Menetlus : 2005/2125(ACI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0142/2007

Esitatud tekstid :

A6-0142/2007

Arutelud :

Hääletused :

PV 22/05/2007 - 9.9
CRE 22/05/2007 - 9.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0194

RAPORT     
PDF 152kWORD 93k
16.4.2007
PE 386.300v03-00 A6-0142/2007

Kaasotsustamismenetluse praktilist korda käsitleva ühise deklaratsiooni sõlmimine

(2005/2125(ACI))

Põhiseaduskomisjon

Raportöör: Jo Leinen

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
 SELETUSKIRI
 LISA: Kaasotsustamismenetluse praktilist korda käsitlev ühine deklaratsioon (EÜ asutamislepingu artikkel 251)
 MENETLUS  

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

kaasotsustamismenetluse praktilist korda käsitleva ühise deklaratsiooni sõlmimise kohta

(2005/2125(ACI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 251;

–   võttes arvesse oma 5. mai 1999. aasta resolutsiooni uue kaasotsustamismenetluse praktilist korda käsitleva ühise deklaratsiooni kohta(1);

–   võttes arvesse 8. märtsi 2007. aasta esimeeste konverentsi otsust;

–   võttes arvesse kaasotsustamismenetluse praktilist korda käsitleva muudetud ühise deklaratsiooni eelnõu (edaspidi „muudetud deklaratsioon”);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 120 lõiget 1 ja VI lisa XVIII osa punkti 4;

–   võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6‑0142/2007),

A. arvestades, et kaasotsustamismenetluse kohaldamisala pidev laiendamine suurendab selle tähtsust ELi õigusloomeprotsessis ning toob kaasa Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelise suhete olemuse muutumise;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon on püüdnud muuta ELi õigusloomet läbipaistvamaks, kooskõlastatumaks, tõhusamaks ja demokraatlikumaks;

C. arvestades, et kuigi kaasotsustamismenetluse praktilist korda käsitlev 1999. aasta ühine deklaratsioon on oma väärtust tõestanud, on selle kohaldamisel aja jooksul toimunud tegelik areng osutanud teatavate elementide muutmise vajadusele;

D. arvestades, et Euroopa Liidu järkjärgulised laienemised on loonud väljakutseid, mis mõjutavad ratsionaliseerimismenetlusi ja ressursside optimeerimist;

E.  arvestades, et muudetud deklaratsioon vastab nendele ootustele ning võimaldab tulevasel institutsioonidevahelisel koostööl areneda konstruktiivselt ja paindlikult;

F.  arvestades, et institutsioonidevahelistel kokkulepetel ja raamkokkulepetel on tähtsad tagajärjed, ning arvestades, et seetõttu on oluline koguda kõik olemasolevad kokkulepped kokku ja avaldada need Euroopa Parlamendi kodukorra lisana, et hõlbustada neile juurdepääsu ja tagada läbipaistvus,

1.  kinnitab veel kord oma kohustumist läbipaistvuse, vastutuse ja tõhususe põhimõtetele ning vajadust lihtsustada ELi õigusloomeprotsessi, järgides samal ajal liidu õiguskorda;

2.  tervitab muudetud deklaratsiooni, mis täiustab nii 1999. aasta deklaratsiooni ülesehitust kui ka sisu, lisades mitmeid tähtsaid sätteid, mis viivad dokumendi kooskõlla olemasolevate parimate tavadega ning mille eesmärk on tugevdada kolme institutsiooni vahelist koostööd, et parandada ELi õigusaktide tõhusust ja kvaliteeti;

3.  taotleb, et parlament võtaks vastu tegevusjuhendi, millega ühtlustatakse parlamendikomisjonide tavad kolmepoolsetel kohtumistel, kehtestades teatavad eeskirjad, mis puudutavad parlamendidelegatsioonide koosseise ja nende tööga seotud konfidentsiaalsusnõudeid ;

4.  tervitab eriti järgmiseid muudetud deklaratsioonis sisalduvaid täiustusi:

a)    uued sätted, mis käsitlevad nõukogu eesistuja esindajate osalemist parlamendikomisjonide koosolekutel ja taotlusi anda teavet nõukogu seisukoha kohta ning mis moodustavad üheskoos sammu eesmärgi suunas täiustada kahe õigusloomepädeva institutsiooni vahelist dialoogi;

b)    tunnustatakse tava viimistleda institutsioonide vahel mitteametlikel läbirääkimistel saavutatud kokkulepped kirjade vahetamise teel;

c)    kinnitatakse põhimõtet, et keelelis-õigusliku läbivaatamise osas teevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu teenistused võrdsel alusel koostööd;

d)    kokkulepe korraldada võimaluse korral oluliste vastuvõetud tekstide allkirjastamine ühisel tseremoonial meedia juuresolekul, samuti anda välja ühiseid pressiteateid ja korraldada ühiseid pressikonverentse, et teatada töö edukast tulemusest;

5.  on veendunud, et muudetud deklaratsioon suurendab veelgi vastavalt kaasotsustamismenetlusele tehtava õigusloometöö läbipaistvust ja avalikku vastutust;

6.  kiidab käesolevale otsusele lisatud muudetud deklaratsiooni heaks ja otsustab lisada muudetud deklaratsiooni kodukorrale; nõuab muudetud deklaratsiooni avaldamist Euroopa Liidu Teatajas;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja selle lisa nõukogule ning komisjonile.

(1)

EÜT C 279, 1.10.1999, lk 229.


SELETUSKIRI

Taust

Kaasotsustamismenetluse praktilist korda käsitleva muudetud ühise deklaratsiooni eelnõu on kolmas selleteemaline institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel.

Alates ühtse Euroopa akti jõustumisest 1. juulil 1987, millega võeti kasutusele koostöömenetlus, on Euroopa Parlamendi õigusloomeroll järjekindlalt laienenud ja tema suhted teiste institutsioonidega muutunud üha tihedamaks.

Pärast kaasotsustamismenetluse kasutuselevõttu Maastrichti lepinguga 1993. aastal peeti läbirääkimisi institutsioonidevahelise kokkuleppe üle, milles sätestati üksikasjalikumalt lepituskomitee toimimine, kuid mis ei hõlmanud kaasotsustamise teisi aspekte.

Amsterdami leping, mis jõustus 1999. aastal, muutis olukorda veelgi, laiendades tunduvalt kaasotsustamismenetluse kohaldamisala ja uuendades algset kaasotsustamismenetlust, eelkõige nähes ette võimaluse saavutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel kokkulepe esimesel lugemisel ning ratsionaliseerides ka menetluse hilisemaid etappe.

Amsterdami lepingu järelmeetmena sõlmiti 1999. aastal uus institutsioonidevaheline kokkulepe, uue kaasotsustamismenetluse praktilist korda käsitlev ühine deklaratsioon. Ühine deklaratsioon on oma väärtust tõestanud, kuid selle kohaldamisel aja jooksul toimunud tegelik areng on osutanud teatavate elementide muutmise vajadusele.

30. juunil 2005 nimetas esimeeste konverents viis Euroopa Parlamendi liiget – hr Vidal-Quadrase, hr Trakatellise, pr Roth-Behrendti, hr Dauli ja hr Leineni – Euroopa Parlamendi esindajateks kaasotsustamismenetluse praktilist korda käsitleva ühise deklaratsiooni muutmist käsitlevatel läbirääkimistel.

Muutmistegevus kolme institutsiooni vaheliste poliitilisel ja haldustasandil toimuvate kohtumiste seeria vormis algas 2005. aasta detsembris. Nii nõukogu kui ka komisjoni seisukohad arenesid märgatavalt ja võimaldasid saavutada Euroopa Parlamendiga kompromissi. Lõplikule kokkuleppele jõuti 13. detsembril 2006 ja esimeeste konverents kiitis selle heaks 8. märtsi 2007. aasta koosolekul.

Esitatud muudetud deklaratsioon täiustab kaasotsustamismenetluse toimimist ning aitab konstruktiivselt ja paindlikult hõlbustada tulevast institutsioonidevahelist koostööd. Deklaratsiooni teksti kohandati, et võtta arvesse kaasotsustamismenetluse tegelikku arengut, ning see on kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni püüetega muuta ELi õigusloome läbipaistvamaks, kooskõlastatumaks, tõhusamaks ja demokraatlikumaks.

Teksti hindamine

Teksti ülesehitust täiustati ja nüüd annab see kasulikke lisaselgitusi, mis toetuvad 1999. aasta deklaratsiooni põhisätetele, mis tähistab edasiminekut institutsioonidevahelises koostöös.

ÜLDPÕHIMÕTETE OSA

Uues üldpõhimõtete osas täpsustatakse deklaratsiooni reguleerimisala, eesmärgid ja aluspõhimõtted. See asendab vana „preambuli” ja uues pealkirjas kajastub seega paremini kõnealuse osa laiendatud sisu. 1999. aasta deklaratsiooni muudetud tekstis arvestatakse institutsioonidevahelise koostöö tegelikku arengut kaasotsustamismenetluse kestel ja see kajastub sissejuhatava osa sõnastuses.

Viide 2003. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele parema õigusloome kohta, mida kaasotsustamismenetluse praktilist korda käsitlev deklaratsioon täiendab, aitab samuti vana teksti täiustada, kuna selles taaskinnitatakse Euroopa institutsioonide kohustumist läbipaistvuse, vastutuse ja tõhususe põhimõtetele ning vajadust keskenduda ettepanekute lihtsustamisele, järgides samal ajal liidu õiguskorda (punkt 3).

Oluline on, et deklaratsiooni teksti lisati kolme institutsiooni seisukohtade kooskõlastamise tähtsus menetluse varajases etapis, et muuta otsustamisprotsess tõhusamaks (punkt 4).

Institutsioonidevahelisi kontakte ja töökavade kooskõlastamist puudutavad punktid viiakse esimese lugemise osast üle üldpõhimõtete osasse, võttes niiviisi arvesse tõsiasja, et need peaksid kehtima kaasotsustamismenetluse kõikide etappide kohta (punkt 5).

Menetluse erinevate etappide soovitusliku ajakava koostamine, mille kohta tehakse ettepanek deklaratsiooni uues punktis, on kooskõlas üldise eesmärgiga parandada otsustamise tõhusust ja õigeaegsust ning on juba kirja pandud institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta (punkt 6).

Muudetud tekstis viidatakse selgesõnaliselt trialoogidele (kolmepoolsetele kohtumistele), et kinnitada nende praktilist väärtust kokkuleppe saavutamisel kaasotsustamise varajastes etappides ja ergutada neid veelgi rohkem kasutama. Uues deklaratsioonis sätestatakse nende korraldamise juhtpõhimõtted ja tehakse ettepanek anda nendest ette teada (punktid 7, 8 ja 9).

Uus punkt, mis käsitleb nõukogu eesistuja osalemist parlamendikomisjonide koosolekutel ja taotlusi edastada teavet nõukogu seisukoha kohta, on esimene samm Euroopa Parlamendi eesmärgi suunas täiustada kahe õigusloomepädeva institutsiooni vahelist dialoogi (punkt 10). Kuigi see ei lähe nii kaugele kui Euroopa Parlamendi algne ettepanek, on see osana üldisest kompromissist vastuvõetav, kuna võib täheldada mõningast paranemist võrreldes institutsioonidevahelise kokkuleppega parema õigusloome kohta.

ESIMENE LUGEMINE

Ülesehituse osas on muudetud teksti uuenduslik element vana I osa (ESIMENE LUGEMINE) jaotamine kaheks allosaks: „Kokkulepe Euroopa Parlamendi esimese lugemise etapil” ja „Kokkulepe nõukogu ühise seisukoha etapil”. See vastab kahele valikuvõimalusele, mis on ette nähtud EÜ asutamislepingu artiklis 251 kaasotsustamismenetluse varajaseks lõpetamiseks esimesel lugemisel.

Muudetud deklaratsioonis tunnustatakse institutsioonidevaheliste mitteametlike läbirääkimiste tava ja sellistel läbirääkimistel saavutatud kokkulepete viimistlemist kirjade vahetamise teel.

TEINE LUGEMINE

Erinevalt eelmisest osast (ESIMENE LUGEMINE) on kõnealusel osal (TEINE LUGEMINE) pärast üldiseid sissejuhatavaid märkuseid ainult üks allosa: „Kokkulepe Euroopa Parlamendi teise lugemise etapil”.

Punktis 20 tuuakse sisse konsulteerimise põhimõte, et määrata kindlaks vastastikuselt sobiv kuupäev ühiste seisukohtade edastamiseks. Kuigi teksti sõnastus on Euroopa Parlamendi kavandatust vähemsiduv, peeti seda osana üldisest kompromissist vastuvõetavaks. Isegi selle praeguses vormis näitab uus säte nõukogu valmisolekut võtta ühise seisukoha edastamise kuupäeva kindlaksmääramisel arvesse Euroopa Parlamendi ajakava.

Allosa „Kokkulepe Euroopa Parlamendi teise lugemise etapil” punktis 21 kajastub nüüd institutsioonidevaheliste kontaktide juba end tõestanud ja kesksem roll ning selles sätestatakse põhiline ajakava nende jätkamiseks (s.t niipea, kui ühine seisukoht on Euroopa Parlamendile edastatud), et protsessi kiirendada.

Nagu eelmise osa puhul, lisatakse allosasse „Kokkulepe nõukogu ühise seisukoha etapil” (punkt 18) punkt, et tunnustada ametlikult parimat tava vahetada kirju mitteametlikel läbirääkimistel saavutatud kokkulepete viimistlemiseks (punkt 23).

LEPITUS

Kaks uut punkti lisatakse deklaratsiooni selle osa (LEPITUS) algusesse. Vastavalt aja jooksul kujunenud parimatele tavadele tehakse ettepanek kutsuda kolmepoolsed kohtumised kokku niipea, kui selgub, et teisel lugemisel ei ole võimalik jõuda kokkuleppele. Sellised kohtumised jätkuvad kogu lepitusmenetluse kestel, et valmistada ette pinnast kokkuleppele jõudmiseks (punktid 24 ja 25).

Selgitav lause lisatakse punktile 29, milles sätestatakse kriteeriumid lepituskomitee koosolekute toimumisaegade ja päevakorra ühiseks kindlaksmääramiseks kaasesimeeste (Euroopa Parlamendi president ja nõukogu eesistuja) poolt.

Uues punktis 30 kinnitatakse lepituskomitee kaasesimeeste tava käsitleda päevakorras olevaid mitmeid mittevaieldavaid teemasid (A-punktid) ilma aruteluta, mis muudab protsessi paindlikumaks.

Punktis 32 kinnitatakse nüüd Euroopa Parlamendi ja nõukogu võimaluste kasutamise võrdse jaotuse põhimõtet.

Punktis 33 lisati komisjoni arvamus nõukogu ühise seisukoha ja Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute kohta komiteele kättesaadavaks tehtavate dokumentide loetellu. Punktis 33 selgitatakse ka, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu delegatsioonide ühist töödokumenti on vaja selleks, et võtmeküsimusi hõlpsasti kindlaks teha ja nendega tõhusamalt tegeleda. Lisaks pikendatakse komisjoni arvamuse esitamise tähtaega kahelt nädalalt kolmele nädalale pärast Euroopa Parlamendi hääletustulemuse ametlikku kättesaamist, et tagada teostatavam ajakava.

Punktis 36 kinnitatakse põhimõtet, et õiguslik ja keeleline viimistlemine peaks toimuma enne esitatud tekstide ametlikku heakskiitmist kahe kaasesimehe poolt, kuid võimaldatakse esitada ühise teksti eelnõu lepituskomitee kahele kaasesimehele erandjuhtudel enne õiguslikku ja keelelist viimistlemist, kui see on vajalik EÜ asutamislepingu artiklis 251 kindlaksmääratud rangetest tähtaegadest kinnipidamiseks.

Punktis 37 lisatakse uus säte, mille kohaselt tehakse lepitusmenetluse vältel kasutatud töödokumendid pärast menetluse lõppemist kättesaadavaks iga osalenud institutsiooni dokumendiregistris. See aitab kaasa otsustamise suurendatud läbipaistvusele.

ÜLDSÄTTED

Kõnealuse osa (ÜLDSÄTTED) punktis 40 kinnitatakse põhimõtet, et õigusliku ja keelelise viimistlemise osas teevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu teenistused võrdsel alusel koostööd. Punktis 41 keelatakse selgesõnaliselt mis tahes muudatused juba kokkulepitud tekstis ilma Euroopa Parlamendi ja nõukogu esindajate kokkuleppeta asjakohasel tasemel.

Deklaratsiooni täiustatakse ka punktis 42 esitatud täpsustusega, et kokkulepitud teksti viimistlemisel tuleb võtta arvesse kahe õigusloomepädeva institutsiooni erinevaid menetlusi. Vältimaks selle menetluse võimalikku kuritarvitamist, ei tohi institutsioonid kasutada dokumendi keelelis-õiguslikuks viimistlemiseks ette nähtud aega arutelu taasalustamiseks sisuliste küsimuste üle.

Dokumentide järjekindluse parandamiseks sätestatakse punktis 43, et institutsiooni peavad leppima kokku tekstide ühise esitusviisi osas, ja punktis 44 lisatakse, et nad püüavad nii palju kui võimalik kasutada vastastikuselt vastuvõetavaid standardsätteid (eriti rakendamisvolituste kasutamise, õigusaktide jõustumise, ülevõtmise ja kohaldamise ning komisjoni algatusõiguse järgimise osas).

Läbipaistvuse edendamiseks ja tasakaalustamata ühepoolsete avalduste vältimiseks lepivad institutsioonid kokku anda võimaluse korral välja ühiseid pressiteateid ja korraldada ühiseid pressikonverentse, et teatada oma töö edukast tulemusest (punkt 45). Sellega seoses nähakse punktis 47 nüüd ette ka oluliste kokkulepitud tekstide igakuine allkirjastamine ühisel tseremoonial meedia juuresolekul. Peale selle esitatakse Euroopa Parlamendi presidendile ja nõukogu eesistujale tekst allkirjastamiseks nende oma keeles.

Punkti 48 muudeti, et selgitada seda, millal on oodata kokkulepitud õigusaktide tekstide avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, ning harilikuks tähtajaks sätestatakse kaks kuud pärast õigusakti vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt.

Punktis 49 selgitatakse, kuidas toimida nii enne kui ka pärast teksti vastuvõtmist tekstis kirja- või ilmsete vigade avastamise korral.

Kokkuvõttes täiustab Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks esitatud muudetud deklaratsioon nii 1999. aasta deklaratsiooni ülesehitust kui ka sisu, lisades mitmeid tähtsaid sätteid, mis kohandavad dokumenti olemasolevate parimate tavadega ning mille eesmärk on tugevdada kolme institutsiooni vahelist koostööd, et parandada ELi õigusaktide tõhusust ja kvaliteeti.


LISA: Kaasotsustamismenetluse praktilist korda käsitlev ühine deklaratsioon (EÜ asutamislepingu artikkel 251)

EUROOPA PARLAMENT

NÕUKOGU

KOMISJON

Kaasotsustamismenetluse praktilist korda käsitlev ühine deklaratsioon (EÜ asutamislepingu artikkel 251)

ÜLDPÕHIMÕTTED

1. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon (edaspidi „institutsioonid”) märgivad, et praegune tava, mis hõlmab kõnelusi nõukogu eesistujariigi, komisjoni ja Euroopa Parlamendi asjaomaste komisjonide esimeeste ja/või raportööride ning lepituskomitee kaasesimeeste vahel, on osutunud tõhusaks.

2. Institutsioonid kinnitavad, et seda tava, mis on välja kujunenud kaasotsustamismenetluse kõikidel etappidel, tuleks ka edaspidi ergutada. Institutsioonid kohustuvad oma töömeetodid läbi vaatama, et kasutada veelgi tulemuslikumalt ära kaasotsustamismenetluse kõiki võimalusi, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingus.

3. Käesolevas ühises deklaratsioonis selgitatakse neid töömeetodeid ja nende järgimise praktilist korda. Deklaratsioon täiendab institutsioonidevahelist kokkulepet parema õigusloome kohta(1) ja eelkõige selle kaasotsustamismenetlust käsitlevaid sätteid. Institutsioonid kohustuvad selliseid kohustusi täiel määral järgima kooskõlas läbipaistvuse, vastutuse ja tõhususe põhimõtetega. Erilist tähelepanu peaksid institutsioonid sealjuures pöörama õigusaktide lihtsustamist käsitlevate ettepanekute osas tehtavatele edusammudele, järgides samas ühenduse õigustikku.

4. Institutsioonid teevad kogu menetluse vältel heas usus koostööd, et oma seisukohti nii palju kui võimalik kooskõlastada ja rajada sellega teed õigusakti vastuvõtmiseks võimaluse korral menetluse varajases etapis.

5. Seda eesmärki silmas pidades teevad institutsioonid koostööd asjakohaste institutsioonidevaheliste kontaktide abil, jälgides töö edenemist ja analüüsides lähenemise astet kaasotsustamismenetluse kõikides etappides.

6. Institutsioonid kohustuvad kooskõlas oma sisemise töökorraldusega vahetama regulaarselt teavet kaasotsustamismenetluses olevaid ettepanekuid puudutavate edusammude kohta. Institutsioonid tagavad nii palju kui võimalik oma töökavade kooskõlastamise, et lihtsustada menetluste läbiviimist ühtsel ja kooskõlastatud viisil. Seetõttu püüavad nad koostada õigusaktide eri ettepanekute lõpliku vastuvõtmiseni viivate etappide soovitusliku ajakava, järgides samas täiel määral otsustamisprotsessi poliitilist iseloomu.

7. Kolme institutsiooni vaheline koostöö kaasotsustamise raames toimub sageli kolmepoolsete kohtumiste vormis (nn trialoogid). See süsteem on näidanud oma elujõulisust ja paindlikkust, suurendades märkimisväärselt kokkuleppe saavutamise võimalusi esimesel ja teisel lugemisel, samuti aidates kaasa lepituskomitee ettevalmistamisele.

8. Sellised kohtumised toimuvad harilikult mitteametlikus vormis. Neid võib korraldada menetluse kõikidel etappidel ja erineval esindatuse tasemel, sõltuvalt kavandatava arutelu olemusest. Iga institutsioon määrab kooskõlas oma sisemise töökorraga kohtumisel osalejad, määratleb nende läbirääkimismandaadi ja teavitab õigeaegselt teisi institutsioone kohtumiste korrast.

9. Võimaluse korral edastatakse kõik järgneval kohtumisel arutatavate kompromisstekstide eelnõud eelnevalt kõigile osalejatele. Läbipaistvuse suurendamiseks antakse Euroopa Parlamendis või nõukogus toimuvatest kolmepoolsetest kohtumistest teada sobival viisil.

10. Eesistujariik püüab osaleda parlamendi komisjonide koosolekutel ja kaalub vastavalt olukorrale hoolikalt võimalikke taotlusi edastada teavet nõukogu seisukoha kohta.

ESIMENE LUGEMINE

11. Institutsioonid teevad heas usus koostööd oma seisukohtade ühtlustamiseks võimalikult suurel määral, et õigusaktid saaks võimaluse korral vastu võtta esimesel lugemisel.

Kokkulepe Euroopa Parlamendi esimese lugemise etapil

12. Seatakse sisse asjakohased kontaktid, et hõlbustada menetluste läbiviimist esimesel lugemisel.

13. Komisjon aitab sellistele kontaktidele kaasa ning kasutab konstruktiivselt oma algatusõigust, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti lähendada, võttes arvesse institutsioonidevahelist tasakaalu ja talle asutamislepinguga antud ülesandeid.

14. Kui mitteametlikel kolmepoolsetel läbirääkimistel jõutakse kokkuleppele, edastab COREPERi esimees parlamendikomisjoni esimehele kirja teel üksikasjad kokkuleppe sisu kohta komisjoni ettepaneku muudatusettepanekutena. Kirjas märgitakse nõukogu valmisolekut nõustuda sellise tulemusega pärast õiguslikku ja keelelist kontrolli, kui parlamendi täiskogu selle hääletusel kinnitab. Kirja koopia edastatakse komisjonile.

15. Kui küsimuse menetlemisega kavatsetakse peatselt esimesel lugemisel lõpule jõuda, tuleks kokkuleppe sõlmimise kavatsusest teatada nii vara kui võimalik.

Kokkulepe ühise seisukoha etapil

16. Kui enne Euroopa Parlamendi esimest lugemist kokkuleppele ei ole jõutud, võib kontakte jätkata, et saavutada kokkulepe ühise seisukoha etapil.

17. Komisjon aitab sellistele kontaktidele kaasa ning kasutab konstruktiivselt oma algatusõigust, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti lähendada, võttes arvesse institutsioonidevahelist tasakaalu ja talle asutamislepinguga antud ülesandeid.

18. Kokkuleppele jõudmise korral märgib parlamendikomisjoni esimees kirjas COREPERi esimehele oma soovitust täiskogule ühine seisukoht pärast selle kinnitamist nõukogus ning õiguslikku ja keelelist kontrolli muudatusteta vastu võtta. Kirja koopia edastatakse komisjonile.

TEINE LUGEMINE

19. Nõukogu selgitab õigusakti vastuvõtmise põhjendustes võimalikult selgelt põhjusi, millest tulenevalt on ta ühise seisukoha vastu võtnud. Euroopa Parlament võtab oma teisel lugemisel neid põhjusi ning komisjoni arvamust võimalikult suurel määral arvesse.

20. Enne ühise seisukoha edastamist püüab nõukogu Euroopa Parlamendi ja komisjoniga konsulteerides välja selgitada nendepoolse edastamise kuupäeva, et tagada õigusloomemenetluse maksimaalne tõhusus teisel lugemisel.

Kokkulepe Euroopa Parlamendi teise lugemise etapil

21. Asjakohaseid kontakte jätkatakse niipea, kui ühine seisukoht on Euroopa Parlamendile edastatud, et saavutada poolte seisukohtade parem mõistmine ja viia sellega õigusloomemenetlus võimalikult kiiresti lõpule.

22. Komisjon aitab sellistele kontaktidele kaasa ning esitab oma arvamuse eesmärgiga nõukogu ja Euroopa Parlamendi seisukohti lähendada, võttes arvesse institutsioonidevahelist tasakaalu ja talle asutamislepinguga antud ülesandeid.

23. Kui mitteametlikel kolmepoolsetel läbirääkimistel jõutakse kokkuleppele, edastab COREPERi esimees parlamendikomisjoni esimehele kirja teel üksikasjad kokkuleppe sisu kohta ühise seisukoha muudatusettepanekutena. Kirjas märgitakse nõukogu valmisolekut nõustuda sellise tulemusega pärast õiguslikku ja keelelist kontrolli, kui parlamendi täiskogu selle hääletusel kinnitab. Kirja koopia edastatakse komisjonile.

LEPITUS

24. Kui selgub, et nõukogul ei ole võimalik teisel lugemisel nõustuda Euroopa Parlamendi kõikide muudatusettepanekutega, ja kui nõukogu on valmis esitama oma seisukoha, korraldatakse kolmas kolmepoolne kohtumine. Iga institutsioon määrab kooskõlas oma sisemise töökorraga kohtumisel osalejad ja määratleb nende läbirääkimismandaadi. Komisjon teatab võimalikult varajasel etapil mõlemale delegatsioonile oma kavatsustest seoses arvamusega Euroopa Parlamendi teise lugemise muudatusettepanekute kohta.

25. Kolmepoolsed kohtumised toimuvad kogu lepitusmenetluse kestel eesmärgiga leida lahendused lahtistele küsimustele ja valmistada ette pinnast lepituskomitees kokkuleppele jõudmiseks. Kolmepoolsete kohtumiste tulemusi arutatakse institutsioonide koosolekutel, kus need ka võimaluse korral heaks kiidetakse.

26. Lepituskomitee kutsub kokku nõukogu eesistuja kokkuleppel Euroopa Parlamendi presidendiga ning võttes arvesse asutamislepingu sätteid.

27. Komisjon osaleb lepitusmenetluses ja teeb kõik vajalikud algatused selleks, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti lähendada. Selliste algatuste seas võivad muuhulgas olla kompromisstekstide eelnõud, milles kajastuvad nõukogu ja Euroopa Parlamendi seisukohad, võttes arvesse komisjonile asutamislepinguga antud ülesandeid.

28. Komiteed juhivad ühiselt Euroopa Parlamendi president ja nõukogu eesistuja. Komitee koosolekuid juhatavad kaasesimehed kordamööda.

29. Komitee koosolekute toimumisajad ja päevakorra määravad kindlaks kaasesimehed ühiselt, eesmärgiga tagada lepituskomitee tulemuslik töö kogu lepitusmenetluse vältel. Komisjoniga konsulteeritakse selleks ettenähtud ajal. Euroopa Parlament ja nõukogu määravad lepitusmenetluse esialgsed toimumiskuupäevad ning teavitavad nendest komisjoni.

30. Lepituskomitee ühe koosoleku päevakorda võivad kaasesimehed võtta mitu eelnõu. Lisaks peamistele teemadele (nn B-punktid), mille osas ei ole veel kokkuleppele jõutud, võib lepitusmenetluse avada ja/või ilma aruteluta sulgeda muudel teemadel (nn A-punktid).

31. Pidades kinni asutamislepingus sätestatud ajalistest piirangutest, võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu võimalikult suurel määral arvesse ajakava planeerimisega seotud nõudeid, eelkõige nõudeid, mis tulenevad vaheaegadest institutsioonide tegevuses ja Euroopa Parlamendi valimistest. Igal juhul peab tegevuse vaheaeg olema võimalikult lühiajaline.

32. Komitee koguneb vaheldumisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu ruumides, et tagada võimaluste, sealhulgas tõlkevõimaluste kasutamise võrdne jaotus.

33. Komiteele tehakse kättesaadavaks komisjoni ettepanek, nõukogu ühine seisukoht, komisjoni arvamus selle kohta, Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud, komisjoni arvamus nende kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu delegatsioonide ühine töödokument. Töödokument peaks võimaldama kasutajatel kaalul olevaid küsimusi hõlpsasti kindlaks teha ja nendele selgelt viidata. Üldjuhul esitab komisjon oma arvamuse kolme nädala jooksul pärast parlamendi hääletustulemuse ametlikku kättesaamist ja hiljemalt lepitusmenetluse alguseks.

34. Kaasesimehed võivad esitada tekste komiteele heakskiitmiseks.

35. Kokkulepe ühise teksti osas koostatakse lepituskomitee koosolekul või selle järel kaasesimeeste vahelise kirjade vahetamise teel. Kirjade koopiad edastatakse komisjonile.

36. Kui komitee saavutab ühise teksti osas kokkuleppe, esitatakse see pärast õiguslikku ja keelelist viimistlemist kaasesimeestele ametlikuks heakskiitmiseks. Erandjuhtudel võib tähtaegadest kinnipidamiseks esitada kaasesimeestele heakskiitmiseks ühise teksti eelnõu.

37. Kaasesimehed edastavad heakskiidetud teksti Euroopa Parlamendi presidendile ja nõukogu eesistujale ühiselt allkirjastatud kirja teel. Kui lepituskomitee ei suuda ühise teksti osas kokkuleppele jõuda, teavitavad kaasesimehed Euroopa Parlamendi presidenti ja nõukogu eesistujat sellest ühiselt allkirjastatud kirja teel. Selliseid kirju käsitletakse ametlike teadetena ja nende koopiad edastatakse teavitamise eesmärgil komisjonile. Lepitusmenetluse vältel kasutatud töödokumentidega on pärast menetluse lõppemist võimalik tutvuda iga institutsiooni dokumendiregistris.

38. Nõukogu ja Euroopa Parlamendi peasekretariaat tegutsevad ühiselt komitee sekretariaadina koostöös komisjoni peasekretariaadiga.

ÜLDSÄTTED

39. Kui Euroopa Parlament või nõukogu peab vajalikuks laiendada EÜ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud ajalisi piiranguid, teavitab ta sellest vastavalt teise institutsiooni presidenti või eesistujat ja komisjoni.

40. Kui institutsioonid jõuavad esimesel või teisel lugemisel või lepitusmenetluse käigus kokkuleppele, viimistlevad teksti Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigus- ja keeleteenistused, tegutsedes tihedas koostöös ja vastastikusel kokkuleppel.

41. Mis tahes kokkulepitud kompromissteksti ei tehta muudatusi ilma Euroopa Parlamendi ja nõukogu esindajate selgesõnalise kokkuleppeta asjakohasel tasemel.

42. Teksti viimistlemisel võetakse arvesse mõlema institutsiooni erinevaid menetlusi, pidades eelkõige silmas institutsioonisiseste toimingute tähtaegu. Institutsioonid kohustuvad mitte kasutama õigusaktide õiguslikuks ja keeleliseks viimistlemiseks ette nähtud aega arutelu taasalustamiseks sisuliste küsimuste üle.

43. Euroopa Parlament ja nõukogu lepivad kokku mõlema institutsiooni poolt ühiselt ettevalmistatud tekstide ühise esitusviisi osas.

44. Institutsioonid kohustuvad kaasotsustamismenetlusel vastu võetavates aktides kasutama nii palju kui võimalik vastastikuselt vastuvõetavaid standardsätteid, eriti rakendamisvolituste kasutamise (kooskõlas komiteemenetluse otsusega(2)), aktide jõustumise, ülevõtmise ja kohaldamise ning komisjoni algatusõiguse järgimise osas.

45. Institutsioonid püüavad korraldada ühise pressikonverentsi, et teatada esimesel või teisel lugemisel või lepitusmenetluse käigus saavutatud õigusloomeprotsessi edukast tulemusest. Samuti püüavad nad välja anda ühiseid pressiteateid.

46. Pärast õigusakti vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu kaasotsustamismenetluse teel esitatakse tekst allkirjastamiseks Euroopa Parlamendi presidendile ja nõukogu eesistujale ning mõlema institutsiooni peasekretärile.

47. Euroopa Parlamendi presidendile ja nõukogu eesistujale esitatakse tekst allkirjastamiseks nende vastavas keeles ning võimaluse korral allkirjastavad nad teksti ühisel tseremoonial, mis korraldatakse igakuiselt oluliste aktide allkirjastamiseks meedia osalusel.

48. Ühiselt allkirjastatud tekst edastatakse avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas. Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas toimub harilikult kahe kuu jooksul pärast õigusakti vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt.

49. Kui üks institutsioon avastab tekstis (või mõnes keeleversioonis) olulise või ilmse vea, teavitab ta sellest viivitamata teisi institutsioone. Kui viga puudutab mõlema institutsiooni poolt veel vastu võtmata õigusakti, valmistavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigus- ja keeleteenistused tihedas omavahelises koostöös ette vajaliku parandusõiendi. Kui viga puudutab õigusakti, mille üks institutsioon või mõlemad on juba vastu võtnud ning sõltumata sellest, kas see on juba avaldatud või mitte, võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu ühisel kokkuleppel vastu parandusõiendi, mis koostatakse vastavalt kummagi institutsiooni asjakohasele menetlusele.

(1)

ELT C 321/1, 31.12.2003.

(2)

Nõukogu 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23). Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 27.7.2006, lk 11).


MENETLUS  

Pealkiri

Kaasotsustamismenetluse praktilist korda käsitleva ühise deklaratsiooni sõlmimine

Menetluse number

2005/2125(ACI)

Vastutav komisjon
  istungil teada andmise kuupäev

AFCO
23.4.2007

Raportöör(id)
  nimetamise kuupäev

Jo Leinen
6.6.2005

 

Endine raportöör / Endised raportöörid

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

19.3.2007

10.4.2007

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.4.2007

Lõpphääletuse tulemused

+

-

0

20

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Enrique Barón Crespo, Richard Corbett, Jean-Luc Dehaene, Andrew Duff, Maria da Assunção Esteves, Ingo Friedrich, Bronisław Geremek, Anneli Jäätteenmäki, Timothy Kirkhope, Jo Leinen, Íñigo Méndez de Vigo, Rihards Pīks, Marie-Line Reynaud, Adrian Severin, Riccardo Ventre

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Elmar Brok, Carlos Carnero González, Klaus Hänsch, Jacek Protasiewicz, Mauro Zani

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

                                                              

Esitamise kuupäev

16.4.2007

 

Märkused
(andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

 

Õigusteave - Privaatsuspoliitika