RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule Bosnia ja Hertsegoviina kohta
6.2.2007 - (2006/2290(INI))
Väliskomisjon
Raportöör: Doris Pack
ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUS NÕUKOGULE
Bosnia ja Hertsegoviina kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Doris Packi poolt Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni nimel nõukogule esitatud ettepanekut võtta vastu soovitus Bosnia ja Hertsegoviina kohta (B6‑0615/2006);
– võttes arvesse oktoobris 2005 Bosnia ja Hertsegoviina riigi ja territooriumihalduslike üksuste esindajate vahel saavutatud kokkulepet kiita heaks komisjoni esitatud aluspõhimõtted politseiteenistuste ümberkorraldamiseks;
– võttes arvesse sellele järgnenud nõukogu 25. novembri 2005. aasta otsust alustada Bosnia ja Hertsegoviinaga läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks;
– võttes arvesse Bosnia ja Hertsegoviina peamiste erakondade esimeeste vahel 18. märtsil 2006. aastal saavutatud kokkulepet põhiseaduse mitmete muudatuste kohta;
– võttes arvesse rahu tagamise nõukogu juhtorgani juunis 2006 tehtud otsust, milles kutsutakse kõrge esindaja bürood alustama viivitamata ettevalmistusi büroo sulgemiseks 30. juunil 2007;
– võttes arvesse asjaolu, et rahu tagamise nõukogu vaatab läbi ja kinnitab vajaduse korral sulgemise otsuse 2007. aasta alguses, arvestades üldist olukorda riigis ja piirkonnas;
– võttes arvesse hiljutisi presidendi- ja parlamendivalimisi Bosnias ja Hertsegoviinas;
- võttes arvesse komisjoni 2006. aasta eduaruannet Bosnia ja Hertsegoviina kohta (SEK(2006)1384);
– võttes arvesse 11. detsembri 2006. aasta üldasjade nõukogu järeldusi Lääne-Balkani kohta;
– võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artiklit 90;
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6–0030/2007),
A. arvestades, et Bosnias ja Hertsegoviinas on toimunud üleminek 1995. aasta Daytoni rahulepingu (Daytoni leping) rakendamiselt, mis lõpetas Euroopa veriseima sõja alates Teise maailmasõja lõpust, kuhu oli haaratud see rahumeelne ja paljurahvuseline riik ning mis liigub praegu Euroopaga integreerumise suunas, vajades seetõttu põhiseaduslikke muudatusi;
B. arvestades riigi ja kahe üksuse esindajate kokkulepet, et kavandatud politseiteenistuste reform näeb ette kõikide õigusloomealaste ja eelarveliste pädevuste üleviimist riigi tasandile, nende teenistuste töösse mis tahes poliitilise sekkumise kaotamist ning territoriaalsete üksuste piiristamist puhtalt tehniliste ja funktsionaalsete kriteeriumide põhjal;
C. arvestades, et 22. detsembril 2006 esitas politsei ümberkorraldamise direktoraat Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogule politsei struktuurireformi kava projekti;
D. arvestades, et kokkuleppes on ette nähtud politseiteenistuste ümberkorraldamist teostava direktoraadi loomine, kuhu kuuluvad esindajad kõikidelt (riigi, üksuste ja kantonite) võimutasanditelt ja mille ülesanne on esitada ettepanek reformi elluviimiseks, sh uute politsei territoriaalsete üksuste piiristamiseks;
E. arvestades, et need ettepanekud on Euroopa Liiduga stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimise vajalikuks eelduseks;
F. arvestades, et äsjase valimiskampaania jooksul esitasid Serblaste Vabariigi juhid korduvalt avaldusi, kus seati kahtluse alla kokkulepe kavandatud politseireformi kohta, mille nad hiljuti heaks kiitsid;
G. arvestades, et Serblaste Vabariigi esindajad nõudsid valimiskampaania ajal ja uuesti viimaste kuude jooksul rahvahääletust iseseisvuse üle, kui Kosovo tuleviku üle peetavate läbirääkimiste tulemuseks peaks olema õiguslik ja territoriaalne eraldamine Serbiast;
H. arvestades, et nende esindajate mandaati on nüüd kinnitanud rahva hääl ning nende erakonnad on tugevalt esindatud nii territooriumihaldusliku üksuse kui ka riigi tasandil;
I. arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina enamiku peamiste erakondade esindajate poolt toetatav põhiseaduse muudatuste pakett sisaldab mitmeid ettepanekuid, mis tugevdavad riigitasandi volitusi ja käsitlevad teatavaid nõrku kohti Bosnia ja Hertsegoviina õigusloomega seotud ja täidesaatvas harus;
J. arvestades, et kõnealuste ettepanekutega ei reformita territooriumihaldusliku üksuse vetomehhanismi, olenemata sellest, et nimetatud mehhanism võib tõsiselt takistada Bosnia ja Hertsegoviina parlamendi tööd;
K. arvestades, et lähitulevikus peaksid Bosnia ja Hertsegoviina ühiskonna põhiosalised sügavalt järele mõtlema, kuidas ületada riigi jäik etniline lõhe, et reformida tema struktuure ning muuta ta paindlikumaks ja paremini kokkusobivaks Euroopa demokraatlike riikidega;
L. arvestades, et eespool osutatud muudatuste paketi kinnitas Bosnia ja Hertsegoviina parlamendi enamus, kuid vajalikust künnisest, et võtta vastu põhiseaduse muudatused, jäi puudu vaid kaks häält;
M. arvestades, et kõrge esindaja büroo sulgemise otsus, eesmärgiga suurendada poliitilise protsessi omanditunnet ning kiirendada kolme Bosnia ja Hertsegoviina peamise rahvuse leppimisprotsessi, võib mõjutada riigi stabiilsust ning haldus- ja põhiseadusreformide tempot ja tulemust;
N. arvestades, et suurte etniliste lõhede püsimine Bosnias ja Hertsegoviinas näitab riigi vajadust integreerituma, mitteeraldava, tänapäevase haridussüsteemi järele;
O. arvestades, et sellega seoses tuleb arvesse võtta selliste rahvuseüleste haridusasutuste nagu Bosnia ja Hertsegoviina katoliku kiriku toetatavad asutused, kogemusi, kes kohaldavad edukalt mitteeraldavat mudelit;
1. märgib murelikult, et parlamendi- ja presidendivalimiste võitjad, kes olid varem mõõdukad erakonnad, tuginevad üha enam radikaalsele ja natsionalistlikule keelele, mis oli kunagi äärmuslike poliitiliste rühmituste privileeg; nõuab tungivalt, et pooled – eelkõige valimised võitnud pooled – tegutseksid mõnedest hiljutistest negatiivsetest sammudest ja avaldustest olenemata kiiresti, et panna alus tugevdatud Bosniale ja Hertsegoviinale, kes valmistab end ette nimetatud kriteeriumide täitmiseks, mis on vajalikud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks ja rakendamiseks ning seejärel ELi liikme staatuse taotlemiseks;
2. on seisukohal, et ministrite nõukogu uue presidendi valimine esindajatekoja poolt on esimene tervitatav samm võimalikult kiiresti riigi ja föderatsiooni tasandil valitsuse moodustamise suunas; tuletab erakondadele meelde, et kiireloomulisus on vajalik selleks, et parlamendi töö saaks kiiresti jätkuda;
3. tuletab Bosnia ja Hertsegoviina poliitilistele juhtidele meelde kiireloomulisi ja olulisi reforme, mis neil on vaja läbi viia, eelkõige seoses riigi põhiseaduse, kohtusüsteemi, riigihalduse, ärikeskkonna, haridussektori, fütosanitaar- ja veterinaar- ning keskkonnavaldkonnaga;
4. on seisukohal, et äsja esitatud hiljutises Bosnia ja Hertsegoviina politseisüsteemi korralduse kavas sätestatakse kohustuste selge ja tasakaalustatud jaotamine riigi ja kohalike tasandite vahel, tagades, et riik võtab vastu politseikorralduse ühtse õigusliku raamistiku, eraldab eelarvevahendid ja jälgib nende kasutamist, pakub tugiteenuseid, kooskõlastab eri organite ja tasandite vahelist tegevust ning tagab strateegilise juhtimise, sekkumata kohalike politseiüksuste vajalikku autonoomiasse;
5. lisaks sellele tervitab mehhanisme, mis on eespool osutatud kavas ette nähtud läbipaistvuse tagamiseks politseidirektorite ja politseiametnike ametisse nimetamiseks ning politseijõudude tegevuse jälgimiseks riigi ja kohalikul tasandil;
6. on arvamusel, et Bosnia ja Hertsegoviina elanikkonna rahvusliku kooslusega sobiva politseikorralduse saavutamiseks ettenähtud õigusnormidega peaks kaasnema tõhus seiremehhanism;
7. märgib rahulolevalt, et kohalike politseipiirkondade määramiseks esitatud kriteeriumid põhinevad operatiivse tõhususe ja jätkusuutlikkuse põhimõttel ning demograafilistel, sotsiaalsetel, majanduslikel ja turvalisusega seotud teguritel, mitte ainult halduspiiridel;
8. nõuab tungivalt, et nõukogu avaldaks Bosnia ja Hertsegoviina asjaomastele ametivõimudele ning eelkõige Serblaste Vabariigi valitsusele survet, et kinnitataks eespool mainitud kava ja et erakondadele tuletataks meelde, et politseireform on stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimise peamine eeltingimus;
9. tunneb heameelt asjaolu üle, et Bosnia valitsused ja politseijõud on teinud üldiselt koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (EJRK), muu hulgas lubades juurdepääsu sõjalistele arhiividele; mõistab aga hukka suutmatuse arreteerida kõiki sõjakurjategijaid, kes on endiselt riigi territooriumil vabaduses, ning asjaolu, et uurimisele potentsiaalselt kasulikud dokumendid on paljudel juhtudel kaduma läinud;
10. kutsub Bosnia ja Hertsegoviina poliitilist juhtkonda üles jätkama jõupingutusi, tegemaks täielikult koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (EJRK) ja süüdistatavaid sõjakurjategijaid toetavate võrgustike lammutamisel;
11. tervitab Serblaste Vabariigi võimude otsust asutada eriorgan, kelle ülesandeks on parandada oma koostööd EJRKga, rakendamaks sihtotstarbelist tegevuskava; eeldab sellega seoses lähiajal konkreetseid tulemusi peamiste tagaotsitavate kinnipidamisel;
12. nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina jätkaksid jõupingutusi oma majandus- ja fiskaalpoliitika täiustamiseks ning eelkõige seoses eelarve kooskõlastamise tugevdamisega, aidates sellega kaasa fiskaalstabiilsusele;
13. kutsub Bosnia ja Hertsegoviina juhtkonda üles lahendama kõik lõpetamata piirivaidlused naaberriikidega ning eelkõige austama maa- ja jõepiiride piiristamise lepingut ning selle ratifitseerima;
14. kutsub Bosnia ja Hertsegoviina juhte üles jätkama jõupingutusi kokkulepitud avalik-õigusliku ringhäälingu reformide täielikuks rakendamiseks;
15. kutsub Bosnia ja Hertsegoviina võime üles rakendama kiiresti Euroopa partnerluses kindlaksmääratud prioriteedid; kinnitab uuesti, et ELi üldine Bosnia ja Hertsegoviina poliitika ja kogu Lääne-Balkani piirkond põhineb Euroopa integratsiooni selgel perspektiivil, nagu on sätestatud Thessaloniki tegevuskavas;
16. usub, et põhiseaduse arutelu tuleks viivitamata uuesti käivitada, tuginedes senini saavutatule, kusjuures see hõlmaks:
§ territooriumihaldusliku üksuse vetomehhanismi põhjalikku läbivaatamist, kusjuures mehhanism peaks kehtima ainult küsimuste puhul, mis kuuluvad riigi ja territooriumihalduslike üksuste jagatud vastutuse alla;
§ oluliste riiklike huvide kontseptsiooni selget, ammendavat ja samal ajal kitsast tõlgendust, et vältida sellega seotud vetomehhanismis mis tahes etnilistest kaalutlustest ajendatud väärkasutust üksnes tegevuse takistamiseks;
§ Bosnia ja Hertsegoviina haldusstruktuuride julgemat täiustamist, et otsustamisprotsessi lihtsustada ja kiirendada;
17. usub, et kõnealune debatt tuleb läbi viia avalikult, kodanikuühiskonna ning riiklike ja rahvusvaheliste ekspertide osalusel; on seisukohal, et avalik arvamus tuleb sellesse protsessi kaasata nii, et lõpptulemus kuulub kõigile ja kõik tunnistavad selle seaduslikuks;
18. kutsub Bosnia ja Hertsegoviina parlamenti üles kaaluma komitee asutamist, kelle eriülesanne oleks koostada põhiseaduse reformi põhjalikud ettepanekud;
19. on seisukohal, et Euroopa Liit peaks ELi eriesindaja egiidi all mängima põhiseaduse debati taaskäivitamisel juhtrolli, eelkõige soodustades dialoogi osapoolte vahel, soodustades avaliku debati toetamisele suunatud algatusi ning andes debatis otseselt osalevatele Bosnia ja Hertsegoviina parlamendiliikmetele erialateadmiste näol tehnilist abi;
20. on mures püsivate etniliste tõkete pärast Bosnias ja Hertsegoviinas, mis takistavad rahvuskuuluvuse arenemist; on seisukohal, et Daytoni lepingu põhiseadust käsitlevad kokkulepped teevad selliste tõkete kõrvaldamise raskemaks; tuletab meelde, et ELi kogemuste kohaselt sobib ühine identiteet kokku asjaomaste rahvaste kultuuriliste ja usuliste traditsioonidega;
21. on seetõttu seisukohal, et ELi abi kontekstis – kusjuures abi on pärast rekonstruktsioonietappi keskendunud ELi standardite ja õigusaktide vastuvõtmise lihtsustamisele – tuleks suuremat tähelepanu pöörata mineviku koorma, sealhulgas verise konflikti ajal kadunuks jäänud inimeste küsimusega tegelemisele ning kaasava, mittediskrimineeriva ning tolerantsusel ja mitmekesisuse austamisel põhineva haridussüsteemi edendamisele Bosnias ja Hertsegoviinas;
22. tuletab meelde, et praktikas tähendab see sama katuse all koolitatavate erinevate rahvusrühmade eraldamise lõppu, debatti ühise õppekava sisseseadmise üle nendele, kellele haridus on kohustuslik, pöörates eritähelepanu ajaloo õpetamise viisile ning õpetajate paremale täiendõppele;
23. kutsub komisjoni üles kandma uue ühinemiseelse vahendi alusel üle piisavaid vahendeid mõlema ülalnimetatud eesmärgi jaoks, eriti pakkudes toetust rahvusvahelisele kadunud isikute komisjonile ning nõuab tungivalt, et nõukogu edendaks oma ELi eriesindaja kaudu kõnealuses valdkonnas algatusi; on arvamusel, et praegune haridussüsteem võib kujutada riigi julgeolekule tõsist ohtu;
24. on seisukohal, et oleks Bosnia ja Hertsegoviina kodanike huvides ja kajastaks nende soovi vältida tulevikus konflikte, kui asutataks riigi rahvusliku õiguse ja lepituse komisjon, kes uuriks minevikus kannatatud kuritarvitusi ja teataks nendest ning töötaks välja soovitused meetmete kohta, mida tuleks võtta selleks, et niisuguse valusa pärandiga toime tulla ja vältida mis tahes niisuguse ebainimlikkuse kordumist;
25. juhib tähelepanu, et haridus on peamine lepitamisvahend; on seisukohal, et Bosnia ja Hertsegoviina noor põlvkond peaks minevikuga toime tulema ja sellest õppima, nagu tegid noored Euroopas pärast Teist maailmasõda, et tulevik peitub lõhede ületamises, vastastikuse mõistmise edendamises ja solidaarsuse, sallivuse, demokraatia, inimõiguste ja võrdsuse väärtuse toetamises riigi kodanike vahel;
26. viitab seoses sellega rahvusesiseste vahenduskursuste sisseseadmisele koolides ning integreeritud klassidele kui ametliku ja mitteametliku eraldamise ületamise viisile Bosnia ja Hertsegoviina haridussüsteemis;
27. hoiatab seetõttu mis tahes katsete eest eraldada Bosnia ja Hertsegoviina sees vägivaldselt ühe rahvusega territooriume; tuletab Bosnia ja Hertsegoviina poliitikutele meelde, et rahvusvaheline üldsus ei luba ühtki meedet ega poliitikat, mis õõnestab otseselt või kaudselt Bosnia ja Hertsegoviina ning selle territooriumihalduslike üksuste mitmerahvuselist olemust, territoriaalset terviklikkust, stabiilsust ja ühtsust; kutsub Bosnia ja Hertsegoviina kõrget esindajat üles säilitama valvsust eelkõige selles suhtes ning edendama aktiivselt põgenike ja ümberasustatud isikute taasintegreerimist kogu Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil ning eelkõige Serblaste Vabariigis, kus tagasipöördunud põgenike ja ümberasustatud isikute arv jääb ootustele tugevalt alla;
28. tunneb heameelt viisarežiimi lihtsustamise läbirääkimiste esimese vooru avamise üle ELi ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel 2006. aasta novembris ning ootab nende läbirääkimiste lõpuleviimist 2007. aasta juuniks, et see võiks jõustuda 2008. aastal; rõhutab, et lõppeesmärk peab olema lihtsustada kõigi Lääne-Balkani riikide kodanike reisimist ELi ning kutsub komisjoni üles toetama seda protsessi, eelkõige meetmete kaudu koostöö tugevdamiseks politsei ja piirikontrolli valdkonnas;
29. tunneb heameelt EUFORi rolli üle ohutu ja turvalise keskkonna loomisel Bosnias ja Hertsegoviinas; on seisukohal, et võidakse ette näha vägede vähendamine kokkuleppel Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimudega pärast seda, kui vajalikud tagatised on olemas;
30. tunnustab ELi politseimissiooni tehtud tööd tänapäevase ja tõhusa politsei arendamise toetamisel Bosnias ja Hertsegoviinas; on seisukohal, et selle missiooni tulevikku tuleks vaadelda politseireformi edu taustal;
31. tunneb heameelt selle üle, et Bosnia ja Hertsegoviina on allkirjastanud palju rahvusvahelisi konventsioone ja võtnud vastu mitmeid seadusi eesmärgiga tagada ja edendada naiste õigusi; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina valitsus teeks jõupingutusi nendes rahvusvahelistes ja siseriiklikes dokumentides sätestatud põhimõtete praktikas rakendamiseks;
32. lõpuks, pidades silmas Bosnia ja Hertsegoviina tulevikku ikka veel ümbritsevat ebakindlust, peab kõrge esindaja büroo sulgemist enneaegseks; nõuab seetõttu tungivalt, et rahu tagamise nõukogu vaataks oma 2006. aasta juunikuu otsuse läbi ja säilitaks kõrge esindaja büroo töötajaskonna, vähendades küll seda, selle täielike privileegidega; kutsub Euroopa Liidu Nõukogu üles võtma vastu ühismeedet Bosniasse ja Hertsegoviinasse määratud Euroopa Liidu eriesindaja kohta terveks aastaks ning kohandama selle mandaadi tingimusi rahu tagamise nõukogu otsuse kohaselt;
33. rõhutab vajadust, et rahvusvaheline üldsus väljendaks ühtset seisukohta Bosnia ja Hertsegoviina osas; on seetõttu vastu igasugusele kavale, mis lahutaks kõrge esindaja ja ELi eriesindaja mandaadid Bosnias ja Hertsegoviinas; avaldab kahetsust, et jätkuva ebakindluse tõttu seoses oma tulevase rolliga teatas ELi kõrge esindaja / eriesindaja oma kavatsusest astuda selle aasta juunis tagasi; nõuab tungivalt, et nõukogu jõuaks kiiresti kokkuleppele ühtses seisukohas Bosnias ja Hertsegoviinas rahvusvahelise esindatuse olemuse, ulatuse ja kestuse osas;
34. on samuti arvamusel, et pärast kõrge esindaja büroo sulgemist peab EL andma tugevat ja kooskõlastatud abi, et aidata Bosnial ja Hertsegoviinal saavutada Euroopa integratsiooni pikaajaline eesmärk nii kiiresti ja täielikult kui võimalik;
35. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus üldasjade nõukogule ning teavitamiseks komisjonile, ELi eriesindajale / kõrgele esindajale Bosnias ja Hertsegoviinas, samuti Bosnia ja Hertsegoviina, Serblaste Vabariigi ning Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni valitsustele ning parlamentidele.
SELETUSKIRI
Seletuskiri esitatakse täiskogul suuliselt.
ETTEPANEK VÕTTA VASTU SOOVITUS NÕUKOGULE (B6‑0615/2006) (14.11.2006)
vastavalt kodukorra artikli 114 lõikele 1
Esitaja(d): Doris Pack
fraktsiooni PPE-DE nimel
Bosnia ja Hertsegoviina
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse läinud aasta oktoobris Bosnia ja Hertsegoviina territoriaalüksuste vahel saavutatud kokkulepet kiita heaks Euroopa Komisjoni esitatud põhimõtted politseiteenistuste ümberkorraldamiseks;
– võttes arvesse sellele järgnenud nõukogu 25. novembri 2005. aasta otsust alustada Bosnia ja Hertsegoviinaga läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks;
– võttes arvesse Bosnia ja Hertsegoviina suuremate erakondade esimeeste vahel 18. märtsil 2006. aastal saavutatud kokkulepet põhiseaduse muudatuste kohta;
– võttes arvesse rahu tagamise nõukogu juhtorgani läinud aasta juunis tehtud otsust, milles kutsutakse kõrge esindaja bürood alustama viivitamatult ettevalmistusi büroo sulgemiseks 30. juunil 2007 ning läbi vaatama ja kinnitama sulgemise otsuse 2007. aasta alguses, arvestades üldist olukorda riigis ja piirkonnas;
– võttes arvesse hiljutisi presidendi- ja parlamendivalimisi Bosnias ja Hertsegoviinas;
– võttes arvesse 16. ja 17. oktoobri 2006. aasta üldasjade nõukogu järeldusi Lääne-Balkani kohta;
– võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 1,
A. arvestades kahe üksuse esindajate kokkulepet, et kavandatud politseiteenistuste reform näeb ette kõikide eelarveliste pädevuste üleviimist riigi tasandile, nende teenistuste töösse mis tahes poliitilise sekkumise kaotamist ning territoriaalsete üksuste piiristamist puhtalt funktsionaalsete kriteeriumide põhjal;
B. arvestades, et kokkuleppes on ette nähtud politseiteenistuste ümberkorraldamist teostava direktoraadi loomine, kuhu kuuluvad esindajad kõikidelt (riigi, üksuste ja kantonite) võimutasanditelt ja mille ülesanne on esitada ettepanek reformi elluviimiseks, sh uute territoriaalsete üksuste piiristamiseks;
C. arvestades, et direktoraat oleks pidanud esitama oma ettepanekud 30. septembriks 2006, kuid ei suutnud sellest tähtajast kinni pidada, kuna Serblaste Vabariigi esindajad keeldusid selles küsimuses koostööd jätkamast;
D. arvestades, et kampaania jooksul esitasid Serblaste Vabariigi juhid korduvalt avaldusi, mis seadsid kahtluse alla kavandatud politseireformi ja läinud aasta oktoobris erakondade vahel saavutatud kokkuleppe;
E. arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina parlamendil jäi vaid kaks häält puudu vajalikust kvalifitseeritud häälteenamusest, et võtta vastu põhiseaduse muudatused, milles suuremad erakonnad olid kokku leppinud;
F. arvestades, et ei-hääle peamine vastane valiti Bosnia ja Hertsegoviina presidendiks;
G. arvestades, et Serblaste Vabariigi esindajad nõudsid valimiskampaania ajal rahvahääletust iseseisvuse üle, kui Kosovo tuleviku üle peetavate läbirääkimiste tulemuseks peaks olema õiguslik ja territoriaalne eraldamine Serbiast;
H. arvestades, et otsus sulgeda kõrge esindaja büroo võib aeglustada haldus- ja põhiseadusreforme, mis on hädavajalikud riigi Euroopasse integreerumise protsessile;
I. arvestades, et valimiskampaania kinnitas suure etnilise lõhe püsimist Bosnias ja Hertsegoviinas ning riigi vajadust integreerituma ja ühtsema moodsa haridussüsteemi järele,
1. esitab nõukogule järgmised soovitused:
a) tervitab nõukogu nõuet moodustada kiiresti uued valitsused, et seadusandlik tegevus võiks jätkuda;
b) kutsub nõukogu üles taasalustama ELi eriesindaja büroo kaudu kõnelusi Bosnia ja Hertsegoviina väga vajaliku põhiseadusreformi üle;
c) nõuab tungivalt, et nõukogu avaldaks Serblaste Vabariigi valitsusele survet, et see jätkaks tööd politseireformi elluviimise direktoraadis, ning et nõukogu tuletaks kõikidele pooltele meelde, et politseiteenistuse ümberkorraldamine on võtmetingimus stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks,
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus üldasjade nõukogule ning teavitamiseks komisjonile, ELi eriesindajale / kõrgele esindajale Bosnias ja Hertsegoviinas ning Bosnia ja Hertsegoviina, Serblaste Vabariigi ning Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni valitsustele.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule Bosnia ja Hertsegoviina kohta |
||||||||||||
|
Menetluse number |
|||||||||||||
|
Aluseks olev(ad) soovituse ettepanek(ud) |
|
|
|||||||||||
|
Vastutav komisjon |
AFET |
||||||||||||
|
Raporti koostamise otsuse kuupäev |
|
||||||||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
|
|
|
|
|
||||||||
|
Arvamuse esitamisest loobumine |
|
|
|
|
|
||||||||
|
Raportöör(id) |
Doris Pack |
|
|||||||||||
|
Endine raportöör / Endised raportöörid |
|
|
|||||||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
19.12.2006 |
30.1.2007 |
|
|
|
||||||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
30.1.2007 |
||||||||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+ - 0 |
62 5 1 |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Roberta Alma Anastase, Panagiotis Beglitis, Bastiaan Belder, Marco Cappato, Philip Claeys, Véronique De Keyser, Bronisław Geremek, Maciej Marian Giertych, Ana Maria Gomes, Klaus Hänsch, Jana Hybášková, Anna Ibrisagic, Ioannis Kasoulides, Bogdan Klich, Helmut Kuhne, Joost Lagendijk, Vytautas Landsbergis, Eugen Mihaescu, Emilio Menéndez del Valle, Willy Meyer Pleite, Francisco José Millán Mon, Pasqualina Napoletano, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Baroness Nicholson of Winterbourne, Raimon Obiols i Germà, Vural Öger, Justas Vincas Paleckis, Ioan Mircea Pascu, Tobias Pflüger, João de Deus Pinheiro, Mirosław Mariusz Piotrowski, Bernd Posselt, Michel Rocard, Raül Romeva i Rueda, Libor Rouček, Katrin Saks, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, György Schöpflin, Gitte Seeberg, Marek Siwiec, Hannes Swoboda, Konrad Szymański, Antonio Tajani, Charles Tannock, Paavo Väyrynen, Inese Vaidere, Geoffrey Van Orden, Luis Yañez-Barnuevo García, Josef Zieleniec |
||||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Laima Liucija Andrikienė, Robert Atkins, Alexandra Dobolyi, Árpád Duka-Zólyomi, Jaromír Kohlíček, Janusz Onyszkiewicz, Doris Pack, Rihards Pīks, Józef Pinior, Lapo Pistelli, Miguel Portas, Aloyzas Sakalas, Pierre Schapira, Csaba Sándor Tabajdi |
||||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Hanna Foltyn-Kubicka, Gisela Kallenbach, Leopold Józef Rutowicz, Czesław Adam Siekierski |
||||||||||||
|
Esitamise kuupäev |
6.2.2007 |
|
|||||||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
|
|
|||||||||||