RAPORT Komisjoni poliitiline strateegia 2008. aasta eelarvemenetluseks
3.4.2007 - (2007/2017(BUD))
III jagu – komisjon
Eelarvekomisjon
Raportöör: Kyösti Virrankoski
PR_BUD_Strategy
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
komisjoni poliitilise strateegia kohta 2008. aasta eelarvemenetluseks, III jagu – komisjon
(2007/2017(BUD))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele 2008. aasta poliitilise strateegia kohta (KOM(2007)0067);
– võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[1];
– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 272 ja Euratomi asutamislepingu artiklit 177;
– võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõiget 1;
– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ja väliskomisjoni ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A6-0123/2007),
A. arvestades, et Euroopa Liidu 2008. aasta eelarve on teine eelarve, milles lepitakse kokku vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta;
B. arvestades, et 2008. aasta eelarve on esimene, milles lepitakse kokku pärast Rumeenia ja Bulgaaria saamist ELi liikmeks;
C. arvestades kiiret globaliseerumisprotsessi koos kõigi sellega kaasnevate võimaluste ja väljakutsetega majandus-, sotsiaal- ning keskkonnavaldkonnas, arvestades asjaolu, et 2008. aasta eelarve peab tagama ELile jätkuva kasusaamise globaliseerumise võimalustest ja suutlikkuse vastata selle väljakutsetele ning oma kohustuste täitmise globaalsel tasandil asjakohase tulevikku suunatud sise- ja välispoliitika abil;
D. arvestades asjaolu, et 2007. aasta on paljude rahastamiskava perioodiks 2007–2013 ette nähtud ELi uute kulutuste programmide rakendamise esimene aasta pärast arvukate uute õiguslike aluste vastuvõtmist 2006. aastal, arvestades, et andmed 2007. aasta eelarve, eelkõige kulukohustuste assigneeringute rakendamise kohta annavad olulist teavet komisjoni ja liikmesriikide suutlikkuse kohta ellu viia parlamendi prioriteete,
Poliitiline kontekst
1. rõhutab, et 2008. aasta eelarve koostamine, esitamine ja arutamine toimub Rooma lepingu allakirjutamise 50. aastapäeva taustal ning ühel ajal uute katsetega saavutada edu põhiseaduse lepingu osas; märgib, et 2007. aastal algab ettevalmistumine 2008.–2009. aastal toimuvaks täielikuks ja üldiseks 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtteks; märgib samuti oma 29. märtsil 2007. aastal vastu võetud resolutsiooni liidu omavahendite süsteemi kohta;
2. rõhutab, et Euroopa Parlament peab oluliseks 27 liikmega ELi suutlikkust kasutada globaliseerumist võimalusena oma kodanike jaoks ning püsida globaliseerumise väljakutsetele vastamisel rahvusvahelise tegevuse juhtpositsioonil; rõhutab sellega seoses, kui oluline on kindlustada ELi finantsvahendite ja inimressursside asjakohane eraldamine, et tagada ELi nõuetekohane toimimine;
3. võtab teadmiseks komisjoni osutatud ettepanekud heaolu, solidaarsuse, turvalisuse ja välistegevuse pealkirjade all; on päri seisukohaga, et samal ajal peab EL keskenduma jätkuvalt Lissaboni tegevuskavale ning eelkõige majanduskasvule ja tööhõivele, konkurentsivõimele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele; on arvamusel, et paljudel juhtudel – näiteks energiapoliitika ja kliimamuutuse puhul – näitavad need ettepanekud ELi paindlikumat lähenemisviisi Euroopa kodanike ees seisvate reaalsete väljakutsetega tegelemisel; juhib siiski tähelepanu sellele, et ELi võime reageerida poliitilistele muutustele eelarveliselt on äärmiselt piiratud, sest varud kulude erinevate ülemmäärade raames on väga väikesed;
4. eelarvepädeva institutsioonina peab oma kohustuseks tagada, et ELi eelarvevahendeid kasutatakse selleks, et saada kulutustele vastavat tulu ning eelkõige optimeerida piiratud ressursse; kavatseb kohaldada tulemuspõhist eelarvet, mis põhineks 2007. aasta eelarve koostamisel koostöös erikomisjonidega kasutatud lähenemisel;
5. kordab oma nõuet, et ELi poliitilise strateegia iga-aastased prioriteedid määrataks kindlaks viisil, millest Euroopa kodanikke saaks tõhusalt teavitada ja rõhutab, et käesolevas resolutsioonis esitatakse Euroopa Parlamendi seisukohad tulevase eelarvemenetluse kohta; avaldab sügavat kahetsust, et poliitiline strateegia ei kajasta piisavalt parlamendi prioriteete; loodab, et käesolevat resolutsiooni võetakse 2008. aasta esialgses eelarveprojektis nõuetekohaselt arvesse; rõhutab, et mitmeid komisjoni esitatud algatusi 2008. aasta poliitilises strateegias tuleks käsitleda vastavalt hiljaaegu kokku lepitud kulutuste programmidele ja poliitilistele prioriteetidele, millele toetuvad 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes mitmeaastaseks finantsraamistikuks 2007–2013 kokku lepitud üldised eelarvesummad;
6. võtab teadmiseks volinik Wallströmi ettekande esimeeste konverentsile 8. veebruaril 2007. aastal komisjoni 2007. aasta õigusloome- ja tööprogrammi kohta, kuid avaldab kahetsust, et puuduvad seosed õigusloomeprogrammi ja eelarvemenetluse vahel; nõuab kooskõlas parlamendi ja komisjoni vahelise raamkokkuleppega nende kahe menetluse paremat sidusust; tuletab komisjonile meelde 2007. aasta eelarvemenetluse käigus võetud kohustust ning komisjoni presidendi Barroso detsembris 2006 saadetud kirja õigusloomealaste prioriteetide ja eelarveotsuste parema ühildamise kohta; sellega seoses võtab teadmiseks poliitilise strateegia teatises esitatud komisjoni prioriteedid ning ootab komisjonilt, et ta kohandaks neid prioriteete, lähtudes otsustest, mis eelarvepädevatel institutsioonidel tuleb iga-aastase menetluse käigus vastu võtta,
Tulemuspõhine eelarve – läbipaistev esitus, selged eesmärgid, täpne täitmine
7. rõhutab veel kord, et Euroopa Parlament peab oluliseks, et ELi kulutuste programmid täidaksid tõhusalt neid poliitilisi eesmärke, mille saavutamiseks need on vastu võetud; on seisukohal, et poliitika tulemuslikkus ja selged tõendid selle kohta on alati olnud ELi õiguspärasuse alus Euroopa kodanike silmis; kinnitab seetõttu kavatsust lähtuda 2008. eelarvemenetluses nn tulemuspõhise eelarve filosoofiast; rõhutab, et neid tulemusi ei hinnata üksnes raamatupidamiseeskirjade alusel, ning juhib tähelepanu sellele, et seda lähenemisviisi järgitakse institutsioonidevahelise usaldusväärse koostöö vaimus;
8. rõhutab esimese sammuna teel tulemuspõhise eelarve poole selguse, kooskõla ja läbipaistvuse olulisust eelarve esitamisel; toetab tegevuspõhise eelarvestamise lähenemisviisi, mille eesmärk on viia finantsvahendid ja inimressursid vastavusse komisjoni eelarvest rahastatavate poliitikavaldkondade poliitiliste eesmärkidega; märgib, et tegevuspõhise eelarvestamise liigendust ei ole lihtne kooskõlastada mitmeaastase finantsraamistiku kategooriatega; kahetseb, et poliitilise strateegia kategooriad „Heaolu”, „Solidaarsus”, „Turvalisus” ja „Välistegevus” moodustavad kolmanda klassifitseerimissüsteemi, mis on üsna meelevaldne poliitikavaldkondade liigitamisel erinevate peatükkide alla, millel ei tarvitse eelarve perspektiivist olla suurt väärtust ja mida ei ole lihte kooskõlastada tegevuspõhise eelarvestamise ja mitmeaastase finantsraamistiku kategooriatega; palub komisjonil rohkem järgida tegevuspõhise eelarvestamise ja mitmeaastase finantsraamistiku struktuuri ning esitada selged näitajad selle kolmanda klassifitseerimise ja institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarverubriikide vastavuse kohta;
9. on seisukohal, et esialgses eelarveprojektis esitatavad komisjoni tegevusaruanded iga poliitikavaldkonna kohta on eelarvepädevate institutsioonide jaoks otsustava tähtsusega tulemusliku ülevaate saamiseks ELi kulutustest; rõhutab, et kui poliitika eesmärgid ei ole selged, siis on poliitika tulemuslik hindamine võimatu; palub 2008. aasta esialgses eelarveprojektis nimetatud tegevusaruannete selgust parandada; palub keskenduda rohkem poliitika eesmärkidele ja selle tulemuste mõõtmisele ning vähem teabele haldusprotsesside kohta, nagu see on sageli olnud varasemate esialgse eelarveprojekti dokumentide puhul;
10. rõhutab eelarve täitmise järelevalve olulisust poliitika tulemuslikkuse läbivaatamise vahendina; tervitab komisjoni viimase aja edusamme andmete esitamisel rakendamise kohta, eriti eelarveprognoosi puudutavate hoiatuste süsteemi kasutuselevõtmist; märgib, et eelarveprognoosi puudutavate hoiatuste süsteemi tõttu esitatakse rakendamist puudutavad arvnäitajad perioodi 2007–2013 uute programmide kulutuste esimese aasta kohta 2007. aasta jooksul; on arvamusel, et see teave võib osutuda kasulikuks nõudmise esitamisel Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele täiel määral järgida 2007. aasta eelarves ja käesolevas resolutsioonis määratletud Euroopa Parlamendi poliitilisi prioriteete,
Inimressursid – asjakohane jaotus, isiklik vastutus, jälgitavad allhanked
11. on kindlal seisukohal, et Euroopa Liidu tõhus ja kulusäästlik haldussüsteem peaks olema varustatud vajalikul määral ressurssidega; ootab huviga komisjoni tegelike personalivajaduste läbivaatamise tulemusi, mille viivad läbi komisjoni teenistused ja mis peaks esitatama 30. aprillil 2007 aastal; on veendunud, et see komisjoni personali läbivaatamine on oluline algatus, mis võimaldab komisjonil määratleda oma tegelik potentsiaal ning suunata rohkem personali uute poliitiliste prioriteetide elluviimiseks, nagu energia, kliimamuutused, sisseränne, mitmeaastaste programmide rakendamine ja ELi õigusaktide ülevõtmise järelevalve liikmesriikides; hindab igakülgselt läbivaatamise tulemusi, et vastata eelseisvatele poliitilistele väljakutsetele, mis seisavad ees seoses 2008. aasta eelarvemenetlusega;
12. tervitab asjaolu, et 2008. aasta poliitilises strateegias on täiendavaid märke komisjoni püüdest suunata oma inimressursse ümber vastavalt poliitilistele prioriteetidele, kuid lükkab tagasi nende prioriteetide esitamise heaolu, solidaarsuse, turvalisuse ja välistegevuse pealkirjade all; palub seetõttu komisjonil esialgses eelarveprojektis selgelt ja vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise struktuurile määratleda täiendav teave personalipoliitika ning ümberpaigutamiste strateegia kohta 2008. aastaks, võttes arvesse läbivaatamise tulemusi;
13. väljendab muret selle üle, et detsentraliseeritud asutuste laienemine vähendab mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide all olevaid varusid; on lisaks mures selle pärast, et olemasolevate varude vähenemine vähendab selliste uute prioriteetide rahastamise mahtu nagu katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed ning piirab ka olemasolevate programmide laiendamiseks kasutatavaid vahendeid; märgib, et 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 47 kohustatakse komisjoni hindama iga uue detsentraliseeritud asutuse loomise ettepaneku koostamisel asjaomase kulurubriigi mõju eelarvele; püüab tagada, et detsentraliseeritud asutuste töö looks lisandväärtust ning teeniks ELi kodanike huve;
14. märgib, et rakendusametite ja muude organite arvu mis tahes edasist suurenemist tuleks rahastada asjaomase programmi finantsraamistikus; väljendab seetõttu muret selle üle, et rakendusametite ja muude organite arvu mis tahes edasine kasv võib vähendada programmi finantsraamistikus kasutadaolevaid tegevusvahendeid;
15. on otsustanud selgitada kõigi asutuste määratlust, rolli ja kulutusi vastavalt finantsmääruse artiklile 185, hinnata selliste valitsemistavade kulutasuvust ning kindlustada süstemaatilisel alusel institutsioonidevahelisel tasandil 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 47 sätestatud menetluse rakendamine 2008. aasta eelarvemenetluse käigus;
16. on arvamusel, et vastutuse detsentraliseerimine erinevatele peadirektoraatidele ning ELi ametnike isiklik vastutus on tegevuspõhise juhtimise oluline osa; märgib võimalikku vajadust teha täiendavat tööd mõningate vastutusahelate selgitamisel ELi institutsioonides; on seisukohal, et see küsimus on eriti oluline, pidades silmas ilmset suundumust võtta rakendamisülesannete osas kasutusele allhanked ning hajutamine rakendusametitele ja muudele ajutistele organitele;
17. tunneb muret, et rakendusametite ja muude ajutiste organite loomine võib kaasa tuua ELi ametnike ja lepinguliste teenistujate arvu kasvu, kui selle kasvu kompenseerimiseks ei vähendata ametikohti komisjoni vastavates peadirektoraatides, ning ülevaate nõrgenemise ELi halduse üle; palub komisjonil selgitada 2008. aasta esialgses eelarveprojektis, kuidas uutes rakendusametites ja muudes ajutistes organites vajalikke ametikohti kompenseeritakse vastavates peadirektoraatides; palub lisaks komisjonil tegeleda 2008. aasta esialgses eelarveprojektis asjakohase ülevaate küsimusega rakendusametite ja muude ajutiste organite kohta, et tagada demokraatlik vastutus; nõuab rakendusametite loomise tegevusjuhendi täitmist, eelkõige mis puudutab ametite rahastamise ja personaliga varustamise parlamentaarset kontrolli,
Mitmeaastane finantsraamistik – planeerimine, varud, kulutuste koondamine eelarveperioodi algusesse ja lõppu
18. võtab teadmiseks komisjoni finantsplaneeringu 2007–2013 viimase ajakohastamise; märgib rubriikide 1a ja 3 all olevate varude piiratust ja mõnel juhul vähenemist ning on kindlalt vastu komisjoni ettepanekule kasutada nende kahe rubriigi all olemasolevaid väikseid varusid uute algatuste rahastamiseks; väljendab tõsist muret selle üle, et lisavarusid luuakse peamiselt olemasolevate mitmeaastaste programmide kulutuste koondamisega eelarveperioodi lõppu; on seisukohal, et väikesed varud piiravad iga erakorralise või uue poliitilise prioriteedi tõhusat käsitlemist; palub komisjonil esitada järgmisel kolmepoolsel kohtumisel ülevaate eri rubriikide varu kohta, ajakohastatud finantsplaneeringu vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 46 ning õigusloomeprogrammis esitatud ettepanekute võimalikud finantstagajärjed;
19. soovib uurida parema esitluse võimalusi, mis hõlbustaksid lihtsamat ja paremat arusaamist erinevatest finantsplaneeringu ja eelarve dokumentidest, mis esitatakse eelarvepädevale institutsioonile (finantsplaneering ja poliitilise strateegia dokument); juhib tähelepanu sellele, et praegu ei ole selget viidet täpsetele muudatustele, mida tehakse finantsplaneeringu lisa tabelites võrreldes eelmise finantsplaneeringuga, ega selget viidet sellele, kuidas suurendamisi kompenseeritakse või kuidas toimub kulutuste koondamine eelarveperioodi lõppu ja algusesse;
20. tuletab meelde, et 2008. aasta eelarvemenetluse katseprojektide ja ettevalmistava tegevuse puhul vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe II lisa D osale „teavitavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid komisjoni juuni keskpaigaks oma vastavatest kavatsustest”; väljendab muret, et mõnes eelarve rubriigis ja allrubriigis ei pruugi olla piisavat varu uute mahukamate katseprojektide ja ettevalmistava tegevuse jaoks;
21. võtab murega teadmiseks komisjoni poolt 2008. aasta poliitilise strateegia 3. osas kavandatud finantsplaneeringu muudatuste võimaliku mõju juba niigi väikestele varudele ja/või rakenduskavadele, eriti asutuste täiendava rahastamise või uute fondide loomise tulemusena; kahetseb, et sellised ettepanekud esitatakse vähem kui kuu aega pärast finantsplaneeringu viimast ajakohastamist; loodab, et komisjon esitab need ettepanekud õigeaegselt 2008. aasta esialgses eelarveprojektis ja järgmises finantsplaneeringus, eriti kui need toovad kaasa mitmeaastase finantsraamistiku muutuse;
22. väljendab muret seoses teatavate programmide kulutuste pakutud koondamisega eelarveperioodi lõppu 2008. aasta poliitilises strateegias ning seoses probleemidega, mida see võib mitmeaastase finantsperspektiivi järgmistel aastatel kaasa tuua, võttes arvesse kasvavate täitmata kulukohustuste probleemi; märgib lisaks, et 2007. aasta eelarves võttis Euroopa Parlament oma prioriteetsetes valdkondades vastu paljude programmide jaoks kulukohustused mitmeaastastes rahastamispakettides ette nähtud keskmistest kulukohustustest kõrgemal tasemel; märgib, et kulukohustuste sidusa planeerimise tagamiseks mitmeaastase finantsraamistiku jooksul võib olla vajalik teatav institutsioonidevaheline koostöö kulukohustuste koondamisel eelarveperioodi algusesse ja lõppu kogu eelarve ulatuses, pidades silmas institutsioonidevahelises kokkuleppes ära toodud parlamendi prioriteete,
Spetsiifilised punktid
23. toetab komisjoni kavatsust lisada parema õigusloome ja menetluse lihtsustamise lahendusi kava kõikidesse algatustesse, reformidesse ja töömeetoditesse, et muuta neid kodanikele mõistetavamaks; tuletab meelde, et nagu sätestab parlamendi 13. detsembri 2006. aasta resolutsioon komisjoni 2007. aasta õigusloome- ja tööprogrammi kohta[2], peaks „parema reguleerimise” mõiste täiel määral järgima põhimõtteid ja tingimusi, mis on kirjas parlamendi 16. mai 2006. aasta resolutsioonis õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia kohta[3];
24. rõhutab, et energiatõhusus on ülimalt tulevikku suunatud prioriteet kliimamuutuse probleemi lahendamiseks; nõustub, et selline poliitika vajab valdkondadevahelist strateegiat ning palub komisjonil võtta jätkuvalt otsustavaid meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks;
25. tervitab komisjoni kavatsust võtta teadusuuringute ja uuendustegevuse valdkonnas põhimeetmeid, et edendada 2008. aastal Lissaboni strateegia elluviimist; toetab eriti ettevalmistustöid selleks, et Euroopa Tehnoloogiainstituudi asutamise otsus 2007. aasta jooksul vastu võetaks; palub komisjonil esitada täpsustusi Euroopa Tehnoloogiainstituudi rahastamise kohta ning loodab, et selle rahastamine tagatakse täiendavate assigneeringutega, mitte 7. raamprogrammi (RP7) rahaliste ressursside vähendamise teel; ootab täiendavat teavet RP7 juhtimiseks kavandatava rakendusameti kohta;
26. tervitab kolmepoolse kohtumise tulemusi, mis peeti 7. märtsil 2007 ITERi rahastamise ja institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 47 ettenähtud menetluste edasise arendamise teemal ning mille tulemused on lisatud käesolevale resolutsioonile;
27. väljendab muret komisjoni pakutud paljude rubriigi 1a uute programmide kulutuste koondamise üle eelarveperioodi lõppu; usub, et see ei ole mõistlik viis eelarve planeerimiseks; palub komisjonil esitada informatsiooni selle kohta, kuidas mõjutab selline koondamine programme, mille aluseks olevaid õigusakte ei ole veel vastu võetud, ja eelolevateks aastateks olemasolevaid varusid; tuletab komisjonile meelde, et institutsioonidevahelise kokkuleppe punkt 37 võimaldab eelarvepädevatel institutsioonidel ja komisjonil õigusaktis sätestatud summast 5% ulatuses kõrvale kalduda;
28. palub komisjonil solidaarsuse ja heaolu suurendamise eesmärgil selgitada oma kavatsusi seoses „elukestva õppe” eelarverea planeerimisega ja pidada seda prioriteediks; on seisukohal, et nelja asutuse (Euroopa Raudteeagentuur (ERA), Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA), Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) ja Galileo järelevalveasutus (GSA)) rahaliste vahendite kasvu korral peaks vältima üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) rahastamiskava mis tahes vähenemist ja nõuab seega selgitust, kuidas komisjon kavatseb järgmistel aastatel TEN-T programmi kompenseerida nii, et oleks võimalik kohaldada mitmeaastases finantsraamistikus kokku lepitud TEN-Tide kogufinantsraamistikku;
29. nõustub komisjoniga, et 2008. aasta on ELi ühtekuuluvuspoliitika jaoks pöördelise tähtsusega kui 2007–2013 uute rakenduskavade elluviimise esimene täisaasta; loodab seega, et ühtekuuluvuspoliitika jääb 2008. aasta eelarvemenetluses prioriteediks mõlema eelarvepädeva institutsiooni jaoks;
30. võtab teadmiseks, et komisjon kavatseb vähendada rubriigi 2 varu 2 miljoni euro võtta, et rahastada Euroopa Keskkonnaagentuuri täiendavat tegevust; võtab lisaks teadmiseks komisjoni kavatsuse suurendada rubriigis 3a FRONTEXi assigneeringuid 10 900 000 euro võtta 2008. aastal ja EUROJUSTi rahastamist täiendava 2 500 000 euro võrra aastas perioodil 2008–2013; tuletab komisjonile meelde, et kõik need suurendamised tuleb kokku leppida eelarvepädevate institutsioonidega iga-aastase eelarvemenetluse raames ja/või õigusloome organiga, kui need toovad kaasa muutuse vastuvõetud programmide võrdlussummades;
31. tuletab komisjonile meelde, et 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on enamus keskkonnapoliitika valdkondade rahalisi vahendeid koondatud rubriigi 2 alla; juhib tähelepanu institutsioonidevahelise kokkuleppe otsusele eraldada rubriigi 2 alla 100 miljonit eurot lisaraha, millest 50 miljonit hoitakse uue keskkonnakaitse rahastamisvahendi LIFE+ jaoks; tuletab meelde, et LIFE+ osas aastateks 2007–2013 saavutati lõplik kokkulepe 27. märtsil 2007. aastal; rõhutab piisava varu jätmise tähtsust kõigi õigusloomega seotud menetluste lõpetamiseni;
32. ootab komisjonilt konkreetseid ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika vahekokkuvõtte osas; palub seega teavitada end komisjoni kavandatava vahekokkuvõtte ettevalmistustest ja selle ulatusest, et hinnata 2003. aasta reformi esialgseid tulemusi;
33. on seisukohal, et teabe- ja kommunikatsioonipoliitika põhisisu on teavitada ELi kodanikke ELi tegevusest ja programmidest ning viimastel aastatel tehtud edusammudest; on arvamusel, et poliitiliste prioriteetide kampaania tuleks määratleda eelarvemenetluse hilisemal etapil, võttes arvesse Euroopa Parlamendi prioriteete ning keskendudes poliitikavaldkondadele, mis on nõuetekohaselt esimesel lugemisel kindlaks määratud;
34. tuletab meelde, et kõikidel institutsioonidel on õigus rakendada kommunikatsioonipoliitikat oma institutsioonilise autonoomia raames, nagu sätestab finantsmääruse artikkel 49; kutsub komisjoni kaitsma oma autonoomiat selles küsimuses, nagu teevad ka teised institutsioonid; tunnistab vajadust kooskõlastada institutsioonidevahelises teaberühmas eri institutsioonide rakendatavaid kommunikatsioonipoliitikaid; palub institutsioonidevahelisel teaberühmal esitada konkreetsem ja paremini kooskõlastatud 2008. aasta tööplaan 2007. aasta oktoobri lõpuks; sellega seoses kutsub komisjoni jääma kindlaks oma ambitsioonidele kodanikele suunatud kommunikatsioonipoliitika osas, pidades silmas, et 2008. aasta on järgmistele Euroopa Parlamendi valimistele eelnev aasta, ning vajadust valmistada ette pinda oodatava institutsioonilise reformi käivitamiseks;
35. võtab teadmiseks komisjoni kommunikatsioonialased prioriteedid 2008. aastaks, mis ei muuda rubriigi 3b finantsplaneeringut;
36. toetab jõuliselt poliitilises strateegias määratletud välistegevuse eesmärke, mis on välja töötatud järjepidevuse alusel ja mida tuleb teist aastat rakendada 2006. aastal vastu võetud ELi välistegevuse uute vahendite abil; seab põhirõhu tulemuslikule rakendamisele ja parlamendi õiguste austamisele vastavalt sellele raamistikule; kutsub läbi viima selle käivitamise esimest hindamist juba 2007. aasta teisel poolel;
37. loodab sisukat koostööd Euroopa Komisjoniga väliskomisjoni ja arengukomisjoni loodud töögruppide raames, mille eesmärk on jälgida uue välisabi rahastamisvahendi kavandamist ja rakendamist; võtab teadmiseks kavandatava vahekokkuvõtte tegemise välisabi rahastamisvahendite toimimise kohta; kordab, et Euroopa Parlament soovib enda täielikku kaasamist sellesse protsessi;
38. rõhutab mitmekeelsuse kui Euroopa kultuuripärandi alustoe tähtsust, samuti kodanike vajadust saada informatsiooni oma emakeeles;
39. palub jätkuvat koostöö tugevdamist arengumaadega, eriti sellistes valdkondades nagu kliimamuutused ja ränne, ning edasisi kulukohustuste assigneeringuid aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks eelkõige esmases tervishoius ja põhihariduses;
40. võtab teadmiseks komisjoni kontseptsiooni välistegevuse prioriteetide kohta, nagu Üleilmne Energiatõhususe ja Taastuvenergia Fond (GEEREF) või Ülemaailmne Kliimapoliitika Allianss, samuti asjaolu, et need uued prioriteedid rubriigis 4 vajavad tõenäoliselt vahendite suurendamist 23 100 000 euro võrra; nõuab siiski selgust iga meetme kavandatava rahastamise päritolu osas;
41. võtab teadmiseks, et rubriigi 4 prognoositav üldine varu on 334 miljonit eurot, et tagada asjakohane reageerimine sellistele tulevastele vajadustele nagu Kosovo lõplikku staatust käsitlevate läbirääkimiste tulemused ja Lähis-Ida rahuprotsess; rõhutab jõuliselt, et see varu 334 miljonit eurot on tegelikult kunstlikult kõrge, kuivõrd selles sisaldub 200 miljonit eurot, mis algselt oli ette nähtud laenude tagatisfondi jaoks ja mida nüüd on üleminekuga seotud põhjustel tarvis ette näha alles alates 2009. aastast; rõhutab sellega seoses, et 2008. aastal on võimalik erakorraliselt kasutada täiendavalt 200 miljonit eurot ning nõuab tungivalt ettevaatlikkust, et seda ei eraldataks automaatselt pikaajalistele vajadustele, mida sellisel juhul ei oleks tingimata võimalik järgnevatel aastatel rahastada;
42. võtab teadmiseks suurema rõhuasetuse poliitilises strateegias välis- ja sisepoliitika eesmärkide sidumisele ning mõiste „täielik sidusus” kasutamise; on seisukohal, et see küsimus väärib komisjoni lähemat analüüsi ja selgitust, eriti arvestades asjaolu, et üks peamisi põhjusi ELi poliitika kritiseerimiseks on olnud väidetav sidususe puudumine välis- ja sisepoliitika vahel; rõhutab veelgi demokraatia ja positiivsete muutuste olulisust partnerriikides ja -piirkondades;
43. nõuab, et kõikides välispoliitika ja laienemise instrumentides peaksid rahaeraldised järgima ELi seatud prioriteeti toetada demokraatiat ja inimõigusi, sealhulgas vähemuste õigusi;
44. märgib, et komisjon kavatseb sõlmida 2007. aastal AKV riikidega majanduskoostöölepingud; palub komisjonil ja liikmesriikidel eraldada lisavahendeid AKV riikide toetamiseks üleminekuperioodil praeguselt kaubandusrežiimilt majanduskoostöölepingutele;
45. on arvamusel, et kiiresti muutuv olukord ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valdkonnas väärib pidevat järelevalvet ja koostööd institutsioonide vahel; rõhutab sellega seoses, et Euroopa Parlament peab oluliseks 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe ÜVJP alaste sätete täitmist ja kokkuleppes selleks ettenähtud vahendeid; on arvamusel, et välispoliitikat ja sellega seotud vajalikke finantsvahendeid on võimalik nõuetekohaselt hinnata ainult siis, kui nõukogu on ÜVJP peamiste aspektide ja põhiliste valikute osas 15. juuniks 2007. aastaks konsulteerinud Euroopa Parlamendiga;
46. võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku inimressursside jaotamise kohta 2008. aastaks, milles sisaldub hiljutiste laienemistega seotud 890 uut ametikohta; tuletab meelde, et 2008. aasta on 2004. aasta laienemisega seotud inimressursside kava viimane aasta, mille kohaselt taotletakse 2008. aastaks 640 täiendavat ametikohta; tuletab samuti meelde, et 2008. aastaks taotletakse 250 uut ametikohta seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega ning samalaadset taotlust on oodata 2009. aastaks; märgib, et ainult 50% täiendavatest ametikohtadest 2008. aastaks on kavas eraldada hiljutistest laienemistest tulenevale tegevuse laiendamisele; on arvamusel, et komisjoni inimressursside hindamine peaks olema kooskõlas 2006. aastal algatatud parema õigusloome strateegiaga, võttes täiel määral arvesse vajadust rakendada nõuetekohaselt ja tõhusalt rahastamiskava perioodiks 2007–2013 ette nähtud uute kulutuste programme;
47. tervitab põhimõtet paigutada töötajaid ümber vastavalt poliitilistele prioriteetidele, kuid on seisukohal, et ümberpaigutamiste määr peaks olema ambitsioonikam kui 1%; tuletab meelde, et ümberpaigutamistel tuleb täiel määral arvesse võtta Euroopa Parlamendi poolt määratletud prioriteete; loodab, et komisjon kasutab käimasoleva personalivajaduste hindamise käigus võimalust teha märkimisväärne muudatus prioriteetide seadmisel seoses töötajate määramise ja üldkuludega; hindab komisjoni personalivajaduste taset iga-aastase eelarvemenetluse käigus rubriigi 5 üldises kontekstis; võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku 565 töötaja ümberpaigutamise kohta, kellest 287 paigutataks ümber osakondade vahel ja 278 osakondade siseselt; palub komisjonil esitada esialgses eelarveprojektis üksikasjalikuma teabe töötajate ümberpaigutamise kohta, et Euroopa Parlamendil oleks võimalik hinnata, kas ümberpaigutamiste eesmärk 1% on asjakohane eesmärk; on seisukohal, et keskse ümberpaigutamiste andmebaasi loomine peaks olema kooskõlas halduskorralduse lihtsustamise ja programmide ning toimingute parema läbiviimise põhimõttega, vältides asjatut halduskoormust;
48. märgib, et käesolevale resolutsioonile on lisatud väliskomisjoni ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamused; on seisukohal, et neis arvamustes on tähtsaid punkte, mida 2008. aasta eelarvemenetlusel arvesse võtta;
o o
49. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ja kontrollikojale.
- [1] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0565.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0205.
SELETUSKIRI
Töödokument nr 1 tulemuspõhise eelarve kohta
Sissejuhatus
1. Käesolev töödokument on esimene dokumentide sarjast, mille pearaportöör 2008. aasta eelarve ettevalmistamise käigus koostab.
2. Käesoleva aasta teisel poolel toimuvatel eelarvet puudutavatel läbirääkimistel komisjoni ja nõukoguga saavutab Euroopa Parlament kõige rohkem siis, kui ta suudab pidada läbirääkimisi üldiselt jagatud eesmärkide ja ühiste sihtide alusel. Seetõttu toonitab raportöör kavatsust pidada korrapäraselt nõu Euroopa Parlamendi liikmete, selle erikomisjonide ja eelkõige kolleegidega eelarvekomisjonist, et kujundada tugev parlamendipoolne lähenemine 2008. aasta eelarvele.
3. Raportöör märgib, et käesoleva töödokumendi koostamisel oli kasu 2008. aasta eelarvet käsitleva esimese arvamustevahetuse käigus toimunud arutelust ja arvamustevahetusest eelarvekomisjonis 23. jaanuaril 2007.
4. Töödokumendi ülesehitus on järgmine. Esimeses jaos on ära toodud raportööri tulemuspõhise eelarve kontseptsioon. Teises jaos keskendutakse iga-aastase eelarvemenetluse algetappidele ja ELi eelarve struktuuri ning inimressurssidega seotud küsimustele. Kolmandas jaos käsitletakse poliitika prioriteete.
5. 2008. aasta eelarve ettevalmistav tegevus ei toimu loomulikult vaakumis. Mis Euroopa Liidu poliitikasse puutub, siis 2007. aastal on Rooma lepingu allkirjastamise 50. aastapäev ning ühtlasi tehakse uusi jõupingutusi, et saavutada edu põhiseaduse lepingu osas. Globaliseerumine koos sellega kaasnevate võimaluste ja väljakutsetega – majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalastega – tundub jätkuvat kiiresti ja sellised küsimused nagu energeetikaalane turvalisus, kliimamuutus ning ränne kerkivad järjest märgatavamalt esile.
6. Mis Euroopa Liidu rahastamisse puutub, siis 2007. aasta on mitmeaastase finantsraamistiku (2007-2013) esimene aasta. 2008. aasta eelarve on seetõttu teine eelarve, mille suhtes lepitakse kokku 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe I lisas (lisatud käesolevale töödokumendile I lisana) esitatud üldiste ülemäärade raames. 2008. aasta on Euroopa Parlamendi kuuenda koosseisu ja Barroso komisjoni ametiaja eelviimane aasta. Sellest tulenevalt toimub 2008. aasta eelarve ettevalmistamine finantsperspektiivi nii tulusid kui kulusid puudutava läbivaatamisega seotud edasise töö taustal. 2008. aasta eelarve tugineb 2007. aasta eelarvele. Raportöör tõstab esile vastavalt finantsperspektiivi ja omavahendite alaliste raportööride ning 2007. aasta pearaportööri tööd ning märgib, et käesoleva töödokumendi II lisas on välja toodud 2007. aasta eelarvemenetluse kokkuvõtvad tulemused mitmeaastase finantsperspektiivi rubriikide kaupa. Need arvnäitajad on taustaks 2008. aasta eelarve ettevalmistamisel ees seisva töö tegemiseks.
I Tulemuspõhine eelarve
7. 2008. aasta pearaportööri ettepanek on, et 2008. aasta eelarve peaks olema „tulemuspõhine eelarve”. Raportööri poolt komisjonile välja pakutav üldine filosoofia tugineb otseselt 2007. aasta pearaportööri lähenemisele. „Tulemuspõhine eelarve” tähendab seda, et lõppkokkuvõttes on oluline poliitika tulemus. Eelarvepädevad institutsioonid peaksid pöörama suurt tähelepanu teostamise tagamisele, et täita poliitilised eesmärgid, milleks poliitika üldse vastu võeti. Näiteks:
· Kas Euroopa poliitika teeb tegelikult kodanike elu paremaks?
· Kas Euroopa haridus- ja koolituspoliitika annab põhjaliku arusaamise Euroopa kultuurist ja väärtustest ning parandab noorte inimeste oskusi nii, et see suurendaks ELi konkurentsivõimet kaasaegses globaliseerunud majanduses?
· Kas uurimis- ja arendustegevuse toetamine aitab kaasa ELi äriühingute kaasajastamisele ja suuremale efektiivsusele, mis peegeldub näiteks selles, et ELi äriühingud esitavad rohkem patenditaotlusi?
· Kas regionaalpoliitika suurendab SKTd ühe elaniku kohta ELi vähem arenenud piirkondades?
· Kas EL täidab oma kohustusi ülemaailmse partnerina tulemuslikult ja tasakaalustatult?
8. Nendele küsimustele vastuse leidmiseks on vaja kindlaid tõendeid kulutuste mõju kohta. Raportöör kavatseb teha komisjonile ettepaneku esitada ELi kodanike huvides eelarvekomisjonile andmed, mis tõendavad poliitiliste eesmärkide täitmist. Raportöör tahab tugineda 2007. aasta eelarvemenetluse käigus võetud lähenemisele kasutada välisekspertide uurimusi ja materjale, et püüda koguda tõendeid ELi kulutuste tulemuslikkuse kohta. See peaks omakorda aitama suurendada Euroopa Parlamendi kui ühe eelarvepädeva institutsiooni mõju ühenduse raha otstarbeka kasutamise tagamisel. Sellest tulenevalt soovib raportöör näha mitme uurimuse läbiviimist eelarvekomisjoni nimel, mille alusel võib seejärel eelarvet käsitlevate läbirääkimiste käigus töötada välja prioriteedid. Käesoleva töödokumendi teises jaos on esitatud mitmed mõtted.
9. Raportöör märgib ära suurepärase tulemuse, mille Euroopa Parlament suutis saavutada finantsmääruse läbivaatamisel 2006. aastal. Samas arvab ta, et endiselt on näiteid selle kohta, kus üleliia juriidiline lähenemine ELi poliitika rakendamisele pärsib selle tulemuslikku ja tõhusalt elluviimist. Õige tasakaalu leidmine ühelt poolt usalduse ja teiselt poolt kuritarvitamise takistamiseks koostatud eeskirjade struktuuri vahel on üks suuremaid väljakutseid seoses tulemusliku lähenemisega eelarvekontrollile ja järelevalvele.
II Eelarve protsess ja eelarve struktuur
Iga-aastane poliitiline strateegia
10. Komisjon peaks plaanikohaselt esitama oma iga-aastase poliitilise strateegia 2008. aastaks 22. veebruaril. Iga-aastane poliitiline strateegia on oluline dokument, milles on välja toodud komisjoni poliitika eesmärgid 2008. aastal. Komisjoni ettepanek nende eesmärkide rahastamiseks on 2008. aasta esialgne eelarveprojekt, mis kinnitatakse tõenäoliselt 2. mail 2007. Seetõttu on hädavajalik, et Euroopa Parlament oleks suuteline edastama oma sidusad prioriteedid 2008. eelarveaastaks enne 2. maid, et komisjon saaks kaasata need prioriteedid 2008. aasta esialgsesse eelarveprojekti. Raportöör kavatseb kasutada käesolevat töödokumenti ja teiste eelarvekomisjoni liikmete järgnevaid märkusi raporti projekti koostamisel iga-aastasse poliitilise strateegia kohta 2008. aastaks. Resolutsioon iga-aastase poliitilise strateegia kohta peaks olema vahend Euroopa Parlamendi mõju avaldamiseks enne esialgse eelarveprojekti vastuvõtmist komisjonis.
Tegevuspõhine eelarvestamine ja tegevusaruanded
11. Raportöör on olnud pikka aega tegevuspõhise eelarvestamise, mille tuumiku moodustab rahaliste vahendite ja inimressursside sobitamine poliitika prioriteetidega, kontseptsiooni toetaja. Ta toetas kindlalt tegevuspõhisel eelarvestamisel põhineva lähenemise kasutuselevõtmist komisjoni vahendite eelarvestamise süsteemis, mille kohaselt vahendid eraldati „poliitikavaldkondade” (mida mõnikord nimetatakse „eelarvejaotisteks”) lõikes, mis langesid sisuliselt otseselt kokku komisjoni peadirektoraatidega. Sellest tulenevalt rahastatakse näiteks keskkonnapoliitikat jaotisest 07 „Keskkond”. See kulutus eraldatakse komisjoni keskkonna peadirektoraadile. Laiemalt võetuna on tegevuspõhise eelarvestamise kontseptsioon võimaldanud eelarvepädevatel institutsioonidel kulutuste suunda paremini mõjutada.
12. Samas tahab raportöör rõhutada, et tegevuspõhist eelarvestamist ja finantsperspektiivi ning selle mitmeaastaste raamistike (vt I lisa) rubriikide struktuuri ei ole kerge kooskõlastada. Kuigi finantsperspektiivi rubriigid kujutavad endast otstarbekat ELi aastate 2007–2013 kulutuste poliitilist kategooriatesse jaotamist, võivad kattuvad tegevuspõhise eelarvestamise jaotised ja mitmeaastase finantsperspektiivi rubriikidesse jaotamine tekitada segadust. Näiteks on poliitikavaldkond/eelarve jaotis „Keskkond” 2007. aasta esialgses eelarveprojektis jagatud mitmeaastase finantsperspektiivi 4 rubriigi vahel (2, 3 b, 4 ja 5). Raportöör tahab rõhutada, et kulutuste osas tehtavate komisjoni ettepanekute esitamise selgus on oluline kulutuste nõuetekohaseks kontrollimiseks eelarvepädevate institutsioonide poolt.
13. Iga komisjoni peadirektoraadi esitatavad tegevusaruanded komisjoni poliitikate eesmärkide, tegevuse ja tulemuste kohta on väga oluline vahend, mille abil eelarvepädevad institutsioonid saavad hinnata, millises ulatuses tegevuspõhine eelarvestamine toimib. Tegevusaruande esitab iga komisjoni peadirektoraat ning see lisatakse esialgsesse eelarveprojekti. Raportöör tervitab nende dokumentide koostamist, aga märgib, et minevikus on nendes dokumentides liialt keskendutud pikkadele protsessi kirjeldustele ja ebapiisavalt poliitika eesmärkide ja poliitika tulemuste vahelisele seosele. Raportöör kavatseb 2008. aasta tegevusaruandeid tähelepanelikult uurida.
Inimressursid
14. Enne 2008. aasta poliitika prioriteetide käsitlemist soovib raportöör ühtlasi rõhutada inimressursside tähtsust. Euroopa Parlament toetas 2007. aasta eelarvemenetluse käigus mitmes punktis komisjoni vastuväiteid selle töötajate arvu rangetele kärbetele, aga nõudis, et komisjon viiks 30. aprilliks 2007 läbi oma tegeliku personalivajaduse inventuuri. Raportöör ootab huviga seda dokumenti.
15. Üks mitmeaastase finantsperspektiivi/tegevuspõhise eelarvestamise eelarve struktuure puudutava aruteluga seotud küsimus on, et rubriik 5 „Haldus” ei pruugi hõlmata komisjoni kõiki tegelikke halduskulusid. Asutuste tegevust käsitleva eelarvekomisjoni alalise raportööri tehtava töö kontekstis tasub praeguses 2008. aasta eelarvemenetluse ettevalmistava analüüsi varases etapis rõhutada kolme konkreetset küsimust. Esiteks tundub komisjon kasutavat järjest rohkem rakendusametid konkreetsete poliitikate elluviimiseks. Kui rakendusametid võtavad töö ära varem neid ülesandeid täitnud peadirektoraadilt, peaks vastava peadirektoraadi personalivajadus olema väiksem. 2008. aasta eelarvet puudutavad tegevusaruanded peaksid seda küsimust käsitlema. Teiseks tunduvad rakendusametid olevat vaid üks näide ilmselt süvenevast „allhangete” kultuurist komisjonis, mille tulemusel võidakse rakendustegevus anda üle finantsmääruses selgelt määratlemata „ajutistele organitele”. Sellised „allhanked” võivad aidata tagada tulemuslikumat täitmist, aga seda tuleks teha viisil, mis on eelarvepädevate institutsioonide jaoks läbipaistev ja mis ei too kaasa varjatud personalikulude kasvu, mida ei ole selgelt näha eelarve rubriigis 5. Kolmandaks on oluline omada tulemuslikku järelevalvet ametite, rakendusametite ja ajutiste organite (kus kõigis töötab tähtajaliste lepingutega suurem protsent töötajatest kui komisjonis endas) teostatavate rakendusülesannete üle. Nõutav on täiendav teave nende organite personalipoliitika kohta, et hinnata järelevalve taset ja tagada vajalik individuaalse vastutuse tase nende teenistuses olevate töötajate eest.
III Poliitilised prioriteedid
16. Raportöör arvab, et Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni iga-aastase poliitilise strateegia kohta on sobiv koht oma poliitiliste prioriteetide esitamiseks 2008. aasta eelarves. Raportöör ei püüa siin koostada kõikehõlmavat nimekirja. Samas on käesoleva töödokumendi ülejäänud osas kooskõlas „tulemuspõhise eelarvega” välja toodud mõned mõtted olulisemate teemade ja prioriteetide kohta. Need prioriteedid on välja toodud uurimisteemade vormis, mille eelarvekomisjon võiks välisekspertidelt tellida. Kui need uurimused on võimalik komisjonile esitada enne suvepuhkust, võiksid need anda tõuke eelarvemenetluse peamisteks etappideks sügisel. Loomulikult oleks oluline tagada, et need uurimused oleksid kooskõlas erikomisjonides tehtava tööga.
Käsitletavad teemad võiksid ühtlasi anda mõtteid katseprojektideks ja ettevalmistavaks tegevuseks, mille osas institutsioonidevahelise kokkuleppe II lisa (D) sisaldab Euroopa Parlamendi kohustust esitada oma kavatsused juuni keskpaigaks.
17. Raportöör on püüdnud lisada dokumendile kolleegide mõtteid, eriti neid, mida nad väljendasid eelarvekomisjonis 23. jaanuaril toimunud arutelu käigus. Raportöör ootab huviga edasisi arutelusid kolleegidega.
Poliitilised prioriteedid ja küsimused edasiseks uurimiseks
· ELi konkurentsivõime ja elukestev õpe
18. ELi kodanike kõrge elatustase maailma teiste piirkondadega võrreldes kajastub ELi äriühingute suhteliselt kõrges kulubaasis. Seetõttu peavad ELi äriühingud olema kohanemisvõimelised ja võtma tööle hästi koolitatud töötajaid, et globaliseerunud majanduses konkureerida. Sellest tulenevalt sõltub Euroopa majandus suures osas oma inimeste oskustest. Mõnes ELi kõige jõukamas piirkonnas annab teenindussektor üle 70 protsendi tööhõivest ja üleilmastumise jätkumisega seonduv üldine suundumus tundub olevat teenustesektori edasise kasvu suunas Euroopas. ELi majanduse konkurentsivõimet iseloomustatakse liiga sageli tööstuse näitajate kaudu. Need on olulised, aga kajastavad ainult üht osa üldpildist. Elukestva õppe programm on oluline osa jõupingutustest, et aidata Euroopa kodanikel globaliseerunud maailmas tegutseda. Uuringus võiks käsitleda selle programmi võibolla mõnikord tähelepanuta jäänud majanduslikku lisandväärtust, võttes vaatluse alla võimalused, mida see programm selles osalevate inimeste jaoks luua aitab.
· EL kui ülemaailmne partner/eelarvelise mõju hinnang seoses ELi kasvava rolliga tsiviil- ja militaarkriisidega seotud missioonides
19. ELi osalemine tsiviil- ja militaarkriisidega seotud missioonides on viimastel aastatel väga oluliselt suurenenud. Selliseid missioone võib rahastada stabiliseerimisvahendi, ÜVJP eelarve, ATHENA mehhanismi või riikliku rahalise toetuse kaudu. Pidades osaliselt silmas eesseisvat Kosovo missiooni, püütaks selles uuringus võtta varasematest missioonidest õppust kõige asjakohasema/tulemuslikuma rahastamisvahendi osas erinevat tüüpi missioonideks. See uuring käsitleks ka parlamentaarse järelevalve ulatust, mida on erinevate rahastamist puudutavate lähenemistega võimalik saavutada. See uuring võiks ühtlasi otstarbekalt välja tuua seosed rahastamisotsuste ja missiooni elutsükli vahel selle kavandamisest missioonijärgse hindamiseni.
· Komisjoni haldusreformi hindamine
20. See uuring püüaks anda hinnangut nn Kinnocki reformide tulemuslikkusele komisjoni halduse sujuvamaks muutmisel. Uuring käsitleks seda, millises ulatuses on reformid parandanud töölevõtmist ja edutamist teenete alusel ning personali- ja finantsjuhtimise menetlusi komisjonis. Tegevuspõhisel juhtimisel põhinev lähenemine võeti viimastel aastatel samuti kasutusele kui vahend komisjoni vahendite paremaks sobitamiseks poliitiliste eesmärkidega. Uuring peaks käsitlema ka, millises ulatuses see eesmärk saavutati ja võimalikke ristseoseid Kinnocki reformide ning tegevuspõhise eelarvestamise kasutuselevõtmise vahel.
· Struktuurifondide mõju parandamine Lissaboni eesmärkide saavutamiseks
21. Struktuurifondide eesmärk on struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika rahastamine vähemarenenud ELi piirkondades ning kulutusi tehakse vastavalt liikmesriikide esitatavatele programmidele. Samas sisaldub Lissaboni eesmärkides kohustus suurendada ELi kulutusi uurimis- ja arendustegevusele 3%ni ELi SKTst. Teadusuuringute seitsmes raamprogramm on kavandatud selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitama, kuid ka olemasolevatest struktuurifondidest antavat toetust on võimalik suurendada. Komisjoni iga-aastases Lissaboni strateegiat käsitlevas arenguaruandes 2006. aasta detsembris märgitakse, et liikmesriigid võiksid anda selles valdkonnas suurema panuse. See kehtib ilmselt eelkõige nende liikmesriikide kohta, kes ühinesid ELiga 2004. ja 2007. aastal. Seetõttu tuleks uuringus käsitleda seda, millises ulatuses olemasolevad struktuurifondid tegelikult aitavad kaasa ELi uurimis- ja arendustegevuse võime edendamisele ja pakkuda välja meetmeid, mille abil seda panust võiks suurendada.
· Hinnang ebaseadusliku sisserände üle teostatava järelevalve rahastamisele ELis
22. ELi välispiirid on pideva märkimisväärse rändesurve all, kusjuures kogu lõunapiir on erilise surve all. ELi välispiiride parema kontrollimise vajadus on üks Euroopa Parlamendi peamisi prioriteete. Seetõttu tuleks uuringus hinnata ebaseadusliku sisserände üle teostatava järelevalve rahastamist ELis ja võrrelda uutele vahenditele, näiteks välispiiride fondile, Euroopa Pagulaste Fondile, Euroopa fondile kolmandate riikide kodanike integreerimiseks, samuti agentuurile FRONTEX antud rahalisi vahendeid nende sihtide ja poliitiliste eesmärkidega. Uuring peaks sisaldama ka hinnangut selle kohta, kas rahalised vahendid ja nende jaotus erinevate vahendite vahel on optimaalne poliitika eesmärkide saavutamiseks ning liikmesriikide toetamiseks, et sisserändega toime tulla.
· Kas ELil on kasutatavaid rahalisi vahendeid energiapoliitikat ja kliimamuutust puudutavate ühiste eesmärkide täitmiseks?
23. Komisjon esitas jaanuaris 2007 olulised kliimamuutust ja Euroopa energiapoliitikat puudutavad teatised. Neis teatistes püstitati ambitsioonikad eesmärgid seoses jätkusuutlikkuse, turvalisuse ja tarnete konkurentsivõimega. ELi eelarves, nagu igas eelarves, toimub konkureerivate prioriteetide vaheline võistlus piiratud rahaliste vahendite eest. Samas arvestades suurt tähelepanu, mis energia/kliimamuutuse poliitika on viimastel aastatel pälvinud, käsitleks see uurimus seda, kas kasutatavad rahalised vahendid on suutnud sellega sammu pidada. Seetõttu tuleks uurimuses võrrelda kasutatavaid rahalisi vahendeid tegelike vajadustega, mida poliitilised eesmärgid eeldavad, ja teha ettepanekuid selle kohta, kuidas täiendavat rahastamist – kui see loetakse olevat vajalik – kõige tulemuslikumalt ja läbipaistvamalt kasutada.
· Euroopa põllumajanduse multifunktsionaalsuse rahastamine
24. Euroopa poliitika kujundamisel on pikka aega tunnustatud põllumajandussektori multifunktsionaalsust. Ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu samba oluline osa puudutab programme Euroopa põllumajandusliku maa, maakohtade ja maaelanike elatusallikate jätkusuutlikkuse tagamiseks. Euroopa Liidus on nüüd 27 liikmesriiki ning ühises põllumajanduspoliitikas toimuvad tulevikus täiendavad reformid. Selles kontekstis võiks uurimust alustada praeguseks jõustunud maaelu arengu poliitika muutuste kirjeldamisega. Seejärel võiks uuringus käsitleda stsenaariume seoses sellega, milline võiks olla maaelu arengu poliitika edasiste muutuste mõju Euroopa põllumajandussektorile: Kuidas see mõjutaks põllumajandustootjate tegevust ja sissetulekuid? Milline oleks uuenduslike põllumajandusettevõtete roll, sealhulgas biotehnoloogia valdkonnas? Kuidas on need muutused kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja muude rahvusvaheliste organite raames? Arvestades, et ühise põllumajanduspoliitika arvele langeb kokku ligikaudu 40% ELi kulutustest, on kõigil ELi põllumajanduspoliitika muutustel olulised finantstagajärjed. Seetõttu tuleks uurimuses vaadelda ka uuritavate stsenaariumide finantstagajärgi.
· Teabe- ja kommunikatsioonipoliitika ning „kohalik tasand”
25. Järjest ulatuslikuma internetiside ajastul seisab 27 liikmega laienenud Euroopa Liit kodanikega suhtlemisel olulise väljakutse ees. Üks teema, mis on viimastel aastatel järjest olulisemaks muutunud, puudutab seda, kui tähtis on suhelda kodanikega viisil, mis on neile kergesti kättesaadav. See ei tähenda ainult seda, et suhtlemine peab toimuma keeles, mida nad räägivad, vaid ka meedia kontekst peab olema selline, et seostada Euroopa teemad tegeliku elu ning inimeste probleemidega piirkonnas, kus nad elavad. Komisjon pühendab olulisi vahendeid „kohalikule tasandile” ja Euroopa Parlament võttis 2007. aasta eelarves vastu „katseliste teabevõrkude” katseprojekti, mille eesmärk oli luua parem side riikide poliitikute, ajakirjanike ja arvamuskujundajate ning ELi masinavärgi vahel Brüsselis. Uuringus võiks võtta vaatluse alla neist ettevõtmistest saadud õppetunnid: Mis toimib? Mis ei toimi? Kus on vaja rohkem vahendeid? Kuidas neid vahendeid tuleks kasutada?
I LISA FINANTSRAAMISTIK 2007–2013 |
|||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
(Miljonit eurot, 2004. a hindades) |
|
KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD |
2007 |
2008 |
2009 |
2010 |
2011 |
2012 |
2013 |
Kokku |
|
1. Püsiv kasv |
51 267 |
52 415 |
53 616 |
54 294 |
55 368 |
56 876 |
58 303 |
382 139 |
|
1a Kasvu ja tööhõivet soodustav konkurentsivõime |
8 404 |
9 097 |
9 754 |
10 434 |
11 295 |
12 153 |
12 961 |
74 098 |
|
1b Kasvu ja tööhõivet soodustav ühtekuuluvus |
42 863 |
43 318 |
43 862 |
43 860 |
44 073 |
44 723 |
45 342 |
308 041 |
|
2. Loodusvarade kaitse ja majandamine |
54 985 |
54 322 |
53 666 |
53 035 |
52 400 |
51 775 |
51 161 |
371 344 |
|
sh: turuga seotud kulud ning otsetoetused
|
43 120 |
42 697 |
42 279 |
41 864 |
41 453 |
41 047 |
40 645 |
293 105 |
|
3. Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus |
1 199 |
1 258 |
1 380 |
1 503 |
1 645 |
1 797 |
1 988 |
10 770 |
|
3a. Vabadus, turvalisus ja õigus |
600 |
690 |
790 |
910 |
1 050 |
1 200 |
1 390 |
6 630 |
|
3b. Kodakondsus |
599 |
568 |
590 |
593 |
595 |
597 |
598 |
4 140 |
|
4. EL kui globaalne partner |
6 199 |
6 469 |
6 739 |
7 009 |
7 339 |
7 679 |
8 029 |
49 463 |
|
5. Haldus(1) |
6 633 |
6 818 |
6 973 |
7 111 |
7 255 |
7 400 |
7 610 |
49 800 |
|
6. Hüvitised |
419 |
191 |
190 |
|
|
|
|
800 |
|
KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD KOKKU |
120 702 |
121 473 |
122 564 |
122 952 |
124 007 |
125 527 |
127 091 |
864 316 |
|
protsendina RKTst |
1,10% |
1,08% |
1,07% |
1,04% |
1,03% |
1,02% |
1,01% |
1,048% |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
MAKSETE ASSIGNEERINGUD KOKKU |
116 650 |
119 620 |
111 990 |
118 280 |
115 860 |
119 410 |
118 970 |
820 780 |
|
protsendina RKTst |
1,06% |
1,06% |
0,97% |
1,00% |
0,96% |
0,97% |
0,94% |
1,00% |
|
Olemasolev varu |
0,18% |
0,18% |
0,27% |
0,24% |
0,28% |
0,27% |
0,30% |
0,24% |
|
Omavahendite kogusumma ülemmäär protsendina RKTst |
1,24% |
1,24% |
1,24% |
1,24% |
1,24% |
1,24% |
1,24% |
1,24% |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(1) Käesoleva rubriigi ülemmääraga hõlmatud pensionikulud arvutatakse netosummana töötajate osamaksetest asjakohasesse skeemi ajavahemiku 2007–2013 jaoks 500 miljoni euro piires 2004. aasta hindades. |
|||||||||
2007. aasta eelarvemenetlus
Parlamendi teine lugemine 14. detsembril 2006
Mitmeaastane finantsraamistik – varud
Cat. |
2007. a mitmeaastane finantsraamistik |
Nõukogu teine lugemine |
Parlamendi muudatusettepanekud |
Parlamendi teine lugemine |
Parlamendi jäetud varu |
||||||
Kulukohustused |
Maksed |
Kulukohustused |
Maksed |
Kulukohustused |
Maksed |
Kulukohustused |
Maksed |
Kulukohustused |
Maksed |
||
1 |
54.405.000.000 |
0 |
54.274.887.015 |
44.137.342.319 |
80.065.000 |
724.708.000 |
54.354.952.015 |
44.862.050.319 |
50.047.985 |
0 |
|
1a |
8.918.000.000 |
0 |
8.788.328.511 |
6.772.076.511 |
79.839.000 |
299.708.000 |
8.868.167.511 |
7.071.784.511 |
49.832.489 |
0 |
|
1b |
45.487.000.000 |
0 |
45.486.558.504 |
37.365.265.808 |
226.000 |
425.000.000 |
45.486.784.504 |
37.790.265.808 |
215.496 |
0 |
|
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku ja varusid) |
500.000.000 |
0 |
|
|
500.000.000 |
|
|
|
|||
2 |
58.351.000.000 |
0 |
56.240.800.036 |
54.665.465.736 |
9.430.000 |
53.080.000 |
56.250.230.036 |
54.718.545.736 |
2.100.769.964 |
0 |
|
3 |
1.273.000.000 |
0 |
1.149.840.000 |
1.049.687.652 |
96.606.000 |
127.278.000 |
1.246.446.000 |
1.176.965.652 |
26.554.000 |
0 |
|
3a |
637.000.000 |
0 |
561.695.000 |
400.145.000 |
62.138.000 |
73.538.000 |
623.833.000 |
473.683.000 |
13.167.000 |
0 |
|
3b |
636.000.000 |
0 |
588.145.000 |
649.542.652 |
34.468.000 |
53.740.000 |
622.613.000 |
703.282.652 |
13.387.000 |
0 |
|
4 |
6.578.000.000 |
0 |
6.401.214.000 |
7.179.921.578 |
176.719.000 |
172.825.154 |
6.577.933.000 |
7.352.746.732 |
67.000 |
0 |
|
Hädaabireserv (väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku ja varusid*) |
234.527.000 |
0 |
|
|
234.527.000 |
|
|
|
|||
5 |
7.115.000.000 |
0 |
6.849.570.101 |
6.849.470.101 |
92.793.929 |
92.793.929 |
6.942.364.030 |
6.942.264.030 |
172.635.970 |
0 |
|
6 |
445.000.000 |
0 |
444.646.152 |
444.646.152 |
0 |
0 |
444.646.152 |
444.646.152 |
353.848 |
0 |
|
Kokku |
128.167.000.000 |
123.866.000.000 |
126.095.484.304 |
114.326.533.538 |
455.613.929 |
1.170.685.083 |
126.551.098.233 |
115.497.218.621 |
2.350.428.767 |
8.368.781.379 |
|
väliskomisjoni ARVAMUS (22.3.2007)
eelarvekomisjonile
komisjoni poliitilise strateegia kohta 2008. aasta eelarvemenetluseks
(2007/2017(BUD))
Arvamuse koostaja: Michael Gahler
ETTEPANEKUD
Väliskomisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. nõuab, et 2008. aasta eelarve võimaldaks Euroopa Liidul jätkata tõhusalt oma poliitika teostamist ja täita kõik kohustused, mis on võetud erinevate maailma partnerite ees; rõhutab, et liidu välistegevusel peaks olema piisavalt vahendeid, et toetada kolmandates riikides piirkondlike integratsiooniprotsesside, demokraatia tugevdamise ja inimõiguste kaitsega seotud tegevusi;
2. rõhutab vajadust piisavate rahaliste vahendite järele, et säilitada liidu ees seisvatest paljudest väljakutsetest tingitud prioriteedid nii naabruspoliitika valdkonnas kui ka üldisemalt seoses välispoliitiliste suhetega teiste maailma piirkondadega nagu Aafrika, Aasia või Ladina-Ameerika; kordab vajadust toetada jätkuvalt kõiki algatusi kolmandates riikides, mille eesmärk on vajalike demokraatlike, majanduslike ja sotsiaalsete reformide läbiviimine;
3. tuletab meelde, et demokraatia ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste õiguste toetamine on ELi välispoliitika põhielemente; rõhutab vajadust rahastada piisavalt kõiki välispoliitika ja laienemise vahendeid, et järgida neid prioriteete ning eelkõige pidada tõhusalt ELi inimõigustealast dialoogi riikidega, mille inimõiguste olukord on tõsiselt murettekitav;
4. rõhutab jätkusuutlike edusammude tähtsust Lääne-Balkani riikides ja märgib, et seda piirkonda tuleks ELi tegevuses prioriteedina käsitleda;
5. rõhutab vajadust piisavalt rahastada ÜVJP üha arvukamaid tegevusi; rõhutab vajadust piisavalt rahastada meetmeid Kosovos ning toonitab, et EJKP Kosovo tsiviilmissiooni toetamiseks vajalikud märkimisväärsed rahalised vahendid ning toetus rahvusvahelise tsiviilesindaja büroo toimimisele seavad tõenäoliselt surve alla ÜVJP 2008. aasta eelarve; ootab, et nõukogu selgitab võimalikult kiiresti välja selle missiooni mõjud lühiajalises ja keskpikas perspektiivis praeguse ÜVJP eelarve jätkusuutlikkusele ning teavitab parlamenti piisavalt ja korrapäraselt kavandatavatest tegevustest;
6. tunneb heameelt nõukogu otsuse üle vähendada operatsiooni „Althea” ulatust Bosnias ja Hertsegoviinas, mis on märk olukorra paranemisest ja stabiliseerumisest riigis; märgib, et vähendamise kava peab asjakohaselt hindama riigi julgeoleku olukorda;
7. rõhutab ühinemisläbirääkimiste jätkumise tähtsust, lähtudes igaühe saavutustest ning 2006. aasta detsembri Euroopa Ülemkogul kokku lepitud laienemise uuendatud konsensusest;
8. tervitab komisjoni panust oluliste edusammude tegemisel Euroopa naabruspoliitika tõhusal arendamisel ning rõhutab, kui oluline on tagada piisav finantsraamistik Euroopa naabrus- ja partnerlusvahendile, mille eesmärk on edendada piirkonnas demokraatiat ja inimõigusi;
9. rõhutab, et ELi naabruspoliitika idamõõdet tuleks piisavamalt rahastada, ning et suhete parandamisele eriti Ukraina ning Moldovaga tuleks pöörata rohkem tähelepanu ning suunata selleks enam rahalisi vahendeid;
10. on seisukohal, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemisega on tekkinud suurem vajadus pöörata rohkem tähelepanu ELi ja Musta mere piirkonna vahelisele koostööle; märgib lisaks, et Musta mere ja Doonau piirkonna ühise majandusliku, transpordi- ja keskkonnaalase arengu tagamiseks oleks vaja välja kujundada terviklik lähenemisviis ning kavandada piisavad ELi rahastamisvahendid;
11. nõuab, et 2008. aasta eelarves võetaks arvesse pakilist vajadust tagada majanduse püsimajäämine ja ümberkorraldamine Lähis-Idas, eriti Palestiinas ja Liibanonis ning kui olud võimaldavad, siis ka Iraagis;
12. on seisukohal, et EL peaks konkreetsete meetmetena hakkama teostama oma varasemaid üldisi põhimõttelisi seisukohti, mis puudutavad ELi rolli Iraagi poliitilises ja majanduslikus ülesehitamises, kusjuures üks reaalne võimalus oleks alustada aktiivse arengukoostööpoliitikaga, mis on suunatud kogu riigile ja üleiraagilisele koostööle, kasutades ära demokraatlikke saavutusi ning soodsat julgeolekuolukorda riigi teatud osades; on veendunud, et selline lähenemisviis oleks positiivne eeskuju kogu riigile ja ka laiemalt ning aitaks oluliselt parandada ELi abi nähtavust, mis seni on olnud olematu;
13. kordab taas ELi kohustust pidada Afganistani jätkuvalt poliitiliseks prioriteediks; rõhutab piisava rahastamise tähtsust seoses vajadusega jätkata riigis ülesehitustöid, mis on otseselt seotud julgeoleku olukorraga; rõhutab erilist vajadust toetada tugevate riigiasutuste väljaarendamist ja kindlustumist, riigi majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut, eramiilitsa relvitustamist ning võitlust narkootikumide tootmise ja müügiga; palub end nõuetekohaselt teavitada Afganistani osas võetud ELi kohustuste, sealhulgas kavandatava EJKP missiooni kõikidest aspektidest;
14. tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle tugevdada ELi suhteid Aafrikaga; rõhutab eriti vajadust toetada Aafrika Liitu ja üleaafrikalist parlamenti kui institutsioone, mis suurendavad kontinendi probleemidele lahenduste leidmisel Aafrika omavastutust; kordab vajadust toetada Aafrika kiirreageerimisjõude operatsioonide läbiviimisel kontinendil ja eriti Sudaanis; rõhutab siiski, et oluline on kohalike ja piirkondlike konfliktide ennetamise ja lahendamise jaoks vajalike allpiirkondlike organisatsioonide samaaegne haldussuutlikkuse suurendamine; väljendab taas oma toetust Aafrika vastastikusele järelevalvemehhanismile, mis etendab olulist rolli poliitiliste reformide algatamises, ning rõhutab haldussuutlikkuse suurendamise vajalikkust;
15. tervitab komisjoni võetud kohustust tugevdada koostööd peamiste tootja-, transiit- ja tarbijariikidega energiaalastes küsimustes; rõhutab, et säästvat, kindlat ja konkurentsivõimelist energiat saab Euroopa Liidus tagada ainult sellise ühise energiaalase välispoliitika järkjärgulise väljatöötamisega, mis järgib aktiivselt Euroopa huvisid;
16. tunneb heameelt selle üle, et eesistujariik Saksamaa, Euroopa Parlament ja nõukogu on alustamas vastastikku kasuliku dialoogi arendamist ÜVJP prioriteetide teemal; loodab sellega seoses 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[1] täielikku rakendamist, mis näeb ette ühised konsultatiivkohtumised vähemalt viis korda aastas ning tulevikku suunatud nõukogu dokumendi, mis tuleb esitada iga aasta 15. juuniks ning milles sätestatakse ÜVJP põhiaspektid ja peamised valikuvõimalused;
17. kuna parlamenti tuleb teavitada enne rahaliste vahendite eraldamist ning missioonide otsustamist, kordab vajadust läbipaistvuse ja täieliku teabe saamise järele enne missioone puudutavate otsuste tegemist;
18. nõuab, et parlamenti teavitataks sõjandusalase rahastamise ja eriti ATHENA mehhanismi aspektidest;
19. loodab sisukat koostööd komisjoniga töögruppide raames, mille eesmärk on jälgida uue välisabi rahastamisvahendi kavandamist ja rakendamist; võtab teadmiseks kavandatava vahekokkuvõtte tegemise nende rahastamisvahendite toimimise kohta; kordab, et Euroopa Parlament soovib enda täielikku kaasamist sellesse protsessi.
MENETLUS
Pealkiri |
Komisjoni poliitiline strateegia 2008. aasta eelarvemenetluseks |
||||||
Viited |
|||||||
Vastutav komisjon |
BUDG |
||||||
Arvamuse esitaja(d) |
AFET |
||||||
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev |
|
||||||
Arvamuse koostaja |
Michael Gahler |
||||||
Endine arvamuse koostaja |
|
||||||
Arutamine parlamendikomisjonis |
12.3.2007 |
20.3.2007 |
|
|
|
||
Vastuvõtmise kuupäev |
21.3.2007 |
||||||
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
49 4 4 |
|||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Vittorio Agnoletto, Roberta Alma Anastase, Robert Atkins, Panagiotis Beglitis, Monika Beňová, André Brie, Elmar Brok, Simon Coveney, Véronique De Keyser, Hanna Foltyn-Kubicka, Michael Gahler, Maciej Marian Giertych, Alfred Gomolka, Richard Howitt, Anna Ibrisagic, Bogdan Klich, Helmut Kuhne, Vytautas Landsbergis, Eugen Mihăescu, Philippe Morillon, Pasqualina Napoletano, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Baroness Nicholson of Winterbourne, Raimon Obiols i Germà, Janusz Onyszkiewicz, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Tobias Pflüger, Mirosław Mariusz Piotrowski, Hubert Pirker, Michel Rocard, Raül Romeva i Rueda, Libor Rouček, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Jacek Saryusz-Wolski, Marek Siwiec, István Szent-Iványi, Charles Tannock, Inese Vaidere, Geoffrey Van Orden, Ari Vatanen, Kristian Vigenin, Jan Marinus Wiersma |
||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Laima Liucija Andrikienė, Giulietto Chiesa, Alexandra Dobolyi, Carlo Fatuzzo, David Hammerstein Mintz, Tunne Kelam, Doris Pack, Inger Segelström, Adrian Severin, Jean Spautz, Csaba Sándor Tabajdi, Marcello Vernola |
||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
David Martin, Ria Oomen-Ruijten |
||||||
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
|
||||||
- [1] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ARVAMUS (27.3.2007)
eelarvekomisjonile
komisjoni poliitilise strateegia kohta 2008. aasta eelarvemenetluseks
(2007/2017(BUD))
Arvamuse koostaja: Peter Šťastný
ETTEPANEKUD
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval eelarvekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. rõhutab, et 2008. aasta poliitiline strateegia kajastab selgelt ELi ees seisvate kaubandusalaste väljakutsete ulatust ja tõsidust, mis hõlmavad lisaks peamiseks prioriteediks olevale Doha arenguvooru edukale lõpetamisele tihedamate majandussidemete ja lepingute väljatöötamist, arutamist ja lõpuks ellu rakendamist üha arvukamates valdkondades, nagu teenused, investeerimine või intellektuaalomandiõigused, ning üha suureneva arvu partneritega kogu maailmas, kelle hulka kuuluvad AKV riigid, Ukraina, Korea, Hiina, India, ASEAN, Mercosur, Kesk-Ameerika, Andide Ühendus ning Venemaa, Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia ja Moldova, kellega on sõlmitud uued partnerlus- ja koostöölepingud;
2. rõhutab seoses sellega, et vajalik on Euroopa Parlamendi mõttekas kaasamine kahepoolseid ja piirkondlikke kaubanduslepinguid käsitlevasse läbirääkimisprotsessi ja lepingute heakskiitmisesse; kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile regulaarselt ajakohastatud teavet läbirääkimiste käigu kohta ning esitama nende läbirääkimiste tulemused Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks;
3. rõhutab seetõttu, et esialgne eelarveprojekt (EEP) peaks andma komisjonile piisavad eelarvevahendid ja inimressursid, et tulla adekvaatselt toime suureneva arvu kaubandusalaste väljakutsetega ning jõuda tulemusteni, mis vastavad komisjoni 2007. aasta globaalset Euroopat käsitlevas tegevuskavas määratletud strateegilistele eesmärkidele, eriti kahepoolsete majandus- ja kaubandussuhete valdkonnas; palub seoses sellega, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti enne EEP esitamist sellest, kui suur on komisjoni delegatsioonides kolmandatesse riikidesse kaubandusküsimustega tegelevate töötajate arv ja milline on nende koosseis ning soovib hinnangut töötajate oskuste ja delegatsioonidele kaubanduspoliitika arvukate väljakutsetega (eriti arengumaades ja kiiresti areneva majandusega riikides) toimetulemiseks eraldatud vahendite kohta;
4. märgib, et õigusloomega seotud ettepanekud, mis komisjon seoses 2007. aastal toimuva ühtse turu läbivaatamisega esitab, peaksid, selleks et kodanikud ja ettevõtted, eriti VKEd, saaksid siseturu toimimisest kasu, käsitlema eriti uute algatuste väliskaubanduspoliitilist mõõdet;
5. võtab teadmiseks ELi ja liikmesriikide võetud kohustuse suurendada kaubandusega seotud abi 2010. aastaks 2 miljardi euroni, millest oluline osa lubatakse suunata AKV riikidele; märgib siiski murega, et ainult liikmesriikide ühine panus on Euroopa Arengufondi vahendeid täiendav; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon selgitaksid nimetatud kohustuse ulatust ja seotust eelarvega nii kiiresti kui võimalik ning aegsasti enne Euroopa partnerluslepingut käsitlevate läbirääkimiste lõpuleviimist;
6. kutsub komisjoni üles selgitama, millised rahasummad on vajalikud kaubandusega seotud horisontaalsete abialgatuste jaoks, sealhulgas kahepoolsete, piirkondlike ja mitmepoolsete algatuste jaoks, nagu integreeritud raamistik;
7. kordab oma nõudmist, et komisjon võtaks kasutusele kaubandusega seotud abi/kaubandusabi kavandamisest ja kuludest aruandmise süsteemi, mille kaudu Euroopa Parlamenti teavitatakse rahastatud meetmetest ning vajadusel järelevalve ja hindamise tulemustest, asjaomaste partnerite kaasamisest, lubaduste täitmisest ja eelarveliste kulukohustuste rakendamisest ning maksetest; antud teave tuleks esitamiseks jaotada riigi, piirkonna ja abi kategooria põhjal;
8. märgib murega, et rahvusvahelise kaubanduse komisjon ei ole veel saanud konkreetset kirjalikku teavet, mis käsitleb selliste tulevaste lepingute eesmärke, strateegiaid ning kaubanduse ja majandusega seotud aspekte, mis sõlmitakse kolmandate riikidega, nagu EL ja Hiina vaheline raamleping, uus laiendatud leping Ukrainaga, kaubanduskokkulepped Kesk-Ameerika ja Andide Ühendusega ning uued partnerlus- ja koostöölepingud Venemaa, Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia ja Moldovaga;
9. nõuab, et kõikide kavandatavate kaubanduslepingute säästvale arengule avalduva mõju hindamise läbiviimiseks eraldatakse piisavad rahalised vahendid nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul aegsasti enne läbirääkimiste lõpuleviimist;
10. rõhutab, et Euroopa Parlamendiga tuleks makromajandusliku finantsabi (MFA) ettepanekute osas piisavalt varakult konsulteerida, et ta saaks oma seisukohti väljendada ning võtta vastu arvamusi kooskõlas tavapärase töökalendri ja menetlusega; palub, et komisjon teavitaks parlamenti MFA kavandamisest ja MFAga seotud komisjoni ettepanekute eeldatavast ajakavast;
11. tunneb heameelt komisjoni otsuse üle pidada esmatähtsaks energiapoliitikat ja kliimamuutuse vastu võitlemist, kuid peab oluliseks, et väliskaubanduspoliitika oleks kavandatud nii, et see toetaks neid eesmärke.
MENETLUS
Pealkiri |
Komisjoni poliitiline strateegia 2008. aasta eelarvemenetluseks |
||||||
Menetluse number |
|||||||
Vastutav komisjon |
BUDG |
||||||
Arvamuse esitaja(d) |
INTA |
||||||
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev |
|
||||||
Arvamuse koostaja |
Peter Šťastný |
||||||
Endine arvamuse koostaja |
|
||||||
Arutamine parlamendikomisjonis |
27.2.2007 |
|
|
|
|
||
Vastuvõtmise kuupäev |
21.3.2007 |
||||||
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
22 4 0 |
|||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Kader Arif, Graham Booth, Carlos Carnero González, Christofer Fjellner, Béla Glattfelder, Eduard Raul Hellvig, Jacky Henin, Syed Kamall, Ģirts Valdis Kristovskis, Caroline Lucas, Marusya Ivanova Lyubcheva, Erika Mann, David Martin, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Tokia Saïfi, Peter Šťastný, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, Zbigniew Zaleski |
||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Panagiotis Beglitis, Danutė Budreikaitė, Elisa Ferreira, Małgorzata Handzlik, Jens Holm, Sepp Kusstatscher, Eugenijus Maldeikis, Zuzana Roithová, Corien Wortmann-Kool |
||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
|
||||||
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
|
||||||
LISA
7. märtsi 2007. aasta kolmepoolne kohtumine
Järeldused
Kolmepoolne kohtumine korraldati 17. mail 2006. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva kokkuleppe punkti 47 kohaldamiseks.
Käesolevates järeldustes võetakse arvesse kolme institutsiooni kokkulepet.
1. ITERi ühisettevõte
Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid kokku alljärgnevas:
· ITERi ühisettevõtet käsitletakse institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 47 kohaldamisel ühenduse asutusena;
· Euroopa Parlament hakkab vastutama ITERi ühisettevõtte eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest.
Euroopa Parlament ja nõukogu tunnustavad ühenduse toetust ITERile, mis komisjoni ettepaneku kohaselt tuleneb Euratomi seitsmendast raamprogrammist (maksimaalselt 986 miljonit eurot[1] ajavahemikus 2007–2011). Kuigi ITERi projekt on kavandatud kestma kindlasti kauem kui 2011. aastani ning vajadus selle järele on aastani 2041, on vastavad summad aastateks 2012 ja 2013 ette nähtud finantsplaneeringus. Edasist rahastamist käsitletakse järgmise finantsraamistiku aruteludel.
2. Asutused
Eesmärgiga optimeerida olemasolevate asutuste tööd ja uute asutuste loomise menetlust lepivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku sügavutiminevas arutelus, mis käsitleb eelkõige põhjalikku, halduskulusid hõlmavat tasuvusanalüüsi, mis eelneb uute asutuste loomisele ja olemasolevate asutuste konkreetsetes määrustes esinevate läbivaatamisklauslite kohaldamisele.
Selles kontekstis avaldavad nad valmisolekut püüelda institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 47 sätestatud menetluse edasise arengu üle peetava sügavama arutelu jätkamisele.
Need arutelud jätkuvad edasistel kolmepoolsetel kohtumistel, millest järgmine peetakse 18. aprillil 2007.
________________________
MENETLUS
Pealkiri |
Komisjoni poliitiline strateegia 2008. aasta eelarvemenetluseks |
||||||||
Menetluse number |
|||||||||
Vastutav komisjon |
BUDG |
||||||||
Arvamuse esitaja(d) |
kõik |
|
|
|
|
||||
Raportöör(id) |
Kyösti Virrankoski |
||||||||
Endine raportöör / Endised raportöörid |
James Elles |
||||||||
Raporti koostamise otsuse kuupäev |
|
||||||||
Arutamine parlamendikomisjonis |
26.2.2007 |
21.3.2007 |
29.3.2007 |
|
|
||||
Vastuvõtmise kuupäev |
29.3.2007 |
||||||||
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
32 3 |
|||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Laima Liucija Andrikienė, Richard James Ashworth, Reimer Böge, Simon Busuttil, Joan Calabuig Rull, Paulo Casaca, Gérard Deprez, Salvador Garriga Polledo, Neena Gill, Ingeborg Gräßle, Louis Grech, Nathalie Griesbeck, Catherine Guy-Quint, Monica Maria Iacob-Ridzi, Anne E. Jensen, Sergej Kozlík, Wiesław Stefan Kuc, Janusz Lewandowski, Nils Lundgren, Vladimír Maňka, Esko Seppänen, Nina Škottová, László Surján, Kyösti Virrankoski, Ralf Walter |
||||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Thijs Berman, Hans-Peter Martin, José Javier Pomés Ruiz, Paul Rübig, José Albino Silva Peneda, Margarita Starkevičiūtė, Peter Šťastný |
||||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
Janusz Onyszkiewicz, Toomas Savi, Grażyna Staniszewska |
||||||||
Esitamise kuupäev |
3.4.2007 |
||||||||
Märkused |
... |
||||||||
- [1] 1290 miljoni euro suurusest ELi eelarve soovituslikust kogutoetusest ITERi ühisettevõttele ja termotuumaenergeetika arengule