RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ

3.4.2007 - (KOM(2006)0397 – C6‑0243/2006 – 2006/0129(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Anne Laperrouze

Menetlus : 2006/0129(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0125/2007

Esitatud tekstid :

A6-0125/2007

Arutelud :

PV 21/05/2007 - 18
CRE 21/05/2007 - 18

Hääletused :

PV 22/05/2007 - 9.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0190

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ARVAMUS
põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ARVAMUS
kalanduskomisjoni ARVAMUS
MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ

(KOM(2006)0397 – C6‑0243/2006 – 2006/0129(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2006)0397)[1];

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja EÜ asutamislepingu artikli 175 lõiget 1, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6‑0243/2006);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning kalanduskomisjoni arvamusi (A6‑0125/2007),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

PÕHJENDUS 1

(1) Pinnavee keemiline saastus kujutab veekeskkonnale ohtu, kuna selle tagajärjeks on akuutne ja krooniline toksilisus veeorganismidele, akumuleerumine ökosüsteemis ning elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kadumine, ühtlasi ohustab see ka inimeste tervist. Esmalt tuleb saastuse põhjused tuvastada ja tegelda nendega tekkekohas majanduslikust ja keskkonna seisukohast kõige tõhusamal viisil.

Selgitus

Käesoleva põhjendusega tuletatakse meelde veepoliitika raamdirektiivi põhjendust 11 ja vajadust võidelda saastuse vastu tekkekohas vastavalt põhimõttele „saastaja maksab” ning vastavalt ettevaatus- ja ennetuspõhimõttele.

Muudatusettepanek 2

PÕHJENDUS 1 A (uus)

(1 a) Kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 174 rajaneb ühenduse keskkonnapoliitika ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta ennetusmeetmeid ja keskkonnakahjustusi heastada eeskätt kahjustuste kohas, saastaja peab aga maksma.

Muudatusettepanek 3

PÕHJENDUS 1 B (uus)

(1 b) Vee kvaliteedi tagamiseks on mahepõllundusel rajanev nõuetekohane maakasutus möödapääsmatu.

Muudatusettepanek 4

PÕHJENDUS 2 A (uus)

(2 a) Liikmesriigid peaksid rakendama vajalikke meetmeid kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikega 1 ja artikliga 8, et järk-järgult vähendada prioriteetsetest ainetest tulenevat saastust ning lõpetada või järk-järgult lõpetada prioriteetsete ohtlike ainete heide, keskkonda laskmine ja kadu.

Selgitus

Selgitamaks, et ettepanek on veepoliitika raamdirektiivi tütardirektiiv ja seega (nagu veepoliitika raamdirektiivi puhul) ei tohi nõuda, et liikmesriigid võtaksid meetmeid, mis on ettepaneku eesmärkide saavutamiseks ebaproportsionaalselt kulukad või tehniliselt teostamatud.

Muudatusettepanek 5

PÕHJENDUS 4

(4) 2000. aastast alates on vastu võetud hulk ühenduse õigusakte, millega on sätestatud üksikute prioriteetsete ainete saastuse kontrolli meetmed vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 16. Lisaks reguleeritakse paljusid keskkonnakaitse meetmeid ühenduse teiste õigusaktidega. Seepärast tuleb lühikeses perspektiivis esmatähtsaks lugeda seniste õigusaktide rakendamist ja läbivaatamist, mitte uute kontrollimeetmete kehtestamist, mis võivad seniseid dubleerida. Pärast liikmesriikide poolt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 kohaselt koostatud vesikonna majandamiskavade, sealhulgas nimetatud direktiivi artikli 11 kohaselt kehtestatud meetmeprogrammi edastamist peaks komisjon siiski hindama, kas olemasolevate õigusaktide rakendamise ja läbivaatamisega saavutati täielikult direktiivi 2000/60/EÜ eesmärgid või on käesoleva direktiivi kohaselt vaja võtta erimeetmeid.

Kui vastavust keskkonnakvaliteedi standarditega on võimalik saavutada vaid piirangutega üksikute ainete kasutamise suhtes või nende keelamisega, tuleb selliseid meetmeid rakendada olemasolevate või uute ühenduse õigusaktide abil eelkõige vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ.

Selgitus

La Commission a décidé d’ignorer ses obligations au titre de la directive-cadre sur l’eau, qui demande des propositions pour les mesures de contrôle des émissions pour la fin 2003. Alors que d’autres instruments communautaires peuvent en effet réaliser le même objectif, il faut qu’il y ait une évaluation sur la base du programme de mesures présenté par les États membres pour savoir si les mesures prises conformément aux autres instruments légaux sont suffisantes pour réaliser les objectifs de la directive-cadre sur l’eau.

Dans l'intérêt de l'uniformisation des conditions de concurrence en relation avec l'implantation des entreprises et pour des raisons de compétence, les restrictions juridiques de l'utilisation de produits chimiques ou les interdictions de certaines substances ne peuvent être arrêtées que par la voie du droit communautaire. Le respect de normes de qualité environnementale s'agissant des rejets diffus dans les masses d'eau ne peut être garanti par des mesures de restriction nationales.

Muudatusettepanek 6

PÕHJENDUS 4 A (uus)

(4 a) Direktiiv 2000/60/EÜ sisaldab artikli 11 lõikes 2 ja VI lisa B osas nende täiendavate meetmete mitteammendavat nimekirja, mida liikmesriigid võivad lisada meetmeprogrammi, muu hulgas:

– õigusaktid;

– haldusaktid ja

– läbirääkimiste tulemusel sõlmitud keskkonnakaitselepingud.

Selgitus

Lisaks õigusaktidele tuleks võimalike lahendustena mainida ka veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) artikli 11 lõikes 4 ja VI lisa B osas kirjeldatud lisameetmeid juhul, kui standardeid sagedasti ületatakse, kuna vabatahtlikumad, stimuleerivamad meetmed on sageli tõhusamad kui rangelt õiguslik lähenemine. See aitab laiendada nii direktiivi kui ka üleüldiselt keskkonnaalaste õigusaktide ühist alust.

Muudatusettepanek 7

PÕHJENDUS 5

(5) Punkt- ja hajusaasteallikatest pärinevate prioriteetsete ainete heite piiramiseks, millele on viidatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõigetes 6 ja 8, näib liikmesriikidel olevat kulutasuvam ja otstarbekam lisada vajaduse korral sobivad kontrollimeetmed koos teiste ühenduse õigusaktide rakendamise meetmetega programmi, mis direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 kohaselt töötatakse välja iga jõe valgla kohta.

(5) Punkt- ja hajusaasteallikatest pärinevate prioriteetsete ainete heite piiramiseks, millele on viidatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõigetes 6 ja 8, peaksid liikmesriigid lisama vajaduse korral direktiivi 2000/60/EÜ artikli 10 kohaselt sobivad kontrollimeetmed koos teiste ühenduse õigusaktide rakendamise meetmetega programmi, mis direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 kohaselt töötatakse välja iga jõe valgla kohta, kohaldades vajaduse korral nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta)¹ artiklit 10.

Võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks siseturul peaksid kõik prioriteetsete ainete punktallikate kontrollimeetmeid kehtestavad otsused põhinema direktiivis 96/61/EÜ sätestatud parima võimaliku tehnika põhimõttel.

¹EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26.

Selgitus

Les mesures des États membres concernant les sources ponctuelles ont des répercussions sur la compétitivité des sites d'implantation et doivent dès lors se fonder sur des normes uniformes européennes. La directive 96/61/CE a introduit une norme uniforme européenne pour les sites des entreprises, à savoir le recours aux meilleures techniques disponibles. De même, l'approche combinée au sens de l'article 16 de la directive 2000/60/CE prévoit des mesures communautaires de contrôle des émissions. Il s'agit d'éviter que ne soient affaiblies les exigences formulées à l'article 10 de la directive-cadre sur l'eau, laquelle requiert la réalisation de contrôles des émissions plus stricts allant au-delà des meilleures techniques disponibles dès lors que le respect des normes de qualité environnementales l'impose.

Le présent amendement précise aussi que les États membres doivent appliquer l’exigence de la directive IPPC (prévention et réduction intégrées de la pollution) pour insister sur des contrôles d’émission plus stricts allant au-delà des meilleures techniques disponibles, dès lors que le respect des normes de qualité environnementale l’impose.

Muudatusettepanek 8

PÕHJENDUS 5 A (uus)

(5 a) Kui liikmesriik ei saa ise lahendada veemajandust mõjutavat probleemi, võib nimetatud liikmesriik teatada sellest komisjonile direktiivi 2000/60/EÜ artikli 12 kohaselt. Liikmesriigil peaks samuti olema võimalus teatada sellisest probleemist juhul, kui komisjoni meetmed näivad olevat kulutasuvamad või asjakohasemad. Sellisel juhul algatab komisjon teabevahetuse kõigi liikmesriikidega ja kui ühenduse meetmed näivad olevat parem lahendus, avaldab komisjon aruande ja teeb ettepaneku meetmete võtmiseks.

Muudatusettepanek 9

PÕHJENDUS 5 A (uus)

(5 a) Et enamikku muid ühenduse õigusakte ei ole veel täielikult vastu võetud ega kohaldatud, on praegu raske kindlaks teha, kas selle poliitika rakendamine võimaldab täita veepoliitika raamdirektiivi eesmärke või on muu ühenduse meede jätkuvalt vajalik. Seetõttu oleks kasulik viia läbi ühenduse kõigi veekogude heale tasemele kaasa aitavate otseste või kaudsete õigusaktide sidususe ja tõhususe ametlik hindamine.

Muudatusettepanek 10

PÕHJENDUS 6

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2001. aasta otsuses nr 2455/2001/EÜ, millega kehtestatakse veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainete nimistu ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ, on sätestatud esimene nimistu, kuhu kuulub 33 ainet või ainete rühma, mis on tunnistatud ühenduse tasandi meetmetega reguleerimist vajavaks. Teatavad ained nende prioriteetsete ainete hulgast on tunnistatud prioriteetseteks ohtlikeks aineteks, mille keskkonda laskmine, heide ja kadu on vaja lõpetada või järk-järgult lõpetada. Looduses harilikult esinevate või looduslike protsesside käigus tekkivate ainete puhul ei ole kõigist võimalikest allikatest pärineva heite, keskkonda laskmise ja kao järkjärguline täielik lõpetamine siiski võimalik. Mõnede ainete andmed vaadati läbi ning need ained tuleks liigitada. Prioriteetsete ainete nimistusse tuleks direktiivi 2000/60/EÜ eesmärkide saavutamiseks lisada täiendavaid aineid.

Selgitus

Oluline on mitte võtta kohustusi, mida on võimatu täita. Mõnede looduses harilikult esinevate ainete puhul ei ole täielik lõpetamine võimalik.

Veepoliitika raamdirektiivi artikli 16 lõike 8 sõnastusest, milles viidatakse esimesele prioriteetsete ainete nimistule, ja otsusest 2455/2001/EÜ, milles nõutakse täiendavate ainete järkjärgulist nimistusse lisamist, selgub, et esimene nimistu oli alles algus ja et veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide saavutamiseks tuleks lisada täiendavaid aineid.

Muudatusettepanek 11

PÕHJENDUS 6 A (uus)

(6 a) Looduses harilikult esinevate või looduslike protsesside käigus tekkivate ainete puhul, nagu kaadmium, elavhõbe, polüaromaatsed süsivesinikud, ei ole heite, keskkonda laskmise ja kadude järkjärguline täielik lõpetamine võimalik.

Selgitus

Otsus 2455/2001/EÜ, millega kehtestati prioriteetsete ainete nimistu, sisaldas olulisi põhjendusi, mida ei viidud veepoliitika raamdirektiivi üle, kui prioriteetsete ainete nimistu lisati X lisana. Käesolev uus põhjendus annab edasi otsuse põhjenduse 4 eesmärgi – Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku – ja viiks nimetatud kavatsuse ellu.

Muudatusettepanek 12

PÕHJENDUS 7

(7) Ühenduse huve silmas pidades ja pinnaveekogude kaitse tõhusamaks reguleerimiseks on asjakohane kehtestada prioriteetseteks aineteks liigitatud saasteainetega seotud keskkonnakvaliteedi standardid ühenduse tasandil ning jätta liikmesriikide ülesandeks sätestada vajaduse korral riigi tasandil eeskirjad ülejäänud saasteainete kohta, kohaldades asjaomaseid ühenduse eeskirju. Prioriteetsete ainete nimistusse ei võetud siiski kaheksat saasteainet, mis kuuluvad nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiivi 86/280/EMÜ (teatavate direktiivi 76/464/EMÜ lisa I nimistusse kuuluvate ohtlike ainete heitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta) reguleerimisalasse ning mille kohta 2015. aastaks peaks saavutatama head keemilised näitajad. Samas osutusid kõnealuste saasteainete suhtes kehtestatud ühised standardid otstarbekaks ning nende standardite reguleerimist ühenduse tasandil on kohane jätkata.

(7) Ühenduse huve silmas pidades ja pinnaveekogude kaitse tõhusamaks reguleerimiseks on asjakohane kehtestada prioriteetseteks aineteks liigitatud saasteainetega seotud keskkonnakvaliteedi standardid ühenduse tasandil ning jätta liikmesriikide ülesandeks sätestada riigi tasandil eeskirjad ülejäänud saasteainete kohta, kohaldades asjaomaseid ühenduse eeskirju. Prioriteetsete ainete nimistusse ei võetud siiski kaheksat saasteainet, mis kuuluvad nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiivi 86/280/EMÜ (teatavate direktiivi 76/464/EMÜ lisa I nimistusse kuuluvate ohtlike ainete heitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta) reguleerimisalasse ning mille kohta 2015. aastaks peaks saavutatama head keemilised näitajad. Samas osutusid kõnealuste saasteainete suhtes kehtestatud ühised standardid otstarbekaks ning nende standardite reguleerimist ühenduse tasandil on kohane jätkata.

Muudatusettepanek 13

PÕHJENDUS 7 A (uus)

(7 a) Teatavad ained on pinnavees esinemise korral kaladele väga kahjulikud, kuid puuduvad veepoliitika keskkonnakvaliteedi standarditest. Eelkõige PFOSid ja tetrabromobisfenool A (TBBP A). Vajaduse korral esitab komisjon ettepanekud keskkonnakvaliteedi standardite vastuvõtmiseks veepoliitika valdkonnas ka nende ainete osas.

Selgitus

PCBd, dioksiinid, PFOSid ja tetrabromobisfenool on keskkonnale väga kahjulikud ning tuleks lisada nende ainete loetellu, mille suhtes kohaldatakse keskkonnakvaliteedi standardeid.

Muudatusettepanek 14

PÕHJENDUS 9

(9) Veekeskkonda võib kahjustada nii lühiajaline kui ka pikka aega püsiv keemiline saastus, seepärast tuleks keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamisel aluseks võtta nii akuutset kui ka kroonilist toimet käsitlevad andmed. Et tagada veekeskkonna ja inimeste tervise piisav kaitse, tuleb aasta keskmiseks kvaliteedistandardiks kehtestada tase, mis on ohutu pikaajalise kokkupuute korral, ning suurimaks lubatud kontsentratsiooniks tase, mis on ohutu lühiajalise kokkupuute korral. Suurima lubatud kontsentratsioonitaseme rakendamine kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 10 sätestatud kombineeritud lähenemisviisiga, eriti võõrväärtuste arvestamine ning heite kontrollimeetmete kehtestamine tuleksid ühtlustada.

Selgitus

Suurimad lubatud kontsentratsioonitasemed võivad võõrväärtuste puhul kõikuda ega käi mingi ajavahemiku kohta, kuid on diskreetset laadi. Seetõttu on iga katse selliseid väärtusi hinnata või prognoosida, mis on tarvilik heitmeloa menetlustes, tugevalt kallutatud. Võrdsete võimaluste tagamiseks tuleb välja töötada ühtlustatud eeskirjad nende küsimustega tegelemiseks.

Muudatusettepanek 15

PÕHJENDUS 10

(10) Kuna ühenduse tasandil ei ole laialdast ja usaldusväärset teavet prioriteetsete ainete kontsentratsioonide kohta elustikus ja setetes, ning kuna pinnaveekogusid käsitlev teave näib olevat piisav alus igakülgse kaitse ja tõhusa saastekontrolli tagamiseks, tuleks keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamisel piirduda praegu üksnes pinnaveekogudega. Heksaklorobenseeni, heksaklorobutadieeni ja elavhõbeda puhul ei saa kaitset kaudse toime ja teisese mürgistuse vastu tagada üksnes pinnaveekogude keskkonnakvaliteedi standarditega ühenduse tasandil. Seepärast tuleb nendel juhtudel sätestada elustiku keskkonnakvaliteedi standardid. Et liikmesriigid saaksid, olenevalt oma seirestrateegiast, võtta paindlikke meetmeid, peaksid nad kas suutma jälgida nimetatud keskkonnakvaliteedi standardeid ja kontrollima, kuivõrd on need tagatud elustiku puhul, või teisendama need pinnaveekogude keskkonnakvaliteedi standarditeks. Peale selle peavad liikmesriigid kehtestama setete ja elustiku keskkonnakvaliteedi standardid siis, kui on tarvis ja kohane täiendada ühenduse tasandil kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardeid. Kuna liikmesriigid korraldavad teatavate ainete seiret antropogeense toime ja suundumuste pikaajalise mõju hindamiseks ja sellisel puhul on setted ja elustik olnud ja on ka edaspidi tähtsad seireobjektid, siis peaksid liikmesriigid tagama, et elustiku ja setete praegune saastatuse tase ei suureneks.

(10) Kuna ühenduse tasandil ei ole laialdast ja usaldusväärset teavet prioriteetsete ainete kontsentratsioonide kohta elustikus ja setetes ning kuna pinnaveekogusid käsitlev teave näib olevat piisav alus igakülgse kaitse ja tõhusa saastekontrolli tagamiseks, tuleks keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamisel piirduda praegu üksnes pinnaveekogudega. Heksaklorobenseeni, heksaklorobutadieeni ja elavhõbeda puhul ei saa kaitset kaudse toime ja teisese mürgistuse vastu tagada üksnes pinnaveekogude keskkonnakvaliteedi standarditega ühenduse tasandil. Seepärast tuleb nendel juhtudel sätestada elustiku keskkonnakvaliteedi standardid. Et liikmesriigid saaksid, olenevalt oma seirestrateegiast, võtta paindlikke meetmeid, peaksid nad kas suutma jälgida nimetatud keskkonnakvaliteedi standardeid ja kontrollima, kuivõrd on need tagatud elustiku puhul, või teisendama need pinnaveekogude keskkonnakvaliteedi standarditeks. Peale selle peavad liikmesriigid kehtestama setete ja elustiku keskkonnakvaliteedi standardid siis, kui on tarvis ja kohane täiendada ühenduse tasandil kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardeid. Kuna liikmesriigid korraldavad teatavate ainete seiret antropogeense toime ja suundumuste pikaajalise mõju hindamiseks ja sellisel puhul on setted ja elustik olnud ja on ka edaspidi tähtsad seireobjektid, siis peaksid liikmesriigid tagama, et elustiku ja setete praegune saastatuse tase ei suureneks. Selleks peaksid liikmesriigid teostama elustikus ja settes esinevate prioriteetsete ainete seiret ja tulemused komisjonile edastama. Komisjon peaks liikmesriikide esitatud teabe alusel tegema kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikega 7 ettepaneku elustiku ja setete keskkonnakvaliteedi standardite kohta.

Or. en

Selgitus

Liikmesriikide kohustust tagada, et elustikus ja settes olemasolevad tasemed ei tõuseks, täidetaks vaid minimaalses kohustuslikus ulatuses juhul, kui konkreetsed seirekohustused puuduvad. Liikmesriigid peaksid teostama seiret elustikus ja settes, mis peaks omakorda moodustama aluse kvaliteedistandardeid käsitlevatele ühenduse meetmele, nagu nõutud veepoliitika raamdirektiivis.

Muudatusettepanek 16

PÕHJENDUS 11 A (uus)

(11 a) Plii, mida kasutatakse nii harrastuspüügi kui ka kutselise kalapüügi püügivahendites, on veereostuse allikas. Plii taseme vähendamiseks kalastusvetes peaksid liikmesriigid ergutama kalandussektorit asendama plii vähem ohtlike alternatiivsete ainetega.

Muudatusettepanek 17

PÕHJENDUS 11 B (uus)

(11 b) Polüklooritud bifenüülid (PCBd) ja dioksiinid on kaks toksiliste ainete rühma, mis on püsivad ja bioakumuleeruvad. Mõlemad ainete rühmad kujutavad inimeste tervisele ja keskkonnale märkimisväärset ohtu ning neil on äärmiselt kahjulik mõju veeliikidele ja seetõttu kalandussektori elujõulisusele. Lisaks on komisjon mitmel korral rõhutanud vajadust kanda need ained prioriteetsete ainete nimistusse. Käesoleva direktiiviga tuleb seetõttu ette näha nende edaspidine lisamine prioriteetsete ainete nimistusse.

Muudatusettepanek 18

PÕHJENDUS 18 a (uus)

(18 a) Määruses (EÜ) nr 1907/2006 sätestatakse läbivaatamine püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete määratlemise kriteeriumide piisavuse hindamiseks. Komisjon peaks direktiivi 2000/60/EÜ X lisa vastavalt muutma, niipea kui on muudetud kriteeriume määruses (EÜ) nr 1907/2006.

Selgitus

On leitud, et REACHi kohased püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete kriteeriumid on puudulikud. Nad on ka jäigad ja peaaegu ühtegi püsivat, bioakumuleeruvat ja toksilist ainet ei ole määratletud. Kahjuks on samu kriteeriume kohaldatud direktiivi 2000/60/EÜ X lisa muudatuses. Niipea kui on muudetud REACHi kohased püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete kriteeriumid, tuleb komisjonil X lisa uuesti läbi vaadata.

Muudatusettepanek 19

PÕHJENDUS 22 A (uus)

(22 a) Asutamislepingu artikli 174, samuti direktiivis 2000/60/EÜ kinnitatu kohaselt peab ühendus oma keskkonnapoliitika väljatöötamisel arvesse võtma olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid, ühenduse erinevate piirkondade keskkonnatingimusi, ühenduse majanduslikku ja sotsiaalset arengut tervikuna ning piirkondade tasakaalustatud arengut, aga ka meetme võtmise või võtmata jätmise potentsiaalseid tulusid ja kulusid.

Selgitus

Kasulik näib olevat rõhutada kohalike olustike mitmekesisust seoses vee keemilise seisundiga, ent samuti seda, et normid ja kontrollimeetmed peavad tuginema kõige uuematele tehnilistele ja teaduslikele andmetele (raamdirektiivi põhjendus 12).

Muudatusettepanek 20

ARTIKKEL 1

Käesolevas direktiivis on sätestatud prioriteetseid aineid ja teatavaid muid saasteaineid hõlmavad keskkonnakvaliteedi standardid.

Käesolevas direktiivis on sätestatud veereostuse piiramise meetmed ning prioriteetseid aineid ja teatavaid muid saasteaineid hõlmavad keskkonnakvaliteedi standardid, selleks et:

a) vähendada 2015. aastaks prioriteetsete ainete keskkonda laskmist, heidet ja kadusid ning

b) lõpetada prioriteetsete ohtlike ainete keskkonda laskmine, heide ja kaod kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artiklitega 1, 4 ja 16 , et saavutada kõikide pinnavete hea keemiline seisund. Eesmärk on vältida samuti mis tahes edasist seisundi halvenemist ning saavutada 2020. aastaks kõikide looduslikult esinevate ainete loodusliku taustkontsentratsiooni lähedased kontsentratsioonid ja kõikide antropogeensete sünteetiliste ainete nullilähedased kontsentratsioonid kooskõlas mere kaitset käsitlevate rahvusvaheliste lepingutega.

Käesolevas direktiivis püstitatud eesmärke tuleb käsitleda kui direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 kohaseid eesmärke.

Komisjon esitab direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud korra kohaselt aastaks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise edukuse kohta.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga täpsustatakse, et ettepanek sisaldab saastuse vähendamise ja lõpetamise meetmeid.

See on seotud veepoliitika raamdirektiivi lõppeesmärkidega ja näitab, et eesmärk ei seisne üksnes keskkonna ja inimtervise kaitsmises, vaid ka selle teostamises veepoliitika raamdirektiivi laiemate eesmärkide raames, nagu on sätestatud artiklis 16. Ülioluline on, et komisjon vaataks läbi käesoleva direktiivi rakendamise, et tagada eesmärkide saavutamine.

Muudatusettepanek 21

ARTIKLI 2 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK

1. Liikmesriigid tagavad, et nende pinnaveekogude koostis vastaks prioriteetseid aineid hõlmavatele keskkonnakvaliteedi standarditele, mida väljendatakse aasta keskmise ja suurima lubatud kontsentratsioonina, nagu on sätestatud I lisa A osas, ja I lisa B osas loetletud saasteainete keskkonnakvaliteedi standarditele.

1. Pinnaveekogude hea keemilise seisundi saavutamiseks kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punktiga a tagavad liikmesriigid, et nende pinnaveekogude vee, sette ja elustiku koostis vastaks prioriteetseid aineid hõlmavatele keskkonnakvaliteedi standarditele, nagu on sätestatud I lisa A osas, ja I lisa B osas loetletud saasteainete keskkonnakvaliteedi standarditele.

Selgitus

L'objectif de la proposition est de définir des normes pour un bon état chimique des eaux de surface. Cependant, la proposition en son actuelle rédaction fixerait des objectifs (liés à toutes eaux de surface plutôt qu'aux masses d'eau de surface) qui ne font pas partie de la directive cadre. Cet amendement a donc pour objet d'assurer la cohérence avec l'article 4 de la directive cadre.

Cet amendement précise aussi ce qui est également clairement indiqué à l’article 16, paragraphe 7, de la directive-cadre sur l’eau, que la Commission présentera des propositions de NQE pour les eaux de surface, le sédiment et le biote.

Muudatusettepanek 22

ARTIKLI 2 LÕIKE 1 ESIMENE A LÕIK (uus)

Liikmesriigid võtavad pidevalt vajalikke meetmeid, mille eesmärk on tagada, et ettevõtted, millest lastakse veekogudesse prioriteetseid aineid sisaldavat reovett, kasutaksid parimaid olemasolevaid tootmis- ja reoveepuhastusmeetodeid. Kõnealused meetmed põhinevad direktiivi 96/61/EÜ artikli 16 lõikes 2 sätestatud teabevahetuse tulemustel.

Selgitus

Parima olemasoleva tehnika kasutamise nõudega, mis on sätestatud saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivis (96/61/EÜ), saavad liikmesriigid ühtsel Euroopa alusel võtta tõhusaid meetmeid punktreostusallikatest pärit prioriteetsete ainete heite vähendamiseks viisil, millel puudub mõju konkurentsile ja mis ühtib ennetuspõhimõttega ning põhimõttega „saastaja maksab”.

Muudatusettepanek 23

ARTIKLI 2 LÕIKE 1 TEINE A LÕIK (uus)

Liikmesriigid peavad parandama oma teadmisi ja olemasolevaid andmeid prioriteetsete ainete allikate ja saastamisviiside kohta, et määrata kindlaks asjakohased ja tõhusad kontrollimeetodid.

Muudatusettepanek 24

ARTIKLI 2 LÕIGE 1 A (uus)

1 a. Kui vooluveekogu läbib rohkem kui ühte liikmesriiki, on vaja kooskõlastada järelevalveprogrammid ja olemasolevad riiklikud andmikud, et vältida vooluteel allpool asuvate liikmesriikide karistamist.

Selgitus

Oluline on kooskõlastada mitut liikmesriiki läbivate vooluveekogude seire, et võidelda saastuse vastu selle tekkekohas.

Muudatusettepanek 25

ARTIKLI 2 LÕIGE 2

2. Liikmesriigid tagavad direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 8 kooskõlas läbi viidud vee seisundi seire alusel, et I lisa A ja B osas loetletud ainete kontsentratsioonid settes ja elustikus ei kasvaks.

2. Liikmesriigid tagavad direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 8 kooskõlas läbi viidud vee seisundi seire alusel, et I lisa A ja B osas loetletud ainete kontsentratsioonid vees, settes ja elustikus ei kasvaks.

Selgitus

Käesolevas muudatusettepanekus selgitatakse, et ettepanek sisaldab saastuse vähendamise ja lõpetamise meetmeid.

Muudatusettepanek 26

ARTIKLI 2 LÕIKE 3 TEINE LÕIK

Esimeses lõigus loetletud ainete keskkonnakvaliteedi standardite järgimise järelevalve eesmärgil kehtestavad liikmesriigid vee suhtes rangema standardi, millega asendatakse I lisa A osas toodud standard, või kehtestavad täiendava standardi elustiku suhtes.

I lisas toodud muude ainete seiret võib vee asemel teostada samuti settes või elustikus juhul, kui liikmesriigid peavad seda asjakohasemaks ja kulutõhusamaks. Kui avastatakse ainete märkimisväärseid kontsentratsioone ja liikmesriigid on seisukohal, et on olemas oht, et vee keskkonnakvaliteedi standardeid ei täideta, teostatakse seiret vees, et tagada vastavus vee keskkonnakvaliteedi standarditele.

Selgitus

Võimalikult paljude veekeskkonnas esinevate prioriteetsete ainetega seotud probleemid avastamise tagamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalus teostada I lisas toodud ainete esinemise seiret settes või elustikus, juhul kui nad seda asjakohasemaks ja kulutõhusamaks peavad. Kui aga avastatakse ainete märkimisväärseid kontsentratsioone, tuleb teostada täiendavat seiret vees.

Muudatusettepanek 27

ARTIKLI 2 LÕIGE 3 A (uus)

3 a. Komisjon teeb hiljemalt 12 kuu jooksul pärast liikmesriikidepoolset andmike esitamist ettepaneku prioriteetsete ainete kontsentratsiooni vees ja settes käsitlevate kvaliteedistandardite kohta.

Selgitus

Liikmesriikide kohustus tagada, et olemasolev kontsentratsioon elustikus ja settes ei tõuseks, milleks on vaja kvaliteedistandardeid käsitlevat ühenduse meedet, nagu see on ette nähtud veepoliitika raamdirektiivi artikli 16 lõikes 7. Asjakohane ajastus selleks oleks üks aasta pärast seda, kui liikmesriigid on esitanud oma andmed prioriteetsete ainete esinemise kohta settes ja elustikus.

Muudatusettepanek 28

ARTIKLI 2 LÕIGE 3 A (uus)

Liikmesriigid peavad täitma nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta ja majandama joogivee võtmiseks kasutatavaid pinnaveekogusid kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 7. Seega rakendatakse käesolevat direktiivi, ilma et see piiraks rangemate standardite kohaldamist.

Selgitus

Veepoliitika raamdirektiivi artikli 16 lõikes 1 on selgelt toodud joogivee võtmiseks kasutatava vee kaitse põhimõte. Käesolevas direktiivis käsitletakse ainult veekogude kaitset üldiselt. Joogivee võtmiseks kasutatavate veekogude suhtes peavad olema kehtestatud konkreetsemad meetmed ja normid, et tagada täpsem vastavus raamdirektiivi artikli 7 lõikele 3 (veepuhastustoimingute vähendamine).

Muudatusettepanek 29

ARTIKLI 2 LÕIGE 4

4. Komisjon tutvub tehnilise ja teadusliku progressiga, sealhulgas riskihindamiste järeldustega, nagu on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõike 2 punktides a ja b, ning teeb vajaduse korral ettepaneku käesoleva direktiivi I lisa A ja B osas sätestatud keskkonnakvaliteedi standardite läbivaatamiseks.

Kasutades süstemaatiliselt määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt loodud andmebaasi veeorganismidele kahjulike ainete, samuti bioakumuleeruvate või püsivate ainete kohta, tutvub komisjon tehnilise ja teadusliku progressiga, sealhulgas riskihindamiste järeldustega, nagu on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõike 2 punktides a ja b, ning teeb vähemalt iga nelja aasta tagant ettepaneku käesoleva direktiivi I lisa A ja B osas sätestatud keskkonnakvaliteedi standardite läbivaatamiseks.

Selgitus

Käesolevas muudatusettepanekuga tagatakse, et komisjon kasutab andmeid, mis saavad kättesaadavaks REACHi kaudu, et tuvastada uusi prioriteetseid aineid, ja selgitab, et säilitatakse artikli 16 lõikest 4 tulenev komisjoni kohustus vaadata oma ettepanek läbi vähemalt iga 4 aasta tagant.

Muudatusettepanek 30

ARTIKLI 2 LÕIGE 5

5. Komisjon võib direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud korras kehtestada kohustuslikud arvutusmeetodid, millele on viidatud käesoleva direktiivi I lisa C osa punkti 3 teises lõigus.

5. Ühtlustatud ja sidusa arvutusmeetodi saamiseks peab komisjon direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud korras ja kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist kehtestama kohustusliku metoodika vähemalt käesoleva direktiivi I lisa C osa punkti 3 teises lõigus viidatud näitajate osas.

Selgitus

Des expériences de terrain dans ce domaine ont démontré que, lorsque les procédures analytiques et d’échantillonnage ne sont pas conduites conformément aux normes, la comparaison des résultats et l’efficacité des relevés ne peuvent être pertinentes. Actuellement il n’existe aucune méthode de contrôle appropriée ou standardisée pour certaines substances.

Afin d'offrir un niveau égal de protection et d'éviter toute distorsion de la concurrence à travers l'UE, il est nécessaire d'imposer une méthodologie. Un délai est arrêté pour la définition de ladite méthodologie et complète la disposition correspondante de l'article 8, paragraphe 3, de la directive 2000/60/CE.

Muudatusettepanek 31

ARTIKLI 2 LÕIKE 4 ESIMENE A LÕIK (uus)

Komisjon jälgib hoolikalt teaduse ja tehnika arengut settes ja elustikus akumuleeruvate ainete valdkonnas ning koostab nende ainete keskkonnakvaliteedi standardid.

Selgitus

Asjakohasem on viia läbi järeltoimingud pigem settest ja elustikust kui veest pärit akumuleeruvate ainete osas.

Muudatusettepanek 32

ARTIKLI 2 LÕIGE 5 A (uus)

5 a. Kui keskkonnakvaliteedi standarditele vastavuse tagamiseks on vaja aineid keelustada, esitab komisjon asjakohased ettepanekud olemasolevate õigusaktide muutmiseks või kehtestab ühenduse tasandil uued õigusaktid.

Selgitus

Lorsque les eaux sont affectées par des problèmes de pollution qui ne peuvent être résolus par la voie de la limitation de la production et de l'utilisation de certaines substances, la Commission devrait proposer des actes juridiques contraignants dans toute l'Europe et imposant les mêmes obligations à tous les États membres, en particulier dans le cadre du règlement (CE) n^o 1907/2006 du Parlement européen et du Conseil du 18 décembre 2006 concernant l'enregistrement, l'évaluation et l'autorisation des substances chimiques, ainsi que les restrictions applicables à ces substances (REACH).

Muudatusettepanek 33

ARTIKLI 2 LÕIGE 5B (uus)

5 b. Kui teatavate rajatiste, ainete või punktreostusallikate puhul on vaja ennetuspõhimõtte ja põhimõtte "saastaja maksab" järgimise tagamiseks ning rakendamise ühtlustamiseks liikmesriikides kogu ühenduses kehtivaid heite piirväärtusi või kui need piirväärtused võivad osutuda tõhusateks keskkonnakvaliteedi standardite järgimise tagamisel, esitab komisjon ettepanekud kooskõlas direktiivi 96/61/EÜ artikliga 18.

Selgitus

La directive 96/61/CE du Conseil du 24 septembre 1996 relative à la prévention et à la réduction intégrées de la pollution prévoit le recours à des valeurs limites d'émission communautaires, en particulier s'il ressort de l'échange d'informations visé à l'article 16 de ladite directive que la Communauté doit agir. Des valeurs limites communautaires sont toujours requises lorsque, pendant plusieurs années, les différences de mise en œuvre dans les États membres ont entraîné la violation des principes fondamentaux du droit environnemental communautaire, à savoir le principe de précaution et le principe du pollueur-payeur, et provoqué une pollution, évitable, de l'environnement, et lorsque cet état de choses a pu être à l'origine de distorsions de concurrence, parfois graves sur le marché intérieur (dumping environnemental).

Muudatusettepanek 34

ARTIKKEL 2 A (uus)

Artikkel 2 a

Artiklis 2 toodud eesmärkide saavutamiseks võivad liikmesriigid kehtestada direktiivis 91/414/EMÜ ja seda asendavas määruses XX/XXXX/EÜ või muudes ühenduse õigusaktides sätestatutest rangemaid piiranguid ainete kasutuse või keskkonda laskmise suhtes.

Selgitus

Kõnealuses direktiivis ei sätestata ühtegi täiendavat heitejuhtimise meedet. Seega on liikmesriikidel täielik õigus võtta vajaduse korral ise sellised meetmed.

Muudatusettepanek 35

ARTIKKEL 3

1. Liikmesriigid määravad standardite ületamist lubavad siirdealad, kus ühe või mitme saasteaine kontsentratsioon võib ületada asjaomaseid keskkonnakvaliteedi standardeid, kuivõrd see ei mõjuta ülejäänud pinnaveekogu vastavust kõnealustele standarditele.

1. Kui ühest või enamast punktreostusallikast pärineva reovee piisavaks puhastamiseks puuduvad tehniliselt teostatavad vahendid, määravad liikmesriigid standardite ületamist lubavad siirdealad, kus ühe või mitme saasteaine kontsentratsioon aeglase voolu korral ületab asjaomaseid keskkonnakvaliteedi standardeid, kuivõrd see ei mõjuta ülejäänud pinnaveekogu vastavust kõnealustele standarditele.

Liikmesriigid lisavad direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 13 osutatud valgla majandamiskavasse tegevuskava iga standardite ületamist lubava siirdeala ulatuse ja kestuse vähendamise kohta eesmärgiga saavutada vastavus keskkonnakvaliteedi standardite hiljemalt 2018. aastaks.

2. Liikmesriigid piiravad igal juhul standardite ületamist lubavateks siirdealadeks liigitatavate, heite vettelaskmise kohtadega piirnevate pinnaveekogude osade hulka, võttes arvesse ühenduse õigusaktide asjaomaseid sätteid.

Liikmesriigid kaasavad iga piiritluse kirjelduse oma vesikonna majandamiskavadesse, millele on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 13.

3. Liikmesriigid viivad läbi direktiivis 96/61/EÜ osutatud lubade või direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punktis g osutatud eelnevate määruste läbivaatamise, pidades silmas iga lõikes 1 osutatud standardite ületamist lubava siirdeala, mis on määratletud veekogudes, kuhu juhitakse prioriteetsete ainete heited, ulatuse järk-järgulist vähendamist.

4. Komisjon võib direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud korras kehtestada meetodi, mida liikmesriigid peavad kasutama standardite ületamist lubava siirdeala määratlemiseks.

4. Komisjon kehtestab direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud korras meetodi, mida liikmesriigid peavad kasutama standardite ületamist lubava siirdeala määratlemiseks..

Muudatusettepanek 36

ARTIKLI 3 LÕIGE 2 A (uus)

2 a. Piiriüleste vooluveekogude puhul on standardite lubamist ületavate siirdealade kindlaksmääramisel vajalik teiste asjaomaste liikmesriikide nõusolek.

Selgitus

Piiriüleste vooluveekogude puhul ei ole lubatud piirväärtusi ületavate vette lastud prioriteetsete ainete kogus ühe liikmesriigi poolt väljastatud loa korral mitte alati vähenenud direktiiviga ettenähtud tasemeni ajaks, mil see ületab riigipiiri. Direktiivi järgimist ei või siiski nõuda allavoolu paiknevatelt liikmesriikidelt, kui juba ülemäära saastatud vesi siseneb nimetatud riikidesse ilma nende riikide loata.

Muudatusettepanek 37

ARTIKKEL 3 A (uus)

Artikkel 3 a

Liikmesriikide võetavad heitekontrolli meetodid

1. Artikli 1 eesmärkide saavutamiseks loovad liikmesriigid direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 11 sätestatud meetmeprogrammi raames prioriteetsete ja prioriteetsete ohtlike ainete suhtes ühtsed heitekontrolli kavad ja järkjärgulise lõpetamise meetmed. Kavad sisaldavad vähemalt järgmist:

a) artikli 4 kohased uurimiste tulemused;

b) eesmärgid ainete jaoks, sealhulgas kogused ja massibilanss;

c) sektoripõhised strateegiad, milles käsitletakse peamisi saasteallikaid (eelkõige tööstust, põllumajandust, metsandust, kodumajapidamisi, tervishoiusüsteemi ja transporti);

d) toodete koostisainete kadudest tingitud hajureostuse vähendamise meetmed;

e) prioriteetsete ohtlike ainete asendamise meetmed;

f) vahendid, sealhulgas majanduslikud meetmed kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 9;

g) heitveenormid lisaks olemasolevatele EÜ eeskirjadele;

h) teavitus-, nõuande- ja koolitusmeetmed.

2. Kavad tuleb koostada läbipaistvate kriteeriumide kohaselt ja need tuleb meetmeprogrammide läbivaatamise raames läbi vaadata. Liikmesriigid teevad iga kolme aasta tagant komisjonile ja üldsusele teatavaks rakendamisel tehtud edusammud ja selle, kuidas meetmed käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamisele kaasa on aidanud.

Selgitus

Tagab vastavuse veepoliitika raamdirektiivi artiklitega 10 ja 16.

Muudatusettepanek 38

ARTIKLI 4 LÕIGE 1

1. Direktiivi 2000/60/EÜ artiklite 5 ja 8 ning määruse (EÜ) nr 166/2006 kohaselt kogutud teabe alusel kehtestavad liikmesriigid kõigi I lisa A ja B osas loetletud prioriteetsete ainete ja saasteainete heite, keskkonda laskmise ja kadude andmiku iga oma territooriumil asuva vesikonna või selle osa kohta..

1. Direktiivi 2000/60/EÜ artiklite 5 ja 8 ning määruse (EÜ) nr 166/2006 kohaselt kogutud teabe või muude olemasolevate andmete alusel kehtestavad liikmesriigid kõigi II lisas või I lisa A ja B osas loetletud prioriteetsete ainete ja saasteainete heite, keskkonda laskmise ja kadude ning allikate, samuti algsete allikate (nii punkt- kui ka hajureostuse allikate) andmiku koos asjakohaste kaartidega iga oma territooriumil asuva vesikonna või selle osa kohta, sealhulgas kõnealuste ainete kontsentratsiooni kohta settes ja elustikus.

Liikmesriigid lisavad andmikku kõik I lisa A ja B osas loetletud prioriteetsete ainete ja saasteainete suhtes võetud heitekontrolli meetmed.

Or. en

Selgitus

Il devrait être clairement indiqué que l'inventaire doit préciser les sources d'émissions, de rejets et de pertes de substances prioritaires et de polluants, ainsi que les concentrations dans les sédiments et les biotes, lesquelles devraient être répertoriées sur une carte dans un souci de transparence accrue.

Compte tenu des obligations de réduction ou d'arrêt des États membres en matière de substances prioritaires, les États membres devraient inclure des informations sur les mesures en question dans leur inventaire.

L’expression « sources originelles » est ajoutée de sorte à assurer que les stations d’épuration ne sont pas considérées comme pouvant être des sources de substances prioritaires. En effet, ces dernières ne génèrent pas de substances prioritaires et n’ont par ailleurs pas été conçues pour les éliminer. L’inventaire devrait donc concerner les sources « originelles » situées en amont de la station d’épuration, raccordée au réseau de collecte urbain. De plus, cet inventaire ne devrait pas seulement viser les sources ponctuelles de pollution mais aussi les sources diffuses.

Muudatusettepanek 39

ARTIKLI 4 LÕIGE 1 A (uus)

1 a. Liikmesriigid koostavad spetsiaalsed setete ja elustiku seireprogrammid, et määrata kindlaks analüüsitavad liigid ja struktuurid ning nende tulemuste esitamise vorm vastavalt organismide hooajalisele varieerumisele.

Muudatusettepanek 40

ARTIKLI 4 LÕIKE 2 ESIMENE A LÕIK (uus)

Andmike ettevalmistamisel võivad liikmesriigid kasutada teavet heite, keskkonda laskmise ja kadude kohta, mida on kogutud alates direktiivi 2000/60/EÜ jõustumisest tingimusel, et selline teave vastab samadele kvaliteedinõuetele, mida kohaldatakse lõikes 1 nimetatud teabe suhtes.

Selgitus

Liikmesriikidel tuleks lubada näidata eelnevate meetmete tulemusi Edusammude hindamisel peaks komisjon seda lisateavet arvesse võtma.

Muudatusettepanek 41

ARTIKLI 4 LÕIGE 4 A (uus)

4 a. Kuna prioriteetsete ainete heidet, keskkonda laskmist ja kadu tuleb järk-järgult vähendada või see lõpetada, lisavad liikmesriigid andmikule selliste eesmärkide täitmiseks asjakohase ajakava.

Muudatusettepanek 42

ARTIKLI 4 LÕIGE 5

Komisjon kontrollib, kas andmikus kajastatud heide, keskkonda laskmine ja kaod vastavad 2015. aastaks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iv sätestatud vähendamise või lõpetamise kohustustele.

Komisjon kontrollib 2012. aastaks, kas võib eeldada, et andmikus kajastatud heide, keskkonda laskmine ja kaod vastavad 2015. aastaks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iv sätestatud vähendamise ja lõpetamise kohustustele. Komisjon esitab kõnealust kontrolli käsitlevad aruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kui aruanne näitab, et tõenäoliselt vastavust ei saavutata, esitab komisjon kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 25 aastaks 2013 vajalikud ühenduse meetmed.

Selgitus

Vastavalt veepoliitika raamdirektiivi artikli 4 lõikele 1 rakendavad liikmesriigid vajalikke meetmeid kooskõlas artikli 16 lõigetega 1 ja 8 eesmärgiga saastust järk-järgult vähendada või see lõpetada. Seega ei ole vastavuse kontrollimiseks viimase tähtajani – aastani 2025 – ootamine vastuvõetav. Selline kontrollimine tuleks läbi viia vähemalt tähtaja keskel ja juhul, kui kontrollimine näitab, et vastavus on ebatõenäoline, tuleks võtta ühenduse meetmed.

Muudatusettepanek 43

ARTIKLI 4 LÕIKE 5 ESIMENE A LÕIK (uus)

Kontrollimisel võtab komisjon arvesse:

– tehnilist teostatavust ja proportsionaalsust;

– parima võimaliku tehnika kasutamist;

– looduslike taustkontsentratsioonide olemasolu.

Selgitus

Hinnates liikmesriikide edusamme direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis iv sätestatud eesmärgi suunas, võtab komisjon arvesse tingimusi, mis piiravad võimalike meetmete ulatust.

Muudatusettepanek 44

ARTIKLI 4 LÕIGE 6

6. Komisjon võib direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud korras kehtestada meetodi, mida liikmesriigid peavad kasutama andmike sisseseadmiseks.

6. Komisjon kehtestab direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud korras tehnilised näitajad analüüside jaoks ja meetodi, mida liikmesriigid peavad kasutama andmike sisseseadmiseks.

Muudatusettepanek 45

ARTIKKEL 4 A (uus)

Artikkel 4 a

Meetmed prioriteetsete ainete saastuse vähendamiseks

1. Selleks et saavutada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunkti iv kohaselt seatud eesmärke, milleks on prioriteetsetest ainetest ja prioriteetsetest ohtlikest ainetest lähtuva saastuse vähendamine, tagavad liikmesriigid, et kõnealuse direktiivi artikli 11 kohases meetmeprogrammis võetakse arvesse ka punkt- ja hajureostusallikaid käsitlevaid ennetus- ja kontrollimeetmeid ning kõnealuse direktiiviga kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardeid.

2. Direktiivi 2000/60 artiklite 4 ja 12alusel ja selles seatud eesmärkide saavutamiseks teevad liikmesriigid kindlaks, kas on vaja läbi vaadata olemasolevate meetmete rakendamine või tuleb prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete saastuse vähendamiseks ja kontrolliks kehtestada uued meetmed. Kui on parem võtta meetmeid ühenduse tasandil, teeb komisjon ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks ühenduse tasandil.

3. Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 18 lõike 1 rakendamisest aruandmise ajal viib komisjon läbi ühenduse kõigi nende õigusaktide sidususe ja tõhususe ametliku hindamise, millel on otsene või kaudne mõju vee heale kvaliteedile. Nimetatud hindamine võimaldab vajaduse korral esildada, kohandada või rakendada ühenduse meetmeid.

4. Vastavalt direktiivi 2000/60 artikli 16 lõikele 8 teeb komisjon ettepanku parima olemasoleva heitekontrolli tehnika ja liikmesriikide kõigi punktallikate puhul kasutatava keskkonnaalase praktika kohta.

Muudatusettepanek 46

ARTIKKEL 4 A (uus)

Artikkel 4 a

Dioksiinide ja PCBde lisamine

Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 kohaselt ja hiljemalt 31. jaanuaril 2008 esitab komisjon ettepaneku käesoleva direktiivi läbivaatamiseks eesmärgiga lisada dioksiinid ja PCBd II lisa prioriteetsete ainete nimistusse ja vastavad keskkonnakvaliteedi standardid I lisasse.

Muudatusettepanek 47

ARTIKKEL 4 B (uus)

Artikkel 4 b

Kolmandatest riikidest lähtuv saastus

Hiljemalt üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kolmandatest riikidest lähtuva saastuse olukorra kohta. Kui seda peetakse vajalikuks, paluvad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonil teha nimetatud aruande alusel ettepanekuid.

Selgitus

Euroopa Komisjon peab käsitlema kolmandatest riikidest lähtuva saastuse küsimust.

Muudatusettepanek 48

ARTIKLI 9 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt [18 kuu möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt [18 kuu möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning esitavad kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Muudatusettepanek 49

ARTIKKEL 9 A (uus)

Artikkel 9 a

Ühenduse täiendav meede

Komisjon kehtestab selged ja läbipaistvad menetlused, mis loovad mõistliku ja asjakohase raamistiku liikmesriikide teabe edastamiseks prioriteetsete ainete kohta ning mis toetavad ühenduse otsustamise protsessi ning võimaldavad kehtestada tulevikus nii setete ja elustiku ühtlustatud keskkonnakvaliteedi standardid kui ka heite täiendava kontrolli.

Muudatusettepanek 50

I LISA PEALKIRI JA I LISA A OSA PEALKIRI

I LISA: PRIORITEETSETE AINETE JA TEATAVATE MUUDE SAASTEAINETE KESKKONNAKVALITEEDI STANDARDID

I LISA: PRIORITEETSETE AINETE KESKKONNAKVALITEEDI STANDARDID

A osa: Prioriteetsete ainete keskkonnakvaliteedi standardid (EQS) pinnaveekogudes

Keskkonnakvaliteedi standardid (EQS) pinnaveekogudes

Selgitus

Prioriteetsete ainete ja muude saasteainete eristamine ei ole põhjendatud. Niisiis on loogiline paigutada need ühte tabelisse.

Muudatusettepanek 51

I LISA B OSA PEALKIRI

B OSA: TEISTE SAASTEAINETE KESKKONNAKVALITEEDI STANDARDID (EQS)

välja jäetud

Selgitus

Muudatusettepaneku nr 16 vastuvõtmisel kantakse kõik saasteained I lisa A osasse, eristamata „prioriteetseid aineid“ ja „teisi saasteaineid“. Seega muutub B osa pealkiri sisutuks.

Muudatusettepanek 52

I LISA C OSA PUNKTI 3 TEINE LÕIK

Kui metallide looduslikud taustkontsentratsioonid on keskkonnakvaliteedi standardi väärtusest kõrgemad või kui karedus, pH tase või muud vee kvaliteedi parameetrid mõjutavad metallide biosaadavust, võivad liikmesriigid seda arvestada seiretulemuste hindamisel keskkonnakvaliteedi standardite alusel. Kui nad otsustavad seda teha, on artikli 2 lõike 5 kohaselt kehtestatud arvutusmeetodite kasutamine kohustuslik.

Keskkonnakvaliteedi standardi väärtusele lisatakse metallide looduslikud taustkontsentratsioonid. Lisaks sellele, kui karedus, pH tase või muud vee kvaliteedi parameetrid mõjutavad metallide biosaadavust, võivad liikmesriigid seda arvestada seiretulemuste hindamisel keskkonnakvaliteedi standardite alusel. Metallide looduslikud taustkontsentratsioonid siseveekogudes ja rannikuvetes määratakse kindlaks, võttes eelkõige arvesse geoloogilist aluspinda ja looduslikku uhtmist vesikonnas. Liikmesriigid annavad oma vesikondade majandamiskavas aru metallide looduslike taustkontsentratsioonide ja selle kohta, kuidas metallide taustkontsentratsioone on seiretulemuste hindamisel keskkonnakvaliteedi standardite alusel arvesse võetud.

Selgitus

Les concentrations de fond naturelles en métaux des eaux de surface intérieures ou le long du littoral varient fortement par zones géographiques au sein de la Communauté. Il importe, dans les NQE pour les métaux, de prendre en compte selon les bassins les métaux qui se retrouvent dans les eaux par lessivage naturel ou à partir du substrat. La science n'est pas parvenue à un consensus sur une méthode pour inclure les concentrations de fond dans les NQE. C'est pourquoi il ne faut pas prévoir au niveau communautaire de mode de calcul légalement contraignant, mais imposer aux États membres l'obligation de faire état dans leur plan de gestion des districts comment ces concentrations de fond ont été prises en compte.

Muudatusettepanek 53

II LISA
Direktiivi 2000/60/EÜ X lisa tabeli rida 1

Komisjoni ettepanek

Number	CASi number	ELi number	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(1)	15972-60-8	204-110-8	alakloor

Euroopa Parlamendi muudatusettepanek

Number	CASi number	ELi number	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(1)	15972-60-8	204-110-8	alakloor	X

Selgitus

Alakloor on pestitsiid, mis ei ole ELis enam üldiseks kasutamiseks lubatud. Alakloor on kantserogeen ja sellel võib olla kaladele ja teistele veeorganismidele kahjulik mõju. Alakloori tuleb nimetada prioriteetseks ohtlikuks aineks, kuna ainult heite puudumine hoiab ära pikaajalise kahjuliku mõju.

Muudatusettepanek 54

II LISA
Direktiivi 2000/60/EÜ X lisa tabeli rida 3

Komisjoni ettepanek

Number	CASi number	ELi number	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(3)	1912-24-9	217-617-8	atrasiin

Euroopa Parlamendi muudatusettepanek

Number	CASi number	ELi number	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(3)	1912-24-9	217-617-8	atrasiin	X

Selgitus

Altrasiin muudeti prioriteetseks aineks poliitilistel, mitte teaduslikel põhjendustel. Atrasiin on sisesekretsioonisüsteemi kahjustava toimega, mis annab alust samal määral muret tunda. Komisjon märgib oma mõjuhinnangus, et atrasiini võib ekspertide hinnangul nimetada „prioriteetseks ohtlikuks aineks”, sest see „on samaväärselt ohtlik”, kuid siis komisjon loobus sellest „ otsuse võimaliku mõju tõttu”. See kahjustab veepoliitika raamdirektiivi algseid sätteid . Atrasiin tuleks nimetada prioriteetseks ohtlikuks aineks.

Muudatusettepanek 55

II LISA
Direktiivi 2000/60/EÜ X lisa tabeli rida 12

Komisjoni ettepanek

Number	CASi number	ELi number	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(12)	117-81-7	204-211-0	di(2-etüülheksüül)ftalaat

Euroopa Parlamendi muudatusettepanek

Number	CASi number	ELi number	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(12)	117-81-7	204-211-0	di(2-etüülheksüül)ftalaat	X

Selgitus

Di(2-etüülheksüül)ftalaat on suurtes kogustes toodetav tööstuskemikaal, mida kasutatakse peaaegu eranditult PVC pehmendamiseks. Di(2-etüülheksüül)ftalaat on keskkonnas laialt levinud. Di(2-etüülheksüül)ftalaat on ametlikult reproduktiivtoksiliseks liigitatud. Euroopa Komisjoni tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee tegi kindlaks, et di(2-etüülheksüül)ftalaat on suhteliselt püsiv aeroobses pinnases ja põhjasetetes ning väga püsiv anaeroobsetes tingimustes. Seetõttu tuleks di(2-etüülheksüül)ftalaat nimetada prioriteetseks ohtlikuks aineks.

Muudatusettepanek 56

II LISA
Direktiivi 2000/60/EÜ X lisa tabeli rida 13

Komisjoni ettepanek

Number	CASi number	ELi number	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(13)	3340-54-1	206-354-4	diuroon

Euroopa Parlamendi muudatusettepanek

Number	CASi number	ELi number	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(13)	3340-54-1	206-354-4	diuroon	X

Selgitus

Diuroon ehk 3-(3,4-diklorofenüül)-1,1-dimetüüluurea on herbitsiid, mida kasutatakse laialdaselt näiteks raudtee umbrohuvabana hoidmiseks ja mille ELis kasutamise üldine piiramine on ikka veel menetlemisel. Diuroon on kantserogeense toimega, reproduktiivtoksiline ja saastab põhjavett. Seetõttu tuleks diuroon nimetada prioriteetseks ohtlikuks aineks.

Muudatusettepanek 57

II LISA
Direktiivi 2000/60/EÜ X lisa tabeli rida 20

Komisjoni ettepanek

Number	CASi number	ELi number	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(20)	7439-92-1	231-100-4	plii ja selle ühendid

Euroopa Parlamendi muudatusettepanek

Number	CASi number	ELi number	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(20)	7439-92-1	231-100-4	plii ja selle ühendid	X

Selgitus

Keskkonda levinud plii jääb ökosüsteemidesse sajanditeks, ta bioakumuleerub näiteks molluskites ja on väga toksiline. Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjon (OSPAR) kandis plii OSPARi prioriteetsete kemikaalide nimistusse ja aine on kantud ka HELCOMi Läänemerele kahjulike ainete prioriteetsesse rühma. Plii tuleb nimetada prioriteetseks ohtlikuks aineks, mille heide ja kaod tuleks lõpetada.

Muudatusettepanek 58

II LISA
Direktiivi 2000/60/EÜ X lisa tabeli rida 22

Komisjoni ettepanek

Number	CASi number	ELi number	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(22)	91-20-3	202-049-5	naftaleen

Euroopa Parlamendi muudatusettepanek

Number	CASi number	ELi number	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(22)	91-20-3	202-049-5	naftaleen	X

Selgitus

Naftaleen on tööstuskemikaal, mida eelkõige kasutatakse värvainete ja pigmentide tootmisel, kuid ka pestitsiidide koostises. Naftaleen on kantserogeense toimega ja neurotoksiline, kuid seda võib esineda ka looduses. Kuna ta avaldab veeorganismidele isegi väikestes kontsentratsioonides toksilist mõju, tuleb naftaleen nimetada prioriteetseks ohtlikuks aineks.

Muudatusettepanek 59

II LISA
Direktiivi 2000/60/EÜ X lisa tabeli rida 25

Komisjoni ettepanek

Number	CASi number	ELi number	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(25)	1806-26-4	217-302-5	oktüülfenool
	140-66-9	ei kasutata	(para-tert-oktüülfenool)

Parlamendi muudatusettepanek

Number	CASi number	ELi number2	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(25)	1806-26-4	217-302-5	oktüülfenool	X
	140-66-9	ei kasutata	(para-tert-oktüülfenool)	X

Selgitus

Oktüülfenool on suhteliselt odav tööstuskemikaal. Tema kasutamine pestitsiidide lahustamiseks on alates 2005. aastast keelatud. Sellest hoolimata jätkub aine kasutamine muudel tööstuslikel eesmärkidel, ehkki oktüülfenool imiteerib tõenäoliselt östrogeene. OSPAR kandis oktüülfenooli OSPARi prioriteetsete kemikaalide nimistusse. Veeorganismidele avaldatava toksilise toime tõttu tuleks oktüülfenool nimetada prioriteetseks ohtlikuks aineks.

Muudatusettepanek 60

II LISA
Direktiivi 2000/60/EÜ X lisa tabeli rida 27

Komisjoni ettepanek

Number	CASi number	ELi number	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(27)	87-86-5	231-152-8	pentaklorofenool

Euroopa Parlamendi muudatusettepanek

Number	CASi number	ELi number	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(27)	87-86-5	231-152-8	pentaklorofenool (PCP)	X

Selgitus

Pentaklorofenool (PCP) on pestitsiidina ELis juba keelatud, kuid tööstuskemikaalina võib teda endiselt kasutada puidu töötlemisel ja mõnedes muudes tööstuslikes protsessides. Selgelt kantserogeense ja sisesekretsioonisüsteemi kahjustava toimega ainena kandis OSPAR PCP OSPARi prioriteetsete kemikaalide nimistusse ning aine on kantud ka HELCOMi Läänemerele kahjulike ainete prioriteetsesse rühma. Veeorganismidele avaldatava toksilise toime tõttu tuleb PCP nimetada prioriteetseks ohtlikuks aineks.

Muudatusettepanek 61

II LISA
Direktiivi 2000/60/EÜ X lisa tabeli rida 29

Komisjoni ettepanek

Number	CASi number	ELi number	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(29)	122-34-9	204-535-2	simasiin

Euroopa Parlamendi muudatusettepanek

Number	CASi number	ELi number	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(29)	122-34-9	204-535-2	simasiin	X

Selgitus

Simasiin muudeti „prioriteetseks aineks" poliitilistel, mitte teaduslikel põhjendustel. Simasiin on sisesekretsioonisüsteemi kahjustava toimega, mis annab alust samal määral muret tunda. Komisjon märgib oma mõjuhinnangus, et simasiini võib ekspertide hinnangul nimetada „prioriteetseks ohtlikuks aineks”, sest see on „samaväärselt ohtlik”. Kuid ometi ei söandanud komisjon simasiini vastavalt liigitada „taolise otsuse potentsiaalse mõju tõttu”. See on veepoliitika raamdirektiivi sätete mõju nõrgendamine. Simasiin tuleks nimetada prioriteetseks ohtlikuks aineks.

Muudatusettepanek 62

II LISA
Direktiivi 2000/60/EÜ X lisa tabeli rida 31

Komisjoni ettepanek

Number	CASi number	ELi number	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(31)	12002-48-1	234-413-4	triklorobenseenid

Euroopa Parlamendi muudatusettepanek

Number	CASi number	ELi number	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(31)	12002-48-1	234-413-4	triklorobenseenid	X

Selgitus

Triklorobenseen on tõenäoliselt püsiv ja bioakumuleeruv ning ta on klassifitseeritud toksiliseks, mis annab alust samal määral muret tunda. Komisjon märgib oma mõjuhinnangus, et triklorobenseeni võib ekspertide hinnangul nimetada „prioriteetseks ohtlikuks aineks”, sest see on „samaväärselt ohtlik”. Kuid ometi ei söandanud komisjon triklorobenseeni vastavalt liigitada „taolise otsuse potentsiaalse mõju tõttu”. See on veepoliitika raamdirektiivi sätete mõju nõrgendamine. Triklorobenseen tuleks nimetada prioriteetseks ohtlikuks aineks.

Muudatusettepanek 63

II LISA
Direktiivi 2000/60/EÜ X lisa tabeli rida 33

Komisjoni ettepanek

Number	CASi number	ELi number	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(33)	1582-09-8	216-428-8	trifluraliin

Euroopa Parlamendi muudatusettepanek

Number	CASi number	ELi number	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(33)	1582-09-8	216-428-8	trifluraliin	X

Selgitus

Trifluraliin püsib põhjasetetes ja pinnases ning selle bioakumulatiivsuse ja toksilisuse osas valitseb laialdane üksmeel. Vastavalt veepoliitika raamdirektiivi artikli 2 punktis 29 toodud ohtlike ainete määratlusele tuleks trifluraliin nimetada prioriteetseks ohtlikuks aineks.

Muudatusettepanek 64

II LISA

X LISA TABELI READ 33 a KUNI 33 i (uued)

Number	CASi number	ELi number²	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(33 a)	ei kasutata	xxx-xxx-x	DDT kokku¹	X
(33 b)	50-29-3	200-024-3	para-para-DDT	X
(33 c)	309-00-2	206-215-8	aldriin	X
(33 d)	60-57-1	200-484-5	dieldriin	X
(33 e)	72-20-8	200-775-7	endriin	X
(33 f)	465-73-6	207-366-2	isodriin	X
(33 g)	56-23-5	200-262-8	süsiniktetrakloriid	X
(33 h)	127-18-4	204-825-9	tetrakloroetüleen	X
(33 i)	79-01-6	201-167-4	trikloroetüleen	X

DDT üldkontsentratsioon on isomeeride 1,1,1-trikloro-2,2-bis-( p-klorofenüül)etaani (CASi number 50-29-3), 1,1,1-trikloro-2-(o-klorofenüül)-2-(p-klorofenüül)etaani (CASi number 789-02-6), 1,1-dikloro-2,2-bis-(p-klorofenüül)etüleeni (CASi number 72-55-9) ja 1,1-dikloro-2,2-bis-(p-klorofenüül)etaani (CASi number 72-54-8) summa.

Muudatusettepanek 65

II LISA

X lisa tabel (uus) (direktiiv 2000/60/EÜ)

Number	CASi number	ELi number²	Prioriteetse aine nimetus	Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks
(33 a)	131-49-7	205-024-7	amidotrisoaat	(******)
(33 b)	1066-51-9	ei kasutata	AMPA	X(*****)
(33 c)	25057-89-0	246-585-8	bentasoon	X(*****)
(33 e)	80-05-7		bisfenool A	X(*****)
(33 g)	92-88-6	202-200-5	4 4'-bifenool	X(*****)
(33 i)	298-46-4	06-062-7	karbamasepiin	(******)
(33 j)	23593-75-1	245-764-8	klotrimasool	X(*****)
(33 l)	84-74-2	201-557-4	dibutüülftalaat (DBP)	X(*****)
(33 m)	15307-86-5		diklofenakk	(******)
(33 o)	115-32-2	204-082-0	dikofool	X(*****)
(33 q)	67-43-6	200-652-8	DTPA	X(*****)
(33 r)	60-00-4	200-449-4	EDTA	X(*****)
(33 s)	637-92-3	211-309-7	ETBE	X(*****)
(33 u)	57-12-5		vaba tsüaniid	(******)
(33 v)	1071-83-6	213-997-4	glüfosaat	X(*****)
(33 w)	1222-05-5	214-946-9	HHCB	X(*****)

(33 x)	60166-93-0	262-093-6	jopamidool	(******)
(33 y)	7085-19-0	230-386-8	mekoprop (MCPP	X(*****)
(33 a a)	36861-47-9	253-242-6	4-metüülbensülideenkamper	X(*****)
(33 a c)	81-14-1	201-328-9	muskusketoon	X(*****)
(a d)	81-15-2	201-329-4	muskusksüleen	X(*****)
(33 a f)	1634-04-4	16-653-1	MTBE	X(*****)
(33 a h)	81-04-9	201-317-9	nftaleen-1,5-disulfonaat
(33 a i)	5466-77-3	226-775-7	oktüül-metoksütsinnamaat	X(*****)
(33 a k)	1763-23-1 2795-39-3 29081-56-9 29457-72-5 70225-39-5 335-67-1 3825-26-1	217-179-8 220-527-1 249-415-0 249-644-6 ei kasutata 206-397-9 223-320-4	perfluoritud ühendid (PFC) perfluorooktaansulfonaat (PFOS) kaaliumsool ammooniumsool liitiumsool dietanoolamiin (DEA) sool perfluorooktaanhape (PFOA) ammoonium-perfluorooktanoaat (APFO)	X(*****)
(33 a p)	124495-18-7	ei kasutata	kinoksüfeen (5,7-dikloro-4-(p-fluorofenoksü)kinoliin)	X(*****)
(33 a r)	79-94-7	201-236-9	tetrabromobisfenool A (TBBP-A)	X(*****)
(33 a t)	21145-77-7	244-240-6	tonaliid (AHTN))	X(*****)

(*****)See prioriteetne aine tuleb uuesti üle vaadata, et teha kindlaks, kas tegemist on võimaliku „prioriteetse ohtliku ainega”. Komisjon teeb nõukogule ja Euroopa Parlamendile ettepaneku aine lõplikuks liigitamiseks hiljemalt 12 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist, ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 16 sätestatud komisjonipoolse kontrollimeetmete ettepanekute esitamise ajakava kohaldamist.

(******) See aine on praegu läbivaatamisel, et teha kindlaks, kas tegemist on võimaliku "prioriteetse ainega". Komisjon teeb nõukogule ja Euroopa Parlamendile ettepaneku aine lõplikuks liigitamiseks hiljemalt 12 kuu jooksul päras käesoleva direktiivi jõustumist, ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 16 sätestatud komisjonipoolse kontrollimeetmete ettepanekute esitamise ajakava kohaldamist.

[1] ELTs seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Käesolev direktiiv on põhjendatud ühenduse veepoliitika raamdirektiivist tuleneva kohustusega.

Raamdirektiivi artiklis 16 on loetletud komisjoni kohustused teha erinevaid ettepanekuid, sealhulgas erimeetmete kohta vee reostamise vastu üksikute saasteainete või saasteainerühmadega, mis põhjustavad märkimisväärset ohtu vesikeskkonnale või vesikeskkonna kaudu, prioriteetsete ainete ning sealhulgas ohtlike prioriteetsete ainete nimistu kohta, ent ka pinnavees, setetes ja elustikus esinevate prioriteetsete ainete kontsentratsiooni suhtes kohaldatavate kvaliteedistandardite kohta.

Need keskkonnakvaliteedi standardid on teatava saasteaine või saasteainerühma kontsentratsioonid vees, settes või elustikus, mida ei tohiks inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada (raamdirektiivi artikli 2 punkt 35). Käesoleva ettepaneku kohase direktiiviga kehtestatakse seega 41 liiki pestitsiidi, raskmetalli ja muu veeloomastikule ja –taimestikule ning inimtervisele erilist ohtu kujutava ohtliku keemilise aine kontsentratsiooni piirmäärad pinnavees. Ettepaneku väljatöötamisel kinnitas komisjon, et ta mõtles pikalt prioriteetsete ainete puhul Euroopa Liidu tasandi kontrollimeetmete kehtestamise võimaluse peale. Ettepaneku mõjude analüüs näitas aga, et arvestades olemasolevate või vastu võetavate heite vähendamisele suunatud ühenduse vahendite paljusust, ei oleks sellised meetmed praegu õigustatud.

Niisiis tuleb neid kahte teksti täpsustada ning ebaselgus likvideerida. Eesmärke ja nende saavutamiseks välja pakutud meetmeid tuleb iseäranis hinnata raamdirektiivis loetletud kohustuste valguses, ent hinnata ka nende asjakohasust.

Selles suhtes peab raportöör rõhutama, et käesolev tütardirektiiv moodustab osa üldisest käsitlusest, mille eesmärk on võidelda teatud prioriteetsetena määratletud ainete leviku vastu pinnavees. Nimetatud akti esmane eesmärk on seega vee joodavuse kriteeriumide kindlaksmääramine.

Komisjoni ettepanek ei sisalda heite kontrollimeetmeid, kuivõrd leitakse, et neid käsitletakse teistes tekstides (REACH, IPPC, ....). Siiski tuleb olla kindel, et need meetmed ei ole üksteisele vasturääkivad ega osaliselt kattuvad ning et eelkõige ei jääks hõlmamata keskkonda laskmise, heite- või kadude allikaid, pidades silmas erilisi olukordi, mis seonduvad mõnede ainete varasema ja loodusliku esinemisega.

Raportöör püüdis leida vastuseid ülaltoodud küsimustele, aga ka hajureostuse problemaatikale.

Lisaks kutsub raportöör komisjoni kehtestama ühtse metodoloogia, et tagada asjakohane kaitsetase ja vältida konkurentsimoonutusi.

Komisjoni ettepanekus eristatakse prioriteetseid aineid ning muid saasteaineid. Selline eristus tekitab üksnes segadust ning seetõttu teeb raportöör ettepaneku lisada kaheksa „muud saasteainet“ prioriteetsete ainete loetelusse ning nende olulist mõju arvestades isegi ohtlike prioriteetsete ainete loetelusse.

Sadamapiirkondi kui erijuhtumit tuleb samuti käsitleda. Süvendustööde tõttu on sadamad piirkonnaks, kus suspendeerunud ained kiiresti muutuvad. Seetõttu on see eriline olukord vaja adekvaatselt lahendada.

Raportöör kutsub komisjoni üles käsitlema kolmandatest riikidest lähtuva saastuse küsimust.

Viimaks leiab raportöör, et on mõned küsimused, mis väärivad arutelu. Mõned vestluspartnerid on käesoleva raporti ettevalmistamisel avaldanud üllatust mõnede keskkonnakvaliteedi standardite väärtuste üle, mis ei vasta CIRCAs (Communication & Information Resource Centre Administrator) olevates dokumentides kirjeldatud metodoloogiale. Raportöör rõhutab seega vajadust arutleda järgmiste ainetega seotud tehniliste küsimuste üle: benseen, kaadmium, heksaklorobenseen, heksaklorobutadieen, elavhõbe, nikkel, plii, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud. Neist mõttevahetustest tulenes eelkõige rahulolematus sellega, et elavhõbeda keskkonnakvaliteedi standardi väärtuseks on 0,05 µg.L-1, mis ei arvesta metüülelavhõbedaga seotud teisese mürgitusega, ning et kaadmiumi puhul on selleks 0,2 µg.L-1. Mis puutub juhuslikku reostusesse, siis peavad käesolevast direktiivist tulenevad võimalikud erandid olema kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga ning seega peab komisjon neid täpsustama.

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ARVAMUS (1.3.2007)

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ
(KOM(2006)0397 – C6‑0243/2006 – 2006/0129(COD))

Arvamuse koostaja: Paul Rübig

LÜHISELGITUS

Vee raamdirektiiv[1], mis võeti vastu 2000. aastal, sätestab vee keemilise saastuse kontrolli ja vältimise strateegia. Mis puudutab pinnavett, siis nõuti liikmesriikidelt pinnavee kvaliteedi halvenemise vältimist, et saavutada keskkonnakvaliteedi eesmärgid aastaks 2015, ning prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete keskkonda laskmise, heite ja kao vähendamist/järkjärgulist lõpetamist aastaks 2025. Samas jäeti aga välja prioriteetsete (ohtlike) ainete ja keskkonnkvaliteedi täpne definitsioon. 2001. aastal kõrvaldas komisjon selle puuduse osaliselt, määratledes ained, millele tuleb erilist tähelepanu pöörata[2] (33 prioriteetset ainet, millest 25 on võimalikud mürgised ained).

Käesoleva ettepaneku eesmärk on kõrvaldada eelnevalt nimetatud puudus täielikult, töötades selleks välja keskkonnakvaliteedi standardid (nii maksimaalsed piirangud lühiajaliste pöördumatute tagajärgede ärahoidmiseks kui ka maksimaalne aasta keskmine piirang pikaajaliste ja pidevate mõjude vältimiseks), luues andmekogu kontrollimaks, kas keskkonda laskmise, heite või kao vähendamise/järkjärgulise lõpetamise eesmärk on täidetud ainete puhul, millele tuleb erilist tähelepanu pöörata, ning koostades nimekirja 13 prioriteetse ohtliku aine kohta.

Arvamuse koostaja toetab seda ettepanekut. Vesi on oluline loodusvara, mida kasutatakse joogiveena, samuti tööstuses ja põllumajanduses ning mille varusid tuleks kaitsta nii praegust kui ka tulevast kasutamist silmas pidades. Käesolev ettepanek peaks aitama vähendada joogivee töötlemise kulusid ja suurendada puhastustehnoloogiatega varustavate tööstusharude võimalusi. Kuna käesoleva ettepanekuga tühistatakse 5 vanemat direktiivi, siis aitab see vähendada halduskulusid ja lihtsustada õigusakte ning sellest tulenevalt toetada Euroopa Liidu parema õigusliku reguleerimise eesmärgi saavutamist.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et vastukaaluks neile positiivsetele tähelepanekutele tuleks silmas pidada eelseisvat väga suurt väljakutset tööstusele, mis on seotud nõutavate lisainvesteeringutega.

Esiteks lisati vee raamdirektiivi erisätted, et võimaldada paindlikkust eelnevalt nimetatud tähtaegade ja keskkonnastandardite raames ja lubada nende nõuetes mööndusi tehnilise teostatavuse, ebaproportsionaalsete kulude, looduslike tingimuste või sotsiaal-majanduslike vajaduste tõttu. Eeltingimus selleks, et paranda nii kaitset kui ka toetada majanduslikku arengut, on edasine õigusliku selguse loomine seoses nende sätete rakendamisega kõnealuse direktiivi raames.

Peale selle sisaldab prioriteetsete ainete nimekiri looduses esinevaid aineid. See paneb proovile tööstusliku tootmise valdkonna, mis kasutab nende ainete jälgi sisaldavaid tooraineid, millest osa vabaneb lõpuks termodünaamiliste seaduste või olemaoleva kontrollimistehnoloogia piirangute tõttu. Sel eesmärgil tuleks rõhutada direktiivis 96/61/EÜ sätestatud viiteid parimate olemasolevate tehnoloogiate rakendamiseks.

Arvamuse koostaja kiidab heaks asjaolu, et ettepanekus ei sisaldu uusi heitekontrolli meetmeid ja et see võimaldab liikmesriikidele maksimaalset paindlikkust rakendusmeetmete valikul, mis on vajalikud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Vee raamdirektiivi tuleks sellel eesmärgil rakendada.

Kaitse ja majandustegevus peaksid olema tasakaalus. Sellest vaatevinklist lähtuvalt on tervitatav keskkonnastandardite kehtestamine, mis kaitsevad otsese ja kaudse mõju eest ning aitavad täita ühtlasi nii kaitsmise kui ka liikmesriikide ja majanduse kulude minimeerimise eesmärki. Kui niisuguseid keskkonnastandardeid ei ole veel võimalik kehtestada, siis ei tohiks valitud üldkontseptsioonist loobuda. Sellistel juhtudel ja siis kui kõnealustel ainetel on bioakumuleeruvaid omadusi, tuleks võimalike ohustatud keskkonnakomponentide kaitseks kehtestatavate keskkonnastandardite asemel neid aineid jälgida vältimaks olulist halvenemist, kuigi samal ajal peab jätkama tööd üldiste kaitsvate keskkonnastandardite kehtestamiseks. Niisugused lahendamata küsimused nagu keskkonnastandardite kasutamine setete ja elustiku puhul kombineeritud lähenemisviisis, selliste keskkonnastandardite vahendav olemus ja üldiste kaitsvate keskkonnstandardite kontseptsiooni ülimuslikkus, nõuavad käesoleva direktiivi ettepanekus vastavaid täpsustusi.

Arvamuse esitaja on absoluutse olude halvenemise vältimise vastu. See läheks olemasolevates ühenduse õigusaktides sätestatud halvenemist vältivast kontseptsioonist kaugemale ja muudaks säästliku veemajanduse võimatuks.

Lõpuks kiidab arvamuse koostaja heaks komisjoni valitud praktilise lähenemise selgete, ühtlustatud ja siduvate standardite kehtestamiseks ühenduse tasandil, et vältida turumoonutusi. Kuid see kehtib ka veekvaliteedi olukorra hindamise ja kõikide lubatud maksimumkontsentratsioonide kasutamise suhtes kombineeritud lähenemisviisi piires vastavalt vee raamdirektiivi artiklile 10. Mõlema puhul on erinevaid praktilise rakendamise võimalusi, mis viivad ka erinevate tulemusteni. Ilma ühtlustatud ja kohustuslike meetoditeta ei ole võimalik luua kõikidele võrdset mänguruumi. Eriliselt tuleb kaaluda juhtumeid, mille puhul esitatud keskkonnastandardid ei ole vastavuses analüütiliste meetodite piisavalt madalate kvantifitseerimispiiridega.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[3]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Põhjendus 4
(4) 2000. aastast alates on vastu võetud hulk ühenduse õigusakte, millega on sätestatud üksikute prioriteetsete ainete saastuse kontrolli meetmed vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 16. Lisaks reguleeritakse paljusid keskkonnakaitse meetmeid ühenduse teiste õigusaktidega. Seepärast tuleb esmatähtsaks lugeda seniste õigusaktide rakendamist ja läbivaatamist, mitte uute kontrollimeetmete kehtestamist, mis võivad seniseid dubleerida.	(4) 2000. aastast alates on vastu võetud hulk ühenduse õigusakte, millega on sätestatud üksikute prioriteetsete ainete saastuse kontrolli meetmed vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikele 6. Lisaks reguleeritakse paljusid keskkonnakaitse meetmeid ühenduse teiste õigusaktidega. Seepärast tuleb esmatähtsaks lugeda seniste õigusaktide rakendamist ja läbivaatamist, mitte uute kontrollimeetmete kehtestamist, mis võivad seniseid dubleerida.
Selgitus
Viidata ei tuleks mitte üldiselt artiklile 16, vaid artikli 16 lõikele 6, milles väljendatakse selgesõnaliselt vajadust kulutasuvate ja proportsionaalsete kontrollimeetmete järele. I lisas ja II lisas toodud ainete nimekirjad sisaldavad looduses esinevaid aineid (nt metallid), mille jälgi leidub kõikjal. Seda aspekti tuleb rõhutada, et nõutavad kontrollimeetmed oleksid tõhusad.
Muudatusettepanek 2 PÕHJENDUS 5
(5) Punkt- ja hajusaasteallikatest pärinevate prioriteetsete ainete heite piiramiseks, millele on viidatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõigetes 6 ja 8, näib liikmesriikidel olevat kulutasuvam ja otstarbekam lisada vajaduse korral sobivad kontrollimeetmed koos teiste ühenduse õigusaktide rakendamise meetmetega programmi, mis direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 kohaselt töötatakse välja iga jõe valgla kohta.	(5) Punkt- ja hajusaasteallikatest pärinevate prioriteetsete ainete heite piiramiseks, millele on viidatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõigetes 6 ja 8, näib liikmesriikidel olevat kulutasuvam ja otstarbekam lisada vajaduse korral sobivad kontrollimeetmed koos teiste ühenduse õigusaktide rakendamise meetmetega programmi, mis direktiivi 2000/60/EÜ artiklite 10 ja 11 kohaselt töötatakse välja iga jõe valgla kohta.
Or. en
Selgitus
Käesoleva muudatusettepanekuga tuleks vältida vee raamdirektiivi artikli 10 nõude kahjustamist, selles artiklis nõutakse lisaks parimale võimalikule tehnikale rangemat heitekontrolli, kui see on vajalik keskkonnakvaliteedi standardite täitmise eesmärgil.
Muudatusettepanek 3 PÕHJENDUS 5 A (uus)
	(5 a) Kui liikmesriik ei saa ise lahendada veemajandust mõjutavat probleemi, võib nimetatud liikmesriik teatada sellest komisjonile direktiivi 2000/60/EÜ artikli 12 kohaselt. Liikmesriigil peaks samuti olema võimalus teatada sellisest probleemist, juhul kui komisjoni meetmed näivad olevat kulutasuvamad või asjakohasemad. Sellisel juhul algatab komisjon teabevahetuse kõigi liikmesriikidega ja kui ühenduse meetmed näivad olevat parem lahendus, avaldab komisjon aruande ja teeb ettepaneku meetmete võtmiseks.
Muudatusettepanek 4 Põhjendus 9
(9) Veekeskkonda võib kahjustada nii lühiajaline kui ka pikka aega püsiv keemiline saastus, seepärast tuleks keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamisel aluseks võtta nii akuutset kui ka kroonilist toimet käsitlevad andmed. Et tagada veekeskkonna ja inimeste tervise piisav kaitse, tuleb aasta keskmiseks kvaliteedistandardiks kehtestada tase, mis on ohutu pikaajalise kokkupuute korral, ning suurimaks lubatud kontsentratsiooniks tase, mis on ohutu lühiajalise kokkupuute korral.	(9) Veekeskkonda võib kahjustada nii lühiajaline kui ka pikka aega püsiv keemiline saastus, seepärast tuleks keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamisel aluseks võtta nii akuutset kui ka kroonilist toimet käsitlevad andmed. Et tagada veekeskkonna ja inimeste tervise piisav kaitse, tuleb aasta keskmiseks kvaliteedistandardiks kehtestada tase, mis on ohutu pikaajalise kokkupuute korral, ning suurimaks lubatud kontsentratsiooniks tase, mis on ohutu lühiajalise kokkupuute korral. Suurima lubatud kontsentratsioonitaseme rakendamine kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 10 sätestatud kombineeritud lähenemisviisiga, eriti võõrväärtuste arvestamine ning heite kontrollimeetmete kehtestamine tuleks ühtlustada.
Selgitus
Suurimad lubatud kontsentratsioonitasemed võivad võõrväärtuste puhul kõikuda ega käi mingi ajavahemiku kohta, kuid on diskreetset laadi. Seetõttu on iga katse selliseid väärtusi hinnata või prognoosida, mis on tarvilik heitmeloa menetlustes, tugevalt kallutatud. Võrdsete võimaluste tagamiseks tuleb välja töötada ühtlustatud eeskirjad nende küsimustega tegelemiseks.
Muudatusettepanek 5 PÕHJENDUS 18 A (uus)
	(18 a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur¹ , tagatakse läbivaatamine, et hinnata püsivate, bioakumuleerivate ja toksiliste ainete määratlemise kriteeriumide piisavust. Komisjon peaks vastavalt muutma direktiivi 2000/60/EÜ X lisa kohe, kui määruse (EÜ) nr 1907/2006 kriteeriume muudetakse. ______________ ¹ ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.
Selgitus
REACHis sätestatud püsivate, bioakumulatiivsete ja toksiliste ainete kriteeriumid on osutunud puudulikeks. Nad on nii jäigad, et peaaegu ühtki püsivat, bioakumulatiivset ja toksilist ainet ei nimetata. Kahjuks on samu kriteeriume kohaldatud ka direktiivi 2000/60/EÜ X lisa läbivaatamisel. Kohe kui püsivate, bioakumulatiivsete ja toksiliste ainete kriteeriume REACHis korrigeeritakse, peaks komisjon X lisa läbi vaatama.
Muudatusettepanek 6 ARTIKLI 2 LÕIGE 2
2. Liikmesriigid tagavad direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 8 kooskõlas läbi viidud vee seisundi seire alusel, et I lisa A ja B osas loetletud ainete kontsentratsioonid settes ja elustikus ei kasvaks.	2. Liikmesriigid jälgivad vajadusel I lisa A ja B osas loetletud ainete kontsentratsioone elustikus, hiljutistes setetes ja heljumis, kui need ained ilmutavad neis osades olulist akumuleerimispotentsiaali ja kui I lisa A ja B osas sätestatud vee keskkonnakvaliteedi standardid ei kaitse organisme piisavalt teisese mürgistuse või põhjaeluliste organismide eest. Liikmesriigid tagavad, et jälgitavate ainete kontsentratsioonid ei tõuse oluliselt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 lõikes 7 sätestatud vesikonna majandamiskava läbivaatamisaja jooksul.
	Liikmesriigid teostavad igal juhul heksaklorobenseeni, heksaklorobutadieeni ja metüülelavhõbeda seiret.
Selgitus
Üldised vett kaitsvad keskkonnakvaliteedi standardid teenivad ettevaatusabinõu eesmärki, kuid hoiavad seire ja täitmise kulud madalamal. Kui eespool välja toodud põhjustel ei ole nimetatud keskkonnakvaliteedi standardid kättesaadavad, kohaldatakse olulise halvenemise (kasvutendentsi) keeldu, jälgides samas prioriteetsete ainete kontsentratsioone asjakohastes setetes, elustikus või heljumis. Täielik halvenemise keeld muudaks säästva veemajanduse võimatuks ning seda ei nähta ette ELi praegustes veevaldkonna õigusaktides ega ka vee raamdirektiivis.
Muudatusettepanek 7 ARTIKLI 2 LÕIGE 4 A (uus)
	4 a. Lõigetes 1–3 viidatud keskkonnakvaliteedi standardid ei piira nõukogu direktiivi 98/83/EÜ nõudmisi või direktiivi 2000/60/EÜ joogivee võtmiseks kasutatavaid veekogusid käsitleva artikli 7 nõudmisi, mis võivad olla rangemad.
Selgitus
Rakendamissätetes on oluline täpsustada, et keskkonnakvaliteedi standardid ei piira ühenduse erinõudmisi olmeveele.
Muudatusettepanek 8 ARTIKLI 2 LÕIGE 5
5. Komisjon võib direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud korras kehtestada kohustuslikud arvutusmeetodid, millele on viidatud käesoleva direktiivi I lisa C osa punkti 3 teises lõigus.	5. Komisjon kehtestab direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud korras ja kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist kohustuslikud arvutusmeetodid vähemalt käesoleva direktiivi I lisa C osas viidatud näitajate jaoks.
Selgitus
Kohustuslik metoodika on vajalik, et tagada samasugune kaitsetase ja vältida konkurentsimoonutusi liikmesriikide seas. Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 8 lõike 3 vastava sätte täiendamiseks kehtestatakse kindel tähtaeg nende meetodite määratlemiseks.
Muudatusettepanek 9 ARTIKLI 3 LÕIGE 1
1. Liikmesriigid määravad standardite ületamist lubavad siirdealad, kus ühe või mitme saasteaine kontsentratsioon võib ületada asjaomaseid keskkonnakvaliteedi standardeid, kuivõrd see ei mõjuta ülejäänud pinnaveekogu vastavust kõnealustele standarditele.	1. Liikmesriigid määravad standardite ületamist lubavad siirdealad, kus ühe või mitme saasteaine kontsentratsioon võib ületada asjaomaseid keskkonnakvaliteedi standardeid, kuivõrd see ei sea ohtu ülejäänud pinnaveekogu vastavust kõnealustele standarditele.
Selgitus
Tuleb selgelt väljendada, et vastavus direktiivi 2000/60/EÜ eesmärkidega on esmatähtis. Sõnastust „ei sea ohtu” on juba kasutaud selle direktiivi artikli 4 lõikes 8 esitatud samalaadses sättes.
Muudatusettepanek 10 ARTIKLI 4 LÕIGE 1
1. Direktiivi 2000/60/EÜ artiklite 5 ja 8 ning määruse (EÜ) nr 166/2006 kohaselt kogutud teabe alusel kehtestavad liikmesriigid kõigi I lisa A ja B osas loetletud prioriteetsete ainete ja saasteainete heite, keskkonda laskmise ja kadude andmiku iga oma territooriumil asuva vesikonna või selle osa kohta.	1. Direktiivi 2000/60/EÜ artiklite 5 ja 8 ning määruse (EÜ) nr 166/2006 kohaselt kogutud teabe alusel kehtestavad liikmesriigid iga oma territooriumil asuva vesikonna või selle osa kohta kõigi I lisa A ja B osas loetletud prioriteetsete ainete ja saasteainete heite, keskkonda laskmise ja kadude andmiku, mis sisaldab heite-, keskkonda laskmise ja kadude allikaid ja asjakohaseid kaarte.
	Liikmesriigid lisavad kõik prioriteetsete ainete ja saasteainete heitele, keskkonda laskmisele ja kadudele järgnevad heitekontrolli meetmed, mis on andmikus loetletud.
Selgitus
Tuleks selgelt täpsustada, et andmik näitab ära prioriteetsete ainete ja teiste saasteainete heite-, keskkonda laskmise ja kadude allikad. Läbipaistvuse parandamiseks tuleks need kaardistada.
Arvestades direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iv sätestatud liikmesriikide prioriteetsete ainete heite, keskkonda laskmise ja kadude vähendamis- või kaotamiskohustusi, peaksid liikmesriigid kaasama taolisi meetmeid käsitleva teabe oma andmikusse.
Muudatusettepanek 11 ARTIKLI 4 LÕIKE 2 TEINE A LÕIK (uus)
	Valmistades ette oma andmikke, võivad liikmesriigid kasutada teavet heite, keskkonda laskmise ja kadude kohta, mida on kogutud alates direktiivi 2000/60/EÜ jõustumisest, tingimusel et selline teave vastab samadele kvaliteedinõuetele, mida kohaldatakse lõikes 1 nimetatud teabe suhtes.
Selgitus
Liikmesriikidel tuleks lubada näidata „varajaste meetmete” tulemusi. Edusammude hindamisel peaks komisjon seda lisateavet arvesse võtma.
Muudatusettepanek 12 ARTIKLI 4 LÕIKE 5 ESIMENE A LÕIK (uus)
	Kontrollimisel võtab komisjon arvesse:
	– tehnilist teostatavust ja proportsionaalsust;
	– parima olemasoleva tehnika kasutamist;
	– looduslike taustkontsentratsioonide olemasolu.
Selgitus
Hinnates liikmesriikide edusamme direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iv sätestatud eesmärgi suunas, võtab komisjon arvesse tingimusi, mis piiravad võimalike meetmete ulatust.
Muudatusettepanek 13 ARTIKLI 4 LÕIGE 6 A (uus)
	6 a. Kui meetmed direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iv sätestatud eesmärgi saavutamiseks on tehniliselt teostamatud või ebaproportsionaalselt kulukad, võivad liikmesriigid kohaldada selle direktiivi artikli 4 lõigete 4 ja 5 asjakohaseid sätteid.
Selgitus
Praeguse sõnastuse tõttu tuleb selgitada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõigete 4 ja 5 kasutamist selle direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iv sätestatud eesmärgi saavutamiseks.
Muudatusettepanek 14 ARTIKKEL 4 A (uus)
	Artikkel 4 a
	Ühenduse uued heitekontrolli meetmed
	1. Kui vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 12 lõikele 1 teatab liikmesriik probleemist, mida ei saa lahendada liikmesriigi tasandil, või teatab, et ühenduse meetmed näivad olevat kulutasuvamad või asjakohasemad sellise probleemi lahendamiseks, korraldab komisjon teabevahetuse kõigi liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega, et hinnata, kas ühenduse meetmed on vajalikud või oleksid need kulutasuvamad ja asjakohasemad, ning avaldab sellekohase aruande, mille esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	2. Kui komisjoni aruanne kinnitab ühenduse meetmete vajalikkust või nende kulutasuvust või asjakohasust, teeb komisjon kahe aasta jooksul pärast aruande avaldamist ettepaneku asjaomasteks meetmeteks.
Selgitus
Tervitatav on komisjoni otsus käesolevas direktiivis mitte esitada ettepanekuid ühenduse uuteks heitekontrolli meetmeteks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõike 6 kohaselt. Kuid direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 12 ette nähtud menetlus on lisavõimalus eriprobleemide lahendamiseks. Käesolev muudatusettepanek rõhutab seda võimalust ja kirjeldab antud menetlust.

MENETLUS

Pealkiri	Keskkonnakvaliteedi standardid veepoliitika valdkonnas
Viited	KOM(2006)0397 - C6-0243/2006 - 2006/0129(COD)
Vastutav komisjon	ENVI
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ITRE 5.9.2006
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Paul Rübig 4.10.2006
Arutamine komisjonis	27.11.2006		19.12.2006	27.2.2007
Vastuvõtmise kuupäev	27.2.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: -: 0:	32 4 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jan Březina, Philippe Busquin, Jorgo Chatzimarkakis, Pilar del Castillo Vera, Den Dover, Lena Ek, Adam Gierek, Norbert Glante, András Gyürk, Fiona Hall, David Hammerstein Mintz, Erna Hennicot-Schoepges, Ján Hudacký, Werner Langen, Eugenijus Maldeikis, Eluned Morgan, Reino Paasilinna, Atanas Paparizov, Vladimír Remek, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Paul Rübig, Andres Tarand, Britta Thomsen, Patrizia Toia, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Alejo Vidal-Quadras
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Alexander Alvaro, Danutė Budreikaitė, Philip Dimitrov Dimitrov, Robert Goebbels, Satu Hassi, Gunnar Hökmark, Esko Seppänen, Lambert van Nistelrooij

[1] EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.
[2] EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1.
[3] ELTs seni avaldamata.

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ARVAMUS (25.1.2007)

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ
(KOM(2006)0397 – C6‑0243/2006 – 2006/0129(COD))

Arvamuse koostaja: Bernadette Bourzai

LÜHISELGITUS

Miks esitas Euroopa Komisjon käesoleva ettepaneku?

2000. aasta detsembris vastu võetud veepoliitika raamdirektiivi (WFD) eesmärgiks on ennetada mis tahes veekvaliteedi halvenemist ning tugevdada veekeskkonna kaitset. Raamdirektiiviga püütakse võidelda saastuse vastu üldiselt ning selles on sätestatud keemilise saastuse järkjärguline vähendamine, eriti veekeskkonnale või selle kaudu vastuvõtmatut ohtu kujutavate prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete keskkonda laskmise, heite ja kao peatamine või järkjärguline kaotamine.

Veepoliitikat viiakse ellu veekeskkonna majandamiskavade alusel. Liikmesriigid peavad täitma vajalikke meetmeid nii pinnaveekogude mis tahes kahjustuse ennetamiseks kui ka nende kvaliteedi taastamiseks ja parandamiseks.

Käesoleva ettepaneku eesmärk – vastavalt WFD artikli 16 lõikele 7 – on kontrollida ja tagada, et vee valdkonnas saavutataks keskkonnakvaliteedi standardite rakendamisel kaitstuse kõrge tase, st kontsentratsioonide määrad inimeste, floora ja fauna kaitsmiseks, lähtudes andmetest aine toksilisuse, püsivuse ja bioakumulatsiooni ning muundumise kohta keskkonnas.

Keskkonnakvaliteedi standardite eesmärk on nii kaitsta ja parandada keskkonnakvaliteeti kui ka ühtlustada majandustingimusi siseturul, sest iga liikmesriigi tasandil eksisteerib kehtestatud standardite vahel suuri erinevusi.

Põllumajandusliku päritoluga saasteained

Saasteaineid võivad keskkonda sattuda mitmetest allikatest: põllumajandus, tööstused (raskemetallid, jäätmed ...), jäätmepõletus jne.

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamus keskendub põllumajandusliku päritoluga vee saastusele ning täpsemalt pestitsiididele, nitraatidele, mida direktiivi ettepanek ei käsitlenud.

Pestitsiidid osalevad sageli pinnaveekogude ja rannaäärsete vete ökoloogilise seisundi halvenemises, sest nad püsivad keskkonnas pikka aega ning neid võidakse transportida suurte vahemaade taha. Tegemist on ka raskesti piiratava laialivalguva saastusega, sest selle tulemusel tekivad äravool, otsene kadu pinnases ja õhus, taimede leostamine vihma tõttu ...

Prioriteetsete ainete nimistus (1 lisa A osa) leidub hulgaliselt pestitsiide: 1, 3, 8, 9, 13, 14, 17, 18, 19, 26, 27, 29, 33. Mõned neist ei ole enam kasutusel põllumajandustegevuses, kuid esinevad veel mõnede jõgede setetes. 8 muud saasteainet, mida direktiivi projekt käsitleb (1 lisa B osa), on kõik pestitsiidid.

Veekeskkonnas leitakse endiselt liigseid pestitsiide, seega tuleks põllumajandustegevuses eelistada keskkonnale kahjutuid tooteid, kõige tõhusamaid töötlemistehnikaid, puhvervööndite olemasolu põldude ja jõgede vahel, õhu triivi piiramist pihustamise ajal ... Neid punkte käsitletakse enamikus vastuvõtmisel olevates pestitsiide puudutavates õigusaktides.

Raportööri seisukoht

Käesolevat direktiivi ettepanekut, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid vee valdkonnas, ei saa vaadelda isoleerituna, sest suur hulk keskkonnakaitsealaseid meetmeid kuuluvad teiste ühenduse olemasolevate või vastuvõtmisel olevate õigusaktide kohaldamisalasse.

Seega tuleb püüda vältida vastuolude tekitamist eesmärkide ja muude ühenduse õigusloomega seotud osades olevate sätete vahel ning mitte ennetada neid, mis võetakse vastu järgnevate kuude jooksul, et iga puzzle tükk haakuks täiuslikult teistega.

Seega tuleb arvestada kehtivaid õigusakte, nagu näiteks direktiiv EMÜ 80-778 joogivee kvaliteedi kohta, direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, IPPC (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli) direktiiv, veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) ning vastuvõtmisel olevaid õigusakte, nagu näiteks REACH direktiiv, pestitsiidide säästvat kasutust sisaldav temaatiline strateegia, direktiiv pestitsiidide säästva kasutamise kohta, pestitsiidide direktiivi muutmine.

Praegu on siiski raske määratleda, kas muude täiendavate õigusaktide rakendamine võimaldab saavutada veepoliitika raamdirektiivi eesmärke või kas ühenduse meede on jätkuvalt vajalik. Seega tuleks lünkade täitmiseks näha ette olemasolevate õigusaktide hindamine ning esitada parandusi ja edendada Euroopa veepoliitika ja laiemalt keskkonnapoliitika tõeliselt integreeritud lähenemisviisi.

Euroopa Komisjon valis esitamiseks ettepaneku, mis piirdub ühtlustatud keskkonnakvaliteedi standardite loomisega ühenduse tasandil, kuid täiendava heite kontrollita, võrreldes olemasolevate ühenduse õigusaktidega. Seega jätab see liikmesriikide ülesandeks eeskirjad, mis kontrollivad muid saasteaineid siseriiklikul tasandil. See lahendus, mida esitatakse kui majanduslikust vaatepunktist kõige painduvamat, sobivamat ja eelistatumat, võib saada kriitika osaliseks, kuna komisjon rõhutab ühenduse keskkonnakvaliteedi standardite loomise õigustamiseks just majanduslikele tingimustele väga soodsalt mõjuvat ühtlustamise argumenti ning halduskulude vähendamist liikmesriikidele.

Keskkonnakvaliteedi standardid puudutavad siseveekogusid (jõed, järved) ja siirdeveekogusid (rannaäärsed veed). Veepoliitika raamdirektiivi artikli 16 lõige 7 nõuab komisjonilt pinnaveekogude, setete või elustiku prioriteetsete ainete kontsentratsioonide kvaliteedistandardeid puudutavate ettepanekute esitamist.

Siiski keskendub tehtud ettepanek pinnaveekogudele, sest komisjoni arvamuse kohaselt puudub detailne ja usaldusväärne teave ainete esinemise kohta elustikus ja setetes, välja arvatud 3 aine puhul. Veel kord tuleb liikmesriikidel täiendada ühenduse tasandil loodud keskkonnakvaliteedi standardeid, kuid võib esitada küsimuse, millised vahendid on neil selle saavutamiseks.

See valik on kahetsust tekitav, sest paljud saasteained asuvad jõesängides ja kuhjuvad sinna, tekitades sellega infiltratsiooni ohu ja seega põhjaveekogude saastuse ning saasteainete laia leviku, mõnikord kuni rannikualadeni, kui jõgesid süvendatakse.

Raportöör märgib ka, et võimalikku koostoimet ainete ja nende kuhjumite vahel ei vaadeldud.

Raportöör tunneb muret liikmesriikidele jäetud standardite ületamist lubavate siirdealade määratlemise võimaluse üle. Tegelikult tuleb tööstustel luua puhastus- ja mürgieemaldamisjaamad oma jäätmetele, et need vastaksid kehtestatud standarditele, seega ei näi selle erandi tegemine vajalik. Mis puudutab põllumajandustegevust, siis näib olevat raske määratleda spetsiifilisi keskkonda laskmise kohti.

Määratletud on kahte tüüpi ühtlustatud keskkonnakvaliteedi standardid: keskkonnakvaliteedi standardid, mis põhinevad suurimal lubatud kontsentratsioonil ja kontrollivad seega saastust lühiajalises perspektiivis, ning keskkonnakvaliteedi standardid, mis põhinevad aasta keskmisel kontsentratsioonil.

Võrdlusperiood saasteainete andmikesse kantavate väärtuste mõõtmiseks on üks aasta ning kolm aastat pestitsiidide puhul, sest kasutatud kogused ja kaod looduses võivad aastate lõikes varieeruda vastavalt kliimatingimustele.

Siiski tuleb meeles pidada, et saastuse oht on kõige kõrgem korduva kasutuse puhul samal alal samaaegselt prioriteetse ainega, mis puudutab just pestitsiide, mida kasutatakse põllumajanduses eelkõige märtsist septembrini. Niisiis võivad ökosüsteemide kahjustused olla korvamatud või väga suured pestitsiidide intensiivse kasutamise perioodil. Seega tuleks pestitsiidide puhul võtta kolme aasta keskmine, kuid kasutusperioodil võetud kontsentratsioonide keskmine.

Lõpuks, kuna heiteid, keskkonda laskmist ja prioriteetsete ainete kadu peab järk-järgult vähendama või need kaotama, on vajalik, et liikmesriigid looksid andmiku koostamise ajal asjakohase ajakava selle eesmärgi saavutamiseks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 PÕHJENDUS 1 A (uus)
	(1 a) Kooskõlas asutamislepingu artikliga 174, rajaneb ühenduse keskkonnapoliitika ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta ennetusmeetmeid ja keskkonnakahjustusi heastada eeskätt kahjustuste kohas, saastaja peab aga maksma.
Muudatusettepanek 2 PÕHJENDUS 1 A (uus)
	(1 a) Vee kvaliteedi tagamiseks on väiketootmisel ja mahepõllundusel rajanev nõuetekohane maakasutus möödapääsmatu.
Muudatusettepanek 3 PÕHJENDUS 4 A (uus)
	(4 a) Direktiivi 2000/60/EÜ meetmeprogrammi käsitleva artikli 11 lõige 2 ja VI lisa B-osa sisaldavad avatud nimekirja täiendavatest meetmetest, mida liikmesriik võib meetmeprogrammi osana võtta, sealhulgas: – õigusaktid; – haldusaktid ja – läbirääkimistel saavutatud keskkonnaalased kokkulepped.
Selgitus
Lisaks õigusaktidele tuleb juhtudel, kui piirnorme sagedasti ületatakse, nimetada võimalike lahendustena ka vee raamdirektiivi (2000/60/EÜ) artikli 11 lõikes 4 ja VI lisa B-osas kirjeldatud täiendavaid meetmeid, kuna vabatahtlikumad ja ergutavad meetmed on tihtipeale tõhusamad kui range seadust järgiv lähenemine See aitab laiendada nii käesoleva direktiivi ühiseid seisukohti kui ka keskkonnaalaseid õigusakte üldiselt.
Muudatusettepanek 4 PÕHJENDUS 5 A (uus)
	(5 a) Et enamiku muid ühenduse õigusakte ei ole veel täielikult vastu võetud ega kohaldatud, on praegu raske kindlaks teha, kas selle poliitika rakendamine võimaldab täita veepoliitika raamdirektiivi eesmärke või kas ühenduse meede on jätkuvalt vajalik. Järelikult oleks kasulik viia läbi ühenduse kõigi veekogude heale tasemele kaasa aitavate otseste või kaudsete õigusaktide sidususe ja tõhususe ametlik hindamine.
Muudatusettepanek 5 PÕHJENDUS 7
(7) Ühenduse huve silmas pidades ja pinnaveekogude kaitse tõhusamaks reguleerimiseks on asjakohane kehtestada prioriteetseteks aineteks liigitatud saasteainetega seotud keskkonnakvaliteedi standardid ühenduse tasandil ning jätta liikmesriikide ülesandeks sätestada vajaduse korral riigi tasandil eeskirjad ülejäänud saasteainete kohta, kohaldades asjaomaseid ühenduse eeskirju. Prioriteetsete ainete nimistusse ei võetud siiski kaheksat saasteainet, mis kuuluvad nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiivi 86/280/EMÜ (teatavate direktiivi 76/464/EMÜ lisa I nimistusse kuuluvate ohtlike ainete heitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta) reguleerimisalasse ning mille kohta 2015. aastaks peaks saavutatama head keemilised näitajad. Samas osutusid kõnealuste saasteainete suhtes kehtestatud ühised standardid otstarbekaks ning nende standardite reguleerimist ühenduse tasandil on kohane jätkata.	(7) Ühenduse huve silmas pidades ja pinnaveekogude kaitse tõhusamaks reguleerimiseks on asjakohane kehtestada prioriteetseteks aineteks liigitatud saasteainetega seotud keskkonnakvaliteedi standardid ühenduse tasandil ning jätta liikmesriikide ülesandeks sätestada riigi tasandil eeskirjad ülejäänud saasteainete kohta, kohaldades asjaomaseid ühenduse eeskirju. Prioriteetsete ainete nimistusse ei võetud siiski kaheksat saasteainet, mis kuuluvad nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiivi 86/280/EMÜ (teatavate direktiivi 76/464/EMÜ lisa I nimistusse kuuluvate ohtlike ainete heitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta) reguleerimisalasse ning mille kohta 2015. aastaks peaks saavutatama head keemilised näitajad. Samas osutusid kõnealuste saasteainete suhtes kehtestatud ühised standardid otstarbekaks ning nende standardite reguleerimist ühenduse tasandil on kohane jätkata.
Muudatusettepanek 6 PÕHJENDUS 10
(10) Kuna ühenduse tasandil ei ole laialdast ja usaldusväärset teavet prioriteetsete ainete kontsentratsioonide kohta elustikus ja setetes, ning kuna pinnaveekogusid käsitlev teave näib olevat piisav alus igakülgse kaitse ja tõhusa saastekontrolli tagamiseks, tuleks keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamisel piirduda praegu üksnes pinnaveekogudega. Heksaklorobenseeni, heksaklorobutadieeni ja elavhõbeda puhul ei saa kaitset kaudse toime ja teisese mürgistuse vastu tagada üksnes pinnaveekogude keskkonnakvaliteedi standarditega ühenduse tasandil. Seepärast tuleb nendel juhtudel sätestada elustiku keskkonnakvaliteedi standardid. Et liikmesriigid saaksid, olenevalt oma seirestrateegiast, võtta paindlikke meetmeid, peaksid nad kas suutma jälgida nimetatud keskkonnakvaliteedi standardeid ja kontrollima, kuivõrd on need tagatud elustiku puhul, või teisendama need pinnaveekogude keskkonnakvaliteedi standarditeks. Peale selle peavad liikmesriigid kehtestama setete ja elustiku keskkonnakvaliteedi standardid siis, kui on tarvis ja kohane täiendada ühenduse tasandil kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardeid. Kuna liikmesriigid korraldavad teatavate ainete seiret antropogeense toime ja suundumuste pikaajalise mõju hindamiseks ja sellisel puhul on setted ja elustik olnud ja on ka edaspidi tähtsad seireobjektid, siis peaksid liikmesriigid tagama, et elustiku ja setete praegune saastatuse tase ei suureneks.	(10) Kuna ühenduse tasandil ei ole laialdast ja usaldusväärset teavet prioriteetsete ainete kontsentratsioonide kohta elustikus ja setetes, ning kuna pinnaveekogusid käsitlev teave näib olevat piisav alus igakülgse kaitse ja tõhusa saastekontrolli tagamiseks, tuleks keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamisel piirduda praegu üksnes pinnaveekogudega. Heksaklorobenseeni, heksaklorobutadieeni ja elavhõbeda puhul ei saa kaitset kaudse toime ja teisese mürgistuse vastu tagada üksnes pinnaveekogude keskkonnakvaliteedi standarditega ühenduse tasandil. Seepärast tuleb nendel juhtudel sätestada elustiku keskkonnakvaliteedi standardid. Muude ainete puhul peavad liikmesriigid koostama setete ja elustiku spetsiifilised seirekavad. Kuna liikmesriigid korraldavad teatavate ainete seiret antropogeense toime ja suundumuste pikaajalise mõju hindamiseks ja sellisel puhul on setted ja elustik olnud ja on ka edaspidi tähtsad seireobjektid, siis peaksid liikmesriigid tagama, et elustiku ja setete praegune saastatuse tase ei suureneks.
Muudatusettepanek 7 ARTIKLI 2 LÕIKE 1 ESIMENE LÕIK
1. Liikmesriigid tagavad, et nende pinnavee koostis vastaks prioriteetseid aineid hõlmavatele keskkonnakvaliteedi standarditele, mida väljendatakse aasta keskmise ja suurima lubatud kontsentratsioonina, nagu on sätestatud I lisa A osas, ja I lisa B osas loetletud saasteainete keskkonnakvaliteedi standarditele.	1. Liikmesriigid tagavad, et nende pinnavee koostis vastaks prioriteetseid aineid ning direktiivides 91/414/EMÜ ja 2003/53/EÜ¹ käsitletavaid saasteaineid hõlmavatele keskkonnakvaliteedi standarditele, mida väljendatakse mahu ja aine kasutuse hooajalise varieerumise suhtes korrigeeritud aasta keskmise ja suurima lubatud kontsentratsioonina, nagu on sätestatud I lisa A osas, ja I lisa B osas loetletud saasteainete keskkonnakvaliteedi standarditele. _____________________ ¹Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/53/EÜ, millega kahekümne kuuendat korda muudetakse nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ teatavate ohtlike ainete ja valmististe (nonüülfenool, nonüülfenooletoksülaat ja tsement) turustamise ja kasutamise piiramise osas (ELT L 178, 17.7.2003, lk 24).
Selgitus
Keskmise arvutamisel tuleks võtta arvesse asjaolu, et pestitsiide kasutatakse põllumajanduses hooajaliselt ning et siirdevete puhul varieeruvad saasteainete kontsentratsioonid vastavalt mahule suuresti. Kuna sademeid suvekuudel väga palju ei esine, kannavad esimesed vihmad laiali oluliselt suuremaid koguseid.
Muudatusettepanek 8 ARTIKLI 2 LÕIKE 1 LÕIK 2 A (uus)
	Liikmesriigid peavad parandama oma teadmisi ja olemasolevaid andmeid prioriteetsete ainete allikate ja saastamisviiside kohta, et määrata kindlaks asjakohased ja tõhusad kontrollimeetodid.
Muudatusettepanek 9 ARTIKLI 2 LÕIGE 1 A (uus)
	1 a. Kui vooluveekogu läbib rohkem kui ühte liikmesriiki, on vaja kooskõlastada järelevalveprogrammid ja olemasolevad riiklikud andmikud, et vältida vooluteel allpool asuvate liikmesriikide karistamist.
Muudatusettepanek 10 ARTIKLI 2 LÕIGE 3 A (uus)
	3 a. Liikmesriigid peavad täitma direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta¹ ja majandama joogivee võtmiseks kasutatavaid pinnaveekogusid kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 7. Need nõuded eeldavad enamiku ainete puhul keskkonnakvaliteedi standarditest rangemate reeglite järgimist.
	¹ EÜT L 330, 5.12.1998. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
Muudatusettepanek 11 ARTIKKEL 3
Artikkel 3	välja jäetud
Standardite ületamist lubav siirdeala
1. Liikmesriigid määravad standardite ületamist lubavad siirdealad, kus ühe või mitme saasteaine kontsentratsioon võib ületada asjaomaseid keskkonnakvaliteedi standardeid, kuivõrd see ei mõjuta ülejäänud pinnaveekogu vastavust kõnealustele standarditele.
2. Liikmesriigid piiravad igal juhul standardite ületamist lubavateks siirdealadeks liigitatavate, heite vettelaskmise kohtadega piirnevate pinnaveekogude osade hulka, võttes arvesse ühenduse õigusaktide asjaomaseid sätteid.
Liikmesriigid kaasavad iga piiritluse kirjelduse oma vesikonna majandamiskavadesse, millele on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 13.
3. Liikmesriigid viivad läbi direktiivis 96/61/EÜ osutatud lubade või direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punktis g osutatud eelnevate määruste läbivaatamise, pidades silmas iga lõikes 1 osutatud standardite ületamist lubava siirdeala, mis on määratletud veekogudes, kuhu juhitakse prioriteetsete ainete heited, ulatuse järk-järgulist vähendamist.
4. Komisjon võib direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud korras kehtestada meetodi, mida liikmesriigid peavad kasutama standardite ületamist lubava siirdeala määratlemiseks.
Muudatusettepanek 12 ARTIKLI 4 LÕIGE 1 A (uus)
	1 a. Liikmesriigid koostavad spetsiaalsed setete ja elustiku seireprogrammid, et määrata kindlaks analüüsitavad liigid ja struktuurid ning nende tulemuste esitamise vorm vastavalt organismide hooajalisele varieerumisele.
Muudatusettepanek 13 ARTIKLI 4 LÕIKE 2 TEINE LÕIK
Direktiiviga 91/414/EMÜ hõlmatud prioriteetsete ainete või saasteainete puhul võib kandeid arvutada aastate 2007, 2008 ja 2009 keskmisena.	Prioriteetsete ainete ja direktiiviga 91/414/EMÜ hõlmatud saasteainete puhul võib kandeid arvutada aastate 2007, 2008 ja 2009 teatud perioodide keskmisena.
Selgitus
Keskmise arvutamisel tuleks võtta arvesse asjaolu, et pestitsiide kasutatakse põllumajanduses hooajaliselt ning et siirdevete puhul varieeruvad saasteainete kontsentratsioonid vastavalt mahule suuresti. Kuna sademeid suvekuudel väga palju ei esine, kannavad esimesed vihmad laiali oluliselt suuremaid koguseid.
Muudatusettepanek 14 ARTIKLI 4 LÕIKE 4 TEINE LÕIK
Võrdlusperiood väärtuste kehtestamiseks ajakohastatud andmikes on aasta enne kõnealuse analüüsi teostamist. Direktiiviga 91/414/EMÜ hõlmatud prioriteetsete ainete või saasteainete puhul võib kandeid arvutada selle analüüsi teostamisele eelnenud kolme aasta keskmisena.	Võrdlusperiood väärtuste kehtestamiseks ajakohastatud andmikes on aasta enne kõnealuse analüüsi teostamist. Prioriteetsete ainete ja direktiiviga 91/414/EMÜ hõlmatud saasteainete puhul võib kandeid arvutada aastate 2007, 2008 ja 2009 teatud perioodide keskmisena.
Selgitus
Keskmise arvutamisel tuleks võtta arvesse asjaolu, et pestitsiide kasutatakse põllumajanduses hooajaliselt ning et siirdevete puhul varieeruvad saasteainete kontsentratsioonid vastavalt mahule suuresti. Kuna sademeid suvekuudel väga palju ei esine, kannavad esimesed vihmad laiali oluliselt suuremaid koguseid.
Muudatusettepanek 15 ARTIKLI 4 LÕIGE 4 A (uus)
	4 a. Kuna prioriteetsete ainete heide, keskkonda laskmine ja kadu tuleb järk-järgult vähendada või peatada, lisavad liikmesriigid andmikule selliste eesmärkide täitmiseks asjakohase ajakava.
Muudatusettepanek 16 ARTIKLI 4 LÕIGE 5
5. Komisjon kontrollib, kas andmikus kajastatud heide, keskkonda laskmine ja kaod vastavad 2025. aastaks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iv sätestatud vähendamise või lõpetamise kohustustele.	5. Komisjon kontrollib, kas andmikus kajastatud heide, keskkonda laskmine ja kaod vastavad 2025. aastaks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iv sätestatud vähendamise või lõpetamise kohustustele. Juhul kui komisjon märkab, et selles direktiivis olevaid meetmeid ei ole kohaldatud või eesmärgid ei ole täidetud, pakub ta vahekokkuvõtte ajal välja konkreetseid meetmeid.
Muudatusettepanek 17 ARTIKLI 4 LÕIGE 6
6. Komisjon võib direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud korras kehtestada meetodi, mida liikmesriigid peavad kasutama andmike sisseseadmiseks.	6. Komisjon kehtestab direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud korras tehnilised näitajad analüüside jaoks ja meetodi, mida liikmesriigid peavad kasutama andmike sisseseadmiseks.
Muudatusettepanek 18 ARTIKKEL 4 A (uus)
	Artikkel 4 a
	Kohaldamise järelevalve
	Keskkonnakvaliteedi standarditega määratud piirangute sagedase mittetäitmise korral peavad liikmesriigid tegema kindlaks allika ja võtma tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid meetmeid mitmesuguste õiguslike vahendite raames, nagu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ või nõukogu direktiiv 96/61/EÜ, et piirata teatud taimekaitsevahendite turuleviimist ja kasutamist, kuna see ohustaks veekeskkonda.
Muudatusettepanek 19 ARTIKKEL 4 B (uus)
	Artikkel 4 b
	Järelevalvemeetmed
	Kui andmikud on kooskõlas artikliga 4 avaldatud ja ajakohastatud, vaatab komisjon prioriteetsete ainete nimestiku üle.
	Vastavalt andmike tulemustele peab võtma meetmeid kõige enam probleeme tekitavate ainete puhul.
Muudatusettepanek 20 ARTIKKEL 9 A (uus)
	Artikkel 9 a Ühenduse täiendav meede
	Komisjon rakendab selgeid ja läbipaistvaid menetlusi, mis loovad mõistliku ja asjakohase raamistiku liikmesriikide teabe edastamiseks prioriteetsete ainete kohta, tugevdavad ühenduse otsustamisprotsessi ning võimaldavad näha tulevikus ette nii setete ja elustiku ühtlustatud keskkonnakvaliteedi standardid kui ka heite täiendava kontrolli.
Muudatusettepanek 21 I LISA C OSA 2 PUNKT
2. Veerud 6 ja 7: mis tahes konkreetse pinnaveekogu puhul tähendab EQS-MAC järgimine seda, et veekogu esinduslike seirepunktide juures mõõdetud kontsentratsioon ei tohi standardit ületada.	2. Veerud 6 ja 7: mis tahes konkreetse pinnaveekogu puhul tähendab EQS-MAC järgimine seda, et veekogu esinduslike seirepunktide juures mõõdetud kontsentratsioonid ei tohi korduvalt standardit ületada.
Selgitus
Suurim lubatud kontsentratsioon on hea vahend saastatusega võitlemisel. Siiski on üsna äärmuslik võtta meetmeid kohe pärast kontsentratsiooninormi ületamise esimest juhtumit. EQS-MAC korduv ületamine on parem kriteerium ning see lähenemine aitab ka ennetada hooletust järelevalve puhul.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ
Viited	KOM(2006)0397 - C6-0243/2006 - 2006/0129(COD)
Vastutav komisjon	ENVI
Arvamuse esitaja(d) Istungil teada andmise kuupäev	AGRI 5.9.2006
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Bernadette Bourzai 11.9.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	18.12.2006	24.1.2007
Vastuvõtmise kuupäev	24.1.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:		38 - -
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Katerina Batzeli, Thijs Berman, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, Dumitru Gheorghe Mircea Coşea, Joseph Daul, Albert Deß, Carmen Fraga Estévez, Lutz Goepel, Bogdan Golik, Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf, Elisabeth Jeggle, Heinz Kindermann, Albert Jan Maat, Diamanto Manolakou, Mairead McGuinness, Rosa Miguélez Ramos, Neil Parish, Radu Podgorean, María Isabel Salinas García, Agnes Schierhuber, Willem Schuth, Czesław Adam Siekierski, Brian Simpson, Csaba Sándor Tabajdi, Marc Tarabella, Witold Tomczak, Kyösti Virrankoski, Andrzej Tomasz Zapałowski, Janusz Wojciechowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Bernadette Bourzai, Hynek Fajmon, Gábor Harangozó, Zdzisław Zbigniew Podkański, Armando Veneto
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Reimer Böge, Jorgo Chatzimarkakis, Wiesław Stefan Kuc
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)	...

[1] ELTs seni avaldamata.

kalanduskomisjoni ARVAMUS (25.1.2007)

keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile

Arvamuse koostaja: Dorette Corbey

LÜHISELGITUS

I. Üldine kontekst

1976. aastal võttis ühendus esmakordselt vastu vee keemilist saastust käsitleva õigusakti (direktiiv 76/464/EMÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete tekitatud saaste kohta).

Edaspidi võeti aastatel 1982–1990 vastu mitu „tütardirektiivi“, milles on sätestatud heite piirväärtused ja keskkonnakvaliteedi eesmärgid 18 konkreetse saasteaine jaoks.

Vee raamdirektiivi 2000/60/EÜ artiklis 16 esitati pinnaveekogude keemilise saastuse vastu võitlemise ajakohastatud, terviklik ja tõhus strateegia.

Vee raamdirektiivis sätestatakse pinnaveekogude saastuse vastu võitlemise strateegia üldine raamistik ja palutakse komisjonil esitada ettepanek, mis käsitleb erimeetmeid vee saastamise vastu üksikute saasteainete või saasteainerühmadega, mis põhjustavad märkimisväärset ohtu veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu.

Esimese sammuna võeti vastu otsus 2455/2001/EÜ, millega asendatakse komisjoni 1982. aastal esitatud eelmine nimistu. Järgmise sammuna nõuti komisjonilt nende prioriteetsete ainete keskkonnakvaliteedi standardite (vt artikli 16 lõige 7) ja heite kontrollimeetmete (vt artikli 16 lõiked 6 ja 8) väljatöötamist.

Käesoleva komisjoni ettepaneku eesmärk on kaitsta ja tõsta keskkonna kvaliteeti kooskõlas säästva arengu põhimõttega, võttes samal ajal arvesse kalandussektorit ja sellest sõltuvaid kogukondi.

Lisaks võtab õigusaktide lihtsustamist taotlev ettepanek ja selle juurde kuuluv teatis täielikult arvesse muude ühenduse õigusaktide, eelkõige kemikaalipoliitika, sealhulgas REACHi ja pestitsiidide direktiivi, saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli (IPPC) direktiivi ja teemastrateegiate, eelkõige merepoliitikat ning pestitsiidide säästvat kasutamist käsitlevate teemastrateegiate eesmärke ja sätteid.

II. Taust

Pinnaveekogude keemiline saastus võib häirida veeökosüsteeme, põhjustades elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kadumist.

Saasteained võivad toiduahelas koguneda ning kahjustada saastunud kaladest toituvaid röövloomi. Inimesed puutuvad veekeskkonna saasteainetega kokku kala või mereande süües, vett juues ja harrastustega tegeldes.

Saasteained säilivad keskkonnas veel palju aastaid pärast nende keelustamist ning need võivad keskkonda sattuda mitmesugustest allikatest (nt põllumajandus, tööstus, jäätmepõletus) toodete või soovimatute kõrvalsaadustena; need võivad olla sattunud keskkonda juba ammu (ajalooline saastus) või pärineda iga päev kasutatavatest majapidamistoodetest.

Artiklis 16 sätestatud strateegia esimese sammuna võeti vastu prioriteetsete ainete nimistu (otsus 2455/2001/EÜ), milles on loetletud 33 ühenduse tasandil reguleeritavat ainet.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on kindlustada keskkonnakvaliteedi standardite (EQS) kehtestamisega kõrgetasemeline kaitse veekeskkonda ohustavate või veekeskkonna kaudu avalduvate riskide vastu, mida põhjustavad need 33 prioriteetset ainet ja teatavad muud saasteained.

Keskkonnastandardite järgimisest tuleneval vee keemilise saastuse vähenemisel on palju võimalikke keskkonna- ja sotsiaalseid eeliseid.

Näiteks kutselise kalapüügi ja harrastuspüügi alal annab eeliseid see, et väheneb inimtoiduks vajalikele standarditele mittevastava kala hulk, kahaneb arvatavatest terviseohtudest tulenev negatiivne mõju kala tarbimisele, väheneb kala tarbimisest tulenev kokkupuude keemiliste saasteainetega, võimalik on varude suurenemine ja mitmekesistumine ning suureneb kutselise kalapüügi ja harrastuspüügi tulusus.

Kala- ja karploomakasvatuse alal on keskkonnakvaliteedi standardite järgimisest tulenevad eelised sektori tootlikkuse kasv, kalalihasse kogunevate ohtlike ainete vähenemine ja inimeste väiksem kokkupuude ohtlike ainetega.

Loomulikult mõjutab kogu see protsess oluliselt inimeste tervist. Keemilise saaste vähenemisest tulenevad eelised on seotud mereandide tarbimise tõttu ohtlike ainetega kokkupuutumise üldise vähenemisega, eelkõige inimeste puhul.

Euroopa Komisjoni ettepanek piirdub keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamisega ühenduse tasandil. Konkreetsete ja täiendavate saastuse kontrolli meetmete kehtestamine on jäetud liikmesriikide hooleks, kuna vee raamdirektiivi artikli 16 lõigete 6 ja 8 nõuete täitmiseks tuleb kohaldada paljusid teisi olemasolevaid ühenduse õigusakte.

Kavandatud õigusakt on direktiiv, millega sätestatakse keskkonnakvaliteedi sihid, mis tuleb saavutada 2015. aastaks.

III. Hinnang

Sektorile avaldatava mõju osas tuleks teha mõned märkused. Plii on tunnistatud ohtlikuks aineks ja selle sattumist vette tuleks vähendada nii palju kui võimalik. Kui kalandussektor ise saab sellele kaasa aidata, tuleks seda soodustada. Mõju hinnates märkis komisjon (lk 53), et dioksiin, furaan ja polüklooritud bifenüül on nn ajaloolised saasteained ja nende järelevalve on piisav. Seda optimistlikku hinnangut on raske jagada, sest alates 2001. aasta dioksiinistrateegiast ei ole nende ainete sisaldus kalades oluliselt vähenenud ja eriti Läänemere puhul on näitajad püsinud samal tasemel. Selle peamiseks põhjuseks võib olla nende saasteainete eraldumine setetesse, mis perioodiliselt suspendeeruvad. Seega tuleks õigustatult tunda muret ohu pärast, mida põhjustab veekeskkonnale polüklooritud bifenüüli ebaseaduslik kõrvaldamine.

Kolmas märkus puudutab heksaklorobenseeni, heksaklorobutadieeni ja elavhõbeda kontsentratsiooni piirmäärasid kalade, molluskite, koorikloomade ja muu elustiku koes. Kui liikmesriik otsustab kehtestada rangemad standardid, et saavutada artikli 2 lõikes 3 sätestatud vajalikud tasemed, tuleb seda kooskõlastada teiste sama vesikonda jagavate liikmesriikidega. Vajaduse korral peaksid teised liikmesriigid ja eelkõige jõe ülemjooksul asuvad riigid kehtestama samad standardid.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Komisjoni ettepanek[1]	Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 PÕHJENDUS 7 A (uus)
	(7 a) Teatavad ained on pinnavees esinemise korral kaladele väga kahjulikud, kuid puuduvad veepoliitika keskkonnakvaliteedi standarditest. Eelkõige PFOSid ja tetrabromobisfenool A (TBBP A). Vajadusel esitab komisjon ettepanekud keskkonnakvaliteedi standardite vastuvõtmiseks veepoliitika valdkonnas ka nende ainete osas.
Selgitus
PCBd, dioksiinid, PFOSid ja tetrabromobisfenool on keskkonnale väga kahjulikud ning tuleks lisada nende ainete loetellu, mille suhtes kohaldatakse keskkonnakvaliteedi standardeid.
Muudatusettepanek 2 PÕHJENDUS 11 a (uus)
	(11 a) Plii, mida kasutatakse nii harrastuspüügi kui kutselise kalapüügi püügivahendites, on veereostuse allikas. Plii taseme vähendamiseks kalastusvetes peaksid liikmesriigid ergutama kalandussektorit asendama plii vähem ohtlike alternatiivsete ainetega.
Muudatusettepanek 3 PÕHJENDUS 11 b (uus)
	(11 b) Polüklooritud bifenüülid (PCBd) ja dioksiinid on kaks toksiliste ainete rühma, mis on püsivad ja bioakumuleeruvad. Mõlemad ainete rühmad kujutavad inimeste tervisele ja keskkonnale märkimisväärset ohtu ning neil on äärmiselt negatiivne mõju veeliikidele ja seetõttu kalandussektori elujõulisusele. Lisaks on komisjon mitmel korral rõhutanud vajadust kanda need ained prioriteetsete ainete nimistusse. Käesolev direktiiv peaks seetõttu nägema ette nende edaspidise lisamise prioriteetsete ainete nimistusse.
Muudatusettepanek 4 ARTIKLI 2 LÕIKE 3 TEINE LÕIK
Esimeses lõigus loetletud ainete keskkonnakvaliteedi standardite järgimise järelevalve eesmärgil kehtestavad liikmesriigid vee suhtes rangema standardi, millega asendatakse I lisa A osas toodud standard, või kehtestavad täiendava standardi elustiku suhtes.	Esimeses lõigus loetletud ainete keskkonnakvaliteedi standardite järgimise järelevalve eesmärgil kehtestavad liikmesriigid vee suhtes rangema standardi, millega asendatakse I lisa A osas toodud standard, või kehtestavad täiendava standardi elustiku suhtes. Kui valglapiirkond jääb mitme liikmesriigi territooriumile, siis peaksid need liikmesriigid vajaduse korral kohaldama samu standardeid.
Muudatusettepanek 5 ARTIKKEL 4 a (uus)
	Artikkel 4 a
	Dioksiinide ja PCBde lisamine
	Direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt ja hiljemalt 31. jaanuaril 2008 esitab komisjon ettepaneku käesoleva direktiivi läbivaatamiseks eesmärgiga lisada dioksiinid ja PCBd II lisa prioriteetsete ainete nimistusse ja vastavad keskkonnakvaliteedi standardid I lisasse.

MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ
Viited	KOM(2006)0397 – C6-0243/2006 – 2006/0129(COD)
Vastutav komisjon	ENVI
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	PECH 5.9.2006
Tõhustatud koostöö – istungil teada andmise kuupäev
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Dorette Corbey 27.9.2006
Arutamine parlamendikomisjonis	20.11.2006		20.12.2006	0.0.0000
Vastuvõtmise kuupäev	25.1.2007
Lõpphääletuse tulemused		ühehäälselt
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	James Hugh Allister, Stavros Arnaoutakis, Elspeth Attwooll, Marie-Hélène Aubert, Iles Braghetto, Niels Busk, Luis Manuel Capoulas Santos, David Casa, Zdzisław Kazimierz Chmielewski, Carmen Fraga Estévez, Ioannis Gklavakis, Pedro Guerreiro, Ian Hudghton, Heinz Kindermann, Albert Jan Maat, Rosa Miguélez Ramos, Philippe Morillon, Seán Ó Neachtain, Willi Piecyk, Dirk Sterckx, Catherine Stihler, Daniel Varela Suanzes-Carpegna
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Duarte Freitas, James Nicholson

[1] ELTs seni avaldamata.

MENETLUS

Pealkiri	Keskkonnakvaliteedi standardid pinnaveekogudes
Viited	KOM(2006)0397 - C6-0243/2006 - 2006/0129(COD)
EP-le esitamise kuupäev	17.7.2006
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ENVI 5.9.2006
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ITRE 5.9.2006		AGRI 5.9.2006	PECH 5.9.2006
Raportöör(id) nimetamise kuupäev	Anne Laperrouze 29.11.2005
Arutamine parlamendikomisjonis	22.1.2007		30.1.2007	28.2.2007
Vastuvõtmise kuupäev	27.3.2007
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	47 0 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Margrete Auken, Irena Belohorská, Johannes Blokland, Frieda Brepoels, Hiltrud Breyer, Martin Callanan, Dorette Corbey, Chris Davies, Avril Doyle, Mojca Drčar Murko, Edite Estrela, Anne Ferreira, Karl-Heinz Florenz, Matthias Groote, Satu Hassi, Gyula Hegyi, Holger Krahmer, Urszula Krupa, Jules Maaten, Marios Matsakis, Linda McAvan, Alexandru-Ioan Morţun, Roberto Musacchio, Riitta Myller, Péter Olajos, Miroslav Ouzký, Dimitrios Papadimoulis, Guido Sacconi, Karin Scheele, Richard Seeber, Bogusław Sonik, María Sornosa Martínez, Antonios Trakatellis, Evangelia Tzampazi, Thomas Ulmer, Anja Weisgerber, Åsa Westlund, Glenis Willmott
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Ambroise Guellec, Anne Laperrouze, Henrik Lax, Kartika Tamara Liotard, David Martin, Jiří Maštálka, Miroslav Mikolášik, Alojz Peterle, Robert Sturdy, Radu Ţîrle

Õigusteave - Privaatsuspoliitika