RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvituskava aastateks 2007–2013

27.3.2007 - (KOM(2006)0740 – C6‑0505/2006 – 2006/0247(CNS)) - *

Kalanduskomisjon
Raportöör: Duarte Freitas

Menetlus : 2006/0247(CNS)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0083/2007

Esitatud tekstid :

A6-0083/2007

Arutelud :

Hääletused :

PV 26/04/2007 - 8.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0158

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
eelarvekomisjonI ARVAMUS
regionaalarengukomisjonI ARVAMUS
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvituskava aastateks 2007–2013

(KOM(2006)0740 – C6‑0505/2006 – 2006/0247(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2006)0740)[1];

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37 ja artikli 299 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6‑0505/2006);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6‑0083/2007),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Pealkiri
Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvituskava aastateks 2007–2013	Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvituskava
	(Kõnealust muudatusettepanekut kohaldatakse kogu õigusakti teksti puhul.)
Muudatusettepanek 2 Põhjendus –1 a (uus)
	(–1 a) Äärepoolseimatel piirkondadel on nõrk majandus, mida iseloomustavad nende arengut mõjutavad püsivad struktuurilised tegurid, ning vähe majandusliku mitmekesistamise võimalusi, milles kalandussektor ja põlised kalastuskogukonnad mängivad olulist rolli majandustegevuse ja tööhõive säilitamisel nii üles- kui allavoolu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel.
Selgitus
Arvesse tuleb võtta nii püsivaid struktuurilisi tegureid, mis mõjutavad äärepoolseimate piirkondade arengut, kui ka kalandussektori sotsiaalmajanduslikku tähtsust, mis on kujutanud endast mitmes mõttes nende piirkondade jaoks ühte vähestest majanduslikest alternatiividest, aidates kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus –1 b (uus)
	(–1 b) Arvesse tuleb võtta olemasolevaid eripärasid ja harukondlikke erinevusi äärepoolseimate piirkondade vahel, kuna neil on erinevad vajadused.
Selgitus
Arvesse tuleb võtta asjaolu, et äärepoolseimatel piirkondadel, vaatamata teatud hulgale ühistele raskustele, on märkimisväärsed erinevused, millega peab esmajoones arvestama käesolevas määruses ja selle kohaldamisel.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus –1 b (uus)
	(-1 b) Tuleb arvesse võtta transpordikulude ja nendega seotud kulude tõusu, mida on eeskätt täheldatud pärast 2003. aastat ja mis on tingitud nafta hinna olulisest tõusust, mis suurendab äärepoolseimate piirkondadega seotud lisakulutusi.
Selgitus
Tuleb pöörata suuremat tähelepanu kõrgetele veohindadele, mis on tingitud naftahindade tugevast tõusust ja mis on suurendanud äärepoolseima asukohaga seotud lisakulusid.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 1
(1) Ühenduse äärepoolseimate piirkondade kalandussektoril on raskusi, eelkõige teatavate kalandussaaduste Euroopa mandriosas turustamisega kaasnevate lisakulude tõttu, mis on tingitud asutamislepingu artikli 229 lõikes 2 osutatud teatavatest ebasoodsatest tingimustest ja mis tekivad peamiselt nende piirkondade asukohast tulenevatest veokuludest.	(1) Ühenduse äärepoolseimate piirkondade kalandussektoril on raskusi, eelkõige teatavate kalandussaaduste Euroopa mandriosas tootmise ja turustamisega kaasnevate lisakulude tõttu, mis on tingitud asutamislepingu artikli 229 lõikes 2 osutatud teatavatest ebasoodsatest tingimustest ja mis tekivad eeskätt nende piirkondade asukohast tulenevatest veokuludest.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 5
(5) Liikmesriigid peaksid määrama hüvitissumma tasemel, mis võimaldab vajalikul viisil arvesse võtta lisakulusid, mis tekivad äärepoolseimate piirkondade teatavate ebasoodsate tingimuste tõttu ja eelkõige toodete veoga Euroopa mandriossa. Ülemäärase hüvitamise vältimiseks peaks summa olema proportsionaalne hüvitatavate lisakulude suurusega ega tohiks mingil juhul ületada kindlaksmääratud osa Euroopa mandriossa vedamise ja muudest seonduvatest kuludest. Seepärast tuleks võtta arvesse ka muid lisakulude suurust mõjutavaid riikliku sekkumise viise.	(5) Liikmesriigid peaksid määrama hüvitissumma tasemel, mis võimaldab vajalikul viisil arvesse võtta lisakulusid, mis tekivad äärepoolseimate piirkondade teatavate ebasoodsate tingimuste tõttu ja eelkõige toodete veoga Euroopa mandriossa. Ülemäärase hüvitamise vältimiseks peaks summa olema proportsionaalne hüvitatavate lisakulude suurusega. Seepärast tuleks võtta arvesse ka muid lisakulude suurust mõjutavaid riikliku sekkumise viise.
Selgitus
Lisakulude hüvitisele ei tohiks kehtestada ülempiiri, kuna ka põllumajandusega seotud POSEI programmis ülempiir puudub.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 5 a (uus)
	(5 a) Tuleb asjakohaselt võtta arvesse väikesemahulise rannalähedase püügi ja mittetööstusliku püügi sotsiaalmajanduslikku olulisust äärepoolseimates piirkondades ning vajadust luua nende arenguks vajalikud tingimused.
Selgitus
Tähtis on, et määrus tunnustaks ka väikesemahulist rannalähedast püüki ja mittetööstuslikku püüki nende piirkondade majanduslikus arengus ning vajadust anda kõnealusele laevastikule konkreetset toetust.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 5 b (uus)
	(5 b) Tarneid ühenduse turult tuleks lubada olemasoleva tootmisvõimsuse ulatuses, kui äärepoolseimate piirkondade kalalaevastiku püük on kohaliku kalatööstuse varustamiseks ebapiisav.
Selgitus
Juhul, kui äärepoolseimate piirkondade laevade püük pole piisav piirkonna kalatöötlemisrajatiste tasuvuse tagamiseks, tuleb kasutada ühendusesisest importi. Komisjon märgib oma raportis KOM(2006)0734, lk 9, et „mõnele tööstusele on import vajalik mastaabisäästuks ning ettevõtte täisvõimsuse ärakasutamiseks”.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 6
(6) Määruse eesmärkide nõuetekohaseks saavutamiseks ja ühise kalanduspoliitikaga vastavuse tagamiseks peaks toetus piirduma vaid kõnealuste eeskirjade kohaselt püütud ning töödeldud kalandussaadustega.	(6) Määruse eesmärkide nõuetekohaseks saavutamiseks ja ühise kalanduspoliitikaga vastavuse tagamiseks tuleks toetust anda kõnealuste eeskirjade kohaselt püütud ning töödeldud kalandussaadustele ning muule kala töötlemisel kasutatavale toorainele.
Selgitus
Mõnedes äärepoolseimates piirkondades on vaja abi anda ka kala töötlemisel kasutatavale toorainele. Õli, sool ja muu kasutatav tooraine, näiteks töötlemissektoris, kujutavad endast äärepoolseimate piirkondade ettevõtetele lisakulusid.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 7 a (uus)
	(7 a) Komisjoni järjekindlast poliitikast mitte anda riigiabi asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluvate kalandussaaduste tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks võib teha erandi, et leevendada spetsiifilisi kalandusega seotud raskusi, mida tekitavad kaugus, eraldatus, äärepoolseim asukoht, väike pindala, pinnamood, kliima ja majanduse sõltuvus väikesest arvust toodetest.
Selgitus
Põllumajandusega seotud POSEI programmi eeskujul tuleks äärepoolseimatele piirkondadele võimaldada riigiabi osas erandkorda ka kalanduses.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 9
(9) Selleks et teha otsus hüvituskava jätkamise kohta pärast 2013. aastat, peaks komisjon õigel ajal enne kava lõppu esitama sõltumatul hindamisel põhineva aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.	(9) Selleks et hüvituskava läbi vaadata, võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud eesmärkide täitmist, peaks komisjon esitama 31. detsembriks 2011 sõltumatul hindamisel põhineva aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, mis näitaks käesoleva määruse raames ellu viidud meetmete mõju ja millele lisatakse vajaduse korral õigusakti ettepanekud.
Muudatusettepanek 12 Artikli 1 sissejuhatav lause
Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 kava, et hüvitada lisakulud (edaspidi „hüvitis“), mis tekivad teatavate kalandussaaduste turustamisel artiklis 3 osutatud ettevõtjatel, kes on pärit järgmistest piirkondadest, ja mis tulenevad nende piirkondade teatavatest ebasoodsatest tingimustest:	Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 kava, et hüvitada piirkondade kaugusest tingitud lisakulud (edaspidi „hüvitis“), mis tekivad teatavate kalandussaaduste turustamisel artiklis 3 osutatud ettevõtjatel, kes on pärit järgmistest äärepoolseimatest piirkondadest, ja mis tulenevad nende piirkondade teatavatest ebasoodsatest tingimustest:
Muudatusettepanek 13 Artikli 3 lõike 1 sissejuhatav lause
1. Hüvitist makstakse järgmistele ettevõtjatele, kellel tekivad kalandussaaduste turustamisel lisakulud:	1. Hüvitist makstakse järgmistele ettevõtjatele, kellel tekivad artiklis 1 osutatud piirkondade kalandussaaduste turustamiseks äärepoolseimast asukohast tulenevad lisakulud:
Selgitus
Kooskõlas määrusele pakutud pealkirjaga. Vt raportööri muudatusettepanekut 1.
Muudatusettepanek 14 Artikli 3 lõike 1 punkt c
c) töötlemis- ja turustamissektori ettevõtjad või selliste ettevõtjate ühendused, kellel tekivad asjaomaste saaduste turustamisel lisakulud.	c) töötlemis- ja turustamissektori ettevõtjad või selliste ettevõtjate ühendused, kellel tekivad asjaomaste saaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel lisakulud.
Selgitus
Äärepoolseimate piirkondade puhul tuleb arvesse võtta ka teisi asjaolusid, eelkõige mastaabisäästu puudumist ja kõrgeid tootmiskulusid. Seetõttu ei tule keskenduda üksnes transpordikuludele, vaid tuleb silmas pidada ka muid tootmis- ja turustamiskulusid. Arvesse tuleb võtta ka kalandussaaduste töötlemisega kaasnevaid lisakulusid.
Muudatusettepanek 15 Artikli 4 lõike 3 punkt c a (uus)
	c a) kontroll.
Selgitus
Kontroll on ühise kalanduspoliitika reegel, millest tuleb kinni pidada.
Muudatusettepanek 16 Artikli 4 lõike 4 punkt b
b) püütud ühenduse kalalaevadega, mis ei ole registreeritud üheski artiklis 1 osutatud piirkonna sadamas,	b) püütud ühenduse kalalaevadega, mis ei ole registreeritud üheski artiklis 1 osutatud piirkonna sadamas, välja arvatud ühenduse kalalaevadega püütud kalade kasutamine juhul, kui esimeses artiklis osutatud piirkondade püügist ei piisa nende töötleva tööstuse varustamiseks,
Selgitus
Kohaliku laevastiku püügi ebapiisavuse korral tuleb säilitada, nagu nägi ette eelnev kord, ühenduse laevade tarned kohalikule töötlevale tööstusele, et säiliks nende piirkondade majandustegevus ja tööhõive.
Muudatusettepanek 17 Artikkel 4 a (uus)
	Artikkel 4 a
	Muud abikõlblikud tooted
	Hüvitist võidakse anda ka kalandussaaduste töötlemisel kasutatavate toodete jaoks sellisel määral, et see ei kattuks ühenduse abiga.
Selgitus
Komisjon märgib oma aruandes KOM(2006)0734 äärepoolseimate piirkondade kohta, et „mõnele tööstusele on import vajalik mastaabisäästuks ning ettevõtte täisvõimsuse ärakasutamiseks”(lk 8 kolmas lõik). Tooted nagu õlid, sool ja muud kala töötlemisel kasutatavad tooted peaksid abi saama.
Muudatusettepanek 18 Artikli 5 lõike 2 punkt a
a) iga kalandussaadusega seotud lisakulusid, mis tulenevad asjaomase piirkonna teatavatest ebasoodsatest tingimustest, eelkõige Euroopa mandriossa vedamise kulusid,	a) iga kalandussaadusega seotud lisakulusid, mis tulenevad asjaomase piirkonna teatavatest ebasoodsatest tingimustest, eelkõige Euroopa mandriossa ja artiklis 1 osutatud lähedal asuvate piirkondade vahel vedamise kulusid,
Selgitus
Lisakulude hüvitamisel tuleb samuti arvesse võtta turustamist äärepoolseimate piirkondade vahel.
Muudatusettepanek 19 Artikli 5 lõike 2 punkt b
b) kõiki muid lisakulude suurust mõjutavaid riikliku sekkumise viise.	b) iga kalandussaaduse puhul transpordikuludega seotud lisakulusid iga artiklis 1 osutatud piirkonna puhul, kui mainitud kulud on seotud geograafilise hajususega.
Selgitus
Käesoleva muudatusettepaneku eesmärgiks on võtta arvesse ka kohaliku turu toetamiseks äärepoolseimate piirkondade vahelisel transpordil tekkivaid lisakulusid, mis on seotud nende piirkondade geograafilise hajususega näiteks Assooride ja Kanaari saarte puhul.
Muudatusettepanek 20 Artikli 5 lõike 2 punkt b a (uus)
	b a) adressaadi tüüpi, pöörates erilist tähelepanu väikesemahulisele rannalähedasele püügile ja mittetööstuslikule püügile.
Selgitus
Lisakulude hüvitamisel tuleb samuti arvesse võtta adressaadi tüüpi, pöörates erilist tähelepanu väikesemahulisele rannalähedasele püügile ja mittetööstuslikule püügile.
Muudatusettepanek 21 Artikli 5 lõike 2 punkt b b (uus)
	b b) kõiki muid lisakulude suurust mõjutavaid riikliku sekkumise viise.
Selgitus
Lisakulude hüvitamisel tuleb arvesse võtta ka teisi tegureid, mis mõjutavad lisakulude suurust.
Muudatusettepanek 22 Artikli 5 lõige 3
3. Lisakulude hüvitis on proportsionaalne lisakuludega, seda tasaarvestatakse ja see ei ületa 75% Euroopa mandriossa vedamise ja muudest seonduvatest kuludest.	3. Lisakulude hüvitis on proportsionaalne lisakuludega, seda tasaarvestatakse ja see peab katma Euroopa mandriossa vedamise ja artiklis 1 osutatud piirkondade vahel vedamise ning muud seonduvad kulud.
Selgitus
Hüvitis peab suutma katta täielikult äärepoolseimatest piirkondadest tingitud lisakulud, eelkõige juhul, kui tegemist on majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvusega, tagades liikmesriikidele summa määramiseks vajaliku kaalutlusruumi.
Muudatusettepanek 23 Artikli 5 lõike 4 punkt a
a) Assoorid ja Madeira: 4 283 992 eurot	a) Assoorid ja Madeira: 4 855 314 eurot
Selgitus
Hüvitise iga-aastast kogusummat suurendatakse 2 miljoni euro võrra, säilitades hüvitise praeguse jaotuse liikmesriikide vahel, et olla valmis transpordikulude ja energia hinna tõusuks pärast 2003. aastat ning arvestada ka määrusega võimaldatava suurema paindlikkusega, mis võimaldab assigneeringuid paremini kasutada. Hüvitise kogusumma tõuseb 15 miljonilt eurolt ligi 17 miljoni euroni, kusjuures tegemist on summaga, mis ei ole küll väga suur, arvestades äärepoolseimate piirkondade püsivaid struktuurilisi probleeme, kuid toetab siiski majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvusega seotud eesmärgi saavutamist.
Muudatusettepanek 24 Artikli 5 lõike 4 punkt b
b) Kanaari saared: 5 844 076 eurot	b) Kanaari saared: 6 623 454 eurot
Selgitus
Hüvitise iga-aastast kogusummat suurendatakse 2 miljoni euro võrra, säilitades hüvitise praeguse jaotuse liikmesriikide vahel, et olla valmis transpordikulude ja energia hinna tõusuks pärast 2003. aastat ning arvestada ka määrusega võimaldatava suurema paindlikkusega, mis võimaldab assigneeringuid paremini kasutada. Hüvitise kogusumma tõuseb 15 miljonilt eurolt ligi 17 miljoni euroni, kusjuures tegemist on summaga, mis ei ole küll väga suur, arvestades äärepoolseimate piirkondade püsivaid struktuurilisi probleeme, kuid toetab siiski majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvusega seotud eesmärgi saavutamist.
Muudatusettepanek 25 Artikli 5 lõike 4 punkt c
c) Prantsuse Guajaana ja Réunion: 4 868 700 eurot	c) Prantsuse Guajaana ja Réunion: 5 518 000 eurot
Selgitus
Hüvitise iga-aastast kogusummat suurendatakse 2 miljoni euro võrra, säilitades hüvitise praeguse jaotuse liikmesriikide vahel, et olla valmis transpordikulude ja energia hinna tõusuks pärast 2003. aastat ning arvestada ka määrusega võimaldatava suurema paindlikkusega, mis võimaldab assigneeringuid paremini kasutada. Hüvitise kogusumma tõuseb 15 miljonilt eurolt ligi 17 miljoni euroni, kusjuures tegemist on summaga, mis ei ole küll väga suur, arvestades äärepoolseimate piirkondade püsivaid struktuurilisi probleeme, kuid toetab siiski majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvusega seotud eesmärgi saavutamist.
Muudatusettepanek 26 Artikli 5 lõige 4 a (uus)
	4 a. Lõikes 4 osutatud summades tehakse igal aastal tehnilisi täpsustusi vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 16 sätestatule¹.
	___________ ¹ ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
Muudatusettepanek 27 Artikli 7 lõige 1
1. Liikmesriigid esitavad nelja kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist komisjonile artikli 4 lõikes 1 osutatud loetelu ja kogused ning artikli 5 lõikes 1 osutatud hüvitise suuruse (edaspidi koos „ hüvitiste plaan“).	1. Liikmesriigid esitavad nelja kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist komisjonile artikli 4 lõikes 1 osutatud loetelu ja kogused, artikli 5 lõikes 1 osutatud hüvitise suuruse ning üksikasjaliku loetelu meetmetest, mida kohaldatakse artikli 4 lõike 2, artikli 4 lõike 3 ja artikli 4 lõike 4 sätetest kinnipidamise tagamiseks (edaspidi koos „ hüvitiste plaan“).
Selgitus
Muudatuse eesmärk on tagada, et käesolevas määruses ettenähtud hüvitist makstakse ainult seaduslikult püütud kala eest.
Muudatusettepanek 28 Artikli 7 lõige 4
4. Kui liikmesriik teeb muudatusi vastavalt artiklile 6, esitab ta komisjonile muudetud hüvitiste plaani ning lõigetes 2 ja 3 sätestatud korda kohaldatakse mutatis mutandis.	4. Kui liikmesriik teeb muudatusi vastavalt artiklile 6, esitab ta komisjonile muudetud hüvitiste plaani. Kui komisjon ei vasta nelja nädala jooksul alates muudetud plaani kättesaamisest, loetakse see vastuvõetuks.
Muudatusettepanek 29 Artikkel 7 a (uus)
	Artikkel 7 a
	Summade kohandamine
	Samasse liikmesriiki kuuluvate piirkondade vahel võib summasid kohandada käesoleva määruse üldise finantsraamistiku piires.
Muudatusettepanek 30 Artikkel 7 b (uus)
	Artikkel 7 b
	Riigiabi
	1. Kalandussaaduste osas, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89, võib komisjon lubada anda nende tootmise, töötlemise ja turustamise valdkonnas tegevusabi, mille eesmärgiks on leevendada äärepoolseimate piirkondade spetsiifilisi piiranguid, mis on seotud nende piirkondade kauguse, saarelise asendi ning äärepoolseima asukohaga.
	2. Sellisel juhul peavad liikmesriigid antavast riigiabist komisjoni teavitama, et abi on osa hüvitiste plaani alusel antavast abist ja komisjon kiidab selle heaks vastavalt artiklile 7. Sel viisil teatatud abi peetakse vastavaks asutamislepingu artikli 88 lõike 3 esimeses lauses sätestatud teatamismenetlusele.
Muudatusettepanek 31 Artikli 8 lõige 1
1. Iga asjaomane liikmesriik koostab hüvitiste rakendamise kohta aastaaruande ning esitab selle komisjonile iga aasta 30. aprilliks.	1. Iga asjaomane liikmesriik koostab hüvitiste rakendamise kohta aastaaruande ning esitab selle komisjonile iga aasta 30. juuniks.
Selgitus
Mõned liikmesriigid, nagu Prantsusmaa, vajavad rohkem aega aruande koostamiseks kindla teabe põhjal.
Muudatusettepanek 32 Artikli 8 lõige 2
2. Hiljemalt 31. detsembriks 2011 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele sõltumatul hindamisel põhineva aruande hüvitise rakendamise kohta, lisades sellele vajaduse korral õigusaktide ettepanekud.	2. Hiljemalt 31. detsembriks 2011, seejärel iga viie aasta tagant, esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele sõltumatul hindamisel põhineva aruande hüvitise rakendamise kohta, lisades sellele vajaduse korral õigusaktide ettepanekud.
Muudatusettepanek 33 Artikkel 10
Liikmesriigid võtavad vastu asjakohased sätted, et tagada käesoleva määrusega kehtestatud nõuete täitmine ja tegevuse nõuetekohasus.	Liikmesriigid võtavad vastu asjakohased sätted, et tagada käesoleva määrusega kehtestatud nõuete täitmine ja tegevuse nõuetekohasus. Kalandustoodete jälgitavuse sätted peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et oleks võimalik määratleda tooted, mis ei ole abikõlblikud.
Selgitus
Tuleks kehtestada üksikasjalikumad nõuded, et tagada hüvitise maksmine ainult seaduslike kalandustoodete eest.
Muudatusettepanek 34 Artikli 14 teine lõik
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.	Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Or. pt
Selgitus
Kehtestatav kord ei peaks olema ajaliselt piiratud, kuivõrd kõnealune hüvitis aitab ületada äärepoolseima asukohaga seotud püsivaid struktuurilisi probleeme. Seetõttu ei ole põhjendatud aegumisklausel, mis on erinev põhimõttest, mida kohaldatakse põllumajandusega seotud POSEI programmide puhul (määrus (EÜ) nr 247/2006).

[1] ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Alates 1992. aastast on Euroopa Liit andnud tootmis-, töötlemis- ja turustamisabi äärepoolseimate piirkondade kalandussaaduste jaoks, et hüvitada lisakulud, mis tekivad äärepoolseimate piirkondade kalandussaaduste turustamisel ühenduse mandriosa turul. See 1992. aastal algatatud ja 1994., 1995., 1998. ja 2002. aastal pikendatud hüvituskava oli esialgselt mõeldud Assooride, Madeira saarestike ja Kanaari saarte jaoks ning seda laiendati 1998. aastal Prantsuse Guajaana ja Réunioni territooriumidele.

Käesolev nõukogu määruse ettepanek näeb ette selle nõukogu määruse (EÜ) nr 2328/2003 alusel 2006. aasta 31. detsembrini kehtiva toetuskava pikendamise ja jõustamise 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

Ettepaneku üldine taust

– Käesoleva ettepanekuga nähakse ajavahemikuks 2007–2013 ette äärepoolseimate piirkondade jaoks toetuskava, et hüvitada lisakulud, mis tekivad ettevõtjatel teatavate kalandussaaduste turustamisel, mis on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 1.

– Abi võivad saada:

* tootjad,

* kalalaevaomanikud või -kasutajad,

* töötlemissektori ettevõtjad.

– Asjaomased liikmesriigid määravad selle hüvituskava osas oma abikõlblike piirkondade jaoks kindlaks kalandussaaduste loetelu ja nende saaduste kogused, mille kohta antakse ühenduse hüvitist. Iga liikmesriik määrab nii oma piirkondade jaoks iga kalandussaaduse kohta kindlaks toetustaseme, mis võib varieeruda sama piirkonna ulatuses või sama liikmesriigi eri piirkondade vahel.

– Kokku ei või hüvitissumma ületada:

a) Assoorid ja Madeira: 4 283 992 eurot;

b) Kanaari saared: 5 844 076 eurot;

c) Prantsuse Guajaana ja Réunion: 4 868 700 eurot.

– Arvesse võetakse tingimuste muutumist ja asjaomased liikmesriigid võivad abikõlblike kalandussaaduste loetelu ja koguseid ning hüvitustasemeid kogusumma piires kohandada.

– Arvestades, et ELi toetus ei ole olemuselt struktuuriline, rahastab seda Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) kokku summas 15 miljonit eurot aastas.

– Iga asjaomane liikmesriik peab koostama hüvitiste rakendamise kohta aastaaruande ning esitama selle komisjonile iga aasta 30. aprilliks.

Äärepoolseimate piirkondade iseloomustus

Kauguse, eraldatuse, väikese pindala ning keeruliste pinnavormi- ja kliimatingimuste tõttu on ühenduse äärepoolseimad piirkonnad sotsiaalmajanduslikus plaanis maha jäänud. Nende majanduslik sõltuvus vähestest toodetest, piiratud turud, kuulumine ühenduse piirkondade hulka ning samaaegselt asetsemine arengumaade keskkonnas mõjutavad nende piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset struktuuri. Sama kehtib kalandussektori kohta, mida iseloomustab piiratud vastuvõtuvõime kohalikel turgudel ning lisakulud toodete veol Euroopa mandriossa.

Sellega seoses tuleb ära märkida mõned nende piirkondade sotsiaalmajandusliku olukorra põhiaspektid:

– SKT elaniku kohta alla ühenduse keskmise;

– märkimisväärne tööpuudus mõnedes piirkondades ja tõsine tööhõive ebakindlus;

– suuresti traditsioonilistest tööstusharudest sõltuv primaarsektor, mis annab tööd olulisele osale elanikkonnast. Perefirmadel on eriline osa, eelkõige kalanduses;

– kalapüügi ja -töötlemisega tegelevate ettevõtete dünaamikaga seonduvad varustamise, transpordi ja logistika lisakulud, kohalike turgude piiratus ja raske juurdepääs turgudele, kus nende tooteid turustatakse.

Hüvituskava tähtsus äärepoolseimate piirkondade jaoks

Kuigi asjaomaste äärepoolseimate piirkondade kohta ei ole kättesaadavad kvantitatiivsed mõjuindikaatorid, tundub õigustatud väide, et kava edendab tingimusi, milles sektori ettevõtjad saavad kaubandustegevust jätkata, mis avaldab positiivset sotsiaalmajanduslikku mõju kohalikele kogukondadele. Kalandussektori säilimine tagab töökohad piirkondades, kus alternatiivsed töövõimalused on piiratud. Kavaga hõlmatud kalandussaadused moodustavad olulise osa äärepoolseimate piirkondade ekspordist.

Seega stimuleerib kava kohalikku tootmis-, töötlemis- ja turustustegevust ning võimaldab kalandussaadustega tegelevatel ettevõtetel konkureerida ühenduse sama sektori ettevõtetega.

Komisjoni avaldatud uuringu tulemused näitavad, et üldiselt on hüvituskava aidanud kalandussektoril toime tulla kasvava konkurentsiga ühisturul, mis on muutunud aina avatumaks kolmandatele riikidele ja eelkõige AKV riikidele. Hüvituspoliitika tulemuseks on mastaabisääst ja arvestatav rahaline sissetulek asjaomastele hüvitisesaajatele, mis võimaldab neil Euroopa mandriosa äriühingutega konkureerida võrdsete kuludega. Kava on võimaldanud hüvitisesaajatel säilitada turuosa, mille oleks vastasel korral hõivanud konkurendid.

Hüvituskava on soodustanud ka teatavate tegevusvaldkondade edasiarenemist ja tugevnemist. Näiteks Kanaari saarte vesiviljelussektor toodab peamiselt mandriosa turule ja on saanud kavast palju kasu. Sama võib öelda Assooride tuunikalakonservitööstuse, Madeira tuunikalafileede ja süsisabade ning Guajaana krevetitööstuse kohta. Tänu kavale on tööhõive stabiliseerunud ja isegi kasvanud.

Erijuhud

Assoorid ja Madeira

Assooride ja Madeira piirkondade kohta tuleb märkida, et kohalike konservitööstuste tootmismaht moodustab peaaegu poole koguekspordist ja nendes töötab märkimisväärne osa aktiivsest elanikkonnast. Need tooted suunatakse peamiselt Portugali mandriosasse, Itaaliasse ja teatud turule, mis on ilmselt praegu tekkimas Kesk-Euroopas.

Nendele tüüpiliselt väikestele ja erilise geograafilise asukohaga, asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 nimetatud piirkondadele omaste eritingimustega kaasnevad aga kalandussaaduste puhul täiendavad tootmis-, töötlemis- ja turustamiskulud. See olukord õõnestab kõnealuste piirkondade konkurentsivõimet teiste samalaadsete ettevõtete suhtes, mis asuvad Euroopa mandriosas.

Nende piirkondade eraldatus ja suur kaugus ühenduse mandriosast tekitab järgmiste elementidega seonduvaid lisakulusid:

– suured transpordikulud,

– lisahind tooraine eest (sool, õlid, konservikarbid jne),

– kallim energia,

– transpordikindlustus,

– jne.

Meenutame, et Assoorid on üks Euroopa Liidu kolmekümnest kõige enam kalandusest sõltuvatest piirkondadest.

Kanaari saared

Kõik eespool Portugali saarestike kohta öeldu käib ka Kanaari saarte kohta selles osas, mis puudutab tuunikala-, sardiini-, makrellisektorit ning peajalgseid ja vesiviljelustooteid, mille lisakulud on seotud samuti tooraine, energia ja transpordikuludega.

Guajaana ja Réunion

Guajaana ja Réunioni departemangudes esinevad samad probleemid, mida raskendavad sellised tegurid nagu:

– merendusega seotud laenude puudumine finantskulude jaoks;

– laevavaruosade suurte varude moodustamise vajadus;

– kõrgemad laevahinnad kui mandril;

– otsene konkurents teatud Kesk-Ameerika ja Lõuna-Ameerika riikidest pärit ekspordiga.

Raportööri kaalutlused

Üldkaalutlused

Raportöör väljendab rahulolu, et komisjoni ettepaneku õiguslikus aluses võetakse lõpuks arvesse EÜ asutamislepingu artikli 299 lõiget 2.

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 299 lõikega 2 lisatakse Euroopa Liidu esmasesse õigusesse äärepoolseima asukoha mõiste (kaugus, saareline asend, väike pindala, keerulised pinnavormi- ja kliimatingimused, majanduse sõltuvus väikesest arvust toodetest) ning see moodustab õigusliku aluse, mis võimaldab nõukogul komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist võtta äärepoolseimate piirkondade suhtes kohaldatavaid erimeetmeid.

Äärepoolseima asukoha eripära, mida on tunnistanud Maastrichti lepingu koostajad, deklaratsiooni nr 26, Amsterdami lepingu (eespool viidatud artikli 299 lõige 2) ja õigusliku aluse lisamisega äärepoolseimate piirkondade jaoks ning selle hiljutine kinnitamine põhiseaduslepingus moodustavad ühenduse meetmete aluse nende piirkondade positiivseks diskrimineerimiseks, et leevendada äärepoolseima asukohaga seotud püsivate raskuste tagajärgi ning hõlbustada äärepoolseimate piirkondade arengut ja lähenemist ühenduse ülejäänud ruumile.

Raportöör kiidab heaks nõukogu strateegilise nägemuse, mida kinnitavad Euroopa Parlament, Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee, mis rõhutab vajadust võtta äärepoolseimate piirkondade arenguabi jaoks, eelkõige kalandussektoris vastu tõeline eristrateegia, mis on esitatud komisjoni teatises äärepoolseimate piirkondade vahelise partnerluse tugevdamise kohta (KOM(2004)0543).

Vaatamata kaubandustõkete järkjärgulisele kõrvaldamisele Euroopa ühisturul, mis on aidanud suurendada mastaabisäästu, nõrgendavad äärepoolseimates piirkondades püsivad loomulikud kaubandustakistused nendes piirkondades asuvate ettevõtete positsiooni ettevõtete suhtes, kellel on täielik juurdepääs ühenduse turule. Äärepoolseimate piirkondade ettevõtted arendavad tegevust piiratud, killustatud ja kaugel turul, mis ei võimalda neil mastaabisäästu samadel tingimustel ära kasutada.

Kalanduse erijuhtum

Raportöör peab kalandussektori ellujäämiseks äärepoolseimates piirkondades põhiliseks, et käesoleva ettepanekuga rakendatavas hüvituskavas võetaks arvesse turu praegusi eripärasid, ning soovitab teha komisjoni esitatud alusteksti mõned muudatused.

Raportööri soovitused:

– kalandusega seotud POSEI programm (kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programm) peab olema alaline ja ajaliste piiranguteta kava põllumajandusega seotud POSEI programmi eeskujul, arvestades, et selle rakendamist õigustavad geograafilised ja struktuurilised piirangud ei ole muudetavad;

– hüvitis ei pea põhinema ainult transpordikuludel ning ei pea piirduma 75% nendest kuludest (põllumajandusega seotud POSEI programmis ei ole piirangut kehtestatud), isegi kui tõdeda, et tuleb vältida ülekompenseerimist;

– impordi kasutamist tuleb lubada, kui äärepoolseimate piirkondade laevastike püügist ei piisa kalatöötlusstruktuuride tasuvuse tagamiseks nendes piirkondades. Komisjon märgib lisaks oma aruandes KOM(2006)0734, lk 9, et „mõnele tööstusele on import vajalik mastaabisäästuks ning ettevõtte täisvõimsuse ärakasutamiseks";

– selle kava raames antav abi peab olema ulatuslikum ning mitte suunatud üksnes kalandussaaduste turustamisega seonduvate transpordikuludest tulenevate kulude tarbeks. On teisi püügiga, kala töötlemise ja sihtturgudel turustamisega seonduvaid varustus- ja logistikaalaseid lisakulusid, mida tuleks arvesse võtta;

– tooraine, nagu õlide, soola jms kasutamisega seonduvad lisakulud peavad samuti olema abikõlblikud;

– asjaomastele piirkondadele antava iga-aastase dotatsiooni piires peab olema võimalik kohandada hüvitissummasid sama liikmesriigi piirkondade vahel ja liikmesriikide vahel summade kasutamise optimeerimiseks;

– komisjon peab põllumajandusega seotud POSEI programmi hiljutisel läbivaatamisel sätestatud võimaluste eeskujul avama äärepoolseimate piirkondade jaoks erandkorra kalandussektori riigiabi osas;

– raportöör nõustub liikmesriikidele võimaldatava suurema paindlikkuse ettepanekuga, mille esitas komisjon, et võimaldada viimastel ise oma piirkondade jaoks kindlaks määrata ja kohandada abikõlblikud kalandussaadused ja vastavad kogused ning kehtestada vastavad hüvitussummad asjaomastele piirkondadele antava iga-aastase dotatsiooni piires.

21.3.2007

eelarvekomisjonI ARVAMUS

kalanduskomisjonile

Arvamuse koostaja: Helga Trüpel

LÜHISELGITUS

Kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 299 lõikega 2 (mis käsitleb erimeetmeid äärepoolseimate piirkondade jaoks) ja nõukogu määrusega nr 2328/2003 on ühenduse eelarve aastatel 2003–2006 taganud lisakulude hüvitamise Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandussaaduste turustamisel. Käesoleva uue nõukogu määruse ettepaneku eesmärk on pikendada antud kulude hüvitamise perioodi aastateni 2007–2013 ja viia skeemi sisse mõned muudatused.

Komisjoni andmetel on uues määruses ettenähtud muudatuste üldine eesmärk võrreldes eelmisega kehtestada hüvitiste maksmisele karmimad tingimused, samas kui liikmesriikidele antakse teatav paindlikkus otsustada, millised liigid ja kogused on abikõlblikud. Parim näide karmistatavatest tingimustest on see, et hüvitise piirmääraks kehtestatakse 75% tegelikest transpordikuludest – tõepoolest, antud meede oleks varasemast selgem alus abi suuruse määramisel ja see on tervitatav.

Võib tunduda üllatav, et hüvitise maksmine hõlmab ka Venezuela lipu all sõitvate laevade püütud kalandussaaduseid (artikli 4 lõike 4 punkt a), kuid komisjonilt saadud teabe kohaselt on hetkel Prantsuse Guajaanas püügiluba 45 Venezuela kalalaeval. Kuna nad on kohustatud 50–75% oma saagist lossima Guajaanas ja hüvitist makstakse ainult Guajaanas tegutsevatele töötlemisettevõtetele (ning mitte laevade omanikele), siis näib antud säte vastuvõetav.

Üldjoontes kiidab raportöör ettepaneku heaks: äärealade toetamine on EÜ asutamislepinguga kokkulepitud ja kinnitatud meede ning suurem osa neis vetes püütud või seal lossitud kalast pärineb kohalikust ja suhteliselt väikesemahulisest kalapüügist ning peaks seetõttu ELi mandriosa turule jõudmiseks saama toetust. Siiski, esmatähtis on tagada ELi eelarvevahendite kasutamine kooskõlas asutamislepingus määratud eesmärkidega. Tõepoolest, üks sadam – Las Palmas de Gran Canaria, mis on laialt tuntud kui mugavussadam, tegutseb väravana, mille kaudu ebaseaduslikult püütud kala ELi tuuakse. Samal ajal kui Kanaari saarte vetes teostatav kohalik kalapüük väärib komisjoni ettepaneku järgsetest vahenditest toetust, ei tohi need hüvitised mingil juhul laieneda ebaseaduslikule kalapüügile.

Komisjon on oma üheks 2007. aasta prioriteediks valinud võitluse ebaseadusliku kalapüügiga ja koostab hetkel uut tegevuskava, mida täiendab laiaulatuslik ja ambitsioonikas õigusloomega seotud ettepanek. Ettepaneku peamiseks sisuks saab olema kontrolli tugevdamine sadamates, et vältida ebaseaduslikult püütud kala ELi jõudmist. Käesolev ettepanek äärealadele sisaldab niisiis tingimust, et hüvitist ei maksta kalandussaadustele, mis on „saadud ebaseadusliku, teatamata jäetud või reguleerimata kalapüügiga” (artikli 4 lõike 4 punkt d). Raportöör toetab antud lähenemist täielikult.

Kooskõlas komisjoni rõhuasetusega võitlusele ebaseadusliku kalapüügiga, esitatakse käesolevale ettepanekule kaks muudatusettepanekut, mis mõlemad on kavandatud täiendama antud kiiduväärset eesmärki ja tagama, et ühenduse eelarvet ei kasutata ebaseaduslike kalandussaaduste toetamiseks.

Artiklis 7 nõutakse, et asjaomased liikmesriigid esitaksid komisjonile hüvitise plaani, kus on näidatud abikõlblike kalatoodete liik ja kogus, samuti hüvitise suurus. Lisatud on muudatus, mis nõuab, et liikmesriigid tooksid välja rakendatavad järelevalvesüsteemid, et tagada käesoleva määrusega reguleeritud hüvitiste maksmine üksnes seaduslikult, ühise kalanduspoliitika sätetele (artikkel 4.3) vastavalt püütud kalale.

Artiklis 10 sätestatakse, et liikmesriigid peavad vastu võtma asjakohased sätted, et tagada määruse täitmine. Kuna võitlus ebaseadusliku kalapüügiga on niivõrd oluline ja arvestades komisjoni suurepärast tööd antud valdkonnas, tehakse paar üksikasjalikku soovitust järelevalvesüsteemide kohta, mida liikmesriigid peaksid ette nägema selleks, et vältida ebaseaduslikult püütud kala ELi jõudmist.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Artikli 5 lõige 1
1. Iga asjaomane liikmesriik määrab artiklis 1 osutatud piirkondade jaoks hüvitissumma iga kalandussaaduse kohta, mis on esitatud artiklis 4 osutatud loetelus. Hüvitise suurus võib eri piirkondades või ühe liikmesriigi piirkondades olla erinev.	1. Iga asjaomane liikmesriik määrab artiklis 1 osutatud piirkondade jaoks hüvitissumma iga kalandussaaduse kohta, mis on esitatud artiklis 4 osutatud loetelus. Hüvitise suurus võib eri piirkondades või ühe liikmesriigi piirkondades olla erinev. Komisjon kehtestab hüvitise suuruse arvestamiseks ühised meetodid.
Muudatusettepanek 2 Artikli 5 lõige 4
4. Iga-aastase hüvitise kogusumma ei ületa järgmist summat: a) Assoorid ja Madeira: 4 283 992 eurot b) Kanaari saared: 5 844 076 eurot c) Prantsuse Guajaana ja Réunion: 4 868 700 eurot	4. Iga-aastase hüvitise kogusumma ei ületa järgmist summat: a) Assoorid ja Madeira: 4 546 207 eurot; b) Kanaari saared: 6 201 780 eurot; c) Prantsuse Guajaana ja Réunion: 5 166 703 eurot.
Selgitus
Komisjon tegi ettepaneku jääda käesoleva programmi puhul 2003. aasta summade juurde. Käesolev ettepanek arvestab finantsperspektiivi rubriigi 1 kõikide tehniliste kohandustega – vt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise eelarvedistsipliini käsitleva 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (kehtis eelmise aastani) punkt 15.
Muudatusettepanek 3 Artikli 5 lõige 4 a (uus)
	4 a. Lõikes 4 nimetatud summade kohta kehtivad iga-aastased tehnilised kohandused, mis on täpselt määratletud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise institutsioonidevahelise kokkuleppega eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta¹. ______________________ ¹ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
Muudatusettepanek 4 Artikli 7 lõige 1
1. Liikmesriigid esitavad nelja kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist komisjonile artikli 4 lõikes 1 osutatud loetelu ja kogused ning artikli 5 lõikes 1 osutatud hüvitise suuruse (edaspidi koos „ hüvitiste plaan“).	1. Liikmesriigid esitavad nelja kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist komisjonile artikli 4 lõikes 1 osutatud loetelu ja kogused, artikli 5 lõikes 1 osutatud hüvitise suuruse ning üksikasjaliku nimekirja meetmetest, mida võetakse, et tagada artikli 4 lõigete 2, 3 ja 4 sätetest kinnipidamine (edaspidi koos „ hüvitiste plaan“).
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et käesolevas määruses ettenähtud hüvitist makstakse ainult seaduslikult püütud kalale.
Muudatusettepanek 5 Artikkel 10
Liikmesriigid võtavad vastu asjakohased sätted, et tagada käesoleva määrusega kehtestatud nõuete täitmine ja tegevuse nõuetekohasus.	Liikmesriigid võtavad vastu asjakohased sätted, et tagada käesoleva määrusega kehtestatud nõuete täitmine ja tegevuse nõuetekohasus. Kalandussaaduste jälgitavuse sätted peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada määratleda tooted, millel puudub õigus hüvitisele.
Selgitus
Vaja on määratleda üksikasjalikumad nõuded, et tagada hüvitise maksmine ainult seaduslikele kalandussaadustele.

MENETLUS

Pealkiri	Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvituskava aastateks 2007–2013
Viited	KOM(2006)0740 - C6-0505/2006 - 2006/0247(CNS)
Vastutav komisjon	PECH
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	BUDG 17.1.2007
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Helga Trüpel 20.9.2004
Arutamine parlamendikomisjonis	21.3.2007
Vastuvõtmise kuupäev	21.3.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	25 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Reimer Böge, Simon Busuttil, Paulo Casaca, Gérard Deprez, Brigitte Douay, James Elles, Hynek Fajmon, Göran Färm, Salvador Garriga Polledo, Ingeborg Gräßle, Louis Grech, Catherine Guy-Quint, Jutta Haug, Monica Maria Iacob-Ridzi, Anne E. Jensen, Janusz Lewandowski, Vladimír Maňka, Jan Mulder, Francesco Musotto, Esko Seppänen, Nina Škottová, László Surján, Helga Trüpel, Kyösti Virrankoski, Ralf Walter

[1] ELTs seni avaldamata.

regionaalarengukomisjonI ARVAMUS (21.3.2007)

kalanduskomisjonile

Arvamuse koostaja: Pedro Guerreiro

LÜHISELGITUS

Käesolev määruse ettepanek on mõningase hilinemisega esitatud jätk komisjoni 30.11.2006 esitatud rakendusaruandele, mis põhineb nõukogu määruse (EÜ) nr 2328/2003 (millega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvituskava[1]) artikli 12 sätetel. Rakendusaruanne koostati 2006. aasta septembri keskel avaldatud välisuuringu põhjal, mille järelduste kohaselt aitas ajavahemikul 2003–2006 kehtinud hüvituskord vähendada nende piirkondade kaugusest tulenevaid lisakulusid ning soodustas majandustegevuse arengut ja kindlustamist nii sisse- kui ka väljapoole suunatud tegevuse puhul, toetades seega tööhõive stabiliseerumist või tõusu piirkondades, kus majanduslikke alternatiive on vähe. Näidetena võib nimetada Assooride tuunikalakonservi tööstust, Madeira tuunikalafileesid ja süsisabasid ning Guajaana krevetitööstust.

Kõnealune kord kehtestati 1992. aastal, et aidata tootjaid ning Assooride, Madeira ja Kanaari saarte sadamates registreeritud laevade omanikke ja kasutajaid ning töötleva tööstuse või turustussektori ettevõtjaid. Seejärel laiendati kõnealust korda 1994. aastal Prantsuse Guajaana departemangule ning 1998. aastal Réunionile. Mainitud korra kehtimist pikendati esimest korda 2003. aastal, selle aluseks oli määrus (EÜ) nr 2328/2003, mille kehtivusaeg lõppes 31. detsembril 2006. Mainitud viimase ajavahemiku jooksul maksti selle korra raames hüvitistena välja 60 miljonit eurot, seega ligikaudu 15 miljonit eurot aastas, seejuures tuleb märkida, et eelarve täitmine on olnud väga kõrge, ulatudes ligi 85 protsendini ja seda vaatamata sellele, et määruse (EÜ) 2328/2003 kohaldamine ei ole eriti paindlik.

Ühenduse äärepoolseimad piirkonnad[2] on seotud sotsiaalse ja majandusliku arengu probleemidega seoses nende kauguse, saarelise asendi, väikese pindala, pinnavormide ja keeruliste kliimatingimustega, seejuures ilmnevad mainitud probleemid ka kalandussektoris, mis on mitmete kõnealuste piirkondade jaoks peamine majandustegevusala. Mainitud arengutakistused on struktuurset laadi ja püsiva iseloomuga ning seetõttu ei ole arusaadav asutamislepingu artikli 299 lõiget 2 arvesse võttes ja pidades silmas äärepoolseimate piirkondade olukorda ning hinnates positiivseks ettepanekut praeguse hüvituskorra säilitamise kohta ja muudatusettepanekuid, millega liikmesriikidele antakse suurem paindlikkus selle korra rakendamisel, miks mainitud korda ei rakendata aegumisklauslita, nagu põllumajandusega seotud POSEI programme, st ilma nende lõpptähtaega kindlaks määramata. Samuti jääb arusaamatuks, miks on lisakulude rahalise hüvitamise ülemmääraks (vaid) 75% tegelikest transpordikuludest ja nendega seotud kuludest ning miks keskendutakse ülemääraselt transpordikuludele ja mitte turustuse üldisele loogikale, mis tähendaks seda, et võetakse arvesse äärepoolseimates piirkondades tootmise ja turustamisega seotud kulusid. Seda silmas pidades ja võttes arvesse mainitud kulude, eeskätt transpordikulude suurenemist alates 2003. aastast ning tulevase hüvituskorra kavandatavat paindlikkust, tuleks suurendada sätestatud hüvitamise ülemmäära, säilitades hüvitise praeguse jaotuse liikmesriikide vahel.

Arvamuse koostaja tuletab meelde, et tulevase määrusega tuleb töödeldud toodetega seotud hüvitise puhul säilitada põhimõte, mille kohaselt võib kasutada ühenduse laevade püütud kala, kui kohaliku laevastiku väljapüügist ei piisa kohaliku töötleva tööstuse varustamiseks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[3]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Pealkiri
	Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvituskava
(Tõlkija märkus: tekstiosa, mida parlament soovib lisada, on KOM-teksti tõlkes juba olemas.)
Selgitus
Kuna muudatusettepaneku eesmärk on pikendada teatavate kalandussaaduste turustamisel äärepoolseimate piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvitamise praegust süsteemi, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 2328/2003, mille kehtivus lõppes 31. detsembril 2006, siis ei ole põhjust pealkirja muuta.
Arvestades, et süsteemi eesmärk on hüvitada ettevõtjatele kalandussaaduste turustamisel tekkivad lisakulud, mis tulenevad kõnealuste piirkondade püsivatest ebasoodsatest tingimustest, ei tohi süsteem olla ajaliselt piiratud.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus -1 (uus)
	(-1)Äärepoolseimate piirkondade majandus on kergesti haavatav ning seda iseloomustavad arengut mõjutavad püsivad struktuurilised tegurid ja vähesed majandustegevuse mitmekesistamise võimalused ning nendes piirkondades on kalandussektoril ja mitmeid põlvkondi ühendavatel kalurikogukondadel oluline roll majandustegevuse ja tööhõive säilitamisel nii sisse- kui väljapoole suunatud tegevuse puhul ning majandusliku ja sotsiaalse sidususe toetamisel.
Selgitus
Arvesse tuleks võtta püsivaid struktuurilisi tegureid, mis mõjutavad äärepoolseimate piirkondade arengut ning sellega seoses kalandussektori sotsiaalmajanduslikku olulisust, kuna mainitud sektori näol on tegemist ühega vähestest majanduslikest alternatiividest kõnealustes piirkondades, mis toetab majanduslikku ja sotsiaalset sidusust.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus -1 a (uus)
	(-1 a)Tuleb arvesse võtta äärepoolseimate piirkondade eripärasid ja sektoripõhiseid erinevusi ning asjaolu, et mainitud piirkondade vajadused on erinevad.
Selgitus
Arvesse tuleb võtta asjaolu, et kuigi äärepoolseimates piirkondades on rida ühiseid probleeme, on nende piirkondade vahel siiski olulisi erinevusi, mida käesolev määrus peab arvesse võtma, ning mida tuleb arvestada ka selle määruse kohaldamisel.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus -1 b (uus)
	(-1 b) Tuleb arvesse võtta transpordikulude ja nendega seotud kulude tõusu, mida on eeskätt täheldatud pärast 2003. aastat ja mis on tingitud nafta hinna olulisest tõusust, mis suurendab äärepoolseimate piirkondadega seotud lisakulutusi.
Selgitus
Tuleks rõhutada transpordikulude tõusu, mis on tingitud nafta hinna olulisest tõusust, mis on suurendanud äärepoolseimate piirkondadega seotud lisakulutusi.
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 1
(1) Ühenduse äärepoolseimate piirkondade kalandussektoril on raskusi, eelkõige teatavate kalandussaaduste Euroopa mandriosas turustamisega kaasnevate lisakulude tõttu, mis on tingitud asutamislepingu artikli 229 lõikes 2 osutatud teatavatest ebasoodsatest tingimustest ja mis tekivad peamiselt nende piirkondade asukohast tulenevatest veokuludest.	(1) Ühenduse äärepoolseimate piirkondade kalandussektoril on raskusi, eelkõige teatavate kalandussaaduste Euroopa mandriosas tootmise ja turustamisega kaasnevate lisakulude tõttu, mis on tingitud asutamislepingu artikli 229 lõikes 2 osutatud teatavatest ebasoodsatest tingimustest ja mis tekivad eeskätt nende piirkondade asukohast tulenevatest veokuludest.
Selgitus
Äärepoolseimate piirkondade puhul tuleb arvesse võtta ka teisi asjaolusid, eelkõige mastaabisäästu puudumist ja kõrgeid tootmiskulusid. Seetõttu ei tule keskenduda üksnes transpordikuludele, vaid tuleb silmas pidada ka muid tootmis- ja turustamiskulusid.
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 5 a (uus)
	(5 a) Tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta väikesemahulise rannalähedase püügi ja mittetööstusliku püügi sotsiaalmajanduslikku olulisust äärepoolseimates piirkondades ning vajadust luua vajalikud tingimused nende püügivormide arenguks.
Selgitus
On oluline, et määrus tunnustaks ka väikesemahulise rannalähedase püügi ja mittetööstusliku püügi olulisust kõnealuste piirkondade majanduslikus arengus ning vajadust osutada sellele püügilaevastiku osale erilist toetust.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 5 b (uus)
	(5 b) Tarneid ühenduse turult tuleks lubada olemasoleva tootmisvõimsuse ulatuses, kui äärepoolseimate piirkondade kalalaevastiku püük on kohaliku kalatööstuse varustamiseks ebapiisav.
Selgitus
Kui äärepoolseimate piirkondade laevade püük pole piisav nimetatud piirkondade kalatöötlemisettevõtete tasuvuse tagamiseks, tuleb lubada ühendusesisest importi. Komisjon märgib oma raportis KOM(2006)0734, lk 9, et „mõnele tööstusele on import vajalik mastaabisäästuks ning ettevõtte täisvõimsuse ärakasutamiseks”.
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 7 a (uus)
	(7 a) Et leevendada äärepoolseimate piirkondade kalatööstuse spetsiifilisi piiranguid, mis on seotud nende piirkondade kauguse, saarelise asendi, äärepoolseima asukoha, väikese pindala, pinnavormide, kliima ja majandusliku sõltuvusega üksikutest toodetest, võib teha erandi komisjoni järjekindlast poliitikast, mille kohaselt ei lubata riiklikku tegevusabi asutamislepinguga hõlmatud kalandussaaduste tootmiseks, töötlemiseks ega turustamiseks.
Selgitus
Euroopa Komisjon peaks äärepoolseimatele piirkondadele kehtestama erandkorra, mis puudutab riigiabi kalandussektoris, võttes eeskujuks põllumajandusega seotud POSEI programmi äsjase läbivaatamise tulemusena ettenähtud sätted.
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 9
(9) Selleks et teha otsus hüvituskava jätkamise kohta pärast 2013. aastat, peaks komisjon õigel ajal enne kava lõppu esitama sõltumatul hindamisel põhineva aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.	(9) Selleks et hüvituskava läbi vaadata, võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud eesmärkide täitmist, peaks komisjon esitama 31. detsembriks 2011 sõltumatul hindamisel põhineva aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, millele lisatakse vajaduse korral õigusakti ettepanekud.
Muudatusettepanek 10 Artikkel 1
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 kava, et hüvitada lisakulud (edaspidi „hüvitis“), mis tekivad teatavate kalandussaaduste turustamisel artiklis 3 osutatud ettevõtjatel, kes on pärit järgmistest piirkondadest, ja mis tulenevad nende piirkondade teatavatest ebasoodsatest tingimustest:	1. Käesoleva määrusega kehtestatakse kava, et hüvitada lisakulud (edaspidi „hüvitis“), mis tekivad teatavate kalandussaaduste turustamisel artiklis 3 osutatud ettevõtjatel, kes on pärit järgmistest äärepoolseimatest piirkondadest, ja mis tulenevad nende piirkondade teatavatest ebasoodsatest tingimustest:
Selgitus
Kehtestatav kord ei peaks olema ajaliselt piiratud, kuivõrd kõnealune hüvitis aitab ületada äärepoolseimate piirkondadega seotud püsivaid struktuurilisi probleeme. Seetõttu ei ole põhjendatud aegumisklausel, mis on erinev põhimõttest, mida kohaldatakse põllumajandusega seotud POSEI programmide puhul (määrus (EÜ) nr 247/2006).
Muudatusettepanek 11 Artikli 3 lõige 1
1. Hüvitist makstakse järgmistele ettevõtjatele, kellel tekivad kalandussaaduste turustamisel lisakulud:	1. Hüvitist makstakse järgmistele ettevõtjatele, kellel tekivad kalandussaaduste turustamisel lisakulud, mis on seotud artiklis 1 osutatud piirkondade äärepoolseima asukohaga:

Selgitus

Antud muudatusettepanek ei nõua selgituse esitamist.

Muudatusettepanek 12 Artikli 3 lõike 1 punkt c
c) töötlemis- ja turustamissektori ettevõtjad või selliste ettevõtjate ühendused, kellel tekivad asjaomaste saaduste turustamisel lisakulud.	c) töötlemis- ja turustamissektori ettevõtjad või selliste ettevõtjate ühendused, kellel tekivad asjaomaste saaduste tootmisel ja turustamisel lisakulud.
Or. pt
Selgitus
Äärepoolseimate piirkondade puhul tuleb arvesse võtta ka teisi asjaolusid, eelkõige mastaabisäästu puudumist ja kõrgeid tootmiskulusid. Seetõttu ei tule keskenduda üksnes transpordikuludele, vaid tuleb silmas pidada ka muid tootmis- ja turustamiskulusid.
Muudatusettepanek 13 Artikli 4 lõike 4 punkt b
b) püütud ühenduse kalalaevadega, mis ei ole registreeritud üheski artiklis 1 osutatud piirkonna sadamas,	b) püütud ühenduse kalalaevadega, mis ei ole registreeritud üheski artiklis 1 osutatud piirkonna sadamas, välja arvatud juhul, kui kasutatakse kalu, mis on püütud ühenduse kalalaevadega, kui väljapüük artiklis 1 osutatud piirkondades ei ole piisav nende piirkondade töötleva tööstuse varustamiseks,
Selgitus
Sarnaselt varasema hüvituskorraga tuleks säilitada põhimõte, mille kohaselt nähakse kohaliku töötleva tööstuse nõuetekohane varustamine ette ühenduse laevade abil, kui kohaliku laevastiku väljapüük ei ole piisav, et tagada majandustegevuse ja tööhõive säilimine neis piirkondades.
Muudatusettepanek 14 Artikli 5 lõige 2
2. Hüvitise puhul võetakse arvesse:	2. Hüvitise puhul võetakse arvesse:
a) iga kalandussaadusega seotud lisakulusid, mis tulenevad asjaomase piirkonna teatavatest ebasoodsatest tingimustest, eelkõige Euroopa mandriossa vedamise kulusid,	a) iga kalandussaadusega seotud lisakulusid, mis tulenevad asjaomase piirkonna teatavatest ebasoodsatest tingimustest, eelkõige Euroopa mandriossa ja artiklis 1 osutatud lähedal asuvate piirkondade vahel vedamise kulusid,
b) kõiki muid lisakulude suurust mõjutavaid riikliku sekkumise viise.	b) iga kalandussaaduse puhul transpordikuludega seotud lisakulusid iga artiklis 1 osutatud piirkonna puhul, kui mainitud kulud on seotud geograafilise hajususega,
	b a) hüvitise saaja liiki, pöörates erilist tähelepanu väikesemahulisele rannalähedasele püügile ja mittetööstuslikule püügile,
	b b) kõiki muid lisakulude suurust mõjutavaid riikliku sekkumise viise.
Selgitus
Lisakulude hüvitamisel tuleb samuti arvesse võtta turustamist äärepoolseimate piirkondade vahel. Käesoleva muudatusettepaneku eesmärgiks on võtta arvesse ka kohaliku turu toetamiseks äärepoolseimate piirkondade vahelisel transpordil tekkivaid lisakulusid, mis on seotud nende piirkondade geograafilise hajususega näiteks Assooride ja Kanaari saarte puhul. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta hüvitise saaja liiki, pöörates erilist tähelepanu väikesemahulisele rannalähedasele püügile ja mittetööstuslikule püügile.
Muudatusettepanek 15 Artikli 5 lõige 3
3. Lisakulude hüvitis on proportsionaalne lisakuludega, seda tasaarvestatakse ja see ei ületa 75% Euroopa mandriossa vedamise ja muudest seonduvatest kuludest.	3. Lisakulude hüvitis on proportsionaalne lisakuludega.
Selgitus
Ehkki ülekompenseerimist tuleb vältida, ei või hüvitis põhineda ainult transpordikuludel ega tohi piirneda 75%-ga neist kuludest (põllumajandusega seotud POSEI programmis piirangut pole).
Muudatusettepanek 16 Artikli 5 lõige 4
4. Iga-aastase hüvitise kogusumma ei ületa järgmist summat:	4. Iga-aastase hüvitise kogusumma ei ületa järgmist summat:
a) Assoorid ja Madeira: 4 283 992 eurot;	a) Assoorid ja Madeira: 4 855 314 eurot;
b) Kanaari saared: 5 844 076 eurot;	b) Kanaari saared: 6 623 545 eurot;
c) Prantsuse Guajaana ja Réunion: 4 868 700 eurot;	c) Prantsuse Guajaana ja Réunion: 5 518 000 eurot.
Selgitus
Hüvitise iga-aastast kogusummat suurendatakse 2 miljoni euro võrra, säilitades hüvitise praeguse jaotuse liikmesriikide vahel, et olla valmis transpordikulude ja energia hinna tõusuks pärast 2003. aastat ning arvestada ka määrusega võimaldatava suurema paindlikkusega, mis võimaldab krediidisummasid paremini kasutada. Hüvitise kogusumma tõuseb 15 miljonilt eurolt ligi 17 miljoni euroni, kusjuures tegemist on summaga, mis ei ole küll väga suur, arvestades äärepoolseimate piirkondade püsivaid struktuurilisi probleeme, kuid toetab siiski majandusliku ja sotsiaalse sidususega seotud eesmärgi saavutamist.
Muudatusettepanek 17 Artikkel 6 a (uus)
	Artikkel 6 a Summade kohandamine Samasse liikmesriiki kuuluvate piirkondade vahel võib summasid kohandada käesoleva määruse üldise finantsraamistiku piires.
Muudatusettepanek 18 Artikli 7 lõiked 1–3
1. Liikmesriigid esitavad nelja kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist komisjonile artikli 4 lõikes 1 osutatud loetelu ja kogused ning artikli 5 lõikes 1 osutatud hüvitise suuruse (edaspidi koos „ hüvitiste plaan“).	1. Liikmesriigid esitavad kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist komisjonile artikli 4 lõikes 1 osutatud loetelu ja kogused ning artikli 5 lõikes 1 osutatud hüvitise suuruse (edaspidi koos „ hüvitiste plaan“).
2. Kui hüvitiste plaan ei vasta käesolevas määruses kehtestatud nõuetele, palub komisjon liikmesriigil kahe kuu jooksul plaani vastavalt kohandada. Sel juhul esitab liikmesriik komisjonile kohandatud hüvitiste plaani.	2. Kui hüvitiste plaan ei vasta käesolevas määruses kehtestatud nõuetele, palub komisjon liikmesriigil ühe kuu jooksul plaani vastavalt kohandada. Sel juhul esitab liikmesriik komisjonile kohandatud hüvitiste plaani.
3. Kui komisjon ei esita kahe kuu jooksul pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud hüvitiste plaani kättesaamist vastuväiteid, loetakse hüvitiste plaan heakskiidetuks.	3. Kui komisjon ei esita ühe kuu jooksul pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud hüvitiste plaani kättesaamist vastuväiteid, loetakse hüvitiste plaan heakskiidetuks.
Selgitus
Et võimaldada käesoleva määruse nõuetekohast kohaldamist 2007. aastal, võttes arvesse komisjoni hilinemist oma ettepaneku esitamisel, ning et kiirendada hüvitiste plaani esitamist ja vastuvõtmist, tehakse ettepanek lühendada kõiki tähtaegu ühe kuu võrra.
Muudatusettepanek 19 Artikli 7 lõige 4
4. Kui liikmesriik teeb muudatusi vastavalt artiklile 6, esitab ta komisjonile muudetud hüvitiste plaani ning lõigetes 2 ja 3 sätestatud korda kohaldatakse mutatis mutandis.	4. Kui liikmesriik teeb muudatusi vastavalt artiklile 6, esitab ta komisjonile muudetud hüvitiste plaani. Kui komisjon ei esita nelja nädala jooksul pärast muudetud hüvitiste plaani kättesaamist vastuväiteid, loetakse hüvitiste plaan heakskiidetuks.
Selgitus
Hüvitiste plaani muutmiseks tuleks ette näha kiirem menetlus.
Muudatusettepanek 20 Artikkel 7 a (uus)
	Artikkel 7 a
	Riigiabi
	1. Kalandussaaduste osas, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89, võib komisjon asutamislepingu artikli 299 lõike 2 kohaselt lubada anda nende tootmise, töötlemise ja turustamise valdkonnas tegevusabi, mille eesmärgiks on leevendada äärepoolseimate piirkondade kalatööstuse spetsiifilisi piiranguid, mis on seotud nende piirkondade kauguse, saarelise asendi ning äärepoolseima asukohaga.
	2. Liikmesriigid võivad artiklis 7 osutatud hüvitiste plaani rakendamiseks anda täiendavat rahalist abi. Sel juhul peab liikmesriik antavast riigiabist komisjoni teavitama ja saama abi andmiseks käesoleva määruse kohaselt komisjoni nõusoleku, et abi on osa eelpool nimetatud hüvitiste plaani alusel antavast abist. Sel viisil teatatud abi käsitletakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 esimese lause tähenduses teatatud abina.
Selgitus
Samalaadselt põllumajandusega seotud POSEI programmi sätetega ja võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade probleeme, tuleks tagada võimalus täiendada käesoleva määruse alusel ettenähtud meetmeid liikmesriigi antava täiendava abiga, mida antakse ühenduse tasandil antava riigiabi osas kehtestatud õiguslikus raamistikus.
Muudatusettepanek 21 Artikli 8 lõige 1
1. Iga asjaomane liikmesriik koostab hüvitiste rakendamise kohta aastaaruande ning esitab selle komisjonile iga aasta 30. aprilliks.	1. Iga asjaomane liikmesriik koostab hüvitiste rakendamise kohta aastaaruande ning esitab selle komisjonile iga aasta 30. juuniks.
Selgitus
Selle muudatusettepanekuga võetakse arvesse asjaolu, et on raske esitada statistilisi andmeid enne esimese kvartali lõppu.
Muudatusettepanek 22 Artikli 8 lõige 2
2. Hiljemalt 31. detsembriks 2011 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele sõltumatul hindamisel põhineva aruande hüvitise rakendamise kohta, lisades sellele vajaduse korral õigusaktide ettepanekud.	2. Hiljemalt 31. detsembriks 2011 ja edaspidi iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele sõltumatul hindamisel põhineva aruande hüvitise rakendamise kohta, lisades sellele vajaduse korral õigusaktide ettepanekud.
Selgitus
Nimetatud muudatusettepanek on tingitud asjaolust, et kaotati viide ajavahemikule 2007–2013 ja aegumisklauslile ning lisati läbivaatamisklausel põllumajandusega seotud POSEI programmi eeskujul.
Muudatusettepanek 23 Artikli 14 teine lõik
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.	Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Selgitus
Kehtestatav kord ei peaks olema ajaliselt piiratud, kuivõrd kõnealune hüvitis aitab ületada äärepoolseimate piirkondadega seotud püsivaid struktuurilisi probleeme.
Seetõttu ei ole põhjendatud aegumisklausel, mis on erinev põhimõttest, mida kohaldatakse põllumajandusega seotud POSEI programmide puhul (määrus (EÜ) nr 247/2006).

MENETLUS

Pealkiri	Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvituskava aastateks 2007–2013
Viited	KOM(2006)0740 - C6-0505/2006 - 2006/0247(CNS)
Vastutav komisjon	PECH
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	REGI 17.1.2007
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Pedro Guerreiro 1.2.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	27.2.2007
Vastuvõtmise kuupäev	20.3.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	38 3 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alfonso Andria, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Tiberiu Bărbuleţiu, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Jana Bobošíková, Vasile Dîncu, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Pedro Guerreiro, Gábor Harangozó, Marian Harkin, Mieczysław Edmund Janowski, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Miguel Angel Martínez Martínez, Yiannakis Matsis, Miroslav Mikolášik, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Wojciech Roszkowski, Elisabeth Schroedter, Stefan Sofianski, Grażyna Staniszewska, Kyriacos Triantaphyllides, Oldřich Vlasák, Vladimír Železný
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jan Březina, Brigitte Douay, Den Dover, Emanuel Jardim Fernandes, Ljudmila Novak, Mirosław Mariusz Piotrowski, Zita Pleštinská, Christa Prets, Toomas Savi, László Surján, Károly Ferenc Szabó, Nikolaos Vakalis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Věra Flasarová

[1] ELT L 345, 31.12.2003, lk 34
[2] Asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 nimetatud piirkonnad on Prantsuse ülemeredepartemangud, Assoorid, Madeira ja Kanaari saared.
[3] ELTs seni avaldamata.

MENETLUS

Pealkiri	Assooride, Madeira, Kanaari saarte, Guajaana ja Réunioni teatavate kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvituskava (2007–2013)
Viited	KOM(2006)0740 - C6-0505/2006 - 2006/0247(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	20.12.2006
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	PECH 17.1.2007
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	BUDG 17.1.2007		REGI 17.1.2007
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Duarte Freitas 17.1.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	27.2.2007
Vastuvõtmise kuupäev	22.3.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	24 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alfonso Andria, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Marie-Hélène Aubert, Iles Braghetto, Luis Manuel Capoulas Santos, Paulo Casaca, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Emanuel Jardim Fernandes, Carmen Fraga Estévez, Duarte Freitas, Ioannis Gklavakis, Pedro Guerreiro, Ian Hudghton, Heinz Kindermann, Rosa Miguélez Ramos, Marianne Mikko, Philippe Morillon, Seán Ó Neachtain, Willi Piecyk, Struan Stevenson, Catherine Stihler, Daniel Varela Suanzes-Carpegna
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Vincenzo Aita, Ole Christensen, Jan Mulder, Thomas Wise
Esitamise kuupäev	28.3.2007

Õigusteave - Privaatsuspoliitika