RAPORT Tulevase regionaalpoliitika panus Euroopa Liidu innovatsioonisuutlikkuse suurendamisse
30.3.2007 - (2006/2104(INI))
Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Mieczysław Edmund Janowski
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
tulevase regionaalpoliitika panuse kohta Euroopa Liidu innovatsioonisuutlikkuse suurendamisse
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikleid 2, 3, 158, 159 ja 160;
– võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta[1] ja selle juurde kuuluvat korrigendumit[2];
– võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust nr 1084/2006, millega asutatakse ühtekuuluvusfond[3];
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi[4];
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1081/2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi[5];
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta[6];
– võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta otsust 2006/702/EÜ ühtekuuluvust käsitlevate ühenduse strateegiliste suuniste kohta [7];
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)[8];
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsust nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013)[9];
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2005. aasta resolutsiooni teaduse ja tehnoloogia kohta – Euroopa Liidu tulevase teadusuuringute toetamise poliitika suunised[10];
– võttes arvesse komisjoni teatist „Ühtekuuluvuspoliitika toetus majanduskasvule ja töökohtade loomisele: ühenduse strateegilised suunised, 2007–2013” (KOM(2005)0299);
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia” (KOM(2006)0502);
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni – investeerimine kasvu ja tööhõivesse: ühtne lähenemisviis” (KOM(2005)0488);
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „Ühtekuuluvuspoliitika ja linnad: linnade ja linnastute panus piirkondade majanduskasvu ja tööhõivesse” (KOM(2006)0385);
– võttes arvesse komisjoni teatist „Kolmas ühtekuuluvuse arenguaruanne: uue partnerluse poole majanduskasvu, tööhõive ja ühtekuuluvuse valdkonnas” (KOM(2005)0192);
– võttes arvesse 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumise järeldusi;
- võttes arvesse Euroopa Ülemkogu Feira kohtumisel 19.–20. juunil 2000. aastal vastu võetud Euroopa väikeettevõtete hartat;
– võttes arvesse komisjoni teatist 2006. aasta kevadisele Euroopa Ülemkogule pealkirjaga „On aeg tõsta tempot: uus partnerlus majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel” (KOM(2006)0030);
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Ülemkogule (20. oktoobril 2006 Soomes Lahtis toimuv mitteametlik kohtumine) pealkirjaga „Innovatsioonialdis ja uuenev Euroopa” (KOM(2006)0589);
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Ülemkogule pealkirjaga „Euroopa Tehnoloogiainstituut: edasised sammud selle loomiseks” (KOM(2006)0276);
– võttes arvesse komisjoni teatist „”Piirkonnad majandusmuutustes” (KOM(2006)0675)”;
– võttes arvesse Esko Aho juhitud sõltumatu ekspertrühma komisjonile esitatud aruannet uurimis- ja arendustegevuse kohta pealkirjaga „Innovaatilise Euroopa loomine” („Creating an innovative Europe”, jaanuar 2006), Euroopa teadusuuringute nõuandekomitee lõpparuannet pealkirjaga „Teadusuuringute ja innovatsiooni piirkondliku potentsiaali tugevdamine” („Stimulating regional potential for research and innovation”, november 2005) ning komisjoni aruannet „Uuenduslikud strateegiad ja tegevused – 15 aasta piirkondlikud kogemused” („Innovative strategies and actions: results of 15 years of regional experience”, oktoober 2005);
– võttes arvesse Euroopa innovatsioonitegevuse 2006. aasta arenguaruannet (trendikaart);
– võttes arvesse Regioonide Komitee seisukohti ja arvamusi;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6‑0096/2007),
A. arvestades, et lisaks tegevusele, mis hõlmab projektide heakskiitmist ja struktuurifondide juhtimist, aitab regionaalpoliitika tõsta ELi innovatsioonisuutlikkust, mis kätkeb endas rida täiendavaid teadus- ja tehnoloogia-, õigus- ja finants-, majandus- ja kaubandus-, korraldus- ja haldus-, energia- ja keskkonna-, haridus- ja sotsiaal- ning tervishoiu- ja kultuurialaseid meetmeid eesmärgiga tagada ühendusesisene tegelik ühtekuuluvus;
B. arvestades, et investeeringud iseenesest ei taga arengut, kuid asjakohaste poliitikate järgimisel võivad need saada oluliseks arendusvahendiks;
C. arvestades, et innovatsioonisuutlikkuse suurendamise eesmärk peaks olema piirkondadevaheliste erinevuste vähendamine, viies seeläbi ellu sotsiaalse solidaarsuse ja harmoonilise arengu põhimõtteid;
D. arvestades, et igasugune innovatsioonitegevus peab olema suunatud inimestele; arvestades, et kõigi poliitikate eduka täitmise aluseks on inimeste igakülgne ja harmooniline areng ning arvestades, et ELi kõigi meetmete osas tuleb lähtuda selle elanike kui kohalike ja piirkondlike kogukondade liikmete ning samal ajal liikmesriikide kodanike heaolust (mis üldiselt väljendub elukvaliteedis ja pikaealisuses);
E. arvestades, et hariduse ja koolituse ühesugune kättesaadavus kõigil tasanditel on kodanike põhiõigus ning et tuleb toetada järjepidevat koolitamist ning pakkuda töötajatele ümberõppevõimalusi;
F. arvestades, et innovatsiooni ELis tuleb mõista kui dünaamilist ja interaktiivset protsessi, mis kaasab erinevaid, sealhulgas vastavalt subsidiaarsuspõhimõttele ka piirkondlikke ja kohalikke sidusrühmi;
G. arvestades, et innovatsioon võib tähendada ka naasmist heade, läbiproovitud ja kontrollitud tavade juurde, mis on kasutusel olnud mitmete põlvkondade jooksul, ning et mõningatel juhtudel võivad innovatsioonimeetmed olla suunatud üksnes eripiirkondadele;
H. arvestades, et mõned meetmed nõuavad olulisi kulusid, samal ajal kui ülejäänud eeldavad vaid uusi ideid ja/või heade ning arusaadavate õigusnormide kehtestamist ja järgimist;
I. arvestades, et Lissaboni strateegia eesmärk on muuta Euroopa Liit maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majandusruumiks aastaks 2010, muu hulgas suurendades selleks kulutusi uurimis- ja arendustegevusele 3%ni SKPst, ning et piirkondlikel ja kohalikel keskustel tuleb aktiivsemalt sekkuda Lissaboni strateegia tegelikku elluviimisse;
J. arvestades, et 60–70% ühenduse õigusaktidest rakendatakse piirkondlikul ja kohalikul tasandil;
K. arvestades, et struktuurifonde tuleb kasutada paindlikult, võimaldades vajalikul määral arvestada iga piirkonna eripära;
L. arvestades, et on tarvitusele võetud erinevaid rahastamisvahendeid, muu hulgas uued algatused Jaspers, Jeremie ja Jessica, ning et Euroopa Investeerimispanga meetmed toimivad kasuliku arenguhoovana, suunates kulutuste otstarbekohasele kasutamisele;
M. arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) etendavad olulist osa innovatsioonisuutlikkuse suurendamisel ELis, muu hulgas tänu oma paindlikkusele ja kiirele kohanemisele uue tehnoloogia ja tegutsemismeetoditega;
N. arvestades, et VKEsid tuleb pidada üheks peamiseks innovatsiooni edendajaks Euroopas ning et liikmesriikidel ja ELil on kohustus tugevdada väikeettevõtete uuenduslikkuse vaimu ja tehnoloogilist potentsiaali ning võtta kasutusele väikeettevõtetele kättesaadav ühenduse patent;
O. arvestades, et ELi üheks suurimaks väljakutseks on jätkusuutliku energeetikasektori arendamine;
P. arvestades, et majandustegevus laiemas mõttes hõlmab ka põllumajandust;
Q. arvestades, et teenindussektor annab olulise osa (umbes 70%) liikmesriikide tuludest;
R. arvestades, et ELi kohta tehtud demograafilised prognoosid (madal sündivus ja rahvastiku vananemine) kujutavad endast sotsiaalset probleemi ning avavad liikmesriikidele, sealhulgas teenindussektorile häid innovatsioonivõimalusi;
S. arvestades, et transpordile, telekommunikatsioonile ja teabevõrkude infrastruktuurile tuleb luua asjakohased tingimused;
T. arvestades, et maailma majanduses ja poliitikas arvestatavad tegutsejad ei istu, käed rüpes, vaid otsivad samuti uusi lahendusi, ning arvestades, et innovatsioon võib olla vahend, mis muudab Euroopa majanduse atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks ning tugevdab ELi piirkondade vahelisi sidemeid;
U. arvestades, et innovatsiooni ei tohi käsitleda üksnes puhtformaalselt, ning arvestades tagasimõjuga, mille tõttu õigesti teostatud regionaalpoliitika tugevdab mitmesuunalist innovatsiooni, mis omakorda kutsub esile kiirema ja harmoonilisema piirkondliku arengu, suurendades seeläbi ELi ühtekuuluvust;
V. arvestades, et innovatsioon on üks ELi kolmest prioriteedist, mida nimetatakse ühenduse strateegilistes juhistes aastateks 2007–2013,
Inimkapitali, haridust, teadus- ja uurimistegevust käsitlev poliitika
1. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tagama ELi piirkondades kõigile kodanikele võrdsed võimalused juurdepääsuks haridusele kõigil tasanditel, mis ergutaks inimeste innovatiivset ja loomingulist mõtlemist, ning tagama isiksuste tasakaalustatud (nii intellektuaalse kui ka füüsilise) arengu, sealhulgas aktiivse, eetilise ja ühiskondliku suunitlusega käitumismallide arengu;
2. tervitab juba saavutatud tulemusi ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles edendama piirkondlike akadeemiliste ja teadusuuringute keskuste, samuti erinevate valdkondade tippkeskuste arengut ning nende keskuste, eelkõige seniste ja uute tippkeskuste vahelist tihedamat koostööd, seda ka kolmandatele riikidele avatud võrgustike ning uurijate ja üliõpilaste vahetuse intensiivistamise kaudu, pöörates vajalikku tähelepanu naissoost uurijatele juurdepääsuvõimaluste tagamisele;
3. kutsub komisjoni, liikmesriike ja kohalikke omavalitsusi üles edendama neid uurimisprojekte, mille tulemustel on praktiline rakendus, aidates seeläbi kaasa piirkondlikule arengule;
4. juhib nõukogu ja komisjoni tähelepanu asjaolule, et tingituna ELis valitsevast demograafilisest situatsioonist ja Euroopa ühiskonna vananemisest, tuleks eakaid inimesi julgustada uuenduslike meetmete väljatöötamises vahetult osalema, rakendades kasulikult oma teadmisi ja kogemusi;
5. kutsub komisjoni, liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles tegutsema tulemuslikumalt andekate noorte avastamiseks, andma neile võimalusi oma teadusliku ja intellektuaalse suutlikkuse arendamiseks ning osutama ka igakülgset toetust noorte teadlaste edasiarenemiseks;
6. rõhutab, et demograafilised muutused loovad Euroopa majanduse jaoks ka võimalusi; viitab innovatsioonitegevusele informaatika- ja meditsiinisektoris, domootikas (kodumajapidamiste automatiseerimine), telemaatikas ning suures osas teenuse-, transpordi- ja hoolekandesektorist, samuti regionaalplaneerimisel; tuletab meelde, et enamikul piirkondlikest ja kohalikest omavalitsustest on piisavalt võimu nende valdkondade poliitika elluviimiseks;
7. teeb komisjonile, liikmesriikidele, Regioonide Komiteele ja piirkondlikele omavalitsustele ettepaneku, et innovatsioonimeelsuse tugevdamiseks piirkondlikes ja kohalikes kogukondades alustataks ühiskonnas ja eelkõige ettevõtlussektoriga mitmesuunalist kampaaniat altpoolt tuleva algatuse korras toimuva dialoogi intensiivistamiseks;
8. tunnistab innovatsiooni tähtsust töökohtade loomisel Euroopas;
9. on seisukohal, et innovatsioonisuutlikkuse suurendamise oluline eeltingimus ELis, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades, ülemereterritooriumitel, mägialadel, saartel ja maapiirkondades on takistamatu ja vaba (või üliodav) lairibavõrgu juurdepääs:
a) haldusteabele (kõigil haldustasanditel), võimaldades enamiku haldusformaalsuste, sealhulgas ettevõtlusega seotud formaalsuste korraldamist interneti kaudu, ning
b) teadus-, majandus-, õigus- ja kultuurialasele teabele, mille suhtes kohaldatakse intellektuaalomandi õiguste põhimõtteid (e-raamatukogude laialdasem kättesaadavus),
ning kutsub komisjoni, liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi tagama üldist juurdepääsu sellisele teabele ning võimalikult suurendama juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia põhisele töötamisele, mis võib leevendada tööpuudust ning on eriti tähtis inimestele, kelle isiklik või ametialane olukord nõuab neilt kaugtöö või kaugõppega tegelemist või kes otsustavad kodus töötada, sealhulgas eelkõige lapsi hooldavatele vanematele, hooldustöötajatele ja puuetega isikutele;
10. nõuab tungivalt, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning riigiasutused koostöös valdkondlike asutustega (näiteks kaubandus-tööstuskodade ja muude teabekeskustega) rajaksid ühised teabepunktid; rõhutab, et seda on olemasolevate teabevõrgustike ümberkorraldamise kaudu võimalik teha ilma täiendavaid vahendeid kulutamata; lõpetuseks märgib, et sel moel saaksid ettevõtted ja teadusasutused ühest ja samast kohast teavet innovatsiooni, teadusuuringute ja regionaalarengu poliitika kohta kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil;
11. kogu ELis innovatsiooni ergutamist silmas pidades arvab, et on oluline igakülgselt toetada leiutamisega seotud tegevusi ja selle laiendusena patentide ja litsentsidega seotud tegevusi, ning kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama jõupingutusi Euroopa patendi kasutuselevõtmiseks, tagama autoriõiguste kaitse (intellektuaalomandi õiguste strateegia), võitlema energiliselt ja tulemuslikult võltsimise ja plagieerimisega, ning tegema tööd kõikehõlmavate lahenduste leidmiseks selles valdkonnas, võttes peamiselt aluseks Euroopa mudelid;
12. juhib tähelepanu sellele, et arengu ja innovatsiooni meetmed hõlmavad ka mittetehnoloogilisi organisatsioonilisi ja teenustega seotud uuendusi; tervitab asjaolu, et 5. detsembri 2006. aasta konkurentsinõukogu otsustas koostada teenustega seotud ja mittetehnoloogilise innovatsiooni poliitikasuunised; kutsub komisjoni üles kaasama sellesse protsessis osalevaid asjaomaseid ettevõtteid esindavad organisatsioonid; kutsub piirkondi üles juurutama meetmeid mittetehnoloogilise innovatsiooni toetamiseks;
13. arvab, et innovatsioonikeskmed ja tippkeskused on siiani andnud häid tulemusi ja et neid peaks täiendama järeldustega komisjoni teatisest „Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia”; on seisukohal, et arvestada tuleks ka komisjoni töödokumenti pealkirjaga „Innovatiivsed strateegiad ja meetmed” (milles käsitletakse ka „innovatsioonikupongi”), samuti tuleks kaaluda Euroopa teadusuuringute nõuandekomitee soovitusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama keskmete arengut kui vahendit sidemete loomiseks teadusuuringute keskuste, hariduskeskuste, ettevõtluse ja kohalike kogukondade vahel;
14. arvab, et innovatsiooni dünaamiline areng piirkondlikul tasandil, eriti traditsioonilise või monotööstusega piirkondades võib osutuda tulemuslikuks vahendiks, mis aitab ettevõtete ümberpaiknemist ära hoida või ärahoidmise võimatuse korral selle mõju leevendada, samuti piirkondlikku tööhõivet toetada;
15. soovitab tungivalt liikmesriikidel edendada koostööd, asutades Euroopa tehnoloogiafoorumeid, mis võimaldavad innovatsioonitegevust kokku koondada, luues selleks piiriüleseid ja piirkondadevahelisi sidemeid tööstus- ja äriringkondade ning teadlaste ja finantsringkondade vahel;
16. peab vajalikuks piirkondlike innovatsioonialade ja -keskuste rajamist ning nende ühendamist võrgustike kaudu teiste piirkondade ja liikmesriikide või kolmandate riikide vastavate struktuuridega;
17. tervitab asjaolu, et uurimis- ja arendustegevuse kulud on teadusuuringute seitsmendas raamprogrammis kasvanud ligikaudu 40%; sellegipoolest rõhutab, et teadus- ja arendustegevuse kulude praegune tase on ikka veel ohtlikult madal ning et selleks eraldatud ühenduse eelarvelised assigneeringud ei ole kaugeltki rahuldavad, ning kutsub liikmesriike üles võimalikult ruttu märkimisväärselt suurendama oma uurimis- ja arendustegevuse kulude osa SKTst nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, juhtides tähelepanu vajadusele kasutada raha arukalt ning vastavalt ettenähtud sihtotstarbele;
18. väljendab muret selle pärast, et ehkki ELi asutused tunnistavad innovatsiooni edendamise otsustavat tähtsust, ei rahulda uurimis- ja arendustegevusele eraldatud assigneeringud liidu tegelikke vajadusi ning ei taga seetõttu tema konkurentsivõimet;
19. arvab, et struktuurifondid on oluline vahend innovatsioonisuutlikkuse toetamiseks ja piirkondade majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks, ning soovitab komisjonil, liikmesriikidel ja piirkondlikel omavalitsustel suurendada struktuurifondidest uurimis- ja leiutustegevuseks eraldatavate vahendite osakaalu;
20. näeb Euroopa Tehnoloogiainstituuti (ETI) kui uut võimalust takistada ajude äravoolu ning anda andekatele Euroopa teadlastele ainulaadne võimalus teadusuuringute läbiviimiseks kõige kõrgemal tasemel, samuti kui piirkondlike uurimisinstituutide potentsiaalset toetusallikat; seepärast kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike kiirendama tööd ETI loomisel ning seeläbi tõstma ühenduse konkurentsivõimet ja potentsiaali nn teadmiste kolmnurgas, mille moodustavad innovatsioon, haridus ja teadusuuringud;
21. julgustab komisjoni koostama avatud, ühtse ja konkurentsivõimelise teadlaste tööturu loomise strateegiat, ning liikmesriike ja piirkondlikke omavalitsusi seda strateegiat ellu viima nii, et avada teadlastele ametialase arengu ja asjakohase karjääri väljavaated koos liikuvust soodustavate sammudega;
Majandus- ja energiapoliitika ning finants- ja haldusmeetmed
22. kutsub komisjoni, liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles andma VKEdele oma pädevuse piires igakülgset toetust (kaasa arvatud meetmed haldusmenetluste ja maksusüsteemi täiustamiseks ning riigihangete korda käsitlevad meetmed), kuna VKEd on kõige loomingulisemad ja dünaamilisemad tehnoloogiliste ja organisatsiooniliste uuenduste levitajad ning võivad seega tõsta Euroopa majanduslikku konkurentsivõimet ja parandada olukorda tööturul;
23. rõhutab, et on oluline hõlbustada VKEde juurdepääsu struktuurifondidest saadavale rahastamisele, et suurendada ELi kulutuste kulutasuvust Euroopa üldsuse silmis; sellega seoses arvab, et tuleb toetada rahastamise suuremat mitmekesistamist ning eelkõige teha pingutusi riskikapitali potentsiaali täielikumaks väljaarendamisele;
24. kutsub piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi edendama ja toetama piirkondlikku koostööd teaduslike uurimiskeskuste ning erineva suurusega, nii väikeste ja keskmise suurusega kui ka suurte ettevõtete ning võimaluse korral sotsiaalmajanduslike institutsioonide vahel; kutsub piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi käsitlema avatud uuendustegevuse põhimõtet (klastri- e keskmepõhine teadus- ja uuendustegevuse alane koostöö tööstuse, VKEde ja valitsuse vahel) piirkondliku arengu mootorina;
25. rõhutab, et struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond etendavad olulist osa ühenduse Lissaboni eesmärkide täitmisel, eriti innovatsiooni valdkonnas;
26. peab struktuurifonde oluliseks vahendiks innovatsioonisuutlikkuse tõstmisel, eriti piirkondade ühtekuuluvuse suurendamisel ja nende majandusliku ebavõrduse vähendamisel; teeb ettepaneku oluliselt suurendada struktuurifondidest teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks eraldatavaid vahendeid;
27. tunnistab, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil on mikroettevõtted ja käsitööndus innovatsiooni soodustava poliitika seisukohast eriti olulised ning tuleks toetada nende koostööd avalike ja eraõiguslike uurimisasutustega, seda eelkõige madal- ja kesktaseme tehnoloogiate puhul; palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule tegevuskava selliste ettevõtete jaoks ning soovitab liikmesriikidel ja piirkondlikel omavalitsustel toetada neid struktuurifondide kaudu, muuhulgas ka üliõpilaste praktika raames, ning kahetseb, et nende osas ei ole välja pakutud operatiivseid meetmeid; seetõttu kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama, et strateegia prioriteetide määratlemisel võetaks arvesse selliste ettevõtete erijooni ja vajadusi;
28. kutsub liikmesriikide valitsusi ja piirkondlikke omavalitsusi looma vajalikke tingimusi piirkondadevahelise ja piiriülese koostöö tugevdamiseks innovatsiooni valdkonnas, ning soovitab võimalikult lihtsustada sellise koostöö rahastamise haldusmenetlusi;
29. soovitab liikmesriikide valitsustel ning piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel võtta olulise tähtsusega innovatiivseid meetmeid teenindussektoris selle laiemas tähenduses, mis hõlmab ka avalikke teenuseid;
30. innovatsiooni soodustava poliitika tulemuslikuks rakendamiseks piirkondades nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid otstarbekalt Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse esimese raamprogrammi pakutavaid üksteist täiendavaid rahastamisvõimalusi;
31. on seisukohal, et vastavalt tugevale sotsiaalsele survele selles küsimuses tuleb radikaalselt kärpida bürokraatiat, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles oma vastavate pädevuste piirides sellest vaatevinklist lähtudes läbi vaatama ühenduse, siseriiklikud, piirkondlikud ja kohalikud õigusaktid ning oluliselt lihtsustama ja võimaluse korral ühtlustama haldusmenetlusi, eelkõige neid, mis seonduvad majandustegevuse alustamise ja juhtimisega (ühtsed kontaktpunktid);
32. on seisukohal, et institutsionaalset abi tuleks osutada kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele nende innovatsiooni toetavas töös ning soovitab, et liikmesriigid võiksid kooskõlas subsidiaarsuspõhimõttega ning komisjoni vastu võetud riigiabi suunistega kaaluda neile võimalikult laialdaste kohustuste ja volituste andmist koos asjakohaste omafinantseerimisvahendite, toetuste või abirahadega, mis peaks hõlbustama jõupingutusi kohalikele elanike jaoks parimate lahenduste leidmisel;
33. kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi innovatsiooni soodustavate investeeringute ja projektide elluviimiseks sobivate viiside otsimisel edendama ja paremini ära kasutama lahendusi, mida pakub avaliku ja erasektori partnerlus, rakendades samal ajal muudes riikides ja piirkondades väljatöötatud häid tavasid ning järgides kulutustele vastava tulu põhimõtet;
34. rõhutab ulatusliku avaliku ja erasektori partnerluse vajadust, et täiendada liikmesriikide ja ühenduse eraldatavaid avaliku sektori vahendeid; märgib, et sellise tegevuse edu sõltub esmajoones võimalike osalejate vahelistest sidemetest;
35. seoses ühelt poolt konkurentsipoliitika ja riigiabi poliitika vaheliste pingete tekkimise võimalusega ning teiselt poolt selliste projektide toetamisega struktuurifondidest nõuab tungivalt, et komisjon võtaks meetmeid selliste pingete vähendamiseks seoses avaliku ja erasektori partnerluse ning muude küsimuste, sealhulgas lairiba- ja internetiühenduse infrastruktuuriga;
36. innovatsiooni soodustava poliitika rakendamist siseriiklikul ja piirkondlikul tasandil silmas pidades arvab, et kapitali kogumine tuleb muuta lihtsamaks, ning kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles looma tegelikele vajadustele vastavaid rahastamismehhanisme koos innovatsiooniprojektidega seotud riskide haldamise süsteemiga; sellega seoses tunnustab Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi poolt ühiselt kasutusele võetud uute rahastamisvõimaluste (Jaspers, Jeremie ja Jessica) tähtsust innovatsioonile ning leiab, et teavet nende algatuste praktilise ja tulemusliku rakendamise kohta tuleb piirkondlikul tasandil levitada võimalikult laialdaselt;
37. samas rõhutab, et kehtiv riskikapitali süsteem ei vasta väikeste ja mikroettevõtete innovatsioonitegevuse, eelkõige mittetehnoloogilise innovatsiooni rahastamise vajadustele; kutsub komisjoni, Euroopa Investeerimispanka ja Euroopa Investeerimisfondi kas riskikapitali kohandamise või vajaduse korral muude uuenduslike rahastamisvahendite loomisega välja selgitama kõnealustele ettevõtetele ja kodutööndusele sobivad rahastamisviisid; juhib tähelepanu sellele, et Jeremie algatus ei peaks piirduma üksnes kõrgtehnoloogilise innovatsiooni toetamisega, ning kutsub liikmesriike ja piirkondi üles tagama, et selle kaudu toetataks ka madal- ja kesktaseme tehnoloogiate alast innovatsiooni;
38. kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondlikke omavalitsusi mitte keskenduma üksnes suurtele projektidele ja tippkeskustele, vaid pöörama tähelepanu ka väiksematele projektidele vähem soodsates piirkondades ja pakkuma kohandatud mikrolaenumehhanisme;
39. tunnistab seost innovatsiooni ning isikute ja kaupade kiire ja ohutu liikumise vahel, mis eeldab piirkondlikelt kogukondadelt transpordi infrastruktuuri tagamist, ning kutsub komisjoni, liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles tehnilisele ja organisatsioonilisele uuenduslikkusele transpordi ja eelkõige ühistranspordi valdkonnas nii kohalikul kui piirkondlikul tasandil;
40. tunneb heameelt sellest, et Euroopa Parlament koos nõukogu ja komisjoniga on pööranud tähelepanu Euroopa energeetikaprobleemidele, ning mõistes, et ehkki energiapoliitika kuulub põhimõtteliselt siseriikliku tegevuse valdkonda ning mõjutab oluliselt innovatsiooni majanduses, soovitab siiski tungivalt liikmesriikidel kaaluda selle poliitika piirkondlikke aspekte, sealhulgas energiaalast haridust, mis peaks kaasa tooma suuremad pingutused energiakasutuse ratsionaliseerimiseks ning puhta energia tootmiseks, kasutades selleks ära geoloogilisi iseärasusi ja kohalikke energiaallikaid ning edendades energiasäästlike hoonete ehitamist, suuremal määral taastuvenergiaallikatele tuginevat majandust, erinevate transpordiliikide kombinatsioone tõhusamalt kasutavat transpordisüsteemi ning tulemuslikumaid korduskasutuse ja ringlussevõtu protsesse; rõhutab positiivset rolli, mida peavad selles küsimuses etendama VKEd;
Linna- ja maapiirkonnad ning keskkond
41. ebasoodsatest struktuurilistest tingimustest (nagu näiteks majanduslike võimaluste kaotamine ja tööpuudus) põhjustatud teatavate piirkondade tühjenemise vastustamiseks kutsub liikmesriike ja komisjoni üles teostama tulemuslikumat piirkonnasisest hüvitamispoliitikat, pidades silmas innovatsiooni arendamist piirkondlikes majandussüsteemides, mis tugevdab ühenduse innovatsioonisuutlikkust ja aitab saavutada tõelist territoriaalset ühtekuuluvust;
42. juhib komisjoni, liikmesriikide ja piirkondlike omavalitsuste tähelepanu asjaolule, et innovatsioonisõbralik keskkond saab tekkida seal, kus inimestel on head elamistingimused, mis tähendab vajalikul tasemel turvalisuse, tervishoiu ja keskkonnakaitse, korraliku eluaseme, hariduse, kultuuri ja teenuste kättesaadavuse jms tagamist;
43. arvestades silmapaistvat osa, mida etendavad linnapiirkonnad paikadena, kus elab enamik liidu kodanikest, samuti kohalike ja piirkondlike innovatsioonikeskustena, kutsub liikmesriike ja piirkondlikke omavalitsusi üles toetama pikaajalist ruumilist planeerimist, mis loob tingimused linnaruumi otstarbekaks ja harmooniliseks kasutamiseks ning linnade jätkusuutlikuks arenguks, võttes nõuetekohaselt arvesse majanduslikke, puhke-, eluaseme ning keskkonnakaitse vajadusi;
44. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama innovatiivset keskkonnasõbralikku tegevust (ökoinnovatsiooni) tagavaid algatusi kooskõlas säästva arengu strateegia suunistega, mis muuhulgas aitab saavutada jätkusuutlikku piirkondlikku arengut; viitab ka VKEde märkimisväärsele potentsiaalile sellise innovatsiooni osas;
45. arvestades asjaolu, et maapiirkondadel, kus elab umbes 20% liidu rahvastikust, on otsustav tähtsus ELi toiduainetega varustamisel, kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondlikke omavalitsusi üles lülitama põllumajanduslike toiduainete tootmise ja töötlemise ning maapiirkondade elanike elamistingimuste küsimused innovatsioonipoliitika tegevusvaldkonda;
Head tavad ning innovatsioonipoliitika tugevdamine
46. tervitab komisjoni senist tööd innovatsioonipoliitika hindamisel liikmesriikide tasandil (näiteks Euroopa innovatsiooni arenguaruanne) ning kutsub komisjoni üles analüüsima süstemaatiliselt üksikute piirkondade arengutaset, kasutades kõige objektiivsemaid olemasolevaid innovatsiooninäidikuid; teeb ettepaneku esitada asjakohane analüüs ja hindamine praegu koostatavas neljandas aruandes ühtekuuluvuse kohta;
47. palub komisjonil astuda samme riiklike strateegiliste võrdlusraamistike tugevdamiseks, mis innovatsioon esiplaanile tõstmiseks peaksid sisaldama piirkondlikku innovatsioonistrateegiat, ning lülitada need kogu ELi hõlmavasse ühtsesse ja sidusasse süsteemi;
48. tervitab praeguseks saavutatud tulemusi kogemuste ja heade tavade vahetamisel piirkondlike ja kohalike kogukondade vahel koostöövõrgustike kaudu ning kutsub komisjoni üles jätkuvalt toetama selliste võrgustike arengut ja innovatsiooni edastamist uusimate info- ja sidetehnoloogiate abil, mis oluliselt hõlbustavad teabe edastamist ja vahetamist, eriti silmas pidades vajadust kaasata kõrvalistes piirkondades elavaid kogukondi; sellega seoses tervitab asjaolu, et algatuse „Piirkonnad majandusmuutustes” kaudu suunab komisjon piirkondi ja linnu tegema koosööd, kuid ootab seejuures konkreetseid ettepanekuid kõnealuse algatuse rakendamiseks;
49. kutsub komisjoni üles koostama koostöös liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsustega vahekokkuvõtet senise ühtsuspoliitika tulemuste ja ühenduse strateegiliste suuniste kohta, et hinnata ELi innovatsioonipoliitika tulemusi piirkondades;
50. tuletab komisjonile meelde, et neljanda ühtekuuluvusaruande eesmärk peab olema ka tulevase ühtekuuluvuspoliitika parandamine; viitab ka 2007. aastal koostatavale ELi territoriaalsele kavale; rõhutab, et kõnealuse poliitikadokumendi eesmärk on anda territoriaalsele arengule uued ja tulevikku suunatud põhimõtted (eriti piirkondliku ning linnade ja linnastute arengu, piirkondlike keskmete „kriitilise massi” kasutamise ning piirkondadele diferentseeritud lähenemise osas) ning kasutada kultuuri piirkondliku arengu toetamiseks;
51. loodab, et käesolev resolutsioon näitab linnade ja piirkondade huvi piirkondliku arengu ja majanduskasvu vastu ning annab oma panuse liikmesriikide Lissaboni strateegia täitmise aastaaruannete teemal toimuvasse arutelusse;
52. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja Regioonide Komiteele.
- [1] ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.
- [2] ELT L 239, 1.9.2006, lk 248.
- [3] ELT L 210, 31.7.2006, lk 79.
- [4] ELT L 210, 31.7.2006, lk 1.
- [5] ELT L 210, 31.7.2006, lk 12.
- [6] ELT L 210, 31.7.2006, lk 19.
- [7] ELT L 291, 21.10.2006, lk 11.
- [8] ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.
- [9] ELT L 310, 9.11.2006, lk 15.
- [10] ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 259.
SELETUSKIRI
Euroopa Liidu regionaalpoliitika peaks käsitlema kahte põhiküsimust, nimelt ühendusesisest ühtekuuluvust ja vajadust tegutseda innovatsiooni edendamise nimel. 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi perioodil kasutatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid kolme põhieesmärgi, nimelt lähenemise, konkurentsivõime ja Euroopa territoriaalkoostöö saavutamiseks. Nende vahendite kaudu ei peaks ühenduse regionaalpoliitika olema suunatud mitte ainult individuaalsete ELi piirkondade vaheliste erinevuste vähendamisele, vaid ka ühenduse innovatsioonisuutlikkuse suurendamisele kõigis valdkondades.
Seega ei tohiks me raisata aega, raha ega oma kodanike loomingulisi võimeid. Me vajame sobivat keskkonda ning mõistmist, et innovatsioon ei ole ainult teadlaste, uurijate, leiutajate, töösturite, ärimeeste ja poliitikute pärusmaa. On väga tähtis, et kohalike ja piirkondlike kogukondade elanikud mõistaksid, et innovatsioon on kõigi jaoks ning et see võib parandada nende elutingimusi ja elukvaliteeti. Seda ei ole kerge saavutada, aga keegi ei olegi kunagi öelnud, et peame ainult lihtsate asjadega tegelema.
Seetõttu tuleks kindlalt rõhutada, et innovatsiooni soodustav tegevus on kohustuslik kogu ELi jaoks tervikuna, kuid ka liikmesriikide ja kõigi piirkondade jaoks eraldi. Siiski tuleks tähele panna, et ELi tasandil praegu olemasolev aastane üldsumma moodustab kuni 1% ühenduse SKTst. Kui liikmesriigid ei võta endale asjakohast kohustust (mis peab loomulikult sisaldama ka finantseerimist), jääb innovatsioon (mis muide kõlab kõigis meie keeltes pea ühesuguselt, kuna on tuletatud ladinakeelsest sõnast innovatio) vaid sõnakõlksuks. Meil on viimane aeg muuta avaldused ja kohustused praktiliseks tegevuseks, sest innovatsioon ei ole eesmärk omaette.
Innovatsiooni tuleks põhimõtteliselt teadvustada kõikides meetmetes, mis annavad oma panuse ühenduse tõelisse ühtekuuluvusse teaduse, hariduse ja uurimistöö, ehituse ja tehnoloogia, seaduse ja korralduse, juhtimise ja haldamise, majanduse ja kaubanduse, energeetika ja keskkonna vallas. Innovatiivseid lahendusi on vaja leida ka sotsiaal- ja tervishoiuprobleemidele, samuti kultuuri kättesaadavusega seotud küsimustele. Kusjuures kõigil mainitud tahkudel on piirkondlik mõõde.
Kõik meetmed ühenduse, liikmesriigi ja piirkondlikul tasandil peaksid põhinema elanikkonna üldisel heaolul. Seega peaks ühenduse tegevuse keskseks lähtekohaks olema inimestesse investeerimine, nende arenguks sobiliku keskkonna loomine, kaasa arvatud hariduse kättesaadavuse tagamine, et oleks võimalik inimeste intellektuaalset potentsiaali ja võimeid rakendada loometegevusel. Lisaks peame me ära kasutama positiivsete kogemuste pagasi, mis on Euroopa riikides eksisteerinud mitmete põlvkondade vältel. See on Euroopa – meie – peamine allikas konkurentsialase edu saavutamiseks maailmatasandil. Samuti on vaja, et suur hulk eurooplasi võtaks omaks kaugeleulatuva, innovatiivse mõtteviisi ning astuks samme innovaatilise arengu suunas. See on eriti oluline, pidades silmas asjaolu, et Euroopa demograafiline olukord on muutumas murettekitavaks.
Pärast tema ees seisvate probleemide kindlaksmääramist püstitas Euroopa Liit endale Lissaboni strateegia raames eesmärgi saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majanduseks. Muu hulgas tuleb see saavutada uurimis- ja arendustegevusele suunatud kulutuste suurendamisega 3%ni SKTst. Praeguseks on aga vaid kaks liikmesriiki – Rootsi ja Soome – sellele tasemele jõudnud. Lisaks eksisteerivad suured piirkondlikud erinevused uurimis- ja arendustegevusele suunatud kulutuste tasemes. Olemasoleva statistika alusel on eesmärgini jõudnud 21 piirkonda 254st EL-25 piirkonnast. Nii et uute ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleb piirkondlikud ja kohalikud tasandid aktiivsemalt kaasata püüdesse saavutada Lissaboni strateegia eesmärgid.
Innovatsiooni soodustavat poliitikat, olgu siis ELi, liikmesriigi või piirkondlikul tasandil, tuleb vaadelda muutuva keskkonna taustal; seega tuleb arvesse võtta asjaolu, et teised arenevad meiega samaaegselt. Nii et kui me soovime olla paremad, peame olema konkurentsivõimelisemad tehnoloogia ja metoodika, uute ehitusmaterjalide, uute toodete ja teenuste, uute energiaallikate ning uue organisatoorse, õigusliku, rahastamisalase ja muu korralduse vallas. Lühidalt öeldes, uute atraktiivsete väärtuste vallas.
Euroopa Liit on üks kahest maailma juhtivast majandusest. ELi SKT tervikuna on väga lähedal Ameerika Ühendriikide omale (Maailmapanga andmetel 12,5 triljonit USD). Võistluses oma peamiste rivaalidega teadmistepõhisesse majandusse investeerimisel on EL praegu siiski kaotaja seisus. Me peame hoolikalt vaatlema, kuidas Hiina ja India sellele küsimusele lähenevad. Olemasolevate andmete alusel on ELi kulutused teadustegevusele 1,96% SKTst, võrreldes USA 2,59% ja Jaapani 12%ga. Kui me tõesti tahame saavutada Lissaboni strateegia eesmärgid (mida ajakohastati 2005. aasta juulis), peame selles küsimuses rakendama terviklikku lähenemisviisi ja seda ka uues regionaalpoliitikas.
See arvamus kajastub komisjoni 2005. aasta 13. septembri teatises pealkirjaga „Teadmiste rakendamine praktikas: ELi laiapõhjaline innovatsioonistrateegia”. Teatises on ära toodud kümme tegevust, mis on Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia seisukohalt esmatähtsad. Siinkohal on sobilik tsiteerida järgmist lõiku: „Tihti saab innovatsiooni kõige paremini edendada piirkondlikul tasandil. Seepärast tuleks piirkondi kaasata riiklike reformiprogrammide ettevalmistamisse ja rakendamisse ning lasta neil sealhulgas välja töötada oma piirkondlikud innovatsioonistrateegiad. Täiendavaid jõupingutusi tuleb teha poliitika tundmaõppimiseks ja heade tavade vahetamiseks piiriüleselt.”
Innovaatilisema Euroopa suunised peavad seega hõlmama ka piirkondi. Ja võimaluse korral peaks erainvestorite tegevus aitama suurendada kohalikul ja piirkondlikul tasandil rakendatava poliitika innovatsiooni soodustavat mõju.
Käesolevas raportis on igati püütud arvesse võtta ühenduse regionaalpoliitika ja ühenduse innovatsioonivõime vaheliste seoste kõige laiemat võimalikku ulatust. Arvesse on seega võetud suur hulk komisjoni ja Regioonide Komitee esindajate lähtematerjali ja arvamusi. Tuleb märkida, et sel teemal on avaldatud küllaltki erinevaid seisukohti. Üheks näiteks on üheksast punktist koosnev „Innovatsioonimanifest“, mis keskendub tööstuse ja akadeemilise maailma vahelistele suhetele ning mille sõltumatu uudisteagentuur Science Business 2006. aasta novembris avaldas.
Lõpetuseks soovib ettekandja tänada kõiki, kes pakkusid tuge ja abi käesoleva raporti koostamisel.
eelarvekomisjoni ARVAMUS (25.1.2007)
regionaalarengukomisjonile
Tulevase regionaalpoliitika panuse kohta Euroopa Liidu innovatsioonisuutlikkuse suurendamisse
(2006/2104(INI))
Arvamuse koostaja: Nathalie Griesbeck
ETTEPANEKUD
Eelarvekomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. rõhutab, et struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond etendavad olulist osa ühenduse Lissaboni eesmärkide täitmisel, eriti innovatsiooni valdkonnas;
2. peab struktuurifonde oluliseks vahendiks innovatsioonivõime tõstmisel, eriti piirkondade ühtekuuluvuse suurendamisel ja majandusliku ebavõrduse vähendamisel; teeb ettepaneku tõsta olulisel määral struktuurifondide vahendeid, mis on ette nähtud teadustegevusele ja innovatsioonile;
3. on mures, et uurimis- ja arendustegevuse rahastamiseks mõeldud assigneeringud ei rahulda Euroopa Liidu vajadusi konkurentsivõime tagamiseks, kuigi liidu organid tunnistavad innovatsiooni edendamise erilist tähtsust;
4. tõdeb, et innovatsioon on vältimatult vajalik Euroopas töökohtade loomiseks;
5. rõhutab, et tuleb välja töötada põhjalik süsteem avaliku ja erasektori partnerluse süvendamiseks, mis on vajalik liikmesriikide ja liidu eraldatud avaliku sektori vahendite kasutamiseks; märgib, et sellise tegevuse edu sõltub esmajoones võimalike osalejate omavaheliste suhete loomisest;
6. rõhutab, et on oluline hõlbustada VKEde juurdepääsu struktuurifondide rahastamisele, eesmärgiga suurendada liidu kulutuste kulutasuvust Euroopa kodanike silmis; selleks tuleb toetada rahastamise suuremat mitmekesistamist ning erilist tähelepanu tuleb pöörata riskikapitali potentsiaali edasisele arendamisele;
7. peab vajalikuks innovatsioonipiirkondade ja -keskuste rajamist piirkondlikult ning võrgustiku abil nende kokkuviimist teiste piirkondade ja liikmesriikide või kolmandate riikide asjaomaste struktuuridega.
MENETLUS
|
Pealkiri |
Tulevase regionaalpoliitika panus Euroopa Liidu innovatsioonisuutlikkuse suurendamisse |
||||||
|
Menetluse number |
|||||||
|
Vastutav komisjon |
REGI |
||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
BUDG |
||||||
|
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev |
|
||||||
|
Arvamuse koostaja |
Nathalie Griesbeck |
||||||
|
Endine arvamuse koostaja |
|
||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
25.1.2007 |
|
|
|
|
||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
25.1.2007 |
||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
29 0 0 |
|||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Laima Liucija Andrikienė, Richard James Ashworth, Reimer Böge, Salvador Garriga Polledo, Monica Maria Iacob-Ridzi, Janusz Lewandowski, Mario Mauro, Nina Škottová, László Surján, Herbert Bösch, Brigitte Douay, Neena Gill, Catherine Guy-Quint, Jutta Haug, Vladimír Maňka, Dan Mihalache, Gianni Pittella, Yannick Vaugrenard, Ralf Walter, Gérard Deprez, Nathalie Griesbeck, Anne E. Jensen, Jan Mulder, Kyösti Virrankoski, Wiesław Stefan Kuc, Wojciech Roszkowski, Gérard Onesta. |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Paul Rübig, Hans-Peter Martin. |
||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
|
||||||
|
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
... |
||||||
MENETLUS
|
Pealkiri |
Tulevase regionaalpoliitika panus Euroopa Liidu innovatsioonisuutlikkuse suurendamisse |
|||||||||||
|
Menetluse number |
||||||||||||
|
Vastutav komisjon |
REGI |
|||||||||||
|
Arvamuse esitaja(d) |
BUDG |
|
|
|
|
|||||||
|
Arvamuse esitamisest loobumine |
|
|
|
|
|
|||||||
|
Tõhustatud koostöö |
|
|
|
|
|
|||||||
|
Raportöör(id) |
Mieczysław Edmund Janowski |
|||||||||||
|
Endine raportöör / Endised raportöörid |
|
|
||||||||||
|
Arutamine parlamendikomisjonis |
21.6.2006 |
4.10.2006 |
23.1.2007 |
|
|
|||||||
|
Vastuvõtmise kuupäev |
20.3.2007 |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse tulemused |
+ - 0 |
43 0 4 |
||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Alfonso Andria, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Tiberiu Bărbuleţiu, Jean Marie Beaupuy, Rolf Berend, Jana Bobošíková, Vasile Dîncu, Gerardo Galeote, Iratxe García Pérez, Eugenijus Gentvilas, Pedro Guerreiro, Gábor Harangozó, Marian Harkin, Mieczysław Edmund Janowski, Gisela Kallenbach, Tunne Kelam, Evgeni Kirilov, Sérgio Marques, Miguel Angel Martínez Martínez, Yiannakis Matsis, Miroslav Mikolášik, Jan Olbrycht, Maria Petre, Markus Pieper, Wojciech Roszkowski, Elisabeth Schroedter, Stefan Sofianski, Grażyna Staniszewska, Catherine Stihler, Kyriacos Triantaphyllides, Oldřich Vlasák, Vladimír Železný |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Jan Březina, Brigitte Douay, Den Dover, Emanuel Jardim Fernandes, Dariusz Maciej Grabowski, Ljudmila Novak, Mirosław Mariusz Piotrowski, Zita Pleštinská, Christa Prets, Toomas Savi, László Surján, Károly Ferenc Szabó, Nikolaos Vakalis |
|||||||||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Věra Flasarová |
|||||||||||
|
Esitamise kuupäev |
30.03.2007 |
|||||||||||
|
Märkused |
|
|||||||||||