RAPORT Euroopa Parlamendi kodukorra muutmine seoses sisemenetluste kohandamisega ühenduse õigusaktide lihtsustamiseks
16.4.2007 - Euroopa Parlamendi kodukorra muutmine seoses sisemenetluste kohandamisega ühenduse õigusaktide lihtsustamise nõuetega(2005/2238(REG))
Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Marie-Line Reynaud
ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
Euroopa Parlamendi kodukorra muutmise kohta seoses sisemenetluste kohandamisega ühenduse õigusaktide lihtsustamise nõuetega
(2005/2238 (REG))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse kodukorra muutmise ettepanekut (B6-0582/2005);
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia” (KOM(2005)0535);
– võttes arvesse 15. ja 16. juuni 2006. aasta Euroopa Ülemkogu järeldusi, eriti punkti 41;
– võttes arvesse oma 16. mai 2006. aasta resolutsiooni õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia kohta[1];
– võttes arvesse oma 16. mai 2006. aasta resolutsiooni õigusloojale esitatud õigusloomega seotud ettepanekute sõelumise tulemuse kohta[2];
– võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa Liidu parema õigusloome strateegiline ülevaade” (KOM(2006)0689);
– võttes arvesse kodukorra artikleid 201 ja 202;
– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6‑0143/2007),
A. arvestades, et parlament võttis oma ülalmainitud 16. mai 2006. aasta resolutsioonis õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia kohta (punkt 21) endale kohustuse „kaaluda oma õigusloomega seotud sisemiste menetluste ja meetodite parandamist, et lihtsustamisprotsesse kiirendada, järgides sealjuures esmastes ühenduse õigusaktides, eriti EÜ asutamislepingus sätestatud menetlusi”;
B. arvestades, et kodifitseerimise ja uuesti sõnastamise tehnikad kuuluvad Euroopa majanduskasvu ja tööhõive uue Lissaboni strateegia raames käivitatud ühenduse õigusaktide lihtsustamise kõige olulisemate vahendite hulka;
C. arvestades, et kodukord hõlmab kodifitseerimist käsitlevat sätet, mis tuleks üle vaadata, kuid ei hõlma ühtegi uuesti sõnastamist käsitlevat sätet;
D. arvestades, et parlament soovib nende menetluste ülevaatamise ja selgitamise abil toetada märkimisväärselt lihtsustamisprotsessi ja julgustada komisjoni tegema täiendavaid sellesuunalisi ettepanekuid;
E. arvestades, et oleks soovitatav, et komisjon viiks läbi samalaadse toimingu,
1. otsustab teha kodukorras järgmised muudatused;
2. tuletab meelde, et nimetatud muudatused jõustuvad järgmise osaistungjärgu esimesel päeval;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.
Kehtiv tekst | Muudatusettepanekud |
Muudatusettepanek 1 Artikkel 80 | |
1. Kui Euroopa Komisjon esitab parlamendile ühenduse õiguse ametliku kodifitseerimise ettepaneku, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile. Eeldades, et on tehtud kindlaks, et see ettepanek ei too endaga kaasa ühenduse õiguse sisulist muutmist, kohaldatakse ettepaneku suhtes artiklis 43 sätestatud menetlust. |
1. Kui Euroopa Komisjon esitab parlamendile ühenduse õiguse kodifitseerimise ettepaneku, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile. Viimane vaatab ettepaneku vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale1 läbi ja veendub, et see piirdub üksnes lihtsa kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi. |
2. Vastutava komisjoni esimees või komisjoni poolt nimetatud raportöör võib osaleda kodifitseerimise ettepaneku kontrollimisel ja arutamisel. Vajaduse korral võib vastutav komisjon esitada oma arvamuse ka enne seda. |
2. Komisjoni, kes on kodifitseeritava õigusakti eest vastutav, võib tema enda või õigusasjade eest vastutava komisjoni taotlusel kaasata arvamuse saamiseks kodifitseerimise asjakohasuse küsimuse arutellu. |
3. Artikli 43 lõiget 3 ei kohaldata; lihtsustatud menetlust ametliku kodifitseerimise ettepaneku puhul ei rakendata juhul, kui enamus õigusasjade eest vastutava komisjoni või muu vastutava komisjoni liikmetest on lihtsustatud menetluse rakendamise vastu.
|
3. Ettepaneku teksti kohta ei ole lubatud muudatusettepanekuid esitada.
Siiski võib õigusasjade eest vastutava komisjoni esimees raportööri taotlusel esitada komisjonile heakskiidu saamiseks tehnilisi kohandusi puudutavaid muudatusettepanekuid, kui need on vajalikud, et tagada ettepaneku vastavus kodifitseerimiskorraga ja need ei muuda ettepaneku sisu. |
|
4. Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda sisulisi muudatusi, esitab ta selle Euroopa Parlamendile heakskiidu saamiseks. |
|
Kui ta on aga arvamusel, et ettepanekuga muudetakse kehtivat ühenduse õigust sisuliselt, soovitab ta parlamendil ettepaneku tagasi lükata. |
|
Mõlemal juhul teeb parlament otsuse tervikhääletusega ning ilma muudatusettepanekute ja aruteluta. |
|
__________________________ 1 1994. aasta 20. detsembri institutsioonidevaheline kokkulepe, õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetod, punkt 4, EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2. |
Muudatusettepanek 2 Artikkel 80 a (uus) | |
|
Artikkel 80 a Uuesti sõnastamine 1. Kui Euroopa Komisjon esitab parlamendile ühenduse õigusaktide uuesti sõnastamise ettepaneku, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile ja vastutavale komisjonile. |
|
2. Õigusasjade eest vastutav komisjon vaatab ettepaneku vastavalt institutsioonidevahelisel tasandil kokku lepitud korrale1 läbi ja veendub, et see ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud.
Läbivaatamise käigus ei ole lubatud ettepaneku teksti kohta muudatusettepanekuid esitada. Siiski kohaldatakse artikli 80 lõike 3 teist lõiku sätete suhtes, mida uuesti sõnastamise ettepanekuga ei muudeta. |
|
3. Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavitab ta sellest vastutavat komisjoni.
Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 150 ja 151 sätestatud tingimustel, on ettepaneku muudatusettepanekute esitamine vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.
Muudatusettepanekute esitamist nende osade kohta, mida ei muudeta, võib komisjoni esimees siiski erandjuhtudel ja iga üksikjuhtumi puhul eraldi lubada, kui ta on arvamusel, et see on vajalik teksti sisemist sidusust tagavatel mõjuvatel põhjustel või lahutamatu seose tõttu teiste lubatud muudatusettepanekutega. Need põhjused tuleb muudatusettepanekute kirjalikus selgituses välja tuua. |
|
4. Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek sisaldab muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt välja toodud, soovitab ta parlamendil ettepaneku tagasi lükata ja teavitab sellest vastutavat komisjoni. |
|
Sellisel juhul palub president Euroopa Komisjonil oma ettepaneku tagasi võtta. Kui Euroopa Komisjon võtab ettepaneku tagasi, täheldab president, et menetlus on muutunud õigustühiseks ja teavitab sellest nõukogu. Kui komisjon aga ettepanekut tagasi ei võta, saadab parlament selle vastutavale parlamendikomisjonile tagasi, kes vaatab ettepaneku vastavalt korralisele menetlusele läbi. |
|
______________________ 1 2001. aasta 28. novembri institutsioonidevaheline kokkulepe õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta, EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1. |
SELETUSKIRI
Pärast seda kui hr Corbett esitas ettepaneku muuta kodukorra artiklit 80, Kodifitseerimine[3], volitati meie komisjoni välja töötama raport kodukorra võimalike muudatuste kohta, mille eesmärgiks on kohandada parlamendi sisemenetlusi ühenduse õigusaktide lihtsustamise nõuetega[4].
Mainitud muudatused on parlamendi vastuseks komisjoni viimasele algatusele lihtsustamise osas[5].
Parlament võttis endale kohustuse „kaaluda oma õigusloomega seotud sisemiste menetluste ja meetodite parandamist, et lihtsustamisprotsesse kiirendada, järgides sealjuures esmastes ühenduse õigusaktides, eriti EÜ asutamislepingus sätestatud menetlusi”[6].
Kodifitseerimist käsitlev kodukorra säte, artikkel 80, tuleks läbi vaadata ja sätestada konkreetne menetlus, mis erineks olemasolevatest liht- ja kiirmenetlustest, mis vastaks kodifitseerimise spetsiifilistele nõuetele ning kannaks kodukorda üle kohustused, mida parlament on endale võtnud rahvusvaheliste kokkulepetega.
Lisaks sellele tuleks kodukorras sätestada uuesti sõnastamise tehnika, nähes ka selleks ette konkreetse menetluse, mis põhineb kodifitseerimise menetlusel.
Huvitav on märkida, et pärast seda, kui uuesti sõnastamine 2001. aastal komisjoni, parlamendi ja nõukogu ühiskokkuleppega[7] formaliseeriti, ei ole seda kordagi kodukorda sisse viidud. Ilmselt ei ole seda peetud oluliseks või isegi vajalikuks. Seega ei kajastu kokkuleppes kindlaksmääratud uuesti sõnastamise kord kodukorras, kuigi selle näol on sisuliselt tegemist „muu menetlusega” kodukorra 11. peatüki tähenduses.
Uuesti sõnastamist käsitleva eraldi sätte kodukorda sissetoomine täidab selle lünga ning selle eesmärgiks on samalaadselt kodifitseerimist käsitleva artikli 80 ülevaatamisega Euroopa parlamendi menetluste selgitamine; vähetähtsaks ei saa pidada ka komisjoni julgustamist uute uuesti sõnastamist puudutavate ettepanekute esitamiseks, mis toetab ühenduse õigusaktide lihtsustamisele suunatud lähenemiseviisi.
Kodukorra abil tuleb anda vastus mõnikord uuesti sõnastamise ettepanekute läbivaatamisel kerkivale küsimusele, kui suures osas võib sellise ettepaneku kodifitseeriva osa kohta esitada muudatusettepanekuid.
Raportöör esitas esmalt töödokumendina viis võimalust selle probleemi lahendamiseks. Uue artikli lõikes 3 väljapakutud lahendust peab raportöör kõige paremini vastavaks teatavale paindlikkuse nõudele eriolukordade puhul ning soovile mitte muuta menetlusi ülemääraselt keerukateks.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0205.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0206.
- [3] B6-0582/2005, 26.10.2005.
- [4] 15.12.2005 täiskogu istungi protokoll.
- [5] Komisjoni 25.10.2005 teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia”
KOM(2005)0535 lõplik. - [6] Euroopa Parlamendi 16. mai 2006. aasta resolutsioon õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia kohta, A6-80/2006, punkt 21.
- [7] 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta, EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.
EUROOPA PARLAMENDI KODUKORRA MUUDATUSETTEPANEK (B6‑0582/2005) (26.10.2005)
vastavalt kodukorra artiklile 202
Esitaja(d): Richard Corbett
Artikli 80 muutmine
Kodifitseerimine
Kehtiv tekst | Muudatusettepanekud |
Muudatusettepanek 1 Artikkel 80 | |
1. Kui Euroopa Komisjon esitab parlamendile ühenduse õiguse ametliku kodifitseerimise ettepaneku, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile. Eeldades, et on tehtud kindlaks, et see ettepanek ei too endaga kaasa ühenduse õiguse sisulist muutmist, kohaldatakse ettepaneku suhtes artiklis 43 sätestatud menetlust. |
1. Kui Euroopa Komisjon esitab parlamendile ühenduse õiguse ametliku kodifitseerimise või lihtsustamise ettepaneku, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile. Eeldades, et on tehtud kindlaks, et see ettepanek ei too endaga kaasa ühenduse õiguse sisulist muutmist, kohaldatakse ettepaneku suhtes artiklis 43 sätestatud menetlust. |
2. Vastutava komisjoni esimees või komisjoni poolt nimetatud raportöör võib osaleda kodifitseerimise ettepaneku kontrollimisel ja arutamisel. Vajaduse korral võib vastutav komisjon esitada oma arvamuse ka enne seda. |
2. Vastutava komisjoni esimees või komisjoni poolt nimetatud raportöör võib osaleda kodifitseerimise või lihtsustamise ettepaneku kontrollimisel ja arutamisel. Vajaduse korral võib vastutav komisjon esitada oma arvamuse ka enne seda. |
3. Artikli 43 lõiget 3 ei kohaldata; lihtsustatud menetlust ametliku kodifitseerimise ettepaneku puhul ei rakendata juhul, kui enamus õigusasjade eest vastutava komisjoni või muu vastutava komisjoni liikmetest on lihtsustatud menetluse rakendamise vastu. |
3. Artikli 43 lõiget 3 ei kohaldata; lihtsustatud menetlust ametliku kodifitseerimise või lihtsustamise ettepaneku puhul ei rakendata juhul, kui enamus õigusasjade eest vastutava komisjoni või muu vastutava komisjoni liikmetest on lihtsustatud menetluse rakendamise vastu. |
Or. en |
õiguskomisjonI ARVAMUS (21.12.2006)
põhiseaduskomisjonile
Euroopa Parlamendi kodukorra muutmine seoses sisemenetluste kohandamisega ühenduse õigusaktide lihtsustamise nõuetega
(2005/2238(REG))
Arvamuse koostaja: Bert Doorn
LÜHISELGITUS
Käesoleva arvamuse esitaja on vastutava komisjoni raportööri käsitlusviisiga üldiselt nõus. Üks Euroopa Parlamendi põhikohustusi on täiustada parlamendi menetlusi ja õigusloomega seotud sisemisi menetlusviise, kiirendamaks lihtsustamisega seotud aktide menetlemist.
See püüdlus ei tohi siiski viia kõrvalekaldumiseni esmastes õigusaktides sätestatud menetlustest, eriti kaasotsustamismenetlusest, milles parlamendil on tema demokraatliku panuse tõttu ELi otsustamisprotsessi äärmiselt oluline roll. Lühidalt öeldes peavad kõik parlamendi sisemenetlustesse tehtavad muudatused olema kooskõlas asutamislepingute asjakohaste sätetega.
Seepärast soovitab käesoleva arvamuse esitaja teha parlamendi kodukorras teatavad muudatused, mida peaks arvesse võtma kindlustamaks, et lihtsustamise eesmärgid on piisavalt usaldusväärsed ja lihtsal viisil saavutatavad.
Pidades silmas kõigi asjaomaste sidusrühmade poolt lihtsustamisprotsessi suhtes võetud kohustusi, tundub artikli 80 uus läbivaatamine olevat kodifitseerimise kinnitusmehhanismi tõhustamiseks vajalik. Muudetud artikkel 80 võimaldab õiguskomisjonil kontrollida kodifitseerimise ettepaneku kehtivusala ja suunata see otse täiskogule, kui ettepanek ei sisalda mingeid sisulisi muudatusi. Kui see siiski sisaldab sisulisi muudatusi, teeb õiguskomisjon ettepaneku komisjoni ettepanek tagasi lükata.
Uus artikkel 80 a tuleks kehtestada selleks, et sätestada erimenetlus õigusaktide uuesti sõnastamiseks. Nagu Euroopa Parlamendi resolutsioonis õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia kohta juba märgitud, on uuesti sõnastamine kodifitseerimise kõrval üks peamisi vahendeid ühenduse õigustiku lihtsustamiseks ja seda tuleks võimalikult laialdaselt rakendada.
Uus artikkel 80 a annab õiguskomisjonile seega volituse kontrollida kõiki uuesti sõnastamise ettepanekuid. Iga ettepanek saadetakse läbivaatamiseks vastutavale komisjonile, kellel on sõltuvalt õiguskomisjoni kontrolli tulemustest konkreetsed võimalused muudatusettepanekute tegemiseks.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Õiguskomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:
Praegune tekst | Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud |
Muudatusettepanek 1 Artikli 80 lõige 1 | |
1. Kui Euroopa Komisjon esitab parlamendile ühenduse õiguse ametliku kodifitseerimise ettepaneku, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile. Eeldades, et on tehtud kindlaks, et see ettepanek ei too endaga kaasa ühenduse õiguse sisulist muutmist, kohaldatakse ettepaneku suhtes artiklis 43 sätestatud menetlust. |
1. Kui Euroopa Komisjon esitab parlamendile ühenduse õiguse ametliku kodifitseerimise ettepaneku, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile. Viimane kontrollib ettepanekut tuvastamaks, et tegu on üksnes kodifitseerimisega, mitte sisuliste muudatustega. |
Selgitus | |
Selle muudatusettepaneku eesmärk on lihtsustada kodifitseerimise ettepanekute õiguskomisjonis menetlemist selgema teksti ja täpsema menetluskorra abil, kuna artiklile 43 tehtava viite väljajätmine kaotab mittevajaliku keerukuse komisjoni tasandil ja ei muuda samas täiskogu praegusi eelisõigusi. Selle tulemusel on menetluse esimene, õiguskomisjonis läbitav etapp lihtsam ja tulemuslikum. | |
Muudatusettepanek 2 Artikli 80 lõige 2 | |
2. Vastutava komisjoni esimees või komisjoni poolt nimetatud raportöör võib osaleda kodifitseerimise ettepaneku kontrollimisel ja arutamisel. Vajaduse korral võib vastutav komisjon esitada oma arvamuse ka enne seda. |
2. Õigusasjade eest vastutav komisjon võib paluda ettepaneku läbivaatamise eest vastutava komisjoni arvamust. |
Selgitus | |
Muudatus käsitleb õiguskomisjoni võimalust paluda kodifitseerimise ettepaneku kontrollimise käigus vastutava komisjoni arvamust kui üht hindamiselementi. Käesolev muudatusettepanek kajastab praegu praktikas rakendatavat tava ja võimaldab vastutaval komisjonil igal juhul sekkuda arvamusega, kui seda taotletakse. Selle tulemusel on menetluse esimene, õiguskomisjonis läbitav etapp lihtsam ja täpsem. | |
Muudatusettepanek 3 Artikli 80 lõige 3 | |
3. Artikli 43 lõiget 3 ei kohaldata; lihtsustatud menetlust ametliku kodifitseerimise ettepaneku puhul ei rakendata juhul, kui enamus õigusasjade eest vastutava komisjoni või muu vastutava komisjoni liikmetest on lihtsustatud menetluse rakendamise vastu. |
3. Kui õigusasjade eest vastutav komisjon otsustab, et ettepanek ei muuda ühenduse õigusakte sisuliselt, saadab ta ettepaneku heakskiitmiseks parlamendile tervikhääletusega ja ettepanekuid teksti muutmiseks vastu ei võeta. |
Selgitus | |
Artiklid 43 ja 131, milles käsitletakse vastavalt lihtsustatud menetlust ja menetlust parlamendi istungil ilma muudatusettepanekute ja aruteluta, sisaldavad sätteid, mis võimaldavad ettepanekut muuta. Siiski on iga selline võimalus vastuolus kogu kodifitseerimise mõistega ja see ei ole kooskõlas asjaga seotud kehtiva institutsioonidevahelise kokkuleppega, eelkõige selle lõikega 6, millest võib järeldada, et parlament ja nõukogu tahavad võtta endale kohustuse, et nad ei tee sisulisi muudatusi kodifitseerimise ettepanekutesse. | |
Muudatusettepanek 4 Artikli 80 lõige 3 a (uus) | |
|
3 a. Kui õigusasjade eest vastutav komisjon otsustab, et ettepanek muudab ühenduse õigusakte sisuliselt, teeb ta ettepaneku ettepanek tagasi lükata. |
Selgitus | |
Ettepaneku tagasilükkamine oleks mõistlikum lahendus kui tavamenetluse juurde tagasipöördumine. Kui komisjoni ettepanek ei vasta kodifitseerimise eeskirjadele, on seoses lihtsustamisega kindlasti loogilisem saata ettepanek komisjonile tagasi ja paluda see veel kord läbi mõelda (näiteks asendades selle uuesti sõnastatud ettepanekuga), mitte koormata parlamenti lisatööga. | |
Muudatusettepanek 5 Artikkel 80 a (uus) | |
|
Artikkel 80 a Uuesti sõnastamine |
|
1. Kui komisjon esitab parlamendile ettepaneku ühenduse õigusaktide ametliku uuesti sõnastamise kohta, saadetakse see kontrollimiseks õigusasjade eest vastutavale komisjonile. Ettepanek ühenduse õigusaktide ametliku uuesti sõnastamise kohta on ettepanek üksiktekstist koosneva õigusakti vastuvõtmiseks, mis muudab kehtivaid õigusakte sisuliselt ja samas kodifitseerib nimetatud õigusaktide neid sätteid, mis muutmisele ei kuulu. Uus õigusakt asendab ja tühistab varasemad õigusaktid. |
|
2. Kui õigusasjade eest vastutav komisjon otsustab, et ettepanekus ei sisaldu muid sisulisi muudatusi ühenduse õigusaktidesse kui need, mis on ettepanekus endas sisuliste muudatustena selgelt määratletud, teatab ta sellest presidendile, kes artikli 40 alusel saadab kõnealuse küsimuse vastutavale komisjonile läbivaatamiseks õigusloomega seotud ettepanekute tavamenetluse korras. Sel juhul ning artiklites 150 ja 151 sätestatud tingimustel on vastuvõetavad üksnes need muudatusettepanekud, mida tehakse sisulisi muudatusi sisaldavate ettepaneku osade kohta. Muudatusettepanekud nende sätete kohta, mis muutmisele ei kuulu, ei ole seetõttu vastuvõetavad. |
|
3. Sellised üksikliikmete poolt esitatavad muudatusettepanekud võib vastutava komisjoni esimees siiski vastu võtta juhul, kui see on objektiivselt vajalik ettepanekuga sisuliselt muudetava teksti järjepidevuse huvides. Sama reegel kehtib mutatis mutandis täiskogu istungitel. |
|
4. Kui õigusasjade eest vastutav komisjon otsustab, et ettepanek sisaldab ühenduse õigusaktides tehtavaid muid sisulisi muudatusi kui need, mis on ettepanekus endas sisuliste muudatustena selgelt määratletud, teeb ta ettepaneku ettepanek tagasi lükata. |
Selgitus | |
Ettepaneku tagasilükkamine oleks mõistlikum lahendus kui tavamenetluse juurde tagasipöördumine. Kui komisjoni ettepanek ei vasta kodifitseerimise eeskirjadele, on seoses lihtsustamisega kindlasti loogilisem saata ettepanek komisjonile tagasi ja paluda see veel kord läbi mõelda (näiteks asendades selle uuesti sõnastatud ettepanekuga), mitte koormata parlamenti lisatööga. |
MENETLUS
Pealkiri |
Euroopa Parlamendi kodukorra muutmine seoses sisemenetluste kohandamisega ühenduse õigusaktide lihtsustamise nõuetega |
||||||
Viited |
|||||||
Vastutav komisjon |
AFCO |
||||||
Arvamuse esitaja(d) |
JURI |
||||||
Arvamuse koostaja |
Bert Doorn |
||||||
Arutamine parlamendikomisjonis |
3.10.2006 |
20.12.2006 |
|
|
|
||
Vastuvõtmise kuupäev |
20.12.2006 |
||||||
Lõpphääletuse tulemused |
+: –: 0: |
20 0 0 |
|||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Maria Berger, Rosa Díez González, Bert Doorn, Monica Frassoni, Giuseppe Gargani, Klaus-Heiner Lehne, Katalin Lévai, Hans-Peter Mayer, Achille Occhetto, Aloyzas Sakalas, Diana Wallis, Rainer Wieland, Jaroslav Zvěřina, Tadeusz Zwiefka |
||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Nicole Fontaine, Jean-Paul Gauzès, Malcolm Harbour, Wolf Klinz, Kurt Lechner, Toine Manders, Manuel Medina Ortega, Alexander Radwan |
||||||
MENETLUS
Pealkiri |
Euroopa Parlamendi kodukorra muutmine seoses sisemenetluste kohandamisega ühenduse õigusaktide lihtsustamise nõuetega |
|||||||||||||
Menetluse number |
2005/238(REG) |
|||||||||||||
Aluseks olev(ad) muudatusettepanek(ud) |
|
|
||||||||||||
Vastutav komisjon |
AFCO |
|||||||||||||
|
|
|||||||||||||
|
|
|||||||||||||
Arvamuse esitajad |
JURI |
|
|
|
|
|||||||||
|
|
|
|
|
|
|||||||||
Raportöör(id) |
Marie-Line Reynaud 24.1.2006 |
|
||||||||||||
Arutamine parlamendikomisjonis |
4.10.2006 |
22.1.2007 |
28.2.2007 |
|
|
|||||||||
Vastuvõtmise kuupäev |
10.4.2007 |
|||||||||||||
Lõpphääletuse tulemused |
+: 20 –: 0 0: 0 |
|
||||||||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Enrique Barón Crespo, Richard Corbett, Jean-Luc Dehaene, Andrew Duff, Maria da Assunção Esteves, Ingo Friedrich, Bronisław Geremek, Anneli Jäätteenmäki, Timothy Kirkhope, Jo Leinen, Íñigo Méndez de Vigo, Rihards Pīks, Marie-Line Reynaud, Adrian Severin, Riccardo Ventre |
|||||||||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed |
Elmar Brok, Carlos Carnero González, Klaus Hänsch, Jacek Protasiewicz, Mauro Zani |
|||||||||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
|
|||||||||||||
Esitamise kuupäev |
16.4.2007 |
|||||||||||||
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
... |
|||||||||||||