RAPORT Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) eelnõu, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad

25.1.2007 - (SEK(2006)0866 – C6‑0231/2006 – 2006/0900(CNS)) - *

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Ingeborg Gräßle, Borut Pahor

Menetlus : 2006/0900(CNS)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0007/2007

Esitatud tekstid :

A6-0007/2007

Arutelud :

Hääletused :

PV 13/02/2007 - 4.4
CRE 13/02/2007 - 4.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0027

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

komisjoni määruse (EÜ, Euratom) eelnõu kohta, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad

(SEK(2006)0866 – C6‑0231/2006 – 2006/0900(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni määruse eelnõu (SEK(2006)0866);

– pärast seda, kui komisjon konsulteeris Euroopa Parlamendiga 4. juuli 2006. aasta kirjas kooskõlas deklaratsiooniga[1], mis võeti vastu lepitusmenetluse raames enne finantsmääruse vastuvõtmist seoses selle artikliga 183 (C6-0231/2006);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A6‑0007/2007),

1. kiidab komisjoni määruse eelnõu muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil oma määruse eelnõu vastavalt muuta;

3. palub komisjonil Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui komisjon kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 PÕHJENDUS 15
(15) Menetlusest kõrvale jätmise ühise keskandmekogu nõuetekohase haldamise tagamiseks tuleks sätestada andmekogu kasutamise peamine praktiline korraldus.	(15) Menetlusest kõrvale jätmise ühise keskandmekogu nõuetekohase haldamise tagamiseks tuleks sätestada andmekogu kasutamise peamine praktiline korraldus. Pärast konsulteerimist Euroopa andmekaitseinspektoriga tuleks kohaldada nõuetekohaseid andmekaitsenorme.
Selgitus
Artikli 134a muudatusettepanekust tulenev muudatus.
Muudatusettepanek 2 ARTIKLI 1 PUNKT 1 Artikkel 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
Eelarve täitmisega seonduvad õigusaktid	Eelarve täitmisega seonduvad õigusaktid
(Finantsmääruse artikkel 2)	(Finantsmääruse artiklid 2 ja 49)
Komisjon ajakohastab iga-aastaselt esialgses eelarveprojektis teavet, mis seondub finantsmääruse artiklis 2 osutatud õigusaktidega.	Komisjon ajakohastab iga-aastaselt esialgses eelarveprojektis teavet, mis seondub finantsmääruse artiklis 2 osutatud õigusaktidega.
	Igas õigusakti ettepaneku projektis esitatakse selgelt kõik sätted, mis sisaldavad erandeid finantsmäärusest ja/või selle rakenduseeskirjadest, nimetades selgesõnaliselt asjaomaseid sätteid eelarvepädevatele institutsioonidele esitatava ettepaneku seletuskirja viimases lõigus.
Selgitus
Juba esitatud muudatusettepaneku õiguslik/tehniline kohandamine.
Muudatusettepanek 3 ARTIKLI 1 PUNKT 12 Artikkel 17 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
Artikkel 17	välja jäetud
Ümberpaigutuste tähtaegade ja protsentide arvutamise eeskirjad
(Finantsmääruse artiklid 22 ja 23)
1. Finantsmääruse artiklis 24 kehtestatud tähtaegasid, mida kohaldatakse finantsmääruse artikli 22 lõikes 1 ja artikli 23 lõike 1 punktides b ja c osutatud ümberpaigutuste otsuste suhtes, hakatakse arvutama alates kuupäevast, mil institutsioon eelarvepädevaid institutsioone kavatsetavast ümberpaigutusest teavitas.
2. Finantsmääruse artiklites 22 ja 23 nimetatud protsendid arvutatakse ümberpaigutamise taotluse esitamise ajal, võttes arvesse eelarves, sealhulgas paranduseelarvetes, ettenähtud assigneeringuid.
3. Finantsmääruse artiklites 22 ja 23 nimetatud protsentide piirmäärade arvutamiseks tuleb arvesse võtta assigneeringute ümberpaigutuste summat, mis on kirjendatud reale, kust ümberpaigutus tehakse, kusjuures seda summat on varem tehtud ümberpaigutuste ajal korrigeeritud. Arvesse ei võeta summat, mis vastab ümberpaigutustele, mida asjaomane institutsioon saab teha sõltumatult, ilma eelarvepädevate institutsioonide otsuseta.
Selgitus
Säilitatakse Euroopa Parlamendi kui ühe eelarvepädeva institutsiooni õigused.
Muudatusettepanek 4 ARTIKLI 1 PUNKT 13 A (uus) Artikli 21 lõike 1 punkt h (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(13 a) Artikli 21 lõike 1 punkt h asendatakse järgmisega:
	„h) vajalike assigneeringute, tööjõu ja muude halduskulude mahu, võttes asjakohaselt arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet, eriti kulutasuvust;”
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on selgitada, et kulutasuvus on usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte osa.
Muudatusettepanek 5 ARTIKLI 1 PUNKT 13 B (uus) Artikli 21 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(13 b) Artikli 21 lõige 2 asendatakse järgmisega:
	„2. Ettepanekus esitatakse järelevalve, aruandluse ja hindamise kord, võttes nõuetekohaselt arvesse ettepanekukohase programmi või tegevuse rakendamisega seotud kõikide haldustasandite vastavaid kohustusi. Kui see on võimalik ja asjakohane, määratletakse ettepanekus eelnevalt vahe-eesmärgid, mille saavutamisel aruanded tuleb esitada, võttes arvesse programmi või tegevuse eesmärke ning selle rakendamiseks vajalikke meetmeid.”
Selgitus
Aruandluskohustused peaksid olema seotud esmajoones konkreetse programmi või tegevuse teatava etapini jõudmisega. Võimalikult suure selguse huvides ja aruandvate üksuste halduskoormuse vähendamiseks tuleks teha need vahe-eesmärgid kindlaks ja määratleda programmi või tegevuse kavandamisetapil.
Muudatusettepanek 6 ARTIKLI 1 PUNKT 13 C (uus) Artikli 21 lõike 3 punktid a ja b (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(13 c) Artikli 21 lõike 3 punktid a ja b asendatakse järgmistega:
	„a) mitmeaastase programmi rakendamisel saadud tulemusi hinnatakse korrapäraselt kooskõlas ajakavaga, mis võimaldab sellisel hindamisel tehtud tähelepanekuid arvesse võtta programmi jätkamise, muutmise või peatamise otsustamisel; kui see on võimalik ja asjakohane, viiakse hindamised läbi iga kord, kui programm on jõudnud (eelnevalt) määratletud või määratletava vahe-eesmärgini.
	b) iga-aastaselt rahastatavate meetmete tulemusi hinnatakse vähemalt iga kuue aasta järel; kui see on võimalik ja asjakohane, viiakse hindamised läbi iga kord, kui tegevus on jõudnud (eelnevalt) määratletud või määratletava vahe-eesmärgini.”
Selgitus
Vt eelmist muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek 7 ARTIKLI 1 PUNKT 16 Artikli 23a pealkiri (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)

Tulemusliku ja tõhusa sisekontrolli määratlus (Finantsmääruse artikli 30a lõige 1)	Tulemusliku ja tõhusa sisekontrolli määratlus (Finantsmääruse artikli 28a lõige 1)
Selgitus
Tehniline kohandus.
Muudatusettepanek 8 ARTIKLI 1 PUNKT 16 Artikli 23a lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
2. Tõhus sisekontroll põhineb järgneval:	2. Tõhus sisekontroll põhineb järgmisel:
a) kohaldatava juhtimisviisi arvesse võtmine, kõigi kontrollahelaga seotud asjaomaste isikute vahel koordineeritud asjakohaste riskijuhtimise ja kontrolli strateegiate rakendamine, kontrolliga seotud ühenduse eelarve kulude ja tulude tasakaalustamine ja aktsepteeritava riskitaseme saavutamiseks kontrollitaseme kehtestamine;	a) kontrollahelaga seotud asjaomaste isikute vahel koordineeritud asjakohase riskijuhtimise ja kontrolli strateegia rakendamine;
b) kontrolli tulemuste kättesaadavus kõigi kontrollahelaga seotud asjaomaste isikute jaoks;	b) kontrolli tulemuste kättesaadavus kõigi kontrollahelaga seotud asjaomaste isikute jaoks;
c) parandusmeetmete, sealhulgas vajadusel hoiatavate rahaliste karistuste õigeaegne rakendamine;	c) parandusmeetmete, sealhulgas vajadusel hoiatavate rahaliste karistuste õigeaegne rakendamine;
d) juhtkonna kinnituse esitamine sobival juhtimistasandil selle kohta, et loodud on süsteemid, mis annavad piisava kindluse aluseks olevate tehingute seaduslikkuses ja korrapärasuses.	d) poliitika aluseks olevate selgete ja ühemõtteliste õigusaktide olemasolu;
	d a) mitmekordsete kontrollide kaotamine;
	d b) kontrollide kulude-tulude suhte parandamise põhimõte.
	Punktis d a mainitud element tagab, et kui avaliku teenistuse asutus on aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrapärasuse juba kindlaks teinud (esmane audit), ei viida sama üksuse täiendavaid auditeid samas valdkonnas põhimõtteliselt läbi ühe aasta jooksul pärast esmase auditi lõpetamist.
Selgitus
Auditite tõhususe parandamiseks ja olemasolevate auditeerimisvahendite parimaks võimalikuks ärakasutamiseks tuleks vältida samaväärsete valdkondade topeltauditeerimist erinevate auditeerimisasutuste poolt.
Muudatusettepanek 9 ARTIKLI 1 PUNKT 17 A (uus) Artikkel 25a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(17 a) Lisatakse artikkel 25a:
	„Artikkel 25a
	Eelarve selgitust puudutav teave
	(Finantsmääruse artikkel 33, artikli 46 lõike 1 punkt g ja artikkel 49)
	Finantsmääruse artiklis 33 nimetatud komisjoni tegevusaruannetes esitatakse eelarve selgituste (finantsmääruse artikli 46 lõike 1 punkt g) suhtes võetud meetmete tulemused, ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 49 sätete kohaldamist.”
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on parandada parlamendi poolt eelarve kohta antud selgitustes väljendatud poliitilise tahte ja tegeliku täitmise (järelmeetmeid puudutav teave) võrdlemist, võttes arvesse eelarve täitmise põhiõigusakti eeltingimust.
Muudatusettepanek 10 ARTIKLI 1 PUNKT 22 A (uus) Artikkel 35a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(22 a) Lisatakse artikkel 35a:
	„Artikkel 35a
	Konkreetseid valdkondi käsitlevate õigusaktide ühetaolise tõlgendamise edendamise meetmed
	(Finantsmääruse artikkel 53b)
	Komisjon koostab registri asutustest, kes vastutavad esimese ja teise tasandi kontrollide eest konkreetset valdkonda käsitlevate eeskirjade alusel. ELi struktuuriliste õigusaktide ühetaolise tõlgendamise saavutamiseks ELis rajab komisjon nõustamispunkti ning avaldab parimate tavade näited ja avalikud suunised õigusaktide tõlgendamiseks.”
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on parandada ELi finantstulemusi eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega, mida Euroopa Kontrollikoda regulaarselt kritiseerib.
Muudatusettepanek 11 ARTIKLI 1 PUNKT 32 Artikli 43 lõike 2 punkt c a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	c a) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühing;
Selgitus
IUCNi lisamist nõudis parlament 1. juunil 2006 oma resolutsioonis rakenduseeskirjade muutmise kohta (vt muudatusettepanekut 1).
Muudatusettepanek 12 ARTIKLI 1 PUNKT 32 A (uus) Artikkel 43a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(32 a) Lisatakse artikkel 43a:
	„Artikkel 43a
	Teave andmete edastamise kohta
	Igas riigihangete, toetuste või struktuurifondidega seotud konkursi- või pakkumiskutses teavitatakse võimalikke abisaajaid, kandidaate ja pakkujaid, et ühenduste finantshuvide kaitse eesmärgil võidakse nende isikuandmeid edastada siseauditi teenistustele, Euroopa Kontrollikojale, finantsrikkumiste uurimise toimkonnale ja/või Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) või mis tahes muule institutsioonile või asutusele, kelle pädevusse kuulub auditeerimine või uurimine.”
Selgitus
Muudatusettepanek kajastab Euroopa andmekaitseinspektori avaldusi. Sidusrühmi tuleks teavitada, et ühenduste finantshuvide kaitsmiseks võidakse nende andmed teha kättesaadavaks auditeerimisasutustele.
Muudatusettepanek 13 ARTIKLI 1 PUNKT 33 A (uus) Artikli 48 punktid e ja e a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(33 a) Artikli 48 punkt e asendatakse järgmisega:
	„e) kindlaks teha ja vältida haldusega seotud riske, mis on seotud eriti, kuid mitte ainult pikaajaliste lepingute (üle kolme aasta) täitmisega;
	e a) tagada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest kinnipidamine selliste süsteemide sisseseadmise abil, mis võimaldavad pikaajaliste kohustuste regulaarset jälgimist;”
Selgitus
Pikaajaliste lepingute (nt hoonestusõiguse) regulaarne läbivaatamine on vajalik selleks, et hinnata aluseks oleva tehingu majanduslikku usaldusväärsust.
Muudatusettepanek 14 ARTIKLI 1 PUNKT 33 B (uus) Artikli 49 kolmas lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(33 b) Artiklile 49 lisatakse järgmine lõik:
	„Komisjon hindab korrapäraste ajavahemike järel isikuandmete jätkuva säilitamise vajadust.”
Selgitus
Isikuandmeid tuleks säilitada üksnes niikaua kui vajalik.
Muudatusettepanek 15 ARTIKLI 1 PUNKT 34 A (uus) Artikli 59 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(34 a) Artikli 59 lõige 1 asendatakse järgmisega:
	„1. Ainult peaarvepidaja võib avada sularahahalduseks institutsiooni nimel kontosid finantseerimisasutustes või riikide keskpankades. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib avada kontosid muus vääringus kui euro.
	Nii tulude kui kulude kontosid võib avada ainult eelarve täitmise eesmärgil.
	Kõik kontod, sealhulgas avansikontod, tuleb esitada komisjoni eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruannete lisas. Nimetatud lisas esitatakse nende kontode saldo asjaomase eelarveaasta algul ja lõpul ning kirjeldatakse lühidalt konto avamise või säilitamise eesmärki.
	Peaarvepidaja tagab asjakohaste vahenditega, et kontod, mida enam ei kasutata, suletakse viivitamatult.”
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on selgitada ühenduse kontode avamist ja säilitamist puudutavaid kohustusi ja eeltingimusi.
Muudatusettepanek 16 ARTIKLI 1 PUNKT 36 A (uus) Artikli 73 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(36 a) Artikli 73 lõige 1 asendatakse järgmisega:
	„1. Kui volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et talle antud juhis on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega eelkõige seetõttu, et seda ei saa täita talle eraldatud vahenditega, teatab ta sellest kirjalikult volitajale või edasivolitajale. Kui juhis on kirjalikult kinnitatud ja kinnitus saadakse õigel ajal ja on piisavalt selge, nii et see viitab konkreetselt punktidele, mis volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja on vaidlustanud, on ta vastutusest vabastatud; ta täidab korralduse, kui see ei ole ilmselgelt ebaseaduslik; sellisel juhul annab ta asja viivitamatult üle juhise andnud isiku ülemusele ametnike personalieeskirjade¹ artikli 21a kohaselt.”
	¹ Määrus nr 31/EMÜ ja nr 11/EURATOM, EÜT 45, 14.6.1962, lk. 1385. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2104/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 7).
Selgitus
Säte tuleks viia kooskõlla personalieeskirjade üldsätetega, millega nähakse ette õigus juhise kohta ülemusele kaebus esitada. Mõiste „ohutusnormid” on seotud tööohutuse ja -tervishoiu sätetega. Olukord, mille suhtes eespool nimetatud artiklit kohaldatakse, ei ole siiski selline, mis võimaldaks eelarvevahendite käsutaja tegevust käsitada tervishoiu- ja ohutusnormide rikkumisena.
Muudatusettepanek 17 ARTIKLI 1 PUNKT 38 Artikkel 75 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
Artikkel 75	Artikkel 75
Finantsrikkumiste uurimise toimkond	Finantsrikkumiste uurimise toimkond
(Finantsmääruse artikli 60 lõige 6 ja artikli 66 lõige 4)	(Finantsmääruse artikli 60 lõige 6 ja artikli 66 lõige 4)
1. Artiklis 74 nimetatud finantsrikkumiste juhud edastab toimkonnale arvamuse saamiseks ametisse nimetav asutus finantsmääruse artikli 66 lõike 4 teise lõigu kohaselt.	1. Artiklis 74 nimetatud finantsrikkumiste juhud edastab toimkonnale arvamuse saamiseks ametisse nimetav asutus finantsmääruse artikli 66 lõike 4 teise lõigu kohaselt.
Kui volitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et toimunud on finantsrikkumine, võib ta anda asja üle toimkonnale.	Kui volitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et toimunud on finantsrikkumine, võib ta anda asja üle toimkonnale.
	Iga finantsjuhtimises osaleja võib anda asja üle toimkonnale, kui ta leiab, et toimunud on finantsrikkumine, ja tal on alust arvata, et ta võidakse vastutusele võtta.
Toimkond esitab arvamuse, milles hinnatakse, kas artiklis 74 osutatud rikkumine on toimunud, kui tõsine see on ja millised võivad olla selle tagajärjed. Kui toimkonna analüüsis leitakse, et asjaomase juhtumi lahendamine kuulub OLAFi pädevusse, edastab toimkond viivitamata juhtumi toimiku ametisse nimetavale asutusele ning teavitab sellest viivitamatult OLAFit.	Toimkond esitab arvamuse, milles hinnatakse, kas artiklis 74 osutatud rikkumine on toimunud, kui tõsine see on ja millised võivad olla selle tagajärjed. Kui toimkonna analüüsis leitakse, et asjaomase juhtumi lahendamine kuulub OLAFi pädevusse, edastab toimkond juhtumi toimiku ametisse nimetavale asutusele ning teavitab sellest viivitamatult OLAFit.
Kui toimkonda teavitab asjast finantsmääruse artikli 60 lõike 6 kohaselt töötaja otse, saadab toimkond juhtumi toimiku ametisse nimetavale asutusele ja teavitab sellest asjast teavitanud töötajat. Ametisse nimetav asutus võib taotleda toimkonna arvamust juhtumi kohta.	Kui toimkonda teavitab asjast finantsmääruse artikli 60 lõike 6 kohaselt töötaja otse, saadab toimkond juhtumi toimiku ametisse nimetavale asutusele ja teavitab sellest asjast teavitanud töötajat. Ametisse nimetav asutus võib taotleda toimkonna arvamust juhtumi kohta.
	1a. Kui toimkonna arvamuse kohaselt rikkumist ei toimunud, täpsustab ta selles arvamuses, et puudub põhjus nende isikute vastutusele võtmiseks, keda arvamus puudutab.
2. Institutsioon või ühise toimkonna puhul selles osalevad institutsioonid määrab või määravad oma organisatsiooni struktuuri kohaselt toimkonna töökorra ja selle koosseisu, millesse kuulub üks organisatsiooniväline isik, kellel on nõutav kvalifikatsioon ja teadmised.	2. Institutsioon või ühise toimkonna puhul selles osalevad institutsioonid määrab või määravad oma organisatsiooni struktuuri kohaselt toimkonna töökorra ja selle koosseisu, millesse kuulub üks organisatsiooniväline isik, kellel on nõutav kvalifikatsioon ja teadmised.
Selgitus
Finantsjuhtimises osaleja vastutust puudutav otsus tuleks muuta formaalseks. Finantsjuhtimises osalejatel peaks olema võimalus kaitsta end toimkonna otsuse abil põhjendamatute väidete eest.
Muudatusettepanek 18 ARTIKLI 1 PUNKT 40 A (uus) Artikli 81 lõige 2a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(40 a) Lisatakse artikli 81 lõige 2a:
	„2a. Kui võlgniku aastane koguvõlg ei ületa 200 eurot, siis sissenõudekorraldust üldjuhul ei väljastata.
	Kogusumma ei hõlma võlgnetavaid summasid, mille suhtes kohaldatakse aegumistähtaega.
Selgitus
Esitatud muudatusettepaneku täiendav selgitus annab komisjonile rohkem paindlikkust.
Muudatusettepanek 19 ARTIKLI 1 PUNKT 40 B (uus) Artikli 81 lõige 2b (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(40 b) Lisatakse artikli 81 lõige 2b:
	„2b. Iga institutsiooni peaarvepidaja peab päevikut sissenõutavate summade kohta, milles võlad on rühmitatud vastavalt nende maksetähtpäevale. Ta edastab selle nimekirja komisjoni peaarvepidajale.
	Komisjoni peaarvepidaja koostab konsolideeritud nimekirja, milles esitatakse sissenõutav võlgnetav summa peaarvepidaja kohta ja maksetähtpäev. Nimekiri lisatakse lisana komisjoni eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruannetele.”
Selgitus
Sõnastuse tehniline kohandus.
Muudatusettepanek 20 ARTIKLI 1 PUNKT 40 C (uus) Artikli 81 lõige 2c (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(40 c) Lisatakse artikli 81 lõige 2c:
	„2c. Komisjon koostab võlgade nimekirja, milles tuuakse ära kõikide nende ühenduse vahendite võlgnike nimed ja võlasumma, kus võlgnik peab maksma võla res judicata jõudu omava kohtuotsusega ja kui ühe aasta jooksul pärast kohtuotsuse väljakuulutamist ei ole võlga üldse makstud või on seda tehtud väga väikeses ulatuses. Nimekiri avaldatakse, võttes arvesse asjaomaseid andmekaitset käsitlevaid õigusakte.”
Selgitus
Esitatud muudatusettepaneku selgitus, mille eesmärk on halbade võlgnike nimede avaldamine.
Muudatusettepanek 21 ARTIKLI 1 PUNKT 41 A (uus) Artikli 84 lõige 2a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(41 a) Lisatakse artikli 84 lõige 2a:
	„2a. Kui liikmesriigid või teised organid viivad ühenduse nimel läbi sissenõudemenetlust, võib ühenduse eelarvet kasutada selle menetlusega seotud kulude hüvitamiseks, kui kulu ei kanna kohustusi mittetäitev võlgnik.
	Kolmandate isikute sissenõudmiskulu määrab kaks korda aastas kindlaks komisjoni peaarvepidaja ning selle määr sõltub sissenõutavast summast ja suureneb järk-järgult sissenõutava summa suurenedes.”
Selgitus
Sissenõudmiskulu peaks kandma üksus, kes sissenõudmisest lõppkokkuvõttes kasu saab, eriti kui sissenõudmiskulu ei kanna lõppkokkuvõttes kohustusi mittetäitev võlgnik. Seda nõudis parlament juba oma algses raportis 15. märtsil (vt selle muudatusettepanekut 71).
Muudatusettepanek 22 ARTIKLI 1 PUNKT 43 Artikli 85c lõige 4 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
4. Kõik õiguslikud meetmed, mis on seotud lõikes 1 nimetatud nõuetega, sealhulgas hagid, mis on esitatud kohtule, kes hiljem teatab, et küsimus ei kuulu tema pädevusse, katkestavad aegumistähtaja arvestusperioodi. Uus viieaastane aegumistähtaja arvestusperiood ei alga enne seda, kui tehakse res judicata jõudu omav kohtuotsus või kui samade osapoolte vahel saavutatakse samas küsimuses kohtuväline lahendus.	4. Kõik õiguslikud meetmed, mis on seotud lõikes 1 nimetatud nõuetega, katkestavad aegumistähtaja arvestusperioodi. Uus viieaastane aegumistähtaja arvestusperiood ei alga enne seda, kui tehakse res judicata jõudu omav kohtuotsus või kui samade osapoolte vahel saavutatakse samas küsimuses kohtuväline lahendus.
Selgitus
Juhtumi suhtes pädeva kohtu kindlaksmääramine peaks olema hageja kohustus.
Muudatusettepanek 23 ARTIKLI 1 PUNKT 43 Artikli 85c lõiked 6a, 6b ja 6c (uued) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	6a. Kui nõude aluseks on ühenduse huvide tahtlik kahjustamine, algab aegumistähtaja arvestusperiood kõige varem sellest kuupäevast, mil määratakse tegelikult ja õiguslikult kindlaks kahju ja nõutava hüvitise summa koos õiguslike põhjustega ning organ, kellel on õigus hüvitist saada, dokumenteerib selle.
	6b. Kui mitu võlgnikku vastutavad ühiselt ja üksikult, kehtib ühe võlgniku suhtes toimunud katkestamine kõikide ühis- ja üksikvastutust kandvate võlgnike suhtes.
	6c. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei väljastata sissenõudekorraldust pärast aegumistähtaja arvestusperioodi möödumist, mis antud juhul algab selle aasta lõpus, mil tehti makse või ette- või vahemaksete korral tehti lõplik makse.
Selgitus
Artikli 85c lõikes 6 tehakse selgeks, et võlgnikud, kes põhjustasid ühenduse finantshuvidele tahtlikku kahju, võivad toetuda aegumiskaitsele ainult erandjuhtudel. Lisaks tuleks õiguskindluse suurendamiseks ühtlustada aegumistähtaja arvestusperioodid mitme ühiselt ja üksikult vastutava võlgniku puhul. Seda nõudis parlament juba oma algses raportis 15. märtsil (vt selle muudatusettepanekut 72). Muudatusettepaneku eesmärk on õiguskindluse suurendamine.
Muudatusettepanek 24 ARTIKLI 1 PUNKT 46 A (uus) Artikli 97 lõige 3a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(46 a) Lisatakse artikli 97 lõige 3a:
	„Tõendamisotsus tehakse hiljemalt kuus nädalat pärast seda, kui eelarvevahendite käsutaja on saanud kätte tõendavad dokumendid. Pärast nimetatud tähtaja möödumist teatab eelarvevahendite käsutaja võlausaldajale kirjalikult või elektrooniliselt viivituse põhjused ja nimetab otsuse esialgse kuupäeva.”
Selgitus
Menetluse kiirendamine.
Muudatusettepanek 25 ARTIKLI 1 PUNKT 46 B (uus) Artikli 104 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(46 b) Artikli 104 lõige 1 asendatakse järgmisega:
	„1. Eelmaksed, sealhulgas ka mitmeks osaks jaotatud eelmaksed, makstakse lepingu, kokkuleppe, otsuse või põhiõigusakti või tõendavate dokumentide alusel, mis võimaldab kontrollida, kas rahastatavad meetmed vastavad kõnealuse lepingu või kokkuleppe tingimustele. Vahemaksed ja lõppmaksed põhinevad tõendavatel dokumentidel, mis võimaldab kontrollida, kas rahastatavad meetmed on rakendatud abisaajaga sõlmitud lepingu või kokkuleppe tingimuste või tema kohta tehtud otsuse või põhiõigusakti kohaselt.
	Kui eelmakse või vahemakse kuupäev on eespool nimetatud dokumentides kindlaks määratud või kui abisaaja on esitanud kõik eelkontrolliks vajalikud dokumendid, ei sõltu võlgnetava summa maksmine abisaaja esitatud täiendavast nõudest. Nendel juhtudel nähakse standardlepingutes ette automaatne maksmine kindlaksmääratud maksekuupäeval või vajaduse korral pärast kogu ettenähtud dokumentatsiooni kättesaamist.”
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on vähendada halduskoormust. Seda nõudis parlament juba oma algses raportis 15. märtsil (vt selle muudatusettepanekut 74).
Muudatusettepanek 26 ARTIKLI 1 PUNKT 47 A (uus) Artikkel 106 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(47 a) Artikkel 106 asendatakse järgmisega:
	„1. Võlgnetavad summad makstakse 45 kalendripäeva jooksul alates kinnitatud maksetaotluse kirjendamise kuupäevast vastutava eelarvevahendite käsutaja volitatud talituses; maksekuupäevaks loetakse kuupäeva, mil institutsiooni kontot debiteeritakse. Maksetaotlust ei kinnitata, kui vähemalt üks oluline nõue on täitmata. Kui maksetaotlus ei vasta ühele või mitmele olulisele nõudele, teavitab eelarvevahendite käsutaja võlausaldajat 30 kalendripäeva jooksul alates kuupäevast, mil maksetaotlus algselt kätte saadi. See teave sisaldab kõikide puuduste kirjeldust.
	2. Teenuslepingute või tarnelepingutega seotud maksete puhul on lõikes 1 nimetatud makseperiood 30 kalendripäeva, välja arvatud juhul, kui lepingus on ette nähtud teisiti. Läbirääkimistega menetluste ja madala maksumusega lepingute puhul kasutatakse olemasolu korral kohese makse hinnaalandusi.
	3. Lepingute ja toetuslepingute ning otsuste puhul, mille kohaselt maksmine sõltub aruande või sertifikaadi kinnitamisest, algab lõigetes 1 ja 2 nimetatud makseperiood alles kõnealuse aruande või sertifikaadi kinnitamise järel. Abisaajat teavitatakse viivitamatult. Kinnitamiseks lubatud aeg ei või ületada: a) 20 kalendripäeva tavaliste kauba- või teenusetarnelepingute puhul; b) 45 kalendripäeva muude lepingute ja toetuslepingute puhul; c) 60 kalendripäeva lepingute puhul, mis on seotud tehniliste teenustega, mida on eriti keeruline hinnata.
	Igal juhul teatatakse algses pakkumiskutses või konkursikutses abisaajale võimalusest, et maksed viibivad kinnitamise tõttu.
	Vastutav eelarvevahendite käsutaja teavitab abisaajat ametliku dokumendiga aruande või sertifikaadi kinnitamiseks lubatud perioodi arvestamise igast peatamisest. Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib otsustada, et aruande või sertifikaadi kinnitamise ning maksete suhtes kehtib üksainus tähtaeg. See tähtaeg ei tohi ületada aruande või sertifikaadi kinnitamise ning maksete kokkuarvestatud maksimaalseid tähtaegu.
	4. Vastutav eelarvevahendite käsutaja võib maksetähtaja igal ajal lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul peatada, teatades võlausaldajatele, et maksetaotlust ei saa kinnitada, kuna summat ei ole vaja maksta või ei ole esitatud asjakohaseid tõendavaid dokumente. Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja saab teavet, mis seab kahtluse alla maksetaotluses esitatud kulude vastavuse maksmistingimustele, võib eelarvevahendite käsutaja maksetähtaja peatada, et täiendava kontrolli, sealhulgas kohapealse kontrolli abil enne maksmist kindlaks teha, kas kulud vastavad tegelikult maksmistingimustele. Eelarvevahendite käsutaja teavitab kõnealust abisaajat nii kiiresti kui võimalik ja esitab viivituse põhjused. Järelejäänud maksetähtaeg hakkab uuesti kulgema alates kuupäevast, mil esimest korda registreeritakse nõuetekohaselt vormistatud maksetaotlus.
	5. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade lõppemisel on võlausaldajal õigus nõuda viivist järgmiste sätete kohaselt: a) viivise määraks on artikli 86 lõike 2 esimeses lõigus nimetatud määrad; b) viivist makstakse ajavahemiku eest, mis algab maksetähtpäevale järgneval kalendripäeval ja lõpeb maksmiskuupäeval. Esimest lõiku ei kohaldata liikmesriikide suhtes. 6. Organid esitavad eelarvepädevatele institutsioonidele aruande lõigetes 1–5 sätestatud tähtaegade järgimise ja tähtaja arvestusperioodi katkestamise kohta.”
Selgitus
Komisjon peaks teostama maksemenetlust läbipaistvalt ja kliendikeskselt.
Muudatusettepanek 27 ARTIKLI 1 PUNKT 47 B (uus) Artikli 112 lõike 1 esimene a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(47 b) Artikli 112 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:
	„Siseaudiitor keskendub eelkõige usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte üldisele järgimisele ning tagab, et on võetud asjakohaseid meetmeid selle kohaldamise pidevaks parandamiseks ja edendamiseks, ning annab selle kohta aru.”
Selgitus
Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte on tõhusa ja mõjusa avaliku sektori haldamise seisukohalt põhjapaneva tähtsusega. Muudatusettepaneku eesmärk on selgitada siseaudiitori rolli selles suhtes.
Muudatusettepanek 28 ARTIKLI 1 PUNKT 50 Artikli 117 lõike 1 neljas a lõik (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	Neljanda lõigu sätteid kohaldatakse mutatis mutandis pikaajalise hoonestusõiguse suhtes, mis vaadatakse läbi vähemalt iga kuue aasta järel.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on parandada majanduslikku tulemuslikkust ehituspoliitika valdkonnas.
Muudatusettepanek 29 ARTIKLI 1 PUNKT -54 (uus) Artikli 129 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(-54) Artikli 129 lõige 3 asendatakse järgmisega:
	„3. Lepinguid, mille maksumus on 7000 eurot või vähem, võib sõlmida ühe pakkumise alusel.”
Selgitus
Praegune künnis näib põhjustavat ebatõhusaid menetlusi ja toob kaasa põhjendamatu halduskoormuse väikestele haldusüksustele.
Muudatusettepanek 30 ARTIKLI 1 PUNKT 54 A (uus) Artikli 129 lõige 4a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(54 a) Lisatakse artikli 129 lõige 4a:
	„4a. Kui eelarvet täidavad Euroopa Parlamendi fraktsioonid või Euroopa Parlamendi üksikud liikmed, sõlmitakse lepingud Euroopa Parlamendi kehtestatud menetluskorra kohaselt, ilma et see piiraks riigihangete direktiivi kohaldamist.”
Selgitus
Õiguskindluse loomine parlamendi fraktsioonide töövaldkonna jaoks. Parlamendi fraktsioonide jaoks määratud menetlused peaksid olema läbipaistvad ja piisavalt paindlikud, et fraktsioonide suhtes kohaldatavad hanke-eeskirjad oleksid tõhusad ja teostatavad.
Muudatusettepanek 31 ARTIKLI 1 PUNKT 58 Artikli 134 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
Olenevalt oma riskianalüüsist võib tellija mitte nõuda lõikes 1 nimetatud kinnitust selle kohta, et taotleja või pakkuja ei ole üheski ükski artiklites 93 ja 94 loetletud olukorras, lepingute puhul, mille maksumus on kuni 3500 eurot ja millele on viidatud artikli 129 lõikes 3, ja lepingute puhul, mille maksumus on kuni 10 000 eurot ja millele on viidatud artikli 241 lõike 1 viimases lõigus, artikli 243 lõike 1 viimases lõigus ja artikli 245 lõike 1 viimases lõigus.	Olenevalt oma riskianalüüsist võib tellija mitte nõuda lõikes 1 nimetatud kinnitust selle kohta, et taotleja või pakkuja ei ole üheski artiklites 93 ja 94 loetletud olukorras, lepingute puhul, mille maksumus on kuni 7000 eurot ja millele on viidatud artikli 129 lõikes 3, ja lepingute puhul, mille maksumus on kuni 10 000 eurot ja millele on viidatud artikli 241 lõike 1 viimases lõigus, artikli 243 lõike 1 viimases lõigus ja artikli 245 lõike 1 viimases lõigus.
Selgitus
Muudatusettepanekust [27] tulenev muudatus.
Muudatusettepanek 32 ARTIKLI 1 PUNKT 59 Artikkel 134a (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
1. Institutsioonid, täitevasutused ja finantsmääruse artikli 95 lõigetes 1 ja 2 osutatud asutused saadavad komisjonile struktureeritud tüüpvormis teabe asjaomase kolmanda isiku ning menetlusest kõrvalejätmise aluse ja kestuse kohta. Nad saadavad teabe ka füüsiliste isikute kohta, kes on asjaomase kolmanda isiku esindusõiguslikud, otsuste tegemise õigusega või teda kontrollivad isikud, kes on leidnud ennast olevat mõnes olukordadest, millele on osutatud artiklites 93, 94 ning artikli 96 lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis a.	1. Institutsioonid, täitevasutused ja finantsmääruse artikli 95 lõigetes 1 ja 2 osutatud asutused saadavad komisjonile struktureeritud tüüpvormis teabe asjaomase kolmanda isiku ning menetlusest kõrvalejätmise aluse ja kestuse kohta. Nad saadavad teabe ka füüsiliste isikute kohta, kes on asjaomase kolmanda isiku esindusõiguslikud, otsuste tegemise õigusega või teda kontrollivad isikud, kes on leidnud ennast olevat mõnes olukordadest, millele on osutatud artiklites 93, 94 ning artikli 96 lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis a.
Liikmesriikide ametiasutused edastavad teabe finantsmääruse artikli 94 lõike 1 punkti a alusel kõrvalejätmiste kohta ainult direktiivi 2004/18/EÜ kohaste lepingute puhul.	Finantsmääruse artikli 95 lõikes 2 nimetatud asutused esitavad res judicata jõudu omavate kohtuotsuste täistekstid, milles kostjad on süüdi mõistetud finantsmääruse artikli 93 lõike 1 punkti e ja artikli 95 kohastes kuritegudes. See teave tuleb edastada hiljemalt kolm kuud pärast otsuse jõustumist. Kohaldatakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 9 lõiget 7¹.
Nad tõendavad komisjonile, et teave on saadud ja edastatud kooskõlas isikuandmete kaitse eeskirjadega ja et asjaomast kolmandat isikut on teabe edastamisest teavitatud. Vajadusel ajakohastavad nad edastatud teavet.	Nad tõendavad komisjonile, et teave on saadud ja edastatud kooskõlas isikuandmete kaitse eeskirjadega ja et asjaomast kolmandat isikut on teabe edastamisest teavitatud. Vajadusel ajakohastavad nad edastatud teavet.
2. Kooskõlas isikuandmete töötlemist käsitlevate ühenduse eeskirjadega esitab komisjon andmekogus olevad kinnitatud andmed turvaprotokolli kasutades regulaarselt isikutele, kes on institutsioonides, täitevasutustes ja lõikes 1 osutatud asutustes selleks määratud.	2. Kooskõlas isikuandmete töötlemist käsitlevate ühenduse eeskirjadega esitab komisjon andmekogus olevad kinnitatud andmed turvaprotokolli kasutades igakuiselt isikutele, kes on institutsioonides, täitevasutustes ja lõikes 1 osutatud asutustes selleks määratud.
3. Kolmandaid isikuid käsitlevate andmete andmekogusse lisamine ja nende sealt kõrvaldamine vastavalt finantsmääruse artikli 95 lõikele 1 toimub vastutava eelarvevahendite käsutaja kirjaliku nõudmise alusel, mille ta esitab komisjoni peaarvepidajale. Eelarvevahendite käsutaja, kes vastutab kolmandate isikute andmekogusse lisamise ja nende sealt kõrvaldamise ning kohaldatava menetluse eest, määratletakse asjaomase institutsiooni, täitevasutuse või lõikes 1 osutatud asutuse halduseeskirjades.	3. Kolmandaid isikuid käsitlevate andmete andmekogusse lisamine ja nende sealt kõrvaldamine vastavalt finantsmääruse artikli 95 lõikele 1 toimub vastutava eelarvevahendite käsutaja kirjaliku nõudmise alusel, mille ta esitab komisjoni peaarvepidajale. Eelarvevahendite käsutaja, kes vastutab kolmandate isikute andmekogusse lisamise ja nende sealt kõrvaldamise ning kohaldatava menetluse eest, määratletakse asjaomase institutsiooni, täitevasutuse või lõikes 1 osutatud asutuse halduseeskirjades.
4. Finantsmääruse artikli 95 lõike 2 esimese lõigu kohaselt edastatud teatise saamisel edastab asjaomase programmi või meetme eest vastutav komisjoni eelarvevahendite käsutaja selle andmekogusse sisestamiseks komisjoni peaarvepidajale, olles eelnevalt kontrollinud, kas kolmas isik on selgelt identifitseeritud ja et näidatud on menetlusest kõrvalejätmise alus ja kestus.	4. Finantsmääruse artikli 95 lõike 2 esimese lõigu kohaselt edastatud teatise saamisel võtab asjaomase programmi või meetme eest vastutav komisjoni eelarvevahendite käsutaja otsuse teadmiseks, kontrollib, kas kolmas isik on selgelt identifitseeritud ja kas menetlusest kõrvalejätmise alus ja kestus on näidatud, ning edastab selle andmekogusse sisestamiseks komisjoni peaarvepidajale. Kui teavet menetlusest kõrvalejätmise kestuse kohta ei edastata, määrab eelarvevahendite käsutaja kestuse kooskõlas artikliga 133a.
	Igal andmekogusse kantud isikul on õigus tutvuda kogu tema kohta säilitatava teabega ja teda puudutavate teatistega peaarvepidajale esitatud taotluse alusel, kui nimetatud isik suudab tõendada esmapilgul usutava õigustatud huvi olemasolu.
	¹ EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on kogu teksti esitamise sätestamisega menetluste tõhusust ja toimimist veelgi suurendada. Samuti kajastab see Euroopa andmekaitseinspektori avaldusi.
Muudatusettepanek 33 ARTIKLI 1 PUNKT 59 A (uus) Artikli 135 lõike 6 teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(59 a) Artikli 135 lõike 6 teine lõik asendatakse järgmisega:
	„Kui tellija otsustab mitte nõuda tõendeid kandidaatide või pakkujate finants-, majandus-, tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kohta, võib eelarvevahendite käsutaja oma riskianalüüsi põhjal otsustada eelmakse kinni pidada kuni samaväärses summas finantstagatise esitamiseni või finants-, majandus-, tehnilise ja kutsealase suutlikkuse tõendamiseni.”
Selgitus
Kohustuslik eelmakse kinnipidamise nõue näib olevat liiga range juhtudel, kus taotleja või pakkuja on näiteks eelarvevahendite käsutajale varasematest projektidest juba teada. Seda nõudis parlament juba oma raportis finantsmääruse reformi kohta 15. märtsil (vt selle muudatusettepanekut 86) ja 1. juunil (vt selle muudatusettepanekut 7).
Muudatusettepanek 34 ARTIKLI 1 PUNKT 63 Artikli 149 lõike 3 punkti b teine lõik (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
Kõigil juhtudel osutab tellija põhjustele, miks pakkumine või taotlus tagasi lükati, ning sellele, millised on kättesaadavad õiguskaitsevahendid.	Kõigil juhtudel osutab tellija põhjustele, miks pakkumine või taotlus tagasi lükati, tuues ära kohaldatavad õigusnormid ja otsuse üksikasjaliku põhjenduse, ning sellele, millised on kättesaadavad õiguskaitsevahendid.
Selgitus
Taotlejate õiguskindluse parandamine.
Muudatusettepanek 35 ARTIKLI 1 PUNKT 64 Artikkel 149a (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
„Artikkel 149a Lepingule allakirjutamine (Finantsmääruse artiklid 100 ja 105) Lepingu rakendamine algab alles pärast lepingule allakirjutamist.”	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 36 ARTIKLI 1 PUNKT 64 A (uus) Artikkel 152 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(64 a) Artikkel 152 asendatakse järgmisega:
	„Üle 150 000 euro suuruste eelmaksete tegemiseks või artikli 135 lõike 6 teises lõigus osutatud juhtudel nõutakse tagatise esitamist. Üldjuhul loobub vastutav eelarvevahendite käsutaja sõltuvalt riskianalüüsist siiski sellest nõudmisest, kui tellija on avalik-õiguslik asutus.”
Selgitus
Avalik-õiguslike asutuste maksejõuetuse risk on üldreeglina äärmiselt madal. Seetõttu peaks eelmakse tegemiseks tagatise nõudmine olema pigem erand kui reegel.
Muudatusettepanek 37 ARTIKLI 1 PUNKT 64 B (uus) Artikli 153 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(64 b) Artikli 153 lõige 1 asendatakse järgmisega:
	„1. Leping peatatakse finantsmääruse artikli 103 kohaselt, et kontrollida, kas eeldatavad olulised vead, rikkumised või pettus on tegelikult toimunud. Kui see ei leia kinnitust, jätkatakse lepingu täitmist nii kiiresti kui võimalik. Kui lepingu peatamine ületab kuut nädalat, teavitatakse võlausaldajat kirjalikult viivituse põhjustest ja otsuse tegemise esialgsest kuupäevast.”
Selgitus
Menetluste kiirendamine ning protsessi muutmine kasutajasõbralikumaks ja läbipaistvamaks.
Muudatusettepanek 38 ARTIKLI 1 PUNKT 68 Artikli 160c pealkiri ja lõige 2a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
Artikkel 160c Erieeskirjad (Finantsmääruse artikli 108 lõige 3)	Artikkel 160c Erieeskirjad (Finantsmääruse artikli 108 lõiked 2 ja 3)
	2a. Artikli 108 lõike 2 punkti a alusel tehtavad kulutused on kulutused Euroopa Parlamendi endistele liikmetele ja nende ühendusele.
Selgitus
Kulutuste läbipaistvuse suurendamiseks nõudis parlament seda muudatusettepanekut juba oma 15. märtsi 2006. aasta resolutsioonis finantsmääruse reformi kohta (vt muudatusettepanekut 99). Lisaks tuleneb selle sätte pealkirja tehniline kohandamine finantsmääruse lepitusmenetluse tulemustest.
Muudatusettepanek 39 ARTIKLI 1 PUNKTI 70 ALAPUNKTI A ALAPUNKT IV A (uus) Artikli 164 lõike 1 punkt i (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	iv a) artikli 164 lõike 1 punkt i asendatakse järgmisega:
	„i) abisaaja kohustused, eelkõige seoses usaldusväärse finantsjuhtimise ja finants- ja tegevusaruannete esitamisega; võimaluse korral lepitakse kokku vahe-eesmärgid, mille kohta tuleb esitada aruanded;”
Selgitus
Aruandmiskohustus ei peaks tähendama automaatseid vastuseid, vaid see peaks olema seotud teatavate projektide osas elluviidud tegevusega.
Muudatusettepanek 40 ARTIKLI 1 PUNKTI 70 ALAPUNKTI A ALAPUNKT IV B (uus) Artikli 164 lõike 1 punkt j a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	iv b) artikli 164 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt j a:
	„j a) sätted ELi toetust puudutavate viidete avaliku esitamise kohta, välja arvatud juhul, kui avalik esitamine on selgelt ebasoovitav.”
Selgitus
Viide rahastamisele ELi eelarvest peab üldjuhul olema avalikult esitatud, et näidata liidu mitmekesiseid ülesandeid ja parandada avalikku arvamust Euroopa Liidu kohta. Turvalisuse huvides võib teha erandeid, kui viidete avalik esitamine võib olla provokatiivne ja/või ohtlik.
Muudatusettepanek 41 ARTIKLI 1 PUNKTI 70 ALAPUNKT B A (uus) Artikli 164 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	b a) artikli 164 lõige 3 asendatakse järgmisega:
	„3. Toetuslepinguid võib muuta üksnes täiendavate kirjalike lepingutega. Niisuguste lisalepingute eesmärk ei või olla lepingute selline muutmine, mis seaks kahtluse alla toetuse andmise otsuse või paneks lepingupooled ebavõrdsesse olukorda.
	Toetuslepingute muudatused on lubatud, kui asjaolud on muutunud ning kumbki lepingupool ei näinud asjaolude muutumist ette või polnud võimeline seda ette nägema, ning lepingu muutmata täitmine tooks ühele või mitmele lepingupoolele kaasa põhjendamatuid tagajärgi või takistaks muul moel lepingu täitmist.”
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on suurendada paindlikkust, nt uurimisprogrammide puhul, kui selgub, et teatavaid eesmärke ei ole võimalik saavutada, ning vahendeid kasutatakse siis teisel viisil, et rakendada protsessi käigus juba saavutatud tulemusi, selle asemel et kaotada kogu projekt. Euroopa Parlament nõudis seda juba oma 1. juuni 2006. aasta resolutsioonis finantsmääruse rakenduseeskirjade reformimise kohta (vt muudatusettepanekut 9).
Muudatusettepanek 42 ARTIKLI 1 PUNKTI 70 ALAPUNKT B B (uus) Artikli 164 lõige 3a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	b b) lisatakse artikli 164 lõige 3a:
	„3a. Neid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis toetuse andmise otsuste suhtes.”
Selgitus
Kohandamine uue finantsmäärusega.
Muudatusettepanek 43 ARTIKLI 1 PUNKT 71 A (uus) Artikli 165 lõige 3 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(71 a) Artikli 165 lõige 3 asendatakse järgmisega:
	„3. Tegevustoetuste puhul Euroopa Liidu üldistes huvides tegutsevatele asutustele on komisjonil õigus nõuda asjaomaste asutuste tegevuseelarvesse makstavale ühenduse osamaksule vastav protsent aastakasumist sisse, kui asjaomaseid asutusi rahastavad ka ametivõimud, kellelt endilt nõutakse kohustuslikuna nende osamaksule vastava aastakasumi protsendi sissenõudmist, või kes tegelikult nõuavad osaliselt või täielikult sisse nende osamaksule vastava aastakasumi protsendi. Sissenõutava summa arvutamisel ei võeta arvesse protsenti, mis vastab tegevuseelarvesse makstavatele mitterahalistele osamaksudele. Tõendatud kasumi korral ja kui osamakse on tasunud ka muud avalikud organid peale abisaaja ja ühenduse (kolmandad rahastajad), laieneb sissenõudmine komisjoni poolt igal juhul ainult ülejäägi sellisele protsendile, mis vastab komisjoni protsendile esialgses osamaksus.”
Selgitus
Kui teistel rahastavatel organitel peaks olema diskretsiooniõigus, kas nõuda oma osamaks osaliselt või täielikult sisse või mitte, siis peaks ka komisjonil olema võimalik sissenõudmisest loobuda. Sissenõudmine peaks siiski olema kohustuslik juhul, kui teised rahastajad on kas kohustatud oma osamaksu sisse nõudma või (diskretsiooniõiguse puhul) viivad sissenõudmise tegelikult täide. Kui projekti on rahastanud mitmed abiandjad, peaks neist igaühel olema õigus sisse nõuda ainult selline osa võimalikust kasumist, mis vastab tema protsendile esialgses osamaksus.
Muudatusettepanek 44 ARTIKLI 1 PUNKTI 74 ALAPUNKT B Artikli 167 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
2. Pakkumiskutsed avaldatakse Euroopa institutsioonide veebisaidil ja vajadusel muude asjakohaste meediakanalite kaudu, sealhulgas Euroopa Liidu Teatajas, et tagada nende võimalikult laiaulatuslik levik võimalike abisaajate hulgas. Pakkumiskutse sisus tehtud muudatused avaldatakse samadel tingimustel.	2. Pakkumiskutsed avaldatakse Euroopa institutsioonide veebisaidil ja vajadusel muude asjakohaste meediakanalite kaudu, sealhulgas Euroopa Liidu Teatajas, et tagada nende võimalikult laiaulatuslik levik võimalike abisaajate hulgas. Pakkumiskutsed võib avaldada juba meetme rakendamise aastale eelneval aastal, tingimusel et järgmisel aastal on olemas vajalikud assigneeringud. Pakkumiskutse sisus tehtud muudatused avaldatakse samadel tingimustel.
	Eelarvevahendite käsutajad kehtestavad ühised nõuded käsiraamatute ettevalmistamiseks, mida kasutatakse muu hulgas toetuste rakendamise täiendavate üksikasjade sätestamiseks. Selliseid käsiraamatuid muudetakse ainult juhul, kui muudetakse pakkumiskutset.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on menetlusi kiirendada ja parandada toetuse saajate õiguskindlust. Parlament nõudis seda muudatusettepanekut juba oma 15. märtsi 2006. aasta resolutsioonis finantsmääruse reformi kohta (vt muudatusettepanekut 106).
Muudatusettepanek 45 ARTIKLI 1 PUNKTI 75 ALAPUNKT B A (uus) Artikli 168 lõike 1 punkt f a (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	b a) artikli 168 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt f a:
	„f a) kulutustele koostööks meediaga (trüki- ja/või elektrooniline meedia, sh raadio, video ning Interneti sisu ja esitus) finantsmääruse artikli 108 lõike 4 tähenduses.”
Selgitus
Üksikasjaliku sätte vajadus tuleneb finantsmäärusesse artikli 108 lõike 4 lisamisest.
Muudatusettepanek 46 ARTIKLI 1 PUNKT 76 Artikkel 169 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
Artiklit 169 muudetakse järgmiselt:	Artikkel 169 asendatakse järgmisega:
a) lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:	Artikkel 169 „Järelteated otseselt ja kaudselt hallatavate vahendite kohta
"c) antud toetuse summa ja, välja arvatud finantsmääruse artikli 108a lõike 1 punktides b ja c nimetatud ühekordsete või kindlasummaliste maksete puhul, meetme või heakskiidetud tööprogrammi toetuse tingimustele vastavate kulude rahastamise määr.“	(Finantsmääruse artiklid 53, 54 ja artikli 30 lõiked 3 ja 2)
b) lisatakse lõige 3:	1. Teated kõikide toetuste, sealhulgas eksporditoetuste kohta (käesoleva artikli tähenduses edaspidi „toetused”), mis on antud eelarveaasta jooksul, avaldatakse ühenduse institutsioonide veebisaidil nende andmise eelarveaasta sulgemisele järgneva aasta esimesel poolel.
“3. Lõike 2 kohase avaldamise järel saadab komisjon eelarvepädevate institutsioonide nõudmisel neile aruande järgneva kohta:	Teated võib avaldada ka muus asjakohases meedias, sealhulgas Euroopa Ühenduste Teatajas.
a) taotlejate arv eelneval aastal; b) edukate taotluste arv ja protsent pakkumiskutse kohta; c) menetluse keskmine kestus alates pakkumiskutse avaldamisest kuni toetuse andmiseni."	Komisjoni peaarvepidaja määrab kindlaks lõikest 2 tulenevate andmete paberkandjal ja/või elektroonilisel andmekandjal avaldamise ühised nõuded (toetuse saajate andmete avaldamise nõuded). Eelkõige nähakse nende nõuetega ette, et andmed peavad olema selged, arusaadavad ja hõlpsasti leitavad. Ergutatakse interaktiivsete andmebaaside ja graafiliste illustratsioonide kasutamist, eelkõige juhtudel, kus on võimalik võrrelda erinevaid andmekogumeid.
	Nõuded hõlmavad ka andmete elektroonilise edastamise nõudeid.
	Üldjuhul vaadatakse nõuded läbi üheaegselt finantsmääruse läbivaatamisega (finantsmääruse artikkel 184).
	1a. Kui haldamine on delegeeritud finantsmääruse artiklis 54 nimetatud asutustele, viidatakse vähemalt veebilehe aadressile, kust seda teavet võib leida, kui see ei ole avaldatud otse ühenduse institutsioonide veebilehel.
	Artiklis 54 nimetatud asutused kohaldavad toetuse saajate andmete avaldamise nõudeid.
	2. Kui eelarvet täidetakse lõigete 1 ja 1a tähenduses, välja arvatud füüsilistele isikutele makstavate stipendiumide puhul, avaldatakse abisaaja nõusolekul järgmised andmed:
	a) abisaaja nimi ja aadress; b) toetuse eesmärk; c) antud toetuse summa ja, välja arvatud finantsmääruse artikli 108a lõike 1 punktides b ja c nimetatud ühekordsete või kindlasummaliste maksete puhul, meetme või heakskiidetud tööprogrammi kulude rahastamise määr. Esimeses lõigus sätestatud kohustusest võib loobuda, kui vastutava eelarvevahendite käsutaja hinnangul on tõenäoliselt ja põhjendatult alust oletada, et teabe avaldamine võib ohustada abisaaja turvalisust või kahjustada tema ärihuvisid. Vastava otsuse number ja põhjendused avaldatakse samal veebilehel, millel avaldatakse abisaajate andmed, märkides ära otsuse eest vastutava eelarvevahendite käsutaja nime. Abisaajaid teavitatakse pakkumiskutses järelteadete õiguslikust alusest ja ulatusest. Tähelepanu juhitakse sellele, et toetust taotledes nõustub abisaaja andmete avaldamisega, samuti asjaolule, et kui avaldamine on vastuolus abisaaja huvidega, ei võeta arvesse vastuväited, mida ei ole esitatud toetuse taotluses.
	3. Lõike 2 kohase avaldamise järel saadab komisjon eelarvepädevate institutsioonide nõudmisel neile aruande järgneva kohta: a) taotlejate arv eelneval aastal; b) edukate taotluste arv ja protsent pakkumiskutse kohta; c) menetluse keskmine kestus alates pakkumiskutse avaldamisest kuni toetuse andmiseni; d) keskmine kestus alates lõpparuandest kuni lõpliku hinnangu ja lõppmakseni (artikli 119 lõige 1).”
Selgitus
Andmete selge, arusaadava ja hõlpsasti leitava avaldamise ühtseid nõudeid kohaldatakse kõikide Euroopa Liidu vahendeid haldavate poolte, eelkõige Euroopa institutsioonide suhtes. Praegune otsese ja kaudse haldamise avaldamise poliitika (finantsmääruse artikkel 54) jääb kehtima. Abisaajaid tuleks siiski selgesõnaliselt teavitada, et toetust taotledes kohaldatakse nende suhtes avaldamise nõudeid. Abisaajate ametialase või isikliku salajasuse vajadusi peaks kontrollima eelarvevahendite käsutaja.
Lõiget 3 nõudis parlament juba oma 15. märtsi 2006. aasta resolutsioonis finantsmääruse reformi kohta (vt muudatusettepanekut 107), et parandada tulemuslikkuse hindamist.
Muudatusettepanek 47 ARTIKLI 1 PUNKT 77 Artikkel 169a (ettepaneku artiklist 169a saab artikkel 169b) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	Artikkel 169a Järelteated kolmandate riikide hallatavate või ühiselt hallatavate vahendite kohta (Finantsmääruse artiklid 53 ja 53c) 1. Kui vahendite haldamine on delegeeritud finantsmääruse artiklis 53c osutatud kolmandatele riikidele, eriti eelarveabi või -toetuse korral, samuti juhtudel, kus eelarvet täidetakse ühiselt (finantsmääruse artikkel 53d), viidatakse vähemalt veebilehe aadressile, kust seda teavet võib leida, kui see ei ole avaldatud otse ühenduse institutsioonide veebilehel. Igal juhul järgitakse avaldamisel abisaajate andmete avaldamise nõudeid. Kui andmed avaldatakse otse ühenduse institutsioonide veebilehel, on teine pool kohustatud edastama õigeaegselt nõutavad abisaajate andmed. Muudel juhtudel edastab teine pool sellised andmed komisjoni taotluse alusel. 2. Kui eelarvet täidetakse lõike 1 tähenduses, avaldatakse abisaaja nõusolekul järgmised andmed: a) abisaaja nimi ja alaline asukoht; b) toetuse eesmärk; c) antud toetuse summa ja meetme või heakskiidetud tööprogrammi kulude rahastamise määr. Esimeses lõigus sätestatud kohustusest võib loobuda, kui vastutava eelarvevahendite käsutaja hinnangul on tõenäoliselt ja põhjendatult alust oletada, et teabe avaldamine võib ohustada abisaaja turvalisust. Vastava otsuse number ja põhjendused avaldatakse samal veebilehel, millel avaldatakse abisaajate andmed, märkides ära otsuse eest vastutava eelarvevahendite käsutaja nime. Abisaajaid teavitatakse pakkumiskutses järelteadete õiguslikust alusest ja ulatusest. Tähelepanu juhitakse sellele, et toetust taotledes nõustub abisaaja andmete avaldamisega, samuti asjaolule, et kui avaldamine on vastuolus abisaaja huvidega, ei võeta arvesse vastuväited, mida ei ole esitatud toetuse taotluses. 3. Vastavalt kohaldatakse artikli 169 lõike 3 sätteid.
Selgitus
Kui eelarvet täidavad kolmandad riigid või seda tehakse ühiselt, tuleks abisaajate andmed läbipaistvuse suurendamise huvides avaldada üldjuhul samal viisil nagu vahendite otsese haldamise korral. Valiku, millisel veebilehel andmed avaldatakse, peaksid pooled tegema oma äranägemisel.
Muudatusettepanek 48 ARTIKLI 1 PUNKT 77 B (uus) Artikkel 169c (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(77 b) Lisatakse artikkel 169c:
	„Artikkel 169c Ühe kontaktpunkti põhimõte (Finantsmääruse artikkel 110) Komisjon tagab taotluste vastuvõtmiseks ning taotlejate nõustamiseks ja abistamiseks ühise vastuvõtuteenistuse. Võimaluse ja vajaduse korral peaks nende taotlejatega, kes esitavad mitmeid erinevaid taotlusi, tegelema üks osakond (juhtiv osakond).”
Selgitus
Parandada komisjoni mainet avalikkuse silmis kliendisõbraliku organisatsioonina. Ühe kontaktpunkti põhimõte on levinud lähenemisviis suurtes era- ja avaliku sektori organisatsioonides.
Muudatusettepanek 49 ARTIKLI 1 PUNKT 80 A (uus) Artikkel 172c (uus) (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(80 a) Lisatakse artikkel 172c:
	„Artikkel 172c
	Vähendamise põhimõte
	(Finantsmääruse artikli 113 lõige 2)
	Tegevustoetuste vähendamise korral tehakse seda proportsionaalselt ja õiglaselt.”
Selgitus
Arvestades väiksemate üksuste majanduslikku sõltuvust tegevustoetustest, ei vähendata toetusi liiga suurel määral.
Muudatusettepanek 50 ARTIKLI 1 PUNKT -81 (uus) Artikli 173 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(-81) Artikli 173 lõige 1 asendatakse järgmisega:
	„1. Taotlused esitatakse vormil (artikkel 169c a), mida jagavad vastutavad eelarvevahendite käsutajad, vastavalt põhiõigusaktis ja pakkumiskutsetes määratletud kriteeriumidele.”
Selgitus
Tehniline kohandus.
Muudatusettepanek 51 ARTIKLI 1 PUNKTI 88 ALAPUNKT -A (uus) Artikli 178 lõige 1 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	-a) Artikli 178 lõige 1 asendatakse järgmisega:
	„1. Olenemata lõike 2 sätetest, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja enne ettepanekute esitamise tähtaega artikli 167 punkti d tähenduses nimetada ettepanekute hindamise komisjoni, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon on teinud otsuse valdkondliku erikava kohta. Komisjon moodustatakse vähemalt kolmest isikust, kes esindavad vähemalt kahte Euroopa Komisjoni organisatsiooniüksust, millest üks ei või olla teise alluvuses. Igasuguse huvide konflikti vältimiseks kohaldatakse nende isikute suhtes finantsmääruse artiklis 52 sätestatud kohustusi. Kui esindustes, artiklis 254 nimetatud kohalikes üksustes ja artikli 160 lõikes 1 nimetatud volitatud asutustes ei ole eraldi üksusi, ei kohaldata nende suhtes üksteisest sõltumatute organisatsiooniüksuste nõuet. Väliseksperdid võivad abistada komisjoni vastutava eelarvevahendite käsutaja otsuse alusel.”
Selgitus
Olemasoleva teksti muutmine, et haldusmenetlused oleksid võimalikult paindlikud.
Muudatusettepanek 52 ARTIKLI 1 PUNKTI 88 ALAPUNKT A Artikli 178 lõige 1a (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
1a. Vastutav eelarvevahendite käsutaja jagab vajadusel menetluse mitmeks etapiks. Menetlust reguleerivad eeskirjad tehakse teatavaks pakkumiskutses.	1a. Vastutav eelarvevahendite käsutaja jagab vajadusel menetluse mitmeks etapiks. Menetlust reguleerivad eeskirjad tehakse teatavaks pakkumiskutses.
Kui pakkumiskutses on täpsustatud kaheetapiline esitamismenetlus, nõutakse teises etapis täieliku pakkumise esitamist vaid neilt pakkujatelt, kelle pakkumised vastavad esimese etapi hindamiskriteeriumidele. Kui pakkumiskutses on täpsustatud kaheetapiline esitamismenetlus, lähevad edasiseks hindamiseks vaid need pakkumised, mis on läbinud esimese etapi hindamise piiratud arvu kriteeriumide alusel.	Kui pakkumiskutses on täpsustatud kaheetapiline esitamismenetlus, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja enne esimese etapi lõppu nimetada komisjoni lõike 1 tähenduses. Kui pakkumiskutses on täpsustatud kaheetapiline hindamismenetlus, lähevad edasiseks hindamiseks vaid need pakkumised, mis on läbinud esimese etapi hindamise piiratud arvu kriteeriumide alusel. Kui pakkumiskutses on täpsustatud kaheetapiline esitamismenetlus, nõutakse teises etapis täieliku pakkumise esitamist vaid neilt pakkujatelt, kelle pakkumised vastavad esimese etapi hindamiskriteeriumidele.
Taotlejaid, kelle pakkumised mis tahes etapis kõrvale jäetakse, teavitatakse sellest finantsmääruse artikli 116 lõike 3 kohaselt. Menetluse iga järgnev etapp peab eelnevast selgelt eristuma. Kogu menetluse jooksul ei nõuta samade dokumentide ja teabe teistkordset esitamist.	Taotlejaid, kelle pakkumised mis tahes etapis kõrvale jäetakse, teavitatakse vastava etapi lõppedes sellest finantsmääruse artikli 116 lõike 3 kohaselt. Menetluse iga järgnev etapp peab eelnevast selgelt eristuma. Kogu menetluse jooksul ei nõuta samade dokumentide ja teabe teistkordset esitamist.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on vähendada bürokraatiat ja selgitada lõike mõtet.
Muudatusettepanek 53 ARTIKLI 1 PUNKT 91 A (uus) Artikli 183 lõige 2 (määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002)
	(91 a) Artikli 183 lõige 2 asendatakse järgmisega:
	„2. Maksed võib peatada ka juhul, kui muid lepingu sätteid on eeldatavalt rikutud. Niisuguse peatamise eesmärk on jätta aega selleks, et kontrollida, kas eeldatav rikkumine on tegelikult toimunud, ja vajadusel see rikkumine parandada.
	Sellisel juhul kontrollib vastutav eelarvevahendite käsutaja viivitamatult, kas väidetav rikkumine on toimunud või mitte, ja teeb nii kiiresti kui võimalik otsuse edasise tegevuse kohta. Kui lepingu peatamine ületab kuut nädalat, teavitatakse võlausaldajat kirjalikult viivituse põhjustest ja otsuse tegemise esialgsest kuupäevast.”
Selgitus
Seoses abisaajate arvukate kaebustega on muudatusettepaneku eesmärk parandada õiguskindlust ja tagada otsuse tegemise kohustusliku tähtaja sätestamisega protsessi kiire jätkumine.

[1] ....

MENETLUS

Pealkiri	Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) eelnõu, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad
Viited	SEK(2006)0866 – C6‑0231/2006 – 2006/0900(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	4.7.2006
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	CONT 5.9.2006
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	BUDG 5.9.2006
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	BUDG 25.10.2006
Tõhustatud koostöö istungil teada andmise kuupäev
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Ingeborg Gräßle, Borut Pahor 13.7.2006
Endine raportöör / Endised raportöörid
Arutamine parlamendikomisjonis	20.12.2006	23.1.2007
Vastuvõtmise kuupäev	23.1.2007
Lõpphääletuse tulemused	poolt: 13 vastu: 1 erapooletuid: 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mogens N.J. Camre, Paulo Casaca, Antonio De Blasio, Christofer Fjellner, Ingeborg Gräßle, Nils Lundgren, Jan Mulder, Borut Pahor, José Javier Pomés Ruiz, Bart Staes, Alexander Stubb, Jeffrey Titford
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Salvador Garriga Polledo, Ashley Mote, Paul Rübig
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Oldřich Vlasák
Esitamise kuupäev	25.1.2007
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

Õigusteave - Privaatsuspoliitika