SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE Nõukogu ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta

9.3.2007 - (12131/6/06 – C6‑0038/2007 – 2006/0005(COD)) - ***II

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Richard Seeber

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta

(12131/6/06 – C6‑0038/2007 – 2006/0005(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (12131/6/06 – C6‑0038/2007);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta[1] Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2006)0015)[2] kohta;

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A6‑0064/2007),

1.  kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Nõukogu ühine seisukoht	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 2
(2) Üleujutus on loodusnähtus, mida ei saa vältida. Ent mõned inimtegevused ja kliimamuutused aitavad kaasa üleujutuste tõenäosuse ja negatiivsete mõjude suurenemisele.	(2) Üleujutus on loodusnähtus, mida ei saa vältida. Ent mõned inimtegevused (nagu inimasustuse ja majandusvarade kasv lammidel ning erosioon ja maapinna vee loodusliku mahutavuse vähenemine metsade langetamise ning põllumajandusliku tegevuse tõttu jõgede vesikondades) ja kliimamuutus aitavad kaasa üleujutuste tõenäosuse ja negatiivsete mõjude suurenemisele.
Selgitus
Veidi muudetud esimese lugemise muudatusettepaneku ennistamine täpsemaks määratlemiseks (end põhjendus 2).
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 4
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiviga 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, on ette nähtud vesikondade majandamiskavade koostamine kõikide valglapiirkondade jaoks, saavutamaks head ökoloogilist ja keemilist seisundit, et aidata kaasa üleujutuste mõju leevendamisele. Siiski ei ole üleujutuste riski vähendamine nimetatud direktiivi peaeesmärk, samuti ei ole selles arvestatud kliimamuutustest tingitud üleujutuse riske tulevikus.	(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiviga 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, on ette nähtud vesikondade majandamiskavade koostamine kõikide valglapiirkondade jaoks, saavutamaks head ökoloogilist ja keemilist seisundit, et aidata kaasa üleujutuste mõju leevendamisele. Siiski ei ole üleujutuste riski vähendamine nimetatud direktiivi peaeesmärk. Samuti ei ole selles arvestatud kliimamuutuse tagajärjel tulevikus sagedamini esinevaid üleujutuse riske.
Selgitus
Keeleliselt veidi muudetud esimese lugemise muudatusettepaneku (end põhjendus 9) ennistamise eesmärk on selgitada, et üleujutuse riski vältimise meetmeid tuleb parandada, et vältida ohu suurenemist kliimamuutuse tõttu; ent puudub vajadus koostada üksikasjalik kliimamuutuse ennustus iga riski vältimise meetme kohta, sest see põhjustab olulisi ja põhjendamatuid kulutusi ning viivitab kavade koostamist seal, kus usaldusväärsed andmed puuduvad.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 8 a (uus)
	(8 a) Liikmesriigid ja ühendus peaksid kõikide oma poliitikavaldkondade, sealhulgas näiteks transpordipoliitika, ruumilise planeerimise, linnaarengu ja industrialiseerimispoliitika, põllumajanduspoliitika, ühtekuuluvuspoliitika, energiapoliitika ja teaduspoliitika, sätestamisel ja rakendamisel võtma arvesse üleujutusriski jätkusuutlikku maandamist käsitlevaid sätteid.
Selgitus
Esimese lugemise muudatusettepaneku ennistamine. Rohkesti on tõendeid, et valesti juhitud ruumilise planeerimise, linnaarengu ja industrialiseerimispoliitika aitavad üleujutusriskide suurenemisele suuresti kaasa. Et saavutada üleujutusriski tõhus maandamine, tuleb see integreerida teiste asjaomaste poliitikavaldkondadega, järgides vesikondade kooskõlastatud majandamise põhimõtet. Peab toimuma aktiivne kooskõlastamine teiste meetmetega, mis võivad mõjutada üleujutusriski maandamist, ning meetmetega, mida üleujutusriski maandamine võib mõjutada.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 9
(9) Üleujutused ühenduse territooriumil on erinevad, näiteks jõgede suurvesi, äkktulvad, asulate ning rannikualade üleujutused. Samuti võib üleujutuste põhjustatud kahju ühenduses riigiti ja piirkonniti erineda. Seega peaks liikmesriigid ise määratlema üleujutusriski maandamise eesmärgid ning need peaks lähtuma kohalikest ja piirkondlikest asjaoludest.	(9) Üleujutused ühenduse territooriumil on erinevad, näiteks jõgede suurvesi, äkktulvad, asulate, kanalisatsioonisüsteemide ning rannikualade üleujutused. Samuti võib üleujutuste põhjustatud kahju ühenduses riigiti ja piirkonniti erineda. Seega peaks liikmesriigid ise määratlema üleujutusriski maandamise eesmärgid ning need peaks lähtuma kohalikest ja piirkondlikest asjaoludest.
Selgitus
Selle muudatusettepanekuga ennistatakse esimese lugemise tekst (end põhjendus 15). Käesolev direktiiv peab hõlmama ka kanalisatsioonisüsteemide üleujutusi.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 10
(10) Üleujutuse riski võib pidada väheoluliseks ühenduse teatud piirkondades, näiteks hõreda asustusega või asustamata piirkondades, vähese majandusliku või ökoloogilise väärtusega piirkondades. Üleujutuste riske ja edasiste meetmete vajadust tuleks hinnata igas valglapiirkonnas või majandamisüksuses.	(10) Üleujutuse riski võib pidada väheoluliseks ühenduse teatud piirkondades, näiteks hõreda asustusega või asustamata piirkondades, vähese majandusliku või ökoloogilise väärtusega piirkondades. Üleujutuste riske ja edasiste meetmete – näiteks üleujutuse leevendamise võimaluste hindamiste – vajadust tuleks hinnata igas valglapiirkonnas või majandamisüksuses.
Selgitus
Esimese lugemise teksti ennistamine (end põhjendus 16; muudetud).
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 11
(11) Selleks, et võimaldada tõepärast teavet ning kindel lähtekoht prioriteetide seadmiseks ning edasiste tehniliste, rahaliste ja poliitiliste otsuste tegemiseks seoses üleujutusriski maandamisega, on vaja koostada üleujutusohu kaardid ja üleujutusriski kaardid, mis kajastavad erinevate üleujutusstsenaariumitega seotud võimalikke kahjulikke tagajärgi.	(11) Selleks, et võimaldada tõepärast teavet ning kindel lähtekoht prioriteetide seadmiseks ning edasiste tehniliste, rahaliste ja poliitiliste otsuste tegemiseks seoses üleujutusriski maandamisega, on vaja koostada üleujutusohu kaardid ja üleujutusriski kaardid, mis kajastavad erinevate üleujutusstsenaariumitega seotud võimalikke kahjulikke tagajärgi – sealhulgas üleujutuste tagajärjel keskkonna saastumise riski.
	Sellega seoses peaksid liikmesriigid hindama ümber otsesed ja kaudsed subsiidiumid tegevustele, mis põhjustavad üleujutusriskide suurenemist.
Selgitus
Esimese lugemise muudatusettepaneku (end põhjendus 17) sõnasõnaline ennistamine täpsemaks määratlemiseks.
Kuna direktiivi artikli 6 lõikes 5 (üleujutusriski kaardid) nähakse ette kirjeldada üleujutustega seotud võimalikke kahjulikke tagajärgi, peavad sisalduma põhjendustes sidususe eesmärgil eelkõige riskid, mis võivad tekkida üleujutuse tagajärjel keskkonna saastumise tõttu.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 12
(12) Selleks, et vältida ja vähendada üleujutuste negatiivset mõju asjaomases piirkonnas, on vaja koostada üleujutusriski maandamise kavad. Üleujutuste põhjused ja tagajärjed erinevad ühenduses riigiti ja piirkonniti. Üleujutusriski maandamise kavades peaks seetõttu arvesse võtma asjaomaste piirkondade eriomadusi ja kavades peaks pakkuma individuaalseid lahendusi vastavalt nende alade vajadustele ja prioriteetidele, samas tagades asjaomase kooskõlastamise valglapiirkondade vahel.	(12) Selleks, et vältida ja vähendada üleujutuste negatiivset mõju asjaomases piirkonnas, on vaja koostada üleujutusriski maandamise kavad. Üleujutuste põhjused ja tagajärjed erinevad ühenduses riigiti ja piirkonniti. Üleujutusriski maandamise kavades peaks seetõttu arvesse võtma asjaomaste piirkondade eriomadusi, võttes arvesse ka tööstuslikke ja põllumajanduslikke rajatisi ning muid piirkonna võimalikke reostusallikaid, et sellist reostust vältida, ja kavades peaks pakkuma individuaalseid lahendusi vastavalt nende alade vajadustele ja prioriteetidele, samas tagades asjaomase kooskõlastamise valglapiirkondade vahel.
	Liikmesriigid peaksid eelkõige hoiduma meetmetest, mis suurendavad üleujutusriski teistes liikmesriikides, ja nad peaksid oma territooriumi siseselt taotlema hüvitist jõe loomuliku voolusuuna piiramiste eest.
Selgitus
Esimese lugemise muudatusettepaneku ennistamine. Üleujutused on loodusnähtused. Üleujutused ohustavad vaid lammide kasutamist ja sealset inimtegevust. Kuna üleujutustele järgneb sageli tahtmatu keskkonnareostus, sest üleujutatud aladel asuvad tööstuslikud, põllumajanduslikud ja muud rajatised, siis tuleks üleujutusriski maandamise kavades arvestada võimalike reostusallikatega.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 13
(13) Üleujutusriski maandamise kavad peaks keskenduma ennetamisele, kaitsele ja valmisolekule. Üleujutusriski maandamise kavade elemente tuleb korrapäraselt läbi vaadata ja vajadusel ajakohastada, võttes arvesse kliimamuutuste võimalikke mõjusid üleujutuste esinemise suhtes.	(13) Üleujutusriski maandamise kavad peaks keskenduma ennetamisele, kaitsele ja valmisolekule. Üleujutusriski maandamise kavade elemente tuleb korrapäraselt läbi vaadata ja vajadusel ajakohastada, võttes arvesse kliimamuutuse võimalikke mõjusid üleujutuste esinemise suhtes.
Selgitus
Keeleline muudatus (vrd muudatusettepaneku 1 selgitus).
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 14
(14) Solidaarsuse põhimõte on riskide maandamise seisukohast väga oluline. Sellest lähtudes peaks julgustama liikmesriike leidma õiglast vastutuse jaotust, kui ühistes huvides otsustatakse koos võtta meetmeid üleujutusriski maandamiseks kogu vooluveekogu ulatuses.	(14) Solidaarsuse põhimõte on riskide maandamise seisukohast väga oluline. Sellest lähtudes peaks julgustama liikmesriike võtma ühised meetmed, mis on kõikidele kasulikud. Seejuures tuleks püüda vastutust õiglaselt jaotada.
	Solidaarsuse põhimõte tähendab, et liikmesriigid teevad koostööd, et koostada kavasid ja võtta meetmeid üleujutuste ärahoidmiseks, ning et liikmesriigid hoiduvad võtmast meetmeid, mis suurendavad üleujutusriski teises liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui selline meede moodustab osa ühisest kavast.
Selgitus
Ühise seisukoha põhjenduses 14 julgustatakse liikmesriike püüdma jaotada piiriüleselt õiglaselt vastutust ühismeetmete osas, millel on mõju kahes või enamas riigis. Peamine probleem on siin vastutuse õiglane jaotamine, mitte võimalike ühismeetmete määratlemiseks tehtavad jõupingutused. Direktiivi üks kasulikke omadusi peaks olema see, et direktiiviga julgustatakse liikmesriike otsima piiriüleseid meetmeid, millel on mõju kahes või enamas riigis.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 16
(16) Direktiivi 2000/60/EÜ kohane vesikondade majandamiskavade koostamine ja käesoleva direktiivi kohane üleujutusriski maandamise kavade koostamine on osa vesikondade komplekssest majandamisest. Seepärast tuleks ära kasutada nende kahe protsessi võimalikku sünergiat ja kasu, võttes arvesse direktiivi 2000/60/EÜ keskkonnaalaseid eesmärke, tagades ressursside tõhusa ja mõistliku kasutamise ning tunnistades samas, et pädevad asutused ja majandamisüksused võivad käesolevas direktiivis ja direktiivis 2000/60/EÜ olla erinevad.	(16) Direktiivi 2000/60/EÜ kohane vesikondade majandamiskavade koostamine ja käesoleva direktiivi kohane üleujutusriski maandamise kavade koostamine on osa vesikondade komplekssest majandamisest. Seepärast tuleks ära kasutada nende kahe protsessi võimalikku sünergiat ja kasu, võttes arvesse direktiivi 2000/60/EÜ keskkonnaalaseid eesmärke, tagades ressursside tõhusa ja mõistliku kasutamise.
Or. en
Selgitus
Üleujutusriski maandamine on vesikondade kooskõlastatud majandamise oluline element, mis on kehtestatud direktiiviga 2000/60/EÜ. Selleks, et saada kasu tõhusust ja arukat ressursside kasutust tagavate direktiivide ühiste sünergiate ja kaasnevate eeliste potentsiaalist, tuleks kõnealuse direktiivi alusel kohaldada sama majandamisüksust.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 16 a (uus)
	(16 a) Liikmesriigid peaksid kasutama oma hinnangute, kaartide ja kavade koostamisel parimaid olemasolevaid üleujutusriski maandamise alaseid andmeid, meetodeid ja tehnoloogiaid.
Selgitus
Esimese lugemise kahe muudatusettepaneku (end põhjendused 22 ja 24) ennistamine ja sisuline täpsustamine/kombineerimine, pidades silmas uute meetodite ja tehnoloogiate rakendamist kodanike kaitseks.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 17
(17) Direktiiviga 2000/60/EÜ on juhtudel, kui veekogu kasutatakse mitmesugusteks veekogu mõjutavateks püsivateks inimtegevusteks (näiteks üleujutusriski maandamine, ökoloogia, siseveetee laevatamine või hüdroenergeetika), ette nähtud selged ja läbipaistvad menetlused sellise kasutamise ja mõju käsitlemiseks, sealhulgas artiklis 4 sätestatud võimalikud erandid hea seisundi säilitamise või seisundi halvenemise ärahoidmise nõuetest.	(17) Direktiiviga 2000/60/EÜ on juhtudel, kui veekogu kasutatakse mitmesugusteks veekogu mõjutavateks püsivateks inimtegevusteks (näiteks üleujutusriski maandamine, ökoloogia, siseveetee laevatamine või hüdroenergeetika), ette nähtud selged ja läbipaistvad menetlused sellise kasutamise ja mõju käsitlemiseks, sealhulgas artiklis 4 sätestatud võimalikud erandid hea seisundi säilitamise või seisundi halvenemise ärahoidmise nõuetest. Üleujutusriski maandamise meetmete ja infrastruktuuri suhtes tuleks kohaldada kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ kulude, sealhulgas keskkonna- ja ressursikulude katmise põhimõtet.
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 18 a (uus)
	(18 a) Eelkõige tuleks anda komisjonile volitused kehtestada tehnilisi vorminguid andmete, sealhulgas statistiliste ja kartograafiliste andmete töötlemiseks ning vorminguid komisjonile edastamiseks, samuti kohandada lisa teaduse ja tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärgiks on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid ja täiendada käesolevat direktiivi uusi vähemolulisi sätteid juurde lisades, võetakse need meetmed vastu otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse teel.
Selgitus
Nende muudatustega tehakse vajalikud kohandused uue komiteemenetlusega.
Muudatusettepanek 14 Artikkel 1
Käesoleva direktiivi eesmärk on luua üleujutusriski hindamise ja maandamise raamistik, mille siht on vähendada ühenduses toimuvate üleujutuste kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele.	Käesoleva direktiivi eesmärk on luua üleujutusriski hindamise ja maandamise raamistik, mille siht on vähendada ühenduses toimuvate üleujutuste kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Lisaks sellele aitab see saavutada kehtivates ühenduse õigusaktides sätestatud keskkonnaalaseid eesmärke.
Selgitus
Esimese lugemise muudatusettepaneku ennistamine (end muudatusettepanek 27). On olulise tähtsusega, et üleujutusriske maandav raamistik toetaks teiste ühenduse õigusaktide eesmärkide saavutamist.
Muudatusettepanek 15 Artikli 3 lõike 2 esimene lõik
2. Sellest olenemata võivad liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamiseks:	2. Sellest olenemata võivad liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamiseks määrata erinevad pädevad asutused, kui need, mis on määratud vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 3 lõikele 2.
a) määrata erinevad pädevad asutused, kui need, mis on määratud vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 3 lõikele 2;
b) määrata kindlaks rannikualad või eraldiseisvad vesikonnad ning määrata need majandamisüksuse koosseisu, mis erineb vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 3 lõikele 1 määratutest.
Selgitus
Üleujutusriski maandamine on vesikondade kompleksse majandamise oluline element, mis on kehtestatud direktiiviga 2000/60/EÜ. Selleks, et saada kasu kahe direktiivi ühiste sünergiate ja kaasnevate eeliste potentsiaalist ning et tagada tõhusus ja ressursside arukas kasutamine, tuleks kõnealuse direktiivi alusel kasutada sama majandamisüksust.
Muudatusettepanek 16 Artikli 4 lõike 2 sissejuhatav osa
2. Üleujutusriski esialgne hindamine viiakse läbi, et olemasoleva või hõlpsasti kättesaadava teabe, näiteks registreeritud andmete põhjal hinnata võimalikke riske. Hindamine hõlmab vähemalt järgmist:	2. Üleujutusriski esialgne hindamine viiakse läbi, et olemasoleva või hõlpsasti kättesaadava teabe, näiteks registreeritud andmete ja pikaajaliste arengute, eriti kliimamuutuse uuringute põhjal hinnata võimalikke riske. Hindamine hõlmab vähemalt järgmist:
Selgitus
Esimese lugemise muudatusettepanekute (end artikli 4 lõike 2 punktid c, e ja f) ennistamine ja sisuline täpsustamine/kombineerimine.
Selgesõnaliselt tuleb siin esialgse hindamise juures arvesse võtta üksnes juba olemasolevaid pikaajaliste arengute – eriti kliimamuutuse – uuringuid.

Muudatusettepanek 17

Artikli 4 lõike 2 punkt a

a) valglapiirkonna topograafiline ja maakasutust kirjeldav, sobivas mõõtkavas kaart, millel on vesikondade, alamvesikondade ning vajaduse korral rannikuvööndite piirid;	a) valglapiirkonna topograafiline ja maakasutust kirjeldav, sobivas mõõtkavas kaart, millel on vesikondade, alamvesikondade ning rannikuvööndite piirid;

Selgitus

Inimtegevus on kontsentreeritud rannikualadele, mis kliimamuutuse tõenäoliste mõjudega eelkõige kokku puutuvad. Seepärast tuleks kõik rannikualad kaasata esialgsesse riskianalüüsi.

Muudatusettepanek 18 Artikli 4 lõike 2 sissejuhatav fraas enne punkti d
ning vajadusel hõlmab see järgmist:	välja jäetud
Selgitus
Üritatakse saavutada kompromissi parlamendi esimese lugemise arvamuse (seal: sõnastus ilma igasuguste piiranguteta) ja nõukogu ühise seisukoha vahel.
Muudatusettepanek 19 Artikli 4 lõike 2 punkt d
d) hinnang sellele, millised on tulevaste üleujutuste võimalikud kahjulikud tagajärjed inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele, võttes võimalikult ulatuslikult arvesse selliseid aspekte nagu topograafia, vooluveekogude asukoht ning nende üldised hüdroloogilised ja geomorfoloogilised omadused, asustatud alade asukoht, majandustegevuse piirkonnad ja pikaajalised arengud, sealhulgas kliimamuutuste mõju üleujutuste tekkimisele.	d) hinnang sellele, millised on tulevaste üleujutuste võimalikud kahjulikud tagajärjed inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele, võttes võimalikult ulatuslikult arvesse selliseid aspekte nagu topograafia, vooluveekogude asukoht ning nende üldised hüdroloogilised ja geomorfoloogilised omadused, lammide kui looduslike vee kogunemisalade roll, asustatud alade asukoht, majandustegevuse piirkonnad ja pikaajalised arengud, sealhulgas kliimamuutuse mõju üleujutuste tekkimisele. Kui kohalikud tingimused seda lubavad, võidakse eelmainitud hinnangud ära jätta.
Selgitus
Esimese lugemise muudatusettepaneku (end artikli 4 lõike 2 punkt c) ennistamine, kuna teadupärast omavad vee kogunemisalad kaitsel üleujutuste eest suurt tähtsust.
Lisaks üritatakse saavutada kompromissi parlamendi esimese lugemise seisukoha ja nõukogu ühise seisukoha vahel.
Muudatusettepanek 20 Artikli 4 lõike 2 punkt d a (uus)
	d a) vajadusel olemasolevate tehislike üleujutustõrje-infrastruktuuride tõhususe hindamine, võttes arvesse nende tegelikku kahjutõrjevõimet, samuti nende majanduslikku ja keskkonnaalast tõhusust.
Selgitus
Esimese lugemise muudatusettepaneku (end artikli 4 lõike 2 punkt h) sõnasõnaline ennistamine.
Muudatusettepanek 21 Artikli 4 lõige 4
4. Liikmesriigid lõpetavad üleujutusriski esialgse hindamise 22. detsembriks 2012.	4. Liikmesriigid lõpetavad üleujutusriski esialgse hindamise 22. detsembriks 2010.
Selgitus
Parlamendi poolt algselt ette nähtud tähtaegade ennistamine menetluse tõhustamiseks (end artikli 6 lõige 1; muudetud).
Muudatusettepanek 22 Artikli 5 lõige 1
1. Artiklis 4 osutatud üleujutusriski esialgse hindamise tulemuste põhjal määravad liikmesriigid igas valglapiirkonnas või artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud majandamisüksuses või igas nende territooriumil paiknevas rahvusvahelise valglapiirkonna osas kindlaks need alad, kus liikmesriikide arvates on või mille puhul võib põhjendatult arvata, et seal tekib oluline üleujutusrisk.	1. Artiklis 4 osutatud üleujutusriski esialgse hindamise tulemuste põhjal määravad liikmesriigid igas valglapiirkonnas või artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud majandamisüksuses või igas nende territooriumil paiknevas rahvusvahelise valglapiirkonna osas kindlaks need alad, kus liikmesriikide arvates on või tekib oluline üleujutusrisk.
Selgitus
Keeleline lihtsustus parema mõistetavuse ja õigusliku selguse huvides.
Muudatusettepanek 23 Artikli 6 lõike 3 punkt c
c) vajadusel, suure tõenäosusega üleujutused.	c) võimaluse korral suure tõenäosusega üleujutused.
Selgitus
Lepitusmenetlus parlamendi seisukoha (seal: sõnastus ilma mingite erandite võimaluseta; end artikli 7 lõige 2) ja nõukogu praeguse seisukoha vahel. Suure tõenäosusega üleujutused peavad olema kodanike kaitseks hõlmatud võimalikult suurel määral. Pädevatel asutustel peab olema üksnes võimatuse ja/või usutava põhjenduse korral lubatud sellest kõrvale kalduda.
Muudatusettepanek 24 Artikli 6 lõike 4 punkt c a (uus)
	c a) lammid ja teised looduslikud alad, mis võivad praegu või tulevikus täita vee kogunemis- või puhveralade otstarvet.
Selgitus
Esimese lugemise muudatusettepaneku ennistamine (muudatusettepanek 156). Kui arendamata piirkondi, kus võib toimuda looduslik üleujutus (nt lammid) ja mis täidavad väärtuslikku vee kogumise ülesannet, ei ole arvesse võetud üleujutusriski kaartidel ja maandamiskavades, võidakse eesmärgiks seada nende arendamine. Sel juhul kaob või väheneb nende tähtis üleujutuse vähendamise funktsioon ja sinna paigutatavad uued varad võivad olla ohus. Seepärast on vajalik, et nimetatud alad ja nende funktsioonid lisataks käesoleva direktiivi alusel koostatavatele asjaomastele üleujutusriski kaartidele ja asjaomastesse maandamiskavadesse või et neid seal arvesse võetaks.
Muudatusettepanek 25 Artikli 6 lõike 5 punkt c
c) 24. septembri 1996. aasta nõukogu direktiivi 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta I lisas osutatud käitised, mis võivad üleujutuse korral põhjustada juhuslikku reostust ning direktiivi 2000/60/EÜ IV lisa punkti 1 alapunktides i, iii ja v määratletud kaitsealad, mis võivad kahju kannatada;	c) 24. septembri 1996. aasta nõukogu direktiivi 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta I lisas osutatud käitised, mis võivad üleujutuse korral põhjustada juhuslikku reostust ning direktiivi 2000/60/EÜ IV lisa punktis 1 määratletud kaitsealad, mis võivad kahju kannatada;
Selgitus
Esimese lugemise muudatusettepaneku ennistamine (muudatusettepanek 49). Direktiivi 2006/60/EÜ artikli 6 kohaselt nõutav kaitsealade register peaks sisaldama ka toitainete suhtes tundlikke alasid ja majanduslikult oluliste veeliikide jaoks määratud alasid. Liikmesriigid peavad kooskõlas direktiivi 2006/60/EÜ artikliga 10 kasutama punkt- ja hajureostusallikatest pärinevate heitmete puhul kombineeritud lähenemisviisi.
Muudatusettepanek 26 Artikli 6 lõike 5 punkt d
d) muu teave, mida liikmesriik peab vajalikuks, näiteks alad, kus võivad esineda üleujutused, mille vesi sisaldab suures koguses kaasaskantavaid setteid, ja üleujutused, mille vesi sisaldab tahkeid osakesi.	d) teisi võimalikke punkt- või hajureostusallikaid (nende olemasolul) käsitlev teave ja muu teave, mida liikmesriik peab vajalikuks, näiteks alad, kus võivad esineda üleujutused, mille vesi sisaldab suures koguses kaasaskantavaid setteid, ja üleujutused, mille vesi sisaldab tahkeid osakesi, samuti lammialad ja muud looduslikud alad, mis praegusel hetkel või tulevikus võivad toimida tulvavee kogunemis- või puhveraladena.
Selgitus
Punktreostusallikad, mida ei hõlma IPPC (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli) direktiiv, või potentsiaalsed hajureostusallikad tuleks välja jätta juhul, kui liikmesriikides on teave kättesaadav.
Parlamendi esimese lugemise seisukoha uuesti sisse viimine (vrd muudatusettepaneku 12 selgituse esimene osa).
Muudatusettepanek 27 Artikli 7 lõige 1
1. Artiklis 6 osutatud kaartide alusel kehtestavad liikmesriigid artikli 5 lõike 1 kohaselt määratletud ja artikli 13 lõike 1 punktiga b hõlmatud alade kohta valglapiirkonna tasandil või artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud majandamisüksuse tasandil kooskõlastatud üleujutusriski maandamise kavad kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3.	1. Artiklis 6 osutatud kaartide alusel kehtestavad liikmesriigid artikli 5 lõike 1 kohaselt määratletud ja artikli 13 lõike 1 punktiga b hõlmatud alade kohta valglapiirkonna tasandil või artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud majandamisüksuse tasandil kooskõlastatud üleujutusriski maandamise kavad kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3 ja rakendavad neid.
Selgitus
Toob uuesti sisse komisjoni algupärase sõnastuse selgitamaks, et on olemas kohustus mitte üksnes kavasid luua, vaid ka selliseid kavasid rakendada.
Muudatusettepanek 28 Artikli 7 lõige 2
2. Liikmesriigid kehtestavad artikli 5 lõike 1 kohaselt määratletud ja artikli 13 lõike 1 punktiga b hõlmatud aladele üleujutusriski maandamise asjakohased eesmärgid, keskendudes sellele, et vähendada üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele, ja keskendudes vajadusel samuti mittestruktuurilistele algatustele ja/või üleujutuste tõenäosuse vähendamisele.	2. Liikmesriigid kehtestavad artikli 5 lõike 1 kohaselt määratletud ja artikli 13 lõike 1 punktiga b hõlmatud aladele üleujutusriski maandamise asjakohased eesmärgid, keskendudes sellele, et vähendada üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele, ja keskendudes samuti mittestruktuurilistele algatustele ja/või üleujutuste tõenäosuse vähendamisele. Lammide inimesepoolne kasutamine tuleks kohandada vastavalt kindlaksmääratud üleujutusriskidele.
Or. en
Selgitus
Esimese lugemise muudatusettepaneku ennistamine. Vajadus on kalduda kõrvale tavapärasest lühiajalisest üleujutuste kavandatud kaitsemehhanismide paradigmast, mis tihti ei ole oma ülesannet täitnud, ja minna üle kõikehõlmavale komplekssele üleujutusriski maandamisele vesikondade tasandil, omistades üha suuremat tähtsust mittestruktuurilistele, loodusega seotud meetmetele. Jätkusuutlik üleujutusriski maandamine tegeleb üleujutuste algpõhjuste ja nende laastava mõjuga ning mitte ainult tunnustega.
Muudatusettepanek 29 Artikli 7 lõike 3 esimene ja teine lõik
3. Üleujutusriski maandamise kavad hõlmavad meetmeid, mis on suunatud lõike 2 kohaselt kehtestatud eesmärkide saavutamisele ning sisaldavad lisa A osas sätestatud osi.	3. Üleujutusriski maandamise kavad saavutavad lõike 2 kohaselt kehtestatud kaitse taseme ning sisaldavad lisa A-osas sätestatud osi.
	Üleujutusriski maandamise kavad sisaldavad meetmeid, mis toimivad koos looduslike protsessidega, nagu lammide säilitamine ja/või taastamine selleks, et anda võimaluse korral jõgedele tagasi ruumi ja edendada asjakohast maakasutust ning põllumajandus- ja metsandustegevust kõikjal vesikonnas.
Üleujutusriski maandamise kavades tuleb arvesse võtta asjakohaseid aspekte, näiteks kulusid ja tulusid, üleujutuste ulatust ja kulgemisteid ning alasid, mis võivad üleujutusi kinni pidada, direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 4 sätestatud keskkonnaalaseid eesmärke, pinnasekaitse ja veemajanduse, ruumiplaneerimise, maakasutuse ja looduskaitse aspekte, laevaliiklust ning sadamate infrastruktuuri.	Üleujutusriski maandamise kavades tuleb arvesse võtta asjakohaseid aspekte, näiteks kulusid ja tulusid, üleujutuste ulatust, lammialade rolli looduslike tulvavee kogunemis- või puhveraladena ja üleujutuste kulgemisteid praegu või tulevikus, direktiivi 2000/60/EÜ artiklites 1 ja 4 sätestatud eesmärke, nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivis 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta)1 ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivis 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta)2 sätestatud eesmärke, pinnasekaitse ja veemajanduse, ruumiplaneerimise, maakasutuse ja looduskaitse aspekte, laevaliiklust ning sadamate infrastruktuuri.
	1 EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).
	2 EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
Selgitus
Vee raamdirektiivi artikli 1 sätted ning loodusliku linnustiku direktiivi ja elupaikade direktiivi eesmärgid on samuti asjakohased.
Muudatusettepanek 30 Artikli 7 lõige 3 a (uus)
	3 a. Üleujutusriski maandamise meetmete, eriti infrastruktuuri väljaehitamisega seotud meetmete suhtes tuleks läbi viia usaldusväärne ja läbipaistev majanduslik ja keskkonnaalane hindamine, et tagada nende pikaajaline elujõulisus kodanike ja ettevõtete teenimisel, võttes arvesse kulude, kaasa arvatud keskkonna- ja ressursikulude hüvitamise põhimõtet.
Selgitus
Esimese lugemise muudatusettepaneku ennistamine (muudatusettepanek 60). Kui veetase tõuseb, ei paku tavapärased infrastruktuurimeetmed kaitset üleujutuse eest ja tekitavad purunemise korral isegi veel suurema ohu. Seepärast tuleb igakülgselt hinnata olemasoleva infrastruktuuri tõhusust, kaasa arvatud keskkonna- ja ressursikulusid. Ja kui uued üleujutusriski maandamise meetmed peavad ühiskonnale kasu tooma, tuleb nende suhtes läbi viia karm majanduslik hindamine, mille juures tuleb arvesse võtta ka keskkonna- ja ressursikulusid.
Muudatusettepanek 31 Artikli 7 lõige 4
4. Ühes liikmesriigis kehtestatud üleujutusriski maandamise kavad ei tohi sisaldada meetmeid, mis oma ulatuse ja mõju tõttu märkimisväärselt suurendavad üleujutusriske üles- või allavoolu samas vesikonnas või alamvesikonnas asuvate riikide jaoks, välja arvatud juhul, kui meetmed on kooskõlastatud ja asjaomased liikmesriigid on nende osas artikli 8 raames kokkuleppele jõudnud.	4. Solidaarsuse huvides tuleb üleujutusriski maandamise kavades vajaduse korral arvesse võtta meetmeid üles- või allavoolu paiknevatel aladel. Ühes liikmesriigis kehtestatud üleujutusriski maandamise kavad ei tohi sisaldada meetmeid, mis oma ulatuse ja mõju tõttu märkimisväärselt suurendavad üleujutusriske üles- või allavoolu samas vesikonnas või alamvesikonnas asuvate riikide jaoks, välja arvatud juhul, kui meetmed on kooskõlastatud ja asjaomased liikmesriigid on nende osas artikli 8 raames kokkuleppele jõudnud.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on väljendada jõulisemalt, kooskõlas esimesel lugemisel vastu võetud muudatusettepanekuga 61, solidaarsuse põhimõtet. See on seotud sama parlamendiliikme esitatud muudatusettepanekuga 1 põhjenduse 14 kohta.
Muudatusettepanek 32 Artikli 8 lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad, et täies ulatuses nende territooriumil asuvate valglapiirkondade või artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud majandamisüksuste kohta koostatakse üks üleujutusriski maandamise kava või mitu valglapiirkonna tasandil kooskõlastatud üleujutusriski maandamise kava.	1. Liikmesriigid tagavad, et täies ulatuses nende territooriumil asuvate valglapiirkondade või artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud majandamisüksuste kohta koostatakse üks üleujutusriski maandamise kava või mitu valglapiirkonna tasandil kooskõlastatud üleujutusriski maandamise kava. Seejuures võivad liikmesriigid, kohaldades artikleid 4, 5, 6 ja 7, kasutada olemasolevaid kavasid ja vahendeid juhul, kui need pakuvad võrreldavat kaitset üleujutuste vastu.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on vältida üleliigsete lisameetmete võtmist liikmesriikides, kes on juba ise koostanud kavasid ja võtnud meetmeid. Käesolev muudatusettepanek on kooskõlas ühise seisukohaga, eelkõige põhjendusega 21.
Muudatusettepanek 33 Artikli 8 lõige 2
2. Täies ulatuses ühenduse territooriumil asuva rahvusvahelise valglapiirkonna või artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud majandamisüksuse puhul tagavad liikmesriigid kooskõlastamise, et koostada üks rahvusvaheline üleujutusriski maandamise kava või mitu üleujutusriski maandamise kava, mis on rahvusvahelise valglapiirkonna tasandil kooskõlastatud. Kui selliseid kavasid ei ole, koostavad liikmesriigid üleujutusriski maandamise kavad, mis hõlmavad vähemalt rahvusvahelise valglapiirkonna neid osi, mis asuvad nende territooriumil, ja mis on rahvusvahelise valglapiirkonna tasandil võimalikult ulatuslikult kooskõlastatud.	2. Täies ulatuses ühenduse territooriumil asuva rahvusvahelise valglapiirkonna või artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud majandamisüksuse puhul tagavad liikmesriigid kooskõlastamise, et koostada üks rahvusvaheline üleujutusriski maandamise kava või mitu üleujutusriski maandamise kava, mis on rahvusvahelise valglapiirkonna tasandil kooskõlastatud. Kui selliseid kavasid ei ole, koostavad liikmesriigid üleujutusriski maandamise kavad, mis hõlmavad vähemalt rahvusvahelise valglapiirkonna neid osi, mis asuvad nende territooriumil, ja mis on rahvusvahelise valglapiirkonna tasandil võimalikult ulatuslikult kooskõlastatud. Liikmesriigid hoiduvad meetmete võtmisest või osalemisest tegevuses, mis suurendavad üleujutusriski üles- või allavoolu paiknevatel aladel, välja arvatud juhul, kui need moodustavad osa ühisest üleujutusriski vähendamise kavast.
Selgitus
On kooskõlas ühise seisukohaga.
Muudatusettepanek 34 IV peatüki pealkiri
Kooskõlastamine direktiiviga 2000/60/EÜ, avalik teavitamine ja arutelu	Kooskõlastamine direktiiviga 2000/60/EÜ, avalik osavõtt ja arutelu
Or. en
Selgitus
Kõikide asjaomaste sidusrühmade aktiivne kaasamine peaks olema üleujutusriski maandamise keskne element, kuna see võimaldab vee kasutajate ja üleujutuste poolt kannatada saanute seisukohtade, vajaduste ja huvide lõimimist ja arvestamist. Pelgalt teavitamisest ei piisa.
Muudatusettepanek 35 Artikli 9 punkt 1
1) esimeste üleujutusohu kaartide ja üleujutusriski kaartide koostamine ja nende edasine läbivaatamine, millele on osutatud käesoleva direktiivi artiklites 6 ja 14, viiakse läbi selliselt, et neis sisalduv teave on kooskõlas vastavalt direktiivile 2000/60/EÜ esitatava teabega. Neid võib vajadusel edaspidi täiendavalt kooskõlastada ja ühendada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 lõikes 2 sätestatud läbivaatamistega;	1) esimeste üleujutusohu kaartide ja üleujutusriski kaartide koostamine ja nende edasine läbivaatamine, millele on osutatud käesoleva direktiivi artiklites 6 ja 14, viiakse läbi selliselt, et neis sisalduv teave on kooskõlas vastavalt direktiivile 2000/60/EÜ esitatava teabega. Teave kooskõlastatakse direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 lõikes 2 sätestatud läbivaatamistega ja võidakse nendesse kaasata;
Selgitus
Lepitusmenetlus nõukogu ja EP seisukoha (end artikli 13 lõige 1) vahel: Tuleb taotleda kooskõlastamist vee raamdirektiiviga. Sellesse kaasamine jääb siiski vabatahtlikuks.
Muudatusettepanek 36 Artikli 9 punkt 2
2) esimeste üleujutusriski maandamise kavade koostamine ja nende edasine läbivaatamine, millele on viidatud käesoleva direktiivi artiklites 7 ja 14, kooskõlastatakse vajaduse korral ja võidakse ühendada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 lõikes 7 sätestatud vesikondade majandamiskavade läbivaatamisega;	2) esimeste üleujutusriski maandamise kavade koostamine ja nende edasine läbivaatamine, millele on viidatud käesoleva direktiivi artiklites 7 ja 14, kooskõlastatakse ja ühendatakse direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 lõikes 7 sätestatud vesikondade majandamiskavade läbivaatamisega;
Selgitus
Direktiivi 2000/60/EÜ kohane vesikondade majandamiskavade koostamine ja käesoleva direktiivi kohane üleujutusriski maandamise kavade koostamine on osa vesikondade komplekssest majandamisest. Nimetatud kaks protsessi peaksid seetõttu kasutama vastastikust ühiste sünergiate ja eeliste potentsiaali. Kõige kulutasuvam ja jätkusuutlikum mis tahes üleujutusriski maandamise meetmete väljatöötamise viis on ühendada need kaks kavandamis- ja aruandlusprotsessi, et vältida haldus- ja avaliku sektori vahendite raiskamist.

Muudatusettepanek 37

Artikli 9 punkt 3

3) käesoleva direktiivi artiklis 10 sätestatud kõigi huvitatud poolte aktiivne osalemine kooskõlastatakse vajadusel direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 14 sätestatud huvitatud poolte aktiivse osalemisega.	3) käesoleva direktiivi artiklis 10 sätestatud kõigi huvitatud poolte aktiivne osalemine kooskõlastatakse direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 14 sätestatud huvitatud poolte aktiivse osalemisega.

Selgitus

Direktiivi 2000/60/EÜ kohane vesikondade majandamiskavade koostamine ja käesoleva direktiivi kohane üleujutusriski maandamise kavade koostamine on osa vesikondade komplekssest majandamisest. Nimetatud kaks protsessi peaksid seetõttu kasutama vastastikust ühiste sünergiate ja eeliste potentsiaali. Kõige kulutasuvam ja jätkusuutlikum mis tahes üleujutusriski maandamise meetmete väljatöötamise viis on ühendada need kaks kavandamis- ja aruandlusprotsessi, et vältida haldus- ja avaliku sektori vahendite raiskamist, kaasates nõuded üldsuse osalemise kohta.

Muudatusettepanek 38 Artikkel 11
1. Komisjon võib artikli 12 lõikes 2 osutatud korras kehtestada tehnilisi vorminguid komisjonile edastavate andmete edastamiseks ning töötlemiseks, sealhulgas statistiliste ja kartograafiliste andmete osas. Tehnilised vormingud tuleks kehtestada vähemalt kaks aastat enne vastavalt artikli 4 lõikes 4, artikli 6 lõikes 8 ja artikli 7 lõikes 5 sätestatud tähtaegu, võttes arvesse kehtivaid norme ja asjaomaste ühenduse õigusaktidega kehtestatud vorminguid.	1. Komisjon võib vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele kehtestada tehnilisi vorminguid andmete, sealhulgas statistiliste ja kartograafiliste andmete töötlemiseks ning vorminguid nende komisjonile edastamiseks, mis toob kaasa käesoleva direktiivi vähemoluliste sätete muutmise juurdelisamise kaudu. Tehnilised vormingud tuleks kehtestada vähemalt kaks aastat enne vastavalt artikli 4 lõikes 4, artikli 6 lõikes 8 ja artikli 7 lõikes 5 sätestatud tähtaegu, võttes arvesse kehtivaid norme ja asjaomaste ühenduse õigusaktidega kehtestatud vorminguid.
2. Arvestades läbivaatamise ja ajakohastamise tähtaegu ning artikli 12 lõikes 2 osutatud korras, võib komisjon teaduse ja tehnika arenedes lisa kohandada.	2. Arvestades läbivaatamise ja ajakohastamise tähtaegu ning vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele võib komisjon teaduse ja tehnika arenedes lisa kohandada.
Selgitus
Nende muudatustega tehakse vajalikud kohandused uue komiteemenetlusega.
Muudatusettepanek 39 Artikli 12 lõige 2
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, arvestades selle artikli 8 sätteid.	2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, arvestades selle artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
Selgitus
Nende muudatustega tehakse vajalikud kohandused uue komiteemenetlusega.
Muudatusettepanek 40 Artikli 13 lõiked 1 kuni 3
1. Liikmesriigid võivad otsustada loobuda artiklis 4 osutatud üleujutusriski esialgsest hindamisest nende vesikondade, alamvesikondade või rannikualade puhul:	1. Liikmesriigid võivad otsustada loobuda artiklis 4 osutatud üleujutusriski esialgsest hindamisest nende vesikondade, alamvesikondade või rannikualade puhul:
a) mille osas nad on juba riskihindamise läbi viinud ja enne 22. detsembrit 2010 järeldanud, et seal juba on või võib põhjendatult arvata, et tekib oluline üleujutusrisk, millest tulenevalt arvatakse ala artikli 5 lõikes 1 osutatud alade hulka, või	a) mille osas nad on juba riskihindamise läbi viinud ja enne …* järeldanud, et seal juba on või võib arvata, et tekib oluline üleujutusrisk, millest tulenevalt arvatakse ala artikli 5 lõikes 1 osutatud alade hulka, või
b) mille kohta nad on otsustanud enne 22. detsembrit 2010 koostada üleujutusohu kaardid ja üleujutusriski kaardid ning kehtestada üleujutusriski maandamise kavad kooskõlas käesoleva direktiivi asjaomaste sätetega.	b) mille kohta nad on enne …* otsustanud koostada üleujutusohu kaardid ja üleujutusriski kaardid ning kehtestada üleujutusriski maandamise kavad kooskõlas käesoleva direktiivi asjaomaste sätetega.
2. Liikmesriigid võivad otsustada kasutada enne 22. detsembrit 2010 lõpetatud üleujutusohu kaarte ja üleujutusriski kaarte, kui nendele on kantud artiklis 6 sätestatud nõuetega samaväärne teave.	2. Liikmesriigid võivad otsustada kasutada enne …* lõpetatud üleujutusohu kaarte ja üleujutusriski kaarte, kui nendele on kantud teave, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele.
3. Liikmesriigid võivad otsustada kasutada enne 22. detsembrit 2010 lõpetatud üleujutusriski maandamise kavasid, tingimusel, et nende kavade sisu on samaväärne artiklis 7 sätestatud nõuetega.	3. Liikmesriigid võivad otsustada kasutada enne …* lõpetatud üleujutusriski maandamise kavasid, tingimusel, et nende kavade sisu on samaväärne käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega.
	_____ * Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.
Selgitus
EP esimese lugemise seisukoha (end artikkel 17) tarvituselevõtt: Liikmesriikides tehtud eeltöid tunnustatakse, kui need on jõustumise ajaks lõpetatud. Üleminekuaja pikendamine aastani 2010 ei ole mõttekas, kuna see ei vasta tehtud tööde kaitse põhimõttele ja esineks oht direktiivi eesmärgist mööda hiilida.
Teksti muudetud struktuur nõuab, et hõlmataks ka need käesoleva direktiivi eesmärgid, mis võiksid teostuda lisa muutmise kaudu („käesolevas direktiivis”).
Lisaks võetakse tarvitusele esimese lugemise sõnastus („vastab”; end artikli 17 lõige 2).
Muudatusettepanek 41 Artikkel 16
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi rakendamise kohta aruande hiljemalt 22. detsembriks 2018 ning seejärel iga kuue aasta tagant.	Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi rakendamise kohta aruande hiljemalt 22. detsembriks 2018 ning seejärel iga kuue aasta tagant. Aruande koostamisel võetakse arvesse kliimamuutuse mõjusid.
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise seisukoht (end artikkel 19): Kliimamuutuse negatiivseid mõjusid ei tohi eriti käesoleva direktiivi puhul arvestamata jätta ning need vajavad siinkohal sõnaselget mainimist.
Muudatusettepanek 42 Lisa A osa I jao punkt 4 a (uus)
	4 a) selliste meetmete tähtsuse järjekorda seadmine, mis edendavad kahju vältimist vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ seisundi halvenemise ärahoidmise ja/või hea ökoloogilise, keemilise ja kvantitatiivse seisundi eesmärkidele, nagu:
	– märgalade ja lammide kaitsmine,
	– halvenenud seisundis märgalade ja lammide (sealhulgas jõeloogete), eelkõige jõgesid nende lammidega ühendavate märgalade ja lammide taastamine,
	– vananenud tulvakaitseinfrastruktuuride eemaldamine jõgedest,
	– edasise ehitustegevuse (infrastruktuuri, hoonestuse jms) tõkestamine lammialadel,
	– olemasolevaid hooneid ajakohastavate ehitusmeetmete (nt vaivundament) soodustamine,
	– valglates säästvate maakasutustavade, nagu taasmetsastamine, toetamine, et parandada looduslikku veesisaldust ja põhjavee toitumist,
	– lammialadel toimuva alalise tegevuse – näiteks ehitustööde ja tööstuse arendamise – eelnev heakskiitmine või registreerimine.
Or. en
Selgitus
Esimese lugemise muudatusettepaneku ennistamine (muudatusettepanek 37). Vt selgitust artikli 7 lõike 2 kohta (Lienemann).

• [1]  Vastuvõetud tekstid, 13.6.2006, P6_TA(2006)0253.
• [2]  ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus:

18. jaanuaril 2006 võttis Euroopa Komisjon vastu ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv üleujutusohu hindamise ja ohjeldamise kohta.

Euroopa Parlament esitas oma arvamuse esimesel lugemisel 13. juunil 2006.

Regioonide Komitee on otsustanud arvamust mitte esitada.

Majandus- ja Sotsiaalkomitee esitas oma arvamuse 17. mail 2006.

Nõukogu kinnitas oma ühise seisukoha 23. novembril 2006.

2. Üldist:

Käesoleva direktiivi eesmärk on luua õiguslik raamistik üleujutusriskide hindamiseks ja maandamiseks, et suuta sellega tagada inimtervise, keskkonna, kultuuripärandi ja majandusliku tegevuse kaitse.

Nende eesmärkide saavutamiseks valitakse kolmeastmeline lähenemisviis: Esmalt viiakse läbi üleujutusriski esialgne hindamine, et teha kindlaks ohustatud alad, seejärel koostatakse üleujutusriski kaardid ja lõpuks töötatakse välja kavad üleujutusriski maandamiseks vesikondades.

Erineva geograafilise ja hüdroloogilise olukorra ning asustuserinevuste tõttu liikmesriikides antakse direktiivis liikmesriikidele üsna suur paindlikkus vajaliku kaitsetaseme ja selle saavutamiseks võetavate rakendusmeetmete kindlaksmääramisel.

3. Ühise seisukoha muudatused:

Ühine seisukoht sisaldab tervet rida Euroopa Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanekuid. Parlamendi seisukoht on seejuures täielikult või osaliselt üle võetud. Seejuures on ühines seisukohas direktiivi struktuuri tunduvalt muudetud. Kuigi nõukogu versioon toob osaliselt kaasa selgema struktureerituse, siis mõned tähtsad parlamendi esitatud muudatused ei ole seevastu üldse või on üksnes nõrgendatud kujul üle võetud.

Nõukogu ühist seisukohta tuleb raportööri arvates tingimata muuta selles mõttes, et mõningate keeleliste ebaselguste ja juriidiliselt ebatäpsete sõnastuste kõrval esitatakse uuesti terve rida parlamendi esimese lugemise muudatusettepanekuid.

Et ühise seisukoha heaks kiita saaks, peab raportöör seetõttu vältimatuks täiendavaid parandusi, mis dokumenteeritakse järgmiste muudatusettepanekute kaudu:

1) Kliimamuutus:

Avalduva kliimamuutuse ja sellest tuleneva avaliku arutelu tõttu tundub raportöörile arusaamatu, et kliimamuutuse mõju üleujutusriskile juba üleujutusriski esialgse hindamise juures piisavalt ei hinnata ja arvesse ei võeta. Loomulikult on raportöör teadlik tõsiasjast, et riski esialgse hindamise jaoks ei ole võimalik ulatuslikult uusi andmeid koguda; olemasolevaid andmeid tuleb aga kasutada. Kliimamuutuse selle olulise hindamise juures arvestamata jätmine on Euroopa kodanikele üksnes raskesti selgitatav.

2) Tähtajad:

Kiire menetluse tagamiseks ennistatakse esialgsed tähtajad eeltööde lõpetamiseks.

Raportöör on vastupidiselt nõukogule veendunud, et liikmesriikide tehtud eeltööde kaitse osas on vajalikud muudatused. See on ka esimese lugemise muudatusettepanekute sisseviimise põhjuseks. Tehtud tööde kaitse klausli pikendamist aastani 2010, seega üle käesoleva direktiivi jõustumise hetke, ei pea raportöör mõttekaks, kuna see ei vasta tehtud tööde kaitse põhimõttele ja esineb oht direktiivi eesmärgist mööda hiilida.

3) Komitoloogia:

Nõukogu 17. juuli 2006. aasta otsusega 2006/512/EÜ sisseviidud muudatused komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetluste kehtestamise kohta (komitoloogia) nõuavad kohandamist, mille raportöör seetõttu ette võtab.

4) Kooskõlastamine vee raamdirektiiviga:

Käesoleva direktiivi ettepaneku ja direktiivi 2000/60/EÜ vahelise kooskõlastamise ja integratsiooni koha pealt piiratakse nõukogu ühises seisukohas eeskirju, jättes välja kohustuse tihedaks kooskõlastamiseks ja muutes selle vabatahtlikuks. Raportööri arvates taotletakse ohu- või riskikaartide koostamisel kooskõlastamist vee raamdirektiiviga. Kaartide sellesse kaasamine jääb siiski vabatahtlikuks.

5) Tulvavee kogunemisalad ja üleujutuste leevendamise võimalused:

Parlamendiliikmed usuvad, et kui alad, millel on eeldus täita väärtusliku veepidurdusfunktsiooni, jäetakse esialgse hindamise, üleujutusriski kaartide ja maandamiskavade koostamise juures arvestamata, esineb oht, et üleujutusriski vähendamiseks ei tehta piisavalt.

6) Poliitika ühendamine:

Tõhusa üleujutusriski maandamise saavutamiseks tuleb see ühendada teiste asjaomaste poliitikavaldkondadega.

7) Solidaarsuse põhimõte:

Parlamendiliikmed näevad vajadust selle põhimõtte sõnaselgeks kaasamiseks üles- ja allavoolu asuvate riikide/piirkondade jaoks.

8) Jätkamise õigus:

Raportöör ja mõned parlamendiliikmed püüavad tugevdada mõtet, lubada liikmesriikidel juba olemasolevat tööd kasutada.

9) Üleujutuskindlustuste tõhusus:

Mõned parlamendiliikmed on toonud uuesti sisse majandusliku ja keskkonnaalase tõhususe hindamise.

MENETLUS

Pealkiri	Nõukogu ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta
Viited	12131/6/2006 – C6-0038/2007 – 2006/0005(COD)
EP 1. lugemise kuupäev – P-number	13.6.2006                     T6-0253/2006
Komisjoni ettepanek	KOM(2006)0015 – C6-0020/2006
Ühise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev	18.1.2007
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ENVI 18.1.2007
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Richard Seeber 29.11.2005
Arutamine parlamendikomisjonis	30.1.2007
Vastuvõtmise kuupäev	27.2.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: -: 0:	49 5 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Adamos Adamou, Georgs Andrejevs, Liam Aylward, Pilar Ayuso, Irena Belohorská, Johannes Blokland, John Bowis, Frieda Brepoels, Hiltrud Breyer, Martin Callanan, Dorette Corbey, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Jill Evans, Anne Ferreira, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Cristina Gutiérrez-Cortines, Satu Hassi, Jens Holm, Dan Jørgensen, Christa Klaß, Eija-Riitta Korhola, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Jules Maaten, Linda McAvan, Alexandru-Ioan Morţun, Riitta Myller, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Antonyia Parvanova, Frédérique Ries, Guido Sacconi, Daciana Octavia Sârbu, Karin Scheele, Carl Schlyter, Richard Seeber, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Anders Wijkman
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Kathalijne Maria Buitenweg, Christofer Fjellner, Milan Gaľa, Hélène Goudin, Jutta Haug, Karin Jöns, Henrik Lax, Andres Tarand
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Catherine Stihler, Elisa Ferreira