RAPORT Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 47 (Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö) muutmine

13.4.2007 - (2007/2016 (REG))

Põhiseaduskomisjon
Raporöör: Richard Corbett

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 47 (Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö) muutmise kohta

(2007/2016 (REG))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse kodukorra muutmise ettepanekut B6‑0461/2006;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 201 ja 202;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6‑0139/2007),

1.  otsustab teha kodukorras järgmised muudatused;

2.  tuletab meelde, et nimetatud muudatus jõustub järgmise osaistungjärgu esimesel päeval;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Kehtiv tekst	Muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Artikkel 47
Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö	Menetlus kaasatud komisjonide osalusel
Kui esimeeste konverentsi arvamuse kohaselt kuulub mingi küsimus peaaegu võrdselt kahe komisjoni pädevusalasse või kui küsimuse erinevad osad kuuluvad kahe erineva komisjoni pädevusalasse, kohaldatakse artiklit 46 koos järgmiste sätetega:	Kui pädevusküsimus on edastatud esimeeste konverentsile artikli 179 lõike 2 või artikli 45 kohaselt ja kui esimeeste konverents on kodukorra VI lisa alusel arvamusel, et see küsimus kuulub peaaegu võrdselt kahe või enama komisjoni pädevusalasse või et küsimuse erinevad osad kuuluvad kahe või enama erineva komisjoni pädevusalasse, kohaldatakse artiklit 46 koos järgmiste täiendavate sätetega:
– kaks komisjoni lepivad ühiselt kokku küsimuse käsitlemise ajakavas;	– asjaomased komisjonid lepivad ühiselt kokku küsimuse käsitlemise ajakava;
– vastutava komisjoni ettekandja ja nõuandva komisjoni arvamuse koostaja püüavad jõuda kokkuleppele nii oma komisjonidele esitatavate tekstide kui ka muudatusettepanekuid puudutavate seisukohtade osas;	– raportöör ja arvamuse koostajad teavitavad pidevalt üksteist ja püüavad jõuda kokkuleppele nii oma komisjonidele esitatavate tekstide kui ka muudatusettepanekuid puudutavate seisukohtade osas;
	– asjaomased komisjonid võivad ühiselt kindlaks määrata teksti osad, mis kuuluvad igaühe ainupädevusse või nende ühisesse pädevusse, ning leppida kokku omavahelise koostöö täpse korra;
– vastutav komisjon peab nõuandva komisjoni muudatusettepanekud võtma vastu ilma hääletuseta, kui need puudutavad küsimusi, mis kuuluvad vastutava komisjoni esimehe arvamuse kohaselt (arvestades seejuures VI lisas sätestatuga ja konsulteerinud nõuandva komisjoni esimehega) nõuandva komisjoni pädevusalasse ning ei lähe vastuollu ettekande teiste osadega.	– vastutav komisjon peab nõuandva komisjoni muudatusettepanekud võtma vastu ilma hääletuseta, kui need puudutavad küsimusi, mis kuuluvad vastutava komisjoni esimehe arvamuse kohaselt (arvestades seejuures VI lisas sätestatuga ja konsulteerinud nõuandva komisjoni esimehega) nõuandva komisjoni pädevusalasse ning ei lähe vastuollu ettekande teiste osadega.
Selgitus
Artikli 47 praeguse sõnastuse muutmiseks esitatud ettepanek kajastab põhiseaduskomisjoni enamuse seisukohta, mille kohaselt tuleks artikli sõnastust muuta paindlikumaks, kuid mitte radikaalselt muuta. Menetlust peaks saama kasutada ka siis, kui koostöös soovib osaleda enam kui kaks komisjoni ja need komisjonid peaksid saama koostöö tingimuste, tööjaotuse ja pädevuse osas igal üksikjuhtumil kokku leppida.
Muudetud artiklis on nüüd esitatud üks seda liiki menetluse õnnestumise põhinõuetest: tihe ja korrapärane teabevahetus osalevate arvamuse koostajate vahel. On tehtud ettepanek muuta artikli pealkirja, et vältida igasugust segiajamist asutamislepingute terminoloogiaga: Euroopa Liidu lepingu VII jaotises räägitakse liikmesriikidevahelisest tõhustatud koostööst.
Sissejuhatavat lauset on muudetud selgitamaks, et küsimus, kas komisjonidevaheline tõhustatud koostöö, mis on ümber nimetatud menetluseks kaasatud komisjonide osalusel, seostub komisjonide pädevuse küsimusega.
Kui selline küsimus kerkib seoses õigusloomega seotud raportiga, tuleb seda käsitleda kooskõlas artikli 179 lõikega 2, aga kui küsimus kerkib seoses komisjoni kavandatud omaalgatusliku raportiga, tuleb selle suhtes kohaldada artikli 45 ja selle tõlgenduse kohast loamenetlust.

SELETUSKIRI

Pärast raporti projekti arutamist esimeeste konverentsil ja sellele järgnenud Limelette’i seminari, mis toimus 22. ja 23. juunil 2006. aastal[1], esitas esimeeste konverentsi esimees Daul ettepaneku artiklite 46 ja 47 muutmiseks[2], mille eesmärk on saavutada suurem tasakaal asjaomaste komisjonide vahel, et tagada nende tegelik koostöö.

Käesolevas raporti projektis esitatud artikli 47 muudatusettepanek tuleneb suures osas nimetatud ettepanekust eelkõige selles osas, mis puudutab menetluse avamist enam kui kahele komisjonile ja selle sõnastuse paindlikumaks muutmist.

Nimetatud ettepanekut ei ole siiski järgitud selles osas, mis puudutab nõuandva komisjoni võimalust esitada muudatusettepanekud otse täiskogu istungile, kui ta ei suuda vastutava komisjoniga kompromissmuudatuste osas kokku leppida.

Ettepaneku see osa põhineb eeldusel, et üksnes võimalus, et nõuandev komisjon saab esitada sellised muudatusettepanekud viimasena, loob vastastikuse huvi tegeliku koostöö vastu ja seetõttu ei esitata täiskogule arutamiseks rohkem muudatusettepanekuid.

Raportöör on selle eelduse suhtes skeptiline. Tuleb meeles pidada, et umbes kümme aastat tagasi võisid komisjonid esitada muudatusettepanekuid täiskogule arutamiseks. Tegelikkuses oli olukord selline, et kuid vastutavad komisjonid ei kiitnud muudatusettepanekuid heaks, esitasid nõuandvad komisjonid need ettepanekud süstemaatiliselt uuesti täiskogule arutamiseks. Vastutavale komisjonile viimase sõna jätmine oli mõeldud filtrina, mis kaitseb täiskogu liiga suure hulga muudatusettepanekute eest.

Kui tõhustatud koostöös menetluses osalevate komisjonide seisukohti on võimatu ühitada, peab iga komisjon saama esitatud muudatusettepanekute vastuvõtmiseks fraktsioonide enamuse toetuse. Niisugustes olukordades on iseenesestmõistetav, et fraktsioonid peavad leidma vajaliku konsensuse saavutamise viisid. Niisuguseid olukordi saab siiski suures osas vältida, kui asjaga tegelevate komisjonide esimehed ja raportöörid täidavad täielikult oma juhikohustusi ja teevad tihedat koostööd.

Artikli uus kolmas taane, mis on sõna-sõnalt võetud Dauli ettepanekust, on mõeldud sellise koostöö võimaldamiseks ja julgustamiseks.

Käesolevas raporti projektis ei ole Dauli ettepaneku muudatusettepanekut 1, millega lisatakse artiklisse 46 tähtaeg komisjonidele, kes soovivad arvamust esitada. Raportöör on seisukohal, et niisugust tähtaega ei tule otseselt kehtestada, kuna see on juba kaudselt olemas. Artikli 179 lõike 2 kohaselt tuleb pädevuse küsimus edastada esimeeste konverentsile „nelja töönädala jooksul alates hetkest, mil parlamendi istungil anti teada küsimuse komisjonile edastamisest”. Sõnastusest võib järeldada, et komisjonid, kes soovivad esitada arvamust või samalaadselt osaleda tõhustatud koostöös, peavad esitama taotlused õigeaegselt, et nimetatud tähtajast saaks kinni pidada.

• [1]  Limelette’i deklaratsioon, milles on esitatud seminari järeldused, saadeti presidendile 28. juuni 2006. aasta kirjaga. Deklaratsiooni lisas on üksikasjalikud ettepanekud artikli 47 muutmiseks.
• [2]     Kodukorra artikli 202 kohaselt, dokument B6-0461/2006, 31.8.2006.

EUROOPA PARLAMENDI KODUKORRA MUUTMISE ETTEPANEK B6‑0461/2006 (Samasugune põhjendus käib ka muudatusettepaneku 3 kohta, milles kohustatakse esimeeste konverentsi tõhustatud koostöös osalemise taotluste kohta kuue nädala jooksul otsust tegema. Kui sellist taotlust peetakse kahe või enama alalise komisjoni vaheliseks vaidluseks pädevuse üle artikli 179 lõike 2 tähenduses, mis näib olevat põhjendatud, kohaldatakse selles sättes ettenähtud tähtaega ja konkreetset tähtaega ei ole samuti vaja kehtestada.14.2.2007)

Vastavalt kodukorra artiklile 202 esitanud

Joseph Daul

artiklite 46 ja 47 muutmine

Parlamendikomisjonide arvamused
Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö

EUROOPA PARLAMENDI KODUKORD

Kehtiv tekst	Muudatusettepanekud
Muudatusettepanek 1 Artikli 46 lõige 1
1. Kui komisjon, millele parlament algselt küsimuse läbivaatamiseks edasi saatis, soovib kuulda teise komisjoni arvamust või kui mistahes teine komisjon soovib avaldada oma arvamust algselt küsimuse läbivaatamisega tegeleva komisjoni raporti kohta, võivad nad esitada parlamendi presidendile taotluse määrata artikli 179 lõike 3 alusel üks neist vastutavaks komisjoniks ja teine nõuandvaks komisjoniks.	1. Kui komisjon, millele parlament algselt küsimuse läbivaatamiseks edasi saatis, soovib kuulda teise komisjoni arvamust või kui mis tahes teine komisjon soovib avaldada oma arvamust algselt küsimuse läbivaatamisega tegeleva komisjoni raporti kohta, võivad nad nelja nädala jooksul pärast küsimuse komisjonile edastamisest istungil teada andmist esitada parlamendi presidendile taotluse määrata artikli 179 lõike 3 alusel üks neist vastutavaks komisjoniks ja teine nõuandvaks komisjoniks.
Or. fr
Selgitus
Parlamendikomisjonil peaks pärast küsimuse komisjonile edastamisest istungil teada andmist olema aega neli nädalat tõhustatud koostöö taotluse esitamiseks. See võimaldaks vältida juhtumeid, kus pelgalt praktilistel põhjustel, näiteks vastutava komisjoni töö edenemisest tulenevalt, ei ole võimalik kohaldada artiklit 47.
Muudatusettepanek 2 Artikli 47 lõige -1 (uus)
	Üks või kaks parlamendikomisjoni võivad taotleda kaasamist vastutavale komisjonile määratud raporti koostamisse tõhustatud koostöö raames, kui nad on seisukohal, et vähemalt üks käsitletava küsimuse olulistest aspektidest kuulub nende vastutusalasse. Taotlused peavad olema põhjendatud vastavalt kodukorra VI lisale.
Or. fr
Selgitus
Kogemused näitavad, et ettepanek võib teatavatel juhtudel kuuluda mitme parlamendikomisjoni vastutusalasse. Teisest küljest on väga harvad juhtumid, kus küsimus puudutab enam kui kolme komisjoni. Lisaks piirab viljaka koostöö vajadus võimalike küsimuse arutamisse kaasatavate komisjonide arvu.
Uued sätted panevad parlamendikomisjonile kohustuse põhjendada tõhustatud koostöö taotlust vastavale kodukorra VI lisale.
Muudatusettepanek 3 Artikli 47 lõige -1 a (uus)
	Küsimus edastatakse esimeeste konverentsile, kes teeb lõpliku otsuse kuue nädala jooksul alates taotluse edastamisest. Otsusest teavitatakse komisjonide esimeeste konverentsi, kes võib anda esimeeste konverentsile soovituse.
Or. fr
Selgitus
Selle uue lõiguga sätestatakse otsuse tegemise kord ja ajakava.
Vastavalt kehtivale tavale otsustab vastutav komisjon, kas nõuandev komisjon tõhustatud koostöösse kaasata või mitte. Esimeeste konverents teeb otsuse ainult siis, kui üks asjaomastest komisjonidest seda selgesõnaliselt taotleb. Otsuse tegemine peaks aga olema esimeeste konverentsi, mitte vastutava komisjoni pädevuses.
Muudatusettepanek 4 Artikli 47 esimene lõik (uus)
Kui esimeeste konverentsi arvamuse kohaselt kuulub mingi küsimus peaaegu võrdselt kahe komisjoni vastutusalasse või kui küsimuse erinevad osad kuuluvad kahe erineva komisjoni vastutusalasse, kohaldatakse artiklit 46 koos järgmiste sätetega:	Kui esimeeste konverents otsustab kasutada tõhustatud koostööd, kohaldatakse artiklit 46 koos järgmiste täiendavate sätetega:
	– asjaomased komisjonid võivad ühiselt kindlaks määrata teksti osad, mis kuuluvad igaühe ainupädevusse või nende ühisesse pädevusse, ning leppida kokku omavahelise koostöö täpse korra;
– kaks komisjoni lepivad ühiselt kokku küsimuse käsitlemise ajakavas;	– asjaomased komisjonid lepivad ühiselt kokku küsimuse käsitlemise ajakava;
– vastutava komisjoni raportöör ja nõuandva komisjoni arvamuse koostaja püüavad jõuda kokkuleppele nii oma komisjonidele esitatavate tekstide kui ka muudatusettepanekuid puudutavate seisukohtade osas;	– raportöör ja kaasatud raportöörid teavitavad üksteist täielikult nii oma komisjonidele esitatavatest tekstidest kui ka muudatusettepanekuid puudutavatest seisukohtadest;
– vastutav komisjon peab nõuandva komisjoni muudatusettepanekud võtma vastu ilma hääletuseta, kui need puudutavad küsimusi, mis kuuluvad vastutava komisjoni esimehe arvamuse kohaselt (arvestades seejuures VI lisas sätestatuga ja konsulteerinud nõuandva komisjoni esimehega) nõuandva komisjoni pädevusalasse ning ei lähe vastuollu ettekande teiste osadega.
	– pärast hääletust võivad kaasatud komisjonid ja vastutav komisjon raportööri ja kaasatud raportööride soovituse alusel otsustada esitada täiskogu istungil ühiseid kompromissmuudatusettepanekuid;
	– kui neljandas taandes kirjeldatud menetlust ei ole kohaldatud või kui lahkarvamust asjaomaste komisjonide vahel ei õnnestu lahendada, võib kaasatud komisjon erandina artikli 150 lõikest 1 esitada täiskogu istungil tema vastutusalasse kuuluvaid muudatusettepanekuid, mida ta on juba esitanud vastutavale komisjonile, kuid mille viimane on tagasi lükanud.
Or. fr
Selgitus
(Sissejuhatav lause) Selline sõnastus annab esimeeste konverentsile võimaluse vastutusala puudutava konflikti lahendamiseks kohaldada tõhustatud koostööd.
(Esimene -1 taane (uus)) Esitatud sõnastus ergutab komisjone omavahelist koostööd selgelt määratlema ja võimaldab neil leppida kokku kaasatud komisjonide esitatud muudatusettepanekute ülevõtmise korra (seda ka ilma hääletuseta vastutavas komisjonis).
(Teine taane) Selle taande parem ja realistlikum sõnastus kohustab asjaomaseid komisjone tegeliku koostöö tagamiseks täiel määral olulist teavet vahetama.
(Kolmas a taane (uus)) Muudatus annab võimaluse tugevdada kaasatud komisjoni seisukohta kogu menetluse vältel, luues vastastikuse huvi tõeliseks koostööks. See võimaldab vastutaval komisjonil hääletada kõiki muudatusettepanekuid ning ei sea talle kohustust võtta ilma hääletuseta üle kõiki kaasatud komisjoni muudatusettepanekuid. Samas annab muudatus kaasatud komisjonile võimaluse esitada täiskogu istungil neid muudatusettepanekuid, mis kuuluvad tema pädevusse ja mille vastutav komisjon on tagasi lükanud. Mõlemad komisjonid oleksid huvitatud kiiresti kokkuleppele jõudmisest, et vältida võimalust, kus otsus tehakse täiskogu istungil, mille puhul läheb küsimus nende kontrolli alt välja.
(Kolmas b taane (uus)) Esitatud lahendus annaks täiskogule võimaluse teha tegelik valik kahe vastuolulise seisukoha vahel juhul, kui lahkarvamust ei suudeta lahendada. Pakutud võimalus esitada täiskogu istungil kompromissmuudatusettepanekuid on komisjonide jaoks viimane võimalus jõuda kokkuleppele enne otsuse langetamist täiskogu istungil.

NB! Uute sätetega kooskõlla viimiseks tuleb muuta ka teisi kodukorra artikleid (eelkõige artikleid 150 ja 155).

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 47 (Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö) muutmine

Menetluse number

2007/2016(REG)

Aluseks olev(ad) soovituse ettepanek(ud)

B6-0461/2006

Vastutav komisjon   istungil teada andmise kuupäev

AFCO 15.2.2007

Arvamuse esitaja(d)   istungil teada andmise kuupäev

Arvamuse esitamisest loobumine   otsuse kuupäev

Raportöör(id)   nimetamise kuupäev

Richard Corbett 4.10.2006

Arutamine parlamendikomisjonis

4.10.2006

1.3.2007

Vastuvõtmise kuupäev

10.4.2007

Lõpphääletuse tulemused

+ - 0

20 0 0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liige/liikmed

Enrique Barón Crespo, Richard Corbett, Jean-Luc Dehaene, Andrew Duff, Maria da Assunção Esteves, Ingo Friedrich, Bronisław Geremek, Anneli Jäätteenmäki, Timothy Kirkhope, Jo Leinen, Íñigo Méndez de Vigo, Rihards Pīks, Marie-Line Reynaud, Adrian Severin, Riccardo Ventre

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Elmar Brok, Carlos Carnero González, Klaus Hänsch, Jacek Protasiewicz, Mauro Zani

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Esitamise kuupäev

13.4.2007

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...