RAPORT Tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse edendamine: Euroopa mõõde ülekaalulisuse, rasvumise ja krooniliste haiguste ennetamisel
6.12.2006 - (2006/2231(INI))
Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Frédérique Ries
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse edendamise kohta: Euroopa mõõde ülekaalulisuse, rasvumise ja krooniliste haiguste ennetamisel
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse edendamine: Euroopa mõõde ülekaalulisuse, rasvumise ja krooniliste haiguste ennetamisel” (KOM(2005)0637);
– võttes arvesse ülemaailmse toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise strateegia vastuvõtmist (57. Maailma Tervishoiuassambleel 2004. aasta mais);
– võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2000. aasta resolutsiooni tervise ja toitumise kohta [2001/C 20 23.01];
– võttes arvesse tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoiu ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 3. juuni 2005. aasta järeldusi rasvumise, toitumise ja kehalise aktiivsuse kohta;
– võttes arvesse 19.–20. septembril 2005 aastal toimunud spordiministrite mitteametlikku kohtumist, kus eesistuja Ühendkuningriik tegi ettepaneku luua spordi ja tervise töörühm;
– võttes arvesse teadlaste 3.–8. septembri 2006. aasta üleskutset Sydney X rahvusvahelisel rasvumisvastase võitluse teemalisel kongressil (ICO 2006);
– võttes arvesse eesistuja Soome korraldatud kõrgetasemelise konverentsi „Tervishoid kõigis poliitikavaldkondades” järeldusi;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6‑0450/2006),
A. arvestades, et viimase 30 aasta jooksul on rasvumise all kannatavate inimeste arv Euroopa Liidus märkimisväärselt kasvanud; arvestades, et rasvumine levib sama kiiresti kui Ameerika Ühendriikides 1990. aastate alguses ja et ligikaudu 27% Euroopa meestest ja 38% naistest on ülekaalulised või rasvunud;
B. arvestades, et rasvumise levimus, eriti laste seas, ei piirdu ELi ja teiste rikaste riikidega, vaid suureneb oluliselt mitmetes arengumaades;
C. arvestades, et rasvumise probleem puudutab ka rohkem kui viit miljonit last ELi 25 liikmesriigis ja et rasvumise levik – ligi 300 000 uut juhtumit aastas – on murettekitav;
D. arvestades, et uuringud on näidanud, et puudega inimestel on suurem rasvumise oht, mida põhjustab hulk tegureid, sealhulgas patoloogilis-füsioloogilised energia ainevahetuse mutatsioonid ja organismi ülesehitus, lihasatroofia ning vähene kehaline aktiivsus;
E. arvestades, et toiduga saadav energiakogus on suurtes elanikkonnarühmades olnud stabiilne alates 1950. aastatest; samal ajal kui eluviisi muutused on toonud kaasa nii kehalise liikumise kui ka füüsilise töö vähenemise, mis omakorda on vähendanud energiavajadust ning põhjustanud energiavajaduse ja energiavarustuse vahelise tasakaalu kadumise;
F. arvestades, et mitmed projektid ja uurimused on kinnitanud, et rasvumise levikut soodustab sotsiaalmajanduslikust keskkonnast tulenev varajane ebavõrdsus ja et see seisund on sagedasem madala sissetuleku ning haridustasemega perekondades;
G. arvestades, et tervislike eluviiside edendamise ELi tegevuskava koostamisel tuleks vajalikul määral arvesse võtta liikmesriikides esinevaid erinevaid toitumisharjumusi ja tarbimistavasid;
H. arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni 2005. aasta Euroopa tervisearuanne näitab (analüütiliselt), et suur hulk surma- ja haigusjuhtumeid on põhjustatud seitsmest peamisest riskitegurist, millest kuus (kõrge vererõhk, kolesteroolitase, kehamassiindeks, vähene puu- ja köögiviljade söömine, füüsilise tegevuse puudus ja liigne alkoholitarbimine) on seotud toitumise ja füüsilise aktiivsusega ja arvestades, et märkimisväärse arvu surma- ja haigusjuhtumite ärahoidmiseks tuleb nende tervisenäitajate parandamist käsitleda võrdselt olulisena;
I. arvestades, et tervislikku toitumisviisi tuleb käsitleda kui toitumisviisi, millel on teatavad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, nagu energiasisalduse vastavus individuaalsetele vajadustele ja alati vastavus toitumispõhimõtetele;
J. arvestades, et kuigi lähtuvalt Euroopa Liidule asutamislepingutega antud pädevusest on liidul oluline roll tarbijate kaitsmisel, ergutades tervislikke toitumisviise ning puu- ja köögiviljade tarbimist, peavad ühenduse meetmed spordi ja kehalise aktiivsuse edendamisel täiendama liikmesriikide ning Euroopa regioonide ja linnade vastavaid meetmeid;
K. võttes arvesse ülekaalulisusega seotud haiguste (millele kulub juba 4–7% liikmesriikide tervishoiukulutustest) sotsiaalmajanduslikku mõju; arvestades, et rasvumisega seotud üldisi kulutusi (võttes arvesse tööpuuduse, tööseisakute ja invaliidsuse tõenäosuse suurenemist) ei ole teadusliku täpsusega hinnatud;
L. arvestades, et enamus liikmesriike on võtnud meetmeid, mille eesmärk on võidelda rasvumise vastu ning parandada elanikkonna tervist, kusjuures mõned valitsused on kehtestanud keelde, teised aga eelistanud stiimuleid;
M. arvestades, et mõned liikmesriigid on näiteks otsustanud piirata müügiautomaatide arvu koolides või need isegi keelata, kuna nende kaubavalik on piiratud ja vähese suhkrusisaldusega jooke, puu- ja köögivilju ning dieettooteid on pakutava seas väga vähe;
N. võttes huviga teadmiseks ja pidades esimeseks etapiks hiljutisi vabatahtlikke algatusi – ühelt poolt Euroopa karastusjoogitootjate otsus vähendada müüki alla 12-aastastele lastele, võimaldades samal ajal kooliõpilastele suuremat jookide valikut, ning teiselt poolt kahe kiirsöögisektori „hiiu” algatus hamburgeripakenditele ja friikartulitorbikutele toiteväärtussümboleid trükkida;
O. tervitades erinevaid tervisliku toitumise edendamise algatusi, mida paljud Euroopa jaemüüjad katsetavad, sealhulgas tervislike tootesarjade väljatöötamine, kõikehõlmav ja kergesti arusaadav toitumisalase teabega märgistamine ja partnerlus valitsuste, koolide ja valitsusväliste organisatsioonidega, et suurendada teadlikkust tervisliku toitumise ja korrapärase liikumise kasulikkusest;
P. arvestades, et kõnealune roheline raamat on osa ELi üldisest algatusest võitluseks tervisele kõige kahjulikumate tegurite vastu (sealhulgas halvad toitumisharjumused ning vähene kehaline aktiivsus), mis koos suitsetamise ning alkoholi liigtarvitamisega on peamiseks südame-veresoonkonna haiguste (nii meeste kui naiste hulgas peamine surmapõhjus Euroopa Liidus), teatavat liiki vähi, hingamisteede haiguste, osteoporoosi ning 2. tüüpi diabeedi põhjustajaks, suurendades riiklikele tervishoiusüsteemidele esitatavaid nõudmisi;
Q. arvestades rohelise raamatu avaldamise järgse avaliku konsultatsiooni tulemusi, mida komisjon tutvustas 11. septembril 2006 ja mis ajendab üleskutseid ELi tegevuseks erinevates ühenduse poliitikavaldkondades, pöörates eelkõige tähelepanu lastele ja noortele;
R. võttes arvesse aktiivset rolli, mida ühendust kutsutakse täitma (seoses ühise poliitikaga või lisaks 25 liikmesriigi tegevusele), korraldades kampaaniaid tarbijate teavitamiseks ja nende teadlikkuse suurendamiseks rasvumise probleemist, puu- ja köögiviljade tarbimise taastamiseks ühise põllumajanduspoliitika raames, teadusuuringute, haridus- ja spordiprojektide rahastamiseks ning uute või muudetud õigusaktide vastuvõtmiseks, millel on tõeline mõju Euroopa elanike toitumistervisele,
Võitlus rasvumise vastu – poliitiline prioriteet?
1. tervitab komisjoni tegevust tervisliku toitumise (nii kvaliteedi kui kvantiteedi poolest) ja kehalise aktiivsuse toetuseks ning võitluses rasvumise ja tõsiste toitumisega seotud haiguste vastu ning nõuab, et rasvumisvastane võitlus oleks edaspidi üks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide poliitilisi prioriteete;
2. tunnistab, et rasvumist mõjutavad paljud tegurid ja sellisena nõuab see paljusid erinevaid poliitikavaldkondi hõlmavat terviklikku lähenemisviisi;
3. avaldab sügavat kahetsust, et vaatamata mitmete liikmesriikide tegevusele puudutab rasvumine aina suuremat osa rahvastikust ning selle tendentsi jätkumine toob rahvatervisele ettearvamatuid tagajärgi, mida võiks asjakohaste meetmete abil ära hoida;
4. soovitab kõigil liikmesriikidel tunnistada rasvumine krooniliseks haiguseks, et vältida rasvunud inimeste häbimärgistamist ja diskrimineerimist ning tagada, et neil oleks riikliku tervishoiusüsteemi raames juurdepääs asjakohasele ravile;
5. tervitab rasvumisvastase harta vastuvõtmist WHO Euroopa ministrite konverentsil (15.–17. novembril 2006. a Istanbulis), tõstab esile edasipüüdliku tegevusraamistiku koostamist epideemia kontrolli alla võtmiseks ja kutsub komisjoni ning liikmesriike üles määrama ajakava sellesse raamistikku kuuluvate meetmete elluviimiseks ning esikohale seadmiseks;
6. toetab igati 2005. aasta märtsis algatatud ELi toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise tegevusprogrammi ning tervitab tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadi meetodit, milleks on pidev dialoog erinevate tööstussektorite, liikmesriikide ametiasutuste ning valitsusväliste organisatsioonidega;
7. tervitab programmi sidusrühmade poolt juba välja pakutud vabatahtlikke kohustusi; rõhutab vajadust tagada, et programmi raames võetud kohustuste täitmist tõhusalt jälgitaks ja kutsub komisjoni üles selgeid hindamiskriteeriume koostama; märgib, et usaldusväärne hindamine on hädavajalik edusammude asjakohaseks mõõtmiseks ning selleks, et vajaduse korral võimaldada ELi edasist tegevust või õigusloomega seotud ettepanekute arutamist; kutsub komisjoni üles igal aastal Euroopa Parlamendile programmi saavutustest aru andma;
8. palub komisjonil korraldada asjakohaste poliitiliste ettepanekute mõju hindamised, et teha kindlaks nende mõju rahvatervise, rasvumise ja toitumisega seotud eesmärkidele; soovitab, et see „tervise või rasvumise kontroll” toimuks eelkõige ühise põllumajanduspoliitika, uurimisprogrammide, energiapoliitika, reklaami- ja toidupoliitika suhtes;
9. märgib, et kuigi praegu osalevad tegevusprogrammis paljud erinevad sidusrühmad, kipuvad nad keskenduma rasvumisküsimuse energiatarbimisega seotud tahule; kutsub seepärast energia kulutamisega seotud sidusrühmi – nagu arvutimängude tootjad, spordiühingud ja ringhäälinguorganisatsioonid – üles debatis rohkem osalema ja kaaluma samasuguste kohustuste võtmist;
10. peab õigeks sammuks Euroopa toiduainetetööstuse harudes valitsevat suundumust praktilisele tegevusele lastele mõeldud toodete müügi ümberkujundamisel ning neile mõeldud jookide ja toidutoodete varustamisel toiteväärtust selgitava märgistusega;
11. julgustab liikmesriike määratlema kulutasuvaid võimalusi oma tervishoiuteenuste tööstusega ühitamiseks sellisel viisil, mis ühtaegu parandab patsientide mõistmist ja nende toitumise kontrolli ning leevendab rasvumisest põhjustatud majanduslikku koormust; on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata kavadele, mis tegelevad sotsiaalselt ja majanduslikult mahajäänud kogukondade liikmete vajadustega;
12. eeldab, et komisjon esitab lähiajal valge raamatu kujul praktilised meetmed, mille eesmärgiks on ülekaaluliste ja rasvunud inimeste arvu vähendamine hiljemalt alates 2015. aastast;
Tarbijate teavitamine alates lapsepõlvest
13. arvab, et rasvumise ennetamise ning jälgimise poliitika peab hõlmama kogu inimese elu alates sünnieelsest ajast kuni vanaduseni; on ühtlasi seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata lapsepõlvele, mis on paljude toitumisharjumuste väljakujunemise aeg;
14. ergutab liikmesriike teadmiseks võtma, et varases eas alustatud toitumis- ja tervisekoolitus on ülekaalulisuse ja rasvumise ennetamisel otsustavalt tähtis;
15. on seisukohal, et tervishoiutöötajatel on oluline roll tasakaalustatud toitumise ja korrapärase kehalise aktiivsuse tervisele kasulikkuse propageerimisel ning ohtude kindlakstegemisel, eriti inimeste puhul, kellel on liiga palju kõhuõõne rasva ja suurem oht eelkõige 2. tüüpi diabeedi ja südameveresoonkonna haiguste ning teiste haiguslike seisundite kujunemiseks;
16. tuletab meelde, et suurema osa ajast veedavad lapsed koolis ning seetõttu peavad koolikeskkond ja eelkõige koolisööklad kaasa aitama laste maitse-eelistuste kujunemisele ja edendama kehalist tegevust ning tervislikku eluviisi, eelkõige selleks, et takistada ELi koolides kehalisele kasvatusele eraldatud aja vähenemist; kutsub seepärast komisjoni üles kujundama koolides hea tava edendamise mehhanisme, milles võetakse arvesse kõige tõhusamaid algatusi õpilaste harimisel tervisliku toitumise alal ning kõrgetele toitumisalastele nõuetele vastava toidu pakkumisel;
17. kutsub liikmesriike üles tagama koolidele toitlustamiseks piisavalt rahalisi vahendeid, et võimaldada neil pakkuda värskelt valmistatud eineid, mis on eelistatavalt pärit mahe- või regionaalpõllumajandusest, ning soodustada tervislike toitumisharjumuste kujunemist alates varasest lapsepõlvest;
18. on seisukohal, et liikmesriike tuleks ergutada tagama, et lastel oleks koolis spordiks ja kehaliseks tegevuseks piisavalt vahendeid; julgustab liikmesriike ja nende kohalikke ametiasutusi kaaluma koolide asukoha planeerimisel tervisliku ja aktiivse elustiili edendamist, et tuua neid lähemale kogukondadele, mida nad teenindavad, võimaldades nõnda lastel jalgsi või jalgrattaga kooli minna, selle asemel et autos või bussis istuda;
19. kutsub Euroopa Liidu karastusjookide tootjaid üles viivitamata täitma 20. detsembri 2005. aasta tegevusjuhendis võetud kohustusi, eelkõige kohustust piirata oma äritegevust algkoolides;
20. on seisukohal, et keskkoolides asuvad müügiautomaadid (kus need on lubatud) peavad vastama tervisliku toitumise reeglitele;
21. mõistab hukka spetsiaalselt lastele suunatud toiduainete telereklaamikampaaniate sageduse ja pealetükkivuse ja rõhutab, et sellised äritavad ei soodusta tervisliku toitumise harjumusi ning neid tuleks seetõttu piirideta televisiooni direktiivi läbivaatamise teel ELi tasandil reguleerida; nõuab kogu ELi hõlmava kontrolli sisseseadmist kõrge rasva-, suhkru- ja soolasisaldusega toiduainete lastele suunatud telereklaami piiramiseks ajal, mil suur hulk lapsi telesaateid vaatab; rõhutab ühtlasi, et on kindlaid tõendeid selle kohta, et telereklaam mõjutab 2–11-aastaste laste lühiajalisi tarbimisharjumusi, kuid on sellegipoolest seisukohal, et mängu tuleb vanemate isiklik vastutus, sest nemad langetavad ostmise kohta lõppotsuse; märgib samas, et uurimused näitavad, et enamik lapsevanemaid soovib lastele ebatervisliku toidu reklaamimisele selgeid piiranguid;
22. kutsub komisjoni üles seadma toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise tegevusprogrammi raames vabatahtlikke või iseregulatsioonil põhinevaid kohustusi lõpetada suure rasva-, suhkru- ja soolasisaldusega toiduainete reklaamimine lastele, kuid nõuab tungivalt, et komisjon esitaks õigusakti ettepanekuid, kui iseregulatsioon muutusi ei too;
23. juhib tähelepanu sellele, et ei tohiks arvestamata jätta uusi lastele suunatud reklaami vorme, nagu tekstisõnumid mobiiltelefonile, veebimängud ja mänguväljakute sponsorlus;
24. on seisukohal, et komisjoni ja Euroopa meediaettevõtete vahel on lõpuks vaja sõlmida suuline kokkulepe, mille kohaselt peavad lastele mõeldud tooted erinevates meediavormides (televisioon, kino, internet ja videomängud) edastama tervise- ja rekreatsiooniteavet, mille eesmärk on teavitada Euroopa noorukeid spordi harrastamise ning puu- ja juurviljade tarbimise tähtsusest hea tervise säilitamisel;
25. tunnustab Euroopa Toiduohutusameti rolli toitumisnõuannete ja soovituste andmisel;
26. on veendunud, et meedia (TV, raadio ja internet) on praegu rohkem kui iial varem oluline õppevahend tervisliku toitumise alal ja peaks pakkuma tarbijaile praktilisi nõuandeid õige tasakaalu sisseseadmiseks päevase kaloritarbimise ja energiakulu vahel ning lõppkokkuvõttes andma neile valikuvabaduse;
27. arvab, et peatselt vastuvõetav määrus toitudele märgitud toitumis- ja tervisealaste väidete kohta on tugev signaal ning võimaldab tarbijale viimaks ausat, usaldusväärset ning järjekindlat teavet toiduainete toiteväärtuse, eelkõige kõrge suhkru-, soola- või teatavate rasvade sisalduse kohta; märgib, et sellise määruse rakendamine peaks toimuma viisil, mis siiski julgustab toiduaineid ja jooke tootvaid ettevõtteid oma tooteid uuendama ja täiustama ning võimaldab seda teha; on seepärast seisukohal, et nimetatud määruse raames tuleb omistada suurt tähtsust toitainetesisalduse profiilide kehtestamisele Euroopa Toiduohutusameti poolt, võttes arvesse kõige uuemaid kättesaadavaid andmeid, kusjuures see tuleb läbi viia tihedas koostöös valitsusväliste tarbijateorganisatsioonide ja toidukäitlejate, sealhulgas jaemüüjatega;
28. märgib avalikkuse ja teadlaste kasvavat muret kunstlike transrasvade mõju pärast inimtervisele ja võtab teadmiseks teatavate riiklike (Kanada, Taani) ja piirkondlike (New York) asutuste sammud transrasvade kõrvaldamiseks inimtoidust, nõuab ELi meetmeid transrasvade tarbimise vähendamiseks;.
29. on seisukohal, et nõukogu 24. septembri 1990. aasta direktiivi 90/496/EÜ toidu toitumisalase teabega märgistuse kohta[1] tuleks viivitamata muuta, nii et see sisaldaks minimaalselt nõuet näidata toitainete olemasolu ja kogust ja rasvade olemust, lähtudes Euroopa õigusaktide lihtsustamise ja harmoneerimise eesmärkidest ja kooskõlas tööstuse esindajate ning tarbijate liitude soovitustega;
30. tunneb suurt huvi mitmes liikmesriigis toiduettevõtete, jaemüüjate või avalik-õiguslike asutuste poolt kehtestatud toidu tähistamise süsteemi vastu, mille eesmärgiks on toitumisteemalisi sõnumeid lihtsustada; tunnistab selliste tähistamissüsteemide ning tervisliku valiku logode väärtust, kui need on tarbijate seas populaarsed ja lihtsalt kasutatavad; tuletab meelde, et teadusuuringud kinnitavad, et süsteemidest, mis näitavad toitainete taset tõlgendusliku elemendi abil, on tarbijatele tervislike valikute tegemisel kõige rohkem abi; kutsub komisjoni üles seda kogemust ja uuringut arvesse võtma ja kehtestama kogu ELi hõlmava pakendi esikülje toitainetealase märgistamise süsteemi ning juhib tähelepanu sellele, et tarbijale edastatava sõnumi järjepidevus nõuab teatavat harmoneeritust nimetatud valdkonnas ja et taolised sõnumid peavad olema teaduslikult põhjendatud;
31. märgib, et parim vahend on tarbijate harimine ja seda ei saa asendada lihtsustavate süsteemidega (mille mõju võib isegi osutuda soovitud eesmärgi suhtes vastupidiseks);
Toitumisharjumuste ja kehalise aktiivsuse liitmine ühenduse muu poliitikaga
32. on veendunud, et toodete uuendamine on võimas vahend rasva, suhkru ja soola tarbimise vähendamisel meie toitumises ja tervitab mõnede tootjate ja jaemüüjate samme selles suunas; märgib, et praegu on tegevusprogrammi alusel võetud vabatahtlikest kohustustest vaid 5% seotud tootearendusega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi tagamaks, et tootjad, jaemüüjad ja toitlustajad vähendaksid toidus rasva, suhkru ja soola sisaldust; kutsub tootjaid üles kasutama toodete ümberformuleerimist mitte ainult uute, mõnikord kallimate tootemarkide müügiletoomiseks, vaid ka selleks, et prioritiseerida rasva, suhkru ja soola vähendamist olemasolevates igapäevastes tootemarkides;
33. rõhutab, kui tähtis on anda inimesele võimalus teha teadlikke valikuid selle kohta, mida süüa ja kui palju liikuda;
34. on seisukohal, et tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse propageerimine peaks prioriteetne olema mitte ainult tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadi, vaid ka komisjoni põllumajanduse, transpordi, tööhõive, teadusuuringute ja spordi peadirektoraatide jaoks, kes viivad ellu tervislikku toitumist mõjutavat ühenduse poliitikat või programme; palub komisjonil korraldada asjakohaste poliitiliste ettepanekute, eriti ühise põllumajanduspoliitika mõju hindamised, et teha kindlaks nende mõju rahvatervise ja toitumisega seotud eesmärkidele;
35. tervitab asjaolu, et ühenduse kehtiva rahvatervise tegevusprogrammi (2003–2008) raames rahastatakse mitmeid rasvumist käsitlevaid projekte ja arvab, et on vaja pikaajalist rahastamist ning et teises programmis (2007–2013) tuleb rõhku panna tervislike eluviiside edendamisele laste, noorte ning puuetega inimeste seas;
36. rõhutab, et teavituskampaaniad ei ole parim vahend vähekindlustatud sotsiaalmajanduslike rühmadeni jõudmiseks; on seisukohal, et tegevus tuleb kohandada vastavalt kohalikele vajadustele ja kogukondlikul alusel, luua otsekontaktid ning tihe koostöö kohalike koolide, lasteaaedade, kõikide üldarstide, lastearstide ning kohalike tervishoiuteenistuste vahel; juhib tähelepanu sellele, et tegevuse hindamine on ülioluline, et aru saada, kas sellel on soovitud mõju;
37. kutsub üles kasutama sotsiaalmajanduslikult mahajäänud piirkondades tõukefonde infrastruktuuri investeeringuteks, mis hõlbustaksid kehalist aktiivsust ja turvalist transporti (näiteks jalgrattateed) ning ergutaksid turvalises keskkonnas õues mängimist; samas ergutab liikmesriike nende eesmärkide saavutamiseks investeerima;
38. palub komisjonil koostöös liikmesriikide või regioonide vastavate ministeeriumidega toetada katsealustes koolides programme „Sport koolis”;
39. ergutab komisjoni hindama alatoitumuse ja liikumisvaeguse probleemi ulatust vanemate inimeste hulgas ja kaaluma, milliseid edasisi meetmeid tuleb võtta, et seda olulist, kuid mõnikord tähelepanuta jäävat rühma kogukonnas selles suhtes aidata;
40. kutsub liikmesriike ja tööandjaid üles ergutama töötajaid tegelema kehalise vormi säilitamisega ja osalema kehalises tegevuses, pidades eelkõige silmas monotoonsete tööülesannetega naisi, kellel võivad tekkida kroonilised haigused;
41. tunnistab tööandjate rolli tervislike eluviiside propageerimisel oma töötajate seas; juhib tähelepanu sellele, et töötajate tervis ja seega ka tootlikkus peaksid olema osa ettevõtete ühisest sotsiaalse vastutuse strateegiast; ootab hiljuti loodud Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse liidult hea tava vahetamise edendamist kõnealuses valdkonnas;
42. teadvustab teadlaste poolt kümnendal rahvusvahelisel rasvumisvastase võitluse kongressil esitatud üleskutset tõhustada uurimistööd, et paremini mõista geneetiliste tegurite ja elustiili koosmõju haiguse tekkimisel;
43. väljendab heameelt, et komisjon rahastab kuuenda teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi temaatilise prioriteedi „toidu kvaliteet ja –ohutus” raames üheksat projekti, mille käigus otsitakse uusi võimalusi võitluseks rasvumise vastu, keskendudes näiteks kindlale vanuserühmale või uurides geneetiliste ja käitumuslike tegurite ning küllastumuse vastastikust toimet;
44. nõuab, et rasvumisvastane võitlus ei oleks seitsmenda teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi raames mitte ainult jätkuvalt toitumise, põllumajanduse ja biotehnoloogia valdkonna teadlaste riikideülese koostöö teema, vaid seda käsitletaks ühtlasi kui interdistsiplinaarset ühist huvi pakkuvat uurimisteemat;
45. rõhutab võrreldavate terviseseisundi näitajate tähtsust (kaasa arvatud andmed toidu tarbimise, kehalise tegevuse ja rasvumise kohta), eelkõige vanuserühmade ja sotsiaalmajanduslike klasside lõikes;
46. tunneb tõsist muret puu- ja juurviljade tarbimise vähenemise pärast Euroopas, mis eelkõige mõjutab vähemkindlustatud majapidamisi, kuna need tooted on kallid ning nende tõelise väärtuse kohta toiduvalikus jagatakse liiga vähe teavet;
47. kutsub komisjoni üles välja pakkuma poliitikat ja reguleerivat raamistikku, mis teeb kättesaadavaks parimad toitainete ja teiste kasulike toidu koostisosade allikad ja annab Euroopa tarbijatele võimaluse valida, kuidas saavutada ja säilitada oma elustiilile ja tervisele sobivat optimaalset toitainete tarbimist;
48. tunneb muret teadete pärast, et Euroopas toodetud puu- ja juurvilja toitainetesisaldus on viimastel aastakümnetel langenud ja kutsub komisjoni ning nõukogu tegema ühise põllumajanduspoliitika 2008. aasta läbivaatamisel vajalikke samme, et toiduainete toiteväärtust loetaks oluliseks kriteeriumiks ja maapiirkondade arengupoliitika raames edendataks kvaliteetse toidu tootmist ning tervisliku toitumise algatusi;
49. nõuab ühise põllumajanduspoliitika ja Euroopa Liidu algatatud tervishoiupoliitika suuremat kooskõlastatust, palub komisjonil kindlaks teha, et mõningatele tööstussektoritele antavaid ELi toetusi ei kasutataks mingil juhul kõrge kalorsusega tooteid soodsas valguses näitavate reklaamikampaaniate rahastamiseks;
50. kutsub komisjoni üles tagama, et ühenduse toetusi üksikutele tööstusharudele ei kasutataks kõrge kalorsusega toodete reklaamikampaaniate rahastamiseks;
51. peab esmatähtsaks puu- ja juurviljade ühtse turukorralduse ümberkujundamist, mille üheks eesmärgiks oleks seda tüüpi kõrge toiteväärtusega toiduainete tarbimise taaselustamine; on kindlalt veendunud, et eelistatav on soodustuste poliitika (hindade langetamine, maksusoodustused ja muud tüüpi toetused), selle asemel et rakendada kaloririkaste toodete kõrgendatud maksustamise süsteemi (nn rasvamaks), mis kahjustaks kokkuvõttes eelkõige Euroopa kõige vaesemaid majapidamisi);
52. kutsub Maailma Terviseorganisatsiooni üles esitama Euroopa Parlamendile oma praeguseid seisukohti rasvumise kohta;
53. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja WHO-le.
- [1] EÜT L 276, 6.10.1990, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/120/EÜ (ELT L 333, 20.12.2003, lk 51).
SELETUSKIRI
„Head toitumisharjumised on nagu hoiuraamat – tuleb kaua investeerida, enne kui hakkad intresse saama.”
Laval-Québeci ülikooli toitumise ja funktsionaalsete toiduainete instituudi professori Simone Lemieux’ 2005. aastal peetud ettekandest.
Rasvumise ja liigse kehakaalu epideemiline levik Euroopa kodanike seas sunnib meid häiret tõstma. Näiteks võib tuua kõnekaid arve Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee 2005. aasta omaalgatuslikust arvamusest, mis koostati Maailma Terviseorganisatsiooni ning rahvusvahelise rasvumisvastase võitluse rakkerühma raportite alusel:
- 25-liikmelises Euroopa Liidus on14 miljonit ülekaalulist ja kolm miljonit rasvunud last;
- mitmetes ELi liikmesriikides on rohkem kui pool täiskasvanud elanikest ülekaalulised; 20–30% täiskasvanutest on rasvunud;
- ülekaaluliste ja rasvunud Euroopa laste arv kasvab 400 000 võrra aastas ning see probleem puudutab 25-liikmelises ELis peaaegu iga neljandat last;
- Põhja-Euroopas on ülekaalulised 10–20% lastest, samas kui Lõuna-Euroopas, Ühendkuningriigis ja Iirimaal on nende hulk 20–35%.
Rasvumine on seega nähtus, mille aina suuremat levikut me oleme sunnitud igal sammul tõdema. Tõsiasi, et see puudutab üha enam Euroopa lapsi ja teismelisi, suurendab ärevust veelgi.
Muidugi leidub alati sellise lähenemise vastaseid, kelle silmis on siin tegemist vaid uutest esteetikastandarditest lähtuva kinnisideega, mitte aga tõelise XXI sajandi „tsivilisatsioonihaigusega”. Tegelikult kujutavad nii rasvumine (mitte ajada segamini ülekaalulisuse või mõne liigse kiloga) kui ka anoreksia (mis ei ole samastatav lihtsalt saleduse või kerge kõhnusega) endast tõsist terviseprobleemi.
Kõige rohkem on kõigis ühiskonnakihtides levinud rasvumine, mis suurendab ohtu surra sellega kaasnevate haigusseisundite, nagu 2. tüüpi diabeedi, kõrge vererõhu või südamehaiguste tagajärjel.
Seetõttu tuleks tervitada arutelu, mille komisjon algatas 2005. aasta detsembris koostatud rohelise raamatu abil ja mille eesmärgiks on panna meid mõtlema, kuidas tervislikku toitumist ja korrapärast kehalist aktiivsust edendades kõige paremini rasvumise vastu võidelda.
See algatus on jätkuks märtsis 2005 algatatud ELi toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise tegevusprogrammile, mille raames ning tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadi egiidi all toimuvad korrapärased kohtumised tööstuse, liikmesriikide valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide esindajate vahel.
Raportöör tervitab seda avatud ja uuenduslikku konsultatsioonimeetodit, mis, nagu ta loodab, võimaldab kindlaks määrata tulevaste ühiste Euroopa Liidu tasandi meetmete põhiraamistiku.
Kehalise aktiivsuse küsimuses, mis on pool võrdusest ning seega ka lahendusest (kuulsad 30 minutit igapäevast kehalist aktiivsust, mida paljud arstid soovitavad), tahaks raportöör kõigepealt täpsustada, et haridus ja sport on valdkonnad, mille eest eelkõige vastutavad liikmesriigid või piirkonnad.
Kuigi Euroopa Ülemkogu 2000. aasta detsembri Nice’i kohtumisel tunnistati spordi kasvatuslikku väärtust ning 2004. aasta nimetati Euroopa aastaks „Haridus spordi kaudu”, ei muuda see tõsiasja, et Euroopa Liidu tegutsemisvõimalused on küllaltki piiratud.
Loomulikult leidub võimalusi, mida tuleks uurida: erinevaid meediakanaleid kasutavad kampaaniad kehalise tegevuse propageerimiseks, temaatiline partnerlus EUPEA (Euroopa kehalise kasvatuse õpetajate assotsiatsiooni) ja 25 haridusministeeriumiga, ning eelkõige spordi kaasamine regionaalpoliitikasse.
Samuti on oluline välja tuua avaliku võimu teostajate hilinenud reaktsioon sellele kaasaja haigusele, mida rasvumine endast kujutab. Vastupidiselt paljude inimeste arvamusele ei puuduta rasvumine mitte ainult tööstusriike, vaid ka Aasia ja Okeaania elanikke (kusjuures rekordit hoiavad melaneeslased ja mikroneeslased), samuti Vahemeremaid.
1998. aastal rahastas Euroopa Komisjon koostöös Kreeta Ülikooliga esimest rasvumise ennetamise projekti. Prantsusmaa oli esimene liikmesriik, kes 2000. aastal algatas riikliku toitumis- ja terviseprogrammi. Samal aastal võttis nõukogu vastu oma esimese toitumise ja tervise teemalise resolutsiooni.
Sellest ajast peale on enamik liikmesriike võtnud meetmeid, et propageerida juba lapsepõlvest alates tervislikku toitumist ja regulaarset kehalist tegevust.
Seoses toitumisteemadega on liikmesriigid võtnud vastu õigusakte, rakendanud tegevuskavasid või teinud mõlemat. Ühtlasi on nad omandanud rahalisi vahendeid ja nende käsutuses on nüüd terve stiimulite, eeskirjade ja keeldude arsenal.
Meetmed puudutavad eri valdkondi:
- teatud toidukaupade märgistamine (Ühendkuningriigis, Soomes ja Rootsis kasutusele võetud toidu tähistamise (food signposting)süsteem),
- tasuliste joogi- ja söögiautomaatide olemasolu või äraviimine teatavates koolides (Prantsusmaa, Ühendkuningriik),
- noorematele kui 12aastastele lastele suunatud otsene reklaam (piiratud kõigis 25 ELi liikmesriigis, keelatud ainult Rootsis),
- koolisööklates toiduvalmistamisel kasutatavad toiduained ja toidulisandid (Läti valitsuse 1. novembrist 2006 rakendunud otsus, mis keelab lastel tarbida kunstlikke lisandeid, värvaineid ja kofeiini sisaldavaid toiduaineid ja jooke),
- tooted, mille valmistamisel on kasutatud hüdrogeenitud taimerasvu või margariini ning mis sisaldavad suures koguses transrasvhappeid (Taanis võeti 2003. aastal vastu seadus, mille eesmärk oli vähendada kokkupuudet transrasvhapetega),
Raportöör on sihilikult toonud näiteid liikmesriikides võetud meetmetest, millest paljud põhinevad ennetuse ja keeldude kasutamisel. See võimaldab esile tuua praegu seadusandjate seas valitsevat tendentsi kasutada rasvumise vastases võitluses „kõva kätt” kas teatud koostisosade keelamisega või hoiatades tarbijat kõrge kalorsusega toodete eest.
Raportööri arvates on veel vara riiklikele meetmetele vahe- või lõplikke hinnanguid anda, sest suurem osa neist on alles hiljuti rakendatud.
Eelkõige selsamal põhjusel ei ole ta teinud ka ettepanekut ülaltoodud viit algatust kogu Euroopa Liidule laiendada. Teiseks eelistab ta avatud ja positiivseid ettepanekuid keelava lähenemise asemel. (Keelamine ei ole laste puhul kuigi tulemusrikas, sest lastel on tugev tung keelde trotsida.)
Seetõttu pooldatakse käesolevas raportis pigem stimuleerimist kui teatavate toidukaupade keelamist.
Raportöör tunnistab ka, et tegevusetust põhjustavale poliitilisele korrektsusele tuleb lõpp teha: kes usuks tänapäeval tõemeeli, et ei ole olemas toiteväärtuse seisukohalt „häid” ja „halbu” toiduaineid?
Siinkohal soovib raportöör selgesti välja öelda, et tema silmis on olemas kõrge toitainetesisaldusega tervislikud toiduained ning kõrge kalorisisaldusega rämpstoit. Just tervislikud toiduained, iseäranis puu- ja juurviljad, mille tarbimine on rohkem kui kümne aasta jooksul kiiresti vähenenud, kuid mille olulisus tervisele on teada, peaksid olema Euroopa stimuleeriva poliitika tähelepanu all.
Raportöör nõustub arvukate kriitika-avaldustega ühise põllumajanduspoliitika vähese tõhususe kohta. CAP on praegusel kujul oma aja ära elanud ning vaja on radikaalset reformi, mille juures võetaks arvesse eri valdkondade tootjate probleeme ning tarbijaid, kes soovivad toitumisalastele eesmärkidele vastavat tervislikku ja mitmekesist toiduvalikut.
Puu- ja juurviljade ühise turukorralduse asjus pooldab raportöör uut Euroopa poliitikat, mille peamiste eesmärkide hulgas oleks selle kõrge toiteväärtusega toiduainete kategooria tarbimise taastamine. Lisaks on ta veendunud, et stiimulipoliitika (hindade vähendamine, maksusoodustused ja muud liiki toetus) on eelistatav, võrreldes kaloririkaste toiduainete kõrgema maksustamisega (nn rasvamaks), mis lõppkokkuvõttes halvendaks eelkõige Euroopa vaeseimate majapidamiste olukorda.
Selline sünergia loomine ühenduse poliitikameetmete vahel on raportööri arvates Euroopa jaoks kõige otsesem, osaliste arvu silmas pidades vahest ka kõige raskem viis anda oma panus võitluses toitumisharjumuste ning üldise eluviisi muutumise nimel.
See sektoriteülene lähenemine on ranges vastavuses nõukogu 14. detsembri 2000. aasta resolutsiooniga, mille lõikes 12 rõhutatakse, et „paljude ühenduse poliitikameetmete mõju, eelkõige rahvatervise, põllumajanduse, kalanduse, teadusuuringute, transpordi, tarbijakaitse ja siseturu valdkonnas, on nii ulatuslik, et need riiklikud toitumisalased meetmed saavad täieliku tulemuse anda vaid siis, kui ühenduse asjaomase poliitika kavandamisel ja rakendamisel tervisliku toitumisega seotud aspekte arvesse võetakse".
Seetõttu on esitatud ka hulk konkreetseid ettepanekuid seoses poliitikavaldkondadega, kus Euroopa Liit saab tegutseda. Näiteks:
- seitsmenda teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi raames tuleb rahastada traditsioonilisi toitumise, põllumajanduse ja biotehnoloogia valdkondi, kuid ergutada ka muude tegurite uurimist ning seega rahastada interdistsiplinaarseid projekte (sotsiaalmajanduse teemad, tervis);
- audiovisuaalpoliitika ja tarbijakaitse valdkonnas teeb raportöör ettepaneku komisjoni ja Euroopa meediaettevõtete vahel suulise kokkuleppe sõlmimiseks, mis nõuaks, et lastele suunatud erinevates meediaformaatides toodetele (televisioon, kino, internet ja videomängud) lisataks terviseteemalist teavet, mille eesmärk on teavitada Euroopa noori spordiharrastuse ning puu- ja juurviljade tarbimise tähtsusest hea tervise säilitamisel;
- hariduse ja spordi valdkonnas on komisjonil koostöös liikmesriikide või regioonide pädevate ministeeriumidega vahendid, et algatada katsealustes õppeasutustes programmid „Sport koolis” ja jagada kõigis väljavalitud koolides õppeaasta alguses õpilastele ELi logoga spordikotte, mis sisaldaksid põhilist spordivarustust (jalanõud, spordipüksid ja T-särk);
- tõukefondidega seoses on majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus Euroopa integratsiooni üks olulisemaid eesmärke. Pidades silmas, et rasvumine levib peamiselt kõige vähem kindlustatud elanikkonnakihtides, tuleb Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) raames uueks, 2007.–2013. aasta ajavahemikuks kavandada tervislike eluviiside edendamist nii maa- kui linnaelanike hulgas.
Kokkuvõtteks võib öelda, et võitlus rasvumise vastu alles algab ja sellest peab kujunema poliitiline prioriteet nii kõigi liikmesriikide kui (eelkõige) Euroopa jaoks. Euroopa Liidul on võtmeroll ühenduse poliitika seostamisel tavakodanike tervist ja üldist elukvaliteeti puudutavate argimuredega.
Õiget toitumist tuleb pidada tervise parandamisel niisama oluliseks harjumuseks kui kehalist liikumist ja suitsetamisest hoidumist.
naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS (15.11.2006)
keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile
tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse edendamise kohta: Euroopa mõõde ülekaalulisuse, rasvumise ja krooniliste haiguste ennetamisel
(2006/2231(INI))
Arvamuse koostaja: Anna Hedh
ETTEPANEKUD
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
A. arvestades, et tüdrukud kalduvad olema oma keha suhtes rahulolematumad kui poisid, mis võib viia toitumishäireteni nagu anoreksia ja buliimia;
B. arvestades, et paljud tegurid, nagu tööalased nõudmised ja vastutus koduse majapidamise eest, muudavad kehakultuuriga tegelemise päevakavasse paigutamise järjest raskemaks;
C. arvestades, et sport on loomuliku sotsialiseerumisprotsessi oluline koostisosa ning arvestades, et tänu oma harivale rollile edendab see positiivseid väärtusi ja soodustab isiklikku arengut;
D. arvestades, et rasedus ja menopaus on naiste ülekaalulisuse tekkes kaks kriitilist ajavahemikku ja arvestades, et riiklikud tervishoiuasutused on neile tähtsatele eluetappidele liiga vähe tähelepanu pööranud, eelkõige seoses toitumisalase nõustamisega;
E. arvestades, et suremus on naiste seas madalam, elukvaliteediga seotud haigestumus ja terviseprobleemid aga mitu korda sagedasemad, ning arvestades, et naised kannatavad seepärast ülekaalulisuse tagajärgede tõttu rohkem ning nende emotsionaalne ja kehaline taluvus ülekaalulisusest tulenevate füüsiliste kahjustuste suhtes on väiksem kui meestel;
F. arvestades, et paljude, eelkõige vaesuses elavate naiste jaoks on tervislikumate eluviiside omaksvõtmine keeruline probleem,
1. ergutab komisjoni edasi arendama oma soopõhist lähenemisviisi rasvumisele ja kehakaaluga seotud haigusseisunditele, toitumisele ja kehalisele aktiivsusele, eelkõige seoses andmekogumise, parimate tavade levitamise ja kogu ühendust hõlmavate teabevahetusstrateegiate koostamisega;
2. juhib tähelepanu asjaolule, et koolid on keskkond, mida saab kasutada laste ja noorukite käitumise positiivseks mõjutamiseks; rõhutab, et tuleks ergutada eelistatult mahepõllundus- või kohalikest põllumajandustoodetest värskelt valmistatud toitude pakkumist koolisööklates;
3. palub liikmesriikidel lisada toitumise ja kehalise aktiivsuse valdkond kohustuslike igapäevaste ainetena põhihariduse õppekavva ning kodumajandus keskhariduse õppekavva; palub komisjonil edendada selle valdkonna parimate tavade vahetamist Euroopa haridusprogrammides;
4. rõhutab tõsiasja, et koolidel on oluline roll laste ja noorte täiskasvanute elustiili mõjutamisel; soovitab, et tarbijaharidus, toitumine ja kehaline aktiivsus lisataks koolide õppekavva ja et kõik õpilased sellega seotud õppetöös osaleksid;
5. kutsub liikmesriike üles edendama teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et julgustada ja motiveerida inimesi parema toitumise ja kehalise tegevuse abil kaalu vähendama ning et seda inimestele võimaldada;
6. soovitab, et liikmesriigid riiklikku tervishoiustrateegiat kavandades kaaluksid võimalust edendada kehalise aktiivsuse ettekirjutamist patsientidele kui abinõu rasvumisega seotud terviseprobleemide ennetamiseks, kehakaalu säilitamiseks või kaalus alla võtmiseks; palub komisjonil edendada selle valdkonna parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel;
7. kutsub liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke asutusi ning spordiühinguid üles ergutama, toetama ja võimaldama kõigile kättesaadavaid kehalisi harjutusi ja sportimist ning tagama, et tütarlastel ja naistel oleksid meestega samaväärsed võimalused ja juurdepääs spordiinfrastruktuurile ja -tegevusele, võttes arvesse naiste ja meeste erinevaid eelistusi;
8. kutsub liikmesriike ja tööandjaid üles ergutama töötajaid tegelema kehalise vormi säilitamisega ja osalema kehalises tegevuses, pidades eelkõige silmas monotoonsete tööülesannetega naisi, kellel võivad tekkida kroonilised haigused;
9. kutsub liikmesriike üles veelgi suurendama tervishoiutöötajate teadlikkust kehakaaluga seotud haiguste ja seisundite suhtes, kaasa arvatud psühholoogilised ja/või füsioloogilised põhjused, et parandada patsientide ravi kvaliteeti;
10. julgustab liikmesriike ja komisjoni suurendama avalikkuse teadlikkust tervisliku toitumise ja korrapärase kehalise tegevuse kasulikkusest ja väheliikuva eluviisiga kaasnevatest võimalikest terviseohtudest;
11. rõhutab massiteabevahendite rolli toitumistavade vahendamisel; ergutab liikmesriike tegema nendega koostööd tervislikuma toitumise propageerimisel;
12. julgustab sotsiaalpartnereid ja tööandjaid looma kehakultuuriga tegelemist võimaldavat töökeskkonda, tõstes niiviisi tootlikkuse taset;
13. palub toiduaine- ja toitlustustööstuse kõikidel sektoritel – "talust toidulauani" – toimuvas arutelus osaleda ning võtta endale vastutus sellest arutelust lähtuvate otsuste rakendamisel, eriti seoses tervishoiu valdkonna soopõhise uurimis- ja arendustegevuse ning toitumist käsitleva teabega.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse edendamine: Euroopa mõõde ülekaalulisuse, rasvumise ja krooniliste haiguste ennetamisel |
||||||
|
Menetluse number |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
ENVI |
||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
FEMM |
||||||
|
Arvamuse koostaja |
Anna Hedh |
||||||
|
Endine arvamuse koostaja |
|
||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
19.10.2006 |
13.11.2006 |
|
|
|
||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
13.11.2006 |
||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
23 - - |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Edit Bauer, Hiltrud Breyer, Maria Carlshamre, Ilda Figueiredo, Věra Flasarová, Lívia Járóka, Piia-Noora Kauppi, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Marie-Line Reynaud, Teresa Riera Madurell, Raül Romeva i Rueda, Amalia Sartori, Eva-Britt Svensson, Anne Van Lancker, Corien Wortmann-Kool, Anna Záborská |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Anna Hedh, Zita Pleštinská. |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Albert Deß, Viktória Mohácsi |
||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
... |
||||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse edendamine: Euroopa mõõde ülekaalulisuse, rasvumise ja krooniliste haiguste ennetamisel |
|||||||||||
|
Menetluse number |
||||||||||||
|
Vastutav komisjon |
ENVI |
|||||||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
EMPL |
IMCO |
FEMM 12.10.2006 |
|
|
|||||||
|
Arvamuse esitamisest loobumine |
EMPL |
IMCO 4.10.2006 |
|
|
|
|||||||
|
Tõhustatud koostöö |
|
|
|
|
|
|||||||
|
Raportöör(id) |
Frédérique Ries 29.11.2005 |
|
||||||||||
|
Endine raportöör / Endised raportöörid |
|
|
||||||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
3.10.2006 |
27.11.2006 |
|
|
|
|||||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
27.11.2006 |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+ - 0 |
42 5 0 |
||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Irena Belohorská, Johannes Blokland, John Bowis, Frieda Brepoels, Martin Callanan, Dorette Corbey, Chris Davies, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Jill Evans, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Gyula Hegyi, Jens Holm, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Marie-Noëlle Lienemann, Jules Maaten, Linda McAvan, Roberto Musacchio, Riitta Myller, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Guido Sacconi, Karin Scheele, Richard Seeber, Kathy Sinnott, Bogusław Sonik, Antonios Trakatellis, Marcello Vernola, Anja Weisgerber |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Margrete Auken, Pilar Ayuso, Philip Bushill-Matthews, Christofer Fjellner, Kartika Tamara Liotard, Miroslav Mikolášik, Ria Oomen-Ruijten, Alojz Peterle |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
|
|||||||||||
|
Esitamise kuupäev |
6.12.2006 |
|||||||||||
|
Märkused |
|
|||||||||||