RAPORT Nõukogu otsuse eelnõu, millega kohandatakse Euroopa Kohut käsitlevaid sätteid valdkondades, mis on hõlmatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotisega

27.3.2007 - (KOM(2006)0346 – C6-0304/2006 – 2006/0808(CNS)) - *

Õiguskomisjon
Raportöör: József Szájer

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega kohandatakse Euroopa Kohut käsitlevaid sätteid valdkondades, mis on hõlmatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotisega

(KOM(2006)0346 – C6-0304/2006 – 2006/0808(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatisele lisatud nõukogu otsuse eelnõud (KOM(2006)0346– C6-0304/2006);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 67 lõike 2 teist taanet, mille alusel nõukogu konsulteeris parlamendiga;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0082/2007),

1.  kiidab nõukogu ettepaneku heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub alustada 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis sätestatud lepitusmenetlust, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  kutsub nõukogu üles kiirustama üleminekuperioodide klausli jõustamisega, et kaotada Euroopa Kohtu pädevuse piirangud EÜ asutamislepingu IV jaotise raames, märkides, et ta on juba palunud kaotada nõukogul nimetatud pädevuse piirangud;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

SELETUSKIRI

Analüüs

Euroopa Kohtu seisukoht on, et eelotsusemenetlus on esmatähtis asutamislepinguga loodud ühenduse õiguse olemuse säilitamisel ja selle eesmärk on tagada, et see õigus on mistahes asjaoludel ühesugune kõikides ühenduse liikmesriikides[1].

Arvestades, et artiklis 234 antakse Euroopa Kohtule volitused eelotsuste tegemiseks ühenduse õiguse tõlgendamisel ja ühenduse institutsioonide õigusaktide kehtivuse kohta, piiratakse artikli 68 lõikes 1 eelotsuse taotlemise võimalust seoses EÜ asutamislepingu IV jaotisega (viisa-, varjupaiga-, sisserände- ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika) vaid liikmesriigi kohtutega, „kelle otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata”. Lisaks sätestatakse artikli 68 lõikes 2, et Euroopa Kohus ei ole pädev tegema otsust ükskõik millise artikli 62 lõike 1 kohaselt võetud meetme või otsuse kohta, mis on seotud avaliku korra säilitamise ja sisejulgeoleku kaitsega – säte, mis peegeldub ka Schengeni acquis’s selle Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 2 lõike 1 kontekstis. Artikli 68 lõikes 3 sätestatakse mitte ainult liikmesriikide kohtute, vaid ka nõukogu, komisjoni või liikmesriigi poolt taotletava eelotsusemenetluse tüübid IV jaotise või sellel põhinevate institutsioonide õigusaktide tõlgendamist käsitlevate küsimuste puhul.

Pidades silmas õiguskomisjoni pädevust teha õiguskoostööd tsiviilasjades ja eriti rahvusvahelist eraõigust, tuleb märkida, et kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades ja abieluasjades käsitlevate konventsioonide ühenduse pädevusalasse viimine määruste nr 44/2001 ja nr 1347/2000 abil oli samm tagasi võrreldes varem nendele konventsioonidele lisatud protokollidega, mis võimaldasid jurisdiktsioonil taotleda eelotsuseid mitte ainult viimase astme kohtute, vaid ka apellatsioonikohtute tasandil[2].

Praegu on komisjon teinud ettepaneku, et artikli 67 lõike 2 teist taanet[3] kasutataks artikli 68 kehtetuks muutmiseks. Samuti teeb komisjon ettepaneku, et Schengeni acquis’ integreerimist käsitleva protokolli artikli 2 lõige 1 muutuks kehtetuks.

Selle tulemusena saaks kohus kohaldada artikli 234 sätteid, piiramata eelotsuse taotluse õigust ainult viimase astme kohtutega.

Ettepanekuga

· oleks tagatud ühenduse õiguse ühtne kohaldamine ja tõlgendamine ka kõnealuses valdkonnas;

· muutub võimalikuks õiguskaitse tõhustamine valdkondades, mis on põhiõiguste seisukohast eriti tundlikud;

· korvatakse tagasiminek õiguskaitses tsiviilasjades, mida Amsterdami lepingu tulemusena reguleerib artikkel 65;

· muutub võimalikuks ühenduse kohtusüsteemi normaalne tegutsemine antud valdkonnas.

Lisaks tagaks ettepanek VI jaotisega kaetud valdkondades EÜ õiguse ühtse tõlgendamise ja kohaldamise ning seega õiguskaitse ühtse süsteemi.

Ka siin tõhustaks asjaomaste isikute õiguskaitset eelotsusemenetluse kohaldamine kogu IV jaotise ulatuses. Praegu saavad isikud, kes arvavad, et nende põhiõigusi on selle jaotise alusel vastu võetud ühenduse aktiga rikutud, pöörduda eelotsuse taotlusega Euroopa Kohtu poole ainult juhul, kui kõik siseriiklikud võimalused on ammendatud, s.t nad peavad esitama hagi viimase astme kohtusse. Selle kulukus võib vaidluspooltele takistuseks olla ning õigus võib kannatada. On küsitav, kas praegune positsioon on ühitatav liidu kohustustega, mis tulenevad Euroopa inimõiguste konventsioonist. Kui ettepanek võetakse vastu, saavad eelotsuse taotlusi esitada isegi esimese astme kohtud.

Tuleb märkida, et komisjon on rõhutanud, et täiendavad eelotsuse taotlused kõnealuses valdkonnas ei suurenda tarbetult kohtu töökoormust, kui usaldatakse vastu võetud sisemisi korraldusi ning Nice’i lepinguga loodud uusi võimalusi, nagu kiirendatud menetlus[4].

Veelgi enam, Euroopa Kohus teeb ettepaneku kehtestada uus menetlus (eelotsuse kiirmenetlus), mis võimaldaks juhtumiga tegelda veelgi lühema aja vältel kui kiirendatud menetluse puhul. Selle menetluse käigus võib eriti kiireloomulisi kohtuasju menetleda erikoosseis vastavalt lihtsustatud menetlusele, millele võimalikuks vastukaaluks võib ette näha uuesti läbivaatamise võimalust.

Järeldused

Arvestades ülaltoodud kaalutlusi, tuleks komisjoni ettepanek heaks kiita ja veelkord kinnitada parlamendi taotlust nõukogule kaotada Euroopa Kohtu pädevuse piirangud EÜ asutamislepingu IV jaotise raames. Parlament on juba nõukogul palunud võtta kooskõlas parlamendi arvamusega „kiiresti vastu otsuse projekt, mis põhineb EÜ asutamislepingu artikli 67 lõikel 2 seoses Euroopa Kohtu pädevuse piiramise kaotamisega EÜ asutamislepingu IV jaotise raames ning teha kõik selleks, et kiirendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seotud küsimustes eelotsusemenetlusi”[5].

Artiklis 67 sätestatud üleminekuperioodide klausli kehtestamine on vajalik, et korvata vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevale alale jätkuvalt iseloomulik demokraatia puudujääk ning laiendada kohtulikku kaitset EÜ asutamislepingu IV jaotises käsitletud tundlikele valdkondadele, vastates ühtlasi ühenduse institutsioonide volituste suurenemisele.

• [1]  Kohtuasjas 166/73 Rheinmühlen v. Einfuhr- und Vorratsstelle Getreide [1974] EKL 33, lg 2.
• [2]  Lenaerts, Arts, Maselis, Bray (ed.), Procedural Law of the European Union, Sweet & Maxwell, London, 2006, 22-001.
• [3]  Art. 67:
  1. Amsterdami lepingu jõustumisele järgneva viieaastase üleminekuperioodi vältel teeb nõukogu otsused ühehäälselt komisjoni ettepaneku või liikmesriigi algatuse põhjal pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.
  2. Selle viie aasta järel:
  – teeb nõukogu otsused komisjoni ettepanekute põhjal; komisjon vaatab läbi kõik liikmesriikide taotlused, mis puudutavad nõukogule ettepaneku tegemist;
  – teeb nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt otsuse artiklis 251 osutatud menetluse kohaldamise kohta kõigi või mõne käesoleva jaotisega hõlmatud valdkonna suhtes, kohandades Euroopa Kohtu volitustega seotud sätteid. ....
• [4]  Eelotsuse taotluste kiirendatud menetlusel võib Euroopa Kohtu president riikliku kohtu taotlusel ning ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi kuulamist erandkorras otsustada kohaldada kiirendatud menetlust, kui asjaoludest nähtub, et otsuse tegemine kohtule esitatud küsimuses on erakordselt kiireloomuline. President määrab viivitamatult kuulamise kuupäeva, mis teatatakse kõikidele võimalikele osalejatele, kes võivad esitada seisukohti või kirjalikke märkusi vähemalt 15 päeva jooksul.
• [5]  Vt P6_TA-PROV(2006)0525, autor Cavada.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Kohtu volitusi käsitlevate Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise sätete kohandamine
Viited	KOM(2006)0346 - C6-0304/2006 - 2006/0808(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	20.9.2006
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	JURI 28.9.2006
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	LIBE 28.9.2006
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	LIBE 19.12.2006
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	József Szájer 2.10.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	27.2.2007
Vastuvõtmise kuupäev	20.3.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	26 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marek Aleksander Czarnecki, Cristian Dumitrescu, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Antonio Masip Hidalgo, Hans-Peter Mayer, Manuel Medina Ortega, Aloyzas Sakalas, Francesco Enrico Speroni, Rainer Wieland, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Mogens N.J. Camre, Nicole Fontaine, Janelly Fourtou, Jean-Paul Gauzès, Eva Lichtenberger, Arlene McCarthy, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Michel Rocard, Gabriele Stauner, József Szájer, Jacques Toubon
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Toine Manders
Esitamise kuupäev	27.3.2007