoni üles esitama vajadusel ettepanek kõnealuse programmi lähtesumma kohandamiseks niipea, kui järgmine mitmeaastane finantsraamistik on vastu võetud;

Selgitus

Muudatusettepanekutega rõhutatakse, et ettepanekus esitatud summade puhul tuleb saada kinnitus võimalikus mitmeaastases finantsraamistikus. Pärast kokkuleppe saavutamist esitab komisjon uue õigusloomega seotud ettepaneku, milles määratakse kindlaks lõplik lähtesumma.

Muudatusettepanek 3 Lõige 2 a (uus)

2 a. rõhutab, et iga halduskoostööd puudutavat eeskirjade muudatust, mis on tehtud vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse ("finantsmäärus") kohta artikli 53 lõikele 3, tuleks reguleerida horisontaalselt finantsmääruse käesoleva läbivaatamise raames.

Selgitus

Halduskoostööd puudutavad finantsmääruse sätted ja rakenduseeskirjad on ulatuslikud ja kõikide ühenduse fondide haldamiseks piisavad. Juhtumite arv, mille puhul lubatakse finantsmääruse sätetest erandeid, peaks olema minimaalne ja põhimõtteliselt peaksid erandid olema reguleeritud finantsmääruses.

II. Ettepanek võtta vastu otsus

Komisjoni ettepanek[5]	Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 10 a (uus)
	(10 a) Kandidaatriikidel võib viivitamatult vaja minna rahalist abi kulude katmiseks, mis on seotud nõukogu direktiivis 2001/55/EÜ kirjeldatud pagulaste massilise sissevooluga. Seetõttu tuleks kandidaatriigile taotluse korral rahaline abi eelnevalt kätte anda tingimusel, et eelarves on vahendid olemas.
Selgitus
Väldib olukorda, kus igal aastal jäävad eelarveassigneeringud eelarvesse ilma kasutamistagatiseta ja samal ajal kulutatakse uue rubriigi 3A vabu vahendeid. Tuleb eelistada nende meetmete rahastamist mujalt kui finantsperspektiivi rubriikidest solidaarsusfondi mudeli kohaselt (nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus 2012/2002/EÜ, EÜT L 31, 14.11.2002 ja uuendamise ettepanek KOM(2005)108, 6. aprill 2005).
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 10 b (uus)
	(10 b) On asjakohane lubada kiire otsuse tegemist rahaliste vahendite eraldamiseks ja võimalikult kiireks kasutamiseks. Haldusmenetlusi tuleks asjakohaselt kohandada ja kasutada neid nii palju, kui absoluutselt vajalik. Selleks on Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon sõlminud 7. novembril 2002 institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Liidu Solidaarsusfondi rahastamiseks.
Selgitus
Väldib olukorda, kus igal aastal jäävad eelarveassigneeringud eelarvesse ilma kasutamistagatiseta ja samal ajal kulutatakse uue rubriigi 3A vabu vahendeid. Tuleb eelistada nende meetmete rahastamist mujalt kui finantsperspektiivi rubriikidest solidaarsusfondi mudeli kohaselt (nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus 2012/2002/EÜ, EÜT L 31, 14.11.2002 ja uuendamise ettepanek KOM(2005)108, 6. aprill 2005).
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 10 c (uus)
	(10 c) Nimetatud otsuse kohaste toetuste maksmise ja kasutamise mehhanismides tuleks arvesse võtta olukorra kiireloomulisust. Seetõttu tuleks sätestada määratud rahalise abi kasutamise lõpptähtaeg.
Selgitus
Väldib olukorda, kus igal aastal jäävad eelarveassigneeringud eelarvesse ilma kasutamistagatiseta ja samal ajal kulutatakse uue rubriigi 3A vabu vahendeid. Tuleb eelistada nende meetmete rahastamist mujalt kui finantsperspektiivi rubriikidest solidaarsusfondi mudeli kohaselt (nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus 2012/2002/EÜ, EÜT L 31, 14.11.2002 ja uuendamise ettepanek KOM(2005)108, 6. aprill 2005).
Muudatusettepanek 7 Artikkel 5 a (uus)
	Artikkel 5 a
	Taotlused Toetuse saamise nõuetele vastav riik võib esitada komisjonile taotluse fondilt toetuse saamiseks nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt kümne nädala möödumisel alates pagulaste massilisest sissevoolust, esitades kogu saadaoleva teabe.
Selgitus
Väldib olukorda, kus igal aastal jäävad eelarveassigneeringud eelarvesse ilma kasutamistagatiseta ja samal ajal kulutatakse uue rubriigi 3A vabu vahendeid. Tuleb eelistada nende meetmete rahastamist mujalt kui finantsperspektiivi rubriikidest solidaarsusfondi mudeli kohaselt (nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus 2012/2002/EÜ, EÜT L 31, 14.11.2002 ja uuendamise ettepanek KOM(2005)108, 6. aprill 2005).
Muudatusettepanek 8 Artikkel 5 b (uus)
	Artikkel 5 b
	Eelrahastamine Vahetult pärast artiklis 5a nimetatud taotluse saamist võib komisjon tingimusel, et vahendid on eelarves olemas, võtta vastu otsuse eelnevalt rahastada kõige kiiremaid abikõlblikke toiminguid ja anda viivitamatult asjaomasele riigile eelnevalt rahalist abi ühe osamaksena. Seda artiklit kohaldatakse ainult juhul, kui taotluses selgelt palutakse eelrahastamist.
Selgitus
Väldib olukorda, kus igal aastal jäävad eelarveassigneeringud eelarvesse ilma kasutamistagatiseta ja samal ajal kulutatakse uue rubriigi 3A vabu vahendeid. Tuleb eelistada nende meetmete rahastamist mujalt kui finantsperspektiivi rubriikidest solidaarsusfondi mudeli kohaselt (nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus 2012/2002/EÜ, EÜT L 31, 14.11.2002 ja uuendamise ettepanek KOM(2005)108, 6. aprill 2005).
Muudatusettepanek 9 Artikkel 5 c (uus)
	Artikkel 5 c
	Eelarvemenetlus   1. Kui komisjon on otsustanud, et rahalist abi tuleks anda fondist, esitab ta eelarvepädevale asutusele ettepanekud, mis on vajalikud artikli 22 kohaselt kinnitatavale summale vastavate assigneeringute määramiseks.   2. Kui eelarvepädev asutus on assigneeringud kinnitanud, võtab komisjon vastu toetuse andmise otsuse , võttes arvesse kõik artikli 5 b kohaselt eelnevalt antud toetused.
Selgitus
Väldib olukorda, kus igal aastal jäävad eelarveassigneeringud eelarvesse ilma kasutamistagatiseta ja samal ajal kulutatakse uue rubriigi 3A vabu vahendeid. Tuleb eelistada nende meetmete rahastamist mujalt kui finantsperspektiivi rubriikidest solidaarsusfondi mudeli kohaselt (nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus 2012/2002/EÜ, EÜT L 31, 14.11.2002 ja uuendamise ettepanek KOM(2005)108, 6. aprill 2005).
Muudatusettepanek 10 Artikli 13 lõige 1
1. Fondi rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 1. jaanuar 2008 kuni 31. detsember 2013 on 1112,7 miljonit eurot.	1. Käesoleva vahendi rakendamise soovitavaks lähtesummaks määratakse 1112,7 miljonit eurot kuueaastaseks perioodiks alates 1. jaanuarist 2008.
Selgitus
Muudatusettepanekus rõhutatakse, et ettepanekus esitatud summade puhul tuleb saada kinnitus võimalikus mitmeaastases finantsraamistikus. Pärast kokkuleppe saavutamist esitab komisjon õigusloomega seotud ettepaneku, milles määratakse kindlaks lõplik lähtesumma.
Muudatusettepanek 11 Artikli 14 lõike 1 kolmas lõik
Riikidele, kes liituvad Euroopa Liiduga ajavahemikul 2008–2013, on see summa perioodi 2008–2013 järelejäänud ajaks 500 000 eurot aastas alates aastast, mil nad ühinevad.	Riikidele, kes ühinevad Euroopa Liiduga ajavahemikul 2007–2013, on see summa perioodi 2007–2013 järelejäänud ajaks 500 000 eurot aastas alates aastast, mil nad ühinevad.
Selgitus
Rumeenia ja Bulgaaria ühinemise kuupäeva kohta ei ole veel otsust tehtud. Neid kahte riiki ei või kuus aastat karistada 200 000 euro suuruse summaga üksnes selle pärast, et nad olid suutelised ühinema 2007. aastal.
Muudatusettepanek 12 Artikkel 15 a (uus)
	Artikkel 15 a
	Kohaldatakse finantsmääruse sätteid. Kui komisjon kavatseb nendest sätetest fondi erivajaduste tõttu kõrvale kalduda, peab ta sellest selgesõnaliselt ja eraldi teavitama Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni.
Selgitus
Läbipaistvus finantsmääruse sätete kohaldamisel. Käesoleva muudatuse puhul tuleks arvesse võtta artikli 53 lõiget -1 (uus) käsitlevat muudatusettepanekut 4, mis võimaldab kasutusele võtta vahekokkuvõtte.
Muudatusettepanek 13 Artikkel 18 a (uus)
	Artikkel 18 a
	Enne artiklis 18 märgitud strateegiliste suuniste vastuvõtmist, millel mitmeaastane programm põhineb, esitab komisjon teksti projekti Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Iga institutsioon võib kolme kuu jooksul pärast eelnõu teksti esitamist teha muudatusettepanekuid, kui eelnõu tekst ei vasta tema arvates õigusloomeorgani püstitatud eesmärkidele, või olla antud teksti vastuvõtmise vastu ja paluda näiteks komisjonil teha ettepanek õigusakti vastuvõtmiseks vastavalt asutamislepingu artiklile 251.
Selgitus
On kohustuslik, et EP säilitab mõju strateegiliste suuniste üle, kuna need on laadilt rohkem poliitilised kui tehnilised rakendusmeetmed. Põhimõtteliselt peaks EP nõudma, et strateegiliste dokumentide vastuvõtmisel tuleks endiselt kasutada artikli 251 kohast kaasotsustamismenetlust. Kuid komisjonile teatava paindlikkuse võimaldamiseks on esitatud menetlus, kus strateegiliste dokumentide kohta võib teha otsuse komiteemenetluse kasutamisega, kui parlament ega nõukogu ei ole selle vastu. See tähendab, et seadusloome menetlust tuleb järgida ainult, kui õigusloome protsessis kaasosalejad on tuntavalt komisjoni kavandatud tekstide vastu.
Muudatusettepanek 14 Artikkel 21 a (uus)
	Artikkel 21 a
	Rakendusmeetmed
	Komisjon võtab vastavalt artiklis 52 ettenähtud nõuandemenetlusele vastu programmi rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud järgmiste küsimustega:
	a) iga-aastane tööprogramm;
	b) aastaeelarve ja vahendite jaotamine fondi erinevate meetmete vahel;
	c) üldised juhised fondi rakendamiseks ja valikukriteeriumide menetlused;
	d) vahendite jaotamine tegevuste vahel, mida haldavad vastavad riiklikud ametiasutused;
	e) tegevuse jälgimise ja hindamise ning tulemuste levitamise ja ülekandmise korraldus;
	f) ettepanekud projektide valimiseks.
Selgitus
Lisada tuleb rakendusmeetmeid käsitlev artikkel, et teha vahet komisjonide poolt teostatavate tehniliste kohanduste ja tundlike poliitiliste muudatuste vahel, viimaste tegemisel on vajalik õigusloome protsessis kaasosalejate – Euroopa Parlamendi ja nõukogu – osalemine. Tavaliselt kasutab eelarvekomisjon nõuandemenetlust vastavalt nõukogu otsusele 468/1999, et tagada mõjus ja kiire menetlemine. Projektide väljavalimist käsitlevad komisjoni ettepanekud võib esitada läbipaistvuse saavutamise eesmärgil eelarvekomisjonile.
Muudatusettepanek 15 Artikli 30 lõike 1 punkt b
b) tagab, et meetmete auditid viiakse läbi deklareeritud kulude tõendamiseks vajaliku valimi alusel; valim esindab vähemalt 10% iga aastaprogrammi kogu abikõlblikust kulust;	b) tagab, et meetmete auditid viiakse läbi deklareeritud kulude tõendamiseks vajaliku valimi alusel; valim esindab vähemalt 20% iga aastaprogrammi kogu abikõlblikust kulust;
Selgitus
Euroopa Kontrollikoda osutas oma 2003. ja 2004. aasta aruandes puudustele Euroopa Pagulaste Fondi kontrollisüsteemides. Et tulevikus neid puudusi ei esineks, peaksid liikmesriigid tagama, et meetmeid rakendatakse viisil, mis on kooskõlas kehtivate ühenduse eeskirjadega, kontrollides vähemalt 20% abikõlblikest kogukuludest. See on kooskõlas ka Euroopa Kontrollikoja soovitusega.
Muudatusettepanek 16 Artikli 49 lõike 1 esimene lõik a (uus)
	Komisjon tagab käesoleva otsusega hõlmatud meetmete eelhindamise, jälgimise ja järelhindamise. Komisjon tagab, et programm oleks juurdepääsetav ja et seda rakendataks läbipaistvalt.
Selgitus
Programmi tuleb õigeaegselt jälgida ja hinnata, et tagada demokraatlik järelevalve.
Muudatusettepanek 17 Artikli 49 lõige 3 a (uus)
	3 a. Komisjon annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt ja õigeaegselt teavet programmi rakendamisest, eriti olemasolevate vahendite kasutamisest.
Selgitus
Eelarvepädevad institutsioonid peaksid saama korrapärast ja õigeaegset teavet, et tagada programmi tõhus jälgimine ja hindamine.
Muudatusettepanek 18 Artikli 50 lõige 4
4. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hiljemalt 31. detsembriks 2012 ajavahemiku 2008–2010 kohta ja 31. detsembriks 2015 ajavahemiku 2011–2013 kohta järelhindamise aruande.	4. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele:
	b) hiljemalt 31. detsembriks 2010 vahearuande saavutatud tulemuste kohta ja fondi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta koos ettepanekuga fondi edasiseks arenguks; Lisaks sellele esitab komisjon igal aastal lühiaruande, mis kajastab fondi rakendamise seisu;
	b) hiljemalt 31. detsembriks 2012 (ajavahemikuks 2007–2010) ja 31. detsembriks 2015 (ajavahemikuks 2011–2013) järelhindamisaruande, mis hõlmab programmi rakendamist ja tulemusi pärast programmi rakendamise lõpuleviimist. _____ * Vahearuanne esitatakse kolm aastat pärast otsuse vastuvõtmist.
Selgitus
Fondi tuleb õigeaegselt jälgida ja hinnata, et tagada demokraatlik järelevalve.
Muudatusettepanek 19 Artikli 51 lõige 2
2. Aruanded loetakse vastuvõetavaks, kui need sisaldavad kõiki lõikes 1 loetletud andmeid. Komisjon teeb otsuse vastutava asutuse esitatud rakendamise aastaaruande kohta kahe kuu jooksul. Kui komisjon ei vasta ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse aruanne vastuvõetuks.	2. Komisjon teeb otsuse vastutava asutuse esitatud rakendamise aastaaruande kohta kahe kuu jooksul. Kui komisjon ei vasta ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse aruanne vastuvõetuks.
Muudatusettepanek 20 Artikli 52 lõiked 1 ja 2
1. Komisjoni abistab solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise ühiskomitee, mis asutati otsusega, millega asutatakse välispiiride fond aastateks 2007–2013 üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames ../… (edaspidi „komitee“).	1. Komisjoni abistab solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise ühiskomitee, mis on loodud aastateks 2007–2013 üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames ../… (edaspidi „komitee“).
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklit 8.	2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.
Selgitus
Kuni nõukogu ei veel teinud otsust komisjoni komitoloogia süsteemi reformi käsitleva ettepaneku kohta, kasutab eelarvekomisjon reeglina nõuandemenetlust vastavalt nõukogu otsuse 1999/468/EÜ artiklitele 3 ja 7, et tagada komiteemenetluse mõjusus ja läbipaistvus.
Muudatusettepanek 21 Artikkel 53
	1. Komisjon võib esitada käesoleva otsuse vahekokkuvõtte tegemiseks 2010. aasta lõpuks eesmärgiga parandada fondi rakendamist.
Komisjoni ettepanekul vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu käesoleva otsuse uuesti läbi hiljemalt 30. juunil 2013.	2. Komisjoni ettepanekul vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu käesoleva otsuse uuesti läbi hiljemalt 30. juunil 2013.
Selgitus
Tagatakse teatav paindlikkus ja parandatakse fondi rakendamist.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega asutatakse Euroopa pagulaste fond aastateks 2008–2013 üldprogrammi "Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine" raames
Viited	KOM(2004)0123 – C6-0124/2005 – 2005/0046(COD)
Vastutav komisjon	LIBE
Arvamuse esitaja(d)            istungil teada andmise kuupäev	BUDG 22.6.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teadaandmise kuupäev
Arvamuse koostaja             nimetamise kuupäev	Kathalijne Maria Buitenweg22.6.2005
Endine arvamuse koostaja
Arutamine komisjonis	23.6.2006
Vastuvõtmise kuupäev	23.6.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	26
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Richard James Ashworth, Reimer Böge, Simon Busuttil, Gérard Deprez, Valdis Dombrovskis, Hynek Fajmon, Neena Gill, Ingeborg Gräßle, Louis Grech, Catherine Guy-Quint, Jutta D. Haug, Ville Itälä, Anne E. Jensen, Wiesław Stefan Kuc, Janusz Lewandowski, Mario Mauro, Jan Mulder, Giovanni Pittella, Antonis Samaras, Nina Škottová, László Surján, Kyösti Virrankoski, Ralf Walter
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Kathalijne Maria Buitenweg, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Peter Šťastný
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed olemas vaid ühes keeles)	.

• [1]  KOM(2004)0101.
• [2]  P6_TA(2005)0224.
• [3]  KOM(2005)0123.
• [4]  EP 15. detsembri 2004. aasta resolutsiooni P6_TA(2004)0100 lõige 8.
• [5]  ELT C..., 8.12.2005, lk....

MENETLUS

Pealkiri		Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega asutatakse Euroopa pagulaste fond aastateks 2008–2013 üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames
Viited		KOM(2005)0123 – C6-0124/2005 – 2005/0046(COD)
EP-le esitamise kuupäev		6.4.2005
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev		LIBE 22.6.2005
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev		BUDG 22.6.2005		DEVE 22.6.2005	BUDG 22.6.2005		EMPL 22.6.2005			CULT 22.6.2005
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev		EMPL 12.1.2006		CULT 16.6.2005
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev		Barbara Kudrycka 6.6.2005
Endine raportöör / Endised raportöörid
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine   JURI arvamuse kuupäev
Rahaeraldise määra muutmine   BUDG arvamuse kuupäev
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine parlamendikomisjonis		4.10.2005 1.6.2006	1.12.2005 23.10.2006		22.2.20066.11.2006	3.4.2006			18.4.2006
Vastuvõtmise kuupäev		6.11.2006
Lõpphääletuse tulemused	+ – 0	19 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed		Mihael Brejc, Giusto Catania, Jean-Marie Cavada, Carlos Coelho, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Patrick Gaubert, Adeline Hazan, Lívia Járóka, Ole Krarup, Barbara Kudrycka, Romano Maria La Russa, Henrik Lax, Hartmut Nassauer, Martine Roure, Ioannis Varvitsiotis, Stefano Zappalà
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed		Maria da Assunção Esteves, Roland Gewalt, Jeanine Hennis-Plasschaert, Sophia in 't Veld, Kyriacos Triantaphyllides
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)		Salvatore Tatarella
Esitamise kuupäev		29.11.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)