RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv vahenduse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

22.3.2007 - (KOM(2004)0718 – C6‑0154/2004 – 2004/0251(COD)) - ***I

Õiguskomisjon
Raportöör: Arlene McCarthy

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv vahenduse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

(KOM(2004)0718 – C6‑0154/2004 – 2004/0251(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0718)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 61 punkti c ning artikli 67 lõiget 5, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0154/2004);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A6‑0074/2006),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepanek uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 2
(2) 15. ja 16. oktoobril 1999 Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel nõuti liikmesriikidelt alternatiivsete kohtuväliste menetluste loomist seoses õiguskaitse kättesaadavuse parandamisega Euroopas.	(2) Õiguskaitse kättesaadavus on ühenduse oluline põhimõte ning õiguskaitse kättesaadavuse parandamiseks nõuti 15. ja 16. oktoobril 1999 Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel liikmesriikidelt alternatiivsete kohtuväliste menetluste loomist.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 5 a (uus)
	(5 a) Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka tarbijavaidluste vahenduse suhtes. Seetõttu tuleks arvestada tarbijavaidluste vahenduse eripäradega. Eelkõige peaks direktiiv hõlmama põhimõtteid, mis on sätestatud komisjoni 4. aprilli 2001. aasta soovituses 2001/310/EÜ tarbijavaidluste konsensuslikul lahendamisel osalevaid kohtuväliseid asutusi käsitlevate põhimõtete kohta1. ______________________________ 1 EÜT L 109, 19.4.2001, lk 56.
Selgitus
Tarbijavaidluste vahendust käsitlevad praegu kaks komisjoni soovitust, milles on sätestatud rida põhimõtteid, mida tarbijavaidluste valdkonnas alternatiivsel vaidluste lahendamisel osalevad kohtuvälised asutused peaksid järgima (soovitus 1998/257 ja soovitus 2001/310). Need põhimõtted on tarbijakaitse valdkonnas alternatiivse vaidluste lahendamise tagamise seisukohast väga olulised. Seetõttu leiame me, et kavandatav direktiiv peaks hõlmama soovituses 2001/310 (tarbijavaidluste konsensuslik lahendamine) sisalduvaid läbipaistvuse, erapooletuse, tulemuslikkuse ja õigluse põhimõtteid.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 6
(6) Vahendust võib kasutada kui kulusäästlikku ja kiiret kohtuvälist vaidluste lahendamise viisi tsiviil- ja kaubandusasjades, kohandades menetlust vastavalt osapoolte vajadustele. Vahenduse teel saavutatud kokkuleppeid järgitakse suurema tõenäosusega vabatahtlikult ja nad aitavad tõenäolisemalt säilitada heatahtlikku ja püsivat suhet osapoolte vahel. Nimetatud kasu on suurem just olukordades, milles ilmnevad piiriülesed asjaolud.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 7 a (uus)
	(7 a) Liikmesriike julgustatakse kohaldama käesoleva direktiivi sätteid ka riigisiseste kohtuvaidluste suhtes, et hõlbustada eelkõige siseturu häireteta toimimist. Asjaolu, et direktiivi sätted on sõnastatud nii, et nad piirduvad ainult piiriülese tähendusega juhtumitega, ei tohiks avaldada piiravat mõju siseriiklikele eeskirjadele, mis näevad ette vahenduse tulemusena sõlmitud kokkulepete täitmisele pööramise, vahenduse konfidentsiaalsuse või vahenduse mõju aegumis- või muudele tähtaegadele ka käesoleva direktiiviga mitte hõlmatud juhtudel.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 8
(8) Käesolev direktiiv peaks hõlmama menetlusi, kus vaidluse kaht või enamat osapoolt abistab heatahtliku kokkuleppe saavutamisel vahendaja, kuid välja jätma menetlused nagu vahekohtumenetlus, ombudsmani kasutamine, tarbijakaebuste lahendamise menetlus, ekspertide otsused või menetlused, kus mõni asutus annab vaidluse lahenduse kohta ametliku soovituse, mis võib olla õiguslikult siduv või mitte.	(8) Käesolev direktiiv peaks hõlmama menetlusi, kus piiriülese vaidluse kaht või enamat osapoolt abistab heatahtliku kokkuleppe saavutamisel vahendaja, kuid välja jätma sellised menetlused nagu lepingueelsed läbirääkimised või menetlused nagu vahekohtumenetlus, kohtulikud lepitusmenetlused, ombudsmani kasutamine, tarbijakaebuste lahendamise menetlus, ekspertide otsused või menetlused, kus mõni asutus annab vaidluse lahenduse kohta ametliku soovituse, mis võib olla õiguslikult siduv või mitte. Hõlmatud peaksid olema ka juhud, kui kohus suunab osapooled vahenduse juurde või vahenduse kasutamise sätestavad siseriiklikud õigusaktid, kuigi püsima jääb põhimõte, et vahendus on vabatahtlik ning siseriiklikud õigusaktid, mille alusel on vahendusmenetluse kasutamine kohustuslik või mille alusel kohaldatakse selle puhul teatud stiimuleid või sanktsioone, ei peaks võtma osapooltelt õigust kohtusüsteemi poole pöörduda. Lisaks peaks käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluma ka vahendus kohtuniku poolt, kes ei vastuta ühegi vaidlusaluse küsimusega seotud kohtumenetluse eest. Sellest hoolimata ei hõlma käesolev direktiiv kohtu või kohtuniku püüdeid vaidluse lahendamiseks vaidlust käsitleva kohtumenetluse käigus ega juhtumeid, kui kohus või kohtunik küsib abi või nõu pädevalt isikult.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 9
(9) Tsiviilmenetluse eeskirjade minimaalne vastavus on vajalik juhtudel, mis puudutavad vahenduse mõju aegumistähtaegadele ja selles osas, mis puudutab vahendaja konfidentsiaalsuse kaitsmist mis tahes järgnevate kohtumenetluste käigus. Hõlmatud peaks olema ka kohtu võimalus suunata osapooled vahendusmenetluse juurde, säilitades samal ajal põhimõtte, et vahenduse kasutamine on vabatahtlik.	(9) Arvestades konfidentsiaalsuse tähtsust vahendusel, on vajalik tsiviilmenetluse eeskirjade minimaalne vastavus selles osas, mis puudutab vahenduse konfidentsiaalsuse kaitsmist mis tahes järgnevate tsiviil- või kaubandusõiguslike menetluste, kohtumenetluste või vahekohtumenetluste käigus. Hõlmatud peaks olema ka kohtu võimalus juhtida osapoolte tähelepanu vahendusmenetlusele, säilitades samal ajal põhimõtte, et vahenduse kasutamine on vabatahtlik. Vajalik on sätestada ka tsiviilmenetluse eeskirjade minimaalne vastavus seoses vahenduse mõjuga aegumis- ja muudele tähtaegadele.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 10
(10) Vahendust ei tohiks pidada kohtumenetluste kehvemaks alternatiiviks vaid seetõttu, et vahenduskokkuleppe jõustumine sõltub osapoolte heast tahtest. Seepärast on vaja tagada, et kõik liikmesriigid sätestaksid menetluse, millega saab vahenduskokkulepet kohtuotsuse, kohtu või riigiasutuse otsuse või ametliku dokumendiga kinnitada.	(10) Vahendust ei tohiks pidada kohtumenetluste kehvemaks alternatiiviks vaid seetõttu, et vahenduse tulemusena saavutatud kokkuleppe jõustumine sõltub osapoolte heast tahtest. Seepärast on vaja tagada, et vahenduse tulemusena saavutatud kirjaliku kokkuleppe osapooled võivad taotleda selle sisu täitmisele pööramist, kuivõrd sellise sisu täitmisele pööramine on võimalik vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus taotlus täitmisele pööramiseks esitatakse. Sellise kokkuleppe sisu võib täitmisele pöörata kohtuotsuse või resolutsiooniga või kohtu või mõne muu pädeva asutuse ametliku dokumendiga vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus taotlus esitatakse.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 11
(11) See võimaldab vahenduskokkuleppe tunnustamist ja jõustamist kogu Euroopa Liidus, vastavalt tingimustele, mis on sätestatud otsuste vastastikust tunnustamist ja kohtuotsuste täitmist käsitlevates ühenduse dokumentides.	(11) Liikmesriigis täitmisele pööratud vahenduse tulemusena saavutatud kokkuleppe sisu tunnustatakse ja kuulutatakse täitmisele pööratavaks teistes liikmesriikides vastavalt kohaldatavale ühenduse või siseriiklikule õigusele, näiteks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades1 või nõukogu määrusele (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega2. __________________________ 1 EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1.). 2 ELT L 338, 23.12.2003, lk 1. Direktiivi on muudetud direktiiviga (EÜ) nr 2116/2004 (ELT L 367, 14.12.2004, lk 1.).
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 11 a (uus)
	(11 a) Ehkki käesolev direktiiv hõlmab vahendust perekonnaasjades, kohaldatakse seda üksnes õiguste suhtes, mida näeb osapooltele ette selle liikmesriigi õigus, kus vahendusmenetlus toimub. Kui perekonnaasjades vahenduse tulemusena saavutatud kokkuleppe sisu ei ole täitmisele pööratav selles liikmesriigis, kus see sõlmiti ja kus täitmisele pööramist taotletakse, ei võimalda käesolev direktiiv osapooltel selle liikmesriigi seadusest kõrvale hoida ja kokkulepet teises liikmesriigis täitmisele pöörata lasta, kuna nõukogu määruses (EÜ) nr 2201/2003 sätestatakse konkreetselt, et sellise kokkuleppe peab täitmisele pöörama liikmesriigis, kus see sõlmiti.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 13
(13) Nimetatud mehhanismid ja meetmed määravad kindlaks liimesriigid ise ja nende hulka võib kuuluda eraalgatuslike lahenduste kasutamine, ning nende eesmärgiks peaks olema säilitada vahendusmenetluse paindlikkus ja osapoolte iseseisvus. Komisjon edendab isereguleeruvaid meetmeid ühenduse tasandil, töötades välja näiteks Euroopa toimimisjuhendi, milles käsitletakse vahenduse põhiaspekte.	(13) Liimesriigid ise peaksid kindlaks määrama nimetatud mehhanismid ja meetmed ja nende hulka võib kuuluda turumajanduslike lahenduste kasutamine, ning nende eesmärgiks peaks olema säilitada vahendusmenetluse paindlikkus ja osapoolte iseseisvus. Komisjon peaks edendama isereguleeruvaid meetmeid ühenduse tasandil. Liikmesriigid peaksid omalt poolt julgustama ja edendama vahendajate Euroopa toimimisjuhendi kohaldamist, mille komisjon avaldab Euroopa Liidu Teataja C-seerias, tagades samas vahenduse kvaliteedi vastavalt komisjoni 30. märtsi 1998. aasta soovituses 98/257/EÜ tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise eest vastutavate asutuste suhtes kohaldatavate põhimõtete kohta1 ja komisjoni soovituses 2001/310/EÜ loetletud ja määratletud kriteeriumitele, milleks on erapooletus, läbipaistvus, tulemuslikkus, õiglus, esindamine, sõltumatus, ärakuulamine, õiguspärasus ja vabadus. Samuti peaksid liikmesriigid edendama komisjoni soovituses 2001/310/EÜ sätestatud põhimõtete kohaldamist ettevõtjate ja tarbijate vahelise vahenduse valdkonnas. Lisaks peaksid liikmesriigid julgustama sertifitseerimissüsteemi väljatöötamist riiklike asutuste jaoks, mis pakuvad vahenduse kohta koolituskursuseid. _______________________________ 1 EÜT L 115, 17.4.1998, lk 31.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 17
(17) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt teatasid Ühendkuningriik ja Iirimaa oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmises ja kohaldamises. / Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 1 ja 2 kohaselt ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole neile liikmesriikidele siduv.	(17) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt teatasid Ühendkuningriik ja Iirimaa oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmises ja kohaldamises.
Muudatusettepanek 12 Artikli 1 lõige 1
1. Käesoleva direktiivi eesmärgiks on lihtsustada vaidluste lahendamise menetluste kättesaadavust edendades vahenduse kasutamist ning tagades toimiva suhte vahenduse ja kohtumenetluste vahel.	1. Käesoleva direktiivi eesmärgiks on lihtsustada vaidluste lahendamise menetluste kättesaadavust ja edendada heatahtlikku vaidluste lahendamist, julgustades vahenduse kasutamist ning tagades tasakaalustatud suhte vahenduse ja kohtumenetluste vahel.
Muudatusettepanek 13 Artikli 1 lõige 2
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjades.	2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjades. Eelkõige ei kohaldata seda maksu-, tolli- ja haldusasjade ega riigi vastutuse suhtes tegude või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).
Muudatusettepanek 14 Artikli 1 lõige 3
3. Käesolevas määruses hõlmab mõiste “liikmesriik” kõiki liikmesriike, välja arvatud Taani.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 15 Artikkel 1 a (uus)
	Artikkel 1 a Reguleerimisala
	1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse, kui kuupäeval, mil osapooled nõustuvad vahenduse kasutamisega, on vähemalt ühe osapoole alaline elu- või asukoht või peamine elukoht muus riigis kui teiste osapoolte liikmesriigid.
	2. Vaatamata lõikele 1 kohaldatakse käesoleva direktiivi artikleid 6 ja 7 seoses vahendusele järgneva kohtumenetlusega, kui kuupäeval, mil osapooled nõustuvad vahenduse kasutamisega, asub järgneva kohtumenetlusega tegelev kohus liikmesriigis, mis ei ole mitte ühegi osapoole alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.
	3. Lõigete 1 ja 2 puhul määratletakse liikmesriik, mis on osapoole alaline elu- või asukoht või peamine elukoht vastavalt määrusele (EÜ) nr 44/2001 või määrusele (EÜ) nr 2201/2003.
Muudatusettepanek 16 Artikli 2 punkt a
(a) “Vahendus” tähendab mis tahes nime kandvat menetlust, kus vaidluse kaht või enamat osapoolt abistab kokkuleppele jõudmisel kolmas isik, hoolimata sellest, kas menetlus on algatatud osapoolte endi poolt, kas seda on osapooltele soovitanud või selle kasutamist nõudnud kohus või on see ette nähtud liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega.	a) “vahendus” tähendab mis tahes nime kandvat vabatahtlikku struktureeritud menetlust, kus vaidluse kaks või enam osapoolt üritavad vahendaja abiga omavahel kokkuleppele jõuda. Seda menetlust võivad algatada osapooled ise või võib selle kasutamist soovitada või nõuda kohus või on see ette nähtud liikmesriigi õigusaktidega, eeldusel et peetakse kinni vahenduse vabatahtlikkuse põhimõttest.
Mõiste ei hõlma kohtuniku püüdeid vaidluse lahendamiseks vaidlust käsitleva kohtumenetluse käigus.	Mõiste hõlmab vahendust, mida teostab kohtunik, kes ei vii läbi asjaomase vaidlusega seotud kohtumenetlust. Mõiste ei hõlma siiski asja arutava kohtu või kohtuniku püüdeid vaidluse lahendamiseks vaidlust käsitleva kohtumenetluse käigus.
Muudatusettepanek 17 Artikli 2 punkt b
(b) “Vahendaja” tähendab mis tahes kolmandat isikut, kes vahendust teostab, hoolimata sellest, kuidas teda kõnealuses liikmesriigis nimetatakse või mis on tema amet ega sellest, mil viisil kolmas isik on määratud või kutsutud vahendust läbi viima.	b) “vahendaja” tähendab mis tahes kolmandat isikut, kes on määratud olukorras, kus on eeldatav, et vahendust teostatakse professionaalselt, erapooletult ja pädevalt, hoolimata sellest, kuidas teda kõnealuses liikmesriigis nimetatakse või mis on tema amet ega sellest, mil viisil kolmas isik on määratud või kutsutud vahendust läbi viima.
Muudatusettepanek 18 Artikkel 2 a (uus)
	Artikkel 2 a
	Vahenduse kvaliteet
	1. Liikmesriigid julgustavad mis tahes vahendite abil, mida nad otstarbekaks peavad, vahendajate ja vahendusteenuseid osutavate organisatsioonide vabatahtlike tegevusjuhendite väljatöötamist ja nendest kinnipidamist ning teisi tõhusaid kvaliteedikontrollimehhanisme vahendusteenuste osutamise järelevalveks.
	2. Liikmesriigid soodustavad vahendajate esmast ja täiendavat koolitust, et tagada, et vahenduse teostamine oleks osapoolte suhtes õiglane, tulemuslik, erapooletu ja pädev ning et vahendusmenetlus vastaks vaidluse asjaoludele.
	3. Liikmesriigid julgustavad sertifitseerimissüsteemi väljatöötamist riiklike asutuste jaoks, mis pakuvad vahenduse kohta koolituskursuseid.
Muudatusettepanek 19 Artikli 3 lõige 1
1. Kohus, kuhu hagi esitatakse, võib vajaduse korral ja juhtumi kõiki asjaolusid arvestades teha osapooltele ettepaneku kasutada vaidluse lahendamiseks vahendust. Igal juhul võib kohus nõuda osapooltelt vahenduse kasutamist käsitlevast teabeüritusest osavõttu.	1. Kohus, kuhu hagi esitatakse, võib vajaduse korral ja juhtumi kõiki asjaolusid arvestades teha osapooltele ettepaneku kasutada vaidluse lahendamiseks vahendust. Kohus võib paluda osapooltelt vahenduse kasutamist käsitlevast teabeüritusest osavõttu, kui sellised üritused toimuvad ja on kergesti ligipääsetavad.
Muudatusettepanek 20 Artikli 3 lõige 2
2. Käesolev direktiiv ei piira siseriiklike õigusaktide sätteid, mille alusel on vahenduse kasutamine kohustuslik või mille alusel kohaldatakse selle puhul teatud stiimuleid või sanktsioone kas enne kohtumenetlust või selle ajal, juhul kui nimetatud õigusaktid ei piira õigust kohtusüsteemi poole pöörduda, eriti juhtudel, kui ühe osapoole elukoht ei asu liikmesriigis, milles asub kohus.	2. Käesolev direktiiv ei piira siseriiklike õigusaktide sätteid, mille alusel on vahenduse kasutamine kohustuslik või mille alusel kohaldatakse selle puhul teatud stiimuleid või sanktsioone kas enne kohtumenetlust või selle ajal, juhul kui nimetatud õigusaktid ei võta osapooltelt õigust kohtusüsteemi poole pöörduda.
Muudatusettepanek 21 Artikli 3 lõige 2 a (uus)
	2 a. Vahenduse kasutamine on vabatahtlik.
Muudatusettepanek 22 Artikkel 4
Artikkel 4	välja jäetud
Vahenduse kvaliteedi tagamine
1. Komisjon ja liikmesriigid edendavad ja julgustavad vahendajate ja vahendusteenuseid osutavate organisatsioonide vabatahtlike tegevusjuhendite väljaarendamist ja nendest kinnipidamist nii ühenduse kui siseriiklikul tasandil ning teisi tõhusaid kvaliteedikontrollimehhanisme vahendusteenuste osutamise järelevalveks.
2. Liikmesriigid edendavad ja toetavad vahendajate koolitust, et vaidluse osapooltel oleks võimalik valida vahendaja, kes on suuteline teostama vahendust tulemusrikkalt ja vastavalt osapoole ootustele.
Muudatusettepanek 23 Artikli 5 lõige 1
1. Liikmesriigid tagavad, et osapoolte nõudmisel saab vahenduse tulemusena saavutatud kokkulepet kohtu või riigiasutuse otsuse või mis tahes ametliku dokumendiga kinnitada, mille tulemusel muutub kokkulepe jõustuvaks võrdselt siseriikliku õigussüsteemi raames tehtud kohtuotsusega, juhul kui kokkulepe ei ole vastuolus Euroopa õiguse või liikmesriigi õigusega, kus nõudmine esitati.	1. Liikmesriigid tagavad, et osapooltel või teiste selgesõnalisel nõusolekul ühel osapoolel on võimalik taotleda vahenduse tulemusena saavutatud kirjaliku kokkuleppe sisu täitmisele pööramist sellises ulatuses, nagu kokkuleppe sisu täitmisele pööramine on võimalik vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus taotlus esitati, ega ole sellega vastuolus.
Muudatusettepanek 24 Artikli 5 lõige 1 a (uus)
	1 a. Kokkuleppe sisu võib täitmisele pöörata kohtuotsuse või resolutsiooniga või kohtu või mõne muu pädeva asutuse ametliku dokumendiga vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus taotlus esitatakse.
Muudatusettepanek 25 Artikli 5 lõige 2
2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kohtutest või riigiasutustest, kelle pädevuses on lõikes 1 viidatud taotluste rahuldamine.	2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kohtutest või teistest asutustest, kelle pädevuses on lõigetes 1 ja 1 a viidatud taotluste rahuldamine.
Muudatusettepanek 26 Artikli 5 lõige 2 a (uus)
	2 a. Mitte miski käesolevas artiklis ei mõjuta eeskirju, mida kohaldatakse lõike 1 kohaselt täitmisele pööratud vahenduse tulemusena saavutatud kokkulepete tunnustamise ja täitmisele pööramise suhtes teises liikmesriigis.
Muudatusettepanek 27 Artikkel 6
Artikkel 6	välja jäetud
Tõendite lubatavus tsiviilkohtumenetluse puhul
1. Vahendajad või mis tahes vahendamisteenustega seotud isikud ei tohi tsiviilkohtumenetluse korral anda tunnistusi või tõendusmaterjali järgmiste asjaolude kohta:
(a) osapoole palve vahenduse alustamiseks või soov vahenduses osaleda;
(b) vahenduse mis tahes osapoole esitatud seisukohad või soovitused seoses vaidluse võimaliku lahendusega;
(c) vahenduse käigus osapoole poolt esitatud seletused või tunnistused;
(d) vahendaja ettepanekud;
(e) asjaolu, et osapool näitas üles soovi vahendaja tehtud lahendusettepaneku vastuvõtmiseks;
(f)) üksnes vahenduse tarbeks koostatud dokument.
2. Lõiget 1 kohaldatakse hoolimata selles mainitud teabe või tõendusmaterjali iseloomust.
3. Kohus või muu tsiviilkohtumenetluses osalev õigusasutus ei tohi nõuda lõikes 1 viidatud teabe avalikustamist ja juhul kui nimetatud teavet pakutakse tõendusmaterjalina vastuolus lõikega 1, siis ei tohi seda tõendusmaterjali vastu võtta. Nimetatud teavet võib siiski avalikustada või tõendusmaterjalina kasutada, kui
(a) seda on vaja vahenduse otsese tulemusena saavutatud vahenduskokkuleppe rakendamiseks või jõustamiseks,
(b) olulistel avaliku korraga seotud kaalutlustel, eriti kui on vaja tagada laste kaitse või ära hoida isiku kehalise või vaimse terviklikkuse kahjustamist või
(c) kui vahendaja ja osapooled sellega nõus on.
4. Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse hoolimata sellest, kas kohtumenetlus on seotud vaidlusega, mis on või oli vahenduse objektiks.
5. Vastavalt lõikele 1 ei saa tõendusmaterjali, mis muidu on kohtumenetluses lubatav, arvestamata jätta ainult seetõttu, et seda on kasutatud vahenduse puhul.
Muudatusettepanek 28 Artikkel 6 a (uus)
	Artikkel 6 a
	Vahenduse konfidentsiaalsus
	1. Võttes arvesse, et vahendus peab olema konfidentsiaalne, tagavad liikmesriigid, et kui osapooled ei ole kokku leppinud teisiti, puudub vahendajatel, osapooltel ja vahendusmenetluse korraldamisega seotud isikutel õigus ja kohustus kolmandatele isikutele avalikustada või esitada tsiviil- või kaubandusõiguslike kohtumenetluste või vahekohtumenetluste käigus tõendusmaterjali, mis puudutab seoses vahendusega ilmsiks tulnud teavet, välja arvatud:
	a) olulistel avaliku korraga seotud kaalutlustel või muudel kaalukatel põhjustel, eriti kui on vaja tagada laste parimate huvide kaitse või ära hoida isiku kehalise või vaimse terviklikkuse kahjustamist, või
	b) kui avalikustamine on vajalik vahenduse tulemusena saavutatud kokkuleppe rakendamiseks või jõustamiseks.
	2. Mitte ükski lõike 1 säte ei takista liikmesriikidel vahenduse konfidentsiaalsuse kaitsmiseks karmimate meetmete kehtestamist.
Muudatusettepanek 29 Artikli 7 lõige 1
1. Vahenduse objektiks oleva nõudega seotud mis tahes aegumis- või muu tähtaja kulgemine peatatakse vaidluse tekkimise hetkest, kui:	1. Tagamaks, et osapooltelt, kes valivad vaidluse lahendamiseks vahendusmenetluse, ei võeta hiljem asjaomase vaidluse suhtes kohtumenetluse algatamise õigust aegumis- või muu tähtaja möödumise tõttu, tagavad liikmesriigid, et selliste tähtaegade kulgemine peatatakse:
(a) osapooled nõustuvad vahenduse kasutamisega,	a) alates kuupäevast, mil osapooled lepivad pärast vaidluse tekkimist kirjalikult kokku vahenduse kasutamises või sellise kirjaliku kokkuleppe puudumisel kuupäevast, mil nad võtsid esimest korda osa vahenduskohtumisest, või kuupäevast, mil vastavalt siseriiklikule õigusele tekib vahenduse kasutamise kohustus, ning
(b) vahenduse kasutamist nõuab kohus või kui	b) kuni vahenduse tulemusena saavutatud kokkuleppe saavutamise kuupäevani või kuupäevani, mil vähemalt üks osapool teatab teistele kirjalikult vahenduse lõpetamisest, või kui selline kirjalik teade puudub, siis kuupäevani, mil vahendaja teatab enda algatusel või vähemalt ühe osapoole nõudmisel vahenduse lõpetamisest.
(c) kohustus kasutada vahendust tuleneb liikmesriigi seadustest.
Muudatusettepanek 30 Artikli 7 lõige 2
2. Kui vahenduse tulemusel kokkulepet ei saavutatud, jätkub aegumistähtaja kulgemine alates hetkest, kui vahendus lõppes kokkulepet saavutamata, arvestades kuupäevast, kui üks või mõlemad osapooled või vahendaja teatab vahenduse lõpetamisest või sellest täielikult loobub. Igal juhul jätkub tähtaeg veel vähemalt ühe kuu jooksul alates selle kulgemise jätkumisest, välja arvatud juhul, kui tegemist on ajavahemikuga, mille jooksul hagi aegub, et vältida ajutise või sarnase meetme kehtivuse kaotamist või tühistamist.	2. Lõigega 1 ei piirata käesolevale artiklile mittevastavate sätete kohaldamist nendes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud aegumis- või muude tähtaegade suhtes, mille osapooled liikmesriigid on.
Muudatusettepanek 31 Artikkel 7 a (uus)
	Artikkel 7 a
	Kodanike teavitamine
	1. Liikmesriigid tagavad, et teave selle kohta, kuidas võtta ühendust artikli 2 punktis b määratletud vahendusteenuse pakkujate ja vahendajatega, on kodanikele kättesaadav.
	2. Liikmesriigid julgustavad õigusala töötajaid teavitama oma kliente vahenduse võimalusest.
Muudatusettepanek 32 Artikkel 7 b (uus)
	Artikkel 7 b
	Vahendajate Euroopa toimimisjuhend
	Komisjon avalikustab vahendajate Euroopa toimimisjuhendi Euroopa Liidu Teataja C-seerias õigusliku toimeta teatisena.
Selgitus
Kuigi vahendajate Euroopa toimimisjuhendile ei ole kavas õiguslikku toimet omistada, peetakse siiski oluliseks selle avalikustamist ja hõlpsasti kättesaadavaks tegemist.
Muudatusettepanek 33 Artikkel 8 a (uus)
	Artikkel 8 a
	Läbivaatamisklausel
	Hiljemalt …* esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva direktiivi kohandamiseks. Aruanne käsitleb eelkõige direktiivi mõju vahenduse väljatöötamisele nii piiriüleste kui ka siseriiklike juhtumite puhul. Lisaks käsitletakse ka küsimust, kas aegumis- ja muude tähtaegade jätkuvat ühtlustamist käsitleva õigusakti ettepanek on siseturu häireteta toimimise hõlbustamiseks vajalik.
Muudatusettepanek 34 Artikli 9 lõige 1
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. septembriks 2007. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.	1. Hiljemalt 1. septembriks 2008 jõustavad liikmesriigid käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid ja haldusmeetmed või tagavad, et vahenduse osapooled võtavad vajalikud meetmeid vabatahtliku kokkuleppe alusel ning liikmesriigid võtavad kõik ettevaatusabinõud, et tagada igal ajal direktiivis osutatud tulemuste saavutamine, erandiks on artikkel 8, mille täitmise kuupäev on 1. september 2009. Liikmesriigid teatavad nendest meetmetest viivitamata komisjonile.
Selgitus
Direktiivi peab olema võimalik rakendada iseregulatsiooni kaudu.

• [1]  ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Raportöör on alati olnud veendunud vaidluste lahendamise alternatiivsete meetodite ja eelkõige vahenduse kasulikkuses ja tähtsuses. See on odavam, kiirem ja pingevabam alternatiiv tsiviilkohtumenetlusele, kuid ei võta kodanikelt õigust viimase võimalusena siiski kohtusse pöörduda. Samuti võimaldab see vaidluse osapooltel säilitada või isegi parandada omavahelisi väärtuslikke suhteid, mida kohtuvaidlus võib oma vaenuliku olemuse tõttu ohustada. Lisaks võimaldab see ka loovaid lahendusi, mis rahuldavad osapoolte tegelikke vajadusi. Näiteks meditsiinilise hooletuse juhtudel ei soovi kannatanu tihti üksnes hüvitust, vaid sama palju soovib ta ka selgitust ja vabandust. Kohtuvaidluse olemus teeb selle soovi täitmise sageli võimatuks.

Vaatamata sellele kahtles raportöör esialgu direktiivi vajalikkuses ajal, kui vahendussüsteemid kogu ELi ulatuses on mõnes liikmesriigis veel väga algses staadiumis. Lisaks peab tõhus vahendus olema paindlik. Igasugune püüe vahendust "reguleerida" võib selle arengu lämmatada. Tänu on-line arutelule ja komisjoni arutelule kutsutud ekspertide esitatud tõenditele jõudis raportöör siiski veendumusele, et toetus direktiivi koostamiseks on suur. Ta märgib, et isegi need eksperdid, kes olid direktiivi suhtes skeptilised või kritiseerisid selle õiguslikku alust, suhtusid vahendusse kui õigusabi andmise alternatiivi entusiastlikult. Seetõttu on raportööri eesmärk olnud koostada toimiv, paindlik direktiiv, mis kajastaks olemasolevaid suuniseid ja parimaid tavasid ning aitaks kaasa vahenduse laialdasemale kasutamisele kogu ELis. Raportöör tänab arutelul osalenud eksperte nende nõusoleku eest teha pärast arutelu projekti väljatöötamiseks soovitusi, millest mõningaid on ta kasutanud ka oma raporti koostamisel.

Tehtud paranduste abil on raportöör püüdnud esialgset ettepanekut selgemaks ja paremaks muuta, täiendades eelkõige vahendaja ja vahenduse määratlust. Eriti on ta huvitatud kvaliteedistandardite tagamisest, lisades peamiselt viiteid vahendajate Euroopa toimimisjuhendile. Raportöör on parandanud tunnustamist ja täitmisele pööramist käsitlevaid sätteid, et tagada, et neil oleks kindel õiguslik alus ja et nad arvestaksid erinevate liikmesriikide õigustraditsioone. Konfidentsiaalsuse osas on pakutud sobiv lahendus, mis võimaldab liikmesriikidel soovi korral ka rangemaid eeskirju rakendada.

Mis puutub õigusliku aluse küsimusse, siis näib, et enamik liikmesriike nõukogus leiab, et kavandatud direktiiv peaks piirduma piiriüleste juhtudega põhjusel, et vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 65 peavad meetmed, mis hõlmavad "tsiviilasjade lahendamise tõrgeteta sujumiseks takistuste kõrvaldamist, vajaduse korral edendades liikmesriikides kohaldatavate tsiviilkohtumenetlusnormide kokkusobivust", olema "piiriülese toimega" ja neid tuleb võtta niivõrd, kuivõrd see on vajalik "siseturu häireteta toimimiseks". Raportööri esitatud kompromiss võtab arvesse liikmesriikide muret seoses artikli 65 kohaldamisega, pakkudes samas tarbijatele ja kodanikele siseturul praktilisi ja kasutajasõbralikke võimalusi kõrgetasemelise vahendusteenuse kasutamiseks kogu ELis. Jääb üle loota, et nõukogu jõuab vahenduse eeliste suhtes mõistlikule seisukohale ning et direktiivi saab liikmesriikides kohaldada ka siseriiklike juhtude korral.

Lõpetuseks kiidab raportöör käesoleva algatuse heaks, kuivõrd selle eesmärk on tutvustada ja edendada vahendust kui alternatiivset võimalust juurdepääsuks õigusabile ning võimaldada selliste ühiseeskirjade raamistikku, mis on piisavalt tõhusad, et kaitsta osapoolte huve, ning samas piisavalt paindlikud turumajanduslike lahenduste tekkeks.

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ARVAMUS  (23.6.2005)

õiguskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv vahenduse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
(KOM(2004)0718 – C6‑0154/2004 – 2004/0251(COD))

Arvamuse koostaja: Johannes Blokland

LÜHISELGITUS

Euroopa Ülemkogu on korduvalt rõhutanud vaidluste lahendamise alternatiivmeetodite tähtsust. 2000. aastal kiitis nõukogu heaks vaidluste lahendamise alternatiivmeetodid tsiviil- ja kaubandusasjades. Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu artikli III-269 lõike 2 punktis g nimetatakse ühenduse volituste all selgesõnaliselt vaidluste lahendamise alternatiivmeetodeid ja kehtestatakse ühe eesmärgina vaidluste lahendamise alternatiivmeetodite väljatöötamine.

Kui eesmärk on vaidluste lahendamise alternatiivmeetodite väljatöötamine, tuleb olla mõõdukas õigusaktide vastuvõtmisel antud valdkonnas. Uued õigusaktid piiravad kohtumenetlusele alternatiivsete võimaluste väljatöötamist.

Arvamuse koostaja seisukoht

Arvamuse koostaja leiab, et komisjoni argumendid vahendust käsitleva direktiivi vastuvõtmise poolt ei ole piisavalt selged. Seetõttu teeb arvamuse koostaja ettepaneku kohaldada direktiivi ainult rahvusvahelistele vaidlustele. See väldiks takistusi kohtumenetlustele alternatiivse vahendusmenetluse väljatöötamisel liikmesriikides. Vahenduse kasutamise katsed peaksid olema kooskõlas direktiivi nõuetega. Vaidluste lahendamise alternatiivmeetodite väljatöötamine on siseministritel päevakorras mitmetes liikmesriikides, sellest on huvitatud ka justiitsministeeriumid.

Komisjoni pakutud määratlused artiklis 2 on liiga laiad. Vahenduse mõiste kuritarvitamise vältimiseks tuleb neid määratlusi kitsendada. Arvamuse koostaja pooldab seetõttu rahvusvaheliste vahendajate organisatsioonide suunistes sätestatud nõuet sõlmida kirjalik vahenduskokkulepe ning et vahendust viiks läbi erapooletu vahendusala ekspert.

Lisaks vahenduse kvaliteedi määratlemisele on vajalik näha ette ka sõltumatu kaebuste esitamise menetlus ja sõltumatud distsiplinaareeskirjad. Nimetatud vahendid on olulised, kui soovitakse, et vahendus muutuks täieõiguslikuks alternatiiviks kohtumenetlustele.

Konfidentsiaalsus on vahenduse oluline joon. Artiklis 6 seotakse vahenduse konfidentsiaalsuse nõue võimaliku kohtusse pöördumisega. Arvamuse koostaja arvates tuleks vahenduse konfidentsiaalsust mainida ka pealkirjas. Samas ei tuleks konfidentsiaalsena käsitleda ainult vahenduse ajal antud ütlusi ja ülestunnistusi. Asjatundjad leiavad, et ka vahenduse ajal täheldatud käitumine on menetluse jaoks asitõend. Soovitav on see direktiivi lisada.

Vahendusele selle praeguses arengujärgus liikmesriikides ei oleks õigusaktist kasu. Muudetud kujul võiks direktiiv aidata kaasa usalduse loomisele vahendusse kui alternatiivvõimalusse kohtu poole pöördumisele rahvusvahelistes vaidlustes.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduse, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 10
(10) Vahendust ei tohiks pidada kohtumenetluste kehvemaks alternatiiviks vaid seetõttu, et vahenduskokkuleppe jõustumine sõltub osapoolte heast tahtest. Seepärast on vaja tagada, et kõik liikmesriigid sätestaksid menetluse, millega saab vahenduskokkulepet kohtuotsuse, kohtu või riigiasutuse otsuse või ametliku dokumendiga kinnitada.	(10) Vahendust ei tohiks pidada kohtumenetluste kehvemaks alternatiiviks vaid seetõttu, et vahenduskokkuleppe jõustumine sõltub osapoolte heast tahtest. Seepärast on vaja tagada, et kõik liikmesriigid sätestaksid menetluse, millega saab vahenduskokkulepet kohtuotsuse, kohtu või riigiasutuse otsuse või ametliku dokumendiga kinnitada, kui õigusaktid tsiviil- ja kabandusõiguse valdkonnas seda ette ei näe.
Selgitus
Mõnes liikmesriigis on vahenduse tulemusena saavutatud kokkulepe õiguslikult kehtiv ka ilma kohtu otsuse või dokumendita. Seeõttu ei ole soovitav sundida liikmesriike seda menetlust tarvitusele võtma.
Muudatusettepanek 2 Artikli 1 lõige 1
1. Käesoleva direktiivi eesmärgiks on lihtsustada vaidluste lahendamise menetluste kättesaadavust edendades vahenduse kasutamist ning tagades toimiva suhte vahenduse ja kohtumenetluste vahel.	1. Käesoleva direktiivi eesmärgiks on lihtsustada vaidluste lahendamise menetluste kättesaadavust, edendades vahenduse vabatahtlikku kasutamist vaidlusosaliste poolt ning tagades toimiva suhte vahenduse ja kohtumenetluste vahel.
Selgitus
Vahenduse eristatav tunnus on mõlema poole nõusolek seda kasutada ning seda tuleks täpsustada.
Muudatusettepanek 3 Artikli 2 punkti a esimene lõik
(a) “Vahendus” tähendab mis tahes nime kandvat menetlust, kus vaidluse kaht või enamat osapoolt abistab kokkuleppele jõudmisel kolmas isik, hoolimata sellest, kas menetlus on algatatud osapoolte endi poolt, kas seda on osapooltele soovitanud või selle kasutamist nõudnud kohus või on see ette nähtud liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega.	a) “Vahendus” – tähendab menetlust, kus vaidluse kaks või enam osapoolt püüavad kokkuleppele jõuda vahendaja abil. Seda menetlust võivad algatada osapooled ise või võib selle kasutamist osapoolte nõusolekul soovitada või nõuda kohus või see võidakse algatada vastavalt liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega sätestatud kohustusele.
Selgitus
Mõiste määratlusega sätestatakse, et eesmärk on jõuda kokkuleppele vahendaja abil, kelle ülesanne ei ole osapooli „abistada”. Samuti selgitatakse, et vahendus peab alati toimuma mõlema osapoole nõusolekul. See on edu saavutamise seisukohast väga oluline.
Muudatusettepanek 4 Artikli 3 lõige 1
1. Kohus, kuhu hagi esitatakse, võib vajaduse korral ja juhtumi kõiki asjaolusid arvestades teha osapooltele ettepaneku kasutada vaidluse lahendamiseks vahendust. Igal juhul võib kohus nõuda osapooltelt vahenduse kasutamist käsitlevast teabeüritusest osavõttu.	1. Kohus, kuhu hagi esitatakse, võib vajaduse korral ja juhtumi kõiki asjaolusid arvestades teha osapooltele ettepaneku kasutada vaidluse lahendamiseks vahendust. Kohus võib paluda osapooltel vahenduse kasutamist käsitlevast teabeüritusest osa võtta.
Selgitus
Algteksti sõnastus ületab direktiivi ettepaneku raamistikku pakkuvaid piire ning on kohtute osas vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega. Muudatusettepanekuga jäetakse võimalus esitada soovitus.
Muudatusettepanek 5 Artikli 4 lõige 2
2. Liikmesriigid edendavad ja toetavad vahendajate koolitust, et vaidluse osapooltel oleks võimalik valida vahendaja, kes on suuteline teostama vahendust tulemusrikkalt ja vastavalt osapoolte ootustele.	2. Liikmesriigid edendavad ja toetavad vahendajate koolitust, et vaidluse osapooltel oleks võimalik valida vahendaja, kes on suuteline teostama vahendust tulemusrikkalt, vastutustundlikult ja vastavalt osapoolte õigustatud ootustele.
Selgitus
On võimalik, et vahendusmenetluse pooltel on menetluse suhtes täiesti vastupidised ootused. Seetõttu tuleks teksti muuta nii, et näha ette selline kriteerium.
Muudatusettepanek 6 Artikli 6 pealkiri
Tõendite lubatavus tsiviilkohtumenetluse puhul	Vahenduse konfidentsiaalsus
Selgitus
Käesolevas artiklis peaks rõhk olema vahenduse konfidentsiaalsusel. See tuleneb sellest, et vahenduse kaudu saadud teavet ei saa kohtumenetlusel tõendina esitada. See kehtib ka haldusalaste kohtumenetluste puhul ja ei piirdu ainult tsiviilmenetlustega. Pealkirja puudutav muudatusettepanek käsitleb mõlemaid.
Muudatusettepanek 7 Artikli 6 lõike 1 punkt a
a) osapoole palve vahenduse alustamiseks või soov vahenduses osaleda;	välja jäetud
Selgitus
Vahenduse konfidentsiaalsust käsitlevad sätted ei peaks hõlmama osapoole kutset või ettepanekut lõpetada vaidlus vahenduse abil.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv vahenduse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
Viited	KOM (2004)0718 – C6‑0154/2004 – 2004/0251(COD)
Vastutav komisjon	JURI
Nõuandev komisjon   istungil teada andmise kuupäev	LIBE 27.10.2004
Tõhustatud koostöö
Arvamuse koostaja   nimetamise kuupäev	Johannes Blokland 21.2.2005
Arutamine komisjonis	26.5.2005	21.6.2005
Muudatuste vastuvõtmise kuupäev	21.6.2005
Lõpphääletuse tulemused	poolt: vastu: erapooletuid:		44 0 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alexander Nuno Alvaro, Edit Bauer, Johannes Blokland, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Michael Cashman, Jean-Marie Cavada, Charlotte Cederschiöld, Carlos Coelho, Fausto Correia, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Rosa Díez González, Antoine Duquesne, Kinga Gál, Lívia Járóka, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Henrik Lax, Sarah Ludford, Helmuth Markov, Edith Mastenbroek, Jaime Mayor Oreja, Claude Moraes, Hartmut Nassauer, Bogdan Pęk, Martine Roure, Michele Santoro, Inger Segelström, Manfred Weber, Stefano Zappala, Tatjana Ždanoka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Richard Corbett, Panayiotis Demetriou, Jeanine Hennis-Plasschaert, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jean Lambert, Bill Newton Dunn, Marie-Line Reynaud, Agnes Schierhuber, Kyriacos Triantaphyllides
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Richard James Ashworth, Helmuth Markov, Manolis Mavrommatis, Frédérique Ries, John Whittaker

• [1]  ELTs veel avaldamata

MENETLUS

Pealkiri	Vahendustegevus tsiviil- ja kaubandusasjades
Viited	KOM(2004)0718 - C6-0154/2004 - 2004/0251(COD)
EP-le esitamise kuupäev	22.10.2004
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	JURI 27.10.2004
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	LIBE 27.10.2004
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Arlene McCarthy 24.11.2004
Arutamine parlamendikomisjonis	21.6.2005		13.9.2005		31.1.2006		20.4.2006
	11.9.2006		3.10.2006
Vastuvõtmise kuupäev	20.3.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	26 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marek Aleksander Czarnecki, Cristian Dumitrescu, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Antonio Masip Hidalgo, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Hartmut Nassauer, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Rainer Wieland, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Mogens N.J. Camre, Nicole Fontaine, Janelly Fourtou, Jean-Paul Gauzès, Kurt Lechner, Eva Lichtenberger, Arlene McCarthy, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Michel Rocard, Gabriele Stauner, József Szájer, Jacques Toubon
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Toine Manders