Menetlus : 2005/0236(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0058/2007

Esitatud tekstid :

A6-0058/2007

Arutelud :

PV 28/03/2007 - 20
CRE 28/03/2007 - 20

Hääletused :

PV 29/03/2007 - 8.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0093

RAPORT     ***I
PDF 207kWORD 194k
6.3.2007
PE 376.552v02-00 A6-0058/2007

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lipuriigi nõuete täitmise kohta

(KOM(2005)0586 – C6‑0062/2006 – 2005/0236(COD))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Marta Vincenzi

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lipuriigi nõuete täitmise kohta

(KOM (2005)0586 – C6‑0062/2006 – 2005/0236 (COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0586)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 80 lõiget 2, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0062/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6‑0058/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek  Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 1

(1) Ühenduse laevanduse ja seda kasutavate kodanike turvalisus ning keskkonna kaitse peaksid olema igal ajal tagatud.

(1) Ühenduse laevanduse ja seda kasutavate kodanike ning laevandusteenuseid osutavate laevade käitajate turvalisus ning keskkonna kaitse peaksid olema igal ajal tagatud.

Selgitus

Mereohutuse mõiste tuleks määratleda ja seda laiendada ning kaitse kohaldamisala tuleks laiendada, et see hõlmaks suuremat isikute hulka.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 4

(4) Tõsist tähelepanu tuleb pöörata Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) läbiviidavale ulatuslikule konsolideerimisele. Selle töö eesmärk on koondada olemasolev merendusalast tööd käsitlev õigusaktide kogum üheks õigusaktiks, milles käsitletakse ka lipuriigiga seotud kohustusi, mis peaksid edaspidi sisalduma käesolevas direktiivis.

(4) Kõik Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad Rahvusvahelises Tööorganisatsioonis (ILO) toetasid merendustööjõu konventsiooni (2006) vastuvõtmist, mis koondab olemasoleva merendusalast tööd käsitleva õigusaktide kogumi üheks õigusaktiks. Konventsioonis käsitletakse ka lipuriigiga seotud kohustusi ning see tuleks inkorporeerida käesolevasse direktiivi, kui see on jõustunud.

Selgitus

Arvestades, et konventsioon on vastu võetud, tuleks sellele selgemini osutada.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 11

(11) IMO konventsioonidega antakse lipuriikidele õigus vabastada laevad IMO konventsioonides sätestatud põhiliste lipuriigi suhtes kehtivate eeskirjade täitmisest ja kohaldada samaväärseid sätteid ning jäetakse suur hulk nõudeid ametite otsustada. Kui sellised küsimused jäetakse üksnes ja täielikult ühe ameti otsustada, võib tulemuseks olla liikmesriigiti erinev ohutustase ja eri lipuriikide vahelise konkurentsi võimalik kahjustamine.

(11) IMO konventsioonidega antakse lipuriikidele õigus vabastada laevad IMO konventsioonides sätestatud põhiliste lipuriigi suhtes kehtivate eeskirjade täitmisest ja kohaldada samaväärseid sätteid ning jäetakse suur hulk nõudeid ametite otsustada. Ehkki erimeetmete rakendamisel tuleb tagada teatud paindlikkus, võib selliste küsimuste jätmisel üksnes ja täielikult ühe ameti otsustada tulemuseks olla liikmesriigiti erinev ohutustase ja eri lipuriikide vahelise konkurentsi võimalik kahjustamine.

Selgitus

IMO sätetega ametitele antav otsustusõigus on vajalik selleks, et lipuriigi nõudeid saaks jõustada vastavalt riiklikule olukorrale, mis erineb nii laevastiku kvaliteedi kui ka kvantiteedi osas. „Ühenduse tõlgendus” üldistest eeskirjadest lubatavatest eranditest pole mõeldud süsteemi paindlikkuse vähendamiseks, vaid pigem ühtlaselt kõrgete kvaliteedi- ja ohutusstandardite tagamiseks.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 12

(12) Nõukogu 17. märtsi 1998. aasta direktiivi 98/18/EÜ (reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta) artikliga 12 võttis ühendus endale kohustuse algatada rahvusvaheliste merereisidega tegelevate reisilaevade tehniliste ohutusstandardite ühtlustatud tõlgendamine. Ilma et see piiraks IMO ühtlustatud tõlgenduste vastuvõtmist, tuleks sama lähenemisviisi vajaduse korral järgida, kehtestades samasuguseid sätteid muude laevaliikide kohta, mille suhtes IMO konventsioone kohaldatakse.

(12) Nõukogu 17. märtsi 1998. aasta direktiivi 98/18/EÜ (reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta) artikliga 12 võttis ühendus endale kohustuse algatada rahvusvaheliste merereisidega tegelevate reisilaevade tehniliste ohutusstandardite ühtlustatud tõlgendamine. Ilma et see piiraks IMO ühtlustatud tõlgenduste vastuvõtmist, tuleks sama lähenemisviisi vajaduse korral järgida, võttes sobivaid lahendusi vastu huvitatud isikute taotlusel ja iga juhtumi puhul eraldi, kehtestades samasuguseid sätteid muude laevaliikide kohta, mille suhtes IMO konventsioone kohaldatakse.

Selgitus

IMO sätetega ametitele antav otsustusõigus on vajalik selleks, et lipuriigi nõudeid saaks jõustada vastavalt riiklikule olukorrale, mis erineb nii laevastiku kvaliteedi kui ka kvantiteedi osas. „Ühenduse tõlgendus” üldistest eeskirjadest lubatavatest eranditest pole mõeldud süsteemi paindlikkuse vähendamiseks, vaid see esitatakse huvitatud isikute (ametite ja käitajate) taotlusel ja iga juhtumi puhul eraldi.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 28

(28) Komisjon peaks kaasa aitama lipuriike käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi koostamisele lipuriikide vahelise koostoime saavutamiseks.

(28) Komisjon peaks kaasa aitama lipuriike käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi koostamisele vastavalt IMO resolutsioonides A.973(24) ja A.974(24) osutatud tingimustele lipuriikide vahelise koostoime saavutamiseks ning looma stiimuleid laevade registreerimiseks liikmesriikide registrites. Kui kolmandatel riikidel lubatakse – tingimusel, et on tagatud vajalikud kvaliteedi- ja ülevaatussüsteemid – sõlmida Euroopa Ühendusega lepinguid, mis võimaldavad neil saada kasu ühenduse standardite heast mainest ja lihtsamatest haldusformaalsustest, võib see ajal, mil riiklikud mereametid on haaratud rahvusvahelisse konkurentsi, aidata suurendada IMO konventsioonide üldist järgimist ja kaotada rahvusvahelist dumpingut.

Selgitus

Ühenduse lippude maine ja kolmandatele riikidele pakutav võimalus – kui nad suudavad tagada IMO nõuetele vastavad kvaliteedisüsteemid – sõlmida ELiga lepinguid, mis võimaldab neil saada kasu ELi registrite kaubanduslikust prestiižist ning kasutada eeliseid ülevaatuste puhul, suurendaks konventsioonide üldist järgimist ja aitaks kaotada rahvusvahelist dumpingut (madalad nõuded, madala kvaliteediga ülevaatused, väiksed kulud).

Muudatusettepanek 6

Artikli 1 lõike 1 punkt a

(a) tagada, et liikmesriigid täidavad lipuriigina oma kohustusi tõhusalt ja järjekindlalt vastavalt IMO konventsioonidele;

(a) tagada, et liikmesriigid täidavad lipuriigina oma kohustusi tõhusalt ja järjekindlalt vastavalt IMO konventsioonidele ja asjassepuutuvatele ILO õigusaktidele;

Selgitus

Töötingimusi reguleerivate rahvusvaheliste standardite järgimine on lisatagatis meresõiduohutusele ning mõnel juhul tulenevad lipuriigi nõuded ILO konventsioonidest.

Muudatusettepanek 7

Artikli 1 lõike 1 punkt b

(b) tõhustada ohutust ning vältida liikmesriikide lipu all sõitvate ja rahvusvahelise kaubandusega seotud laevade põhjustatud merereostust;

(b) tõhustada ohutust ning vältida liikmesriikide lipu all sõitvate laevade põhjustatud merereostust;

Selgitus

Laeva mõiste on direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis d juba määratletud.

Muudatusettepanek 8

Artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkt vi a (uus)

 

(vi a) puitu sisaldavat tekilasti vedavate laevade ohutuseeskiri;

Selgitus

Puitu sisaldavat tekilasti vedavate laevade ohutuseeskiri tuleks inkorporeerida kolmanda mereohutuspaketi kõikidesse direktiividesse, sest a) puidust koosnev tekilast võib tormisel merel kergesti liikuda ja b) talvel ja eriti suurtel laiuskraadidel võib selline tekilast suure tõenäosusega jäätuda.

Muudatusettepanek 9

Artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkt vi b (uus)

 

(vi b) tahkete puistekaupade veo ohutuseeskiri;

Selgitus

Tahkete puistekaupade veo ohutuseeskiri tuleks samuti inkorporeerida, sest puistlastilaevad on osutunud üheks kõige ohtlikumaks laevatüübiks. Laeva ohutuse seisukohast on oluline puistlasti turvaline ja nõuetekohane käsitsemine, sh lastimise ja tasandamise ajal, ning lastiruumide täitmine ballasti vähendamise ajal laeva asjatult koormamata.

Muudatusettepanek 10

Artikli 2 lõike 1 punkt f

(f) lipuriigi kvalifitseeritud inspektor – avalik teenistuja või isik, kelle liikmesriigi pädev asutus on nõuetekohaselt volitanud teostama tunnistuste andmisega seotud ülevaatusi ja kontrolle ning kes vastab II lisas täpsustatud kutsekvalifikatsiooni ja sõltumatuse nõuetele;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 11

Artikli 3 lõige 4

4. Rahvusvahelise laevanduse osas kohaldavad liikmesriigid täielikult IMO konventsioonide lipuriikidega seotud kohustuslikke sätteid vastavalt nendes konventsioonides nimetatud tingimustele ja seal osutatud laevade suhtes ning võtavad nõuetekohaselt arvesse käesoleva direktiivi I lisas esitatud lipuriigi koodeksi sätteid.

4. Eelkõige rahvusvahelise laevanduse osas kohaldavad liikmesriigid täielikult IMO konventsioonide lipuriikidega seotud kohustuslikke sätteid vastavalt nendes konventsioonides nimetatud tingimustele ja seal osutatud laevade suhtes ning võtavad nõuetekohaselt arvesse käesoleva direktiivi I lisas esitatud lipuriigi koodeksi sätteid.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on rõhutada, et see lõige on sellele eelneva teksti loogiline jätk.

Muudatusettepanek 12

Artikli 3 lõige 6

6. Artikli 18 lõikes 2 osutatud korras võib võtta meetmeid, et:

6. Komisjoni algatusel või ühe või mitme asjaomase ameti või käitaja taotlusel võib artikli 18 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid, et:

a) töötada välja ühtlustatud kord vastavalt IMO konventsioonidele kohaldatavate erandite ja samaväärsete asenduste kohaldamiseks;

a) töötada välja ühtlustatud kord vastavalt IMO konventsioonidele kohaldatavate erandite ja samaväärsete asenduste kohaldamiseks;

b) luua IMO konventsioonides ametite otsustada jäetud küsimuste ühtlustatud tõlgendused;

b) luua IMO konventsioonides ametite otsustada jäetud küsimuste ühtlustatud tõlgendused;

c) kohaldada konventsioonide sätete ühtseid tõlgendusi.

c) standardida konventsioonide sätete tõlgendamine ja kohaldamine.

Muudatusettepanek 13

Artikli 4 lõike 1 punkt a

a) tagavad IMO konventsioonides esitatud nõuete täitmine;

a) tagavad IMO konventsioonides ja erikonventsioonides, lipuriigi koodeksis ja asjassepuutuvates ILO õigusaktides esitatud nõuete täitmise;

Muudatusettepanek 14

Artikli 4 lõike 1 punkt b

b) tagavad õnnetuste uurimiste läbiviimine ning tuvastatud puudustega laevu hõlmavate juhtumite piisav ja tähtaegne käsitlemine ja

b) tagavad kõikide nende lipu all sõitvate laevade õnnetuste uurimiste läbiviimise ning tagavad, et tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks võetakse õigeaegselt piisavad meetmed;

Muudatusettepanek 15

Artikli 4 lõike 1 punkt c

c) tagavad asjakohastes IMO konventsioonides sisalduvaid nõudeid käsitlevate ja ameti heakskiidetud juhiste väljatöötamine, dokumenteerimine ja tutvustamine.

c) tagavad asjakohastes IMO konventsioonides sisalduvaid nõudeid käsitlevate ja lepinguosaliseks olevate riikide heakskiidetud juhiste väljatöötamise, dokumenteerimise ja tutvustamise.

Muudatusettepanek 16

Artikli 4 lõike 1 punkt d

d) koosnevad sobivast arvust kvalifitseeritud töötajatest IMO konventsioonide rakendamisega seotud riigi õigusaktide rakendamiseks ja jõustamiseks, sealhulgas töötajatest uuringute ja ülevaatuste läbiviimiseks;

d) koosnevad sobivast arvust kvalifitseeritud töötajatest IMO konventsioonide rakendamisega seotud riigi õigusaktide rakendamiseks ja jõustamiseks, sealhulgas lipuriigi kvalifitseeritud inspektoritest uurimiste, auditite, kontrolli ja ülevaatuste läbiviimiseks;

Selgitus

Vt muudatusettepanekut artikli 2 lõike 1 punkti f kohta.

Muudatusettepanek 17

Artikli 4 lõige 2

2. Iga liikmesriik tagab lipuriigi inspektorite ja uurijate koolituse ning järelevalve nende tegevuse üle.

2. Iga liikmesriik tagab lipuriigi inspektorite koolituse ning järelevalve lipuriigi inspektorite ja uurijate tegevuse üle ning õnnetuste või puuduste korral rannikuriigi tegevuse üle, nagu ka tunnustatud organisatsioonide tegevuse üle, kui ta peaks artikli 7 kohaselt volitused sellistele organisatsioonidele delegeerima.

Selgitus

Käesoleva sätte sisu ja sõnastust tuleks täpsustada.

Muudatusettepanek 18

Artikli 4 lõige 3

3. Iga liikmesriik arendab välja või säilitab oma laevastiku suurusele ja laadile vastavad võimalused konstruktsiooniliste lahenduste ülevaatamiseks ja tehniliste otsuste tegemiseks.

3. Iga liikmesriik arendab välja või säilitab oma laevastiku suurusele ja laadile vastavad võimalused laevade konstruktsiooni ja varustust puudutavate disainilahenduste ülevaatamiseks, heakskiitmiseks ja lubamiseks ja tehniliste otsuste tegemiseks.

Muudatusettepanek 19

Artikli 5 lõige 2

2. Laeva esmakordsel kandmisel oma registrisse püüab liikmesriik tagada, et kõnealune laev vastab kõigile kohaldatavatele rahvusvahelistele eeskirjadele. Vajadusel teeb ta koostööd eelmise lipuriigiga.

2. Tingimusena laeva esmakordseks kandmiseks oma registrisse kontrollib asjaomane liikmesriik, kas kõnealune laev vastab kõigile kohaldatavatele rahvusvahelistele eeskirjadele ning tagab, et seda kinnitavad ka tema käsutuses olevad tõendavad dokumendid. Vajadusel, kuid igal juhul, kui laev ei ole uus, teeb ta koostööd eelmise lipuriigiga ning palub sellel edastada vajalikud dokumendid ja andmed.

Muudatusettepanek 20

Artikli 5 lõige 2 a (uus)

 

2 a. Kui sellise taotluse esitab üks liikmesriik teisele liikmesriigile, on eelmine lipuriik kohustatud edastama kõnealused dokumendid ja andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 789/2004, mis käsitleb kauba- ja reisilaevade ümberregistreerimist ühest ühenduse registrist teise1.

1 ELT L 138, 30.4.2004, lk 19.

Muudatusettepanek 21

Artikli 6 lõike 1 punkt c

c) tagatakse, et punktis b osutatud korrapärase kontrollimise käigus kontrollib inspektor, kas laeval töötavad meremehed tunnevad oma konkreetseid tööülesandeid ning laeva töökorda, varustust, seadmeid ja menetlusi;

c) tagatakse, et punktis b osutatud korrapärase kontrollimise käigus kontrollib inspektor sobivaid meetodeid ja vajalikke vahendeid kasutades, kas laeval töötavad meremehed tunnevad oma konkreetseid tööülesandeid ning laeva töökorda, varustust, seadmeid ja menetlusi;

Selgitus

Tuleks täpsustada, et meetodeid ja vahendeid peab olema võimalik kohandada nii, et inspektorid saaksid oma tööd teha.

Muudatusettepanek 22

Artikli 6 lõike 1 punkt d

d) tagatakse, et laevapere tervikuna suudab oma tegevust häireolukorras tõhusalt koordineerida ning täita reostuse vältimise või tõrjumise ja ohutuse seisukohalt olulisi teenistusülesandeid;

d) tagatakse, et laevaperel tervikuna on pädevus ja vajalikud vahendid selleks, et oma tegevust häireolukorras tõhusalt koordineerida ning täita reostuse vältimise või tõrjumise ja ohutuse seisukohalt olulisi teenistusülesandeid;

Muudatusettepanek 23

Artikli 6 lõige 2

2. Liikmesriigid töötavad välja ja viivad ellu asjakohase kontrolli- ja järelevalveprogrammi, mis võimaldaks kiirelt reageerida puudustele ning väidetavatele reostusjuhtumitele, millest on teatanud sadama- või rannikuriigid.

2. Nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivis 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem1, töötavad liikmesriigid välja ja viivad ellu nende lipu all sõitvaid laevu puudutava asjakohase kontrolli- ja järelevalveprogrammi, mis võimaldaks neil õnnetuste või puuduste korral vastata kiiresti ja põhjalikult sadama- või rannikuriikide teabe või selgituse saamise taotlustele, kasutades selleks muu hulgas ühenduse andmevahetussüsteemi SafeSeaNet.

1 EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10.

Selgitus

Liikmesriikidele tuleks anda pädevus andmevahetuseks, mis aitab ära hoida ja lahendada õnnetusi ja puudusi, ning teha nad selle andmevahetuse eest vastutavaks. Käesolev säte viitab juba kehtivatele meetmetele ja laiendab neid.

Muudatusettepanek 24

Artikli 7 lõike 1 esimene lõik

1. Ilma et see piiraks [direktiivi 94/57/EÜ või direktiivi …/…./EÜ (laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta)] kohaldamist, arendavad või säilitavad liikmesriigid, kelle laevade sertifitseerimist viivad läbi tunnustatud organisatsioonid, oma laevastiku suurusele ja laadile vastava suutlikkuse teostada pidevat järelevalvet nende nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide ülevaatuste ja sertifitseerimiste üle.

1. Ilma et see piiraks [direktiivi 94/57/EÜ või direktiivi …/…./EÜ (laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta)] kohaldamist, arendavad või säilitavad liikmesriigid, kelle laevade ülevaatust ja sertifitseerimist viivad läbi tunnustatud organisatsioonid, oma laevastiku suurusele ja laadile vastava suutlikkuse teostada pidevat järelevalvet nende nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide ülevaatuste ja sertifitseerimiste üle.

Selgitus

Kirjeldab täpsemalt ülesandeid, mida riiklikud ametid võivad delegeerida tunnustatud organisatsioonidele, ning liikmesriikide kohustusi delegeeritud ülesannete nõuetekohase teostamise osas.
(Tõlkija märkus: muudatusettepaneku teine pool ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 25

Artikli 7 lõige 2

2. Liikmesriigid, kelle suhtes lõiget 1 kohaldatakse, tagavad, et nende lipu all sõitvatele laevadele teostatakse vähemalt iga 12 kuu tagant täiendav ülevaatus, tagamaks nende vastavus IMO konventsioonide nõuetele ja riigi nõuetele.

2. Liikmesriigid, kelle suhtes lõiget 1 kohaldatakse, annavad võimaluse viia läbi nende lipu all sõitvaid laevu käsitlevad täiendavad uurimised, tagamaks nende vastavus IMO konventsioonide nõuetele ja riigi nõuetele.

Selgitus

Ehkki see on käesoleva direktiivi jõustamiseks vajalik ja IMO koodeksiga juba sätestatud, ei peaks liikmesriikide volitused/kohustus oma vastavate ametite ja delegeeritud organite üle järelevalvet teostada tingimata tähendama seda, et iga laeva igal juhul kontrollitakse. Praktiliselt põhjustel – et vältida topeltkontrolli – ning lähtudes põhimõttest, et tuleks eeldada nõuete täitmist liikmesriikide poolt (usaldus), piisab sellest, kui sätestada, et uurimisi võidakse läbi viia, kasutades lõikes 6 sätestatud menetlusi ja meetodeid (komiteemenetlus).

Muudatusettepanek 26

Artikli 7 lõige 3

3. Lõikes 2 nimetatud täiendavat ülevaatust ei nõuta laevade puhul:

3. Lõikes 2 nimetatud täiendavaid uurimisi tuleb läbi viia vähemalt korra 12 kuu jooksul laevade puhul:

a) mis on olnud liikmesriigi registris vähemalt kaks aastat;

a) mis on olnud liikmesriigi registris vähem kui kaks aastat; ja

b) mida on [direktiivi 95/21/EÜ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi …/../EÜ (mis käsitleb sadamariigi kontrolli laevanduses)] sätete kohaselt viimase 12 kuu jooksul vähemalt üks kord kontrollitud ja

b) mida on viimase 12 kuu jooksul direktiivi 95/21/EÜ või direktiivi […/…/EÜ (mis käsitleb sadamariigi kontrolli laevanduses)] sätete alusel kinni peetud.

c) mida ei ole direktiivi 95/21/EÜ sätete alusel viimase 12 kuu jooksul kinni peetud.

 

Selgitus

Ettepanek asetab laevade ülevaatuse ja inspektoritega seoses liikmesriikide õlule raskema koorma. Täiendavaid kohustusi ei tohiks kehtestada, välja arvatud selleks, et nõuda olemasolevate eeskirjade nõuetekohast jõustamist ning vältida riiklike ametite lodevust: täiendavad uurimised on vajalikud ainult juhul, kui on olemas tõeline kõrvalehoidmise ja/või õnnetuse oht. Kinnipidamine (endine punkt c) tähendab alati kontrollimist (endine punkt b). (Uutes) punktides a) ja b) nimetatud nõuded on kumulatiivsed, mitte alternatiivsed.

Muudatusettepanek 27

Artikli 7 lõige 4

4. Kui [direktiivi …/…/EÜ (mis käsitleb sadamariigi kontrolli laevanduses)] artikli 5 lõikes 2 osutatud sadamariigi kontrolli üksikasjalikud eeskirjad on jõustunud, ei nõuta täiendavat ülevaatust laevade puhul, millele on omistatud nimetatud direktiivi alusel madal riskiprofiil.

4. Kui [direktiivi …/…/EÜ (mis käsitleb sadamariigi kontrolli laevanduses)] artikli 5 lõikes 2 osutatud sadamariigi kontrolli üksikasjalikud eeskirjad on jõustunud, ei ole lõigetes 2 ja 3 osutatud täiendav uurimine tingimata vajalik laevade puhul, millele on omistatud nimetatud direktiivi alusel madal riskiprofiil.

Selgitus

Muudatusettepanekuga muudetakse teksti vastavalt artikli 7 lõigetesse 2 ja 3 tehtud täiendava uurimise korda puudutavatele muudatustele. See lähtub kolmanda paketi üldisest filosoofiast, mille kohaselt suurendatakse kontrollimist registreerimisel (lipuriigi poolt), kuid vähendatakse kontrollimist sadamas (sadamariigi poolt), et suurendada ohutust ja saavutada mastaabisäästu.

Muudatusettepanek 28

Artikli 7 lõige 6

6. Täiendavate ülevaatuste menetluste ja juhiste ning täiendavaid ülevaatusi teostavate inspektorite suhtes kehtivad miinimumnõuded kehtestatakse artikli 18 lõikes 2 osutatud korras.

6. Täiendavate uurimiste jaoks vajalike ülevaatusmenetluste ja järelevalvesüsteemide kehtestamiseks vajalikud juhised ning täiendavaid uurimisi teostavate inspektorite suhtes kehtivad miinimumnõuded kehtestatakse artikli 18 lõikes 2 osutatud korras.

Selgitus

Muudatusettepanekuga muudetakse teksti vastavalt artikli 7 lõigetesse 2 ja 3 tehtud täiendava uurimise korda puudutavatele muudatustele. Artiklis 18 osutatud komitee peaks igal juhul piirduma juhiste kehtestamisega liikmesriikide teostatavate täiendavate uurimiste jaoks, kuna artikli 2 lõikes 4 on juba sätestatud eesmärk, mida järelevalve abil püütakse saavutada (konventsioonide ja riiklike nõuete järgimise tagamine).

Muudatusettepanek 29

Artikli 8 lõige 4

4. Liikmesriigid tagavad dokumenteeritud süsteemi rakendamise töötajate kvalifitseerimiseks ja nende teadmiste järjepidevaks ajakohastamiseks vastavalt ülesannetele, mida nad on volitatud täitma.

4. Liikmesriigid tagavad sobivaid meetodeid ja vajalikke vahendeid kasutades dokumenteeritud süsteemi rakendamise lõigetes 1–3 osutatud töötajate oskuste jätkuvaks arendamiseks ja nende teadmiste järjepidevaks ajakohastamiseks vastavalt ülesannetele, mida nad on määratud või volitatud täitma.

Muudatusettepanek 30

Artikli 8 lõige 5

5. Lipuriik väljastab kõigile tema nimel laevadel tööülesandeid täitvatele inspektoritele isikut tõendava dokumendi.

5. Lipuriik väljastab kõigile tema nimel laevade pardal või trümmis tööülesandeid täitvatele inspektoritele ning vajaduse korral ka teistele lõikes 3 osutatud töötajatele isikut tõendava dokumendi, mis kinnitab volitusi, mis lipuriik on neile andnud.

Muudatusettepanek 31

Artikli 8 lõige 5 a (uus)

 

5 a. II lisa võib muuta vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusele, et parandada juhiseid kehtivate sätete rakendamisel saadud kogemuste põhjal.

Selgitus

Tuleks sätestada ka inspektorite koolituse ja oskuste arendamise juhiste läbivaatamiskord ja võimalus parandusteks.

Muudatusettepanek 32

Artikkel 9

Ilma et see piiraks IMO assamblee resolutsioonile A.884(21) lisatud laevaõnnetuste ja vahejuhtumite uurimise koodeksist tulenevaid kohustusi, mille IMO võttis vastu resolutsiooniga A.849(20) (ajakohastatud versioon), viivad liikmesriigid pärast nende lipu all sõitvate laevadega juhtunud laevaõnnetusi või reostusjuhtumeid läbi uurimise. Selliseid õnnetuste uurimisi teostavad vastava väljaõppe saanud uurijad, kes on pädevad tegelema õnnetusega seonduvate küsimustega. Selleks tagavad liikmesriigid kvalifitseeritud uurijate olemasolu, olenemata õnnetuse või vahejuhtumi toimumise paigast.

Liikmesriigid viivad pärast nende lipu all sõitvate laevadega juhtunud laevaõnnetusi või reostusjuhtumeid läbi uurimise, järgides IMO assamblee resolutsioonile A.884(21) lisatud laevaõnnetuste ja vahejuhtumite uurimise koodeksist tulenevaid kohustusi, mille IMO võttis vastu resolutsiooniga A.849(20) (ajakohastatud versioon). Selliseid õnnetuste uurimisi teostavad vastava väljaõppe saanud uurijad, kes on pädevad tegelema õnnetusega seonduvate küsimustega ja kelle olemasolu tagavad liikmesriigid, olenemata õnnetuse või vahejuhtumi toimumise paigast.

Selgitus

Muudatusettepanek täpsustab sätte vormi ja sisu, et muuta liikmesriikide kohustused selgemaks.

Muudatusettepanek 33

Artikli 11 lõige 1

1. Liikmesriigid koostavad oma laevade kohta laevastiku andmebaasi, mis sisaldab iga laeva peamisi tehnilisi üksikasju ja lõikes 2 loetletud andmeid, või tagavad endale otsese juurdepääsu samasugust teavet sisaldavale andmebaasile. Liikmesriigid tagavad komisjonile õiguse saada andmeid oma andmebaasist ja nendega andmeid vahetada.

1. Liikmesriigid koostavad oma laevade kohta laevastiku andmebaasi, mis sisaldab iga laeva peamisi tehnilisi üksikasju ja lõikes 2 loetletud andmeid, või tagavad endale otsese juurdepääsu samasugust teavet sisaldavale andmebaasile. Liikmesriigid tagavad komisjonile õiguse vastavalt vajadusele kasutada nende laevastiku andmebaasi või jagada sellele juurdepääsu ning andmeid saada ja nendega vahetada.

Muudatusettepanek 34

Artikli 11 lõike 2 punktid a ja b

2. Andmebaas sisaldab järgmist teavet:

2. Iga liikmesriigi andmebaas sisaldab järgmist teavet:

 

a) eraldi informatsiooni iga registreeritud laeva kohta:

a) Üksikasjad laeva kohta (nimi, IMO number, jne);

i) üksikasjad laeva kohta (nimi, IMO number, jne); registreerimise kuupäev ja vajaduse korral registrist kustutamise kuupäev;

b) ülevaatuste, sealhulgas vajaduse korral lisa- ja täiendavate ülevaatuste ning kontrollimiste kuupäevad;

ii) laeva sertifitseerimise ja klassifitseerimisega seotud tunnustatud organisatsioonide andmed;

c) laeva sertifitseerimise ja klassifitseerimisega seotud tunnustatud organisatsioonide andmed;

iii) ülevaatuste, sealhulgas vajaduse korral lisa- ja täiendavate ülevaatuste ning kontrollimiste kuupäevad ja tulemused (puudused: jah või ei, kirjeldus, teostatud või pooleliolev remont; kinnipidamised: jah või ei, ja kestus); ülevaatused on läbi viinud kas otseselt lipuriik ise või tunnustatud organisatsioonid, keda see riik on selleks volitanud;

d) sadamariigi kontrolli käsitlevate sätete alusel toimunud laeva kontrollimise kuupäevad ja selle teostanud asutuse andmed;

iv) sadamariigi kontrolli käsitlevate sätete alusel toimunud laeva kontrollimise kuupäevad ja selle teostanud asutuse andmed;

e) sadamariigi kontrolli tulemused (puudused: jah või ei, kinnipidamised: jah või ei);

v) sadamariigi kontrolli tulemused (puudused: jah või ei, kirjeldus, teostatud või pooleliolev remont; kinnipidamised: jah või ei, ja kestus);

f) andmed õnnetuste kohta;

vi) andmed õnnetuste kohta;

g) andmed MARPOL-i ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/35/(EÜ) (laevadelt pärit reostuse kohta) rikkumistest;

vii) andmed IMO konventsioonide, eriti MARPOL-i ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/35/(EÜ), mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest, rikkumistest;

 

b) üldinformatsioon kõikide registris olevate laevade kohta:

h) registrist viimase 12 kuu jooksul lahkunud laevade tunnusandmed.

i) registrist viimase 12 kuu jooksul lahkunud laevade andmestik ja tunnusandmed; selle perioodi jooksul tuleb säilitada kogu teave, mis on kogutud andmebaasi laeva registris oleku aja jooksul;

 

 

ii) lipuriigi poolt või nimel läbiviidud iga liiki iga-aastaste ülevaatuste arv menetluste kaupa;

Muudatusettepanek 35

Artikli 11 lõike 2 punkt c

c) laeva sertifitseerimise ja klassifitseerimisega seotud tunnustatud organisatsioonide andmed;

c) laeva sertifitseerimise ja klassifitseerimisega seotud tunnustatud organisatsioonide andmed lipuriigi juhiste kohaselt;

Selgitus

Täiendavad üksikasjad sätte tähenduse viimistlemise ja selgitamise eesmärgil.

Muudatusettepanek 36

Artikli 11 lõige 3 a (uus)

 

3 a. Lõikes 2 osutatud teave edastatakse terviklikul kujul viivitamatult uuele lipuriigile, kui laev lahkub registrist ja viiakse üle teise registrisse.

 

Muudatusettepanek 37

Artikli 13 lõige 5

5. Vajadusel töötab ühendus välja soovitused lõikes 2 osutatud IMO auditeerimissüsteemi tõhusust parandavate meetmete ja ettepanekute kohta.

5. Vajadusel töötab komisjon koostöös liikmesriikidega välja soovitused ja teeb ettepanekud, et parandada lõikes 2 osutatud juhul IMO auditeerimissüsteemi korda ja tulemusi.

Selgitus

Oleks soovitatav lähtuda eeldusest, et IMO auditeerimissüsteem on juba tõhus, kuid ELi korraga veel kooskõlla viimata; vastasel juhul ei saaks tugineda lõikes 2 osutatud resolutsioonile A.974, sest sellist juhtumit ei tekiks.

Muudatusettepanek 38

Artikkel 15

Komisjon esitab enne [2007.] aasta lõppu Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas oleks otstarbekas koostada lipuriigi kontrolliga seotud kohustusi käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum, mille eesmärgiks oleks tagada võrdsed tegevustingimused lipuriikidele, kes on võtnud endale ülesandeks kohustuslikult rakendada IMO kohustuslike õigusaktide rakendamise koodeksit, mille Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) võttis vastu oma assamblee 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooniga A973 (24), ning on nõustunud laskma end kontrollida vastavalt IMO assamblee poolt 1. detsembril 2005 vastu võetud resolutsiooni A.974 (24) sätetele.

Komisjon esitab enne [2007.] aasta lõppu Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas oleks otstarbekas koostada lipuriigi kontrolliga seotud kohustusi käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum Euroopa Ühenduse, liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, mille eesmärgiks oleks tagada liikmesriikidega võrdsed konkurentsitingimused nendele kolmandatele riikidele, kes on võtnud endale ülesandeks kohustuslikult rakendada IMO kohustuslike õigusaktide rakendamise koodeksit, mille Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) võttis vastu oma assamblee 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooniga A973 (24), ning on nõustunud laskma end kontrollida vastavalt IMO assamblee poolt 1. detsembril 2005 vastu võetud resolutsiooni A.974 (24) sätetele.

Muudatusettepanek 39

Artikli 16 pealkiri

Teabe edastamine ja aruannete esitamine

Teabe ja teadete saatmine

Selgitus

Täpsem pealkiri, mis selgitab ja täiendab sättes tehtud muudatust.

Muudatusettepanek 40

Artikli 16 lõige 1

1. Kõik liikmesriigid teevad IMO-le teatavaks IMO konventsioonide sätetega nõutud teabe.

1. Kõik liikmesriigid teevad IMO-le ja komisjonile teatavaks IMO konventsioonide sätetega nõutud teabe.

Muudatusettepanek 41

Artikli 16 lõige 3

3. Artikli 18 lõikes 2 osutatud korras võib kehtestada lõikes 2 nimetatud aruannete esitamise kohustuse täitmiseks ühtlustatud näidisvormi.

3. Artikli 18 lõikes 2 osutatud korras võib kehtestada lõikes 2 nimetatud teabe esitamise kohustuse täitmiseks ühtlustatud näidisvormi

Selgitus

Direktiivi ettepanek juba nõuab ametitele suuremat koormust, ning see hõlmab tulemuste kontrolli ja tegevuse hindamist. Selles etapis ei oleks kohane panna liikmesriikidele veel rohkem kohustusi, sest see võiks viia asjatute lahkhelideni. Teabe edastamist tuleks mõista kui lihtsamat viisi nõuete täitmise tagamiseks võrreldes aruannete esitamise nõudega, mis algselt oli sätestatud lõikes 2, mida on samuti muudetud.

Muudatusettepanek 42

Artikli 16 lõige 4

4. Pärast liikmesriikide aruannete kättesaamist koostab komisjon käesoleva direktiivi rakendamist käsitleva koondaruande. See aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4. Pärast liikmesriikide teadete kättesaamist koostab komisjon käesoleva direktiivi rakendamist käsitleva koondaruande. See aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Selgitus

Direktiivi ettepanek juba nõuab ametitele suuremat koormust, ning see hõlmab tulemuste kontrolli ja tegevuse hindamist. Selles etapis ei oleks kohane panna liikmesriikidele veel rohkem kohustusi, sest see võiks viia asjatute lahkhelideni. Teabe edastamist tuleks mõista kui lihtsamat viisi nõuete täitmise tagamiseks võrreldes aruannete esitamise nõudega, mis algselt oli sätestatud lõikes 2, mida on samuti muudetud.

Muudatusettepanek 43

II lisa lõike 3 punkt 2

(2) olema sooritanud pädeva asutuse poolt tunnustatud laevainseneri, mehaaniku või merendusega seotud inseneri eksami ja töötanud vastavas ametis vähemalt viis aastat või

(2) olema sooritanud pädeva asutuse poolt tunnustatud laevainseneri, mehaaniku või merendusega seotud inseneri eksami ja töötanud vastavas ametis vähemalt kolm aastat või ühe aasta ning töötanud kaks aastat liikmesriigi pädevas asutuses lipuriigi inspektorina.

Muudatusettepanek 44

II lisa lõige 4

4. Lõike 3 punkti 1 alusel kvalifitseeritud inspektorid peavad olema teeninud merel vastavalt teki- või masinaosakonna ohvitserina vähemalt viis aastat.

välja jäetud

Muudatusettepanek 45

II lisa lõige 8

8. Inspektoritel ei tohi olla ärihuve kontrollitavas laevas, nad ei tohi töötada valitsusvälistes organisatsioonides ega valitsusväliste organisatsioonide kasuks, mis teevad seadusega ettenähtud või klassifitseerimisülevaatusi või annavad laevadele tunnistusi.

8. Inspektoritel ei tohi olla mingeid ärilisi, isiklikke või perekondlikke huve kontrollitavas laevas, selle meeskonna, agendi, laevandusettevõtja, omaniku ega prahtija suhtes ega üheski valitsusvälises organisatsioonis, mis teeb seadusega ettenähtud või klassifitseerimisülevaatusi või annab laevadele tunnistusi.

Muudatusettepanek 46

II lisa lõige 9

9. Aktsepteeritakse ka eespool nimetatud nõuetele mittevastavaid inspektoreid, kelle pädevad asutused on käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäevaks seadusega ettenähtud ülevaatuste või sadamariigi kontrolli tegemiseks tööle võtnud.

9. Aktsepteeritakse ka eespool nimetatud nõuetele mittevastavaid inspektoreid, kui pädevad asutused on nad käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäevaks seadusega ettenähtud ülevaatuste või sadamariigi kontrolli tegemiseks tööle võtnud ning asjaomane sadamariik on ühinenud sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumiga.

 

Selgitus

Vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumit oleks kasulik mainida, sest see tagaks igal juhul, et inspektorid täidavad ühtse kõrge standardi nõudeid.

Muudatusettepanek 47

III lisa lõike 1 punkt 1

1. Kui liikmesriigi (edaspidi „lipuriik”) pädevale asutusele teatatakse, et sadamariik on pidanud kinni tema lipu all sõitva laeva, peaks ta teostama järelevalvet asjakohaste parandusmeetmete võtmise üle, et viia kõnealune laev viivitamata vastavusse kohaldatavate eeskirjade ja rahvusvaheliste konventsioonidega. Sellised meetmed peaksid hõlmama järgmist.

1. Kui liikmesriigi (edaspidi „lipuriik”) pädevale asutusele teatatakse, et teine sadamariik on pidanud kinni tema lipu all sõitva laeva, peaks ta teostama järelevalvet asjakohaste parandusmeetmete võtmise üle, et viia kõnealune laev viivitamata vastavusse kohaldatavate eeskirjade ja rahvusvaheliste konventsioonidega. Allpool loetletud meetmeid peetakse asjakohaseks; loetelu ei takista võrdväärsete või täiendavate meetmete vastuvõtmist, kui need vastavad käesoleva direktiivi eesmärkidele ja selles lubatud toimimisviisidele.

Selgitus

Täiendus on lisatud sätte tähenduse selgitamiseks ja täiendamiseks.

Muudatusettepanek 48

III lisa lõike 2 punkt 3

3. Tõsisemate puuduste, eriti struktuuriliste ja muude puuduste puhul, mida hõlmavad tunnustatud organisatsiooni poolt lipuriigi nimel väljastatud tunnistused, peaks lipuriik nõudma, et mõni tema inspektoritest viiks läbi kontrolli, või määrama tunnustatud organisatsiooni inspektori, kes selle tema nimel läbi viiks. Esialgu peaks kontroll olema suunatud nendele valdkondadele, millega seoses sadamariik puudused registreeris. Kui lipuriigi või tunnustatud organisatsiooni inspektor seda vajalikuks peab, võib seda seejärel laiendada asjakohaste kohustuslike tunnistustega hõlmatud valdkondade täielikuks kordusülevaatuseks.

3. Tõsisemate puuduste, eriti struktuuriliste ja muude puuduste puhul, mida hõlmavad lipuriigi poolt või tunnustatud organisatsiooni poolt väljastatud tunnistused, peaks lipuriik nõudma, et mõni tema inspektoritest viiks läbi täiendava erikontrolli, või määrama tunnustatud organisatsiooni inspektori, kes selle tema nimel läbi viiks. Esialgu peaks kontroll olema suunatud nendele valdkondadele, millega seoses sadamariik puudused registreeris. Kui lipuriigi või tunnustatud organisatsiooni inspektor seda vajalikuks peab, võib seda seejärel laiendada asjakohaste kohustuslike tunnistustega hõlmatud valdkondade täielikuks kordusülevaatuseks.

Muudatusettepanek 49

III lisa lõike 3 punkt 5

5. Igal juhul peaks lipuriik kaaluma, milliseid õiguslikke meetmeid, sealhulgas trahvide määramist, oleks asjakohane laevaühingu vastu võtta. Sellise laeva puhul, mis püsivalt eirab kohaldatavate eeskirjade ja rahvusvaheliste konventsioonide nõudeid, peaks lipuriik kaaluma, millised täiendavad sanktsioonid võiksid osutuda vajalikuks, sealhulgas laeva kustutamine oma registrist.

5. Igal juhul peaks lipuriik kaaluma, milliseid õiguslikke meetmeid, sealhulgas piisava raskusastmega trahvide määramist, mis aitaksid ära hoida ühenduse standardite ja rahvusvaheliste eeskirjade rikkumist, tuleks laevaühingu vastu võtta. Sellise laeva puhul, mis püsivalt eirab ühenduse eeskirjade ja rahvusvaheliste konventsioonide nõudeid, peaks lipuriik kaaluma, millised täiendavad sanktsioonid võiksid osutuda vajalikuks, sealhulgas laeva kustutamine oma registrist.

Selgitus

Täiendus on lisatud sätte tähenduse selgitamiseks ja täiendamiseks.

Muudatusettepanek 50

III lisa lõike 3 punkt 6

6. Kui on lõpule viidud kõik parandusmeetmed laeva vastavusse viimiseks kohaldatavate eeskirjade ja rahvusvaheliste konventsioonidega, peaks lipuriik muudetud SOLAS 74 I peatüki reegli 19 punkti d ja muudetud IMO resolutsiooni A.787 (19) lõike 5.2 kohaselt saatma IMO-le aruande.

6. Kui on lõpule viidud kõik parandusmeetmed laeva vastavusse viimiseks ühenduse eeskirjade ja rahvusvaheliste konventsioonidega, peaks lipuriik saatma IMO-le ja komisjonile aruande, mis on koostatud muudetud SOLAS 74 I peatüki reegli 19 punkti d ja muudetud IMO resolutsiooni A.787 (19) lõike 5.2 kohaselt, kui see puudutab IMOt, ning sisaldab täiendavat teavet ühendust puudutavate sätete kohta, kui see puudutab komisjoni.

Muudatusettepanek 51

III lisa lõike 4 punkt 2

2. Samuti peaks see hõlmama [nõukogu direktiivi 95/21/EÜ (lipuriigi kontrolli kohta) V lisa C osas või direktiivi …/…/EÜ (mis käsitleb sadamariigi kontrolli laevanduses) VIII lisa C osas ] täpsustatud asjakohaseid laiendatud kontrolli käsitlevaid punkte, kuid mitte nendega piirduma. Lipuriigi inspektorid ei tohiks jätta teostamata selliste punktide nagu näiteks päästepaatide või -parvede ja nende vettelaskmise seadmete, peamasinate ja abimehhanismide, luugikatete, põhitoiteallikate ja pilsisüsteemide funktsionaalset kontrolli, kui seda peetakse vajalikuks.

2. Samuti peaks see hõlmama [nõukogu direktiivi 95/21/EÜ (lipuriigi kontrolli kohta) V lisas või direktiivi …/…/EÜ (mis käsitleb sadamariigi kontrolli laevanduses) VIII lisa C osas ] täpsustatud asjakohaseid laiendatud kontrolli käsitlevaid punkte, kuid mitte nendega piirduma. Lipuriigi inspektorid ei tohiks jätta teostamata selliste punktide nagu näiteks päästepaatide või -parvede ja nende vettelaskmise seadmete, peamasinate ja abimehhanismide, luugikatete, põhitoiteallikate ja pilsisüsteemide funktsionaalset kontrolli, kui seda peetakse vajalikuks.

(1)

ELT C 70, 22.3.2006, lk 6.


SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

EL on juba vastu võtnud pakettides „Erika I” ja „Erika II” sätestatud eeskirjad eesmärgiga parandada meresõiduohutust ja turvalisust: muu hulgas on suurendatud sadamas olevate laevade ülevaatuste arvu, nafta transpordiks ei tohi enam kasutada ühekordse põhja ja parrastega laevu ning on asutatud Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA). Parlament mängis selles arutelus oma rolli, luues meresõiduohutuse parandamise ajutise komisjoni (tuntud kui MARE komisjon), mis pidas 2003. aasta novembrist kuni 2004. aasta aprillini rea koosolekuid ja kuulamisi poliitiliste liidrite ja tehniliste käitajate osavõtul (vt raport A5-0257/2004).

Parlamendi tegevus leidis väljenduse ka 2004. aasta aprilli resolutsioonis meresõiduohutuse parandamise kohta, milles esitati MARE komisjoni järeldused ja visandati paketi „Erika III” ettepanekud; resolutsioonis nõutakse merendusküsimusi ja mereohutust käsitlevat terviklikku ELi poliitikat, (soovitavalt kohustusliku) rahvusvahelise kontrollisüsteemi tugevdamist, merendusametite tegevuse tõhustamist ja ühenduse lipu all registreerimise edendamist (vt resolutsioon P5_TA(2004)0350).

2. Ettepaneku kokkuvõte

2.1. Lipuriikide direktiivi eelnõu

Novembris 2005 võttis komisjon vastu uue komplekti õigusloome ettepanekuid (pakett „Erika III”), muu hulgas lipuriigi nõuete direktiivi eelnõu, mille eesmärk on sundida liikmesriike tagama, et nende riiklikku registrisse kuuluvad laevad vastavad rahvusvahelistele standarditele. Komisjon kavatseb a) inkorporeerida ühenduse õigusesse „lipuriigi koodeksi” 1. ja 2. osa, s.t meetmed Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) vastu võetud kohustuslike õigusaktide rakendamiseks; b) kehtestada inspektorite miinimumkvalifikatsiooni (mis hõlmab ka alus- ja täiendkoolitust) ning inspektsioonide juhised (kui laev on välisriigi sadamas kinni peetud); ning c) tagada, et liikmesriikide mereametid vastavad ISO 9001/2000 standardi kvaliteedinõuetele.

2.2. Õiguslik kontekst

Rahvusvaheliste meresõiduohutuse konventsioonide eeskirjade täitmise kohustus on juba sätestatud direktiivi 94/57/EÜ (konsolideeritud tekst) artiklis 3, mis kohustab liikmesriike rakendama IMO resolutsiooni A.847 (20) suuniste kohta, mille eesmärgiks on aidata lipuriike. See resolutsioon on tunnistatud kehtetuks ja asendatud resolutsiooniga A.973 (24) „IMO kohustuslike õigusaktide rakendamise koodeks”. Komisjon kavatseb IMO koodeksi sätted üle võtta sellisena, nagu need on esitatud I lisas ja nagu need kehtisid ettepaneku koostamise ajal (ühenduse õigusakt ei saa muuta konventsioonidega kehtestatud eeskirju).

2.3. Komisjoni kavatsused

Lühikeses perspektiivis soovib komisjon parandada IMO eeskirjade eeldatavaid nõrkusi ehk IMO meetmete mittesiduvat iseloomu ja sellest tulenevat asjaolu, et nende rakendamata jätmist ei saa rahvusvahelisel tasandil karistada, ning valikuvabadust IMO eeskirjade erandite tõlgendamisel. Need puudused soovitakse kõrvaldada komiteemenetluse abil. Keskpikas ja pikas perspektiivis soovib komisjon muuta liikmesriikide laevastikud kvaliteetseteks laevastikeks ja parandada liikmesriikide lipu mainet. Võrdväärset kvaliteedisüsteemi tagavatele kolmandatele riikidele pakutav võimalus sõlmida ELi liikmesriikidega lepinguid suurendaks konventsioonide eeskirjade täitmise üldist määra.

2.4. Liikmesriikide seisukoht

Mõned liikmesriigid on veendunud, et põhimõtteliselt ei ole ühendusel selles valdkonnas volitusi. Paljud liikmesriigid mõistavad hukka subsidiaarsuse põhimõtte (riiklike süsteemide tõhusus) ja proportsionaalsuse põhimõtte (kavandatavate vahendite ülemäärasus) rikkumise. Täpsemalt ennustavad paljud liikmesriigid, et lipuriigi nõuete aluseks olevate standardite järgimine tekitab lisakulusid, olgu otseseid (kvalifitseeritud inspektorid, haldussüsteemide rakendamine, kvalifitseeritud auditeerijad) või kaudseid (inspekteerimisega seotud ja sertifitseerimiskohustuste delegeerimine klassifikatsiooniühingutele), mis tähendab ohtu, et ühenduse nõuded ja rahvusvahelised kohustused põhjustavad topelttööd.

3. Raportööri seisukoht

3.1. Aruteluteemad

Asjaolu, et mõni liikmesriik ei järgi rahvusvahelisi õigusakte, tekitab järgmisi probleeme: a) majanduslikud probleemid, sest vastuolu lipuriigilaevade suurema järelevalve ja registreerimisel järgitavate leebete nõuete vahel avaldab mõju laevade kulude ja halduskulude näol; b) sotsiaalsed probleemid, sest rahvusvaheliste kohustuste täitmata jätmine on seotud odavama ja vähem kvalifitseeritud meeskonna töölevõtmisega, mis toob kaasa sotsiaalse dumpingu ja jätab kvalifitseeritud töötajad ilma tööta; c) keskkonnakaitsega seotud probleemid, sest selliste laevade kasutamine, mis ei vasta rahvusvahelistele konventsioonidele ja mille meeskond ei oma vajalikku kvalifikatsiooni, suurendab laevaõnnetuste, inimelude kaotuse ja ökosüsteemi kahjustamise ohtu.

3.2. Pädevusprobleemid

ELi õigusliku pädevuse oletatav piir tundub õiguslikult alusetu ja poliitiliselt rumal. Esiteks ei anna EÜ asutamisleping liidule laevanduse osas mitte ainult abstraktset pädevust, vaid võimaldab õigusloomevolituste kasutamise kaudu kehtestada ka ainupädevuse (EÜ asutamislepingu artikli 80 lõige 2). Teiseks tundub globaalse transpordi ajastul asjakohatu käsitleda meresid riikliku küsimusena ja takistada nii Euroopa Liidu õigusloojal koordineerida meresõiduohutuse arendamise ja parandamise alaseid jõupingutusi. Lisaks sellele, nagu eespool mainitud, on EL kõnealuses küsimuses juba õigusakte loonud, tuginedes selgesti rahvusvahelistele eeskirjadele.

Mis puudutab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid (EÜ asutamislepingu artikli 5 teine ja kolmas lõik), siis võib kahtlemata öelda, et a) arvestades korduvaid õnnetusi ühenduse vetes (Erika, Prestige, Braer, Herald of Free Enterprise, Torrey Canyon), ei saa riikliku tasandi kaitsemeetmeid pidada piisavaks ega tulemuslikuks; b) arvestades, et IMO konventsioonide rikkumise eest ei ole võimalik karistada, saab nende järgimist oluliselt parandada rahvusvaheliste standardite ühenduse õigusesse ülevõtmise abil. Selle asemel, et küsida, kas seda teha, tuleks küsida, kuidas seda teha, et leida tasakaalustatud viis minna üle konventsioonidelt ühenduse õigusele ilma ülemäärase bürokraatiata.

3.3. Ülemäärane bürokraatia

Tuleb selgelt väljendada järgmisi punkte: a) mitte liikmesriigid ei pea tõestama, et standardeid kohaldatakse, vaid komisjon peab tõestama, et sätteid rikutakse (usaldus); b) liikmesriigid võivad täita ühenduse kohustusi, kasutades olemasolevaid konventsioone rahvusvaheliste eeskirjade jõustamiseks (auditeerimine). Direktiivi ettepanekus käsitletakse IMO ülevaatusi ja EÜ ülevaatusi võrdväärsena, mis peaks lihtsustama konventsioonide ühenduse õigusesse ülevõtmist. Teisest küljest tundub tõenäoline, et teabe edastamist ja tegevuse hindamist käsitlevad sätted suurendavad riiklike ametite bürokraatlikke kohustusi. Järelevalvekorda ja -dokumente tuleb nii palju kui võimalik ühtlustada ja lihtsustada.

3.4. Paindlikkuse vajadus

Mis puudutab komiteemenetluse ühtlustamise mõju, siis IMO sätetega ametitele antav otsustusõigus on vajalik selleks, et lipuriigi nõudeid saaks jõustada vastavalt riiklikule olukorrale, mis erineb nii laevastiku kvaliteedi kui ka kvantiteedi osas. Et „ühenduse tõlgendusest” oleks võimalikult palju kasu, tuleks see esitada huvitatud isikute (ametite ja/või käitajate) taotlusel ja iga juhtumi puhul eraldi (üldise kehtivuse asemel). Siiski tuleks ära märkida, et vastutav komisjon (COSS) koosneb täielikult liikmesriikide esindajatest ja ainult selle esimees on komisjoni esindaja.

3.5. Hinnangulised kulud

Komisjoni poolt läbi viidud mõjuhinnangu kohaselt toob lipuriikide järelevalve tõhustamine kaasa mastaabisäästu sadamariigi menetluste osas. Sellest on kasu ühenduse registrisse kantud laevadel, mille puhul suureneb kontrollimine registreerimisel, kuid väheneb kontrollimine sadamas. Ametite tegevuse tõhustamine, nii et need vastaksid ISO standarditele (mis on inimeste meresõiduohutuse rahvusvahelise konventsiooni (SOLAS) ja laevade põhjustatud merereostuse vältimise rahvusvahelise konventsiooni (MARPOL) kohaselt juba praegu kohustuslik), toob ajutiselt kaasa suuremad kulutused, kuid suurendab edaspidi tõhusust.


MENETLUS

Pealkiri

Lipuriigi nõuete täitmine

Viited

KOM(2005)0586 - C6-0062/2006 - 2005/0236(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

TRAN

14.3.2006

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

ENVI

14.3.2006

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

otsuse kuupäev

ENVI

21.3.2006

 

 

 

Raportöör(id)

nimetamise kuupäev

Marta Vincenzi

6.4.2006

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

19.4.2006

13.9.2006

23.1.2007

27.2.2007

Vastuvõtmise kuupäev

27.2.2007

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

-:

0:

46

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gabriele Albertini, Inés Ayala Sender, Etelka Barsi-Pataky, Jean-Louis Bourlanges, Paolo Costa, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Arūnas Degutis, Christine De Veyrac, Petr Duchoň, Saïd El Khadraoui, Robert Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Mathieu Grosch, Georg Jarzembowski, Stanisław Jałowiecki, Timothy Kirkhope, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Sepp Kusstatscher, Jörg Leichtfried, Eva Lichtenberger, Erik Meijer, Seán Ó Neachtain, Willi Piecyk, Luís Queiró, Luca Romagnoli, Gilles Savary, Brian Simpson, Renate Sommer, Dirk Sterckx, Ulrich Stockmann, Silvia-Adriana Ţicău, Georgios Toussas, Yannick Vaugrenard, Marta Vincenzi, Lars Wohlin, Corien Wortmann-Kool, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Zsolt László Becsey, Johannes Blokland, Philip Bradbourn, Roland Gewalt, Jeanine Hennis-Plasschaert, Anne E. Jensen, Rosa Miguélez Ramos

Õigusteave - Privaatsuspoliitika