RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv jäätmete kohta

15.12.2006 - (KOM(2005)0667 – C6‑0009/2006 – 2005/0281(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Caroline Jackson

parandused/addenda

• ERR01 (PDF - 98 KB)
• ERR01 (DOC - 38 KB)

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv jäätmete kohta

(KOM(2005)0667 – C6‑0009/2006 – 2005/0281(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0667)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0009/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A6‑0466/2006),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendused 1 a – 1c (uus)
	(1 a) Igasuguse jäätmepoliitika esmane eesmärk peaks olema vähendada miinimumini jäätmetekke ja -käitluse kahjulikke mõjusid inimeste tervisele ja keskkonnale. Jäätmealaste õigusaktide eesmärk peaks samuti olema vähendada ressursside kasutamist ja soodustada jäätmehierarhia praktilist rakendamist;
	(1 b) Nõukogu kinnitas oma 24. veebruari 1997. aasta resolutsioonis, et jäätmehoolduses peaks olema esmatähtis jäätmetekke vältimine ning energia saamisele jäätmetest tuleks eelistada korduskasutamist ja materjalide ringlussevõttu, kuivõrd need on parimad ökoloogilised valikud;
	(1 c) Kuuendas ühenduse keskkonnaalases tegevusprogrammis kinnitati seda sihti vähendada märkimisväärselt jäätmete kogumahtu ning seada seejärel saavutatavad eesmärgid;
Selgitus
Jäätmehoolduse eesmärk peaks olema jäätmetekke ja -käitluse mõjude minimeerimine, mis omakorda aitab kaasa ressursside kasutamise vähendamisele. Seepärast tuleks kehtestatud hierarhiat rakendada ja kohaldada, et tagada praeguste poliitiliste eesmärkide järjepidevus.
Eesmärk on meenutada olemasolevat alust jäätmehoolduse viieastmeliseks hierarhiaks, mis algab jäätmetekke vältimisest kui kõige olulisematest meetmetest ning sellele järgnevad parimaid keskkonnasäästlikud lahendused.
Viidatakse otsusele kuuenda ühenduse keskkonnaalase tegevusprogrammi kohta, mille võtsid vastu Euroopa Parlament ja nõukogu eesmärgiga jäätmeteket vältida, et rõhutada kogumahu vähendamise ja eesmärkide seadmise olulisust.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 6 a (uus)
	(6 a) Praeguse tootmis- ja tarbimissüsteemi ümberkorraldus on hädatarvilik. Peaeesmärk on muuta tarbimist säästvas suunas ning viia toorme saamise, tootmise ja tootedisaini protsessid võimalikult ulatuslikult kooskõlla looduslike protsesside ja kontseptsioonidega.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 6 b (uus)
	(6 b) Ühiskond sõltub peamiselt toodetest, mis on valmistatud erinevatest materjalidest, nt bioloogilistest, mineraalsetest ja sünteetilistest materjalidest, mida sageli kombineeritakse komposiitmaterjalide valmistamiseks. Selliste materjalidega tuleks ümber käia niimoodi, et tooted ei muutuks kasutusea lõppedes kasututeks jäätmeteks.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 10 a (uus)
	(10 a) Jäätmealaste õigusaktide eesmärk peaks olema vähendada loodusressursside kasutamist ning soodustada jäätmehierarhia kohaldamist.
Selgitus
Jäätmehierarhia peaks olema aluseks jäätmepoliitikale, sest see põhineb keskkonnakaalutlustel. Jäätmehierarhia kohaldamine toob seega kasu keskkonnale, aitab tõhusamalt kasutada loodusressursse ja vähendada energiasõltuvust, edendades jäätmetekke minimeerimist ning jäätmete erinevate materjalide ringlussevõttu.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 11
(11) Lisada tuleks korduskasutuse määratlus, et selgitada selle toimingu kohaldamisala üldises jäätmekäitluses ning jäätmete määratluse alla kuuluvate materjalide ja toodete korduskasutamise tähtsust. Korduskasutamise määratlus ei tohiks hõlmata selliste toodete korduskasutamist, millest ei teki jäätmeid, ja peaks seega olema seotud ainult sellise tegevusega, millega kaasneb jäätmetena käsitletavate toodete või komponentide korduskasutus.	(11) Lisada tuleks korduskasutuse määratlus, et selgitada selle toimingu kohaldamisala ELi jäätmekäitluspoliitika kontekstis. See mõiste tuleks sõnastada nii, et see hõlmaks kõiki toiminguid, mis ELi kehtivates õigusaktides konkreetsete toodete jäätmete kohta on määratletud korduskasutamisena.
Selgitus
Uute mõistete puhul jäätmete raamdirektiivis tuleks arvesse võtta olemasolevaid mõisteid direktiivides, mis käsitlevad konkreetsete toodete jäätmeid; nt korduvkasutamise mõiste, mis on sätestatud direktiivis 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (artikli 3 lõikes 5), direktiivis 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (artikli 2 lõikes 6) ning direktiivis 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (artikli 3 punktis d).
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 13
(13) Taaskasutamise ja kõrvaldamise määratlusi on vaja muuta, et tagada nende kahe mõiste selge eristamine lähtuvalt nende keskkonnamõju tegelikust erinevusest ja täpsemalt sellest, kas vastav toiming viib loodusressursside asendamiseni majanduses või mitte. Veel on vaja lisada korrigeeriv süsteem, et selgitada juhtumeid, kus on raske kõnealust erinevust praktikas rakendada või kus tegevuse liigitamine taaskasutamiseks ei vasta toimingu tegelikule keskkonnamõjule.	(13) Taaskasutamise ja kõrvaldamise määratlusi on vaja muuta, et tagada nende kahe mõiste selge eristamine lähtuvalt nende keskkonna- ja tervisemõju tegelikust erinevusest ja sellest, kas vastav toiming viib loodusressursside eelistatava asendamiseni majanduses või mitte. Veel on vaja lisada korrigeeriv süsteem, et selgitada, kus tegevuse liigitamine taaskasutamiseks ei vasta toimingu tegelikule keskkonnamõjule.
Selgitus
Arvestada tuleb ka tervisemõju. Taaskasutamise ja kõrvaldamise eristamiseks peaks loodusvarade asendamine jäätmetega olema eelistatav ja mitte lihtsalt igasugune asendamine. Korrigeeriv süsteem komiteemenetluse abil on aktsepteeritav ainult petliku taaskasutamise vastaste meetmete puhul, ent mitte taaskasutuse ja kõrvaldamise täpseks eristamiseks.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 14 a (uus)
	(14 a) Selleks et selgitada jäätmete määratluse teatavaid aspekte, oleks samuti kasulik piiritleda, millal tootmis- või ekstraheerimisprotsessi tulemusel saadud materjalist või ainest, mida ei ole esmaselt toodetud ja mida valdaja ei kavatse kasutuselt kõrvaldada, vaid kasutada, saab kõrvalsaadus. Komisjon peaks välja andma tõlgendusjuhised olemasoleva kohtupraktika alusel. Kui see osutub ebapiisavaks, peaks komisjon vajaduse korral, olles eelkõige arvesse võtnud keskkonna- ja terviseohutust ning kohtupraktikas kujunenud tingimusi, esitama õigusakti ettepanekud selgete kriteeriumidega, mille alusel iga üksikjuhtumi korral otsustada, kui sellised materjalid või ained peaksid jääma väljapoole jäätmete mõiste reguleerimisala. Selliste ELi tasandil vastuvõetud meetmete või kohaldatava ELi kohtupraktika puudumisel tuleks asjaomaseid materjale või aineid lugeda endiselt jäätmeteks.

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 15

(15) Kulud tuleks jaotada viisil, milles kajastuks jäätmete tekitamise ja käitlemise tegelik hind keskkonnale.	(15) Kulud tuleks jaotada viisil, milles kajastuks jäätmete tekitamise ja käitlemise tegelik hind keskkonnale. Sellega seoses tuleks kohaldada tootjavastutust ja põhimõtet, et saastaja maksab. Eelkõige üksiktootja vastutus on vahend, mida saab kasutada jäätmetekke vältimise, korduskasutuse ja ringlussevõtu edendamiseks ning mis seejuures tagab, et tootjad võtavad arvesse oma toodete olelustsükli mõjusid, sealhulgas kasutuselt kõrvaldamise mõjusid ning töötavad välja nõuetekohase tootedisaini.

Selgitus

Varem väljatöötatud jäätmetekke vältimise programmid ei ole vastanud ootustele. Rõhutades selgelt tootjavastutust ja põhimõtet, et saastaja maksab, tahetakse arvesse võtta jäätmetekke vältimise erilist tähtsust. Tagasi tuleb lükata meetmed, mis suurendavad üksnes haldust ja seetõttu ka kulusid, ilma et neil oleks vastavat ökoloogilist lisandväärtust.

Kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis nõuti eriti „tootjavastutuse edasist arendamist” ning see põhimõte on juba lülitatud teistesse jäätmealastesse õigusaktidesse, nimelt elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiivi ja kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiivi.

Muudatusettepanek 9 Põhjendus 16 a (uus)
	(16 a) Keskkonnakaitse vajalikku taset säilitades peaksid liikmesriigid tagama piisavad ja kulutasuvad jäätmehoolduse võimalused ringlussevõtutoimingute tagajärjel tekkivate jäätmete jaoks, pidades silmas ringlussevõturajatiste võtmerolli lõplikult kõrvaldatavate jäätmete vähendamises. Sellised järelejäävad jäätmed on oluline kitsaskoht ringlussevõtuvõimsuste edasiseks suurendamiseks ning pädevad asutused peaksid võtma vajalikud meetmed kooskõlas eesmärgiga saada „jäätmeid ringlussevõtvaks ühiskonnaks”.
Selgitus
Suurema ringlussevõtuga kaasneb rohkem järelejäävaid jäätmeid, mida tuleks asjakohaselt kavandada enne “jäätmeid ringlussevõtvaks ühiskonnaks” saamist.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 18
(18) Selleks et täiustada jäätmetekke vältimise meetmete edendamist liikmesriikides ja hõlbustada parima toimimisviisi levikut selles valdkonnas, on vaja tugevdada jäätmetekke vältimisega seotud sätteid ja seada liikmesriikide suhtes sisse nõue töötada välja jäätmetekke vältimise programmid, milles keskendutakse põhilistele keskkonnamõjudele ja arvestatakse kogu olelustsüklit. Sellised eesmärgid ja meetmed peaksid olema suunatud majanduskasvu ja jäätmetekkega seotud keskkonnamõjude vahelise seose likvideerimisele. Sidusrühmadel ning üldsusel peaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/35/EÜ olema võimalus osaleda kõnealuste programmide koostamisel ning juurdepääs nendele ka pärast koostamist.	(18) Selleks et täiustada jäätmetekke vältimise meetmete edendamist liikmesriikides ja hõlbustada parima toimimisviisi levikut selles valdkonnas, on vaja vastu võtta ühenduse eesmärgid ja meetmed jäätmetekke vältimiseks ning seada liikmesriikide suhtes sisse nõue töötada välja jäätmetekke vältimise programmid, milles keskendutakse põhilistele keskkonnamõjudele ja arvestatakse kogu olelustsüklit. Sellised eesmärgid ja meetmed peaksid olema suunatud majanduskasvu ja jäätmete mahu suurenemise ning jäätmetekkega seotud keskkonna- ja terviseamõjude vahelise seose likvideerimisele, selleks tuleks saavutada jäätmetekke, jäätmete ohtlikkuse ja kahjulike mõjude netovähenemine. Kohalikel ja piirkondlikel asutustel ning sidusrühmadel ja üldsusel peaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/35/EÜ olema võimalus osaleda kõnealuste programmide koostamisel ning juurdepääs nendele ka pärast koostamist.
Selgitus
Jäätmete mahu kasv on jätkuvalt mittesäästlik ning suurendab jäätmehoolduse koormust ja maksumust kõikides ELi liikmesriikides (eriti uutes liikmesriikides).
Rohkem kui kunagi varem on vaja ühenduse tasandil jäätmetekke vältimise eesmärke ning neid nõutaksegi kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis. Veelgi enam, ei piisa üksnes majanduskasvu ja keskkonnamõjude vahelise seose likvideerimisest, sest ikkagi võivad keskkonnamõjud suureneda absoluutarvestuses. Meetmed peavad kaasa tooma jäätmetekke ja vastavate kahjulike mõjude absoluutse vähenemise.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 18 a (uus)
	(18 a) Ohtlikud jäätmed määratletakse ohu- ja riskikriteeriumide põhjal. Seetõttu tuleb need reguleerida rangete spetsifikatsioonide alusel, et vältida või võimalikult piirata mittenõuetekohasest käitlemisest tulenevaid keskkonda ohustavaid kahjulikke mõjusid ning hoida ära riske inimeste tervisele ja ohutusele. Ohtlike omaduste tõttu tuleb ohtlikke jäätmeid nõuetekohaselt käidelda, see hõlmab spetsiaalseid ja kohandatud kogumis- ja töötlemistehnikaid, erikontrolle ja jäätmete jälgitavuse erimeetmeid. Kõigil ohtlike jäätmete käitlejatel peab olema vastav kvalifikatsioon ja väljaõpe.
Selgitus
Kehtiva ohtlike jäätmete direktiivi kehtetuks tunnistamist ei tohi tõlgendada kui järeleandmist nõuetes ohtlike jäätmete käitlemise kohta. Seepärast on oluline seda teemat põhjenduses rõhutada.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 19
(19) Teatavaid jäätmekäitlust käsitlevaid sätteid nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivis 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta tuleks muuta, et kõrvaldada aegunud tekstiline materjal ja muuta tekst selgemaks. Ühenduse õigusnormide lihtsustamise huvides tuleks need sätted integreerida käesolevasse direktiivi. Selleks et selgitada segamiskeelu toimimist ning kaitsta keskkonda ja inimeste tervist, tuleks piirata direktiivis 91/689/EMÜ sätestatud segamiskeelu erandid olukordadega, kus selline segamine kujutab endast parimat võimalikku tehnikat vastavalt määratlusele direktiivis 96/61/EÜ. Direktiiv 91/689/EMÜ tuleb seetõttu tunnistada kehtetuks.	välja jäetud
Selgitus
See muudatusettepanek on seotud artiklite 22 – 24 muudatusettepanekutega..
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 20
(20) Regenereerimise eelistamine nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiivis 75/439/EMÜ õlijäätmete kõrvaldamise kohta ei kajasta enam selget keskkonnaalast kasu ja sellepärast tuleks kõnealune direktiiv tunnistada kehtetuks. Et õlijäätmete eraldi kogumine on jätkuvalt kriitilise tähtsusega sellise õli nõuetekohase käitlemise ja selle sobimatust kõrvaldamisest tuleneva keskkonnakahju vältimise suhtes, tuleks õlijäätmete kogumise kohustus siiski integreerida käesolevasse direktiivi. Direktiiv 75/439/EMÜ tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks.	välja jäetud
Selgitus
Õlijäätmete direktiivi kehtetuks tunnistamise ettepanek on täielikult vastuolus komisjoni seatud eesmärgiga, et EL peab saama „jäätmeid ringlussevõtvaks ühiskonnaks”. Õlijäätmete regenereerimine on keskkonnale kasulik ja seda tuleks pidada jätkuvalt esmatähtsaks. Õigusaktide lihtsustamine ei tohiks tekitada segadust seeläbi, et segatakse raamõigusakte erivaldkondi käsitlevate õigusaktidega. Erinevaid jäätmevooge reguleerivad konkreetsed eraldiseisvad direktiivid ja nii see ka jääb. Sama peaks kehtima õlijäätmete direktiivi kohta.
Muudatusettepanek 14 Artikkel 1
Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed eesmärgiga vähendada jäätmetekke ja -käitluse üldist keskkonnamõju, mis on seotud ressursside kasutamisega.	Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed eesmärgiga minimeerida jäätmetekke ja -käitluse üldist keskkonna- ja tervisemõju ning aidata ühtlasi kaasa ressursside kasutamise vähendamisele.
Samal eesmärgil nähakse sellega ette sätted, mille kohaselt liikmesriigid peavad esmajärjekorras võtma meetmeid jäätmetekke ja selle kahjulikkuse vältimiseks või vähendamiseks ning teises järjekorras jäätmete taaskasutamiseks korduskasutamise, ringlussevõtu ja muude taaskasutamistoimingute abil.	Sel eesmärgil võtavad liikmesriigid ja ühendus üldjuhul tähtsuse järjekorras meetmeid:
	1) jäätmete vältimiseks ja vähendamiseks,
	2) jäätmete korduskasutamiseks,
	3) jäätmete ringlussevõtuks,
	4) muudeks taaskasutamistoiminguteks,
	5) jäätmete ohutuks ja keskkonnasäästlikuks kõrvaldamiseks.
	Kui olelustsükli hindamine ja tasuvusanalüüs näitavad selgelt, et alternatiivne töötlemisviis annaks konkreetse jäätmevoo puhul parema tulemuse, võivad liikmesriigid kõrvale kalduda teises lõigus sätestatud prioriteetidest. Need hinnangud ja analüüsid avalikustatakse ning sõltumatud teadusasutused vaatavad need läbi. Viiakse läbi arutelu ja tagatakse ulatuslik ja läbipaistev protsess, millesse on kaasatud sidusrühmad ja kodanikud. Vajaduse korral koostab komisjon suunised taoliste hindamiste ja analüüside kohaldamiseks.
Selgitus
Olelustsükli hindamise vahendites ei saa arvesse võtta selliseid aspekte, mida ei ole võimalik koguseliselt määratleda, nagu jäätmete lahuskogumise kasvatuslikku mõju või loodusvarade kaevandamise vähendamise kasu bioloogilisele mitmekesisusele. Seepärast on oluline rakendada ettevaatusprintsiipi selliste vahendite kasutamisel nimetatud hierarhia kummutamiseks. Erandeid hierarhiast tuleks teha iga juhtumi puhul eraldi, kui on selge, et see on kasulik, ning täieliku läbipaistvuse tagamiseks on oluline, et need hinnangud avalikustataks ja sõltumatu teadusasutus vaataks need läbi vastavalt asjaomastele konsultatsioonidele, mis on sätestatud uues kavandatavas V a lisas.
Muudatusettepanek 15 Artikkel 2
Käesolev direktiiv ei hõlma välisõhku paisatavaid gaasilisi heitmeid.	Käesolevat direktiivi ei hõlma:
	– välisõhku paisatavaid gaasilisi heitmeid,
	– kaevandatud saastamata materjale, mida saab kasutada nende looduslikul kujul kohapeal või mujal.
1. See ei hõlma järgmisi jäätmeliike nende eriaspektide suhtes, mis on juba hõlmatud muude ühenduse õigusaktidega:	1. See ei hõlma järgmisi jäätmeliike nende eriaspektide suhtes, mis on juba hõlmatud muude ühenduse õigusaktidega:
a) radioaktiivsed jäätmed;	a) radioaktiivsed jäätmed;
b) geoloogiliste uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkinud jäätmed ning karjääride tootmisjäägid;	b) geoloogiliste uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkinud jäätmed ning karjääride tootmisjäägid;
c) väljaheited ja muud põllumajanduses kasutatavad loodusomased ja mitteohtlikud ained;	c) väljaheited ja muud põllumajanduses kasutatavad loodusomased ja mitteohtlikud ained;
d) reovesi, välja arvatud vedelad jäätmed;	d) reovesi, välja arvatud vedelad jäätmed;
e) kasutusest kõrvaldatud lõhkeained;	e) kasutusest kõrvaldatud lõhkeained;
	e a) määrusega (EÜ) nr 1774/2002 hõlmatud loomakorjused või loomsed kõrvalsaadused, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi kohaldamist selliste jäätmete töötlemise suhtes, mis sisaldavad loomseid kõrvalsaadusi ning tervislikel põhjustel tootena kasutamiseks kõlbmatuid loomseid kõrvalsaadusi, mida tuleb seetõttu käsitada jäätmetena.
f) kaevandamata saastunud pinnas.	f) kaevandamata saastunud pinnas.
2. See ei hõlma loomakorjuseid või loomseid kõrvalsaadusi, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohaseks kasutuseks, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi kohaldamist loomseid kõrvalsaadusi sisaldavate biojäätmete töötlemise suhtes.
	2 a. Konkreetsete materjalide ringlussevõtu edendamiseks esitab komisjon sellekohase ettepaneku hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
3. See ei hõlma väljaheiteid, õlgesid ega muid põllumajanduslikust tootmisest tulenevaid loodusomaseid mitteohtlikke ained, mida kasutatakse põllumajanduses või biomassist energia tootmisel, kasutades protsesse või meetodeid, mis ei kahjusta keskkonda ega ohusta inimeste tervist.	3. Käesolev direktiiv ei hõlma väljaheiteid, õlgesid ega muid loodusomaseid mitteohtlikke ained, mida kasutatakse põllumajanduses või biomassist energia tootmisel, kasutades protsesse või meetodeid, mis ei kahjusta keskkonda ega ohusta inimeste tervist. Reoveesetted kuuluvad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse põllumajanduses kooskõlas nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiviga 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses1 .
4. Lõikes 2 osutatud loomakorjused on loomad, kes on surnud muul viisil kui korralise tapmise tulemusel, sealhulgas episootilise haiguse likvideerimiseks surmatud loomad, põllumajanduse või talupidamise kontekstis.	4. Lõikes 1 e a osutatud loomakorjused on loomad, kes on surnud muul viisil kui korralise tapmise tulemusel, sealhulgas episootilise haiguse likvideerimiseks surmatud loomad, põllumajanduse või talupidamise kontekstis.
	1EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).
Selgitus
Ehitusettevõtjad eemaldavad igal aastal ELis ligikaudu 1000 miljonit tonni pinnasematerjali. Kui materjal korduvkasutatakse samas kohas, siis üldiselt ei pea avalik haldus seda jäätmeteks, ent see jääb kehtivate õigusaktide seisukohast „mitteametlikuks” tõlgenduseks ega ole leidnud Euroopa Kohtu järjekindlat toetust.
Kuid kui sama materjal, mida tahetakse kasutada samal eesmärgil kusagil mujal, teisaldatakse, käsitletakse seda ühenduse õigusaktide kohaselt reeglina jäätmetena. Sellega kaasnevad märkimisväärsed lisakulud ja halduskoormus ettevõtetele, kes tegelevad materjali edasise kasutuse või kõrvaldamisega, mis omakorda kajastub ehitushindades.
Seega oleks asjakohane jätta direktiivi kohaldamisalast välja saastamata looduslikud materjalid, mida saab kasutada looduslikul kujul kohapeal või mujal.
Loomakorjused või loomsed kõrvalsaadused on samuti jäätmed, kuid need tuleks jätta välja käesoleva direktiivi kohaldamisalast. Lisaks täpsustatakse, et loomseid kõrvalsaadusi peab hõlmama loomsete kõrvalsaaduste määrus ja need ei tohi olla „mõeldud kasutuseks” kooskõlas käesoleva määrusega.
Setete ringlussevõtt põllumajanduslikuks kasutuseks pärast asjakohast töötlust tuleks selle direktiivi kohaldamisalast välja jätta, kuna seda hõlmab juba nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses. See direktiiv näeb ette, et setted tuleb töödelda nii, et ära hoida kõik võimalikud kahjulikud mõjud pinnasele, taimedele, loomadele ja inimestele. Tuleks vältida kahe direktiivi kattumist.
Üldiselt toetatakse pikaajalist visiooni “jäätmeid ringlussevõtvast ühiskonnast”, mille komisjon esitas jäätmetekke vältimise ja ringlussevõtu temaatilises strateegias. Sellegipoolest ei sisalda käesolev direktiiv ega temaatiline strateegia konkreetseid meetmeid ringlussevõtu edendamiseks. Seetõttu peetakse käesolevas direktiivis vajalikuks täpsustada, et komisjon teeb kahe aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist ettepaneku, mille eesmärk on edendada konkreetsete materjalide ringlussevõttu, nt horisontaalse jäätmete ringlussevõtu direktiivi või mitme erijäätmevoogusid käsitleva direktiiviga.
Muudatusettepanek 16 Artikli 3 punkt a
a) jäätmed – mis tahes ained või esemed, mille valdaja kasutuselt kõrvaldab, kavatseb kasutuselt kõrvaldada või on kohustatud kasutuselt kõrvaldama;	a) jäätmed – mis tahes ained või esemed, mille valdaja kasutuselt kõrvaldab, kavatseb kasutuselt kõrvaldada või on kohustatud kasutuselt kõrvaldama;
	Kõik jäätmekategooriad on loetletud Euroopa jäätmeloendis vastavalt komisjoni otsusele 2000/532/EÜ1.
	1 EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3. Otsust on viimati muudetud nõukogu otsusega nr 2001/573/EÜ (EÜT L 203, 28.7.2001, lk 18).
Selgitus
Selguse mõttes tuleks viidata Euroopa jäätmeloendile.
Muudatusettepanek 17 Artikli 3 punkt d
d) käitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas nende toimingute järelevalve ning jäätmehoidlate järelhooldus;	d) käitlus – jäätmete kogumine, vedu, töötlemine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas nende toimingute järelevalve ning jäätmehoidlate järelhooldus;
Selgitus
Töötlemine on osa jäätmekäitluse protsessist ja võib olla eraldi toiming taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.
Muudatusettepanek 18 Artikli 3 punkt e a (uus)
	e a) lahuskogumine – kogumine, mille puhul jäätmevood eraldatakse materjalide kaupa ja veetakse eraldi;
Selgitus
Liikmesriigid peaksid tagama lahuskogumise süsteemide loomise, et olmejäätmeid kogutaks viisil, mis vastab asjakohase ümbertöötlussektori kvaliteedinõuetele.
Muudatusettepanek 19 Artikli 3 punkt e b (uus)
	e b) vältimine – kõik meetmed, mis võetakse enne toodete või ainete jäätmeteks muutumist ja mille eesmärk on vähendada jäätmeteket või jäätmete kahjulikkust; see hõlmab ka kahjulikkuse vähendamist, kehtestades piiranguid toodetes ohtlike ainete või materjalide kasutamisele, ning kõiki meetmeid, mis võetakse ohtlike ainete tekke, ülekandumise ja leviku vältimiseks jäätmekäitluse käigus;
Muudatusettepanek 20 Artikli 3 punkt f
f) korduskasutamine – taaskasutamistoiming, millega kasutatakse jäätmestunud tooteid või komponente uuesti sel otstarbel, milleks nad on loodud;	f) korduskasutamine – jäätmetest või mittejäätmetest toodete või komponentide kasutamine samal otstarbel, milleks nad on loodud, sellele ei eelne mingit töötlust, välja arvatud puhastamine või parandamine;
Selgitus
Komisjoni määratlus on ebarahuldav, sest käsitleb ainult jäätmestunud toodete korduskasutamist. Kuid korduskasutustoiminguid võib teostada ka toodete puhul, mis on saadetud otse tarbijalt korduskasutajale ning pole seetõttu jäätmestunud.
Muudatusettepanek 21 Artikli 3 punkt g
g) ringlussevõtt – jäätmete taaskasutamine toodete, materjalide või ainetena kas esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma energiakasutust;	g) ringlussevõtt – jäätmetes sisalduvate materjalide või ainete ümbertöötamine tootmisprotsessi käigus, mille tulemusel saadakse uued tooted, materjalid või ained või nende koostisosad kas esialgsel või muul eesmärgil. See hõlmab orgaanilise materjali ümbertöötamist, kuid ei hõlma muu hulgas energiakasutust, töötlust kütusena kasutamiseks, põletamist kaasavaid protsesse, energiaallikana (sh keemilise energia allikana) kasutust või täitematerjalina kasutamist.
Muudatusettepanek 22 Artikli 3 punkt g a (uus)
	g a) taaskasutamine – lõplik jäätmetöötlustoiming, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:
	1) selle tulemusel asendavad jäätmed muid ressursse, mida oleks kasutatud selle funktsiooni täitmiseks;
	2) selle tulemusel teenivad jäätmed taolise asendamise teel tõeliselt kasulikku eesmärki tootmises või laiemalt majanduses;
	3) vastab kindlatele tõhususkriteeriumidele, mis kehtestatakse artikli 5 lõike 2 kohaselt;
	4) vähendab üldisi negatiivseid keskkonnamõjusid, kasutades jäätmeid teiste ressursside asendajana;
	5) tagab, et saasteained ei kandu üle tootesse, ning minimeerib ohtlike ainete teket, ülekandumist ja levikut protsessi käigus;
	6) peab esmatähtsaks inimeste tervise ja keskkonna kaitset.
Muudatusettepanek 23 Artikli 3 punkt h
h) mineraalõlijäätmed – mineraalipõhine määrdeaine või tööstuslik õli, mis ei sobi enam algselt ette nähtud kasutuseks, ning eelkõige sisepõlemismootorites kasutatud õli ja käigukastiõli, mineraalne määrdeõli, turbiiniõli ja hüdraulikaõli;	h) õlijäätmed – mineraalne, sünteetiline või bioloogiline määrdeaine või tööstuslik õli, mis ei sobi enam algselt ette nähtud kasutuseks, ning eelkõige sisepõlemismootorites kasutatud õli ja käigukastiõli, määrdeõli, turbiiniõli ja hüdraulikaõli;
Selgitus
See mõiste peaks põhimõtteliselt hõlmama kõiki õlijäätmeid. Parem on kasutada laiemat mõistet. Määrdeained ja tööstuslikud õlid põhinevad sageli sünteetilisel baasõlil ja mõnel juhul taimeõlidest saadud baasõlidel. Antud mõiste tagab kõikide määrdeainete ja tööstuslike õlide hõlmamise.
Muudatusettepanek 24 Artikli 3 punkt i
i) töötlemine – taaskasutamine või kõrvaldamine.	i) töötlemine – taaskasutamine või kõrvaldamine, hõlmates esialgseid töötlemistoiminguid, nagu ümberpakkimine, vahetamine, jäätmesegude koostamine, jäätmete segamine või ladustamine enne taaskasutamist või kõrvaldamist.
Selgitus
Vaja on põhjalikumat ja informatiivsemat määratlust.
Muudatusettepanek 25 Artikli 3 punkt i a (uus)
	i a) kõrvaldamine – toimingud, mis ei täida taaskasutamise või korduskasutamise tingimusi, vähemalt I lisas loetletud toimingud. Kõikide kõrvaldamistoimingute puhul on esmatähtis inimeste tervise ja keskkonna kaitse;
Selgitus
Pidades silmas „kõrvaldamise” mõiste olulisust käesolevas direktiivis , tuleks antud mõistet ka määratleda. Parem on paigutada kõik mõisted artiklisse 3 kui jaotada need artiklite 3 ja 5 vahel, nagu on tehtud komisjoni ettepanekus. Käesolev direktiiv peaks jätkuvalt esmatähtsaks pidama tervise- ja keskkonnalaseid kaalutlusi.
Muudatusettepanek 26 Artikli 3 punkt i b (uus)
	i b) energia taaskasutamine – põlevjäätmete kasutamine kütusena energia tootmiseks otsese põletamise teel koos muude jäätmete või kütustega või eraldi, mille puhul eraldub soojusenergia. Energia taaskasutamisena ei käsitleta jäätmete põletamist, mille käigus kulutatakse rohkem energiat, kui saadakse;
Selgitus
Direktiivi korrektne rakendamine nõuab energia taaskasutamise täpse mõiste lisamist artiklisse 3. Vastavalt soovitatud määratlusele peaks energia taaskasutamine tähendama toiminguid, mille käigus kasutatakse põlevjäätmeid kütusena energia tootmiseks. Taaskasutamise ja kõrvaldamise eristamiseks sätestatakse ettepanekus, et protsessi saab energia taaskasutamisena käsitleda ainult juhul, kui protsessi tõhususega tõendatakse energia tootmist jäätmetest.
Muudatusettepanek 27 Artikli 3 punkt i c (uus)
	i c) kaupleja – iga isik, kes tegutseb jäätmeid ostes ja seejärel müües printsipaalina, kaasa arvatud need kauplejad, kes jäätmeid füüsiliselt oma valdusesse ei võta;
Selgitus
Kauplejatele viidatakse artiklis 25. Määratlus on võetud määrusest jäätmesaadetiste kohta.
Muudatusettepanek 28 Artikli 3 punkt i d (uus)
	i d) vahendaja – iga isik, kes korraldab jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist teiste nimel, kaasa arvatud need vahendajad, kes jäätmeid füüsiliselt oma valdusesse ei võta;
Selgitus
Vahendajatele viidatakse artiklis 25. Määratlus on võetud määrusest jäätmesaadetiste kohta.
Muudatusettepanek 29 Artikli 3 punkt i e (uus)
	i e) esindaja – iga isik, kes jäätmeid ostes ja müües tegutseb teiste nimel;
Selgitus
Antud juhul lähtutakse põhimõttest, et keegi peab läbirääkimisi kellegi teise nimel, kusjuures see ei pea tingimata olema toote valdaja.

Muudatusettepanek 30

Artikli 3 punkt i f (uus)

	i f) biojäätmed – loomset või taimset päritolu taaskasutusse suunatavad jäätmed, mida suudavad lagundada mikroorganismid, pinnases leiduvad elusorganismid või ensüümid; biojäätmeteks ei loeta pinnasematerjali, mis sisaldab artikli 2 lõike 3 kohaldamisalasse kuuluvaid põllumajanduslikust tootmisest tulenevaid biojäätmeid ja taimejäätmeid vaid vähesel määral;

Muudatusettepanek 31

Artikli 3 punkt i g (uus)

	i g) parim võimalik tehnika – parim võimalik tehnika direktiivi 96/61/EÜ artikli 2 lõike 11 kohaselt;

Selgitus

Jäätmete raamdirektiivis sisalduvate mõistete täpsustamiseks tuleks ulatuslikumalt rakendada keskkonnastandardeid taaskasutamistoimingute läbiviimiseks (parim võimalik tehnika, jäätmete eraldamise nõuded) ja kvaliteedistandardeid saadud ainete suhtes.

Muudatusettepanek 32

Artikli 3 punkt i h (uus)

	i h) parim võimalik jäätmekäitluse tehnika – kõige tõhusam ja arenenum tegevus ja selle rakendusviisid, mis näitab teatava tehnika praktilist sobivust, et vältida jäätmete käitlemisel inimeste tervise ohustamist ja keskkonna kahjustamist; direktiivi 96/61/EÜ artikli 2 lõiget 11 ja IV lisa kohaldatakse vastavalt;

Selgitus

Jäätmete raamdirektiivis sisalduvate mõistete täpsustamiseks tuleks ulatuslikumalt rakendada keskkonnastandardeid taaskasutamistoimingute läbiviimiseks (parim võimalik tehnika, jäätmete eraldamise nõuded) ja kvaliteedistandardeid saadud ainete suhtes.

Muudatusettepanek 33 Artikli 3 punkt i i (uus)
	i i) puhastamine – iga protsess, mille eesmärk on eemaldada ainetest ja materjalidest lisandid, nii et algseid aineid või materjale saaks jätkuvalt kasutada;
Selgitus
Mõistagi on selge, et puhastusprotsesse ei tohiks seostada jäätmealaste aruteludega. Rasvaplekkidega mantlit ei loeta jäätmeteks. Te puhastate selle ära, et seda mantlina edasi kasutada.
Keemiatööstuses on puhastusprotsessi eesmärk eemaldada ainetest lisandid, et neid aineid saaks kasutada kui uue ainega samaväärseid.
Keemiatööstuses kasutatakse mitut liiki puhastamisprotsesse, näiteks:
· destilleerimine (nt lahustite puhul)
· vedelike filtreerimine
· katalüsaatorite/aktiivsöe regenereerimine
· pesemine
Kui aine läbib vaid puhastusprotsessi nagu ülaltoodud näited ning ainet kasutatakse taas nagu uut toodet, ei tohiks kõnealuse protsessi suhtes kohaldada jäätmealaseid õigusakte.
Muudatusettepanek 34 Artikli 3 punkt i j (uus)
	i j) regenereerimine – mis tahes protsess, mille tulemusel saadakse õlijäätmete rafineerimisel baasõlid, eelkõige eraldades sellistes õlides sisalduvad saasteained, oksüdatsiooniproduktid ja lisandid.
Selgitus
Õlijäätmete direktiivi tühistamine tähendab, et regenereerimine ei ole ELi õigusaktides enam määratletud. Kui jäätmete direktiivis säilitatakse praegune regenereerimise eelistus, on vaja ka regenereerimise määratlust, et vältida selle mõiste erinevaid tõlgendusi.
Muudatusettepanek 35 Artikkel 3 a (uus)
	Artikkel 3 a
	Tootja vastutus
	1. Tootja vastutuse suurendamiseks võtavad liikmesriigid ja ühendus meetmeid, et tootjad või importijad vastutaksid jäätmete eest, mis tekivad nende toodete turuleviimise tulemusel. Seda võib teha muu hulgas järgmiselt:
	– kehtestades tootjatele/importijatele tagasivõtukohustuse,
	– kehtestades kohustuse anda avalikult kättesaadavat teavet, millises ulatuses on toode ringlussevõetav,
	– nõudes tootjatelt selliste materjalide ja tootedisaini kasutamist, mis aitavad jäätmeteket vältida või vähendada ning muuta jäätmed vähem kahjulikuks,
	– luues parandamist ja korduskasutamist võimaldavaid rajatisi,
	– luues rajatisi lahuskogumiseks, toodete tagasivõtuks ja kõrvaldamiseks vastutustundlikul moel nende kasutusea lõppemisel.
	2. Liikmesriigid annavad komisjonile aru lõike 1 rakendamise kohta. Komisjon hindab, kas on asjakohane liikmesriikide kogemuste põhjal kehtestada laiendatud tootjavastutuse skeemid konkreetsete jäätmevoogude jaoks ELi tasandil.
Muudatusettepanek 36 Artikkel 4
Komisjon kehtestab jäätmeloendi artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras.	Komisjoni otsusega 2000/532/EÜ1 kehtestatud jäätmeloend lisatakse käesolevale direktiivile ja on vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Komisjon võib loendit muuta artikli 36 lõikes 2 osutatud korras.
Loend sisaldab jäätmeid, mida käsitatakse artiklite 12–15 kohaselt ohtlike jäätmetena, võttes arvesse jäätmete päritolu ja koostist ning vajaduse korral ohtlike jäätmete kontsentratsiooni piirväärtusi.	Komisjon hooldab ja muudab loendit andmete kogumise eesmärgil ning loend sisaldab ka jäätmeid, mida käsitatakse artiklite 12–15 kohaselt ohtlike jäätmetena, võttes arvesse jäätmete päritolu ja koostist ning vajaduse korral ohtlike jäätmete kontsentratsiooni piirväärtusi.
	Komisjon tagab, et nimetatud loend on väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele piisavalt kergesti arusaadav ja hõlpsasti kättesaadav.
	________ 1 EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3. Otsust on viimati muudetud nõukogu otsusega nr 2001/573/EÜ (EÜT L 203, 28.7.2001, lk 18).
Selgitus
See muudatusettepanek on tehtud suurema selguse huvides. Tegemist on pika loendiga, mis sisaldab kirjeldusi, mis on kas väga tehnilised või väga ebamäärased, muutes selle väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks raskesti kasutatavaks. Seepärast tuleb see teha kasutajasõbralikumaks.
Euroopa jäätmeloend on liikmesriikides osaliselt ja ebapiisavalt üle võetud. Järjepidevaks ülevõtmiseks ühenduses tervikuna tuleb jäätmeloend lülitada direktiivi ning muuta kohustuslikuks.
Muudatusettepanek 37 Artikkel 4 a (uus)
	Artikkel 4 a
	Jäätmetetekke vältimine
	Liikmesriigid võtavad artikli 1 kohaselt kõik vajalikud meetmed, et stabiliseerida oma üldine jäätmeteke 2012. aastaks, võrreldes üldise jäätmetekkega 2008. aastal.
	Stabiliseerimine tähendab, et jäätmeteke ei suurene stabiliseerimisperioodi algusega võrreldes.
	Pärast konsulteerimist kõikide sidusrühmadega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekud vajalike meetmete kohta, et toetada liikmesriikide jäätmetekke vältimise meetmeid, hõlmates järgmist:
	a) 2008. aastaks näitajate loetelu, mis võimaldab liikmesriikidel oma jäätmetekke vältimise programmide ja meetmete täitmist jälgida, hinnata ja sellest aru anda;
	b) 2010. aastaks toote ökodisaini poliitika väljatöötamine, mis käsitleb nii jäätmeteket kui ka ohtlike ainete esinemist jäätmetes, eesmärgiga edenda tehnoloogiaid, mis keskenduvad vastupidavatele, korduskasutatavatele ja ringlussevõetavatele toodetele;
	c) 2010. aastaks järgmiste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete jäätmete vähendamise eesmärkide püstitamine 2020. aastaks, tuginedes parimatele olemasolevatele tavadele;
	d) 2010. aastaks tegevuskava väljatöötamine edasisteks toetusmeetmeteks ELi tasandil, millega püütakse eelkõige muuta praeguseid tarbimisharjumusi.
Muudatusettepanek 38 Artikkel 5
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõik jäätmed läbivad sellised toimingud, mille tulemusel need jäätmed hakkavad teenima kasulikku eesmärki, asendades tootmises või laiemalt majanduses muid ressursse, mida oleks kasutatud selle funktsiooni täitmiseks, või valmistatakse ette selliseks kasutamiseks (edaspidi „taaskasutamistoimingud”).	1. Liikmesriigid võtavad artikli 1 sätete kohaselt vajalikud meetmed tagamaks, et võimaluse korral läbivad kõik jäätmed taaskasutamistoimingud. Need sisaldavad vähemalt toiminguid, mis on loetletud II lisas, tingimusel et nad vastavad taaskasutamise mõistele artiklis 3.
	Kahtluste vältimiseks kuuluvad II lisa reguleerimisalasse toimingud, mille peaeesmärk on II lisa kohane taaskasutamistoiming, vaatamata sellele, et tekib mõningal määral materjali, mis seejärel läbib kõrvaldamistoimingud.
	Komisjoni ettepaneku alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule võidakse II lisas sätestatud toimingute loendisse lisada täiendavaid taaskasutamistoiminguid.
2. Komisjon võib artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras vastu võtta rakendusmeetmed, et seada sisse tõhususkriteeriume, mille põhjal II lisas loetletud toimingute tulemust võidakse käsitada kui kasuliku eesmärgi teenimist, millele on osutatud lõikes 1.	2. Komisjon esitab …* asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras õigusakti ettepaneku võtta vastu rakendusmeetmed, et seada sisse keskkonna- ja tõhususkriteeriume, mille põhjal II lisas loetletud lõpptoimingute tulemust võidakse käsitada kui taaskasutamistoimingut.
	2 a. Enne II lisa muutmist ja lõike 2 kohaselt rakendusmeetmete vastuvõtmist konsulteerib komisjon liikmesriikidega ja asjaomaste tööstussektori, keskkonnaalaste, töötajate ja tarbijate ühendustega.
	2 b. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et edendada toodete korduskasutamist, eriti korduskasutamise ja parandamise akrediteeritud võrgustike loomise ja toetamise teel ning luues vajadusel asjaomased töötlemis- ja tootestandardid.
	Liikmesriigid võivad korduskasutamise edendamiseks võtta muid meetmeid, nagu majandushoobade kasutamine, hanke kriteeriumid, kvantitatiivsed eesmärgid või teatud toodete turuletoomise keelustamine.
	* Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Enne taaskasutustoimingutena käsitatavate toimingute määratlemist tuleks konsulteerida sidusrühmadega.
Vaja on otseseid meetmeid korduskasutamise edendamiseks.
Komisjonil peaks olema selles vallas ennetav roll, et võimaldada loendi kohandamist vastavalt tehnoloogia arengule.
Muudatusettepanek 39 Artikkel 6
1. Liikmesriigid tagavad, et kui taaskasutamine vastavalt artikli 5 lõikele 1 ei ole võimalik, läbivad kõik jäätmed kõrvaldamistoimingud.	1. Ilma et see piiraks artikli 1 teise lõigu kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kui vältimist, korduskasutamist või muud taaskasutamist ei toimu, läbivad kõik jäätmed ohutud kõrvaldamistoimingud, mis vastavad artiklis 7 sätestatud eesmärkidele.
Liikmesriigid keelavad jäätmete hülgamise, kaadamise või kontrollimata kõrvaldamise.	Liikmesriigid keelavad jäätmete hülgamise, kaadamise või kontrollimata kõrvaldamise.
2. Liikmesriigid peavad kõrvaldamistoiminguteks vähemalt I lisas loetletud toiminguid, isegi kui toimingul on teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol.	2. Kõrvaldamistoimingute hulka kuuluvad I lisas loetletud toimingud.
	Liikmesriigid loevad kõrvaldamistoiminguteks põletamistoiminguid, milles jäätmeid ei kasutata põhimõtteliselt kütusena või muu energiaallikana.
	Liikmesriigid võivad kohaldada ja kasutada läheduse ja iseseisva toimetuleku põhimõtteid kõikide jäätmete suhtes, mis on ette nähtud kõrvaldamiseks või põletamiseks või koospõletamiseks.
	Keelatud on kõrvaldamistoimingud, mis on liigitatud D 11 (põletamine merel) ja D 7 (heitmine merre/ookeani, sh ladestamine merepõhja) alla.
3. Kui toimingu tulemustest ilmneb, et ressursside asendumisest hoolimata on sellel artikli 1 tähenduses ainult väike potentsiaal, võib komisjon artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras vastu võtta rakendusmeetmeid, millega kõnealune toiming lisatakse I lisa loendisse.	3. Kui toimingu tulemustest ilmneb, et ressursside asendumisest hoolimata on see artikli 1 tähenduses vaid piiratud asendumine, võib komisjon esitada õigusakti ettepaneku, millega kõnealune toiming lisatakse I lisa loendisse.
	Enne I lisa muutmist konsulteerib komisjon liikmesriikidega ja asjaomaste tööstussektori, keskkonnaalaste, töötajate ja tarbijate ühendustega.
Selgitus
Muudatusettepanek piiritleb täpsemalt kõrvaldamistingimusi ja sätestab selgemalt ka liikmesriikide kohustused. Sedalaadi jäätmetega toimub kõige tõenäolisemalt ebaseaduslik kaadamine või väljavedu.
Lõikest 2 välja jäetud osa on ebavajalik ja segadust tekitav. Mujal ettepanekus on eesmärk teha vahet R1 ja D10 toimingute vahel tõhususläve abil, mitte toimingu esmast või teisest eesmärki määratledes. Prügila, kus energiat taaskasutatakse jäätmetest toodetud metaanist, jääb siiski kõrvaldamiskohaks, hoolimata sellest, kas on lisatud järgmised sõnad: see ei kuulu taaskasutamise määratluse alla.
Lõike 3 muudatusettepanek on mõeldud selgitamiseks ja komiteemenetluse kohaldamisala vähendamiseks.
Igat liiki põletamise, koospõletamise ja kõrvaldamise suhtes tuleks kohaldada läheduse ja iseseisva toimetuleku põhimõtteid.
Selgesõnaliselt tuleks sätestada, et põletamine merel (D11) ja jäätmete heitmine merre/ookeani, sh ladestamine merepõhja on keelatud.
Enne kõrvaldamistoimingutena käsitatavate toimingute määratlemist tuleks konsulteerida sidusrühmadega.
Muudatusettepanek 40 Artikkel 7
Liikmesriigid tagavad, et jäätmete taaskasutamisel või kõrvaldamisel:	Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et jäätmehoolduses alates kogumisest kuni taaskasutuseni või kõrvaldamiseni kasutatakse protsesse või meetodeid, mis tagavad kõrgetasemelise kaitse, arvestades:
a) ei ohustata inimeste tervist;	a) inimeste tervist,
b) ei kasutata protsesse ega meetodeid, mis võivad kahjustada keskkonda;	b) keskkonda,
c) ei ohustata vett, õhku, pinnast ning taimi ja loomi;	c) vett, õhku, pinnast ja taimi,
d) ei põhjustata müra- ega lõhnahäiringuid;	e) ning ei põhjustata müra- ega lõhnahäiringuid ega kahjustata paikkonda või erihuvi pakkuvaid paiku.
e) ei kahjustata paikkonda ega erihuvi pakkuvaid paiku.
Selgitus
Rangelt võttes tähendab „ohustamata“ täielikku mitteohustamist, mida kahjuks pole olemas. Ühenduse kehtivas pretsedendiõiguses on tunnistatud järgmist: kohtuasjas komisjon v. Iirimaa (2005) otsustas kohus, et seoses kehtiva direktiivi artikliga 4 „peavad ühendus ja liikmesriigid vältima, vähendama ja võimaluste piires algusest peale kõrvaldama reostuse või häiringute allika, võttes selliseid meetmeid, mis kõrvaldavad tunnustatud ohud". See on tunduvalt hoolikamalt sõnastatud kui komisjoni tekst kõnealuses ettepanekus.

Muudatusettepanek 41

Artikli 7 esimene a lõik (uus)

	Liikmesriikide kehtestatavad taaskasutuse ja kõrvaldamise nõuded üldiste siduvate sätete vormis peavad põhinema parimal võimalikul jäätmekäitluse tehnikal.
	Kui see on vajalik inimeste tervise ja keskkonna kaitseks, esitab komisjon erinevate direktiivide ettepanekud, milles kehtestatakse koguseliselt keskkonna või majanduse seisukohast eriti oluliste jäätmete või taaskasutamistoimingute suhtes nõuded taaskasutusele, taaskasutamistoimingute tulemusel saadud ainetele või esemetele ning kõnealuste ainete ja esemete järgnevale kasutamisele. Need nõuded peavad põhinema parimal võimalikul jäätmekäitluse tehnikal. Sellistes direktiivides on ühtlasi võimalik täpsemalt kindlaks määrata, millal taaskasutatud jäätmed lakkavad olemast jäätmed.

Selgitus

Ulatuslikumalt tuleks rakendada keskkonnastandardeid taaskasutamistoimingute läbiviimiseks (parim võimalik tehnika, jäätmete eraldamise nõuded) ja kvaliteedistandardeid saadud ainete suhtes.

Muudatusettepanek 42 Artikkel 7 a (uus)
	Artikkel 7 a Jäätmete lahjendamine Keelatud on segada jäätmeid ühe või mitme muu materjaliga eesmärgiga vähendada ühe või mitme jäätmetes sisalduva komponendi kontsentratsiooni selleks, et:
	– kasutada lahjendatud jäätmete kõrvaldamismeetodit, mis ei ole lubatud lahjendamata jäätmete puhul;
	– taaskasutada lahjendatud jäätmeid juhul, kui lahjendamata jäätmed tuleks kõrvaldada;
	– korduvkasutada lahjendatud jäätmeid või muuta need sekundaartooteks, kui lahjendamata jäätmed selleks otstarbeks ei sobi.
Selgitus
Nii prügilate direktiiv kui ka jäätmesaadetiste määrus keelavad jäätmete lahjendamise. Jäätmete uus direktiiv on ideaalne raamistik, et tuua ära see hädavajalik selgitus arusaamatuste vältimiseks.
Muudatusettepanek 43 Artikkel 8
Liikmesriigid tagavad, et iga jäätmevaldaja taaskasutab või kõrvaldab oma jäätmed ise või laseb oma jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise teha asutusel või ettevõtjal, kes tegeleb jäätmekäitlustoimingutega, või korraldada era- või avalikul jäätmekogujal.	Kooskõlas põhimõttega, et saastaja maksab, tagavad liikmesriigid, et iga jäätmevaldaja taaskasutab või kõrvaldab oma jäätmed ise või laseb oma jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise teha asutusel või ettevõtjal, kes tegeleb jäätmekäitlustoimingutega, või korraldada era- või avalikul jäätmekogujal.
Selgitus
Teksti tuleks lülitada põhimõte, et saastaja maksab, sest see etendab võtmerolli jäätmehoolduses.
Muudatusettepanek 44 Artikkel 9
Liikmesriigid tagavad, et jäätmete taaskasutamisest või kõrvaldamisest tulenevad kulud jaotatakse asjakohaselt jäätmete valdaja, eelmiste valdajate ja tekitaja vahel.	Kooskõlas põhimõttega, et saastaja maksab, kannab jäätmekäitluse kulud: – koguja või ettevõtte poolt kogutud või käideldud jäätmete valdaja ja/või – eelmised valdajad ja/või – selle toote tootja, millest jäätmed tulenevad.
Selgitus
Praegune direktiiv on kulude asjus selgem ning see muudatusettepanek põhineb direktiivi artiklil 15. Selle eesmärk on:
– tuua uuesti sisse põhimõte, et saastaja maksab;
– tagada, et liikmesriigid “kannavad” kulud, mitte ei “jaota” neid;
– tagada, et kulud kannab ahelas võimalikult eespool asuv jäätmete tekitaja nagu toote valmistaja ja mitte vastupidi;
– tagada, et kuludega kaetakse mitte üksnes taaskasutamine ja kõrvaldamine, vaid ka jäätmehoolduse kogukulud (näiteks kogumiskulud).
Muudatusettepanek 45 Artikkel 11
1. Selleks et määrata kindlaks, kas on asjakohane käsitada teatavaid jäätmeid pärast korduskasutamis-, ringlussevõtu- või taaskasutamistoimingu lõplikku teostamist kui selliseid, mis on lakanud olemast jäätmed, ning liigitada need jäätmed ümber sekundaartoodeteks, -materjalideks või -aineteks, hindab komisjon järgmiste tingimuste täitmist:	1. Liikmesriigid võivad paluda komisjonil erandkorras kindlaks määrata, kas antud jäätmed on lakanud olemast jäätmed selle põhjal, et:
	-a) jäätmed on käesoleva direktiivi sätete kohaselt läbinud korduskasutamis-, ringlussevõtu- või taaskasutamistoimingu ning tuleb seetõttu ümber liigitada sekundaartoodeteks, -materjalideks või -aineteks;
a) ümberliigitamine ei tooks kaasa üldist negatiivset mõju keskkonnale;	a) selline ümberliigitamine ei tooks kaasa üldist negatiivset mõju keskkonnale või tervisele;
b) sellise sekundaartoote, -materjali või -aine jaoks on olemas turg.	b) sellise sekundaartoote, -materjali või -aine jaoks on olemas või oleks olemas turg.
2. Komisjon võtab lõike 1 kohase hinnangu põhjal ja artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras rakendusmeetmed konkreetse toote, materjali või aine jäätmeliigi osas, määrates kindlaks keskkonna- ja kvaliteedikriteeriumid, mis peavad olema täidetud, et neid jäätmeid saaks käsitada jäätmetena, mis on muutunud sekundaartooteks, -materjaliks või -aineks.	2. ...* aastaks esitab komisjon vajaduse korral lõike 1 kohase hinnangu põhjal õigusakti ettepaneku, määrates kindlaks keskkonna- ja kvaliteedikriteeriumid, mis peavad olema täidetud, et konkreetsete toodete, materjalide või ainete jäätmeliike saaks käsitada jäätmetena, mis on muutunud sekundaartooteks, -materjaliks või -aineks.
3. Vastavalt lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele tuleb tagada, et tulemuseks saadav sekundaartoode, -materjal või -aine vastab turustamiseks vajalikele tingimustele.	3. Vastavalt lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele tuleb tagada, et tulemuseks saadav sekundaartoode, -materjal või -aine vastab turustamiseks vajalikele tingimustele.
Kõnealustes kriteeriumides võetakse arvesse kõiki sekundaarmaterjali või -aine keskkonnakahjuliku kasutamise või veoga seotud ohtusid ning need kriteeriumid seatakse tasemel, millega tagatakse inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase.	Kõnealustes kriteeriumides võetakse arvesse kõiki sekundaarmaterjali või -aine keskkonnakahjuliku kasutamise või veoga seotud ohtusid ning need kriteeriumid seatakse tasemel, millega tagatakse inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase.
	3 a. ...** aastaks esitab komisjon vajaduse korral ettepanekud, et määrata kindlaks, kas järgmised jäätmevood kuuluvad selle artikli sätete alla ja milliseid spetsifikatsioone tuleks sel juhul nende suhtes kohaldada:
	- kompost,
	- täitematerjalid,
	- paber,
	- klaas,
	- metall,
	- vanarehvid,
	- kasutatud riided.
	* Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. ** Viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Muudatusettepanek 46 Artikli 12 esimene a lõik (uus)
	1 a. Ohtlike jäätmete ümberliigitamine ohututeks jäätmeteks ei tohi toimuda jäätmete lahjendamise või segamise teel eesmärgiga vähendada saasteainete algkontsentratsiooni allapoole ohtlikeks jäätmeteks liigitamise piirväärtust.
Selgitus
Eesmärk on tõsta ohtlike jäätmete töötlemise ohutust.
Muudatusettepanek 47 Artikli 12 lõige 2
Kodumajapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid ei käsitata kui ohtlikke jäätmeid enne, kui need on kogunud jäätmetöötlustoimingutega tegelev ettevõtja või era- või avalik jäätmekoguja.	2. Kodumajapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid ei käsitata kui ohtlikke jäätmeid enne, kui need on kogunud ohtlike jäätmete lahuskogumise töötlustoimingutega tegelev ettevõtja või era- või avalik ohtlike jäätmete koguja.
Selgitus
Artikkel 12 jätab kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed ohtlike jäätmete suhtes kohaldatavate nõuete alt välja, kuni jäätmed on kogutud jäätmetöötlustoiminguteks. See võib kaasa tuua kohustuse, mille kohaselt igasugune jäätmekogumisprotsess toimub ohtlike jäätmete käitlemise tingimuste järgi, sest alati võib juhtuda, et olmejäätmevoogudesse või lahuskogutud pakendijäätmete hulka satub väike kogus ohtlikke aineid. Artikkel 12 peaks täpsustama, et kodumajapidamises tekkinud jäätmeid käsitatakse ohtlikena hetkest, mil need on lahuskogutud töötlemiseks ohtlike jäätmetena.
Muudatusettepanek 48 Artikli 13 esimene lõik
Komisjon kehtestab ohtlike jäätmete loendi (edaspidi „loend”) artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras.	Otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud jäätmeloend on esitatud käesoleva direktiivi lisana. Komisjon võib loendit muuta artikli 36 lõikes 2 osutatud korras.
Selgitus
Viib teksti vastavusse artikli 4 muudatusettepanekuga.
Muudatusettepanek 49 Artikli 13 teine lõik
Loendis võetakse arvesse jäätmete päritolu ja koostist ning vajaduse korral ohtlike jäätmete kontsentratsiooni piirväärtusi.	Loendis võetakse arvesse jäätmete koostist ning vajaduse korral ohtlike jäätmete kontsentratsiooni piirväärtusi ja jäätmete päritolu.
Selgitus
Päritolu ei ole jäätmete ohtlikuks tunnistamisel otsustav tegur. Ainus otsustav tegur on jäätmete koostis. Võimalik, et vahel on jäätmete päritolu ja koostise vahel seos, kuid üldiselt ei ole päritolu määrav jäätmete ohtlikuks tunnistamisel.
Muudatusettepanek 50 Artikli 14 lõige 1
1. Liikmesriik võib lugeda jäätmed ohtlikuks ka siis, kui need ei sisaldu artikli 4 osutatud jäätmeloendis (edaspidi „loend“), kuid neil on vähemalt üks III lisas loetletud omadus. Liikmesriik teatab igast sellisest juhtumist komisjonile aruandes, mis on ette nähtud artikli 34 lõikega 1, ja esitab komisjonile kogu asjakohase teabe.	1. Kui liikmesriik on seisukohal, et jäätmed tuleks lugeda ohtlikuks ka siis, kui need ei sisaldu artikli 4 osutatud jäätmeloendis (edaspidi „loend“), ja neil on vähemalt üks III lisas loetletud omadus, teatab liikmesriik igast sellisest juhtumist viivitamata komisjonile ja esitab komisjonile kogu asjakohase teabe.
Selgitus
Enne kui liikmesriik võtab konkreetseid meetmeid, tuleb komisjonile teatada otsusest, kas lugeda jäätmed ohtlikuks või mitte, vastavalt ELi keemiatoodete ja ohtlike toodete ühtlustamise poliitikale.
Muudatusettepanek 51 Artikkel 15
1. Kui liikmesriigil on tõendid selle kohta, et teatavatel kõnealusesse loendisse kuuluvatel jäätmetel ei ole ühtegi III lisas loetletud omadust, võib see liikmesriik käsitada neid jäätmeid kui mitteohtlikke jäätmeid. Liikmesriik teatab igast sellisest juhtumist komisjonile aruandes, mis on ette nähtud artikli 34 lõikega 1, ja esitab komisjonile kõik vajalikud tõendid.	1. Kui liikmesriigil on tõendid selle kohta, et teatavatel kõnealusesse loendisse kuuluvatel jäätmetel ei ole ühtegi III lisas loetletud omadust, teatab liikmesriik igast sellisest juhtumist viivitamata komisjonile ja esitab komisjonile kõik vajalikud tõendid.
2. Komisjon vaatab saadud teadetest lähtudes kõnealuse loendi läbi artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras, et otsustada selle loendi kohandamise üle.	2. Komisjon vaatab saadud teadetest lähtudes kõnealuse loendi läbi artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras, et otsustada selle loendi kohandamise üle.
	2 a. Pärast loendi kohandamise vastuvõtmist võivad liikmesriigid käsitada neid jäätmeid kui mitteohtlikke jäätmeid.
Selgitus
Komisjoni ettepaneku sätted on vastuvõetamatud ja viivad tõenäoliselt direktiivi lahknevate kohaldamisteni, kuna võimaldavad liikmesriikidel käsitada loendis esitatud jäätmeid kui mitteohtlikke enne komisjoni sellest teavitamata ja, mis on sama oluline, enne komisjonilt kinnituse saamist.
Muudatusettepanek 52 Artikkel 15 a (uus)
	Artikkel 15 a
	Ohtlike jäätmete jälgitavus ja kontroll
	Kooskõlas käesoleva direktiivi ohtlikke jäätmeid käsitlevate sätetega võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed selle tagamiseks, et ohtlike jäätmete kogumine, tootmine ja transportimine, samuti nende ladustamine ja käitlemine toimuks tingimustes, mis tagavad keskkonna ja inimtervise optimaalse kaitse ning käitlejate, tööstusterritooriumite ja inimeste ohutuse, sealhulgas vähemalt meetmed, mis tagavad kõigi ohtlike jäätmete jälgitavuse ja kontrolli tootmisest kuni lõppladustamiseni ja nõuetekohase riskide hindamise nende käitlemise ajal.
Muudatusettepanek 53 Artikli 16 lõige 1
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ohtlike jäätmete segamisel kas muude ohtlike jäätmetega, millel on teistsugused omadused, või muude jäätmete, ainete või materjaliga, täidetakse järgmised tingimused: a) jäätmed segab asutus või ettevõtja, kes on saanud loa vastavalt artiklile 19; b) täidetakse artiklis 7 sätestatud tingimused; c) jäätmekäitluse keskkonnamõju ei muutu halvemaks; d) selline tegevus vastab parimale võimalikule tehnikale.	1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed nõudmaks, et ohtlike jäätmetega tegelevad asutused ja ettevõtjad ei sega ohtlike jäätmete erinevaid liike ega sega ohtlikke jäätmeid mitteohtlike jäätmetega.
Selgitus
Ohtlikke jäätmeid tuleb alati hoida mitteohtlikest jäätmetest eraldi.
Muudatusettepanek 54 Artikli 16 lõige 1 a (uus)
	1 a. Liikmesriigid soodustavad ohtlike ühendite eraldamist kõigist jäätmevoogudest enne, kui need jõuavad taaskasutusahelasse.
Muudatusettepanek 55 Artikli 16 lõige 2
2. Kui ohtlikke jäätmeid on vastuolus lõikega 1 segatud muude ohtlike jäätmetega, millel on teistsugused omadused, või muude jäätmete, ainete või materjaliga, tuleb jäätmed kooskõlas liikmesriikide määratud tehniliste ja majanduslike teostatavuskriteeriumidega eraldada, kui seda on vaja artikli 7 täitmiseks.	välja jäetud
Muudatusettepanek 56 Artikkel 18
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada mineraalõlijäätmete kogumine ja käitlemine vastavalt artiklile 7, ilma et see piiraks artiklites 16 ja 17 sätestatud ohtlike jäätmete käitlemisega seotud kohustuste kohaldamist.	Ilma et see piiraks artiklites 16 ja 17 sätestatud ohtlike jäätmete käitlemisega seotud kohustuste kohaldamist, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada tehnilise teostatavuse korral mineraalõlijäätmete kogumine eraldi teistest jäätmetest ja seejärel vastavalt artikli 1 teises lõigus sätestatud jäätmehierarhiale nende käitlemine artiklis 7 nimetatud tingimustel; võimaluse korral tuleks alati eelistada regenereerimist vastavalt direktiivile 75/439/EMÜ.
Muudatusettepanek 57 Artikkel 19
1. Liikmesriigid kehtestavad nõude, et iga asutus või ettevõtja, kes kavatseb tegelda kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingutega, peab hankima selleks loa riigi pädevatelt asutustelt.	1. Liikmesriigid kehtestavad nõude, et iga asutus või ettevõtja, kes kavatseb tegelda kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingutega või kavatseb seda kolmanda poole nimel teha, peab hankima selleks loa riigi pädevatelt asutustelt, tagades artiklis 7 kehtestatud tingimused.
Sellistes lubades määratakse: a) töödeldavate jäätmete liik ja kogus;	Sellistes lubades määratakse: a) töödeldavate jäätmete liik ja kogus;
b) vastava tegevuskoha puhul kehtivad tehnilised nõuded iga lubatava toiminguliigi suhtes; c) ohutusabinõud, mida tuleb rakendada;	b) vastava tegevuskoha ja jäätmetöötlusrajatiste puhul kehtivad tehnilised nõuded iga lubatava toiminguliigi suhtes; c) ohutusabinõud, mida tuleb rakendada;
d) iga toiminguliigi puhul kasutatav meetod.	d) iga toiminguliigi puhul kasutatav meetod;
	d a) sissetulevate ja väljaminevate massivoogude arvestus.
Lubades võidakse määrata lisatingimusi ja -kohustusi.	Lubades võidakse määrata lisatingimusi ja -kohustusi, nagu näiteks töötlemise kvaliteeti puudutavad nõuded.
2. Lubasid võidakse anda määratud tähtajaks ja need võivad olla pikendatavad.	2. Lubasid võidakse anda määratud tähtajaks ja need võivad olla pikendatavad.
3. Kui riigi pädev asutus peab kavatsetavat töötlusviisi keskkonnakaitse seisukohast vastuvõetamatuks, keeldub ta luba andmast.	3. Kui riigi pädev asutus peab kavatsetavat töötlusviisi keskkonnakaitse ja rahvatervise seisukohast vastuvõetamatuks, keeldub ta luba andmast.
4. Energia taaskasutamist hõlmava mis tahes loa tingimuseks tuleb seada, et kõnealusel energia taaskasutamisel peab olema kõrge energiatõhususe tase.	4. Jäätmete energiaallikana kasutamist hõlmava mis tahes loa väljastamise tingimuseks tuleb seada, et kõnealusel energia taaskasutamisel peab olema kõrge energiatõhususe tase.
	Olmejäätmete põletamine kõrge energiatõhususe tasemega rajatistes tähendab kombineeritud taaskasutust ning soojus- ja elektrienergia tootmist.
	Põletamis- ja kaaspõletamisrajatistes on energiatõhusus võrdne või suurem kui: – 0,40 rajatiste puhul, mis tegutsevad ja on saanud loa vastavalt kohaldatavatele ühenduse õigusaktidele enne 1. jaanuari 2009; -0,50 rajatiste puhul, mis on saanud loa pärast 31. detsembrit 2008 ja enne 1. jaanuari 2013; – 0,60 rajatiste puhul, mis on saanud loa pärast 31. detsembrit 2012;
	Energiatõhusus = (Ep − ( Ef + Ei)) / (0,97 x (Ew + Ef)), kus Ep on aasta jooksul soojuse või elektri kujul toodetud energia (GJ aastas). Selle arvutamiseks korrutatakse saadud elektrienergia kordajaga 2,6 ning kaubanduslikul eesmärgil toodetud soojusenergia kordajaga 1,1. Ef on aasta jooksul auru tootmiseks kasutatud sisendkütuste energiakulu (GJ aastas). Ew on aasta jooksul töödeldud jäätmetes sisalduv energia, mille väljaarvutamiseks kasutatakse jäätmete väiksemat puhaskütteväärtust (GJ aastas). Ei on aastas imporditud energia, millest lahutatakse Ew ja Ef (GJ aastas). 0,97 on koldetuhast ja kiirgusest tingitud energiakao arvessevõtmiseks kasutatav kordaja.
Selgitus
Loa hankimise kohustusest vabastamist lubatakse üksnes siis, kui on sätestatud artiklile 7 vastavad eeskirjad. Seega on loomulik, et ka load ise oleksid artikliga 7 kooskõlas.
Vältida tuleks energia taaskasutamise mõistet, kuna seda võidakse mõista nii, nagu saaks kõrget energiatõhusust kohaldada üksnes R1-tüüpi rajatistes. Kõrget energiatõhusust peaks püüdma saavutada ka D10-tüüpi põletusseadmetes.
Tuleks sisse seada sissetulevate ja väljaminevate massivoogude arvestus, mis tagab läbipaistvuse, võimaldab võrrelda erinevate protsesside tõhusust ja avastada näilist taaskasutust ehk väga vähetõhusaid operatsioone.
Jäätmepõletusdirektiivis nõutakse, et kõik jäätmepõletajad võtaksid energiat taaskasutusse võimaluste piires. Jäätmete põletamise IPPC BREF täpsustab, et olmejäätmete põletamisel peaks see tähendama energia taaskasutamist nii soojus- kui ka elektrienergia tootmiseks. Energia taaskasutuse tõhusust määratletakse samamoodi, nagu komisjoni ettepaneku II lisas , aga rakendusperiood on pikem.
Muudatusettepanek58 Artikkel 19 a (uus)
	Artikkel 19 a
	Loanõuded
	Kõik ohtlike jäätmete töötlemise rajatised peavad omama luba vastavalt direktiivile 96/61/EÜ.
	Ilma et see piiraks direktiivi 96/61/EÜ kohaldamist, sisaldab pädevatele asutustele esitatud loataotlus kavandatud meetmete kirjeldust eesmärgiga tagada, et ettevõte on planeeritud ja varustatud ning toimib viisil, mis vastab töödeldavatele jäätmeliikidele ja nendega seotud riskidele.
	Pädevate asutuste väljastatud loas on märgitud:
	– töödeldavate ohtlike jäätmete kogused ja liigid;
	– jäätmetöötluse tehnilised näitajad, mis tagavad optimaalse keskkonnakaitse ja kindlustavad kõrge ohutustaseme.
	Kui mitteohtlikke jäätmeid töötleva rajatise käitaja kavandab toimingute muutmist, mis hõlmaks ohtlikke jäätmeid, siis käsitletakse seda olulise muutusena direktiivi 96/61/EÜ artikli 2 lõike 10 punkti b tähenduses ning kohaldatakse nimetatud direktiivi artikli 12 lõiget 2.
Muudatusettepanek 59 Artikkel 20
Käesoleva direktiivi artikli 19 lõiget 1 ei kohaldata sellise asutuse või ettevõtja suhtes, kes on saanud loa direktiivi 96/61/EÜ alusel.	Käesoleva direktiivi artikli 19 lõiget 1 ei kohaldata sellise asutuse või ettevõtja suhtes, kes on saanud loa direktiivi 96/61/EÜ alusel, tingimusel, et luba sisaldab kõiki artikli 19 lõikes 1 loetletud elemente.
Selgitus
Lünkade vältimiseks tohib IPPC (IPPC – saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) lubasid artiklis 19 sätestatud erilubade asemel vastu võtta ainult juhul, kui need sisaldavad kõiki artiklis 19 nimetatud andmeid.
Muudatusettepanek 60 Artikkel 21
Komisjon võib artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras vastu võtta lubade miinimumstandardeid eesmärgiga tagada, et jäätmeid töödeldakse keskkonnaohutult.	Vajadusel teeb komisjon ettepanekud võtta vastu eraldi direktiivid, millega kehtestatakse lubade miinimumstandardid eesmärgiga tagada, et jäätmeid töödeldakse vastavalt artiklis 7 püstitatud eesmärkidele.
	Liikmesriigid võivad kehtestada lubadele rangemaid standardeid siseriikliku vajaduste hindamise ja proportsionaalsuse põhimõtte alusel ning kooskõlas asutamislepingutega.
Selgitus
Siin on järjekordne näide sellest, kuidas direktiivis jäetakse komiteemenetluse põhjal lahendamiseks küsimused, mida tuleks käsitleda komisjoni ettepanekus nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Käesolev direktiiv on raamdirektiiv. Kui seda on vaja täiendada teatud tegevusi reguleerivate konkreetsete eeskirjadega, tuleks seda teha eraldi direktiividega. Temaatilises jäätmestrateegias tehakse ettepanek kohaldada teatavate taaskasutustoimingute suhtes miinimumstandardeid. See näitab, et tegemist on nimelt juhuga, kus raamdirektiivi tuleks täiendada eraldi direktiiviga, nagu seda on tehtud vastavalt praeguse direktiivi 75/442/EÜ artikli 2 lõikele 2.
Muudatusettepanek 61 Artikkel 21 a (uus)
	Artikkel 21 a Täiendavad meetmed
	… aastaks* koostab komisjon raporti eesmärgiga kaaluda meetmeid, mis võimaldavad tulemuslikumalt täita artiklis 1 püstitatud eesmärki. Kuue kuu jooksul pärast valmimist esitatakse raport, vajadusel koos ettepanekutega, nõukogule ja Euroopa Parlamendile.
	Raportis käsitletakse eelkõige järgmisi küsimusi:
	a) kas II lisas tuleks teha muudatusi, et:
	i) mitte anda luba juhtudel, mil loetletud tegevuste tulemusena ei suudeta leida kasulikku rakendust nii suurele osale jäätmetest, nagu seda eeldab artiklis 1 seatud eesmärk;
	ii) määratleda juhud, mil artiklis 1 püstitatud eesmärgi täitmise tagamiseks tuleks kindlaks määrata ärakasutatava jäätmekoguse suhe taaskasutamise käigus kõrvaldatavasse kogusesse;
	iii) määratleda taaskasutamistegevusega R1 võrreldes erinev(ad) energiatõhususe tase(med);
	iv) korrigeerida võrdlusnäitajaid vastavalt teaduse ja tehnika arengule;
	b) kas I lisas tuleks teha muudatusi, et:
	i) lisada sellesse kõik II lisast välja jäetud tegevused;
	ii) korrigeerida võrdlusnäitajaid vastavalt teaduse ja tehnika arengule; ja
	c) kas konkreetsetele kõrvaldamis- või kaaskasutamistegevustele miinimum-standardite kehtestamine aitab saavutada artiklis 7 seatud eesmärke .
	Nimetatud raporti esitamise nõue ei takista komisjonil vahepeal muude ettepanekute esitamist.
	___________ * Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Selgitus
Ettepanekus on arvukalt viiteid komiteemenetlusele, mistõttu mitmed olulised muudetavad valdkonnad jäävad nõuetekohaselt läbi uurimata. Käesoleva muudatusettepanekuga kõrvaldatakse see puudus, kuna komisjonilt nõutakse raportit mitme olulise valdkonna kohta, et nad järgnevalt suudaksid esitada nõukogule ja Euroopa Parlamendile uusi ettepanekuid. Komisjon peab juba olema kaalunud konkreetseid ettepanekuid nende valdkondade osas, kus ta soovitas rakendada komiteemenetlusi, mistõttu ta peaks suutma neid kiiresti välja pakkuda. See ei tohiks takistada ka vahepeal muudatuste tegemist, kuna muudatusettepanekus öeldakse selgelt, et komisjon võib vahepealse aja jooksul oma ettepanekuid esitada.
Muudatusettepanek 62 Artikli 25 lõike 1 teine lõik
Need asutused ja ettevõtjad peavad vastama teatavatele miinimumstandarditele.	Need asutused ja ettevõtjad peavad vastama teatavatele registreerimisnõuetele.
Selgitus
Miinimumstandardite kehtestamine viitab sellele, et igal liikmesriigil on voli kehtestada täiendavaid nõudeid. See on ühtlustamise seisukohalt ebasoovitav. Registreerimisnõuete formuleerimise tulemusena kohaldatakse kõigis liikmesriikides lõikes 1 nimetatud asutuste ja ettevõtete suhtes ühesuguseid kvalitatiivseid nõudeid.
Muudatusettepanek 63 Artikli 25 lõike 2 esimene lõik a (uus)
	Bürokraatia vähendamiseks kasutatakse võimaluse korral registreerimisprotsessi jaoks olulise teabe saamiseks pädevates asutustes juba olemasolevaid dokumente.
Selgitus
Lihtsate, loa taotlemise kohustusest vabade tegevuste registrisse kandmine peab olema muudetud võimalikult lihtsaks, et vähendada nii pädeva asutuse kui ka asutuste ja ettevõtete bürokraatlikku ja halduskoormust.
Muudatusettepanek 64 Artikli 25 lõige 3
3. Komisjon võtab artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras vastu lõike 1 teises lõigus osutatud miinimumstandardid.	3. Komisjon võtab artikli 36 lõikes 2 a sätestatud korras ja tööstusega konsulteerides vastu lõike 1 teises lõigus osutatud registreerimisnõuded.
Selgitus
Muudatus on vajalik käesoleva teksti vastavusse viimiseks uue komiteemenetlust käsitleva otsuse sätetega ja eelkõige tavapärase regulatiivkomitee menetluse asendamiseks kontrolliga regulatiivkomitee menetlusega, kuna asjaomased meetmed on õigusaktide projektides väheoluliste muudatuste tegemiseks mõeldud üldiseloomuga meetmed.
Käesoleval ajal teostavad liikmesriigid asutuste ja ettevõtjate artikli 25 lõikes 1 viidatud korra kohast registreerimist mitmel eri viisil. Kõnealuseid erinevusi peetakse tihtipeale takistusteks rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsemisele. Tööstusega konsulteerides välja töötatav ühtne ja ühemõtteline registreerimissüsteem ja eelkõige erinevate registrite vastastikune tunnustamine tagab soovitud ühtlustamise.
Muudatusettepanek 65 Artikli 25 lõige 4
4. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumi piires kasutatav jäätmete kogumis- ja veosüsteem tagab kogutavate ja veetavate jäätmete toimetamise asjakohastesse töötlemisrajatistesse vastavalt artiklis 7 sätestatud kohustustele.	4. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumi piires ja riikidevaheliselt kasutatav jäätmete kogumis- ja veosüsteem tagab kogutavate ja veetavate jäätmete toimetamise asjakohastesse töötlemisrajatistesse vastavalt artiklis 7 sätestatud kohustustele.
	Igasuguse jäätmete veo suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1013/20061 sätteid.
	1 ELT L 190, 12.7.2006, lk 1.
Selgitus
Liikmesriikidel tuleks tagada artiklis 7 sätestatud kohustuste täitmine mitte üksnes oma territooriumi piires jäätmeid kogudes ja transportides, vaid ka siis, kui nad võimaldavad või lubavad riikidevahelist jäätmete vedu.
Selguse mõttes on hea viidata jäätmete vedu käsitlevatele õigusaktidele.
Muudatusettepanek 66 Artikli 26 lõige 3
3. Jäätmekavad peavad sisaldama vähemalt järgmist:	3. Jäätmekavad peavad sisaldama kogu teavet, mis on vajalik lõikes 2 sätestatud kohustuste täitmiseks ning mis võimaldab pädevatel ametiasutustel, asutustel ja ettevõtetel jäätmekava täita. Kui see on asjakohane, koostab komisjon juhised jäätmekäitluse kavandamiseks.
	Jäätmekavad peavad sisaldama vähemalt järgmist:
a) nii tekkivate jäätmete kui ka tõenäoliselt väljastpoolt asjaomase riigi territooriumile töötlemiseks toodavate jäätmete liik, kogus ja päritolu;	a) nii tekkivate jäätmete kui ka tõenäoliselt väljastpoolt asjaomase riigi territooriumi pärinevate ja töötlemiseks toodavate jäätmete liik, kogus ja päritolu;
b) tehnilised üldnõuded, mis muu hulgas hõlmavad kogumissüsteeme ja töötlemisviise;	b) kogumissüsteemid ja töötlemisviisid;
c) mis tahes erikorraldused selliste jäätmevoogude suhtes, mis kujutavad endast spetsiifilist tegutsemist vajavat, tehnilist või jäätmekäitlusprobleemi;	c) mis tahes erikorraldused jäätmevoogude suhtes, sealhulgas need, mida käsitletakse konkreetsetes ühenduse õigusaktides;
d) andmed ja hinnangud olemasolevate kõrvaldamisrajatiste ja olulisemate taaskasutamisrajatiste, samuti kindlakskujunenud saastunud kohtade suhtes ning meetmed nende rehabiliteerimiseks;	d) andmed ja hinnangud olemasolevate kõrvaldamisrajatiste ja olulisemate taaskasutamisrajatiste, samuti kindlakskujunenud saastunud kohtade suhtes ning meetmed nende rehabiliteerimiseks;
e) piisav teave kriteeriumide või tegevuskoha identifitseerimise kujul, mis võimaldab pädevatel asutustel otsustada tulevaste kõrvaldamisrajatiste või olulisemate taaskasutamisrajatiste jaoks lubade andmise või andmata jätmise suhtes;	e) piisav teave kriteeriumide või tegevuskoha identifitseerimise kujul, mis võimaldab liikmesriikide pädevatel asutustel otsustada tulevaste kõrvaldamisrajatiste või olulisemate taaskasutamisrajatiste jaoks lubade andmise või andmata jätmise suhtes;
f) füüsilised või juriidilised isikud, kellel on luba jäätmeid käidelda;
g) andmed füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kellel on volitused jäätmekäitluseks;	g) üldine jäätmekäitluspoliitika, mis sisaldab kavandatud jäätmekäitlustehnoloogiaid ja -meetodeid.
h) hinnang, mis käsitleb konkreetsete majandushoobade kasulikkust ja sobivust eri jäätmeprobleemide lahendamiseks, arvestades vajadust säilitada siseturu tõrgeteta toimimine.
Muudatusettepanek 67 Artikli 26 lõige 3 a (uus)
	3 a. Liikmesriigid võivad võtta vajalikke meetmeid, et takistada jäätmevedusid, mis ei vasta nende jäätmekäitluskavadele. Nad teavitavad sellistest meetmetest komisjoni ja teisi liikmesriike.
Selgitus
Oluline on, et liikmesriigid lisaksid oma jäätmekäitluskavadesse teabe selle kohta, miks teatavad piiriülesed jäätmeveod ei vasta nõutud tingimustele.
Muudatusettepanek 68 Artikkel 28
Artikkel 28 Rakendusmeetmed Komisjon võtab artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras vastu artikli 26 lõikega 5 ette nähtud teadete vormingu.	välja jäetud
Selgitus
Jäätmekäitluskavasid peaksid koostama kohalikud kogukonnad, kes oskavad leida tulemuslikke jäätmekäitlusviise. Kohalikud kogukonnad peaksid saama otsustada, millised nende kavad välja näevad ja milline vorm on neile kõige kasulikum.
Muudatusettepanek 69 Artikkel 29
1. Liikmesriigid käivitavad vastavalt artiklile 1 jäätmetekke vältimise programmid hiljemalt [kolme aasta möödudes käesoleva direktiivi jõustumisest].	1. Liikmesriigid käivitavad vastavalt artiklile 1 ja artiklile 4 a jäätmetekke vältimise programmid hiljemalt [18 kuu möödudes käesoleva direktiivi jõustumisest].
	Miinimumnõudena peaks nimetatud programmide ja neis sisalduvate meetmete eesmärk olema jäätmetekke stabiliseerimine aastaks 2012 ja edasine tunduv vähendamine aastaks 2020.
Need programmid kas integreeritakse artikliga 26 ette nähtud jäätmekavadesse või toimivad nad eraldi programmidena. Need koostatakse sellisel geograafilisel tasandil, mis on kõige sobivam nende tõhusaks kohaldamiseks.	Need programmid kas integreeritakse artikliga 26 ette nähtud jäätmekavadesse või toimivad nad eraldi programmidena. Need koostatakse sellisel geograafilisel tasandil, mis on kõige sobivam nende tõhusaks kohaldamiseks.
2. Liikmesriigid tagavad, et sidusrühmadel ja üldsusel on vastavalt direktiivile 2003/35/EÜ võimalus osaleda kõnealuste programmide väljatöötamisel ja et neil on ka pärast väljatöötamist programmidele juurdepääs.	2. Liikmesriigid tagavad, et kohalikud ja piirkondlikud võimud on kaasatud programmide koostamisse ning et sidusrühmadel ja üldsusel on vastavalt direktiivile 2003/35/EÜ võimalus osaleda kõnealuste programmide väljatöötamisel ja et neil on ka pärast väljatöötamist programmidele juurdepääs.
	2 a. Komisjon loob teabevahetussüsteemi jäätmetekke vältimise parimate kogemuste vahetamiseks.
Selgitus
18 kuud peaks olema piisav aeg esimeste jäätmetekke vältimise programmide vastuvõtmiseks. Eeldades, et direktiiv jõustub 2007. aasta detsembris, tähendab see ligikaudu 2009. aasta juunit (piisav aeg ELi tasandil välja töötatud ühtsete näitajate ja 2012. aasta vahe-eesmärkide saavutamiseks kavandatavate meetmete arvessevõtmiseks).
Programme peaks saama selgelt eristada isegi nende jäätmekäitluskavadega ühildamise korral, et tagada programmide eraldi hindamise võimalus ning tagada, et üldiste jäätmekäitluskavade koostamise kõrval pöörataks esmajärjekorras vajalikku tähelepanu jäätmetekke vältimise poliitikale.
Kohalikud ja piirkondlikud võimud on jäätmetekke vältimise meetmete rakendamisel kesksed tegijad, keda tuleb kaasata jäätmetekke vältimise programmide koostamisse.
Kõnealune süsteem võimaldaks ametiasutustel saada inspiratsiooni mõnes teises liikmesriigis võetud tulemuslikest meetmetest.
Muudatusettepanek 70 Artikkel 30
Artikkel 30	välja jäetud
Programmide sisu
1. Liikmesriigid seavad oma programmides jäätmetekke vältimise eesmärgid ja hindavad meetmete võtmise võimalusi vastavalt IV lisas sätestatule.
Sellised eesmärgid ja meetmed kavandatakse eesmärgiga likvideerida seos majanduskasvu ja jäätmetekkega seotud keskkonnamõju vahel.
2. Liikmesriigid määravad kindlaks konkreetsed kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed eesmärgid ning indikaatorid iga meetme või meetmete kombinatsiooni suhtes, mis võetakse vastu üksikmeetmete edenemise jälgimiseks ja hindamiseks.
Muudatusettepanek 71 Artikkel 31
Liikmesriigid hindavad oma jäätmetekke vältimise kavasid korrapäraselt, tehes seda vähemalt enne aruannete esitamist vastavalt artikli 34 lõikele 1.	Liikmesriigid hindavad oma jäätmetekke vältimise kavasid korrapäraselt ja vaatavad need läbi vähemalt iga 5 aasta järel. Euroopa Keskkonnaagentuur lisab oma aastaaruandesse ülevaate selliste programmide rakendamise ja lõpuleviimise seisust.
Selgitus
Euroopa Keskkonnaagentuur tuleb kaasata selleks, et ta aitaks komisjonil ja Euroopa Parlamendil välja selgitada, mis kohapeal jooksvalt toimub. Liikmesriikidel on lihtne kontrolli vältida, kui nad lihtsalt esitavad oma raportid komisjonile hilinemisega. Vastavalt direktiivile 91/692/EMÜ pidid liikmesriigid esitama oma perioodilised aruanded seoses praeguse jäätmete raamdirektiiviga 30. septembriks 2004. 31. detsembriks 2004 olid seda teinud ainult üheksa liikmesriiki. Need olid Kreeka, Portugal, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani ja Tšehhi Vabariik.
Muudatusettepanek 72 Artikli 31 esimene a ja esimene b lõik (uued)
	Pärast artiklis 36 a sätestatud nõuandefoorumiga konsulteerimist töötab komisjon välja jäätmetekke vältimise programmide hindamise juhised koos artiklis 4 a nimetatud indikaatoritega.
	Nimetatud juhiste alusel ja koostöös pädevate ametiasutustega viib komisjon läbi programmide hindamise. 18 kuu jooksul pärast vaadeldava viieaastase ajavahemiku lõppu esitab komisjon hindamisaruande selle kohta, kuidas programmid aitavad kaasa neis seatud eesmärkide ning käesoleva direktiiviga kehtestatud sihtide täitmisele.
Selgitus
Kogutud teabe hindamine ja ühtlustamine on vajalik edasimineku üldiseks hindamiseks ja selgitamaks, kas jäätmetekke vältimise programmides esitatud meetmed aitavad saavutada seatud sihte ja eesmärke.
Vältimaks täiendavaid ametlikke aruandluskohustusi, võib regulaarse andmekogumise teha Euroopa Keskkonnaagentuuri või mõne teise organi, näiteks Teadusuuringute Ühiskeskuse ülesandeks, et viia läbi nõuetekohane hindamine, kasutades 2008. aastaks kehtestatavaid indikaatoreid ja tehes koostööd pädevate riiklike asutuste ja sidusrühmadega. Nimetatud hindamise põhjal peaks vastutav asutus esitama komisjonile hindamisaruande.
Muudatusettepanek 73 Artikkel 31 a (uus)
	Artikkel 31 a
	Kavade ja programmidega seotud aruanded
	Läbiviidud hindamiste põhjal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 2 aasta jooksul pärast artiklite 31 ja 26 kohaselt iga 5 aasta tagant toimuvat kavade ja programmide läbivaatamist aruande kavade ja programmide alusel võetud meetmete tulemuslikkuse kohta. Nimetatud aruande põhjal esitab komisjon vajadusel täiendavaid meetmeid lisaks artikliga 4 a ette nähtud meetmetele.
Selgitus
Hindamiste alusel peaks komisjon ka esitama õigeaegselt aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning vajadusel tegema ettepanekuid täiendavate meetmete võtmiseks lisaks artikliga 4 a ja ELi tegevuskavaga juba ette nähtud meetmetele. Sellega tagatakse Euroopa Parlamendi regulaarne kaasamine käesoleva direktiiviga kehtestatud meetmete piisavuse ja tehtud edusammude hindamisse.
Muudatusettepanek 74 Artikkel 33
1. Artikli 19 lõikes 1 osutatud asutused ja ettevõtjad, ohtlike jäätmete tekitajad ning ohtlikke jäätmeid koguvad või vedavad asutused ja ettevõtjad peavad dokumenteerima jäätmete koguse, laadi, päritolu ja asjakohastel puhkudel sihtkoha, kogumise sageduse, kasutatava transpordiliigi ja jäätmete suhtes ette nähtud töötlemisviisi ning võimaldama pädeval asutusel taotluse korral selle teabega tutvuda.	1. V peatüki 1. jaos osutatud asutused ja ettevõtjad, jäätmete tekitajad ja jaemüüjad ning jäätmeid koguvad või vedavad asutused ja ettevõtjad peavad kronoloogiliselt dokumenteerima sissetulevad ja väljaminevad jäätmekogused, nende laadi, päritolusektori ja -piirkonna ning asjakohastel puhkudel sihtkoha, kogumise sageduse, kasutatava transpordiliigi ja jäätmete suhtes ette nähtud töötlemisviisi ning võimaldama pädeval asutusel taotluse korral selle teabega tutvuda.
2. Ohtlike jäätmete kohta säilitatakse kõnealuseid dokumente vähemalt kolm aastat, välja arvatud ohtlikke jäätmeid vedavate asutuste ja ettevõtjate puhul, kes peavad selliseid dokumente säilitama vähemalt 12 kuud.	2. Ohtlike jäätmete kohta säilitatakse kõnealuseid dokumente vähemalt viis aastat.
Pädeva asutuse või eelmise jäätmevaldaja taotlusel esitatakse dokumentaalsed tõendid jäätmekäitlustoimingute tegemise kohta.	Pädeva asutuse või eelmise jäätmevaldaja taotlusel esitatakse dokumentaalsed tõendid jäätmekäitlustoimingute tegemise kohta.
	Liikmesriigid tagavad, et pädevad riigiasutused peavad registrit kõigi V peatüki 1. jaos osutatud asutuste ja ettevõtjate kohta ning võivad nõuda nimetatud asutustelt ja ettevõtjatelt aruandeid.
	Liikmesriigid võivad ka mitteohtlike jäätmete tekitajatelt nõuda käesoleva artikli sätete täitmist.
Selgitus
Kontrolli tõhustamiseks tuleks registreerida nii sissetulevad kui ka väljaminevad jäätmevood. 12 kuu pikkune ajavahemik on kontrollimiseks liiga lühike.
Lisaks ohtlike jäätmete tekitamisele tuleks registreerida ka mitteohtlike jäätmete tekitamine, muidu ei saa täita tekkivate jäätmekoguste osas püstitatud aruandluskohustusi.
Ohtlike jäätmete käitlemisega seoses tuleks käesoleva artikli sätteid laiendada jaemüüjatele ja dokumentide säilitamise ajale.
Jäätmetekke vältimise meetmete mõju jälgimiseks on oluline, et jäätmeid puudutav statistika sisaldaks teavet jäätmete päritolu, see tähendab nii päritolusektori kui ka geograafilise piirkonna kohta.
Jäätmevoogude jälgitavuse ja kontrolli ning aruandlusnõuetele vastavuse tagamiseks tuleks sätestada kõigi poolte riigiasutuse registrisse kandmise nõue ja võimalus nõuda aruannete või kokkuvõtete (sisendite/väljundite arvestus) esitamist.
Praegustes õigusaktides (vt raamdirektiivi artiklit 14) on kehtestatud mitteohtlike jäätmete tekitajate poolt jäätmekoguste dokumenteerimise nõue, ning liikmesriigid on kehtestanud samasuguseid nõudeid. Näiteks enamasti ohtlike jäätmete hulka mittekuuluvaid vanu elektrilisi majapidamisseadmeid tuleb käidelda eeskirjadele vastavalt. Dokumenteerimine on oluline eeldus veo- ja töötlemiseeskirjade täitmise kontrollimiseks.
Muudatusettepanek 75 Artikkel 34
1. Iga kolme aasta järel teavitavad liikmesriigid komisjoni sektoriaruande vormis käesoleva direktiivi rakendamisest.	1. Iga nelja aasta järel teavitavad liikmesriigid komisjoni sektoriaruande vormis käesoleva direktiivi rakendamisest.
Kõnealuse aruande koostamisel võetakse aluseks küsimustik või lühikirjeldus, mille on kehtestanud komisjon direktiivi 91/692/EMÜ artiklis 6 sätestatud korras. Aruanne esitatakse komisjonile üheksa kuu jooksul pärast selles hõlmatava kolmeaastase ajavahemiku lõppu.	Kõnealuse aruande koostamisel võetakse aluseks küsimustik või lühikirjeldus, mille on kehtestanud komisjon direktiivi 91/692/EMÜ artiklis 6 sätestatud korras. Aruanne esitatakse komisjonile üheksa kuu jooksul pärast selles hõlmatava kolmeaastase ajavahemiku lõppu.
Liikmesriigid lisavad neisse aruannetesse teabe oma edusammude kohta jäätmetekke vältimise programmide rakendamisel.	Liikmesriigid lisavad neisse aruannetesse muuhulgas eriteabe laiendatud tootjavastutuse korra ja oma edusammude kohta jäätmetekke vältimise programmide rakendamisel ja artikliga 4 a kehtestatud jäätmetekke vältimise eesmärkide saavutamise kohta.
Aruandluskohustuste kontekstis kogutakse andmeid toidujäätmete kohta, mis võimaldab kehtestada eeskirjad nende ohutuks kasutamiseks, taaskasutamiseks, ringlussevõtmiseks ja kõrvaldamiseks.	Aruandluskohustuste kontekstis kogutakse andmeid toidujäätmete kohta, mis võimaldab kehtestada eeskirjad nende ohutuks kasutamiseks, taaskasutamiseks, ringlussevõtmiseks ja kõrvaldamiseks.
2. Komisjon saadab kõnealuse küsimustiku või lühikirjelduse kuus kuud enne vastavas aruandes hõlmatava ajavahemiku algust.	2. Komisjon saadab kõnealuse küsimustiku või lühikirjelduse kuus kuud enne vastavas aruandes hõlmatava ajavahemiku algust.
3. Komisjon avaldab ühenduse aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta üheksa kuu jooksul pärast liikmesriikidelt aruannete saamist vastavalt lõikele 1.	3. Komisjon avaldab ühenduse aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta üheksa kuu jooksul pärast liikmesriikidelt aruannete saamist vastavalt lõikele 1. Komisjon avaldab ühtlasi hindamisaruande laiendatud tootjavastutuse korra rakendamise asjakohasuse kohta seoses spetsiifiliste jäätmevoogudega ELi tasandil.
4. Esimeses aruandes, mis koostatakse viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist, kontrollib komisjon direktiivi rakendamist ja esitab vajaduse korral läbivaatamise ettepaneku.	4. Esimeses aruandes, mis koostatakse viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist, kontrollib komisjon direktiivi rakendamist ja esitab vajaduse korral läbivaatamise ettepaneku.
Selgitus
Sektoriaruande esitamiseks ettenähtud ajavahemik tuleks viia vastavusse jäätmetekke vältimise programmide ja jäätmekäitluskavade läbivaatamiseks ettenähtud ajavahemikega.
Artiklis 8 viidatakse laiendatud tootjavastutuse korrale ja siin on õige koht tagamaks, et komisjon saab kogu teabe, et hinnata liikmesriikide kogemustele toetudes uute jäätmevoogude puhul laiendatud tootjavastutuse korra rakendamise võimalusi.
Jäätmetekke vältimise üldeesmärki arvestades on oluline täpsustada, et liikmesriigid peaksid aru andma konkreetselt jäätmetekke vältimise eesmärkide täitmisest.
Muudatusettepanek 76 Artikkel 35
Komisjon võtab artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras vastu muudatused, mida on vaja käesoleva direktiivi lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.	Komisjon võtab artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras vastu muudatused, mida on vaja käesoleva direktiivi III ja IV lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.
Selgitus
See on vajalik, kui Euroopa Parlament tahab piirata komiteemenetluse kasutamist.
Muudatusettepanek 77 Artikkel 35 a (uus)
	Artikkel 35 a
	Sanktsioonid määruse mittetäitmisel Liikmesriigid sätestavad karistused, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete, eelkõige artikli 16 rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teevad kõnealused sätted komisjonile teatavaks hiljemalt …* ja teavitavad komisjoni viivitamatult kõikidest hilisematest neid mõjutavatest muudatustest.
	* 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Selgitus
Kooskõlas muude raamdirektiivide (nt vee raamdirektiiv) või muude jäätmeid käsitlevate õigusaktidega (nt direktiiv elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta) tuleks ka jäätmete raamdirektiivis ette näha sanktsioonid selle mittetäitmise eest. Käesolev sõnastus on võetud sõna-sõnalt ühisest seisukohast REACH-määruse kohta, lisades eraldi viite artiklile 16, mille rikkumise eest sanktsioonide ettenägemine on eriti asjakohane.
Muudatusettepanek 78 Artikli 36 lõige 2 a (uus)
	2 a. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 a lõikeid 1–4 ja artiklit 7.
Selgitus
Muudatus on vajalik, et viia käesolev tekst kooskõlla komiteemenetlust käsitleva uue otsuse sätetega ning eeskätt selleks, et hõlmata kontrolliga regulatiivkomitee menetlust, kuna mõned asjaomased meetmed on üldiseloomuga meetmed, mille eesmärk on muuta õigusaktide eelnõude vähemolulisi osi.
Muudatusettepanek 79 Artikli 36 lõige 3 a (uus)
	3 a. Käesoleva artikli alusel meetmeid kehtestades peab komisjon:
	a) sidusrühmadega nõuetekohaselt konsulteerima;
	b) esitama täpse ajakava;
	c) tagama kõigi käesoleva direktiiviga ette nähtud komiteemenetluste kodukorra ühtlustamise;
	d) tagama menetluse täidetavuse;
	e) tagama üldsuse juurdepääsu menetlusdokumentidele;
	f) vajadusel läbi viima kavandatava meetme keskkonna- ja turumõju uuringu.
Selgitus
Käesolev kinnitab veelkord raportööri esitatud muudatusettepanekut 35, lisades nõude viia vajadusel läbi meetme mõju hindamine.
Muudatusettepanek 80 Artikkel 36 a (uus)
	Artikkel 36 a
	Jäätmekäitluse nõuandefoorum
	1. Komisjon kutsub ellu jäätmekäitluse nõuandefoorumi.
	2. Nõuandefoorumi ülesanne on esitada kas komisjoni taotlusel või omal algatusel komisjonile arvamusi järgmistes küsimustes:
	a) jäätmekäitluspoliitika väljatöötamine, võttes arvesse vajadust tagada parim võimalik ressursikasutus, jäätmetekke vältimine ja keskkonnale ohutu jäätmekäitlus;
	b) jäätmekäitluse erinevad tehnilised, majanduslikud, halduslikud ja õiguslikud aspektid;
	c) jäätmekäitlusalaste ühenduse õigusaktide, sealhulgas kavade, programmide ja arenguaruannete rakendamine ning selles valdkonnas uute õigusaktide ettepanekute väljatöötamine.
	3. Nõuandefoorum moodustatakse tasakaalustatult liikmesriikide esindajatest ja kõigist jäätmekäitluse küsimustega tegelevatest huvigruppidest, nagu tööstus, sealhulgas väikesed, keskmise suurusega ja käsitööndusettevõtted, ametiühingud, hulgi- ja jaemüüjad, keskkonnakaitseorganisatsioonid ja tarbijate ühendused.
	4. Nõuandefoorum tuleb kokku vähemalt kolm korda aastas. Foorumi kutsub kokku komisjon. Komisjon juhatab koosolekuid. Vajadusel võidakse moodustada ajutisi töörühmi ja korraldada nende koosolekuid sagedamini.
	5. Komisjon võtab vastu nõuandefoorumi töökorra.
Selgitus
Direktiivi rakendamiseks on väga oluline luua nõuetekohane foorum, nagu on tehtud keskkonnapoliitika muudes, näiteks õhu- ja veepoliitika valdkondades. Selline foorum ELi tasandil, sisuliselt jäätmekäitluse ja rakendamise nõuandekomitee, peaks koosnema nii liikmesriikide pädevate asutuste kui ka sidusrühmade esindajatest ning niivõrd, kui see on võimalik ja asjakohane, tuleks seda kasutada ka kontrolliga seotud eriülesannete täitmisel ja rakendusmeetmete väljatöötamisel.
Muudatusettepanek 81 I lisa punkt D 7
D 7 Heitmine merre/ookeani, sh ladestamine merepõhja	välja jäetud
Selgitus
Jäätmete merre juhtimine või heitmine peaks olema keelatud, sest see on pikemas perspektiivis ohtlik.
Muudatusettepanek 82 I lisa punkt D 11
D 11 Põletamine merel	välja jäetud
Selgitus
Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon keelab põletamise merel alates kuupäevast, mil Euroopa Ühendus selle allkirjastas ehk 7. oktoobrist 1997.
Muudatusettepanek 83 II lisa punkt R 1
R1 Kasutamine põhimõtteliselt kütusena või muu energiaallikana.	R1 Kasutamine põhimõtteliselt kütusena või muu energiaallikana.
See hõlmab tahkeid olmejäätmeid töötlevaid põletusrajatisi üksnes siis, kui nende energiatõhusus on võrdne või suurem kui:
– 0,60 rajatiste puhul, mis tegutsevad ja on saanud loa vastavalt ühenduse õigusaktidele enne 1. jaanuari 2009;
– 0,65 rajatiste puhul, mis on saanud loa pärast 31. detsembrit 2008;
Energiatõhusus = (Ep − ( Ef + Ei)) / (0,97 x (Ew + Ef)),
kus Ep on aastane soojuse või elektri kujul toodetav energia. Selle arvutamiseks korrutatakse elektri kujul saadud energia kordajaga 2,6 ning kaubanduslikul eesmärgil toodetud soojus kordajaga 1,1 (GJ aastas).
Ef on süsteemi aastane energiakulu kütustest, millega aidatakse kaasa auru tootmisele (GJ aastas).
Ew on töödeldud jäätmetes sisalduv aastane energia, mille väljaarvutamiseks kasutatakse jäätmete väiksemat puhaskütteväärtust (GJ aastas).
Ei on aastas imporditav energia, millest arvatakse välja Ew ja Ef (GJ aastas).
0,97 on tegur, millega arvestatakse koldetuhast ja kiirgusest tingitud energiakadu.
Selgitus
Komisjoni ettepanekus muuta olmejäätmete põletusrajatiste liigitust vastavalt nende energiatõhususele ei tunnistata asjaolu, et varieeruva ja ettearvamatu koostisega segajäätmeid käitlevates rajatistes tuleks eelkõige tegeleda nimetatud jäätmete nõuetekohase keskkonnaohutu töötlemisega (mineraliseerimine) ja heitmete kontrolliga. Energia (ja soojuse) saamine peaks jääma teisejärguliseks küsimuseks. Energiatõhususe valemi võtmine tahkete olmejäätmete põletusrajatiste taaskasutamisrajatisteks klassifitseerimise ainsaks kriteeriumiks ei ole kooskõlas mitmel kriteeriumil põhineva taaskasutamise määratlusega ja heitmete kontrolli kui keskkonnakaitse põhiprobleemiga.
Muudatusettepanek 84 II lisa punkt R 9 a (uus)
	R 9 a. Muud taaskasutamistoimingud sekundaartoodete, -ainete ja -materjalide tootmiseks
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on luua selgus olukorras, kus taaskasutamine koosneb mitmest järjestikusest etapist. Selline mitut tööstusharu hõlmav taaskasutusahel on Euroopas tavaline.
Muudatusettepanek 85 II lisa punkt R 11
R 11 Punktides R 1–R 10 nimetatud toimingute tagajärjel tekkinud jäätmete kasutamine	R 11 Prügilagaasist saadud energia taaskasutamine
Selgitus
Tänapäevased tarindprügilad võivad olla tulemuslikud biogeneraatorid, kui prügilagaas energiaks muundada. Kõnealuse energia taaskasutamisvormi optimeerimist tuleks soodustada selle tunnustamisega käesolevas direktiivis. Kaasaegsete põletamistehnoloogiatega võib saavutada enamiku gaasikäitlemise eesmärkidest, nagu näiteks halva leha kõrvaldamine, toksiliste koostisosade hävitamine ja madalad saasteainete heitkogused, lisaks asendab prügilagaas taastumatuid fossiilkütuseid, mida saab omakorda kasutada sama energiahulga tootmiseks kusagil mujal.
Muudatusettepanek 86 II lisa punkt R 11 a (uus)
	R 11 a Jäätmete kasutamine ehituslikel, tehnilistel, ohutus- või keskkonnaalastel eesmärkidel, mille puhul oleks muidu kasutatud teisi materjale
Selgitus
Säästliku ressursikasutuse edendamiseks tuleks II B lisas sisalduvat taaskasutamistoimingute loendit ajakohastada, võttes arvesse Euroopa Kohtu pretsedendiõigust ja tehnika arengut.
Muudatusettepanek 87 II lisa punkt R 13 a (uus)
	R 13 a Punktides R 1–R 10 nimetatud toimingute tagajärjel saadud materjalide kasutamine
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on luua selgus olukorras, kus taaskasutamine koosneb mitmest järjestikusest sammust ja näiteks ringlussevõtt viiakse lõpule pärast (vahepealseid) taaskasutamistoiminguid, kus jäätmete juriidiline staatus on juba muutunud. Selline mitut tööstusharu hõlmav taaskasutusahel on Euroopas tavaline.
Muudatusettepanek 88 II lisa punkt R 13 b (uus)
	R 13 b Jäätmeteks muutunud toodete ja koostisosade korduskasutamine
Selgitus
Seotud samade autorite esitatud põhjenduse 11 muudatusettepaneku ühe osaga.
Toodete ja koostisosade korduskasutamine erineb teatavate materjalide taasväärtustamisest ja see tuleks taaskasutamistoiminguid käsitlevasse lisasse selgesõnaliselt sisse viia. II lisa tuleb vastavalt täiendada.
Muudatusettepanek 89 II a lisa (uus)
	II a LISA
	Rakendused, kus jäätmeid saab kasutada sekundaartoodete, -materjalide või -ainetena:   - väetise või pinnast parandava ainena või nende koostisosana; - ehitusmaterjali või selle koostisosana; - pinnasena.
Selgitus
Muudatusettepanek on seotud artikli 11 muudatusettepanekuga: "sekundaartooteid, -materjale ja -aineid tuleb kasutada ühes II a lisas loetletud rakendustest".
Muudatusettepanek 90 III lisa punktid H13 ja H14
H13 Ained ja valmistised, millest pärast nende kõrvaldamist võivad leostuda või muul viisil eralduda muud aineid, millel on mõni eespool loetletud omadus.	H14 Ained ja valmistised, millest pärast nende kõrvaldamist võivad leostuda või muul viisil eralduda muud aineid, millel on mõni muu eespool loetletud omadus.
H14 „Ökotoksiline”: ained ja valmistised, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas kohe või aja jooksul ohtu ühele või mitmele keskkonnasektorile.	H13 „Ökotoksiline”: ained ja valmistised, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas kohe või aja jooksul ohtu ühele või mitmele keskkonnasektorile.
Selgitus
Muudatusettepanek on vajalik, et viia loend jäätmete omadustest, mis lubavad neid pidada ohtlikeks jäätmeteks, vastavusse rahvusvahelise õigusega, eelkõige Baseli konventsiooniga. Kriteerium H13 on väga oluline, sest see hõlmab pärast jäätmete kõrvaldamist ilmnevaid ohtlikke omadusi. Kuna kriteerium H13 viitab ükskõik millisele „eespool loetletud“ omadusele, on praeguses järjestuses ökotoksilisus käsitluse alt välja jäänud. Kooskõlas Baseli konventsiooniga tuleb järjestus muuta vastupidiseks, nii et pärast jäätmete kõrvaldamist võetaks arvesse ka ökotoksilisust, näiteks leostumise puhul.
Muudatusettepanek 91 IV lisa punkt 3 a (uus)
	3 a. Liikmesriigid teavitavad komisjoni toodetest, mis jäätmetekke vältimise kesksel eesmärgil sobivad toodete võrdlemiseks ELi tasandil.
Selgitus
Kui tootjad ja importijad turustaksid keskkonda kõige vähem kahjustavaid materjale, hõlbustaks see oluliselt käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamist. Tootjate ja importijate valikuid peaksid mõjutama indikaatorid, mis kajastavad erinevate materjalide keskkonnaohtlikkust.
Muudatusettepanek 92 IV lisa punkt 3 b (uus)
	3 b. Struktuuri- ja regionaalfondidest toetatavate projektide abikõlblikkuskriteeriumide määratlemine nii liikmesriikide kui ka ELi-väliste riikide puhul, lugedes esmatähtsaks jäätmetekke vältimist – eelkõige parima võimaliku tehnika ja puhtama tootmise võrdlusanalüüside kasutamine.
Muudatusettepanek 93 IV lisa punkt 3 c (uus)
	3 c. Selektiivsete jäätmekogumissüsteemide sisseseadmise soodustamine liikmesriikides, et tagada kodumajapidamistes tekkivate jäätmete kogumine kooskõlas asjaomastes sektorites kehtivate kvaliteedistandarditega.
Muudatusettepanek 94 IV lisa teine alapealkiri
Meetmed, millega saab mõjutada kujundamise ja tootmise etappi	Meetmed, millega saab mõjutada kujundamise, tootmise ja turustamise etappi
Selgitus
Ei tohiks unustada turustajaid kui tähtsaid osalejaid turul. Tarbijate hoiakud on oluline küsimus, millele jäätmetekke vältimise programmides tähelepanu pöörata.
Muudatusettepanek 95 IV lisa punkt 7
7. Meetmete võtmine jäätmetekke vältimiseks rajatistes, mida direktiiv 96/61/EÜ ei hõlma. Asjakohastel puhkudel võiksid sellised meetmed hõlmata jäätmetekke vältimise hinnanguid või kavasid.	7. Meetmete võtmine jäätmetekke vältimiseks rajatistes, mida direktiiv 96/61/EÜ ei hõlma. Sellised meetmed võiksid hõlmata jäätmetekke vältimise hinnanguid või kavasid.
Selgitus
Vt selgitust IV lisa teise alapealkirja juurde.
Muudatusettepanek 96 IV lisa punkt 9
9. Vabatahtlike kokkulepete, tarbijate/tootjate komiteede või sektoriviisiliste läbirääkimiste kasutamine selleks, et asjaomased äriettevõtted või tööstussektorid seaksid sisse oma jäätmetekke vältimise kavad või eesmärgid või korrigeeriksid ebasäästlikke tooteid või pakendeid.	9. Seadusandluse, vabatahtlike kokkulepete, tarbijate/tootjate komiteede või sektoriviisiliste läbirääkimiste kasutamine selleks, et asjaomased äriettevõtted või tööstussektorid seaksid sisse oma jäätmetekke vältimise kavad või eesmärgid või korrigeeriksid ebasäästlikke tooteid või pakendeid.
Selgitus
Vt selgitust IV lisa teise alapealkirja juurde.
Muudatusettepanek 97 IV lisa punkt 11
11. Majandushoovad, nagu keskkonnahoidlike ostude soodustamine või kohustusliku tarbijamakse sisseseadmine sellistelt pakenditelt või pakendielementidelt, mis muidu oleksid tasuta.	11. Majandushoovad, nagu keskkonnahoidlike ostude soodustamine või kohustusliku tarbijamakse sisseseadmine sellistelt pakenditelt või pakendielementidelt, mis muidu oleksid tasuta või maksaksid vähem.
Selgitus
Vt selgitust IV lisa teise alapealkirja juurde.

• [1]  ELT C ... / ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Käesoleva direktiiviga jätkub arutelu, mis sai alguse ELi esimeste jäätmedirektiividega 1970ndatel aastatel ning millele põhjalikumalt keskenduti 1999. aasta prügiladirektiivis. Nüüdisajal on küsimus selles, kuidas vähendada jäätmete hulka, mida meid paneb tekitama jõukuse kasv, ja kuidas peame me nüüd oma poliitikat muutma, et käsitleda jäätmeid eeskätt ressursina, millest saab ammutada mingit väärtust, mitte aga jääkidena, mida kõlbab ainult prügilas ladustada.

Arvestades ELi jäätmeid käsitlevate õigusaktide tõlgendamisest tulenenud Euroopa Kohtu kohtuasjade hulka, peaksime eelkõige püüdma tagada, et seadus, mille me lõpuks vastu võtame, loob kindluse määratluste ja poliitiliste kavatsuste osas. Seetõttu soovitas parlamendikomisjon teha artiklis 3 mitmeid täiendusi ning koondada sinna direktiivis kasutatavad määratlused.

Raportöörile on saadetud mitmeid esildisi vajaduse kohta lisada direktiivi viide kõige põhjalikumale, viieastmelisele jäätmehierarhiale. Oluline on silmas pidada, et nimetatud hierarhial puudub seaduslik jõud. Sellegipoolest annab hierarhia esitamine märku eelistustest ning käesoleva direktiivi puhul toob see selguse üsna segadusttekitavalt koostatud artiklisse 1. Samas saab aga kohe selgeks, et kui tingimused seda nõuavad, tuleb lubada lahknevusi antud hierarhiast. Jääb küsimus: millised on need tingimused? Parlamendikomisjoni ettepanekud on toodud artikli 1 muudatusettepaneku viimases osas. Ilmselt on jõutud üksmeelele selles, et hierarhiast kõrvalekaldumise aluseks peaks olema olelustsükli mõtteviis/analüüs/hindamine, ja et kuhugi peab mahtuma ka kulude-tulude analüüs. Küsimus on selles, kui ranged nõuded tuleks selle põhjal seada kontrollimisele või erandi lubamisele: kas liikmesriik teostaks kontrollimenetlusi igal üksikjuhul eraldi? Kas kõigil juhtudel pöördutaks Euroopa Komisjoni poole? Parim lahendus (või vähemalt üks soovitus) võiks ehk olla parlamendikomisjoni ettepanek Euroopa Komisjonile kehtestada elutsükli analüüsi teostamise juhised.

Järgnevalt tekib küsimus sellest, mis saab edasi. Vaja on täiendavaid meetmeid, et määrata kindlaks, milliseid jäätmevoogusid hõlmavad artikli 11 sätted, nii et neid saab jäätmete asemel liigitada toodete hulka. Parlamendikomisjoni artikli 11 muudatusettepanek (uus lõige 3 a) annab Euroopa Komisjonile suuna uute meetmete võtmiseks.

Menetluse küsimuses leiab raportöör, et direktiivis pannakse liiga suurt rõhku nõukogu otsuses 1999/468/EÜ sätestatud komiteemenetluse kasutamisele. Direktiivi erinevates artiklites on 11 viidet otsustele, mis tuleb teha komiteemenetluse põhjal. Komiteemenetluse kasutamist tehniliste korrektsioonide puhul tuleb aga eristada selle väärkasutamisest üldisemate, suurel määral poliitiliste küsimuste otsustamisel, mille puhul on kõige parem kasutada kaasotsustamismenetlust. Seetõttu tehakse ettepanek minna üle kaasotsustamismenetlusele artiklis 5 (tõhususkriteeriumide sisseseadmine), artiklis 11 (kriteeriumide kehtestamine selle otsustamiseks, millal jäätmetest saab sekundaartoode) ja artiklis 21 (lubade miinimumstandardid).

Kindlasti arutatakse komiteemenetluses muudatuste tegemist, kuid raportöör ei usu, et need muudatused kokkuvõttes suurendavad parlamendiliikmete võimu otsustele veto panna või väljaspoolsete huvirühmade võimalusi otsustamisel kaasa rääkida. Liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile sobib võimalikult suletud menetlus. Seepärast peamegi resoluutselt vastu seisma viimase katsetele sekkuda demokraatlikku otsustusprotsessi.

Direktiiv hõlmab olemasolevaid direktiive ohtlike ja õlijäätmete kohta. Raportööri arvates teeb ta seda piisavalt ja ohutult: tal oleks vastu sellele, et anda lihtsustamisprotsessile tagasikäik ja nende valdkondade direktiivid täies mahus ümber teha. Siiski on lisatud artikli 18 muudatusettepanek, et edendada õlijäätmete regenereerimist.

Keskse tähtsusega on küsimus sellest, mida loetakse direktiivi põhjal jäätmete taaskasutamiseks ja mida kõrvaldamiseks. Direktiivi artiklis 5 tuuakse eristamise aluseks tõhususkriteeriumid. Nimetatud kriteeriumid on esitatud II lisa punktis R 1. Ei direktiivis, temaatilises strateegias ega ka sellele lisatud mõjude hindamises ei esitata mingeid üksikasju kõnealuste kriteeriumide kohaldamisest tulenevate kõigi tõenäoliste majanduslike ja sotsiaalsete mõjude kohta. Ometigi on need väga olulised: põletusseadet, milles jäätmete põletamist loetakse taaskasutamistoiminguks, saab kasutada importjäätmete põletamiseks ja selle võib lülitada näiteks sellises ELi õigusaktis nagu pakendidirektiiv esitatud taaskasutamise sihteesmärkide saavutamise strateegiasse. Sellised võimalused puuduvad aga siis, kui põletamist loetakse kõrvaldamistoiminguks. Arvestades, et uute standardite eeldatava kohaldamisajani on vähe aega jäänud, tundub vähetõenäoline, et tegutsevad käitlejad suudavad oma protsesse õigeaegselt kohaldada. Väga tõenäoliselt avaldavad uued kriteeriumid mõju kehtivatele lepingutele ning võivad negatiivselt mõjutada tööhõivet ja kohalike omavalitsuste jäätmekavasid.

Prantsusmaa andmetest nähtub, et 85 olemasolevast jäätmekäitlusseadmest ainult 14 vastasid valitud taaskasutamiskriteeriumidele. Ei saa olla õige, et ajal, mil õhk on täis mõjudehindamise tõhustamisettepanekuid, peaksime meie sellisest hindamisest antud direktiivi ühe tähtsa aspekti osas üldse loobuma.

Lõpetuseks on direktiivis kaks rühma ettepanekuid jäätmekavade ja -programmide kohta. Parlamendikomisjoni muudatusettepanekud ei muuda üldeesmärki – soodustada jäätmekavade ja jäätmetekke vältimise programmide kavandamist. Muudatusettepanekud teevad aga täpsemad nõuded vähem bürokraatlikuks ja erinevate kohalike tingimustega paremini kokkusobivaks vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele. Tahaksime ka küsida, mida Euroopa Komisjon ikkagi kavatseb teha kõigi nende arvukate plaanide ja programmidega, mida tal nüüd tuleb jälgima hakata. Selline pidev järelevalve oleks parem jätta Euroopa Keskkonnaagentuuri ülesandeks. Direktiivis ei ole Keskkonnaagentuuri nimetatud, kuid ta peaks kindlasti mängima keskset rolli selle tagamisel, et liikmesriigid astuksid enam-vähem ühte sammu võitluses jäätmete vastu ja ressursside parema kasutamise eest.

(COD)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ARVAMUS (15.9.2006)

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv jäätmete kohta
(KOM(2005)0667 – C6‑0009/2006 – 2005/0281(COD))

Arvamuse koostaja: Cristina Gutiérrez-Cortines

LÜHISELGITUS

Euroopa Parlamendile esitatud direktiivi 75/442/EMÜ läbivaatamise eesmärk on kahtlemata ajakohastada mõningaid aspekte, näiteks tuua sisse keskkonnaalased eesmärgid ning parandada vajakajäämisi määratlustes ja muudes mõistetes, mis on paljude sektorite ja ekspertide arvates eelmise direktiivi üheks nõrgaks küljeks.

Lisaks kõnealustele selgetele eesmärkidele on ka muid ettepanekuid: 1) lihtsustada kehtivat õiguslikku raamistikku; 2) teha ettepanek tunnistada kehtetuks direktiiv 75/439/EMÜ õlijäätmete kõrvaldamise kohta ja nõukogu raamdirektiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta. Kogu tekstis väljendub ka kindel kavatsus mitte säilitada jäätmete hierarhiaid ja eelistamist, mis on eelmistel aastakümnetel olnud ELi jäätmepoliitika üheks põhijooneks.

Surve lihtsustamise suunas on eriti murettekitav ohtlike jäätmete direktiivi puhul - see on direktiiv, mida ühiskond on suhteliselt edukalt aktsepteerinud ja kohaldanud. Selle kehtetuks tunnistamine võib jätta piisavate kaitsemeetmeteta lünga ühte kõige riskialtimasse sektorisse. Kui tehakse eelistamise ettepanek, oleme seisukohal, et see peaks olema esimene ja kõige selgem. Seoses õlijäätmetega võetakse meie ettepanekus arvesse nende kasulikkust ja vajadust olemasolevat tööstust ja turgu mitte kahjustada.

Peamine põhjus õigusaktide läbivaatamiseks on Luxembourgis asuva Euroopa Kohtu arvukad kohtuotsused mitmete riikide vastu seoses Euroopa õigusaktide mitteülevõtmisega või liiga aeglase ülevõtmisega või see, mida võib nimetada eelmiste direktiivide põhimõistete ebapiisavaks määratlemiseks. Tegelikult on käesolevas ettepanekus üheks uuenduseks see, et kooskõlas parimate tavadega on koostatud uued määratlused. Kõnealust probleemi tunnistavad mõned asjaomased liikmesriigid ja sektorid, kellel on tõsised kahtlused artiklite 3 ja 5 määratluste osas ning kartus, et taas võib direktiiv põhjustada õiguslikku ebakindlust. Ettepanekuga püütakse mõnda puudujääki parandada, kuid sellega on lisandunud ka uusi. Kõigi määratluste alustekstiks on olnud Euroopa Kohtu otsuste selgitustes koostatud määratlused.

Teine uuendus direktiivi eelnõus on jäätmete keskkonnamõju, sealhulgas kaks hindamist: riskid, mida jäätmed tekitavad tervisele ja keskkonnale, samuti ringlussevõtu ja taaskasutamise energiakulud. Seepärast võeti kasutusele uus mõiste (olelustsükkel), mida tuleb arvesse võtta enne otsuste tegemist jäätmete käitlemise alternatiivide kohta. Olelustsüklil põhinev lähenemisviis peab eelkõige sisaldama energiakulude hindamist. Ehkki paberil on olelustsükli hindamine väga hea ning tundub loogiline lisada energiakulud otsuste tegemise protsessi, on tegelikkus palju keerulisem ning see võib osutuda eriti ohtlikuks kriteeriumiks. Seega nõuame ühes põhjenduses ja artiklis teaduslikku uurimust olelustsükli määratluse kohta, samuti erinevaid ja paindlikke ettepanekuid, mis sõltuvad jäätmetüüpidest, piirkondadest, transpordist, küttesuutlikkusest, majanduslikest meetmetest jne, ning et liikmesriigid vastutaksid selle teostamise eest, kuna neil on iga juhtumi puhul ekspertteadmised olemasolevate jäätmete, kulude ja tehnilise suutlikkuse kohta.

Käesoleva direktiivi põhiküsimuseks on see, kas prioriteet peaks olema pigem taaskasutamine ja ringlussevõtt kui kõrvaldamine. Euroopas on viimase 30 aasta jooksul välja kujunenud suur ringlussevõtu ja taaskasutamise tööstus ja turg ning tundub loogiline, et uus direktiiv ei tohiks sellesse sekkuda, muutes prioriteediks jäätmete kõrvaldamise. Teisest küljest on lähenemisviis selline, et energiakulusid tuleb vähendada, ning võimalus toota jäätmetest energiat sunnib meid pidama jäätmete kõrvaldamist alternatiiviks, mis võib tulevikus mõned ringlussevõtu toimingud asendada. Ei saa kindlasti unustada, et käesoleva direktiivi põhieesmärk on vähendada võimalikult palju jäätmetega seotud riske, vältida jäätmete tekkimist ja kasutada võimalikult hästi ära ressursse ja tooteid, mis tähendab, et prioriteediks on endiste või praeguste prügilate kaotamine ning nende taaskasutamine või kõrvaldamine. Järelikult tuleb võtta arvesse energia taaskasutamise näitajaid, mis peaksid selguma teaduslikest uuringutest, kus analüüsitakse iga tootekategooriat.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsuses 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm, on esitatud üleskutse töötada välja või vaadata läbi jäätmealased õigusaktid, sealhulgas selgitada jäätmete ja mittejäätmete vahelisi erinevusi ning töötada välja direktiivi 75/442/EMÜ IIA ja IIB lisa edasiseks täiendamiseks vajalikud kriteeriumid.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsuses 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm, on esitatud üleskutse töötada välja ja rakendada meetmeid jäätmete vältimiseks, töötades muuhulgas välja kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete vähendamiseesmärkide kogum, mis hõlmab kõiki asjakohaseid jäätmeid ja mis tuleb saavutada aastaks 2010; julgustades ökoloogilist ja säästvat tootearendust; töötada välja operatiivsed meetmed, et edendada jäätmete vältimist, nt korduv-ja taaskasutamise ergutamine, meetmed teatavate ainete ja materjalide järkjärguliseks kaotamiseks toodetest, töötada välja või vaadata läbi jäätmealased õigusaktid, sealhulgas ehitus- ja lammutusjäätmete ning biolagunevate jäätmete kohta, selgitada jäätmete ja mittejäätmete vahelisi erinevusi ning töötada välja direktiivi 75/442/EMÜ IIA ja IIB lisa edasiseks täiendamiseks vajalikud kriteeriumid.
Selgitus
Komisjon on välja noppinud ainult mõned prioriteetsed tegevused, saavutamaks kuuenda, loodusvarade ja jäätmete säästvat kasutamist ja käitlemist käsitleva keskkonnaalase tegevusprogrammi artiklis 8 sätestatud eesmärgid. Oluline on esitada siin kõik kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis rakendatavad prioriteetsed tegevused.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 6 a (uus)
	6 a) Toote- ja materjalikategooriate olelustsükli kohta korraldatakse analüüs, võttes arvesse selle mõiste uudsust ja keerukust. Kriteeriumid on majandus- ja keskkonnakriteeriumid, sealhulgas tegurid nagu transport, energiakulu, eeldatavasti kasutatavad tehnoloogiad ning nende kulu, puhtalt teaduslikust aspektist. Kriteeriumide väljatöötamisel peaksid osalema kõik asjaomased pooled – tööstus, haldusorganid ja tarbijad.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 10 a (uus)
	10 a) Jäätmeid käsitlevad õigusaktid peaksid keskenduma loodusvarade vähesemale kasutamisele ning soodustama jäätmehierarhia rakendamist.
Selgitus
Seega annab jäätmehierarhia rakendamine häid keskkonnatulemusi, panustab loodusvarade tõhusasse kasutamisse ning energiasõltuvuse vähendamisse, aidates minimeerida jäätmete teket ning jäätmematerjalide ringlussevõttu.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 17 a (uus)
	17 a) Liikmesriikidel peaks olema vabadus kehtestada ja rakendada läheduse ja iseseisva toimetuleku põhimõtteid jäätmete puhul, mis on suunatud põletusse eesmärgiga saada energiat, et võimaldada jäätmehoolduse suutlikkuse piisavat plaanimist ja eelkõige tagada nende territooriumil tekkinud põletatavate jäätmete juurdepääsu riiklikele põletusrajatistele.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 18 a (uus)
	18 a) Ohtlikud jäätmed määratletakse riski ja riskikriteeriumide alusel, kuna neid tuleb reguleerida rangete täpsustustega; need on välja töötatud kohatul käitlemisel tekkida võiva keskkonnale kahjuliku mõju ennetamiseks või selle piiramiseks võimalikult suures ulatuses ning inimeste tervise ja julgeoleku kaitsmiseks ohtude eest. Ohtlike omaduste tõttu vajavad ohtlikud jäätmed asjakohast käitlemist, sealhulgas teatud kogumis- ja töötlemistehnikad, kindlad kontrollid ja jälgitavusskeem. Kõigil ohtlike jäätmete käitlejatel peavad olema vastavad oskused, koolitus ja load.
Selgitus
Ohtlikud jäätmed ei ole tavalised jäätmed – neil on teatud omadused, millest tuleb turvalisuse ja õigusliku selguse huvides rääkida.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 20
20) Regenereerimise eelistamine nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiivis 75/439/EMÜ õlijäätmete kõrvaldamise kohta ei kajasta enam selget keskkonnaalast kasu ja sellepärast tuleks kõnealune direktiiv tunnistada kehtetuks. Et õlijäätmete eraldi kogumine on jätkuvalt kriitilise tähtsusega sellise õli nõuetekohase käitlemise ja selle sobimatust kõrvaldamisest tuleneva keskkonnakahju vältimise suhtes, tuleks õlijäätmete kogumise kohustus siiski integreerida käesolevasse direktiivi. Direktiiv 75/439/EMÜ tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks.	20) Regenereerimise eelistamine nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiivis 75/439/EMÜ tuleks säilitada, hoolimata direktiivi kehtetuks tunnistamisest. Et õlijäätmete eraldi kogumine on jätkuvalt kriitilise tähtsusega sellise õli nõuetekohase käitlemise ja selle sobimatust kõrvaldamisest tuleneva keskkonnakahju vältimise suhtes, tuleks õlijäätmete kogumise kohustus siiski integreerida käesolevasse direktiivi. Direktiiv 75/439/EMÜ tuleb seetõttu tunnistada kehtetuks.
Selgitus
Direktiivi kehtetukstunnistamine osana “parema õigusloome” poliitikast ei viita millegagi, et selle eesmärgid tuleb säilitada.
Muudatusettepanek 7 Artikkel 1
Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed eesmärgiga vähendada jäätmetekke ja -käitluse üldist keskkonnamõju, mis on seotud ressursside kasutamisega.	1. Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed eesmärgiga parandada ressursside säästvat kasutamist ja leevendada jäätmetekke ja -käitluse keskkonnamõju.
Samal eesmärgil nähakse sellega ette sätted, mille kohaselt liikmesriigid peavad esmajärjekorras võtma meetmeid jäätmetekke ja selle kahjulikkuse vältimiseks või vähendamiseks ning teises järjekorras jäätmete taaskasutamiseks korduskasutamise, ringlussevõtu ja muude taaskasutamistoimingute abil.	2. Selle kohaselt peavad liikmesriigid võtma järgmisi meetmeid tähtsuse järjekorras: a) jäätmete tekke ennetamine või vähendamine; b) jäätmete korduskasutamine; c) jäätmete ringlussevõtt; d) muud taaskasutamistoimingud; e) jäätmete kõrvaldamine.
	3. Ühenduse tasandil vastu võetud keskkonnakriteeriumidele tuginedes võivad liikmesriigid pärast asjakohase jäätmekategooria olelustsükli analüüsi ja majandusmõju uuringu korraldamist võtta lõikes 2 toodud prioriteetidest erinevaid meetmeid.
	4. Kuni nende kriteeriumide vastuvõtmiseni ja juhul, kui mõjuhinnang osutab selgesti, et üks lõikes 2 viidatud töötlemisviis annab teatud jäätmekategooria puhul paremaid tulemusi, võivad liikmesriigid samamoodi võtta lõikes 2 toodud prioriteetidest erinevaid meetmeid.
	5. Vastutus lõikes 4 viidatud mõjuhinnangu tulemuste valideerimise eest lasub pädeval riigiasutusel. Valideeritud tulemused esitatakse raportina komisjonile ja need vaadatakse läbi vastavalt artikli 36 lõikes 2 viidatud menetlusele.
Or. en
Muudatusettepanek 8 Artikli 1 lõige 2 a (uus)
	Lisaks nähakse selles ette säte, mille kohaselt liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et nõuda ohtlike jäätmete tekitamise, kogumise ja/või transpordi, ladustamise ja käitlemise korraldamist tingimustel, mis võimaldavad optimaalset keskkonnakaitset ja käitlejate, tööstusrajatiste ja laiema avalikkuse julgeolekut.
Selgitus
Ohtlikele jäätmetele tuleb pöörata erilist tähelepanu ning seetõttu tuleb seda rõhutada artiklile 1 lisatud eraldi eesmärgiga. Ettepanekus toodud eesmärk ei rõhu mitte ainult keskkonnakaitsele, vaid ka tervishoiule ja julgeolekule.
Muudatusettepanek 9 Artikli 2 sissejuhatav lause
Käesolev direktiiv ei hõlma välisõhku paisatavaid gaasilisi heitmeid.	Käesolev direktiiv ei hõlma
	a) välisõhku paisatavaid gaasilisi heitmeid;
	b) pinnast;
	c) kõrvalsaadusi artikli 3 tähenduses;
	d) sekundaarset toormaterjali (tooted, materjalid, ained) ja
	e) tootmisjääkide kasutamist sama käitise protsessides.
Selgitus
Tööstuslikud kõrvalsaadused ei ole jäätmed ning seega tuleks need selle direktiivi kohaldamisalast välja jätta. Restruktureerimine on vajalik süsteemse lähenemise vastuvõtmiseks. Pealegi on keerulistes tootmisprotsessides ressursside säästu mõttes kasulik – nii majanduslikel kui keskkonnakaalutlustel – võtta kohapeal tekkinud tootmisjäägid kohases tootmisprotsessis uuesti kasutusele. Sellised ained või materjalid, mida kasutatakse käitises suletud materjalitsüklis, ei muutu kunagi jäätmeteks.
Muudatusettepanek 10 Artikli 2 lõige 4 a (uus)
	4 a. Üksikdirektiividega võidakse kehtestada teatud juhtudel kohaldatavad eeskirjad või täiendada selles direktiivis kehtestatud eeskirju teatud jäätmekategooriate käitlemise kohta.
Muudatusettepanek 11 Artikli 2 lõige 4 b (uus)
	4 b. See ei hõlma setete kasutamist vastavalt nõukogu 18. juuni 1986. aasta direktiivile 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses.1   __________ 1 EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6.
Selgitus
Setete ringlussevõtt põllumajanduses kasutamiseks – pärast asjakohast töötlemist – tuleks sellest direktiivist välja jätta, kuna see on juba hõlmatud direktiiviga 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta. See direktiiv katab sette töötlemist viisil, millega ennetatakse mis tahes võimalikke kahjulikke mõjusid pinnasele, taimedele, loomadele ja inimestele. Kahe direktiivi kattumist tuleb vältida.
Muudatusettepanek 12 Artikli 3 punkt c
c) valdaja – jäätmetekitaja või füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on jäätmed;	c) valdaja – füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on jäätmed;
Selgitus
Valdaja peab olema isik, kelle valduses on jäätmed antud ajahetkel, mitte nende tekitaja.
Muudatusettepanek 13 Artikli 3 punkt c a (uus)
	c a) kaupleja – iga isik, kes tegutseb jäätmeid ostes ja seejärel müües printsipaalina, kaasa arvatud need kauplejad, kes jäätmeid füüsiliselt oma valdusesse ei võta;
Muudatusettepanek 14 Artikli 3 punkt c b (uus)
	C b) vahendaja – iga isik, kes korraldab jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise teiste nimel, kaasa arvatud need vahendajad, kes jäätmeid füüsiliselt oma valdusesse ei võta;
Muudatusettepanek 15 Artikli 3 punkt d
d) käitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas nende toimingute järelevalve ning jäätmehoidlate järelhooldus;	d) käitlus – jäätmete kogumine, vedu, töötlemine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas nende toimingute järelevalve ning jäätmehoidlate järelhooldus;
Selgitus
Töötlemine on osa jäätmehooldusprotsessist ning võib taaskasutamise ja kõrvaldamise puhul olla eraldi toiming.
Muudatusettepanek 16 Artikli 3 punkt e a (uus)
	E a) ennetamine – mis tahes enne toodete või ainete jäätmeteks muutumist võetud meede eesmärgiga vähendada jäätmete tekkimist või nende kahjulikkust või ressursside kasutamisest tekkivat keskkonnamõju üldiselt;
Muudatusettepanek 17 Artikli 3 punkt g
g) ringlussevõtt – jäätmete taaskasutamine toodete, materjalide või ainetena kas esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma energiakasutust;	g) ringlussevõtt – tootmisprotsessi järel toimuv protsess ja sealhulgas ka jäätmete taaskasutamine pärast demonteerimist, eraldamist või muid tootmisprotsesse toodete, materjalide või ainetena kas esialgsel või muul eesmärgil; See ei hõlma energiakasutust;
Muudatusettepanek 18 Artikli 3 punkt g a (uus)
	G a) taaskasutamine – mis tahes toiming,
	– mille tulemusel teenivad jäätmed kasulikku eesmärki, asendades rajatises või laiemas majanduses muid loodusvarasid, mida oleks kasutatud selle funktsiooni täitmiseks, või valmistatakse neid ette selliseks kasutamiseks;
	– mis vastab tõhususekriteeriumidele, mille alusel võib selle otstarvet pidada kasulikuks;
	– millega tagatakse, et jäätmete kasutamine muude ressursside asendusena ei halvenda keskkonnamõju;
	– millega tagatakse, et saateaineid ei kanta tootmisprotsessis üle lõpptootesse;
Muudatusettepanek 19 Artikli 3 punkt h
h) mineraalõlijäätmed – mineraalipõhine määrdeaine või tööstuslik õli, mis ei sobi enam algselt ette nähtud kasutuseks, ning eelkõige sisepõlemismootorites kasutatud õli ja käigukastiõli, mineraalne määrdeõli, turbiiniõli ja hüdraulikaõli;	h) õlijäätmed – määrdeaine või tööstuslik õli, mis ei sobi enam algselt ette nähtud kasutuseks, ning eelkõige sisepõlemismootorites kasutatud õli ja käigukastiõli, määrdeõli, turbiiniõli ja hüdraulikaõli;
Selgitus
Tänapäeval koosnevad õlijäätmed mineraalsete ja sünteetiliste õlide segust ja seega tuleb ka määratlust kohendada.
Muudatusettepanek 20 Artikli 3 punkt h b (uus)
	H b) sekundaarsed toormaterjalid – jäätmetest saadud tooted, materjalid ja ained, millel on turuväärtus;
Muudatusettepanek 21 Artikli 3 punkt i
i) töötlemine – taaskasutamine või kõrvaldamine.	i) töötlemine – taaskasutamine või kõrvaldamine ja taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ettevalmistamine, millega muudetakse jäätmete laadi või koostist.
Selgitus
Jäätmete ettevalmistamine, millega muudetakse jäätmete laadi või koostist, on samuti töötlemine ja seega ka osa jäätmehooldusest ning seega tuleb töötlemise määratlusse kaasata ka see. Sõnastus on kooskõlas artikli 3 punkti b tekitaja määratlusega.
Muudatusettepanek 22 Artikli 3 punkt i a (uus)
	I a) agent – iga isik, kes tegutseb teiste nimel jäätmeid ostes ja müües.
Selgitus
Sellega säilitatakse kellegi teise nimel läbirääkija mõiste, kusjuures see ei pea tingimata olema toote valdaja.
Muudatusettepanek 23 Artikli 4 lõige 1
Komisjon kehtestab jäätmeloendi artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras. .	Komisjon vaatab vajadusel läbi oma 3. mai 2001. aasta otsuses 2000/532/EÜ1 toodud olemasoleva jäätmeloendi artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras.
	------------------------------------------------ 1 EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga nr 2001/573/EÜ (EÜT L 203, 28.7.2001, lk 18).
Selgitus
See loend – mida peetakse ka käesolevas direktiivis vajalikuks – on juba olemas. Selle kasulikkus on ilmne ja see võib küll vajada ajakohastamist, kuid mitte täielikku väljavahetamist.
Muudatusettepanek 24 Artikli 5 pealkiri
Taaskasutamine	Taaskasutamine ja jäätmejääkide minimeerimine
Selgitus
Selleks et toimida vastavalt hierarhiale, on oluline kaasata ka selliste jäätmejääkide minimeerimine, mida ei saa hierarhias taaskasutada või ringlusse võtta.
Muudatusettepanek 25 Artikli 5 lõige 1
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõik jäätmed läbivad sellised toimingud, mille tulemusel need jäätmed hakkavad teenima kasulikku eesmärki, asendades tootmises või laiemalt majanduses muid ressursse, mida oleks kasutatud selle funktsiooni täitmiseks, või valmistatakse ette selliseks kasutamiseks (edaspidi „taaskasutamistoimingud”). Liikmesriigid peavad taaskasutamistoiminguteks vähemalt neid toiminguid, mis on loetletud II lisas.	1. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed – ilma et see piiraks artikli 1 lõike 2 ja artikli 6 lõike 1 kohaldamist – tagamaks, et kõik jäätmed läbivad sellised toimingud, mille tulemusel need jäätmed hakkavad teenima kasulikku eesmärki, asendades tootmises või laiemalt majanduses muid ressursse, mida oleks kasutatud selle funktsiooni täitmiseks, või valmistatakse ette selliseks kasutamiseks (edaspidi „taaskasutamistoimingud”). Liikmesriigid peavad taaskasutamistoiminguteks vähemalt neid toiminguid, mis on loetletud II lisas.
Selgitus
Taaskasutamine peab toimuma vastavalt jäätmehierarhiale. Paljude jäätmevoogude puhul pole taaskasutamine erinevatel põhjustel võimalik. Viitamata artikli 6 lõikele 1 peaksid liikmesriigid olema kohustatud taaskasutama kõiki jäätmeid.
Muudatusettepanek 26 Artikli 5 lõike 1 lõik 1 a (uus)
	Komisjoni ettepaneku alusel nõukogule ja Euroopa Parlamendile võidakse II lisas sätestatud toiminguloendisse lisada uusi taaskasutamistoiminguid.
Selgitus
Komisjonil peaks selles vallas olema ennetav roll, et võimaldada loendi kohandamist vastavalt tehnika arengule.
Muudatusettepanek 27 Artikli 6 lõike 1 esimene lõik
1. Liikmesriigid tagavad, et kui taaskasutamine vastavalt artikli 5 lõikele 1 ei ole võimalik, läbivad kõik jäätmed kõrvaldamistoimingud.	1. Liikmesriigid tagavad, et taaskasutamatud jäätmed läbivad kõrvaldamistoimingud vastavalt artikli 5 lõikele 1.
Selgitus
Ühegi toiminguga ei ole võimalik näidata, et taaskasutamine ei ole võimalik. Edasine taaskasutamine on alati võimalik, kui jätta arvestamata taaskasutatava materjali majandus- ja keskkonnakulud ning turuväljavaated. Seetõttu tuleb mis tahes taaskasutamatuteks osutunud jäätmetega seoses rakendada kõrvaldamisnõudeid.
Muudatusettepanek 28 Artikli 6 lõige 3
3. Kui toimingu tulemustest ilmneb, et ressursside asendumisest hoolimata on sellel artikli 1 tähenduses ainult väike potentsiaal, võib komisjon artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras vastu võtta rakendusmeetmeid, millega kõnealune toiming lisatakse I lisa loendisse.	3. Kui toimingu tulemustest ilmneb, et ressursside asendumisest hoolimata on sellel artikli 1 tähenduses ainult väike potentsiaal, lisatakse see konkreetne toiming I lisa loendisse komisjoni ettepanekul Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt artiklis 21 viidatud menetlusele.
Selgitus
Selle muudatusettepaneku eesmärk on kohaldada poliitilise küsimuse suhtes kaasotsustamismenetlust ning seega taastada teksti ühtsus, eelkõige raportööri esitatud artikli 5 muudatusettepanekuga. Kohaldades kaasotsustamist artikli 5 suhtes ja artikli 6 suhtes komiteemenetlust, võib see põhjustada vasturääkivaid otsuseid: teatud toiming võib kaasotsustamise puhul hõlmata taaskasutamist ja komiteemenetluse puhul kõrvaldamist.
Muudatusettepanek 29 Artikkel 7
Liikmesriigid tagavad, et jäätmete taaskasutamisel või kõrvaldamisel:	Liikmesriigid püüavad tagada, et jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise protsessis:
a) ei ohustata inimeste tervist;	a) kaitstakse rahvatervist;
b) ei kasutata protsesse ega meetodeid, mis võivad kahjustada keskkonda;	b) kaitstakse keskkonda (sealhulgas vett, õhku, pinnast, loomi, taimi, paikkondi või erihuvi pakkuvaid paiku;
c) ei ohustata vett, õhku, pinnast ning taimi ja loomi;	c) välditakse müra- või lõhnahäiringuid.
d) ei põhjustata müra- ega lõhnahäiringuid;
e) ei kahjustata paikkonda ega erihuvi pakkuvaid paiku.
Selgitus
Jäätmeid käsitlevate õigusaktide rakendamise eesmärgid peavad olema realistlikud, arvestades saadaolevaid meetmeid; tegevuse soovimatuid kõrvalmõjusid ei ole võimalik täielikult kaotada.
Muudatusettepanek 30 Artikkel 8
Liikmesriigid tagavad, et iga jäätmevaldaja taaskasutab või kõrvaldab oma jäätmed ise või laseb oma jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise teha asutusel või ettevõtjal, kes tegeleb jäätmehooldustoimingutega, või korraldada era- või avalikul jäätmekogujal.	Liikmesriigid tagavad – vastavalt põhimõttele, et saastaja maksab –, et iga jäätmevaldaja taaskasutab või kõrvaldab oma jäätmed ise või laseb oma jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise teha asutusel või ettevõtjal, kes tegeleb jäätmehooldustoimingutega, või korraldada era- või avalikul jäätmekogujal.
Selgitus
Viidata tuleb põhimõttele, et saastaja maksab, kuna see on jäätmehoolduses alati olulist rolli mänginud. See moodustab osa direktiivist 75/442/EÜ ja muudetud versioonidest ning seda tuleb praeguses etapis mainida.
Muudatusettepanek 31 Artikkel 9
Liikmesriigid tagavad, et jäätmete taaskasutamisest või kõrvaldamisest tulenevad kulud jaotatakse asjakohaselt jäätmete valdaja, eelmiste valdajate ja tekitaja vahel.	Vastavalt põhimõttele, et saastaja maksab, kannab jäätmehoolduse kulud: – koguja või ettevõtte kogutud ja käideldud jäätmete valdaja ja/või – eelmised valdajad ja/või – selle toote tootja, millest jäätmed tekitati.
Selgitus
Praegune direktiiv on kulude asjus selgem ning see muudatusettepanek põhineb direktiivi artiklil 15. Selle eesmärk on:
– tuua uuesti sisse põhimõte, et saastaja maksab;
– tagada, et liikmesriikides “kantakse” kulud, mitte ei “jaotata” neid;
– tagada, et kulud kannab ahelas võimalikult eespool asuv jäätmete tekitaja, näiteks toote valmistaja, ja mitte jäätmete tekitajast tagapool olija;
– tagada, et kuludega ei kaetaks mitte ainult taaskasutamist ja kõrvaldamist, vaid ka jäätmehoolduse kogukulusid (näiteks kogumiskulud).
Muudatusettepanek 32 Artikli 10 esimene lõik
Iga liikmesriik võtab asjakohased meetmed, ja kui see on vajalik või soovitav, siis koostöös teiste liikmesriikidega, et luua ühtne ja sobiv jäätmekõrvaldusrajatiste võrgustik, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat direktiivi 96/61/EÜ artikli 2 lõike 11 tähenduses (edaspidi „parim võimalik tehnika”).	Iga liikmesriik võtab asjakohased meetmed, ja kui see on vajalik või soovitav, siis koostöös teiste liikmesriikidega, et luua ühtne ja sobiv jäätmekõrvaldusrajatiste võrgustik, võttes arvesse kõige tõhusamat ja teostatavamat tehnikat.
Selgitus
Sobivad jäätmehooldustehnikad, sealhulgas kõrvaldamine, peavad olema paiga suhtes asjakohased ning need tuleb valida majanduslike, keskkonna- ja rahvatervise kriteeriumide järgi.
Muudatusettepanek 33 Artikli 11 lõige 1
1. Selleks et määrata kindlaks, kas on asjakohane käsitada teatavaid jäätmeid pärast korduskasutamis-, ringlussevõtu- või taaskasutamistoimingu lõplikku teostamist kui selliseid, mis on lakanud olemast jäätmed, ning liigitada need jäätmed ümber sekundaartoodeteks, -materjalideks või -aineteks, hindab komisjon järgmiste tingimuste täitmist:	1. Liikmesriikide palvel määrab komisjon järgmistel alustel kindlaks, kas kõnealused jäätmed on lakanud olemast jäätmed:
	–a) need on läbinud korduskasutamis-, ringlussevõtu-, taaskasutamis- või kohandamistoimingu ning tuleks seega ümber liigitada sekundaartoodeteks, -materjalideks või -aineteks; ning
a) ümberliigitamine ei tooks kaasa üldist negatiivset mõju keskkonnale;	a) selline ümberliigitamine ei tooks kaasa üldist negatiivset mõju keskkonnale ning
b) sellise sekundaartoote, -materjali või -aine jaoks on olemas turg.	b) sellise sekundaartoote, -materjali või -aine jaoks on või oleks olemas turg.
Selgitus
Selguse huvides ümber sõnastatud. Teatud jäätmematerjalid (nt puidujäätmed) on keskkonnasõbraliku energiatootmise allikaks. Nende materjalide kohandamine tuleb lisada tegevuste loendisse. Erilist tähelepanu tuleb pöörata selliste jäätmematerjalide kiirele ümberliigitamisele. Jäätmete liigituse kindlaksmääramisel jääb viimane sõna komisjonile.
Muudatusettepanek 34 Artikli 11 lõike 1 punkt (b a) (uus)
	B a) sekundaartoode, -materjal või -aine on läbinud töötlemise ning see võetakse uude tsüklisse sekundaarse toorainena, mille omadused sarnanevad esmatoodete, -materjalide või -ainete omadustega.
Muudatusettepanek 35 Artikli 11 lõige 2
2. Komisjon võtab lõike 1 kohase hinnangu põhjal ja artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras rakendusmeetmed konkreetse toote, materjali või aine jäätmeliigi osas, määrates kindlaks keskkonna- ja kvaliteedikriteeriumid, mis peavad olema täidetud, et neid jäätmeid saaks käsitada jäätmetena, mis on muutunud sekundaartooteks, -materjaliks või -aineks.	2. Komisjon esitab vajadusel …* lõike 1 kohase hinnangu põhjal õigusloomega seotud ettepaneku ja sätestab selles keskkonnakriteeriumid, mis peavad olema täidetud, et toote-, materjali- või ainejäätmeid saaks käsitada jäätmetena, mis on muutunud sekundaartooteks, -materjaliks või -aineks.
	Kõnealused kriteeriumid määratakse kindlaks pärast asjaomaste tööstussektoritega konsulteerimist. Nähakse ette ka demokraatliku otsusetegemise ja apellatsioonivõimaluse kord. Hinnangu puhul võetakse arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, sealhulgas kogu tarneahelat alates aine, toote või materjali algsest valmistamisest kuni lõpliku rakenduse, taaskasutamise või kõrvaldamiseni.
	_____________________ * Kaks aastat pärast direktiivi jõustumiskuupäeva.
Selgitus
Küsimus teadmise kohta, millised sõsardirektiivid peaksid käesolevast direktiivist tulenema, ja küsimus teadmise kohta, millises vormis need direktiivid peaksid olema, on loomult poliitilised ja seega tuleks nende suhtes kohaldada kaasotsustamismenetlust. Sekundaartoodete kohta kehtivad nõuded ei peaks olema rangemad kui nendega asendatavatele sarnastele esmatoodetele kehtivad nõuded.
Muudatusettepanek 36 Artikli 11 lõige 3 a (uus)
	3 a. Ajahetkeks ... ** teeb komisjon vajaduse korral ettepanekud määramaks, kas järgmised jäätmevood kuuluvad käesoleva artikli sätete alla, ja kui kuuluvad, siis mis spetsifikaate nende suhtes kohaldada tuleks:
	– kompost,
	– ehitus- ja lammutuspraht,
	– taaskasutatav paber,
	– taaskasutatav klaas,
	– taaskasutatav tahkekütus.
	_____________________ * Viis aastat pärast direktiivi jõustumiskuupäeva.
Selgitus
Need on uute ettepanekute kõige pakilisemad “kandidaadid”. Eelkõige tuleb pakiliste kandidaatide hulka kaasata taaskasutatavad tahkekütused, kuna mõned liikmesriigid on juba välja töötanud ja konsolideerinud kvaliteetsete taaskasutatavate tahkekütuste keskkonnasäästliku tööstusliku kasutuse kivisöel töötavates elektrijaamades ja tsemenditehastes. Kvaliteetne taaskasutatav tahkekütus asendab osaliselt sellistes rajatistes kasutatavat fossiilkütust (kivisütt).
Muudatusettepanek 37 Artikkel 11 a (uus)
	Artikkel 11 a
	Teadmised ohtlike jäätmete kohta ja nende jälgitavus
	1. Enne ohtlike jäätmete vastuvõtmist jäätmehooldusrajatises peavad need läbima teatud menetluse, millega selgitatakse välja ohud ja kohaldatav töötlemisviis.
	2. Ohtlike jäätmete mis tahes kohapealse vastuvõtmise kohta kehtib teatud kord, millega tagatakse, et asjaomastel jäätmetel oleksid kindlasti sarnased omadused kui vastuvõtukorras kinnitatud jäätmetel.
	3. Iga ohtlike jäätmete tekitaja, koguja või valdaja, kes annab sellised jäätmed üle käitlusrajatisele, teevad kättesaadavaks spetsiaalse teatise ja liikumisdokumendi, mis antakse jäätmetega kaasa nende toomisel tekitamiskohast sihtkohta.
	4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 166/2006 (Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomise kohta)1 artiklis 5 sätestatud aruandekohustust kohaldatakse kõigi ohtlike jäätmete tekitajate suhtes ja kõigi kõnealuseid jäätmeid töötlevate rajatiste käitajate suhtes.
	1 ELT L 33, 4.2.2006, lk 1.
Selgitus
Teadmised ohtlike jäätmete kohta ja nende jälgitavus on olulised juhul, kui selliseid jäätmeid kavatsetakse töödelda optimaalsel viisil ning julgeolekut ja keskkonda ohustamata.
1) Jäätmete laad peab enne jäätmete vastuvõtmist olema teada ning iga jäätmesaadetist tuleb kontrollida, tagamaks, et need oleksid samad kui vastuvõetud jäätmed.
2a) Teatised ja liikumisdokumendid on väärt jälgimisvahendid.
2b) Aruandekohustus sätestatakse E-PRTR eeskirjadega, kuid see lisa ei hõlma kõiki ohtlike jäätmete tekitajaid ega kõiki käitlusrajatisi.
Muudatusettepanek 38 Artikli 14 lõige 1
1. Liikmesriik võib lugeda jäätmed ohtlikuks ka siis, kui need ei sisaldu artikli 4 osutatud jäätmeloendis (edaspidi „loend“), kuid neil on vähemalt üks III lisas loetletud omadus. Liikmesriik teatab igast sellisest juhtumist komisjonile aruandes, mis on ette nähtud artikli 34 lõikega 1, ja esitab komisjonile kogu asjakohase teabe.	1. Kui liikmesriik peab vajalikuks jäätmete käitlemist ohtlike jäätmetena ka siis, kui need ei sisaldu artikli 4 osutatud jäätmeloendis (edaspidi „loend“), ja neil on vähemalt üks III lisas loetletud omadus, teatab liikmesriik sellisest juhtumist viivitamata komisjonile ja esitab komisjonile kogu asjakohase teabe.
Selgitus
Enne kui liikmesriigid saavad võtta teatud meetmeid, tuleb neil teatada komisjonile otsusest, kas jäätmed deklareeriti ohtlikena või mitte, vastavalt ELi keemiatoodete ja ohtlike toodete ühtlustamise poliitikale.
Muudatusettepanek 39 Artikli 15 lõige 1
1. Kui liikmesriigil on tõendid selle kohta, et teatavatel kõnealusesse loendisse kuuluvatel jäätmetel ei ole ühtegi III lisas loetletud omadust, võib see liikmesriik käsitada neid jäätmeid kui mitteohtlikke jäätmeid. Liikmesriik teatab igast sellisest juhtumist komisjonile aruandes, mis on ette nähtud artikli 34 lõikega 1, ja esitab komisjonile kogu asjakohase teabe.	1. Kui liikmesriigil on tõendid selle kohta, et teatavatel kõnealusesse loendisse kuuluvatel jäätmetel ei ole ühtegi III lisas loetletud omadust, teatab ta viivitamata komisjonile ja esitab kogu asjakohase teabe.
Selgitus
Enne kui liikmesriigid saavad võtta teatud meetmeid, tuleb neil teatada komisjonile otsusest, kas jäätmed deklareeriti ohtlikena või mitte, vastavalt ELi keemiatoodete ja ohtlike toodete ühtlustamise poliitikale.
Muudatusettepanek 40 Artikli 16 lõige 1
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ohtlike jäätmete segamisel kas muude ohtlike jäätmetega, millel on teistsugused omadused, või muude jäätmete, ainete või materjaliga, täidetakse järgmised tingimused: a) jäätmed segab asutus või ettevõtja, kes on saanud loa vastavalt artiklile 19; b) täidetakse artiklis 7 sätestatud tingimused; c) jäätmehoolduse keskkonnamõju ei muutu halvemaks; d) selline tegevus vastab parimale võimalikule tehnikale.	1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, nõudmaks ohtlike jäätmetega tegelevatelt rajatistelt ja asutustelt, et need ei segaks erineva kategooria ohtlikke jäätmeid ega segaks ohtlikke jäätmeid ohutute jäätmetega.
Selgitus
Igal juhul tuleb ohtlikud ja ohutud jäätmed eraldi hoida.
Muudatusettepanek 41 Artikli 16 lõige 1 a (uus)
	1 a. Segamistoiming, millega ei keemilist reaktsiooni, ei või ühelgi juhul viia ohtlike jäätmete ümberliigitamiseni ohututeks jäätmeteks ja/või püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate jäätmete ümberliigitamiseni jäätmeteks, mis ei sisalda püsivaid orgaanilisi saasteaineid.
Selgitus
Artikli 16 ettepanekutega seoses tuleks segamistoimingute eeskirju tugevdada, et kohaldada nende toimingute suhtes IPPC luba ja ohutuseeskirju ning vältida seega ohtlike jäätmete ümberliigitamist.
Muudatusettepanek 42 Artikli 16 lõige 2
2. Kui ohtlikke jäätmeid on vastuolus lõikega 1 segatud muude ohtlike jäätmetega, millel on teistsugused omadused, või muude jäätmete, ainete või materjaliga, tuleb jäätmed kooskõlas liikmesriikide määratud tehniliste ja majanduslike teostatavuskriteeriumidega eraldada, kui seda on vaja artikli 7 täitmiseks.	2. Kui ohtlikke jäätmeid on vastuolus lõikega 1 segatud muude ohtlike jäätmetega, millel on teistsugused omadused, või muude jäätmete, ainete või materjaliga, tuleb jäätmed eraldada, kui seda on vaja artikli 7 täitmiseks, võttes arvesse erinevate ainete ja materjalide jälgitavuse vajadust.
Selgitus
Kui ohtlikke jäätmeid on segatud, tuleb nende seiramiseks sisse seada jälgimine.
Muudatusettepanek 43 Artikkel 18
Mineraalõlijäätmed	Õlijäätmete spetsifikatsioonid
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada mineraalõlijäätmete kogumine ja käitlemine vastavalt artiklile 7, ilma et see piiraks artiklites 16 ja 17 sätestatud ohtlike jäätmete käitlemisega seotud kohustuste kohaldamist.	Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada õlijäätmete kogumine eraldi ja nende käitlemine ning töötlemine vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 7, 19 ja 20 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta käsitleva direktiivi 2000/76/EÜ1 (jäätmete põletamise kohta) sätetele, ilma et see piiraks artiklites 16 ja 17 sätestatud ohtlike jäätmete käitlemisega seotud kohustuste kohaldamist. Õlijäätmete kogujad esitavad eriloa taotluse, mida käideldakse sobiva menetluse abil.
	1 EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91.
Selgitus
Õlijäätmed on ikka veel suurim saasteallikas.
Turu äärmine killustatus muudab kontrollimise keeruliseks. Tänu 1975. aasta direktiivile on aga järjepidevalt tehtud edusamme ja neid ei tohi ohustada õlijäätmete direktiivi kehtetukstunnistamisega. Seega peab uus raamdirektiiv sellel teemal hõlmama selgesõnalisi sätteid: kogumist tuleb jätkata ja käitlusrajatised peavad töötama vastavalt IPPC või muu eriloa alusel ning õlijäätmeid põletavad rajatised peavad vastama jäätmete põletamise direktiivile.
Muudatusettepanek 44 Artikli 18 lõige 2 b (uus)
	Liikmesriigid võtavad meetmeid, et seada prioriteediks mineraalõlijäätmete töötlemine regenereerimise teel, eeldusel et ei esine tehnilist, rahalist või korralduslikku laadi takistusi.
Selgitus
Direktiivi 75/439/EMÜ kehtetukstunnistamine õigusloome lihtsustamiseks ei peaks automaatselt tähendama regenereerimise prioriteetsuse tühistamist. Selle muudatusettepanekuga ennistatakse direktiivi 75/439/EMÜ asjakohane säte. Jäätmete ringlussevõtt on Euroopa keskkonnapoliitika põhiprintsiip ja seda tuleks kohaldada ka mineraalõlide suhtes (kvaliteetsed tooted, mis aitavad meil energiaprobleemiga toime tulla), säilitades regenereerimise prioriteetsuse. Kui regenereerimist ei seata prioriteediks, tõstetakse esikohale põletamine – kergem lahendus.
Muudatusettepanek 45 Artikli 19 lõike 1 viimane lause
Lubades võidakse määrata lisatingimusi ja -kohustusi.	Lubades võidakse määrata lisatingimusi ja -kohustusi, näiteks töötlemise kvaliteeti puudutavad nõuded.
Muudatusettepanek 46 Artikkel 21
Komisjon võib artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras vastu võtta lubade miinimumstandardeid eesmärgiga tagada, et jäätmeid töödeldakse keskkonnaohutult.	Komisjon võib vastavalt asjakohaseid tegutsejaid hõlmavale korrale ja pärast kavandatud meetmete mõju hindamise korraldamist vastu võtta lubade miinimumstandardeid eesmärgiga tagada, et jäätmeid töödeldakse keskkonnaohutult.
	Liikmesriigid võivad lubadele seada kõrgemad standardid, tuginedes riiklikele vajaduste hinnangutele ja proportsionaalsuse põhimõttele ning vastavalt asutamislepingule.
Muudatusettepanek 47 Artikkel 24
Ohtlikud jäätmed	Ohtlike jäätmete töötlemise rajatistele lubade andmise kord ja tingimused
Ohtlike jäätmete suhtes võivad liikmesriigid lubada artikli 22 alusel erandeid üksnes asutustele või ettevõtjatele, kes tegelevad taaskasutamistoimingutega.	Kõigil ohtlike jäätmete töötlemise rajatistel peab olema vastavalt direktiivile 96/61/EÜ välja antud luba.
Lisaks artikli 23 lõikega 1 ette nähtud üldeeskirjadele sätestavad liikmesriigid ohtlike jäätmetega seotud erandite eritingimused, mis hõlmavad jäätmetes sisalduda võivate ohtlike ainete piirväärtusi, heitkoguste piirväärtusi, tegevusliike, aga ka muud taaskasutamise eri vormide teostamiseks vajalikud nõuded.	Ilma et see piiraks direktiivi 96/61/EÜ kohaldamist, tuleb pädevatelt asutustelt loa saamise taotluses kirjeldada plaanitavaid meetmeid, millega kavatsetakse tagada rajatise projekteerimine, sisseseadmine ja käitamine vastavalt töödeldavate jäätmete kategooriale ja seonduvatele ohtudele.
	Pädevate asutuste väljaantud loaga sätestatakse:
	– töödeldavate ohtlike jäätmete kogused ja kategooriad;
	– tehnilised spetsifikatsioonid, millega tagatakse jäätmete töötlemine optimaalsel viisil, kahjustamata keskkonda ja samas säilitades kindla turvalisuse.
	Kui ohutute jäätmete töötlemise rajatise käitaja kavatseb sooritada ka ohtlike jäätmetega seotud toiminguid, käsitletakse seda olulise muutusena vastavalt direktiivi 96/61/EÜ artikli 2 lõike 10 punkti b määratlusele ning sel juhul kohaldatakse sama direktiivi artikli 12 lõiget 2.
Selgitus
Vastavalt IPPC direktiivile on vaja luba ohtlike jäätmete mis tahes töötlemiseks. Seda eeskirja tuleks kohaldada kõigi ohtlikke jäätmeid hõlmavaid toiminguid sooritavate käitajate suhtes.
Muudatusettepaneku esimene osa puudutab IPPC loa saamist. Teises osas kirjeldatakse osalt, millist teavet peaks luba hõlmama. Viimase osaga soovitakse tagada, et kui tavajuhul ohutuid jäätmeid töötlev käitaja soovib vastu võtta ohtlikke jäätmeid, peab ta taotlema täiendavat luba.
Muudatusettepanek 48 Artikli 26 lõike 1 esimene lõik
Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused kehtestavad vastavalt artiklile 1 ühe või mitu jäätmekava, mis vaadatakse läbi vähemalt iga viie aasta järel.	Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused kehtestavad vastavalt artiklile 1 ühe või mitu jäätmekava, mis vaadatakse läbi vähemalt iga nelja aasta järel.
Muudatusettepanek 49 Artikli 26 lõige 4
4. Jäätmekavad peavad vastama direktiivi 94/62/EÜ artiklis 14 sätestatud kavandamisnõuetele ning direktiivi 1999/31/EÜ artiklis 5 osutatud strateegiale prügilasse veetavate biolagunevate jäätmete vähendamiseks ning hõlmama olulisi teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja majandushoobade kasutamist.	4. Jäätmekavad peavad vastama direktiivi 94/62/EÜ artiklis 14 sätestatud kavandamisnõuetele ning direktiivi 1999/31/EÜ artiklis 5 osutatud strateegiale prügilasse veetavate biolagunevate jäätmete vähendamiseks ning hõlmama olulisi teadlikkuse suurendamise kampaaniaid.
Selgitus
“Majandushoobade kasutamist” ei ole tänini määratletud ega üksikasjalikult uuritud. Sellised vahendid võivad avaldada soovimatut mõju või viia “roheliste” alternatiivide hinna tõusuni, mis aga ei peegelda keskkonnahoidlikkuse tegurit.
Muudatusettepanek 50 Artikli 29 lõike 1 esimene lõik
Liikmesriigid käivitavad vastavalt artiklile 1 jäätmetekke vältimise programmid hiljemalt [kolme aasta möödudes käesoleva direktiivi jõustumisest].	Liikmesriigid käivitavad vastavalt artiklile 1 jäätmetekke tehnilise ja korraldusliku vältimise meetmete programmid hiljemalt [kolme aasta möödudes käesoleva direktiivi jõustumisest]. Programmid vaadatakse läbi vähemalt iga nelja aasta järel.
	Nende programmide ja neis sisalduvate meetmete eesmärk peaks olema vähemalt jäätmetekke stabiliseerimine aastaks 2010 ja edasine tekke vähendamine aastaks 2020.
Muudatusettepanek 51 Artikli 30 lõige 2
2. Liikmesriigid määravad kindlaks konkreetsed kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed eesmärgid ning indikaatorid iga meetme või meetmete kombinatsiooni suhtes, mis võetakse vastu üksikmeetmete edenemise jälgimiseks ja hindamiseks.	2. Liikmesriigid määravad kindlaks konkreetsed kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed eesmärgid. Komisjon võib vastavalt artikli 36 lõikes 2 viidatud korrale seada sisse kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed soovituslikud eesmärgid ning üldnäitajad, mida liikmesriigid hakkavad kasutama üksikmeetmete abil saavutatud edenemise jälgimiseks ja hindamiseks.
Muudatusettepanek 52 Artikli 30 lõige 2 a (uus)
	2 a. Liikmesriigid võtavad vähemalt järgmisi meetmeid:
	a) korduskasutatavate pakendite edendamine asjakohaste jaotus- ja tagasivõtusüsteemide abil, sealhulgas vajadusel maksude ja tagatiste kasutamise abil;
	b) toodete parandamise edendamine nende kasutusest kõrvaldamise alternatiivina, rajades parandustöökodasid;
	c) teabe jagamine jäätmete vältimise tehnikate kohta, asutades selleks riiklikke keskusi puhtamate ja vähem jäätmeid tekitavate toodete, tehnoloogiate ja jaotussüsteemideni jõudmiseks vajaliku teabe väljaselgitamiseks ja edendamiseks, pidades silmas sektorikohaste heade tavade võrdluste (sarnaselt UNEPi puhtama tootmise keskustega) hõlpsamat rakendamist, mis sobib eelkõige VKEdele.
	d) sektorikohaste nõuete kasutamine, et asjaomased äriettevõtted või tööstussektorid seaksid sisse omaenda jäätmete vältimise plaanid või eesmärgid või parendaksid jäätmeid tekitavaid tooteid või pakendeid.
Selgitus
Sellest ei piisa, et liikmesriigid peavad vältimise võimalusi ainult hindama. Kõigil liikmesriikidel peaks olema kohustus võtta teatud meetmeid.
Muudatusettepanek 53 Artikli 33 lõike 2 esimene lõik
2. Ohtlike jäätmete kohta säilitatakse kõnealuseid dokumente vähemalt kolm aastat, välja arvatud ohtlikke jäätmeid vedavate asutuste ja ettevõtjate puhul, kes peavad selliseid dokumente säilitama vähemalt 12 kuud.	2. Ohtlike jäätmete kohta säilitatakse kõnealuseid dokumente vähemalt viis aastat, välja arvatud ohtlikke jäätmeid vedavate asutuste ja ettevõtjate puhul, kes peavad selliseid dokumente säilitama vähemalt kaks aastat.
Selgitus
Ohtlike toodete teatud omaduste tõttu tuleb dokumente hoida alles kauem kui mis tahes muu toote puhul.
Muudatusettepanek 54 I lisa punkt D 7
D 7 Heitmine merre/ookeani, sh ladestamine merepõhja	välja jäetud
Muudatusettepanek 55 I lisa punkt D 11
D 11 Põletamine merel	välja jäetud
Muudatusettepanek 56 II lisa punkti R 1 lõike 2 esimene ja teine taane
0,60 rajatiste puhul, mis tegutsevad ja on saanud loa vastavalt ühenduse õigusaktidele enne 1. jaanuari 2009; 0,65 rajatiste puhul, mis on saanud loa enne 31. detsembrit 2008;	0,45 rajatiste puhul, mis tegutsevad ja on saanud loa vastavalt ühenduse õigusaktidele enne 1. jaanuari 2009; 0,50 rajatiste puhul, mis on saanud loa enne 31. detsembrit 2008;
Selgitus
Jäätmepõletustehaste liigitamine energiatõhususe alusel mõjutab suuresti kõnealuseid rajatisi ja neid puudutavaid õigusakte, samamoodi nagu ka muud õigusaktid (nt prügiladirektiiv). Seetõttu peab komisjon korraldama uuringu jäätmete kui energiaallika kohta ning künniste seadmise kohta.
Muudatusettepanek 57 IV lisa punkt 1
1. Kavandamismeetmete või primaarressursside kättesaadavust ja hinda mõjutavate muude majandushoobade kasutamine.	välja jäetud
Selgitus
Majandushoovad ei julgusta kuidagi terase tootmist terasepraagist rauamaagi asemel, vaid avaldaks hoopis halba mõju hästitoimivale turule ja olemasolevat taaskasutamisahelat. Vt ka artikli 26 lõike 4 muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek 58 IV lisa punkt 11
11. Majandushoovad, nagu keskkonnahoidlike ostude soodustamine või kohustusliku tarbijamakse sisseseadmine sellistelt pakenditelt või pakendielementidelt, mis muidu oleksid tasuta.	välja jäetud
Selgitus
Vt artikli 26 lõike 4 muudatusettepanekut.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv jäätmete kohta
Viited	KOM(2005)0667 – C6-0009/2006 – 2005/0281(COD)
Vastutav komisjon	ENVI
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	ITRE 19.1.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Cristina Gutiérrez-Cortines 26.1.2006
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	19.4.2006		3.5.2006	13.7.2006	12.9.2006
Vastuvõtmise kuupäev	12.9.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	37 6 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	John Attard-Montalto, Šarūnas Birutis, Jan Březina, Philippe Busquin, Jerzy Buzek, Pilar del Castillo Vera, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Den Dover, Lena Ek, Nicole Fontaine, Adam Gierek, Norbert Glante, Umberto Guidoni, András Gyürk, Fiona Hall, David Hammerstein Mintz, Rebecca Harms, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Anne Laperrouze, Eugenijus Maldeikis, Eluned Morgan, Reino Paasilinna, Aldo Patriciello, Miloslav Ransdorf, Vladimír Remek, Herbert Reul, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Dominique Vlasto
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	María del Pilar Ayuso González, Daniel Caspary, Neena Gill, Cristina Gutiérrez-Cortines, Edit Herczog, Lambert van Nistelrooij
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

• [1]  ELTs seni avaldamata.

MENETLUS

Pealkiri		Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv jäätmete kohta
Viited		KOM(2005)0667 – C6-0009/2006 – 2005/0281(COD))
EP-le esitamise kuupäev		21.12.2005
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev		ENVI 19.1.2006
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev		ITRE 19.1.2006
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev
Tõhustatud koostöö   istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev		Caroline F. Jackson 21.2.2006
Endine raportöör / Endised raportöörid
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine   JURI arvamuse kuupäev
Rahaeraldise määra muutmine   BUDG arvamuse kuupäev
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine parlamendikomisjonis		10.10.2006
Vastuvõtmise kuupäev		28.11.2006
Lõpphääletuse tulemused	+ – 0	48 6 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed		Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Irena Belohorská, Johannes Blokland, John Bowis, Frieda Brepoels, Dorette Corbey, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Jill Evans, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Gyula Hegyi, Jens Holm, Marie Anne Isler Béguin, Caroline Jackson, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Marie-Noëlle Lienemann, Linda McAvan, Roberto Musacchio, Riitta Myller, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Vittorio Prodi, Frédérique Ries, Dagmar Roth-Behrendt, Guido Sacconi, Karin Scheele, Carl Schlyter, Horst Schnellhardt, Richard Seeber, Kathy Sinnott, Bogusław Sonik, Antonios Trakatellis, Evangelia Tzampazi, Thomas Ulmer, Marcello Vernola, Anja Weisgerber, Åsa Westlund
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed		Pilar Ayuso, Giovanni Berlinguer, Niels Busk, Bairbre de Brún, Hélène Goudin, Ambroise Guellec, Jutta Haug, Karsten Friedrich Hoppenstedt, Miroslav Mikolášik, Ria Oomen-Ruijten
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Esitamise kuupäev		15.12.2006
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)		...