Menetlus : 2005/0214(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0080/2007

Esitatud tekstid :

A6-0080/2007

Arutelud :

PV 20/06/2007 - 2
CRE 20/06/2007 - 2

Hääletused :

PV 20/06/2007 - 5.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0269

RAPORT     ***I
PDF 266kWORD 306k
27.3.2007
PE 374.180v02-00 A6-0080/2007

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamise kohta

(KOM(2005)0507 – C6‑0331/2005 –2005/0214 (COD))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Ria Oomen-Ruijten

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
  majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS
 naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamise kohta

(KOM(2005)0507 – C6‑0331/2005 –2005/0214(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0507)(1);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ning artikleid 42 ja 94, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0331/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6‑0080/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek  Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 5

(5) Samuti tuleks toetuda asutamislepingu artiklile 94, kuna täiendavaid pensioniskeeme reguleerivate siseriiklike õigusaktide vahelised erinevused takistavad nii vaba liikumise õiguse kasutamist kui ka ühisturu toimimist. Seetõttu tuleb nii ühenduse piires kui ka ühe liikmesriigi piires liikuvate töötajate täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamiseks ühtlustada teatavaid pensioniõiguste omandamise tingimusi ning lähendada seisvate pensioniõiguste säilitamise ja omandatud pensioniõiguste ülekandmise eeskirju.

(5) Samuti tuleks toetuda asutamislepingu artiklile 94, kuna täiendavaid pensioniskeeme reguleerivate siseriiklike õigusaktide vahelised erinevused takistavad nii vaba liikumise õiguse kasutamist kui ka ühisturu toimimist. Seetõttu tuleb nii ühenduse piires kui ka ühe liikmesriigi piires liikuvate töötajate õiguste parandamiseks ette näha teatavad miinimumnõuded seoses lahkuvate töötajate tagatud pensioniõiguste kaitse ja säilitamisega töösuhtega seotud täiendavates pensioniskeemides.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 5 a (uus)

 

(5 a) Lisaks tuleb arvesse võtta täiendavate pensioniskeemide olemust ja eripära, niisamuti nende mitmekesisust üksikute liikmesriikide piires ja vahel. Piisavalt tuleks kaitsta uute skeemide kasutuselevõtmist, olemasolevate skeemide jätkusuutlikkust ning praeguste liikmete ootusi ja õigusi. Lisaks tuleks käesolevas direktiivis eelkõige arvestada tööturu osapoolte rolli täiendavate pensioniskeemide väljatöötamisel ja kohaldamisel.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 5 b (uus)

 

(5 b) Käesolev direktiiv ei kohusta neid liikmesriike, kus ei ole täiendavaid pensioniskeeme, võtma vastu õigusakte selliste skeemide loomiseks.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 5 c (uus)

 

(5 c) Käesolevat direktiivi kohaldatakse ainult selliste täiendavate pensionide suhtes, mis vastava pensioniskeemi eeskirja või siseriikliku õiguse kohaselt põhinevad pensioniikka jõudmisel või teiste eelduste täitmisel. Käesolevat direktiivi ei kohaldata tööandja osaluseta individuaalsete pensionide ega töövõimetus- või toitjakaotushüvitiste suhtes.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 5 d (uus)

 

(5 d) Käesolevat direktiivi kohaldatakse siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt asutatud kõigi täiendavate pensioniskeemide suhtes, mis kindlustavad töötajatele täiendava pensioni, näiteks grupikindlustuslepingud või ühe või mitme tegevusala või sektori raames kokkulepitud põlvkondadevahelised ümberjaotusskeemid, kapitaliseeritud skeemid või pensionilubadused ettevõtte eelarvereservist või kollektiivsed või mis tahes muud võrreldavad skeemid.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 5 e (uus)

 

(5 e) Kui enne käesoleva direktiivi jõustumist on otsustatud mõni täiendav pensioniskeem sulgeda ning seega ei ole võimalik enam uusi liikmeid vastu võtta, võiks uute eeskirjade kehtestamine põhjustada skeemi õigustamatut koormatust. Seepärast ei tuleks käesolevat direktiivi selliste pensioniskeemide suhtes kohaldada.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 5 f (uus)

 

(5 f) Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole siseriiklikku õigust saneerimismeetmete ja likvideerimismenetluste osas ühtlustada või selles suunas mõjutada; seejuures ei oma tähtsust, kas need menetlused algatatakse maksejõuetuse tagajärjel või mitte või kas nad algatatakse vabatahtlikult või sundkorras. Samuti ei mõjuta käesolev direktiiv siseriiklikke õigusakte seoses saneerimismeetmetega, mis on hõlmatud direktiiviga 2001/17/EÜ. Direktiivi 2003/41/EÜ artikli 16 lõikega 2 hõlmatud meetmeid ei käsitleta saneerimismeetmetena.

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 5 g (uus)

 

(5 g) Käesolev direktiiv ei peaks puudutama maksejõuetuse kaitsemeetmeid ega tasakaalustusmehhanisme, mis ei kuulu töösuhtega seotud täiendavate pensioniskeemide hulka ja mille eesmärk on kaitsta töötajate pensioniõigusi ettevõtte või pensioniskeemi maksejõuetuse korral. Samuti ei peaks käesolev direktiiv mõjutama riiklikke pensioni reservfonde.

Muudatusettepanek 9

Põhjendus 5 a (uus)

(5a) Kuna täiendav pension muutub elatustaseme tagamisel vanaduses kõikides liikmesriikides üha olulisemaks, on vaja parandada omandatud pensioniõiguste omandamise, säilitamise ja ülekandmise tingimusi.

Selgitus

Sellega tehakse selgeks, et komisjoni ettevõtmisel on ka oluline sotsiaalne tähendus. Esiplaanile ei tuleks tõsta mitte ainult tööturgude paindlikkuse parandamine, vaid ka vanaduses elatustaseme tagamise eesmärk.

Muudatusettepanek 10

Põhjendus 6

(6) Tagamaks, et täiendavate pensioniõiguste omandamise tingimused ei kahjusta töötajate vaba liikumise õiguse kasutamist Euroopa Liidu piires, tuleks kehtestada omandamistingimuste piirmäärad, nii et töötaja, kes kasutab vaba liikumise õigust või liigub ühe liikmesriigi piires, saaks teenistuskäigu lõppedes piisavalt pensioni.

välja jäetud

Muudatusettepanek 11

Põhjendus 6 a (uus)

 

(6 a) Kui pensioniskeem või tööandja kannab investeerimisriski (eelkõige väljamaksega määratud skeemide puhul), peaks pensioniskeem tagasi maksma lahkuva töötaja sissemaksed, olenemata neist sissemaksetest tulenevast investeeringute väärtusest. Kui lahkuv töötaja kannab investeerimisriski (eelkõige sissemaksetega määratud skeemide puhul), peaks pensioniskeem tagasi maksma neist sissemaksetest tuleneva investeeringute väärtuse. Investeeringute väärtus võib olla suurem või väiksem lahkuva töötaja makstud sissemaksetest. Kui investeeringute väärtus osutub negatiivseks, siis tagasimaksmist ei toimu.

Muudatusettepanek 12

Põhjendus 6 b (uus)

 

(6 b) Lahkuval töötajal peaks olema õigus jätta oma tagatud pensioniõigused seisvate pensioniõigustena sellesse täiendavasse pensioniskeemi, kus ta oma õigused omandas.

Muudatusettepanek 13

Põhjendus 7

(7) Samuti tuleks hoolitseda omandatud seisvate pensioniõiguste väärtuse õiglase kohandamise eest, et vältida lahkuvale töötajale ebasoodsa olukorra tekkimist. Seda eesmärki on võimalik saavutada seisvate pensioniõiguste kohandamise teel vastavalt mitmesugustele lähteandmetele, mille hulka kuuluvad nt inflatsioon, palgatasemed, jooksvad pensionimaksed või täiendava pensioniskeemi aktivalt teenitav tulu.

(7) Kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega tuleb hoolt kanda selle eest, et oleks tagatud nende seisvate pensioniõiguste väärtuse õiglane kohtlemine. Pensioniõiguste väärtus töötaja lahkumise ajal pensioniskeemist tehakse kindlaks üldiselt tunnustatud kindlustusmatemaatiliste põhimõtete alusel. Väärtuse arvutamisel tuleb arvesse võtta skeemi iseärasusi, lahkuva töötaja ning pensioniskeemi edasi jäävate liikmete huvisid.

Muudatusettepanek 14

Põhjendus 8

(8) Et vältida liiga suuri halduskulusid, mis tulenevad sure hulga väikese väärtusega seisvate õiguste haldamisest, tuleks pensioniskeemidele anda võimalus neid õigusi mitte säilitada ja kanda need üle või maksta välja pensioniõigustele vastav kapital, kui õigused ei ületa asjaomase liikmesriigi poolt kindlaksmääratud ülempiiri.

(8) Kui lahkuva töötaja tagatud pensioniõiguste väärtus ei ületa asjaomase liikmesriigi poolt kindlaksmääratud ülempiiri ning et vältida liiga suuri halduskulusid, mis tulenevad suure hulga väikese väärtusega seisvate õiguste haldamisest, võib pensioniskeemidele anda võimaluse neid tagatud pensioniõigusi mitte säilitada, vaid maksta välja tagatud pensioniõigustele vastav kapital. Kapitali väljamakse suurus tuleks alati kindlaks teha tunnustatud kindlustusmatemaatiliste põhimõtete alusel ning see peaks vastama tagatud pensioniõiguste ajakohastatud väärtusele väljamaksmise ajal.

Muudatusettepanek 15

Põhjendus 9

(9) Töökohta vahetavatele töötajatele tuleks tagada võimalus valida, kas säilitada omandatud pensioniõigused esialgses pensioniskeemis või kanda vastav kapital üle mõnda muusse täiendavasse pensioniskeemi, kaasa arvatud teiste liikmesriikide pensioniskeemid.

välja jäetud

Muudatusettepanek 16

Põhjendus 9 a (uus)

 

(9 a) Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole piirata lahkuvate töötajate tagatud pensioniõiguste ülekandmise võimalusi. Töötajate liikumisvabaduse edendamiseks peaksid liikmesriigid püüdma võimaluste piires ning eelkõige uute täiendavate pensioniskeemide loomise teel järk-järgult parandada tagatud pensioniõiguste ülekantavust.

Muudatusettepanek 17

Põhjendus 10

(10) Täiendavate pensioniskeemide rahalise jätkusuutlikkuse huvides on liikmesriikidel võimalik põhimõtteliselt vabastada mittekapitaliseeritud pensioniskeemid kohustusest võimaldada töötajatel omandatud pensioniõigused üle kanda. Siiski peaksid liikmesriigid kapitaliseeritud ja mittekapitaliseeritud pensioniskeemidega liitunud töötajate võrdse kohtlemise huvides järk-järgult parandama mittekapitaliseeritud skeemidest tulenevate pensioniõiguste ülekandmise võimalusi.

välja jäetud

Muudatusettepanek 18

Artikkel 1

Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada töötajate vaba liikumise õiguse kasutamist ja kutsealase liikuvuse õiguse kasutamist ühe liikmesriigi piires, vähendades teatavate täiendavaid pensioniskeeme reguleerivate eeskirjadega tekitatud takistusi liikmesriikides.

Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada isikute vaba liikumise ja kutsealase liikuvuse õiguse kasutamist ning täiendava pensioni varajast ja ulatuslikku kogumist, kõrvaldades teatavate täiendavaid pensioniskeeme reguleerivate eeskirjadega tekitatud takistused.

Selgitus

Direktiivis tuleks järgida sama loogikat nagu määrustes nr 1408/71 ja nr 883/2004, milles kasutatakse terminit „isikud”, mis tagab, et rakendusalasse kuuluvad kõik, kellel on õigus täiendavale pensionile.

Sellega tehakse selgeks, et komisjoni ettevõtmisel on ka oluline sotsiaalne tähendus. Esiplaanile ei tuleks tõsta mitte ainult tööturgude paindlikkuse parandamine, vaid ka vanaduses elatustaseme tagamise eesmärk.

Muudatusettepanek 19

Artikkel 2

Käesolevat direktiivi kohaldatakse täiendavate pensioniskeemide suhtes, välja arvatud pensioniskeemid, mis on hõlmatud määrusega (EMÜ) nr 1408/71.

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse täiendavate pensioniskeemide suhtes, välja arvatud pensioniskeemid, mis on hõlmatud määrusega (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamise kohta.

 

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata siiski järgmiste pensioniskeemide suhtes:

 

a) täiendavad pensioniskeemid, mis käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevaks on lõpetanud uute aktiivsete liikmete vastuvõtu ning jäävad suletuks uutele liikmetele;

 

b) täiendavad pensioniskeemid, mis on allutatud meetmetele, mis näevad ette siseriikliku õiguse kohaselt asutatud ametiasutuse või kohtu sekkumise eesmärgiga nende pensioniskeemide finantsolukorda kindlustada või taastada, kaasa arvatud likvideerimismenetlused;

 

c) maksejõuetuse kaitsemeetmed, tasakaalustusmehhanismid ja riiklikud pensioni reservfondid.

Muudatusettepanek 20

Artikkel 3

Mõisted

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) täiendav pension – vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionid, mis on ette nähtud siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt asutatud täiendava pensioniskeemi eeskirjadega ja mis täiendavad või asendavad riiklike sotsiaalkindlustusskeemide poolt samade riskide puhul ette nähtud hüvitisi;

a) täiendav pension – siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt asutatud täiendava pensioniskeemi eeskirjadega ette nähtud pension;

(b) täiendav pensioniskeem – igasugune tööandjapensioniskeem, mis on asutatud siseriikliku õiguse ja siseriiklike tavade kohaselt, nt muu hulgas ka grupikindlustusleping või ühe või mitme tegevusala või sektori raames kokkulepitud põlvkondadevaheline ümberjaotusskeem, kapitaliseeritud skeem või pensionilubadus ettevõtte eelarvereservist või mis tahes muu võrreldav või kollektiivne skeem töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele täiendava pensioni kindlustamiseks;

b) täiendav pensioniskeem – igasugune töösuhtega seotud pensioniskeem, mis on asutatud siseriikliku õiguse ja siseriiklike tavade kohaselt töötajatele täiendava pensioni kindlustamiseks;

(c) liikmed isikud, kellele nende kutsetegevus mingi täiendava pensioniskeemi sätete kohaselt annab või peaks andma õiguse täiendavale pensionile;

c) aktiivne liigetöötaja, kellele tema käesolev töösuhe mõne täiendava pensioniskeemi sätete kohaselt annab või pärast pensioniõiguste tingimuste täitmist peaks andma õiguse täiendavale pensionile;

(d) pensioniõigused – mis tahes hüvitised, millele skeemiga liitunud isikul või muudel õigustatud isikutel võib olla õigus mingi täiendava pensioniskeemi eeskirjade kohalt või siseriiklike õigusaktide kohaselt;

d) tagatud pensioniõigused – kõik täiendava pensioni õigused, mis on omandatud pärast vastavate pensioniõiguste tingimuste täitmist mõne täiendava pensioniskeemi eeskirjade kohaselt või siseriiklike õigusaktide kohaselt;

 

d a) tagatud pensioniõiguste omandamisperiood – mõnesse pensioniskeemi aktiivse kuuluvuse periood, mis siseriiklike õigusaktide kohaselt või mingi täiendava pensioniskeemi eeskirjade kohaselt on nõutav õiguse saamiseks täiendavale pensionile;

(e) töösuhte lõppemine – otsus lõpetada töösuhe;

 

(f) lahkuv töötaja – töötaja, kes enne pensioni saamise tingimuste täitumist lõpetab töösuhte, mille alusel tal on kogunenud pensioniõigused või mille alusel ta oleks võinud need õigused omandada, kui ta oleks töösuhet jätkanud;

f) lahkuv töötaja – aktiivne liige, kelle käesolev töösuhe enne täiendava pensioni saamist lõpeb;

(g) kaasaskantavus – töötaja võimalus omandada ja säilitada pensioniõigusi, kui ta kasutab vaba liikumise õigust või kutsealase liikuvuse õigust;

 

(h) seisvate pensioniõiguste omanik – iga varasem skeemi liige, kellel on pensioniõigusi, mis on seisma jäänud seni, kuni on täidetud täiendava pensioni saamise tingimused;

h) lahkunud liige – iga varasem täiendava pensioniskeemi liige, kellel on omandatud pensioniõigusi selle pensioniskeemi raames, kuid kes ei ole enam antud skeemi aktiivne liige ega saa veel sellest skeemist täiendavat pensioni;

(i) seisvad pensioniõigused – pensioniõigused, mis säilivad skeemis, kus need omandas skeemist lahkunud pensioniõiguste omanik, kes hakkab sellest täiendavast pensioniskeemist saama pensioni siis, kui asjaomased tingimused on täidetud;

i) seisvad pensioniõigused – tagatud pensioniõigused, mis säilivad skeemis, kus need omandas lahkunud liige;

(j) ülekandmine täiendava pensioniskeemi poolne kapitalimakse, mis vastab täielikult või osaliselt selles skeemis omandatud pensioniõigustele; seda kapitali võib üle kanda mõnda uude täiendavasse pensioniskeemi või muusse finantsasutusse, mis annab pensioniõigusi.

j) seisvate pensioniõiguste väärtus kooskõlas liikmesriigi praktika ja tavadega ning tunnustatud kindlustusmatemaatiliste põhimõtete alusel arvutatud pensioniõiguste kapitali väärtus.

Muudatusettepanek 21

Artikli 4 punkt a

(a) kui töösuhte lõppemise ajaks ei ole veel omandatud pensioniõigusi, makstakse töötajale tagasi või kantakse üle kõik tema tehtud või tema nimel tehtud sissemaksed;

välja jäetud

Muudatusettepanek 22

Artikli 4 punkt b

(b) kui pensioniõiguste omandamiseks on ette nähtud miinimumiga, ei tohi see ületada 21 aastat;

b) kui täiendavas pensioniskeemis on ette nähtud tagatud õiguste omandamisperiood, ei ületa see periood viit aastat. Mingil juhul ei kohaldata tagatud õiguste omandamise tingimust täiendava pensioniskeemi liikme suhtes pärast seda, kui kõnealune liige on saanud 25-aastaseks;

Muudatusettepanek 23

Artikli 4 punkt c

(c) töötaja võib liituda täiendava pensioniskeemiga hiljemalt pärast ühe aasta pikkust töötamist või vajaduse korral hiljemalt siis, kui ta jõuab nõutavasse miinimumikka;

c) kui lahkuval töötajal ei ole töösuhte lõppemise ajaks veel omandatud tagatud pensioniõigusi, maksab täiendav pensioniskeem tagasi lahkuva töötaja tehtud sissemaksed või ka tööandja poolt vastavalt õigusaktidele või kollektiivkokkulepetele või -lepingutele tehtud sissemaksed või, kui lahkuv töötaja kannab investeerimisriski, neist sissemaksetest tuleneva investeeringute väärtuse;

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga välistatakse võimalus, et tagasi saab maksta või üle kanda ainult tööandja vabatahtlikke sissemakseid, s.o. sissemakseid, mille tasumist ei nõuta õigusaktide ega kollektiivlepingutega. Lisaks peavad need sissemaksed olema vajaduse korral ümberhinnatavad pärast seda, kui tasude või halduskulude osa on maha arvatud.

Muudatusettepanek 24

Artikli 4 punkt d

(d) töötaja omandab pensioniõigused hiljemalt siis, kui ta on olnud skeemi liige kaks aastat.

d) objektiivselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid lubada tööturu osapooltel lisada kollektiivlepingutesse punktidest a ja d kõrvalekalduvaid mittediskrimineerivaid eeskirju, kui need eeskirjad tagavad asjaomastele isikutele vähemalt samaväärse kaitse.

Muudatusettepanek 25

Artikkel 5

Seisvate pensioniõiguste säilitamine

Seisvate pensioniõiguste säilitamine

 

-1. Vastavalt lõikele 2 võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et lahkuvad töötajad saaksid säilitada oma tagatud pensioniõigused täiendavas pensioniskeemis, kus need on omandatud.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed omandatud seisvate pensioniõiguste väärtuse õiglaseks kohandamiseks, et vältida lahkuvale töötajale ebasoodsa olukorra tekkimist

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et pensioniskeemi laadi arvestades tagada lahkuvate töötajate seisvate pensioniõiguste väärtuse õiglane kohtlemine ning et kaitsta neid pensioniõigusi ettevõtja maksujõuetuse eest. Õiglase kohtlemisega on tegemist eelkõige siis, kui

 

a) seisvate pensioniõiguste väärtus areneb suures osas samamoodi nagu aktiivsete liikmete pensioniõiguste väärtus või

 

b) pensioniõigused täiendavas pensioniskeemis on kindlaks määratud nominaalsummana või

 

c) seisvate pensioniõiguste omanikule säilivad pensioniskeemi integreeritud intressimäärad või

 

d) seisvate pensioniõiguste väärtust kohandatakse vastavalt inflatsioonile, palgatasemele, jooksvatele pensionimaksetele või täiendava pensioniskeemi aktivalt teenitavale tulule.

2. Liikmesriigid võivad täiendavatel pensioniskeemidel lubada mitte säilitada omandatud õigusi, vaid kanda need üle või maksta välja kapital, mis vastab omandatud õigustele, kui need õigused ei ületa asjaomase liikmesriigi kehtestatud ülempiiri. Liikmesriik teavitab komisjoni kohaldatavast ülempiirist.

2. Liikmesriigid võivad täiendavatel pensioniskeemidel lubada mitte säilitada tagatud pensioniõigusi, vaid maksta lahkuvatele töötajatele välja kapital, mis vastab tagatud pensioniõiguste väärtusele, kui tagatud pensioniõiguste väärtus ei ületa asjaomase liikmesriigi kehtestatud ülempiiri. Liikmesriik teavitab komisjoni kohaldatavast ülempiirist.

 

2 a. Liikmesriigid võivad lubada tööturu osapooltel lisada kollektiivlepingutesse lõigetest 2 ja 3 kõrvalekalduvaid eeskirju, kui need eeskirjad tagavad asjaomastele isikutele vähemalt samaväärse kaitse.

Muudatusettepanek 26

Artikkel 6

Artikkel 6

Ülekantavus

välja jäetud

1. Kui kapitali ei maksta välja vastavalt artikli 5 lõikele 2, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, tagamaks, et kui töötaja ei ole uuel töökohal kaasatud samasse täiendavasse pensioniskeemi, võidakse sellekohase taotluse korral nõustuda tema omandatud pensioniõiguste ülekandmisega liikmesriigi piires või mõnda muusse liikmesriiki hiljemalt 18 kuud pärast töösuhte lõppemist.

 

2. Liikmesriigid peavad kooskõlas riiklike tavadega tagama, et juhul kui ülekantavate omandatud õiguste väärtus sõltub kindlustusmaatemaatilistest arvutustest või intressimäärade rakendamisest, ei kahjusta see lahkuva töötaja huve.

 

3. Täiendav pensioniskeem, kuhu ülekanne tehakse, ei sea ülekantud õiguste omandamisele tingimusi ja säilitab neid õigusi vähemalt samas ulatuses kui artikli 5 lõikes 1 osutatud seisvaid õigusi.

 

4. Kui ülekandega kaasneb halduskulude tasumine, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et vältida nende kulude ebaproportsionaalsust võrreldes lahkuva töötaja liikmeksolekuajaga.

 

Muudatusettepanek 27

Artikkel 7

1. Ilma et see piiraks direktiivi 2003/41/EÜ artiklist 11 tulenevate kohustuste täitmist tööandjapensioniasutuste poolt seoses liikmetele ja pensionisaajatele antava teabega, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, tagamaks, et täiendava pensioniskeemi haldusjuht teavitab töötajaid töösuhte lõppemise mõjust nende täiendavatele pensioniõigustele.

1. Ilma et see piiraks direktiivi 2003/41/EÜ artiklist 11 tulenevat tööandjapensioniasutuste teabe andmise kohustust liikmetele ja pensionisaajatele, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et aktiivsed liikmed saavad vastavalt lõikele 2 nõuda töösuhte lõppemise korral teavet mõju kohta nende täiendavatele pensioniõigustele.

2. Töötajatele, kes seda taotlevad, edastatakse mõistliku tähtaja jooksul piisav teave järgmiste küsimuste kohta:

2. Aktiivsetele liikmetele, kes seda taotlevad, edastatakse kirjalikult ja mõistliku tähtaja jooksul piisav teave eelkõige järgmiste küsimuste kohta:

(a) täiendavate pensioniõiguste omandamise tingimused ning töösuhte lõppemise tagajärjed nende kohaldamisele;

a) täiendavate pensioniõiguste omandamise tingimused ning töösuhte lõppemise tagajärjed nende kohaldamisele;

(b) töösuhte lõppemise korral ettenähtud pensionihüvitised;

b) töösuhte lõppemise korral ettenähtud pensionihüvitised;

(c) seisvate pensioniõiguste säilitamise tingimused;

c) seisvate pensioniõiguste suurus ja säilitamine.

(d) omandatud õiguste ülekandmise tingimused.

 

3. Seisvate pensioniõiguste omanik saab vastava taotluse esitamisel täiendava pensioniskeemi haldusjuhilt teavet oma seisvate pensioniõiguste kohta ning kõigi asjaomast pensioniskeemi reguleerivates eeskirjades tehtud muudatuste kohta.

3. Seisvate pensioniõiguste omanik saab vastava taotluse esitamisel täiendava pensioniskeemi haldusjuhilt teavet oma seisvate pensioniõiguste kohta ning kõigi asjaomast pensioniskeemi reguleerivates eeskirjades tehtud muudatuste kohta.

4. Käesolevas artiklis osutatud teave edastatakse kirjalikus ja arusaadavas vormis.

 

Muudatusettepanek 28

Artikkel 8

1. Liikmesriigid võivad täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse kohta vastu võtta või säilitada soodsamaid sätteid kui käesoleva direktiiviga ettenähtud sätted.

1. Liikmesriigid võivad seoses lahkuvate töötajate täiendavate pensioniõiguste kehtestamise ja säilitamisega vastu võtta või säilitada soodsamaid sätteid kui käesoleva direktiiviga ettenähtud sätted.

2. Käesoleva direktiivi rakendamisega ei saa mingil juhul õigustada täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse praeguse taseme vähendamist liikmesriikides.

2. Käesoleva direktiivi rakendamisega ei tohi mingil juhul õigustada nende eeskirjade piiramist, mida liikmesriikides praegu kohaldatakse lahkuvate töötajate täiendavate pensioniõiguste kehtestamise ja säilitamise suhtes.

Muudatusettepanek 29

Artikli 9 lõige 1

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu hiljemalt 1. juulil 2008 või võivad teha tööturu osapooltele nende ühise taotluse korral ülesandeks käesoleva direktiivi kollektiivlepinguid käsitlevate sätete rakendamise. Sel juhul tagavad nad, et hiljemalt 1. juulil 2008 on tööturu osapooled kehtestanud omavahelise kokkuleppe teel vajalikud sätted, kusjuures asjaomased liikmesriigid peavad võtma kõik meetmed, mida on vaja, et võimaldada tööturu osapooltel tagada käesoleva direktiiviga nõutavad tulemused. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata neist sätetest.

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu hiljemalt 1. juulil 2008 või tagavad, et tööturu osapooled on selleks ajaks kehtestanud omavahelise kokkuleppe teel vajalikud sätted ning et liikmesriigid peavad võtma kõik meetmed, mida on vaja, et tagada igal ajal käesoleva direktiiviga nõutavad tulemused. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata neist sätetest.

Selgitus

Tänu kollektiivlepingute kaudu rakendamise võimaldamisele viib ettepanek direktiivi kooskõlla varasemate direktiividega.

Muudatusettepanek 30

Artikli 9 lõige 3

3. Olenemata lõike 1 kohaldamisest ning selleks, et võtta arvesse täiendavate pensioniskeemide rahalise jätkusuutlikkusega seotud nõuetekohaselt põhjendatud eritingimusi, võivad liikmesriigid vabastada artikli 6 lõike 1 kohaldamisest ümberjaotuse põhimõttel töötavad skeemid, abikassad (Unterstützungskassen Saksamaal) ning äriühingud, kes kasutavad eelarve reserve oma töötajatele pensionide maksmiseks. Iga liikmesriik, kes soovib seda võimalust kasutada, teatab sellest viivitamata komisjonile, märkides ära asjaomased skeemid ning konkreetsed põhjendused, mis õigustavad sellist vabastamist, samuti võetud või kavandatud meetmed kõnealustest skeemidest tulenevate pensioniõiguste ülekantavuse parandamiseks.

välja jäetud

Muudatusettepanek 31

Artikli 10 lõige 1

1. Alates 1. juulist 2008 koostab komisjon iga viie aasta järel liikmesriikidelt saadud teabe põhjal aruande nõukogule, Euroopa Parlamendile, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele.

1. Alates 1. juulist 2008 koostab komisjon iga viie aasta järel liikmesriikidelt saadud teabe põhjal aruande nõukogule, Euroopa Parlamendile, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Kõnealune aruanne sisaldab ka hinnangut tööandjate valmisolekule pakkuda alates käesoleva direktiivi jõustumisest täiendavat pensioniskeemi.

Muudatusettepanek 32

Artikkel 10

1. Alates 1. juulist 2008 koostab komisjon iga viie aasta järel liikmesriikidelt saadud teabe põhjal aruande nõukogule, Euroopa Parlamendile, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele.

1. Alates 1. juulist 2008 koostab komisjon iga viie aasta järel liikmesriikidelt saadud teabe põhjal aruande nõukogule, Euroopa Parlamendile, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

 

1 a. Seejuures esitab komisjon ettepaneku, kuidas saab omandatud pensioniõiguste ülekantavuse korral välistada ka ettevõtte vastutuse ülekantud pensioniõiguste eest.

2. Hiljemalt 10 aastat pärast 1. juulit 2008 koostab komisjon eriaruande artikli 9 lõike 3 rakendamise kohta. Selle põhjal esitab komisjon vajadusel ettepaneku, milles sisalduvad käesoleva direktiivi muudatused, mis on vajalikud võrdse kohtlemise tagamiseks omandatud pensioniõiguste ülekantavuse osas kapitaliseeritud skeemidega liitunud töötajate ja artikli 9 lõikes 3 osutatud skeemidega liitunud töötajate vahel.

 

Muudatusettepanek 33

Artikli 10 lõige 2 a (uus)

 

2 a. Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva direktiivi rakendamist koostab komisjon aruande eelkõige töötajate täiendavatele pensioniõigustele vastava kapitali ülekandmise tingimuste kohta. Selle aruande alusel esitab komisjon ettepaneku, milles sisalduvad kõik käesoleva direktiivi muudatused või muud vahendid, mis on vajalikud selleks, et vähendada veelgi töötajate liikuvust takistavaid tegureid, mida põhjustavad täiendavat pensioni käsitlevad üksikud sätted.

(1)

ELT C... / ELTs seni avaldamata.


SELETUSKIRI

Käesolev ettepanek täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamise kohta esitatakse otsustaval ajahetkel. Euroopa Liidu elanikkond vananeb ja majandus globaliseerub. Oluliselt tuleks parandada Euroopa Liidu suutlikkust tasakaalustada nimetatud pöördumatuid majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi ning kasutada neid oma huvides. Möödunud aastatel on liikmesriigid alustanud seetõttu oma tööturgude ja sotsiaalkindlustussüsteemide, sealhulgas ka pensioniskeemide reformimist. Üks väljakutsetest sellega seoses seisneb suurema paindlikkuse ja liikuvuse kombineerimises tööturul sotsiaalkindlustuse aktiveerivate ja taskukohaste vormidega. Nii töötajatel kui ka tööandjatel peaks olema võimalik piiramatult kasutada paindliku tööturu eeliseid, mille raames tagatud töökoha mõiste asendatakse tagatud tööhõive mõistega.

Vananemise tõttu on noorte inimeste jaoks veelgi olulisem säästa tööandja kaudu õigeaegselt pensioniks. Sealjuures on mõnedes liikmesriikides täheldatav tendents, et tööandjapensioniskeemid (teine sammas) ei kujuta endast enam ainult riiklike pensioniskeemide (esimene sammas) täiendust, vaid asendavad need täielikult. Seetõttu muutub töötajate jaoks veelgi olulisemaks võimalus liituda õigeaegselt täiendava pensioniskeemiga ja omandatud õigused järgmise tööandja juurde üle kanda. Lisaks sellele on täheldatav tendents kujundada pensioniskeemid üha suuremal määral määratletud sissemakse põhimõtte alusel. Võrreldes määratletud väljamaksega skeemidega annavad määratletud sissemaksega skeemid palju väiksema garantii piisava pensioni saamiseks. Sellest tulenevad tagajärjed, nimelt pensionäride vaesus, ilmnevad mõnedes liikmesriikides.

Käesoleval ajal on vajalik töötajate paindlik ja liikuv suhtumine. Liikuvuse eest tuleks seetõttu premeerida ja mitte karistada. Tegelikkus näeb kahjuks veel teistmoodi välja. Mõnede täiendavate pensioniskeemide puhul ei ole näiteks 30-aastane töötaja, kes on kaheksa aastat töötanud kolme erineva tööandja juures, veel omandanud täiendavat pensioniõigust.

Olulistes punktides toetab raportöör komisjoni ettepanekut piiranguteta. Raportöör jagab komisjoni arvamust, et ei piisa, kui Euroopa piires leppida lihtsalt kokku arvutusreeglid pensioniõiguste ülekandmiseks ühelt tööandjalt teisele, kes asub samas või teises liikmesriigis. Selleks, et paindlikkus ja kutsealane liikuvus end ära tasuksid ning et tagada, et töötajad pensioni jaoks piisavalt säästaksid, tuleks kindlaks määrata pensioniõiguste omandamise, säilitamise ja ülekandmise sätted. Ettepaneku artikkel 4 pakub selle jaoks sobiva raamistiku. Tööturu osapooltele jäävad vabad käed paremate kokkulepete sõlmimiseks.

Kolmes olulises punktis soovib raportöör komisjoni ettepanekut siiski kohandada.

1.      Direktiivi kohaldamisala ja ülekandmise kohustus (artikkel 2, artikli 6 lõige 1 ja artikli 9 lõige 3)

Liikmesriikide täiendavate pensioniskeemide vahel on olulised erinevused. Lisaks pensioniõiguste omandamise, säilitamise ja ülekandmise järsult lahknevatele eeltingimustele erinevad ka rahastamisviisid. Kapitaliseerimisel põhinevate skeemide puhul, mille raames investeeritakse pensionikapital väljaspool ettevõtet, on lihtsam pensioniõigus ühest skeemist teise üle kanda kui näiteks skeemide puhul, mis põhinevad põlvkondadevahelise ümberjaotusskeemi järgi rahastatavatel skeemidel, abikassadel ja pensionide maksmiseks eelarvereserve kasutatavatel skeemidel. Selleks, et võtta arvesse probleeme, mis seonduvad viimatinimetatud skeemide rahalise jätkusuutlikkusega, teeb komisjon ettepaneku, et need võib ajutiselt pensioniõiguste ülekandmise kohustusest vabastada.

Komisjoni pakutud vabastamisvõimalus viib praktikas selleni, et ülekandmise kohustust kohandatakse ilmselt väga valikuliselt. Raportöör soovib, et käesoleva direktiivi kohaldamisala oleks võimalikult lai. Samal ajal on väga keeruline sekkuda kehtivatesse eeskirjadesse. Seetõttu pakub raportöör välja järgmise lahenduse:

· direktiiv kehtib eranditult uute antud pensioniõiguste kohta;

· vabastamisvõimalus artikli 9 lõike 3 kohaselt jäetakse välja, teiste sõnadega ei ole ülekandmise kohustuse osas erandeid lubavaid eeskirju.

2.      Seisvate pensioniõiguste käsitlemine (artikkel 5)

Töötajaid, kes omandatud pensioniõigused endise tööandja juurde jätavad („seisma jätavad”), ei tohi seada ebasoodsasse olukorda. Komisjoni ettepanekust ei nähtu siiski selgelt, kuidas kõnealune eesmärk saavutatakse. Seetõttu on kindlasti vaja selgitada, millist seisvate pensioniõiguste omanike rühma ei tohi seada ebasoodsasse olukorda ja kui kaugele läheb kõnealune võrdse kohtlemise kohustus. Täiesti selge peaks olema, et ei saa olla juttugi skeemi aktiivsete liikmete jaoks kehtivast indekseerimise kohustusest. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku, et liikmesriigid peaksid tagama seisvate pensioniõigustega liikmete ja pensionil liikmete võrdse kohtlemise.

3.      Tähtajaliste töölepingutega töötajate ja uuesti tööle asujate positsioon (artikkel 6)

Komisjon teeb ettepaneku, et töötajad on kohustatud 18 kuu jooksul pärast (varasema) töösuhte lõpetamist esitama taotluse pensioniõiguste ülekandmiseks. See võib mõjuda ebasoodsalt neile, kes kaotavad töökoha vastu tahtmist või kes kutsetegevuse ajutiselt katkestavad, et hoolitseda laste või teiste lähedaste isikute eest. Kui kõnealused töötajate rühmad asuvad hilisemal ajahetkel (hiljem kui 18 kuu pärast) uuesti tööle, ei saaks nad enam kasutada ülekandmise õigust. Seetõttu teeb raportöör ettepaneku pakkuda töötajatele võimalust esitada taotlus pensioniõiguste ülekandmiseks kuni kuue kuu jooksul pärast uue töösuhte alustamist.


majandus- ja rahanduskomisjonI ARVAMUS (1.2.2007)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamise kohta

(KOM(2005)0507 – C6‑0331/2005 – 2005/0214(COD))

Arvamuse koostaja: Eoin Ryan

LÜHISELGITUS

Taust

Vastavalt 2003. aasta tööjõu-uuringule (Eurostat, Euroopa Komisjon) on aasta jooksul vahetanud töökohta 8,2% kogu ELi hõivatud tööjõust (pingerida juhivad Taani ja Ühendkuningriik 13% ning selle lõpus on Rootsi ja Kreeka 5%). Keskmiselt töötatakse ELis samal töökohal 10,6 aastat, kuid USAs 6,7 aastat. Geograafilise liikuvuse osas võib öelda, et 25st liikmesriigist koosnevas ELis elab ja töötab päritoluriigist erinevas liikmesriigis ainult 1,5% kodanikest. Igal aastal vahetab 7,2% ELi kodanikest elukohta, neist 15% töökohavahetuse tõttu, kusjuures 16,2% USA kodanikest muudab elukohta igal aastal ning 17% neist töö tõttu.

Praegune õiguslik raamistik

Ainus kõnesolevat valdkonda reguleeriv õigusakt on direktiiv 98/49/EMÜ. See kaitseb töötajate ja füüsilisest isikutest ettevõtjate täiendavaid pensioniõigusi ELi piires. Selle reguleerimisala on siiski piiratud, mistõttu ei ole tagatud täiendavate pensionide ülekantavus ega õiguste omandamise tingimuste paindlikkus.

Ettepanek võtta vastu direktiiv 2005/214 (COD)

Ettepanek hõlmab kõiki täiendavaid töösuhtel põhinevaid pensioniskeeme, välja arvatud kohustuslikud skeemid, nagu Prantsuse skeem AGIRC/ARRCO, mida käsitleb määrus 1408/71. Ettepanekus ei anta väljamaksega määratud pensioniskeemide ja sissemaksetega määratud pensioniskeemide määratlust. Kuigi pensioniskeemide, eriti sissemaksega määratud pensioniskeemide struktuur on pidevalt muutunud vastavalt turuarengutele, oleks tulnud käsitleda mõningaid üldpõhimõtteid, samuti skeemide erinevustest tulenevaid kaasaskantavuse probleeme.

Omandamisõiguste osas määrab ettepanek kindlaks omandamise tingimuste piirid, et võimaldada liikuvatel töötajatel koguda kogu tööaja kestel piisavalt täiendavaid pensioniõigusi. Vaatamata sellele, et siseriiklikud eeskirjad on erinevad, ei tohi õiguste omandamise periood (mille järel skeemi liikmed saavad omandatud õigused) olla pikem kui kaks aastat tingimusel, et on täitunud omandamise miinimumiga, mis on 21 aastat. Lisaks sellele ei tohi ooteperiood, mille järel töötaja saab pensioniskeemi liikmeks, olla pikem kui üks aasta (tingimusel, et on täitunud miinimumiga). Tuleb rõhutada, et õiguste omandamise ja ooteperioodi madalamad määrad võivad sama skeemi kõigile liikmetele tuua kaasa suuremaid kulusid.

Direktiivis tuuakse sisse mõiste seisvate pensioniõiguste "õiglane kohandamine". Mõiste puhul jääb selgusetuks, kas see viitab ümberhindamisele, indekseerimisele vms, kuigi põhjenduses 7 viidatakse indekseerimisele või inflatsioonile. Mõiste lahkuva töötaja huvide "kahjustamine" vajaks paremat selgitamist. Suure hulga madala väärtusega seisvate õiguste haldamisega seonduvate liigsete halduskulude vältimiseks lubab ettepaneku sama säte üle kanda või maksta omandatud õiguste kapitali kogusumma, mis ei tohi ületada asjaomase liikmesriigi poolt kehtestatud piirmäära.

Õiguste ülekandmise osas saavad töötajad kas säilitada oma õigused eelmises skeemis (kui need ei ole sedavõrd väikesed, et tooksid kaasa liigseid halduskulusid) või kanda need üle teise skeemi. Liikmesriikidele jääb siiski võimalus vabastada mittekapitaliseeritud pensioniskeemid (nagu põlvkondadevahelised ümberjaotussüsteemid või abikassad) ülekandmise kohustusest, et säilitada nende rahaline jätkusuutlikkus. See säte vaadatakse uuesti läbi hiljemalt 1. juuliks 2018. Ülekandmise juures on oluline eristada mõisteid "õiguste ülekandmine" (artikkel 6) ja "kapitali ülekandmine" artikli 3 punkti j tähenduses. Ettepanekus võtta vastu direktiiv ei olda järjekindel nende mõistete kasutamisel. Tegelikult võtavad töötajad kapitali vanast skeemist välja (väljaminev ülekanne) ja paigutavad selle uude skeemi vastavalt uue skeemi eeskirjadele (sissetulev ülekanne). Uut skeemi ei ole võimalik kohustada tagama õiguste sama taseme säilimist. Ettepanekus ei käsitleta väljaminevaid ülekandeid skeemidest, mis on ajutiselt alarahastatud ning kus ülekandmine mainitud skeemist võib kahjustada ülejäänud liikmete õigusi.

Teabe avalikustamise osas nõutakse ettepanekus lisaks tööandja pensioniskeeme käsitleva direktiivi (2003/41/EÜ) artiklis 11 määratletud teabe andmise nõudele täiendavaid meetmeid. Kõnesoleva direktiivi artikkel 11 sätestab, et pensioniskeemi liikmetele ja hüvitisesaajatele tuleb anda teavet raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande, pensioniskeemi investeerimispõhimõtete kohta, samuti ülekandmise ja saadaolevate hüvitiste maksevõimaluste kohta. Uue ettepaneku artiklis 7 ei loeta seda sätet piisavaks ning kehtestatakse nõue, mille kohaselt täiendava pensioniskeemi juht peab teavitama iga lahkuvat töötajat, sõltumata sellest, kas ta on skeemi liige või mitte, töösuhte lõppemise tagajärgedest tema täiendavatele pensioniõigustele. Võimalik, et see säte toob pensioniskeemi haldamisel kaasa tarbetuid kulutusi.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek(1)  Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 10

(10) Täiendavate pensioniskeemide rahalise jätkusuutlikkuse huvides on liikmesriikidel võimalik põhimõtteliselt vabastada mittekapitaliseeritud pensioniskeemid kohustusest võimaldada töötajatel omandatud pensioniõigused üle kanda. Siiski peaksid liikmesriigid kapitaliseeritud ja mittekapitaliseeritud pensioniskeemidega liitunud töötajate võrdse kohtlemise huvides järk-järgult parandama mittekapitaliseeritud skeemidest tulenevate pensioniõiguste ülekandmise võimalusi.

välja jäetud

Selgitus

Probleeme võib tekkida rahalise jätkusuutlikkuse, õigluse ja solidaarsuse tagamisega skeemidesse jäävatele osalejatele. See ei puuduta ainult mittekapitaliseeritud skeeme, mida komisjon kavatseb direktiivist välja jätta, vaid ka direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid skeeme ja pensionifonde. Neid probleeme tuleb arvesse võtta üldiselt kõigi skeemide puhul ja mitte lihtsalt sel viisil, et ainult mittekapitaliseeritud skeemid jäetakse välja.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 10 a (uus)

(10 a) Täiendavate pensioniskeemide rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks peaks hoolikalt jälgima pensioniõiguste ülekantavust, eriti kindlustusmatemaatiliste arvutuste ja intressimääraprognooside erinevuste mõju õiguste ülekandmise võimaluse tegelikule kasutamisele.

Selgitus

Probleeme võib tekkida rahalise jätkusuutlikkuse, õigluse ja solidaarsuse tagamisega skeemidesse jäävatele osalejatele. See ei puuduta ainult skeeme, mida komisjon kavatseb direktiivist välja jätta, vaid ka direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid skeeme ja pensionifonde. Mõjusid tuleb hoolikalt jälgida. Asjatundjatele tekitab samuti suurt muret asjaolu, et direktiiv võib tugevdada suundumust eelistada sissemaksetega määratud pensioniskeeme väljamaksega määratud pensioniskeemidele.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 11 a (uus)

(11 a) Ebajärjekindla ülevõtmise vältimiseks peaksid järelevalveasutused tegema koostööd nii liikmesriikides kui liikmesriikide vahel.

Selgitus

Probleeme võib tekkida pädeva järelevalveasutuse või järelevalveasutuste koostöömehhanismide kindlakstegemisel nii ühes liikmesriigis (tavaliselt finantsjärelevalveasutus pensionifondide puhul ning sotsiaal- või tööministeerium, mis tegeleb pensionidega üldiselt) kui ka kogu ELi ulatuses.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 11 b (uus)

(11 b) Kuna erinevused pensionifondide osa- ja väljamaksete maksustamises on peamiseks pensioniõiguste liikuvuse ja ülekandmise takistuseks, tuleks maksustamise mõju ülekandmisele tähelepanelikult jälgida ning vajaduse korral peaks selle tulemusena välja töötama asjakohased meetmed.

Selgitus

Liikuvust käsitleva direktiivi eesmärke, eriti pensioniõiguste piiriülese ülekandmise sätestamise abil, võib olla raske saavutada, kui samal ajal ei tegelda maksustamise küsimusega.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 14 a (uus)

(14 a) Viie aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist peab komisjon läbi viima kulude-tulude analüüsi, milles hinnatakse direktiivi mõju pensioniskeeme pakkuvate tööandjate arvule.

Selgitus

Käesoleva direktiivi puhul on oluline, et see ei tooks kaasa nende tööandjate arvu vähenemist, kes soovivad pakkuda pensioniskeeme.

Muudatusettepanek 6

Artikkel 1

Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada töötajate vaba liikumise õiguse kasutamist ja kutsealase liikuvuse õiguse kasutamist ühe liikmesriigi piires, vähendades teatavate täiendavaid pensioniskeeme reguleerivate eeskirjadega tekitatud takistusi liikmesriikides.

Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada töötajate vaba liikumise õiguse kasutamist ja kutsealast liikuvust ühe liikmesriigi piires ja liikmesriikide vahel, vähendades teatavate täiendavaid pensioniskeeme reguleerivate eeskirjadega tekitatud takistusi liikmesriikides.

Selgitus

Direktiivi eesmärk peaks eeskätt olema ka liikmesriikidevahelise kutsealase liikuvuse hõlbustamine.

Muudatusettepanek 7

Artikkel 2

Käesolevat direktiivi kohaldatakse täiendavate pensioniskeemide suhtes, välja arvatud pensioniskeemid, mis on hõlmatud määrusega (EMÜ) nr 1408/71.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse vabatahtlikest ja kohustuslikest töösuhtel põhinevatest täiendavatest pensioniskeemidest tulenevate õiguste suhtes.

Selgitus

Vastastikkuse põhimõtte tõttu ei ole õiglane piirduda direktiivi kohaldamisala puhul ainult teise samba täiendavate pensioniskeemidega, mis ei ole hõlmatud määrusega 1408/71. Käesolev direktiivi sätted on olulised ka määrusega 1408/71 hõlmatud skeemidele.

Muudatusettepanek 8

Artikli 3 punkt c

(c) liikmed – isikud, kellele nende kutsetegevus mingi täiendava pensioniskeemi sätete kohaselt annab või peaks andma õiguse täiendavale pensionile;

c) aktiivsed liikmed – isikud, kes on liikmed vastavalt skeemi eeskirjadele ja kelle praegune töösuhe annab neile või annab pärast õiguste omandamise nõuete täitmist neile selle skeemi sätete kohaselt õiguse täiendavale pensionile;

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on selgitada, et antud mõiste ei hõlma pensionäre ega seisvate pensioniõiguste omanikke. Direktiiv ei ole suunatud pensionäridele ning seisvate pensioniõiguste omaniku mõiste määratletakse eraldi. Muudatusettepanek selgitab ka, et aktiivne liige on töötaja, kes on võetud skeemi liikmeks, vaatamata sellele, kas tal on või ei ole täitunud õiguste omandamise periood. Vastasel korral võib mõistet tõlgendada nii, et see hõlmab töötajaid, kelle skeemiga ühinemise ooteperiood ei ole täitunud, ning seda ei ole muudatusettepanekuga silmas peetud.

Muudatusettepanek 9

Artikli 3 punkt d

(d) pensioniõigused – mis tahes hüvitised, millele skeemiga liitunud isikul või muudel õigustatud isikutel võib olla õigus mingi täiendava pensioniskeemi eeskirjade kohalt või siseriiklike õigusaktide kohaselt;

d) omandatud pensioniõigused – mis tahes õigus saada täiendavat pensioni, mis on omandatud pärast täiendava pensioniskeemi eeskirjade kohaselt või siseriiklike õigusaktide kohaselt nõutavate tingimuste täitmist;

Selgitus

Täiendava pensioniskeemi puhul tekivad liikmetel skeemist lahkumise korral (muudel põhjustel kui pensionilejäämine) õigused alles siis, kui õiguste omandamise periood on täitunud. Kui kord õigused on omandatud, tekib skeemist lahkuval liikmel õigus säilitada mainitud õigused skeemi raames või kanda need mõningate piirangutega üle. Muudetud määratluse eesmärk on selgitada, et liige omandab sellised õigused alles siis, kui ta on täitnud õiguste omandamise nõuded. Samuti on hüvitiste mõiste asendatud mõistega "täiendav pension", kuna viimane on juba määratletud.

Muudatusettepanek 10

Artikli 3 punkt e

(e)       töösuhte lõppemine – otsus lõpetada töösuhe;

e) töösuhte lõppemine – töösuhte lõppemine muudel põhjustel kui pensionile jäämine ühelt poolt või põhjustel, mille tõttu kooskõlas siseriiklike seadustega õigused kaotatakse;

Selgitus

Vabatahtlike täiendavate pensioniskeemide eesmärk on muuhulgas siduda töötaja ettevõttega ning tasuda ettevõttele ilmutatud lojaalsuse eest täiendava pensioniga. Mõned töötaja süülised teod võivad olenevalt siseriiklikest seadustest põhjendada töölt vabastamist tööandja poolt. Sellisel juhul ei peaks töötajat tasustama täiendavast kutsealasest pensioniskeemist tulenevate õiguste kaasaskantavusega.

Muudatusettepanek 11

Artikli 3 punkt e a (uus)

e a) pensionile jäämine, sealhulgas ennetähtaegselt pensionile jäämine – hetk, millest alates hakatakse pensionihüvitisi saama; töötamise lõpetamine iseenesest ei tähenda pensionile jäämist;

Selgitus

Töötamise lõpetamine ei peaks tähendama pensionile jäämist, seda tuleks arvestada ajast, kui pensionihüvitist hakatakse saama. See kehtib ka liikme kohta, kellele makstakse pensioni muudel põhjustel kui pensionilejäämine. Näiteks võib isik saada töövõimetuspensionit.

Muudatusettepanek 12

Artikli 3 punkt f

(f) lahkuv töötaja – töötaja, kes enne pensioni saamise tingimuste täitumist lõpetab töösuhte, mille alusel tal on kogunenud pensioniõigused või mille alusel ta oleks võinud need õigused omandada, kui ta oleks töösuhet jätkanud;

f) lahkuv töötaja – aktiivne liige, kelle töösuhe on lõpetatud;

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on selgitada, et mitte kõik töötajad ei ole pensioniskeemi liikmed ja seetõttu on parem asendada mõiste "töötaja" mõistega "aktiivne liige", sest viimane on juba määratletud. Samuti fraas "enne pensioni saamise tingimuste täitumist" võib olla eksitav, kuna isikul on õigus pensioni saada pensionile jäämise korral või muudel põhjustel, mis annavad õiguse pensioni saada, nt töövõimetus. Seetõttu selgitab muudatusettepanek, et lahkuv töötaja on aktiivne liige, kelle töötamine praegu lõpeb muudel põhjustel kui pensionihüvitise taotlemine.

Muudatusettepanek 13

Artikli 3 punkt h

(h) seisvate pensioniõiguste omanik – iga varasem skeemi liige, kellel on pensioniõigusi, mis on seisma jäänud seni, kuni on täidetud täiendava pensioni saamise tingimused;

h) seisvate pensioniõiguste omanik – iga isik, kes on omandanud pensioniõigused täiendava pensioniskeemi raames, kuid ei ole enam antud skeemi aktiivne liige ning ei saa veel sellest skeemist täiendavat pensioni;

Selgitus

Esialgne määratlus iseloomustab seisvate pensioniõiguste omanikke kui "varasema skeemi liikmeid". Tegelikult on seisvate pensioniõiguste omanikud veel selle skeemi liikmed, ehkki nad ei ole aktiivsed skeemi liikmed. Uus määratlus iseloomustab mainitud omanikke täpsemalt.

Muudatusettepanek 14

Artikli 3 punkt i

(i) seisvad pensioniõigused – pensioniõigused, mis säilivad skeemis, kus need omandas skeemist lahkunud pensioniõiguste omanik, kes hakkab sellest täiendavast pensioniskeemist saama pensioni siis, kui asjaomased tingimused on täidetud;

 

i) seisvad pensioniõigused – omandatud pensioniõigused, mis säilivad skeemis, kus need kogus skeemist lahkunud pensioniõiguste omanik;

Selgitus

Määratluse teine pool on üleliigne ja võib seetõttu põhjustada arusaamatusi.

Muudatusettepanek 15

Artikli 3 punkt j

(j) ülekandmine – täiendava pensioniskeemi poolne kapitalimakse, mis vastab täielikult või osaliselt selles skeemis omandatud pensioniõigustele; seda kapitali võib üle kanda mõnda uude täiendavasse pensioniskeemi või muusse finantsasutusse, mis annab pensioniõigusi.

j) ülekandmine – täiendava pensioniskeemi poolne kapitalimakse, mis vastab täielikult selles skeemis omandatud pensioniõigustele; seda kapitali võib üle kanda mõnda uude täiendavasse pensioniskeemi või muusse finantsasutusse, mis annab pensioniõigusi.

Selgitus

Direktiivis tuleb kasutada järjepidevalt selliseid mõisteid nagu "kapitali ülekandmine" ja "õiguste ülekandmine". Tegelikult võtavad töötajad kapitali skeemist välja (väljaminev ülekanne) ja panevad selle uude skeemi vastavalt uue skeemi eeskirjadele (sissetulev ülekanne). Uut skeemi ei ole võimalik kohustada tagama õiguste sama taseme säilimist.

Muudatusettepanek 16

Artikli 3 punkt j a (uus)

j a) finantsasutus – asutus, millele kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja registreerimisjärgses liikmesriigis kehtivate eeskirjadega on antud luba müüa muid pensionikindlustustooteid kui täiendavad pensionid.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on selgitada artikli 3 punkti j.

Muudatusettepanek 17

Artikli 4 sissejuhatav osa

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et:

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et juhul, kui täiendav pensioniskeem on juba olemas ning töötaja töösuhe annab talle õiguse skeemiga liituda, siis:

Selgitus

Artiklit 4 võib mõista nii, et liikmesriigid peavad töötajatele andma juurdepääsu täiendavale pensioniskeemile, nagu näiteks sissejuhatav osa koos punktiga c seda võimaldab. See ei ole aga ettepaneku eesmärk ning selline tõlgendus võib kahjustada pensioneid käsitlevate sätete vabatahtlikkuse põhimõtet paljudes liikmesriikides. Muudatusettepanek selgitab, et artikkel kehtib ainult juhul, kui skeem on olemas ja töötajal on õigus liituda skeemiga (tööandjal võib olla mitmeid skeeme erinevate töötajate kategooriate tarbeks).

Muudatusettepanek 18

Artikli 4 punkt a

(a) kui töösuhte lõppemise ajaks ei ole veel omandatud pensioniõigusi, makstakse töötajale tagasi või kantakse üle kõik tema tehtud või tema nimel tehtud sissemaksed;

a) kui töösuhte lõppemise ajaks ei ole veel omandatud pensioniõigusi, makstakse töötajale tagasi kõik sissemaksed või neist tulenev investeeringute väärtus tingimusel, et neid ei ole kasutatud invaliidsusohu, toitjakaotuse või teiste solidaarsusaspektidega seotud kulude katmiseks;

Selgitus

Mõnede pensioniskeemide puhul kaetakse indvaliidsusoht, toitjakaotushüvitised ja mõned teised aspektid kollektiivsuse põhimõttest lähtuvalt; on igati õiglane arvestada see osa proportsionaalselt maha pensioniskeemist lahkuja poolt tasutud osamaksetest.

Muudatusettepanek 19

Artikli 4 punkt b

(b) kui pensioniõiguste omandamiseks on ette nähtud miinimumiga, ei tohi see ületada 21 aastat;

b) kui liikmesriigis on pensioniõiguste omandamiseks ette nähtud tingimused, nt miinimumiga või ooteaeg või õiguste omandamise periood, peavad need tingimused olema objektiivselt põhjendatud.

Selgitus

Direktiivi eelnõus tuleb arvesse võtta lähimuspõhimõtet ning seetõttu ei tohi näha ette siseriiklikke struktuure või teise samba ülesehitust käsitlevaid eeskirju. Lisaks selle ei vasta direktiivi eelnõus ettenähtud ooteaja ja õiguste omandamise perioodi piirmäärad vabatahtlike täiendavate pensioniskeemide esialgsele mõttele, mis oli töötaja sidumine ettevõttega.

Muudatusettepanek 20

Artikli 4 punkt c

(c) töötaja võib liituda täiendava pensioniskeemiga hiljemalt pärast ühe aasta pikkust töötamist või vajaduse korral hiljemalt siis, kui ta jõuab nõutavasse miinimumikka;

c) töötaja võib liituda täiendava pensioniskeemiga hiljemalt pärast ühe aasta pikkust töötamist või vajaduse korral hiljemalt siis, kui ta jõuab miinimumikka, mis on nõutav antud liikmesriigis või mida nõuab kõnesolev täiendav pensioniskeem;

Selgitus

See punkt käsitleb skeemiga liitumise tingimusi. Kui töötajal on veel ooteaeg, ei kaota ta töölt lahkudes ühtegi õigust. Komisjon on kinnitanud, et nende kavatsuse kohaselt peaks liikmesriikide pensioniskeemidele jääma vabadus määrata liitumise tingimuseks ükskõik milline vanus.

Muudatusettepanek 21

Artikli 4 punkt d

(d) töötaja omandab pensioniõigused hiljemalt siis, kui ta on olnud skeemi liige kaks aastat

d) töötaja omandab omandatud pensioniõigused pärast ajavahemikku, mis ei ole pikem kui kaks aastat, tingimusel, et töötaja on jõudnud pensioniõiguste omandamiseks kehtestatud miinimumikka.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on selgitada artikli 4 punkti b (käsitleb pensioniõiguste omandamise miinimumiga) vastastikust seost artikli 4 punktiga d (käsitleb pensioniõiguste omandamise minimaalset ooteaega). Muudatusettepanekuga täpsustatakse, et kui töötaja on olnud skeemi liige kaks aastat, peab ta saama pensioniõigused, juhul kui ta ei ole veel jõudnud ettenähtud miinimumikka. Viimasel juhul omandab ta õigused ettenähtud miinimumikka jõudmisel.

Muudatusettepanek 22

Artikli 5 lõige 1

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed omandatud seisvate pensioniõiguste väärtuse õiglaseks kohandamiseks, et vältida lahkuvale töötajale ebasoodsa olukorra tekkimist.

1. Lähtudes täiendava pensioniskeemi iseloomust, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed seisvate pensioniõiguste õiglaseks ja võrdseks käsitlemiseks, võttes arvesse skeemist lahkuva isiku osamaksete suurust ja nende tegemise kestust.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on tuua välja erinevus sissemaksetega määratud skeemide ja väljamaksega määratud skeemide vahel. Esimesel juhul kohandatakse seisvad pensioniõigused vastavalt investeeringu tasuvusele, teisel juhul kohandatakse õigused vastavalt liikmesriigi valitud meetodile, arvestades sealjuures inflatsiooni või palgataset. Muudatusettepanekuga jäetakse välja ka mitmetimõistetav fraas "ebasoodsa olukorra tekkimine". Väljend "õiglane käsitlemine" täpsustab, et seisvaid pensioniõigusi tuleb õiglaselt käsitleda, mitte anda seisvate pensioniõiguste omanikele ebaõiglasi eeliseid teiste ees.

Muudatusettepanek 23

Artikli 5 lõige 2

2. Liikmesriigid võivad täiendavatel pensioniskeemidel lubada mitte säilitada omandatud õigusi, vaid kanda need üle või maksta välja kapital, mis vastab omandatud õigustele, kui need õigused ei ületa asjaomase liikmesriigi kehtestatud ülempiiri. Liikmesriik teavitab komisjoni kohaldatavast ülempiirist.

2. Liikmesriigid võivad täiendavatel pensioniskeemidel lubada mitte säilitada omandatud pensioniõigusi, vaid kanda need üle või maksta välja kapital, mis vastab omandatud pensioniõigustele, kui need õigused ei ületa asjaomase liikmesriigi kehtestatud ülempiiri. Liikmesriik teavitab komisjoni kohaldatavast ülempiirist.

Selgitus

Muudatusettepanekus kasutatakse direktiivis määratletud mõistet "omandatud pensioniõigused".

Muudatusettepanek 24

Artikli 6 lõige 1

1. Kui kapitali ei maksta välja vastavalt artikli 5 lõikele 2, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, tagamaks, et kui töötaja ei ole uuel töökohal kaasatud samasse täiendavasse pensioniskeemi, võidakse sellekohase taotluse korral nõustuda tema omandatud pensioniõiguste ülekandmisega liikmesriigi piires või mõnda muusse liikmesriiki hiljemalt 18 kuud pärast töösuhte lõppemist.

välja jäetud

 

 

Selgitus

Artikli 6 sisu tuleks jätta liikmesriikide otsustada vastavalt lähimuspõhimõttele.

Muudatusettepanek 25

Artikli 6 lõige 2

2. Liikmesriigid peavad kooskõlas riiklike tavadega tagama, et juhul kui ülekantavate omandatud õiguste väärtus sõltub kindlustusmaatemaatilistest arvutustest või intressimäärade rakendamisest, ei kahjusta see lahkuva töötaja huve.

2. Liikmesriigid peavad kooskõlas riiklike tavadega ja koostöös komisoniga ergutama kindlustusmatemaatiliste arvutuste ja intressimääraprognooside ühtelangevuse saavutamist ning tagama, et juhul kui ülekantavate omandatud pensioniõiguste väärtus sõltub kindlustusmaatemaatilistest arvutustest või intressimäärade rakendamisest, võetakse sealjuures õiglaselt arvesse lahkuva töötaja huve. Liikmesriigid võivad lubada täiendavatel pensioniskeemidel kohandada tagasimakse või ülekande väärtust, et säilitada skeemi rahaline jätkusuutlikkus.

Selgitus

Fraas "ei kahjusta" on asendatud sõnadega "võetakse sealjuures õiglaselt arvesse lahkuva töötaja ja skeemi liikmete huve", et võtta arvesse olukorda, kus võib osutuda vajalikuks kohandada ülekantavate õiguste väärtust. See võib olla vajalik, kui erasektori väljamaksega määratud skeem on alarahastatud. Sellises olukorras võivad skeemi juhid aktuaari soovitusel vähendada ülekantavat makset. Selle eesmärk on tagada, et teised liikmed ei peaks kannatama taolise ülekandmise tõttu. Selle sätte direktiivist väljajätmine võiks seada ohtu mõne fondi rahaline jätkusuutlikkuse.

Muudatusettepanek 26

Artikli 6 lõige 3

3. Täiendav pensioniskeem, kuhu ülekanne tehakse, ei sea ülekantud õiguste omandamisele tingimusi ja säilitab neid õigusi vähemalt samas ulatuses kui artikli 5 lõikes 1 osutatud seisvaid õigusi.

välja jäetud

Selgitus

Artikli 6 sisu tuleks jätta liikmesriikide otsustada vastavalt lähimuspõhimõttele.

Muudatusettepanek 27

Artikli 6 lõige 4

4. Kui ülekandega kaasneb halduskulude tasumine, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et vältida nende kulude ebaproportsionaalsust võrreldes lahkuva töötaja liikmeksolekuajaga.

 

välja jäetud

Selgitus

Artikli 6 sisu tuleks jätta liikmesriikide otsustada vastavalt lähimuspõhimõttele.

Muudatusettepanek 28

Artikli 7 lõige 1

1. Ilma et see piiraks direktiivi 2003/41/EÜ artiklist 11 tulenevate kohustuste täitmist tööandjapensioniasutuste poolt seoses liikmetele ja pensionisaajatele antava teabega, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, tagamaks, et täiendava pensioniskeemi haldusjuht teavitab töötajaid töösuhte lõppemise mõjust nende täiendavatele pensioniõigustele.

1. Ilma et see piiraks direktiivi 2003/41/EÜ artiklist 11 tulenevate kohustuste täitmist tööandjapensioniasutuste poolt seoses liikmetele ja pensionisaajatele antava teabega, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, tagamaks, et täiendava pensioniskeemi haldusjuht teavitab aktiivseid või tulevasi skeemi liikmeid töösuhte lõppemise mõjust nende täiendavatele pensioniõigustele

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on selgitada, et kõnesolev artikkel ei kehti kõigi töötajate suhtes, vaid üksnes aktiivsete liikmete ja nende töötajate suhtes, kes saavad liikmeks pärast ooteperioodi lõppu.

Muudatusettepanek 29

Artikli 7 lõike 2 sissejuhatav osa

2. Töötajatele, kes seda taotlevad, edastatakse mõistliku tähtaja jooksul piisav teave järgmiste küsimuste kohta:

2. Liikmetele, kes seda taotlevad, edastatakse mõistliku tähtaja jooksul piisav teave järgmiste küsimuste kohta:

Muudatusettepanek 30

Artikli 9 lõige 2

2. Olenemata lõike 1 kohaldamisest võivad liikmesriigid vajaduse korral saada artikli 4 punktis d osutatud eesmärgi saavutamiseks 60 kuud ajapikendust alates 1. juulist 2008. Iga liikmesriik, kes soovib seda ajapikendust kasutada, teatab sellest komisjonile, märkides ära asjaomased sätted ja skeemid ning konkreetsed põhjendused, mis õigustavad ajapikenduse taotlemist.

välja jäetud

Muudatusettepanek 31

Artikli 9 lõige 3

3. Olenemata lõike 1 kohaldamisest ning selleks, et võtta arvesse täiendavate pensioniskeemide rahalise jätkusuutlikkusega seotud nõuetekohaselt põhjendatud eritingimusi, võivad liikmesriigid vabastada artikli 6 lõike 1 kohaldamisest ümberjaotuse põhimõttel töötavad skeemid, abikassad (Unterstützungskassen Saksamaal) ning äriühingud, kes kasutavad eelarve reserve oma töötajatele pensionide maksmiseks. Iga liikmesriik, kes soovib seda võimalust kasutada, teatab sellest viivitamata komisjonile, märkides ära asjaomased skeemid ning konkreetsed põhjendused, mis õigustavad sellist vabastamist, samuti võetud või kavandatud meetmed kõnealustest skeemidest tulenevate pensioniõiguste ülekantavuse parandamiseks.

välja jäetud

Selgitus

Kui mainitud pensioniskeemide liigid, mis paljudes liikmesriikides on valdavalt kasutuses, oleks pensioniõiguste ülekantavuse sätetest välja jäetud, seaks see kahtluse alla direktiivi kohaldamisala ja tõhususe. Nende skeemidega seonduvad probleemid, eriti rahalise jätkusuutlikkuse ning õigluse ja solidaarsuspõhimõtte järgimise tagamine skeemidesse jäävatele osalejatele, kehtivad samuti skeemide ja pensionifondide suhtes, mis jäävad selle direktiivi kohaldamisalasse. Need probleemid tuleks lahendada, parandades ja kohandades asjakohaselt ülekandmist käsitlevaid sätteid kõigi süsteemide tarbeks.

Muudatusettepanek 32

Artikli 10 lõige 2

2. Hiljemalt 10 aastat pärast 1. juulit 2008 koostab komisjon eriaruande artikli 9 lõike 3 rakendamise kohta. Selle põhjal esitab komisjon vajadusel ettepaneku, milles sisalduvad käesoleva direktiivi muudatused, mis on vajalikud võrdse kohtlemise tagamiseks omandatud pensioniõiguste ülekantavuse osas kapitaliseeritud skeemidega liitunud töötajate ja artikli 9 lõikes 3 osutatud skeemidega liitunud töötajate vahel.

2. Hiljemalt kaks aastat pärast 1. juulit 2008 koostab komisjon eriaruande eelkõige kindlustusmatemaatiliste prognooside ja intressimääraprognooside erinevuse vähenemise, samuti mõju kohta, mida avaldavad erinevused pensioniõiguste ülekandmisega seonduval maksustamisel. Selle põhjal esitab komisjon vajadusel ettepanku, milles sisalduvad käesoleva direktiivi või teiste õigusaktide muudatused, mis on vajalikud huvide tasakaalu tagamiseks.

Selgitus

Pensionifondidel, mille suhtes kohaldatakse erinevaid kindlustusmatemaatilisi ja intressimääraprognoose, ei tohiks tekkida artiklis 6 ettenähtud õiguste tegelikul kasutamisel väga suuri erinevusi. Kui ilmneb tasakaalustamatust, siis tuleb see direktiiviga parandada, jättes rohkem ruumi parandustele ja muutes karmimaks sätted, millega tagatakse kasutatavate kindlustusmatemaatiliste ja intressimääraprognooside lähenemine. Samuti tuleks hoolikalt jälgida maksustamise mõjusid.

MENETLUS

Pealkiri

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamise kohta

Viited

KOM(2005)0507 – C6-0331/2005 – 2005/0214(COD)

Vastutav komisjon

EMPL

Arvamuse esitaja(d)

        istungil teada andmise kuupäev

ECON
13.12.2005

 

 

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja

        nimetamise kuupäev

Eoin Ryan
13.12.2005

Endine arvamuse koostaja

 

Arutamine parlamendikomisjonis

3.5.2006

20.6.2006

4.9.2006

11.9.2006

 

Vastuvõtmise kuupäev

24.1.2007

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

39

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zsolt László Becsey, Pervenche Berès, Sharon Bowles, Udo Bullmann, Ieke van den Burg, David Casa, Philip Dimitrov Dimitrov, Elisa Ferreira, José Manuel García-Margallo y Marfil, Jean-Paul Gauzès, Donata Gottardi, Sophia in 't Veld, Othmar Karas, Piia-Noora Kauppi, Evgeni Kirilov, Wolf Klinz, Christoph Konrad, Kurt Joachim Lauk, Andrea Losco, Astrid Lulling, Gay Mitchell, Cristobal Montoro Romero, Joseph Muscat, John Purvis, Alexander Radwan, Bernhard Rapkay, Eoin Ryan, Antolín Sánchez Presedo, Manuel António dos Santos, Olle Schmidt, Margarita Starkevičiūtė, Ivo Strejček, Sahra Wagenknecht, Lars Wohlin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed

Harald Ettl, Vladimír Maňka, Thomas Mann, Giovanni Pittella

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Dariusz Maciej Grabowski, Holger Krahmer, Kurt Lechner, Heide Rühle

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...

(1)

ELTs seni avaldamata.


naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonI ARVAMUS (14.7.2006)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamise kohta

(KOM(2005)0507 – C6‑0331/2005 – 2005/0214 (COD))

Arvamuse koostaja: Astrid Lulling

LÜHISELGITUS

Ettepanek võtta vastu direktiiv täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamise kohta puudutab põhilisi küsimusi, mis on seotud töötajate vaba liikumise tõkestamisega liikmesriikide piires või liikmesriikide vahel pensionide valdkonnas.

See direktiiv on järjeks Euroopa Komisjoni järjekindlatele püüdlustele soodustada huvitatud poolte vahel vabatahtliku kokkuleppe saavutamist.

Erinevate liikmesriikide süsteemide mitmekesisust silmas pidades rõhutas arvamuse koostaja õigusakti (direktiivi) valiku olulisust ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete austamise vajadust.

Kuigi ettepanek hõlmab riikide normatiivsete sätete ühtlustamise meetmeid, ei ületa need minimaalset vajadust, et tagada töötajatele nende õiguste säilitamine või ülekandmine seoses liikuvusega.

Mõned muudatused on siiski vajalikud, et vältida teatavate reformide nõrgenemist aja jooksul, võtta kasutusele soolisest seisukohast neutraalsem keel ning vältida tehnilistest põhjustest tuleneva tõkestamise jätkumist teatud liikmesriikides.

Lõpuks tuleb garanteerida, et palgalised, kes katkestavad või lõpetavad kutsetegevuse muu hulgas perekondlikel põhjustel, saavad säilitada oma pensioniõigused ja jätkata sissemakseid.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek(1)  Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 5

(5) Samuti tuleks toetuda asutamislepingu artiklile 94, kuna täiendavaid pensioniskeeme reguleerivate siseriiklike õigusaktide vahelised erinevused takistavad nii vaba liikumise õiguse kasutamist kui ka ühisturu toimimist. Seetõttu tuleb nii ühenduse piires kui ka ühe liikmesriigi piires liikuvate töötajate täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamiseks ühtlustada teatavaid pensioniõiguste omandamise tingimusi ning lähendada seisvate pensioniõiguste säilitamise ja omandatud pensioniõiguste ülekandmise eeskirju.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

 

(Seda muudatust kohaldatakse läbivaadatava teksti koguulatuses; selle vastuvõtmise korral tuleb kogu tekstis teha tehnilisi muudatusi.)

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 5 a (uus)

 

(5 a) Täiendavate pensioniskeemide üksikasjad tuleks otsustada liikmesriikide tasandil, sealhulgas kollektiivlepingute sõlmimisega tööturu osapoolte vahel. Käesolevas direktiivis esitatud pensioniõiguste omandamise tingimused rajanevad üldistel põhimõtetel ja annavad juhiseid meetmete võtmiseks riiklikul tasandil, jättes tööturu osapooltele piisavalt vabadust, et leppida kollektiivlepingute sõlmimise abil kokku üksikasjades.

Or. en

Selgitus

Seal, kus täiendavate pensionisüsteemide tingimused kehtestavad tööturu osapooled, piiraks kavandatav direktiiv tööturu osapoolte läbirääkimiste pidamise ja lepingute sõlmimise vabadust, mis on tagatud muuhulgas näiteks ILO konventsioonidega. Kollektiivlepingud on olulised tööturul nõrgemas seisus olevate töötajate, näiteks naiste kaitsmisel. Meestega võrreldes on naistel üldjuhul raskem endale head palka ja pensionit välja kaubelda. Seetõttu ei tohiks käesolevas direktiivis sekkuda täiendavate pensionisüsteemide tegelikku sisusse. Lõplikult väljamakstava pensioni suurus sõltub peamiselt sellistest teguritest nagu miinimumvanus, pensionimaksete tegemise kestus jms, mitte aga üksnes aastamakse suurusest. Täiendav pension, mille sissemaksete suuruses lepitakse kokku tööturu osapoolte vahelistel läbirääkimistel, on osa töötasust ja selle reguleerimine ei kuulu ELi õigusaktide pädevusse.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 6 a (uus)

 

(6 a) Direktiiv 76/207/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 2002/73/EÜ, direktiiv 86/378/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 96/97/EÜ, direktiiv 92/85/EMÜ ja direktiiv 96/34/EÜ reguleerivad naiste ja meeste võrdset kohtlemist, eelkõige töötingimuste ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Liikmesriigid ja tööturu osapooled peaksid rakendama käesoleva direktiivi sätteid kooskõlas ülalnimetatud direktiividega, eelkõige seoses naiste tööturule tagasipöördumisega pärast vaheaega ning seoses töö- ja eraelu parema ühitamisega.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 11

(11) Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/41/EÜ (tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta) kohaldamist, tuleks täiendavate pensioniskeemide haldusjuhtidel teavitada töötajaid, kes kasutavad või kavatsevad kasutada vaba liikumise õigust, eelkõige töösuhte lõppemise tagajärgedest nende täiendavatele pensioniõigustele.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

Direktiiv 2003/41/EÜ hõlmab ka füüsilisest isikust ettevõtjaid, kusjuures kasutatakse järgmisi põhimõisteid: tööandja pensioni kogumisasutus või asutus – asutus, olenemata tema õiguslikust vormist, kes tegutseb rahastatuse põhimõttel, on loodud eraldi sponsorettevõtjast või spondeerivast ettevõtlusharust eesmärgiga pakkuda tööandjapensioni hüvitisi kokkuleppe või lepingu alusel, mis on sõlmitud tööandja(te) ja töötaja(te) või nende vastavate esindajate vahel individuaalselt või kollektiivselt, või füüsilisest isikust ettevõtjatega kooskõlas päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi õigusaktidega, ja kes teostab otseselt nendest tegevustest tulenevaid tegevusi.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 15

(15) Pidades silmas vajadust võtta arvesse käesoleva direktiivi mõjusid täiendavate pensioniskeemide rahalisele jätkusuutlikkusele, võivad liikmesriigid saada ajapikendust, et rakendada sellise oletatava mõjuga sätted järk-järgult.

välja jäetud

Muudatusettepanek 6

Artikkel 1

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada töötajate vaba liikumise õiguse kasutamist ja kutsealase liikuvuse õiguse kasutamist ühe liikmesriigi piires, vähendades teatavate täiendavaid pensioniskeeme reguleerivate eeskirjadega tekitatud takistusi liikmesriikides.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 7

Artikli 3 punkt c

(c) liikmed – isikud, kellele nende kutsetegevus mingi täiendava pensioniskeemi sätete kohaselt annab või peaks andma õiguse täiendavale pensionile;

c) liikmed – isikud, kellel mingi täiendava pensioniskeemi sätete kohaselt on õigus täiendavale pensionile;

Or. en

Selgitus

Ainult kutsetegevusega piirdumine muudab käesoleva direktiivi mõttetult keerukaks. Ka õigusaktide parendamise raamistikus peaks eesmärgiks olema selge sihteesmärgi ja kohaldamisalaga direktiiv, mis käsitleb täiendavate pensionite valdkonda ja kõiki isikuid, keda see puudutab ja/või kellel on õigus neid pensioneid saada.

Muudatusettepanek 8

Artikli 3 punkt d

(d) pensioniõigused – mis tahes hüvitised, millele skeemiga liitunud isikul või muudel õigustatud isikutel võib olla õigus mingi täiendava pensioniskeemi eeskirjade kohalt või siseriiklike õigusaktide kohaselt;

d) pensioniõigused – mis tahes hüvitised, millele skeemiga liitunud isikul või muudel õigustatud isikutel võib olla õigus mingi täiendava pensioniskeemi eeskirjade või siseriiklike õigusaktide kohaselt;

(Tõlkija: eestikeelne tekst vastab muudetud tekstile)

Muudatusettepanek 9

Artikli 3 punkt f

(f) lahkuv töötaja – töötaja, kes enne pensioni saamise tingimuste täitumist lõpetab töösuhte, mille alusel tal on kogunenud pensioniõigused või mille alusel ta oleks võinud need õigused omandada, kui ta oleks töösuhet jätkanud;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 10

Artikli 3 punkt g

(g) kaasaskantavus – töötaja võimalus omandada ja säilitada pensioniõigusi, kui ta kasutab vaba liikumise õigust või kutsealase liikuvuse õigust;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 11

Artikli 3 punkt h

(h) seisvate pensioniõiguste omanik – iga varasem skeemi liige, kellel on pensioniõigusi, mis on seisma jäänud seni, kuni on täidetud täiendava pensioni saamise tingimused;

h) seisvate pensioniõiguste omanik – iga varem skeemiga liitunud isik, kellel on pensioniõigusi, mis on seisma jäänud seni, kuni on täidetud täiendava pensioni saamise tingimused;

Muudatusettepanek 12

Artikli 3 punkt j

(j) ülekandmine – täiendava pensioniskeemi poolne kapitalimakse, mis vastab täielikult või osaliselt selles skeemis omandatud pensioniõigustele; seda kapitali võib üle kanda mõnda uude täiendavasse pensioniskeemi või muusse finantsasutusse, mis annab pensioniõigusi.

j) ülekandmine – kapitali kogusumma ja kõigi antud skeemi kohaselt omandatud pensioniõiguste ülekandmine mõnda uude täiendavasse pensioniskeemi või muusse finantsasutusse, mis annab pensioniõigusi.

Or. en

Selgitus

Täiendavate pensioniõiguste kogumise võimalus on eriti tähtis ebakindlate töötingimustega inimestele.

Muudatusettepanek 13

Artikli 4 punkt a

(a) kui töösuhte lõppemise ajaks ei ole veel omandatud pensioniõigusi, makstakse töötajale tagasi või kantakse üle kõik tema tehtud või tema nimel tehtud sissemaksed;

a) kui töösuhte lõppemise ajaks ei ole veel omandatud pensioniõigusi, makstakse töötajale tagasi või kantakse üle kõik tema tehtud või tema nimel tehtud sissemaksed;

 

Tuleb tagada omandatud pensioniõiguste kogumise õigus samasugusel viisil, mis on määruses (EMÜ) nr 1408/71 ette nähtud riiklike pensionite puhul;

Or. en

Selgitus

Arvestades täiendavate pensioniskeemide kasvavat tähtsust elatustaseme säilitamiseks vanemas eas, võiks olla praktiline kasutada erinevate täiendavate pensionisüsteemide kombineerimisel samasuguseid põhimõtteid nagu riiklike pensioniskeemide juures.

Muudatusettepanek 14

Artikli 4 punkt b

(b) kui pensioniõiguste omandamiseks on ette nähtud miinimumiga, ei tohi see ületada 21 aastat;

b) kui pensioniõiguste omandamiseks on ette nähtud miinimumiga, ei tohi see ületada 18 aastat;

Muudatusettepanek 15

Artikli 4 punkt c

(c) töötaja võib liituda täiendava pensioniskeemiga hiljemalt pärast ühe aasta pikkust töötamist või vajaduse korral hiljemalt siis, kui ta jõuab nõutavasse miinimumikka;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 16

Artikli 4 punkt d

(d) töötaja omandab pensioniõigused hiljemalt siis, kui ta on olnud skeemi liige kaks aastat.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 17

Artikli 5 lõike 2 punkt b (uus)

2. Liikmesriigid võivad täiendavatel pensioniskeemidel lubada mitte säilitada omandatud õigusi, vaid kanda need üle või maksta välja kapital, mis vastab omandatud õigustele, kui need õigused ei ületa asjaomase liikmesriigi kehtestatud ülempiiri. Liikmesriik teavitab komisjoni kohaldatavast ülempiirist. 

2. Liikmesriigid võivad täiendavatel pensioniskeemidel lubada:

 

a) mitte säilitada omandatud õigusi, vaid kanda need üle või maksta välja kapital, mis vastab omandatud õigustele, kui need õigused ei ületa asjaomase liikmesriigi kehtestatud ülempiiri. Liikmesriik teavitab komisjoni kohaldatavast ülempiirist;

 

b) võimaldada lahkuval töötajal jätkata sissemaksete tegemist samasse täiendavasse pensioniskeemi pärast töösuhte lõppemist. Liikmesriigid teavitavad komisjoni selle sätte rakendamise korrast.

Muudatusettepanek 18

Artikli 7 lõige 1

1. Ilma et see piiraks direktiivi 2003/41/EÜ artiklist 11 tulenevate kohustuste täitmist tööandjapensioniasutuste poolt seoses liikmetele ja pensionisaajatele antava teabega, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, tagamaks, et täiendava pensioniskeemi haldusjuht teavitab töötajaid töösuhte lõppemise mõjust nende täiendavatele pensioniõigustele.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 19

Artikli 7 lõike 2 sissejuhatav osa

2. Töötajatele, kes seda taotlevad, edastatakse mõistliku tähtaja jooksul piisav teave järgmiste küsimuste kohta:

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 20

Artikli 7 lõige 3

3. Seisvate pensioniõiguste omanik saab vastava taotluse esitamisel täiendava pensioniskeemi haldusjuhilt teavet oma seisvate pensioniõiguste kohta ning kõigi asjaomast pensioniskeemi reguleerivates eeskirjades tehtud muudatuste kohta.

3. Seisvate pensioniõiguste omanik saab vastava taotluse esitamisel täiendava pensioniskeemi haldusjuhtimise eest vastutavalt isikult teavet oma seisvate pensioniõiguste kohta ning kõigi asjaomast pensioniskeemi reguleerivates eeskirjades tehtud muudatuste kohta.

Muudatusettepanek 21

Artikli 7 lõige 4

4. Käesolevas artiklis osutatud teave edastatakse kirjalikus ja arusaadavas vormis.

4. Käesolevas artiklis osutatud teave edastatakse kirjalikus ja asjaomasele isikule arusaadavas vormis.

MENETLUS

Pealkiri

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamise kohta

Viited

KOM(2005)0507 – C6‑0331/2005 – 2005/0214 (COD)

Vastutav komisjon

EMPL

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

FEMM
19.1.2006

Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev

 

Arvamuse koostaja
  nimetamise kuupäev

Astrid Lulling
28.11.2005

Endine arvamuse koostaja

-

Arutamine parlamendikomisjonis

21.2.2006

21.3.2006

2.5.2006

11.7.2006

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.7.2006

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

17

0

9

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Edit Bauer, Emine Bozkurt, Hiltrud Breyer, Maria Carlshamre, Edite Estrela, Ilda Figueiredo, Věra Flasarová, Lissy Gröner, Zita Gurmai, Lívia Járóka, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Urszula Krupa, Astrid Lulling, Doris Pack, Marie-Line Reynaud, Teresa Riera Madurell, Raül Romeva i Rueda, Amalia Sartori, Eva-Britt Svensson, Britta Thomsen, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed

Iratxe García Pérez, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Anna Hedh, Mary Honeyball, Christa Klaß, Karin Resetarits

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

-

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

-

(1)

ELTs seni avaldamata.


MENETLUS

Pealkiri

Täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse parandamine

Viited

KOM(2005)0507 - C6-0331/2005 - 2005/0214(COD)

EP-le esitamise kuupäev

21.10.2005

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

EMPL

13.12.2005

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

13.12.2005

IMCO

13.12.2005

FEMM

19.1.2006

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

IMCO

21.11.2005

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Ria Oomen-Ruijten

27.10.2005

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

4.5.2006

21.6.2006

10.7.2006

13.9.2006

 

24.1.2007

20.3.2007

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.3.2007

 

 

 

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

27

5

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Andersson, Roselyne Bachelot-Narquin, Edit Bauer, Jean-Luc Bennahmias, Emine Bozkurt, Iles Braghetto, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Christina Christova, Proinsias De Rossa, Harald Ettl, Richard Falbr, Carlo Fatuzzo, Ilda Figueiredo, Karin Jöns, Jan Jerzy Kułakowski, Jean Lambert, Thomas Mann, Jiří Maštálka, Ana Mato Adrover, Maria Matsouka, Ria Oomen-Ruijten, Csaba Őry, Siiri Oviir, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Pier Antonio Panzeri, Jacek Protasiewicz, Elisabeth Schroedter, José Albino Silva Peneda, Kathy Sinnott, Jean Spautz, Gabriele Stauner, Anne Van Lancker, Gabriele Zimmer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Mario Mantovani, Dimitrios Papadimoulis, Patrizia Toia

Õigusteave - Privaatsuspoliitika