RAPORT Kohalikud asutused ja arengukoostöö

1.3.2007 - (2006/2235(INI))

Arengukomisjon
Raportöör: Pierre Schapira

Menetlus : 2006/2235(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A6-0039/2007

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

kohalike asutuste ja arengukoostöö kohta

(2006/2235(INI))

Euroopa Parlament,

–    võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 179;

–    võttes arvesse 20. detsembri 2005. aasta nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika küsimuses: „Euroopa konsensus”[1], mis asetab omavastutuse ja partnerluse esmaseks ühiseks põhimõtteks, kohustub toetama detsentraliseerimist ja head valitsemistava ning julgustab „kohalike asutuste suuremat kaasamist”;

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr ..., millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (2004/0220(COD))[2];

–    võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma liikmete ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2003. aastal Cotonous[3] ja mida on muudetud 25. juunil 2005. aastal Luxembourgis allkirjastatud partnerluslepingu muutmise lepinguga[4] („Cotonou leping”), ning eriti selle artikleid 4, 28, artikli 30 lõiget 2, artikli 43 lõiget 4 ja artikli 58 lõiget 2;

–    võttes arvesse Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi (CLRAE) hartat, mille Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 14. jaanuaril 1994. aastal ministrite asetäitjate 506. kohtumisel vastu võttis;

–    võttes arvesse komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Teemaprogramm „Valitsusvälised osalejad ja kohalikud ametivõimud arenguprotsessis””, milles kinnitatakse uuesti, et kohalikud asutused on arengu küsimustes täieõiguslikud huvirühmad ning tehakse ettepanek kaasata nad „arengukoostöösse muuhulgas nii dialoogi kui ka rahalise toetuse kaudu” (KOM(2006)0019);

–    võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2005. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele pealkirjaga „Euroopa Liidu Aafrika strateegia: Euro-Aafrika pakt Aafrika arengu kiirendamiseks”, mille nõukogu 15.–16. detsembril 2005. aastal vastu võttis ning milles komisjon kohustub toetama detsentraliseerimist ja kohalike asutuste suutlikkuse arendamist, rõhutades Euroopa ja Aafrika linnade ja valdade vaheliste sõprussidemete ja partnerluse strateegilist olulisust, et toetada aastatuhande arengueesmärkide saavutamist ning edendada nende saavutamiseks vajalikke tingimusi (KOM(2005)0489);

–    võttes arvesse komisjoni 20. oktoobri 2003. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele valitsemise ja arengu kohta, mille kohaselt on hea valitsemistava Euroopa koostöö esmatähtis valdkond (KOM(2003)0615);

–    võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 1999. aasta selgitavat märkust (DEV/1424/2000) arengu peadirektoraadi osakondadele ja delegatsioonidele AKV, ALA, MED riikides ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, milles toetatakse „(detsentraliseeritud) sidusrühmade kaasamist poliitika sõnastamisse ja väljatöötamisse selle algetapist peale” ning tehakse ettepanek võtta vastu tööjuhend kõigi arengumaade delegatsioonide jaoks;

–    võttes arvesse nõukogu 17. juuli 1998. aasta määrust (EÜ) nr 1659/98 detsentraliseeritud koostöö kohta[5], mida on muudetud määrustega (EÜ) nr 955/2002[6] ja (EÜ) nr 625/2004[7];

–    võttes arvesse „detsentraliseeritud koostöö” eelarverida B76002, mis on mõeldud edendama seda lähenemist kõigis arengumaades;

–    võttes arvesse Regioonide Komitee 16. novembri 2005. aasta arvamust teemal „Detsentraliseeritud koostöö ELi arengupoliitika reformi elluviimisel” (CdR 224/2005);

–    võttes arvesse riigipeade ja valitsusjuhtide lõplikku deklaratsiooni aastatuhande arengueesmärkide kohta ÜRO Peaassamblee kuuekümnendal istungjärgul septembris 2005, milles rõhutatakse kohalike ametiasutuste olulist rolli aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel;

–    võttes arvesse ÜRO Peasekretäri aruannet A/59/354, mis esitati ÜRO Peaassamblee 59. istungjärgul 13. septembril 2004. aastal ning milles tunnustatakse kohalike asutuste ja nende ülemaailmsete võrgustike rolli, eriti Ühinenud Linnu ja Kohalikke Omavalitsusi (UCLG) kui ÜRO ühte peamist partnerit arengu- ja humanitaarküsimustes kohalikul tasandil;

–    võttes arvesse ministrite ja valitsuste esindajate lõppdeklaratsiooni neljanda ülemaailmsel veefoorumil (Mexico, 16.–22. märts 2006), milles ollakse seisukohal, et tõhus koostöö kohalike asutustega on oluline tegur, mis aitab tulla toime veega seotud probleemidega ning saavutada aastatuhande arengueesmärgid;

–    võttes arvesse Johannesburgis toimunud jätkusuutliku arengu tippkohtumise (26. august kuni 4. september 2002) lõppdeklaratsiooni, milles peetakse tähtsaks kohalike asutuste rolli ja suutlikkuse tugevdamist jätkusuutliku arengu tagamiseks;

–    võttes arvesse Istanbulis 1996. aasta juunis toimunud Habitat II tippkohtumise lõppdeklaratsiooni, milles tunnistatakse, et kohalikud asutused on ÜRO inimasulate tegevuskava elluviimisel riikide lähimad partnerid;

–    võttes arvesse Rio de Janeiro teise keskkonna- ja arengukonverentsi (13.–14. juuni 1992) deklaratsiooni, milles rõhutatakse kohalike asutuste otsustavat rolli Agenda 21 elluviimisel;

–    võttes arvesse UCLG asutamiskongressi deklaratsiooni (Pariis, mai 2004), milles 3 000 linnapead ja maailma kohalikke omavalitsusi esindavat kohalikku poliitikut kohustusid saavutama aastatuhande arengueesmärgid kohalikul tasandil ning töötama kohaliku autonoomia ja demokraatia tugevdamise ja linnade arengut edendava koostöö nimel;

–    võttes arvesse Innsbruckis 12. mail 2006. aastal kokku tulnud Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Peaassamblee lõppdeklaratsiooni ning peatükki „Kohalikust ülemaailmseni”, milles rõhutatakse Euroopa ja tema kohalike omavalitsuste rolli maailmas;

–    võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–    võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A6‑0039/2007),

Kohalike asutuste teadmised ja lisandväärtus arengukoostöös

A.  arvestades, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamine on üks ELi prioriteetidest ning et kohalike asutuste põhilist rolli nende eesmärkide elluviimisel on tunnustanud ÜRO ja eriti ÜRO peasekretär, kes ütles millenniumi tippkohtumisel 2005. aastal: „Kuidas me võime loota aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, kui me ei ole edukad sellistes valdkondades nagu haridus, nälja vastu võitlemine, tervishoid, veemajandus, sanitaartingimused ja sooline võrdõiguslikkus? Linnadel ja kohalikel asutustel on esmatähtis roll kõigis nendes valdkondades. Kuigi meie eesmärgid on ülemaailmsed, on neid võimalik saavutada kõige efektiivsemalt kohalikul tasandil”;

B.   arvestades, et praeguse tempo korral oleks 2015. aastaks kinnitatud arengueesmärkide saavutamiseks vaja 110 aastat ning et kohalike asutuste kogemusi mitmetes arenguga seotud valdkondades, nagu veemajandus, võitlus AIDSi vastu, soolise võrdõiguslikkuse poliitika, jäätmehooldus, sotsiaalne ühtekuuluvus, kohalik majandusareng, peaks EL tunnustama kui vajalikku panust aastatuhande arengueesmärkide saavutamisse;

C.  arvestades, et igal lapsel on õigus oma sünni registreerimisele registriasutuses ning võttes arvesse kohalike asutuste olulist rolli selles ning otsest seost kõnealuse tava ja lapsi töö kaudu ekspluateerimise eest kaitsvate asjaomaste inimõigusalaste normide kohaldamise vahel;

D.  arvestades, et hea valitsemistava on üks ELi prioriteetne eesmärk ning et kohalik demokraatia ja detsentraliseeritus asuvad vastavalt eespool nimetatud Euroopa konsensusele arengu küsimuses demokraatliku valitsemistava südames;

E.   arvestades, et 20 aasta pärast elab 60% maailma elanikkonnast linnades ning et linnad etendavad seega olulist rolli kõige vaesemate elanikkonna rühmade elutingimuste parandamises;

F.   arvestades, et kohalikud asutused kogu maailmas vajavad kogemusi, mida on võimalik omandada läbi:

- kohalike asutuse vaheliste projektide, mida rahastavad või edendavad Euroopa kohalikud omavalitsused ise, tehes koostööd lõuna piirkonna kohalike asutustega juba üle kolmekümne aasta;

- kohalike asutuste vaheliste projektide, mida rahastab EL selliste programmide raames nagu URB-AL (Ladina-Ameerika), Asia URBS ning vähemal määral MEDA (Vahemere lõunapiirkonna riigid), ACCESS (Kesk- ja Ida-Euroopa), TACIS (Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia) ning CARDS (Balkan) ning mitmeaastased mikroprojektiprogrammid AKV riikides;

- detsentraliseerimist või kohalikku arengut toetavate siseriiklike või piirkondlike koostööprogrammide, milles kohalikud asutused ja nende ühendused on kaasatud ettevõtjatena ELi ja teiste rahastajate abiga (ÜRO, kahepoolsed asutused, Maailmapank, piirkondlikud arengupangad, jne.);

G.  arvestades, et kohalikel asutustel on vajalik poliitiline õiguspärasus, teadmised ja kohalike küsimustega tegelemise kogemus ning võimalus koondada enda ümber teisi kohalikke sidusrühmi;

H.  arvestades, et vaatamata sellele, et kohalike asutuste osalemist koostööprotsessis loetakse Cotonou lepingus ja Euroopa konsensuses arengu küsimuses oluliseks, ei ole veel rakendatud ühtegi alalist mehhanismi, et tagada kohalike asutuste osalus dialoogis komisjoniga Euroopas ja arengumaades; arvestades siiski, et selline mehhanism on olemas valitsusväliste osalejate jaoks;

Euroopas

I.    arvestades, et kohalikud asutused on arenguabi valdkonnas juba praegu pädevad ja omavad pikaajalist kogemust: nad on olnud asjatundjad kõigis linnaarenduse valdkondades ja maaelu küsimustes juba üle kolmekümne aasta ning nende üha enam mitmekesistuv tegevus kasvab jätkuvalt, moodustades seega kogu maailma hõlmava solidaarsuse võrgustiku; arvestades, et praegu toetavad ja rahastavad neid meetmeid erinevad riigid;

J.    arvestades, et Euroopa kohalike asutuste siseriiklikud ja piirkondlikud ühendused etendavad üha olulisemat rolli teabe, suutlikkuse suurendamise ja dialoogi osas ning võivad seega muutuda ELi ja teiste arengupartnerite jaoks „peamiseks kanaliks”, mille kaudu tagatakse kohalike asutuste osalus dialoogis komisjoniga;

K.  arvestades, et Euroopa kohalikud omavalitsused ja nende ühendused etendavad otsustavat rolli avalikkuse teavitamisel, ergutamisel ja teadlikkuse tõstmisel ELis kohalikul tasandil, hõlmates otseselt kodanikke; arvestades, et see aitab kaasa solidaarsuse ja arenguabi väärtuste edendamisele, mida näitab ka 2005. aasta juulis UCLG poolt ÜRO toel käivitatud „Aastatuhande linnade kampaania”; arvestades, et selle raames kutsub UCLG Euroopa osakond, Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu alates 2006. aasta aprillist Euroopa linnu üles aastatuhande arengueesmärkide edendamisele ja elluviimisele;

L.   arvestades, et enamates haldusüksustes ja piirkondades ei piirdu kohalikud arengu teadvustamise kavad ja programmid ühekordsete meetmetega, vaid on selle asemel kehtestanud kohaliku tasandi elanikkonnale laiaulatusliku koolitus- ja teabeprogrammi;

M.  arvestades, et kohalikud asutused on arengu valdkonnas peamised osalejad, kes aitavad elavdada ja koordineerida kohalikul tasandil majandus- ja sotsiaalvaldkonnas tegutsevaid ettevõtjaid;

N.  arvestades, et Euroopa linnade ja lõuna piirkonna linnade vahelised sõprussidemeid ei saa praegu ELi rahalist toetust, kuigi Euroopa linnade koostööalgatused nendega samavõrdsete lõunapoolsete riikide linnade suhtes on üha arvukamad;

O.  arvestades, et Euroopasse sisserändajad etendavad olulist osa arengukoostöös, nende lisandväärtus seisneb nende potentsiaalses panuses, nende oskustes ja läheduses oma päritolumaale; arvestades selle taustal, et detsentraliseeritud koostöö on sisserändajate kogukondade eest seisvate rahvusvaheliste solidaarsusorganisatsioonide jaoks oluline ja sobiv sekkumisvaldkond nii seoses päritolumaades rakendatava tegevusega kui ka arengukoolituse ja teadlikkuse tõstmise projektidega vastuvõtvas riigis;

Arengumaades

P.   arvestades, et „detsentraliseeritud koostöö”, nagu seda määratleb EL alates neljandast Lomé konventsioonist, märgib tahet mitte enam otsustada abi andmise üle arengumaadele üksnes kolmandate riikidega, vaid kaasata kohalikud asutused nii poliitiliste otsuste tegemisse kui ka abi rakendamisse, et muuta see tõhusamaks ja elujõulisemaks; arvestades, et eesmärk on Euroopa koostööprotsessi põhjalik ja püsiv muutmine, võttes arvesse elanike ootusi, et projektid vastaksid paremini tegelikele vajadustele;

Q.  arvestades, et arengupoliitikas osalemine ja selle omaksvõtmine, mis on ELi peamised põhimõtted, peab toimuma kohalike asutuste kaasamisel, sest nende jaotumine kogu territooriumil võimaldab neil teostada lähendamispoliitikat ja edastada iga päev oma elanikkonna ootusi, eriti kõige äärepoolsemates piirkondades,

R.   arvestades, et kohalikel asutustel on kõigis arengumaades kogemused sellistes erinevates valdkondades nagu sanitaaria, haridus, tervishoid, elamumajandus, naiste õiguste edendamine otsuseid vastu võtvates kohalikes organites, narkootikume puudutavad teabesüsteemid, turismi juhtimine, linna ajaloolise pärandi säilitamine, kohalike tervishoiuteenuste edendamine, veemajandus ja ühistransport;

S.   arvestades, et detsentraliseerimine ja riiklikud reformid, mis on käimas enamikes piirkondades üle kogu maailma, panevad kohalikud omavalitused end kehtestama valitsussfäärina, mis on korraga nii eraldatud kui esinduslik koos uute vastutusaladega väga erinevates poliitikavaldkondades, mis on väga olulised vaesuse vastu võitlemisel ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel, nagu näiteks esmane tervishoid, veemajandus, sanitaaria, juurdepääs haridusele, keskkonnakaitse, kohalik majandusareng, HIVi/AIDSi ennetamine ja sooline võrdõiguslikkus;

T.   arvestades, et kohalike asutuste kaasamine võib aidata kaasa kohaliku demokraatia tugevdamisele ja abi haldamise demokratiseerimisele kohalikul tasandil, arvestades rolli, mida kohalike asutuste siseriiklikud ühendused võivad selles valdkonnas lõunapoolsetes riikides etendada;

U.  arvestades, et nende kohalike asutuste strateegiline roll, kellel on valimiste kaudu saadud legitiimsus ning kes asuvad riigi valitsuse ja kodanikuühiskonna vahel, muudab nad ideaalseks vahendajaks, et soodustada erinevate arengupartnerite vahelist konsulteerimist, mis on vajalik tõhusaks ja koordineeritud abiks;

V.  arvestades, et kohalikud asutused, kes tunnevad kohalikke tingimusi paremini kui keskvalitsus või rahvusvahelised rahastajad, pakuvad konkreetset lisandväärtust ning neil on paremad võimalused hinnata siseriiklike ja rahvusvaheliste arengustrateegiate kohalikku mõju, mistõttu nad suudavad pakkuda nende hallatavate territooriumide eripäradega paremini kohandatud abi;

W.  arvestades, et sobivate vahenditega võiksid kohalikud asutused olla stabiilseks raamiks, mis võimaldab uutel osalejatel ennast väljendada, organiseerida ja Euroopa partnerluse nõudmistega kohaneda;

X.  arvestades, et eriteadmised nende hallatava territooriumi kohta teevad kohalikest asutustest vaesuse ja ebavõrdsuse vastu võitlemise peamise jõu;

Y.  arvestades, et näiteks Ladina-Ameerika piirkonnas asetab linnastumise kiire areng linnapoliitika arenguteemade hulgas esiplaanile ning teeb linnadest ja linnastutest sotsiaalprobleemidega tegelemise valdkonnas (ränne, noorsugu, vaesus ja tööhõive) valitsuste peamised koostööpartnerid;

Z.   arvestades, et edendada tuleb dialoogi kohalike asutuste ja valitsusväliste osalejate vahel ELi poolt rahastatud kohaliku arengu projektide väljatöötamiseks ja rakendamiseks;

AA. arvestades, et arengumaade kohalike asutuste osalemine nõuab arengukoostöö strateegiate omaksvõtmist, mis nõuab muu hulgas nende juurdepääsu parandamist teabele, korralduslikke ressursse ja esindusmehhanisme, dialoogi pidamise suutlikkust ja algatusvõimet koostööpoliitika valdkonnas ning osalemist siseriiklikes, piirkondlikes ja rahvusvahelistes nõuandvates ja konsultatsiooniorganites;

AB arvestades, et UCLG etendab olulist rolli arengumaade asutuste vajaduste ümberkorraldamisel ja esitlemisel;

AC. arvestades, et vaatamata kogemustele arengu küsimustes on kohalike asutuste roll arengus tänaseni alahinnatud ja alarakendatud,

Vahendite pakkumine kohalikele asutustele nende rolli täitmiseks aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel

1.   tuletab meelde, et komisjon on juba ammu võtnud kohustuse anda kohalikele asutustele täieõigusliku partneri roll arenguabis ning et komisjoni viimativõetud kohustused on: AKV riikide suhtes Cotonou leping ning kõikide arengumaade suhtes põhimõtted, millele tugineb Euroopa 2005. aasta konsensus arengu küsimuses;

2.   tunnistab, et kohalike asutuste kaasamine arengupoliitikasse on aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel ja hea valitsemistava tagamisel väga oluline; usub, et arengupoliitika omaksvõtmine on arenguabi valdkonnas märkimisväärne samm läbipaistvuse ja demokraatia poole ning võimaldab lähtuda raha saajate tõelistest vajadustest, et töötada välja tõhusamad ja elujõulisemad projektid ning programmid;

3.   rõhutab põhja-lõuna telje ja lõuna-lõuna telje partnerluse tähtsust kohalike asutuste ja neid esindavate ühenduste vahel, mis aitab kaasa hea valitsemistava tugevdamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele;

4.   palub komisjonil toetada ja tugevdada Euroopa kohalike asutuste ja nende rahvusvaheliste partnerite otsest koostööd; nõuab eriti, et tagataks selliste solidaarsusvõrgustike järjepidevus (sh rahaline), mis loodi selliste programmidega nagu URB-AL, Aasia URBS ja teised, mis lõpetavad tegevuse hiljemalt 2007. aastal ning kujutavad endast elanike ees võetud kohustusi;

5.   rõhutab, et omavastutuse, osaluse ja hea valitsemistava põhimõtted nõuavad mitmepoolset lähenemist, kus erinevad arengupartnerid, olgu siis tegemist kas kolmandate riikide, kohalike asutuste või valitsusväliste osalejatega, tegutsevad üksteist täiendavalt ja ühtselt;

6.   rõhutab, et kohalikud omavalitsused peavad kaasama ülejäänud kohalikke sidusrühmi (ülikoolid, sotsiaalsed osapooled, valitsusvälised arenguorganisatsioonid, ettevõtted jne) ning innustama kodanikke osalema avalikus elus;

7.   palub kohalikel sidusrühmadel võtta koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega järelevalve alla tööstus ja põllumajandus, et hoida ära laste töö kasutamine ning teha koostööd nõuetele vastavate koolihoonete ehitamisel ja hooldamisel, kus töötavad koolitatud õpetajad ning pakutakse tasuta transporti ja koolitoitu, et kõigil lastel oleks võimalus koolis käia;

8.   pidades siiski oluliseks eristada selgelt kohalike asutuste ja valitsusväliste osalejate konkreetseid rolle, arvestades nende pädevusvaldkonda, õiguspärasus ja demokraatlikku kontrolli, kogemusi kohalike küsimuste juhtimise valdkonnas ning kaasatust riikliku poliitika elluviimisse;

9.   väljendab heameelt poliitilise tunnustamise ja kohalikele asutustele eespool nimetatud arengukoostöö rahastamisvahendiga eraldatud rahaliste vahendite üle: a) kohalikud asutused kaasatakse arengumaade koostööstrateegiate määratlemisse, geograafiliste ja temaatiliste programmide väljatöötamisse, nende rakendamisse ja hindamisse juba algetapis; b) kuni 15% temaatilise programmi „Valitsusvälised osalejad ja kohalikud asutused” vahenditest võib eraldada otse kohalikele asutustele; c) Euroopa kohalikud asutused integreeritakse struktureeritud poliitilisse dialoogi Euroopa institutsioonide ja teiste põhjapoolse piirkonna arengu sidusrühmadega;

10. palub komisjonil viidata tulevastes arengukoostöö rahastamisvahendites ja õigusloomega seotud tekstides kohalike asutuste rollile ja neid esindavatele ühendustele kui „poliitilistele partneritele” ning tagada nende osalemine kõigis koostööprotsessi etappides ja nende otsene juurdepääs Euroopa rahastamisvahenditele;

11. palub komisjonil täpsustada riikide strateegiadokumentides menetluskord ja mehhanismid, mille abil kaasata paremini kohalikke asutusi, neid esindavaid organisatsioone ja kodanikuühiskonna partnereid kõigis koostööprotsessi etappides (dialoogid ja strateegiadokumentide sõnastamine, kavandamine, rakendamine, läbivaatamine, hindamine) ning kindlustada, et EÜ delegatsioonid oleksid nende rakendamise tagamiseks sellest informeeritud;

12. kutsub komisjoni ja nõukogu üles tunnustama lõuna piirkonna kohalike asutuste ühendusi strateegiate määratlemisel ja arengupoliitika rakendamisel kui tõhusaid vahelülisid ühelt poolt kohalike asutuste ja teiselt poolt liikmesriikide valitsuste ja ELi vahel;

13. avaldab kahetsust, et praegu on arengumaade asutused kaasatud vaid projektide rakendamisse ja mitte arengupoliitika väljatöötamisse, ning seda ka AKV riikides, vaatamata Cotonou lepingu muutmisele, mis paigutab poliitilise dialoogi kohalike asutustega partnerluse keskmesse; kohustub seetõttu võtma valitud esindajate ühendustega üksikasjalikke järelmeetmeid arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise osas nii ELis kui ka arengumaades, vaadates eriti läbi riikide strateegiadokumendid, ning teavitama kohalikke asutusi neile pakutavatest uutest võimalustest ja kohalike asutuste praktikas tekkinud raskuste korral edastama teabe komisjonile;

14. rõhutab seetõttu, et eelpool mainitud komisjoni 23. detsembri 1999. aasta selgitavas märkuses tehti ettepanek võtta kõigi arengumaade delegatsioonide jaoks vastu tööjuhend, mis selgitas täpselt, kuidas kaasata kohalikke asutusi ja valitsusväliseid osalejaid igasse koostööprotsessi etappi, soovitas detsentraliseeritud sidusrühmade osalemist poliitika sõnastamise ja kavandamise algusetapis ning mis jääb kasulikuks juhendiks uute arengu rahastamisvahendite rakendamisel;

15. avaldab heameelt selle üle, et oma eespool mainitud 25. jaanuari 2006. aasta teatises kinnitab komisjon uuesti, et kohalikud asutused on täieõiguslikud arengus osalejad ning teeb ettepaneku kaasata valitsusvälised osalejad ja kohalikud asutused arengukoostöösse, muu hulgas nii dialoogi kui ka rahalise toetuse kaudu; rõhutab, et vastavalt uue arengukoostöö rahastamisvahendi sätetele tähendab see nende osalemist siseriiklike strateegiate ja geograafiliste programmide väljatöötamises, sest just seal määratletakse Euroopa koostöö poliitilised suunised; avaldab seetõttu kahetsust selle üle, et komisjon piirab kõnealuses teatises kohalike ametivõimude osalemise võimalust ning käsitleb seda geograafiliste programmide osas vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele teisejärgulisena; on seisukohal, et koostöö kohalike asutuste ja keskvalitsuse vahel tõhustab arenguabi andmist ning võimaldab sihtotstarbeliste rahaliste vahendite tulemuslikumat kasutamist ja abi jõudmist nendeni, kes seda kõige rohkem vajavad;

16. rõhutab vajadust arendada pidevat dialoogi ja konsulteerimist ELi ning kohalike asutuste ja nende esindajate ühenduste vahel kõigil tasanditel – siseriiklikul, piirkondlikul, ülemaailmsel –, eriti kaasates neid kui vaatlejaid ELi ja partnerriikide vahelistel foorumitel, nagu näiteks Parlamentaarne Ühisassamblee ja AKV-EL Ministrite Nõukogu, valitsusväliste osalejate esindajatega võrdsetel alustel;

17. palub, et kohalikud asutused ja neid esindavad ühendused võiksid saada osa otsesest ja sobivast rahastamisest: a) arengukoostöö rahastamisvahendi geograafiliste programmide raames, arvestades nende rolli kohalikus valitsemises ja nende osaluse tähtsust aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel; b) temaatilise programmi „Valitsusvälised osalejad ja kohalikud asutused” raames, kuna nende dialoogis ja koostööprotsessis osalemise (organiseerimine ja esindamine, konsultatsiooni, dialoogi ja lobitöö mehhanismide kehtestamine) suutlikkuse tugevdamine nii Euroopas kui ka arengumaades vajab nende uute vastutusaladega paremini kohandatud rahalist toetust;

18.    kutsub seetõttu komisjoni üles arengukoostöö rahastamisvahendeid 2008/2009. aastatel läbi vaatama:

-  kindlustamaks, et Euroopa abi arengumaadele keskenduks detsentraliseerimisele ja kohalike ametivõimude tegevusele;

-  hoolitsemaks selle eest, et märkimisväärne osa ELi eelarvelisest abist arengumaade geograafiliste programmide jaoks oleks eraldatud otse kohalikele asutustele, pidades nõu keskvalitsustega, et parandada abi haldamist arengumaades, tugevdada kohalikku demokraatiat ja parandada elanikkonna juurdepääsu Euroopa rahalistele vahenditele, vastavalt Euroopa arenguküsimusi käsitlevas konsensuses sätestatud põhimõtetele;

-  suurendamaks temaatilise programmi "Valitsusvälised osalejad ja kohalikud asutused" eelarverida, arvestades nende ulatuslikku rolli aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel, eriti kohalike asutuste osatähtsust kohalike avalike teenuste pakkumises;

-  kiirendamaks AKV kohalike omavalitsuste suutlikkuse tõstmise ja Cotonou lepingu raames toimuva teabevahetuse toetamist, eriti AKV kohalike omavalitsuste platvormi ja selle liikmete kaudu, sealhulgas AKV riikide saadikute komitee poolt 2003. aasta oktoobris heaks kiidetud rahastamispakkumise kohest jõustamist;

-  kui detsentraliseerimine ei ole põhieesmärk, toetamaks kohalike asutuste tegevust riigi detsentraliseerimispoliitika toetamise kaudu kas suutlikkuse, vahendite kättesaadavuse, eelarvetoetuse, õigusloomega seotud toetuse või muude toetuste abil;

-  et luua mehhanismid valdkondliku abi eraldamiseks vastavalt territooriumile, et kohalikud asutused võiksid täita neile detsentraliseerimist käsitlevate õigusaktidega määratud ülesandeid, sest kohalikud asutused omavad lisandväärtust valdkondlike programmide rakendamisel, eriti tervishoiu, hariduse ja peamiste avalike teenuste valdkonnas, millest nad jäetakse praegu sageli kõrvale;

19. rõhutab struktureeritud dialoogi olulisust Euroopa kohalike asutuste ja ühenduse institutsioonide vahel, nagu on määratletud arengukoostöö rahastamisvahendiga, et Euroopa kohalikel asutustel oleks raamistik, milles nad võivad tõhusalt koostööd teha ja pidada dialoogi arenguga tegelevate institutsioonide ja teiste sidusrühmadega;

20. kutsub komisjoni üles seadma sisse partnerlust aktiivselt koostööd tegevaid kohalikke asutusi esindavate ühenduste platvormiga, mis on loodud valitsusväliste organisatsioonide platvormi Concordi (Euroopa kodanikeühenduste abi- ja arengukoostöö konföderatsiooni) eeskujul, et edendada Euroopa institutsioonidega peetavat dialoogi ja tehtavat koostööd, koordineerida koostööd kohalike asutuste vahel ja abistada kohalikke asutusi arengupoliitika rakendamisel ning eelkõige tugevdada partnerluse liikmete suutlikkust;

21. palub komisjonil luua koostöös kohalike ametivõimude organisatsioonidega rahvusvaheline kohaliku demokraatia ja detsentraliseerimise seire keskus, et:

- tagada järelevalve kohalike asutuste osalemise üle koostööprotsessis ELiga (poliitiline dialoog, arengustrateegiate koostamine, kavandamine, rakendamine ja hindamine) ning teavitada institutsioone kohapeal töös ette tulnud raskustest;

- koostada kohalikul tasandil valitsemise maailmakaart, mis sisaldaks loetelu projektidest, sidusrühmadest ja eelarvetest, mida kasutavad kohalikud asutused üle maailma, et soodustada koordineerimist, ühtsust ja sünergiat erinevate kohalike omavalitsuste partnerite vahel;

- luua vahendid kohalike asutuste teavitamiseks ja nende osalemise toetamiseks Euroopa koostööprotsessis, nagu näiteks ajakohastatud teave kohalikele asutustele arenguabi reformiga kaasnevate uute võimaluste kohta, tehniline abi pakkumiskutsetele ja projektikonkurssidele vastamiseks jne;

- kontrollida ja analüüsida demokraatia- ja inimõigusalaste normide rakendamist, eriti nende normide rakendamist, mis käsitlevad konkreetselt kohalikku demokraatiat ja head valitsemistava ning on sätestatud asjaomastes EÜ ja teistes rahvusvaheliselt kokkulepitud standardites, nagu ÜRO, Aafrika Liidu või Rahvaste Ühenduse jms standardid;

22. palub komisjonil edendada struktuurilisi meetmeid, mis elavdavad ja toetavad detsentraliseerimist ja kohaliku suutlikkuse suurendamist partnerriikides koos suurema demokraatia ja kodanike osalemisega;

23. teeb ettepaneku kasutada koostööstrateegiate muutmise mehhanisme, kaasa arvatud Cotonou lepingu muutmine, et kontrollida kohalike asutuste koostööprotsessi kaasamisel saavutatud edusamme ning kaotada õiguslikud, poliitilised ja organisatsioonilised piirangud, mis takistavad kohalike asutuste osalemist koostööprotsessis;

0

0 0

24. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

  • [1]  ELT C 46, 24.2.2006, lk 1.
  • [2]  ELT
  • [3]  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.
  • [4]  ELT L 209, 11.8.2005, lk 27.
  • [5]  EÜT L 213, 30.7.1998, lk 6.
  • [6]  EÜT L 148, 6.6.2002, lk 1.
  • [7]  ELT L 99, 3.4.2004, lk 1.

SELETUSKIRI

Kohalikud asutused on asjatundjad kõigis linnaarengu valdkondades juba üle kolmekümne aasta. Nende koostöötegevus üle kogu maailma on andnud väga häid tulemusi, nende käsutuses on aina olulisemad eelarvevahendid, nad mitmekesistuvad ja nende tegevus kasvab jätkuvalt. Seega moodustavad nad uskumatu solidaarsusvõrgustiku, mis hõlmab kogu maailma. Kuid eelkõige on nende lisandväärtuseks anda abi, mis vastab kohalike kogukondade ootustele, sest kohalikud asutused on kodanikele lähemal kui keskvalitsus või rahvusvahelised rahastajad, mis võimaldab neil märgata siseriiklike ja rahvusvaheliste arengustrateegiate kohalikku mõju. Arvestamata raha saajaid ja nende vajadusi, ei ole võimalik anda tõhusat ja elujõulist abi.

I – Kohalikud asutused: arenguprotsessis unustatud osalejad

Vaatamata eelöeldule seisavad kohalikud asutused silmitsi paradoksiga: nende teadmisi arengu valdkonnas kasutatakse harva ja nendest isegi ei teata. Nende rolli keskvalitsuse ja kodanikuühiskonna vahel mõistetakse halvasti. Euroopa Komisjon on alati suhtunud väga vastuoluliselt kohalike asutuste rolli oma arengupoliitikas: osaliselt, et säilitada head diplomaatilised suhted kolmandate riikide keskvalitsustega, osaliselt, et kiirendada rahaliste vahendite väljamaksmist, kuna konsultatsioonid on aeganõudvad.

Kuid linnad on suutnud ennast aastate jooksul maksma panna kui olulised partnerid arengu küsimustes:

1945: Prantsusmaa linnad alustavad koostööd Saksamaa linnadega

1960ndad: Lääne-Euroopa linnad tihendavad kaubavahetust Ida-Euroopa linnadega

1970: linnad alustavad solidaarsus kampaaniaid Aafrika kohalike omavalitsustega

1975: Euroopa Komisjon rahastab mikroprojekte, mis põhinevad kohalike kogukondade algatusel AKV riikides.

1989: Lomé IV konventsioon AKV riikidega toob sisse uuendusliku lähenemise: detsentraliseeritud koostöö. Tegemist on teistsuguse koostöövormiga: riik säilitab keskse rolli, kuid poliitiliste otsuste tegemisse ja abi rakendamisse kaasatakse kohalikud asutused ja kodanikuühiskond, kes omandavad lihtsate rahasaajate staatuse asemel täievoliliste poliitiliste partnerite staatuse. Vähemalt toimib see nii paberil, sest praktikas omistatakse neile kiiresti nende tavapärane raha saaja ja projektijuhi roll.

1992: komisjon loob detsentraliseeritud koostöö eelarverea, et muuta detsentraliseeritud koostöö lähenemine üldiseks kõigis arengumaades.

1994: Ministrite Komitee võtab vastu Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi harta

1995: programmi URBAL käivitamine, et rahastada Euroopa ja Ladina-Ameerika linnade vahelisi projekte (54 miljonit eurot aastateks 1995–2004), programmi Aasia URBS käivitamine (43 miljonit eurot aastateks 1995–2004) ning programmi MED-URBS käivitamine

1998: parlament annab detsentraliseeritud koostöö määrusega detsentraliseeritud koostööle õigusliku aluse

2000: programmide ACCESS ja CARDS käivitamine konfliktides kahjustatud infrastruktuuride taastamiseks Kesk- ja Ida-Euroopas

Juuni 2000: Cotonou lepinguga paigutatakse poliitiline dialoog raha saavate riikide valitsusväliste osalejatega partnerluse keskmesse, need kaasatakse igasse koostöö etappi

2005: muudetud Cotonou leping tunnustab vaieldamatult kohalikke asutusi kui täievolilisi partnereid (ning mitte lihtsaid raha saajaid)

November 2005: Euroopa konsensus kiidab selle suundumuse heaks, tehes omavastutusest ja osalemisest ELi peamised põhimõtted ning julgustades kohalike asutuste aktiivset osalemist.

2007: uus arengu rahastamisvahend on kohalikele asutustele oluliseks edasiminekuks: neid tunnustatakse kui lõunapiirkonna poliitilisi partnereid ja nende käsutuses on temaatiline programm.

II – Arenguabi reformimise mõju

2007: uus arengu rahastamisvahend on kohalike asutuste jaoks oluline edasiminek:

1. neid tunnustatakse kui poliitilist partnerit: lõuna piirkonnas kaasatakse nad alates poliitilise dialoogi etapist riigi strateegiadokumentide ja teemaprogrammide väljatöötamisse ning nende rakendamisse ja hindamisse;

2. nende käsutuses on temaatiline programm, mille eesmärgiks on lõuna piirkonnas nende suutlikkuse tugevdamine, organiseerumine ja koostöö teiste arengus osalejatega ning Euroopas struktureeritud dialoogi loomine Euroopa institutsioonidega;

3. kuni 15% sellest temaatilisest programmist antakse otse kohalikele asutustele, kui nad seda taotlevad, mis moodustab 35 miljonit eurot ajavahemikuks 2007–2013.

Nagu ka ÜRO 2005. aastal, tunnustab EL nüüdsest kohalikke asutusi kui keskset osalejat arengukoostöös, vähemalt teoorias. Selle raporti eesmärgiks on analüüsida seda uut partnerlussuhet ning tagada, et need edasiminekut oleks märgata ka tegelikkuses.

III –Miks on kohalikud asutused sobiva, tõhusa ja elujõulise abi seisukohast olulised partnerid?

· Dialoogiruum keskvalitsuse ja kohalike kogukondade vahel: kohalike asutuste esindajad valitakse kogu territooriumi elanike poolt ja seega on nad kodanikuühiskonna sobivad esindajad. Olles elanikele lähemal, võivad nad anda edasi nende nõudmisi. Asjakohaste vahenditega võiksid kohalikud asutused tagada lähendamispoliitika kohaldamise, anda edasi elanike igapäevaseid ootusi ja lähendada neid riigile, eriti puudutab see neid, kes elavad kõige äärepoolsemates piirkondades.

· Vajalikud teadmised linna sektoris: samal ajal kui keskvalitsusel on riiklik ja seega üldisem lähenemisviis, võivad kohalikud asutused kasutada oma teadmisi nende poolt hallatava territooriumi spetsiifilistest linna probleemidest. Kohalikud asutused on juba peamiseks vaesuse ja ebavõrdsuse vastu võitlemise vahendiks. Kui neile on antud võimalus olla kaasatud, on nad näidanud oma olulist lisandväärtust kohaliku arengu küsimustes.

· Vastasjõud: kohalikud asutused esitavad väljakutse headele poliitilistele suhtele kohapeal komisjoni delegatsiooni ja valitsuse vahel, kes on tõrges oma eelisõiguste piiramise suhtes valitud isikute kasuks, kes ei ole alati valitsuse toetajad. Euroopas oleme veendunud, et parteid on demokraatia tagajad, kuid kolmandates riikides peab liit läbirääkimisi vaid keskvalitsusega. Kohalike asutuste kaasamine võib aidata kaasa demokraatlikumale arenguabi juhtimise kohalikul tasandil.

IV – Komisjoni meetmed

3. oktoobri 2006. aastal toimunud kuulamine kohalike omavalitsuste rolli teemal arengus oli rikas poliitiliste ettepanekute poolest. Järgnevalt esitatakse kokkuvõte 5 peamisest lähenemisviisist partnerlusele, mille esitasid osalejad ja Euroopa Parlamendi liikmed.

Lähenemisviis nr 1.      Kuidas kaasata kohalikud asutused poliitilisse dialoogi ELi abi andmise üle lõuna piirkonna riikidele?

Komisjon kinnitas uuesti kohalike asutuste kaasamise vajadust juba poliitilise dialoogi etapis nii ELi abi rakendamisel kui ka hindamisel. Kuna parlamendi ülesandeks on nüüdsest kontrollida riikide strateegiadokumente, mis kehtestavad komisjoni arengupoliitika igas lõuna piirkonna riigis, kohustus arengukomisjon teavitama UCLGd ja Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu Euroopa poliitika tegevuskavast. UCLG kohustub omalt poolt teostama praktilist seiret kohapeal, et saada teada, kas kohalikud asutused on komisjoni ettepaneku kohaselt kaasatud konsultatsiooni. Kui see ei ole nii, võib ta sellest teavitada arengukomisjoni, kes teavitab omakorda Euroopa Komisjoni.

Lähenemisviis nr 2.      Muuta detsentraliseerimine arengumaadele antava Euroopa abi keskseks raskuspunktiks

See idee on kuulamisel tõstatatud keskne poliitiline küsimus. Selle kiitsid heaks kõik osalejad: Euroopa Komisjon, kohalike asutuste esindajad ja kohal olnud parlamendiliikmed. Seega nõutakse raportis:

1) detsentraliseerimise ja kohalike asutuste tegevuse muutmist arengumaadele antava Euroopa abi raskuspunktiks;

2) et märkimisväärne osa ELi eelarvetoetusest arengumaadele antaks otse kohalikele asutustele vältimaks, et keskvalitsused juhivad kõiki Euroopa rahalisi vahendeid. See võimaldaks paremat toetuse juhtimist arengumaades, suuremat kohalikku demokraatiat ja elanike paremat juurdepääsu Euroopa rahalistele vahenditele, vastavalt Euroopa arenguküsimust käsitlevas konsensuses sätestatud põhimõtetele. Tegelikult ei piisa arengumaade kohalikele asutustele 15% temaatilisest programmist, et tagada kohaliku tasandi elanikele avalikud teenused;

3) juhul kui detsentraliseerimine ei ole sihtvaldkond, nõutakse kohalike asutuste tegevuse toetamist riigi detsentraliseerimispoliitika toetamise kaudu, kas suutlikkuse, rahastamisvahendite kättesaadavuse, eelarvetoetuse, õigusloomega seotud toetuse või muu toetuse kaudu;

4) mehhanismide loomist valdkondliku abi eraldamiseks territooriumi alusel, et kohalikud asutused võiksid mängida rolli, mis on neile määratud detsentraliseerimist käsitlevate õigusaktidega: kohalikud asutused omavad lisandväärtust valdkondlike programmide rakendamisel, eriti tervishoiu, hariduse ja peamiste avalike teenuste valdkonnas, millest nad jäetakse praegu sageli kõrvale.

Lähenemisviis nr 3.                 Euroopas: struktureeritud dialoog Euroopa institutsioonidega

Kohalikud ametiasutused vajavad tõhustatud dialoogi Euroopa institutsioonidega. Tuleb selgelt määratleda, kellega võivad Euroopa institutsioonid dialoogi pidada: Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukoguga Euroopa institutsioone käsitlevat dialoogi, UCLGga, et teavitada parlamenti kohalikul tasandil toimuvast arengust ning lõuna piirkonna mitteametlike kohalike asutustega.

Lähenemisviis nr 4.                 Kohalikele asutustele mõeldud 15% väljamaksmise abi

See on strateegiline küsimus, kuna need 15% on kohalikele asutustele lubatud maksimum, kui nad suudavad selle ära kasutada. UCLG võiks anda kohalikele asutustele tehnilist abi nendele projektikonkurssidele vastamiseks.

Lähenemisviis nr 5.                 Euroopa tunnustus kohalikele asutustele aastatuhande                                      arengueesmärkide saavutamisel

Praeguse tempo juures oleks 2015. aastaks kinnitatud arengueesmärkide saavutamiseks vaja 110 aastat. Seega tuleb tagada lobitöö, et EL tunnustaks kohalike asutuste olulist rolli aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel.

Nende eesmärkide saavutamiseks nõutakse raportis komisjonilt ülemaailmse kohaliku juhtimise seire keskuse loomist, et:

a) tagada järelevalve kohalike ametiasutuste osalemise üle ELiga koostöö protsessis (poliitiline dialoog, arengustrateegiate koostamine, kavandamine, rakendamine, hindamine) ja teavitada institutsioone kohapeal ette tulnud raskustest,

b) koostada kohalikul tasandil valitsemise maailmakaart, mis sisaldaks loetelu projektidest, sidusrühmadest ja eelarvetest, mida kasutavad kohalikud asutused üle maailma, et soodustada koordineerimist, ühtsust ja sünergiat erinevate kohalike omavalitsuste partnerite vahel

c) luua vahendid kohalike asutuste teavitamiseks ja nende osalemise toetamiseks Euroopa koostööprotsessis, nagu näiteks ajakohastatud teave kohalikele asutustele arenguabi reformiga kaasnevate uute võimaluste kohta, tehniline abi pakkumiskutsetele ja projektikonkurssidele vastamiseks, jne;

MENETLUS

Pealkiri

Kohalikud omavalitsused ja arengukoostöö

Menetluse number

2006/2235(INI)

Vastutav komisjon
  loa kinnitamisest istungil teada andmise kuupäev

DEVE
28.9.2006

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

 

 

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine
  otsuse kuupäev

 

 

 

 

 

Tõhustatud koostöö
  istungil teada andmise kuupäev

 

 

 

 

 

Raportöör(id)
  nimetamise kuupäev

Pierre Schapira
30.5.2006

 

Endine raportöör / Endised raportöörid

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

19.12.2006

 

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

28.2.2007

Lõpphääletuse tulemused

+

-

0

30

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrietus van den Berg, Josep Borrell Fontelles, Danutė Budreikaitė, Marie-Arlette Carlotti, Corina Creţu, Nirj Deva, Koenraad Dillen, Hélène Goudin, Filip Kaczmarek, Glenys Kinnock, Maria Martens, Luisa Morgantini, José Javier Pomés Ruiz, Miguel Portas, Horst Posdorf, Toomas Savi, Pierre Schapira, Frithjof Schmidt, Jürgen Schröder, Feleknas Uca, Luis Yañez-Barnuevo García, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Fiona Hall, Alain Hutchinson, Jan Jerzy Kułakowski, Miguel Angel Martínez Martínez, Manolis Mavrommatis, Atanas Paparizov, Elena Valenciano Martínez-Orozco, Anne Van Lancker, Ralf Walter

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Esitamise kuupäev

1.3.2007

Märkused
(andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)