RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ühenduses registreeritud raskeveokitele tagantjärele peeglite paigaldamise kohta

3.4.2007 - (KOM(2006)0570 – C6‑0332/2006 –2006/0183 (COD)) - ***I

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Paolo Costa

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ühenduses registreeritud raskeveokitele tagantjärele peeglite paigaldamise kohta

(KOM (2006)0570 – C6‑0332/2006 –2006/0183 (COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM (2006)0570)[1];

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 71 lõike 1 punkti c, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0332/2006);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6‑0124/2007),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 3 a (uus)
	(3 a) Kaudse nähtavuse seadmed, nagu lainurk- ja lähivaatepeeglid, kaamerad või muud süsteemid, parandavad sõidukijuhi vaatevälja ja suurendavad sõidukite turvalisust.
Selgitus
Selgituseta mõistetav. Täiustatud ja uuenduslikud kaudse nähtavuse seadmed vähendavad pimeala ja võivad mõjutada sõidukijuhi käitumist ning aidata seega kaasa õnnetuste ärahoidmisele.
Muudatusettepanek 2 Põhjendus 6
(6) Selleks et vähendada kasutuses olevate sõidukite põhjustatud surmaga lõppevaid liiklusõnnetusi, milles osalevad vähem kaitstud liiklejad, on vahepealseks perioodiks asjakohane sätestada kõnealuste sõidukite tagantjärele varustamine täiustatud kaudse nähtavuse seadmetega.	(6) Selleks et vähendada kasutuses olevate sõidukite põhjustatud surmaga lõppevaid ja surmaga mitte lõppevaid liiklusõnnetustes saadud vigastusi, milles osalevad vähem kaitstud liiklejad, on vahepealseks perioodiks asjakohane sätestada kõnealuste sõidukite tagantjärele varustamine täiustatud kaudse nähtavuse seadmetega.
Selgitus
Ehkki turvalisus ELis on suurenenud, on hukkunuid 41 000 ja vigastatuid enam kui 1,7 miljonit (2005). Raskete kaubaveokite põhjustatud liiklusõnnetused, mis on seotud pimealaga, ei lõpe üksnes surmaga, vaid ka erinevat tüüpi vigastustega (tõsiste ja kergematega), mis on sotsiaalset ja majanduslikku mõju arvestada samuti oluline. Tuleks märkida, et vastavalt kulude-tulude analüüsi põhjal saadud andmetele tuleb kaherattaliste sõidukite ja jalakäijate osas ühe hukkunu kohta 23 vigastatut.
Muudatusettepanek 3 Põhjendus 8
(8) Siiski on vajalik ja proportsionaalne ette näha erandid sõidukitele, mille järelejäänud kasutusiga on lühike, mis on varustatud küljepeeglitega, mille vaatevälja suurus hõlmab peaaegu sama suurt ala nagu on sätestatud direktiivis 2003/97/EÜ, ning millele on tehniliselt võimatu paigaldada kõnealuses direktiivis sätestatud nõuetele vastavaid peegleid.	(8) Siiski on vajalik ja proportsionaalne ette näha erandid ja vabastused sõidukitele, mille järelejäänud kasutusiga on lühike, mis on varustatud küljepeeglitega, mille vaatevälja suurus hõlmab peaaegu sama suurt ala nagu on sätestatud direktiivis 2003/97/EÜ, ning millele ei ole tehniliselt võimalik mõistliku hinnaga paigaldada kõnealuses direktiivis sätestatud nõuetele vastavaid peegleid.
Selgitus
Kuna kavandatavat meedet hakatakse kohaldama ELis kasutuses olevatele vanadele sõidukitele, siis tuleb uusi raskeid kaubaveokeid käsitlevaid kehtivaid ühenduse õigusakte arvestades pakkuda täitmisel teatud pandlikkust ning vältida kaubandustõkkeid. Paindlikkus hõlmab konkreetseid erandeid ja piiratud arvu vabastusi seoses direktiivis 2003/97/EÜ sätestatud nõuetega vaateväljale ja kaudse nähtavuse seadmete paigaldamisele, eriti nende sõidukite jaoks, mille puhul vaatevälja ei ole võimalik täielikult katta või kui ei ole olemas mõistliku hinnaga lahendust.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 8 a (uus)
	(8 a) Käesolevas direktiivis sätestatud kord ei tohiks mõjutada neid N2 ja N3 kategooria sõidukeid, mille esmane registreerimine toimus varem kui 10 aastat enne käesoleva direktiivi ülevõtmisetähtaega ning mida kasutatakse peamiselt nende ajaloolise huviväärtuse tõttu.
Selgitus
Muudatusettepanekuga soovitakse kehtestada erand ajalooliste sõidukite kasutamisele, kuna see ei mõjuta kavandatava meetme tulemusi. Põhjendusega püütakse hõlmata ka neid ajaloolisi sõidukeid, mille kohta ei ole enam registreid või dokumente, mis tõestaksid nende esmast registreerimiskuupäeva. (Nõukogu osutas „ühise lähenemisviisi” tekstis nimetatud sõidukitele sarnasel viisil).
Muudatusettepanek 5 Põhjendus 8 b (uus)
	(8 b) Veokitele, mis tehnilistel ja/või majanduslikel põhjustel ei täida täielikult käesoleva direktiivi nõudeid, peaksid asjakohased asutused lubama ja heaks kiitma alternatiivseid lahendusi. Sellistel juhtudel saadavad liikmesriigid lubatud ja heaks kiidetud tehniliste lahenduste loetelud, sealhulgas teabe peeglite tagantjärele paigaldamise parimate tavade kohta komisjonile, kes teeb need kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele.
Selgitus
Oluline on pakkuda paindlikkust seoses direktiivis 2003/97/EÜ sätestatud nõuete järgimise üldise kohustusega. Mõnede veokite puhul ei ole peeglite tagantjärele paigaldamine kabiini struktuuri või ust olulisel määral muutmata tehniliselt võimalik või majanduslikult otstarbekas. Et tagada ohutus, pakkuda õiguskindlust ning vältida kaubandustõkkeid, tuleks teave kõikide tehniliste lahenduste, sealhulgas parimate tavade kohta esitada komisjonile, kes selle kättesaadavaks teeb. (Nõukogu kasutas oma „ühise lähenemisviisi” tekstis sarnast sõnastust).
Muudatusettepanek 6 Põhjendus 9
(9) Selleks et võimaldada turul väga lühikese aja jooksul toime tulla väga suure nõudlusega peeglite järele, tuleks ette näha üleminekuperioodid.	(9) Selleks et võimaldada turul lühikese aja jooksul toime tulla suure nõudlusega peeglite järele, tuleks ette näha üleminekuperiood.
Selgitus
Peeglite valmistajad ei ole üksmeelsed väite osas, nagu ei tuleks turg toime väga suure nõudlusega peeglite järele väga lühikese aja jooksul. Kavandatav pikk üleminekuperiood ei ole õigustatud, sest meetme rakendamisega viivitamisel väheneb meetme tõhusus. Lisaks sellele on nende raskeveokite koguhulk, millele tuleb tagantjärele peegleid paigaldada, tõenäoliselt komisjoni hinnangust väiksem ning seetõttu tuleks ette näha lühem üleminekuperiood.
Muudatusettepanek 7 Põhjendus 10
(10) Sellised raskeveokid, millele enne direktiivi 2003/97/EÜ jõustumist on paigaldatud kaudse nähtavuse seadmed, mis katavad enamuse kõnealuse direktiiviga nõutavast vaateväljast, tuleks vabastada kohustusest täita käesolevas õigusaktis sätestatud nõudeid.	(10) Sellised raskeveokid, millele enne direktiivi 2003/97/EÜ ülevõtmise kuupäevi on paigaldatud kaudse nähtavuse seadmed, mis katavad enamuse kõnealuse direktiiviga nõutavast vaateväljast, tuleks vabastada kohustusest täita käesolevas õigusaktis sätestatud nõudeid.
Selgitus
Liiklusohutuse parandamiseks rakendasid mõned liikmesriigid – Madalmaad, Belgia ja Taani – kasutuses olevale autopargile tagantjärele peeglite paigaldamiseks riiklikke kavasid, mis tuginesid direktiivis 2003/97/EÜ sätestatud nõuetele. Seetõttu peaks vabastus hõlmama selliseid raskeveokeid, millele paigaldati tagantjärele peeglid enne ülevõtmiseks kehtestatud tähtaega (24. jaanuar 2005) ning mitte direktiivi jõustumise kuupäeva (selle avaldamise kuupäev ELTs, st 29. jaanuar 2004). (Nõukogu kasutas oma „ühise lähenemisviisi” tekstis täpselt samasugust sõnastust).
Muudatusettepanek 8 Põhjendus 10 a (uus)
	(10 a) Selguse huvides tuleks sõidukitele paigaldatud peeglite ja muude kaudse nähtavuse seadmete vaatevälja osas, mis hõlmab peaaegu sama suurt ala nagu on sätestatud direktiivis 2003/97/EÜ, kohaldada nimetatud direktiivi III lisas sätestatud ülejäänud nõudeid ja paindlikkust, mis hõlmavad vaatevälja ning sõidukitele peeglite ja muude kaudse nähtavuse seadmete paigaldamist.
Selgitus
Direktiivis 2003/97/EÜ sätestatud peeglite ja muude kaudse nähtavuse seadmete paigaldamise nõudeid tuleks kohaldada ka sõidukitele, mille vaateväli on piiratum. Seetõttu peaks nimetatud direktiivi III lisas sätestatud tingimused või täiendav paindlikkus kehtima piiratud vaateväljaga peeglite tagantjärele paigaldamise korral, st kerest ja mõnest selle osast (nt muud peeglid, uksekäepidemed, jne) tingitud IV või V klassi peeglite summaarse vaatevälja vähenemine 10% võrra (vt direktiivi 2003/97/EÜ III lisa punkti 5.8.2).
Muudatusettepanek 9 Põhjendus 11
(11) Peeglite paigaldamisega peaksid kaasnema meetmed, millega tõstetakse teadlikkust ohtudest, mis on seotud raskeveoki pimeala olemasoluga.	(11) Peeglite paigaldamisega peaksid kaasnema asjakohased meetmed, millega tõstetakse teadlikkust ohtudest, mis on seotud raskeveoki pimeala olemasoluga, muu hulgas teadlikkuse tõstmise kampaaniad, mis on suunatud vähem kaitstud liiklejatele (nagu jalgratturid, mootorratturid ja jalakäijad) ning kaudse nähtavuse seadmete õigele reguleerimisele ja kasutamisele.
Selgitus
Et saada kasu peeglite paigaldamisest raskeveokitele ja nende mõjust liiklusõnnetuste ärahoidmisele ja vähendamisele, tuleb võtta kaasnevaid meetmeid. Käivitada tuleb teadlikkuse tõstmise kampaaniad, mis on suunatud kõikidele liiklejatele ning eriti kaherattaliste sõidukite juhtidele ja jalakäijatele. Samuti, kuna peeglid tuleb korralikult reguleerida, tuleb korraldada sobiv väljaõpe nii sõidukijuhtidele kui ka inspekteerimise ja kontrolli eest vastutavatele töötajatele.
Muudatusettepanek 10 Põhjendus 11 a (uus)
	(11 a) Sellised sõidukitüübid nagu kerged kaubaveokid ja bussid, mida käesolev direktiiv ei hõlma ning millele ei ole paigaldatud täiustatud kaudse nähtavuse seadmeid, on tihti osalised pimealaga seotud liiklusõnnetustes ning seetõttu tuleb liiklusohutuse parandamiseks ja edendamiseks ühenduse õigusakte aktiivsete ja passiivsete turvanõuete kohta pidevalt läbi vaadata.
Selgitus
Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 71 on transpordiohutus ühise transpordipoliitika lahutamatu osa. Ettepaneku (nagu ka direktiivi 2003/97/EÜ) reguleerimisala ei hõlma kergeid kaubaveokeid (22,5 miljonit) ja busse (700 000), mis on samuti osalised pimealaga seotud liiklusõnnetustes. Seega on vaja pidevat läbivaatamist ja külgmisest pimealast tingitud õnnetustega seotud liiklusohutuse jätkuvat väljaarendamist.
Muudatusettepanek 11 Põhjendus 11 b (uus)
	(11 b) Laiaulatuslikuma analüüsi ja pimealaga seotud liiklusõnnetusi käsitleva tulevase strateegia huvides peaks komisjon nõukogu 30. novembri 1993. aasta otsuse 93/704/EÜ (ühenduse liiklusõnnetuste andmebaasi loomise kohta)1 ja muude asjakohaste ühenduse õigusaktide, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta otsus nr 2367/2002/EÜ (ühenduse 2003.–2007. aasta statistikaprogrammi kohta)2, raames koguma liikmesriikidelt asjaomased andmed ja neid sobivalt töötlema. ___________
	1 EÜT L 329, 30.12.1993, lk 63. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
	2 EÜT L 358, 31.12.2002, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega (EÜ) nr 787/2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 12).
Selgitus
Selgituseta mõistetav. Selleks, et soodustada integreerituma lähenemisviisi väljaarendamist pimealaga seotud liiklusõnnetuste ärahoidmiseks, peaks komisjon koostöös liikmesriikidega hakkama koguma ja töötlema täielikumaid ja võrreldavamaid andmeid.
Muudatusettepanek 12 Põhjendus 11 c (uus)
	(11 c) Direktiivis 96/96/EÜ sätestatakse vähemalt kord aastas toimuvad korrapärased tehnoülevaatused kaubaveoks ettenähtud mootorsõidukitele, mille registrimass ületab 3500 kg. Tehnoülevaatuse läbimiseks peab raskeveokitele muu hulgas olema paigaldatud käesoleva direktiivi nõuetele vastavad tahavaatepeeglid. Et sõidukid saaksid liikmesriikide teedel vabalt liikuda, tunnustatakse vastastikku liikmesriikide poolt oma territooriumil registreeritud sõidukitele välja antavaid tehnoülevaatuse tunnistusi.
Selgitus
Et tagada raskeveokite piisav vaateväli vastavalt kavandatavas meetmes sätestatud nõuetele, tuleks kohaldada korrapäraselt korduvaid tehnoülevaatusi (direktiiv 96/96/EÜ). Ülevaatused on vajalikud, et tagada kavandatava meetmega kehtestatud piiratud vaatevälja käsitlevate nõuete järgimisel ohutus ja õiguskindlus ning vältida seega turu moonutamist. (Nõukogu kasutas oma „ühise lähenemisviisi” tekstis täpselt samasugust sõnastust).
Muudatusettepanek 13 Põhjendus 12 a (uus)
	(12 a) Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe1 lõikega 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides oma vastavustabeleid, mis selgitavad nii palju kui võimalik vastavust käesoleva direktiivi ja nende ülevõtmismeetmete vahel, ning need tabelid avalikustama.
	_____________________ 1 ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
Selgitus
Selgituseta mõistetav. (Nõukogu kasutas oma „ühise lähenemisviisi” tekstis täpselt samasugust sõnastust).
Muudatusettepanek 14 Artikli 2 lõige 1
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse direktiivi 70/156/EÜ II lisa punktis 2 osutatud N2 ja N3 kategooria sõidukite suhtes, mis ei kuulu direktiivi 2003/97/EÜ reguleerimisalasse.	1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse direktiivi 70/156/EÜ II lisa punktis 2 osutatud N2 ja N3 kategooria sõidukite suhtes, millel ei ole tüübikinnitust või mida ei ole tunnustatud eraldi sõidukina direktiivi 2003/97/EÜ kohaselt.
Selgitus
Muudatusettepanekuga muudetakse reguleerimisala selgemaks ja järgitakse direktiivi 2003/97/EÜ sõnastust. (Nõukogu kasutas oma „ühise lähenemisviisi” tekstis täpselt samasugust sõnastust).
Muudatusettepanek 15 Artikli 2 lõike 2 punkt a
a) N2 ja N3 kategooria sõidukid, mis on registreeritud rohkem kui 10 aastat enne artiklis 7 sätestatud kuupäeva;	a) N2 ja N3 kategooria sõidukid, mis on registreeritud enne 1. jaanuarit 2000;
Muudatusettepanek 16 Artikli 2 lõike 2 punkt b
b) N2 ja N3 kategooria sõidukid, millele ei ole võimalik paigaldada IV ja V klassi peegleid viisil, mis tagab vastavuse järgmistele nõuetele:	b) N2 kategooria sõidukid, mille registrimass ei ületa 7,5 tonni, kui neile ei ole võimalik paigaldada V klassi peeglit viisil, mis tagab vastavuse järgmistele nõuetele:
Selgitus
Tekst viiakse kooskõlla uusi raskeveokeid käsitleva kehtiva õigusaktiga (direktiiv 2003/97/EÜ). Erand peaks hõlmama ainult N2 kategooria sõidukeid, mille mass ei ületa 7,5 tonni ja mitte N2 kategooria sõidukeid, mille mass ületab 7,5 tonni, ning N3 kategooria sõidukeid, sest nende sõidukite puhul ei esine takistusi IV klassi peegli paigaldamiseks 2 meetri kõrgusele maapinnast. Direktiiviga 2003/97/EÜ nähakse ette IV klassi peegli kohustuslik paigaldamine N2 kategooria sõidukitele, mille mass ületab 7,5 tonni, ning N3 kategooria sõidukitele. (Nõukogu kasutas oma „ühise lähenemisviisi” tekstis täpselt samasugust sõnastust).
Muudatusettepanek 17 Artikli 2 lõike 2 punkti b alapunkt i
i) mitte ükski peegli osa ei ole olenemata reguleerimisasendist maapinnast vähem kui 2 m (±10 cm) kõrgusel, kui sõidukil on suurimale tehniliselt lubatud täismassile vastav koorem;	i) mitte ükski peegli osa ei ole olenemata reguleerimisasendist maapinnast vähem kui 2 m (+10 cm) kõrgusel, kui sõidukil on suurimale tehniliselt lubatud täismassile vastav koorem, ja
Selgitus
Tekst viiakse kooskõlla uusi raskeveokeid käsitleva kehtiva direktiivi 2003/97/EÜ nõuetega (vt eelmine selgitus). Nimetatud direktiivi III lisas sätestatud tingimus IV klassi peegli paigaldamiseks ei ole mitte vähem kui kahe meetri kõrgusel (±10 cm) maapinnast, vaid vähemalt kahe meetri kõrgusel (+10 cm) maapinnast. (Nõukogu kasutas „ühise lähenemisviisi” tekstis täpselt samasugust sõnastust).
Muudatusettepanek 18 Artikli 2 lõike 2 punkti b alapunkt ii
ii) peeglid on juhtimiskohalt täielikult nähtavad;	ii) peegel on juhtimiskohalt täielikult nähtav;
Selgitus
Vt eelmiseid selgitusi. (Nõukogu kasutas „ühise lähenemisviisi” tekstis täpselt samasugust sõnastust).
Muudatusettepanek 19 Artikli 2 lõike 2 punkt c
c) N2 ja N3 kategooria sõidukid, mis enne direktiivi 2003/97/EÜ jõustumist kuulusid nende riiklike meetmete reguleerimisalasse, millega nõuti muude kaudse nähtavuse seadmete paigaldamist, mis kataksid mitte vähem kui 95% kõnealuses direktiivis osutatud IV ja V klassi peeglitelt maapinnal nõutavast vaateväljast.	c) N2 ja N3 kategooria sõidukid, mis kuuluvad nende riiklike meetmete reguleerimisalasse, mis jõustusid enne direktiivi 2003/97/EÜ ülevõtmise tähtaegu ja millega nõuti sõitjapoolsele küljele muude kaudse nähtavuse seadmete paigaldamist, mis kataksid mitte vähem kui 95% kõnealuses direktiivis osutatud IV ja V klassi peeglitelt maapinnal nõutavast vaateväljast.
Selgitus
Nimetatud erand hõlmab Madalamaid, Belgiat ja Taanit, mis rakendasid kasutuses olevale autopargile tagantjärele peeglite paigaldamiseks riiklikke kavasid, mis tuginesid direktiivis 2003/97/EÜ sätestatud nõuetele ning tegid seda enne ülevõtmiseks kehtestatud tähtaega (24. jaanuar 2005) ja mitte komisjoni pakutud direktiivi jõustumise kuupäeval. Samuti lisab see selgust. (Nõukogu kasutas oma „ühise lähenemisviisi” tekstis täpselt samasugust sõnastust).
Muudatusettepanek 20 Artikli 3 lõige 1
Pärast artiklis 7 sätestatud kuupäeva tagavad liikmesriigid, et kõikidele artikli 2 lõikes 1 osutatud sõidukitele paigaldatakse sõitjapoolsele küljele lähivaate- ja lainurkpeeglid, mis vastavad direktiivis 2003/97/EÜ IV ja V klassi peeglitele sätestatud nõuetele.	1. Liikmesriigid tagavad pärast artiklis 7 sätestatud kuupäeva ja mitte hiljem kui 30. juunil 2008, et kõikidele artiklis 2 osutatud sõidukitele paigaldatakse sõitjapoolsele küljele lainurk- ja lähivaatepeeglid, mis vastavad direktiivis 2003/97/EÜ IV ja V klassi peeglitele sätestatud nõuetele.
Selgitus
Meetmete kasutuselevõtmisega viivitamine vähendab nende tõhusust ja rakendamisest saadavat kasu, milleks on elude päästmine. Kui rakendamine algaks 2008. aastal, oleks aastani 2020 võimalik päästa täiendavalt 1200 elu ning ühiskondlik kulu vastab 2,4 miljardile eurole. Parema kooskõla saavutamiseks tuleks lainurk- ja lähivaatepeeglite sõnastust parandada. (Nõukogu lisas „ühise lähenemisviisi” teksti sellesse osasse sarnase viite).
Muudatusettepanek 21 Artikli 3 lõige 2
Erandina lõikest 1 käsitatakse kõnealuse direktiivi nõuetele vastavatena selliseid sõidukeid, mis on varustatud peeglitega, mille vaateväljad kombineerituna katavad vähemalt 99% direktiivis 2003/97/EÜ osutatud IV ja V klassi peeglite kogu vaateväljast maapinnal.	2. Erandina lõikest 1 käsitatakse kõnealuse direktiivi nõuetele vastavatena selliseid sõidukeid, mis on sõitjapoolsel küljel varustatud lainurk- ja lähivaatepeeglitega, mille vaateväljad kombineerituna katavad vähemalt 95% direktiivis 2003/97/EÜ osutatud IV klassi peegli kogu vaateväljast maapinnal ning vähemalt 85% samas direktiivis osutatud V klassi peegli kogu vaateväljast maapinnal.
Selgitus
Vaatevälja vähendamine 99%lt 95%le on ebasoodne meetme efektiivsuse jaoks, kuid lisab paindlikkust. Kuna võrreldes IV klassi peegli summaarse vaateväljaga (302,9 m2) on V klassi peegli summaarne vaateväli suhteliselt väike (5,5 m2), siis tundub, et turvalisuse tagamiseks tuleb V klassi peegli jaoks kehtestada erinev vaateväli, mis oleks kuni 85% direktiivis 2003/97/EÜ sätestatud summaarsest vaateväljast. Lisaks on IV ja V klassi peeglite joaks erineva vaatevälja kehtestamine lihtsam ja pakub suuremat selgust. (Nõukogu kasutas oma „ühise lähenemisviisi” tekstis sarnast sõnastust).
Muudatusettepanek 22 Artikli 3 lõige 2 a (uus)
	2 a. Artiklis 2 osutatud sõidukitele, millele ei saa majanduslikult otstarbekate ja kättesaadavate tehniliste lahenduste puudumise tõttu paigaldada käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavaid peegleid, võib paigaldada lisapeegleid ja/või muid kaudse nähtavuse seadmeid, tingimusel et kõik nende seadmed koos katavad vähemalt 95% direktiivis 2003/97/EÜ osutatud IV klassi peegli kogu vaateväljast maapinnal ning vähemalt 85% samas direktiivis osutatud V klassi peegli kogu vaateväljast maapinnal.
Selgitus
Direktiivi 2003/97/EÜ nõuetest kinnipidamise tagamiseks tuleks pakkuda alternatiivsete lahenduste, nagu lisapeeglid või muud kaudse nähtavuse seadmed, kasutamist eriti veokite puhul, mille jaoks turul puudub vajalik varustus. Kuna IV ja V klassi peeglite vaatevälja katmine seadmega on võimalik ja et tagada ohutuse seisukohast parem nähtavus, tuleb IV klassi ja V klassi peeglite vaatevälju käsitleda eraldi. Vt eelmine selgitus. (Nõukogu kasutas oma „ühise lähenemisviisi” tekstis sarnast sõnastust).
Muudatusettepanek 23 Artikli 3 lõige 2 b (uus)
	2 b. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva artikli sätetega kooskõlas olevate tehniliste lahenduste loetelu, sealhulgas peeglite tagantjärele paigaldamise parimat tava hõlmava teabe. Komisjon teeb kõnealuse loetelu teistele liikmesriikidele kättesaadavaks, avaldades selle Euroopa Liidu Teatajas ja kasutades selleks muid sobivaid vahendeid.
Selgitus
Et tagada ohutus, pakkuda õiguskindlust ning vältida kaubandustõkkeid, tuleks teave kõikide tehniliste lahenduste, sealhulgas parimate tavade kohta esitada komisjonile, kes selle avaldab või muul sobival viisil kättesaadavaks teeb. (Nõukogu kasutas oma „ühise lähenemisviisi” tekstis sarnast sõnastust).
Muudatusettepanek 24 Artikkel 3 a (uus)
	Artikkel 3 a
	1. Vastavust artikli 3 lõigetes 1, 2 ja 2a kehtestatud nõuetele tõendab liikmesriigi poolt nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/96/EÜ (mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)1 artikli 3 kohaselt välja antav tõend.
	2. Komisjon, keda oma pädevuse piires abistavad nõukogu direktiivi 96/96/EÜ artikli 8 lõikes 1 ja nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ artikli 13 lõikes 1 nimetatud komiteed, võtab asjakohased meetmed tagamaks, et artiklis 3 nimetatud seade oleks paigaldatud ning selle sobivus ja tehniline seisukord oleks kontrollitud vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele. Nimetatud meetmed tuleb võtta hiljemalt artiklis 7 nimetatud kuupäevaks. ­­­___________ 1 EÜT L 1, 17.2.1997, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 30.10.2003, lk 1).
Selgitus
Et tagada kasutuses olevate raskeveokite piisav vaateväli ning vastavus kavandatavas meetmes sätestatud nõuetele, tuleks direktiivi 96/96/EÜ põhjal kohaldada korrapäraselt korduvaid tehnoülevaatusi. Ülevaatused on vajalikud, et tagada kavandatava meetmega kehtestatud erinevat vaatevälja käsitlevate nõuete järgimisel ohutus ja õiguskindlus ning vältida seega turu moonutamist. (Nõukogu kasutas oma „ühise lähenemisviisi” tekstis täpselt samasugust sõnastust).
Muudatusettepanek 25 Artikkel 3 b (uus)
	Artikkel 3 b
	Liikmesriigid (ja vajaduse korral komisjon) täiendavad vastavalt oma pädevusele käesoleva direktiivi kohaselt võetavaid meetmeid algatustega, mille eesmärk on tõsta teadlikkust liiklejaid ähvardavatest sõidukite pimeala olemasolust tingitud ohtudest.
Selgitus
Et saada kasu peeglite paigaldamisest raskeveokitele ja nende mõjust liiklusõnnetuste ärahoidmisele ja vähendamisele, tuleb võtta kaasnevaid meetmeid. Käivitada tuleb teadlikkuse tõstmise kampaaniad, mis on suunatud kõikidele liiklejatele ning eriti kaherattaliste sõidukite juhtidele ja jalakäijatele. Samuti, kuna peeglid tuleb korralikult reguleerida, tuleb korraldada sobiv väljaõpe nii sõidukijuhtidele kui ka inspekteerimise ja kontrolli eest vastutavatele töötajatele.
Muudatusettepanek 26 Artikkel 4
Artikkel 4 Erandina artikli 3 lõikest 1 võivad liikmesriigid ette näha järgmist:	välja jäetud
1) sõidukid, mis on registreeritud 4–7 aastat enne artiklis 7 sätestatud kuupäeva, peavad vastama käesoleva direktiivi nõuetele hiljemalt 1 aasta pärast osutatud kuupäeva;
2) sõidukid, mis on registreeritud 7–10 aastat enne artiklis 7 sätestatud kuupäeva, peavad vastama käesoleva direktiivi nõuetele hiljemalt 2 aastat pärast osutatud kuupäeva.
Selgitus
Komisjoni ettepanekuga nähakse ette varajane järkjärgulise kasutuselevõtmise tähtaeg (1998) peamiselt tulude ja kulude kõrge suhte tõttu ning kohene rakendamine kõikide uusimate veokite suhtes (registreeritud pärast 2004. aastat). Siiski võib mitmes etapis toimuv tagantjärele peeglite paigaldamine seada ohtu üldeesmärgi, milleks on inimelude säästmine. Käesoleva meetme kasutuselevõtmise konkreetse põhjuseta edasilükkamine ei ole õigustatud. (Ka nõukogu kustutas „ühise lähenemisviisi" tekstis kõnealuse osa.
Muudatusettepanek 27 Artikkel 5
Artikkel 5 N2 ja N3 kategooria sõidukitele, millele ei saa kättesaadavate tehniliste lahenduste puudumise tõttu paigaldada käesoleva direktiivi nõuetele vastavaid peegleid, võib paigaldada muid kaudse nähtavuse seadmeid, tingimusel et sellised seadmed hõlmavad vähemalt sama suurt ala, nagu on sätestatud artikli 3 lõikes 2.	välja jäetud
Sõidukid, mida on lõike 1 kohaselt varustatud tagantjärele, peavad saama liikmesriigi pädevalt asutuselt eraldi heakskiidu.
Selgitus
Tekst asendatakse artiklis 3 esitatud tekstiga. Vt eelmiseid muudatusettepanekuid. (Ka nõukogu kustutas „ühise lähenemisviisi" tekstis kõnealuse osa.
Muudatusettepanek 28 Artikkel 7 a (uus)
	Artikkel 7 a
	Hiljemalt …* esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande direktiivi rakendamise kohta koos uurimusega, mis käsitleb pimealaga seotud liiklusõnnetusi (hõlmates kõiki sõidukeid ja tekkivaid kulusid) ning püüab aidata kaasa liiklusohutuse parandamisele. Komisjon lisab oma aruandele vajaduse korral ka laiaulatuslikumale tulude-kulude analüüsile tugineva ettepaneku kehtivate õigusaktide läbivaatamise kohta.
	__________________ * Kolme aasta möödudes käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.
Selgitus
Direktiivi rakendamise ja pimealaga seotud liiklusõnnetustega kaasnevate kulude kohta, sealhulgas kaudse nähtavuse seadmete kasutuselevõtmine teiste sõidukitüüpidu puhul (nt N1 kategooria), tuleks esitada arenguaruanne. Lisaks tuleks jätkata andmete ja arvnäitajate kogumist, et saada peeglite tagantjärele paigaldamise kohta üldisemat ülevaadet, ning sellega peaks kaasnema ettepanek kehtivate õigusaktide läbivaatamise või uute õigusaktide kasutuselevõtmise kohta.

• [1]  ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

ELis kasutuses olevate veokite välimise tahavaatepeegli vaatevälja parandamiseks ja liiklusohutuse parandamiseks teeb komisjon ettepaneku paigaldada ühenduses registreeritud raskeveokitele tagantjärele peeglid.

Pimealaga seotud liiklusõnnetused ja kaudse nähtavuse seadmed

Sõidukijuhid, kes ei näe oma sõiduki kõrval või vahetus läheduses viibivaid teisi liiklejaid, põhjustavad palju liiklusõnnetusi. Sellised liiklusõnnetused juhtuvad sageli sõidurea vahetamisel ülesõitudel, ristmikel või ringristmikel, kui juht ei näe auto vahetus ümbruses olevas pimealas teisi liiklejaid. Paljudesse nn pimealaga seotud liiklusõnnetustesse on segatud suuremad sõidukid ning hinnanguliselt hukkub ELis sellistes liiklusõnnetustes igal aastal rohkem kui 400 inimest, enamik neist vähem kaitstud liiklejad, nagu jalgratturid, mootorratturid ja jalakäijad. Liiklusõnnetuste uurimiste tulemustest selgus, et kaudse nähtavuse seadmetega – lainurk- (IV klass) ja lähivaatepeeglitega (V klass) või kaameramonitoriga – varustatud sõidukid suurendavad vähem kaitstud liiklejate turvalisust ning aitavad vältida kaassõitjapoolse külje pimealast tingitud õnnetusi. Mõned liikmesriigid võtsid kasutusele riiklikke meetmeid või kavasid lisapeeglite paigaldamiseks, et vähendada pimealasid juhi nähtavuses, eriti sõiduki paremal (Ühendkuningriigis vasakul) küljel.

2. Kaubaveokite välist kaudse nähtavuse ala käsitlevad olemasolevad õigusaktid

Uute raskeveokite jaoks on pimeala kaotavate kaudse nähtavuse seadmete paigaldamine kohustuslik. Vastavalt direktiivile 2003/97/EÜ [1]^f on lainurkpeeglite (IV klass), lähivaatepeeglite (V klass) või täiendavate seadmete paigaldamine nende N₂ kategooria sõidukite puhul, mis kaaluvad 7,5–12 tonni, ning kõikide N₃ kategooria sõidukite (raskemad kui 12 tonni) puhul alates 26. jaanuarist 2006 kohustuslik iga uue sõidukitüübi jaoks ja alates 26. jaanuarist 2007 iga uue sõiduki jaoks. Komisjoni direktiiviga 2005/27/EÜ (millega muudetakse tehnika arenguga arvestamiseks direktiivi 2003/97/EÜ) laiendati IV ja V klassi peeglite kohustuslikku paigaldamist teatud tingimustel kõikidele uutele N₂ kategooria sõidukitele, et vähendada kuni 7,5 tonni kaaluvate N₂ kategooria sõidukite pimeala.

3. Komisjoni ettepanek ühenduses registreeritud raskeveokitele tagantjärele peeglite paigaldamise kohta

Kuna külgmise vaatevälja suhtes kehtestatud EÜ nõuded ei hõlma olemasolevat raskeveokite parki, mis moodustab suure hulga Euroopa teedel liiklevatest sõidukitest, rakendasid mõned liikmesriigid – Madalmaad, Belgia ja Taani – riiklikke kavasid, sest nende hinnangul polnud üksnes uute sõidukite suhtes kehtestatud kohustus piisav. Pärast põhjalikke konsultatsioone sidusrühmadega otsustas komisjon olemasolevate raskeveokite kaassõitjapoolsele küljele lainurkpeeglite (IV klass) ja lähivaatepeeglite (V klass) kohustusliku tagantjärele paigaldamise järkjärgulise kohaldamise kasuks.

– Direktiivi reguleerimisala

Ehkki käesoleva meetme eesmärk on hõlmata kasutuses olevat veokiparki ja seega täiendada kaudse nähtavuse seadmeid käsitlevaid olemasolevaid EÜ õigusakte, on selle reguleerimisala piiratud nende raskeveokitega, mis on registreeritud mitte rohkem kui kümme aastat enne käesoleva direktiivi jõustumist. Hinnanguliselt on ELi 25s liikmesriigis praegu kasutuses umbes 5 miljonit raskeveokit. Komisjoni hinnangul ületavad enam kui kümne aasta vanustele raskeveokitele tagantjärele peeglite paigaldamise kulud (100–150 eurot veoki kohta) saadavat kasu[2]. Kui kavandatav direktiiv jõustub 2008. aastaks, peaks tagantjärele paigaldamine puudutama alates 1998. aastast registreeritud raskeveokeid, mida on hinnanguliselt peaaegu 4 miljonit (ei sisalda Bulgaariat ja Rumeeniat).

Direktiivis nähakse ette erand raskeveokitele, mis on registreeritud Madalmaades, Taanis või Belgias, kus juba enne käesoleva direktiivi jõustumist on võetud tulemuslikud riiklikud meetmed pimealade kaotamiseks.

– Diferentseerimine ja kaasnevad meetmed

Tasub märkida, et ettepanekus on esitatud teistsugused nõuded kui direktiivis 2003/97/EÜ peamiselt selleks, et tunnustada alternatiivseid odavaid lahendusi ja vältida turumoonutusi. Nõuetele vastavatena käsitletakse selliseid peegleid, mille vaateväli katab vähemalt 99% IV ja V klassi peeglite kogu vaateväljast maapinnal. Liikmesriikidel on õigus laiendada direktiivi reguleerimisala nii, et see hõlmaks rohkem sõidukeid ja ka neid, mis on registreeritud enne 1998. aastat.

Ettepanekus nähakse ette liikmesriikide poolt võetavad kaasnevad meetmed, et tõsta teadlikkust ohtudest, mida tekitab liiklejatele sõiduki pimeala.

– Ülevõtmis- ja rakendamistähtajad

Direktiivi riiklikkusse õigusesse ülevõtmise tähtajaks on kehtestatud üks aasta pärast direktiivi jõustumist. Rakendamise osas nähakse ette, et pärast 2004. aastat registreeritud sõidukite puhul tuleb nõudeid viivitamatult täita, kuid ülejäänud sõidukitele kehtivad paindlikumad tähtajad sõltuvalt nende registreerimiskuupäevast: üks lisa-aasta sõidukitele, mis on registreeritud 4–7 aastat enne ülevõtmistähtpäeva (mis on üks aasta pärast direktiivi jõustumist), ning kaks aastat sõidukitele, mis on registreeritud 7–10 aastat enne ülevõtmistähtpäeva.

– Komisjoni mõjuhinnang

Kulude-tulude analüüsist[3] lähtudes on komisjoni hinnangul võimalik aastani 2020 säästa 1200 inimelu, kui direktiivi hakatakse rakendama 2008. aastal. See tähendab 2,4 miljardit eurot ühiskondlikku kulu, mille arvutamise aluseks on võetud keskmine kulu ühe liiklusõnnetuses hukkunu kohta (hinnanguliselt 2 miljonit eurot). Kavandatava direktiivi kogukasu oleks hinnanguliselt umbes 1,7 miljardit eurot, kulud aga vahemikus 400–600 miljonit eurot. Meetme tulude ja kulude suhe on ligikaudu 3,5:1. See tähendab, et iga kulutatud euro annab ühiskondlikku tulu 3,5 eurot.

4. Nõukogu üldine lähenemisviis (12.12.2006)

Nõukogu üldises lähenemisviisis, mille võtsid vastu transpordiministrid, muudetakse komisjoni ettepanekut seoses 10 aastaga ning esitatakse tagantjärele paigaldamise nõude jaoks kuupäev 1. jaanuar 2000. Nõukogu ettepanekul peaksid liikmesriigid rakendama uued nõuded kolme aasta jooksul (1 aasta ülevõtmiseks + 2 aastat rakendamiseks) pärast direktiivi jõustumist (14 päeva pärast selle avaldamist). Seoses paindlikkusega direktiivis 2003/97/EÜ esitatud nõuete suhtes IV ja V klassi peeglite vaatevälja kohta on summaarseks vaateväljaks komisjoni pakutud 99% asemel määratud IV klassi peeglite puhul 95% ja V klassi peeglite puhul 85%. Ehkki nõukogu tekstis on tehtud edusamme, laiendades IV klassi peeglite tagantjärele paigaldamist, samuti sertifitseerimise, kontrolli (tehnoülevaatus) ja ajalooliste sõidukite erandite osas, on välja jäetud teadlikkuse tõstmise kampaaniad.

	Järkjärguline kasutusele võtmine	Ülevõtmine	Rakendamine	Täiendavad tähtajad
Komisjoni ettepanek	Kuni 10 aasta vanused veokid (1998)	Üks (1) aasta	Kohe pärast ülevõtmist (pärast 2004. aastat registreeritud raskeveokid)	– üks lisa-aasta raskeveokitele, mis on registreeritud 4–7 aastat enne ülevõtmistähtpäeva – kaks lisa-aastat raskeveokitele, mis on registreeritud 7-10 aastat enne ülevõtmistähtpäeva
Nõukogu üldine lähenemine	Pärast 1.1.2000 registreeritud veokid	Üks (1) aasta	Kaks aastat kõikidele raskeveokitele	Puuduvad

5. Hinnang komisjoni ettepanekule

Meetmega parandatakse turvalisust vähendades pimeala kaassõitjapoolsel paremal küljel (Ühendkuningriigis vasakul küljel) ning luuakse võrdsed tingimused kaudse nähtavuse seadmete osas uutele ja kasutuses olevatele veokitele.

– Järkjärgulise kasutuselevõtmise aeg ja etapiviisiline rakendamine

Etapiviisilises rakendamises ja erinevates astmetes väljenduv ettevaatlik lähenemisviis võib seada ohtu üldeesmärgi, milleks on inimelude säästmine. Peeglite valmistajad ei nõustu väitega, nagu ei tuleks turg toime väga suure nõudlusega peeglite järele väga lühikese aja jooksul. Lisaks sellele on nende raskeveokite koguhulk, millele tuleb tagantjärele peegleid paigaldada, tõenäoliselt väiksem kui komisjon seda hindab.

– IV klassi peeglite tagantjärele paigaldamise piirang ja kergete kaubaveokite väljaarvamine

IV klassi peeglite tagantjärele paigaldamise piirang ei tundu olevat õige, kuna enamasti paigaldatakse IV klassi peegel vähem kui kahe meetri kõrgusele. Seetõttu tuleks sisse viia parandus. Ettepaneku reguleerimisala ei hõlma tulude ja kulude madala suhte tõttu kergeid kaubaveokeid (22,5 miljonit) ega busse (700 000).

– Täitmise paindlikkus

Ehkki komisjon mainib diferentseeritud lähenemist direktiivi 2003/97/EÜ nõuetele, ei kajastu see täielikult tekstis.

6. Raportööri peamised ettepanekud

Kuna etapiviisiline rakendamine ja selle viivitusega kohaldamine muudab peamist eesmärki (päästa elusid), soovitatakse kiiret vastuvõtmist ja kohest rakendamist pärast liikmesriikidele antud aega võtta meede üle siseriiklikku õigusesse, kuid mitte hiljem kui 30. juuniks 2008. Tagantjärele peeglite paigaldamise järkjärguliseks kasutuselevõtmiseks lisatakse konkreetne kuupäev.

Tehakse ettepanek kasutada paindlikumat lähenemisviisi direktiivis 2003/97/EÜ sätestatud vaatevälja ulatusele lainurkpeeglite (IV klass: komisjoni pakutud 99% asemel 95%) ja lähivaatepeeglite (V klass: komisjoni pakutud 99% asemel 85%) osas, et hoida ära piiranguid turul. Lisaks käsitletakse lainurkpeeglite ja lähivaatepeeglite vaatevälja eraldi, et tagada ohutuse huvides parem nähtavus ja pakkuda õiguskindlust.

Kui IV ja V klassi peeglite paigaldamiseks puudub tehniline või majanduslikult otstarbekas lahendus, tehakse ettepanek kasutada paindlikku lähenemisviisi seadmetele, mis erinevad IV ja V klassi peeglitest.

Lisatakse viide kaasnevatele meetmetele, sealhulgas liiklejatele suunatud teadlikkuse tõstmise kampaaniad, mida liikmesriigid ja vajaduse korral ka komisjon võtavad. Tehakse ettepanek koguda andmeid, et pakkuda laiaulatuslikumat analüüsi ja paremat strateegiat pimealaga seotud liiklusõnnetuste osas, ning esitada arenguaruanne meetme rakendamise ja võimaluste kohta laiendada nõudeid ka teistele sõidukitüüpidele, nt N₁ kategooria sõidukitele.

Annexes

I. Definitions

- Vehicles N categories (Directive 70/156/EEC):

Category N₁: vehicles designed and constructed for the carriage of goods and having a maximum mass not exceeding 3,5 tonnes.

Category N₂: vehicles designed and constructed for the carriage of goods and having a mass exceeding 3,5 tonnes but not exceeding 12 tonnes.

Category N₃: vehicles designed and constructed for the carriage of goods and having a maximum mass exceeding 12 tonnes.

- Light Goods Vehicle: less than 3.5 t of Gross Vehicle Weight.

- Heavy Goods Vehicle: above 3.5 t of Gross Vehicle Weight.

II. Table: requirements of Directive 2003/97/EC amended by Commission Directive 2005/27/EC (Source: Consolidated version of Directive)

Vehicle category	Interior mirror	Exterior mirrors
	Interior mirror Class I	Main mirror (large) Class II	Main mirror (small) Class III	Wide-angle mirror Class IV	Close-proximity mirror Class V	Front mirror Class VI
N1	Compulsory Unless a mirror would not provide rearward vision (as defined in item 5.1 Annex III) Optional If the mirror does not provide rearward vision	Optional	Compulsory One on the driver's side and one on the passenger's side. Class II mirrors may be fitted as an alternative.	Optional One on the driver's side and/or one on the passenger's side	Optional One on the driver's side and one on the passenger's side (both must be fitted at least 2 m above the ground)	Optional (must be fitted at least 2 m above the ground)
N2 ≤7,5 t	Optional no requirements for the field of view)	Compulsory One on the driver's side and one on the passenger's side.	Not permitted	Compulsory For both sides if a Class V mirror can be fitted Optional For both sides together if not	Compulsory* One on the passenger’s side Optional One on the driver’s side (both must be fitted at least 2m above the ground) A tolerance of + 10 cm may be applied	Optional One front mirror (must be fitted at least 2m above the ground)
N2 >7,5 t	Optional no requirements for the field of view)	Compulsory One on the driver's side and one on the passenger's side.	Not permitted	Compulsory One on the driver’s side and one on the passenger’s side	Compulsory* One on the passenger’s side Optional One on the driver’s side (both must be fitted at least 2m above the ground)	Compulsory One front mirror (must be fitted at least 2m above the ground)
N3	Optional no requirements for the field of view)	Compulsory One on the driver's side and one on the passenger's side.	Not permitted	Compulsory One on the driver’s side and one on the passenger’s side	Compulsory* One on the passenger’s side Optional One on the driver’s side (both must be fitted at least 2m above the ground)	Compulsory One front mirror (must be fitted at least 2m above the ground)

*Class V and VI mirrors shall be mounted on vehicles in such a way that, regardless of their position after adjustment, no part of these mirrors or their holders is less than 2 m from the ground when the vehicle is under a load corresponding to its technically permissible maximum laden mass. These mirrors shall not, however, be mounted on vehicles the cab height of which is such as to prevent compliance with this requirement. In this case an other device for indirect vision is not required. In case the field of vision can be perceived through the combination of the field of vision from a Class IV wide-angle mirror and that of a Class VI front mirror, the installation of a Class V close proximity mirror is not compulsory.

III. Figures on mirrors with the field of indirect vision (extracted from Directive 2003/97/EC)

Figure 1: Field of vision of Class I mirror

Figure 2: Field of vision of Class II mirror

Figure 3: Field of vision of Class III mirror

Figure 4: Field of vision of Class IV wide-angle mirror

Figures 5a and 5b: Field of vision of Class V close-proximity mirror

Figure 6: Field of vision of Class VI front mirror

• [1]  Direktiiv 2003/97/EÜ kaudse nähtavuse seadmete ja nendega varustatud sõidukite tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, millega muudetakse direktiivi 70/156/EMÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 71/127/EMÜ.
• [2]  Olemasolevale veokile tagantjärele peeglite paigaldamise kasulikkus sõltub sellest, kui suur on oht, et veokiga juhtub vastav õnnetus, ning see väheneb koos veoki allesjäänud kasutusajaga (raskeveokite puhul 16 aastat). Vt komisjoni „Täielikku mõjuhinnangut”, SEK(2006)1238.
• [3]  Jacobs Consultancy kulude ja tulude analüüs pimealapeeglite kohta, lõplik raport, august 2004. http://ec.europa.eu/transport/roadsafety/publications/projectfiles/mirrors_en.htm

MENETLUS

Pealkiri	Ühenduses registreeritud raskeveokite peeglite moderniseerimine
Viited	KOM(2006)0570 - C6-0332/2006 - 2006/0183(COD)
EP-le esitamise kuupäev	5.10.2006
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	TRAN 18.12.2006
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 18.12.2006
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	ITRE 28.11.2006
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Paolo Costa 21.11.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	24.1.2007		28.2.2007		26.3.2007
Vastuvõtmise kuupäev	27.3.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	39 0 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Inés Ayala Sender, Etelka Barsi-Pataky, Jean-Louis Bourlanges, Paolo Costa, Luis de Grandes Pascual, Arūnas Degutis, Christine De Veyrac, Petr Duchoň, Robert Evans, Emanuel Jardim Fernandes, Mathieu Grosch, Georg Jarzembowski, Stanisław Jałowiecki, Timothy Kirkhope, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Sepp Kusstatscher, Jörg Leichtfried, Bogusław Liberadzki, Eva Lichtenberger, Erik Meijer, Robert Navarro, Seán Ó Neachtain, Willi Piecyk, Reinhard Rack, Luca Romagnoli, Brian Simpson, Renate Sommer, Dirk Sterckx, Ulrich Stockmann, Armando Veneto, Marta Vincenzi, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Margrete Auken, Johannes Blokland, Philip Bradbourn, Zita Gurmai, Jeanine Hennis-Plasschaert, Corien Wortmann-Kool
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Marian-Jean Marinescu, Alexandru Athanasiu