RAPORT Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse 15. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist

31.1.2007 - (KOM(2005)0579 – C6‑0403/2006 – 2005/0228(COD)) - ***I

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Jörg Leichtfried

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse 15. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist

(KOM(2005)0579 – C6‑0403/2006– 2005/0228(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0579)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja EÜ asutamislepingu artikli 80 lõiget 2, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0403/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6‑0023/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  on seisukohal, et õigusloome ettepanekus toodud võrdlussumma peab olema kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1a ülemmääraga ning 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[2] punkti 47 sätetega;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 PÕHJENDUS 2 A (uus)
	(2 a) Komisjon peaks uurima, millises ulatuses tuleks tsiviillennunduse julgeoleku valdkonna ühiseeskirjade täitmise järelevalvega seotud volitused samuti tulevikus ametile üle anda.
Selgitus
Mõttekas oleks kaasata ametit eelkõige valdkondades, mis on seotud nii lennutranspordi tehnilise ohutuse kui lennundusjulgeolekuga.
Käesolev muudatusettepanek peegeldab parlamendi hääletustulemust tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju käsitleva määruse esimesel lugemisel 15. juunil 2006. a.
Muudatusettepanek 2 PÕHJENDUS 10 A (uus)
	(10 a) Määrus (EÜ) nr 2111/2005* kohustab ametit edastama komisjonile kogu teabe, mis võib olla asjakohane seoses ühenduse „musta nimekirja” täiendamisega. Kui amet keeldub käesoleva määruse tingimuste alusel lennuettevõtjat sertifitseerimast, peab ta edastama kogu teabe, millel keeldumine põhineb, et lennuettevõtja nime oleks võimalik vajaduse korral ühenduse „musta nimekirja” kanda.   * Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) Nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9.
Selgitus
Ühenduse õigusloome ühtsuse huvides peaks olema seos lennuettevõtjate sertifitseerimise ning ühenduse musta nimekirja kantud ettevõtjate suhtes tegevuskeelu kohaldamise vahel.
Muudatusettepanek 3 PÕHJENDUS 16 A (uus)
	(16 a) Liikmesriike kutsutakse üles tagama, et osa volituste lennundusametile üleandmise korral riigiasutuste eelarveid ning tasusid ja lõive vastavalt vähendataks.
Selgitus
Säästud, mis liikmesriikidel tekivad seoses volituste ametile üleandmisega, tuleks täies ulatuses klientidele edasi anda ja mitte kasutada neid riigieelarve täiendamiseks.
Muudatusettepanek 4 ARTIKLI 1 PUNKTI 2 ALAPUNKT A Artikli 3 punkt f (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
f) kvalifitseeritud üksus – akrediteeritud organ, kes võib ameti või riikliku lennuameti kontrolli all ja vastutusel teostada sertifitseerimisega seotud ülesandeid;	f) kvalifitseeritud üksus – organ, kes võib ameti või riikliku lennuameti kontrolli all ja vastutusel teostada sertifitseerimisega seotud ülesandeid;
Selgitus
Kvalifitseeritud üksus kuulub juba Euroopa Lennundusohutusameti või riiklike lennundusametite vastutusalasse ja seega ei vaja akrediteerimist.
Muudatusettepanek 5 ARTIKLI 1 PUNKTI 2 ALAPUNKT B Artikli 3 punkti j alapunkt i (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
i) lennuk: – maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 5700 kg või ; – suurima lubatud reisijakohtade arvuga üle 9 või ; – mis on sertifitseeritud lendamiseks vähemalt 2 piloodist koosneva meeskonnaga või; – millel on turboreaktiivmootor(id); või	i) lennuk: – maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 5700 kg või ; – suurima lubatud reisijakohtade arvuga üle 19 või ; – mis on sertifitseeritud lendamiseks vähemalt 2 piloodist koosneva meeskonnaga või;
Selgitus
Õhusõidukit, kus on rohkem kui üks piloodikoht, loetakse keerukaks. Samuti on 19 reisijakohta piir, millest alates on nõutav lennusaatja kohalolek ja seega ka loomulik piir keerukamate korralduslike nõudmiste kehtestamiseks.
On suur oht, et juurdepääsu piiramine eritehnoloogiale tõkestab tulevikus uue, ohutuma ja keskkonnasõbralikuma tehnoloogia kasutuselevõtmist ja piirab lennunduse üldist arengut Euroopas. Käitamise seisukohast on väikese reaktiivmootoriga palju lihtsam ümber käia kui suure turbo-kolbmootoriga.
Muudatusettepanek 6 ARTIKLI 1 PUNKTI 2 ALAPUNKT B Artikli 3 punkt k (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
k) harrastuslennutegevus – muu kui äriline lennutegevus, mille käigus ei kasutata keerukat mootoriga õhusõidukit;	k) lennutegevus kergete õhusõidukitega – muu kui äriline lennutegevus kerge õhusõidukiga;
Selgitus
Puhtalt „harrastuslik" lennutegevus moodustab üksnes väikese osa kogu mitteärilisest lennutegevusest kergete õhusõidukitega. Mõistet „keerukas õhusõiduk” kasutatakse suure hulga sõidukite tähistamiseks harrastus/kerglennundusest kuni keerukat korralduslikku struktuuri ja juhtimist nõudva lennunduseni.
Käesoleva muudatusettepaneku heakskiitmisel tuleks mõisted „harrastuslennutegevus” ja „keerukas mootoriga õhusõiduk” asendada kogu teksti ulatuses.
Muudatusettepanek 7 ARTIKLI 1 PUNKTI 2 ALAPUNKT B Artikli 3 punkt n a (uus) (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
	n a) kerge õhusõiduk – õhusõiduk, - mille suurim stardimass ei ületa 2000 kg; - milles on maksimaalselt viis reisijakohta.
Selgitus
Praegu kasutatakse mõistet „keerukas õhusõiduk” suure hulga sõidukite tähistamiseks harrastus/kerglennundusest kuni keerukat korralduslikku struktuuri ja juhtimist nõudva lennunduseni. See ei ole mõistlik, sest see võib ühest küljest tähendada puudulike meetmete kehtestamist harrastuslitsentsi alusel kasutatavate ülinõudlike õhusõidukite puhul ja teisest küljest liialt keerukat tegevust võib-olla üheainsa inimese tõttu.
Muudatusettepanek 8 ARTIKLI 1 PUNKT 5 Artikli 6a lõige 7 (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
7. Lõikes 6 nimetatud rakenduseeskirjade kehtestamisel kannab komisjon eelkõige hoolt, et need kajastaksid pilootide koolituse hetkeseisu ja parimaid tavasid ning võimaldaksid viivitamata reageerida õnnetuste ja tõsiste intsidentide väljaselgitatud põhjustele.	7. Lõikes 6 nimetatud rakenduseeskirjade kehtestamisel kannab komisjon eelkõige hoolt, et need kajastaksid pilootide koolituse hetkeseisu ja parimaid tavasid ning teaduslikke ja tehnilisi edusamme ja võimaldaksid viivitamata reageerida õnnetuste ja tõsiste intsidentide väljaselgitatud põhjustele.
Selgitus
Rakendusaktide koostamisel pilootide litsentsimiseks tuleks arvesse võtta kõiki asjakohaseid ja uusimaid tehnilisi ning teaduslikke andmeid.
Muudatusettepanek 9 ARTIKLI 1 PUNKT 5 Artikli 6b lõige 3 (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
3. Ettevõtjad, kes tegelevad mitteärilise lennutegevusega, käitades keerukaid mootoriga õhusõidukeid, peavad kinnitama oma võimet ja vahendeid õhusõidukite käitamisega seotud kohustuste täitmiseks.	3. Ettevõtjad, kes tegelevad mitteärilise lennutegevusega, käitades keerukaid mootoriga õhusõidukeid, peavad esitama deklaratsiooni, mis tõendab nende võimet ja vahendeid õhusõidukite käitamisega seotud kohustuste täitmiseks.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek on kooskõlas muudatusettepanekuga uue artikli 6b lõike 5 kohta, nõudes konkreetsemat, täpsema sisuga deklaratsiooni. Liiga ebamäärase sõnastuse korral võib tekkida probleeme EASAga.
Muudatusettepanek 10 ARTIKLI 1 PUNKT 5 Artikli 6b lõige 4 (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
4. Artikli 4 lõike 1 punktides b ja c nimetatud õhusõidukite käitamisega seotud salongipersonal peab vastama IV lisas sätestatud olulistele nõuetele. Neil peab olema sooritatavatele lendudele vastav tunnistus ja tervisetõend.	4. Artikli 4 lõike 1 punktides b ja c nimetatud õhusõidukite käitamisega seotud salongipersonal peab vastama IV lisas sätestatud olulistele nõuetele. Ärilises lennutranspordis töötavatel salongipersonali liikmetel peab olema tunnistus, nagu esialgu kirjeldatud OPS 1.1005 punktis d, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1899/2006, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3922/91 tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses¹ (EU OPS); liikmesriigi äranägemisel võivad tunnistuse välja anda volitatud ettevõtjad või koolitusorganisatsioonid. ___________ 1ELT L 377, 27.12.2006, lk 1.
Selgitus
Selle muudatusettepaneku eesmärgiks on tõhustada ohutusmenetlusi kõrgeimal võimalikul ja ühtsel tasandil ning võimaldada salongimeeskonna liikmete vaba liikumist ELi piires. Hõlmatud peab olema nii lennundustegevus (IV lisa 7b osa) kui meditsiiniline sobivus, ja seda mitte üksnes reisijate, vaid ka salongipersonali enda huvides. Lennuaja piirangute uuring peaks hõlmama ka salongipersonali.
Muudatusettepanek 11 ARTIKLI 1 PUNKT 5 Artikli 6b lõike 5 punkt d (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
d) lõikes 3 nimetatud ettevõtjate järelevalve ja inspekteerimise menetlused;	d) lõikes 3 nimetatud ettevõtjate deklaratsioonide sisu ja tõendamise ja vahendid ning järelevalve ja inspekteerimise menetlused seoses deklaratsioonis nimetatud konkreetse tegevusega;
Selgitus
See muudatusettepanek viitab konkreetsematele nõudmistele tunnistuse sisu ja väljastamise viisi kohta (vt muudatusettepanekut artikli 6b lõike 3 kohta).
Muudatusettepanek 12 ARTIKLI 1 PUNKT 5 Artikli 6b lõike 5 punkt e (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
e) lõikes 4 nimetatud salongipersonali tunnistuste väljastamise, kehtivuse jätkamise, muutmise, piiramise, peatamise või kehtetuks tunnistamise tingimused;	e) lõikes 4 nimetatud salongipersonali tunnistuste väljastamise, vastastikuse tunnustamise, kehtivuse jätkamise, muutmise, piiramise, peatamise või kehtetuks tunnistamise tingimused;
Selgitus
Tunnistuste väljaandmine vastab direktiivile 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta madalaimal kvalifikatsiooni tõendamise tasandil. Salongipersonali liikmetel on oluline roll muuhulgas ka julgeolekupõhjustel, järelikult peaks neil olema vastav koolitus ning kvalifikatsioon; sertifitseerimine sõltumatu organi poolt on seega kohasem. Ühtlasi võimaldab see salongipersonali kvalifikatsiooni vastastikust tunnustamist ja seega suurendab töötajate liikuvust.
Muudatusettepanek 13 ARTIKLI 1 PUNKT 6 Artikli 7 lõige 1 a (uus) (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
	1 a. Kui liikmesriik või amet saab teavet, mis tõendab, et teise liikmesriigi väljastatud sertifikaat ei vasta käesolevale määrusele või selle rakendussätetele ja selle tagajärjel võib tekkida tõsiselt ohtlik olukord, teatavad nad sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile.
Selgitus
Kui ilmneb teave, mis seab mõne liikmesriigi väljastatud sertifikaadid kahtluse alla, tuleb see teave võimalikult kiiresti edasi anda, et oleks võimalik võtta parandusmeetmeid või vajaduse korral määrata karistusi.
Muudatusettepanek 14 ARTIKLI 1 PUNKTI 7 ALAPUNKT A Artikli 8 lõige 2 (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
a) Lõige 2 asendatakse järgmisega: "2. Kuni artikli 5 lõikes 5 ja artikli 6a lõikes 6 nimetatud rakenduseeskirjade vastuvõtmiseni ning ilma, et see piiraks käesoleva määruse artikli 2 lõike 3 rakendamist, võib sertifikaate, mida käesoleva määruse kohaselt välja anda ei saa, anda välja kehtivate siseriiklike õigusaktide alusel.”	a) Lõige 2 asendatakse järgmisega: „2 Komisjon võib omal algatusel või liikmesriigi või ameti taotlusel algatada artikli 54 lõikes 4 osutatud menetluse, et otsustada, kas käesoleva määruse kohaselt väljastatud sertifikaat vastab määrusele ja selle rakendussätetele.   Määrusele mittevastavuse või mittetulemusliku vastavuse korral nõuab komisjon sertifikaadi väljastajalt asjakohaseid parandus- ja kaitsemeetmeid, näiteks sertifikaadi piiramist või peatamist. Lisaks kaotavad lõike 1 sätted sertifikaadi suhtes kehtivuse alates kuupäevast, mil komisjoni otsus liikmesriikidele teatavaks tehakse.   2 a. Kui komisjonil on piisavad tõendid selle kohta, et lõikes 2 nimetatud väljastaja on võtnud asjakohaseid meetmeid mittevastavuse või mittetulemusliku vastavuse parandamiseks ja kaitsemeetmed ei ole enam vajalikud, otsustab ta, et lõike 1 sätted on kõnealuse sertifikaadi suhtes kehtivad. Need sätted kehtivad alates liikmesriikidele otsusest teadaandmise kuupäevast.   2 b. Kuni artikli 5 lõikes 4, artikli 6a lõikes 6 ning artikli 6c lõikes 4 nimetatud rakenduseeskirjade vastuvõtmiseni ning ilma, et see piiraks käesoleva määruse artikli 57 lõike 4 rakendamist, võib sertifikaate, mida käesoleva määruse kohaselt välja anda ei saa, anda välja kehtivate siseriiklike õigusaktide alusel.   2 c. Kuni artikli 6b lõikes 5 nimetatud rakenduseeskirjade vastuvõtmiseni ning ilma, et see piiraks käesoleva määruse artikli 57 lõike 4 rakendamist, võib sertifikaate, mida käesoleva määruse kohaselt välja anda ei saa, anda välja kehtivate siseriiklike õigusaktide alusel või, kui see on asjakohane, määruse (EMÜ) nr 3922/1991 vastavate nõuete alusel.   2 d. Käesoleva artikli sätted ei piira määruse (EÜ) 2111/05 ja selle rakenduseeskirjade kohaldamist.”
Muudatusettepanek 15 ARTIKLI 1 PUNKT 9 Artikkel 9 a (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
1. Kvalifitseeritud üksused, kes vastavalt kehtivatele sertifitseerimismenetlustele täidavad ameti või liikmesriikide nimel konkreetseid sertifitseerimisega seotud ülesandeid, peavad, kui liikmesriigid täidavad käesoleva määruse rakendamisega seotud sertifitseerimisülesandeid, vastama V lisas sätestatud tingimustele ning tõendama vajaliku organisatsiooni ja erialaste teadmiste olemasolu. Neid võimalusi ja vahendeid tunnustab amet akrediteeringu väljastamisega.	Kvalifitseeritud üksusele konkreetse sertifitseerimisega seotud ülesande andmisel tagab amet või asjakohane riiklik lennuamet, et niisugune kvalifitseeritud üksus vastaks V lisas sätestatud tingimustele.
2. Kvalifitseeritud üksuste osas amet: a) inspekteerib ja auditeerib akrediteeritavaid üksusi ise või siseriiklike lennuametite kaudu; b) annab akrediteeringud välja ja pikendab nende kehtivust; c) muudab, piirab, peatab või tühistab asjaomase üksuse akrediteeringu, kui üksus ei täida enam tingimusi, mille põhjal akrediteering välja anti või kui asjaomane üksus ei täida käesoleva määruse või selle rakenduseeskirjadega kehtestatud kohustusi.”
Selgitus
Kui üksus vastab V lisa tingimustele, siis on kõik vajalikud nõudmised täidetud.
Muudatusettepanek 16 ARTIKLI 1 PUNKT 12 Artikli 11a lõiked 1–3 (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
1. Kui füüsiline isik on esitanud vabatahtlikult artiklis 11 osutatud teavet, ei avaldata ettekannetes selle teabe allikat.	1. Kui füüsiline isik on esitanud komisjonile või ametile vabatahtlikult artikli 11 lõikes 1 osutatud teavet, ei avaldata selle teabe allikat. Kui teave on esitatud riiklikule ametile, kaitstakse niisuguse teabe allikat riiklike õigusaktide kohaselt.
2. Ilma et see piiraks kriminaalõiguse sätete kohaldamist, hoiduvad liikmesriigid menetluse alustamisest ettekavatsematute või tahtmatute seaduserikkumiste suhtes, mis on neile teatavaks saanud ainult tänu nendest teatamisele käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade kohaselt.	2. Ilma et see piiraks kriminaalõiguse sätete kohaldamist, hoiduvad liikmesriigid menetluse alustamisest ettekavatsematute või tahtmatute seaduserikkumiste suhtes, mis on neile teatavaks saanud ainult tänu nendest teatamisele käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade kohaselt.
See reegel ei kehti raske hooletuse korral.	See reegel ei kehti raske hooletuse korral.
3. Liikmesriigid tagavad oma siseriiklike õigusaktide ja tavadega määratletud korras, et nende töötajate suhtes, kes esitavad teavet käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade kohaldamiseks, ei suhtu tööandja eelarvamusega, välja arvatud raske hooletuse korral.	3. Ilma et see piiraks kriminaalõiguse sätete kohaldamist ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega määratletud korras tagavad liikmesriigid, et nende töötajate suhtes, kes esitavad teavet käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade kohaldamiseks, ei suhtu tööandja eelarvamusega. See reegel ei kehti raske hooletuse korral.
Muudatusettepanek 17 ARTIKLI 1 PUNKT 7 A (uus) Artikkel 16 a (uus) (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
	17 a) Lisatakse järgmine artikkel 16a:
	"Artikkel 16a
	Trahvid   1. Artikli 13 lõikes c nimetatud otsuste langetamisel võib amet:   a) käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade rikkumise korral määrata trahve isikutele ja ettevõtjatele, kellele ta ise on sertifikaadi välja andnud;   b) määrata isikutele ja ettevõtjatele, kellele ta on sertifikaadi välja andnud, perioodilisi karistusmakseid, mida arvestatakse alates otsuses määratud kuupäevast, et sundida neid käesolevat määrust ja selle rakenduseeskirju täitma.   2. Lõikes 1 osutatud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on hoiatavad ja proportsionaalsed nii juhtumi tõsiduse kui ka asjaomase organisatsiooni tegeliku majandusliku suutlikkuse suhtes ja nende puhul võetakse eelkõige arvesse ohu ulatust.   3. Lõike 1 kohaselt langetatud otsused ei ole oma olemuselt kriminaalõiguslikud.   4. Ameti kogutud trahvidele vastav summa arvatakse maha artikli 48 lõike 1 punktis a nimetatud osamaksest.   Komisjon võtab kooskõlas artikli 54 lõikes 3 sätestatud menetlusega vastu käesoleva artikli rakendamiseeskirjad, määratledes eelkõige:   a) rakenduseeskirjade sätted, mille rikkumise korral kohaldatakse trahvi ja perioodilist karistusmakset;   b) trahvide ja perioodiliste karistusmaksete maksimummäära;   c) trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohaldamise tingimused, sealhulgas summa kindlaksmääramise kriteeriumid.   6. Trahvisumma kindlaksmääramise kriteeriumide kehtestamisel võtab komisjon arvesse isikute ja ettevõtjate tulusid, kellele need määratakse."
Selgitus
EASA-l peaks olema karistusmaksete määramise võimalus, juhul kui organisatsioon või isik nõudmisi ei täida.
Muudatusettepanek 18 ARTIKLI 1 PUNKT 18 A Artikli 20 lõige 1 a (uus) (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
	(18 a) Artiklile 20 lisatakse järgmine lõige 1 a:
	„1 a. Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punkti e ja artikli 82 lõike 3 punkti e ei kohaldata enne 36 kuu möödumist ajutise töötaja või lepingulise töötaja töölevõtmisest.”
Selgitus
Ameti värbamiskogemused alates 2002. aastast on näidanud, et märgatava osa (umbes 10%) kõrgelt kvalifitseeritud ja hädavajalike töötajate värbamine on ebaõnnestunud ainuüksi Euroopa Ühenduste töötajatele esitatavate keeleoskusnõuete tõttu, kuna paljud kandidaadid oskasid küll hästi ameti töökeelt (inglise keelt), kuid ei osanud piisavalt teist ühenduse keelt. See on EASA-le tõsiseks takistuseks oma ülesannete täitmisel. Niisiis on vaja asjakohast üleminekuperioodi, mille kestel kõnealused töötajad saavad EASAs tööle asuda ning jõuavad keelenõuete jõustumise ajaks vajaliku keeleoskuse omandada.
Muudatusettepanek 19 ARTIKLI 1 PUNKTI 19 PUNKT A, PUNKT I Artikli 24 lõike 2 punkt b (uus) (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
b) võtab vastu ameti üldise aastaaruande ja edastab selle hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikidele; edastab ameti nimel igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele mis tahes hindamismenetluste tulemuse seisukohast olulise teabe;	b) võtab vastu ameti üldise aastaaruande ja edastab selle hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikidele; edastab ameti nimel igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele mis tahes hindamismenetluste tulemuse seisukohast olulise teabe, eelkõige teabe, mis on seotud ameti ülesannete muutmise mõju või tagajärgedega;
Selgitus
Muudatused ameti ülesannete loetelus mõjutavad väga sageli vajalike vahendite mahtu. Et eelarvepädev institutsioon saaks hinnata, kas lisavahendite taotlus võib olla õigustatud, vajab ta selget ülevaadet võimalikest muudatustest ameti mandaadis.
Muudatusettepanek 20 ARTIKLI 1 PUNKTI 20 ALAPUNKT A Artikli 25 lõige 1 (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
1. Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja. Selleks nimetab nõukogu igast liikmesriigist esindaja ja tema asendaja, kes esindab liiget tema puudumise korral. Ka komisjon nimetab oma esindaja ja tema asendaja. Ametiaeg on viis aastat. Sama isiku võib ametiaja lõppemisel ühe korra ametisse tagasi nimetada.	Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja, kes valitakse juhivõimete ja tunnustatud kogemuste alusel tsiviillennunduse valdkonnas. Selleks nimetab nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist igast liikmesriigist esindaja ja tema asendaja, kes esindab liiget tema puudumise korral ja kes ei ole seotud käesoleva määruse rakendamise ega selle rakendamiseks vastuvõetud eeskirjadega. Ka komisjon nimetab oma esindaja ja tema asendaja. Ametiaeg on viis aastat. Sama isiku võib ametiaja lõppemisel ametisse tagasi nimetada.
Selgitus
Selle muudatusettepaneku eesmärgiks on tagada kolme institutsiooni tasakaalustatum esindatus haldusnõukogus ja lahendada võimalik ülesannete kokkusobimatuse probleem riiklikul ning EASA tasandil.
Parlamendile tuleb anda tema tähtsusele vastav roll, ilma et see menetlust keerulisemaks muudaks.
Muudatusettepanek 21 ARTIKLI 1 PUNKT 22 Artikli 28 lõige 2 (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
2. Igal nõukogu poolt nimetatud liikmel on üks hääl. Komisjoni esindajal on samapalju hääli kui nõukogu nimetatud liikmetel kokku. Huvitatud isikute esiandajad ja ameti tegevdirektor ei hääleta. Liikme puudumise korral võib tema asendaja kasutada tema hääleõigust.	2. Igal artikli 25 lõike 1 kohaselt nimetatud liikmel on üks hääl. Komisjoni esindaja häälte arv vastab 25%le nõukogu nimetatud liikmete häälte koguarvust. Huvitatud isikute esindajad ja ameti tegevdirektor ei hääleta. Liikme puudumise korral võib tema asendaja kasutada tema hääleõigust.
Muudatusettepanek 22 ARTIKLI 1 PUNKT 23 Artiklid 28a, 28b ja 28c (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
23) Artikli 28 järele lisatakse järgmised artiklid 28a kuni 28c: „Artikkel 28a Juhatuse volitused 1. Ametil on juhatus. 2. Ilma et see piiraks haldusnõukogu volitusi ning tegevdirektori ülesandeid ja volitusi, juhatus: a) kehtestab oma töökorra; b) võtab vastu strateegilisi suuniseid artiklis 12 nimetatud ameti ülesannete ning ameti organisatsiooni ja töö kohta. c) valmistab ette haldusnõukogu otsuseid ja kontrollib nende täitmist; d) teostab järelevalvet haldusnõukogu poolt vastu võetud eelarve täitmise üle. Artikkel 28b Juhatuse koosseis 1. Juhatuse koosseisu kuuluvad: a) haldusnõukogu poolt nimetatud kolm liiget nõukogu nimetatud liikmete hulgast; b) komisjoni poolt nimetatud kolm liiget; c) kaks haldusnõukogus huvitatud isikute esindajate poolt nimetatud ja neid esindavat vaatlejat. 2. Juhatuse liikmete ja juhatuses esindatud vaatlejate ametiaeg lõpeb koos nende ametiaja lõppemisega haldusnõukogus. Vastavalt sellele on nende ametiaeg kolmkümmend kuud. Sama isiku võib ametiaja lõppemisel ühe korra ametisse tagasi nimetada. 3. Juhatus valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest ametiülesande täitmisel juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg lõpeb koos nende liikmelisuse lõppemisega juhatuses. Artikkel 28c Juhatuse koosolekud 1. Juhatuse koosolekud kutsub kokku esimees. 2. Juhatuse koosolekud toimuvad esimehe kutsel või vähemalt kolme liikme taotlusel. 3. Juhatus võib oma koosolekutele vaatlejana osalema kutsuda iga isiku, kelle arvamusel võib olla tähtsust. 4. Juhatuse liikmed võivad vastavalt töökorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi. 5. Amet tagab juhatusele koosolekuruumid ja sekretariaaditeenused. 6.        Juhatus võtab otsused vastu häälteenamusega. 7. Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Artikli 28b lõike 1 punktis c nimetatud huvitatud isikute esindajad, samuti käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 nimetatud vaatlejad ja nõustajad ei hääleta. 8. Töökorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige ühe liikme teise liikme nimel tegutsemise tingimused ning vajaduse korral nõuded kvoorumi kohta.”	välja jäetud
Selgitus
Kui eesmärgiks on töökorra parandamine, siis ei ole mingit vajadust juhatuse järele, mis ei anna praegusele süsteemile midagi juurde.
Muudatusettepanek 23 ARTIKLI 1 PUNKT 30 Artikli 46a esimene lõik (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
Iga-aastane töökava peab olema kooskõlas käesolevas määruses määratletud ameti eesmärkide, volituste ja ülesannetega.	Iga-aastane töökava peab olema kooskõlas käesolevas määruses määratletud ameti eesmärkide, volituste ja ülesannetega. Selles näidatakse selgesti, millised ameti mandaadid ja ülesanded on võrreldes eelnenud aastaga lisatud, milliseid on muudetud ja millised on tühistatud.
Selgitus
Muudatused ameti ülesannete loetelus mõjutavad väga sageli vajalike vahendite mahtu. Et eelarvepädev institutsioon saaks hinnata, kas lisavahendite taotlus võib olla õigustatud, vajab ta selget ülevaadet võimalikest muudatustest ameti mandaadis.
Muudatusettepanek 24 ARTIKLI 1 PUNKT 30 Artikli 46b esimene lõik (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
Üldises aastaaruandes kirjeldatakse, kuidas amet on täitnud oma aasta töökava.	Üldises aastaaruandes kirjeldatakse, kuidas amet on täitnud oma aasta töökava. Selles kirjeldatakse selgesti ameti ülesannete muutmise mõju või tagajärgi.
Selgitus
Muudatused ameti ülesannete loetelus mõjutavad väga sageli vajalike vahendite mahtu. Et eelarvepädev institutsioon saaks hinnata, kas lisavahendite taotlus võib olla õigustatud, vajab ta selget ülevaadet võimalikest muudatustest ameti mandaadis.
Muudatusettepanek 25 ARTIKLI 1 PUNKTI 32 ALAPUNKT A Artikli 48 lõike 1 teine lõik (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
Samuti võib amet vastu võtta rahalist toetust liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt ja teistelt üksustelt.	Amet ei või liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt ega teistelt üksustelt rahalist toetust vastu võtta.
Selgitus
Tähtis on ka kaugemas perspektiivis hoolikalt säilitada ameti materiaalset, organisatsioonilist ja poliitilist sõltumatust.
Muudatusettepanek 26 ARTIKLI 1 PUNKTI 32 ALAPUNKT A A (uus) Artikli 48 lõige 5 a (uus) (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
	a a) lisatakse järgmine lõige 5 a: „ 5 a. Regulatiivse eelarve ning sertifitseerimistegevuse eest määratavate ja kogutavate lõivude üle tuleb ameti eelarves eraldi otsused teha ja neid tuleb eraldi käsitleda.”
Selgitus
Läbipaistvus peab olema peamine põhimõte.
Muudatusettepanek 27 ARTIKLI 1 PUNKT 33 Artikkel 53 (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
33) Artikli 53 lõike 4 teine lõik tunnistatakse kehtetuks.	33) Artiklis 53 asendatakse lõiked 2–4 järgmistega:     "2. Lõivude ja tasude määrusega määratakse kindlaks eelkõige artikli 48 lõike 1 (punktid c ja d) kohaste lõivude ja tasude maksmise juhud, summad ja nende tasumise viisid.   3. Lõive ja tasusid võetakse: a) sertifikaatide väljaandmise ja uuendamise ning seonduva pideva järelevalvetegevuse eest, välja arvatud toodete jätkuv lennukõlblikkus; b) teenuste osutamise eest; seejuures on need kooskõlas iga üksiku teenuse tegeliku maksumusega; c) kaebuste menetlemise eest.   Kõiki lõive ja tasusid väljendatakse ja makstakse eurodes.   4. Lõivu- ja tasusummad määratakse kindlaks tasemel, millega on tagatud, et nendest saadav tulu on põhimõtteliselt piisav osutatavate teenuste kogumaksumuse katmiseks.”
Selgitus
See muudatusettepanek eristab selgemini erinevaid tulukategooriaid ja seab lõivudest saadavale tasule ülempiiri.
Muudatusettepanek 28 ARTIKLI 1 PUNKT 34 A (uus) Artikli 56 lõige 3 a (uus) (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
	34 a) Artiklile 56 lisatakse järgmine lõige 3 a:
	„3 a. Tüübihindamis- ja muud tasud ei tohi olla ebaproportsionaalselt kõrgemad kui enne EASA loomist.”
Selgitus
Konkurentsi seisukohast ei ole lubatav, et ameti poolt tsentraliseeritud korras määratud lõivud oleksid diskrimineerivad ainuüksi liikmesriikide erineva ostujõu põhjendusel või muudaksid lennunduse ja lennundusega seotud tegevuse mõnedes liikmesriikides võimatuks.
Muudatusettepanek 29 LISA PUNKT 2 IV lisa punkt 8 g a (uus) (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
	8. g. a. Punktides 8. a.–8. f. nimetatud nõuete rakenduseeskirjad peavad põhinema riskihindamisel ja olema tegevuse mastaabi ning ulatuse suhtes proportsionaalsed.
Selgitus
Määrus hõlmab väga palju tegevusliike ja õhusõidukeid – ühest inimesest sadadeni. Ülaltoodud uus lõige täpsustab, et rakenduseeskirjad peavad olema proportsionaalsed ja põhinema konkreetse tegevusega seotud riski hindamisel.

• [1]  ELTs seni avaldamata.
• [2]  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

SELETUSKIRI

I Sissejuhatus

Septembris 2002 jõustunud määrus 1592/2002 andis ühendusele ainupädevuse lennundustoodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnakaitsenõuetele vastavuse reguleerimisel, samuti nende konstrueerimise, tootmise ja hooldusega tegelevate organisatsioonide ning personali üle.

Määruse kohaselt asutati Euroopa Lennundusohutusamet (EASA), mille ülesandeks sai aidata komisjonil kehtestada ühtsed standardid määruse rakendamiseks. Kuna taolistel juhtudel on standardite keskne rakendamine tõhusam, vastutab EASA ka toodete, osade ja seadmete (nt lennukid, mootorid ja propellerid) tüübikinnituse ning väljaspool ELi asuvate organisatsioonide järelevalve eest, riiklikud lennuametid aga vastutavad üksikute toodete sertifitseerimise ning nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate organisatsioonide ja isikute järelevalve eest. Peale selle jälgib EASA liikmesriikide tegevust, et tagada ühenduse standardite ühtne rakendamine.

II Komisjoni ettepanek

Asutamislepingu artikli 80 lõike 2 ja eelkõige määruse 1592/2002 artikli 7 kohaselt teeb komisjon ettepaneku laiendada ühenduse pädevust mitmele valdkonnale, mida seni kooskõlastasid Ühinenud Lennuametid (Joint Aviation Authorities, JAA), kuid teha seda mittekohustuslikul ja ühtlustamata alusel. Need valdkonnad on:

1- Pilootide litsentsid: Uus artikkel 6a sätestab, et piloodid, lennusimulaatorid ja pilootide koolitamise, testimise ning tervisliku seisundi kontrollimisega seotud organisatsioonid ja isikud peavad täitma põhilisi ohutusnõudeid, mis on toodud määruse muutmise ettepaneku III lisas. Liikmesriigid vastutavad EASA järelevalve all kogu litsentsimistegevuse ning nende territooriumil tegutseva personali ja organisatsioonide heakskiitmise eest. Kolmandate riikide suhtes langeb otsene vastutus EASA-le (artikli 15 lõike 1 punkti b alapunkt i).

Selles küsimuses on põhjust teha mõned märkused:

Käesoleva artikli rakendamisel kasutatavad standardid võetakse vastu „komitoloogiaotsuse” (1999/468/EÜ) artiklis 5 sätestatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt.

Tehakse ettepanek kergendada juurdepääsu kergelennukite liiklusele, muutes erapiloodilitsentside väljaandmise standardeid seda tüüpi lennutegevuseks ja lubades valitsusvälistel hindamisasutustel, näiteks pilootide ühendustel, selliseid „harrastuslenduri litsentse” välja anda. Nende hindamisasutuste vajalikku auditeerimist ja inspekteerimist võib korraldada EASA ise või riiklikud lennuametid.

Ettepaneku kohaselt võib EASA väljastada sertifikaate liikmesriigi regulatiivse järelevalve all olevatele personali koolitamisega tegelevatele organisatsioonidele, lennundusmeditsiini keskustele ja lennusimulaatoritele, kui kõnealune liikmesriik seda taotleb. See annaks liikmesriikidele, kellel puudub vajalik inspekteerimis- või sertifitseerimissuutvus, võimaluse osa sellistest ülesannetest otse EASA-le delegeerida.

2- Lennundustegevus: Ettepaneku kohaselt kuulub lennundustegevuse reguleerimine samuti EASA volituste hulka (artikkel 6b) ning õhusõidukite käitamisel tuleb täita teksti IV lisas toodud põhilisi ohutusnõudeid. Äritranspordiga tegelevad ettevõtjad peavad omama litsentsi, mis tõendab, et nad on suutelised neile langevat vastutust kandma. Mitteäriliste lendudega tegelevad ettevõtjad, kes kasutavad keerulisi õhusõidukeid (vt määratlust artikli 3 punktis j) „deklareerivad” ise oma suutelisust täita nende õhusõidukite kategooriate käitamiseeskirju, mida nad kasutavad. Artikli 6b lõikes 4 tehakse ettepanek, et salongipersonalil peaks olema asjakohane tunnistus ja tervisetõend. Ka käesoleva artikli rakendamisel kasutatavad standardid tuleb vastu võtta samasuguse komiteemenetluse kohaselt nagu pilootide litsentsimise puhul ning need standardid peavad peegeldama valdkonna tehnika taset ning parimaid tavasid.

3- Kolmandate riikide õhusõidukid: Tehakse ettepanek lisada EASA pädevusvaldkonda ka ELi territooriumil tegutsevad kolmandate riikide õhusõidukid. Eesmärgiks on kehtestada eelnev kontroll, nagu mõned suuremad riigid eesotsas Ameerika Ühendriikidega on juba teinud, tagamaks, et välisriigi lennuettevõtja vastab ohutusstandarditele, enne kui tal lubatakse tegutseda ühendusse ja sealt välja suunduvatel ning ühendusesisestel liinidel. On ilmne, et nimetatud standardid peavad olema kooskõlas liikmesriikide kohustustega vastavalt Chicago konventsioonile (artikli 5 lõige 1 ja lõike 4 punkt j ning lõike 5 punkt d, artikli 6 a lõige 1 ja artikli 6 b lõige 1).

4- Kollektiivne järelevalve (Artikkel 7): Ettepaneku teine element, mida võib pidada ühe suure ELi lennunduspiirkonna loomise loogiliseks tulemuseks, on EASA ja liikmesriikide ühise kohustuse kehtestamine tagada käesoleva määruse ja sellega seotud standardite tõhus rakendamine.

5- Kvalifitseeritud üksused (Artikkel 9a), mis vastutavad EASA või riiklike lennuametite nimel sertifitseerimisülesannete eest, peavad täitma ettepaneku V lisas nimetatud põhinõudeid. Nõuetele vastavust tõendab EASA väljastatud akrediteering.

6- Karistamist vältiv ohutuskultuur (artikkel 11a): Tehakse ettepanek tagada teabeallikate, sealhulgas probleemidest teatajate piisav kaitse, et ergutada sündmustest teadaandmist, mille analüüsimine võib aidata õnnetusi ära hoida ja ohutust suurendada.

7- Rahvusvaheline koostöö (artikkel 18): On ilmne, et rahvusvahelistes suhetes mängivad komisjon ja EASA tähtsat rolli, kuigi tuleb märkida, et ELi esindatuse puudumine Rahvusvahelises Tsiviillennundusorganisatsioonis (ICAO, ülemaailmsete lennundusküsimustega tegelev ÜRO asutus)on anomaalne; EL kui niisugune ei ole selle organisatsiooni liige, kuid ühenduse õiguse põhjal samal ajal jagab või isegi omab ainupädevust enamuses Chicago konventsiooniga hõlmatud valdkondades.

8- EASA struktuur ja töömeetodid:

Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks liikmesriikide esindaja haldusnõukogus nimetama nõukogu. Ühtlasi teeb komisjon ettepaneku anda komisjoni esindajale sama palju hääli kui on kõigil liikmesriikide esindajatel kokku (artikkel 28). See on suur muutus võrreldes esialgse tekstiga, mille kohaselt komisjoni esindajal on üks hääl. Viimaks teeb komisjon ettepaneku moodustada juhatus, mille ülesandeks oleks haldusnõukogu töö ja otsuste ettevalmistamine.

9- EASA rahastamine: Artiklis 48 teeb komisjon ettepaneku kasutada täiendavaid eelarvevahendeid, st liikmesriikide, kolmandate riikide ja muude üksuste rahalist toetust. Mõistlik oleks see lause ümber sõnastada, et hoiduda olukorrast, kus üksused, kellel on lennunduses otsesed ärihuvid, EASA eelarvet toetaksid ja sellega ameti sõltumatuse ohtu seaksid.

III Märkused

· Raportöör märgib, et peab käesolevat ettepanekut väga positiivseks. See on loogiline järgmine samm pärast määruse nr 1592/2002 vastuvõtmist ja jõustumist. Komisjon teeb ettepaneku EASA pädevust pikendada ja püüab pärast ameti esimesi tööaastaid korrigeerida ning täpsustada mõningaid haldus-, eelarve ja muid menetlusi. Kõiki küsimusi, millega nüüd tegeleb EASA või mille kohta on tehtud ettepanek, et nendega tegeleks EASA, käsitlesid varem Ühinenud Lennuametid, kooskõlastav üksus, millel puudus õigusloomepädevus. Selle otsused olid mittesiduva iseloomuga, jättes mõnikord liiga palju vabadust tõlgendamiseks ja ohutusnõuete rakendamiseks.

· EASA on moodustatud selleks, et ta täidaks käesoleva seletuskirja esimeses ja teises osas kirjeldatud erinevaid keerukaid ülesandeid ning raportöör soovitab tungivalt anda ametile mitte üksnes teoreetilised, vaid ka reaalsed, praktilised volitused talle usaldatud ülesannete täitmiseks. Lennunduse valdkond muutub aina keerulisemaks ning seetõttu on ELi ja Euroopa taolise piiratud geograafilise piirkonna jaoks sageli vaja üht lahendust, kusjuures meie eesmärgiks peaksid olema kõrgeima võimaliku tasemega ühtsed ohutusstandardid. EASA saab nüüdsest struktuuri, personali ja eelarve, mis teda tulevikuks ette valmistab. Raportööri arvates on ohutus siinjuures kõige olulisem teema ning kuivõrd paljude aastate jooksul on ette näha lennuliikluse suurenemist, on tähtis, et eksisteeriks üks tugev organ, mis suudaks täita kõiki vajalikke ülesandeid. Ohutus on esmane eesmärk ja seda ei tohi kahjustada pädevuskonfliktid riiklike lennuametitega. Riiklikud lennuametid kaotavad osa oma volitustest, kuid teisest küljest nende pädevus suureneb seoses ettepanekus esitatud uue artikliga 7, kus käsitletakse kollektiivset järelevalvet ja sertifikaatide vastastikust tunnustamist.

· Raportöörile on märku antud, et EASA-l on raskusi kogenud töötajate värbamisega, keda ta värvata soovib, seoses järgmiste probleemidega: keelelised oskused (kuna EASA töötajad on ELi ametnikud, nõutakse neilt vähemalt 2 võõrkeele oskust, kuigi rahvusvahelise lennunduse üldine töökeel on inglise keel; mitmed potentsiaalsed kõrgemad ametnikud ei vasta sellele kriteeriumile), palk (ELi palgad ei ole alati piisavalt konkurentsivõimelised, et veenda kõrgemate ametikohtade potentsiaalseid täitjaid oma elu- või töökohta vahetama). Raportöör nõuab tungivalt, et EASA ja komisjon selle probleemi vajaliku loovusega lahendaksid, kasutades ELi ametnike personalieeskirjades pakutud võimalusi. Teine murettekitav asjaolu seisneb selles, et edaspidi muutub kogenud töötajate värbamine väljastpoolt aina raskemaks, kuna riiklikest administratsioonidest vajalik pädev töötajaskond osaliselt kaob. Selle põhjuseks on asjakohase pädevuse ülekandmine EASA-le. Raportöör rõhutab EASA tähtsust ametisiseste võimaluste loomisel oskuste ülekandmiseks ja vajaliku koolituse andmiseks noorematele põlvkondadele.

· Raportöör toetab täielikult eesmärki laiendada määruse (EÜ) 1592/2002 reguleerimisala ka lennukimeeskondade litsentside väljaandmisele, mis on samuti tähtis osa kogu ohutuseeskirjade koostamisega seotud tegevusest, mis ettepaneku kohaselt nüüd ühele ametile üle antakse. See aitab tegevust sujuvamaks muuta, kuid ka siin ei tohiks eelarveprobleemid EASA tegevust ega algatusi takistada. Litsentsi väljastamine on lennukimeeskonna ohutuspädevuse väljenduseks ja tunnustuseks, annab neile vajaliku motivatsiooni ja tagab austuse nende ametioskuste suhtes.

· Siiski kerkib õigusliku iseloomuga probleem seoses EASA senisest väljaspaistvama rolliga rahvusvahelistes suhetes. Praegu ei ole EASA ega Euroopa Komisjon ICAO liikmed. Ainult ELi liikmesriigid on taoliste organite liikmed, seega tekib komisjonil ja komisjoni kaudu EASA-l raskusi suurema vastutuse saamisega küsimustes, mille asjus nad võivad rahvusvahelisel tasandil läbirääkimisi pidada ainult ELi liikmesriikide kaudu.

· Lõpuks soovib raportöör juhtida tähelepanu sellele, et tulevikus võiks EASA pädevust laiendada valdkondadele nagu lennujaamade turvalisus, lennuohutus ja lennuliikluse korraldamine, mis praegu kuuluvad EUROCONTROLi volituste hulka.

eelarvekomisjonI ARVAMUS  (27.9.2006)

transpordi- ja turismikomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse 15. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna üldeeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist
(KOM(2005)0579 – C6‑0403/2005 – 2005/0228(COD))

Arvamuse koostaja: Jutta Haug

LÜHISELGITUS

Üldine taust

Komisjoni käesoleva ettepaneku eesmärk on laiendada Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) rakendusala lennutegevusele, pilootide litsentseerimisele ja kolmandate riikide õhusõidukitele ning muuta vastavalt määrust 1592/2002.

Selle ettepaneku eesmärk on tegelda järgmise vastuoluga: ajal, mil õhusõidukite areng toimub täiesti vabalt ühtse turu tingimustes, on ohutusstandardid liikmesriigiti väga erinevad. Praegu vastutab Euroopa õhuliikluse standardite eest mitu asutust, nende hulgas Euroopa Tsiviillennunduse Konverents (ECAC), Ühinenud Lennuametid, Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon (ICAO) ja Eurocontrol. Need organisatsioonid on olemuselt valitsustevahelised ja vastuvõetud eeskirju kohaldatakse vaid siis, kui asjaosalised riigid seda soovivad. Eeskirjadel ei ole siduvat regulatiivset jõudu ning erinevused standardites võivad olla märkimisväärsed.

Määrus 1592/02 tegeleb standardiküsimusega, andes ELile ainuvastutuse õhusõidukite ning nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutusele vastavuse eest. Määrusega loodi Euroopa Lennundusohutusamet, et abistada selles ülesandes komisjoni. Määruse rakendusala on üsna spetsiifiline, kuna määrus piirdub lennundustoodetega.

Kui kõnesolev määrus 2002. aastal vastu võeti, tunnistati, et tulevikus võib osutuda vajalikuks määruse ulatuse laiendamine. Kuna määruse põhieesmärgiks on tagada ohutuse ühtne kõrge tase ja anda võrdsed tegutsemisvõimalused ühenduse lennundusettevõtjatele, on alati olnud vaja määruse reguleerimisala laiendada. Tõepoolest, nii seadusandja kui ka nõukogu andsid komisjonile selgepiirilise mandaadi teha sellekohane ettepanek ja vaadata üle kolmandate riikide õhusõidukite küsimus. Käesolev ettepanek on vastus sellele mandaadile ning ettepaneku eesmärk on laiendada määruse reguleerimisala. Määruse vastuvõtmise korral saab EASA luua kogu ELis ühtselt kehtivad standardid.

Finantsmõju

Komisjoni käesolev ettepanek puudutab eelarveridu 06 02 01 01 ning 06 02 02 02 – Euroopa Lennundusohutusamet – subsiidiumid jagudele 1, 2 ja 3. Komisjoni esitatud võrdlussumma on kokku 17 972 miljonit eurot kulukohustustes ja maksetes.

Kulu tüüp	n-aasta	n + 1	n + 2	n + 3	n + 4	n + 5 või hilisem	Kokku
Tegevuskulud
Kulukohustuste assigneeringud	2,365	2,412	2,461	2,510	2,560	2,611	14,919
Maksete assigneeringud	2,365	2,412	2,461	2,510	2,560	2,611	14,919
Kulu tüüp	n-aasta	n +1	n + 2	n + 3	n + 4	n + 5 või hilisem	Kokku
Võrdlussummasse jäävad halduskulud[1]
Tehniline ja haldusabi	0,484	0,494	0,504	0,514	0,524	0,534	3,053
Võrdlussumma kokku
Kulukohustuste assigneeringud	2,849	2,906	2,964	3,023	3,084	3,146	17,972
Maksete assigneeringud	2,849	2,906	2,964	3,023	3,084	3,146	17,972

Kui lisada võrdlussummasse mittekuuluv halduskulu, on meetme soovituslik finantskulu kokku:

Kulu tüüp	Aasta	n +1	n + 2	n + 3	n + 4	n + 5 või hilisem	Kokku
KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) KOKKU	3,009	3,069	3,130	3,192	3,256	3,322	18,978
MAKSETE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) KOKKU	3,009	3,069	3,130	3,192	3,256	3,322	18,978

Personaliks on kavandatud kokku 20 Euroopa Lennundusohutusameti tähtajalist töötajat.

Hindamine

Kõigi Euroopa kodanike ohutuse huvides toetab raportöör kindlalt Euroopa Lennundusohutusameti soovitud lisavahendite tagamist selleks, et amet saaks kindlustada lennundusohutuse ühtsed, kõrge tasemega ja õiguslikult siduvad standardid lendudele, pilootide litsentseerimisele ning kolmandate riikide õhusõidukitele.

Raportööri hinnangul on komisjoni ettepanekus nimetatud summa (umbes 3 miljonit eurot aastas) hästi põhjendatud. Halduskulud on kogukuludega proportsioonis.

Võrdlussumma sobib kokku uue mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1 a ülemmääradega (muudatusettepanek 1).

Arvestades ülesannete loetelu muutmise võimalikke mõjusid ja tagajärgi ametile vajalikele ressurssidele, peab raportöör äärmiselt oluliseks saada selge ülevaade ameti ülesannetest ja volitustest, mis on võrreldes eelmiste aastatega muutunud. Muudatused ülesannete loetelus peaksid seega olema selgelt näidatud ameti tööprogrammis ning majandusaasta üldaruandes (muudatusettepanekud 2 ja 3).

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek 1 Lõige 1 a (uus)

1 a. Võtab arvesse, et võrdlussumma õigusakti ettepanekus peab olema kooskõlas uue mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) rubriigi 1 a ülemmääradega ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise alal)[2] punkti 47 sätetega,

Ettepanek võtta vastu määrus

Komisjoni ettepanek[3]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 ARTIKLI 1 PUNKTI 19 alapunkti A ALAPUNKT i Artikli 24 lõike 2 punkt b (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
b) võtab vastu ameti üldise aastaaruande ja edastab selle hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikidele; edastab ameti nimel igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele mis tahes hindamismenetluste tulemuse seisukohast olulise teabe;	b) võtab vastu ameti üldise aastaaruande ja edastab selle hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikidele; edastab ameti nimel igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele mis tahes hindamismenetluste tulemuse seisukohast olulise teabe, eriti teabe, mis puudutab ametile antud uute ülesannete mõjusid ja tagajärgi;
Selgitus
Muudatused ameti ülesannete loetelus mõjutavad tihti vajalike vahendite hulka. Et hinnata, kas lisavahendite taotlus võib olla õigustatud, peavad eelarvepädevad institutsioonid saama selge ülevaate kõigist muudatustest ameti volitustes.
Muudatusettepanek 3 ARTIKLI 1 PUNKT 30 Artikli 46 a lõige 1 (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
Iga-aastane töökava peab olema kooskõlas käesolevas määruses määratletud ameti eesmärkide, volituste ja ülesannetega.	Iga-aastane töökava peab olema kooskõlas käesolevas määruses määratletud ameti eesmärkide, volituste ja ülesannetega. Töökava viitab selgelt võrreldes eelmise aastaga lisatud, muudetud või ära jäetud volitustele ja ülesannetele.
Selgitus
Ameti ülesannete loetelus toimunud muudatused mõjutavad tihti vajalike vahendite hulka. Et hinnata seda, kas lisavahendite taotlus võib olla õigustatud, peavad eelarvepädevad institutsioonid saama selge ülevaate kõigist muutustest ameti volitustes.
Muudatusettepanek 4 ARTIKLI 1 PUNKT 30 Artikli 46 b lõige 1 (määrus (EÜ) nr 1592/2002)
Üldises aastaaruandes kirjeldatakse, kuidas amet on täitnud oma aasta töökava.	Üldises aastaaruandes kirjeldatakse, kuidas amet on täitnud oma aasta töökava. Aruanne kirjeldab selgelt kõiki mõjusid ja tagajärgi, mis on ülesannetes tekkinud seoses muudatustega.
Selgitus
Ameti ülesannete nimekirjas toimunud muutused mõjutavad tihti vajalike vahendite hulka. Et hinnata seda, kas lisavahendite taotlus võib olla õigustatud, peavad eelarvepädevad institutsioonid saama selge ülevaate kõigist muudatustest ameti volitustes.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse 15. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna üldeeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist
Viited	KOM(2005)0579 – C6-0403/2005 – 2005/0228(COD)
Vastutav komisjon	TRAN
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev	BUDG 13.12.2005
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Jutta Haug 20.9.2004
Endine arvamuse koostaja
Arutamine parlamendikomisjonis	26.9.2006
Vastuvõtmise kuupäev	26.9.2006
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	18 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Reimer Böge, Herbert Bösch, Vito Bonsignore, Brigitte Douay, Salvador Garriga Polledo, Dariusz Maciej Grabowski, Ingeborg Gräßle, Nathalie Griesbeck, Catherine Guy-Quint, Jutta D. Haug, Anne E. Jensen, Janusz Lewandowski, Jan Mulder, Giovanni Pittella, Kyösti Virrankoski, Ralf Walter
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Albert Jan Maat, Mairead McGuinness
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

• [1]  Kulud xx jao artikli xx 01 04 piires.
• [2]  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
• [3]  ELTs seni avaldamata.

MENETLUS

Pealkiri		Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse 15. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist
Viited		KOM(2005)0579 – C6-0403/2006 – 2005/0228(COD)
EP-le esitamise kuupäev		15.11.2005
Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev		TRAN 13.12.2005
Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev		LIBE 13.12.2005		ITRE 13.12.2005		ENVI 13.12.2005		BUDG 13.12.2005
Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev		LIBE 23.1.20060		ITRE 31.1.2006		ENVI 29.11.2005
Raportöör(id)   nimetamise kuupäev		Jörg Leichtfried 7.2.2006
Endine raportöör / Endised raportöörid
Lihtsustatud menetlus – otsuse kuupäev
Õigusliku aluse vaidlustamine   JURI arvamuse kuupäev
Rahaeraldise määra muutmine   BUDG arvamuse kuupäev		BUDG 27.9.2006
Konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Konsulteerimine Regioonide Komiteega – istungil otsuse tegemise kuupäev
Arutamine parlamendikomisjonis		11.7.2006	9.10.2006		23.11.2006
Vastuvõtmise kuupäev		23.1.2007
Lõpphääletuse tulemused	+ – 0	37 3 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed		Inés Ayala Sender, Philip Bradbourn, Paolo Costa, Michael Cramer, Christine De Veyrac, Arūnas Degutis, Petr Duchoň, Saïd El Khadraoui, Robert Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Roland Gewalt, Luis de Grandes Pascual, Mathieu Grosch, Ewa Hedkvist Petersen, Stanisław Jałowiecki, Georg Jarzembowski, Dieter-Lebrecht Koch, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Erik Meijer, Robert Navarro, Seán Ó Neachtain, Josu Ortuondo Larrea, Willi Piecyk, Reinhard Rack, Dirk Sterckx, Ulrich Stockmann, Silvia-Adriana Ţicău, Georgios Toussas, Armando Veneto, Marta Vincenzi, Corien Wortmann-Kool
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed		Zsolt László Becsey, Jean Louis Cottigny, Den Dover, Anne E. Jensen, Vladimír Remek, Hannu Takkula, Dominique Vlasto,
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)		Brian Simpson,
Esitamise kuupäev		31.1.2007
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)		...