RAPORT Saared ning looduslikud ja majanduslikud piirangud regionaalpoliitika kontekstis
2.3.2007 - (2006/2106(INI))
Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Francesco Musotto
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
saarte ning looduslike ja majanduslike piirangute kohta regionaalpoliitika kontekstis
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse struktuurifonde perioodil 2007–2013 reguleerivaid määrusi;
– võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta otsust 2006/702/EÜ ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste kohta[1];
– võttes arvesse 21.–22. juunil 2002. aastal Sevillas toimunud Euroopa Ülemkogu järeldusi;
– võttes arvesse 14.–15. detsembril 2006. aastal Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu järeldusi;
– võttes arvesse 2. septembri 2003. aasta resolutsiooni struktuuriliselt vähemsoodsate regioonide (saared, mägipiirkonnad, väikese rahvastikutihedusega piirkonnad) kohta ühtekuuluvuspoliitika ja nende institutsionaalsete perspektiivide raames[2];
– võttes arvesse regioonide komitee 13. märtsi 2002. aasta arvamust Euroopa Liidu saarte probleemide kohta laienemise kontekstis[3];
– võttes arvesse regioonide komitee 7. juuli 2005. aasta arvamust piirkondliku riigiabi eeskirjade ülevaatamise kohta[4];
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A6‑0044/2007),
A. arvestades, et Euroopa Parlament on mitmeid kordi juhtinud tähelepanu arvukate raskete oludega saarte olukorrale ning on rõhutanud vajadust aidata neist raskustest üle saada ning piirkondlikke erinevusi vähendada;
B. arvestades, et omavahel ei tohiks segi ajada äärepoolseima piirkonna ja saarelisuse mõisteid, kuigi paljud äärepoolseimad piirkonnad on ühtlasi saared; arvestades, et EÜ asutamislepingu artikli 299 konkreetseid sätteid, mis on pannud tugeva õigusliku aluse äärepoolseimate piirkondade abistamiseks mõeldud tulemusliku hüvitise andmise meetmetele, tuleb eristada EÜ asutamislepingu artikli 158 sätetest ja Amsterdami lepingus sisalduvast saari käsitlevast deklaratsioonist, mille suhtes ei ole kunagi kohaldatud rakendussätteid, mille tulemus on majandusarengu tasakaalustamatus ühelt poolt tuumik-EÜ ja teiselt poolt selle äärealadel asuvate saarte vahel;
C. arvestades, et ühtekuuluvuse kui Euroopa Liidu ühe peamise eesmärgi siht on tagada mitmekeskuseline harmooniline areng piirkondlike erinevuste vähendamise ja arengut takistavate tegurite, sealhulgas looduslikest ja geograafilistest piirangutest tingitud takistuste kõrvaldamise kaudu;
D. arvestades, et territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõte on koondatud uutesse struktuurifonde ajavahemikul 2007–2013 reguleerivatesse määrustesse ja arvestades, et see põhimõte moodustab lahutamatu osa ühtekuuluvuspoliitikast, mida tuleks tulevikus säilitada ja tugevdada ning mille eesmärk on ELi territooriumi mitmekeskuseline integreerimine, et tagada võrdsed võimalused kõikidele piirkondadele ja sealsele elanikkonnale;
E. arvestades, et ebaseaduslik sisseränne meritsi on üks peamisi ELi ees seisvaid probleeme ja arvestades, et möödunud aastal oli rändesurve eriti tugev ELi mereäärsetele välispiiridele, eelkõige Vahemere saartele, millelt nõutakse täiesti ebaproportsionaalse koormuse kandmist pelgalt nende geograafilise asukoha tõttu;
F. arvestades, et 14.–15. detsembril 2006. aastal Brüsselis peetud Euroopa Ülemkogu juhtis tähelepanu sellele, et sisserändega on vaja tegelda terviklikult ning et seniajani tehtud jõupingutusi tuleb kahekordistada, eriti mõnes ELi saarepiirkonnas, kuna need on osa liidu merepiirist ja rändeteedest,
1. usub, et saarelisus on üheaegselt nii geokultuuriline iseärasus, mis on potentsiaal, mida arengustrateegias saab ära kasutada, kui ka alaline piirang, mis täiendavalt pärsib kõnealuste piirkondade konkurentsivõimet;
2. tunnistab, et struktuurifonde ajavahemikul 2007–2013 reguleerivatesse uutesse määrustesse on lisatud mitmed konkreetsed sätted struktuuriliselt ebasoodsate piirkondade kasuks; avaldab siiski kahetsust, et nõukogu ei võtnud vastu teisi tähtsaid Euroopa Parlamendi esitatud ettepanekuid, nagu võimalust tõsta kaasrahastamise määra alade jaoks, mida mõjutab enam kui üks geograafiline või looduslik piirang;
3. palub komisjonil 2007.–2013. aasta programmiperioodi suhtes, mis käsitleb saarepiirkondade tegevusprogramme, sealhulgas teise eesmärgi omasid, kasutada ära kõiki võimalusi, mis võimaldavad neil viia ellu infrastruktuuritöödega seotud meetmed, mida nii väga vajatakse;
4. väljendab heameelt tähelepanu üle, mida komisjoni uutes ühtekuuluvust käsitlevates strateegilistes suunistes aastateks 2007–2013 ühtekuuluvuspoliitika territoriaalsele mõõtmele on pööratud; märgib eriti, et looduslike piirangutega alade majandusliku mitmekesistamise toetamine kuulub järgmise programmiperioodi prioriteetide hulka; nõuab seepärast tungivalt, et asjaomaste liikmesriikide korraldusasutused võtaksid käesolevat prioriteeti oma siseriiklike strateegiliste tugiraamistike ja tegevuskavade koostamisel täielikult arvesse;
5. palub komisjonil neljandas ühtekuuluvusaruandes pöörata erilist tähelepanu ning pühenduda saarte ja teiste struktuuriliselt ebasoodsate piirkondade olukorrale;
6. palub komisjonil Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustiku (ESPON) tööprogrammi raames pöörata erilist tähelepanu ebasoodsates looduslikes tingimustes olevate piirkondade, eriti saarte olukorrale; on seisukohal, et usaldusväärsed ja põhjalikud teadmised saarte olukorrast on hädavajalikud selleks, et nende eripära rahuldavalt arvesse võtta; nõuab komisjonilt tungivalt konkreetsete süsteemide loomist, mis võimaldavad koguda saartega seotud asjakohaseid andmeid kohalikul tasandil, mis edastatakse seejärel Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustikule (ESPON);
7. palub komisjonil ajakohastada 2003. aasta uurimuste käigus saadud saari puudutavat statistilist teavet; usub, et edasine töö peaks olema suunatud asjassepuutuvamate statistiliste näitajate määratlemisele, mis sobivad paremini selgepiirilise statistilise pildi andmiseks arengutaseme kohta ja rahuldava arusaamise võimaldamiseks ebasoodsate geograafiliste ja looduslike tingimustega piirkondadest, eriti mis puudutab piirkondi, kuhu on koondunud mitmeid ebasoodsaid tingimusi, nagu näiteks mäeahelikud, saarestikud, samuti kahekordse eraldatuse juhtumid; rõhutab, et kõnealused näitajad peaksid võimaldama nende piirkondade ja ülejäänud ELi vaheliste erinevuste paremat hindamist, samuti piirkonnasiseste erinevuste hindamist; palub komisjonil kõnealused näitajad registreerida ja nende kohta korrapäraselt aru anda koos heade tavade näidetega;
8. tunnustab tõsiasja, et komisjon tõstab riikliku regionaalabi suunistes aastateks 2007–2013 ning suunistes väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antava riigiabi ja riskikapitali kohta esile saarte ja äärealade erilist olukorda; on siiski seisukohal, et rahuldavamaks tegelemiseks selliste territooriumide alaliselt ebasoodsate oludega tuleks lubada täiendavat paindlikkust olemasoleva ja tulevase riigiabipoliitika rakendamisel, ilma et selline paindlikkus põhjustaks vastuvõetamatut turu moonutamist ELis; palub komisjonil üle vaadata oma lähenemine, et võtta paremini arvesse saarte vajadust omada juurdepääsu ühtsele turule mandripiirkondadega võrdsetel tingimustel; arvab sellega seoses, et parem transpordiühendus peaks olema selles valdkonnas esikohal, eriti seoses sadamate ja lennujaamadega,
9. palub komisjonil uurida võimalust lubada riigiabi saarepiirkondadele, kus kütuse- ja energiakulud mõjutavad selgelt ebasoodsalt seal elavate kogukondade konkurentsivõimet; märgib eelkõige, et kütuse hinna märkimisväärsed kõikumised võivad muuta saarte ja Euroopa mandriosa vahelise transpordi oluliselt koormavamaks; usub, et riigiabi käsitlevates järgmistes suunistes tuleks tegevusabi võimaldavat korda laiendada kõikidele saarepiirkondadele, mis ei ole saareriigid või siseveekogude saared;
10. palub komisjonil korrapäraselt koostada ja Euroopa Parlamendile esitada saarte erivajaduste hindamise alane uuring, võttes arvesse saarte jaoks erilist tähtsust omavaid küsimusi ning esitades ettepanekud nendele suunatud meetmete osas; on seisukohal, et sellise hindamise keskpunktis peaks eelkõige olema regionaalpoliitika rakendamise mõju saartele, sealhulgas investeeringute tase, majandustegevuse levik, tööpuudus, transpordi infrastruktuur (eriti sadamad ja lennujaamad), keskkonda puudutav surve ning saarte üldine majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni tase ühtse turu piires;
11. palub liikmesriikidel tagada saarepiirkondade keskkonnaalase, kultuurilise ja sotsiaalse eripära tulemuslik kaitse selliste meetmetega nagu asjakohaste regionaalarengukavade koostamine ja ehitustegevuse kontrollimine ning võtta ühtlasi koostöös komisjoniga vastu integreeritud programme, et kaitsta kultuuripärandit ja keskkonnaressursse;
12. kiidab heaks valdkonnaülese lähenemise ühenduse poliitika rakendamisel, nagu kajastub komisjoni rohelises raamatus „Euroopa Liidu merenduspoliitika tulevik: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses“, ning nõuab kõnealuse lähenemisviisi kohaldamist eeskätt saarte suhtes, mis moodustavad Euroopa meremõõtme põhiosa; palub komisjonil laiendada valdkonnaülest lähenemist teistele poliitikavaldkondadele viisil, mis arvestab saarepiirkondade eripära, soodustades seeläbi nende võimet täielikult integreeruda ja kasutada ära siseturust ning Lissaboni strateegiast tulenevaid eeliseid;
13. pöörab erilist tähelepanu suure elanikkonnaga keskustest kaugel asuvatele saartele, mis kogevad seetõttu raskusi teenustele juurdepääsul ja nende osutamisel ning kannavad, eriti seoses transpordiga, suuremaid kulusid, mis asetab nad ebasoodsasse konkurentsiolukorda;
14. julgustab tervikliku ühenduse merepoliitika nimel tehtavaid jõupingutusi, mida laiendatakse ELi õiguslikest piiridest väljapoole, luues seetõttu ühenduse saarte soodsa geopoliitilise asukoha toel tugevad kaubandus-, majandus- ja poliitilised suhted ning pannes aluse tehnilisele koostööle (teadmiste ja asjatundlikkuse vahetus) naaberriikide vahel rahvusvahelise mereõiguse, vastastikuse austuse ja tulu alusel;
15. on seisukohal, et saartel on kulud elaniku kohta keskmisest suuremad nii transpordi ja keskkonna infrastruktuuri kui energiavajaduste osas ning neil on tihti raske rakendada õigustiku teatavaid osi, mille puhul ei ole võibolla täielikult arvesse võetud saarte eripära; palub seepärast komisjonil poliitika väljatöötamisel ja õigusaktides, mille rakendamine võib saartele eriti koormav olla, võtta vastu paindlikum lähenemisviis saarte suhtes;
16. nõuab, et komisjon asutaks regionaalarengu peadirektoraadi raames äärepoolseimate piirkondade haldusüksuse eeskujul saarte haldusüksuse, et tagada sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks koostatava poliitika väljatöötamisel ning eriti meretranspordi, energia, piisava veevarustuse tagamise, piirkondlike piirialade seire ja hapra merekeskkonna kaitsmise valdkonna meetmete rakendamisel saarte eripära ja vajaduste ning nende alalise ja hooajalise elanikkonnaga süstemaatiline arvestamine;
17. soovib näha, et komisjon kasutaks rohkem ära EÜ asutamislepinguga pakutavat võimalust kohandada sellist ühenduse poliitikat, mis võib omada negatiivset mõju kõnealuste piirkondade majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele arengule, et lahendada võimalikult ulatuslikult peamised probleemid, mis puudutavad konkreetselt iga saarepiirkonda või saarterühma;
18. on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata saartel ülekaalus olevatele majandustegevuse valdkondadele, eriti põllumajandusele, kalandusele, turismile ja käsitööle; palub seepärast komisjonil tagada, et tema poliitilistes algatustes võetakse arvesse saarte erivajadusi kõnealustes valdkondades;
19. palub komisjonil kaaluda, milliseid muudatusi on vaja teha riigiabi suhtes kohaldatava nn turuinvestori testi osas, et kajastada tegelikku olukorda saartel ja teistes äärepoolseimates piirkondades, kus võib olla võimatu leida või hinnata turuinvestorit, kuna selles piirkonnas ei pruugi neid olla; ka on nende turgude väiksuse ja kauguse tõttu ebatõenäoline valdkonna keskmise kasumlikkuse saavutamine, mistõttu see test ei saa olla kaugete saarte osas rahuldav;
20. palub komisjonil täpsemalt uurida kliimamuutuse mõju saarepiirkondadele ja eriti käesolevate probleemide, näiteks põua teravnemist ning edendada koostöös liikmesriikidega asjakohaste tehnoloogiate ja muude meetmete arendamist ning kohaldamist, et kõnealuste probleemidega tegelda;
21. palub komisjonil vaadata uuesti läbi transpordialaste riigihankelepingutega seotud tingimused, et kõrvaldada mis tahes takistused seoses avaliku teenuse osutamise kohustusega eesmärgiga lihtsustada transpordiühendust saarepiirkondadega;
22. palub komisjonil seada prioriteediks saarte energiaturvalisus ja uute tehnoloogiate abil ning taastuvatest energiaallikatest energia tootmise arendamise ja rakendamisega seotud projektide rahastamine ning edendada energia tõhusat kasutamist, kaitstes samal ajal keskkonda ja säilitades tema loomulikku ilu;
23. julgustab saartel asuvaid kogukondi kasutama europiirkondade võrgustikku või teisi sarnaseid Euroopa võrgustikke piirkondadevaheliseks koostöö korraldamiseks, heade tavade vahetamiseks ning piiriüleste projektide arendamiseks, samuti saartel asuvate kogukondade paremaks integreerimiseks neid ümbritsevasse majanduspiirkonda;
24. julgustab saartel asuvaid kogukondi ära kasutama JASPERSi (ühisabi Euroopa regioonide projektide toetamisele) ja JEREMIE (Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele) rahastamis- ja haldusalaseid vahendeid, et kasutada ära olemasolevaid regionaalarengu vahendeid ja edendada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kasvu, julgustades saarte majanduse mitmekesistamist ning edendades tuumiktegevuse kasvu jätkusuutliku arengu kaudu; julgustab samuti parema õigusloome algatuse rakendamist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil, pidades muu hulgas silmas haldusnõuete lihtsustamist, eriti seoses finantsabi taotluste esitamise ja hindamisega;
25. tunnustab piirikontrolli Euroopa vahendite esmakordsel rakendamisel saavutatud positiivseid tulemusi ja väljendab heameelt komisjoni hiljutise ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks (KOM(2006)0401) eesmärgiga anda kiiret tegevus- ja tehnilist abi igale liikmesriigile, kes seda palub; on siiski veendunud, et selliste rühmade tegevus on tulemuslik vaid juhul, kui nad omavad volitust, mis on määratletud nõuetele vastava viitega Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX) volitusele; nõuab tungivalt, et komisjon tutvuks vajadusega luua Euroopa rannavalveorgan, et aidata üheaegselt kõnealuseid piirkondi ja liikmesriike ELi välispiiride seire teostamisel;
26. rõhutab toetust FRONTEXi algatustele ja tegevusele ja palub, et agentuur teostaks jätkuvalt järelevalvet ebaseadusliku sisserände mõju üle saarepiirkondade kogukondadele; kutsub komisjoni ja FRONTEXit üles võtma kiireid saari toetavaid meetmeid, et leevendada survet kõnealuse probleemiga koheselt tegelda, tagades samal ajal inimõiguste nõuetekohase austamise; kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama, et kiireks ja tulemuslikuks tegevuseks nõutavad vahendid oleksid kättesaadavad; rõhutab samuti saartevahelise tugevama ja tihedama kooskõlastamise ja koostöö tähtsust ning vajadust, et need piirkonnad osaleksid ulatuslikumalt võitluses ebaseadusliku sisserändega;
27. palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu lairibaühenduse arendamisele ning edendada meetmeid, et lahendada saarepiirkondades teenuste (nagu tervishoid ja Interneti-põhised meditsiiniteenused, elektrooniline juhtimine ja kodanikele suunatud teenused) osutamisega seotud eriomased raskused;
28. on seisukohal, et turism on suurema osa saarte jaoks esmane tuluallikas, mis mõjutab otseselt teiste valdkondade (põllumajandus, kaubandus, teenused, kalandus) kasvu, ning et tungivalt on vaja luua integreeritud poliitika, mis on võimeline tagama turismi jätkusuutlikkust saartel; usub, et selle poliitikaga peab kaasnema Euroopa kodanikele suunatud hästi korraldatud teavituskampaania läbi kvaliteedi- ja saare päritolu tähise loomise ning teiste tegevusvaldkondade tekkimine või edasine areng saartel; palub komisjonil teostada seda silmas pidades valdkonnaülene analüüs, pöörates erilist tähelepanu võimalustele toetada jätkusuutlikku turismi tihedalt asustatud keskustest kaugel asuvatele saartele suunatud piirkondlike strateegiate raames;
29. teeb komisjonile ja teistele institutsioonidele ettepaneku nimetada aasta 2010 Euroopa saarte aastaks;
30. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus:
Liidu laienedes – välispiiride ulatudes Barentsi merest Vahemereni ja India ookeanist Atlandi ookeanini – muutub mõistetavaks saarte osatähtsus ühenduse peamistes poliitikavaldkondades. Vaatamata sellele, et saartel on territoriaalse ühtekuuluvuse, välissuhete, piiriülese koostöö, turismi ja kultuuri kontekstis tähtis roll, on liit siiani teinud vähe jõupingutusi, et kohandada oma poliitikat selliselt, et see aitaks võtta arvesse saarte eriomaseid raskusi, millega paljud, kui mitte kõik saared, kokku puutuvad mandril asuvate konkurentideiga võistlemisel.
Raskusi on kahte kindlat tüüpi. Esiteks raskused, mis eristavad saari omavahel:
viies saarepiirkonnas[1] ületab rahvaarv 500 000 (Sitsiilia, Sardiinia, Kanaari saared, Baleaari saared ja Reunion, moodustades 75% Euroopa saarte elanikkonnast[2], ülejäänud saartest seitse kuuluvad NUTS (statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur) 3 alla ja kuuel saarel on rahvaarv väiksem kui 100 000. Saare suurus ja geograafiline asukoht mõjutavad seega selgelt majandusarengu võimalusi ning toodete ja tegevuste ampluaad. Samuti avaldab kohaliku kogukonna vanuseline jagunemine otsest mõju sotsiaalmaksule ja töötuse tasemele. Näiteks on Reunioni rahvaarv suurenemas ning 35% elanikkonnast on nooremad kui 15 aastat, Egeuse põhjapoolsetel saartel on 25% elanikkonnast üle 60 aasta vanad. Samal ajal kui mõnedel saartel rahvaarv suureneb, kannatavad näiteks Lääne-Šoti saared ulatusliku rände all. Geograafilisest asukohast tingitud kliimaerinevused mõjutavad suuresti erinevaid põllumajandustooteid.
Seega, kuidas on võimalik niivõrd erinevaid saari kohelda eraldiseisva piirkondade rühmana, millele tuleks pöörata erilist tähelepanu? Vastus peitub paljudele kui mitte kõikidele saartele iseloomulikes teist tüüpi raskustes.
Mõningad näited neist raskustest oleks järgmised:
Ø kõrgemad hinnad suletud turu ja transpordi lisakulude koosmõju tõttu;
Ø madalamad palgad kuna nõudlus ületab pakutavad võimalused;
Ø raskused ühtsele turule sisenemisel;
Ø tooraine (tihti imporditud) nappus;
Ø suurenenud energiakulud;
Ø raskesti ligipääsetav maastik (mäed);
Ø puudulik infrastruktuur;
Ø välja- ja sisseränne;
Ø tegevuse piiratus (tihti piirdub põllumajanduse, kalastamise ja turismiga);
Ø vastuvõtlikkus keskkonnaohtudele, mis võivad mõjutada turismi (tsunamid, keeristormid, maavärinad, naftareostused, piirkondlikud konfliktid).
Majanduslikud tagasilöögid mõjutavad saarte majandust tugevamalt kui sarnaste probleemidega kokkupuutuvaid mandripiirkondi. Kõnealune olukord tekib kuna saarte majandust iseloomustab sõltuvus piiratud hulgal tegevustest, mis peegeldab nende ressursside vähesust. Seetõttu on saarte võime reageerida positiivselt majanduslikele muutustele äärmiselt piiratud ning lahendus tihti katastroofiline. Mandril võib tegevuse vähenemise teatud sektoris kergelt asendada tööturu võimalustega naaberpiirkonnas. Saartel toob peamist tegevusala tabanud tõsine kriis kaasa tööpuuduse ja väljarände.
Mitmetel saartel, isegi seal, kus tööpuuduse tase on kõrge, võib osutuda vajalikuks osta teenuseid, mida kohalikud elanikud ei suuda pakkuda. Mitte-materiaalsed hüved nagu kliima, keskkond ja elustiil peavad arstidele, õdedele ja inseneridele korvama saareeluga kaasnevad viletsamad tingimused, sealhulgas madalamad palgad, kesisem arstiabi ja haridusvõimalused. Poolt- ja vastuargumente kaaludes võivad mandril asuvad ettevõtted olla vastu investeeringutele vaatamata sellele, et maa hind saartel on odavam ja palgad väiksemad, sest ühtsele turule sisenemisel, teadusasutustele ja ülikoolidele juurdepääsul ning sarnaste või asjakohaste tööstustega suheldes tekivad lisakulud.
2. ÄÄREPOOLSEIMAD PIIRKONNAD JA ÜLEJÄÄNUD:
Saartele ja äärepoolseimatele piirkondadele ettenähtud meetmeid tuleb omavahel eristada. 2002. aastal palus Sevilla Euroopa Ülemkogu[3] komisjonil esitada sidus ja globaalne lähenemine äärepoolseimate piirkondade eriomaste probleemidega tegelemiseks (teema, mis muuseas tõusis esile Hispaania ja Portugali ELiga ühinemise käigus)[4]. Ühinemisele järgnenud struktuuripoliitika ülevaatamise raames jäi komisjon kindlaks kolmele prioriteetsele tegevusvaldkonnale – konkurents, ligipääsetavus ja kompensatsioon muude piirangute eest. Seega pakuvad uued määrused Euroopa Parlamendi toetusel sekkumismäärade suurenemist kõnealuste piirkondade kasuks. Uue artikli 299 lõike 2 vastuvõtmisega on praeguseks sätestatud kindel õiguslik raamistik saartele ja äärepoolseimatele piirkondadele, millest kuus on saared. Erinevalt äärepoolseimatest piirkondadest pole saarte puhul kunagi rakendatud Amsterdamis vastu võetud sätteid. Järgnevatest protestidest tingituna taaskinnitati Nice´i lepinguga vajadust saartele suunatud erimeetmete järgi „võimalike eelarvevahendite ulatuses”.
Vaatamata regionaalpoliitika raames tehtud jõupingutustele ei ole saarepiirkondade positsioon piirkondliku sisemajanduse kogutoodangu kontekstis viimase kahekümne aasta jooksul eriti muutunud. Liikmesriigid on üldiselt tunnistanud nende piirkondade eripära, mis peegeldub neile antud poliitilises/administratiivses staatuses. Viieteistkümnel saarepiirkonnal on eristaatus.
Mõnedel saarepiirkondadel õnnestus lähtuvalt oma erilisest staatusest koduriigi põhiseaduse raames saavutada ühinemisläbirääkimistel teatud eritingimused. Nõnda juhtus mitmete Prantsuse, Taani, Hollandi, Hispaania, Portugali, Soome ja Briti saartega. Teised saared, kellel puudusid vajalikud õiguslikud vahendid ei suutnud läbirääkimiste kulgu mõjutada. See on kaasa toonud ebaühtluse, kus mõnedel juhtudel on ühes liikmesriigis täiesti erinevad olukorrad.
Piirkondliku riigiabi suunistes 2007.–2013. aastaks on tervitatavaks märgiks mitmed viited saartele, eelkõige väikeseid saari (väiksemad kui 5000 ha) käsitlevad sätted. Tegevusabi valdkonna piiratud paindlikkus, eelkõige seoses transpordiga kaasnevate kulude korvamisel, on äärmiselt kahetsusväärne, sest piiratust aktsepteeritakse hõredalt asustatud alade puhul.
3. ELi teised poliitikavaldkonnad:
A. Transport ja energia: 1990ndatel läbiviidud õhu- ja meretranspordi liberaliseerimine oli määrava tähtsusega saartele. Asjakohased õigusaktid tunnistavad saarte eripärasid eriti seoses avalike teenuste osutamise kohustusega ning võimaldavad pakkumismenetlust ELi tasandil. Avalikku pakkumiskutset on saarte organisatsioonid nimetanud liiga avatuks, mistõttu ei ole võimalik kohaliku tööstuse kaitse. [5] Tõsisemalt kritiseeritakse riiklike teenuslepingute puhul kohustuslikku 5-aastast piirmäära, mida ettevõtjad peavad liiga lühikeseks ajaks, et investeeringutelt tulu saada (jällegi kehtivad samad reeglid kõikjal mujal). Elanike arvu hooajaline kõikumine, mis on kasvav tendents mitmete saarepiirkondade puhul muudab vajalikuks transpordiga seotud infrastruktuuride parandamise. Kõnealust tendentsi tunnistatakse ka komisjoni merenduspoliitikat käsitlevas rohelises raamatus ning seda võeti arvesse investeerimisettepanekute tegemisel, näiteks Palermo lennujaama puhul.
Energiakulude kõikumine mõjutab otseselt saari. See kehtib nii transpordikulude korral, mis võivad kaasa tuua turistide arvu vähenemise kui ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate tootmiskulude korral, kui nad üritavad konkureerida sarnaste ettevõtetega mandril. Kuigi viimati mainituid võivad mõjutada ka samad kõikumised, on üleüldine negatiivne mõju väiksem. Seda tõestab fakt, et üldiselt töötavad mandril elektrijaamad täisvõimsusel 12 kuud, samas kui saartel kasutatakse seadmeid täiel võimsusel ainult turismihooaja vältel. Siiski korvab neid silmnähtavaid miinuseid saartele omased plussid. Seetõttu on viimastel aastatel saarte läheduses asuvad energiaressursid, näiteks naftavarud Põhjameres osutunud suureks plussiks Orkney ja Shetlandi saartele.
Saarte avatus tuultele ja päikesele, ummiklainetus ja suhteliselt lihtne ja odav võimalus varustada mandrit toodetud energiaga annab põhjust uurida saarte looduslikku potentsiaali taastuva energia tootmises. Kõnealuse tootmisega kaasnevate eeliste hindamisel tuleb arvesse võtta seadmete püstitamisest tingitud mõju piirkonna looduslikule ilule ja sellest tulenevat mõju turismile.
B. Turism ja kultuur: Turism on peamine tegevusvaldkond enamikel Euroopa saartel. Kuigi turism mõjutab otseselt ja kaudselt kohalikku majandust (ehitustööstus, infrastruktuuride programmid, turismikuurordid, hotellid, restoranid jne), on tal ka otsene ja kaudne negatiivne mõju loodusvaradele[6] või taas kord teenustele[7]. Viimased suundumused turisminduses näitavad, et kõikides piirkondades eelistatakse lühialalist peatumist. Selle tulemusena on transpordikulud reisisihi valimisel peamiseks näitajaks. Seetõttu on transpordikulude vähendamine võtmeelement saarte konkurentsis püsimisel reisi sihtkohana. Euroopa saarte üks peamisi tõmbenumbreid on nende kultuuriline mitmekesisus. See ei tähenda ainult ajaloolisi mälestusmärke ja ainulaadseid arhitektuurilisi saavutusi vaid ka elustiili ja mõtlemisviisi ning suhtlusmaneeri, mis on saarte elanikel välja kujunenud, et toime tulla saarel elamise plusside ja miinustega. Loomulikult leidub ka mandripiirkondades kindlaid kultuurilisi eripärasusi kuid saartel tuleb erinevus mandrikultuurist teravamalt esile nendevahelise kauguse tõttu. Oluline on kaitsta neid erinevusi hooajaturistidega mõnikord kaasneva negatiivse mõju eest.
Euroopa rahvastiku üldise vananemise taustal on ka teine tendents, mis põhjustab teenuste hinna kallinemist. Selleks on lisaeluaseme omanike arvu suurenemine. Kuigi lisaeluasemed on kohalikele kogukondadele kasulikud ehitamise ja haldamisega kaasnevate uute töökohtadega seoses, on nende omanikeks tihti pensionärid. Eakamate inimeste arvu suurenemisega väikeses kogukonnas peab kaasnema tervishoiuteenuste arvu ja kvaliteedi suurenemine. Saarte puhul ei saa kõnealust lisakulu jagada teiste naaberpiirkondadega.
C. Kliimamuutus: Kliimamuutus on tõsine oht tervele planeedile, kuid siiski ohustab saari nende suuruse, geograafilise asukoha ning tihti pinnavormi tõttu eelkõige merepinna tõus, tsunamid, mere ökosüsteemide kadumine, üleujutused, laevandus, akvakultuur ja vesiehitusprojektid sealhulgas laine ja tõusu-mõõna vahendid. Ennustuste kohaselt kaovad pooled Euroopa märgaladest enne 2020. aastat. Viimasel kümnel aastal on kulutused rannikualade kaitseks suurenenud 33% [8]. 2006. aastal tegi komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv üleujutusohu hindamise ja ohjeldamise kohta[9], mille kohta meie komisjon esitas arvamuse.
D. Julgeolek, siseküsimused ja välissuhted: Saarte keskse rolli eitamine Euroopa välispiiride kaitsmisel oleks ajaloo salgamine. Oma asukoha tõttu on saared asendamatud nii oma koduriigile kui ka tervele liidule. Seetõttu toimub saartelt merepiirkonna ja õhuruumi seire, ulatudes kaugemale mandri-Euroopast, mis on eriti oluline äärepoolseimate alade puhul kuna nii pakutakse liidule teed teistele mandritele ja meredele ning võimalust kasutada potentsiaalseid loodusvarasid, sealhulgas kalastamist, naftat või taastuvat energiat.
Liidu välispiiridena on saartel eriline roll narko- ja inimkaubanduse ning rahapesuga võitlemisel. Niivõrd avatud piirkondade majanduslike, sotsiaalsete või poliitiliste alustalade kõigutamine on paratamatult tuntav mandril.
E. Ebaseaduslik sisseränne: Ebaseaduslik sisseränne on üks liidu ees seisvatest peamistest raskustest ning nagu hiljutised sündmused on näidanud, on saartel kanda oluline roll selle probleemiga võitlemisel. Ebaseaduslik sisseränne on probleemiks Lampedusal, Maltal, Kanaari saartel ja Cabo Verdel. Hispaaniale kuuluvad Kanaari saared on ainuüksi sellel aastal vastu võtnud 10 000 rändajat, mis on kaks korda rohkem kui 2005. aastal. Ühise merepatrulli abil üritab liit probleemi lahendada ning tuleb mainida, et on saavutatud märgatav edasiminek ELi integreeritud piirihaldussüsteemi väljatöötamisel, mille raames asutati FRONTEX[10] ning kehtestati isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad. Eesistujamaa Soome on hiljuti teinud ettepaneku võtta vastu ELi piirihaldusstrateegia.
Siiski on kõnealuste saarte piiratud vahenditele suureks koormaks selle probleemi lahendamisest tingitud otseste pingete leevendamine, mille käigus tuleb austada inimõigusi ja inimväärikust. Vaieldamatult on esmajärjekorras vastutavad liikmesriigid. Siiski on ilmnenud, et mõned liikmesriigid keelduvad liigsest koormast oma geograafilise asukoha tõttu. Hispaania, Itaalia ja Kreeka probleem on Euroopa probleem, mis vajab lahendust ühenduse tasandil. Selle lahendamiseks on vaja, nagu rõhutas komisjoni asepresident „solidaarsust tegevuses” ja märkimisväärseid ressursse. Seetõttu tervitan komisjoni otsust luua neli fondi[11], mis muudab „solidaarsus tegevuses” mõiste nähtavaks reaalsuseks.
4. ANDMETE KÄTTESAADAVUS JA TESITE NÄITAJATE KASUTAMINE LISAKS SKTle:
Sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta ja töötuse tase ei ole piisavad näitajad saarte sotsiaal-majandusliku olukorra hindamiseks. See on tingitud sisemajanduse kogutoodangu jaotatusest lähtuvalt NUT kategooriatest, millega kaasnevad märkimisväärsed moonutused. Hindamine ei lähtu homogeensetest piirkondadest ja diskrimineerib kõige väiksemaid piirkondi. Lisaks on kõnealune süsteem ülekohtune tiheda rändega ning paljude avaliku või erasektori ülekannetega piirkondade suhtes.
Saared sõltuvad suuresti avalikust sektorist. Enam kui pooltel saartel pakub avalik sektor 25% töökohtadest. Selle tulemusena on põhiteenuste (tervishoid, haridus, transport ja infrastruktuur) hind ühe isiku kohta tunduvalt kõrgem. Kuigi kõnealune olukord tagab palga ja jõukuse, takistab see erasektori arengut.
Süsteemi piiratust on komisjon lõpuks tunnistatud oma merenduspoliitikat käsitlevas rohelises raamatus[12]:
„Kuigi sisemajanduse kogutoodangut kasutatakse tavaliselt majandustoodangu näitajana on tänaseks jõutud arusaamani, et selle suurenemine ei kajasta sotsiaalset heaolu." Lisaks öeldakse: „Komisjon usub, et tuleks läbi viia põhjalik uurimus, et need näitajad[13] oleksid kättesaadavad."
Veel hiljuti varjas saarte majanduse hindamiseks kasutatavate näitajate ebatäpsust tõsiasi, et suurem osa neist saartest sai eesmärgi 1 piirkonnana maksimumabi. Siiski on jätkuv laienemine ja sellega kaasnev statistika esile toonud vajaduse eesmärgistatud statistiliste näitajate järele, et mõõta saarte vajadusi. Euroopa Komisjon on probleemist olnud teadlik juba mõnda aega ning 2003. aastal käskis läbi viia mitmeid uurimusi, mis käsitlevad ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade olukorda. Kahjuks ei ole sellest ajast saadik tehtud jõupingutusi kõnealuse statistilise teabe kaasajastamiseks või kasutamiseks. Sellest lähtuvalt soovitab raportöör tungivalt, et ESPONi tööprogrammi raames pööratakse erilist tähelepanu ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondadele ja eriti saartele. Töö võiks olla suunatud järgmistele valdkondadele:
v Statistiliste näitajate määratlemine, mis aitaks paremini mõista asjakohaste piirkondade olukorda, eelkõige mäeahelike ja saarestike piirkondi, kus on koondunud mitmeid ebasoodsaid tingimusi;
v Asjakohaste piirkondade ja ülejäänud ühenduse vaheliste erinevuste hindamine
v Ühenduse poliitika mõju hindamine kohalikule majandusele ja ühiskonnale.
5. VALITSEMINE:
Mitmed ELi kõiki piirkondi puudutavad probleemid eeldavad tagasisidet erinevatelt valitsustasanditelt alates riiklikust, lõpetades piirkondliku ja kohaliku tasandiga. Eraldatus ja suurus seavad saartele piirangud, mistõttu nende vastamisvõime peab olema eriti kiire ja tõhus. Selles kontekstis hindab raportöör, et komisjon on tunnistanud, et kaua komisjoni poliitika rakendamisel valitsenud sektoripõhine lähenemine ei ole enam tõhus ning tervitab komisjoni merenduspoliitika rohelises raamatus vastuvõetud sektoriülest lähenemist.
Sellega seoses teen ettepaneku asutada parlamendisisene saartega seonduva tegevuse eest vastutav rühm. Rühm tegeleks järgmiste küsimustega:
· saartel rakendatava olemasoleva poliitika parendamine;
· tegevuse koordineerimine õigusloomealaste muudatusettepanekute tarbeks, tagades saarte eriomadustega arvestamise.
6. RIIGIABI:
Üldreeglina on riigiabi vastuolus ühtse turu olemusega. Kuid nagu eelnevalt on kinnitust leidnud saavad ja peavad teatud piirkonnad, kus arengut takistavad kohalikud olud, saama abi, et konkureerida tõhusalt kõige edukamate mandripiirkondadega. Kui takistused on alalised (karm maastik, kaugus mandrist, transpordi lisakulud) peaks ka tõukefondidest saadav rahaline abi olema alaline, mitte aga teatud ajavahemiku jooksul järk-järgult lõpetatav või ajutine abi. Näide on toodud äärepoolseima piirkonna varal[14]. Igale saarele, saarestikule või kui vaadelda kõiki saari ühe rühmana tuleb läheneda üksikjuhtumina ja veelgi tähtsam poliitikavaldkonna kaupa. Selles kontekstis tuleks saarte majandusele kasuks uurida võimalust pakkuda riigiabi transpordi ja energiasektorile, kuna hiljutised energiahinna kõikumised mõjutasid saarte toodangu konkurentsivõimet. 2007.–2013. aasta juhised tunnistavad, et riigiabi alalistest takistustest mõjutatud piirkondade aitamisel on oluline tähtsusega eeldusel, et see ei takista konkurentsi. Kõnealuses olukorras on rõhutatud saarte eriomast olukorda ning nende abikõlblikkuse tingimuslikust. Siiski ei ole suuremahulised infrastruktuuri projektid riigiabikõlbulikud, kuigi parlament on avaldanud sellekohast soovi. Saarte kontekstis on transpordi ja ühenduse parandamiseks mõeldud abi lubamine iseenesestmõistetav.
7. PIIRIÜLENE KOOSTÖÖ:
Regionaalarengukomisjoni hiljutises Euroopa piirkondi käsitlevas raportis märgiti, et enamus Euroopa saari on oma geograafilise asukoha tõttu olulisel kohal ELi välissuhetes. Sellest tõuseb kasu kuna saartel on võimalus osaleda liidusisestes ja -välistes piiriülestes koostööprojektides. Raportööri arvates on Euroopa piirkondadel suur osakaal nii kohalikes parima tavade vahetuse projektides kui ka piiriüleses koostöös ning nad on eriti kasulikud saarte kontekstis.
- [1] välja arvatud saareriigid
- [2] Allikas: Eurisles
- [3] 21–22 juuni 2002
- [4] Kõrvalisele asukohale ning saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programm (POSEI)
POSEIDON (1989) POSEICAN (1991)
Maastrichti lepingu deklaratsioon äärepoolseimate piirkondade kohta
Amsterdami lepingu artikli 299 lõige 2 - [5] Kõnealune probleem vaevab kõiki piirkondi sõltumata nende eriomadustest.
- [6] nt magevesi
- [7] Haiglad, eriti vanuritele suunatud, elektritootmine, sideteenused, suurenev linnastumine, jäätmete kõrvaldamine
- [8] Vastavalt merenduspoliitika rohelisele raamatule on kulutused suurenenud 2,5 miljonilt eurolt 1986. aastal 3,2 miljardile 2006. aastal.
- [9] KOM(2006)0015.
- [10] Frontex (Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise agentuur )
- [11] Euroopa Integratsiooni Fond, Euroopa Tagasisaatmisfond, Euroopa Pagulaste Fond, Euroopa Välispiiride Haldamise Fond
- [12] KOM(2006)0275.
- [13] Keskkonnaalased ja sotsiaal-majanduslikud andmed . Vt lisaks komisjoni rannikuvööndialast poliitikat.
- [14] Vt suuniste §30.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Saared ning looduslikud ja majanduslikud piirangud regionaalpoliitika kontekstis |
|||||||||||
|
Menetluse number |
||||||||||||
|
Vastutav komisjon |
REGI |
|||||||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
|
|
|
|
|
|||||||
|
Arvamuse esitamisest loobumine |
|
|
|
|
|
|||||||
|
Tõhustatud koostöö |
|
|
|
|
|
|||||||
|
Raportöör(id) |
Francesco Musotto |
|
||||||||||
|
Endine raportöör / Endised raportöörid |
|
|
||||||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
6.11.2006 |
19.12.2006 |
|
|
|
|||||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
27.2.2007 |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+ - 0 |
41 1 1 |
||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Tiberiu Bărbuleţiu, Jean Marie Beaupuy, Antonio De Blasio, Gerardo Galeote, Eugenijus Gentvilas, Ambroise Guellec, Pedro Guerreiro, Zita Gurmai, Marian Harkin, Jim Higgins, Filiz Husmenova, Alain Hutchinson, Mieczysław Edmund Janowski, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Constanze Angela Krehl, Jamila Madeira, Mario Mantovani, Sérgio Marques, Miguel Angel Martínez Martínez, Lambert van Nistelrooij, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Bernard Poignant, Elisabeth Schroedter, Stefan Sofianski, Catherine Stihler, Margie Sudre, Oldřich Vlasák |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Brigitte Douay, Den Dover, Emanuel Jardim Fernandes, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Francesco Musotto, Ljudmila Novak, Francisca Pleguezuelos Aguilar |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Simon Busuttil, Wolf Klinz, Thomas Wise |
|||||||||||
|
Esitamise kuupäev |
2.3.2007 |
|||||||||||
|
Märkused |
|
|||||||||||